Vääna mõisahoone. Suurupi tuletornidest vanim. Muraste mõisaõuel asuvas ühekordses kivimajas sündisid mõisaaedniku peres kirjanikest vennad Ernst Krusten (1900 – 1984) ja Pedro Krusten (1897 – 1987). Kolmas vend Otto (1888 – 1937) sai Eesti Vabariigi algaastail tuntuks karikaturistina. Vääna mõisahoones töötab alates mõisa riigistamisest 1920 ndate aastate alguses Vääna algkool. Praegu asub hoone keldrikorrusel ka raamatukogu ja on avatud internetipunkt. Sõja-ajalooliselt on huvipakkuvad aastail 1913 – 1917 Vene impeeriumi poolt Peterburi kaitseks rajatud Peeter Suure nimelised kaitserajatised Suurupis, Sõrve külas jm. Suurupi tuletornid Ainulaadsed on Suurupi tuletornid. Ülemine neist valmis 1760. aastal, algkujul on sellest tänaseks säilinud kiviosa. 1951. aasta taastamistöödel sai tuletorn raudbetoonist tehnilise korruse ning metallkonstruktsioonist tuleruumi, mis lisas tornile ka kõrgust. Tuli plingib nüüd maapinnast 22 m ja merepinnast 66 m kõrgusel nähtavuskaugusega 18 miili. Suurupi alumine tuletorn ehitati 1859. a. ja on täna ainus töötav puittuletorn Eestis. Torni algne kõrgus merepinnast oli 18 meetrit ning torni jalamilt 14 meetrit. 1885. a ehitati remondi käigus laternaruumi jaoks kolmas korrus, mis lisas tornile 3,5 m kõrgust juurde. Teravatipulise katusega tüvipüramiid sai valge värvikatte. Tule nähtavuskaugus on 11 miili. Mõlemad Suurupi tuletornid on praeguseks automatiseeritud ning kuuluvad kaugseire süsteemi. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register 12
Ladusa ettevõtluse tagatiseks on ka järjepidev teedeehitus. Enim on vallas kaupade müügi ja vahendamisega tegelevaid ettevõtteid ning kinnisvarafirmasid. Suuremas osas on valla ettevõtlus koondunud Tabasalu aleviku ümbrusesse, kus asub ka ulatuslik tööstuspark. Teine suurem ettevõtluspiirkond on Keila lähedal logistiliselt ja ka põllumajanduslikult soodsais Kumna ja Tutermaa külades. Ettevõtluse aktiivsus on kõrge kogu Harjumaal. 2005. aastal alustas Eestis Statistikaameti andmeil tertsiaar- ja sekundaarsektoris (vastavalt kaubandus-teenindussektor ning mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) ligi 3000 uut ettevõtet rohkem kui tegevuse lõpetas. Harjumaal alustas neist 1818, andes juurde 765 töökohta. Palgatöötajate teenistus oli Maksu- ja Tolliameti andmeil samuti kõige suurem Harju maakonna elanikel. Kui meeste kuukeskmine brutotulu oli 2006. aastal üle 10 000 krooni 7 maakonnas, siis naiste keskmine oli üle 8000 krooni vaid Harjumaal (Eesti keskmine 9111 krooni, naistel 7655 ja meestel 10 683 krooni). Ettevõtlus Palgatulu kuukeskmine brutotulu ja brutotulu saajad omavalitsusüksustes 2006 Omavalitsus Palgatöötaja keskmine brutotulu Brutotulu saajad Brutotulu saajad 15-74 aastaste hulgas, % Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed krooni Võrdlus Eesti keskmisega, % krooni Võrdlus Eesti keskmisega, % Harku 10 789 140,9 16 203 152,0 2 401 2011 55,2 57,0 Tallinn 8 723 114,0 12 205 114,0 97 979 81 136 55,5 58,2 Keila 8 911 116,4 12 482 117,0 2 393 2 063 60,6 61,9 (allikas: Statistikaamet) 13
Change language