Harku valla jäätmekava 2012-2016 - Harku vald

Joonis 3.3. Eesti keskmine segaolmejäätmete liigiline koostis
Allikas: SEI uuring 2008 „Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja
biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs“
3.3.2. Pakendijäätmed
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest
kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja
esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil
käsutatavad ühekorratooted. Hinnanguliselt arvestatakse Eestis pakendijäätmete
mahuks ca 100 kg inimese kohta aastas ja pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete
üldmassis on uuringute alusel ca 30% ja maht ca 60%.
Pakendijäätmete puhul tekib enim paberist ja papist valmistatud pakendeid, mis
moodustavad poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest. Palju
tekib ka klaas- ja plastikpakendeid. Klaaspakend moodustab sealjuures peaaegu 100%
olmejäätmete hulgas olevast klaasist ja plastpakend 80% olmejäätmete hulgas olevast
plastikust. Eelnevatest vähem tekib tavaliselt komposiit-, metall- ja puitpakendeid.
Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil,
arvestades tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Omavalitsus määrab kindlaks
oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid.
Pakendiorganisatsioonideks, kellega Harku vald koostööd teeb on MTÜ Eesti
Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ning OÜ
Tootjavastutusorganisatsioon (TVO).
Pakendiseaduse § 17 1 kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon tagatisrahata
pakendijäätmete kogumisel tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks järgmine:
1) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel
ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri
raadiuses;
18