5/74 05.02.2010 - Paldiski Linnavalitsus

Paldiski
l i n n a l e h t • n r . 5/74 2010
Tänases
lehes:
u
Sõidupiletite
maksumuse
muudatusest Tallinna
ühistranspordis
Paldiski linna heakorrast
Swedbank Pangabuss
Paldiskis alustab tööd
Paldiski linna jäätmeveo
teenustasude muutmine
Minge sauna!
valimisliit
“ÜHTNE PALDISKI”
SA ÜHTSUSE NIMEL
Paldiski rahvastikuregistri andmetel sündis
jaanuaris 2010 a. meie linnas 3 last:
JAROSLAV VOINOV 06.01
TATJANA SERGEEVA 10.01
DANILA KANEPS 13.01
Õnnitleme õnnelikke lapsevanemaid
ja pereliikmeid!
Paldiski Linnavalitsus,
Paldiski Linnalehe toimetus
Ober-Haus: Kas euro
päästab
Harju Maavalitsuse
pressiteade
lehekülg
lastevanematele
Paldiski linna asutamise
ja arengu ajaloost

Sõidupiletite maksumuse muudatusest Tallinna ühistranspordis
1. veebruaril jõustus Tallinna Linnavalitsuse
määrus mis reguleerib sõidu eest tasumise korda
Tallinna ühistranspordis ning sõidupiletide hinda.
Vastavalt otsusele, mis võeti vastu 17.12.2009. aastal,
kallinesid ühiskondliku transpordi piletihinnad.
Hinnatõus on seotud elektrihinna ja kütuseaktsiisi
suurenemisega.
Nendele Paldiski elanikele, kes tihti kasutavad
pealinna ühistranspordi teenuseid, on see uudis
eriti kurvastav, sest peale kallinemist neile ja samuti
ka teistele mittetallinnlastele, on kehtestatud
kõrgem hind ID-piletitele (elektroonilised sõidukaardid).
Linnavalitsuse otsusega laienevad sõidusoodustused
ainult Tallinna linna sissekirjutatud
elanikele.
Seega, 30-päevase ID-kaardi hind tallinnlastele
on- 290 krooni, mitte tallinnlastele – 365 krooni;
30-päevase ID-kaardi õpilaspileti hind tallinnlastele
on vastavalt -105 krooni ja -130 krooni.
ID-piletide soetamise kord ID-kaardi alusel jäi
endiseks.
Õigus tasuta sõidule pealinnas säilib pensionäridele,
mitmelapselistele peredele ning väikeste
laste vanematele. Kõik need ettenähtud soodustused
puudutavad ainult Tallinna elanikke, kes
omavad ametlikku sisseregistreerimist pealinnas.
Soodustused tallinnlastele ühistranspordi kasutamisel
on põhjendatud sellega, et peaaegu 70
protsenti tuludest Tallinna linna eelarvesse laekub
tallinnlastest maksumaksjate arvelt.
Samuti kallinesid sõidutalongide ja tunnipiletide
hinnad. Kui enne maksis sõidutalong eelmüügis
13 krooni, siis nüüd 15 krooni; otse transpordivahendist
ostetud pileti hind tõusid 20 kroonilt 25
kroonile.
Transpordiameti andmete kohaselt enne 1.veebruari
ostetud sõidupiletid kehtivad järgmiselt:
- Enne 1.veebruari 2010 ostetud sõidu- ja ühiskaardid
kehtivad aktiveeritud perioodi või neile
märgitud tähtaja lõpuni.
- Enne 1.veebruari 2010 ostetud talongid kehtivad
31. märtsini 2010. Pärast seda tähtaega võib neid
talonge kasutada 2010.aasta lõpuni kombineerituna
teiste talongidega nii, et sõidu eest tasumise
hind ei oleks sõidutalongi puhul alla 15 krooni,
soodustalongi puhul alla 7 krooni.
- Enne 1.veebruari 2010 ostetud tunnipiletid kehtivad
31. märtsini 2010. Pärast seda tähtaega võib
neid tunnipileteid kasutada 2010.aasta lõpuni
kombineerituna teiste tunnipiletitega nii, et sõidu
eest tasumise hind ei oleks tunnipileti puhul alla
16 krooni, soodustunnipileti puhul alla 9 krooni.
- Sõitja poolt ostetud pileteid tagasi ei osteta ning
sõitmata osa eest sõidupileti kehtivusaega ei pikendata
ja raha ei tagastata.
Elektrirongidega sõitmisel sõidutalongide, tunnipiletite,
ühtsete sõidukaartide ning samuti
sõidukaartide hinnad on Tallinnas-Harjumaal ühesugused
kõikidele sõitjatele.
Üksikasjalikumat informatsiooni võib saada
Transpordiametist telefonil 640 46 26
Paldiski Linnalehe toimetus
Paldiski linna heakorrast
Paldiski linnas on seoses lumerohke talvega viimasel
ajal tõsisemaks probleemiks lumekoristus
ja kõnniteede heakord. Paldiski Linnahooldus
püüab omapoolt teha kõik, et linnaelanikel oleks
mugav liikuda, kuid tundub, et korteriühistud on
unustanud enda kohustused heakorra tagamisel.
Siinkohal oleks hea meelde tuletada kõikidele korteriühistutele
ja majaomanikele Paldiskis kehtiva
linna heakorra eeskirjast tulenevaid kohustusi.
Kinnistu omanik on kohustatud hoidma korras
oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia ning rakendama
meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise
ja risustamise vältimiseks. Samuti peab kinnistu
omanik teostama heakorratöid kinnistuga külgneval
puhastusalal. Aastaringselt tuleb puhastada
ja korras hoida oma krundi siseterritooriumi ja
sellega külgnevat puhastusala. Puhastusala piiritletakse
järgnevalt:
• teede ja tänavate äärsetel kruntidel ulatub puhastusala
krundi laiuselt sõiduteeni (k.a tänavarentslid)
ja ristisuunas krundi piirist tänava
telgjooneni;
• tänavatele tänava äärekivist 1m kaugusele
sõiduteeni ning äärekivide puudumisel 1m
kaugusele sõidutee servast;
• maa-aladel, kus on maakasutaja määratlemata,
on külgnev puhastusala kuni 10m ulatuses
kindlaks määratud maa-alade piirist.
Heakorratööd puhastusalal tuleb lõpetada hommikul
kella 9.00-ks (v.a eriolukord). Vajadusel
tuleb puhastusala puhastada ka päeva jooksul.
Talvel tuleb libeduse vältimiseks kõnniteid ka
liivatada ning samuti regulaarselt jälgida ohtlike
jääpurikate olemasolu ning vajadusel need eemaldada
jalakäijate ohutuse tagamiseks ja sõiduautode
vigastuste vältimiseks.
Sõidukite pikemaajalisel parkimisel tuleb tagada,
et see ei segaks avalikes kohtades lumekoristus- ja
muid heakorratöid.
Kauplemise ja toitlustamisega tegelevad isikud
(k.a kaubandus- ja toitlustusfirmad) on kohustatud
koristama ja pidevalt puhtana hoidma
müügikoha ümbruse raadiusega 6m, teeäärsel
rajatisel kuni sõidutee ääreni ja paigaldama sinna
juurde vajalikul arvul jäätmemahuteid ning neid
õigeaegselt tühjendama.
Kinnistu omanikud peavad korras hoidma
prügikonteinerite ümbruse vähemalt 15 meetri
raadiuses ja nendeni viivad juurdepääsuteed.
Paldiski haldusterritooriumil on keelatud
• kasutada tuhka või kloriide lume- ja libedustõrjeks
kõnni- või pargiteel.
• loopida või kuhjata lund sõiduteele
• sõiduteedel heakorratööde tegemise käigus
kuhjata lund ja jääd kõnniteele. Lund võib paigutada
kõnniteele juhul, kui jalakäijatele jääb
vähemalt 1,1m liikumiseks.
Paldiski Linnavalitsus
Mis kalliks pidasid, läks jooksujalu
kuid hüljatultki armastada said.
Sa katsumuste koledusi talud
nii kaua, kui su´s virgub unelmaid.
(Artur Alliksaar)
Suri Paldiski linna aukodanik
LEMBIT ODRES
(24.05.1921 – 27.01.2010)
Lembit Odres oli ennesõjaaegse linnapea Johannes
Odrese poeg, kelle südames oli koduloo-uurijana
kõige enam kodulinn Paldiski.
Maarahva Raamatu uudisteteos „Vana armas
Paldiski“ on Lembit Odrese poolt arhiivimaterjalidest
ja mälestustest sündinud uurimus. Lembit
Odres jäädvustas sellesse raamatusse väga põneva
lugemismaterjali.
2003.aastal andis igavikuteele lahkunud Odres
koostöös Paldiski Linnavalitsusega raamatu: „100
pilti Vana-Paldiskist“. Oma eessõnas kirjutas autor:
„Fotodokumendid viivad endisaegsesse Paldiskisse,
linna, mida enam ei ole. Võid mõttes jalutada
Jaan Poska nimelisel peatänaval ja kõndida
kohtades, kus enne kulgesid väikeste elumajadega
tänavad.“ Ta lisab: „Teie käes oleva albumiga on
püütud edasi anda linna kunagist arhitektuurset
ilmet ja ajaloolist tausta niipalju, kui seda võimaldasid
säilinud fotod ja postkaardid.“
Paldiski oli ja jäi tema sügavale südamesoppi alati.
Isegi Hiiumaa suvekodus on tema väike aiamaja
täis mälestusi Paldiskist.
Tema valduses oli ka ilmselgelt suurim erakogu,
mis sisaldab ca poolt tuhandet fotot ja muud materjali
ennesõjaaegsest Paldiskist. Oma fotokogu
laiendamiseks ei pidanud Lembit Odres paljuks
fotosid ka osta. Nii oluline oli koguda ja säilitada
tulevastele põlvedele kild-killu haaval selle väikese
põneva linna ajalugu.
Lembit Odres on oma elutööga säilitanud Paldiski
linna ajaloolise ühismälu. Ta on andnud meile
uskumatu võimaluse tutvuda meie linna ajalooga.
Paldiski Linnavolikogu ja Linnavalitsus avaldab
sügavat kaastunnet lahkunu omastele.
Lembit Odresega hüvastijätt toimub Tallinna
Jaani kirikus 6. veebruaril kell 11.00
(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)
• Väljaandja Pakri Arenduse OÜ • Toimetuse aadress: Peetri 11, Paldiski, tel. 6391360 • linnaleht@pakriarenduse.ee
• Paldiski Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiskilinnaleht.com • Trükk AS Rebellis Foto esikaanel: http://images.yandex.ru/

Swedbank Pangabuss Paldiskis alustab tööd
Alates 11.märtsist saavad Swedbanga kliendid
oma pangateenuseid sooritada Pangabussis.
Paldiski Linnavalitsus ja Swedbank AS allkirjastasid
koostöölepingu ning alates 11.märtsist
alustab Swedbank Pangabuss tööd Paldiski linnas
aadressil Peetri 31.
Lepingu kohaselt on Pangabuss Paldiskis 2
korda kuus kella 9.00 st kuni 12.00 ni. Kõik, kes
senini on pidanud pangatehingute läbiviimiseks
sõitma Keilasse või Tallinna, saavad nüüd seda
teha Paldiskis Pangabussis.
Pangabussis pakutavad teenused on:
• internetiühendusega arvuti kasutamise
võimalus Panga kodulehelt swedbank.ee informatsiooni
saamiseks ja internetipanga ja
telehansa.net kasutamiseks;
Automaadi vahendusel:
• kontolt sularaha väljavõtmine;
• kontole sularaha sissemaksmine
Pangatelleri vahendusel:
• konto avamine era- ja juriidilisele isikule;
• kaardilepingute sõlmimine ja kaartide kättesaamine
(deebetkaardid, krediitkaardid);
• arveldustooted – kodumaised- ja rahvusvahelised
maksekorraldused;
• otsekorraldus- ja püsikorralduslepingu
sõlmimine;
• elektroonilised arveldused – saldo mobiilis,
mobiilimakse, kiirteade ja telefonipangalepingute
sõlmimine, e-arvete tellimine;
• elektroonilised kanalid – internetipanga ja
telehansa.neti lepingute sõlmimine;
• väikefinantseerimine – krediitkaartide, arvelduskrediidi
ja väikelaenu lepingute taotlemine
ja sõlmimine;
• õppelaenu- ja käenduslepingute sõlmimine;
• hoiuse lepingute sõlmimine;
Paldiski linna jäätmeveo teenustasude muutmine
Aktsiaselts Ragn-Sells esitas Paldiski Linnavalitsusele
korraldatud Jäätmeveo hinnatõusu
taotluse seoses Vabariigi Presidendi
22.juuni 2009.a. otsusega nr 508.
Selle otsusega muudeti muuhulgas saastetasude
ning alkoholi-,tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seadust alatest 1. jaanuarist
2010.a. Alates 1.jaanuarist 2010.a tõusis
keskkonnatasude seaduse järgi prügilasse
ladestatavate jäätmete saastetasumäär
156.5 kroonilt 188 kroonile ja lisati kütuseaktsiisile
alates 1.jaanuarist 2010.a 35 senti
liitri kohta.
Seoses nende objektiivsete asjaoludega
nõustus Paldiski Linnavalitsus oma
28.jaanuari 2010.a korraldusega nr 43 aktsiaseltsi
Ragn-Sells hinnatõusuga.
1. Segaolmejäätmete kogumine
Jäätmemahuti
suurus
Hetkel kehtiv
hind
l i n n a l e h t • n r . 5/74 2010
Uus hind
alates
01.03.2010.a
Kuni 140 l 20,50 21,40
kuni 240 l 25,00 26,35
kuni 370 l 31,00 32,75
kuni 600 l 50,00 52,65
kuni 800 l 71,00 73,65
kuni 2500 l 155,00 162,45
kuni 4500 l 244,90 258,00
2. Biolagunevate jäätmete kogumine
Jäätmemahuti
suurus
Hetkel kehtiv
hind
kuni 80 l 26,13 28,92
kuni 140 l 35,72 38,63
kuni 240 l 41,11 44,22
Uus hind
alates
01.03.2010.a
• valuuta konverteerimine kontol (valuutavahetusteenus
sularahas puudub);
• P2S ja pensionifondid – kohustusliku kogumispensioni
ja pensionifondide lepingute
sõlmimine;
• Konto info – konto saldo, tehingu koopia,
konto väljavõtte saamine või regulaarselt
postiga koju tellimine;
• Kõikide Panga teenuste kohta info saamine.
Pangabussis kehtib Panga tavahinnakiri!
Pangabuss Paldiskis:
11. ja 24. märts
15. ja 28. aprill
13. ja 26. mai
17. ja 30. juuni
Kell 9.00 – 12.00 Paldiskis, Peetri 31 maja ees
parkimisplatsil.
3. Paberi ja papi kogumine
Jäätmemahuti
suurus
Hetkel kehtiv
hind
kuni 240 l 10,00 10,63
kuni 600 l 25,00 25,63
kuni 800 l 0,00 0,63
kuni 2500 l 0,00 0,63
4. Suurjäätmed
Jäätmete
kogus
Hetkel kehtiv
hind
1m3 49,89 54,65
Uus hind
alates
01.03.2010.a
Uus hind
alates
01.03.2010.a
§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§
§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§
Hotell-restoran Valge Laev
kutsub kõiki 13. veebruaril kell 18.00
püha Valentini päevale pühendatud õhtule.
Sissepääs 130 krooni.
Hinna sisse kuulub laud koos pudeli šampuse, puuviljade ja magusaga.
Hea teenindus, elav muusika ja õdus vestlus küünlavalgel loovad romantiliseks õhtuks meeldiva atmosfääri.
Laudade broneerimine telefonil 604 50 39. Kohtade arv on piiratud.
Restorani administratsioon
§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§
§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§
Paldiski Linnaleht nr.5/74

MINGE SAUNA!
Meie maise keha jaoks on siin elus üsna
napilt rõõme. Üks neist vähestest on saun.
Sauna kasulikkusest on kirjutanud paljud
tuntud teadus-, kirjandus- ja meditsiinitegelased.
Kui seda õigesti kasutada, pakub
saun naudingut ning tagab tugeva tervise
ja pika eluea. Saun ravib paljusid haigusi,
parandab tuju, suurendab immuunsust,
tõstab toonust ja leevendab depressiooni.
Saunas ei käi üksnes laisad ja need, kes oma
tervisest ei hooli (me ei räägi siin muidugi
inimestest, kellele on saunakuumus tervise
tõttu vastunäidustatud).
Umbes viis aastat tagasi tekkis meil idee
luua mobiilne saun, mida saaks kasutada igasugustes
tingimustes. Idee sündis puhkuse
ajal Pakri poolsaare idaküljel, kuhu sõitsime
jaanipäeva pidama. Nagu sel päeval ikka, ei
olnud ilm just kõige parem: tibutas vihma ja
oli jahedavõitu. Siis tekkiski mõte saunakesest
– saaks nahavahe soojaks ja võtaks leili
mis tahes ilmaga!
Juba järgmisel aastal puhkasime mere kaldal
oma saunaga ning nüüd sõidame igal suvel
nädalakeseks telkide ja saunaga mere äärde.
Saunaga on puhkus palju mõnusam, ilmal
pole enam mingit tähtsust ning pärast leili
merre hüppamisest saadav nauding pole
V N T
ÐÓÑÑÊÈÉ
ÌÎËÎÄÅÆÍÛÉ
ÒÅÀÒÐ
SIPSIK
JA RIIK VOOBRASILIJA
mitte millegagi võrreldav.
Meie esimene teisaldatav saun oli üsna
kogukas, ent sellest ajast saadik oleme loonud
kümmekond mudelit turistisaunu. Viimaseid
mudeleid esitlesime rahvale mitmel
näitusel Venemaal ja Saksamaal. Vastukaja
oli positiivne. Inimesed olid huvitatud, kust
selliseid saunu on võimalik hankida ja palju
see maksab. Sama küsitakse meilt ka Eestis.
Seeriatootmist pole me seni veel rahastamisprobleemide
tõttu alustanud, kuid üksiktellimusi
täidame küll.
Tervikkomplekti hind, kuhu kuulub telkkorpus,
ahi koos torusektsioonidega, lava
ja komplekteerimisdetailid, on vahemikus
7500–11 000 krooni. Hind sõltub mudelist
ja komplektist. Meie saunasid saab vedada
mis tahes sõidukiga, kaasa arvatud jalgrattaga.
Kui teil sõiduvahendit pole, saab sauna
seljakotina seljas kanda või käruna veeretada.
Kogu saun kaalub kokku ligikaudu 20 kg
(2–3kohaline) või 27 kg (3–4kohaline). Niisiis
– vabandan tautoloogia pärast! – meie
saunaga saab sauna minna kuhu iganes ja
millal iganes!
Täpsemat teavet meie projekti ja teisaldatavate
turistisaunade kohta leiate meie veebilehelt
www.saun-tour.com või helistades
telefonil 55 66 59 57.
Projekti Saun-tour juhataja
Nikolai Zaitsev
Kõik väikesed Paldiski linna elanikud on kutsutud Vene
noorteteatri suurepärase etenduse “SIPSIK JA RIIK
VOOBRASILIJA” tasuta vaatamisele.
Juhul, kui teile meeldib fantaseerida, välja mõelda, unistada või lihtsalt mängida, siis
etendus “SIPSIK JA RIIK VOOBRASILIJA” - on tõeliselt meeldiv seiklus väikestele unistajatele.
Etendus on loodud Eno Raud`i ja Kalju Kanguri jutustuste alusel. Esimest korda lavastati
etendus 2001 aastal Moskva rezissööri Vladimir Laptevi poolt. Praeguse, väikeste
muudatustega, etenduse toob lavale tagasi Alla Milovidova. Peaosas on teatri näitleja Julia
Shishova.
Etendus toimub Paldiski Vene gümnaasiumi aulas
17. veebruaril kell 19.00.
Etendust finantseerib Paldiski linna Põhjasadama juhatus.
Paldiski Linnaleht nr. 5/74
Meil on suur rõõm õnnitleda
Svetlana Zovmerit tema sünnipäeval!
Soovime talle tervist,
rõõmu ja kõike kõige paremat!
Valge Laeva kollektiiv,
Paldiski Linnalehe toimetus

l i n n a l e h t • n r . 5/74 2010
Ober-Haus: Kas euro päästab
Tarmo Kase
Ober-Hausi Kinnisvara AS tegevjuht
Seoses kinnisvaramulli lõhkemisega
on paljudele kinnisvaraturu osalistele,
eriti neile, kes oma äririske valesti hindasid
ja oma ahnust ei suutnud talitseda,
muutunud võimalik euro saabumine
aastal 2011 justkui saabuvaks
päästerõngaks õõtsuval kinnisvaraturul.
Kuid olukord kinnisvaraturul ei sõltu
oluliselt ega otseselt käibeloleva raha
nimetusest, vaid ikkagi põhiliselt olukorrast
Eesti majandusest ja kinnisvara
on lihtsalt majanduse üks väiksem osa.
Otsest põhjust, mis peaks euro saabumisel
kinnisvara hinnad tõusma, ei ole,
sest hetkel ja lähiperspektiivis valitseb
meil rahvusvahelise konkurentsivõime
taastamiseks deflatsiooniline majanduskeskkond,
millele lisandub kasvav
tööpuudus, erasektori kõrge laenukoormus
ning madal tootlikkus.
Kuid euro saabumine kaotaks devalveerimisriski,
Eesti eristuks selgelt
teistest Balti riikidest ja annaks tänaseni
paljudele naaberriikide välisinvestoritele
kindlustunde. Täna ei julge isegi
meid hästi tundvad Soome investorid
siseneda meie kinnisvaraturule kuna
kardavad devalveerimisega saabuvat
kollapsit. Samuti ollakse väga ettevaatlikud
mitmete suuremahuliste üürilepingute
sõlmimisel.
Euro tulekul peaks eelkõige laenuturg
stabiliseeruma ja intressitase alanema.
Tõenäoliselt langevad ka mõnevõrra
pankadepoolsed marginaalid, mis
soodustaks laenamist ja tarbimist. Samas
langeb võimalik euro tulek kokku
euribori tõusufaasiga.
Ei maksa arvata, et välisinvestorid
tormavad euro saabumisel valimatult
ostma kinnisvara Eestis. Kinnisvara
hinnad kujunevad ikkagi läbi nõudluse
ja pakkumise ning lähema paari aasta
jooksul ületab nn keskmiste eluasemete
osas pakkumine kindlasti nõudlust. Investoritel
peab olema selge nägemus,
kuidas ja mis perioodi jooksul oma
raha tagasi teenida.
Teises asukohas paiknevatele ja ebalikviidsetele
objektidele võib ostjaskond
üldse puududa, vaatamata näiliselt
odavale hinnale ja eurole.
Täna ootavad mitmed Soome investorid
otsust euro saabumisest ja loodavad
tabada majanduslanguse põhja, et läbi
Ober – Hausi investeerida eelkõige Tallinna
südalinnas olevatesse korteritesse.
Sobivaks hinnatasemeks peetakse üldjuhul
15 000 – 25 000 kr/m² sõltuvalt
objekti täpsemast asukohast ja seisukorrast
ning seda keskmiselt 5 aasta
perspektiivis. Ober – Hausi hinnangul
on üsnagi tõenäoline, et järgmise Eesti
majanduse tõusutsükli ajal tõusevad
eelkõige Tallinna kesklinna korterite
hinnad märkimisväärselt.
Äripindade puhul huvitavad investoreid
eelkõige püsiva rahavooga objektid,
mille aluseks on maksujõulised pikaajaliste
üürilepingutega kliendid. Kui
täna soovivad investorid vähemalt 10%
tootlust stabiilse rahavooga objektidel
Tallinnas ja ca 15% tootlust riskantsematel
objektidel teises asukohas, siis
euro tulekul ollakse nõus madalama
tootlikkuse ja kõrgema riskiga.
Sõltumata euro tulekust jälgivad tänast
kinnisvaraturgu kindlasti nö raisakotkad
ehk võimalikud põhjastõngitsejad,
kes jahivad eelkõige likviidsemaid
varasid ja on nõus sobiva objekti korral
turule sisenema.
Mõningane hinnatõus võib tulla samuti
mereäärsetel maadel ja suvilatel, kuid
nende üldine hinnatase peab siiski jääma
oluliselt soodsamaks võrreldes näiteks
Soome sarnaste objektidega.
Kinnisvaraturg tervikuna ei pööra tõusule
enne, kui on realiseeritud enamik
halbade laenudega seotud kinnisvarast
ning laenurahal ja sisenõudlusel baseerunud
Eesti majandus muutunud
ekspordipõhiseks ja tõusnud tootlikkus.
KEVAD parimates Valgevene sanatooriumides
Junost, Ozjornõi, Borovoje, Sosnovõi Bor ja Belaja Rus
28.03.10 kuni 10.04.2010.
Hinnad alates 4900 kroonist.
Hind hõlmab transporti (buss), elamist väljavalitud sanatooriumis,
toitlustamine ja ravi.
SUVI Valgevene sanatooriumides
21.06.10 kuni 02.07.2010;
03.07.10 kuni 14.07.2010;
15.07.10 kuni 26.07.2010;
02.08.10 kuni 13.08.2010.
Individuaalne lähenemine igale kliendile.
Tallinn, Maakri 28 A, III kor., reisiosakond
Tel. 6 441 200, 55 05 799
Lugupeetud toetuste
saajad!
Paldiski Linnavalitsuse kassa on
avatud toetuste väljamakseteks
ainult 25. veebruaril 2010
kella 10. 00 kuni 12.00 ni
Küsimuste korral pöörduda
Paldiski Linnavalitsuse
sotsiaalosakonda aadressil Rae 38
Paldiski Linnaleht nr.5/74

Harju Maavalitsuse pressiteade
Selgusid Harju maakonna parimad
õpilasetlejad
Tallinn
29. jaanuar 2010
Kolmapäeval, 27. jaanuaril toimus Jüri Gümnaasiumis Eesti
XVII õpilasetlejate riigikonkursi Harjumaa voor. Kokku
esines 27 noort etlejat.
Lugemisaastal toimunud etlemiskonkursil osalejad olid pärit 12
Harjumaa koolist: Jüri Gümnaasium, Kallavere Keskkool, Kehra
Gümnaasium, Keila Kool, Kose Gümnaasium, Kuusalu Keskkool,
Loksa I Keskkool, Ruila Põhikool, Tabasalu ühisgümnaasium,
Paldiski Gümnaasium, Turba Gümnaasium ja Viimsi Kool.
Iga vanuseastme parim pääses Harjumaad esindama vabariiklikule
konkursile.
Parimad õpilasetlejad:
4.-6.klass
1. Heinri Teesalu Keila Kool
2. Emma Kinnunen Paldiski Gümnaasium
3. Käthy Rannaste Kallavere Keskkool
7.-9.klass
1. Grete Jürgenson Viimsi Kool
2. Rasmus Ristisaar Jüri Gümnaasium
3. Kenneth Norden Kehra Gümnaasium
eripreemia
Helena Nappus
Viimsi Kool
gümnaasium
1. Harri Ausmaa Viimsi Kool
2.-3. Siim Suurkask Kose Gümnaasium
2.-3. Rasmus Onkel Jüri Gümnaasium
eripreemia
Karl Kuuseoja
Kuusalu Keskkool
Sirje Luide
Haridus- ja kultuuritalituse peaspetsialist
Harju Maavalitsus
Paldiski Mereklubi Rogerwiek teatab:
18.02.2010.a. kell 18.00
toimub mereklubi uues õppeklassis Peetri 13
(2korrus)
VESTLUSÕHTU
Ümbermaailma purjetamisest jagab oma muljeid
kapten Mart Saarsoo
Oluline on oma osalemisest
eelnevalt registreerida kuni 16.02.2010
e-meili teel rogerwiek@portofpaldiski.ee
või telefonidel: 57850007; 5099367; 6391366
2009. aastal viibisid Harju Maavalitsuse
ühistranspordi inspektorid üle 10000 tunni
kontrollreididel
Tallinn
28. jaanuar 2010
Aastal 2009 veetsid Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna
ühistransporditalituse inspektorid kontrollreide tehes
ühtekokku 10 234 tundi. Kokku koostati 426 kiirmenetluse otsust,
257 väärteoprotokolli ning rahatrahve määrati 260 657 krooni ulatuses.
Maakonna bussiliinidel viibisid inspektorid kontrollreidide käigus
3194 tundi ning AS Elektriraudtee rongides 7085 tundi. Bussiliinidel
määrati rahatrahve 104 100 krooni ulatuses ning raudteel
156 300 krooni ulatuses. Väärteoprotokolle koostati bussiliinidel
45 ning rongides 212. Kiirmenetluse otsuseid oli bussides 29 ning
elektriraudteel 397.
Harju Maavalitsuse koosseisu kuulub ühistranspordi järelevalvet
teostav ühistransporditalitus alates 1. juunist 2008. Esimene kontrollreid
teostati 20. juunil 2008. Alates 6. juulist 2009 teostab Harju
Maavalitsus vastavalt lepingule piletikontrolli ka AS Elektriraudtee
reisirongides.
Henn Vaher
Arengu- ja planeeringuosakonna ühistransporditalituse juhataja
Harju Maavalitsus
Kutsume kõiki soovijaid külastama
Vene Draamateatrit.
12. veebruaril etendus „Primadonnad”
(suures saalis).
Algus kell 19.00.
Pileti hind 90 krooni.
18. veebruaril etendus
„Lõikuspeo tantsud” (väikeses saalis).
Algus kell 19.00.
Pileti hind 75 krooni.
Piletite broneerimine hotellis Valge Laev.
Väljumine Valge Laeva juurest kell 17.30.
Transporti pakub Paldiski Põhjasadam.
Sõit on tasuta.
Paldiski Linnaleht nr. 5/74

Lehekülg lastevanematele
Jaapani kasvatuse eripärad
Jaapani ema tuleb koos väikese pojukesega juuksurisse.
Algul ootab laps kannatlikult ema juuksuriprotseduuride
lõppemist, ent siis, suutmata igavat
ootamist taluda, hakkab ta avama kreemipurke ja
kreemiga peeglile joonistama. Kõik vaatavad tema
peale muiates, ent mitte keegi ei tee märkust. Jaapanis
on väikesele lapsele kõik lubatud.
l i n n a l e h t • n r . 5/74 2010
Tõsi, väikestele lastele lubatakse sellel maal kõike,
aga 5–6aastaselt satub laps väga jäika reeglite ja
piirangute süsteemi, mis kirjutavad väga täpselt
ette, kuidas tuleb ühes või teises olukorras käituda.
Reeglitele mitte alluda pole võimalik, kuna
neid järgivad kõik ning lapsed omandavad selle
teadmise juba kõige varasemast east peale.
Miks jaapani lapsed ei nuta
Vastust sellele küsimusele teab iga tõusva päikese
maa ema. Ema püüab teha niiviisi, et lapsel poleks
pisarateks põhjust, mistõttu näeb Jaapanis nutvat
jõnglast tõepoolest haruharva.
Esimesel aastal jääb laps justkui osaks emaihust,
kuivõrd ema kannab teda päevade kaupa endale
selga köidetuna kaasas, ööseks paneb ta magama
enda kõrvale ja annab talle lapse esimese otsimise
peale rinda. Jääb mulje, et jaapani emad ei jäta
oma lapsi lihtsalt hetkekski maha ning lahendavad
kõiki oma probleeme nende juuresolekul. See pole
kaugeltki mitte uus moesuund laste kasvatamises,
vaid jaapani ühe iidse ja sügava kultuuritraditsiooni
ilming.
Lapsele ei keelata mitte midagi, täiskasvanud vaid
hoiatavad teda: „see on ohtlik”, „must”, „paha”. Kui
ta end aga siiski vigastab või kõrvetab, peab ema
süüdlaseks iseennast ja palub lapselt vabandust, et
ta teda piisavalt ei hoidnud.
Kui laps hakkab kõndima, ei jäeta teda samuti
praktiliselt kunagi järelevalveta. Ema käib oma
jõmpsikal jätkuvalt sõna otseses mõttes kogu aeg
kannul.
Lisaks sellele ei tõsta jaapanlased laste peale kunagi
häält, ei loe neile epistlit, rääkimata juba ihulisest
karistusest. Kõrvalt vaadates tundub, et lastega ei
riielda üldse mitte. Jaapani kõnekultuuri eripäraks
on – mitte väljendada kõike sõnadega. Seepärast
on jaapanlased meeleolule väga vastuvõtlikud ning
tunnetavad vestluskaaslase tegelikku arvamust
justkui intuitiivselt. Last kasvatatakse eelkõige
isikliku eeskujuga. Lapsed lihtsalt tunnevad seda,
kui vanemad pole rahul. Lapsi karistatakse kõõrdpilkude
ja laitva vaikimisega.
Laialt on levinud kasvatusmeetod, mida võib
nimetada „võõrandumise ähvarduseks”. Kõige
raskem karistus on moraalne kodust väljaheitmine
või lapse vastandamine mõne grupiga. „Kui
sa niiviisi käitud, hakkavad kõik sinu üle naerma,”
ütleb ema oma sõnakuulmatule pojukesele.
Tema jaoks on see aga tõeliselt hirmus, kuivõrd
jaapanlane ei kujuta ennast väljaspool kollektiivi
ettegi. Jaapani ühiskond on gruppide ühiskond.
Seepärast elavadki jaapanlased üksindust väga
raskesti üle ning kodust väljaheitmist käsitatakse
tõelise katastroofina.
Tihe suhtlemine emaga
Paljusid välismaalasi hämmastab seegi tõsiasi, et
jaapani lapsukesed hakkavad esmalt rääkima ja
alles pärast kõndima. Jaapanlaste jaoks on see aga
täiesti loomulik. Ema kogu aeg räägib oma lapsega,
seletab talle, mida ta teeb, heidab temaga nalja,
laulab laulukesi, kordab palju kordi neid sõnu, mis
laps peab esmajärjekorras meelde jätma.
Jaapanlanna ei ürita kunagi kehtestada laste üle
oma võimu, sest tema arvates viib see võõrandumisele.
Ta ei vaidle lapse tahtmistele ja soovidele
vastu, vaid väljendab oma rahulolematust kaudselt:
annab mõista, et tema vääritu käitumine valmistab
talle suurt meelepaha. Konfliktide tekkimisel
püüavad jaapani emad lapsest mitte eemale hoida,
vaid vastupidi tugevdada nendega emotsionaalset
sidet. Lapsed aga reeglina jumaldavad oma emasid
sedavõrd, et tunnevad süüd ja kahetsust, kui
on põhjustanud neile ebameeldivusi.
Suhtumine varasesse arengusse
Jaapanlased olid ühed esimestest, kes hakkasid
varajase arengu soodustamisest rääkima. Enam
kui pool sajandit tagasi ilmunud raamat „Pärast
kolmandat eluaastat on juba hilja” kujunes jaapani
pedagoogikas pöördepunktiks. Selle autor Masaru
Ibuka, organisatsiooni „Talentide õpetamine” direktor
ja üleilmselt tuntud firma Sony looja, kirjutas,
et lapse isiksuse alustalad pannakse paika
kolme esimese eluaasta jooksul. Väikesed lapsed
õpivad kõike palju kiiremini ning lapsevanemate
ülesanne on luua tingimused, milles laps saaks
oma võimeid täielikult realiseerida. Kasvatuses
tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: stimuleerida
teadmishimu, tekitades lapses huvi teadmiste
vastu, kasvatada iseloomu, soodustada loovuse ja
mitmesuguste oskuste arengut. Seejuures ei seata
mitte eesmärgiks kasvatada lapsest geenius, vaid
anda talle niisugune haridus, et „tal oleks sügav
mõistus ja terve keha, vormida ta nutikaks ja lahkeks”.
Praegu tundub niisugune seisukoht enesestmõistetav,
kuid 1950. aastate keskpaigas kõlas see
revolutsiooniliselt.
Lähme lasteaeda
Tavaliselt istub jaapani ema kodus kuni lapse 3aastaseks
saamiseni, misjärel antakse laps lasteaeda.
Lasteaiad on tavaliselt lastele avatud mõneks tunniks
päevas. Seal viiakse läbi arengu ja esteetilise
kasvatuse õppetunde, õpetatakse sõbrustama,
olema viisakas. Paljud emad viibivad reeglina tundides
juures, jätavad õpetusmeetodid meelde ning
seejärel kordavad neid oma lastega kodus, osalevad
koos lastega mängudes ja jalutuskäikudel.
Jaapanis on olemas ka lastesõimed, kuid väikelapse
kasvatamine sõimes ei ole tervitatav. Üldise veendumuse
kohaselt peab laste eest hoolitsema ema.
Kui naine annab lapse lastesõime, ise aga läheb
tööle, peetakse tema käitumist sageli egoistlikuks.
Selliste naiste kohta räägitakse, et nad pole oma
perele piisavalt pühendunud ja seavad oma isiklikud
huvid esikohale.
Emadus ja töö
Niisugune nähtus nagu „töötav ema” mahub jaapanlaste
teadvusesse ja maailmanägemisse suurte
raskustega. Viia oma laps kellegi juurde või kusagile
ära, et minna tööle, tähendab lükata oma
kohustused kellegi teise õlule. Ühiskondlik arvamus
seda ei toeta. Isegi kui „lapsega naine” kusagil
töötab, ei saa ta arvestada ülemuste ja kaastöötajate
soosiva suhtumisega.
Traditsioon järgida traditsioone
„Elu Jaapanis nõuab paljudest traditsioonidest
kinnipidamist,” jagab oma muljeid üks jaapanlasele
mehele läinud eurooplanna. „Minu mees
ise näitas mulle ise ette, kuidas meie lapsi „jaapani
moodi” kasvatada. Ta sidus lapse endale selga, pesi
nõusid, triikis pesu ja samal ajal kogu aeg rääkis
lapsega, laulis talle laule. Poiss seejuures ei nutnud,
pungitas kõige peale silmi, püüdis küünitada erinevate
esemeteni. Siis hakkasin ka mina kodutöid
tegema niiviisi, et laps oli mulle selga köidetud.”
Lapsed ei kapriisitse tegelikult üldse mitte, kui
näevad, et emal on toimetamist. Kui lapsele käsilolevast
tegevusest räägitakse, muutub ta ju justkui
selles osalejaks ning arvatavasti tunnetab alateadvuse
tasandil seejuures oma osalisust ja vastutust.
Jaapani kasvatuse suur eelis seisneb selles, et lapsi
õpetatakse järgima ühiskonna käitumisnorme:
tänulikkuse väljendamist, vabandamist, vanemate
inimeste austamist. Olla mitte nagu kõik teised,
tõmmata endale tähelepanu pole sünnis. Küllap
seepärast häbenevad lapsed võõraste juuresolekul
nutta. Sellisel puhul seatakse mõistagi eeskujuks
teisi: „Keegi ei nuta ju! Kuidas sina küll saad nutta”
Samas kasutatakse nimelt positiivseid näiteid,
ja mitte negatiivseid. Negatiivse näitena võidakse
kasutada meid teiega, eurooplasi, öeldes lapsele:
„Kas sa oled välismaalane või Miks sa niiviisi
käitud”
Nõnda need väikesed jaapanlased kasvavadki,
olles pidevas emotsionaalses ja füüsilises kontaktis
oma vanematega. Vanemate tugevad kallistused,
mis saavad lapsele osaks tema esimesel nõudmisel,
loovad lapse ümber justkui kaitsva aura ning see
tunne sisendab temasse rahu ja enesekindlust.
Samas ei maksa kiirustada jaapani kasvatusmeetodite
meie tegelikkusesse ülekandmisega. Väär
oleks vaadelda neid lahus jaapanlaste maailmavaatest
ja eluviisist. Nii mõndagi võib aga olla ülimalt
kasulik, näiteks hell ja hoolitsev suhtumine
lastesse, vanemate vastutus lapse saatuse eest. Seda
omadust võiks jaapanlastelt täiesti õppida, olenemata
kõigist mentaliteedi erinevustest.
Koostatud internetiallikate põhjal.
http://images.yandex.ru/
Paldiski Linnaleht nr.5/74

Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost
(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)
Ajaloolised isikud, kelle tegevus on
olnud seotud Paldiskiga (Baltiiski
sadama, Rogerwiekiga)
Rogerwieki sõjasadama rajaja Peeter I viibis
sadama rajamisel korduvalt ise kohal. Põhjasõja
ajal (1700–1721) käis Peeter I Eestis
küllaltki sageli. Teadaolevalt külastas ta Revalit
(Tallinna) aastatel 1711, 1714, 1715,
1717, 1718, 1719, 1721 ja 1723. Esmakordselt
23. juulil 1715 väisas ta möödaminnes,
Haapsalust (Hapselist) tulles Paldiski
(Rogerwieki) lahte, kust ta sõitis kuiva
maad mööda edasi Revalisse. Olles lahe ja
selle ümbruskonna üle vaadanud, otsustas
ta, et „saagu siia sõjalaevade sadam”. Teist
korda ilmus ta samasse kohta 1718. aasta
juuli lõpus. Tema seekordse külaskäigu
ajal toimus mandrikaldal pidulikus õhkkonnas
sadamale ja kindlusele nurgakivi
panemine. Samas käskis Peeter I alustada
ettevalmistustöid kasarmute, töökodade ja
muude rajatiste ehituseks tulevase sadama
vajadusteks. 1719. aasta sügisel, oktoobris,
külastas Peeter I jälle Rogerwieki, vaatas
lahe veel kord põhjalikult üle, tegi sügavuse
mõõtmised ja kontrollis ettevalmistustööde
käiku. Viimast korda
viibis ta Rogerwiekis
18. juulil 1723. Sel
korral pani ta nurgakivi
kaitsemuulile
ja näitas kätte uued
kohad, kuhu ehitada
linn, kaubasadam ja
Rogerwieki sõjasadama
rajaja Peeter I tuletorn.
Rogerwieki väisasid
ka Peeter I lähimad abilised, nende seas ka
Admiraliteedi Prikaasi ülem, galeerflotilli
ülemjuhataja Hango lahingu ajal (1714),
Balti laevastiku ülemjuhataja aastatel 1723–
1726 Fjodor Matvejevitš Apraksin, kes oli
Venemaa esimene kindraladmiral. Ta oli
Peeter I usaldusalune ja suurepärane käsutäitja.
Pärast Peeter
I surma kureeris ta
Rogerwieki ehitust
kuni aastani 1726. Ta
suri Moskvas aastal
1728.
Rogerwiekis käis
Fjodor Matvejevitš
Apraksin
Paldiski Linnaleht nr. 5/74
ka teine Peeter I
aatekaaslane: krahv,
generalissimus, värvikaim vürst ja suur
riigivaras Aleksandr Danilovitš Menšikov.
Sõjasadama ehituse algusperioodil valitses
ta Baltikumi ja Isurimaad*.
Esimene Rogerwieki lahe uurija, peamiste
kaitsekindlustuste projekti autor ja uue
sõjasadama ehituse esimene juhataja (direktor)
oli Liivimaalt pärit insener Johann
Ludwig Luberas. Ta elas Rogerwiekis aastatel
1721 kuni 1731. Aastal 1731 kolis ta
Moskvasse, kuhu ta määrati Kroonlinna
kanali, doki ja sadama ehituse direktoriks.
Vaatamata uuele ülesandele jäi ta elu
lõpuni Rogerwieki ehituse kuraatoriks.
On ilmne, et ta oli andekas, haritud ja tark
insener-fortifikaator* ja hüdrorajatiste
ehitaja, kuivõrd talle usaldati niisugused
keerukad hüdrotehnilised rajatised nagu
Kroonlinna kanali ehitus ning seejärel ka
Laadoga kanali ehitus. Ta suri aastal 1752
insener-kindrali aukraadis.
Meie linn on seotud veel ühe huvita inimesega:
inseneri ning Aleksandr Puškini
vanavanaisa Abram Petrovitš Hannibaliga,
kes 1755. aastal määrati äsja surnud Luberasi
asemele. Ukaasis tema nimetamise kohta
toonitati, et Hannibal määratakse neid
mahukaid insener-tehnilisi rajatisi juhtima
„kui valitsevale Senatile tuntud ja selleks asjaks
võimeline” isik. Lisaks sellele nimetati
ta Rogerwieki sadama ning Kroonlinna ja
Laadoga kanalite komisjoni liikmeks. 23.
oktoobril 1739. aastal ülendati Abram Hannibal
peakindraliks (pr k general en chef) ja
määrati Laadoga kanalite ning Kroonlinna
ja Rogerwieki ehituste komisjoni peadirektoriks.
See komisjon juhtis hüdrotehniliste
ja kaldarajatiste ehitust neis sadamais ning
rahastas ja kontrollis tööde käiku. Abram
Hannibal juhtis seda
komisjoni kuni aastani
1762. Täpseid
andmeid tema viibimiste
kohta Rogerwiekis
siiani ei ole.
1762. aastal läks
Abram Petrovitš
Hannibal
Kroonlinna ja Rogerwieki
kanalite komisjon
79 aastase kindral-feldmarssali Burchard
Christoph von Münnichi direktsiooni
alla. Münnich viibis Baltiiski sadamas aastal
1762, kohe pärast tema määramist direktoriks.
Alaliselt ta selles linnakeses siiski
ei elanud, kuna oli samaaegselt nimetatud
ka Revali ja Narva sadama direktoriks.
Olles tutvunud Baltiiski sadama ehitusega,
töötas ta välja linna, kaitsekindlustuste
ja laevatehaste ehitusplaani, mille esitas
valitsusele aastal 1763. Muu hulgas kuulub
talle ka idee ehitada linna puukiriku asemele
kivist Püha Georgi kirik, mille ehitus
viidi lõpule aastal 1787, ning samuti kivipalee
Katariina II-le, ehkki selle ehitus ei
saanud kunagi teoks. Münnichi välja pakutud
plaan oli sedavõrd grandioosne ja
nõudnuks nii palju raha, et valitsus lükkas
selle tagasi. Sellele vaatamata jäi ta Peeter
I mõtte, et Rogerwieki lahele tuleb rajada
sõjasadam, tuliseks pooldajaks. Juba vanuigi,
veidi enne oma surma, ta kirjutas: „...
Imetledes Rogerwieki sadamas teostatud
töid, meenuvad mulle tahtmatult ajad, mil
Peeter Suur ise töötas minu silme all sadamale
vundamendi
rajamise kallal ja
kannustas meid
kõiki tööle. Mulle
tundub, justkui
hõljuks vee kohal
tema vaim, mis on
täis rõõmu teadmisest,
et järelpõlv
Kindral-feldmarssali pole tema suurt
Burchard Christoph von plaani unustuse
Münnichi portree
hõlma jätnud.”
Münnich suri aastal
1767 Tartus ning on maetud oma Luunja
teenismõisa, mis asub 14 km kaugusel Tartust.
Toimetuse märkused:
* Isurimaa – 13.–15. sajandil Suur-
Novgorodi valitsusele alluv isurite rahvuse
territoorium, mis hõlmas mõlemat Neeva
kallast ja Laadoga järve edelakalda ümbrust.
Nimetati ka Ingerimaaks. 1478. aastal
ühendati Moskva suurvürstiriigiga. 16.–
17. sajandil kuulus Isurimaa koosseisu ka
territoorium Soome lahest lõuna pool kuni
Narva jõeni koos Jammi, Koporje ja Jaanilinna
linnaga.
* Insener-fortifikaator – spetsialist sõjaliste
insener-tehniliste rajatiste valdkonnas.
L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaate
materjalide põhjal.
Ajalooülevaate jätku võite lugeda meie ajalehe
järgmisest numbrist.