Harju Maavalitsuse pressi

More Magazines

Recommendations

Info

Harju Maavalitsuse pressiteade Selgusid Harju maakonna parimad õpilasetlejad Tallinn 29. jaanuar 2010 Kolmapäeval, 27. jaanuaril toimus Jüri Gümnaasiumis Eesti XVII õpilasetlejate riigikonkursi Harjumaa voor. Kokku esines 27 noort etlejat. Lugemisaastal toimunud etlemiskonkursil osalejad olid pärit 12 Harjumaa koolist: Jüri Gümnaasium, Kallavere Keskkool, Kehra Gümnaasium, Keila Kool, Kose Gümnaasium, Kuusalu Keskkool, Loksa I Keskkool, Ruila Põhikool, Tabasalu ühisgümnaasium, Paldiski Gümnaasium, Turba Gümnaasium ja Viimsi Kool. Iga vanuseastme parim pääses Harjumaad esindama vabariiklikule konkursile. Parimad õpilasetlejad: 4.-6.klass 1. Heinri Teesalu Keila Kool 2. Emma Kinnunen Paldiski Gümnaasium 3. Käthy Rannaste Kallavere Keskkool 7.-9.klass 1. Grete Jürgenson Viimsi Kool 2. Rasmus Ristisaar Jüri Gümnaasium 3. Kenneth Norden Kehra Gümnaasium eripreemia Helena Nappus Viimsi Kool gümnaasium 1. Harri Ausmaa Viimsi Kool 2.-3. Siim Suurkask Kose Gümnaasium 2.-3. Rasmus Onkel Jüri Gümnaasium eripreemia Karl Kuuseoja Kuusalu Keskkool Sirje Luide Haridus- ja kultuuritalituse peaspetsialist Harju Maavalitsus Paldiski Mereklubi Rogerwiek teatab: 18.02.2010.a. kell 18.00 toimub mereklubi uues õppeklassis Peetri 13 (2korrus) VESTLUSÕHTU Ümbermaailma purjetamisest jagab oma muljeid kapten Mart Saarsoo Oluline on oma osalemisest eelnevalt registreerida kuni 16.02.2010 e-meili teel rogerwiek@portofpaldiski.ee või telefonidel: 57850007; 5099367; 6391366 2009. aastal viibisid Harju Maavalitsuse ühistranspordi inspektorid üle 10000 tunni kontrollreididel Tallinn 28. jaanuar 2010 Aastal 2009 veetsid Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna ühistransporditalituse inspektorid kontrollreide tehes ühtekokku 10 234 tundi. Kokku koostati 426 kiirmenetluse otsust, 257 väärteoprotokolli ning rahatrahve määrati 260 657 krooni ulatuses. Maakonna bussiliinidel viibisid inspektorid kontrollreidide käigus 3194 tundi ning AS Elektriraudtee rongides 7085 tundi. Bussiliinidel määrati rahatrahve 104 100 krooni ulatuses ning raudteel 156 300 krooni ulatuses. Väärteoprotokolle koostati bussiliinidel 45 ning rongides 212. Kiirmenetluse otsuseid oli bussides 29 ning elektriraudteel 397. Harju Maavalitsuse koosseisu kuulub ühistranspordi järelevalvet teostav ühistransporditalitus alates 1. juunist 2008. Esimene kontrollreid teostati 20. juunil 2008. Alates 6. juulist 2009 teostab Harju Maavalitsus vastavalt lepingule piletikontrolli ka AS Elektriraudtee reisirongides. Henn Vaher Arengu- ja planeeringuosakonna ühistransporditalituse juhataja Harju Maavalitsus Kutsume kõiki soovijaid külastama Vene Draamateatrit. 12. veebruaril etendus „Primadonnad” (suures saalis). Algus kell 19.00. Pileti hind 90 krooni. 18. veebruaril etendus „Lõikuspeo tantsud” (väikeses saalis). Algus kell 19.00. Pileti hind 75 krooni. Piletite broneerimine hotellis Valge Laev. Väljumine Valge Laeva juurest kell 17.30. Transporti pakub Paldiski Põhjasadam. Sõit on tasuta. Paldiski Linnaleht nr. 5/74
Lehekülg lastevanematele Jaapani kasvatuse eripärad Jaapani ema tuleb koos väikese pojukesega juuksurisse. Algul ootab laps kannatlikult ema juuksuriprotseduuride lõppemist, ent siis, suutmata igavat ootamist taluda, hakkab ta avama kreemipurke ja kreemiga peeglile joonistama. Kõik vaatavad tema peale muiates, ent mitte keegi ei tee märkust. Jaapanis on väikesele lapsele kõik lubatud. l i n n a l e h t • n r . 5/74 2010 Tõsi, väikestele lastele lubatakse sellel maal kõike, aga 5–6aastaselt satub laps väga jäika reeglite ja piirangute süsteemi, mis kirjutavad väga täpselt ette, kuidas tuleb ühes või teises olukorras käituda. Reeglitele mitte alluda pole võimalik, kuna neid järgivad kõik ning lapsed omandavad selle teadmise juba kõige varasemast east peale. Miks jaapani lapsed ei nuta Vastust sellele küsimusele teab iga tõusva päikese maa ema. Ema püüab teha niiviisi, et lapsel poleks pisarateks põhjust, mistõttu näeb Jaapanis nutvat jõnglast tõepoolest haruharva. Esimesel aastal jääb laps justkui osaks emaihust, kuivõrd ema kannab teda päevade kaupa endale selga köidetuna kaasas, ööseks paneb ta magama enda kõrvale ja annab talle lapse esimese otsimise peale rinda. Jääb mulje, et jaapani emad ei jäta oma lapsi lihtsalt hetkekski maha ning lahendavad kõiki oma probleeme nende juuresolekul. See pole kaugeltki mitte uus moesuund laste kasvatamises, vaid jaapani ühe iidse ja sügava kultuuritraditsiooni ilming. Lapsele ei keelata mitte midagi, täiskasvanud vaid hoiatavad teda: „see on ohtlik”, „must”, „paha”. Kui ta end aga siiski vigastab või kõrvetab, peab ema süüdlaseks iseennast ja palub lapselt vabandust, et ta teda piisavalt ei hoidnud. Kui laps hakkab kõndima, ei jäeta teda samuti praktiliselt kunagi järelevalveta. Ema käib oma jõmpsikal jätkuvalt sõna otseses mõttes kogu aeg kannul. Lisaks sellele ei tõsta jaapanlased laste peale kunagi häält, ei loe neile epistlit, rääkimata juba ihulisest karistusest. Kõrvalt vaadates tundub, et lastega ei riielda üldse mitte. Jaapani kõnekultuuri eripäraks on – mitte väljendada kõike sõnadega. Seepärast on jaapanlased meeleolule väga vastuvõtlikud ning tunnetavad vestluskaaslase tegelikku arvamust justkui intuitiivselt. Last kasvatatakse eelkõige isikliku eeskujuga. Lapsed lihtsalt tunnevad seda, kui vanemad pole rahul. Lapsi karistatakse kõõrdpilkude ja laitva vaikimisega. Laialt on levinud kasvatusmeetod, mida võib nimetada „võõrandumise ähvarduseks”. Kõige raskem karistus on moraalne kodust väljaheitmine või lapse vastandamine mõne grupiga. „Kui sa niiviisi käitud, hakkavad kõik sinu üle naerma,” ütleb ema oma sõnakuulmatule pojukesele. Tema jaoks on see aga tõeliselt hirmus, kuivõrd jaapanlane ei kujuta ennast väljaspool kollektiivi ettegi. Jaapani ühiskond on gruppide ühiskond. Seepärast elavadki jaapanlased üksindust väga raskesti üle ning kodust väljaheitmist käsitatakse tõelise katastroofina. Tihe suhtlemine emaga Paljusid välismaalasi hämmastab seegi tõsiasi, et jaapani lapsukesed hakkavad esmalt rääkima ja alles pärast kõndima. Jaapanlaste jaoks on see aga täiesti loomulik. Ema kogu aeg räägib oma lapsega, seletab talle, mida ta teeb, heidab temaga nalja, laulab laulukesi, kordab palju kordi neid sõnu, mis laps peab esmajärjekorras meelde jätma. Jaapanlanna ei ürita kunagi kehtestada laste üle oma võimu, sest tema arvates viib see võõrandumisele. Ta ei vaidle lapse tahtmistele ja soovidele vastu, vaid väljendab oma rahulolematust kaudselt: annab mõista, et tema vääritu käitumine valmistab talle suurt meelepaha. Konfliktide tekkimisel püüavad jaapani emad lapsest mitte eemale hoida, vaid vastupidi tugevdada nendega emotsionaalset sidet. Lapsed aga reeglina jumaldavad oma emasid sedavõrd, et tunnevad süüd ja kahetsust, kui on põhjustanud neile ebameeldivusi. Suhtumine varasesse arengusse Jaapanlased olid ühed esimestest, kes hakkasid varajase arengu soodustamisest rääkima. Enam kui pool sajandit tagasi ilmunud raamat „Pärast kolmandat eluaastat on juba hilja” kujunes jaapani pedagoogikas pöördepunktiks. Selle autor Masaru Ibuka, organisatsiooni „Talentide õpetamine” direktor ja üleilmselt tuntud firma Sony looja, kirjutas, et lapse isiksuse alustalad pannakse paika kolme esimese eluaasta jooksul. Väikesed lapsed õpivad kõike palju kiiremini ning lapsevanemate ülesanne on luua tingimused, milles laps saaks oma võimeid täielikult realiseerida. Kasvatuses tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: stimuleerida teadmishimu, tekitades lapses huvi teadmiste vastu, kasvatada iseloomu, soodustada loovuse ja mitmesuguste oskuste arengut. Seejuures ei seata mitte eesmärgiks kasvatada lapsest geenius, vaid anda talle niisugune haridus, et „tal oleks sügav mõistus ja terve keha, vormida ta nutikaks ja lahkeks”. Praegu tundub niisugune seisukoht enesestmõistetav, kuid 1950. aastate keskpaigas kõlas see revolutsiooniliselt. Lähme lasteaeda Tavaliselt istub jaapani ema kodus kuni lapse 3aastaseks saamiseni, misjärel antakse laps lasteaeda. Lasteaiad on tavaliselt lastele avatud mõneks tunniks päevas. Seal viiakse läbi arengu ja esteetilise kasvatuse õppetunde, õpetatakse sõbrustama, olema viisakas. Paljud emad viibivad reeglina tundides juures, jätavad õpetusmeetodid meelde ning seejärel kordavad neid oma lastega kodus, osalevad koos lastega mängudes ja jalutuskäikudel. Jaapanis on olemas ka lastesõimed, kuid väikelapse kasvatamine sõimes ei ole tervitatav. Üldise veendumuse kohaselt peab laste eest hoolitsema ema. Kui naine annab lapse lastesõime, ise aga läheb tööle, peetakse tema käitumist sageli egoistlikuks. Selliste naiste kohta räägitakse, et nad pole oma perele piisavalt pühendunud ja seavad oma isiklikud huvid esikohale. Emadus ja töö Niisugune nähtus nagu „töötav ema” mahub jaapanlaste teadvusesse ja maailmanägemisse suurte raskustega. Viia oma laps kellegi juurde või kusagile ära, et minna tööle, tähendab lükata oma kohustused kellegi teise õlule. Ühiskondlik arvamus seda ei toeta. Isegi kui „lapsega naine” kusagil töötab, ei saa ta arvestada ülemuste ja kaastöötajate soosiva suhtumisega. Traditsioon järgida traditsioone „Elu Jaapanis nõuab paljudest traditsioonidest kinnipidamist,” jagab oma muljeid üks jaapanlasele mehele läinud eurooplanna. „Minu mees ise näitas mulle ise ette, kuidas meie lapsi „jaapani moodi” kasvatada. Ta sidus lapse endale selga, pesi nõusid, triikis pesu ja samal ajal kogu aeg rääkis lapsega, laulis talle laule. Poiss seejuures ei nutnud, pungitas kõige peale silmi, püüdis küünitada erinevate esemeteni. Siis hakkasin ka mina kodutöid tegema niiviisi, et laps oli mulle selga köidetud.” Lapsed ei kapriisitse tegelikult üldse mitte, kui näevad, et emal on toimetamist. Kui lapsele käsilolevast tegevusest räägitakse, muutub ta ju justkui selles osalejaks ning arvatavasti tunnetab alateadvuse tasandil seejuures oma osalisust ja vastutust. Jaapani kasvatuse suur eelis seisneb selles, et lapsi õpetatakse järgima ühiskonna käitumisnorme: tänulikkuse väljendamist, vabandamist, vanemate inimeste austamist. Olla mitte nagu kõik teised, tõmmata endale tähelepanu pole sünnis. Küllap seepärast häbenevad lapsed võõraste juuresolekul nutta. Sellisel puhul seatakse mõistagi eeskujuks teisi: „Keegi ei nuta ju! Kuidas sina küll saad nutta” Samas kasutatakse nimelt positiivseid näiteid, ja mitte negatiivseid. Negatiivse näitena võidakse kasutada meid teiega, eurooplasi, öeldes lapsele: „Kas sa oled välismaalane või Miks sa niiviisi käitud” Nõnda need väikesed jaapanlased kasvavadki, olles pidevas emotsionaalses ja füüsilises kontaktis oma vanematega. Vanemate tugevad kallistused, mis saavad lapsele osaks tema esimesel nõudmisel, loovad lapse ümber justkui kaitsva aura ning see tunne sisendab temasse rahu ja enesekindlust. Samas ei maksa kiirustada jaapani kasvatusmeetodite meie tegelikkusesse ülekandmisega. Väär oleks vaadelda neid lahus jaapanlaste maailmavaatest ja eluviisist. Nii mõndagi võib aga olla ülimalt kasulik, näiteks hell ja hoolitsev suhtumine lastesse, vanemate vastutus lapse saatuse eest. Seda omadust võiks jaapanlastelt täiesti õppida, olenemata kõigist mentaliteedi erinevustest. Koostatud internetiallikate põhjal. http://images.yandex.ru/ Paldiski Linnaleht nr.5/74
Page 1 and 2: Paldiski l i n n a l e h t • n r
Page 3 and 4: Swedbank Pangabuss Paldiskis alusta
Page 5: l i n n a l e h t • n r . 5/74 20

5/74 05.02.2010 - Paldiski Linnavalitsus

Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!

5/74 05.02.2010 - Paldiski Linnavalitsus

Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!

Delete template?

Save as template ?