Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne

Äriregistri kood 10225846 

Laki tn.12-A501 10621 Tallinn 

Tel. 664 6730, faks 664 6767 

E - post: admin@ekonsult.ee 

Töö nr. E1177 

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu 

keskkonnamõju strateegiline hindamine 

Aruanne 

Juuni 2012

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne 

OÜ E – Konsult töö nr E1177 

Sisukord 

ARUANDE SISU LÜHIKOKKUVÕTE ............................................................................................................................... 4 

1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 7 

1.1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA EESMÄRK ............................................................................................... 7 

1.2 MENETLUSOSALISED ................................................................................................................................................. 8 

1.3 ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISEST ...................................................................................................................... 10 

1.4 ÜLEVAADE RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KÄIGUS................................................................. 12 

1.5 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ............................................................................................................................. 13 

1.6 TEEMAPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................... 15 

2. TEEMAPLANEERINGUGA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................. 22 

2.1 LNG TERMINALI ISELOOMUSTUS .............................................................................................................................. 22 

2.2 ELEKTRI JA GAASI KOOSTOOTMINE ............................................................................................................................ 24 

2.3 INFRASTRUKTUUR .................................................................................................................................................. 25 

2.4 EELDATAV AJAKAVA ................................................................................................................................................ 27 

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................................................... 28 

3.1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................................ 28 

3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ................................................................................................................................ 32 

3.3 LINNUSTIK ............................................................................................................................................................ 36 

3.4 KLIIMA ................................................................................................................................................................. 42 

3.5 GEOLOOGILINE EHITUS JA MAAVARAD ........................................................................................................................ 44 

3.6 TAIMESTIK ............................................................................................................................................................ 49 

3.7 MEREUURINGUD .................................................................................................................................................... 57 

4. OHURISKID ......................................................................................................................................................... 65 

4.1 ÕNNETUSTSENAARIUMIDE KINDLAKS TEGEMINE JA ÕNNETUSTE TOIMUMISSAGEDUSED .................................................... 66 

4.2 RISKIANALÜÜS JA RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................... 75 

4.2.1 Riskide analüüs metodoloogilised alused .................................................................................................... 75 

4.2.2 Õnnetuste ohualad ja nende hindamise parameetrid ................................................................................. 77 

4.2.3 Õnnetuste ohualade parameetrid ................................................................................................................ 78 

4.3 OHUALADE SUURUSED............................................................................................................................................. 80 

4.4 RISKIMAATRIKS ..................................................................................................................................................... 82 

4.5 JÄRELDUSED .......................................................................................................................................................... 84 

5. HINNANG EELDATAVALT OLULISE MÕJU KOHTA ........................................................................................... 87 

5.1 MÕJU PAKRI MAASTIKUKAITSEALALE ........................................................................................................................ 87 

5.2 MÕJU MAASTIKULE JA TAIMESTIKULE ........................................................................................................................ 87 

5.3 MÕJU LOOMASTIKULE ............................................................................................................................................. 94 

5.4 MÕJU KAITSEALUSTELE LIBLIKALIIKIDELE .................................................................................................................. 94 

5.5 MÕJU LINNUSTIKULE ............................................................................................................................................. 100 

5.6 MÕJU RANNAPROTSESSIDELE ................................................................................................................................. 102 

2



5.7 MÕJU MEREELUSTIKULE ........................................................................................................................................ 104 

5.7.1 Sadama ehitamise mõju ............................................................................................................................. 104 

5.7.2 Sadama ekspluateerimise mõju ................................................................................................................. 109 

5.8 ÕHU SAASTE ........................................................................................................................................................ 109 

5.9 MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ................................................................................................................................. 111 

5.10 MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE ................................................................................................................. 115 

5.11 SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU................................................................................................................................. 116 

5.12 INFRASTRUKTUURI MÕJU ....................................................................................................................................... 119 

5.12.1 Infrastruktuuri ehitamise mõju ............................................................................................................ 119 

5.12.2 Infrastruktuuri kasutamise mõju .......................................................................................................... 125 

5. 13 JÄÄTMETEKE ............................................................................................................................................................... 126 

5.14 MÕJU VÄÄRTUSLIKULE MAASTIKULE JA VISUAALNE MÕJU ................................................................................................... 127 

5.15 KUMULATIIVSED MÕJUD ................................................................................................................................................ 132 

6. MÕJU NATURA 2000 ALALE............................................................................................................................. 134 

6.1 PAKRI NATURA 2000 LINNUALA KIRJELDUS ............................................................................................................ 134 

6.2 LINNULIIGID PLANEERINGUALAL ............................................................................................................................ 135 

6.3 LIIKIDE KIRJELDUS JA OLULISE MÕJU MÄÄRAMINE ...................................................................................................... 137 

6.4 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................ 157 

6.5 PAKRI LOODUSALA KIRJELDUS ................................................................................................................................ 157 

6.6 KAITSTAVAD ELUPAIGATÜÜBID, LIIGID JA OLULISE MÕJU MÄÄRAMINE .......................................................................... 158 

6.7 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................ 167 

7. ÜLEVAADE ALTERNATIIVSETEST ARENGUSTSENAARIUMIDEST ................................................................ 168 

7.1 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ............................................................................................................................... 170 

8. NEGATIIVSETE MÕJUDE LEEVENDAMISVÕIMALUSED .................................................................................. 178 

8.1 MEETMED LINNUSTIKU KAITSMISEKS ...................................................................................................................... 178 

8.2 MEETMED KAITSEALUSTE LIBLIKALIIKIDE KAITSMISEKS ............................................................................................. 178 

8.3 MEETMEID KAITSEALUSTE TAIMELIIKIDE KAITSEKS .................................................................................................. 179 

8.4 MEETMED MAASTIKU KAITSMISEKS ......................................................................................................................... 181 

8.5 MEETMED EHITUSMÕJUDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................ 181 

8.6 KESKKONNASEIRE EDASISE KORRALDAMISE VAJADUS ................................................................................................ 182 

9. LÕPPJÄRELDUSED ............................................................................................................................................ 186 

10. KASUTATUD MATERJALID JA ANDMEALLIKAD........................................................................................ 193 

LISAD ........................................................................................................................................................................... 194 

3



Aruande sisu lühikokkuvõte 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Paldiski linna haldusterritooriumil 

kaalutavast LNG terminali võimalikust asukohast (Paldiski linn, Pakrineeme) lähtuv 750 

m raadiusega mõjuala ning lähiümbruses asuvate maaüksuste kohta koostatava 

strateegilise planeerimisdokumendiga (teemaplaneeringuga) kavandatav tegevus. 

Teemaplaneeringu koostamine ja 

selle keskkonnamõju strateegiline hindamine on 

algatatud Paldiski Linnavolikogu 20.01.2010. a otsusega nr 17. 

Teemaplaneeringu algatamise eesmärk on kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu 

täpsustamine ja täiendamine seoses veeldatud loodusliku maagaasi terminali 

planeerimisega. Teemaplaneeringu ala pindala kokku on 230 ha. LNG terminali 

ehitusalune pind on ca 11 ha. 

Teemaplaneeringuga luuakse eeldused veeldatud loodusliku gaasi imporditerminali 

rajamiseks Pakrineemele. Kavandatud mahus veeldatud loodusliku gaasi käitlemine 

muudab loodava terminali A kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks, mille asukoha 

valiku üheks peamiseks kriteeriumiks peab olema ohutuse tagamise võimalus 

kolmandatele isikutele. Selleks on KSH käigus tehtud terminali esialgne riskianalüüs. A 

kategooria suurõnnetuse ohuga terminal on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2003.a. 

määrusele nr. 198 Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri olulise ruumilise mõjuga 

objekt. 

Euroopa Liidu eesmärk on tagada ühenduse kasvavate energiavajaduste parem 

rahuldamine, kaotades Venemaa energiasektoris monopolid ja avades selle 

rahvusvahelisele kapitalile. Euroopa Liidu energeetikapoliitika ülesannete täitmiseks 

tuleb Eestil koostöös teiste Balti riikide ja Soomega kaaluda ühise veeldatud maagaasi 

terminali ja maagaasivõrku juhtimise süsteemi rajamist, samuti ühise tarneleppe 

sõlmimist mõne Põhjamere maagaasi veeldava Euroopa firmaga. 

Planeeringuala on inimtegevusest tugevasti mõjutatud: seal on endise Nõukogude Liidu 

armee Leetse raketibaasi militaarehitiste varemed. Planeeringuala naabruses on endise 

õppekeskuse varemed. Eesti Kaitsevägi kasutas Pakrineemet laskeharjutuste 

läbiviimisel. Alalt on kaevandatud paekivi pealmisi kihte. Sellest on jäänud astangu 

servale lükatud pinnasevallid ja maapinna nõod mis sisaldavad radooni emiteerivat 

4



diktüoneemakilta (graptoliitargiliit). Kaevandus on nõuetekohaselt sulgemata. 

Varemete vahele ja kaeveõõnsustesse on omavoliliselt ladestatud prügi (sh. 

probleemtoodete jäätmeid). 

Teisalt on kogu Pakri poolsaarel teada palju olulisi loodusväärtusi, mille säilimine ja hea 

seisund tuleb tagada. 

Keskkonnamõju hindamise alusandmete saamiseks korraldas arendaja 

teemaplaneeringu alal ulatuslikud alusuuringud oma ala parimate teadlaste juhtimisel. 

Alusuuringute tulemusi on KSH analüüsis kasutatud. 

KSH tulemusena selgus, et terminali asukoht on sobiv navigatsioonitingimuste, ohutuse 

tagamise ja terminali tööks vajalike magistraalgaasitorustike ning muu infrastruktuuri 

paiknemise seisukohalt. Sadama rajamiseks saab kasutada Lahepere lahe looduslikku 

sügavust ning seetõttu jäävad ära merekeskkonnale negatiivset mõju avaldavad 

süvendus- ja kaadamistööd. Hüdrotehniliste objektide rajamisest tulenev mõju 

merekeskkonnale on ajutine ning peale tööde lõppu taastub looduslik olukord kiiresti. 

Terminali ohualasse ei jää olemasolevaid ega kavandatavaid elamualasid, seal ei ole 

eluliselt tähtsaid infrastruktuuri objekte ega ettevõtteid, mille töötajatele võiks 

terminali ekspluateerimine ohtu kujutada. Lisaks sellele ei ole piirkonnas olemasolevaid 

suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, kus toimuva ohusündmuse tulemusena saaks 

vallanduda LNG terminali kaasa haarav, kontrollile allumatu suurõnnetus (nn. 

doominoefekt). 

Imporditud veeldatud maagaasi kõrgsurvetrassidesse suunamiseks on valitud asukoht 

Eesti rannikul ainuvõimalik, sest Pakri poolsaarelt on kavandatud Eesti ja Soome 

gaasivõrkude ühendamiseks loodava Balticconnektor kõrgsurve maagaasitorustiku 

trass merre. 

Looduskeskkond on Pakri poolsaarel väga liigirikas ning oma väärtuste tõttu 

mitmesuguse tasandiga kaitse all. Pakri linnuala on loodud 18 liigi veelindude 

elupaikade kaitseks. KSH käigus viidi läbi täiendavad uuringud unikaalse 

krüüslikoloonia kaardistamiseks (vt lisa 3.11). Lahepere lahe linnustik on võrreldes 

mitmete teiste Pakri linnuala merealadega nii liikide kui isendite arvult väikesearvuline 

(vt ptk 6.2). Seda nii pesitsevate, läbirändavate kui talvituvate linnuliikide osas. Erand 

5



selles osas on aul, kelle talvituskoloonia ulatub planeeringualani. Talvituvate veelindude 

elutingimuste kaitseks on KSH aruandes välja pakutud leevendav meede. 

Planeeringualal leidub 11 liiki kaitsealuseid taimi ja 2 liiki III kaitsekategooriasse 

kuuluvatest liblikaid. KSH käigus analüüsiti kahte teemaplaneeringu lahendusvarianti, 

ning eelistatud lahenduse korral on mõjud kaitsealustele liikidele oluliselt väiksemad. 

Kõigi osapoolte koostöös töötati välja planeeringulahendus, mis tagab Pakri linnu- ja 

loodusalal kaitstavate loodusväärtuste säilimise kavandatud tegevuse elluviimise 

korral, kui rakendatakse kõik KSH aruandes välja pakutud leevendusmeetmed. 

6


1. Sissejuhatus 


1.1 Keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Paldiski linna 

haldusterritooriumil kaalutavast LNG terminali võimalikust asukohast (Paldiski linn, 

Pakrineeme) lähtuv 750 m raadiusega mõjuala ning lähiümbruses asuvate maaüksuste 

kohta koostatava strateegilise planeerimisdokumendiga (teemaplaneeringuga) 

kavandatav tegevus. 

Teemaplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine on 

algatatud Paldiski Linnavolikogu 20.01.2010. a otsusega nr 17 (vt lisa 1.1). 

Teemaplaneeringu algatamise eesmärk on kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu 

täpsustamine ja täiendamine seoses veeldatud loodusliku maagaasi terminali 

planeerimisega. Teemaplaneeringu ala pindala kokku on 230 ha. LNG terminali ala on 

sellest umbes 30 ha. Teemaplaneeringut koostab Sweco Projekt AS. 

Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele Kemikaali ohtlikkuse 

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse 

kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord on planeeritav ettevõte A-kategooria 

suurõnnetuse ohuga, kui üheaegselt käideldava gaasi kogus on suurem kui 200 tonni. 

Teemaplaneeringuga kavandatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2003.a. 

määrusele nr. 198 Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri olulise ruumilise mõjuga 

objekti rajamist. Planeeringuala suuruse ning planeeringu liigi ja võimaliku 

keskkonnamõju hindamise vormi määratlemiseks on kohalik omavalitsus teinud 

koostööd maavanemaga. Planeeringuala suuruse on kooskõlastanud regionaalminister 

oma 25.06.2009 kirja nr 13-3/4855 „Veeldatud loodusliku maagaasiterminali 

asukohavaliku üldplaneeringu maa-ala kooskõlastamine" (vt lisa 1.3). 

Teemaplaneeringu KSH eesmärk on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja 

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 lg 2: 

1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel 

ning kehtestamisel; 

2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 

3) edendada säästvat arengut. 

7



Lisaks teemaplaneeringule on hindamise aluseks kasutatud EstKonsult OÜ poolt 

koostatud kaiehitise eskiisprojekti (töö nr A924). 

1.2 Menetlusosalised 

Arendaja: 

Balti Gaas OÜ 

Aadress: Keemia 11-23, 10616 Tallinn, 

Kontaktisik: Sergei Timošenko 

GSM 501 6262 

E-post: sergei@baltigaas.eu 

Otsustajad: 

Paldiski Linnavolikogu – teemaplaneeringu algataja ja kehtestaja 

Aadress: Sadama 9 Paldiski linn 

Tel. 679 0600 

e-post: paldiski@paldiski.ee 

Keskkonnaamet – KSH järelevalvaja 

Aadress: Narva mnt 7a, Tallinn 

Tel. 6272 193 

e-post: info@keskkonnaamet.ee 

Teemaplaneeringu koostaja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi 

seaduse § 34 lg 2 mõistes: 

SWECO Projekt AS 

Aadress: Sõpruse pst 145, Tallinn 

Kontaktisik: Einike Laidsaar 

Tel. 674 4330 

e-post: einike.laidsaar@sweco.ee 

8


Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija: 


OÜ E-Konsult 

Aadress: Laki 12 A-501, Tallinn 

Kontaktisik: Lembit Linnupõld 

Tel.: 664 6730 

e-post: admin@ekonsult.ee 

Töörühma koosseis: 

Lembit Linnupõld – OÜ E – Konsult juhatuse esimees, juhtekspert: 

menetlustoimingute koordineerimine; 

töögrupi ja 

Aide Kaar – keskkonnaekspert (Keskkonnaministeeriumi tegevuslitsents KMH0123): 

KSH aruande koostamine seadusandlusega sätestatud mahus, kõik asjassepuutuvad 

käsitlused koostöös teiste ekspertidega; 

Jüri Martin - akadeemik, professor, bioloogiadoktor ökoloogia erialal: 

maismaataimestiku, -loomastiku, - elupaikade, linnustiku ja ökoloogiaga seotud 

käsitlused, Natura hindamise ekspert; 

Priit Põldre – dipl. ehitusinsener, sadamate projekteerija (kvalifikatsioon EPBL järgi 

03): sadama ehitamise ja ekspluateerimisega seotud küsimused; 

Tiit Randla – Eesti Ornitoloogiaühingu auliige: Natura linnustiku osa ekspert; 

Aare Lindt – Eesti Loodusmuuseumi entomoloogia osakonna kuraator, Eesti 

Lepidopteroloogide Seltsi liige: liblikaekspert; 

Andres Talvari - professor, Sisekaitseakadeemia rakenduskeemia õppetooli juhataja: 

riskianalüüs ja ohutusega seotud käsitlused; 

Roland Kraavi – tehnoökoloog: geoloogilise ehituse, maavarade, mõjudega põhja- ja 

pinnaveele, olemasolevate ja kavandatavate tööstusobjektide koosmõjudega seotud 

käsitlused; 

Kairi Mänd – planeerimisspetsialist: väärtuslike maastike ja visuaalse mõju käsitlus, 

graafiline andmetöötlus. 

9


1.3 Ülevaade avalikkuse kaasamisest 


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH programmi koostamisel küsiti seisukohta 

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harjumaa kontorilt, Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeeriumilt ja Paldiski Linnavalitsuselt. Kirjalikud vastused KSH 

programmile lisatud. Oma seisukohad KSH programmi kohta esitasid Keskkonnaameti 

Harju-Järva-Rapla regioon ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vt 

aruande lisad 1.5 ja 1.6). KSH eksperdid arvestasid kõigi täiendusettepanekutega. 

Teemaplaneeringu eskiislaheduse ja selle KSH programmi avalikustamine toimus 

Paldiski Linnavalitsuse korraldamisel 26. veebruarist - 15.märtsini 2010.a Paldiski 

Linnavalitsuses ning Paldiski Linnavalitsuse kodulehel http://www.paldiski.ee. 

Sellekohane teade avaldati 23.02.2010.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded (vt lisa 

1.15) ja 03.03.2010. maakonnalehes „Harju Elu“ (vt lisa 1.16). Paldiski Linnavalitsus 

saatis 22.02.2010 tähitud kirjad avalikustamise toimumise kohta kõigile planeeringuala 

naaberkinnistute omanikele. Informeeritud maaomanike nimekirjaga on vajadusel 

võimaliku tutvuda Paldiski Linnavalitsuses. Lisaks teavitati 26.02.2010.a. e-kirja teel 

Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumit, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla 

regiooni, Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Looduskaitse Seltsi. 

Avalikustamise käigus laekus 3 kirja märkuste ja ettepanekutega. Kirjad, ning nende 

vastused on lisas 1.7-1.12. Üks laekunud kirjadest sisaldab ettepanekut liita KSH 

programmile 26.06.2009 Paldiski Linnavalitsusele esitatud allkirjad gaasiterminali 

vastu. Paldiski Linnavalitsuse, kui avalikustamise korraldaja seisukoht on, et kuna 

allkirjad on kogutud enne planeeringu algatamist, siis ei ole need asjassepuutuvad ja 

neid ei lisata KSH programmile. 

Teemaplaneeringu eskiislaheduse ja selle KSH programmi avaliku arutelu koosolek 

toimus 16. märtsil 2010. Paldiski Linnavalitsuse saalis. Avaliku arutelu koosoleku 

protokoll ja osavõtjate registreerimisleht on lisas 1.13. Avaliku arutelu koosoleku 

jooksul ei tehtud KSH programmile täiendusettepanekuid, kõigile suulistele küsimustele 

vastati koosoleku käigus suuliselt. Koosoleku jooksul organiseeris kodanik Ivar Piirsalu 

allkirjade kogumist planeeringulahenduse vastu. Kogutud allkirjad on KSH programmile 

lisatud. 

10



KSH aruande avalikustamine toimus Paldiski Linnavalitsuse korraldamisel 22. juunist - 

16. juulini 2010.a Paldiski Linnavalitsuses ning Paldiski Linnavalitsuse kodulehel 

http://www.paldiski.ee. Sellekohane teade avaldati 16.06.2010.a. väljaandes Ametlikud 

Teadaanded (vt lisa 1.20) ja 21.06.2010. maakonnalehes „Harju Elu“ (vt lisa 1.21). 

Paldiski Linnavalitsus saatis 15.06.2010 tähitud kirjad avalikustamise toimumise kohta 

kõigile planeeringuala naaberkinnistute omanikele. Informeeritud maaomanike 

nimekirjaga on vajadusel võimaliku tutvuda Paldiski Linnavalitsuses. Lisaks teavitati 

15.06.2010.a. e-kirja (vt lisa 1.22) teel Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumit, 

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni, Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti 

Looduskaitse Seltsi. 

Avalikustamise käigus laekus arvamus KSH aruandes liblikatele avalduva mõju käsitluse 

kohta. Arvamus ja ekspertgrupi poolt koostatud vastus sellele on KSH aruandele lisatud 

(vt lisa 1.23 ja 1.24). 

KSH aruande avaliku arutelu koosolek toimus 16. juulil 2010. Paldiski Linnavalitsuse 

saalis. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimisleht on KSH 

aruandele lisatud (vt lisa 1.25). Kõigile koosoleku jooksul suuliselt esitatud küsimustele 

vastati suuliselt. Eksperdid võtsid arvesse kõik koosolekul esitatud 

täiendusettepanekud ning täiendasid KSH aruannet vastavalt nendele. 

Lähtuvalt keskkonnakaitse nõuetest muudeti planeeringulahendust ja KSH aruannet 

oluliselt. Seetõttu pidas Keskkonnaameti Harju- Järva- Rapla regioon vajalikuks 

teemaplaneeringu ja KSH aruande kordusavalikustamist. Teistkordne avalikustamine 

toimus Paldiski Linnavalitsuse korraldamisel 30. detsembrist 2011 - 27. jaanuarini 

2012.a Paldiski Linnavalitsuses ning Paldiski Linnavalitsuse kodulehel 

http://www.paldiski.ee. Sellekohane teade avaldati 22.12.2011.a. väljaandes Ametlikud 

Teadaanded (vt lisa 1.26) ja 23.12.2011. maakonnalehes „Harju Elu“ (vt lisa 1.27). 

Paldiski Linnavalitsus saatis 27.12.2011 kirjad avalikustamise toimumise kohta kõigile 

planeeringuala naaberkinnistute omanikele ja asjast huvitatud isikutele: Majandus – ja 

kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, 

Päästeamet, Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Looduskaitse Selts (vt lisa 1.28). 

Avalikustamise käigus laekusid kirjalikud arvamused ja küsimused KSH aruande kohta 

Eesti Ornitoloogiaühingult, Eestimaa Looduse Fondilt, Tartu Ülikooli teadlastelt Erkki 

11



Õunapilt ja Toomas Tammarult ning Tiiu Puntsolt. Kõigile kirjalikele pöördumistele 

vastati kirjalikult. Pöördumised ja vastuskirjad on KSH aruandele lisatud. 

Teemaplaneeringu lahenduse ja selle KSH aruande avaliku arutelu koosolek toimus 31. 

jaanuaril 2012. Paldiski Linnavalitsuse saalis. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja 

osavõtjate registreerimisleht on KSH aruandele lisatud (vt lisa 1.37). Kõigile koosoleku 

jooksul suuliselt esitatud küsimustele vastati suuliselt. 

Eesti Ornitoloogiaühing saatis Paldiski Linnavalitsusele 09.05.2012 oma täiendavad 

seisukohad KSH menetluse kohta (vt lisa 1.38). Linnavalitsus analüüsis koostöös 

arendaja ja KSH eksperdiga kirjas toodud seisukohti ning vastas Eesti 

Ornitoloogiaühingule oma 26.06. 2012 kirjaga nr. 9-11/138-3 (vt lisa 1.39). 

Paldiski Linnavalitsus saatis oma 27.06.2012 kirjaga nr. 9-11/185-2 täiendavad 

selgitused Tiiu Punsole tema poolt KSH aruandele esitatud vastuväidele (vt lisa 1.40). 

1.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamise käigus 

Paldiski LNG terminali kavandamine algas 27.11.2008. aastal, kui algatati Pakrineeme 

detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu menetlemise raames esitati 

Keskkonnaametile heakskiitmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, 

mille alusel algatas arendaja ulatuslike hooajaliste väliuuringute läbiviimise. 18.05.2009 

jättis Keskkonnaamet programmi heakskiitmata omapoolsete märkustega, kuna leidis, 

et detailplaneering ei ole antud juhul kohane planeeringu liik. Seejärel asus Paldiski 

Linnavalitsus tegema ettevalmistusi teemaplaneeringu algatamiseks. Oma 

teemaplaneeringu KSH programmi kohta 06.05.2010 saadetud kirjas nr. HJR 6-5/21515 

leidis Keskkonnaamet, et LNG terminali jaoks on planeeringuala näol tegemist täiesti 

sobimatu asukohaga. Oma 21.05.2010. vastuskirjas nr. 9-11/698-1 teatas Paldiski 

Linnavalitsus, et peale kõigi asjaolude kaalumist jätkab Paldiski linn Paldiski LNG 

terminali teemaplaneeringu menetlemist. 

Rõhutada tuleb, et eeltoodud menetluslikud probleemid puudutavad planeeringu 

menetlemisega seotud küsimusi, isegi kui need on esitatud planeeringu KSH 

menetlemise käigus. KSH eksperdi seadusandlusega sätestatud ülesannete hulka ei 

12



kuulu otsuste vastuvõtmine planeeringu algatamise kohta, planeeringute algatamise 

õiguspärasuse hindamine ega planeeringuliste menetlustoimingute läbiviimine. Kõik 

KSH programmi kohta esitatud asjakohased ja sisulised märkused on tavapärased, ning 

eksperdid ei pea nende esitamist ja neile vastamist probleemiks. 

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu koostamine on toimunud koostöös selle 

keskkonnamõju hindamisega. Arendaja algatusel on osapooled töö käigus põhjalikult 

läbi analüüsinud planeeringu mitmeid lahendusvariante. Osad neist on osutunud 

keskkonnakaitseliselt sobimatuks ning nende elluviimise kavast on loobutud. Algsele 

planeeringulahendusele lisaks töötati välja alternatiivne terminali ja selle 

infrastruktuuri paigutus selleks, et vältida ja vähendada terminali ehitamise ja 

ekspluateerimisega tekkivaid keskkonnamõjusid. Seda planeeringulahendust on KSH 

aruandes alternatiivina tutvustatud, asjakohaselt analüüsitud, hinnatud ja teiste 

alternatiividega võrreldud. Selline ulatuslik ja detailne töö erinevate 

planeeringulahenduste hindamisel on võtnud arvatust kauem aega ning seetõttu on 

KSH aruande koostamine ja menetlemine veninud algselt koostatud (KSH programmis 

esitatud) ajakavast oluliselt pikemaks. 

1.5 Hindamismetoodika kirjeldus 

KSH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS ja Haldusmenetluse seaduses 

sätestatud nõuetele. 

KSH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (ekspertgrupi arvamus) kui 

objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Kvalitatiivselt ja 

kvantitatiivselt mõõdetavad mõjud integreeritakse ühisesse mõjuhinnangusse. 

Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse mõjuala keskkonnataluvust, mille juures 

võetakse arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning 

keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid. Hindamise käigus kirjeldatakse hindamise 

objekti mõjuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, kavandatud tegevuse 

iseloomu ja selle võimalikke (ka positiivseid) tagajärgi ümbritsevale keskkonnale, kaasa 

13



arvatud võimalik kumulatiivne mõju. Hindamisel on peamisteks kriteeriumideks 

vastavus keskkonnakaitse nõuetele. 

KSH protsessis kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsiooni või erinevaid 

lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga on tegemist. Lisaks 

eelnimetatule kasutatakse veel järgmisi hindamismetoodikaid: 

a) ekspertarvamus – vahend, millega saab nii määratleda kui hinnata otseseid, 

kaudseid ja kumulatiivseid keskkonnamõjusid; vajadusel korraldatakse 

ekspertide arutelusid, et vahetada informatsiooni kavandatava tegevusega 

kaasnevate mõjude erinevate aspektide kohta; 

b) konsultatsioonid– vahend info kogumiseks erinevate tegevuste kohta nii 

minevikus, olevikus kui tulevikus, mis võivad mõjutada kavandatava 

tegevusega kaasnevaid mõjusid; 

c) ruumiline analüüs – kasutatakse erinevat kaardimaterjali, mis võimaldab 

määratleda ja hinnata võimalike eri liiki mõjude koosmõju ilmnemist ja välja 

tuua piirkonnad, kus mõjud võivad olla kõige olulisemad; 

d) võrgustiku ja süsteemi analüüs – põhineb kontseptsioonil, et erinevate 

keskkonnaelementide vahel on seosed ja vastastikused koosmõjud ning kui 

ühte elementi eriliselt mõjutatakse, siis see toob endaga kaasa temaga seotud 

teiste keskkonnaelementide mõjutamise; 

e) taluvusvõime analüüs – põhineb teadmisel, et keskkonnas esinevad künnised 

(taluvuspiirid); kavandatavat tegevust saab hinnata keskkonna taluvusvõime 

või kindlaksmääratud piirväärtuste suhtes, ka koosmõjus teiste tegevustega; 

f) modelleerimine – analüüsimeetod, mis võimaldab hinnata põhjuse ja 

tagajärje vahelist suhet keskkonnatingimuste simuleerimise kaudu, nt 

õhukvaliteedi või mürataseme modelleerimised jms. 

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud 

otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt 

sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende 

kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate 

andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. 

14



Natura-hindamine viiakse läbi vastavalt juhistele loodusdirektiivi (Council Directive 

92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 

flora) artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (koostaja Kaja Peterson, Säästva Eesti 

Instituut, Tallinn 2006). 

A kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte võimalikke ohualade ulatust hinnatakse 

Kemikaaliseaduse ja selle alamaktide kohase riskihindamise meetodite järgi. 

1.6 Teemaplaneeringu seos muude asjakohaste planeerimisdokumentidega 

Kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu järgi on planeeringualasse jäävate kruntide 

maakasustuseks määratud taastuva energia ala ja puhke-ja virgestusmaa. 

Teemaplaneeringu lahendusega muudetakse kehtivad maakasutuse juhtotstarbed. 

Vastavalt Planeerimisseaduse § 8 lõike 3 punktile 3 on üldplaneeringu (seega ka 

teemaplaneeringu) ülesandeks maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja 

ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse 

kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine. Sama paragrahvi lõike 3 1 kohaselt on 

maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav 

otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. 

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on teemaplaneeringu 

puhul tegemist planeeringuga, mille eesmärgiks on määratleda LNG terminaali, mis 

koosneb nii sadamarajatistest ja –ehitistest (terminal), kui ka näiteks elektrijaamast 

ning muust neist seostavast taristust, asukoht. Seaduse kohaselt saab 

teemaplaneeringuga määrata üksnes planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbe st 

planeeritava territooriumi kasutamise valdava otstarbe. Selliseks juhtotstarbeks on 

antud planeeringu sisust ning selle algatamise eesmärkidest tulenevalt – sadama ala nn 

klindi alusele maale ning tootmismaa nn klindi pealsele maale. Kogu territooriumi 

kasutamine tulevikus on allutatud just neile funktsioonidele. LNG terminali ohualalasse 

ei saa rajada muu otstarbega objekte. 

Teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks 

olulisemaks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma 

ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja 

15



vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama 

säästva arengu maakonnas. 

Teemaplaneering seab rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised 

kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Maakonna ja 

kohalike tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab 

üldplaneering. Täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega. 

Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul 

arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. Paldiski LNG terminali 

teemaplaneeringu alal on planeeringu skeem 1 kohaselt kaks piirkondliku tähtsusega 

tuumala mida omavahel ühendab rohekoridor ning Pakri poolsaare pankranniku 

väärtusliku maastiku ala (vt. teemaplaneeringu skeem 1). 

Üleriigiline planeering „Eesti 2010“ on heaks kiidetud ja selle elluviimise tegevuskava 

kinnitatud Vabariigi valitsuse 19. septembri 2000.a. korraldusega nr 770-k. Üleriigilise 

planeeringu peamine eesmärk on tasakaalustatud ja jätkusuutliku ruumilise arengu 

kontseptsiooni kujundamine ning sel alusel üleriigiliste ruumstruktuuride 

koordineerimine. Planeeringuga on välja toodud visiooni kujundamiseks vajalikud 

tegevussuunad vastavad põhieesmärkidele. Vastavalt eesmärkidele on olulised 

tegevussuunad inimeste põhivajaduste ruumiline tagamine, Eestile asustussüsteemi ja 

maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine, asustuse ruumiline 

tasakaalustamine, ruumiline ühendus Euroopaga ja looduskeskkonna hea seisundi 

säilitamine ja edasine parandamine. 

Energiaturu säästlikumaks ja stabiilsemaks muutmiseks Läänemere piirkonnas on 

sihiks võetud ühtsete elektri- ja gaasivarustusringide loomine. Eestis on lähemail 

aastakümneil energeetika arengu peamised küsimused pideva energiavarustuse 

kindlustamise kõrval seotud esmaste energiakandjate struktuuri muutmisega ja uute 

rahvusvaheliste võrguühenduste loomisega. Enam tähelepanu tuleb pöörata 

energiavarustamisel ökonoomsusele, kooskõlale säästva arengu põhimõtetele ja 

vähendada ühekülgset energeetilist välissõltuvust. Nimetatud eesmärkidele vastav 

jõujaamade võrk peab kujunema mitmetel põhjustel praegusest ruumiliselt enam 

hajutatuks ja tuleb luua uued rahvusvahelised elektri- ja gaasivõrkude ühendused. 

Koostootejaamad tuleb alati paigutada suurte soojatarbijate - linnadele ja tööstuse - 

lähedale. Kuna põhiliseks koostootejaamade kütuseks saab tõenäoliselt maagaas, siis 

16



on kõige otstarbekam rajada need sinna, kus on olemas (või tasub ehitada) gaasitrass. 

Eesti energeetika järk-järguline ümberorienteerimine loodusliku gaasi ning taastuvate 

energiaallikate suuremale kasutamisele ning Eesti ühendamine Läänemere piirkonna 

elektrivarustuse- ja gaasiringidega tekitab riigis uue, praegusest enam hajutatud 

energiavarustuse ruumstruktuuri. 

Seega vastab teemaplaneeringuga kavandatav tegevus üleriigilise planeeringuga „Eesti 

2010“ sätestatud eesmärkidele energeetika ja energiaturu arendamiseks. 

Üleriigiline planeeringu „Eesti 2030“ peamine eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse 

saavutamine, mis eelkõige peab looma sobiva elukeskkonna inimesele ning samas 

säilitama võimalikult tervikliku ja jätkusuutliku looduskeskkonna. Üleriigiline 

planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid 

regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Planeeringus „Eesti 2030“ arendatakse 

edasi „Eesti 2010“ käsitletud teemasid nagu asustus, transport, energeetika ja roheline 

võrgustik. 

Planeeringu visiooni koostamisel on energeetika valdkonnas aluseks järgmine: 

• Riiki läbivad võrgud peavad võimaldama nii enda varustamist kui mitme suunalist 

energiatransiiti. Head elektrivõrkude välisühendused tagada kõigis suundades 

(Venemaa suund, Soome suund - Estlink 1 ja rajatav Estlink 2, Läti suund sh uus 

ühendus Saaremaa või Kilingi-Nõmme kaudu ja kaugemas tulevikus Rootsi suund – 

Swedlink). 

• Energiatootmise prioriteedid on mõistliku hinnaga energia tagamine Eestis, 

energiatootmise keskkonnamõju vähendamine ja energia salvestusvõimaluste loomine. 

Avatud tuleks olla hajutatud taastuv energiatootmisele ja asustuse-, turismi- ning 

looduskaitse prioriteetidega arvestavatele tuuleparkidele. 

• Gaasivõrgu välisühendus tuleb luua lisaks Vene suunale ka head ühendused Soome ja 

Läti suunas; oluline on ka võimaluse loomine gaasiterminali rajamiseks. 

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu realiseerimine loob võimaluse vastava 

terminali rajamiseks. 

Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli Vabariigi 

Valitsuse 24. juuli 2001. a protokollilise otsusega nr 33 kinnitatud ja hankelepingus Nr 

17



2-11-13/146 esitatud lähteülesanne. Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja 

ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest 

konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti 

traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Vastavalt lähteülesandele ei ole SE21 

akadeemiline uuring, vaid eesmärkide ja tegevussuundade väljapakkumine, mis võiksid 

olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. Strateegia 

mõtteks on pakkuda teid ja lahendusi erinevate subjektide kooskõlastatud tegevuseks 

Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel. SE21 tuumaks on 4 arengueesmärki, mille 

realiseerimisse on oodatud panustama väga erinevad subjektid ning mille 

saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse. Püstitatud eesmärgid on: Eesti 

kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Kõikide 

eesmärkide puhul on välja toodud nende indikaatorid, ohud, soovitav seisund 2030. 

aastaks ja eesmärgi saavutamise põhimehhanismid. 

Teemaplaneeringuga kavandataval tegevusel on suurem seos 2. (heaolu kasv) ja 4. 

(ökoloogiline tasakaal) eesmärgiga. Heaolu kasv on vajalik, sest Eestis valitseb 

strateegia kohaselt tugev heaolu defitsiit. Selleks tuleb muuhulgas laiendada 

majandussuhtluse geograafiat, võrgustuda ja arendada tehnoloogiaid. Ökoloogilise 

tasakaalu säilitamine looduskeskkonnas on meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus. 

Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid 

nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike 

kooskondade huvides. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle 

keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise 

on. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb muuhulgas tegeleda tehnoloogilise 

innovatsiooni ja ökopoliitikaga. Kaks ökopoliitika eesmärki, mis haakuvad tihedalt 

käesoleva KSH-ga on: 

Tuleb alustada diskussiooni ja uuringuid kaitsealuste territooriumide paiknemise 

ja ulatuse osas. Praegune intensiivne kaitsealade laiendamine nõrga ja lõdva 

haldusjuhtimise olukorras ei ole piisavalt efektiivne. Oluline on looduskeskkonna 

kasutamist reguleeriva seadlusandluse vastuvaidlematu jälgimine (SE21). 

Eesti energiamajandus tuleb ümber korraldada, toetades energiasäästlikku 

tegevust ja eelisarendades seda (SE21). 

18



“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised 

arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna 

valdkonna seostest majandusja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest 

ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd keskkonnastrateegia on 

pikaajaline (25 aastat), siis on võimalik teiste valdkondade arengukavade täiendamisel 

arvestada keskkonnastrateegias toodud põhjus-tagajärg seoseid ning töörühmade poolt 

pakutud eelistatud meetmeid (tegevussuundi). Strateegia käsitleb oma esimeses osas 

keskkonna arengu olulisemaid suundumusi nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. 

Üldisest visioonist on tuletatud stsenaariumid, lähtudes keskkonna arengu jaoks 

olulistest teemadest ja liikumapanevatest jõududest. Kuivõrd looduskeskkond ei ole 

eraldiseisev valdkond, vaid otseselt seotud nii majandus- kui ka sotsiaalvaldkonnaga, 

siis on ka mõjutused vastastikused. 

Välja on toodud iga keskkonna valdkonna kõige olulisemad probleemid ning nendest 

lähtudes määratud strateegilisi otsuseid nõudvad alternatiivsed tegutsemisviisid. 

Esitatud strateegilistest valikutest on tuletatud pikaajalised eesmärgid ning meetmed 

(tegevussuunad). Eesmärkide suunas liikumist kirjeldavad mõõdikud (ehk indikaatorid) 

on määratletud koostöös Statistikaametiga. 

Teemaplaneeringuga kavandataval tegevusel on seos eesmärkide 5.2 (maastike ja 

looduse mitmekesisuse säilitamine) ja 5.3 (kliimamuutuste leevendamine ja õhu 

kvaliteet). Punkti 5.3 alapunkt 5.3.2 seab eesmärgid energia tarbimiseks. Muuhulgas 

peetakse vajalikuks toetada energia alaseid pilootprojekte ja uuendada 

energiasüsteeme. Energia tootmise arengusuundi määrates peab lähtuma nii Eesti enda 

strateegilistest lähtekohtadest kui ka Euroopa Liidu energeetikasüsteemi alastest 

suunistest ja arengutendentsidest. Arvestama peab seejuures kindlasti ka energiaturu 

avanemist 2013. aastal. Energia tootmisel peab vaatama olukorda laiemalt, ei tohi 

kontsentreeruda vaid kitsalt Eesti vajaduste katmisele. Lähiajal toimub ümberkaudsete EL 

liikmesriikide muutumine senistest (elektri)energia eksportijatest importijateks, seega 

oleks Eestil otstarbekas jätkata (elektri)energia tootmist nii enda tarbeks kui ka 

ekspordiks. (EKS 2030 lisa 1). 

19



Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 on Riigikogu poolt heaks kiidetud 

15. juunil 2009. Energiamajanduse arengukava eesmärgiks on anda energiapoliitika 

üldsuunad kuni aastani 2020, sidudes omavahel elektrimajanduse arengukava, 

põlevkivi kasutamise riikliku arengukava, energiasäästu sihtprogrammi ja teised 

energeetika arengut suunavad dokumendid ning andes suunad soojamajanduse 

arengukava ning taastuvenergia tegevuskava loomiseks. 

Arengukava annab ülevaate energiamajanduse olukorrast, Euroopa Liidu 

energeetikaalasest regulatsioonist ja Eesti energiasektorist võrreldes teiste riikidega. 

Arengukavas on toodud eesmärkide ja meetmete struktuur. Energiasektori 

strateegilised eesmärgid jagunevad kolmeks: pideva energiavarustuse, säästliku 

energiavarustuse ja – tarbimise ja põhjendatud energiahinna tagamise meetmed. 

Teemaplaneeringuga kavandataval tegevusel on suur seos pideva energiavarustuse 

tagamise meetmega. Olulise tegevusena on välja toodud uute maagasi infrastruktuuride 

rajamine Baltimaadest teistesse EL riikidesse ja uute vedelgaasi ja/või veeldatud 

maagaasi infrastruktuuride rajamine. 

„Harju maakonna arengustrateegia 2025“ koostamine algatati 20. juunil 2007.a. Harju 

maavanema korraldusega nr 1379-k. Arengustrateegia aluseks on kolm strateegilist 

komponenti: 

Tegus rahvas: Harju maakonnas elavad inimesed on teotahtelised ja hoolivad 

oma elukeskkonnast. Peale tööaega on neil soov ja võimalused tegeleda 

kodanikualgatuslike ettevõtmistega. Maakonna rahvastik on tasakaalustatud ja 

seda nii vanuselise koosseisu kui paiknemise osas. 

Kvaliteetne elukeskkond: Harju maakonna elukeskkond on selline, mis pakub 

inimestele võimalusi valida kodukohaks nii suurlinna melu kui maakoha vaikuse. 

Sõltumata inimese elukohast on talle tagatud kõik vajalikud teenused võrdse 

kvaliteediga. Harju maakonna elanik saab tarbida avalikke teenuseid, veeta vaba 

aega ja käia tööl oma elukoha läheduses. 

Tasakaalustatud ruumimuster: Harju maakonnas on logistika, teenuste ja 

töökoha kättesaadavuse seisukohalt läbimõeldud ja efektiivne ruumimuster, mis 

võimaldab elanikel ja ettevõtjatel plaanida oma toimetamist pikaajaliselt ja 

20



säästlikult. Harju maakonnas on saavutatud tasakaalustatud ja siduv 

ruumiplaneerimine riigi, maakonna- ja omavalitsustasandi koostöös. 

Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus aitab luua töökohti Paldiski linna ja piirkonna 

elanikele ning planeerida piirkonna ettevõtjatel oma tegevust pikaajaliselt ja säästlikult 

(vt. ptk. 5.11). 

Rahvusvahelised keskkonnaeesmärgid 

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM) tegeleb Läänemere kaitsmisega 

kõigi reostusallikate eest. HELCOMi eesmärk on tagada terve elukeskkonnaga 

Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega, mille 

tulemusena saavutatakse hea keskkonnaseisund ning mis toetab erinevaid 

jätkusuutlikke majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi. Selleks teevad koostööd Eesti, 

Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsused. HELCOMi töö 

aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon. HELCOM on Läänemere 

piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (ehk Helsingi konventsiooni) juhtorgan. 

Helsingi Komisjon tuleb kokku kord aastas. Komisjon võtab ühehäälselt vastu 

merekeskkonna kaitse alaseid soovitusi, millest konventsiooniosaliste valitsused 

peavad oma vastavates riiklikes kavades ja õigusaktides juhinduma. 

HELCOMI prioriteedid on: 

keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamine 

põllumajanduses tekkiva ülemäärasest toitainete koormusest põhjustatud 

eutrofeerumise vastane võitlus 

ohtlike ainete reostuse vältimine 

meresõiduohutuse ja õnnetustele reageerimise võime parandamine 

mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine 

Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus seondub HELCOMI prioriteetidega 

keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamise ning mere ja ranniku bioloogilise 

mitmekesisuse kaitse ja säilitamise valdkondades. Prioriteedid on integreeritud Eesti 

Vabariigi seadusandlusesse. KSH aluseks olevate mereuuringute läbiviimisel on 

kasutatud HELCOMi poolt välja töötatud või heaks kiidetud metoodikaid ja 

tarkvaralahendusi (vt. lisad 3.2.1 – 3.2.3). 

21



Tähtsate linnualade (i.k. Important Bird Areas ehk IBA) määramisega alustas 

ülemaailmne linnukaitse-organisatsioon BirdLife International juba enam kui 20 aastat 

tagasi. Tähtsad linnualad ehk IBA alad on lindude koondumisalad üle kogu maailma. 

Nende alade võrgustik ja selle kaitse peab tagama enamuse linnuliikide säilimise Maal. 

Eestis alustas Eesti Ornitoloogiaühing tähtsate linnualade väljaselgitamisega 1991. 

aastal. Kahes etapis kokku 12 aastat kestnud tööde tulemusel valiti välja 64 ala, mis 

vastasid rahvusvahelise tähtsusega linnuala nõuetele ning on nüüd osaks ülemaailmsest 

võrgustikust. Tähtsad linnualad katavad Eesti maismaast umbes 14%. Väljavalitud alad 

olid Euroopa Liiduga liitumisel aluseks Eesti Natura 2000 alade valikul ning kõik Eesti 

tähtsad linnualad on kas täielikult või suures ulatuses kaitse all rahvuspargi, kaitseala 

või hoiualana. Tähtsaks linnualaks määrati ka Pakri linnuhoiuala koosseisus ka 

Lahepere laht. Rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumile vastas Pakri ala 5 linnuliigi 

osas (http://www.eoy.ee/linnualad/iba2003.pdf). Pakri tähtsa linnuala ja seal elavate 

liikide kaitse on tagatud läbi Natura 2000 Pakri linnuala kaitse korralduse. 

2. Teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse kirjeldus 

2.1 LNG terminali iseloomustus 

Vedeldatud looduslik gaas (LNG) koosneb peamiselt (ca 96%) metaanist (CH4), mis on 

värvitu ja lõhnatu gaas. 

Paldiski LNG terminal on kavandatud: 

LNG vastuvõtmiseks tankeritest, 

LNG hoidmiseks, 

LNG aurustamiseks. 

Esimeses ehitusetapis on kavandatud rajada LNG Terminal aastakäibega 3 miljonit 

tonni. 

LNG-d veetakse kohale spetsiaalsete tankeritega ja ladustatakse terminalis 

temperatuuril ~ -160°C. Terasest mahuti V=160 000 m³ on ümbritsetud betoonist 

22



välisseinaga ja betoonkatusega. LNG hoiumahutites hoitakse mõõdukat ülerõhku piires 

10 kuni 290 mbar. Terasmahuti ja betoonkesta vaheline ruum on täidetud 

soojusisolatsiooniga, mis piirab veeldatud maagaasi soojenemist ja aurumist. 

Mahuti kuivatamiseks, läbipuhumiseks ja ohutuks muutmiseks paigaldatakse nii 

terasmahuti sisse kui ka mahuti betoonkesta vahelisse ruumi lämmastiku 

sissepuhumise seadmed ning ventilatsioonisüsteem. 

LNG vastuvõtmisel juhitakse mahutis vedelfaasi peal aurufaasis olev LNG spetsiaalse 

torustikuga tagasi tühjendatava tankeri mahutitesse. Juhul, kui selles aurufaasi 

ühendustorustikus tekib liigne ülesurve, samuti saastunud gaasisegu korral, juhitakse 

liigne või saastunud heitgaas selleks spetsiaalselt paigaldatavasse põletusseadmesse. 

Normaalsel toimimisel põletamist ei toimu. 

LNG väljavool mahutist saavutatakse sukeldatavate madalrõhupumpade abil. Edasi 

suunatakse LNG läbi nn neelduti kõrgrõhupumpadesse. 

Kõrgrõhupumbad pumpavad LNG rõhul 55 bar kuni 85 bar aurustitesse. Aurustites 

muudetakse LNG uuesti gaasiliseks. 

Aurustitena kasutatakse nn sukeldatavaid põletusaurusteid (SCV), mis tavaolukorras 

kasutavad elektri ja soojuse koostootmise jaamast (CHP-st) jääksoojusena saadavat 

sooja umbes +40°C juures vett. Perioodidel, mil koostootmisjaama sooja vett ei piisa 

aurustamiseks, töötab sukeldatav põletusaurusti (SCV) põletusrežiimil. Kütusena 

kasutatakse siis osa põletusaurustist saadavast maagaasist. 

Põletusaurustite põlemissaadusena tekkiv vesi neutraliseeritakse leelisega normaalsele 

pH tasemele. Heitvesi kõikidest põletusaurustitest kogutakse ja juhitakse merre. 

Põletusaurustitest (SCV) väljuv maagaas juhitakse ultraheli tüüpi gaasi 

mõõteseadmesse. 

Terminalist väljastatakse maagaasi tarbimisest sõltuvalt rõhul 50 bar kuni 80 bar 

vastavalt operaatori määratud seadistustele. 

Tehnosüsteemidele ja nende teenindustsoonile stabiilse aluspinna moodustamiseks 

süvendatakse terminali ala maksimaalselt 2 ha ulatuses kuni 4 meetri sügavuseni ühe 

või mitmeks liigendatud süvendi rajamisega. Süvendi serv on klindile mitte lähemal kui 

50 m. Tehnosüsteemide täpsem asetus terminalis (sh süvendis) selgub 

23



detailplaneerimise käigus, lähtutakse põhimõttest et suuremat ohtu põhjustavad 

tehnoloogilised seadmed paigaldatakse süvenditesse. 

2.2 Elektri ja gaasi koostootmine 

Gaasi aurustamiseks on vaja suures koguses elektrienergiat ja sooja (~40°C 

temperatuuriga sooja vett). Seetõttu on LNG terminali territooriumile kavandatud 

elektri ja soojuse koostootmise jaam (CHP). Paldiski alajaamas on praegu piiratud 

võimalused elektrienergia vastuvõtmiseks ja ülekandmiseks kaugemal paiknevatele 

tarbijatele. Kõrvalproduktina saab toota kuni 29 MW sooja vett, mida on võimalik 

osaliselt kasutada Paldiski linna kaugkütte vajadusteks. LNG tehnoloogia vajab 

täisvõimsusel sooja vett umbes 80 MW, millest osa saadakse esimeses järgus rajatavast 

CHP-st. Koostootmisjaamas toodetav elekter kasutatakse osalt ära LNG terminalis, 

ülejääv elekter suunatakse elektrivõrku. 

Esimeses rakendusetapis rajatavas terminali kompleksis on ette nähtud: 

- kai koos väljalaadimise seadmetega LNG vastuvõtmiseks tankeritest 

- 2 LNG mahutit kumbki kuni V=160 000 m³ 

- LNG aurustamise kompleks tootlikkusega 500 000 nm 3 /h; 

- soojuse ja elektri koostootmisjaam; 

- lämmastiku- ja suruõhu kompleks; 

- väljastatava maagaasi mõõtesõlm; 

- gaasitorustik maagaasi magistraalvõrku - kompressorjaama; 

- elektrialajaamad; 

- tuletõrje seadmed; 

- puurkaev; 

- administratiiv-olmehoone; 

- töökoda-laokompleks; 

- jääkgaaside põletamise seade. 

24



Terminali kõrval paiknevale territooriumile on eraldiseisva objektina ette nähtud 

võimalus Balticconnector gaasimagistraali kompressorjaama rajamiseks. 

Kompressorjaam on ette nähtud reverssiivne. Vastavalt vajadusele võimaldab see 

suunata maagaasi Eestist Soome või vastupidi Soomest Balti riikidesse. 

2.3 Infrastruktuur 

Teed 

Olemasoleva teedevõrgu olukord ja paiknemine planeeringualal ja selle lähivööndis on 

rahuldav. Teemaplaneeringu ala keskosa läbib kohaliku tähtsusega Kadaka tee, mis on 

pinnaskattega ja laiusega ca 4 m. Mööda Kadaka teed toimub pääs Paldiski linna 

keskusesse. Kadaka tee on vastavalt kehtivale Paldiski linna üldplaneeringule ette 

nähtud välja ehitada. 

Teemaplaneeringu lahendusega nähakse ette põhiliikluse suunamine läbi varem 

planeeritud tuulepargi territooriumi. Detailplaneeringu staadiumis lahendatakse 

täpsem kruntidesisene teedevõrk ja parkimiskorraldus. 

Tehnovõrgud 

Teemaplaneeringus on tehnovõrkude lahendus ära toodud skemaatiliselt (vt. lisa 2.1). 

Tehnovõrkude täpsem lahendus esitakse detailplaneeringu staadiumis. 

Gaasimagistraal 

Gaasitrassi tööks vajaliku kompressorjaama asukoht on valitud 2007. aastal Kiili – 

Paldiski D kategooria maagaasitorustiku teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju 

strateegilise hindamise käigus. Sobiv asukoht valiti Keila valla ja Paldiski linna piiri 

lähedale. Planeeringu koostaja on K- Projekt AS. Vastava KSH aruande kiitis Harjumaa 

Keskkonnateenistus 04.09.2007. oma kirjaga nr. 30-12-1/390552-2 heaks. 

Teemaplaneering „Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Paldiski linna 

territooriumil“ on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 22. 12 2011 otsusega nr 66. 

Käesolev teemaplaneering annab võimaluse muuta kompressorjaama asukohta 

paigutades ta planeeritava LNG terminali kõrvale. LNG Terminali ja varemplaneeritud 

asukohas gaasi kompressorjaam tuleb omavahel nagunii ühendada kõrgrõhu 

25



gaasitorustikuga. Paldiski linna maagaasiga varustamiseks vajalik keskrõhu gaasitrassi 

saab ehitada ligikaudu 4 km võrra lühema. Planeeritud gaasitorustike trass kulgeb 

põhiosas paralleelselt olemasolevate kõrgepinge liinidega ning LNG terminali poolses 

otsas planeeritud tuulepargi alal. 

Soojusvarustus 

LNG terminalile ja gaasi kompressorjaamale vajalik soojus saadakse lokaalsetest 

soojusallikatest. 

Perspektiivselt, kui LNG terminalil avaneb võimalus välja müüa elektrienergiat 

optimaalses koguses, on võimalik rajatavas suurema võimsusega elektri- ja soojuse 

CHP-s toota koostootmise režiimis soojust ka Paldiski linna soojusega varustamiseks. 

Selleks on ette nähtud koht soojustrassile LNG terminali ja olemasoleva Paldiski 

keskkatlamaja vahele. 

Elektrivarustus 

Planeeritava Paldiski LNG terminali elektrivarustus võimsusel 7.5 MW on ette nähtud 

"Paldiski" 110/35/6 kV alajaamast kahe eraldi kaabelliiniga. 

Terminali territooriumil ehitatakse vastavale sellele võimsusele alajaam koos 6/10 kV 

jaotusseadmega. 

Osa tehnoloogilisi tarbijaid vajavad kõrgendatud elektritoite töökindlust. Seepärast on 

terminali avariiliseks elektrivarustuseks terminali territooriumile ette nähtud 

autonoomne diiselkütusel elektritootmise generaator. 

Gaasimagistraali kompressorjaam vajab elektrit ~ 1MW. Selleks paigaldatakse sinna 

omaette alajaam koos jaotusseadmega. 

Veevarustus 

Terminalis vajatakse vett administratiivhoones (majandus-joogivesi), tehnilistes 

seadmetes ning tulekustutuseks võimaliku tulekahju korral. Veevõtt ööpäevas jääb alla 

5 m 3 , kasutus põhiliselt olmes. Puurkaevu sügavus selgub veeproovi näitude põhjal. 

Võimalusel piirdutakse veevõtuga Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) ladestute kihtidest, 

kuid veeproovide võimalike halbade näitajate tõttu (suur raua, mangaani, muude 

mineraalide sisaldus) võib tekkida vajadus kasutada sügavamaid Kambrium-Vendi (Cm- 

V) lademetes paiknevaid veekihte. 

26



Majandus-joogivee tarbeks projekteeritakse uus puurkaev terminali alale, geoloogiliselt 

sobivasse kohta ning torustikud hooneteni. Kuna piirkonnas muid veevõtu võimalusi ei 

ole, on puurkaevu rajamine ainukene võimalus joogivee saamiseks. Puurkaevu rajamisel 

arvestatakse piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega ja vajadusel 

sanitaarkaitseala moodustamisega. Kui veevõtt ühel kinnisasjal ööpäevas jääb alla 10 

m 3 , siis rakendub veeseaduse § 28 lg 3, mis määratleb, et sanitaarkaitseala ei 

moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m 3 ööpäevas ühe kinnisasja 

vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks on kehtestatud 

keskkonnaministri 16.12.1996 määrusega nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala 

moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha 

hooldusnõuded põhjavee kaitseks“. Kui terminal, sadam ning võimalik Balticconnectori 

kompressorjaam jäävad tulevikus paiknema erinevatele kinnistutele, siis vastavalt 

veeseaduse § 28 lg 2 punkt 1 tuleb moodustada sanitaarkaitseala ulatusega 50 m 

puurkaevust. Puurkaevu täpne asukoht ja sanitaarkaitseala suurus mõõtkava kohaselt 

esitatakse detailplaneeringu käigus peale seda kui on välja selgitatud parim võimalik 

asukoht. 

Tuletõrjevee süsteem baseerub mereveepumplal, mis projekteeritakse vahetult kaile. 

Kanalisatsioon 

Kanalisatsioonisüsteem terminali territooriumil on lahkvoolne – eraldi olmereoveele 

ning sademeveele. Reovesi hoonetest suunatakse biopuhastisse ning edasi merre. 

Sademevesi teedelt ja platsidelt juhitakse läbi sademevee liiva - õlipüüduri merre. 

2.4 Eeldatav ajakava 

Orient. 

Planeeritavad tegevused 

ajagraafik 

Kai ehitus 11.12 - 11.13 

Pinnasetööd 11.12 - 07.13 

Teede ja trasside ehitus 11.12 - 11.13 

Terminali ehitus 08.13 - 08.15 

27


3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 


3.1 Sissejuhatus 

Teemaplaneering koostatakse Paldiski linna territooriumil Pakri poolsaare 

kirderannikul Lahepere lahe ääres asuva Pakrineeme territooriumi kohta 

(planeeringuala tugiplaan vt joonis 1). 

Piki Pakri poolsaare rannikut kulgeb Põhja-Eesti pank (klint). Põhja-Eesti paekalda 

maismaaline lõik algab Pakri poolsaarel. Lahepere lahe edelarannikul kannab klindilõik 

Leetse astangu nime. Astangu kõrgus teemaplaneeringu alal on keskmiselst 24 m üle 

merepinna. Astangu all on suhteliselt laia ja lauge rannavööndiga veerisrand (vt foto 1) 

kõrgusega keskmiselt 8.5 m üle merepinna. 

Foto 1: Vaade rannale kavandatava terminali maa-alalt. Laur Linnupõllu foto 

28

Joonis 1: Planeeringuala tugiplaan

Pakri ja Lohusalu poolsaare vaheline Lahepere laht on 3,6 km lai. Lahe suudmeosa on 

sügav – kuni 35 m, kavandatava terminali gaasikai asukohal kohal on 20 m sügavust 1 

km kaugusel rannast. Pakri poolsaart ümbritsev mereala kuulub Natura 2000 Pakri 

linnu-ja loodusala koosseisu (vt ptk 3.2). 

Klindipealne on tasase pinnamoega paepealse ala, mida katab õhukese mullakihiga 

looniit, tüsedama mullakihiga aladel kasvab puistu. Õhukesest pinnakattest tingituna on 

ala kaitsmata põhjaveega. Lahepere lahe ranna-ala kuulub osaliselt Pakri 

maastikukaitseala ja Natura 2000 Pakri loodus- ja linnuala koosseisu. 

Planeeringuala on inimtegevusest tugevasti mõjutatud: seal on endise Nõukogude Liidu 

armee Leetse raketibaasi militaarehitiste varemed (vt. foto 2). Planeeringuala 

naabruses on endise õppekeskuse varemed. Eesti Kaitsevägi kasutas Pakrineemet 

laskeharjutuste läbiviimisel. Alalt on kaevandatud paekivi pealmisi kihte. Sellest on 

jäänud astangu servale lükatud pinnasevallid ja maapinna nõod mis sisaldava radooni 

emiteerivat diktüoneemakilta (graptoliitargiliit). Kaeveala on jäänud nõuetekohaselt 

rekultiveerimata (vt Maapõueseaduse pr. 48 lg 4). Varemete vahele ja 

kaeveõõnsustesse on omavoliliselt ladestatud prügi (vt. foto 3), sealhulgas 

probleemtoodetest tekkinud jäätmete klassifikatsiooni (vt. keskkonnaministri 2. juuli 

2007. a määrust nr 49) alla kuuluvaid autorehve ja klorofluorosüsivesinikke sisaldavaid 

kasutusest kõrvaldatud suuri kodumasinaid. 

Teemaplaneeringu tugiplaani kohaselt on alal ehituslubjakivi leiukoht kuid seda ei ole 

kantud maardlana Keskkonnaregistri maardlate nimistusse. Seetõttu ei ole tegemist 

maapõueseaduse kohase maavara varuga. 

Planeeringuala piirneb Pakri tuulepargiga. Tuulepargi esimeses etapis ehitati välja 8 

tuulikut, teises etapis on kavas välja ehitada veel kuni 22 2,3 MW nimivõimsusega 

tuulikut.



Foto 2: Kavandatava terminali maa-alal on mitmeid lagunevaid militaarehitisi. Laur 

Linnupõllu foto 

Foto 3: Rekultiveerimata kaeveala. Laur Linnupõllu foto 

31


3.2 Kaitstavad loodusobjektid 


Joonisel 2 on Keskkonnaameti koostatud skeem olemasolevatest ja planeeritavatest 

looduskaitselistest piirangutest märts 2010 seisuga. 

Pakri maastikukaitseala (registrikoodiga KLO1000113) on võetud kaitse alla Vabariigi 

Valitsuse 5. 05. 1998. a määrusega nr 97 Leigri looduskaitseala ja Pakri 

maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste 

kinnitamine haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide 

(aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste 

kaitseks. 

Pakri maastikukaitseala hõlmab valdava osa Pakri poolsaare paekaldast, lisaks veel 

lahustükkidena Väike- ja Suur-Pakri saarte põhjaosa ning saartevaheline mere koos 

Kappa ja Bjärgrånne saartega ning Väike-Pakri saare lõunaosa. Kaitseala on loodud 

kohaliku maastiku – pankranniku, rändrahnude rannavallide, ja niitude – ning 

kaitsealuste taime- (kolmissõnajalg, hall käpp, pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) ja 

loomaliikide (krüüsel) kaitseks. Kaitseala maismaa pindala on 1298 ha ja veeosa pindala 

154 ha. 

Pakri maastikukaitseala läbib planeeringuala joonobjektina. Kaitse all on Leetse panga 

nime all olev klindilõik. 

Ekspert Lauri Klein tegi 4.03.2010 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku laiendada 

kehtivat Pakri maastikukaitseala ja muuta ala kaitserežiimi maastikukaitsealast 

looduskaitsealaks. Selleks koostas ekspert Pakri looduskaitseala kaitse – eeskirja eelnõu 

ja seletuskirja. Pakri maastikukaitseala laiendusettepaneku piir on kantud joonisele 2. 

Keskkonnaministeerium edastas oma 17.03.2010 kirjaga nr 13-1/1616-2 ettepaneku 

Keskkonnaametile menetlemiseks. Ekspert Lauri Kleini poolt tehtud inventuurile 

tuginedes teatas Keskkonnaameti Harju regioon oma 09.03.2010 kirjaga nr. HJR 6- 

8/09/6273-5, et planeeringuala on ülepinnaliselt kaetud EÜ Nõukogu direktiivi 

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse 

kohta nimetatud elupaigatüüpidega (1210, 5130, 6210, 6280*, 8210, 9020*). 

Elupaigatüübid 6280 ja 9020 on esmatähtsad. 

32



Pakri linnuala on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ 

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud 

linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, mille 

isendite elupaiku kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas 

platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala 

clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus 

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), 

merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta 

fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps 

cristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Pakri 

linnuala pindala on 20472,24 ha. 

Pakri loodusala on loodud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning 

loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I ja 

II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks. I lisas nimetatud kaitstavad 

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), 

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid 

(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), 

väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud 

rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja 

ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede 

kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood 

(7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja 

soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180); 

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica 

palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), 

jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Pakri 

loodusala pindala on 20472, 24 ha. 

Kogu Lahepere laht kuulub Pakri linnuala koosseisu seal peatuvate ja pesitsevate 

veelindude elupaikade kaitsmiseks. 

33



III kategooria kaitsealuste ööliblikaliikide püsielupaiga moodustamise ettepanek tehti 

Keskkonnaministeeriumile 2006. aastal. Liigid, kelle elupaikade kaitseks püsielupaiga 

moodustamist kaaluti, on hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase 

(Chersotis andereggii). Keskkonnaministeerium menetles aastatel 2006 -2010 

püsielupaiga moodustamist. Oma 08.04.2010 käskkirjaga nr. 508 andis 

keskkonnaminister Keskkonnaametile tööülesandeks ette valmistada III 

kaitsekategooria liblikaliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine väljaspool Natura 

alasid ning Keskkonnaamet on koostamas materjale liblikate püsielupaiga 

moodustamiseks Pakrineemele. Keskkonnaamet on püsielupaiga moodustamise 

materjalid ette valmistanud ja Keskkonnaministeeriumile edastanud oma 31.01.2011 

kirjaga nr 15-2.1/11/5416. 2012. aasta mai kuuks on püsielupaiga moodustamisest 

loobutud ning liblikate elupaiga kaitse tagatakse läbi Pakri maastikukaitseala 

laiendamise. 

Keskkonnaameti teatas oma 09.03.2010 kirjaga nr. HJR 6-8/09/6273-5, et TÜ Ökoloogia 

ja maateaduse Instituudi Zooloogia õppetooli teadur Erki Õunapi andmetel on tegemist 

ainsa teadaoleva püsielupaigaga Eestis ning tume-nõlvaöölase puhul ka ainsa 

teadaoleva populatsiooniga Põhja – Euroopas. 

Hahkkaruslane ja tume-nõlvaöölane on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 19. mai 

2004. a määrusega nr 51. Looduskaitseseaduse § 46 lg 3 kohaselt arvatakse III 

kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine 

või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel 

võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka ning liigid, mis kuulusid I või II 

kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool 

hävimisohtu. 

KSH programmi koostamise ajal oli Keskkonnaregistri andmete kohaselt teada planeeringuala 

läänepiiril II kategooria taimeliigi aasnelgi (Dianthus superbus) kasvukoht ja III kaitsekategooria 

taimeliigi nõmmnelgi ja aas-karukella kasvukohad (vt joonis 2). Nõmmnelk on EL 

Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kantud soontaimeliik. KSH aruande tegemise ajal on saadud 

infot ja kantud Keskkonnaregistrisse palju uusi kaitsealuste liikide kasvukohti. Kõik teadaolevad 

kasvukohad (seisuga 28. 09.2011) on joonisel 19. Keskkonnaregistri andmete kohaselt ei ole 

planeeringualal vääriselupaikasid. 

34



Joonis 2: olemasolevad ja kavandatavad looduskaitselised piirangud planeeringualal 

35



3.3 Linnustik 

Pakri poolsaar ja Pakri neem ning tema põhjatipp on üks parimaid rändlindude 

vaatluskohti Eesti põhjarannikul. Läbirändel peatub mõlemal pool Pakri poolsaart 

arvukalt veelinde – sadu väike- ja laululuiki, tuhandeid merivarte, sõtkaid, aule; 

rändeperioodidel (aprillis-mais ja septembris-oktoobris) lendab siitkandist läbi 

kümneid tuhandeid aule, sõtkaid, merivarte, vaeraid; tuhandeid kaure. Jäävabal 

talveperioodil talvitub siin arvukalt kühmnokk-luiki, aule, sõtkaid, jääkosklaid. Eelkõige 

on aga Pakri neem tuntud kui ainus arktilise linnu – krüüsli püsiv pesitsuspaik Eestis, 

mida tuntakse juba 19. sajandist. Haudelinnustiku poolest on liigirikkaim paik Pakri 

saarte vaheline väin. 

Eeltoodu tõttu on siinsed alad arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade ja Natura 

2000 võrgustiku linnuhoiualade hulka. Viimase konkreetseks väljundiks on 2005.a. 

moodustatud Pakri linnuala. 

Pakri linnuala iseloomulike lindude nimistus mainitakse 17 liiki vee- või rannikulindu. 

Neist üldlevinud ja tavalisi linde esindavad sinikael-part, kühmnokk-luik, kalakajakas, 

tuttpütt, jääkoskel. Tavalisi läbirändavaid liike esindavad aul, sõtkas, viupart, merivart, 

tutkas, laulu- ja väikeluik, kellest tänapäeval on kahaneva arvukustrendiga aul, merivart 

ja väikeluik. Pesitsejatena on viimastest Eestis laululuik, viupart ja sõtkas vähearvukad, 

tutkas ja merivart haruldased. Suhteliselt tavaliste haudelindudena esinevad hüüp, 

hahk, punajalg-tilder, tõmmuvaeras. Kõige tähelepanuväärsem liik loendis on krüüsel, 

sest tema ainus pesitsuskoht Eestis asub Pakri neemel. 

Teatavasti oli Paldiski ümbrus aastail 1960-1990 kinnine tsoon, kuhu looduseuurijad 

pääsesid väga harva. Seda lünka asuti täitma 1990. aastatel, mil selgus, et siinne 

rannikumeri on paljude veelindude tähtis peatuspaik rände perioodidel ning ka oluline 

talvitusala. Eriti linnurikkaks vee- ja rannikulindude pesitsusalaks aga osutus Suure ja 

Väikese Pakri saare ümbruse mere- ja rannikumaastik ning seda eriti saarte vahelises 

väinas, kus leidub väga soodsaid elupaiku, nagu laiud, roostik. Põhiline andmestik selle 

ala linnustiku väärtustest on koondatud Eesti Ornitoloogiaühingu väljaandesse Hirundo 

Supplementum 4 – 2001. 17 eelpool nimetatud linnuliigi osas, mida mainitakse uue 

36



linnuala tähtsamate lindudena, leidub järgmiste kohta ka andmeid selle trükise 

arvukustabeleis. 

Tabelis 1 toodud liikide seisundit iseloomustavatest arvandmetest võib teha järelduse, 

et Pakri linnuala on Eesti mastaabis ja seega ka Euroopa mastaabis oluline lindude 

esinemispaik. Lahepere laht on aulide talvitus- ja rändepeatuspaik ning laululuikede 

talvituspaik. 

37


Tabel 1: Eesti Ornitoloogiaühingu andmed planeeringualal olevate linnuliikide arvukuse kohta ning hinnang nende seisundile 


Jrk 

nr. 

liik Hinnang seisundile Eestis Hinnang seisundile Pakri linnuhoiualal 

1 Viupart Läbirändel tavaline ( kuni pool miljonit lindu), pesitsejana haruldane (50 

paari)(Leibak jt.,1994). Viimasel arvukusehinnangul (Elts jt.,2009) on pesitsejaid 

kuni 200 paari. Läbirändavate lindude arvukust hinnatakse kümnete 

tuhandetega, eriti hinnatud läbirändepaigad on Matsalu ja Haapsalu laht, 

Loode-Eesti rannikumeri, Väike väin, Käina laht, Pärnu laht (Lõhmus jt.,2001). 

Paldiski lahte loetakse potentsiaalselt oluliseks 

pesitsusalaks. 

2 Sinikaelpart 

Tavaline ja arvukas haudelind, läbirändaja, talvituja. Arvukus stabiilne, 

pesitsejaid kuni 50 tuhat paari, läbirändel kümneid tuhandeid, talvitujaid kuni 

20 tuhat (Lõhmus jt.,2001). 

3 Merivart Läbirändel kümneid tuhandeid, arvukus langenud. Haudelindude arvukus 

tugevasti langenud: 1960.a.150 paari, 2000.aastatel kuni 10 (Elts jt.,2009). 

Paldiski laht on tähtsuselt 7. parim rändepeatuspaik, 

kus on vaadeldud aastail 1994-99 3-7 tuhat merivarti. 

4 Hüüp Suhteliselt tavaline haudelind, kelle arvukust on hinnatud kuni 500 paarini 

(2009). 

5 Sõtkas Tavaline ja arvukas läbirändaja, talvituja. Haudelinnuna vähem arvukas: kui 

1990.a. kuni tuhat paari, siis praegu kuni 5 tuhat. Talvitujaid kuni 30 tuhat, 

Paldiski lahel on 1999.a. sügisrändel loendatud 5250 

sõtkast (5. koht). 

38



läbirändel kevadel kuni 40 tuhat, sügisrändel kuni 86 tuhat (2001). 

Läbirändajate üldine arvukus vähenenud, sest 1960.aastatel hinnati 

arvukust kuni poole miljonini 

6 Krüüsel Pakri neemel pesitsevate lindude arvukust hinnatud kõrgeimaks 1930. 

aastatel – kuni 100 paari, viimasel hinnangul 20-40 paari (2009). Talvitujaid 

(ja läbirändajaid) Eestis kuni 3000 (2009), sellisel arvul kohatud Kura 

kurgus. 

7 Aul Tavaline ja arvukas läbirändaja, talvituja, kelle arvukus siiski viimasel 

kümnendil tugevasti langenud. Pehmematel talvedel meie külmumata 

merealadel siiski kuni pool miljonit lindu (2009), kevadrändel kuni 695 

tuhat (2001). Veel 20. sajandi keskpaiku aga rändas meilt läbi mitu miljonit 

auli (1994). 

Pakri neemel loendati aastail 1994-96 8-15 paari. 

Uuem kokkuvõte (2009) nimetab haudepaaride 

arvuks 20-40 ja peab tema esinemist siin stabiilseks. 

Muide ka 1960.a. hinnati nende arvuks 25 paari. See 

pesitsusala kui haudekoloonia (linnulaat) on teada 

1870. aastatest (1994). 

Parimate talvituspaikade nimistus Lahepere ja 

Lohusalu lahed aastail 1996-2000 115-13000 auliga 

(3. koht). Samad lahed on kirjas ka parimate 

rändepeatuspaikadena (5.), mil sügisrändel loendati 

1999.a. 43000 auli. Lisaks Paldiski laht, kus 1999.a. 

kevadrändel on loendatud 20000 auli (9. koht). 

8 Väikeluik Tavaline ja arvukas läbirändaja, keda aga liigitatakse ohustatud lindude 

sekka, sest tema arvukus on viimastel kümnenditel langenud. Kevadrändel 

võib Eestis kohata ligi 60 tuhat väikeluike. Parimad rändepeatuspaigad 

asuvad Audru poldril, Matsalus, Pärnu lahel, kus on neid loendatud 10 tuhat 

ja enam (2001). 

39



9 Laululuik Tavaline ja arvukas läbirändaja, vähemarvukas pesitseja ja talvituja. Eestis 

peatub kevadrändel keskeltläbi 10-15 tuhat laululuike. Suurimad kogumid 

esinevad Matsalu ja Haapsalu lahtedel. Pesitsejana uusasukas (esimest 

korda 1988), pesitsevad põhiliselt rabajärvedel ( kuni 100 paari)(2009). 

Paldiski laht on parimate (7.) rändepeatuspaikade seas 

200-700 linnuga ning Lahepere laht kirjas parima 

talvituspaigana (9.) 2-22 linnuga. 

10 Kühmno 

kk-luik 

Tavaline ja arvukas paigalind, läbirändaja ja talvituja. Eestis pesitseb kuni 

3500 paari, talvitub kuni 15 tuhat (2009). Samas suurusjärgus esineb ka 

läbirändel (2001). 

Paldiski lahel pesitseb 2001.a. andmeil 50-75 paari ja 

see on parimate pesitsusalade nimistus 10.-11. koht. 

11 Kalakajak 

as 

Tavaline ja arvukas rannikulind. Eestis arvatakse pesitsevat 10-15 tuhat 

paari (2009). 

Parima pesitsuskohana on kirjas ka Paldiski laht, kus 

pesitses 2001.a. kuni 190 paari (10.). 

12 Tõmmuv 

aeras 

Kahaneva arvukusega pesitseja, tavaline ja arvukas läbirändaja, talvituja. 

Möödunud sajandi keskpaiku pesitses meil tuhat paari (1994), nüüd 400- 

700 (2009). Läbirändajate arvukust on hinnatud miljoni ligi (1994), 

praegusajal maksimaalselt kevadrändel 84800 (2001), talvitujaid on 

loendatud Kura kurgus ligi 200 tuhat (2001). 

Paldiski laht on 25-35 haudepaariga parima 

pesitsusalana teisel kohal. 

13 Jääkoskel Tavaline haudelind, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 2000 paari, 

talvitub kuni 8000 lindu (2009). 

14 Tutkas Tavaline läbirändaja, üliharuldaseks jäänud pesitseja. Veel 1960. aastatel 

pesitses meil kuni 2000 paari, nüüd vaid kuni 50 (1994, 2009). 

Paldiski lahel on haudepaaride arvuks 25-35 paari, mis 

annab Eesti parimate pesitsusalade nimistus 5. koha. 

2001.a. pesitses Paldiski lahel 4 paari (8.). 

40



15 Tuttpütt Tavaline pesitseja, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 3000 paari, 

talvitub kuni 300, rändab läbi tuhatkond (2001, 2009). 

Paldiski lahe haudepaaride arvuks on 10-30 paari 

2001.a. (10.koht). 

16 Hahk Tavaline haudelind, arvukas läbirändaja, vähearvukas talvituja. Eesti 

väikesaartel ja rannikuil pesitseb kuni 7000 paari, läbirändel viibib 

maksimaalselt 10-20 tuhat (2001, 2009). Pesitsev asurkond on viimastel 

kümnenditel tublisti kahanenud. 

17 Punajalgtilder 

Tavaline rannikulind nii pesitsejana kui läbirändel. Eestis pesitseb kuni 

7000 paari, arvukus on viimase poolesaja aastaga kahanenud (2009, 1994). 

2001.a. pesitses Paldiski lahel 40-50 paari (10-12. 

koht). 

41



3.4 Kliima 

Planeeringuala kliima iseloomustamiseks on kasutatud Eesti Meteoroloogia ja 

Hüdroloogia Instituudi arendaja tellimusel koostatud ülevaadet. 

Õhutemperatuur 

Keskmine õhutemperatuur (°C) aastatel 1960-2008 Pakri MHJ andmeil 

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII 

-3,4 -4,3 -1,4 3,5 8,9 13,9 16,8 16,1 11,8 7,1 2,1 -1,1 

Tuulte sagedusjaotus (%) ilmakaartejärgi kuude lõikes Pakris 1966-2008 

(%) N NE E SE S SW W NW 

Jaanuar 7,4 6,8 9,1 19,8 21,5 16,1 9,8 8,4 

Veebruar 7,2 8,5 11,3 17,6 20,5 15,5 9,9 8,1 

Märts 7,1 8,9 9,8 16,2 20,7 16,1 10,4 8,6 

Aprill 9,3 16,5 10,0 11,9 13,0 13,4 12,3 11,5 

Mai 9,0 18,2 10,6 8,1 10,5 12,1 15,3 13,6 

Juuni 9,9 14,2 7,3 7,3 10,8 13,2 19,0 15,6 

Juuli 10,3 12,0 6,6 8,9 12,8 13,7 17,7 15,2 

August 9,8 12,6 8,9 9,9 14,3 14,3 14,8 12,9 

September 9,9 10,0 9,0 13,1 17,0 15,5 11,6 11,3 

Oktoober 9,9 6,4 6,9 15,3 21,1 16,9 11,4 10,4 

November 9,4 5,8 8,9 18,3 24,2 15,1 8,0 8,8 

Detsember 9,3 6,0 8,6 17,1 23,2 15,9 8,8 9,9 

42



Tuulte sagedusjaotus (%) tuule tugevuse järgi kuude lõikes Pakris 1966-2008 

Tuulevaikus 1-5 m/s 6-10 m/s 11-15 m/s üle 15 m/s 

Jaanuar 1,1 58,0 34,7 5,4 0,9 

Veebruar 1,5 64,9 29,1 4 0,5 

Märts 2,1 66,6 27,6 3,2 0,5 

Aprill 2,1 71,6 23,7 2,2 0,4 

Mai 2,6 74,9 20,9 1,5 0,1 

Juuni 2,6 76 19,8 1,4 0,2 

Juuli 3 78,2 18 0,9 0,1 

August 2,6 75,4 20,6 1,3 0,2 

September 2,6 67 26,8 2,9 0,7 

Oktoober 1,6 60 34,2 3,6 0,6 

November 1,5 57,4 34,7 5,5 0,9 

Detsember 1,2 55,8 36,4 4,9 1,7 

Sademed 

Keskmine sademete hulk (mm) aastatel 1960-2002 Pakri MHJ andmeil 

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII 

40 29 28 31 29 49 60 65 63 61 56 48 

Maksimaalne sademete kuu summa (mm) aastatel 1960-2002 Pakri MHJ andmeil 

89 86 63 83 83 152 157 151 140 131 111 95 

43


Jääolud Lahepere lahes 


Jääreziimi iseloomustus on koostatud Pakri jäävaatluspost andmetel. 

Vaatlusperiood: 1958-2008 

Püsiva jääkate teke Lõplik jääst vabanemine Jääperioodi pikkus, päevi Max jää paksus, cm 

keskmine varaseim hiliseim keskmine varaseim hiliseim keskmine max min keskmine max min 

31.I 03.XII 11.III 01.IV 18.I 05.V 58 112 0 26 60 - 

Vaadeldava 50 aastase perioodi jooksul oli 14 talve, mil Pakri poolsaare piirkonnas 

püsivat jääkatet ei tekkinud, valdavalt aastail 1990 – 2008. 

Tavaliselt ilmub jää kõnealusesse piirkonda jaanuari lõpus, kuid on esinenud talvi (3 

juhust), mil jää ilmus juba detsembris. 

Meri vabaneb jääst tavaliselt aprilli alguseks (kui jää oli tekkinud või triivinud 

vaatlusalusesse piirkonda põhja poolt), kuid 1 kord on jää püsinud 5. maini. 

Jää paksus on keskmiselt 25 – 30 cm, kuid eriti külmadel talvedel on see ulatunud 60 

sentimeetrini. Mis puudutab jääperioodi pikkust, siis see varieerub jäävabast talvest 3,5 

kuuni, kuid jäädes keskmiselt 2 kuu piiresse. 

3.5 Geoloogiline ehitus ja maavarad 

Ehitusgeoloogilised eeluuringud planeeringualal on teostanud REIB OÜ (töö nr GE-0901 

ja GE-0953). KSH käigus telliti Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonnalt 

hinnang põhjavee alandamisega tekkiva depressioonilehtri ulatuse kohta. Töös on 

toodud täiendavaid andmeid pinnavee äravoolu ja hüdrogeoloogiliste tingimuste ning 

kogu Pakri poolsaare geoloogilise ehituse kohta (vt. lisa 3.10 ja ptk. 5.9; 5.12). 

44


Pakrineeme maaüksus 


Uuringuala jääb geomorfoloogiliselt ~12 m kõrguse lubjakiviastangu ette, kus avaneb 

alamordoviitsiumi aegne liivakivi ja diktüoneemakilt (graptoliitargiliit). Uuringuala on 

põhjasuunalise langusega ning absoluutkõrgused puuraukude suudmetel jäid 

2,35…10,35 m vahele. 

Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid 

kihi kaupa. 

KIHT 1, muld. Klindipoolne osa uuringualast on kaetud valdavalt keskliivaga 

segunenud, kuni 0,6 m paksuse mullakihiga. 

KIHT 2, keskliiv. Merelise tekkega keskliiv esineb ala kesk- ja lõunaosas (PA 5, 6, 8, 9, 

11, 12) mullakihi all või pindmise, kuni 3,05 m paksuse kihina. Kiht on kohev kuni tihe 

ning sisaldab kohati püriiti. Pinnas on niiske kuni veeküllastunud. 

KIHT 3, rannavall. Kiht ilmus pindmise kihina Lahepere lahe äärsetes puuraukudes 

ning koosnes lubjakivi kruusast ja veeristest ning keskliivast. Pinnas oli tihe ja kihi 

paksus jäi uuringupunktides valdavalt 1,3…2,2 m vahele. PA 3-s läbiti kihti 2,5 m 

ulatuses. 

KIHT 4, jämeliiv. Jämeliiva, mis on ilmselt samuti merelise tekkega, leidus puuraukude 

10 ja 12 piirkonnas mulla (kiht 1) ja keskliiva (kiht 2) all, 0,6…1,15 m sügavusel. Kihi 

paksuseks jäi puuraukudes 0,55…0,8 m vahele. Kiht on kohev kuni kesktihe ning 

veeküllastunud. 

KIHT 5, rohke kruusaga keskliiv. Ilmus uuringupunktides PA 7, 9 ja 10. Kiht levis 

maapinnal ning kuni 1,35 m sügavusel. Kohati esines pinnases jämeliiva ning veeriseid. 

Pinnas oli visuaalsel hinnangul kohev kuni kesktihe. 

KIHT 6, rusukalle. Moodustab uuringuala klindiesise osa, ilmudes uuringupunktis PA 

10, 1,4 m sügavusel jämeliiva (kiht 4) all, 0,6 m paksuse kihina. Kiht koosnev valdavalt 

lubjakivi veeristest ning keskliivast, sisaldades ka murenenud diktüoneemakilta 

(graptoliitargiliit). Pinnas on tihe. 

KIHT 7, glaukoniitliivakivi. Kiht ilmus ainult uuringupunktis PA 10 vahetult rusukalde 

all, 2,0 m sügavusel (abs. 8,35 m). Kiht koosneb nõrgalt tsementeerunud savikast 

45



liivakivist ja sisaldab püriiti. Tegemist on väga nõrga poolkaljupinnasega. Kihi 

paksuseks mõõdeti 0,3 m. Glaukoniitliivakivi kuulub alamordoviitsiumi Latorpi 

lademesse. 

KIHT 8, diktüoneemakilt(graptoliitargiliit) . Levib pea tervel uuringualal 1,35…1,8 m 

sügavusel (abs. 2,9…8,05 m), puududes ainult uuringupunktidest PA 2…4. 

Diktüoneemakilt on tumepruuni värvi alatugev poolkaljupinnas. Kohati on kilda ülaosa 

kuni 0,2 m ulatuses porsunud. Porsunud diktüoneemakilt (graptoliitargiliit) on 

hinnatud nõrgaks poolkaljupinnaseks. Kui merele lähemal asuval alal on kiht täielikult 

kulutatud siis lubjakiviastangu ees ulatuvad kihi paksused üle 1,75 m. Diktüoneemakilt 

(graptoliitargiliit) kuulub alamordoviitsiumi Pakerordi lademesse. 

Puistangutes on diktüoneemakildal (graptoliitargiliit) isesüttimise oht. Neli viiendikku 

kilda massist moodustavad - kvarts, kaaliumpäevakivi ja savimineraal illiit. Probleeme 

tekitava viiendiku moodustavad püriit ja orgaaniline aine kerogeen. Lisaks sisaldab kilt 

maakoore keskmisest palju suuremas koguses mitmeid raskemetalle - vanaadiumi, 

molübteeni, uraani, tsinki, pliid, kaadmiumi. Kilda oht seisneb püriidi, orgaanilise aine, 

hapniku, vee ja bakterite koostöös. Kui püriit reageerib hapnikuga, eraldub soojus. 

Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°C-ni. Selles 

temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja 

temperatuur võib tõusta 1000-1500°C-ni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades 

taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, 

et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. Kuna uuringualal pole varem 

kilda süttimist täheldatud, on süttimise tõenäosus madal. 

KIHT 9, liivakivi. Kiht lamab diktüoneemakilda (graptoliitargiliit) (kiht 8) all, ja kus kilt 

kulutatud, vahetult rannavalli all, 1,3…1,8 m sügavusel (abs. 1,05…3,8 m). Liivakivi on 

valdavalt keskmiselt tsementeerunud ning iseloomuliku halli värvusega. Liivakivi on 

nõrk poolkaljupinnas. Liivakivi kuulub alamordoviitsiumi Pakerordi lademesse. Kihti on 

antud uuringute raames läbitud 3,7 m ulatuses. 

Hüdrogeoloogilised tingimused 

Välitööde ajal (03.05.2007) õnnestus veetaset mõõta ainult uuringupunktidest PA 7 ja 

11, kus pinnasevesi asus 0,4…0,5 m sügavusel (abs. 5,6…5,8 m). Kuna veeküllastunud 

liivakihid ilmusid enamuses uuringupunktides, näitab see seda, et kõrge pinnaseveetase 

46



on iseloomulik tervele uuringualale. Uuringuala suhteliseks veepidemeks on 

diktüoneemakilt (graptoliitargiliit). 

Uuringuala toidab pinnaseveega lubjakiviastang, kust toimub alale suur pinnasevee 

juurdevool. Ühtlasi on pinnaseveehorisont seotud veetasemega lahes. Pinnasevee üldine 

liikumise suund on lahe suunas. 

Lubjakivi astangu ees on ülemiseks põhjaveekihindiks liivakivide kompleksis paiknev 

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-C) põhjaveelade. 

Pinnaste orienteeruvad filtratsioonimoodulid on järgmised: 

Muld 

Keskliiv 

Rannavall 

Jämeliiv 

Kruusaga keskliiv 

Rusukalle 

3 m/ööpäevas 

5m/ööpäevas 





Glaukoniit liivakivi 0,1 m/ööpäevas 

Diktüoneemakilt 

(graptoliitargiliit) 

Liivakivi 

0,1 m/ööpäevas 


Pakrineeme ja Paju maaüksused 

Uuringualal puuriti 15 puurauku, sügavusega 1,0 kuni 3,0 m. Puuraukudes mõõdeti 

pinnaseveetasemed ja kirjeldati puursüdamikud. 

Uuringuala jääb geomorfoloogiliselt ~12 m kõrgusele lubjakiviastangule, kus avanevad 

keskordoviitsiumi lubjakivid. Uuringuala on põhjasuunalise langusega ning 

absoluutkõrgused uuringualal jäävad valdavalt 21,5 ja 26,0 m vahele. 

Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid 

kihi kaupa. 

47



KIHT 1, muld. Terve uuringuala on kaetud 0,1…0,45 m paksuse mullakihiga. Kohati võib 

esineda mullas lubjakivi tükke. 

KIHT 2, täide. Täitekiht esines uuringuala idaosas, uuringupunktides PA 5 ja 10. Kiht 

ilmus 0,13…0,45 m sügavusel ja koosnes lubjakivi kruusast, merglist, veeristega 

savimöllist ning ühtlasi esines täites betoonikiht, mis on seletatav vanade ehitiste 

lähedusega uuringupunktidele. 

KIHT 3, veerised ja mergel. Kiht levib uuringuala põhja- ja keskosas, puududes 

uuringuala lõunaosas, mis jääb klindiastangust kaugemale. Lubjakivi kruusast ning 

veeristest ja merglist koosneva kihi pealispind ilmus uuringupunktides 0,1…0,45 m 

sügavusel maapinnast ning kihi paksuseks mõõdeti kuni 2,0 m. Kiht oli välimäärangute 

põhjal valdavalt kohev, kohati kesktihe. 

KIHT 4, murenenud lubjakivi. Murenenud lubjakivi pealispind ilmus uuringupunktides 

0,1…1,65 m sügavusel, absoluutkõrgusel 22,8…26,05 m. 

KIHT 5. lubjakivi ilmus uuringualal 0,45…2,35 m sügavusel, absoluutkõrgusel 

20,4…25,85 m. Lubjakivi pind tõuseb lõuna suunas. Lubjakivi kuulub keskordoviitsiumi 

uhaku lademesse (O2uh). Lubjakivi on keskmisekihiline ning nõrk kuni kesktugev. 

Lubjakivi ülemine osa on kuni 0,3 m paksuses murenenud. 

Hüdrogeoloogilised tingimused 

Välitööde ajal kõigis puuraukudest pinnaseveetaset mõõta ei õnnestunud kuna augud 

varisesid kinni. Uuringupunktides mis jäävad klindile lähemale (PA 1…5), ilmus 

pinnasevesi klindi dreeniva mõju tõttu ülejäänud uuringualast sügavamal, jäädes 

maapinnast 0,75…1,9 m sügavusele (abs. 21,85…22,4 m). Uuringuala kesk- ja lõunaosas 

jäi pinnasevesi puuraukudes 0,05…1,5 m sügavusele maapinnast (abs. 22,3…25,45 m). 

Vettkandvateks pinnasteks on alal täide, veerised ja murenenud lubjakivi. Uuringualal 

on pinnasevee üldine liikumissuund Lahepere lahe suunas. Põhjavee kaitstuse 

seisukohast on ala praktiliselt kaitsmata. 

Lubjakivi astangu ees on ülemiseks põhjaveekihindiks liivakivide kompleksis paiknev 

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-C) põhjaveelade. 

48


Pinnaste orienteeruvad filtratsioonimoodulid on järgmised: 


Muld 

Täide 

Veerised ja mergel 




Murenenud lubjakivi 


Lubjakivi 


Ehitusgeoloogilised tingimused 

Geoloogilise ehituse ja pinnaste omaduste põhjal võib projekteeritavad ehitised rajada 

madalvundamendile. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaartile (Petersell, 

Åkerblom, Ek jt 2004) jääb uuritud ala kõrge radoonisisaldusega alale (50 – 150 

kBq/m 3 ). Kogu klindi poolne osa on kaetud diktüneemakildaga (graptoliitargiliit) 1,35 – 

1,8 m sügavusel. Diktüneemakildast (graptoliitargiliit) eraldub radioaktiivsel 

lagunemisel radooni. Seetõttu tuleks uuritud alal teha vastavad mõõtmised ning 

projekteerimisel/ehitamisel rakendada vajadusel meetmeid, mis väldivad radooni 

tungimist hoonesse. 

3.6 Taimestik 

Arendaja tellimusel viidi 2009. aastal juunis-juulis planeeringualal läbi maismaaosa 

looduskeskkonna analüüs (lisa 3.1). Uurimustöö eesmärgiks oli hinnata väli- ja 

kameraaltöödel eluskoosluste seisundit, kaitstavate ja ohustatud liikide esinemist, 

iseloomustada taimkatte mitmekesisust ning selgitada välja planeeringu elluviimisest 

tulenevad mõjud. 

Väliuuringute käigus määrati profiilid, mis läbivad uuritava ala kolmes suunas ning 

millele märgiti juhusliku valiku meetodil proovipunktide (proovialade) asukohad. 

Maismaa taimestiku iseloomustamiseks kasutati metsatervise monitooringu 

49



modifitseeritud meetodit 1 , mille järgi koostati taimestiku kirjeldused metsata aladel 

(rohustud, põõsastikud, alvarid jt) proovitükkide kirjeldamisel 1x1 m prooviruutudel 

olenevalt konkreetse taimestiku iseloomust. Suur- ja pisiimetajate fauna koostati 

kirjanduse ja vaatlusandmete põhja. 

2009. aasta juuni-juuli välitööde käigus registreeriti uurimisalal 167 soontaimeliiki (ca 

31% Pakri poolsaarelt teada olevatest liikidest). Enamus leitud liikidest on kas 

tavalised, sagedased või hajusalt levinud liigid. Harvaesinevatest soontaimeliikidest 

märgiti uurimisalal üksikuid. Uurimisülesande seisukohalt osutus tähtsaks ühe II 

kaitsekategooria liigi ja kaheksa III kategooria kaitstava liigi esinemine Pakrineemel, 

mis on ligikaudu pool kogu Pakri poolsaarelt leitud III kategooria liikidest. 

Pakrineemelt leiti inventuuri käigus järgmised kaitsealused liigid: 

II kaitsekategooria liik: 

palu karukell – Pulastailla patens; 

III kaitsekategooria liigid: 

vööthuul sõrmkäpp – Dactylorhiza fuchsii, 

kuradi sõrmkäpp – Dactylorhiza maculata, 

kahkjaspunane sõrmkäpp – Dactylorhiza incarnata, 

laialehine neiuvaip – Epipacis helleborine, 

suur käopõll - Listera ovata, 

hall käpp - Orchis militaris, 

metsõunapuu – Malus sylvestris, 

aas-karukell – Pulsatilla pratensis. 

1 Forest Health Monitoring. Field Methods Guide. International. 1996.Environmental Monitoring Systems 

Laboratory, Las Vegas NV, USA 

50



Joonis 3. Laialehine neiuvaip (Epipacis 

helleborine) –leiukoht E 24°04’ 11.96’’, 59° 

23’ 01.35’’, salumetsas. Harvaesinevatest 

liikidest esineb siin näsiniin (Daphne 

mezereum). 

Joonis 4. Suur käopõll (Listera ovata) – 

leiukoht ajutise pinnaveekogu lähistel 

E 24° 04’ 16.54’’, N 59°23’ 00.24’ 

Joonis 5. Kahkjaspunane sõrmkäpp 

(Dactylorhiza incarnata) leiukoht E 24° 04’ 

36.27’’, N 59° 22’ 51.67’’ 

Joonis 6. Metsõunapuu (Malus 

sylvestris) – klindimetsa serval koos 

pärnade ja jalakatega E 24°05’ 40.52’’, 

N 59° 22’ 34.93’’ 

51



Joonis 7. Aas-karukell(Pulsatilla 

pratensis), III kaitsekategooria E 24° 04’ 

44.50’’, N 59° 22’ 44.09’’ 

Joonis 8. Palu karukell (Pulsatilla patens) II 

kaitsekategooria soontaim 

Joonis 9. Kahkjaspunane sõrmkäpp 

(Dactylorhiza incarnata) E 24° 04’ 16.83’’ , N 

59° 22’ 59.29’’ 

Pakri poolsaare lihhenofloorast on käesolevaks ajaks teada 142 samblikuliiki. Arvesse 

on võetud erinevatel substraatidel esinevad liigid. Suuremat tähelepanu väärivad 20 

Eesti jaoks haruldast liiki: üsna haruldane – 7, haruldane – 8, väga haruldane – 5 

(samblikuliikide haruldusaste on antud Trass, Randlane, 1994; Randlane, Saag, 2004) 

järgi. Samblike nimetustes järgitakse Randlane, Saag (1999) kasutatud 

http://www.ut.ee/ial5/keytonature/est/tool.html nomenklatuuri. 

52



Kaljude ja paljandite taimkatte assotsiatsioonide rühm : Rhizocarpon geographicum – 

Parmelia liikide assotsiatsioon silikaatkaljudel – ühingud sünuusid koosnevad enamasti 

ühest või mõnest üksikust liigist. Selle, peamiselt ainult silikaatkividel esineva koosluse 

liigid on kooriksamblikud: R. geographicum, Parmelia centrifuga, P. saxatilis, P. prolixa, 

P. omphalodes, P. isidiotyla, Buellia atra, soolase vee mõjupiirkonnas – Verrucaria 

maura-Caloplaca murorum assotsiatsioon (Lippmaa, 1935). 

Uurimisalalt on leitud järgmised Eesti lihhenoflooras erineva haruldusastmega 

märgitud liigid: 

üsna haruldane (4 liiki) – Acarospora glaucocarpa (Ach.) Körb., Aspicilia 

moenium (Vain.) G. Thor & Timdal, Pachyphiale fagicola (Hepp) Zwackh, 

Protoblastenia calva (Dicks.) Zahlbr. 

haruldane (6 liiki) - Aspicilia contorta ssp. contorta (Hoffm.) Kremp., Hymenelia 

epulotica (Ach.) Lutzoni, Lecidella scabra (Taylor) Hertel ja Leuckert, Rinodina 

conradii Körb., Scoliciosporum sarothamni (Vain.) Vezda, Verrucaria fuscella 

(Turner) Winch 

väga haruldane (5 liiki) - Arthonia lapidicola (Taylor) Branth. & Rostr., Buellia 

aethalea (Ach.) Th. Fr., Catillaria lenticularis (Ach.) Th. Fr., Gyalecta subclausa 

Anzi, Thelidium incavatum Mudd . 

Kuigi Pakrineeme uurimisalalt on leitud mitmeid erineva märkimisväärse 

haruldusastmega samblikuliike, ei ole nende hulgas ühtegi seadusandlikult kaitstavat 

samblikuliiki. 

Samblikuliikide näidiseid säilitatakse Tartu Ülikooli lihhenoloogilises herbaariumis 

(TU) ning 2009 välitöödel kogutud eksemplarid Euroülikooli (EU-ICEB) herbaariumis. 

Mõlemad herbaarkogud on registreeritud rahvusvahelises registris Indecs Herbariorum 

(New York Botanical Garden, New York, USA). 

Uurimisalal (Pakrineemel) esinevad peamiselt rannaniidud, looniidud ja loometsad ning 

üleminekualadel salumetsa elemendid. Looniitudest on kuiva looniidu kasvukohatüüp 

nõmm-liivatee ja hariliku kukeharjaga, lamba aruhein jt, samuti kõrge raikaeriku 

kooslus vanadel klibustel rannavallidel (Paal, 1997). 

53



Joonis 10. Uurimisalal on peamised taimekooslused looniidud ja loometsad. 

Joonis 11. Liigirikkad rannaniidud ja paremal fotol nõmmnelk. 

Joonis 12. Klibuvallide taimed - verev kurereha (vasakul) ja merikapsas (paremal). 

54



Rikutud pinnakattega aladel, kraavikallastel, endistel kruusavõtu kohadel, ehitiste 

lähiümbruses, prahipaikadel, hüljatud teedel jm, kujuneb klibustele rannavallidele 

sarnane esmane (primaarne) taimkate hariliku kukeharja, kõrreliste, sammalde ja 

samblikega. Taolised kooslused on tallamiseõrnad. Inimtekkelistesse lohkudesse 

koguneb sade- ja lumevesi, mis moodustab ajutisi veekogusid piisavalt pikaajaliselt nii, 

et nendes kasvab pilliroog ning niisketel aladel käpalised. 

Joonis 13. Hariliku kukeharja kooslus lõhutud pinnakattega aladel kus paljandub 

kruus. Suuremates inimtekkelistes süvendites tekivad ajutised veekogud piisavad 

selleks, et kasvaks pilliroog ning märjal ala käpalised. 

Puistute seisundi hindamisel kasutati võrade seisundi hindamise metoodikat (Forest 

Health Monitoring, 1998). Erinevate puistute seisund dokumenteeriti fotograafiliselt. 

55



GPS seadmega varustatud kaamera (Ricoh Caplio 500 SE) võimaldab vajadusel 

fikseerida nii uurimisobjekti kujutise kui selle asukoha koordinaadid. 

Puuliigiti on kõige paremas seisundis hariliku pärna enamusega puistud. Samuti on 

mändide seisund rahuldav. Surnud võra protsent (kuivanud võrsed ja oksad) enamasti 

ei ületa 30% ehk siis on loomuliku surevuse piirides. 

Joonis 14. Laialehiste puude pärnade ja vahtrate võrade seisund on hea, surnud võra 

protsent ei ületa looduslikku (ülemised fotod). Uurimisalal on okaspuu puistud 

vähemuse, kuid nende seisund on sageli parem kui lehtpuu puistustel (alumised fotod). 

56



Joonis 15. Hariliku saare ja sookase, ka halli lepa võrad on üle kogu uurimisala tugevasti 

kahjustatud. Liigniisketel aladel (foto üleval paremal ja all vasakul) on võrade surevus 

massiliselt 80 kuni 100%. 

3.7 Mereuuringud 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise raames teostati kavandatava terminali 

piirkonnas rannikumere põhjaloomastiku, - elupaikade, - ja kalastiku inventuur ja 

merevee kvaliteedi hinnang (vt lisad 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3). Uuringud viidi läbi TÜ Eesti 

Mereinstituudi poolt 2009. aastal. 

57



Mereuuringud Pakrineeme rannikumeres jaotati kolme alaprojekti: 

- Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuur 

- Ihtüoloogiline ja kalanduslik inventuur 

- veekvaliteedi hinnang 

Merepõhja elustik ja elupaigad 

Uurimisalas viidi läbi vaatlused ja proovide kogumine ühtlase sammuga jaamade 

võrgustiku alusel, mis kattis 0,5−30,2 m sügavust mereala. Tulemuste saamiseks koguti 

kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid proove, mille põhjal määrati laboris põhjataimestikuja 

loomastiku liigiline koosseis ja biomass. Proovide töötlemisel järgiti rahvusvahelist 

seiremetoodikat (HELCOM COMBINE). Saadud tulemuste põhjal kaardistati bioloogilise 

informatsiooni ja keskkonnategurite andmete sünteesil põhielupaikade levikualad. 

Uuringu tulemused näitavad, et Pakrineeme uurimisalal esineb põhjataimestik kuni 26 

m sügavuseni (esineb pruun- ja punavetikat). Põhjataimestiku liigiline koosseis on 

rikkalik - kokku registreeriti 22 liiki taimi: 4 puna-, 10 pruun-, 4 rohe- ja 2 mändvetikat 

ning 3 kõrgemat taime, kuid varieerub sõltuvalt substraadist ja sügavusest 

uurimispiirkonnas suures ulatuses. Taimestiku kogubiomass on vaadeldavas piirkonnas 

üsna kõrge (keskmiselt kuni 55 g/m 2 ) ning koondub suures osas 10 m sügavusele mere 

alale. Taimeliikidest kõrgeima katvusväärtusega Pakrineeme uurimisalas esinesid 

pruunvetikad Pilayella littoralis, punavetikas Ceramium tenuicorne, põisadru (F. 

vesiculosus), punavetikas P. fucoides. 

Põhjaloomastiku hindamisel registreeriti kokku 27 liiki herbivoore 11, filtreerijaid 4, 

settesööjaid 8 ja karnivoore 3 liiki. Põhjaloomastikku esineb levikuliselt kõige enam 

sügavamatel taimestikuta pehmete substraatidega mere-põhja aladel, välja arvatud 

Pakri madalas piirkonnas, kus esinevad uuringuala suurimad zoobentose kolooniad. 

Põhjaloomastiku liigirikkust iseloomustab suhteliselt heterogeenne ruumiline levik. 

Kuna fütobentose vööndis on rohkem funktsionaalseid rühmi esindatud, siis 

madalamates kõvasubstraadilistes mereosades oli ka absoluutne liigirikkus kõrgem 

võrreldes üle 10 m sügavuste merealadega. 

Uurimisalal hinnati vastavalt EL Loodusdirektiivi Lisa I nimetatud Euroopa Liidu poolt 

oluliseks peetud elupaigatüüpide esinemist Pakrineeme merealal. Loodusdirektiivi 

58



Lisas I välja toodud mereelupaigatüüpidest esineb uuringualal mereveega üleujutatud 

liivamadalad (1110), karid (1170) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased 

laugmadalikud (1140) (vt joonis 16). 

Joonis 16: Loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpide levik uuringualal. 

Elupaigatüübi leviku määramisel kasutati geoloogilist, batümeetrilist ja bioloogilist 

informatsiooni. Kõige laiema levikuga uuringuala piires oli liivamadalate elupaik, mis 

moodustavad kogu uuringualast ligikaudu veerandi (vt joonis 16). 

Elupaigatüüp 1110 „ Mereveega üleujutatud liivamadalad“ . Vastavalt direktiivile on 

selle elupaigatüübi puhul tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuva, valdavalt 

liivastest setetest koosnevate moodustistega. Liivamadalad ei ulatu üldiselt sügavamale 

kui 20 m, kuid vastavalt sette koostisele ja iseloomulikule bioloogilisele komponendile 

võivad liivmadalad sügavamale ulatuda (tuleneb uue definitsiooni järgi). Elupaigatüüp 

ei ole üldiselt ohustatud, kuid otseseks ohuks võib olla inimtegevuse (süvendamine, 

kaadamine). 

59



Elupaigatüüpi iseloomustab suhteliselt taimestikuvaeste koosluste olemasolu, mis 

tuleneb eelkõige elupaigatüübi esinemisest hüdroloogiliselt aktiivsetes piirkondades. 

Elupaigatüübile on omased liigid merihein, penikeel, Ruppia sp. ja mändvetikate 

kooslused. Elupaigatüübi põhjaloomastik on aktiivse põhja tõttu samuti suhteliselt liigi 

ja biomassivaene. Tüüpilised liigid on balti lamekarp, liivauurikkarp ning südakarp. 

Elupaigatüüp 1170 “Karid” 

Loodusdirektiivi mõistes on karide näol tegemist merepõhjast litoraali või sublitoraali 

kerkivate reeglina kõvast substraadist moodustunud pinnamoodustistega. 

Iseloomulikeks liikideks on Läänemere tingimustes välja toodud Fucus vesiculosus, 

Furcellaria lumbricalis, Mytilus trossulus, Dreissena polymorpha ja Balanus improvisus 

esinemine. Eesti rannikumere tingimustes on elupaigatüüp ohustatud enamikel 

juhtudel vaid kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse arengu juures 

tavaliselt elupaigatüüpi ei häiri. 

Elupaigatüübile omased tunnustaimed on põhiliselt erinevad pruun- ja punavetikate 

kooslused, põisadru kooslus (vajab häid valgustingimusi), agarik ja söödav rannakarp 

(põisadru vööndist sügavamal). Olulised tunnusloomad selgrootutest on söödavad 

rannakarbid Mytilus trossulus ja rändkarp Dreissena polymorpha, keda võib leida 

peamiselt kividelt vetikate vahel ja sügavamates piirkondades, põisadru kooslustest 

kirpvähid Gammarus spp., müsiidid Neomysis integer, Praunus spp., lehtsarved Idotea spp 

ning kaladest lesta, emakala, kammeljat, merisiiga, nolgust. 

Elupaigatüüp 1140 „Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud“. 

Vastavalt Loodusdirektiiviga seatud definitsioonile kuuluvad antud elupaigatüübi alla 

kõik Eestis leiduvad liivased, savised ja mudased lauged mererannad, mis ajuti 

paguveega paljanduvad. Aju - ja paguvee nähud on Eesti rannikul üsna regulaarsed. 

Eesti rannikumere tingimustes on elupaigatüüp ohustatud enamikel juhtudel vaid 

kaudsete ohtude poolt ning inimese majandustegevus praeguse arengu juures tavaliselt 

elupaigatüüpi ei häiri. 

Olulised tunnustaimed on harilik pilliroog, meri-mugulkõrkjas, kare kaisel, kammpenikeel 

Potamogeton pectinatus, harilik hanehein Zannicellia palustris, tähk-vesikuusk 

Myriphyllum spicatum. Tunnusloomad on liiva-uurikarp Mya arenaria, mudatigu Lymnea 

60



peregra. Tavalised on ka harilik harjasliimukas Hediste diversicolor ja tulnukliik 

Marenzelleria viridis. 

Pakrineeme uuringu ala elupaigatüüpe hinnati EU Life projekti „Merekaitsealad 

Läänemere idaosas“ raames välja töötatud rannikumeeelupaikade klassifikatsiooni abil 

(määrati 18 elupaigatüüpi), mis võimaldab arvestada elupaikade nii geomorfoloogilisi 

tunnuseid kui ka bioloogilisi iseärasusi. Olemasolevate klassifikatsioonisüsteemide 

baasil loodud uus rannikumere elupaikade klassifikatsioonisüsteem arvestab esimesel 

ja teisel hierarhilisel tasemel Läänemere bioloogiliste koosluste jaoks tähtsate 

keskkonnafaktoritega nagu avatus lainetusele ja soolsus ning mis põhineb bioloogiliste 

koosluste iseloomustamisel. Antud klassifikatsiooni järgi esines Pakrineeme merealal 

EL Life defineeritud 18. elupaigatüübist 13. Valdava osa piirkonnast hõlmab elupaik 

„varjatud pehmed põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta“ 7 ja „mõõdukalt avatud 

pehmed põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta 18. Laiemalt on levinud ka 

elupaigad „mõõdukalt avatud pehmed põhjad karpide kooslustega“ ning „mõõdukalt 

avatud kõvad põhjad karpide ja Balanus improvisus kooslustega“ (vt joonis 17). 

Joonis 17: EL Life Projekti klassifikatsiooni kohased elupaigatüübid Lahepere lahes 

61



Kalastiku inventuuri raames anti ülevaade uuringuala kalastikust ning selle piirkonna 

kalanduslikust tähtsusest ning hinnati Pakrineemele planeeritava tankerite sidumiskai 

võimalikku mõju kalastikule pidades silmas nii looduskaitseliselt kui ka kalanduslikult 

olulisi liike. 

Kalastiku inventuuri välitööd viidi läbi kahel perioodil: kevadel (24-28 aprill 2009) ja 

suvel (18-20 juuni 2009). 

Välitööde käigus püüti Pakrineemelt kokku 15 erinevat kalaliiki. Kõikide kalatoiduliste 

kalaliikide (lest, tursk, meriforell) seedetraktid analüüsiti ning nõnda avastati veel 6 

liiki: kilu, väike tobias, ogalik, luukarits, väike mudil ning pisimudil. 

Pakrineeme ja tõenäoliselt kogu Pakri poolsaare lainetusele rohkem avatud põhjaosa 

dominantliikideks on räim ja lest, kes andsid suurema osa püükide biomassist. Väga 

arvukad on ka emakala ja mudilad, keda nakkevõrkudesse jääb oma väikeste mõõtmete 

tõttu küllalt vähe. Neist juba märksa vähemarvukad ja mitte massilised on kammeljas, 

tursk ning meritint. 

Kogutud materjal lubab väita, et kalade arvukus (sealhulgas dominantliigid) ja liigiline 

mitmekesisus Pakrineeme piirkonnas ei erine oluliselt teistest Soome lahte jäänud juba 

läbi uuritud piirkondadest. Kas otseselt võrgupüükidega või siis kalatoiduliste liikide 

seedetraktist tabati Pakrineemelt kokku 21 liiki. Võrdlusena võib esile tuua, et 

Neugrundi madalikult saadi 17 liiki, Osmussaare ümbruse vetest 25, Pakri saarte 

vahelisest lõukast 18 liiki ja Krassilt 14 liiki. Viimasel kahel alal ei ole uuringud aga veel 

lõppenud, mistõttu liikide arv võib suureneda. 

Vee kvaliteet 

Ülevaate koostamisel on Pakrineeme rannikuvee veekvaliteedile hinnangu andmiseks 

kasutatud kahe ülevaateseirejaama - PW ja PE - veeproovide analüüsitulemusi. 

Esimene neist paikneb Pakrineemest läänes, Paldiski lahes ning teine – Lahepere lahes. 

Käsitletav piirkond kuulub veekogumisse 3 – Soome lahe lääneosa. Pakrineeme 

piirkond jääb intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Valdavateks settetüüpideks on 

erinevad liivad, mudane liiv või kivine aluspõhi, mis on kaetud klibu või liivaga. 

Pakrineeme rannikumere veekvaliteedile hinnangu andmisel kasutati HELCOMi poolt 

välja töötatud tarkvara HEAT (HELCOM Eutrophication Assessment Tool), mis põhineb 

62



hinnatavate parameetrite taustaväärtuste ja analüüsiandmete võrdlusel ning mis järgib 

rangelt EL VPRD nõudeid. Kuna aastatel 2004 - 2007 oli mõõtmiste arv väike, on 

hinnangu andmisel aluseks võetud 2008. aasta välitööde ja mõõtmiste tulemused ning 

tuginetud „Pinnaveekogude seisundi klassid, klassipiiridele vastavad veekogu 

kvaliteedinäitajate väärtused ja seisundi hindamise kord” määruse eelnõule. Tavaliselt 

antakse koguhinnang veekogumile nii, et seire jooksul kogutakse andmeid, mis 

võimaldavad, kasutades selleks välja töötatud indikaatorite süsteemi, klassifitseerida 

rannikuvee kogumid vastavalt veekvaliteedi klassidesse. Seejuures on toetavateks 

füüsikalis-keemilisteks parameetriteks merevee läbipaistvus ning toitainete 

kontsentratsioon. Pakrineeme rannikuvee kvaliteedile hinnangu andmisel on kasutatud 

2008. aastal teostatud füüsikalis-keemiliste parameetrite keskväärtusi. 

2008. aasta läbipaistvuse andmete järgi on Lahepere lahe (jaam PE) vesi üks Soome 

lahe puhtamaid. Suveperioodi keskmine näit 5,8 meetrit vastab „suurepärasele“ 

keskkonnaseisundile. Paldiski lahes (jaam PW) on vastav keskväärtus − 4,2 meetrit. 

2008. aasta keskmine vee läbipaistvus on 5,0 meetrit. Selle järgi kvalifitseerub 

Pakrineeme rannikuvesi „heasse“ kvaliteediklassi. „Hea“ ja „suurepärase“ klassi piiriks 

on 5,2 meetrit. „Heast“ parem seisund vastab olukorrale, kus fütoplanktoni hulk on 

minimaalne − kas pärast kevadõitsengu lõppu või apvellingut. 

Ka pindmise veekihi (0-10 m) üldfosfori (TP) sisalduse poolest (keskmine 0,8 μM; 

EQR=0,59) on antud veekogum üks paremas seisus olevaid piirkondi Soome lahes. Siiski 

saab ka siin seisundit „heaks“ pidada ainult jaamas OE (keskmine 0,72 μM), teistes aga 

vaid „kesiseks“. Üldlämmastiku (TN) sisalduse järgi on lahe veekvaliteet „kesine“ 

(keskmine 23,0 μM, „hea“ seisundi piiriks on 22,8 μM). 

63



34 

32 

30 

28 

26 

TN 

TP 

1.3 

1.2 

1.1 

1.0 

TN (μM) 

24 

22 

20 

18 

16 

14 

0.9 

0.8 

0.7 

0.6 

0.5 

TP (μM) 

12 

OE PE PW Keskmine 

Jaam 

0.4 

Joonis 18: Keskmised üldlämmastiku (TN, μM/l) ja üldfosfori (TP, μM/l) sisaldused 

Soome lahe lääneosa veekogumi jaamade (PE ja PW) pindmises veekihis ning jaamade 

keskmine 2008. aastal. 

Võrdlusena on joonisel 18 esitatud ka samasse veekogumisse kuuluvast Osmussaare 

lähedal paiknevast jaamast pärinevate veeproovide analüüsitulemused. Ristkülik näitab 

standardviga ja haarad standardhälvet. Punktiirjooned märgivad tüübispetsiifilist hea ja 

kesise veekvaliteedi piiri. 

Füüsikalis-keemilistest parameetritest madalaimale hinnangule kvalifitseerus 

üldfosfor. Üldlämmastiku sisaldus oli lähedane seisundile „hea“ (piiriks 22.8 µmooli/l). 

Vee läbipaistvus andis seisundiklassiks „hea“ kuid oli lähedal klassi „suurepärase“ 

piirile. Pakrineeme rannikuvesi veekogum kuulub tüüpi III: Soome lahe lääneosa. 

Veekogum klassifitseerus kokkuvõttes füüsikalis-keemiliste parameetrite järgi klassi 

„kesine“. 

64


4. Ohuriskid 


Metaan, mis on LNG põhikomponent, on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning teda 

klassifitseeritakse kui tavaline asfüksiant (lämbumist põhjustav aine). Metaani 

atmosfääris viibimine on eluohtlik kiire lämbumise tõttu. 

Veeldatud looduslikul gaasil on järgmised ohu komponendid: 

LNG aurustumine, tuleohtlikkus ja plahvatused 

Kui LNG lekib maa- või veepinnale, moodustub alguses ujuv aurupilv (külmad aurud on 

õhust palju raskemad). Kui külm pilv seguneb õhuga, siis ta soojeneb ning liigub 

allatuule suunas kuni difusioon vähendab LNG kontsentratsiooni alla süttimispiiri ning 

dispergeerub otse atmosfääri. Juhul, kui LNG aurupilv on õiges gaas-õhk segus 

(kontsentratsiooni vahemikus 5 – 15%) ning kontakteerub süüteallikaga, siis pilv süttib 

ja tuleleek suundub lekkeallika poole. Süttimine tekitab pahvaktule, mis kestab väga 

lühikest aega ja võib põhjustada lombitule või joatule. LNG aurud võivad plahvatada, 

tekitades märkimisväärse ülerõhu. Ohtlik ülerõhk saab tekkida, kui LNG pilv satub 

kinnisele maa-alale (ettevõtte territoorium, hoonete vaheline ala, kail tankerite vaheline 

ala, tootmisruumid vms). 

LNG põlemisel on kolm võimalust – lombituli, jugatuli ja sähvatustuli: 

Lombituli - kui vedel gaas lekib mahutist või torujuhtmetest, tekib lekke kohale 

lomp. Lombi formeerumisel osa gaasist aurustub ning kui tuleohtlik gaasipilv 

leiab süüteallika, ta süttib. Tuli levib lombi suunas tagasi ja süütab ka lombi, sest 

täiendav soojushulk intensiivistab aurustumist ning kindlustab lombitule. 

Jugatuli, leektuli – kui rõhu all olev või veeldatud gaas pääseb mahuti mingist 

avausest või torujuhtmetes tekkinud avast välja seguneb ta õhuga ning 

süüteallika olemasolul süttib – tekib jugatuli (leektuli). Kuna LNG hoitakse 

atmosfääri rõhul, siis joatule teke on ebatõenäoline. Jugatuli võib tekkida 

gaasitrassist ja tehnoloogilise seadmestiku lõikudes, kus rõhk tekib pumpamisel. 

Joatule mõjuala on lokaalne, väikese ulatusega. 

Sähvatustuli, pahvaktuli - kui lenduv tuleohtlik aine vabaneb atmosfääri, 

moodustub gaasipilv, mis difundeerub õhus (moodustub segu õhuga). Gaasipilv 

65



süttib kui gaasi sisaldus ei lahjene allapoole alumist süttimispiiri – süttimine 

tekitab sähvatustule, mis võib levida lekke kohani, põhjustades seal lombitule või 

joatule; avatud maa-ala tingimustes on ülerõhu teke ebatõenäoline. 

Tuleohtliku gaasipilve süttimise kõikidel juhtudel (lombituli, pahvaktuli, jugatuli) on 

tegemist konvektiivse soojusvahetusega ja põlenguleegist lähtuva soojuskiirgusega. 

Suurte põlengute korral on soojuskiirgus peamine ohuallikas ümbruskonnale, tekitades 

inimestele põletushaavu, põhjustades sekundaarseid põlenguid ja nõrgestades ehitiste 

konstruktsiooni elemente. 

4.1 Õnnetustsenaariumide kindlaks tegemine ja õnnetuste toimumissagedused 

Erinevate õnnetusstsenaariumite kindlaks tegemine ja nende toimumissagedused 

tuuakse välja sündmuste puu analüüsi meetodil. Antud meetod näitab ja toob välja, 

kuidas soovimatu sündmus võib kaasa tuua rea erinevaid tagajärgi. Sündmuste puu 

igale hargnemisele omistatakse vastav tõenäosus (kasutades erinevaid statistilisi 

andmebaase) ning määratakse tagajärgede lõpptõenäosused (iga tagajärje tõenäosus on 

ohtliku algsündmuse esinemissagedus ja kõigi antud tagajärjeni viivate sündmuste 

tõenäosuste korrutis). 

Võimalikud suurõnnetuse kohad jaotati ettevõtte territooriumil järgmisteks aladeks: 

tanker ja sildumiskai; 

mahutipark (2 alternatiivi); 

produktitoru (kai-mahutipark); 

LNG aurustid; 

LNG torustik (maa-alune), mis läheb ettevõtte territooriumilt nii Paldiski linna 

kui ka Balticconnector ühenduskohta Kersallu. 

66



LNG terminali ohud võib jagada ohustsenaariumite põhiselt järgmiselt: 

LNG vabanemine vette; 

LNG vabanemine maapinnale; 

LNG auru vabanemine. 

LNG vabanemine vette 

Tanker 

Esimene LNG transportreis meritsi toimus 1959 a, kui tanker Methane Pioneer vedas 

5000 m³ LNG-d. 1964 aastal hakkas meritsi veeldatud maagaasi vedama kaks 

spetsiaalselt selleks mõeldud LNG tankerit. 

Teada on, et selle 46 aasta jooksul on LNG tankerid teinud rohkem kui 38 000 reisi ja 

vedanud üle 1,5 miljardi m 3 veeldatud maagaasi. Selle aja jooksul ei ole registreeritud 

ühtegi suurõnnetust. Kunagi ei ole toimunud LNG tankerilt suuri lekkeid vette. Samuti ei 

ole registreeritud tulekahjusid ega põlenguid LNG tankeril. 

Peamised õnnetuste põhjused LNG tankeritel on: 

tankeri kokkupõrge teise alusega; 

tankeri kokkupõrge sadamaehitistega; 

tankeri karile jooksmine; 

terroriakt (sabotaaž). 

Ükski vahejuhtum ei ole tekitanud suurt leket. 

LNG tankerid vastavad järgmistele miinimumnõuetele: 

topeltkorpus; 

tankeri väliskorpuse ja sisemise korpuse vahe on 8 kuni 10 jalga (240-300 cm); 

lekke avastamise süsteemid ja automaatsed kaitseklapid (ESD); 

tuleavastamise ja tulekustutuse süsteemid. 

Tankerid on varustatud selliste ohutus- ja ennetusmeetmetega nagu on maismaa LNG 

terminalidel. Lisaks on LNG tankeritel radarid, positsioneerimise süsteemid ja 

67



automaatsed mereohust teavitamise süsteemid, mis aitavad vähendada ka riski 

terrorismi vastu. 

LNG tankeri ohutsoonid vastavalt Sandia Riikliku Laboratooriumi uuringu 2 tulemustele 

on määratletud järgnevalt: 

tsoon 1: tsooni raadius on 500 m (selles tsoonis tekkiv soojuskiirgus ja ülerõhk 

tekitab märkimisväärseid ja väga raskeid kahjustusi inimestele, rajatistele ja 

infrastruktuurile. Selles tsoonis ei tohi olla kõrvalisi isikuid ja peavad olema 

tagatud väga ranged ohutusmeetmed); 

tsoon 2: tsoon asub 500 m ja 1600 m vahel (selles tsoonis tekkiv soojuskiirgus 

tekitab kergeid kahjustusi inimestele, rajatistele ja infrastruktuurile. Selles 

tsoonis olevatele inimestele peab olema tagatud ettevaatus ja ennetusmeetmed 

nt inimestele teavitama ohtudest ja käitumist ohuolukorras; 

tsoon 3: tsoon asub 1600 m ja 3500 m vahel selles tsoonis tekkiv suure LNG 

lekke korral on kahjustused inimestele, rajatistele ja infrastruktuurile 

minimaalsed. Kõrvalistele isikutele tuleb teavitada kuidas käituda ohuolukorras. 

Tankeri sildumiskai 

Sadamas võib tankerist ohtlik kemikaal vabaneda tankeri tühjendamise ajal 

laadimisseadmest. Terminalis on plaanis ehitada 3 laadimisseadet, mille ühendustorude 

läbimõõt 16”. Võimalikud väljavoolu algsündmuse põhjused on: 

tehniliste seadmete mittevastavus tehnilisele korrasolekule (korrodeerunud, 

hüdraulilised löögid); 

inimlik eksimus (laadimisseadme mittekorrektne ühendamine); 

ebasoodsad ilmastikuolud, tankeri liikumine lainetuse ja tuule mõjul ja 

laadimisseadme mehaaniline mõjutamine. 

Laadimisvardad on varustatud ohutusühendustega PERC (Powered Emergency Realese 

Coplings) ja QCDC (Quick Connect/Disconnect Coupler). PERC on varustatud kahe 

kuulkraani ja eraldusklambriga (tagab varda kiire lahtiühendamise laeva küljest). PERC 

2 “Guidance on Risk Analysis and Safety Implications of a Large Liquefied Natural Gas (LNG) Spill Over Water” 

2004 

68



aktiveerimise korral suletakse enne lahtiühendamist mõlemad kuulkraanid ja 

laadimisvarda ots suletakse ümbrikusse nii, et LNG ei pääse süsteemist välja. 

Vastavalt Hollandi ohutusraamatu Guidelines for Quantitative Risk Assessment 

(edasipidi PGS3) 3 ekspertide kohaselt on laadimisseadmest vabanemise tüüpide 

tõenäosused järgmised: 

Vabanemise tüüp 

Laadimisseadme ühendustoru täielik rebenemine 

(kemikaali väljavoolamine vooliku mõlemast rebenenud 

otsast) 

Laadimisseadme ühendustoru leke 

Tõenäosus 

6,5 x 10 -5 juhtumite arv ühe 

laadimise kohta 

6 x 10 -4 juhtumite arv ühe 


Vahetu 

Viivitatud 

Tagajärg 

süttimine 

süttimine 

Lombituli 

7JT 6 x 10 -5 

8JT 6,5 x 10 -6 

7. Laadimisseadme 

0,1 

leke 

6,5 x 10 -4 0,3 0,9 

Sähvaktuli 

7ST 1,5 x 10 -4 

8ST 1,6 x 10 -5 

8. Laadimisseadme 0,9 7PL 1,6 x 10 -5 

täielik purunemine 

Plahvatus 

8PL 1,8 x 10 -6 

6,5 x 10 -5 

0,7 

0,1 

Puudub, LNG hajub 

atmosfääri 

3 “Guidelines for Quantitative Risk Assessment” CPR 18E (3rd edition Publication Series on Dangerous 

Substances (PGS 3), 2005 

69


LNG vabanemine maapinnale 


Mahutipark 

Plaanitud on 2 x 160 000 m 3 täiskaitstut rõhustamata mahutit, mis on ohutuse poolest 

oluliselt paremad kui teised maapinnal paiknevad LNG mahutitüübid (nt üheseinalised 

ja kaheseinalised mahutitüübid). Terasest mahuti koosneb sisemisest ja seda 

ümbritsevast eelpingestatud betoonkestast (ligi 50 cm läbimõõduga) ja katusest. 

Terasmahuti ja betoonkesta vaheline ruum on täidetud soojusisolatsiooniga, mis piirab 

veeldatud maagaasi soojenemist ja aurustumist. Välimise mahuti seinad välistavad 

sisemise mahuti auru väljapääsu ning on suuteline kaitsma sisemist konteinerit 

plahvatuslaine ülerõhu, kildude löökide, soojuskiirguse ja madala temperatuuri eest. 

Mahuti kuivatamiseks, läbipuhumiseks ja ohutuks muutmiseks paigaldatakse nii 

terasmahuti sisse kui ka mahuti ja betoonkesta vahelisse ruumi lämmastiku 

sissepuhumise seadmed ning ventilatsioonisüsteem. 

LNG mahuti andmed: 

Sisemine mahuti 

Väline mahuti 

Materjal Teras X8Ni9 Betoon S275J2 

Läbimõõt, m 80 82 

Kõrgus, m 35,1 38,2 

LNG 40 aastase käitlemise praktika ajal on toimunud teadaolevalt kaks suurõnnetust 

krüogeensete LNG mahutitega. Esimene toimus 1944 aastal USA-s, kus LNG mahuti sein 

purunes ebasobivate materjalide kasutamisel. Teine toimus 1987 a Qataris, mille 

põhjustas konstruktsiooniviga. 

Vastavalt (PGS3) ekspertide arvamuse kohaselt on täiskaitstud ja rõhustamata mahuti 

rebenemise arvutuslik sagedus (tõenäosus) 1 x 10 -8 aastas (äärmiselt väike). 

Arvestades statistikat ja LNG terminalide hädaolukordade ajalugu selgub, et mahuti 

täieliku purunemise risk on mittearvestatav risk, mida ei kaasata riskianalüüsi. 

Arvestatakse, et mahutipargi alal võib toimuda lekkeid mahutitorustikust, 

ühendusäärikutest ja klappidest. Sellise õnnetusstsenaariumiga on arvestatud 

produktitorustiku (kai-mahutipargi) õnnetusstsenaariumis. 

70



Teemaplaneeringuga on ette nähtud 2 terminali võimalikku lahendust: variant 1 puhul 

on mahutid planeeritud klindi alla ja variant 2 puhul klindiastangu peale. Variant 1 on 

ohutuse tagamise poolest eelistatum, sest vähendab oluliselt väga ebatõenäolise 

sündmuse nn doominoefekti teket mahutipargi ja gaasikompressorjaama vahel. Variant 

2 puhul on planeeritud 2 x 160 000 m 3 täiskaitstud rõhustamata mahutipark 

gaasikompressorjaama vahetusse lähedusse, mis suurendab doominoefekti võimaluse 

riski. Variant 2 puhul tuleb riskid maandada (vt ptk 4.5). 

Mõlemate variantide riskide leevendamiseks tuleb mahutipargi alad ümbritseda 

vallitusalaga, kus saab välja lekkinud LNG suunata kogumisbasseinidesse. 

Produktitorustik (kai-mahutipark) 

Produktitorustik, mille kaudu veeldatud LNG pumbatakse tankerist mahutitesse, on ca 1 

km pikk ja läbimõõduga 36”. 

Produktitorustiku lekke või täielikul purunemisel hakkavad tööle ettevõtte sisesed 

hädaseiskamise protseduurid ja kogu tööprotseduur seiskub automaatselt. 

Katkirebinud LNG produktitorustikust voolab kogu torustikus olev produkt maapinnale 

ja hakkab aurustuma. Lekke kohal maapind külmub. 

Peamised produktitorustiku õnnetuse algpõhjused on järgnevad: 

torustike korrosioon ja väsimus; 

mehaanilised mõjutused (hüdrauliline löök või konstruktsioonide 

kokkuvarisemine). 

Produktitorustikust tulenev risk on kõige suurem. Vastavalt (PGS3) ekspertide kohaselt 

on produktitorustiku (>150 mm) vabanemise tüüpide tõenäosused järgmised: 


Toru täielik rebenemine (kogu produkt voolab välja) 

Leke (vedeliku väljavoolamine toru seina tekkinud 

august) 

Tõenäosus 

1 x 10 -7 aastas 


71



Vahetu 

Viivitatud 

Tagajärg 

süttimine 

süttimine 

Lombituli 

1JT 5 x 10 -5 

2JT 1 x 10 -5 

1. Torustiku leke 

5 x 10 -7 0,1 

0,3 

0,9 

Sähvaktuli 

1ST 1,2 x 10 -4 

2ST 2,4 x 10 -5 

2. Torustiku täielik 0,9 1PL 1,4 x 10 -5 

purunemine 

Plahvatus 

2PL 2,7 x 10 -6 

1 x 10 -7 

0,7 

0,1 


atmosfääri 

LNG auru vabanemine 

LNG aurustid 

Aurustites muudetakse veeldatud maagaas uuesti gaasiliseks. Aurustitena kasutatakse 

nn sukeldatavaid põletusaurusteid (SCV). Aurustites võib gaas vabaneda läbi torustiku 

või mahuti seinast. Ekspertgrupp on arvamusel, et LNG aurustite õnnetuste tõenäolisus 

on: 


LNG aurustist vabanev gaas 

Tõenäolisus 


72



Vahetu 

Viivitatud 

Tagajärg 

süttimine 

süttimine 

Jugatuli 

9JT 4,0 x 10 -6 

9. Aurustist vabanev 

gaas 

4 x 10 -5 0,1 

0,3 

0,9 

Sähvaktuli 

9ST 9,7 x 10 -6 

0,9 

Plahvatus 

9PL 1,1 x 10 -6 

0,7 

0,1 

Puudub, 

LNG 

hajub atmosfääri 

Terminalist on planeeritud välja minema 2 gaasitrassi: 

gaasitrass (70 bar) Balticconector torustikuni (varem planeeritud) Kersalus; 

gaasitrass (5 bar) Paldiskisse. 

Mõlemad gaasitrassid on maa-alused ja vähemalt 1 m sügavusele paigutatud. Vastavalt 

statistikale (EGIG 4 andmebaasile) on peamised põhjused gaasitrasside purunemisel 

järgmised: 

välised mõjutused ca 50% juhtudest (kaevetööd, pinnase tööd, drenaažitööd 

jms); 

konstruktsiooni viga või vale materjalide valik 16,5%; 

korrosiooni probleemid 15,4%; 

pinnase liikumised (maavärinad) 7,3%; 

rõhu suurenemised 4,6%; 

muud põhjused 6,7%. 

4 Euroopa maagaasi torujuhtmete õnnetuste andmebaas www.egig.nl 

73



Gaasitrassi seinast lekkinud LNG aur hakkab pihkuma õhku, mis võib piisava 

võimsusega süttimisallikaga kokku puutudes moodustada jugaleegi. Jugaleek tekitab 

soojuskiirgust, põhjustades seal lähedal olevatele inimestele põletushaavu. 

Kuna LNG aur on õhust kergem, siis võib tekkida maapinna kohal tuule suunas liikuv 

pilv, mis võib põhjustada sähvaktule või plahvatuse. Põhilisteks teguriteks, mis 

soodustavad plahvatust on stabiilne tuule kiirus (1 – 2 m/s), madal temperatuur ja 

madal rõhk gaasitrassis. 

Euroopa maagaasi torujuhtmete andmebaasi (EGIG) statistikale on torujuhtmete 

õnnetuste sagedus 3,7 x 10 -7 aastas (1 m kohta). Torustiku täieliku rebenemise ja lekete 

tõenäosused on järgmised: 


Toru täielik rebenemine 

Leke 

Tõenäosus 

4,8 x 10 -8 aastas/1 m 

3,2 x 10 -7 aastas/1 m 

LNG gaasitrass Kersallu 

Vahetu 

süttimine 

Viivitatud 

süttimine 

Tagajärg 

Jugatuli 

3JT 3,2 x 10 -8 

4JT 4,8 x 10 -9 


3,2 x 10 -7 0,1 

0,3 Sähvaktuli 

0,9 

3ST 7,8 x 10 -8 

4ST 1,2 x 10 -9 

4. Torustiku täielik 0,9 

3PL 8,6 x 10 -9 

purunemine 

Plahvatus 

4PL 1,3 x 10 -9 

4,8 x 10 -8 

0,7 

0,1 


atmosfääri 

74



LNG gaasitrass Paldiskisse 

Vahetu 

süttimine 

Viivitatud 

süttimine 

Tagajärg 

Jugatuli 

5JT 3,2 x 10 -8 

6JT 4,8 x 10 -8 


3,2 x 10 -7 0,1 

0,3 Sähvaktuli 

0,9 

5ST 7,8 x 10 -8 

6ST 1,2 x 10 -9 

6. Torustiku täielik 0,9 

5PL 8,6 x 10 -8 

purunemine 

Plahvatus 

6PL 1,3 x 10 -9 

4,8 x 10 -8 

0,7 

0,1 

Puudub, 

LNG 

hajub atmosfääri 

4.2 Riskianalüüs ja riskide hindamine 

4.2.1 Riskide analüüs metodoloogilised alused 

Riskide analüüsimisel kasutatud riski maatriks on võetud ARAMIS 5 (Accidental risk 

assessment methodology for industries) metoodikast, mis on Seveso II direktiivi nõuete 

järgi koostatud riskide hindamise juhend. 

Riskide võrdlemiseks kantakse erinevad õnnetused, mis võivad põhjustada 

hädaolukordi riskimaatriksisse. Antud riskianalüüsil on kasutatud riskimaatriksit, 

milles on kolm tsooni (roheline, kollane ja punane tsoon). Riskiklasside määramisel 

arvestatakse õnnetuste tõenäosusega (arvutatud eelmises paragrahvis) ja võimalike 

õnnetuse väljundi tagajärgedega. 

5 http://mahb.jrc.it/index.phpid=447 

75

Tõenäõsus 



Riski maatriks: 

10 -2 /a 

10 -3 /a 

10 -4 /a 

10 -5 /a 

10 -6 /a 

10 -7 /a 

Ebaolulised tagajärjed 

Keskmised tagajärjed 

Väga rasked tagajärjed 

10 -8 /a ja 

> 

C1 C2 C3 C4 

Tagajärgede raskusaste 

Riskitsoonide iseloomustused: 

Roheline tsoon (ebaolulised tagajärjed) vastab sellisele ohtlikule väljundile 

mille tõenäosus on väga väike ja/või tagajärjed ei ole reaalselt nii tõsiselt 

võetavad. 

Kollane tsoon (keskmised tagajärjed) vastab sellisele ohtlikule suurõnnetusele, 

mille tõenäosus on keskmine ja tagajärjed väga rasked 

Punane tsoon (väga rasked tagajärjed) vastab väga ohtlikule suurõnnetusele, 

millel on väga tõsised tagajärjed ja suur tõenäosus. 

Suurõnnetuste võimalikke tagajärgi hinnatakse vastavalt ARAMIS metoodikale kahe 

riskikriteeriumi alusel: mõju inimestele ja mõju keskkonnale. Iga kriteeriumi tagajärjed 

rühmitatakse tagajärgede raskusastmete alusel. Kasutatakse nelja raskusastet (C1, C2, 

C3, C4). 

Riskide analüüsimisel kasutatud väljundite tagajärgede kriteeriumide raskusastmete 

iseloomustus on järgnevas tabelis: 

76



Tagajärjed 

Raskusaste 

Mõju inimestele 

Vigastused puuduvad või 

üksikud kerged vigastatud 

Vigastatud kes vajavad 

hospitaliseerimist >24 h 

Raskelt vigastatud või 

hukkunud inimesed 

ettevõtte piirkonnas. 

Väljaspool ettevõtte piirkonda 

raskelt vigastatud inimesed 

Raskelt vigastatud või 

hukkunud inimesed 

väljaspool ettevõtte 

piirkonda. 

Mõju keskkonnale 

Puudub, ei võeta kasutusele 

mingeid rakendusi. 

Tõsised 

kahjustused 

keskkonnale, ettevõtte oma 

päästemeeskonna sekkumine 

Tõsised 

kahjustused 

väljaspool 

ettevõtte 

piirkonda, rakenduvad 

kohalikud ja riigi abivahendid 

Taastamatu 

kahju 

keskkonnale väljaspool 

ettevõtte piirkonda, vajadus 

välisressursside järgi. 

C 1 

C 2 

C 3 

C 4 

4.2.2 Õnnetuste ohualad ja nende hindamise parameetrid 

Õnnetuse ohuala on ala, mille piires ületab õnnetuse väljundi teatud parameetri näitarv 

ohtliku mõju künnise. Selliseks künniseks on hinnatud soojuskiirguse intensiivsus 

(kahjustab hoonete ehituskonstruktsioonide välispindu, süütab puithooned või tekitab 

katmata nahal põletushaavu) ja plahvatuslaine eesserva ülerõhk, mis tekitab purustusi 

või vigastusi. 

77


Ohuala on otstarbekas jagada järgmisteks osadeks: 


1. Väheohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/ 

soojuskiirgus) tekitada kergeid purustusi ja vigastusi. Väheohtliku ala välispiir on 

üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Väheohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist 

näitab selle ala raadius Ro. 

2. Keskmiselt ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/ 

soojuskiirgus) tekitada keskmisi purustusi ja vigastusi. Keskmiselt ohtliku ala välispiiri 

kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rk. Keskmiselt ohtliku ala välispiir 

on väheohtliku ala sisepiiriks. 

3. Väga ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/ 

soojuskiirgus) tekitada raskeid purustusi ja vigastusi. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust 

ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rv. Väga ohtliku ala välispiir on keskmiselt 

ohtliku ala sisepiiriks. 

4. Eriti ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtliku väljundi (plahvatus/lööklaine/ 

soojuskiirgus) tagajärjel täielikult puruneda kõik rajatised ning kaitsmata inimestest 

võib hukkuda kuni 99%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab 

selle ala raadius Rs. Eriti ohtliku ala välispiir on väga ohtliku ala sisepiiriks. 

4.2.3 Õnnetuste ohualade parameetrid 

Soojuskiirguse intensiivsus 

Tuleohtliku gaasipilve süttimise kõikidel juhtudel (lombituli, pahvaktuli, jugatuli) on 

tegemist konvektiivse soojusvahetusega ja põlenguleegist lähtuva soojuskiirgusega. 

Suurte põlengute korral on soojuskiirgus peamine ohuallikas ümbruskonnale, tekitades 

inimestele põletushaavu, põhjustab sekundaarseid põlenguid ja nõrgestab ehitiste 

konstruktsiooni elemente. 

78


OHUALAD soojuskiirguse intensiivsus (kW/m 2 ) 


Väheohtlik ala 

Keskmiselt ohtlik ala 

Väga ohtlik ala (Rv) 

Eriti ohtlik ala (Rs) 

(Ro) 

(Rk) 

15 (kW/m 2 ) 

35 (kW/m 2 ) 

5 (kW/m 2 ) 

10 kW/m 2 

Inimesel 

tekib 

Potentsiaalselt 

Inimesel tekib 10 

Intensiivne kahjustav 

60 sekundi 

letaalne ala 60 

sekundi 

jooksul 

toime 

jooksul 

teise 

sekundi jooksul 

kolmanda 

astme 

protsessitehnikale. 

astme põletused 

põletused. 

Puidu 

Kaitsmata 

inimesed 

süttimine. 

võib hukkuda kuni 

99% ca 40 sek jooksul. 

Plahvatuslaine ülerõhk/lööklaine: 

Plahvatuslaine võimalikke tagajärgi võib hinnata selle eesserva maksimaalse ülerõhu 

alusel Sõltuvalt ülerõhust võivad plahvatuslaine tagajärjed ümbritsevas keskkonnas olla 

järgmised: 

OHUALAD plahvatuslaine ülerõhk (bar) 

Väheohtlik ala (Ro) 

Keskmiselt ohtlik ala 

Väga ohtlik ala 

Eriti ohtlik ala 

0,03 (bar) 

(Rk) 

(Rv) 

(Rs) 

0,17 (bar) 

0,35 (bar) 

0,8 (bar) 

Inimesed võivad saada 

Kaitsmata 

inimesed 

Sellel 

alal 

Sellel 

alal 

kergemaid 

vigastusi. 

võivad saada kergeid 

võivad õnnetuse 

võivad õnnetuse 

Rajatistes 

võivad 

ja keskmisi vigastusi. 

tagajärjel 

tagajärjel 

puruneda aknaklaasid või 

Osa sellel alal 

puruneda 

kõik 

puruneda 

kõik 

muud 

kergemad 

paiknevaid 

rajatisi 

rajatised 

ning 

rajatised 

ning 

konstruktsioonielemendid. 

võib puruneda. 

kaitsmata 

kaitsmata 

inimesed 

võib 

inimesed 

võib 

hukkuda 

kuni 

hukkuda 

kuni 

50% 

99% 

79



4.3 Ohualade suurused 

Kõik ohusündmused on modelleeritud järgmistel meteoroloogilistel tingimustel: suvel, 

poolpilves, tuulekiirusel 1 m/s, õhutemperatuur +15°C, õhuniiskusega 50%, 2 m 

kõrgusel. 

LNG vabanemine maapinnale: 

Suurõnnetuse 

koht 

Suurõnnetuse 

stsenaarium 

Tähis Suurõnnetuse väljund Ohuala suurus, m 

Rs Rv Rk Ro 

2JT Lombituli 25 43 54 78 

2PL Lombi auru pilve 

214 260 490 750 

Produktitoru 

Täielik 

purunemine 

süttimisel tekkinud 

plahvatuse ülerõhk 

2ST Lombi auru pilve 

- * - * - * 103 

süttimisel 

tekkinud 

sähvaktuli ja ülerõhk 

*sähvaktuli ei põhjusta nii suurt ülerõhku 

LNG vabanemine vette: 

Suurõnnetuse 

koht 

Suurõnnetuse 

stsenaarium 


Rs Rv Rk Ro 

8JT Lombituli 11 21 27 39 

8PL 

Lombi auru pilve süttimisel 

105 132 191 549 

Tankeri 

sildumiskai 

Laadimisseadme 

täielik 

purunemine 

8ST 

tekkinud plahvatuse 

ülerõhk 

Lombi auru pilve süttimisel 

- * - * - * 99 

tekkinud sähvaktuli ja 

ülerõhk 

*sähvaktuli ei põhjusta nii suurt ülerõhku 

80


LNG auru vabanemine: 


Suurõnnetuse 

koht 

LNG torustik 

Kersallu 

Suurõnnetuse 

stsenaarium 

Täielik 

purunemine 


Rs Rv Rk Ro 

4JT Jugatuli (leektuli) 22 70 94 142 

4ST 

Auru pilve süttimisel 

tekkinud sähvaktuli 

- * - * - * 177 

3JT Jugatuli (leektuli)



4.4 Riskimaatriks 

Erinevate ohustsenaariumite kokkuvõte: 

Stsenaarium Tähis Suurõnnetuse 

väljund 

Tõenäosus 

Produktitorustiku (kai- mahuti) 

leke 

Produktitoru (kai - mahuti) täielik 

rebenemine 

LNG gaasitrassi leke (70 bar) 

1LT Lombituli 5 x 10 -5 

1ST Sähvaktuli 1,2 x 10 -4 

1PL Plahvatus 1,4 x 10 -5 

2LT Lombituli 1 x 10 -5 

2ST Sähvaktuli 2,4 x 10 -5 

2PL Plahvatus 2,7 x 10 -6 

3JT Jugatuli 3,2 x 10 -8 a/1 m 

3ST Sähvaktuli 7,8 x 10 -8 a/1 m 

3PL 

Plahvatus 8,6 x 10 -9 a/1 m 

LNG gaasitrassi täielik purunemine 4JT Jugatuli 4,8 x 10 -9 a/1 m 

82



(70 bar) 4ST Sähvaktuli 1,2 x 10 -8 a/1 m 

4PL Plahvatus 1,3 x 10 -9 a/1 m 


LNG gaasitrassi leke (5 bar) 5ST Sähvaktuli 7,8 x 10 -8 a/1 m 



LNG gaasitrassi täielik purunemine 

6ST Sähvaktuli 1,2 x 10 -8 a/1 m 

(5 bar) 


7LT 

Lombituli 6 x 10 -5 /1 laadimise 

kohta 

Laadimisseadme leke sildumiskail 7ST 

Sähvaktuli 1,5 x 10 -4 /1 


7PL 

Plahvatus 1,6 x 10 -5 /1 


8LT 

Lombituli 6,5 x 10 -6 /1 


Laadimisseadme leke sildumiskail 8ST 

Sähvaktuli 1,6 x 10 -5 /1 


8PL 

Plahvatus 1,8 x 10 -6 /1 


9JT Jugatuli 4,0 x 10 -6 /a 

LNG aurusti leke 

9ST Sähvaktuli 9,7 x 10 -6 /a 

9PL Plahvatus 1,1 x 10 -6 /a 

Riskimaatriksisse on lisatud eelnevas tabelis olevad ohusündmuste väljundid. 

Tagajärgede hindamisel on arvestatud erinevate ohusündmuste ohualadega, mis on 

arvutatud eelmises peatükis. 

83

Tõenäosus 



10 -2 /a 

10 -3 /a 

10 -4 /a 1ST 

10 -5 /a 7LT, 8ST 1JT, 2JT, 7ST 2ST, 1PL, 7PL 

10 -6 /a 8LT, 9JT 8PL, 9ST 9PL 2PL 

10 -7 /a 

10 -8 /a ja 

5JT, 5ST, 6ST 

3JT, 3ST, 4JT, 

3PL, 4ST, 6PL 

4PL 

> 

5PL, 6JT 

C1 C2 C3 C4 

Tagajärgede raskusaste 

4.5 Järeldused 

Planeeritav LNG terminal on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte vastavalt 

majandusja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2005. a määrusele nr 67 Kemikaali 

ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte 

ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord 1 . Suurõnnetuse ohuga 

ettevõttes võib kemikaali käidelda üksnes tegevusloa alusel, mille annab Tehnilise 

Järelevalve Amet. Koos tegevusloa taotlusega tuleb A-kategooria suurõnnetuse ohuga 

ettevõttel vastavalt kemikaaliseaduse §11 esitada Tehnilise Järelevalve Ametile 

teabeleht, riskianalüüs, ohutusaruanne ja hädaolukorra lahendamise plaan. 

Dokumendid vaadatakse läbi koostöös asukohajärgse päästeasutusega. 

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu asukoha ja ala suuruse eelvalikul on 

arvestatud ekspertide arvamusel kõige tõenäolisema suurõnnetuse arvutusliku 

ohualaga. Eksperdid hindavad, et mõlema alternatiivse variandi korral on täiskaitstud 

mahutite täieliku purunemise risk mitte arvestatav risk. Selline õnnetus oleks 

84



teoreetiliselt võimalik ainult mitut suurettevõtet haarava juhitamatu õnnetuse (nn 

doominoefekti) korral kuid kuna alal ei ole teisi ettevõtteid ei näe eksperdid võimalust 

antud suurõnnetuse tekkimiseks. 

Kavandatava terminali ohualasse ei jää ega planeerita ühtegi A- ega B - kategooria 

suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Alexela Terminal AS-i kavandatava laienduse korral jääb 

ettevõtete ohualade välispiiride vaheks 2,3 km. Teemaplaneeringus on välja pakutud 

võimalus, et Balticconnectori gaasimagistraali kompressorjaam paikneks LNG terminali 

kõrval oleval territooriumil. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 

2005. a määrusega nr. 67 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali 

künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte 

määratlemise kord § 1 lg 2 kohaselt ei kohaldata antud määruse nõudeid muuhulgas 

väljaspool ettevõtet toimuvale ohtliku kemikaali transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa 

arvatud pumbajaamad. Seega ei saa teemaplaneeringuga kavandatavat 

kompressorjaama käsitleda ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttena, kuid tuleb 

arvestada LNG terminalist tulenevate ohtude ja riskidega. Kompressorjaama 

paigutamine terminali kõrvale ei suurenda suurõnnetuse ohtu, sest tegemist on teadlike 

riskidega, millega peab kompressorjaama projekteerija arvestama. Riske saab 

maandada koolitades kompressorjaamas olevaid töötajaid LNG terminalis tekkiva 

hädaolukorras tegutsemise puhul, tagada kiire infovahetus, juurutada ühtne ohutuse 

tagamise juhtimissüsteem, tagada tuleohutus ning piirata juurdepääsu kõrvalolevatele 

isikutele. 

Riskimaatriksist selgub, et kõige suuremad probleemid võivad tekkida 

produktitorustikuga ja tankeri mahalaadimisel laadimisseadmega. Produktitorustikku 

tuleb pidevalt kontrollida ja kinni pidada hooldusvaheaegadest. Kogu terminali tööd 

muudab ohutumaks visuaalne kontroll (jälgimisseadmed) ning gaasianalüsaatorid, mis 

informeerivad õigeaegselt gaasi lekkest. Eriti tuleb lisada gaasianalüsaatorid nendesse 

kohtadesse, kus puudub ventilatsioon või õhu liikumine on väike, sest seal võib 

märkamatult koguneda metaan, mis piisava võimsusega süüteallikaga võib põhjustada 

plahvatuse. Gaasiplahvatust aitab vältida eelkõige metaani enda omadus, et ta on 

kergem õhust. 

85



Planeeritav LNG terminal asub tiheasustusest ca 2,4-2,5 km kaugusel. Lähim elamumaa 

asub läänes ca 1,8 km kaugusel. LNG terminali 750 meetrise raadiusega ohuala ei ulatu 

lähimate elamumajadeni. Ohutuse seisukohalt on LNG terminal soodsas kohas. 

Vastavalt maagaasi trasside statistikale on õnnetuste tõenäosused väga väikesed, sest 

gaasitrassid on maa-alused (vähemalt 1 m sügavusel) ning kaitsevöönd vastavalt 

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määrus nr 212. Gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D- 

kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus. Võimalik algsündmuse põhjus on 

kaevetööd maa-aluse gaasitorustiku vahetus läheduses. Selle ennetamiseks tuleb kaeveja 

ehituslubade väljaandmisel väga täpselt arvestada gaasitrasside paiknemisega ning 

tõhustada järelevalvet kaevetööde üle. 

LNG tankeritega on juhtunud mõningaid intsidente, kuid ei ole toimunud ühtegi 

suurõnnetust. Kavandatavast kaist asuvad lähimad elamumaad tunduvalt kaugemal ca 2 

km. Tankerite mahalaadimisel tuleb arvestada ilmastikuolude ja -prognoosidega. 

Ettevõtte poolt kavandatavate tõhusate ennetusmeetmete rakendamine, pädevate 

inimeste värbamine ja nende pidev koolitamine, tööjuhenditest range kinnipidamine, 

võimalike ohtude kirjeldamine ameti- ja tööjuhenditest, tehniliste süsteemide 

regulaarne kontroll ja hooldus viivad kavandatava LNG terminali suurõnnetuse 

tekkimise tõenäosuse väga väikeseks. 

86


5. Hinnang eeldatavalt olulise mõju kohta 


5.1 Mõju Pakri maastikukaitsealale 

Planeeringuala läbib Pakri maastikukaitseala joonobjektina. Kaitse all on ca 17 kõrgune 

Leetse astang. Tehnoloogilise skeemi kohaselt oli veeldatud maagaasi terminali 

ehitusala algselt astangu all oleval rannal. Ette oli nähtud võimalus laiendada terminali 

vajadusel klindipealsele alale ning rajada sinna gaasikompressorijaam. 

Keskkonnaekspertide ja planeerija koostöös muudeti terminali esialgset tehnoloogilist 

lahendust selliselt, et Leetse astangu looduslikku ilmet ehitustöödega ei kahjustata. 

Selleks rajatakse tehnoloogilised rajatised kas klindialusele või -pealsele territooriumile 

(vt. joonised 29 ja 30 ptk. 7.1) ning hoidutakse rangelt klindi vertikaalplaneerimisest. 

Astangust alla ei planeerita täiendavaid teid ega tehnovõrkude koridore. Vajalikud 

ühendused rajatakse olemasoleva tee asendamisega kõvakattelise teega ja estakaadil (vt 

ptk 5.12 ja 8.4). Selline planeeringulahendus tagab Leetse astangu loodusliku ilme 

säilimise ning ei ole vastuolus Pakri maastikukaitseala kaitse – eeskirja sätetega. Juhul, 

kui terminali detailplaneerimise või projekteerimise käigus selgub, et torustikke ei ole 

mingisugustel tehnilistel põhjustel võimalik rajada estakaadile ja need tuleb ehitada 

teest kaugemale, siis laieneb tehnovõrkude koridor. See võib olenevalt valitud 

lahendusest klinti kahjustada ning mõjuda visuaalselt häirivalt. 

Kavandatavast tegevusest loobumise ehk nn 0 alternatiivi rakendamise korral mingeid 

tegevusi ette ei võeta ning alal säilib senine olukord. Seetõttu on 0 alternatiivi 

rakendamise mõju Pakri maastikukaitsealale neutraalne. 

5.2 Mõju maastikule ja taimestikule 

Maastikule ja taimestikule avalduvad mõjud jagunevad otsesteks ja kaudseteks. Otsese 

mõju alla kuulub maastiku muutmine ja taimestiku hävimine terminali ehitamise ja 

horisontaalplaneerimise ning trasside rajamise käigus. Kaudse mõju alla kuulub 

maastiku ilme muutumine tööstusobjekti rajamise või dominantsete taimekoosluste 

87



muutumise tulemusena ning taimestiku kasvutingimuste muutumine ökoloogiliste 

tegurite mõjul. 

Korrigeeritud teemaplaneeringu skeem 1 kohaselt kattub planeeringu ala osaliselt 

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused" järgse piirkondliku tähtsusega tuumalaga ning rohekoridoriga. 

Rohevõrgustiku planeerimise metoodikas 6 on välja toodud rohekoridoride ja tugialade 

tingimused, mille jälgimine tagab rohevõrgustiku ökoloogilise funktsioneerimise. Üheks 

kõige olulisemaks tingimuseks on, et ehitustegevusega ei lõigataks läbi rohekoridore, 

ega tükeldataks tugialasid. 

Terminali ehitustegevust rohevõrgustiku tuumalale kavandatud ei ole. Rohekoridor 

kitseneb mõlema alternatiivi korral. Teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek 

vähendada rohekoridori laiust klindialusel alal. Koridori täpne asukoht määratakse 

detailplaneeringu staadiumis. Oluline on detailplaneeringu kehtestamisel tagada 

rohekoridori ökoloogiline funktsioneerimine. Selleks on vaja, et ei ehitataks loomadele 

ületamatuid barjääre. Arendaja kava kohaselt paigutatakse torustikud klindialusel 

territooriumi ca 4 m kõrgusele estakaadile, mis kulgeb vahetult tee kõrval ning ei sulge 

rohekoridori. Kogu torujuhtme ehitus toimub teetammilt. Pinnasetee 

rekonstrueerimisel tuleb arvestada, et teetamm ehitataks rohekoridori alal võimalikult 

madal, et see oleks loomadele ületatav. Juhul, kui estakaad ehitatakse teest kaugemale, 

siis on selle mõju suurem, sest loomad tajuvad teetammi ja torustiku estakaadi kahe 

eraldiseisva takistusena. Seetõttu tuleb detailplaneeringu staadiumis olemasolevat 

lahendust säilitada. LNG terminali ala piiratakse turvalisuse kaalutlusel aiaga ainult 

klindipealsel territooriumil, nii et see ei takista rohekoridori toimimist klindi all. Pääs 

kaile tõkestatakse turvalisuse tagamiseks täiendavalt. Metoodika kohaselt jätkab 

klindialune rohekoridor sellise lahenduse korral oma ökoloogilise ülesande täitmist, 

sest koridoride laiust üheselt määratud ei ole. 

KSH ekspert soovitab kaaluda klindipealsel alal rohekoridorile uue asukoha leidmist või 

selle laiendamist, sest Paldiski Linnavolikogu on oma 20.12.2007. otsusega nr 78 

algatanud Paldiski linna üldplaneeringu ja selle KSH koostamise. Üldplaneeringu 

6 Roheline võrgustik. Kalev Sepp (EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut), Jüri Jagomägi (AS Regio). Tartu 2002; vt: 

http://www.sisemin.gov.ee/atp/failid/roh.vorgustik.pdf 

88



koostamise käigus saab vajadusel määrata, täpsustada ja muuta rohevõrgustiku 

asukohta vastavalt selle KSH tulemustele. Ekspertide esialgsel hinnangul on vajadusel 

rohekoridorile üldplaneeringuga uue asukoha leidmine võimalik, sest 

teemaplaneeringu ala piirneb peamiselt riigile või riigi poolt kontrollitavate äriühingute 

maavaldustega, kus rohevõrgustiku funktsioneerimist häiriva või välistava tõkestamise 

alused puuduvad. 

Geoloogilise uuringu tulemuste kohaselt toidab Pakri pangaastang pinnaseveega 

pangaalust metsa ja taimestikku. Olulist niiskusrežiimi muutumist pangaalustes 

koosluste asupaikades ei ole ette näha (vt ptk 5.9; 5.12 ja lisa 3.10). 

Pangapealse ala põhjavee tase on keskmiselt 3 m sügavusel maapinnast. Sealsete 

rannaniidu, looniidu ja loometsa koosluste juurestikud on aeratsioonivöös ning toituvad 

sademeveest. Seega ei põhjusta ehitustegevus niiskusrežiimi muutumisest tulenevat 

mõju neile kooslustele. Taimkattele avalduv mõju on peamiselt otsene, st. ehitustööde 

alale jääv taimestik hävineb. Tallamiseõrnadele kooslustele avaldatakse mõju terminali 

ehitustööde käigus ning selle mõjuala suurus oleneb ehitustööde korraldamisest. 

Terminali hilisem ekspluateerimine ei too endaga kaasa koormuse kasvu sellistele 

kooslustele. 

Joonisele 19 on kantud Keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuste taimeliikide 

leiukohad 28.09.2011 seisuga. Andmed taimeliikide arvukuse kohta on varieeruvad. 

Inventuuri käigus leitud taimeliikide taimede arv oli 2011. aasta juunis 10 – 21 taimeni 7 . 

07.06.2011 tuvastasid Keskkonnaameti töötajad planeeringualal ca 200 õitsva halli 

käpa esinemise. Samuti tuvastati ca 300 aas-karukella taime esinemine varem 

Keskkonnaregistrisse kantud aas-karukella kasvukohas 8 . Keskkonnaregistris 

kaitsealuste taimede arvu kohta andmeid ei ole. Akadeemik Jüri Martini hinnangul ei ole 

tegemist teaduslikus mõistes väga haruldaste taimeliikidega (vt. lisa 1.25). Arvamust 

kinnitavad Keskkonnaregistri andmed ja ekspert Lauri Kleini Pakri poolsaarel 

koostatud inventuuri 9 tulemused. 

7 Akadeemik Jüri Martini suuline informatsioon. 

8 Keskkonnaameti 26.08.2011 kiri nr HJR 6-8/11/30779-20 

9 Pakri looduskaitseala kaitse- eeskirja eelnõu 

89



Ehitusalale jäävad kaitsealused taimed hävinevad ehitustegevuse käigus, kui ei 

rakendata nende kaitsmiseks KSH aruandega välja pakutud leevendavaid meetmeid (vt. 

ptk 8.3). Mõju kaitstavatele taimeliikidele on suurem 1. alternatiivi puhul (vt. ptk. 7.1). 

2. alternatiivi puhul on leevendavate meetmete rakendamise korral mõju kaitsealustele 

taimeliikidele oluliselt väiksem. 

Ehitustegevusega tekkiva tolmu mõju taimestikule oleneb tööde läbiviimise 

tehnoloogiast, sademete hulgast, tuule suunast, aastaajast ning muudest 

teemaplaneeringu tasandil prognoosimatutest asjaoludest. Eksperdi hinnangul on mõju 

lühiajaline ja mööduv. 

Teemaplaneeringualast väljaspool trassikoridori alale Keskkonnaregistri andmete 

põhjal kaitsealuste liikide leiukohti ei jää. 

Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamiseks tellis Keskkonnaamet 2009. 

aastal ekspert Lauri Kleinilt välitööd Pakri poolsaarel asuva kaitseala ja temaga 

piirnevate alade loodusväärtuste inventeerimiseks ja nende seisundi hindamiseks. Lauri 

Klein esitas Keskkonnaministeeriumile 04.03.2010 ettepaneku Pakri maastikukaitseala 

piiride ja kaitse-eeskirja muutmiseks. Inventuuriga tuvastati planeeringualal nõukogu 

direktiivi 92/43/EMÜ kohaste looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja 

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide tunnustega koosluste, sh 

esmatähtsate elupaigatüüpidega tunnuste koosluste esinemine (9020*, 6280*9180*). 

Joonisele 20 on kantud elupaigatüüpide tunnustega koosluste esinemiskohad 

planeeringualal Lauri Kleini materjalide põhjal. 

Keskkonnaamet tellis kaitseala laiendamise ja kaitsekorra muutmise põhjendatuse 

ekspertiisi ekspert Andres Tõnissonilt. Andres Tõnisson andis oma ekspertiisi 

23.11.2010 Keskkonnaametile üle. 

Ekspertiisi kohaselt on ettepanekus direktiivi mõistes esmatähtsad elupaigatüübid 

määratud vähemalt osaliselt (9020*) valesti. Andres Tõnisson toonitab, et nimetatud 

esmatähtsad elupaigatüübid asuvad tegelikult inimtegevusest tugevasti mõjutatud 

aladel, tegemist ei ole vanade, väljakujunenud kooslustega ning osa neist kooslustest on 

Eestis väga laialt levinud, jagades esinemissageduselt 2. - 3. kohta. 

90



Ekspertiisi kohaselt tooks elupaigatüüpide kaitse alla võtmine ellurakendamine kaasa 

paradoksaalse olukorra taastekitamise, kus Natura 2000 võrgustiku aladel on 

esmatähtsaid elupaigatüüpe (9020*) arvel rohkem, kui sellist metsatüüpi 

metsakorraldusliku inventuuri alusel kogu riigis tuvastatud on. Riigikontroll on sellist 

olukorda teravalt kritiseerinud oma auditis 10 . Seni ei ole Keskkonnaministeeriumi 

kaitseala laiendamise ja elupaigatüübi tunnustega koosluste kaitse alla võtmist või 

sellest loobumist otsustanud. 

Alternatiivi 2 (vt. ptk 7) ehitamise korral elupaigatüübi tunnustega kooslused salumets 

(9020*), niit (6210), kadastik (5130) ja üheaastase taimestuga rannavallid ning 

püsirohttaimestuga kivirannad (1210, 1220) ehitusalal hävinevad või kahjustuvad. Seda 

juhul, kui tegemist ei ole eelpool viidatud ekspertiisi kohaselt valesti määratud 

elupaigatüübiga, sest just planeeringuala on inimtegevusest tugevasti mõjutatud ala. 

0 alternatiivi rakendamise korral säilib rohekoridor oma praeguses asukohas ja 

ulatuses, ei mõjutata kaitsealuste taimeliikide kasvutingimusi ega –kohti ning 

elupaigatüübi tunnusega kooslusi ehitusalal. Seega on 0 alternatiivi rakendamise mõju 

neutraalne. 

10 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn 28.05.2008 

91



Joonis 19: Keskkonnaregistrisse kantud taimeliikide kasvukohad planeeringualal 

92



Joonis 20: elupaigatüübi tunnustega kooslused planeeringualal 

93



5.3 Mõju loomastikule 

Loomastikule avalduv mõju on erinev imetajate ning kahepaiksete ja roomajate puhul. 

Eeldada võib, et planeeringuala kasutavad mitmed ulukiliigid, kellele niisugune 

maastikutüüp elupaigaks sobib – jänesed, rebased, metskitsed, kärbid. Ulukitele 

avalduv mõju on pigem kaudne, sest need loomad põgenevad alalt häiringu tekkimisel 

(ehitustegevuse alustamisel). Kaudsete mõjude hulka kuuluvad ka pesitsus-, toite-, 

puhke- ja varjealade hävinemine terminali ca 11 ha suurusel alal ning rändeteede 

läbilõikamine ja toiduahela muutumine. Terminali ekspluatatsiooni ajal väldivad 

loomad häiringutega (müra, inimeste ja sõidukite liikumine) ala kasutamist ning 

konkureerivad sobivatele naaberterritooriumitele piirkonnas. 

Kaitsealuste loomaliikide elupaiku keskkonnaregistri andmete kohaselt planeeringualal 

ei ole. KSH käigus tehtud uuringute tulemusel tuvastati planeeringualal III 

kaitsekategooria liigid harilik kärnkonn -rohukonn, arusisalik ja nastik. Eeldada võib ka 

rästiku esinemist. Neist harilik rohukonn on EL Loodusdirektiivi V ja III lisasse kantud 

kahepaikne. Eksperdi hinnangul on tegemist juhuleidudega ning alal ei ole välja 

kujunenud nende liikide olulisi populatsioone. 

Kahepaiksetele ja roomajatele avalduv mõju on otsene, sest nende loomade 

liikumiskiirus ei võimalda neil häiringu tekkimisel alati piisavalt kiiresti põgeneda. 

Ehitusalale jäävad isendid, nende munad ja vastsed hukkuvad. 

0 alternatiivi rakendamise korral jäävad otsesed ja kaudsed mõjud loomastikule 

avaldumata ning seetõttu on alternatiivi mõju loomastikule neutraalne. 

5.4 Mõju kaitsealustele liblikaliikidele 

Pakrineeme on kahe III kategooria kaitsealuse liblikaliigi (tume – nõlvaöölane ja 

hahkkaruslane) elupaik. Keskkonnaregistri andmetel oli tegemist mõlema liigi ainukese 

registreeritud leiukohaga Eestis. Seda vaatamata asjaolule, et planeeringu ala on aegade 

jooksul olnud inimtegevusest väga tugevasti mõjutatud. Seal olid Nõukogude Liidu 

94



armee raketibaas ja muud militaarrajatised, seal on kaevandatud lubjakivi ja 

korraldatud laskeharjutusi. Endise lubjakivi kaevanduse ladestuskihtides olevast 

diktoneemakildast (graptoliitargiliit) emineerub radooni (vt.ptk 3.5), alale on 

omavoliliselt ladestatud prügi, sealhulgas probleemtoodete jäätmeid. Elupaiga 

läheduses asub ka teine, Testepere lubjakivikarjäär. 

Tume-nõlvaöölane (Chersotis andereggii) liik sisaldab kolme alamliiki: üks neist on 

levinud Aasias, teine Lõuna-Euroopas Alpides ja kolmas, Chersotis andereggii arcana 

Mikkola, 1987, on leitud vaid Põhja-Eestis ja Lõuna-Soomes. Elab luitemaastikul ja 

rannalähedastel nõmmedel. Lendab juuli teisel poolel ja augusti alul. 

Hahkkaruslane (Phragmatobia luctifera) on maailmas laialt levinud. Euroopas (Andorra, 

Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Moldaavia, Rumeenia, 

Venemaa Peterburi oblast, Soome, Eesti), Väike-Aasias, Lõuna-Siberis, Amuuri aladest 

kuni Korea ja Jaapanini. Põhja-Euroopas on liik lokaalse levikuga. Elab liivasel rannikul 

ning luidetel. Lendab mai lõpust juuni keskpaigani. Olemasolevate andmete põhjal on 

Eesti selle liigi leviala põhjapiir. 

Oma varjatud eluviisi tõttu on mõlemad ööliblikaliigid väga raskesti uuritavad. Nende 

leiud on sihipärase töö ja mitmete soodsate asjaolude kokkulangemise tulemus, 

juhuslikult hahkkaruslast ja tume- nõlvaöölast leida ei ole võimalik. Liikide püüdmiseks 

on vaja oma ala kogenud spetsialisti, vastavat püüdetehnikat (mõlemaid Eestis 

spetsialistide arvates ei piisa) ning kindlate ilmaolude kokkulangemist. Hahkkaruslased 

satuvad Tartu Ülikooli teadlaste väitel (vt. lisa 1.23) sageli ämblikuvõrkudesse ning 

niisuguseid hukkunud liblikaid on lihtne leida ka päeva ajal, kuid ämblikuvõrkudesse 

sattunud hahkkaruslasi ei suuda ilma lepidopteroloogiliste oskusteta inimesed kuidagi 

tuvastada ega leidu väärtuslikuks pidada. Ilmselt seetõttu on nende levikuandmed 

Eestis puudulikud kuigi liikidele sobivaid biotoope leidub meie põhja- ja looderannikul 

piisavalt. Asjakohast seiret ei ole registreeritud leiukohtades ja ökoloogilistelt sobivates 

biotoopides läbi viidud. 

Tume-nõlvaöölase esimesed püügiandmed pärinevad 19. saj. lõpust Narva lähedalt Ida- 

Virumaalt. Siis koguti 2 isendit. 1905. aastal saadi 1 isend Vääna-Jõesuu lähedalt 

Harjumaalt. 1980. aastal leiti väike tume-nõlvaöölase populatsioon Tallinnas ca 10 ha 

95



suurusel maa-alal Pärnamäe kalmistu ja teletorni vahel, paepealsel liivikul. Järgneval 

viiel aastal leiti liiki sellelt alalt regulaarselt: 

1980 – 4 isendit 

1981 – 1 isend 

1982 – ca 50 isendit 




Siis istutati sellele alale männikultuur ning liblikale sobiv biotoop muutus sedavõrd, et 

järgnevatel aastatel tume-nõlvaöölase isendeid ei leitud. Seega võib järeldada, et 

Pärnamäe elupaik on hävinud. 

KSH aruande avalikustamise käigus laekus Tartu Ülikooli teadlastel (vt. lisa 1.23) 

informatsioon selle kohta, et tume – nõlvaöölase üks isend on leitud Saaremaalt 

Parasmetsast 20. sajandi algul (Petersen, 1924). Uusi tume - nõlvöölase elupaiku ei ole 

Eestis aastatel 1985 -2011 leitud, sihipäraselt otsitud ega ka kõiki varasemaid leiukohti 

seiratud. Soomes on tume-nõlvaöölast 1960-ndast siiani saadud 8 isendit. 

Joonisele 21 on kantud teadaolevad tume-nõlvaöölase leiukohad Eestis (tumenõlvaöölase 

kaitse tegevuskava eelnõu, koostaja Erki Õunap, 2011, Tartu Ülikool) . 

Joonisele 22 on kantud teadaoleva hahkkaruslase leiukohad Eestis ((hahkkaruslase 

kaitse tegevuskava eelnõu, koostaja Erki Õunap, 2011, Tartu Ülikool). Naaberriikidest 

esineb Lätis, Soomes ja Venemaal Peterburi oblastis. 

96



Joonis 21: Tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii arcana) leiukohad Eestis 

Joonis 22: Hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) leiukohad Eestis 

97



Joonis 22/1: Keskkonnaregistris registreeritud tume- nõlvaöölase ja hahkkaruslase 

elupaigad Eestis 

Ökoloogias ei ole üheselt selge millal tuleks liblikaliigi leiu korral kasutada mõistet 

„elupaik“ ja millal „leiupaik“. Seetõttu ei ole selge, millal Eestis või Soomes leitud tumenõlvaöölase 

ja hahkkaruslase leidude puhul on tegemist liigi elupaigaga ning millal 

juhukülalisega. 

Küsitavusi tekitab mõlema liblikaliigi võtmine III kaitsekategooria alla 2004. aastal. 

Selle kaitsekategooria definitsioon sätestab üheselt, et liigid olid vähemalt otsuse 

tegemise hetkel Eestis suhteliselt tavalised, kuid eksisteeris oht nende elupaikade 

kahjustamiseks. 

Lepidopteroloog Aare Lindt tegi KSH käigus ettepaneku tõsta tume- nõlvaöölase 

kaitsestaatus Eestis kõrgema, II kategooria tasemele. Sellise otsuse langetamiseks on 

vaja korraldada süstemaatiline teaduslikel alustel seire teadaolevates tumenõlvaöölase 

leiukohtades ja uuring võimalikes elukohtades. 

Lepidopteroloogid Aare Lindt ja Teet Ruben viisid 2011. aasta juunis üksteisest 

sõltumatult läbi täiendavad hahkkaruslase leviku uuringud mitmetes liigile sobivates 

98



biotoopides ja varasemates leiukohtades. Teet Rubenil ei õnnestunud generaatori 

püükidega Nõva rannast, Harilaiult ja püsipüünisega Ihasalus hahkkaruslasi leida. Aare 

Lindt teostas uuringuid 6 statsionaarse valguspüünisega ning 14 valguspüügiga 

erinevates sobiva biotoobiga paigus Pakri neeme ümbruses, täpsemalt Spithamist 

Läänemaal kuni Salmistuni Harjumaal. Lõigul Pakrineemelt Meremõisani püüdis ta 

kokku 17 hahkkaruslase isendit. Eksperdi jaoks olid üllatavad leiud suure 

tallamiskoormusega Meremõisa RMK telkimisalal ja mitme kilomeetri kaugusel merest. 

Koostöös Phd. Jaan Viidaleppaga tegi ekspert järelduse, et tegemist ei ole 

juhuleidudega. Hahkkaruslase püsielupaik ulatub Pakrineemelt laiemale maa-alale, kui 

seni arvati (vähemalt Meremõisani Harjumaal, rannast ka mitu km eemal). Sellega on 

tõendatud KSH ekspertgrupi varasem empiiriline hinnang, et Pakrineeme ei ole 

hahkkaruslase ainuke leiu- ega elupaik Eestis. Kuna tegemist on III kategooria 

kaitsealuse liigiga, siis tuleb liigi levikut laiemalt uurida (piki randa Keila-Joa, Türisalu, 

Vääna-Jõesuu jne., ka vanu leiukohti nagu Pärnamäe, Madise jt.) ning vajadusel tagada 

liigi kaitse kõigis leiu- ja elukohtades. 

2011. aasta juulis toimusid Aare Lindti juhtimisel KSH menetlusest sõltumatult tume – 

nõlvaöölase levikuuuringud Laokülas. Nädalaga on püütud üle kümne isendi. 

Lepidopteroloogide hinnangul on tegemist liigi elupaigaga. Esialgsetel andmetel on 

elupaik umbes 1500 meetrit pikk ja kuni 300 meetrit lai. Leitud elupaigad on kantud 

Keskkonnaregistrisse (vt joonis 22/1). 

Eksperdi hinnangul ei annaks Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määruse nr 248 

Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord kohased katsed liike ümber asustada 

tulemusi. Seetõttu loobuti esialgsest planeeringulahendusest, mis elupaiga hävitaks 

ning töötati välja kaks alternatiivset lahendust. Lahendusvariant, mille kohaselt 

terminal rajatakse klindi pealsele alale (vt. ptk 7.1) säästab elupaiga, kuigi killustab 

seda. Teetammi laiendamine ja torustiku estakaadi ehitamine võivad elupaika 

kahjustada. Selle maksimaalseks vältimiseks on arendaja ette näinud meetmed. 

Kommunikatsioonide rajamine toimub kahes etapis. Kõigepealt rajatakse kõvakattega 

tee, mis on vajalik ehitatava kai teenindamiseks. Peale tee valmimist valatakse vahetult 

tee äärde betoontaldmikud, millele püstitatakse tugiraamid torustiku jaoks. Torustik on 

planeeritud maapinnast ca 4 m kõrgusele. Kogu torujuhtme ehitus toimub teetammilt. 

99



Materjalide ladustamise kohad määratakse eelnevalt arendaja poolt ja kooskõlastatakse 

Keskkonnaametiga. TÜ teadur Erki Õunapi hinnangul ei põhjusta tööde niisugune 

korraldamine probleeme kaitsealustele liblikaliikidele (e-kiri 8.03.2012). Koos vajalike 

leevendavate meetmete rakendamisega (vt ptk 8.2) jääb elupaik vaatamata selle 

killustamisele funktsioneerima. 

Terminali ehitustööd klindipealsel alal võivad liblikaröövikute elutingimusi häirida 

juhul, kui tolm katab röövikute söögibaasiks olevad taimed liblikate elupaigas. Tolmu 

teke ja levik olenevad sademete hulgast, ehitustööde korraldamisest ja tuule suunast 

ning on prognoosimatud. Tolmu teket ja levikut piiravad meetmed on võimalik 

eksperthinnangu põhjal välja töötada terminali detailplaneeringu koostamise 

staadiumis kui määratakse kindlaks ehitusobjektide paiknemine ja täpsed ehitusmahud. 

Eksperdi hinnangul ei mõjuta müra ja vibratsioon kaitsealuste liblikaliikide 

elutingimusi. 

0 alternatiivi rakendumise korral mingeid tegevusi liblikate elupaigas ei tehta. Kuna 

elupaik on kinni kasvamas, siis on TÜ teadur Erki Õunapi hinnangul suur oht 

populatsiooni hääbumiseks Pakrineemel kui vajalikke hooldustöid ei tehta. 

Keskkonnaamet korraldab mõlema liblikaliigi kaitse tegevuskava koostamist, mille 

põhjal asjakohased hooldustööd tehakse. 0 alternatiivi mõju kaitsealustele 

liblikaliikidele on neutraalne. 

5.5 Mõju linnustikule 

Teemaplaneeringu kehtestamine ei avalda eksperdi arvates linnustikule olulist 

negatiivset mõju. Oma analüüsis on ta lähtunud järgmistest kaalutlustest: 

Linnuhoiuala akvatoorium on suur mereala, kus rändepeatusel viibivad või 

talvituvad linnud paiknevad seal, kus toitumistingimused ja turvaolud häirimise 

suhtes on kõige soodsamad; 

Valdav enamus siinseid väärtuslikke haudelinde on seotud Pakri saarte ja 

eelkõige saartevahelise väinaga; 

100



Täiesti omaette ja unikaalne krüüsli haudekoloonia paikneb ümber Pakri neeme 

tipu. Krüüslid tegutsevad kõige tihedamalt vanade tuletornide ja uue mereseire 

radarimasti kohal. Linde oli näha Lahepere lahe suunas kuni poole kilomeetri 

ulatuses. Kavandatav veeldatud maagaasi terminal jääb sellest piisavalt kaugele, 

et tagada lindude häirimatus. 

Ornitoloog Tiit Raandla hinnang langeb kokku Pakri linnualal toimunud senise 

arendustegevuse mõjude hindamiste ja seiretulemustega. Paldiski Lõuna- ja 

Põhjasadam asuvad Pakri linnuala sees. Kuigi sadamate akvatooriumid ei kuulu Natura 

alasse, on otseselt Pakri linnualal mitmeid kordi läbi viidud mahukaid süvendus- ja 

kaadamistöid, mis muuhulgas on sisaldanud ka lõhkamisi. Keskkonnamõju hindamiste 

tulemuste 11 kohaselt ei ole nende tööde mõju linnustikule oluliseks peetud ning 

hinnagute õigsust on kinnitanud hilisemad seiretulemused. Paldiski Lõundsadama 8/9 

kai järelseire 2009. aasta aruandes on Eesti Ornitoloogiaühingu liikmed Marju Erit ja 

Tarvo Valker kirjutanud: Peatuvad ja toituvad linnud kogunesid mõlemal loendusaastal 

eelkõige hoiuala lääneossa – Kurkse väina piirkonda Kurkse asulani. Küllalt arvukalt 

esines linde 2008. aastal ka Kloostri jõe ja Vasalemma jõe suudmealadel (ca 450 isendit). 

Linnuvaeseim piirkond ulatus Paldiski sadamast põhjapoole Lahepere laheni, kus kohati 

valdavalt naeru-, hõbe- ja kalakajakaid. 

….pesitsusperioodil on Paldiski lõunasadamast põhja poole jääv osa (Lahepere laheni) 

linnustikuliselt väheoluline, välja arvatud krüüslitele. Paldiski Lõunasadamast lõunapoole 

jääv Pakri linnuhoiuala osa on üsna oluline veelindude toitumiskoht pesitsuse ajal 12 . 

Regulaarne laevaliiklus ja kaupade käitlemine sadamates ei häiri lindude elutegevust: 

Eesti Ornitoloogiaühingu vaatlusandmete kohaselt (vt. ptk 3.3) on Paldiski laht ja Pakri 

saarte vaheline ala oluline veelindude peatus-, toite-, ja puhkeala. Liikide seisundit seal 

peetakse soodsaks vaatamata asjolule, et Paldiski Lõuna- ja Põhjasadam korraldavad 

Paldiski lahes oma majandustegevust ning sadamate kaudu toimub ulatuslik 

kaubavahetus. 

11 Paldiski Lõunasadama lainemurdja KMH. OÜ E – Konsult, Tallinn 2007 

Paldiski Lõunasadama 8. Kai rajamise KMH. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2007 

12 Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde seire vahearuanne. TTÜ 

Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2008 

101



Kaitsealustele linnuliikidele avalduva keskkonnamõju detailsem analüüs on toodud KSH 

aruande peatükis 6, mõju Natura aladele. 

0 alternatiivi rakendamise korral ei toimu planeeringualal lindusid häirivat 

ehitustegevust ja seega on alternatiivi mõju linnustikule neutraalne. 

5.6 Mõju rannaprotsessidele 

KSH käigus tehti rannaprotsessidele avalduva mõju hindamiseks hüdrodünaamiliste 

protsesside matemaatiline modelleerimine. Modelleerimise aluseks võeti 2 võimalikku 

kai konstruktsioonilist lahendust (vt joonis 23 ja 24), mis erinevad omavahel kaid 

maismaaga ühendava tammi pikkuse ja ulatuse poolest. Modelleerimise eesmärk oli 

kontrollida sildumiskai ehitamisest tulenevat võimalikku mõju setete liikumisele ning 

selle mõju ulatust. 

Modelleerimise tulemusena selgus, et mõningatel aladel võib tugeva tuule (rohkem kui 

18 m/s) tagajärjel tekkida põhja kõrgusmärkide muutusi. Aastaringse muutuva tuule 

mõjul jäävad põhja kõrguse muutused väheseks. Erandiks on muuli konstruktsiooniga 

kaasnevad nn. surnud tsoonidega alad, kus rannaäärsetel aladel võib põhjas tekkida 

setete kuhjumisi. 

Arvestades variant II puhul tekkivaid hoovuse kiiruse väljasid, ebaühtlusi muuli tipu 

lähedal ning surnud tsoone muuli ees ja taga, on hüdrodünaamiliste kriteeriumite 

seisukohalt eelistatavam kai I variant. 

102


Joonis 23: Kai ehitise variant I 


Joonis 24: Kai ehitise variant II 

Vastavalt matemaatilise modelleerimise tulemuste arvutusgraafilise materjali 

analüüsile võib väita, et kai ehitamise I variandi puhul jääb ehitise mõju lokaalseks. 

Mõju Kloogaranna supelrannale ei ole ette näha. 

0 alternatiivi rakendamise korral tankerkaid ei ehitata ja seetõttu on alternatiivi mõju 

rannaprotsessidele neutraalne. 

103


5.7 Mõju mereelustikule 


5.7.1 Sadama ehitamise mõju 

Peamised mereelustikule avalduvad mõjud tekivad üldjuhul mere süvendamise ja 

sellega kaasneva süvenduspinnase merre kaadamise tagajärjel. Pakrineeme 

tankerlaevade sildumiskai on eskiisprojekti staadiumis 13 projekteeritud nii, et 

süvendus- ja kaadamistööde vajaduse puudub. Selleks ehitatakse merre ca 900 m 

pikkune estakaad, mis toetub iga 30 meetri järel vaiadele. Mereelustikule avalduv mõju 

saab tekkida tugivaiade ehitamisel veesambasse paisatavate setete tulemusena. 

Elustiku ja elupaigatüüpide tuvastamiseks tehti TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt 

planeeringualaga piirnevas rannikumeres ulatuslik inventuur (vt. lisa 3.2.1). Inventuuri 

tulemused on võetud keskkonnamõju hindamise aluseks. Inventuuri ruumiandmete 

põhjal on koostatud kavandatava sildumiskai mõjuala elupaigatüüpide plaanind (vt 

joonised 25 ja 26). Elustikule ja elupaigatüüpidele avalduva mõju käsitluse 

täiendamiseks vastavalt Keskkonnaameti 19.11.2010 kirjale nr. HJR 6-8/30779-8 

konsulteeriti TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia vanemteadur PhD Georg Martiniga. 

Joonise 25 kohaselt jäävad sildumiskai ehitamise mõjualasse EL Loodusdirektiivi lisas I 

klassifikatsiooni kohased elupaigatüübid mereveega üleujutatud liivamadalad (1110); 

karid (1170) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140). 

Direktiivi mõistes esmatähtsaid elupaigatüüpe planeeringuala mõjupiirkonnas ei 

tuvastatud. Hüdrotehnilised tööd mõjutavad liivamadalaid, mis on uuringuala valdav 

elupaigatüüp. Inventuuri tulemuste kohaselt on taimestiku ja loomastiku biomassi 

leviku piir ca 10 m sügavusel. Sildumiskai põhikonstruktsioon rajatakse 20 m sügavusse 

merre, kus elupaigatüübi tunnustaimed ja – loomad mudasel merepõhjal ei levi. Setete 

võimalik kandumine karidele ja laugmadalikele sõltub konkreetsetest ilma- ja 

mereoludest ehitustööde tegemise alal. Arvestades senist praktikat, mõju ebaolulisust 

tunnustaimedele ja - loomadele (vt allpool) ja ehitustööde väikest mahtu on mõju 

ebaoluline ja kiiresti mööduv. 

13 ja 13 EstKonsult OÜ töö nr A924 

104



Joonise 26 kohaselt mõjutab tankerlaevade sildumiskai ehitamine otseselt liivast 

merepõhja kus domineerivaks liigiks on Macoma baltica 14 ja mudast põhja ilma kindla 

liigilise domineerimiseta 15 . Mõjualasse jääb ka kivisel põhjal põisadru kooslus kus on 

kõrge biomass ja liikide arv 16 . Liigid on Läänemere selles piirkonnas tavalised. 

Tugivaiade ehitamisega kaasneb otsene põhjataimestiku ja -loomastiku füüsiline 

hävitamine ehitusalusel alal. Arvestades vaiade mõõtu ja omavahelist kaugust ei ole 

tegemist olulise keskkonnamõjuga. 

Töödega tekkiva hõljumi levimine mõjutab ümbritsevaid alasid ajutiselt. Setete 

resuspendeerumine vette võib põhjustada vee läbipaistvuse alanemist ning 

põhjataimestiku koosluste mattumist peenefraktsioonilise hõljumi alla. Lisaks satub 

tööde käigus uuesti vette põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis suurendab 

konkreetse rannikumere piirkonna troofsustaset. Suurenev toitainete kontsentratsioon 

stimuleerib taimede primaarproduktsiooni, sellest tingituna halveneb veealune 

valgusrežiim, eriti sügavamates veekihtides. Valgus on meretaimede eksisteerimise 

olulisim eeldus. Kõige enam kannatavad alavalgustatuse tõttu põisadru ning sügavamal 

kasvavad mitmeaastased taimed. Hüdrotehniliste tööde teostamise ajal ja vahetult 

pärast seda on oodata niitjate, lühiealiste vetikaliikide massilist vohamist (lühiajaline 

mõju). Tööde lõpetamine toob endaga kaasa põhjataimestiku koosluste järkjärgulise 

taastumise kahjustatud piirkonnas ühe või maksimaalselt kahe vegetatsiooniperioodi 

jooksul. 

Zoobentose struktuur muutub hõljumi tõttu, mis tööde ajal vette paisatakse. Mõju võib 

tihti avalduda alles 0,5-2 aasta pärast ja seda reeglina põhjafauna arvukuse ja biomassi 

olulises kasvus. Sellist muutust loomapopulatsioonide seisundis seletatakse 

toitumistingimuste paranemisega, s.t orgaanikarikaste osakeste hulga suurenemisega 

vees ja setetes (viited Mereinstituudi aruannetes). Seega toetudes mujal läbi viidud 

uurimistulemustele võib prognoosida ehituspiirkonna vahetus ümbruses sessiilsete 

zoobentose liikide (Macoma balthica, Cerastoderma glaucum) arvukuse ja biomassi 

14 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad karpide kooslustega (EU Life projekti elupaigatüüp 17) 

15 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta (EU Life projekti elupaigatüüp 18) 

16 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad Fucus vesiculosus kooslustega (EU Life projekti elupaigatüüp 8) 

105



mõningast kasvu. Tööde mõju nektobentosele (põhja kohal ujuvatele selgrootutele) ei 

ole nii selgelt väljendunud kui eelpoolmainitud sessiilsete loomade puhul. Tõenäoliselt 

võib samuti suureneda orgaanikarikka hõljumiga piirkondi eelistavate liikide (näiteks 

Corophium volutator) arvukus ja biomass. 

Sildumiskai betoonvaiad moodustavad merekeskkonnas uue kõva settepinnase 

koosluse. See suurendab tulevikus biotüüpide mitmekesisust piirkonnas. Arvestades 

valitud lahendust ei hakka tekkiv biotüüp olemasolevate elupaigatüüpide üle 

domineerima. Kõva settepinnase koosluse teke suurendab mõningal määral kalade 

koesubstraati piirkonnas. 

Eesti Mereinstituudi poolt Sillamäe ja Muuga sadamate ning Paldiski Lõunasadama 

keskkonnamõjude ehitusaegne ja -järgne seire on näidanud, et sadamate rajamise toime 

põhjataimestikule ja -loomastikule on lühiaegne ning muutused tasanduvad mõne 

aastaga. Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et nimetatud sadamate puhul oli tegemist 

suuremahuliste süvendus- ja kaadamistööde (nt. 2.85 milj. m³ Sillamäe sadama 

süvendustöödel), mida käesoleval juhul ei kavandata. TÜ Eesti Mereinstituudi hinnangul 

ei avalda kavandatud mahus hüdrotehnilised tööd kalastikule negatiivset mõju (vt lisa 

3.2.2). 

0 alternatiivi rakendamisel mingisuguseid hüdrothenilisi töid planeeringualal läbi ei 

viida. Põhjataimestiku kooslustele ajutine muutumine ning põhjafauna arvukuse ja 

biomassi ajutine tõus jäävad ära ning kalastikule ei teki uut, soodsat koesubstraati. 

Arvestades mõjude ebaolulisust on 0 alternatiivi mõju merekeskkonnale neutraalne. 

106



Joonis 25: EL Loodusdirektiivi lisa I klassifikatsiooni kohased elupaigatüübid sildumiskai mõjualas 

107



Joonis 26: EU Life projekti klassifikatsiooni kohased elupaigatüübid sildumiskai 

mõjualas 

108



5.7.2 Sadama ekspluateerimise mõju 

LNG on veekeskkonnale ohutu, lekke korral vette sattunud gaas aurustub jäägitult ning 

ei põhjusta näiteks naftasaaduste käitlemisel juhtunud õnnetustega võrreldavat 

merereostust. 

Veeldatud maagaasi tankeritel ei teki lastijäätmeid, mis võiksid kuritahtliku hooletuse 

või õnnetusjuhtumi korral merre sattuda ja reostuse põhjustada. Täislastis gaasitanker 

ei vaja üldjuhul ballastivett ning seetõttu puudub vajadus merekeskkonnale ohtliku 

ballastivee äraandmiseks ja käitlemiseks sadamas. TÜ Eesti Mereinstituudi hinnangul 17 

on võimalus tulnukliikide levikuks laevakere küljest väga väikene. Küll aga peab loodav 

sadam olema valmis teiste sadamaseaduses loetletud laevaheitmete vastuvõtmiseks ja 

käitlemiseks kohustuslikus korras. Nõuded selleks on sätestatud sadamaseaduse § 25 

ning enne sadama tegevuse alustamist peab sadamateenuse osutajal olema olemas 

valmidus laevaheitmete vastuvõtmiseks. 

Sadama ekspluateerimisest loobumine (0 alternatiiv) on võimalik ainult juhul, kui 

loobutakse LNG terminali rajamisest. Olukord, kus LNG terminal ja sadam ehitakse 

välja, kuid loobutakse vaid sadama ekspluateerimisest, ei ole mõeldav. Seetõttu oleks 0 

alternatiivi rakendumine sellises kontekstis olulise negatiivse mõjuga. 

5.8 Õhu saaste 

Planeeritavas LNG terminalis tekivad heitmed õhku maagaasi põletamisel, nii elektri ja 

soojuse koostootmisjaamast, LNG põletusaurustites (SVC) põletusrežiimil ja jääkgaaside 

põletamise tõrvikus. Peamised heitmed on NOx, CO, CO2. 

Veeldatud maagaasi käitlemine terminalis toimub kindlalt suletud süsteemis. Veeldatud 

maagaasi vastuvõtmisel tankerist juhitakse mahutis vedelfaasi peal aurufaasis olev gaas 

spetsiaalse tagastustorustikuga tagasi tühjendatava tankeri mahutitesse, nii et ei 

pihkuks midagi atmosfääri. Juhul kui selles torustikus peaks tekkima liigne ülerõhk, 

17 Telefonivestlus Georg Martiniga 15.02.2011 

109



juhitakse aurufaasis olev liigne osa rõhu alandamiseks selleks spetsiaalselt 

paigaldatavasse jääkgaaside põletusseadmesse. Seal toimub LNG aurude põletamine. 

Planeeritav põletusseade on mõeldud ainult tootmisprotsesside häirete korral tekkinud 

auru ohutuks elimineerimiseks. 

LNG põletusaurusteid kasutatakse sellisel juhul, kui elektri ja soojuse 

koostootmisjaamast ei saa sooja vett. 

LNG terminali planeeritud soojuse ja elektri koostootmisjaama soojusvõimsus on 

vähemalt 80 MW. Keskkonnaministri 2. septembri 2004. a määruse nr 112 Saasteainete 

heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta 

lisa 2 sätestab vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste 

piirväärused. Maagaasiküttega põletusseadmele soojusvõimsusega üle 50 MWth on 

vääveldioksiidi heitkoguse piirväärtus 35 mg/Nm 3 , lämmastikoksiidide heitkoguse 

piirväärtus 150 mg/Nm 3 ja tahkete osakeste heitkoguse piirväärtus 5 mg/Nm 3 . 

Heitkoguste piirväärtust ei tohi ettevõte ületada. 

Vastavalt Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 101 Saasteainete heitkogused 

ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba 

ja erisaasteluba sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, 

millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav. Määruse kohaselt on 

saasteluba nõutav põletusseadmete kogusoojusvõimsusele alates 0,3 MW gaasi 

põletamisel ühel tootmisterritooriumil. Ettevõte peab enne tegevuse alustamist 

koostama ja esitama Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla Regioonile välisõhu saasteloa 

taotluse. 

Hetkel ei ole teada kui suur on kavandatavate põletusseadmete koguvõimsus. Juhul kui 

see ületab 50 MW, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002. a määrusele nr 150 

Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste 

kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste 

esitamise tähtaegade kehtestamine on energia tootmisel 50–400 MW 

nimisoojusvõimsusega põletusseadmetes ettevõtjal vaja taotleda 

keskkonnakompleksluba. 

0 alternatiivi rakendumise korral ei heideta planeeringualal välisõhku mingisuguseid 

saasteaineid. Alternatiivi mõju oleks neutraalne. 

110


5.9 Mõju pinna- ja põhjaveele 


Planeeringulahenduse rakendamise mõju pinna- ja põhjaveele avaldub ehitustegevuse 

mõjus. Terminali ekspluateerimine pinna- ja põhjaveele ohtu ei kujuta, sest mingisuguse 

avarii korral maha valgunud veeldatud maagaas aurustub jäägitult. 

Ehitusgeoloogilistele uuringute tulemuste kohaselt (vt ptk 3.5) on klindipealse ala 

pinnasevee üldine liikumisesuund Lahepere lahe suunas läbi dreeniva klindi. KSH 

käigus muudeti planeeringulahendust nii, et vertikaalplaneerimisega ei muudeta klindi 

looduslikku seisundit. Lähtuvalt ala ehitusgeoloogilisest iseloomust puudub vajadus 

uute kraavide, kõrgete teetammide ning muude pinnasevee senist liikumist muutvate 

füüsiliste tõkete rajamiseks. 

Ehitusala niiskusrežiimi muutus on mõlema alternatiivse lahendusvariandi (vt ptk. 7.1) 

puhul lokaalne. Arendustegevuse praktikas ei peeta ehitusaluste pindade lokaalset 

niiskusrežiimi muutust oluliseks keskkonnamõjuks. Planeeringuga ettenähtud trasside 

ehitamise mõju pinna- ja põhjaveele ei ole oluline kui rakendatakse KSH käigus välja 

pakutud leevendavaid meetmeid. 

Elektri ja soojuse koostootmise jaamast saadav tehnoloogiline vesi on ringluses ning 

heitvett tavaolukorras ei teki. Kui tekib eriolukord, et LNG aurustumiseks ei saa elektri 

ja soojuse koostootmisjaamast piisavalt sooja vett, siis kasutatakse reservvariandina 

aurusteid. Aurustis kasutatakse kütusena maagaasi. Maagaasi põletamisel tekib 

peamiselt lämmastikoksiide (NOx), süsinikmonooksiidi (CO) ja süsinikdioksiidi (CO2). 

Heitgaaside töötlemisel tekib happelise reaktsiooniga kondensvesi kuni 16 m 3 /h 18 . 

Tegelikku kondensvee vooluhulka ei ole võimalik prognoosida, sest SVC aurusteid 

kasutatakse ainult eriolukorras, mille tekkimist püütakse terminali tööd kõigi 

tehnoloogiliste- ja töökorralduslike vahenditega vältida. Tekkinud kondensvesi 

neutraliseeritakse enne merre juhtimist 20%-lise leelise lahusega. Vastavalt Eesti 

standardile EVS-EN 1473:2007 Installation and equipment for liquefied natural gas - 

Design of onshore installations ei sisalda kondensvesi ohtlikke aineid, mis võiksid 

heitvee suublasse juhtimisel avaldada vee kvaliteedile olulist mõju. 

18 Ei ole põhjust arvuta, et maksimaalne aastane vooluhulk on 140 160 m 3 

111



Veekogusse juhitava heitvee pH piirväärtus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 

2001. a määrusega nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Määruse 

kohaselt on vesinikioonide minimaalne sisaldus heitvees pH 6. Keskkonnaregistris 

avaldatud seireandmete kohaselt on Lahepere lahe keskmine pH tase 8,22. Seega võib 

eriolukorras tekkinud tehnoloogilisest heitveest reostuskoormuse tõus väljenduda 

ainult vesinikioonide kontsentratsioonide vahes heitvees ja merevees. Selle 

hindamiseks teostati pöördvõrdeline tagasiarvutus pH väärtusest, mida väljendatakse 

vesinikioonide negatiivse kümnendlogaritmina. Heitvee ja merevee vesinikioonide 

kontsentratsioonide vahe on 9,94E-07 (mol/l), mis on väga väike ning ei avalda mõju 

Lahepere lahe vee kvaliteedile (lähima sademete keemiat teostava Harku seirejaama 

1994-2009 aasta andmetel on vihmavee keskmine pH 6,3). Lainetuste ja hoovuste mõjul 

seguneb merre juhitud kondensvesi kiiresti Lahepere lahe loodusliku fooni pH 

tasemega. 

pH 

H + (mol/l) 

6 1,00E-06 

8,22 6,03E-09 

Kanalisatsioonisüsteem on planeeritud lahkvoolne. Kogutud olmereovesi puhastatakse 

biopuhastis ja sademevesi liiva-õlipüüduris. Puhastatud sade- ja olmevesi juhitakse 

merre. 

Teemaplaneeringu alalt tekkivat sademevee arvutusliku kogust saab arvutada 

järgnevalt: 

kuude keskmine sademete hulk × ehitusalune pind × 12 

Vastavalt Pakri MHJ andmetele (vt ptk. 3.4) on ühe kuu keskmine sademete hulk 46,58 

mm. Planeerija andmetel on LNG terminali ehitusalune kogupind 10,8 ha ja võimalikul 

kompressorjaamal 1,8 ha. 

112



Arvutuslikult tekib terminali ja kompressorjaama alalt sademevett maksimaalselt 

kokku: 

125 000 × 0,04658 × 12 = 69 870 m 3 /aastas. 

Ehitusalune pind, ha Sademevee arvutuslik hulk, m 3 /a 

Kompressorjaama ala 1,8 10 061 

Terminali ala 10,8 59 809 

Kokku 12,6 69 870 

Arvutuses ei ole arvestatud infiltratsiooni ja aurumisega, mis muudavad tegelikud 

kogutavad hulgad märgatavalt väiksemaks. Detailsem arvutus on võimalik teha peale 

terminali territooriumi vertikaalplaneerimise projekti valmimist. 

Vastavalt „Pakri poolsaarele kavandatava gaasiterminali süvendist vee ärajuhtimisega 

põhjustatava põhjavee depressioonilehtri mudeli koostamine“ aruandele on 

maksimaalne põhjavee juurdevool süvendist 106,3 m 3 /ööp ehk 38 799 m 3 /a. 

Eeldatavalt suureneb terminali ja kompressorjaama alalt kokkukogutud sademevee ja 

põhjavee heljumi ning mõningal määral ka õli- ja kütusejääkide sisaldus. Tekkinud 

sademe- ja põhjavesi puhastatakse õli- ja liivapüüduris ning juhitakse merre. Puhasti 

peab tagama naftasaaduste sisalduse heitvees alla 5 mg/l ning heljuvainete sisalduse 

alla 40 mg/l. 

Maksimaalsed sademe- ja põhjavee merre juhtimise reostuskoormused: 

Suurim lubatud sisaldus, mg/l Maksimaalsed kogused, t/a 

Naftaosakesed 1 5 0,0111 

Heljum 40 4,346 

1 Naftaosakeste reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et õli- ja kütusejääke saab 

tekkida ainult parklates ja autoteedest. 

113



Teemaplaneeringu staadiumis on raske hinnata tekkivat olmereovee kogust ja mõju 

suublale, sest ei ole teada täpset olemreovee tehnilist lahendust ning töötajate arvu LNG 

terminalis ja kompressorjaamas. Arvestades teisi taolisi projekte on töötajate arv 

maksimaalselt 60. Arvutuslikult tekib aastas 2190 m 3 olmereovett. Antud arvutuses on 

arvestatud, et ühe inimese veetarbimine terminalis on 100 l/d. Tekkinud olmereovesi 

puhastatakse bioloogilises puhastis, mis peab tagama BHT7 sisalduse alla 15 mg/l. 

Puhastatud olmereovesi juhitakse merre. 

Maksimaalsed olmereovee merre juhtimise reostuskoormused: 

Suurim lubatud sisaldus, mg/l Maksimaalsed kogused, t/a 

BHT7 15 0,03285 

Keskkonnaubade infosüsteemi (KLIS) andmetel juhib hetkel heitvett Lahepere lahte AS 

A.L.A.R.A. (loa nr L.VV.HA-197582). 

Alljärgnevas tabelis on toodud hetkel olemasolevad heitvee väljalasked Lahepere lahte 

ja lubatud vooluhulgad ning saasteainete kogused kehtivate saastelubade alusel: 

Ettevõte 

Väljalaske 

Lubatud 

Lubatud saasteainete kogused, t/a 

kood 

vooluhulk, 

m 3 /a 

BHT 7 Heljum P üld Nafta 

AS 

A.L.A.R.A 

HA0377 

1800 0,028 0,044 0,0028 0,0018 

Lahepere lahe reostuskoormus suureneb. Võrreldes seda Paldiski lahe 

reostuskoormusega (vt alljärgnev tabel) on vooluhulgad ja saasteainete kogused 

kordades väiksemad. Riikliku rannikumere seire andmetel ei ole Paldiski lahes 

veekvaliteedi probleeme täheldatud ning seega puudub alus arvata, et lisanduv 

reostuskoormus võiks Lahepere lahe vee kvaliteedile negatiivset mõju avaldada. 

Eeldatavasti ehitatakse heitvee väljalasud tankerkai konstruktsiooni osana. Selline 

114



lahendus on ehituslikult otstarbekas ning keskkonnakaitseliselt eelistatud kuna tagab 

heitvee suubumise süvamerre kus see intensiivsete hüdrodünaamiliste protsesside 

käigus kiiresti ja jäägitult neutraliseerub. 

Suubla nimetus Lubatud vooluhulk, m 3 /a 

Lubatud saasteainete kogused, t/a 

Heljum 

Nafta 

Paldiski laht 

~ 850 000 ~17,8 ~1,4 

Veeseaduse §8 lõige 2 kohaselt on tegemist vee erikasutusega kui juhitakse heitvett 

suublasse ning juhul kui ettevõte võtab puurkaevust põhjavett üle 5 m 3 ööpäevas. 

Nendeks tegevusteks peab veehaarde ja väljalasu omanik taotlema vee erikasutusloa. 

Veevõttu puurkaevust alla 5 m 3 ööpäevas ei ole praktikas peetud olulise 

keskkonnamõjuga tegevuseks. Oluline on siinjuures, et puurkaev on projekteeritud ja 

ehitatud nõuetele vastavalt selliselt, et vältida põhjaveekihtide reostamist. 

0 alternatiivi rakendamise korral ei juhtita planeeringualalt Lahepere lahte ei 

tehnoloogilist ega olmekanalisatsioonist tulevat heitvett. Alternatiivi mõju 

veekeskkonanle on neutraalne. 

5.10 Mõju inimeste tervisele ja heaolule 

Veeldatud maagaasi terminali võimalikust ohuriskist tulenevalt on selle asukoht valitud 

eemale inimasustusest. Terminali arvutusliku ohuala suurus on temaplaneeringu ala 

aluseks võetud. Seega ei põhjusta terminali rajamine planeeringualale ohu kasvu 

Paldiski linna elanikele ega ettevõtetele. 

Terminali tehnoloogia on suletud süsteem, tavaolukorras ei pääse gaas välisõhku. 

Lekked ja äkkheited tööprotsessis ei ole välistatud. Umbes 10% maagaasi õhus 

115



põhjustab unisust, võimalik on ka peavalu ja halb enesetunne kuid pihkunud gaas hajub 

kiiresti, ei ole mürgine ega haise. 

Terminali kavandatud mahus ekspluateerimine ei põhjusta õhusaastet või müra, mis 

võiks Paldiski linna elanike heaolu häirida juhul kui terminal projekteeritakse ja 

ehitatakse vastavalt keskkonnaalase seadusandluse nõuetele. 

Veeldatud maagaasi terminali ehitamise mõju piirkonna elanike heaolule avaldub 

otseste ja kaudsete sotsiaalsete mõjudena, mis väljenduvad töökohtade loomises ning 

omavalitsuse tulubaasi kasvus. Seda saab pidada positiivseks mõjuks piirkonna 

inimeste heaolule. 

0 alternaiivi rakendamise mõju piirkonna elanike tervisele ja heaolule on neutraalne. 

5.11 Sotsiaalmajanduslik mõju 

EV Riigikogu väliskomisjoni tellimusel septembris 2006. aastal valminud raporti Eesti 

Energiajulgeolek Euroopa Liidu Energiapoliitika Kontekstis üks peamisi järeldusi oli, et 

Euroopa Liidu eesmärk on tagada ühenduse kasvavate energiavajaduste parem 

rahuldamine, kaotades Venemaa energiasektoris monopolid ja avades selle 

rahvusvahelisele kapitalile. Selleks tuleb Eestil koostöös teiste Balti riikide, Poola ja 

Soomega kaaluda ühise LNG terminali ja maagaasivõrku juhtimise süsteemi rajamist, 

samuti ühise tarneleppe sõlmimist mõne Põhjamere maagaasi veeldava Euroopa 

firmaga. 

Euroopa Ühenduse koostatud Balti energiaturu ühendamise plaani lõppraporti 19 

kohaselt tuleb Eestisse rajada LNG terminal kas Tallinna või Paldiskisse. Kuna Tallinna 

linna ei saa ilmselgelt niisugust suurõnnetuse ohuga tööstusobjekti rajada, siis edasisel 

planeerimisel on sellest asukohast loobutud. 

Energia peadirektoraadi Balti Energiaturu Ühendamise planeerimise (BEMIP) LNG 

töögrupi põhikirja 20 kohaselt jäetakse nende ülesannete täitmine Läänemere regiooni 

19 Leitav http://ec.europa.eu/energy/infrastructure/events/doc/2009/2009_11_25_hlg_report_170609.pdf 

20 Baltic Energy Market Interconnection Plan LNG Taskforce. Terms of reference 

116



idaosas eraettevõtete kanda. Selleks tuleb iga riigi esindajatel muuhulgas kindlaks teha 

ja töögrupile ette kanda kõigist seadusandlikest takistustest. 

21. mail 2010 toimus Tallinnas BEMIP LNG töögrupi istung. Arutati 

energeetikapoliitika ülesannete täitmisega seotud küsimusi Balti riikides, Poolas ja 

Soomes. Arutelu Eestit puudutavad järeldused olid, et veeldatud loodusliku gaasi 

terminal rajatakse kas Eestisse või Soome (Inkoo) ning terminali rajamine ilma 

Balticconnector ühenduseta ei ole otstarbekas. Balticconnectori ehitus juhtiva Soome 

riikliku energeetikaettevõtte Gasum OY esindaja ütles, et nemad on valmis koostööks 

kas Paldiskisse või Inkosse rajatava LNG terminaliga. 

Rahvusvaheline konsultatsioonifirma Ramboll Grupp 21 koostas LNG terminali 

asukohavaliku uuringu, milles paluti välja selgitada parim võimalikest asukohtadest 

Paldiskis, Muugal ja Inkoos (Soome). Valikukriteeriumideks oli keskkonnanõuded, 

ohutus läheduses paiknevatele inimestele, vajalike investeeringute suurus, Eesti ja 

Soome vahelise planeeritava gaasitrassi Balticconnector poolt esitatavad tingimused, 

kokku 21 kriteeriumit. Kriteeriumite võrdlemisel tunnistati parimaks asukohaks 

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringuga kavandatav asukoht Pakrineemel. 

Paldiski Linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugovi hinnangul 22 on LNG terminali rajamise 

positiivsed ja negatiivsed mõjud Paldiski linnale: 

Positiivne: 

- arengupotentsiaali kasv 

- uued töökohad (nii LNG terminalis kui selle ehitamisel) 

- tuntus Euroopa mastaapis 

- linnaelu uus (täiendav) arengumootor 

- linna gasifitseerimine 

- tehnoparkide kiirem täituvus 

- linna teenindus- ja kaubandussfääri kiirem areng 

- uus energeetiline tase 

21 Töö nr. 100614002A/281.008 

22 Nikolai Pitšugovi ettekanne LNG foorumil 11.05.2011 

117


- odavam soojus 


Negatiivne: 

- elanike hirm 

- loodukaitsjate hirmud 

- tööstuslinna maine süvendamine 

Projekteerija hinnangul luuakse LNG terminali ehitamisega 60 – 80 täiendavat töökohta. 

Ettevõtte spetsiifikast lähtudes saavad kõik töötajad põhjaliku erialase ettevalmistuse 

enne oma ametikohale asumist. Terminali ehitusperioodil on hõivatud sajad 

ehitusettevõtte töötajad. Ei ole võimalik prognoosida kui palju nendest töökohtadest 

hõivavad püsivalt Paldiski linna elanikud ja kui palju inimesi soovib ettevõttesse tööle 

asuda linna lähipiirkondadest. Selline analüüs hõlmaks endast mitut 

halvastiprognoositavat majandustegurit pikema perioodi vältel, nagu näiteks Eesti 

majanduse üldine dünaamika, piirkonna teiste ettevõtete majandusareng ja tööjõu 

vajadus, Paldiski linna elanikkonna vanuselise struktuuri dünaamika jne. Erinevate 

rahandus-, majandusja tööjõuprognoose koostavate riigi- ja teadusasutuste 

(Rahandusministeerium, Esti Pank, kommertspangad, Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Konjunktuuriinstituut) prognoosid erinevad 

omavahel rohkem kui 50 % ning see muudab nende analüüsimise ja üldistamise 

mõtetuks. Kuid arvutuslikult moodustaks näiteks 60 hetkel kehtiva keskmise 

kuupalgaga täiendavast töökohast saadav maksutulu üle 5% Paldiski linna eelarve 

praegusest mahust. 

0 alternatiivi rakendamise korral jäävad tegemata mahukad investeeringud Eesti 

majandusse, loomata töökohad Paldiski linna ja lähipiirkonna elanikele, saamata 

maksutulu linna eelarvesse ning ellu rakendamata Paldiski linna uus arengumootor. 0- 

alternatiivi mõju on oluliselt negatiivne. 

118


5.12 Infrastruktuuri mõju 


5.12.1 Infrastruktuuri ehitamise mõju 

Teemaplaneeringuga kavandatav teede ja 

aruande lisas 2.1. 

tehnovõrkude lahendus on toodud KSH 

Teemaplaneeringu teedevõrgustiku lahenduses on planeeringualale juurdesõidud 

kavandatud olemasolevate ja varem planeeritud teetrasside baasil. Kuivenduskraavide, 

põrkepiirete jms. teerajatiste ehitamise vajadus puudub. 

Krundisisene allasõit Leetse astangult lahendatakse olemasolevalt teetrassilt. 

Pinnasetee laiendatakse laiuseni 6 m ja ehitatakse välja kõvakattega teena. Teetrass on 

kavandatud Kadaka tee äärest 6% kaldega. Teetrassi rajamisel ei kasutata lõhketöid, 

mis võiksid klinti kahjustada. Ehitustööd, eriti vibromehhanismidega pinnase 

tihendamine, põhjustab vibratsiooni. Hinnanguliselt on väiksemate vibromehhanismide 

põhjustatud vibratsiooni mõjuala vähem kui 10 m. Arvestades asjaoluga, et klint on 

mattunud, ei põhjusta vibratsioon selle varinguid ega murenemisi. Lähtuvalt ala 

geoloogilistest ja hüdroloogilistest tingimustest (vt. lisa 3. 10) ei mõjuta teetrassi 

rajamine pinna- ega põhjavee režiimi. 

Klindialusel territooriumil jälgib teetrass olemasolevat pinnaseteed maksimaalses 

võimalikus ulatuses kuni tankerkaini. Tee laiendus läbib III kategooria kaitsealuse taime 

aas-karukella kasvukohta. Laienduse alale jäävad taimeliigi isendid tuleb laienduse alalt 

+ 5 m tsoonist mõlemal pool laiendatavat teelõiku ringi istutada (vt ptk. 8.3). Kinnistu 

detailplaneerimise, projekteerimise ja ehitustööde korraldamise staadiumis tuleb 

vältida aas karukella ja nõmmnelgi kasvukohtade (vt joonis 19) kahjustamist tallamise, 

ehitusmaterjalide ladustamise ning muu ehitustegevusega seotud tegevuse näol. Senise 

praktika kohaselt on kasvukohtade kahjustamise vältimine võimalik kui ehitusettevõtja 

on kaitsealuste liikide kasvukohtade asukohast ja ulatusest informeeritud ning 

ehitustööde korraldamisel ja teostamisel jälgitakse head tava. Vajalik on hilisem seire 

korraldamine (vt ptk. 8.6). 

Tehnovõrgud terminali territooriumil paigaldatakse estakaadidele vahetult teetammi 

kõrval. III kategooria kaitsealuste liblikaliikide tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslane 

kaitseks on ehitustegevusele seatud piirangud (vt ptk 8.2). 

119



Gaasimahutite ja/või aurustite jms tehnoloogiliste seadmete ja/või nende 

teenindustsooni stabiilse aluspinna moodustamiseks süvendatakse mahutipargi ala 

maksimaalselt 2 ha ulatuses kuni 4 m sügavuseni ühe või mitmeks liigendatud süvendi 

rajamisega. Süvendi serv on klindile mitte lähemal kui 50 m kaugusel. Lisaks on müra, 

vibratsiooni ja tolmu tekke hindamisel arvesse võetud hiljem suletavaid 

vundamendisüvendeid. 

Põhjavee tase selles piirkonnas on -3 m. Seega paikneb süvendi põhi ligikaudu 1 meeter 

allpool vabapinnalise põhjavee taset tekitades vajaduse alandada süvendi piirkonnas 

põhjavee taset ligikaudu 1 m. See põhjustab alanduslehtri tekkimise. Eesti 

Geoloogiakeskuse hinnangul moodustub süvendi alale alanduslehter raadiusega 300 m. 

Maksimaalse aastase sademetehulga (750 mm/a) korral on arvutuslik põhjavee 

juurdevool 106,3 m 3 /ööp. Tegelikud vooluhulgad jäävad sellest väiksemaks. Arendajal 

on soovitav kaaluda süvendile hüdrotõkke rajatise projekti tellimist. Hüdrotõkke 

väljaehitamisel väheneks põhjavee juurdevool süvendisse oluliselt. Vastav positiivne 

praktika on Eestis olemas. 

Süvendist eemaldatav paekivi (kuni 80 000 m 3 ) viiakse veokitega ca 30 km kaugusele 

Vasalemma lubjakivikarjääri purustussõlme, kus sellest toodetakse killustikku. 

Valmistatud killustiku on võimalik ära kasutada terminali teede ehitamiseks. 

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse soovitustele tuleb süvendi raimamisel kasutada 

hüdrovasarat, sest varasemate uuringute kohaselt on poolsaare tipu lähedal 

kirdesuunaline paralleelsete lõhede süsteem ning puur-lõhkamise meetodit kasutades 

võib see tingida uute varingute teket poolsaare tipu osas. 

Süvendi rajamisel on keskkonnamõju põhjustavad tegevused analoogsed 

lubjakivikarjääri kaevandusega (v.a killustiku tootmine) - paekivi raimamine 

hüdrovasaraga, väljatava kaevise laadimine kopplaaduri/ekskavaatoriga kallurveokile 

ning transport Vasalemma lubjakivikarjääri purustus-sorteerimissõlme. Keskkonda 

mõjutavad peamised tegurid on müra ja tolm (peenfraktsioon PM10 ja summaarsed 

tahked osakesed), samuti ka vibratsioon ja veeheide. 

Hüdrovasara raimamise meetodi peamine keskkonnamõju on müra (järjepidevad 

löögiimpulsid). Hinnanguliselt võib öelda, et hüdrovasara poolt tekitatud müra alaneb 

normatiivsele tasemele umbes 200 m kaugusel müratekitajast. Kuid võttes arvesse 

120

121 



hüdrovasara poolt tekitatud müra dünaamikat, mis on pidev ja inimest häiriva 

iseloomuga, võib häiriv madalasageduslik müra soodsate ilmastiku tingimuste korral 

levida kuni 1 km kaugusele. 23 Selle mõjuala sisse ei jää müratundlikke objekte, sest 

läheduses puuduvad elamu- ja ühiskondlike hoonete alad. Lähim elamumaa asub ca 1,8 

km kaugusel. 

Peale hüdrovasara tekitavad müra ka teised süvendis töötavad masinad - kallurid, 

ekskavaatorid ja kopplaadurid. Nende masinate müratase on normeeritud - 150 kW ja 

suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate masinate müratase on 84-90 

dB vahemikus. Juba 20 m kaugusel kallurist väheneb müratase 30 dB võrra ning 40 m 

kaugusel veel 10 dB võrra. Avamaastikul saavutatakse päevane normatiivne müratase 

50 m kaugusel ning öine 150 m kaugusel. 24 

Müra leevendamiseks tuleb kasutada kaasaegseid masinaid, mille müratasemed on 

normeeritud, st lubatavuse piirides ekskavaatorid, buldooserid, kopplaadurid, 

kallurautod. 25 

Hüdrovasaraga kivi raimamisel tekib lõhketöödega võrreldes tunduvalt vähem 

vibratsiooni ja tolmu emisioone. 

Kuna kohapeal ei kavandata killustiku tootmist purustus-sorteerimissõlmes, mis on 

tavaliselt peamine tolmu põhjustaja, jäävad süvendi rajamisel tolmu tekitavad 

heitkogused ebaoluliseks. Süvendis tekitavad tolmu samad masinad, mis tekitavad ka 

müra. Kaevandamismasinad ning paasi vedavad kallurveokid ei tekita tolmu olulisel 

määral ning lendu tõusev tolm settib juba 50 – 100 m kaugusel masinate töökohast. 

Peamine tolmu tekitaja on väljatava pae transport Vasalemma lubjakivikarjääri. 

Arvestades, et veoki kandevõime on 25 t ja lubjakivi mahumass 2500 kg/m 3 , tuleb 

80 000 m 3 pae transpordiks kokku teha (80 000 x 2,5) / 25 = 8000 reisi. Sellele lisandub 

muude pinnasefraktsioonide vedamiseks kuni 2000 reisi (vt ptk 5.13). See põhjustab 

ajutise liikluskoormuse tõusu teedel ja maanteedel terminali ehitamise ajal. Suurte 

23 Mehaanilise raimamise keskkonnamõju ja selle rakendamise otstarbekuse analüüs. Lisa 10. Saarte 

Teedevalitsuse Koguva dolokivimaardlas taotletava mäeeraldise kavandatava kaevandamisega kaasneva 

keskkonnamõju hindamise aruanne. 2007. OÜ Steiger. 

24 OÜ E-Konsult töö nr 1212 Lubja lubjakivikarjääri KMH 

25 Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja 

mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord. Majandusja 

kommunikatsiooniministri 16. detsembri 2009. a määrus nr 124. Elektrooniline Riigi Teataja: 

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jspid=13246748



objektide ehitamisest tingitud liikluskoormuse tõus on ajutine ning seda ei ole praktikas 

peetud oluliseks keskkonnamõjuks. Ehitusaegne päevane liikluskoormus oleneb 

ehitustööde korraldamisest ja kasutatava tehnika hulgast. Arvutuslikult on 10 kuulise 

ehitustsükli korral transpordikoormus 30 autovedu päevas. Transpordilogistika on 

korraldatud selliselt, et veod ei läbi elamualasid. Raskeveokite liiklusest põhjustatud 

tolmu levik võib ulatuda avamaa tingimustes 150-200 m kaugusele, kui väljavedu 

toimub kuival ajal niisutamata teedel või süvendi veoteedel. Kuna tekib suhteliselt suur 

liiklusintensiivsus, tuleb teid kuival aastaajal niisutada või suurema koormusega 

teelõigud katta võimalusel kõvakattega. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb 

paekoormate transportimisel kallurveokitega kasutada koormakatteid. Arvestada tuleb, 

et saasteainete sisaldus välisõhus kasvab märgatavalt alates kevadest ning saavutab 

maksimaalse taseme kuivadel suvekuudel kui kaevandatava lubjakivi osakeste 

niiskussisaldus langeb ning äraveoteed kuivavad. 

Süvendi raimamisel ei kasutata lõhkamistöid, mistõttu on vibratsiooni mõju ebaoluline. 

Tavaliselt kasutatakse hüdrovasarat just sellistes piirkondades, kus maapind on 

lõhkamiste tööde suhtes tundlik või maavõnked ohustavad lähedal paiknevaid 

elamuhooneid. Hüdrovasara tekitatud vibratsiooni mõju klindiastangule ei ole oluline 

ega põhjusta murenemist, sest kavandatav tegevus toimub vibratsiooni eeldatavast 

mõjualast eemal ning oluline on ka see, et klint on selles kohas mattunud, mistõttu 

otsest vibratsiooni ei teki. 

Süvendist tekib ööpäevas kokku maksimaalselt 106,3 m 3 põhjavett, mis sisaldab 

lubjakivi tahkeid osakesi ehk heljumit. Seetõttu on Eesti Geoloogiakeskuse hinnangul 

otstarbekas rajada dreenivee jaoks settebassein (ainult rajamise faasis), kus 

gravitatsiooniga setitakse heljum. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määrusele 

nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord nõutud normatiivsele tasemele 

puhastatud dreenivesi juhitakse Lahepere lahte. Setiti täpsemad tehnilised parameetrid 

määratakse ehitusprojekti staadiumis, kus settetiigi suuruse projekteerimisel 

arvestatakse väljapumbatava vee maksimaalsest kogusest ja eeldatavast heljuvaine 

sisaldusest, et heitvee viibeaeg settetiigis oleks piisav (minimaalselt 48 h). Vee reostuse 

vältimiseks tuleb teostada ka pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli süvendis 

kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal. Enne 

122



dreenivee pumpamist ning ärajuhtimist suublasse tuleb arendajal taotleda vee 

erikasutusluba. Settetiigist väljavoolava vee kvaliteedi üle tuleb vee erikasutusloas 

kehtestada seirenõuded. 

Terminalist on nähtud ette tehnovõrkude koridor: 5 bar gaasitrass ja kaugküttetoru 

Paldiski keskusesse ning Balticconnectori kõrgsurve gaasitrass Kersalus oleva 

liitumispunktini. Samuti kõrgepingekaablid Paldiski 100/35/6 kV alajaama ja 

sidekaablid võrgusõlme/kaevu Paldiski linna territooriumil. 

Tehnovõrkude koridor on paralleelne Pakri tuulepargi varemplaneeritud sõiduteega (vt 

lisa 2.1). Balticconnecori gaasitrass läheb tuulepargi territooriumilt Keila-Paldiski 

elektriõhuliini tehnokoridorini. Lahenduses on maksimaalselt ära kasutatud 

olemasolevat infrastruktuuri, ca 50% ulatuses on Balticconnectori gaasitrass 110 kV 

elektriõhuliini tehnokoridoris. Oluline on, et Balticconnecor kõrgsurve gaasitrass ei läbi 

olemasolevaid ega kavandatavaid elamualasid. 

Planeeringulahenduse tehnokoridoride ja kaitsevööndite sidumine olemasoleva 

infrastruktuuriga on keskkonnakaitseliselt otstarbekas, sest gaasitrassi hooldusriba 

ulatuses puudub vajadus täiendavaks raadamiseks. Omavahel kumuleeruvaid 

negatiivseid keskkonnamõjusid erinevate infrastruktuuri objektide ekspluateerimine 

kaasa ei too. 

Ca 1 ja 1,7 km lõigul, kus olemasolevaid tehnokoridore kasutada ei ole võimalik, läbivad 

planeeritavad tehnokoridorid looduslikke segapuistuid, kus domineerivad lepp ja 

sanglepp ning traditsioonilise tegevuse lakkamise tõttu kinnikasvavaid niidualasid. 

Kõrge looduskaitselise väärtusega kooslusi ega kaitsealuste liikide elupaiku 

Keskkonnaregistri andmetel alal teada ei ole. Nendel lõikudel tuleb gaasitrassi 

hooldusriba nõuetekohaselt raadata ja tulevikus hooldada. 

Kõik tehnovõrgud rajatakse maa-alused vähemalt 1 m sügavusele, kaablitrasside 

sügavus vastavalt projekteerija tehnilistele tingimustele. Infrastruktuuri ehitamise mõju 

väljendub kaevetööde teostamisel otseselt hävinevast taimestikust ning selleks vajaliku 

rasketehnika liikumisel tekkivast tallamiskoormusest. Torutrassid rajatakse lahtise 

kaeviku meetodil. Kaeviste rajamine häirib pinnaveerežiimi, mis võib ajutiselt 

põhjustada muutusi taimestiku koosluste kasvutingimusi. Senise praktika kohaselt 

123



pärast kaeviste sulgemist taastub pinnaveerežiim sellisele kujule, nagu see oli enne 

torutrassi rajamist. 

Gaasitrassi tööks vajaliku kompressorjaama asukoht on valitud 2007. aastal Kiili – 

Paldiski D kategooria maagaasitorustiku teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju 

strateegilise hindamise käigus. Sobiv asukoht valiti Keila valla ja Paldiski linna piiri 

lähedale. Planeeringu koostaja on K- Projekt AS. Vastava KSH aruande kiitis Harjumaa 

Keskkonnateenistus 04.09.2007. oma kirjaga nr. 30-12-1/390552-2 heaks ning 

planeeringu kooskõlastas oma 17.10.2007 kirjaga nr.30-12-3/45849 -2. Oma 12 märtsi 

2010 otsusega nr 27 võttis Paldiski Linnavolikogu vastava teemaplaneeringu vastu ja 

suunas avalikule väljapanekule. Teemaplaneering „Maagaasi D-kategooria torustiku 

paiknemine Paldiski linna territooriumil“ on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 22. 12 

2011 otsusega nr 66. Kompressorjaama keskkonnamõjud on hinnatud ja vajalikud 

leevendusmeetmed välja pakutud KSH käigus (OÜ E- Konsult töö nr. E1101). 

Käesolev teemaplaneering annab võimaluse muuta kompressorjaama asukohta 

paigutades selle planeeritava LNG terminali kõrvale. Selline otsuse on vastu võetud 

Paldiski LNG terminali (Balti Gaasi OÜ) ja D kategooria gaasitrassi (Eesti Gaas AS) 

arendajate vahelises memorandumis ja saanud soovituse Harju Maavanemalt. 

Harju Maavanema kiri nr 2.1-13k/10/1989, väljavõte: 

/Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 on viidatud ka sellele, et Paldiski linnas on 

koostamisel Paldiski LNG terminali teemaplaneering, mis näeb ette D-kategooria 

torustiku ühendamise Paldiski LNG terminaliga. Koostöös Paldiski Linnavalitsuse, Eesti 

Gaasi ja Balti Gaasiga kaalutakse D-kategooria torustiku merremineku koha ja 

kompressorjaama üleviimist Paldiski LNG terminali territooriumile. Juhul, kui Paldiski 

LNG terminali teemaplaneeringu kehtestamisel nähakse ette torustiku merreminekukoha 

ja kompressorjaama üleviimine Paldiski LNG territooriumile, siis on see aluseks 

teemaplaneeringu "Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Paldiski territooriumil" 

muutmisele. Paldiski LNG terminali rajamise ebaõnnestumisel võetakse aluseks käesolev 

teemaplaneering. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kehtestamisel ja elluviimisel 

tuleb nende tingimustega arvestada./ 

Kompressorjaama keskkonnamõjudeks on KSH aruande kohaselt müra ja õhusaaste (vt. 

OÜ E- Konsult töö E1101). Kui kompressorjaam tuuakse üle Pakrineemele, siis on 

124



asukoht müra ja õhusaaste mõjude osas võrreldes praeguse kavandatava asukohaga 

soodsam, sest läheduses puuduvad elamu- ja ühiskondlike hoonete alad. 

Kompressorjaama mõju kaitsealusele taimestikule on hinnatud käesoleva KSH aruande 

ptk 5.2, õhu saastele ptk 5.8, pinna- ja põhjaveele ptk 5.9. 

0 alternatiivi rakendamise korral rajatakse siiski tuulepargi teed ja infrastruktuur. Ära 

jäävad LNG terminali tehnoloogiliste seadmete paigutamiseks vajaliku süvendi rajamise 

keskkonnamõjud, puudub vajadus estakaadide ehitamiseks ning tee laiendamiseks 

klindialusel territooriumil. 0 alternatiivi rakendamise mõju keskkonnale on neutraalne. 

5.12.2 Infrastruktuuri kasutamise mõju 

Teede ja torustike kasutamise mõju avaldub liikluskoormuse intensiivsuses ja 

tehnokoridoride hooldamise vajaduses. 

Terminali ekspluatatsiooniaegne liiklus toimub läbi tuulepargi territooriumile 

planeeritud tee. Sellega välditakse Paldiski linna elamualadel liikluskoormuse kasvu. 

Seetõttu on liikluskoormuse mõju ebaoluline. 

Kõrgsurve gaasitrassi kaitsevööndi ulatus on Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a 

määruse nr 212 Gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise 

hooldusriba ulatus kohaselt 10 m. Sellest 6 m on määruse kohaselt gaasipaigaldise 

hooldusriba laius. Hooldusriba tuleb hoida võsastumise eest. Lõikudes, kus gaastrass 

läbib puistuid (kokku maks. 1 km), tuleb hooldusriba nõuetekohaselt hooldada. See loob 

eeldused niidulaadsete koosluste tekkimiseks. Olemasolevale praktikale toetudes ei 

avalda hooldusriba olemasolu lepa ja sanglepa kooslusega puistutele negatiivset mõju 

tuulemurdude tekkimise näol. 

Ca 1,7 km pikkusel lõigul, kus tehnokoridori hooldusriba läbib poollooduslikku niiduala 

loob hooldusriba nõuetekohane hooldamine võimaluse koosluse seisundi paranemiseks 

kinnikasvamise piiramise näol. Paranevad valgustingimused loovad eelduse 

tunnustaimede ja loomade liigilise mitmekesisuse suurenemiseks. 

Infrastruktuuri kasutamisest loobumine (0 alternatiiv) on võimalik ainult juhul, kui 

loobutakse LNG terminali rajamisest. Olukord, kus LNG terminal ja D-kategooria 

gaasitorustik koos kompressorjaamaga ehitakse välja, kuid loobutakse vaid 

125



infrastruktuuri ekspluateerimisest, ei ole mõeldav. Seetõttu oleks 0 alternatiivi 

rakendumine sellises kontekstis olulise negatiivse mõjuga. 

5. 13 Jäätmeteke 

LNG terminal ehitamise ajal põhjustab jäätmeteket eelkõige süvendi rajamine. 

Hinnanguliselt 2/3 välja kaevatavast maa- ainesest on lubjakivi, mis läheb 

ümbertöötlemisele (vt ptk 5.12.1). Kokku on tekkiva pinnasefraktsioonide kogumaht ca 

27 500 m 3 . 

Jäätmed on mis tahes [---] jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi [---], mille valdaja on 

ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab 

vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta 

hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või 

keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik 26 . Jäätmeseadusesse (§ 7 1 ) on 

sisse viidud ka kaevandamisjäätmete definitsioon, kuid lg 4 kohaselt ei käsitleta 

terminali ehitustegevuse käigus tekkinud maa- ainese fraktsioone 

kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse 

nõudeid. 

Vastavalt Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele tuleb ehitusjäätmete käitlemine 

kooskõlastada Paldiski Linnavalitsusega (lisa 1 § 3 lg 1). Sama dokumendiga on 

detailselt reglementeeritud nõuded ehitusjäätmete kogumiseks, käitlemiseks, 

üleandmiseks ja vedamiseks ning jäätmekäitluse dokumenteerimiseks. 

Jäätmehoolduseeskirja nõuete kohaselt on saastamatu pinnase kõrvaldamine väljaspool 

ametlikke ladestuspaiku taaskasutamise eesmärgil territooriumi planeerimiseks 

lubatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel või kooskõlastatult territooriumi haldaja ja 

Paldiski Linnavalitsusega. Selliseks tegevuseks on vaja taotleda jäätmeluba. 

Arendajal on kava taaskasutada ca 1/5 pinnasest Vägari vana kruusakarjääri täimiseks 

vastavalt selleks koostatud eksperthinnangu tingimustele (Hendrikson & Ko töö nr 627, 

07.05.2008). Harjumaa Keskkonnateenistus kooskõlastas kruusakarjääri täitmise kava 

oma 25.06.2008 kirjaga nr 30-3-1/12251 -4. Ülejäänud pinnas viiakse Vasalemma 

26 Jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja 2 

126



lubjakivikarjääri (vt ptk 5.12.1), kus see ladustatakse sihipäraselt (nt müravallina või 

karjääri rekultiveerimiseks vajaliku materjalina) karjääri territooriumil, juhul kui 

ehitusprojekti ja ehitusloa tingimustega ei sätestata teisiti (territooriumite 

planeerimiseks). Jäätmeseaduse § 35 2 p 1 lg 4 kohaselt loetakse ehitist või ala kus 

ladestatakse saastamata pinnast rohkem kui 3 aastat jäätmehoidlaks. Vasalemma 

karjääris tegutseva Nordkalk AS-i hetke kehtiv jäätmeluba (L.JÄ/318615) ei kajasta 

pinnase käitlemist. Pinnase ladustamiseks tuleb Nordkalk AS-il esitada uus jäätmeloa 

taotlus. 

LNG terminali ehitustegevuse käigus tekkivad muud ehitusjäätmed tuleb koguda, 

ladustada ja üle anda vastavalt Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Vastutus 

selle eest lasub ehitusettevõtjal. 

Terminalides tavapäraseid mahutite põhjasetteid LNG hoiustamisel ei teki. Kuna 

lekkinud gaas aurustub jäägitult, siis ei teki jäätmeid ka võimalike lekete likvideerimisel. 

Ekspluatatsiooni käigus tekib seadmete hooldamisel vanaõli, määrdeaineid, absorbente 

sisaldavaid jäätmeid ja vähesel määral reoveesetteid. Sellised jäätmeid on liigitatud 

ohtlike hulka. Nende hoiustamiseks vajalik ruum ja mahutid kavandatakse terminali 

projekteerimise käigus. Kõik tekkivad jäätmed, sh. tankerlaevadelt vastuvõetavad 

jäätmed (vt. ptk. 5.7.2), tuleb koguda, hoiustada ja üle anda liigiti jäätmeseaduse 

nõuetele vastavalt. 

0 alternatiivi rakendamise korral ei teki jäätmeid ei terminali ehituse- ega 

ekspluateerimise etapis. Alternatiivi mõju on neutraalne. 

5.14 Mõju väärtuslikule maastikule ja visuaalne mõju 

Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt on Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu alal 

Pakri poolsaare pankranniku väärtusliku maastiku ala (vt. teemaplaneeringu skeem 1). 

Väärtusliku maastiku ala hõlmab endas täies ulatuses Pakri maastikukaitseala 

territooriumi. Väärtuslik maastik on üldplaneeringuga kehtestatud Harju maakonna 

teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ 

(http://www.harju.ee/public/Maakonnaplaneering/Rohevork/Seletuskiri_rohevork_20070327110303.pdf) 

127



sätestatud eesmärkide ja metoodika põhjal. Nimetatud teemaplaneeringu kohaselt 

inventeeriti ja hinnati väärtuslikke maastikke 5 erineva kriteeriumi põhjal: 

kultuurilis-ajalooline väärtus; 

esteetiline väärtus; 

looduslik väärtus; 

identiteediväärtus; 

rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus. 

Teemaplaneeringu ala on inimtegevusest peamiselt endise Nõukogude Liidu armee 

tegevuse tulemusel tugevasti mõjutatud (vt. ptk 3.1, fotod 2 ja 3 ning teemaplaneeringu 

skeem 4). 11 tuulegeneraatoriga Pakri tuulepark on osaliselt ehitatud üldplaneeringu 

kohase väärtusliku maastiku alale. Hetkel käivad 9 tuulegeneraatoriga Paldiski 

tuulepargi ehitustööd. Tuulegeneraatoritest 4 on kas osaliselt või täielikult paigutatud 

väärtusliku maastiku alale. Nii olemasoleva kui rajatava tuulepargi keskkonnamõjud on 

hinnatud, ning (visuaalset)mõju väärtuslikele maastikele ei peetud oluliseks. Intensiivse 

ja laieneva inimtegevuse tõttu ei ole väärtuslikul maastikul teemaplaneeringu alal (sh 

ehitusalal) olulist kultuurilis-ajaloolist, esteetilist ja identiteediväärtust. 

Üldplaneeringuga on alale planeeritud väikelaevade- ja jahisadam, telkimis- ja 

supluskoht ning ala läbiv matkarada. Seega on üheks väärtusliku maastiku määramise 

kriteeriumiks olnud teemaplaneeringu ala puhkeväärtus. Teiseks väärtusliku maastiku 

määramise kriteeriumiks oli ala loodusväärtus. Kuna väärtusliku maastiku ala Pakri 

poolsaarel hõlmab endas Pakri maastikukaitseala, siis on loodusväärtuste kaitse tagatud 

Pakri maastikukaitseala koosseisus. Kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule 

maastikule hinnatakse selle puhkeväärtusest lähtuvalt. 

Kaasaegne jahisadam, supelrand ja telkimiskoht eeldavad vastava taristu olemasolu. 

Paldiski Linnavalitsus ega eraettevõtjad ei ole teinud ei ettevalmistusi ega tegevusi 

niisuguse taristu rajamiseks. Suure kasutus- ja tallamiskoormusega puhkeobjektide 

rajamist võiksid raskendada Pakri maastikukaitseala kaitserežiim ja ala muude 

loodusväärtuse kaitse tagamise vajadus. Supelrand ja jahisadam koos taristuga on kavas 

üle viia Leetse piirkonda (Paldiski Linnaleht nr. 1/102 2012). 

128


Visuaalne mõju 


Planeeringuala läbiv matkarada on kavas ringi tõsta nii, et oleks tagatud selle 

funktsioneerimine. Matkarajal liikujale võib LNG terminal avaldada visuaalset mõju. 

Visuaalse mõju hindamiseks kasutatakse visualiseerimise meetodit. Visualiseeringu 

aluseks on fotomontaaž (vt joonis). 

Joonis 27: Planeeringuala visualiseering 

Visuaalse mõju olulisuse hindamine on subjektiivne ning selleks puuduvad 

kriteeriumid, sest ilu on vaataja silmades. Kahtlemata on Pakrineemelt merele avanevad 

vaated ilusad. Ei ole võimalik üheselt hinnata, kas LNG terminali rajamine vaateid 

kahjustab. Tööstusobjektide olemasolu maastikus ja/või visuaalses ulatuses ei ole 

ilmtingimatu negatiivne mõju. Nii kogukonna kui üksikisiku tasandil mõjutab visuaalse 

mõju olulisust ja polaarsust (skaalal „hea-halb“, „ilus-kole“) arvukad asjaolud 

129



(teadlikkus, üldine suhtumine, konkreetse projekti eripärad jms). Maailmas eksisteerib 

muuhulgas nn. industriaalturism, mille puhul turistid reisivad selleks, et vaadelda ja 

külastada erinevaid tööstus- ja infrastruktuuri objekte. Käesoleval juhul tuleb võtta 

arvesse, et LNG terminali ümbritsevad olemasolevad ja ehitatavad tuulikud. LNG 

terminali territooriumile planeeritud ehitistest kõrgeim on heitgaasi põletamise 

korsten, orienteeruvalt H = 90 m. Mahutite kõrgus orienteeruvalt H = 60 m. Korstna 

kõrgus on võrdne tuulegeneraatorite kõrgusega. Tuuleparkide visuaalse mõju ulatust 

kultuurmaastikul on hinnatud kuni 15 km raadiuseni. Ei Pakri matkarajalt ega ühestki 

muust suunast Pakrineemet vaatleval inimesel ei saa olla ootusi tööstusobjektidest 

puutumatule maastikule. Tuulikute häirivat visuaalset mõju põhjustab rootorilabade 

pöörlemisest tulenev varjutusefekt. Niisugust mõju LNG terminali ehitised ei põhjusta. 

Seetõttu ei saa LNG terminali ehitamist pidada oluliseks muudatuseks piirkonnale 

avanevatele vaadetele. Arvestada tuleb asjaoluga, et tuulepargi rajamisega Pakri 

poolsaarele on ala looduslik keskkond juba häiritud ning tegemist ei ole enam 

puutumatu väärtusliku maastikuga. Tuulepargi mõju visuaalselt on ulatuslikum, sest 

tuulikud paiknevad ümbritseva ala suhtes reljeefilt kõrgemal ning tiivikute pöörlemine 

on inimesele enam häirivana tajutav kui paigalseisev objekt. 

Objekti visuaalse mõju olemasolu ja selle ulatus sõltub sellest, kuidas paikneb tema 

suhtes tundlik objekt. Antud planeeringu juures tuleb eelkõige arvestada kuidas 

kavandatav terminal ja sadam mõjutavad visuaalselt Pakri poolsaarel Lahepere lahe 

ääres kulgeva matkaraja kasutajaid ja teisel pool lahte paikneva Lohusalu ranna 

külastajaid. Poolsaare teisel küljel kulgeva matkaraja ja kavandatava terminali vahele 

jääb mets ja olemasolev tuulepark, samuti vähendab vaatevälja ulatust reljeefilised 

erinevused. Pakri poolsaare pinnamoe kõrgus väheneb 22–25 meetrilt poolsaare tipus 

kuni 10–12 meetrini Kersalus. Poolsaare keskel tõuseb aluspõhi 25 meetrini ü.m.p., 

moodustades loode–kagu suunas väljavenitatud kõviku. Planeeringu alaga samal küljel 

paiknevad matkarajal liikuja tajub antud juhul visuaalset mõju terminali suunas 

liikudes, möödudes terminalist inimene visuaalset mõju enam ei taju. Poolsaare teisel 

küljel viibija terminali visuaalselt eraldi seisva objektina ei tunneta, sest samas 

vaateväljas paiknevad paralleelselt ka mets ja tuulegeneraatorid. Visuaalne mõju on 

seda suurem, mida enam antud objekt eristub ümbritsevast keskkonnast. Mere poolt 

avanev vaade Pakri poolsaarele muutub tajutavalt, sest terminali näol on tegemist 

130



esimese suurema ehitisega loodusmaastikule va olemasolevad ja ehitatavad 

tuulegeneraatorid poolsaarel. Seetõttu võib öelda, et mere poolt vaadeldes muutub 

poolsaare siluett oluliselt. Oluliseks visuaalselt negatiivseks mõjuks seda pidada ei saa, 

sest merel liiklejate jaoks on tegemist eelkõige lühiajalise mõjuga ning võib tekitada 

hoopis positiivset uudishimu, sest mere poolt vaatleja ei tunne objektiga maismaal 

püsivat sidet. Sama mõju avaldub ka võimalikust mõjust Lohusalu ranna kasutajate seas, 

sest ei saa üheselt hinnata, kas tunnetuslikult turvalises kauguses paiknev sadam ja 

sinna juurde kuuluv terminal tekitab inimestes positiivset huvi või negatiivseid 

emotsioone (vt joonis 28). 

Joonis 28: Planeeringuga kavandatava objekti visuaalne mõju ümbritseva keskkonna 

suhtes 

131



Positiivseks visuaalse mõju ilminguks saab pidada asjaolu, et LNG terminali ehitamise 

käigus planeeringuala korrastatakse: lammutatakse militaarobjektide varemed ning 

veetakse ära prügi. 

Terminali ehitamisest loobumise (0 alternatiivi korral) avaldavad Pakri poolsaarele 

visuaalset mõju tuulepargid. Alal säilivad lagunevad militaarobjektide varemed, sinna 

võidakse jätkuvalt ladustada omavoliliselt prügi ning säilib korrastamata kaeveala. 

Seetõttu on 0 alternatiivi mõju neutraalne. 

5.15 Kumulatiivsed mõjud 

Kumulatiivse mõju termini alla koondatakse enamasti kaudne mõju, kumulatiivne mõju 

ja koosmõju. Nimetatud kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal 

või vähemal määral. Keskkonnamõju hindamise praktikas käsitletakse kõiki kolme 

tüüpi mõjusid koondnimetusega kumulatiivsed mõjud, mis sisulises mõttes on 

õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi 

keskkonnamõjudele. 

Pakri hoiualal läbi viidud mitmete keskkonnamõjude hindamiste tulemusena (vt ptk. 

5.5) ei ole tuvastatud mõjusid piirkonna linnustikule, mis koosmõjus võiksid 

kavandatava tegevusega põhjustada planeeringuala mõjupiirkonnas olulist mõju 

linnustikule. 

Teemaplaneeringu ala piirneb varem planeeritud Pakri tuulepargi 2. ehitusetapi alaga. 

Tuulikute vundamendid on tavapäraselt keskmiselt 10 m sügavused. LNG terminali 

ehitamiseks rajatav süvend põhjustab põhjavee 300 m raadiusega depressioonilehtri 

tekke. Lähimad kavandatud tuulikud on sellest kaugemal, mis välistab koosmõju tekke. 

Pakri tuulepargi detailplaneeringu KSH aruande 27 kohaselt ei avalda tuulikute 

ehitamine põhjaveerežiimile mõju ning seega puudub tuulepargi ehitamisest tingitud 

koosmõju võimalus. 

27 OÜ Hendrikson ja CO töö nr 632/05 

132



Mingeid muid keskkonnamõjusid, mis tuulepargi ja LNG terminali ehitustegevuse või 

ekspluatatsiooni tulemusel võiksid kumuleeruda, Pakri tuulepargi detailplaneeringu 

KSH aruande ja käesoleva KSH põhjal ei ole tuvastatud. 

Terminali sademe- ja heitvesi juhitakse peale nõuetekohast puhastamist Lahepere lahte. 

Keskkonnalubade infosüsteemi andmete kohaselt juhib heitvett Lahepere lahte vastava 

vee –erikasutusloa alusel ka AS A.L.A.R.A (vt. ptk. 5.9). Arvestades reostuskomponentide 

hulka, heitvee väljalaskude kaugust üksteisest (ca 3,5 km) ja looduse 

isepuhastusvõimet ei kumuleeru AS A.L.A.R.A ja LNG terminali reostuskoormus 

omavahel. 

Balticconnector gaasitrassi kompressorjaama keskkonnamõjud on hinnatud 2007. 

aastal Kiili – Paldiski D kategooria maagaasitorustiku teemaplaneeringu 

keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. KSH aruande kiitis Harjumaa 

Keskkonnateenistus 04.09.2007. oma kirjaga nr. 30-12-1/390552-2 heaks. 

Keskkonnamõju hindamise tulemuste kohaselt ei tuvastatud sellist keskkonnamõju, mis 

võiks kompressorjaama teemaplaneeringu alale üleviimise korral kumuleeruda teiste, 

samalaadsete kavandatavast tegevusest tulenevate keskkonnamõjudega. 

Paldiski sadamate arendustegevus ei avalda nende KMH aruannete põhjal 28 

kaitstavatele aladele ja liikidele mõju. Seega on välistatud viidatud mõjude omavaheline 

kumuleerumine LNG terminaliga, sest viimase mõju on võrreldes eelnimetatud 

objektidega oluliselt väiksem. Eelkõige marginaliseerib LNG terminali mõju tema 

kasutusaktiivsus (2 laeva kuus). Arvestades olemasolevate Paldiski Lõuna- ja 

Põhjasadama ning kavandatava naftarafineerimise tehase asukohtasid, on ilmne, et 

nimetatud objektide laevaliikluse koormus ei kumuleeru LNG terminali 

laevaliikluskoorumusega navigatsiooni korralduse tõttu. 

0 alternatiivi mõju on neutraalne, sest ei ole tuvastatud teistest tegevustest lähtuvaid 

samalaadseid mõjusid, mis LNG terminali ehitamise või ekspluateerimisega võiksid 

moodustada koosmõju. 

28 Leitavad AS-i Tallinna Sadam veebilehelt http://www.portoftallinn.com/kvaliteet-keskkond 

133



6. Mõju Natura 2000 alale 

Käesolev peatükk sisaldab Natura asjakohast hindamist (etapp 2). Hindamisel on 

aluseks Euroopa Komisjoni juhend Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja 

projektide hindamine (Keskkonnaministeerium, 2005) ja Juhised loodusdirektiivi artikli 6 

lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (koostaja Kaja Peterson, Säästva Eesti instituut. 

Tallinn, 2006). 

Olulise mõju indikaatoritena on Euroopa Komisjoni juhendis kasutatud 

(Keskkonnaministeerium, 2005) soovitatud järgmisi indikaatoreid: 

elupaiga pindala kadu 

killustatus 

häirimine 

populatsiooni asustustihedus 

veevarud 

veekvaliteet 

KSH eksperdid otsustasid töö konteksti arvesse võttes jätta soovitatud kriteeriumitest 

kõrvale veevarud. 

6.1 Pakri Natura 2000 linnuala kirjeldus 

Pakri linnuala on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ 

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud 

linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, mille 

isendite elupaiku kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas 

platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala 

clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus 

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), 

merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta 

fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps 

134



cristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Pakri 

linnuala pindala on 20472, 24 ha. 

Veelindude rändevoogude põhilised koondumiskohad Loode-Eestis on Põõsaspea, 

Tahkuna ja Ristna neem, Soome lahe rannikul kuulub Ida-Atlandi lindude rändetee 

sõlmkohaks ka Pakri neeme ümbrus - Paldiski akvatoorium, mille all tuleb mõista 

Paldiski lahte ja Pakri neeme ümbruse rannikumerd. Selle piiresse jääb ka Paldiski LNG 

terminali teemaplaneeringu ala. 

6.2 Linnuliigid planeeringualal 

Lähtudes linnuliikide erinevatest ökoloogilistest nõudmistes saab need jagada kolme 

erinevasse rühma ning niiviisi välistada mitmete liikide pesitsemise planeeringualal või 

Pakrineeme lähipiirkonnas: 

Liik 

Pakri linnualal 

Roostikus 

Rannikuga seotud 

Liigile sobiva 

mittepesitsev avamere 

pesitsev liik 

pesitsev liik 

pesitsuspaiga 

liik 

esinemine 

planeeringualal või 

selle lähipiirkonnas 

viupart - 

sinikael-part 

+ + + 

merivart - 

hüüp + - 

sõtkas + - 

krüüsel + - 

aul + - 

väikeluik - 

135



laululuik - 

kühmnokk-luik + + + 

merikotkas - 

kalakajakas + + + 

tõmmuvaeras + + 

jääkoskel + + 

tutkas + + 

tuttpütt + - 

hahk + + 

punajalg-tilder + + 

Seega on elupaigatüüpide levikut silmas pidades võimalik, et planeeringuala piirkonnas 

pesitsevad kühmnokk -luik, jääkoskel, tutkas, punajalg – tilder, tõmmuvaeras, 

kalakajakas, sinikael- part ja hahk. 

Planeeringuala merealal rändepeatustel peatuvate ja talvituvate linnuliikide esinemine 

on hinnatud olemasolevate seireandmete 29 põhjal. Ekspert kasutas E-elurikkuse ja 

Tallinna Linnuklubi vaatlusandmeid oma esialgsete hinnangute kaudseks 

kinnitamiseks, sest nimetatud vaatlused on tehtud Pakri poolsaare tipust. 

29 

Tiit Randla eksperthinnang, Riiklik talvine veelinnuloendus, 2007 – 2008. a avameremadalate 

mittepesitsusaegsete lennuloenduste kokkuvõte, eElurikkus, Tallinna Linnuklubi vaatlusandmed 

136



Liik Rändepeatuspaik (kevad + sügis) talvitumine 

Laululuik + + 

Aul + + 

Tõmmuvaeras + 

Jääkoskel + 

Sõtkas + + 

Kühmnokk -luik + + 

Viupart + 

Sinikael-part + + 

Merivart + + 

Tuttpütt + 

6.3 Liikide kirjeldus ja olulise mõju määramine 

Krüüsel. 

Krüüsel on Pakri neemel alati pesitsenud neeme tipus, kus meri ulatub vahetult klindini 

ning klindi ja mere vahel ei kasva puid. Pesitsemine on teada vähemalt aastast 1870. 

20. sajandil on kirjeldatud tema arvukust järgmiselt: 

1936.a. umbes 100 paari. 

1960 – umbes 25 paari 

1971 – umbes 20 paari 

137



1983. a. 6 paari, 1986. ja 1987.a. 10 paari. Kõik need andmed Leibak jt,1994. 1994- 

96.a. 8-15 paari, üldistatuna 10-20 paari. (Lõhmus jt., 2001). 2003-2008.a. hinnatud 

arvukust Eestis 20-40 paari (Elts jt.,2009), mis Tiit Randla hinnangul tundub liiga 

optimistlikuna. 2005.a. on Pakri neemel krüüsleid loendanud Veljo Volke. 5. juunil on 

ta loendanud 15 krüüslit ning märkinud kaardile 9 paari (andmed Pakri 

maastikukaitseala kaitsekorralduskavas). 2010.a. 14. juunil hindas Tiit Randla 

krüüslite arvuks Pakri neemel 10-15 paari. 

2011. a. juunis tehtud välitöödega (vt. lisa 3.11) välistati krüüslite pesitsemine 

Pakrineemel. Linde vaadeldi 10x binokli ja standardse vaatlustoruga (suurendus 20- 

60); vaatlusaeg kella 10 - 13-ni, liikudes piki rannikut pesitsuskoha alal. Lähimad 

sobivad pesitsemiseks sobivad paigad asuvad planeeringualast ca 2 km kaugusel. 

2011.a. juunis loendati krüüsleid 7. ja 20.06. Linnud paekalda pesakohti ei külasta, nagu 

näiteks 14.06. 2010. 7.juunil vaatlesid Tiit Randla ja keskkonnaametnik Monika Laurits - 

Arro kahe tunni vältel vaid kolme üksikult tegutsevat krüüslit umbes poole kilomeetri 

kaugusel Pakri neeme tipust. Loendust korrati 20.06. ning vaadeldi ühtainsat paari ja 4 

üksikult tegutsevat lindu 200 kuni 500 meetri ja kilomeetri kaugusel rannikust. 

Vaatlustulemuste põhjal järeldab Tiit Randla, et tõenäoselt tänavu krüüslid Pakri 

neemel ei pesitsenudki. Põhjuseks võib olla karm talv, mis nõrgestas linde või lindude 

häirimine pesitsusalal. Viimast väidet toetab asjaolu, et krüüslite pesitsusalal harjutavad 

(treenivad) mägironijad. Nende treeningut vaatlesid eksperdid näiteks esimesel 

vaatluspäeval 7. juunil. 

Eelkirjeldatud vaatluste alusel ning arvestades Veljo Volke vaatlusandmeid 2005. 

aastast järeldab Tiit Randla (vt lisa 3.11), et Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu 

alal krüüsleid ei pesitse ega külasta tavaliselt ka toitumiseks. Teaduskirjanduses on 

andmeid, et krüüslid kasutavad toitumiseks ka oluliselt laiemat ala. Toitumisala suurus 

oleneb sobivate toitumiskohtade kaugusest, toidubaasi stabiilsusest ja häiringutest alal. 

Valdav enamus linnuliike on oma elutegevuses (sh. toiduotsingul) ratsionaalsed ning 

kasutavad energia säästmiseks lähimaid selleks sobivaid alasid. Järelikult on Pakri 

neeme ümber sellised toitumistingimused tagatud. Üksikute lindude sattumine 

nimetatud planeeringu alale võib olla juhuslik ega kujuta neile ohtu. Keskkonnaametnik 

138



Monika Laurits – Arro hinnangul 30 ei satu krüüslid suure tõenäosusega planeeringualale 

tihti, kuid et krüüsli toitumisuuringuid ei ole tehtud, siis ei saa me selles täiesti kindlad 

olla. 

Tõmmuvaeras. Kahaneva arvukusega pesitseja, tavaline ja arvukas läbirändaja, 

talvituja. Möödunud sajandi keskpaiku pesitses meil tuhat paari (1994), nüüd 400-700 

(2009). Läbirändajate arvukust on hinnatud miljoni ligi (1994), praegusajal 

maksimaalselt kevadrändel 84800 (2001), parimas talvituskohas Kura kurgus on 

loendatud kuni 200 tuhat lindu (1994). Lahepere lahel talvitub seireandmete põhjal 

kuni 50 lindu. Tõmmuvaeras esineb läbirändel ka Lahepere lahes, rändearvukus on 

teadmata. Pesitsemist võib pidada ebatõenäoliseks, sest planeeringualal ei ole liigile 

pesitsemiseks sobivaid varjepaiku. 

Jääkoskel. Tavaline haudelind, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 2000 paari, 

talvitub kuni 8000 lindu (2009). Tähtsamad talvitamisalad asuvad Saaremaal (kuni 

6000 lindu), Pärnu lahe rannikul ning Kihnu saare ümbruses ja Lahemaa rannikul. 

Pesitseb puuõõntes (k.a ka pesakastides), võib kasutada ka kividevahelisi õõnsusi. 

Paldiski lahel on haudepaaride arvuks 25-35 paari, mis annab Eesti parimate 

pesitsusalade nimistus 5. koha. Pesitsemise kohta planeeringualal andmed puuduvad. 

Seireandmete põhjal võib talvituvate jääkosklate arvukuseks Lahepere lahel hinnata 

kuni 50 lindu. Sügisrändel lindude arv hinnanguliselt kuni 10. 

Tutkas. Tavaline läbirändaja, üliharuldaseks jäänud pesitseja. Veel 1960. aastatel 

pesitses meil kuni 2000 paari, nüüd vaid kuni 50 (1994, 2009). Läbirändel Lahepere 

lahel registreeritud ei ole. 2001.a. pesitses Paldiski lahel 4 paari. 2009. aastal tehtud 

inventuuri käigus tutka pesitsemist planeeringualal ei tuvastatud. Pesitsemist võib 

pidada ebatõenäoliseks, sest planeeringualal ei ole liigile pesitsemiseks sobivaid 

niiskeid rohumaid. 

Punajalg – tilder. Tavaline rannikulind nii pesitsejana kui läbirändel. Läbirändel 

Lahepere lahel registreeritud ei ole. Eestis pesitseb kuni 7000 paari, arvukus on viimase 

poolesaja aastaga kahanenud (2009, 1994). 2001.a. pesitses Paldiski lahel 40-50 paari 

(10-12. koht). Punajalg tilder eelistab elupaigana niiskeid, kõrge taimkattega 

30 E- kiri 20.07.2011 

139



rannaniitusid. Niisugust biotoopi planeeringualal ei esine ning seega on punajalg – tildri 

pesitsemine Pakrineemel ebatõenäoline. 

Laululuik. Tavaline ja arvukas läbirändaja, vähemarvukas pesitseja ja talvituja. Eestis 

peatub kevadrändel keskeltläbi 10-15 tuhat laululuike. Suurimad kogumid esinevad 

Matsalu ja Haapsalu lahtedel. Pesitsejana uusasukas (esimest korda 1988), pesitsevad 

põhiliselt rabajärvedel (kuni 100 paari)(2009). Paldiski laht on parimate 

rändepeatuspaikade seas 200-700 linnuga ning Lahepere laht aegridades (vt lisa 3.4) 

kirjas parima talvituspaigana 2 - 22 linnuga: Laulasmaa spa esisel alal üle 20 isendi ja 

planeeringualal kuni 10 isendit. 

Aul. Tavaline ja arvukas läbirändaja, talvituja, kelle arvukus siiski viimasel kümnendil 

tugevasti langenud. Pehmematel talvedel meie külmumata merealadel siiski kuni pool 

miljonit lindu (2009), kevadrändel kuni 695 tuhat (2001). Veel 20. sajandi keskpaiku 

aga rändas meilt läbi mitu miljonit auli (1994). Lennuloenduste ja laevaloenduste põhjal 

asuvad suurimad auli talvitamissalad Irbe väinas ja Liivi lahel (kuni 500 000). Parimate 

talvituspaikade nimistus Lahepere ja Lohusalu lahed aastail 1996-2000 115-13000 

auliga (3. koht). Samad lahed on kirjas ka parimate rändepeatuspaikadena, mil 

sügisrändel loendati 1999.a. 43000 auli. Lisaks Paldiski laht, kus 1999.a. kevadrändel on 

loendatud 20000 auli (9. koht). 

2008.a oktoobris-novembris loendati Pakri neeme lähistel tuhandeid rändepeatusel 

aule (suurusjärgus 5 -11,5 tuhat lindu), talvitujaid 20.02.2008.a. kuni 1120 isendit. 

2007 -2008 a lennuloenduse kokkuvõttes nimetatakse Paldiski lahe ja ümbruse 

talvituvate aulide koguarvuks 40 tuhat lindu, mis on seega rahvusvahelise tähtsusega ( 

1-2% talvise asurkonna koguarvust) talvitusalaks. 

Uuringud (vt lisa 1.29 ja 1.39) näitavad, et Läänemerel talvituvate aulide arvukus on 16 

aasta jooksul langenud. Eesti aladel on aulide arvukuse seisus muutumatu vaatamata 

uuringuga hõlmatud 16 aasta pikkusel perioodil üha tihenenud laevaliiklusele 31 . 

Autorid on erinevatel seisukohtadel kas vähenemine toimub alguses perifeersetel aladel 

ning siis põhialadel või vastupidi. 

31 Skov et al. 2011: Waterbird Populations and Pressures in the Baltic Sea. TemaNord 2011: 550. Copenhagen, 

Denmark: Nordic Council of Ministers. 

140



Arendaja on algatanud linnustiku seirekava läbiviimise millega kaardistatakse 

linnustiku reaalne paiknemine ja liikumine planeeringualal. Seirekava mahu ja 

metoodika on koostanud Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo 

Volke. Seiere tulemused võetakse arvesse terminali ja tankerite sildumiskai 

planeerimise, projekteerimise ja ehitamise menetluse järgmistes tappides. 

Aulid koonduvad talvituspaika novembri alguses ja nende äraränne algab märtsis, kuid 

massiline lahkumine toimub enamasti mai keskpaigas. Rände täpne aeg ja dünaamika 

olenevad ilmastikust. 

Aulide häirimiskaugus ei ületa teaduskirjanduse kohaselt ca 100 meetrit, ehk mõju 

allikas peaks aulide lendutõusmise põhjustamiseks olema aulidele lähemalt, kui 100 

meetrit. Aulid on oma toitumisharjumusi kohandanud isegi tiheda laevaliikluse 

tingimustes (vt näiteks Foraging Behavior of Long-Tailed Ducks in a Ferry Wake. 

Matthew C Perry; Northeastern Naturalist 2012, Vol. 19 Issue 1, p135-139), milles 

viieaastase vaatlusperioodi järeldusena leitakse, et aulid kasutavad tiheda laevaliikluse 

tingimustes toitumiseks ära laeva vintide poolt pinnale toodud toidu hankimise 

võimalusi ning sukelduvad toidu hankimiseks otse laeva kiiluvette. Kuigi linnud võivad 

käituda eri regioonides ja eri olukordades erinevalt, kinnitavad Eestis tiheda 

laevaliiklusega aladel ja sadamate mõjualades läbi viidud vaatlused ja seire, et aulide 

arvukus ei ole vaatamata häiringutele vähenenud (vt allmärkus 32). Sellest võib 

järeldada, et sarnased kohastumused ja häirimiskaugused peavad paika ka Eesti oludes. 

Kühmnokk-luik. Tavaline ja arvukas paigalind, läbirändaja ja talvituja. Eestis pesitseb 

kuni 3500 paari, talvitub kuni 15 tuhat (2009). Samas suurusjärgus esineb ka 

läbirändel (2001). Parimad talvitus- ja rändepaigad on Lääne – Saaremaal (kuni 766 

isendit). Lahepere lahel talvitub kuni 70 kühmnokk – luike. Paldiski lahel pesitseb 50-75 

paari ja see on parimate pesitsusalade nimistus 10.-11. koht. Rändeperioodil 

registreeritud Kersalus kuni 12 lindu. 

Sõtkas. Tavaline ja arvukas läbirändaja, talvituja. Haudelinnuna vähem arvukas: kui 

1990.a. kuni tuhat paari, siis praegu kuni 5 tuhat. Talvitujaid kuni 30 tuhat, läbirändel 

kevadel kuni 40 tuhat, sügisrändel kuni 86 tuhat (2001). Läbirändajate üldine arvukus 

vähenenud, sest 1960.aastatel hinnati arvukust kuni poole miljonini (1994). Parim 

talvitus- ja rändepeatuspaik Põõsaspea neem ja Küdema laht kuni 10 000 linnuga. 

141



Paldiski lahel on 1999.a. sügisrändel loendatud 5250 sõtkast (5. koht), Lahepere lahel 

Kersalus kuni 600 (2009). 2010. aastal loendati Lahepere lahel Pakrineemel 80 

talvituvat sõtkast. 

Hahk. Tavaline haudelind, arvukas läbirändaja, vähearvukas talvituja. Eesti väikesaartel 

ja rannikuil pesitseb kuni 7000 paari, läbirändel viibib maksimaalselt 10-20 tuhat 

(2001, 2009). Pakri neemel registreeritud sügisrändel kuni 70 lindu. Kirjuhaha parimad 

talvitamispaigad asuvad Loode-Saaremaal - Vilsandi põhjarannikul, Uudepanga lahes, 

Undva ninal, Ninase ja Panga panga ümbruses kuni 300 linnuga. Pesitsev asurkond on 

viimastel kümnenditel tublisti kahanenud. 

Viupart. Läbirändel tavaline ( kuni pool miljonit lindu), pesitsejana haruldane (50 

paari)(Leibak jt.,1994). Viimasel arvukusehinnangul (Elts jt.,2009) on pesitsejaid kuni 

200 paari. Läbirändavate lindude arvukust hinnatakse kümnete tuhandetega, eriti 

hinnatud läbirändepaigad on Matsalu ja Haapsalu laht, Loode-Eesti rannikumeri, Väike 

väin, Käina laht, Pärnu laht (Lõhmus jt.,2001) kuni 4000 linnuga, Pakri neemel 

registreeritud max 152 läbiründel lindu (2009). Paldiski lahte loetakse potentsiaalselt 

oluliseks pesitsusalaks. 

Sinikael-part. Tavaline ja arvukas haudelind, läbirändaja, talvituja. Arvukus stabiilne, 

pesitsejaid kuni 50 tuhat paari, läbirändel kümneid tuhandeid, talvitujaid kuni 20 tuhat 

(Lõhmus jt.,2001). Kersalus registreeritud max, 28 läbirändel lindu (2006). Talvitub 

meelsasti ka linnades ja asulates. Eelistab reeglina taimestikurikkaid, lainetuse eest 

hästi kaitstud madalaid veekogusid, seda ka pesitsusperioodil. Sellist elupaigatüüpi 

planeeringuala rannikumeres ei ole. 

Merivart. Läbirändel kümneid tuhandeid, arvukus langenud. Haudelindude arvukus 

tugevasti langenud: 1960.a.150 paari, 2000.aastatel kuni 10 (Elts jt.,2009). Parim 

talvituspaik on Undva laht kuni 900 linnuga, Paldiski lahes kuni 500 talvituvat lindu. 

Parim rändepeatuspaik on Põõsaspea neem kuni 12 000 isendiga. Paldiski laht on 

tähtsuselt 7. parim rändepeatuspaik, kus on vaadeldud aastail 1994-99 3-7 tuhat 

merivarti. Kersalus ja Pakri neemel kuni 20 sügisrändel lindu. 

Tuttpütt. Tavaline pesitseja, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 3000 paari, 

talvitub kuni 300, rändab läbi tuhatkond (2001, 2009). Paldiski lahe haudepaaride 

arvuks on 10-30 paari 2001.a. (10.koht). parimad talvituskohad on Lohusalu ja Käsmu 

142



laht kuni 52 isendiga. Läbirändel Lahepere lahel registreeritud üksikud isendid Kersalus 

ja Pakri neemel (18 2008. a.). 

Kalakajakas. Tavaline ja arvukas rannikulind. Eestis arvatakse pesitsevat 10-15 tuhat 

paari (2009). Parima pesitsuskohana on kirjas ka Paldiski laht, kus pesitses 2001.a. kuni 

190 paari. Kalakajaka pesitsuse üle puudub täpne ülevaade, sest linnud on asunud 

pesitsema ka liigile ebatraditsioonilistes kohtades (nt. rabajärved, mahajäetud 

karjääriveekogud ja muud siseveekogud). Andmed pesitsemise kohta planeeringualal 

puuduvad. 

Kavandatava tegevuse mõju Pakri linnuala terviklikkusele 

Tulevase LNG terminali laevatamiskoormus oleneb majanduslikest aspektidest ning 

seda ei ole maailmaturu nõudluse volatiilsusest tingituna võimalik konkreetselt ja 

üheselt prognoosida. Eeldada võib, et sadamat külastab mitte rohkem kui 2 tankerit 

kuus. Selline laevaliikluse koormus ei ole võrreldav oma akvatooriumi ja laevateedega 

Pakri linnuala sees tegutsevate Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama laevaliikluse 

intensiivsusega. Seire 32 ei ole tuvastanud laevatamisest tekkivat negatiivset mõju 

linnuliikidele. 

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu koostamisel loobuti KSH ekspertide 

sellekohase ettepaneku kaalumisel Natura 2000 Pakri hoiuala vähendamise kavast. 

Eksperdid on positiivsele praktikale toetudes veendunud, et tankerlaevade sildumiskai 

rajamine ja ekspluateerimine on võimalikud ilma Pakri hoiuala pindala vähendamata. 

32 

TTÜ Meresüsteemide Instituut 2006, 2008, 2009. Leitavad AS-i Tallinna Sadam veebilehelt 

www.ts.ee/keskkond 

143

Pakri linnuala terviklikkuse säilitamise 

kontrollnimekiri 



Kaitse eesmärgid 

selgitus 

Kas projekt või kava võib: 

aeglustada ala kaitse-eesmärkide 

saavutamist 

katkestada ala kaitse-eesmärkide 

suunas liikumise 

jah/ei 

ei Pakri linnuala kaitse eesmärk on 

linnuliikide elupaikade kaitse. KSH käigus 

on tuvastatud, et kavandatav tegevus ei 

avalda olulist mõju kaitstavatele 

linnuliikidele. Ainsaks erandiks on aul, 

kellele avalduva mõju leevendamiseks on 

ekspert välja pakkunud leevendava 

meetme. Tegemist ei ole Pakri linnuala 

kontekstis liigi- ega isendirohke alaga (vt 

tabel 1). 

ei Kavandatav tegevus ei avalda 

leevendavate meetmete rakendamise 

korral kaitstavate linnuliikidele olulist 

negatiivset mõju. 

takistada selliste tegurite toimimist, 

mis 

aitavad säilitada ala soodsat seisundit 

ei 

Pakri linnuala pindala on 20472,2 ha. 

Linnustikule olulised pesitsus, toite ja 

puhkealad asuvad vaatlusandmete 

kohaselt peamiselt hoiuala lääneosas, 

jõgede suudmealadel ja Pakri saarte 

vahelisel alal (vt ptk 5.5). Need on 

piirkonnad, kus levivad roostikud ning 

lindudele on kindlustatud piisav toidubaas. 

Pakri neeme tipul asuva krüüslikoloonia 

144



pesapaigad on klindi õnarused. Niisugused 

tegurid planeeringuala rannikumeres 

puuduvad. 

häirida ala soodsa seisundi 

indikaatoritena 

kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, 

levikut ja asustustihedust 

ei 

kavandatav tegevus ei avalda linnuliikidele 

olulist mõju ning ei häiri seetõttu nende 

omavahelist tasakaalu, levikut ja 

asustustihedust. Hüdrotehnilistest töödest 

tingitud biomassi tõus (vt. ptk 5.7.1) tõstab 

ajutiselt veelindude toidubaasi (positiivne 

mõju) kuid mõju on kiirelt mööduv. 

Teised indikaatorid 


põhjustada muutusi kriitilise 

tähtsusega, ala olemust määravates 

aspektides (nt toitainete tasakaal), 

millest sõltub ala toimimine elupaiga 

või ökosüsteemina 

muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni 

määravate seoste (nt pinnase ja vee 

või taimede ja loomade vaheliste 

seoste) 

dünaamikat 

mõjutada alal prognooside järgi või 

eeldatavalt toimuvaid looduslikke 

muutusi (nagu näiteks veedünaamika 

või keemiline koostis) 

jah/ei 

ei planeeringuala on aktiivse lainetuse 

mõjualas, kus puuduvad roostikud, 

madalmere alad ning toitaineterikkad 

kooslused, mis võiksid olla linnuliikidele 

oluliseks elupaigaks. 

ei Kavandatav tegevus ei vähenda 

mereelupaikade pindala, mõjuta 

rannaprotsesse ega setete liikumist. 

ei Kavandatav tegevus ei põhjusta ka 

õnnetuse korral merereostust, vette sattuv 

gaas aurustub jäägitult. Kavandatav 

tegevus ei mõjuta setete liikumist (vt ptk 

5.6). 

145

vähendada 

elupaigatüüpide pindala 

esmatähtsate 

ei 



Kavandata tegevus ei vähenda kaitstavate 

elupaigatüüpide pindala. 

vähendada esmatähtsate liikide 

arvukust 

ei Linnudirektiivis esmatähtsaid liike 

määratud ei ole. 

muuta esmatähtsate liikide vahelist 

tasakaalu 

ei Linnudirektiivis esmatähtsaid liike 

määratud ei ole. 

vähendada ala mitmekesisust ei Tankerite sildumiskai ehitamine ei mõjuta 

mere elupaigatüüpe (vt joonised 25 ja 26). 

põhjustada häirimist, mis võib 

mõjutada 

asurkondade suurust või esmatähtsate 

liikide vahelist tasakaalu või 

asustustihedust 

ei 

Auli talvituvate asurkondade kaitseks on 

kehtestatud leevendav meede. 

Terminali ehitustegevus ja hilisem 

ekspluateerimine jäävad väljapoole krüüsli 

häirimisraadiust (vt lisa 1.29). 

põhjustada killustatust ei Arvestades Lahepera lahe suudmeala 

avatust merele ei põhjusta tankerkai 

ehitamine killustatust. 

põhjustada peamiste tunnuste (nt 

puistaimkate, loodetele avatus, 

igaaastased üleujutused jne) 

vähenemist või hävimist 

ei 

Ala peamine tunnus on selle avatus 

lainetusele ja aktiivsed hüdrodünaamilised 

protsessid. Vaiadele toetuva tankerkai 

ehitamine ei muuda lainetuse ega 

hoovuste režiimi. 

146



Olulise mõju määratlemine – tõmmuvaeras 

Mõju tüüp Põhjendus Hinnang 

olulisusele 

elupaiga 

kadu 

pindala 

Talvituvate lindude kaitseks on KSH aruandes välja 

pakutud leevendav meede (vt ptk 8.1). 

Mõju puudub 

killustatus Tegemist on väiksearvulise talvituskolooniaga, 

leevendava meetme rakendamise korral seda ei 

killustata. 

Mõju puudub 

häirimine 

Mõju ei ole oluline kui rakendatakse KSH aruandes 

välja pakutud leevendavaid meetmeid. 

Mõju puudub 

populatsiooni 

asustustihedus 

Lahepere lahes on talvituva populatsiooni 

asustustihedus hõre (kuni 50 lindu). 

Mõju puudub 

vee kvaliteet Kavandatav tegevus ei avalda mõju merevee 

kvaliteedile 

Mõju puudub 

147



Olulise mõju määratlemine – jääkoskel 


olulisusele 

elupaiga 

kadu 

pindala 

Võimalike pesituskohtade kadu välditakse juhul, kui 

rakendatakse ellu alternatiiv 2 ja terminal ehitatakse 

Mõju puudub 

klindipealsele alale. Talvituvate lindude kaitseks on 

KSH aruandes välja pakutud leevendav meede. 

killustatus Tegemist on väiksearvulise talvituskolooniaga, 

leevendava meetme rakendamise korral seda ei 

killustata. 

Mõju puudub 

häirimine 

Mõju ei ole oluline kui rakendatakse KSH aruandes 

välja pakutud leevendavaid meetmeid. 

Mõju puudub 

populatsiooni 


Tegemist on Eestis tavalise ja arvuka linnuliigiga. 

Lahepere lahes on populatsiooni asustustihedus 

hõre (kuni 50 talvituvat lindu). 

Mõju puudub 

vee kvaliteet Kavandatav tegevus ei avalda mõju merevee 

kvaliteedile 

Mõju puudub 

148



Olulise mõju määratlemine – aul 

Mõju tüüp Põhjendus Hinnang olulisusele 


Häiringud võivad esineda ehitustööde ajal, 

ning on ajutise iseloomuga. Tegemist on 

avamere liigiga, kes häiringute esinemisel 

kasutab rändepeatusteks kaugemal avamerel 

asuvaid puhkepaiku. 

Ei ole oluline 

Tankerite sildumiskai on vaiadele toetuv 

kergkonstruktsioon, mis vähendab elupaiga 

pindala maksimaalselt 0,02% (vt joonis 25). 

killustatus Merepõhja elustiku inventuuri (vt lisa 3.2.1) 

kohaselt on auli toiduks sobiva 

põhjaloomastiku biomass planeeringualal 

võrreldes naaberaladega madal. Linnustik 

lähtub oma elutegevuses efektiivsuse 

printsiibist ning väldib liigset energiakulu 

sukeldumisel toiduotsinguteks. Seega võib 

eeldada, et aulid eelistavad kõrgema 

biomassi väärtusega merealasid, mis on 

väljaspool planeeringuala (vt joonised 15- 19 

lisas 3.2.1). 


häirimine 

Talvituvate veelindude kaitseks on välja 

pakutud leevendav meede (vt ptk 8.1). 


Arendaja on algatanud linnustiku seirekava 

läbiviimise et kaardistada liikide reaalne 

paiknemine ja liikumine planeeringualal (vt 

ptk. 8.6). Seiere tulemused võetakse arvesse 

terminali ja tankerite sildumiskai 

planeerimise, projekteerimise ja ehitamise 

149


järgmistes menetlusetappides. 


populatsiooni 


Tegemist on Eestis tavalise ja arvuka 

linnuliigiga. Pakri linnualal on 1-2% talvise 

asurkonna koguarvust. Kavandatava 

tegevusega ei mõjutata liigi puhke-, talvitusega 

toitealade tingimusi Pakri linnualal kui 

rakendatakse leevendavad meetmed. 


vee kvaliteet Kavandatav tegevus ei põhjusta 

naftareostust ega avalda muul viisil mõju 

merevee kvaliteedile (vt ptk. 5.7.2). 

Mõju puudub 

150


Olulise mõju määratlemine – kühmnokk – luik 



olulisusele 

elupaiga 

kadu 

pindala 

Sobiv vee sügavus luikede toitumisaladel on kui 

1,5 meetrit. Vaiadele ehitatav tankerkai ei 


vähenda oluliselt taimestikurikka merepõhja 

pindala (vt ptk 5.7). Sobilike pesitsuspaikade 

kadu alternatiivi 1 puhul, alternatiivi 2 puhul 

ebaoluline. Rändavatele ja talvituvatele lindudele 

ebaoluline mõju, sest liik on sotsiaalse 

ja 

agressiivse iseloomuga, inimtegevus kühmnokk 

luike ei häiri. 

killustatus Talvituvad ja läbirändavad linnud ei ole 

ökoloogiliselt seotud konkreetse kindla 

elupaigatüübiga ning kohastuvad mitmesugustes 

tingimustes. Lahepere lahe asurkond väike ja 

ebapüsiva suurusega. 


häirimine 

Tihti eelistavad linnud talvituda inimtegevusest 

oluliselt mõjutatud kohtades, nt. linnas asuvad 

veekogud ja sadamad. Ajutist häirimist võib 

üksikutele isenditele põhjustada terminali 

ehitustegevus, kuid mõju on ebaoluline ja kiirelt 

mööduv (vt. lisa 3.4). 

Mõju puudub 

populatsiooni 



Kavandatava tegevusega ei mõjutata liigi puhke-, 

talvitusega toitealade tingimusi. 


vee kvaliteet 

Kavandatav tegevus ei avalda mõju merevee 

kvaliteedile 

Mõju puudub 

151


Olulise mõju määratlemine – sõtkas 



olulisusele 

elupaiga 

kadu 

pindala 

Mõju talvituvatele lindudele puudub kui 

rakendatakse KSH aruandes välja pakutud 

Mõju puudub 

leevendav meede. 

killustatus 

Talvituskoloonia killustatuse vältimiseks on välja 

Mõju puudub 

pakutud leevendav meede. 

häirimine 

Puudub kui ehitustegevusest hoidutakse lindude 


talvitusajal. Ajutine mõju hüdrotehniliste tööde 

tegemise ajal rändepeatusel viibivatele lindudele. 

populatsiooni 



Populatsiooni asustustihedus on võrreldes Paldiski 

lahega madal. Selles piirkonnas auli järel arvukuselt 

teine liik. 

Mõju puudub 

vee kvaliteet 


kvaliteedile 

Mõju puudub 

152


Olulise mõju määratlemine – viupart 



olulisusele 

elupaiga 

kadu 

pindala 

Läbirändavad linnud toituvad madalaveelistel, 

taimestikurikastel, lainetuse eest kaitstud aladel 

Mõju puudub 

veepinnal taimedest. Tankerkai alal niisugune 

elupaigatüüp puudub. 

killustatus 

Tegemist on väiksearvulise kolooniaga, läbirändel 


lindudele sobivad toitumisalad asuvad tankerkaist 

eemal. 

häirimine 

Ajutine mõju hüdrotehniliste tööde tegemise ajal 


rändepeatusel viibivatele lindudele. 

populatsiooni 


Läbirändel tavaline ja arvukas liik kellele sobivad 

madalaveelised taimestikurikkad merelahed. 

Lahepere lahes on arvukus võrreldes Matsalu, 

Pärnu, Haapsalu, Käina lahe ja Väikese väinaga 

väike. 


vee kvaliteet 


kvaliteedile 

Mõju puudub 

153


Olulise mõju määratlemine – sinikael –part 



olulisusele 

elupaiga 

kadu 

pindala 

Läbirändavad linnud toituvad madalaveelistel, 

taimestikurikastel, lainetuse eest kaitstud aladel 

Mõju puudub 

veepinnal ja veepinna lähedal limustest ja 

taimedest. Tankerkai alal niisugune elupaigatüüp 

puudub. 

killustatus 

Läbirändel lindudele sobivad toitumisalad asuvad 

Mõju puudub 

tankerkaist eemal. 



häirimine 

Ajutine mõju hüdrotehniliste tööde tegemise ajal 


rändepeatusel viibivatele lindudele. 

populatsiooni 




lahega madal. 

Mõju puudub 

vee kvaliteet 


kvaliteedile 

Mõju puudub 

154


Olulise mõju määratlemine – merivart 



olulisusele 

elupaiga 

kadu 

pindala 

Merepõhja elustiku inventuuri (vt lisa 3.2.1) 

kohaselt on auli toiduks sobiva põhjaloomastiku 


biomass planeeringualal võrreldes naaberaladega 

madal. Linnustik lähtub oma elutegevuses 

efektiivsuse printsiibist ning väldib liigset 

energiakulu sukeldumisel toiduotsinguteks. Seega 

võib eeldada, et rändepeatusel olevad linnud 

eelistavad kõrgema biomassi väärtusega 

merealasid, mis on väljaspool planeeringuala (vt 

joonised 15- 19 lisas 3.2.1). 

killustatus 


Mõju puudub 


häirimine 



talvitusajal. Ajutine mõju hüdrotehniliste tööde 

tegemise ajal rändepeatusel viibivatele lindudele. 

populatsiooni 


Populatsioon Lahepere lahel puudub. 

Mõju puudub 

vee kvaliteet 


kvaliteedile 

Mõju puudub 

155


Olulise mõju määratlemine – tuttpütt 



olulisusele 

elupaiga 

kadu 

pindala 

Mõju talvituvatele lindudele puudub kui 

rakendatakse KSH aruandes välja pakutud 

Mõju puudub 

leevendav meede. 

killustatus 


Mõju puudub 


häirimine 



talvitusajal. 

populatsiooni 




lahega madal. 


vee kvaliteet 


kvaliteedile 

Mõju puudub 

Kumulatiivsed mõjud 

Teemaplaneeringu ala hõlmab osaliselt olemasolevat 8 tuulegeneraatoriga Pakri 

tuuleparki. Lisaks on kehtestatud detailplaneering 24 täiendava tuulegeneraatori 

ehitamiseks. Pakri tuulepargi KSH 33 ega käesolev KSH ei ole tuvastanud mõjusid 

kaitsealustele liikidele, mis võiksid kumuleeruda. 

Mitmete keskkonnamõjude hindamiste ja seireprogrammide tulemusena (vt ptk. 5.5) ei 

ole tuvastatud mõjusid piirkonna linnustikule, mis koosmõjus võiksid kavandatava 

tegevusega põhjustada planeeringuala mõjupiirkonnas olulist mõju linnustikule. 

33 Hendrikson & Ko töö nr 632/05, Tartu 2005 

156


6.4 Kokkuvõte 


Eksperthinnangute, välitööde ja olemasolevate vaatlusandmete analüüsi põhjal 

järeldavad eksperdid, et Lahepere laht ei ole Pakri linnuala üldises kontekstis oluline 

lindude pesitsus- , rände- ega talvitusala. Mitmete kaitsealuste linnuliikide Eesti ja Pakri 

linnuala kontekstis väikesed kolooniad talvituvad planeeringuala mõjupiirkonnas. 

Erandiks on aul, kelle rahvusvahelise tähtsusega ( 1-2% talvise asurkonna koguarvust) 

talvituskoloonia ulatub ka planeeringualale. Talvituvatele veelindudele avalduva 

negatiivse mõju vältimiseks on KSH aruandes välja pakutud leevendav meede 

hüdrotehnilistest töödest hoidumise näol talvituvate veelindude kogunemise ajal. 

Sellisel juhul ei avalda kavandata tegevus Pakri linnuala võtmeliikidele olulist 

negatiivset mõju. 

6.5 Pakri loodusala kirjeldus 

Pakri loodusala on loodud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning 

loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I ja 

II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks. I lisas nimetatud kaitstavad 

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), 

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid 

(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), 

väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud 

rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja 

ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede 

kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood 

(7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja 

soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180); 

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica 

palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), 

jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Pakri 

loodusala pindala on 20472,24 ha. 

157


6.6 Kaitstavad elupaigatüübid, liigid ja olulise mõju määramine 


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu mõjualasse jäävad TÜ Eesti Mereinstituudi 

korraldatud inventuuri (vt. lisa 3.2.1) kohaselt elupaigad veealused liivamadalad (1110) 

ja karid (1170) (vt joonis 25). 

Lisaks on planeeringualal nõmmnelgi kasvukoht. 

Veealused liivamadalad (1110). Vastavalt 2007 aasta definitsioonile on selle 

elupaigatüübi puhul tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuva, valdavalt liivastest 

setetest koosnevate moodustistega. Peale liivase sette võib põhja substraadi hulka 

kuuluda ka jämedamat fraktsiooni kuni kruusa ja kivideni välja. Juhul kui liivane sete 

katab kõvemat substraati kas peenema või paksema kihina, klassifitseeritakse sellised 

põhjad samuti liivamadalateks, juhul kui settes esinevad liivamadalatele omased 

bioloogilised kooslused. Liivamadalaid iseloomustab iseloomuliku elustiku olemasolu, 

millele Läänemere tingimustes vastab kõrgemate taimede, mändvetikate ja arvutate 

karbipopulatsioonide esinemine. Tavaliselt ei ulatu liivamadalad sügavamale kui 20 m, 

kuid definitsiooni järgi võib sügavus olla ka suurem, kui settes esinevad liivamadalatele 

iseloomulikud kooslused. Seega uue definitsiooni järgi on määravaks peamiselt vaid 

kaks faktorit: sette koostis (peab domineerima liivane sete) ja iseloomulik bioloogiline 

komponent. 

Tunnustaimed: Elupaigatüübile on iseloomulik suhteliselt taimestikuvaeste koosluste 

olemasolu. Kuna elupaigatüüp esineb enamasti hüdroloogiliselt aktiivsetes 

piirkondades, siis on ka kinnitunud põhjataimestiku esinemine tavaliselt raskendatud. 

Kui põhjataimestik esineb, siis on ta esindatud kõrgemate veetaimede või harvem 

mändvetikate kooslustega. 2007 aasta juhendi järgi on liivamadalatele iseloomulikud 

meriheina, penikeelte, Ruppia sp. ja mändvetikate kooslused. Tunnusloomad: kuna 

tegemist on tavaliselt aktiivsete põhjadega on sessiilne põhjaloomastik tavaliselt 

suhteliselt liigi ja biomassivaene. Tüüpilisemateks liikideks on balti lamekarp, 

liivauurikkarp ja südakarp. 

Ohustatus: Üldiselt mitte ohustatud. Ohuks eelkõige otsene inimtegevus (süvendamine, 

kaadamine). 

158



Karid (1170). Loodusdirektiivi mõistes (2007 aasta täpsustatud definitsioon) on 

karide näol tegemist merepõhjast litoraali või sublitoraali kerkivate reeglina kõvast 

substraadist moodustunud pinnamoodustistega. Selle elupaigatüübi sügavusleviku 

määramisel ei kasutata enam kindlat sügavuse parameetrit, vaid elupaigatüübi 

olemasolu määratakse ära iseloomulike bioloogiliste koosluste tsoneeringuga. 

Iseloomulikeks liikideks on Läänemere tingimustes välja toodud põisadru, Furcellaria 

lumbricalis, Mytilus trossulus, Dreissena polymorpha ja Balanus improvisus esinemine. 

Karisid asustavat elustikku iseloomustab äärmiselt kõrge bioloogiline produktiivsus ja 

dünaamilised keskkonnatingimused. Eesti rannikumeres esineb antud elupaigatüüp 

harvem võrrelduna liivamadalatega. Enamasti on teda leida moreense päritoluga 

merepõhja seljandike piirkonnas ning veealuste paepaljandite puhul. Eestis kuuluvad 

karide elupaigatüüpi rannikumere rahnuderikkad alad või aluspõhjakivimeist 

merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Eestis tuleb selle 

elupaigatüübi alla arvata ka mõnede saarte ümbruses (Osmussaar, Pakri ja Vaika 

saared) esinevad enam-vähem sileda pealispinnaga ning astmeliselt sügavamale 

laskuvad kaljurahnud. 

Tunnustaimed: Põhjataimestiku moodustavad põhiliselt erinevad pruun- ja 

punavetikate kooslused. Kui valgustingimused (sügavus) võimaldavad, siis areneb 

sublitoraalis kõrge biomassiga ja liigilise mitmekesisusega põisadru kooslus. Põisadru 

vööndist sügavamal leidub siin tavaliselt ohtralt kinnituvat agarikku või söödavat 

rannakarpi. 

Tunnusloomad: Selgrootutest võib leida kividel vetikate vahelt ja sügavamatest 

piirkondadest söödavat rannakarpi ja rändkarpi. Põisadru kooslustes elab hulgaliselt 

liikuvaid põhjaloomi – kirpvähid, müsiidid, lehtsarved. Kalastik võib olla liigirikas. Tihti 

võib kohata lesta, emakala, kammeljat, merisiiga, nolgust. 

Ohustatus: Eesti rannikumere tingimustes on elupaigatüüp ohustatud enamikel 

juhtudel vaid kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse arengu juures 

tavaliselt elupaigatüüpi ei häiri. 

Nõmmnelk. Madal sinakasroheline mätasjalt kasvav taim nelgiliste sugukonnast. Õiteta 

võrsikute lehed on naaskeljad, kuni 4 cm pikad, varrelehed kuni 2 cm pikkused. Valged 

159



tugeva nelgilõhnaga õied on 1 (2) kaupa. Eestis on laialt levinud nõmmnelgi teine 

alamliik (D. ssp. Borussicus), alamliikide eristamine on raske. Ühtede andmete kohaselt 34 

on D. arenarius subsp. arenarius levinud vaid Lõuna – Rootsis, teiste allikate järgi Lääneja 

Põhja – eestis, Lääne – Lätis, Loode – Venemaal ja Karjalas. Andmete erinevuse 

põhjuseks on alamliikide raske eristatavus. Kasvukohaks sobivad kuivad valgusrohked 

männimetsad, liivikud, luited, loopealsed ja klibuvallid. Keskkonnaregistri andmete 

kohaselt on Pakri poolsaarel registreeritud 4 nõmmnelgi kasvukohta. Lisaks leidis 

ekspert Lauri Klein 2009. aasta suvel läbi viidud inventuuri 35 käigus 2 uut leiukohta. 

Ohustatus: kasvukohtade sammalde, samblike ja kõrrelistega kinnikasvamine, 

valgustingimuste muutumine, tallamine. 

Olulise mõju määratlemine elupaigatüübile veealused liivamadalad 


olulisusele 

elupaiga pindala 

kadu 

killustatus 

Tankerite sildumiskai ehitamiseks ei tehta 

süvendus- ega täitetöid, mis võiksid elupaiga 

pindala vähendada. 

Sildumiskai ehitatakse elupaigatüübi 

esinemisalale, kuid tegemist on vaiadele 

toetuva kergkonstruktsiooniga, vähendab 

elupaiga pindala planeeringualal 

maksimaalselt 0,02 %. (vt joonis 25). Vaiadel 

moodustub uus kõva settepinnase kooslus (vt 

ptk 5.7.1), mis on hinnanguliselt samaväärse 

suurusega vaiade alla jääva elupaiga pindalaga. 

Mere paigaldatavad tugipostid ei kujuta endast 

tunnusliikidele füüsilist barjääri. 


Mõju puudub 

häirimine Suurem osa taimestiku ja loomastiku 

biomassist on koondunud kuni 10 m 

sügavusele merealale (vt lisa 3.2.1) kuid 


34 Rahvusvahelise tähtsusega taime- ja loomaliigid Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium 2004 

35 Pakri looduskaitseala kaitse eeskirja eelnõu ja seletuskiri. Tallinn 2009/2010 

160


sildumiskai ehitatakse oluliselt sügavamasse 

merre. 

Ehitusaegne häiriv mõju linnustikule on 

lühiajaline ja mööduv. Lindude toidubaas 

põhjaloomastiku arvukuse kasvu tõttu osaliselt 

suureneb. Senised seireandmed näitavad 

toituvate merelindude arvukuse kasvu 

hüdrotehniliste tööde mõjualas peale tööde 

lõppemist (viited Paldiski, Virtsu, Kuivastu ja 

Heltermaa sadamate vastavates 

seireandmetes). 

Lahepere laht ei ole Pakri linnuala üldises 

kontekstis oluline lindude pesitsus- , rändeega 

talvitusala (vt ptk 6.3 ja 6.4). Sildumiskai 

ehitus võib rändepeatusel olevaid linde 

ajutiselt häirida, kuid eksperdi hinnangul on 

selline mõju ebaoluline ja mööduv. 

Terminali ekspluateerimise ajal mingisugust 

mõju merekeskkonnale ei teki (vt ptk. 5.7.2). 


seisundi 

halvenemine 

vee kvaliteet 

Terminali ehitamise mõju põhjataimestikule ja 

loomastikule (tunnusliikidele) on lühiajaline ja 

väheoluline, põhjaloomastikule kohati 

stimuleeriv (vt ptk 5.7.1). 


mõju merekeskkonnale ei teki (vt ptk 5.7.2). 

Terminali ehitamise mõju merevee kvaliteedile 

lühiajaline ja väheoluline. 



Terminali ekspluateerimise ei avalda merevee 

kvaliteedile negatiivset mõju. 

161


Olulise mõju määratlemine elupaigatüübile karid 



olulisusele 

elupaiga pindala 

kadu 

killustatus 

Tankerite sildumiskai ehitamiseks ei tehta 

süvendus- ega täitetöid, mis võiksid elupaiga 

pindala vähendada. 

Sildumiskai tugipostid on lähimast 

elupaigatüübist ca 100 m kaugusel. 

Mere paigaldatavad tugipostid ei kujuta endast 

tunnusliikidele füüsilist barjääri. 

Mõju puudub 

Mõju puudub 

häirimine Tugipostide paigaldamisega paiskub 

veesambasse vähesel määral setteid, kuid mõju 

on arvestades tööde mahtu ebaoluline ja kiirelt 

mööduv (viited TÜ Eesti Mereinstituudi 

aruannetes). 


seisundi 

halvenemine 

vee kvaliteet 

Terminali ekspluateerimise ajal mõju 

elupaigatüübile ei teki (vt ptk 5.7.2). 

Terminali ehitamise mõju põhjataimestikule ja 

loomastikule (tunnusliikidele) on lühiajaline ja 

väheoluline, põhjaloomastikule kohati 

stimuleeriv (vt ptk 5.7.1). 


mõju elupaigatüübile ei teki (vt ptk 5.7.1). 

Terminali ehitamise mõju merevee kvaliteedile 

lühiajaline ja väheoluline. 

Terminali ekspluateerimise ei avalda merevee 

kvaliteedile olulist negatiivset mõju. 

Mõju puudub 

Mõju puudub 

162


Olulise mõju määratlemine – nõmmnelk 


Mõju tüüp Põhjendus Hinnang olulisusele Leevendavad 

meetmed 


Alternatiiv 1 puhul 

Oluline 

negatiivne 

Uue 

elupaiga 

ehitusalal 

elupaik 

mõju/mõju puudub 

loomine. 

Praktika 

kaob 100%. 

kohaselt on õitsvate 

Alternatiiv 2 puhul 

isendite 

osatähtsus 

elupaik säilib. 

70% populatsioonist 

istutamisele 

järgnenud 

aastal 

(Kukk, 2009) 

killustatus Alternatiiv 1 puhul 

Oluline 

negatiivne 

Uue 

elupaiga 

elupaik 

kaob, 

mõju/mõju puudub 

loomine 

Pakri 

alternatiiv 2 puhul 

poolsaarele 

elupaika ei killustata. 

häirimine Alternatiiv 2 puhul 

osaline 

negatiivne 

Torustiku 

viimine 

võib 

infrastruktuuri 

mõju 

estakaadile, 

ehitamine 

liigi 

ehitusettevõtja 

kasvutingimusi 

informeerimine 

ajutiselt häirida. 

kasvukoha 

säilitamise 

vajadusest. 

populatsiooni 

Pakri poolsaarel on 

Osaline 

negatiivne 


registreeritud 6 

mõju 

nõmmnelgi 

kasvukohta 

163


Kavandatava tegevuse mõju ala terviklikkusele 


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu koostamisel loobuti KSH ekspertide 

sellekohase ettepaneku kaalumisel Natura 2000 Pakri linnu- ja loodusala vähendamise 

kavast. Eksperdid on positiivsele praktikale toetudes veendunud, et tankerlaevade 

sildumiskai rajamine ja ekspluateerimine on võimalikud ilma Pakri hoiuala pindala 

vähendamata. 

164



Pakri loodusala terviklikkuse säilitamise kontrollnimekiri 

Kaitse eesmärgid 

selgitus 


jah/ei 

aeglustada ala kaitse-eesmärkide 

saavutamist 

ei 

Pakri loodusala on loodud elupaigatüüpide 

ja liikide kaitseks. Planeeringuala on 

tuvastatud veealuste liivamadalate, karide 

ja kaitsealuse taimeliigi nõmmnelk 

esinemine. Kavandatav tegevus ei avalda 

negatiivset mõju kaitstavatele 

elupaigatüüpidele. 

Osaliselt 

jah 

Teede ja torustiku ehitamine avaldab 

ajutist negatiivset mõju nõmmnelgi 

kasvukohale planeeringualal. Välja on 


katkestada ala kaitse-eesmärkide 

suunas liikumise 

ei 

Kavandatav tegevus ei avalda elupaikadele 

negatiivset mõju. Pakri poolsaarel on 

registreeritud 6 nõmmnelgi kasvukohta. 

takistada selliste tegurite 

toimimist, mis aitavad säilitada 

ala soodsat seisundit 

ei kavandatav tegevus ei mõjuta setete 

koostist ega bioloogilisi komponente 

merekeskkonnas. 

Nõmmnelgi kasvukoha valgus- ja 

niiskusrežiim ei muutu. 

häirida ala soodsa seisundi 

indikaatoritena kasutatavate 

võtmeliikide tasakaalu, levikut ja 

asustustihedust 

ei Valgusrežiimi ja toitainete 

kontsentratsiooni muutused veesambas on 

ajutised ja ebaolulised (vt ptk. 5.7). 

165



Teised indikaatorid 


jah/ei 

põhjustada muutusi kriitilise 

tähtsusega, ala olemust 

määravates aspektides (nt 

toitainete tasakaal), millest 

sõltub ala toimimine elupaiga või 

ökosüsteemina 

ei 

Mereelupaikade olemust määrab ala avatus 


protsessid. Tankerkai ehitus ei avalda mõju 

lainetuse ega hoovuste liikumise režiimile. 

Nõmmenelgi kasvukohta mõjutavad 

valgustingimuste muutumine ja/või ala 

kinnikasvamine. Kavandatav tegevus ei 

muuda neid aspekte. Tallamise vältimiseks 

on välja pakutud leevendav meede. 

muuta ala struktuuri ja/või 

funktsiooni määravate seoste (nt 

pinnase ja vee või taimede ja 

loomade vaheliste seoste) 

ei Kavandatav tegevus ei avalda mõju 

merevee kvaliteedile, pinnase ega pinnavee 

režiimile. 

dünaamikat 

mõjutada alal prognooside järgi 

või eeldatavalt toimuvaid 

looduslikke muutusi 

(nagu näiteks veedünaamika või 

keemiline koostis) 

vähendada esmatähtsate 

elupaigatüüpide pindala 

ei Kavandatav tegevus ei põhjusta ka 

õnnetuse korral merereostust, vette sattuv 

gaas aurustub jäägitult. Kavandatav tegevus 

ei mõjuta setete liikumist (vt ptk 5.6). 

ei Planeeringualal ei ole esmatähtsaid 

elupaigatüüpe. 

vähendada esmatähtsate liikide 

arvukust 

ei 

Planeeringualal ei ole esmatähtsaid liike. 

166

muuta esmatähtsate liikide 

vahelist tasakaalu 

ei 




vähendada ala mitmekesisust ei Tankerite sildumiskai ehitamine ei mõjuta 

mere elupaigatüüpe (vt joonised 25 ja 26). 

põhjustada häirimist, mis võib 

mõjutada asurkondade suurust 

või esmatähtsate liikide vahelist 

tasakaalu või asustustihedust 

ei 


põhjustada killustatust ei Arvestades Lahepere lahe suudmeala 

avatust merele ei põhjusta tankerkai 

ehitamine killustatust. 

põhjustada peamiste tunnuste 

(nt puistaimkate, loodetele 

avatus, igaaastased üleujutused 

jne) vähenemist või hävimist 

ei Ala peamine tunnus on selle avatus 


protsessid. Vaiadele toetuva tankerkai 

ehitamine ei muuda lainetuse ega hoovuste 

režiimi. 

6.7 Kokkuvõte 

LNG terminali ehitamine ei avalda Pakri loodusalal kaitstavatele elupaigatüüpidele ja 

liikidele olulist mõju, kui rakendatakse ellu keskkonnakaitseliselt eelistatud alternatiiv 

2, tankerite sildumiskai ehitamisel välditakse tammi rajamist, välistatakse lõhketööd 

vundamentide ja infrastruktuuri ehitamisel ning arvestatakse KSH ekspertide poolt 

välja pakutud leevendavate meetmetega (trasside rajamine suundpuurimisega või 

estakaadile, olemasoleva infrastruktuuri ja pinnaseteede kasutamine). 

167


7. Ülevaade alternatiivsetest arengustsenaariumidest 


LNG terminali asukohavalik 

Rahvusvaheline konsultatsioonifirma Ramboll Grupp koostas LNG terminali 

asukohavaliku uuringu, milles paluti välja selgitada parim võimalikest asukohtadest 

Paldiskis, Muugal ja Inkoos (Soome). Valikukriteeriumideks oli keskkonnanõuded, 

ohutus läheduses paiknevatele inimestele, vajalike investeeringute suurus, Eesti ja 

Soome vahelise planeeritava gaasitrassi Balticconnector poolt esitatavad tingimused, 

kokku 21 kriteeriumit. Kriteeriumite võrdlemisel tunnistati parimaks asukohaks 

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringuga kavandatav asukoht Pakrineemel. 

Asukohavaliku uuringu tulemustele tuginedes koostas Paldiski LNG terminali 

teemaplaneeringu planeerija (Sweco Projekt AS) terminali asukoha eelvaliku. Eelvaliku 

tulemuste kohaselt on parim asukoht terminali rajamiseks Pakrineeme. Eelvalik on 

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2. 

Olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse on määranud oma 

06.07.2009 otsusega nr 2.1-13/2725 maavanem ja kooskõlastanud oma 25.06.2009 

otsusega nr 13-3/4855 regionaalminister. Lähtuvalt objekti spetsiifikast, eriti 

arvestades antud olulise ruumilise mõjuga objekti suurõnnetuse kategooriast 

tulenevaid nõudeid, ei ole planeeringu eskiislahenduse kohaselt planeeringualal mitut 

alternatiivset asukohta võimalik leida. 

Pakri maastikukaitseala laiendamine 

2016. aasta mai kuuks peavad olema uuendatud kõigi Eesti kaitsealade kaitse-eeskirjad, 

mis on kinnitatud enne Looduskaitseseaduse vastuvõtmist 36 . Pakri maastikukaitseala 

kaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 05. mai 1998. a määrusega nr 98 ja 

kuulub seega eeskirjade hulka, mille uuendamise vajadus on esmase prioriteediga. Pakri 

maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamiseks tellis Keskkonnaamet 2009. aastal 

ekspert Lauri Kleinilt välitööd Pakri poolsaarel asuva kaitseala ja temaga piirnevate 

alade loodusväärtuste inventeerimiseks ja nende seisundi hindamiseks. Lauri Klein 

36 

Enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks 

kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatud kaitseeeskirjade 

jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. 

168



esitas Keskkonnaministeeriumile 04.03.2010 ettepaneku Pakri maastikukaitseala 

piiride ja kaitse-eeskirja muutmiseks. Oma 17.03.2010 kirjaga nr 13-1/1616-2 suunas 

ministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ettepaneku Keskkonnaametile arutamiseks 

ja kaitseala laiendamise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi 

koostamiseks. Asekantsleri kirja kohaselt peab ekspertiis tuvastama kas kaitseala 

laiendamine ja kaitsekorra muutmine on põhjendatud. Keskkonnaamet tellis 

14.09.2010 vastava ekspertiisi ekspert Andres Tõnissonilt. Andres Tõnisson andis 

ekspertiisi 23.11.2010 Keskkonnaametile üle. 

Keskkonnaamet võttis Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamisel ja kaitseala 

välispiiri ja tsoneeringu muutmisel arvesse Andres Tõnissoni eksperthinnangu 

seisukohad ja koostas selle alusel Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu koos 

lisadega, mida amet praegu menetleb. Kaitse-eeskirja eelnõuga on kavandatud kaitseala 

laiendamine muuhulgas Pakrineemel. Kaitseala laiendusel Pakrineemel on algatatud 

ööliblikate hahkkaruslane ja tume-nõlvaöölane püsielupaiga moodustamine, sest need 

olid sellel hetkel ainsad Keskkonnaregistrisse kantud leiukohad Eestis. Püsielupaiga 

kaitse alla võtmise ministri käskkirja eelnõu materjalid on Keskkonnaameti poolt - 

ministeeriumile edastatud 31.01.2011. Kaitseala võimalik laiendamine võib seada 

piiranguid Paldiski LNG terminali rajamisele. 

LNG terminali arendaja OÜ Balti Gaasi poolt 2011.a suvel tellitud hahkkaruslase ja 

tume-nõlvaöölase levikuala uuringud on näidanud, et nimetatud liblikaliike esineb ka 

mujal kui Pakrineemel ning OÜ Balti Gaas on teinud 15.08.2011 

Keskkonnaministeeriumile ettepaneku uute, varasemalt registreeritutest 

ulatuslikumate püsielupaikade kandmiseks Keskkonnaregistrisse. 

Teisalt on Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu 

programmiga aastateks 2011 – 2015 ette nähtud konkurentsi loomine maagaasi turul, 

et vähendada sõltuvust Vene gaasist ning suruda alla gaasi ja toasooja hind Eesti 

ettevõtjatele ja tarbijatele ning Soome ja Balti riikide turgude sidumiseks käsitletakse 

prioriteetse taristuprojektina BalticConnectori ehitamise ettevalmistamist. Kavandatud 

on jätkata tööd LNG terminali Eestisse rajamise ettevalmistamiseks. BalticConnectori 

merre mineku koht on planeeritud Paldiski LNG terminali vahetus läheduses ning Harju 

Maavanem on andnud soovituse projektid omavahel ühendada (vt. ptk. 5.12.1). Seega 

169



vastab Paldiski LNG terminali rajamise kava valitsusliidu programmile võitluseks 

reguleeritud hindadest tuleneva hinnatõusuga ning rahvusliku julgeolekut 

suurendavate ühenduste ja taristute rajamiseks. Paldiski LNG terminali rajamisest 

loobumise korral jäävad arendaja ärihuvid, Harju Maavanema soovitus ning võibolla ka 

valitsusliidu programmi eesmärgid realiseerimata. 

Paldiski LNG terminali arendamise projektist sõltumatult on Eestis menetlemisel veel 

kaks LNG terminali rajamise kava: Jõelähtme Vallavalitsus pöördus oma 03.05.2012 

kirjaga nr 7-3/1177 Harju Maavanema ja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 

poole olulise ruumilise mõjuga objekti, Muuga LNG terminali, asukoha määramiseks 

vastavalt Planeerimisseaduse § 29 2 lg 6 punktile 1. Sillamäe Linnavalitsus on oma 10. 

novembri 2011. a korraldusega nr 605-k algatanud keskkonnamõju hindamise LPG ja 

LNG terminali rajamiseks Sillamäe sadama territooriumile. Mõlema terminali 

keskkonnamõjud ja ohuriskid selgitatakse välja vastava keskkonnamõju (strateegilise) 

hindamise käigus. 

7.1 Alternatiivide võrdlemine 

Paldiski LNG terminal teemaplaneeringu koostamise ja selle KSH tegemise käigus 

töötati välja kaks erinevat võimalikku terminali asendiplaani – vt joonised 29 ja 30. 

1. alternatiivi kohaselt on gaasimahutid ja nende tehnoloogilised seadmed paigutatud 

klindialusele alale, 2. alternatiivi kohaselt on samad mahutid ja tehnoloogilised 

seadmed paigutatud klindipealsele alale. Joonistele on kantud ka kaitsealuste 

taimeliikide kasvukohad ja liblikaliikide elukoht 28.09.2011 Keskkonnaregistri andmete 

kohaselt. Neid aspekte võetakse alternatiivid võrdlemisel arvesse. Lisaks võrreldakse 

kavandatavast tegevusest loobumist, ehk 0 – alternatiivi (vt eelmine lõik). 

170



Joonis 29: mahutite ja tehnoloogiliste seadmete võimalik paigutus 1. alternatiivi korral 

171



Joonis 30: mahutite ja tehnoloogia võimalik paigutus 2. alternatiivi korral 

172



Alternatiivide võrdlemiseks kasutavad eksperdid nn paaritivõrdluse (Põder, T. 2005) 

meetodit. Selle meetodi puhul võrreldakse alternatiive paarikaupa kõigi kriteeriumite 

alusel ning otsustatakse kvantitatiivselt kumb võrreldav on parem. Alternatiiv, mis 

võrdluses osutub paremaks, saab hindepunktiks 1, allajääja saab 0, võrdse paari puhul 

saavad mõlemad 0,5. Punktid summeeritakse ning jagatakse kõigi alternatiivide 

punktisummaga. Saadud hinne näitab, milline on alternatiivi suhteline paremusjärjestus 

valitud kriteeriumi põhjal. 

Kriteeriumite valikul on eksperdid arvestanud kõigi mõjudega, mis kavandatava 

tegevuse elluviimisega või sellest loobumisega tekivad. Kuna tegemist on planeeringuga, 

mis on riigi strateegilise julgeoleku tagamiseks vajalik, loob uusi töökohti, ning tõstab 

kohaliku omavalitsuse tulubaasi, siis valiti kriteeriumite hulka 1. ja 2. 

Planeeringualal on III kaitsekategooria ööliblikaliikide tume- nõlvaöölane ja 

hahkkaruslane Keskkonnaregistrisse kantud elukoht. Alternatiivi 1 puhul on terminali 

ehitusala vahetult liblikaliikide elukohal, alternatiivi 2 puhul sellest eemal. Mõju 

liblikaliikidele kriteerium 3. 

Planeeringualal on mitmed (vt ptk 3.6) kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Eesti 

Maaülikooli rakendusbotaanika professor Tiiu Kulli hinnangul ei ole mõistlik 

esindusliku koosluse lõhkumine ja paljude liikide ning arvukate isendite teisaldamine. 

Alternatiivi 1 puhul on ehitusala nõmmnelgi ja aas- karukella Keskkonnaregistrisse 

kantud asukohal, alternatiivi 2 puhul halli käpa leiukoha peal ning juurdepääsutee ja 

trasside rajamisega hävib osaliselt aas- karukella kasvukoht (vt. joonised 29 ja 30) ning 

Keskkonnaregistrisse kandmata MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu poolt tuvastatud palukarukella 

kasvukoht (vt lisa 3.19). Andmed taimeliigi arvukuse kohta on varieeruvad (vt 

ptk 5.2). Lõplik arvukus tehakse kindlaks spetsiaalsete välitööde käigus kui 

teemaplaneering kehtestatakse (vt. ptk 8.6). Mõju kaitsealustele taimeliikidele on 

kriteerium 4. 

Planeeringuala ulatub Lahepere lahele, mis kuulub Natura 2000 Pakri linnuala 

koosseisu. Alternatiivi 1 puhul piirneb LNG terminal vahetult lahega, alternatiivi 2 puhul 

on sellest oluliselt kaugemal. Mõju linnustikule on kriteerium 5. 

173



Alternatiivide võrdlemise kriteeriumid on: 

1. riigi energeetiline julgeolek 

2. sotsiaalmajanduslik kasu 

3. mõju III kaitsekategooria ööliblikatele 

4. mõju II ja III kaitsekategooria taimeliikidele (sh. Natura võtmeliigid) 

5. mõju linnustikule (sh. Natura võtmeliigid). 

Kuna kriteeriumid ei ole võrdse tähtsusega ega arvandmete põhjal võrreldavad, siis 

leidsid eksperdid kvalitatiivsel meetodil kriteeriumite kaalud. Selleks võrreldi kõiki 

alternatiive omavahel (nt. 1. ja 2.; 2. ja 3.) ning määrati nende omavaheline tähtusus. 

Saadud punktisummast arvutati nende protsentuaalne kaal. 

Kriteeriumite suhtelised kaalud 

Kriteerium Tähtsus Summa Kaal 

1 0,75 0,75 0,5 0,5 2,5 0,25 

2 0,25 0,25 0,25 0,25 1 0,1 

3 0,25 0,75 0,5 0,5 2 0,2 

4 0,5 0,75 0,5 0,5 2,25 0,225 

5 0,5 0,75 0,5 0,5 2,25 0,225 

Kokku 10 1 

Järgneb valitud alternatiivide võrdlemine kõigi kriteeriumite alusel eraldi. 

174


Alternatiivid I kriteeriumi alusel 


Alternatiiv Eelistus Summa Hinne 

0- alternatiiv 0 0 0 0 

1 1 0,5 1,5 0,5 

2 1 0,5 1,5 0,5 

Kokku 3 1,0 

Alternatiivid II kriteeriumi alusel 


0- alternatiiv 0 0 0 0 

1 1 0,5 1,5 0,5 

2 1 0,5 1,5 0,5 

Kokku 3 1,0 

Alternatiivid III kriteeriumi alusel 


0- alternatiiv 1 0,75 1,75 0,58 

1 0 0 0 0 

2 0,25 1 1,25 0,42 

Kokku 3 1,0 

175


Alternatiivid IV kriteeriumi alusel 



0- alternatiiv 1 0,75 1,75 0,58 

1 0 0 0 0 

2 0,25 1 1,25 0,42 

Kokku 3 1,0 

Alternatiivid V kriteeriumi alusel 


0- alternatiiv 1 0,75 1,75 0,58 

1 0 0 0 0 

2 0,25 1 1,25 0,42 

Kokku 3 1,0 

Kaalutud kriteeriumite alusel lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks tuleb iga 

kriteeriumi järgsed hinded kriteeriumi kaaluga läbi korrutada Nii saadakse iga 

kriteeriumi kaalutud hinne. Alternatiivide paremusjärjestuse määrab kaalutud hinnete 

summa. 

176


Alternatiivide väärtused kriteeriumite kaupa: 


Kriteerium Kaal 0- alternatiiv 1 2 

I 0,25 0 0,125 0,125 

II 0,1 0 0,05 0,05 

III 0,2 0,116 0 0,084 

IV 0,225 0,1305 0 0,0945 

V 0,225 0,1305 0 0,0945 

Väärtusindeks 1 0,377 0,175 0,448 

Paremusjärjestus 2. 3. 1. 

Alternatiivide võrdlemisel osutus eelistatuks 2. alternatiiv ehk mahutite ja 

tehnoloogiliste seadmete rajamine klindipealsele alale. Selle lahenduse koos kõigi KSH 

käigus välja pakutud leevendavate meetmetega soovitavad eksperdid ellu rakendada. 

177


8. Negatiivsete mõjude leevendamisvõimalused 


8.1 Meetmed linnustiku kaitsmiseks 

Pesitsevate krüüslite toitumisala meres on kuni 1 km veepiirist. Ekspert teeb 

ettepaneku pesitsusajal ( 15.04. kuni 15.07) vältida igasugust laevaliiklust toitumisalal. 

See on ala Pakri neeme tipust raadiusega 1 km merele igas suunas. Sellise meetme 

rakendamine ei häiri LNG terminali ja sildumiskai töörežiimi. Laevade liikumisteekond 

sadamasse ja sadamast välja määratakse ära koostöös Veeteede Ametiga. 

Hüdrotehnilistest töödest Lahepere lahel tuleb võimalusel hoiduda talviste veelindude 

kogunemise ajal 1. novembris kuni mai keskpaigani. Kui kaitseala valitseja on 

veendumusel, et talvituvate veelindude lahkumine on ilmastikuolude (või muude 

arendajast sõltumatute asjaolude tõttu) lõppenud varem, on tööde tegemine lubatud. 

Arendaja on sõlminud lepingu ornitoloog Aarne Tuulega linnustiku seirekava 

läbiviimiseks et kaardistada linnustiku reaalne paiknemine ja liikumine planeeringualal. 

Seirekava mahu ja metoodika on koostanud Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse 

programmijuht Veljo Volke. Seire tulemused võetakse arvesse planeerimise, 

projekteerimise ja ehitamise menetluse järgmistes etappides. 

Pesitsusajal (15.04. kuni 15.07.) tuleb hoiduda terminali vundamendisüvendite 

raimamisest. 

8.2 Meetmed kaitsealuste liblikaliikide kaitsmiseks 

Selleks, et vältida III kategooria ööliblikaliikide tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslane 

munade, röövikute ja nukkude kahjustamist, tuleb terminalist tankerkaini rajatavad tee 

ja torutrasside ehitus korraldada viisil, mis võimalikult vähem kahjustaks elupaika. 

Ehitustööd tuleb läbi viia ajal, mil õhutemperatuur piisavalt madal selleks, et nii tumenõlvaöölase 

kui hahkkaruslase isendid oleksid kindlasti kõik diapausis 

(puhkeseisundis) ning ehitustegevusest tulenevatele võimalikele negatiivsetele 

kõrvalmõjudele kõige vähem vastuvõtlikud. Selliseks ajavahemikuks on pikaajaliste 

vaatlusandmete põhjal kõige tõenäolisemalt ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. 

Arendaja poolt on ette nähtud meetmed mida tuleb ehitustööde korraldamisel 

178



rakendada. Kõigepealt rajatakse kõvakattega tee, mis on vajalik ehitatava kai 

teenindamiseks. Sellele järgnev torujuhtme ehitus toimub teetammilt. Materjalide 

ladustamise kohad määratakse eelnevalt arendaja poolt ning kooskõlastatakse 

Keskkonnaametiga. Ranget kontrolli kogu tegevuse üle peab Balti Gaas OÜ 

keskkonnaspetsialist. 

Terminali valguslahenduse projekteerimisse kaastakse lepidopteroloogia spetsialist 

ning projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Terminali valgustamiseks 

liblikaliikide elupaikade läheduses tuleb kasutada valgustuslahendust, mis oleks 

liblikaliikide elutegevust võimalikult vähem häiriv. Klindialust trassiosa intensiivselt ei 

valgustata. Sadamakai valgustus lahendatakse suundvalgustusega maismaa poolt mere 

poole, kai otsavalgustust tugevdatakse ainult tankerite sadamas viibimise ajal, kuid 

kasutatakse samuti suundvalgustuse meetodit. 

8.3 Meetmeid kaitsealuste taimeliikide kaitseks 

Ehitusalale jäävate taimeliikide kaitsmiseks on ainukene võimalus nende 

ümberistutamine liigile sobivasse kasvukohta. Selleks on looduskaitseseaduse alusel 

vastu võetud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määrus nr 248 Kaitsealuse liigi isendi 

ümberasustamise kord. Ümberistutamise aluseks on ekspertarvamus, mis sisaldab 

ümberasustamise võimalikkuse hinnangut, ettepanekut ümberasustamise toimumise 

aja suhtes, ettepanekut ja arvamust ümberasustamise võimaliku sihtpiirkonna või - 

piirkondade kohta ja liigi eripärast tulenevad tingimusi liigi isendi elujõulisuse ning 

sigimisvõime säilimiseks ümberasustamise käigus ja pärast ümberasustamist. Kui 

teemaplaneering kehtestatakse, siis tuleb niisugused ekspertarvamused koostada 

vähemalt otseselt ehitusalale jäävate kaitsealuste taimeliikide kohta. 

Määruse kohaseid taimeliikide ümberistutamisi on Eestis Keskkonnaameti 

koordineerimisel tehtud. Taimeliikide hilisem seire on näidanud tingimustele vastavate 

istutamiste esialgset edukust. Mõnel juhul on taimeliik uues kasvukohas oma senist 

leviala laiendanud. Praktika kohaselt ei ole istutused olnud 100 % edukad, mingi osa 

taimedest ei juurdu või ei kohane uues kasvukohas. 

179

Liik 

Istutamise 

aasta 


Istutamise edukus 


Aasnelk 2005 2009. aasta suvel hinnati ümberistutatud 

populatsiooni seisundit rahuldavaks (Reier, 

Rammul, 2009). 

Palu - karukell 2008 Järgneval aastal oli alles ca 25% isenditest ja 

neist veerand õitses (Kukk, 2009). Ettevõtmisest 

ja liigibioloogilistest uuringutest järeldati, et 

edaspidi tuleb vältida mehaanilist täiskasvanud 

taimede teisaldamist, sest see ei päästa neid 

taimi. 

Nõmmnelk 2008 Ca 70% kogu populatsioonist elas ümberistutuse 

üle (Kukk, 2009). 

Laialehine neiuvaip 2010 Selgub hiljem. 

Planeeringualal kasvavate balti sõrmkäpa, aas - karukella, suur käopõlle, 

kahkjaspunase sõrmkäpa, kuradi sõrmkäpa ja halli käpa ümberistutamise praktika 

Eestis puudub. 

Eesti Maaülikooli rakendusbotaanika professor Tiiu Kulli hinnangul (vt lisa 3.8) tuleb 

ümber asustada terve kooslus –rajada kuskil sama suur ja sama tüüpi kooslus, kuhu 

istutatakse kaitstavad liigid, juhul kui kavandatav tegevus ellu viiakse. 

Alternatiivide kaalumise tulemusel eelistatud 2. alternatiivi ellurakendamise korral 

jäävad terminali ja selle infrastruktuuri ehitusalale halli käpa kasvukohad. Ringi tuleb 

istutada ka terminali ja tankerkai ühendamiseks laiendatava tee alale jäävad aaskarukella 

ja palu-karukella taimed. Kuigi halli käpa ja aas-karukella ümberasustamise 

praktika seni Eestis puudub, on ümberistutus vajalik isegi juhul kui enamus isendeid 

ellu ei peaks jääma (vt lisa 3.8). Mulla seemnepanga toel võivad taastatud koosluses 

uued isendid kasvama hakata. 

180



Andmed taimeliikide arvukuse kohta on varieeruvad (vt. ptk. 5.2). Rõhutada tuleb, et 

taimeliikide arvukus on aastate kaupa väga erinev, olenedes paljudest teguritest 

vegetatsiooni- ja talveperioodi jooksul. 

8.4 Meetmed maastiku kaitsmiseks 

Tehnovõrkude ehitamise negatiivse keskkonnamõju leevendamise peamine võimalus 

väljaspool terminali territooriumi on torustike rajamine horisontaalsuundpuurimise 

meetodil. Selle meetodi rakendamine aitab vältida torude paigaldamiseks vajalike 

pinnasetöid, ning seeläbi väheneb mõju maastikule, taimestikule ja veerežiimile. 

Sõltuvalt pinnase geoloogiast vähendab selle meetodi kasutamine oluliselt müra ja 

vibratsiooni teket ehitustegevuse ajal ning vajalike ehitusmaterjalide (liiv, killustik, 

täitepinnas) kasutamise vajadust. Soovitav on vältida lahtise kaevise meetodil torustike 

ehitamist vana laialehise metsa tunnustega koosluste ja lepa – sanglepa puistute 

esinemisala lähipiirkonnas (min. 150 m tsoon), sest need elupaigatüübid on tundlikud 

ka ajutiste pinnavee- ja toitainete režiimi muutuste suhtes 37 . 

Arvestades Pakri poolsaare geoloogilist ehitust ning loodusväärtusi tuleb täielikult 

välistada lõhketööde kasutamine terminali ja infrastruktuuri ehitamisel (vt lisa 3.10). 

Arendajal tuleb kaaluda mahutite süvendisse koguneva põhjavee koguste 

vähendamiseks hüdrotõkke rajamise projekti koostamise ja hüdrotõkke väljaehitamise 

vajadust ja võimalust. Hüdrotõke on keerukas insenertehniline rajatis ning selle 

väljaehitamise otsuse vastuvõtmisel võetakse muuhulgas arvesse majanduslikud 

aspektid (sh. keskkonnatasud). 

8.5 Meetmed ehitusmõjude vähendamiseks 

Terminali territooriumile rajatava süvendi dreenivee kogumiseks tuleb ehitada 

settebassein, kus gravitatsiooniga setitakse heljum. Lahepere lahte võib juhtida 

setitatud dreenivett, mis vastab Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määruses nr 269 

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord nõutud normatiivsele tasemele. Setiti 

37 Eesti Metsa Kasvukohatüübid. Lõhmus 2006 

181



täpsemad tehnilised parameetrid määratakse ehitusprojekti staadiumis, kus settetiigi 

suuruse projekteerimisel arvestatakse väljapumbatava vee maksimaalsest kogusest ja 

eeldatavast heljuvaine sisaldusest, et heitvee viibeaeg settetiigis oleks piisav 

(minimaalselt 48 h). Enne dreenivee ärajuhtimist suublasse tuleb arendajal taotleda 

vee erikasutusluba. Settetiigist väljavoolava vee kvaliteedi üle tuleb vee erikasutusloas 

kehtestada seirenõuded. 

Terminali ehitamisest tuleneva transpordikoormuse mõjude vähendamiseks tuleb 

välistada raskeveokite liikumine läbi Paldiski linna elamualade. Transpordivoo 

ristumise kohas olemasoleva Paldiski maanteega tuleb liiklus vajadusel reguleerida. 

Selle meetme rakendamise vajadus selgub ehitustööde korraldamise etapis, kui on 

üheselt selge päevane transpordivoog. 

Kõik paekivi ja muid pinnasefraktsioone vedavad veokid peavad kuival ajal olema 

varustatud koormakattega. 

Kommunikatsioonide rajamine klindialusel territooriumil toimub kahes etapis. 

Kõigepealt rajatakse kõvakattega tee, mis on vajalik ehitatava kai teenindamiseks. Peale 

tee valmimist valatakse vahetult tee äärde betoontaldmikud, millele püstitatakse 

tugiraamid torustiku jaoks. Torustik on planeeritud maapinnast ca 4 m kõrgusele. Kogu 

torujuhtme ehitus toimub teetammilt. Materjalide ladustamise kohad määratakse 

eelnevalt arendaja poolt ning ranget kontrolli kogu tegevuse üle peab Balti Gaas OÜ 

keskkonnaspetsialist. 

Arendaja peab ehitusettevõtjat informeerima kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade 

paiknemisest ehitusala läheduses. Materjalide ladustamine ja transpordi korraldamine 

tuleb lahendada selliselt, et ei kahjustataks kaitsealuseid liike ning kooskõlastada 

Keskkonnaametiga. 

8.6 Keskkonnaseire edasise korraldamise vajadus 

Arendaja, Keskkonnaameti ja erialaspetsialistide (elupaigatüübi ja kasvukohatüübi 

spetsialistid) koostööna koostatakse Pakrineeme planeeringuala haljastusprojekt ning 

sellega meetmed, millega tagatakse planeeringualas olevate kaitsealuste isendite 

säilivus. 

182



KSH käigus tegi liblikaekspert ettepaneku kaitsealuste liblikaliikide edasiseks 

jälgimiseks: 

Selleks, et saada parem ülevaate III kaitsekategooria liblikaliikide hahkkaruslane ja 

tume nõlvaöölane levikust Eestis, tuleks korraldada teaduslikel alustel seire seni 

registreeritud liikide leiukohtades ning ka liigile potentsiaalselt sobivates leiukohtades 

(vt. ptk. 5.4). Sellised andmed on aluseks liikide kaitsekategooria tõstmise otsuse 

tegemisel. Seireprogramm väljub oma ruumilise ulatuse poolest Pakrineeme LNG 

terminali teemaplaneeringu mõjualast ning tuleks läbi viia teemaplaneeringu 

kehtestamise otsuse tegemisest või tegemata jätmisest sõltumatult. 

KSH läbiviimiseks viidi läbi ulatuslikud välitööd ja analüüsiti läbi senini teadaolev 

materjal ala loodusväärtuste kohta. See on ekspertide arvates piisav alusmaterjal 

üldplaneeringu taseme KSH läbiviimiseks ning KSH tulemuste põhjal 

detailplaneeringu(te) koostamiseks. 

Alljärgnevas tabelis on toodud seiremeetmed, mida KSH eksperdid soovitavad: 

Valdkond Seireprogrammi kirjeldus Seire läbiviimise aeg 

Kaitsealused 

taimeliigid 

välitööd koosluste määramiseks 

ehitusalal (k.a. trasside ehitusalal). 

Määrata kõik koosluses esinevad 

liigid, kaitsealuse liigi isendite arv 

ning ülejäänud liikide ohtrus 

koosluses. 

SEEJÄREL: 

Sobiv aeg selleks on 

juuni lõpp – juuli algus. 

1. seireprogramm jätkub peale 

ümberistutuste toimumist vastavalt 

Vabariigi Valitsuse määruse nr 248 

Kaitsealuse liigi isendi 

ümberasustamise kord alusel tellitud 

ekspertarvamuse tingimustele 

ümberistutuste edukuse jälgimiseks. 

Loendada vegetatiivsed ja 

esimesel 5 aastal igal 

aastal, 

edasi 10., 15. ja 20. 

aastal. 

183


generatiivsed võsud, seemikud ning 

hinnata populatsiooni elujõulisus. 


2. seireprogramm jätkub peale teede 

ja trasside rajamist mõjuala 

kooslustes, mida ümber ei istutatud. 

Loendada vegetatiivsed ja 

generatiivsed võsud, seemikud ning 

hinnata populatsiooni elujõulisus. 

Linnustik Selleks, et hinnata võimalikke 

muutusi linnustiku arvukuses ja 

paiknemises korraldada kevadised ja 

sügisesed rändekogumite vaatlused 

Lahepere lahel. Fikseeritud 

transektidel 

kaardistatakse 

linnukogumid, registreeritakse liigid 

ja isendite arv. 

esimesel 5 aastal 

3 aasta jooksul peale 

tankerkai valmimist 

Kaitsealused 

liblikaliigid 

Selleks, et hinnata ehitustegevusest 

tekkiva tolmu mõju liblikaliikidele 

tuleb tume-nõlvaöölast ja 

hahkkaruslast tundva 

erialaspetsialisti poolt läbi viia 

vaatlusi terminali 

vundamendisüvendite rajamise ajal. 

Vastavalt 

ilmastikuoludele ja 

aastaajale vajadusel iga 

päev. 

Selleks, et hinnata terminali 

ekspluateerimise mõju 

liblikaliikidele tuleb liikide 

arvukuse loendusi liikide lennuajal 

eksperdi poolt valitud metoodika 

põhjal. 

Seiret teostatakse 

esimest korda teisel 

aastal peale terminali 

valmimist ning sõltuvalt 

selle tulemustest 

korratakse seda 

vastavate ekspertide 

184



poolt nende oma 

äranägemise järgi. 

Kooslused 

trasside 

Metsa- ja niidukoosluste seire. 

3 aasta jooksul peale 

alal 

Niidukooslustes määrata liigid, nende 

suundpuurimisi 

ohtrus koosluses, koosluse seisund. 

Metsakooslustes määrata 

väärtusklassid ja kasvukohatüübid. 

Geoloogiline ehitus 

kõrgsurve gaasitrassi 

alal 

Ehitusgeoloogilised uuringud 

vastavalt tunnustatud metoodikale. 

Ühekordne enne 

projekteerimist 

Arendaja on sõlminud lepingu ornitoloog Aarne Tuulega linnustiku seirekava 

läbiviimiseks et kaardistada linnustiku reaalne paiknemine ja liikumine planeeringualal. 

Seirekava mahu ja metoodika on koostanud Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse 

programmijuht Veljo Volke. Seire tulemused võetakse arvesse planeerimise, 

projekteerimise ja ehitamise menetluse järgmistes etappides. 

Kõik kogutud seireandmed tuleb esitada Keskkonnaametile. 

Keskkonnatingimuste seadmise kaalumise õigus ja kohustus lasub tulevikus ettevõtte 

tegevuseks vajalike vee-erikasutusloa, välisõhu saasteloa jms. tegevuslubade 

väljaandjal. 

185


9. Lõppjäreldused 


Planeeringuala on varasemast inimtegevusest tugevasti mõjutatud. Seal on 

endise Nõukogude Liidu armee Leetse raketibaasi militaarehitiste varemed. 

Planeeringuala naabruses on endise õppekeskuse varemed. Eesti Kaitsevägi 

kasutas Pakrineemet laskeharjutuste läbiviimisel. Alalt on kaevandatud paekivi 

pealmisi kihte. Sellest on jäänud astangu servale lükatud pinnasevallid ja 

maapinna nõod mis sisaldava radooni emiteerivat diktüoneemakilta 

(graptoliitargiliit). Kaevandus on nõuetekohaselt rekultiveerimata (vt 

Maapõueseaduse pr. 48 lg 4). Varemete vahele ja kaeveõõnsustesse on 

omavoliliselt ladestatud prügi (sh. probleemseid jäätmeid). 

Veeldatud loodusliku gaasi terminali rajamine Balti regiooni on üks Euroopa 

Ühenduse energeetikapoliitika peamisi ülesandeid. Balti energiaturgude 

ühendamise lõppraportis 38 nimetatakse võimalike asukohtadena Eestis Tallinna 

ja Paldiskit. Seega on terminali asukoha valik tehtud Euroopa Ühenduse tasemel 

(mitte planeerimisseaduse mõistes). Edasises töös on jõutud järeldusele, et 

terminal on otstarbekas rajada sinna, kus on võimalik imporditud gaas suunata 

Baltikumi ja Soomet ühendavasse Balticconnector gaasivõrku. Balticconnector on 

planeeritud merre suubuma Pakri poolsaarel, Paldiski LNG terminali 

teemaplaneeringu lähipiirkonnas. 

Eesti President, valitsuse liikmed ja poliitikud on korduvalt rõhutanud vajadust 

tagada riigi energeetiline sõltumatus Venemaalt imporditavast maagaasist. 

Selleks tuleb rajada rahvusvahelistelt turgudelt ostetava veeldatud loodusliku 

gaasi imporditerminal. Vajalike investeeringute tegemine on jäetud 

erainvestorite ülesandeks. 

Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu 

programmiga aastateks 2011 – 2015 on ette nähtud konkurentsi loomine 

maagaasi turul, et vähendada sõltuvust Vene gaasist ning suruda alla gaasi ja 

toasooja hind Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele. Soome ja Balti riikide turgude 

sidumiseks käsitletakse prioriteetse taristuprojektina BalticConnectori ehitamise 

38 http://ec.europa.eu/energy/infrastructure/events/doc/2009/2009_11_25_hlg_report_170609.pdf 

186



ettevalmistamist. Kavandatud on jätkata tööd LNG terminali Eestisse rajamise 

ettevalmistamiseks. BalticConnectori merre mineku koht on planeeritud Paldiski 

LNG terminali territooriumil ning Harju Maavanem on andnud soovituse 

projektid omavahel ühendada (vt. ptk. 5.12.1). 

Paldiski linn saaks teemaplaneeringu kehtestamisest tulenevast töökohtade arvu 

kasvust suureneva tulubaasi. 

Nendest põhjustest lähtuvalt on Paldiski LNG terminali teemaplaneeringuga 

kavandatav tegevus üldsusele olulise sotsiaalse mõjuga. 

Suurõnnetuse ohuga LNG terminali valitud asukoht Pakri poolsaare idarannikul 

on ohutuse tagamise seisukohalt sobiv. Ettevõtte ohualasse ei jää olemasolevaid 

ega kavandatavaid elamualasid, tähtsaid infrastruktuuri objekte ega teisi 

ettevõtteid, mille töötajatele kavandatav terminal võiks ohtu kujutada. Samuti ei 

ole terminali lähialal teisi suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Seega on välistatud 

mitut ettevõtete haarava kontrollimatu suurõnnetuse (nn doomino efekti) 

tekkimine ja täidetud kemikaaliseaduse § 14 nõuded suurõnnetuse ohuga 

ettevõtte planeerimisel. 

Teemaplaneeringu ala on valitud lähtudes suurõnnetus maksimaalsest ohuala 

raadiusest. 

Veeldatud maagaas ei ole mürgine. Selle käitlemine toimub suletud süsteemis, 

heited välisõhku on võimalikud ainult erijuhtudel. LNG terminali 

ekspluateerimine ei põhjusta ebameeldiva lõhna teket ega Paldiski linna 

elamualadele levimist. 

Navigatsioonitingimuste poolest on valitud asukoht sobiv. Tankerite sildumise 

kai ehitataks kasutades Lahepere lahe looduslikku sügavust. Seega puudub 

vajadus merekeskkonnale negatiivset mõju avaldavate süvendus- ja 

kaadamistööde tegemiseks. 

Terminali tankerkai ehitamise mõjualasse jäävad EL Loodusdirektiivi lisas I 

nimetatud elupaigatüübid: mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid 

(1170). Hüdrotehniliste tööde ajal neile avalduv mõju on lühiajaline ja 

187



arvestades tööde mahtu ebaoluline. Veeldatud maagaasi käitlemine ei põhjusta 

merereostust. Lekke korral vette sattunud gaas hajub jäägitult. 

Eksperdid analüüsisid olemasolevat praktikat, seireandmeid ja seadusandlust 

ning jõudsid järeldusele, et terminali teenindamiseks vajalik sadam saab töötada 

Pakri linnu- ja loodusala kaitse eesmärkideks olevatele liikidele ja 

elupaigatüüpidele negatiivset mõju avaldamata, kui selle akvatoorium kuulub 

Natura 2000 võrgustiku ala koosseisu. Seetõttu loobuti teemaplaneeringuga 

Pakri linnu- ja loodusala pindala vähendamise ettepanekust. 

Pakri linnuala on loodud 18 liigi veelindude elupaikade kaitseks. Lahepere lahe 

linnustik on võrreldes mitmete teiste Pakri linnuala merealadega nii liikide kui 

isendite arvult väikesearvulisem. Seda nii pesitsevate, läbirändavate kui 

talvituvate linnuliikide osas. Erand selles osas on aul, kelle talvituskoloonia 

ulatub planeeringualani. Talvituvate veelindude elutingimuste kaitseks on KSH 

aruandes välja pakutud leevendav meede. 

Pakri neeme tipul, ca 2 km kaugusel terminalist, on unikaalne krüüslite koloonia. 

KSH käigus viidi läbi täiendavad uuringud koloonia kaardistamiseks. Uuringust 

selgus, et krüüslite pesitsusala asub planeeringualast lindudele ohutus kauguses. 

Samuti ei kasuta krüüslid planeeringuala mereakvatooriumi toitumiseks. 

Ornitoloogiaekspert Tiit Randla hinnangul võib üksikute lindude sattumine 

planeeringualale olla juhuslik ega kujuta neile ohtu. 

Ekspert tegi ettepaneku kehtestada krüüslite kaitsmiseks nende toitealal 

igasugune laevaliikluse keeld. Otsuse ettepaneku ellurakendamiseks peab 

tegema kaitseala valitseja. Terminali sildumiskai kasutamisega seotud 

laevaliiklus toimub väljaspool krüüslite toitumisala. 

Kavandatav tegevus ei avalda mõju Pakri loodusala kaitse eesmärkideks 

olevatele elupaigatüüpidele. Ulatusliku inventuuri käigus on ekspert Lauri Klein 

tuvastanud planeeringuala lähipiirkonnas seni veel kaitse alla võtmata 

elupaigatüübi tunnustega kooslusi. Oma ettepaneku Pakri maastikukaitseala 

188



piiride ja kaitse-eeskirja muutmiseks esitas ekspert Klein 

Keskkonnaministeeriumile 04.03.2010. 17.03.2010 kirjaga nr 13-1/1616-2 

suunas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ettepaneku 

Keskkonnaametile arutamiseks ja kaitseala laiendamise põhjendatuse ja 

kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi koostamiseks. Keskkonnaamet 

tellis 14.09.2010 vastava ekspertiisi ekspert Andres Tõnissonilt. Keskkonnaamet 

võttis Andres Tõnissoni eksperthinnangu tulemused arvesse ja koostas Pakri 

maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu. Keskkonnaministeerium ei ole 

otsustanud kaitseala laiendada või sellest loobuda. Nende elupaigatüüpide 

tunnustega kooslustele soodsa seisundi tagamiseks on KSH aruandes välja 

pakutud leevendusmeetmed (vt. ptk. 8.3 ja 8.4). Otseselt ehitusalale jäävad 

elupaigatüübi tunnustega kooslused hävinevad või kahjustuvad. Tuleb rõhutada, 

et tegemist ei ole kaitse all olevate kooslustega ning seni ei ole üheselt selge kas 

elupaigatüübid planeeringualal on määratud õigesti. 

Teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek vähendada rohekoridori laiust. 

Koridori täpne asukoht määratakse detailplaneeringu staadiumis. Oluline on 

detailplaneeringu kehtestamisel tagada rohekoridori ökoloogiline 

funktsioneerimine. Selleks on teemaplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise 

käigus välja töötatud sobiv lahendus (vt. ptk 5.2). Metoodika kohaselt võib 

klindialune ala jätkata rohekoridorina oma ökoloogilise ülesande täitmist, sest 

koridoride laiust üheselt määratud ei ole. KSH eksperdid soovitavad kaaluda 

rohekoridorile uue asukoha leidmist või selle laiendamist klindipealsel alal. 

Paldiski Linnavolikogu on oma 20.12.2007. otsusega nr 78 algatanud Paldiski 

linna üldplaneeringu ja selle KSH koostamise. Üldplaneeringu koostamise käigus 

saab vajadusel määrata, täpsustada ja muuta rohevõrgustiku asukohta vastavalt 

selle KSH tulemustele. Ekspertide esialgsel hinnangul on vajadusel 

rohekoridorile üldplaneeringuga uue asukoha leidmine võimalik. 

Pakrineeme on III kategooria liblikaliikide tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslane 

oluline elupaik. Teaduslikud andmed nende liblikaliikide leviku ja arvukuse 

kohta on puudulikud, sest asjakohast seiret ei ole kõigis registreeritud 

189



leiukohtades ja paljudes ökoloogilistelt sobivates biotoopides läbi viidud. 

Keskkonnaministeeriumile tehti 2006. aastal ettepanek liikide kaitseks 

Looduskaitseseaduse mõistes püsielupaiga moodustamiseks Pakrineemel. 

Terminali ehitamine klindipealsele alale säilitab kaitsealuste liblikaliikide 

elupaiga. Ekspert pakkus välja sobivad leevendavad meetmed liblikaliikidele 

avalduva mõju vähendamiseks. 

Lepidopteroloog Aare Lindt tegi KSH käigus ettepaneku tõsta tume- nõlvaöölase 

kaitsestaatus Eestis kõrgema, II kategooria tasemele. Sellise otsuse 

langetamiseks on vaja korraldada süstemaatiline teaduslikel alustel seire kõigis 

Eestis teadaolevates tume- nõlvaöölase leiukohtades, määrata leiu- ja elukoha 

kriteeriumid liigi ökoloogiast lähtuvalt. Ilmselt on liigile sobivad biotoobid meie 

põhjarannikul ja saartel, sest selle ööliblika leiukohti on varasematest aegadest 

teada Saaremaalt Narvani. 

Arendaja tellimusel viisid lepidopteroloogid 2011. aasta juunis läbi täiendavad 

hahkkaruslase leviku uuringud mitmetes liigile sobivates biotoopides ja 

varasemates leiukohtades. Aare Lindt teostas uuringuid 6 statsionaarse 

valguspüünisega ning 14 valguspüügiga erinevates sobiva biotoobiga paigus 

Pakri neeme ümbruses, täpsemalt Spithamist Läänemaal kuni Salmistuni 

Harjumaal. Lõigul Pakrineemelt Meremõisani püüdis ta kokku 17 hahkkaruslase 

isendit. Eksperdi jaoks olid üllatavad leiud suure tallamiskoormusega Meremõisa 

RMK telkimisalal ja mitme km kaugusel merest. Koostöös Phd. Jaan Viidaleppaga 

tegi ekspert järelduse, et tegemist ei ole juhuleidudega. Hahkkaruslase 

püsielupaik ulatub Pakri neemelt laiemale maa-alale, kui seni arvati. 

2011. aasta juulis toimuvad Aare Lindti juhtimisel KSH menetlusest sõltumatult 

tume – nõlvaöölase levikuuuringud Laokülas. Nädalaga püüti üle kümne isendi. 

Lepidopteroloogide hinnangul on tegemist liigi elupaigaga. Esialgsetel andmetel 

on elupaik umbes 1500 meetrit pikk ja kuni 300 meetrit lai. 

Sellega on tõendatud KSH ekspertgrupi varasem empiiriline hinnang, et 

Pakrineeme ei ole hahkkaruslase ega tume-nõlvaöölase ainuke leiu- ega elupaik 

Eestis. Kuna tegemist on III kategooria kaitsealuse liigiga, siis tuleb liigi levikut 

laiemalt uurida ning vajadusel tagada liigi kaitse kõigis leiu- ja elukohtades. 

190



Planeeringualale jäävad teadaolevalt II ja III kategooria kaitsealuse taimeliikide 

kasvukohad. I kategooria taimeliikide kasvukohti planeeringualal teada ei ole. 

Mõju kaitstavatele taimeliikidele on oluliselt suurem 1. alternatiivi (vt ptk. 7.1) 

korral. Seda on alternatiivide võrdlemisel ühe kriteeriumina arvesse võetud. KSH 

käigus on välja pakutud meetmed taimeliikidele avalduva mõju vähendamiseks 

juhul, kui teemaplaneering kehtestatakse. Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a 

määruse nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord sätestab 

tingimused kaitsealuste taimeliikide ümberistutamiseks. Sellekohane praktika 

on Eestis olemas (vt. ptk. 8.3). Vajalik on edasise seire korraldamine (vt. ptk. 8.5). 

Kui terminali ehitamisel jälgitakse kehtivaid keskkonnakaitsealaseid nõudeid, 

siis ei avalda terminali ehitamine ega hilisem ekspluateerimine olulist 

ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele. 

Tankerlaevade teenindamiseks vajaliku sildumiskai ehitamine ei põhjusta olulisi 

muutusi setete liikumises kui valitakse setete matemaatilise modelleerimise 

tulemusena eelistatud kaikonstruktsioon (vt joonis 23). Sellisel juhul ei ole mõju 

Lahepere lahes olevale populaarsele Kloogaranna supelrannale ette näha. 

Kavandatud tegevus ei oma piiriülest mõju, ei põhjusta kliimamuutusi ega olulist 

jäätmeteket, ei avalda mõju kultuuripärandile. 

Alternatiivide võrdlemisel osutus eelistatuks alternatiiv 2, mille kohaselt 

ehitatakse terminal klindipealsele alale. Selline lahendus aitab säilitada 

Keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja 

liblikaliikide elukoha. KSH eksperdid soovitavad ellu rakendada selle alternatiivi. 

Kõigi osapoolte koostöös välja töötatud planeeringulahendus (alternatiiv 2) 

tagab Pakri linnu- ja loodusalal kaitstavate loodusväärtuste säilimise kavandatud 

tegevuse elluviimise korral, kui rakendatakse kõik KSH aruandes välja pakutud 

leevendusmeetmed. 

191



Kaalutletud otsuse Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kehtestamiseks või 

kehtestamata jätmiseks peab langetama Paldiski Linnavolikogu. Otsuse 

langetamiseks vajalik informatsioon kavandatava tegevuse võimalike 

keskkonnamõjude ja nende leevendusmeetmete kohta on KSH analüüsi 

tulemusena antud. 

192


10. Kasutatud materjalid ja andmeallikad 


1. Comparison of LNG terminals in Paldiski, Muuga and Inkoo. Ramboll Grup töö nr. 

100614002A/281.008; 

2. Eesti Energiajulgeolek Euroopa Liidu Energiapoliitika Kontekstis. Eesti Välispoliitika 

Instituut 2006; 

3. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästa Eesti 

Instituut, Kaja Peterson, 2006; 

4. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Põder, Tõnis 2005; 

5. Loode- ja Lääne-Eesti avameremadalate mittepesitsusaegne linnustik: 2007 -2008.a. 

lennuloenduste kokkuvõte", Leho Luigujõe, Andres Kuresoo; 

6. Pakri looduskaitseala kaitse- eeskiri (eelnõu ja seletuskiri). Lauri Klein, Tallinn 

2009/2010; 

7. Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6 kai pikenduse merekeskkonna seire 2005- 

2006. TTÜ Meresüsteemide Instituut 2006; 

8. Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde seire 

vahearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut 2008; 

9. Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde II 

Etapi aruanne –järelseire. TTÜ Meresüsteemide Instituut 2009; 

10. Projekti “ Anne kaitsealale 2005. ja 2006. aastal ümberasustatud II kategooria 

kaitsealuse taime, aasnelk (dianthus superbus l.), seisundi seiramine, hinnangu andmine 

ümberasustamise edukusele 2009. aasta lõpu seisuga ja ettepanekute tegemine 

kaitsekorralduslike tegevuste planeerimiseks ümberasustatud populatsiooni soodsa 

seisundi tagamiseks“ Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja 

Maateaduste Instituut Botaanika osakond, Tartu 2009; 

11. Projekti „Tartu linnas ümberistutatud aasnelgi uuring soodsa seisundi tagamiseks'' 

Lõpparuanne. Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja 

Maateaduste Instituut Botaanika osakond, Tartu 2008; 

12. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium 

2004; 

13. Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing, 

Tartu 2006. 

193



Lisad 

Lisa 1 Dokumendid: 

1.1. Paldiski Linnavolikogu 20.01.2010. a otsuse nr 17 koopia; 

1.2. Harju Maavanema 06.07.2009 kirja nr 2.1-13/2725 koopia; 

1.3. Regionaalministri 25.06.2009 kirja nr 13-3/4855 koopia; 

1.4. Olemasolevate ja kavandatavate looduskaitseliste piirangute kaart (Keskkonnaamet 

märts 2010); 

1.5. Keskkonnaameti Harju–Järva–Rapla regiooni 09.03.2010 kiri nr HJR 6-8/09/6273–5; 

1.6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 23.03.2010 kiri nr 18-1/10-00306/016; 

1.7. Toomas Kruusi, Urmas Krillo, Ivar Piirsalu 15.03. 2010. kiri; 

1.8. Paldiski Linnavalitsuse vastus Toomas Kruusi, Urmas Krillo, Ivar Piirsalu kirjale; 

1.9. Toomas Kruusi, Urmas Krillo, Ivar Piirsalu 16. 03.2010 kiri; 

1.10. Paldiski Linnavalitsuse vastus Toomas Kruusi, Urmas Krillo, Ivar Piirsalu kirjale; 

1.11. Hella Kingi 18.03.2010. kiri; 

1.12. Paldiski Linnavalitsuse vastus Hella Kingi kirjale; 

1.13. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimislehe koopia; 

1.14. Väljavõte 29.03.2010. ajalehest „Äripäev“; 

1.15. Väljavõte 23.02.2010 väljaandest Ametlikud Teadaanded; 

1.16. Väljavõte 03. 03.2010. ajalehest „Harju Elu“; 

1.17. 23.02.2010 e-kirja koopia; 

1.18. Keskkonnaameti 20.05.2010. kirja nr. 6-8/6273 – 11 koopia KSH programmi 

heakskiitmise kohta; 

1.19. KSH programm; 

1.20. Väljavõte 16.06.2010 väljaandest Ametlikud Teadaanded; 

1.21. Väljavõte 21. 06.2010. ajalehest „Harju Elu“; 

1.22. 15.06.2010 e-kirja koopia; 

1.23. Toomas Tammaru, Erki Õunapi, Anu Sanga 12.07.2010 kiri; 

1.24. Paldiski Linnavalitsuse vastus Toomas Tammaru, Erki Õunapi, Anu Sanga 12.07.2010 

kirjale; 

1.25. KSH aruande avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimislehe 

koopia; 

1.26. väljavõte 22.12.2012.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded; 

1.27. väljavõte 23.12.2011. ajalehest „Harju Elu“; 

1.28. Paldiski Linnavalitsuse 27.12.2011 kirja nr 9-11/1353 koopia; 

1.29. EOÜ 27.01.2012 kirja koopa; 

1.30. ELF 27.01.2012 kirja koopa; 

1.31. Erkki Õunap ja Toomas Tammaru 27.01.2012 kirja koopa; 

1.32. Tiiu Puntso 31.01.2012 kirja koopa; 

1.33. Paldiski Linnavalitsuse vastus EOÜ kirjale; 

1.34. Paldiski Linnavalitsuse vastus ELF kirjale; 

1.35. Paldiski Linnavalitsuse vastus Erkki Õunap ja Toomas Tammaru kirjale; 

1.36. Paldiski Linnavalitsuse vastus Tiiu Puntso kirjale; 

1.37. avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimislehe koopia; 

1.38 EOÜ 09.05. 2012 kirja koopia, 

194


1.39 Paldiski Linnavalitsuse vastus EOÜ kirjale; 

1.40 Paldiski Linnavalitsuse täiendavad selgitused Tiiu Punsole. 


Lisa 2 Teemaplaneering: 

2.1. Trassikoridoride skeem. 

Lisa 3 ekspertarvamused: 

3.1. Maismaataimestiku inventuur. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing Euroülikool, Tallinn 2009; 

3.2.1 Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuur Pakrineeme rannikumeres. TÜ Eesti 

Mereinstituut, Tallinn 2009; 

3.2.2 Pakrineeme ihtüoloogiline ja kalanduslik inventuur. TÜ Eesti Mereinstituut, Tallinn 

2009; 

3.2.3 Veekvaliteedi kirjeldus Pakrineeme rannikumeres. TÜ Eesti Mereinstituut, Tallinn 

2009; 

3.3. Ekspertarvamus Paldiski veeldatud loodusliku gaasi (LNG) terminali planeeringualal 

elavate liblikate hahkkaruslase ja tume-nõlvaöölase kohta. Aare Lindt, Tallinn 2010; 

3.4. Hinnang linnustiku seisundile Pakri poolsaare rannikumeres. Tiit Randla, Tallinn 

2010; 

3.5. Parkineeme sadama hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine. 

Corson OÜ töö nr. 1009; 

3.6. Väljavõte kesktalvise veelindude loenduse 2010. aasta seireandmetest ning Leho 

Luigujõe seirearuanne; 

3.7. Hinnang võimaliku mõju suhtes veelindudele Lahepere lahel. Tiit Randla, Tallinn 2011; 

3.8. Kaitsealuste liikide ümberistutamiskogemused Eestis. Eksperthinnang, Tiiu Kull 2011. 

3.9. Pakri looduskaitseala kaitse-eeskirja lisa 2.B ala elupaigalised jm loodusväärtused 

Pakri poolsaarel. Lauri Klein, Tallinn 2009/2010; 

3.10. Pakri poolsaarele kavandatava gaasiterminali süvendist vee ärajuhtimisega 

põhjustatava põhjavee depressioonilehtri mudeli koostamine. Eesti Geoloogiakeskus 2011; 

3.11. Krüüsel Pakri neemel. Välitöö aruanne. Tiit Randla 2011. 

195

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne

Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!

Delete template?

Save as template ?