9/100 25.11.2011 - Paldiski Linnavalitsus

paldiski.ee

9/100 25.11.2011 - Paldiski Linnavalitsus

Paldiski

Tänases

lehes:

u

l i n n a l e h t • n r . 9/100 2011

Paldiski Linnavalitsuse häälekandja

Mis tehtud, mis teoksil

Tänase Eesti

haridusmaastiku

märksõnad

Paldiski Muusikakool tähistas oma

30. sünnipäeva!

(loe lk.4-5)

Uute Paldiski linnakodanike

õnnitlemine

Paldiski Gümnaasiumi

tegemistest

Eurokool 2011

lugeja kiri

reklaam

KUULUTUSED


Mis tehtud, mis teoksil

Paldiski Linnavalitsusel

on linna

arengus kanda oluline

roll. Linn saab

ja peabki suunama

oma arengukava ja

ka eelarvega linna

muutumist paremuse

suunas. Olgu

selleks siis kas haridusasutuste

renoveerimine

või teede

korrashoid. Silmas tuleb pidada igat valdkonda

ja vastavalt võimalusele neid arendada. Tähtis

on luua elanikkonnale hea ja turvaline elukeskkond.

Ettevõtluse areng, uute töökohtade loomine on

samuti olulise tähtsusega. Linn ise küll otseselt

ettevõtlusega tegelema ei pea, kuid ta peab looma

selle arenguks tingimused.

Seda aastat on jäänud vaid kuu. Vaadates tagasi

nendele sündmustele, mis mahuvad üheteistkümne

kuu sisse võime nentida, et juhtunud ja

tehtud on päris palju. Lisaks traditsioonilistele

üritustele nagu näiteks Paldiski Perepäev väärib

äramärkimist Maxima kaupluse avamine varakevadel.

Selle aasta tippsündmuseks oli loomulikult

23.juunil Maakaitsepäeva tähistamine

Paldiski linnas. Vaatamata sellele, et ilmataat

seda üritust ei soosinud ja saatis meile külalisteks

tugeva tuule ning korralikud vihmasajuhood,

oli linnas palju külalisi kogu Harjumaalt,

erinevatest Eestimaa paikadest ning väliskülalisi

Soomest ja Saksamaalt. Usun, et see sündmus

oli Paldiski linna jaoks väga positiivne.

Lasteaed Naerulind sai uue mänguväljaku,

Sipsiku lasteaed renoveeritud rühmaruumid.

Vanad paplid on asendatud noorte pärnade vastu

ja linnaruumi kaunistavad uued lillekaunistused.

Paigaldatud on istepinke, kus võimalik

jalga puhata. Lisaks renoveeritud bussipeatusi.

Remonditöödega jõudsime ka ujulasse, kuhu

paigaldati uued kapid ja ehitati tuulekoda. Paldiski

Vene Gümnaasiumis sai välja vahetatud

kogu teise korruse elektrisüsteem ja sellega ka

kogu hoone turvalisemaks muudetud. Töid ja

tegemisi on olnud muidki.

Loomulikult on veel väga palju ära teha. Paljud

sellel aastal alustatud tööd jätkuvad ka järgmisel

aastal. Kindlasti jätkatakse tänavaäärsete paplite

väljavahetamist pärnade vastu, paigaldatakse

veel lisapinke tänavate äärde. Väljavahetamist

ootavad prügikastid. Plaanis on laste mänguväljak

viia Kaubamaja esiselt väljakult turvalisemasse

kohta – linnaparki. Linnaruum rikastub

kahe uue teadetetahvli näol. Kindlasti jätkatakse

koolide ja lasteaedade renoveerimisega.

Maxima juurde tuleb linnakodanike soovil uus

bussipeatus ja sellega saab inimene kiiremini

oma poeskäigu sooritada.

Rae 38 hoone renoveerimine on kaasa toonud

teatud takistusi linnavalitsuse allasutuste töös

ning liikluses. Juba täna võime aga näha täiesti

uueilmelist hoone sündi linnapildis. Usun,

et inimesed suhtuvad mõistvalt nendesse ebamugavustesse,

mis hoone renoveerimisega ja

juurdeehitusega on kaasnenud. Uus kaubanduskeskus

ja renoveeritud hoone annavad juba

lähitulevikus palju positiivset kogu linnale.

Hea meel on nentida, et linnasauna töö on paljus

paremaks muutunud. Loodame, et saame ka

sellesse rohkem vahendeid panustada ja seeläbi

saunateenuse kvaliteeti veelgi paremaks muuta.

Väga paljud linnad ja vallad on avalikud saunad

sulgenud. Meie seda kindlasti ei tee.

Koostöös Päästeametiga oleme saavutanud hea

tulemuse ja kõikidesse haridusasutustesse on

paigaldatud tuletõrjesignalisatsioonid. Kiirabitöötajate

töötingimuste paremaks muutmiseks

on otsustatud, et järgmisel aastal paigaldatakse

nende käsutuses olevale majale uus katus.

Juba täna mõtleme sellele, kuhu peaks tulema

uus linnakalmistu. Praegused kalmistud on end

ammendamas ja juba lähitulevikus võib tekkida

olukord, kus meil ei ole enam matmispaiku.

Linn peab muutuma ilusamaks, turvalisemaks!

Selle saavutamiseks on meil kõigil oma osa. Kui

me üheskoos valutame südant oma linna pärast,

osaleme selle paremaksmuutmisel nõu ja jõuga,

siis saavutame ka soovitud tulemused. Jõudes

advendiaega ja jõuluootuses soovin ma kõigile

teile südameheadust ja palju kordaminekuid!

Kaupo Kallas

linnapea

Teadaanne

Paldiski Linnavalitsuse

Sotsiaalosakond asub endiselt

aadressil Rae 38 esimesel

korrusel.

Vastuvõtuajad:

Teisipäev 10.00 – 18.00

Neljapäev 10.00 – 16.00

Info telefonidel:

6741 240

6741 241

6741 242

Advent on rõõmsa jõuluootuse ja

meeleparanduse aeg.

Sellel pühapäeval süüdati kogu Eestis

esimene advendiküünal, mis on puhtuse

ja armu küünal.

Advent on roomakatoliku aasta esimene

püha ja jõulude ootamise aeg. Advendiaeg

kestab kuni jõulupühade saabumise

ehk 25. detsembrini. Usklikud meenutavad

siis seda, kuidas Neitsi Maarjale ilmutas ennast peaingel Gabriel,

kes kuulutas ette Jeesus Kristuse sündimist. Seetõttu on advent usklike

jaoks eriline aeg.

Advendiajal peetakse kirikutes varahommikust missat Püha Neitsi Maarja

auks. Kirikuliste teed valgustab enne päikesetõusu küünal, mis sümboliseerib

Päästja tulemist maa peale väikese lapsukese näol. Kirik kutsub

ristiinimesi üles tegema heategusid.

Me soovime kõigile ilusat advendiaega!

(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)

• Väljaandja Paldiski Linnavalitsus • e-mail: elena.villmann@paldiski.ee, paldiski@paldiski.ee ja tel. 534 00 641

Paldiski Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiski.ee • Trükk AS Rebellis


Tänase Eesti haridusmaastiku

märksõnad

Eks igaüks meist on tähele pannud, et

viimase aasta jooksul on nii ajakirjanduses

ja televisioonis räägitud palju

reformidest Eesti hariduses. 2010.a esimesest

septembrist jõustus uus põhikooli-

ja gümnaasiumiseadus. On selge,

et muudatused puudutavad otseselt ka

Paldiski linna koole ning selle kaudu

kaudselt kindlasti väga suurt hulka linnaelanikke.

Haridus- ja Teadusministeerium on

rõhutanud haridusreformil mitmeid

aspekte. Olulisemate märksõnadena on

toodud välja põhi- ja gümnaasiumihariduse

korrastamine, õppekavad ning

üleminek gümnaasiumites eesti õppekeelele.

Põhi- ja gümnaasiumihariduse korrastamine

on iseenesest seotud kõikide väljatoodud

märksõnadega. Samas tähendab

see Eestis ka koolivõrgu ümbertegemist.

Haridusminister Jaak Aaviksoo

on välja öelnud, et gümnaasiumite arv

peab tänaselt 220 vähenema. Ta on pakkunud

arvuks 54. Seega võib kindlalt

väita, et igasse Eesti omavalitsusse enam

gümnaasiumi ei jää. Oma haridusvõrgu

korrastamist on arutanud koos maavanemaga

ka Harju maakonna omavalitsusjuhid.

Ette rutates saab nimetada, et

suure tõenäolisusega saab Paldiskis oma

gümnaasium olema. Vähemalt selle nimel

tehakse tõsist tööd, kuid sellest juba

järgmiste kuude artiklites.

Nagu juba eelpool nimetasin, on põhija

gümnaasiumihariduse korrastamine

seotud ka teiste märksõnadega. Oluliselt

muutuvad õppekavad. Oma õppekavad

põhikooli ja gümnaasiumile. Eraldi õppekavad

peavad rõhutama põhikooli

ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristatavat

haridusastet, millel on omad

eesmärgid ning selge lõpptulemus. Põhikooli

rõhuasetus on eelkõige lapse

mitmekülgsel arengul ja selleks sobiva

keskkonna kujundamisel. Gümnaasiumi

rõhuasetus on eelkõige edasise sobiva

haridustee leidmisel ning valmisolekul

eri rollide täitmiseks, mis elus ette

tulevad. Gümnaasiumi õppekavas tahetakse

oluliselt suurendada õpilaste valikuvõimalusi.

Alates 2013.aastast peavad

koolid pakkuma õpet vähemalt kolmel

õppesuunal.

Vast kõige suuremat kõlapinda uue haridusreformiga

on saavutanud üleminek

gümnaasiumites eesti õppekeelele.

Kuigi sellise eesti keelele koolide üleminekuga

on Eestis tegeldud juba vabariigi

taasiseseisvumisest alates, on see toimunud

seniajani suhteliselt tagasihoidlikult.

Alates 2011.aasta sügisest peavad

kõik 10. klassi astuvad õpilased õppima

gümnaasiumi õpingute 3 aasta vältel 60

% eesti keeles. Seadusest tulenev üleminek

puudutab kokku 58 kooli üle Eesti.

16 vene õppekeelega kooli taotles 2011.a.

kevadel vene õppekeele või kakskeelse

õppe säilitamist. Neist 2 kooli (Narva

Täiskasvanute Gümnaasium ja Vana-

Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium)

sai loa säilitada venekeelne õpe järgneval

kolmel aastal ning seejärel üle minna

eestikeelsele aineõppele. Kõik see nõuab

põhjalikumat keeleõpet põhikoolis. Haridus-

ja Teadusministeerium on eelmise

sügisel kohtumisel vene õppekeelega

koolide juhtkondadega lubanud toetusmeetmeid

(s.h rahalisi lisavahendeid) ja

tegevuskava kolmeks aastaks ning abi

kooliõppekavade koostamisel. Samuti

on korraldamisel regulaarsed nõupidamised

kõigi vene õppekeelega koolide

juhtidega probleemide määratlemiseks

ja lahenduste leidmiseks.

Kõikidest tänastest oludest lähtudes on

Paldiski ees tõsised muutused haridusvaldkonnas.

Koostöö koolide direktoritega

on tihe. Linnavalitsus peab omaltpoolt

looma kõik võimalikud tingimused,

et reformid ja üleminekud oleksid

võimalikult sujuvad, mida on võimalik

saavutada asjaomaste inimeste mõistva

suhtumisega. Mõistvus, koostöö ja abivalmidus

saab toimuda vaid õhkkonnas,

kus eesmärkide nimel jäetakse tahaplaanile

oma isiklikud ambitsioonid.

Kõikidest sündmustest linna haridusmaastikul

kajastame nagu juba lubatud

järgmistes lehtedes.

Kersti Väinsalu

Abilinnapea

PALDISKI LINNA RAAMATUKOGU TAAS AVATUD

Paldiski Linnaraamatukogu ajutiselt avatud aadressil Rae 36-13 (lugemissaal ja

avalik internetipunkt) ning Rae 36-15 (laenutuspunkt ja lasteosakond).

Külastage meid: Teisipäev- Reede kell 12.00-18.00

Laupäeval 11.00-16.00

Pühapäeval, esmaspäeval - suletud.

l i n n a l e h t • n r . 9/100 2011

ÜRITUSTE KAVA DETSEMBRIS

LASTEAED NAERULIND

Kuupäev Kellaeg Ürituse nimi

05.12 Advendihommik

09.12 Kohtumine päkapikkudega

12.12 Advendihommik

14.12 16.30 Jõululaat

17.12 Jõulupeod rühmades

19.12 Advendihommik

LASTEAED SIPSIK

12-16.12 Jõululaat

21.12 Jõulupidu

PALDISKI VENE GÜMNAASIUM

10.12 Inimeste õiguste päev – temaatilised

klassijuhataja tunnid

5-15.12 TEEVIIT 2011 - osavõtt

Kogu kuu

Raamatukogu tunnid – vestlus raamaturiiuli

juures M.Lomonossovi, W.Disney juubelid

21-22-12 Uue aasta peod koolis

Kogu kuu

Temaatilised klassijuhataja tunnid – jõulud

ja nende traditsioonid

7.12 Muusikaalne lektoorium „Talve lõbud „

Kogu kuu

UNICEFi aktsioon „Väike hea tegu“

19-22.12 Vene teater külas

27-30.12 Ekskursioon Poolasse

Kogu kuu

Maakonna korvpalli võistlused

20.12 Vääna Külakojas ja Vääna mõisas etendus

„Rasmusele teeb küll küllaga liiga „

PALDISKI GÜMNAASIUM

5.12 Advendihommik

8.12 „Maailma köök „

9.12 100 päeva I kl õpilastel koolis käidud

15.12 Projektipäev

15.12 18.00 VAT Teater „Robinson ja Crusoe „

16.12 Robotiteater

19.12 Advendihommik

19.12 Ilmub Kooli Ekspress „Tormilind“

20.12 Lasteetendus Vääna mõisas „Kui me ei

kasvagi kunagi suureks „

21.12 18.00 Jõulumüsteerium

PALDISKI MUUSIKAKOOL

30.11-

07.12

12.00 Paldiski Vene Gümnaasiumi saal - laste

kontsert

Kontserdid lastevanematele

12-16.12 14.15 1 kl. Kõik erialad kaks pala

15.00 2 kl. Kõik erialad kaks pala

16.00 3 kl. Kõik erialad polüfooniline teos ja pala

17.00 4kl, 5kl.kõik erialad, polüfooniline teos ja

pala

18.00 6 kl kõik erialad, polüfooniline teos ja pala

20.12 17.00 Laste jõulupidu

21.12 16.30 Klaveri kontsert

ÜRITUSED LINNAS

02.12 Linna keskväljakul ( laste mänguplats)

küünalde süütamine AIDSi surnud inimeste

mälestamiseks

17.12 9 . 0 0 - Jõululaat – Peetri Pitzza parklas

16.00

19.12 17.30 Koduste laste jõulupidu – Paldiski Vene

Gümnaasium

Paldiski Linnaleht nr. 9/100 3


5. novembril tähistas Paldiski Muusikakool oma 30. sünnipäeva akadeemilise

kontserdiga, mis ühendas üksteisega kooli kunagisi ja praeguseid

õpilasi. Selline ühistegevus pakkus rõõmu mitte üksnes kontserdis osalenutele

endile, vaid lähendas muusikale ka tänulikke kuulajaid. Tulvil täis

saal jälgis suure tähelepanuga kõikide kontserdil esinenute etteasteid,

mis tekitasid neis rõõmu ja innustust, kontserdile aga andsid kordumatu

loomingulise atmosfääri.

Ma tahan tänada kõiki kooli kunagisi ja praeguseid õpilasi selle eest, et

nad kontserdist osa võtsid. Kõik oli selgeks õpitud, läbi harjutatud ning

Paldiski linnavalitsusele 500-eurose kinkekaardi eest,

Paldiski Põhjasadamale hr Aleksei Tšuletsi isikus muusikakeskuse eest,

Paldiski Linnahoolduse OÜle arvuti eest,

AS Alexela Terminalile kinkekaardi eest (200 eurot).

Õnnitluste ja kingitustega tulid meie juurde ka AS Assistori, heategevusfondi

Uus Laine, lasteaia Sipsik, lasteaia Naerulind, Paldiski Gümnaasiumi,

Paldiski Vene Gümnaasiumi, A. Adamsoni muuseumi ja Paldiski

Naisteklubi esindajad ning perearstid, muusikakoolis õppivate laste vanemad

ja muusikasõbrad.

Suur aitäh kõikidele! Uute loominguliste kohtumisteni!

Paldiski Muusikakooli direktor

Ljudmilla Maslakova

Loode-Eesti klaverikonkurss

tundeküllaselt ja meeldejäävalt ette kantud, kusjuures ma soovin ühtlasi

meelde tuletada, et koolis omandatud oskusi on alati võimalik kasutada

sõltumatult põhitegevusest, et muuta nende abil oma elu sisukaks ja huvitavaks.

On väga meeldiv, et vaatamata rahanappusele suhtub linnavalitsus kooli

positiivselt ning jätkab Paldiski kultuuri-, loome- ja muusikaelu arendamist.

Erilised tänusõnad on mul õnnitluste ja kingituste eest varuks:

12. novembril toimus Tabasalu muusikakoolis eesti klaverimuusika

esitamise võistlus. Oma tehnilisi ja muusikalisi oskusi demonstreerisid

62 erinevatesse vanuserühmadesse kuulunud noort pianisti.

Meie kooli esindasid neli Svetlana Skuridina klassi õpilast. Kolm nendest

esinesid edukalt ja said žüriilt alljärgnevad hinnangud:

Arina Makarenko – esikoht ja karikas

(5. klass)

Nikol Rudakova – kolmas koht (2.

klass)

Anastassia Šabelnikova – tänuavaldus

nokturni hea esitamise

eest (8. klass).

Õnnitleme neid ja soovime neile

edu!

Muusikakool

4 Paldiski Linnaleht nr. 9/100


Paldiski Muusikakooli juubel!

Kontsert Paldiski Muusikakool 30 aastat oli meeldejääv. Seda nii esinejate

oskuste , kui väga suure pealtvaatajate hulga poolest. Kontserdilt kedagi

eraldi esile tõsta ei oleks ilus, sest kõik esinejad tahtsid anda endast

parima. Meeldiv, et ka mõned kooli vilistlased esinesid aastapäevakontserdil.

Kunsti (ka helikunsti) üks ülesandeid siin maailmas on teha inimesi

inimlikumaks (eriti tänases võimu ja rahaahnes ühiskonnas) Loodan, et

see kontsert suutis väikse jälje hinge jätta kõigile saalisviibijatele.

Meldiv, et armastuse muusika vastu on saanud Paldiski Muusikakoolist

paljud noored!

Soovin teile palju meeldejäävaid hetki helidemaailmas!

Kitarri õpetaja Margus Minn

Paldiski Muusikakooli 30.aastapäevale pühendatud

kontsertaktuse muljed

Mulle meenuvad ühe noortelaulu sõnad:

Anna hinge avarust,

anna südant tunda,

anna silmad näha,

anna kõrvad kuulda.

Et ma inimestes, kõige lähemates,

tunneks ära Sind.

sõnad Anna-Mari Kaskinen; viis Pekka Simojoki

l i n n a l e h t • n r . 9/100 2011

Ma olen siiralt rõõmus, et

mul ja minu noorimal pojal

oli võimalus Paldiski Muusikakooli

30.aastapäevale

pühendatud kontserdist ja

kogu peost osa saada.

Kontserkava oli muusikaliselt

väga mitmekesine.

Esinesid muusikakoolis õppivad

lapsed, õpetajad ja vilistlased.

Muusikaline rikkus

oli seegi, et esinesid instrumentaalansambel

J.S.Bachi loominguga „Arioso“, vokaalansambel Eesti

rahvaviisiga „Õhtu ilu“, ühendkoor esitas Alo Mattiisen – Jüri Leesmenti

laulu „Isamaaa ilu hoieldes“, mis oli väga jõuliselt esitatud. Hea meel

oli kuulda kogu esitatud muusikalist loomingut. II klassi kolm tüdrukut

esitasid klaveril põnevalt Taani rahvalaulu - „Väike vedur“ . Kitarristide

ansambel esitas Paul McCartney loo „Let it be“, mis teenis väga tugeva

aplausi. Sooje tundeid tekitasid kõik klaveripalad nii praeguste õpilaste,

aga ka vilistlaste ning muusikapedagoogide esituses.

Muusika ühendab, annab hinge avarust, tugevdab sõprussidemeid, muusika

on täis värve, kurbust, rõõmu, nuttu, naeru.

Tahan tänada kõiki muusikakooli õpetajaid, õpilasi, vilistlasi väga hea

kontserdielamuse eest. Samuti olgu tänatud muusikakoolis õppivate laste

vanemad, kes toetavad oma lapsi muusikalisel arenguteel. Tänan kõiki,

kes panustasid ja teevad seda ka edaspidi.

Headele ja armsatele muusikakooli õpilastele tahan öelda toetuseks, et

te oma järjepideva tööga muusikalise hariduse omandamisel rikastate

kohalikku kultuurielu (ja mitte ainult kohalikku), loote väärtusi - annate

kuulajatele avatust, külvate enda ümber headust, paistate välja nagu päikesekiired,

mis valgustavad ja soojendavad ümberkaudseid inimesi ning

annate nõnda endast hea panuse 21. sajandi kultuuriellu.

Peale kontserti tehti saalis ühine pilt praeguste muusikakooli õpilaste,

vilistlaste ja muusikapedagoogidega.

Rõõm oli näha ja kohtuda vilistlastega, paljud neist olid leidnud võimaluse

tulla osa saama peost oma väikeste lastega. Pidupäeva meeleolu oli

hea, rõõmus ning sõbralik, mis andis pikaks ajaks justkui uut jõudu ja

inspiratsiooni järgnevatesse päevadesse.

Ma arvan, et Paldiskis on kindlasti lapsi, kelledel on unistus ja soov asuda

Muusikakooli õppima. Siinkohal julgustaksingi kõiki lapsi ja lapsevanemaid

leidma üles see pulss enda randmel, et kuulata südame tukseid

ning mõelda, arutleda omavahel ja leida võimalus seada olulisele kohale

üks paljudest võimalustest – muusika.

Pille-Riin Pärnala-Roots

Paldiski Gümnaasiumi

ja Paldiski Muusikakooli I.kl õpilase lapsevanem

Oma muljeid Paldiski Muusikakooli 30.aastapäevale pühendatud kontsertaktusest

avaldan aukartuse ja tänuga.

Juba Muusikakooli kõige pisematele õpilastele õpetatakse, et muusika algab

vaikusest. Muusikaõpetaja palub lastel üles otsida oma pulsi, katsuda

seda ja kuulata. Ta ütleb: „Tunnete, kuidas süda lööb, kuulete südame

tukseid.“

Süda on tunnete – armastuse, kaastunde, halastuse, rõõmu või kurvastuse,

aga ka vaimse valgustumise, tõe ja arukuse – sümboolne allikas.

Sageli on teda võrdsustatud hingega.

Keegi on öelnud, et muusika on see, mis paneb hinge kuulama.

Paldiski Linnaleht nr. 9/100 5


Uute Paldiski linnakodanike õnnitlemine

Paldiski Linnavalitsus on viimastel aastatel pidanud

oluliseks väärtustada olulisi traditsioone,

korraldades just kahel päeval aastas – emadepäeval

ja isadepäeval – Lusikapäeva. Kõige olulisemad

on lapse jaoks just ema ja isa. Just seetõttu

on Lusikapäeva korraldamine ka emadepäeval ja

isadepäeval.

Selleaastasel isadepäeval oli mul taaskord au tervitada

koos linnapea Kaupo Kallasega Paldiski

Muusikakoolis meie linna kõige pisemaid kodanikke,

kes on sündinud 2011.a. Eestis tähistatakse

isadepäeva novembris - täpsemalt novembri teisel

pühapäeval (sel aastal 12. novembril). Selle päeva

tähistamine sai alguse 1910.a Ameerika Ühendriikides.

Eestisse on isadepäev jõudnud Soomest.

Isadepäeva mõtteks on süvendada isade ja laste

vahelisi suhteid. Isadepäeva kombestik meenutab

emadepäeva oma - mõlemad on perepühad. Selle

päeva tähistamise viisi otsustab iga pere ise. Isadepäeva

lilleks on saanud punane ja valge roos.

Linnapea Kaupo Kallas alustas oma tervituskõnet

ansambel Justament laulu sõnadega „ Maa tuleb

täita lastega“. Samuti avaldas linnapea lootust, et

nendest täna veel väga väga pisikestest saavad tulevikus

nii Paldiski Gümnaasiumi kui ka Paldiski

Muusikakooli õpilased, keda saab tulevikus näha

samal laval esinemas.

Tänasel päeval on oluline toetada igati perekonda,

eriti kui seal kasvavad lapsed. Linnavalitsus

omaltpoolt teeb kõik selleks, et Paldiskis oleks

tagatud lasteaiakohad ja säiliks põhikoolid ning

gümnaasium.

Paldiski linna sümboolikaga lusika ja punase roosi

said järgmised lapsed:

• Nicole šiman

• Lia Pärna

• Marinel-Lisandra Koller

• Alina Kaneps

• Meri-Liis Pais

• Angelina Borovik

• Kädi-Liis Valtin

• Aleksander Grigorenko

• Anton Varjagin

• Timur Nazarov

• Sebastian Siimert

• Rasmus Rikand

Õhtu lõppes ühiselt kringlit süües .

Jätkates traditsioone ja kohtume emadepäeva paiku,

et taas tervitada uusi pisikesi linnakodanikke

Heategevusfond Uus Laine

korraldab heategevusliku kampaania

„Jõuluüllatus“

Heategevusfond Uus Laine korraldab 2011. aasta detsembris heategevusliku jõulukampaania

„Jõuluüllatus“. Kampaania eesmärgiks on ühele Paldiski linnas elavale perekonnale kinkida ilusad

jõulud. Linnaelanike abiga selgitatakse välja kõige enam abi vajav perekond ning selle perekonna

vajadused. Novembrikuu jooksul ootame Paldiski elanikelt kirju perekondadest, kellele ilusad

jõulud korraldada. Oluline on kirjas ära märkida, miks just see perekond vajab jõuluüllatust ning

milline see üllatus olla võiks. Detsembris valib heategevusfond Uus Laine välja ühe perekonna

ning asub jõuluüllatust täide viima. 22. detsembril koputavad Uus Laine vabatahtlikud välja valitud

perekonna uksele ning annavad jõuluüllatuse üle.

Tublidest perekondadest saada anda teada kuni 18. detsembrini 2011

e-posti aadressile jaanus.saat@paldiski.net

või kirja teel Heategevusfond Uus Laine Rae 36-9, Paldiski.

www.uuslaine.ee

Meie täidame Teie soovid...Uus Laine

KONTSERT

21. detsembril 2011.a

kell 16.30

Muusikakooli saalis

esineb klaveril

Gennadi Smirnov

6 Paldiski Linnaleht nr. 9/100


Paldiski Konsum avatake 15.detsembril 2011

15.detsember avatakse Paldiski Konsum. Ligi pool aastat kestnud ehitustööd on lõppjärgus

ja teha on jäänud veel mõned järeltööd. Konsumis saab olema 805 m2 kaubapinda ning 12

000 erinevat kaubaartiklit. Paldiski Konsumi avamisega saab tööd 20 inimest.

Rae 38 hoone saab valmis hiljemalt märtsiks 2012. Kõik rentnikud, kes Rae 38 hoones

on ajutiselt tõstetud ümber asenduspindadele Rae 36 hoonesse. Rae 36 I korrusel asuvad

juuksur, kauplus Pauk, STV kassa, õmblusateljee, kauplus „Elu Pood“, mazaas. II korrusel

asuvad hambaravi, OÜ Pakri Plaza, heategevusfond Uus Laine, Paldiski raamatukogu lugemissaal.

III korrusel asub Paldiski raamatukogu lastekirjanduse osakond.

Rae 38 hoonest saab tulevikus ärihoone, kus hakkavad tööle mitmed ettevõtted ja organisatsioonid.

Keldri – ja hoone esimesel korrusel on planeeritud äripinnad rentnikele. II

korrusele tulevad bürooruumid ning Paldiski Huvikeskus. Samuti tulevad bürooruumid

III korrusele ja alles jäävad elupinnad. Hoone VI ja V korruse osas hektel kontkreetseid

plaane ei ole, kuid ideid mida sinna teha, on olemas. VI korrusel saab olema kaks korterit.

Konsum`i hoone katusele rajatakse park, kus tulevikus hakatakse korraldama erinevaid

kultuuriüritusi.

Jaanus Saat OÜ Pakri Plaza

l i n n a l e h t • n r . 9/100 2011

Häirenuputeenus annab kindlustunde ja on päästnud elusid

„Taevale tänu, et mul see häirenupp ikka käe

peal oli. Ilma selleta mind täna siin poleks,“ on

Harjumaal talus üksinda elav 77-aastane Kalju

tänaseni õnnelik. Tema ja mitme teise eaka elu

on päästnud Medi häirenuputeenus. Häirenupp

on poolteist aastat üle Eesti hättasattunuid aidanud.

Häirenuputeenus võimaldab eakal või liikumisraskustega

inimesel kauem ja turvalisemalt

oma kodus elada, selle asemel et kümneid kordi

kallimasse hooldekodusse kolida. Häirenupu

kasutajad on üldjuhul eakad inimesed, kellel

tervis vahel alt võib vedada. Sellistel puhkudel

pole neil iseseisev hakkamasaamine alati võimalik.

Paljud eakad kuuluvad riskirühma, kellel

on erinevad tervisehäired nagu näiteks tasakaaluhäired,

kõrgvererõhutõbi, südameveresoonkonna

haigused, suhkruhaigus, astmahood,

insuldi- ja infarktioht.

„Eriti liikumispuudega inimesele on häirenupp

asendamatu abivahend. Tean ka noori ratastoolis

inimesi, kes on vajanud kodus päise päeva

ajal tualetis käies kõrvalist abi, sest ei saa lihtsalt

ratastooli tagasi. Mobiil on küll mõne meetri

kaugusel, aga nuta või naera, selleni ju ei liigu.

Igal juhul on häirenupp kindlam ja meeldivam

lahendus kui abituna tundide viisi abi oodata.

Kui keegi üldse on niipea tulemas,“ toob häirenupu

olulisuse ka puuetega inimeste jaoks välja

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht

Auli Lõoke.

Häirenupu tööpõhimõte on väga lihtne. Inimesel

endal ei pea selleks ühtegi sidevahendit

olemagi. Koju paigaldatakse spetsiaalne telefoniseade

ja käel või kaelas kannab inimene veekindlat

ning mugavat häirenuppu. Kui nupuomanikul

kodus või selle lähiümbruses õnnetus

juhtub, millest enimlevinud on kukkumised,

ja selle tagajärjel vajatakse kõrvalist abi kasvõi

uuesti püsti saamiseks, piisab enda küljes kantava

nupu vajutamisest. Seejärel saab rääkida

hoolekandetelefoni käed-vaba süsteemi vahendusel

operaatoriga. Ööpäevaringne operaatorkeskus

reageerib vastavalt tekkinud olukorrale

ja helistab vajadusel hättasattunu usaldusisikutele.

Appi saadetakse nupuomaniku sugulane,

naaber, sõber või hooldaja - lähedane, keda ta

tunneb ja usaldab ning kellel on tavaliselt ka

hoolealuse koduukse varuvõti, et igal juhul abi

anda saaks.

Vajadusel kutsutakse koheselt välja ka kiirabi,

päästeamet või politsei. Kiirabi operatiivne

väljakutse on päästnud kahel korral Hiiumaa

86-aastase vanaproua elu. Tal ilmnesid operatsioonijärgselt

kodus taastudes tüsistused. Telefonini

küünitamine oleks tähendanud tema

jaoks tõenäoliselt üsna kurvalt lõppenud kannatusi.

Häirenupu abil sai ta aga enda olukorrast

voodist lahkumata teada anda ning abi kohale

paluda.

Politsei on Medi häirenuputeenuse hoolealuseid

külastanud õnneks vaid ühel korral. Türil elaval

proual tekkis soovimatu külalisega tüli raha

pärast, mille käigus toimus rüselus. Telefoniga

helistamine oli sellisel puhul välistatud, ent

häirenuppu suutis südikas proua ikka vajutada.

Operatiivselt kohale saabunud politseinikud lahendasid

olukorra ning edasine oht ja tõsisem

kahju hoiti ära.

„Õnnetused juhtuvad eakate ja puuetega inimestega

enamasti siis, kui nad on üksinda kodus

ja lähedasi pole aitamas. Sageli pole sellisel

juhul kedagi mitmeid tunde või lausa päevi appi

tulemas,“ viitab õnnetuste statistikale Medi häirenuputeenust

osutava ettevõtte juhatuse liige

Paavo Ala. „Arenenud sotsiaalvaldkonnaga

ühiskondades, näiteks Skandinaavias ja USAs,

on isiklik häirenuputeenus nüüdseks üle 30

aasta miljoneid inimesi aidanud. Seda võetakse

seal kui tavapärast, normaalset hoolekandeteenust.

Nii peaks see olema ja ühel heal päeval

ka saab olema Eestis,“ loodab ta. „Meilgi elusid

päästnud ning kümnetele tuhandetele eakatele

ja puuetega inimestele vajalikku teenust pakkudes

näeme aga kohati vaeva, et selgitada häirenuputeenuse

olulisust muude harjumuspärasemate

sotsiaalteenuste kõrval,“ nendib Ala.

„Arusaadavalt on küsimus peaasjalikult just

rahalistes valikutes. Missugust teenust kellele

ja mis mahus kohalik omavalitsus võimaldada

otsustab,“ tõdevad ka Medi häirenuputeenuse

asjus omavalitsustega suhtlevad haldurid. Nende

sõnul on aga vägagi kiiduväärt Hasartmängumaksu

Nõukogu tegevus, kellelt kõik toetust

taotlenud Eesti omavalitsused on seda ka saanud.

Toetus on aidanud teenust käivitada Türi,

Anija, Vändra, Laeva, Lihula ja teisteski valdades.

Põlva Maavalitsus teeb aga sellelgi aastal

koostööd Eesti Haigekassa traumade ennetamise

projektiga. „Kes omakandi hooldatavatest

hoolib ja maailmas ammuilma tõestanud hoolekandeteenuseid

ka oma inimestele osutada

soovib, leiab ka vajalikeks sotsiaalteenusteks vahendeid

ja toetusi,“ teatakse Medis pooleteistaastasest

kogemusest omavalitsustega.

Sarnaselt muu maailmaga on aga Eestiski üha

rohkem hoolivaid eraisikuid, kes oma vanematele

või vanavanematele häirenupuseadme soetanud.

Sellega tagavad nad vanemale vajaliku

kindlustunde ja kõigile lähedastele meelerahu.

Häirenupp tagab abilise kiirema saabumise ja

võib sellega elugi päästa.

Marko Välb

Meditech Estonia kliendihaldur

Toimetuse märkus:

Täpsemat informatsiooni saate abilinnapea

Kersti Väinsalu käest. Vastuvõtu aeg teisipäeviti

kell 14.00 - 17.00 (eelregistreerimisega).

Paldiski Linnaleht nr. 9/100 7


Paldiski Gümnaasiumi II ja III klassi tegemistest sellel õppeaastal

• Kohe 2. septembril toimus koolis spordipäev,

kus me võistlesime palliviskes, teatejooksus

ning võidujooksus.

mida kõike veel. Laadalt saadud tulu saame kasutada

klassiga kuskile minekuks.

loodusmuuseumi õpetaja kiitis meid- et me oleme

tublid ja aktiivsed ja asjalikud.

• 10.- 12. oktoobril olid koolis „ Lahtiste uste

päevad“, mil meie vanemad said meile külla tulla

ning vaadata-uurida, mida me tunnis teeme

ning soovi korral ka ise tunde anda.

• Eelmise veerandi lõpus käisime selle õppeaasta

esimeses lossikooli tunnis Kadrioru kunstimuuseumis

,mille teemaks oli “Keerukuju”

Lossidaami juhatusel saime teada, kuidas ja

millest kujud sünnivad; mida pole maali, aga

mis on skulptuuri taga; mis ja milleks on postament;

tutvusime skulptuuridesse kivistunud

ilujumalanna Venuse, uinuva Ariadne ja teistega.

Põnevust pakkus “Keerukuju” mäng, mille

puhul kehtisid lossis hoopis teised reeglid kui

tavaliselt- saime ise skulptuurid olla. Töötoas

meisterdasime plastiliinist väikeseid skulptuure

ehk pisiplastikat.

• Juba esimestel koolipäevadel saime teada, et

nüüdsest on meie vahetunnid hulga mõnusamad-

koolis on olemas puhkenurk koos vaipadega

, keksukast koridori põrandal ning tahvel

koridoriseinal, kuhu me kõik võima joonistada

ja kirjutada.

• Seejärel käisime kinos vaatamas multifilmi

„Lotte ja kuukivi“, et tähistada niimoodi kooli

algust. Koeratüdruk Lotte oli ikka endiselt oma

suurepärases headuses ja abivalmiduses ning

saadud muljeid jätkus mitmeks päevaks.

Arabella :” Jänesed jälitasid Klausi, Klausil tuli

putukast üks haigus ja Lotte sai õpilasJänesega

tuttavaks jata aitas Jänestel tagasi Kuule jõuda,

mööda pikka-pikka taime.”

Karel : “Lotte ei saanudki teada, kas Kuu on kriidist

tehtud”

• 23. septembril toimus koos kõigi algklassidega

sügise sünnipäevapidu. Laulsime ja lugesime

luuletusi ja mängisime . Kõigil oli tore ja meeleolukas

pooltund.

• Eelmisel aastal toimus väga edukas jõululaat,

sellel aastal tegime laada sügisel. Müüsime erinevaid

hoidiseid, puuvilju, ehteid, kaunistusi ja

8 Paldiski Linnaleht nr. 9/100

• Õpetajate päeval andsid meile tunde gümnasistid,

õpetajad said veidike puhata. Peale tunde

tegime õpetajatele pisikese kontserdi.

• 7. oktoobril käis koolis külas loodusmuuseum.

Neil olid kaasas loomade topised ja kogusime

teadmisi sellest, kuidas loomad talveks

valmistuvad ja mida nad talvel teevad. Oli väga

huvitav ja põnev päev ning eriti tore oli see, et

„Miia- Milla-Manda“ muuseumis käisime

muuseumitunnis”Igal sõbral oma pill”.Orkestris

mängides peavad pillimehed väga tähelepanelikultüksteist

kuulama ja üksteisega arvestama.

Muidu ei kõlaorkestrimäng ilusasti kokku.

Muuseumitunnis saime sedaüksteisega arvestavat

kokkumängu võlu proovida.Kuid esmalt tuli

pillimeestel endale ise pillid meisterdada.Tunnijuhi

abiga valmisidki saladuslikud sahinapillidja

reipad rütmipillid, mille abil hiljem rongis

ja kodus oli tore erinevaid rütme mängida.

Veerandi lõpus toimus vahva projektipäev, kus

läbi võistluste ja mängude saime palju uusi

teadmisi erinevatest elukutsetest.

Oli tegus ja töine esimene veerand koolis.

Inga Jürioja


Karjääripäev Paldiski Gümnaasiumis

l i n n a l e h t • n r . 9/100 2011

20. oktoobril korraldasime ülekoolilise

projektipäeva, mille läbivaks teemaks oli

„Karjäär“.

I kooliastme (1.-3.klass) õpilased jagati

viide rühma nii, et igasse rühma satuks

õpilasi nii esimesest-teisest kui kolmandast

klassist. Igale rühmale anti kontrollkaart,

kuhu nad pidid kontrollpunkti läbides võtma

õpetaja allkirja. Tegevuskohti oli kokku

5- esmaabi, luuletamine, nuputamine, näitemine

ja joonistamine.

Esmaabipunktis räägiti, kuidas anda esmaabi,

seejärel tuli rühmaga luuletada üks

akrostihhon ametimeestest, nuputamistoas

tuli lahendada erinevaid ülesandeid ametite

ja töömeeste kohta. Näitlemisepunktis

tuli loosi tahtel osaks saanud ametit rühmaga

kaaslastele esitada ning joonistamise

ülesande juures olid olulised teadmised

erinevate ametite töövahenditest.

Kogu päev lõppes lõbusa ühislaulu ja –

tantsuga. Laulsime koos eriveaid tööga

seotud laulukesi ning iga osaleja sai mälestuseks

ka tänukirja.

Õpilaste arvamus projektipäevast oli väga

positiivne, lastele meeldis aktiivselt õppida

ning koostöös uusi teadmisi ammutada,

seetõttu otsustame, et järgmine algklasside

projektipäev on juba 15. detsembril.

II kooliastmes jagati õpilased viie kaupa

kaheksasse rühma nii, et tekkisid klassidevahelised

segarühmad. Õpilastele selgitati,

et tulevikus oma ametipostil, on väga oluline

osata teha koostööd erinevate inimestega.

• Esimene ülesanne oli teha plakat Venn

diagrammiga elukutsetest, kus läheb rohkem

vaja teadmisi, rohkem oskusi ja nii

teadmisi kui oskusi mõlemaid. Samuti pidid

õpilased kokku panema edetabel TOP

5 kõige huvitavamatest ametitest eraldi nii

meestel kui naistel.

Edasi järgnesid töötoad, kus liiguti oma

rühmaga eraldi:

• Loomingutuba – akrostihhoni kirjutamine

sõnaga KARJÄÄR;

• Nuputamistuba – ristsõna lahendamine

ametitiest;

• Infotuba – huvitava nimetusega ametite

seletamine internetiotsingu või entsüklopeediate

abil.

• Päeva lõpetas külaline Katrin Karisma,

kes rääkis oma tööst ja elust. Oli ääretult

soe ja armas vestlus, koos katkendiga etendusest

„Pipi Pikksukk“ ja ühislaulmisega.

Õpilased said projektipäeval osalemise ja

koostöö eest hinde inimeseõpetuse ainesse.

Jäime projektipäevaga väga rahule. Kõik

õnnestus – nii ajaliselt kui ka sisuliselt.

Paldiskis puudu ning mida noored siin

näha tahaksid. Tutvuti noortevolikogu

ideega ning põhikoolist leiti rohkem kui 15

potensiaalselt noortekogu liiget.

Seejärel pidasid oma kooli ja erialasid

tutvustava loengu Haapsalu Kutsehariduskeskus

ja Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool.

Seejärel said 15 huvilist koos

Haapsalu Kutsehariduskeskuse kokanduse

eriala õpilastega oma kätt proovida toiduvalmistamise

töötoas.

Gümnaasiumi õpilastele, kaasa arvatud

Vene Gümnaasiumi 10.klass, toimus kohtumine

Hannes Hermakülaga . Tuntud

tele- ja raadioajakirjanik rääkis noortele

oma karjääri kujunemisest ning oma elu

huvitavatest seikadest ja kogemustest.

7.-12.klassi õpilastele järgnes kohtumine

armastatud laulja ja näitleja Katrin Karismaga.

Kohtumine särtsaka ja noorusliku

külalisega lõppes kõigile tuntud „Põhjamaa”

ühislaulmisega.

Võistkond luuletamas

Lõputants ja - karaoke

Venn diagrammi koostamas

Koos Katrin Karismaga

7-9.klassi õpilastele algas projektipäev

töötoa ja loenguga, mille viis läbi meie

kooli 12.klassi õpilane Janeli. Arutati, mis

Janeli viis läbi ka veel teise töötoa gümnaasiumi

õpilastele.

Gümnaasiumi astmega arutati samuti

noorte olukorda Paldiskis ning ka sealt

leiti tulevasi noortekogu liikmeid, sealhulgas

ka vene kooli õpilasi. Päev lõppes filmiga

„The yes man parandab maailma”, mis

näitas inimahnuse ja majanduse tagamaid

ning nii mõnegi terava arutelu käima lükkas.

Inga Jürioja, Anniki Dils, Siiri Kärp

Paldiski Linnaleht nr. 9/100 9


Meel ammu sinusse ju armus, su külge köidab, Peetri teos,

mind sinu sirgus, sinu karmus, su kallaste graniitne seos …

Käesoleval õppeaastal osalevad 6. ja 7. klasside õpilased kooliprojektis

„Linn, kus ma elan”. Projekti eesmärk on tutvuda lähemalt linna ajalooga

ning meie Paldiskis elanud ja töötanud kuulsate inimeste elulugudega.

Projekt viiakse ellu tänavuse aasta jooksul. Ajaloo ja kirjanduse õpetajad

on juba korraldanud ekskursioone meie linna tänavatele, külastanud

A. Adamsoni muuseumi ning organiseerinud ekskursiooni Tallinnasse

Kadriorgu ja Peeter I majamuuseumisse. Aasta lõpul teeme projektist

kokkuvõtte ning õpilased võtavad siis osa viktoriinidest, koostavad esitlusi,

kirjutavad kirjandeid, joonistavad pilte jne.

Sügisesel koolivaheajal külastasid Paldiski Vene Gümnaasiumi õpilased

Peterburi. See sõit ei olnud korraldatud mitte üksnes turismi-, vaid ka

õppereisina.

Peaaegu kõik lapsed viibisid Peterburi linnas ja üleüldse Venemaal esmakordselt.

Õpetajad V. Volkova ja V. Semjonova jutustasid pika bussisõidu

ajal linnast ja tema ajaloost ning näitasid Peterburile pühendatud filmi.

Paljud lapsed sõitsid koos vanematega.

Tsarskoje Selod ja Katariina paleed. Mind hämmastasid kulla rohkus

interjööris, maalid ja eriti Merevaigutuba. Veel jäi mulle meelde ekskursioon

mööda õhtust Piiterit. Nii ilusat valgustust ei ole ma veel näinud.

Ma ootan läbematult järgmist Peterburi-sõitu.

Perekond Sergijenkov ja Ksenja Kuznetsova

Näha Peterburi oli ema ja minu enda ammune unistus. Meile meeldis

kõik. Ma vaatasime nii lühikese aja jooksul nii paljusid asju! Ja me seadsime

endale eesmärgiks käia selles muinasjutulinnas veel üks kord.

Aleksandra Danilova

Minule meeldis kõik – nii buss, ekskursioonid linnas, V. Volkova

ja V. Semjonova jutustused linna ajaloost, hea võõrastemaja, Piiteri

McDonald’s ja Maardu kooli õpilased kui ka selle sõidu juhid. Super!

Igor Barnatski

Ma tahan öelda, et see

on imeline linn! Muljeid

on tohutult! Ma

pildistasin palju ja ostsin

kõikidele meeneid.

Aitäh õpetajatele selle

reisi eest.

Reisimuljeid

Perekond Kljuiko

Me olime esimest korda perekonnaga Peterburis ja Venemaal. Maailma

ühe kõige kaunima linna külastamine jättis meile kustumatu mulje, kuigi

kolmest päevast jäi temaga tutvumiseks muidugi väheks. Esimene päev

algas Tsarskoje Selo ja Katariina palee külastamisega. Palee ilu, suursugusus

ja sisustus võtsid lausa hinge kinni. Me nägime kuulsat merevaigutuba,

mille restaureerimine on nüüd täielikult lõpule viidud. Ma vaatasime

ka Tsarskoje Selo lütseumi, kus õppis A. S. Puškin, ja suurejoonelist parki.

Anastassija Zentšik

Sõit oli suurepärane,

kõik oli hästi läbi mõeldud,

meeldisid kõik ekskursioonid

ja muuseumid.

Ilm oli imehea, tutvusime

Maardu lastega.

Me ei tahtnud nendest

sugugi lahku minna. Ma

unistan sellest, et sõita

veel kord niisugusele

ekskursioonile.

Adrian Koroljov

Kõige rohkem avaldasid mulle muljet Peeter-Pauli kindlus ja kahurid,

mida me käisime vaatamas keskpäeval. Tuleb välja, et Peeter-Pauli kindluse

ehitiste asendiplaan sarnaneb selle plaaniga, mille järgi ehitati kindlust

Paldiskis. On kahju, et ekskursioon kestis nii vähe päevi, ma oleksin

tahtnud, et see oleks olnud pikem.

Perekond Kornev

Peterburis olime esmakordselt. Reis oli unustamatu ja ekskursioonijuhid

suurepärased, kusjuures eriti hästi jäid meile meelde Peeter-Pauli kindlus

ja õhtune jalutuskäik kaunilt valgustatud linnas. Ja muidugi ka uue

huvitava eeskavaga tsirkuse külastamine. Linna arhitektuur rabas meid.

Perekond Kohan

Väga tihe programm. Ekskursioon Kunstikambrisse, mis on küll pisut

„jube” koht, kuid ära tuleb see siiski vaadata. Aga ekskursioon zooloogiamuuseumisse

jättis sügava mulje nii lastele kui ka meile, täiskasvanutele.

Oli väga huvitav, nägime palju metsloomi, linde, roomajaid ja isegi

mammuteid.

Maksim Savinov

Viibisin selles ilusas linnas esmakordselt. Esimesel päeval külastasime

10 Paldiski Linnaleht nr. 9/100


Eurokool 2011 Maardu Põhikoolis

Reedel, 11. novembril toimus Maardu Põhikoolis üritus, mis oli

pühendatud suvisele reisile Strasbourg’i Euroopa Noorteparlamenti,

millest võtsime osa ka meie, Paldiski Vene Gümnaasiumi

õpilased.

Projektis Euroscola 2011 osalenud Paldiski Vene Gümnaasiumi

ja Maardu Põhikooli õpetajad ja õpilased tegid kokkuvõtteid ning

jagasid oma kogemusi Maardu Gümnaasiumi ja Kallavere Keskkooli

õpilastele.

Projekti autorid, inglise ja saksa keele õpetajad O. Muhhina Maardu

Põhikoolist ning V. Volkova ja M. Vinogradova Paldiski Vene

Gümnaasiumist korraldasid suvel õpilastele reisi Strasbourg’i.

Projektis osalenud jutustasid 8. kuni 10. klassi õpilastele tööst

Euroopa Parlamendi seinte vahel ja jagasid reisimuljeid. Kohtumisel

näidati huvitavaid autoriesitlusi ja reisipäevikuid, teadmisi

Euroopa Liidust ja Europarlamendist, mida kontrolliti ja täiendati

mälumänguga Еurogame.

Tegutsemine segavõistkondades lubas tekitada koostöövaimu erinevate

koolide õpilaste vahel, vanemate klasside õpilastest koosnev

eksperdirühm aga hindas võistkondade aktiivsust ja nende

töö tulemuslikkust. Mängust võttis osa ka inglise keele õpetajate

võistkond. Kõik kohtumises osalenud said materjale Europarlamendi

kohta ning mälestuskingitusi ja auhindu.

Kõik ettevalmistused ürituseks – materjalide kogumine, esitlused,

õhtujuhid, saali kujundamine ja seinalehed – jäid meie enda teha.

See oli hindamatu praktiline kogemus, mis laiendas silmaringi,

arendas inglise keele oskust ning kasvatas iseseisvust ja suhtlemiskultuuri.

Pärast mängu Еurogame kogunesid Paldiski Vene Gümnaasiumi

ja Maardu Põhikooli õpilased ühiselt teed jooma, tundes järjekordselt

rõõmu üksteisega suhtlemisest. Lapsi ja õpetajaid ootavad

ees uued ja huvitavad projektid, kohtumised ja muljed.

11. klassi õpilane

A. Voznjuk

Fotod: M. Plahti

l i n n a l e h t • n r . 9/100 2011

Paldiski Linnaleht nr. 9/100 11


31. oktoobril toimusid lasteaias Sipsik tuletõrjeõppused

Tulekahjuhäire peale väljusid kõik lapsed ja töötajad hoonest ning võtsid ennast

organiseeritult ritta ohutul alal. Maja juurde sõitsid päästjad. Nad tutvustasid

lapsi tulekahju kustutamiseks kasutatavate seadmete ja varustusega.

Lapsed said teada, et tuletõrjeautos on voolikud tule veega kustutamiseks ja

et redeliga ei saa mitte üksnes tõusta majade kõige kõrgematele korrustele,

vaid ka allapoole laskuda, kui keegi on näiteks ettevaatamatusest kanalisatsioonikaevu

kukkunud. Päästjate jutustus sellest, kuidas tulekahjude tekkimist

ära hoida, oli õpetlik nii laste kui ka lasteaia töötajate jaoks.

Täname toreda koostöö eest!

Lasteaia Sipsik juhtkond

2. novembril viidi Sipsiku lasteaia lastega läbi õppetund teemal

„Et meie hambad mitte kunagi ei valutaks”

Ürituse eesmärk oli tutvustada lastele hammaste hooldamise reegleid, selgitada

neile mängulises vormis, miks on vaja pidevalt hammaste eest hoolt kanda,

ning jutustada laste hammastele kasulikest ja mitte nii kasulikest toiduainetest.

Tunni alguses kõneles meditsiiniõde lasetele sellest, et on olemas piimahambad

ja jäävhambad, ning rääkis hammaste ehitusest ja vastupidavusest. Lapsed

vaatasid terve ja lõbusa ning haige ja nukra hamba pilte.

Pärast seda väikest eelsoojendust kõlas jutustus kuninganna Hambaharjast,

tema abilistest Hambapastast ja Hambapulbrist ning sellest, kuidas on õige

hambaid puhastada ja hambaharja hoida. Lapsed osalesid toimekalt õigete

hambapuhastusvõtete demonstreerimises. Nad said teada, mis arst on stomatoloog

ja kui sageli on vaja arsti juures käia, ning ka seda, miks ei ole vaja hammaste

ravimist karta, sest siis on need ilusad ja terved. Õppetunni lõpus katsid

lapsed suu käega, kui õde nimetas hammastele kahjulikku toitu, ja vehkisid

terve hamba pildiga, kui toit oli kasulik.

Tund lõppes lõbusate mängude ja teatejooksudega.

Sipsiku lasteaia meditsiinitöötaja Svetlana Gribanovskaja

10. novembril toimus lasteaias Sipsik isadepäevale pühendatud

pidulik kontsert

Isadepäev on pidu, milleks valmistusid lasteaias kõik rühmad.

Paljud tulid peole tervete perekondadena, koos isade ja vanaisadega.

Maasika-rühm rõõmustas kuulajaid pillimänguga.

Peol kõlasid isadele pühendatud luuletused ja laulud.

Laste esitatud lõbusad tantsud meeldisid pealtvaatajatele väga.

Ma tahame soovida oma kallitele isadele edu ja tugevat tervist

ning ootame neilt ühtlasi, et nad ikka lasteaia elust aktiivselt osa

võtaksid!

12 Paldiski Linnaleht nr. 9/100


l i n n a l e h t • n r . 9/100 2011

Põnev sügisvaheaeg

Sügisesel koolivaheajal said meie linna

nooremate klasside õpilased mõnusalt

puhata lastelaagris, mille korraldas mittetulundusühing

MTÜ Pakri Käsitöö ja Koduloo

Koda.

Praegusel raskel ajal püüavad need vanemad,

kellel on veel säilinud töökoht, seda

mitte kaotada, ega tohi isegi koolivaheajal

lubada endale paar tundi varem töölt vabaks

palumist, et nad saaksid veeta rohkem

aega laste seltsis. Vanemate meelerahu

jaoks on neil väga tähtis teada, et lapsel

on terveks päevaks olemas mingisugune

mõistlik tegevus. Sellest aru saades koostasime

põneva programmi, milles on kõik

tegevused lausa tundhaaval paika pandud.

Vanematele anti ürituste kava, et nad teaksid

täpselt, millega, kus ja mis kell nende

lapsed tegelevad. Tavern “Peetri toll” varustas

meid kolm korda päevas sooja toiduga.

Lapsed külastasid viie laagris veedetud

päeva jooksul Tallinna kindlustusvööndi

bastione, nukumuuseumi NUKU ja martsipanimuuseumi.

Bastionide maa-aluses

käigus viis väike vedur meid otsekui ajamasinaga

minevikust tulevikku ehk 2212.

aastasse. Nukumuuseumis valmistasime

oma kätega teatri jaoks sümpaatseid pehmeid

mänguasju ning seejärel kandsime

nendega ise ette omaenda etenduse. Maitsvast

martsipanist aga voolisime emadele

kinkimiseks magusaid kujukesi. Ära ei

unustatud ka sporti: käisime linna basseinis

ujumas, korraldasime värskes õhus

mitmesuguseid liikumismänge ja teatevõistlusi

ning tegelesime orienteerumisega

Tallinna vanalinna ja oma kodulinna Paldiski

tänavatel. 5D-kinos vaatasime vaimustusega

filmi „Piraadilugu”. Korraldati

näitus teemal „Minu unistuste linn Paldiski”.

Lapsed jutustasid joonistuste kaudu,

millisena nad tahaksid oma kodulinna

näha. Välja anti ka humoorikat seinalehte

„Meie sügisvaheaeg”, tantsiti diskol ja lasti

taevasse soovide õhupall.

Me täname lapsevanemaid, kes meie algatust

toetasid, meisse uskusid ja kinkisid

oma lastele kauni koolivaheaja, mida täitsid

positiivsed tunded ja suur hulk meeldivaid

muljeid.

Teiega aga, esimese vahetuse lapsed, saime

suurteks sõpradeks ning kutsume teid

veetma talvist ja kevadist koolivaheaega

sama lõbusalt ja harivalt uue ja teistsuguse

programmi järgi. Ise püüame teha kõik

meist sõltuva, et teie vaheajad mööduksid

lõbusalt ja kasulikult.

1500 pead ja 15 000 sekundit noortesõbralikuma

tuleviku nimel!

Tule kohvile ja pirukale! Millega me peame Sinu puhul arvestama Head maitseelamused ja meeldiv seltskond! Mis veel

Huvitavad teemad ja mõttevahetused! Mida veel Ahjaa, Sul on kindlasti väga palju tegemisi, seega kuupäev peab ka

sobima! Kas oled teadlik, et koguneme juba neljapäeval 1. detsembril Sinu kodumaakonnas!

1. detsembril istuvad laudade taha 1500 pead 15 maakonnas üle Eesti, kus kohtuvad NOORTE esindajad

- õpilased põhikoolist, aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, õpihimulised ülikoolist, noored emad ja

isad, töötavad noored jne – ja OTSUSTAJAD – vallavanemad, linnapead, firmajuhid, noorsootöötajad, maavanemad,

ühiskonnaõpetajad, riigikogulased, koolijuhid jt!

Osaluskohvikus ei küsi me sinu ametit ega vanust, tule räägi, mida mõtled noorte elust ja tulevikust, leia endale sobib koht

15 kohviku seast ja vali meelepärased teemad, vt lähemalt: www.kohvik.noortekogud.ee

HARJUMAA OSALUSKOHVIK

Kus Tallinnas, kohvik Wabadus II korrusel (Vabaduse väljak 10)

Millal 1. detsembril kell 10.30-15.20

Liina Rüütel

Eesti Noorteühenduste Liit / Estonian National Youth Council

Paldiski Linnaleht nr. 9/100 13


Eesti 2011. aasta meistrivõistlused!

19. novembril toimusid Tapal Eesti 2011. aasta meistrivõistlused

taekwondos, millest võtsid osa kõikidest Eesti linnadest

saabunud sportlased ja ka külalised Lätist. Paldiski klubi

SPARTA sportlastel õnnestus nendelt võistlustelt kaasa

tuua kuus meistritiitlit ning palju auhinnalisi kohti!

Meie auhinnasaajad:

Erihüppetehnika:

Jelizaveta Plahti: 2. koht

Klim Balahhontsev: 2. koht

Tehniline harjutus (tul):

Olga Borissenko: 2. koht

Annika Uusmann: 2. koht

Maksim Plahti: 2. koht

Ilja Kazantsev: 3. koht

Klim Balahhontsev: 2. koht

Sparring:

Sergei Mištšenko: 2. koht

Maksim Plahti: 3. koht

Klim Balahhontsev: 2. koht

Ketrin Pitšugov: 2. koht

Deniss Kitšigin: 2. koht

Meie TŠEMPIONID:

Naiste erihüppetehnikas tuli

meistriks Olga Borissenko.

Tehnilistes harjutustes (tul) tulid

juunioride (valge-roheline vöö)

hulgas meistriks Ketrin Pitšugov ja naiste (roheline-must

vöö) hulgas Jelizaveta Plahti!

Sparringutšempionideks said 2011. aastal Olga Borissenko

(naised vanuses 18+), Ilja Kazantsev (juuniorid vanuses 13-

18) ja Dmitri Salamatin (kadetid vanuses 11-13).

Õnnitleme oma sportlasi võitude ja uute aunimetuste puhul!

Apteek1 kliendikaardiga 5% soodustust

ostult (v.a.retseptiravimid)!

Paldiski Apteek E-R9.00-18.00,L-P suletud Tel6741310

Paldiski haruapteek Maximas

E-R10.00-19.30,L-P 10.00-17.45 Tel6717170

Pakkuminekehtibkuni31.12.2011 või kuni soodushinnaga kaupa jätkub!

Lysi Omega-3 vitamiin E kapslid N120

Tervislikudoomega-3rasvhapped

koostugevaantioksüdant

vitamiinE-ga.

Tavahind: € 6.50

Soodushind: € 4.49

- 30%

- 40%

Tere tulemast meie apteekidesse!

Gerimax Energy 50+ N60tabletti

Täiuslikenergiavitamiinüle50-aastastele.

Ženšenn,12vitamiinija10mineraalainet

võtavadkiireltväsimusejaannavad

energialaenguigakspäevaks.

Tavahind: € 17.27

Soodushind: € 9.99

14 Paldiski Linnaleht nr. 9/100


l i n n a l e h t • n r . 9/100 2011

Aastalõpustressi aitab maandada Krediidipank

Aastalõpp on traditsiooniliselt

aeg, mil me mõtleme rohkem kui

tavaliselt oma lähedastele. Hingedeajal

novembris meenutame

neid, keda meiega enam ei ole,

detsembris aga kuulub tähelepanu

eelkõige meie kallitele pereliikmetele.

Jõuluajal jooksevad lapsed hommikul

esimese asjana vaatama,

mida päkapikk on sussi sisse toonud.

Pärastlõunal aga maalivad

meie silmaterad püüdlikult tähti,

et jõuluvana ikka teada saaks,

mida ta kingituseks tooma peab.

Pühad on see aeg, mil tulevad

enamasti koju ka mööda maailma

laiali olevad lähedased, et

koos meenutada toredaid aegu ja

teha plaane tulevikuks.

Vahel võib kiiresti lähenev aastalõpp

aga pinget tekitada, sest

soov lähedastele rõõmu valmistada,

midagi tõeliselt toredat kinkida,

ei pruugi kokku käia meie

rahaliste võimalustega. On ju pühade

aeg selline periood aastas,

kus inimeste väljaminekud on

tavapärasest suuremad.

Ehk oleks mõistlik suuremad kulutused

hajutada pikema aja peale

Krediidipangal on mitmeid

tooteid, mis niisugust kulude

jaotamist võimaldavad, näiteks

arvelduskrediit, krediitkaart ja

väikelaen.

15 Paldiski Linnaleht nr. 9/100

Arvelduskrediit võimaldab teil

pühadeks ostude tegemisel kasutada

suuremat summat raha,

kui teie pangakontol parasjagu

on. See tähendab, et võite kindlaks

määratud limiidi ulatuses

oma kontoga miinusesse minna.

Vajalikud ostud saate teha kohe,

aga arvelduskrediit tuleb tagasi

maksta üldjuhul aasta jooksul.

Nii on võimalik ühe kuu suuremad

kulud hajutada terve aasta

peale. Intressi tuleb tasuda vaid

kasutatud summalt. Arvelduskrediiti

on võimalik saada kuni

2000 euro ulatuses.

Kes aga vajab suuremat summat

(nt kaugel välismaal elavate lähedaste

külastamiseks), võib võtta

väikelaenu. Sel juhul saate arvestada

maksimaalselt 5500 euroga.

Väikelaenu nagu ka arvelduskrediidi

saamiseks peab taotleja

netosissetulek olema Tallinnas ja

Harjumaal vähemalt 600 ja mujal

Eestis 400 eurot kuus.

Klassikaline võimalus oma kulude

planeerimisel on krediit kaart,

mis võimaldab teil pühadega

seotud kulusid paremini hallata.

Selle abil saate kauplustes trügimata

teha pühadeostud lihtsalt ja

mugavalt ka internetipoodides.

Krediidipangal on pakkuda kahte

tüüpi krediitkaarte, millede

olulisemad erinevused on krediidilimiidi

suurus ja tagasimaksmise

tähtaeg.

Kõikide eespool kirjeldatud toodete

puhul on aastane intress

Krediidipangas kõigest alates

15%. Nii soodne intressimäär on

teiste turul olevate sarnaste toodetega

võrreldes madalam.

Mõelge aegsasti oma soovid ja

pühadega seotud kulutused läbi

ning võtke meiega ühendust.

Koos leiame teile sobivaima lahenduse,

kuidas jõuluostudega

seotud väljaminekuid planeerida.

Ootame teid Krediidipanga

kontoris asukohaga

Rae 26, Paldiski.

Tutvuge laenutingimustega Krediidipanga

kodulehel

www.krediidipank.ee. Krediidi

kulukuse määr on 17,02% tüüpilise

3000 euro suuruse ja 3-aastase

väikelaenu näitel.

Karin Ossipova,

Krediidipanga laenuosakonna

juhataja

tel. 669 0977

krediit@krediidipank.ee

www.krediidipank.ee


lugeja kiri

Elan Paldiskis juba 11 aastat, aga 5. novembril käisin esimest korda puhkeõhtul,

mille korraldasid Paldiski Pensionäride Liit ja Paldiski Naisteklubi.

Üritus oli korraldatud väga hästi, lauad olid kaetud hea ja paremaga, kontserdi

raames esines tantsuansambel, orkester Ivan Shchegolevi juhendamisel

jne.

Tansuks mängiti palju head muusikat ja laulis Igor Marhai, aga naised tantsisid

omavahel... Peol oli palju rahvast - ligikaudu 50-60 inimest. Aga kuhu

on kadunud kõik Paldiski mehed Peol oli neid 5-6 inimest. Edaspidistele

taolistele üritustele kutsun osalema ka kõiki Paldiski mehi ja ma usun, et meie

toredatel naistel on suur rõõm teid kõiki näha ning nad kindlasti aitavad teil

unustuse hõlma vajuvat tantsuoskust lihvida! Samas veedate ka toreda õhtu.

Minu jaoks oli see pidu aga alles esimene!

Paldiski linna elanik Malle

Pankrotihaldur Indrek Lepsoo müüb avalikul suulisel enampakkumisel

OÜ-le OÜ Baltic Land Invest Group (pankrotis) kuuluvad kinnistud üldpinnaga kokku on 24,69

ha. Ranna 1, reg. nr. 4731702, Ranna 2, reg. nr. 4876802, Ranna 3, reg. nr. 5035902 ja Salavat

Julajevi tee 2, reg nr. 4968302

Tervikvara enampakkumise alghind on 925 000,00

(üheksasada kakskümmend viis tuhat) eurot.

Enampakkumisest osavõtmise tingimused on

avaldatud 17.11.2011.a.

www.ametlikudteadaanded.ee

Austatud pensionärid!

Lugupeetud vene kogukonna liikmed!

Kõik soovijad!

Te olete kutsutud klaverivirtuoosi Gennadi Smirnovi

tasuta kontserdile, mis toimub

21. detsembril kell 16.30

muusikakooli saalis (Rae 56).

Oodatud on kõik, kes soovivad nautida maailma erinevate

heliloojate loodud teoste imelist kõla!

Sissepääs on tasuta.

Kogege oma elus pisut vaimustust ja rõõmu.

Teie südamesse tulevad soojus ja päike!

Tulge! Kuulake! Nautige!

Tänulik kuulaja

Paldiski Linnaleht nr. 9/100 16

More magazines by this user
Similar magazines