9/110 03.12.2012

l i n n a l e h t • n r . 9/110 2012 

Paldiski 

Tänases 

lehes: 

u 


Paldiski Linnavalitsuse häälekandja 

Intervjuu 

abilinnapeaga 

Kütte hinnast 

Piletimüügisüstem. 

Täiendavad 

küsimused. 

Tarbijakaitseamet 

teavitab 

Eesti seisab elektrituru täieliku avanemise lävel. 

Alates 2013. aastast hakkab elektrienergia hind 

kujunema börsil nõudmise ja pakkumise alusel ning 

elektrienergia müüjate vahel tekib konkurents. 

Küsimusele, kes hakkab müüma kõige odavamat 

elektrit, praegu veel ühest vastust anda ei ole 

võimalik, ent nüüd on igaühel võimalus valida endale 

sobiv elektrienergia müüja ning kõige parem pakett 

ja tingimused. Spetsialistide abiga püüame valiku 

tarbija jaoks lihtsamaks muuta. 

Lugege lk 6, 7 ja 8. 

Isadepäev 

Paldiskis 

reklaam 

KUULUTUSED 

Paldiski Linnaleht nr. 9/110 1

Linnapea rubriik 

LINNARAHVA SOOVID JA KÄIMASOLEVAD TÖÖD 

Sügis hakkab lõppema ning ees ootab pikk külm aeg. Teame, et talveperioodil 

muutuvad suuremaks meie kulud eluasemele. Võib arvata, 

et meie rahakotti hakkab mõjutama ka suurenev elektri hind. 

Uueks aastaks peame kõik valima sobiva ja kõige odavama elektri 

müüja, sest Eestis on elektri turg alates 2013. aastast vabaks lastud. 

See tähendab, et peale Eesti Energia on elektriturule tulemas ka teisi 

elektrimüüjaid. Valikuid erinevate müüjate vahel pole aga kerge 

teha. Sellest, mida otsustamisel arvestada ning kust lisainfot saada 

on pikemalt selgitatud tänases Paldiski Linnalehes. 

Linnaelanike soovid ja ettepanekud 

Kohtusin mõni nädal tagasi linnakodanikega, kes esitasid mulle 

küsimusi ja tegid ka ridamisi ettepanekuid. Rahul ei olda näiteks 

sellega, et keskkütte hinda peetakse meie linnas liiga kõrgeks. Katlamaja 

opereerib erafirma ja tema hinna kinnitab või jätab kinnitamata 

Konkurentsiamet. Seega linn sooja hinna kujundamisel 

praktiliselt kaasa rääkida ei saa. Samas ei saa märkimata jätta, et 

Konkurentsiameti andmete järgi on Paldiski linna soojuse piirhind 

rohkem kui 100 võrgupiirkonna arvestuses üks odavamaid. Näitena 

võib tuua Harju Maakonnas Kiili võrgupiirkonna, kus kehtiv 

soojuse piirhind on 90,20 eurot MWh, Paldiskis kehtiv soojuse 

piirhind on 52,84 eurot MWh, kõige odavam on see Sillamäel, kus 

hinnaks on 39,50. (kõik hinnad on välja toodud käibemaksuta) 

Tehti ettepanek, et linnas võiks olla üks koht, kus saaks osta ja turustada 

aiasaadusi. Sellest on juba ka varem räägitud ning usun, 

et järgmisel aastal on see koht olemas. Samas on teretulnud kõik 

ettepanekud sobiva koha leidmiseks. 

Kohtumisel tõstatati üles probleem, et meie linnas puudub koht 

koerte ja kasside vaktsineerimiseks. Selles osas on meil loomaarstidega 

läbirääkimised käimas ja ma loodan, et õige pea on ka sellele 

probleemile lahendus leitud. 

Linnakodanikud olid mures kergliiklusteede vähesuse üle. Oli jutuks, 

et Eesti kalmistuni viib kergliiklustee, kuid edasi 1. Jalaväebrigaadini 

see ei vii. Linnal on plaanis see ära teha järgmisel aastal. 

Arvamusi ja ettepanekuid tuli kohtumisel paldisklastega veel mitmeid. 

Sooviti, et linn võiks organiseerida koostöös Punase Ristiga 

kursuse, kus õpetatakse süstimist. Usun, et selles osas saame Punase 

Ristiga kokkuleppele. Samuti leiti, et linnas võiks juures olla veel üks 

hambaarst. Kahjuks ei saa selles osas esilagu mingeid lubadusi anda, 

kuid uurime, millised on võimalused selle ettepaneku täitmiseks. 

A/Ü Vikerlase esindajad olid rahulolematud 

arendustega, mis poolsaarel 

tehtud. Nad ei ole rahul sellega, et tuulegeneraatorid 

on liiga lähedal aiandusühistule 

ning seetõttu pole linde enam 

nii arvukalt kui varem. Tuulegeneraatorid on paigutatud täpselt nii, 

nagu projekt ja eelnev keskkonnamõjude hinnang seda ette nägi. 

Muuta seda enam ei saa. 

A/Ü Karikakar tõstatas omakorda küsimuse sellest, et nende ühistu 

piirkond on liiga soine ning linn võiks täita läbimatu ala. Ka see 

on järgmise aasta teema, kuna käesoleval aastal pole linna eelarves 

selleks raha ette nähtud. Aga enne järgmise aasta linna eelarve 

koostamist on hea teada kõiki vajadusi ja ettepanekuid. Loodame, 

et eelarve annab võimaluse neist mingi osa ka töösse võtta. 

Kurdeti, et linnas on ikka veel vähe istepinke ja arvati, et neid peaks 

juurde panema. Paldiski Linnahoolduses on ootel 50 pinki, mis 

kavatsetakse järgmise aasta kevadel paigaldada. Pinkide projekti 

juhtis Igor Pivovarov ja ma olen talle selle eest väga tänulik, sest 

viimase ca 20 aasta jooksul ei ole paigaldatud linna peaaegu mitte 

ühtegi istepinki. Samas ootame linnaelanike arvamusi, kuhu võiks 

uued pingid panna. Ettepanekud tuleks saata Paldiski Linnahooldusele 

aadressil Rae 15. Loodan siiralt, et iga asjasthuvitatud kodanik 

näitab üles oma aktiivsust ja esitab oma ettepanekud selles osas. 

Kanalisatsioonitrassi paigaldamisest 

Kindlasti on kõik linnaelanikud märganud, et Rae tänaval käivad 

tööd torustiku vahetamiseks. Plaanide kohaselt peavad need tööd 

järgmise aasta suveks olema lõpetatud ja uuendatud vee - ja kanalisatsioonitrassid 

linnale üle antud. Peaeesmärgiks torustike vahetusel 

on see, et oluliselt vähendada veekadusid ja tõsta joogivee 

kvaliteeti. Veekaod on juba tänaseks tublisti vähenenud. Joogivee 

analüüsid näitavad, et Paldiski joogiveest on kadunud üle normatiivi 

ulatunud raua ja mangaani kogus ning vesi on kvaliteetne. 

Paldiskis jätkuvad tegevused, mis tõstavad meie elukvaliteeti. Erinevatel 

põhjustel nii mõnigi kord ei saa kõike nii kiiresti kui oleks 

vaja, kuid luban, et linnavalitsus pingutab selle nimel. 

Kaupo Kallas 

linnapea 

Tähelepanu korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud! 

Tulenevalt Jäätmeseaduse §-st 69 tuleb korraldatud 

jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajal 

esitada iga-aastaselt hiljemalt järgmise 

aasta 20. jaanuariks Paldiski Linnavalitsusele 

kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise 

aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. 

Hõlmab ka suvilate perioodilist vabastamist 

sügisel ja talvel kui suvekodus ei viibita. 

Seetõttu palume isikutel, kes on saanud korraldatud 

jäätmeveo vabastuse ja nimetatud 

kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut 

ei ole kasutatud, esitada Paldiski Linnavalitsusele 

hiljemalt 20. jaanuariks 2013 a sellekohane 

kirjalik kinnitus. 

Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks 

kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist 

2013 a korraldatud jäätmeveoga automaatselt 

liitunuks. 

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata 

esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja Paldiski 

Linnavalitsususele vastava taotluse. Taotluses 

palun ära märkida mitteliitumise periood ja 

põhjendus. Elamu kasutamisel suvekoduna 

(suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveoga 

mitteliitumist perioodile, millal seda ei 

kasutata (näidata ära kuud). 

Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik 

rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) 

erandkorras teatud tähtajaks korraldatud 

jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul 

kui Paldiski Linnavalitsus on eelnevalt veendunud, 

et vabastamise asjaolud on tõesed ja 

vabastamist võimaldavad. 

Kinnitus palun saata aadressil: Paldiski Linnavalitsus 

Rae tn 38, Paldiski või e-posti aadressil: 

paldiski@paldiski.ee. Lisainfo: 679 0612 

või 679 0614. 

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus 

(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud) 

• Väljaandja Paldiski Linnavalitsus • paldiski@paldiski.ee ja tel. 679 06 00, elena.villmann@paldiski.ee • Paldiski Linnalehe elektrooniline 

aadress: www.paldiski.ee • Foto esikaanel: http://images.yandex.ru/ • Kujundus Perioodika Repro OÜ • Trükk AS Rebellis

Paldiski Linnalehe toimetaja küsimustele vastab 

Paldiski abilinnapea Stanislav Tšerepanov 


Tere, härra Tšerepanov! Ei möödunud kaht 

kuudki Paldiski linnavalitsuses abilinnapeana 

tööle asumisest, kui teie kohalolek ja 

tegevus muutusid linlastele vägagi nähtavaks. 

Teie juures käib esimestest päevadest 

peale vastuvõtul palju inimesi – ning seejuures 

mitte üksnes kui abilinnapea juures, vaid 

ka kui kogenud juristi juures. 

Olen jõudnud tutvuda paljude tähelepanuväärsete 

linlastega. Iga võimalus inimestega 

suhelda on minu jaoks kingitus. Selle käigus 

saada alati midagi uut teada. 

Paldiski elanikel on tõepoolest hulgaliselt 

juriidilisi küsimusi, eriti neid, mis on seotud 

korteriühistute siseprobleemidega. Püüan 

neid küll jõudumööda aidata, ent kui jäängi 

tegelema õigusnõustamisega, siis ei jää mul 

lihtsalt aega tegelda oma otseste töökohustustega. 

Seepärast tekibki ikka ja jälle küsimus, 

mille eest mulle palka makstakse. 

Võtsin vastu otsuse seda olukorda kardinaalselt 

muuta: olen pidanud läbirääkimisi erinevate 

advokaadi- ja õigusbüroodega ning 

alates detsembrist hakkab linnavalitsuse ruumides 

kaks korda nädalas vastu võtma jurist, 

kelle ülesanne on pakkuda linnaelanikele tasuta 

õigusabi. Varsti hakkab meil töötama ka 

lastepsühholoog, mis on samuti meie linna 

laste ja lapsevanemate jaoks väga tähtis. 

Olete mitu korda kohtunud linnaelanikega, 

sealhulgas korteri- ja aiandusühistute juhtidega, 

kus esitati hulgaliselt küsimusi. 

See on ju hea, et küsimusi on palju! See tähendab, 

et meie peale veel loodetakse. Paljudele 

küsimustele suutsin anda vastuse kohe, 

mõned vajavad järeleuurimist ja otsuse vastuvõtmist 

igal üksikjuhul eraldi. Palju oli 

küsimusi linnaettevõtte Paldiski Linnahoolduse 

OÜ tegevuse kohta. Kohtumisel osales 

ka ettevõtte uus juht Marge Tiidus. Alates 

detsembrist on tal ametlikud kodanike vastuvõtu 

ajad, ja nii saab paljudele küsimustele 

vastused kiiremini kui linnavalitsuse kaudu. 

Mulle on arusaamatu, miks eelmisel juhil 

ei olnud vastuvõtuaegu, sest on ju lihtsam 

lahendada küsimused otse kohapeal, kui 

jooksutada inimesi suure ringiga läbi linnavalitsuse. 

Marge Tiidus kirjutas üles kõik 

esitatud küsimused ning juba otsitakse neile 

ka lahendusi. Näiteks on omaalgatuslikult tekitatud 

prügi mahapaneku kohad. Seal, kus 

süüdlased on kindlaks tehtud, on asjakohased 

kirjad juba teele saadetud. Kui nad oma 

prügi ära ei korista, hakkame neid trahvima. 

Kevadel paigaldab linn mitmesse kohta konteinerid, 

et linlastel oleks võimalik lahti saada 

kogunenud ülemõõdulisest prügist. Samas 

soovitaksin siiski korteriühistutel selliseid 

konteinereid oma majade jaoks perioodiliselt 

tellida, mida paljud ka teevad. 

Linnas on Paldiski Linnahoolduse OÜ juhtkonna 

väljavahetamisega seoses tekkinud 

hulgaliselt küsimusi. Kas uus luud pühib 

lihtsalt uutmoodi, nagu öeldakse, või on 

põhjus milleski muus 

Jah, seda küsimust on meie linna elanikud 

mulle tõepoolest korduvalt esitanud – nii 

vastuvõtul kui ka mitmesugustel koosolekutel. 

Võin selle ažiotaaži põhjusi ainult aimata. 

Tegelikult ei juhtunud mitte midagi erakorralist: 

see on tavaline kaadri ümberpaigutamine. 

Sellised otsused kuuluvad linnavalitsuse 

– ehk siis linnapea ja abilinnapeade 

pädevusse. 19. oktoobril nimetati Paldiski 

Linnahoolduse OÜ juhatuse teiseks liikmeks 

Marge Tiidus ning 9. novembril kutsus linn 

juhatuse liikme Igor Pivovarovi oma kohalt 

tagasi. Vastavalt lepingule on talle välja 

makstud lahkumishüvitis. On selge, et kõigel 

on oma põhjus, kuid midagi konkreetsemat 

ma praegu öelda ei saa. 

Teie vastuses on tunda poliitiku tausta. Justkui 

vastasite, aga küsimused jäid ikkagi alles. 

Meie riigi mastaabis olete te kõrge taseme 

poliitik. Kas teid ei sega ametikohal Paldiskis 

tõsiasi, et olete Sotsiaaldemokraatliku 

Erakonna aseesimees 

Mis puudutab teie küsimuse esimest osa, 

siis küllap seab aeg ise kõik paika. Nüüd aga 

sellest, mis mida segab. Partei juhtimine nii 

aitab kui segab ühtaegu. Ühest küljest aitab 

see lahendada küsimusi efektiivsemalt kui 

muul tasandil, kuid teisest küljest võtab see 

kahtlemata ära aega – ja mitte üksnes seda 

aega, mille võiks pühendada Paldiski elanikele, 

vaid ka seda aega, mida oleks tarvis 

perega suhtlemiseks, kes samuti tahab mind 

mõnikord ka mõnel muul ajal kodus näha 

kui ainult öösiti. Just seepärast võtsingi vastu 

enda arvates piisavat kompromissi pakkuva 

otsuse: eesseisval erakonna üldkogul kandideerin 

ainult erakonna juhatusse ning ei 

esita enam oma kandidatuuri erakonna aseesimehe 

kohale. Toetan sellele kohale minu 

arvates väga suure potentsiaaliga poliitiku 

Jevgeni Ossinovski kandidatuuri. Ise tahan 

aga pühendada rohkem tähelepanu ja jõudu 

Paldiski linnale. 

Aitäh, et meid valisite! Olen märganud, et 

pöörate palju tähelepanu kasulike algatuste 

käivitamisele ning koos sellega ärgitate meie 

linna elanikke tulema välja mitmesuguste 

omaalgatuslike ideedega. Näiteks olete rääkinud 

korteriühistute liidu loomisest ning 

sellest, et Paldiskis on vaja abipolitseinikke. 

Aga kuidas siis muidu Mind hämmastas see 

väga, et Paldiskis ei ole oma korteriühistute 

liitu. Paljusid probleeme, millest pidevalt 

räägitakse, on tunduvalt lihtsam lahendada 

üheskoos. Samuti oleks linnavalitsusel olemas 

subjekt, kellega koos ühistute tegevusega 

seotud probleeme lahendada. Mis puutub 

koostöösse politseiga ja abipolitseinike töösse, 

siis selleks on samuti pakiline vajadus, sest 

turvalisusest oleme ju kõik huvitatud. Selles 

osas on teistel Eesti kohalikel omavalitsustel 

juba positiivne kogemus olemas. Meie kui 

linn kahtlemata toetame seda. Juba on olemas 

kaks kandidaati, kellest võivad saada abipolitseinikud, 

kui nad on läbinud seadusega 

ette nähtud kursused ja sooritanud vastava 

eksami. Oleme pidanud politsei esindajatega 

mitu nõupidamist. Ajalehe tänases numbris 

(lk 4) on avaldatud ka kuulutus selle kohta, 

et 4. detsembril kell 18.00 toimub Paldiski 

linnavalitsuses kohtumine politsei esindaja 

Herman Toomiga, kuhu on kutsutud kõik 

kodanikud, kes on huvitatud abipolitseinikuks 

saamisest. 

Mulle on korduvalt vihjatud, et teie autot on 

nähtud linnavalitsuse ees ka hilistel õhtutundidel 

– isegi kella 10 paiku. Kas te olete 

töönarkomaan 

Ei. Ma ei ole töönarkomaan. Olen lihtsalt 

harjunud asjad lõpuni viima. On tarvis viia 

ennast asjaga kurssi, kohtuda inimestega 

ning lihtsalt teha ära need asjad, mis jäävad 

tegemata tööpäeva jooksul, kui on tarvis tegeleda 

igapäevaste kohustustega. 

Jääb vaid üle teid energia ja optimismi pärast 

kadestada! Peab märkima, et selle lühikese 

aja jooksul olete juba jõudnud küllaltki 

palju ära teha. Kust küll selline töövõime 

On selline ütlus, et optimist on halvasti informeeritud 

pessimist. Mina seda arvamust 

aga ei jaga. Ehkki, nagu öeldakse, kes palju 

teab, sellel on palju muret, aga see pole üldsegi 

mitte põhjus norutamiseks. Kõik on 

väga lihtne: ma olen alati ja kõigile avatud. 

Kui oled aga avatud, siis saad kõike teada ja 

mõistad kõike kiiremini. Ning ka elada on 

tunduvalt huvitavam. Üksinda ei suudaks ma 

aga mitte kuidagi mitte midagi teha. Seepärast 

püüan alati teisi nende algatustes toetada 

ning otsida koostöövõimalusi. Sedasama 

kutsun üles tegema ka kõiki teisi. 

Huvitav mõtteavaldus. Arvan, et meie lugejatel 

oleks kindlasti huvitav kuulda ka teise 

esimesi muljeid Paldiski linnast. 

Muljed on suurepärased! Linnal on väga rikas 

ajalugu. Mõelda vaid, millised nimed: 

Peeter I, Apraksin, Puškini vaarisa Hannibal, 

Münnich, Amandus Adamson… 

Kui seisan mere ääres panga serval, meenuvad 

iseenesest Afanassi Feti luuleread: 

Пронеслась гроза седая, 

Разлетевшись по лазури. 

Только дышит зыбь морская, 

Не опомнится от бури. 

Nagu ma olen aru saanud, jätkub luuleloome 

traditsioon meie linnas ka praegu. 

Paldiski rolli meie riigi ajaloos ei ole minu 

arvates veel piisavalt vääriliselt tunnustatud. 

Tasub meenutada kas või seda, tänu millele 

ehitati Eestisse esimene raudtee, või kogu 

Euroopa ajaloos saatuslikku osa etendanud 

kahe keisri kohtumist. Aga olgu – sellest 

võiks pikalt rääkida… 

Paldiski rikkaliku ajaloolise pärandi säilitamiseks 

on meil hulgaliselt plaane. Näiteks 

täisväärtusliku linnamuuseumi avamine, aga 

kuni seda ei ole, plaanime korraldada linna 

raamatukogus koostöös Vene muuseumiga 

sarja vanade raamatute näitusi. 

Tänan teid sisukate vastuste eest! 

Olen alati rõõmuga valmis linlaste küsimustele 

vastama. Teen ettepaneku muuta selline 

formaat regulaarseks. 


DAPPO POE RENOVEERIMINE 

Kõik linnaelanikud tunnevad Rae 26 asuvat Dappo poodi, 

mis viimati kandis nime Kauplus 5+. Seoses omaniku vahetumisega 

on see poehoone muutunud sisuliselt tondilossiks, 

kuhu pääseb igaüks igal ajal üsna kergelt sisse ja sellise tühjalt 

seisva hoone olemasolu ei rõõmusta meie linnas kedagi. 

Pöördusime kinnistu omaniku poole küsimusega, et millal 

hakkab lõpuks pihta hoone renoveerimine. Vastuseks saime, 

et veel selle aasta novembri lõpus hakkab omaniku poolt valitud 

ehitusfirma seal kaubanduskekuse renoveerimistöödega 

pihta. Loodame, et lubadustest peetakse kinni ja õige pea 

võime kõik veenduda, et Paldiskisse on jälle kerkinud üks 

korralik konkurentsivõimaline kaubanduskeskus. 

Paldiski Linnaleht 

Lääne-Harju politseijaoskond 

otsib uusi abipolitseinike 

04. detsembril algusega kell 18:00 toimub Paldiski 

linnavalituses infotund, kus Lääne-Harju politseijaoskonna 

korrakaitseametnik Herman Toom ja Paldiski 

piirkonnapolitseinik Maksim Korzin tutvustavad abipolitseinike 

tegevust ning abipolitseinikuks saamise 

võimalusi. Herman Toom on ühtlasi ka Lääne-Harju 

politseijaoskonna abipolitseinike rühmajuht. Abipolitseinikuks 

sobiv kandidaat on vähemalt 18-aastane 

keskharidusega Eesti kodanik, kes on kriminaalkorras 

karistamata. Samuti peab abipolitseinikuks soovija 

läbima tervisekontrolli. Kes infotunnil osaleda ei saa 

kuid soovib saada abipolitseinikuks võib julgelt ühendust 

võtta Herman Toomiga telefonil 58 605 164 või 

e-posti aadressil herman.toom@politsei.ee. Täiendavat 

infot leiab ka aadressil www.abipolitseinik.ee. 

PALDISKI BEEBID TÄHISTASID 

ISADEPÄEVA 

KÜTTE HINNAST 

Konkurentsiamet avalikustab oma 

koduleheküljel kooskõlastatud soojuse 

piirhinnad. Piirhind tähendab 

seda, et sellest kõrgemat hinda ei 

või ettevõte soojuse müügil tarbijalt 

küsida. Paldiski Linnaleht võttis 

Konkurentsiameti andmed appi ja 

uuris, milline on Paldiskis makstava 

sooja hinna tase võrreldes teiste 

omavalitsuste toasooja hinnaga. 

Kokku olid andmed rohkem kui 

100 võrgupiirkonna kohta. Tabelis 

on toodud võrgupiirkondadest kõige 

kõrgemad ja kõige madalamad 

sooja piirhinnad. 

Kõrgeimad piirhinnad 

Ettevõte Kehtiv piirhind 

(käibemaksuta) eurot MWh 

Avoterm OÜ 

Kaerepere võrgupiirkond 90,28 

Kiili võrgupiirkond 90,20 

Märja võrgupiirkond 88,66 

Päinurme võrgupiirkond 86,96 

Märjamaa võrgupiirkond 86,69 

Vana-Võidu võrgupiirkond 86,57 

Turba võrgupiirkond 85,98 

Keila-Joa võrgupiirkond 85,48 

Oisu piirkond 84,81 

AS Rakvere Soojus 

Näpi võrgupiirkond 84,24 

Madalaimad piirhinnad 

Ettevõte Kehtiv piirhind 

(käibemaksuta) eurot MWh 

Soojusenergia OÜ 

Paldiski võrgupiirkond 52,84 

AS Revekor 

Linte võrgupiirkond 51,55 

Ruusa võrgupiirkond 51,55 

AS Eraküte 

Keila võrgupiirkond 51,48 

SW Soojus OÜ 

Türi võrgupiirkond 50,15 

OÜ Sanva 

Keeni võrgupiirkond 50,01 

OÜ SuFe 

Tõstamaa võrgupiirkond 48,81 

AS Tootsi Turvas 

Tootsi võrgupiirkond 48,49 

OÜ Puiga Soojus 

Puiga võrgupiirkond 47,69 

OÜ Pogi 

Paide võrgupiirkond 47,45 

VKG Soojus AS 

Ahtme-Jõhvi võrgupiirkond 47,26 

Sillamäe SEJ 

Sillamäe võrgupiirkond 39,50 

Sõjapensionäride Liit tänab südamest Paldiski 

Põhjasadama (Paldiski Sadamate AS) juht Aleksei 

Tšuletsi heldekäelise kingituse eest. 

Härra Tšulets muretses meie aadressil Rae 38 asuvasse 

büroosse, raamatukokku ja muuseumisse mööbli. 

Suur tänu teile! 

Isadepäeva eel olid kõige nooremad paldiskilased oodatud 

Muusikakooli saali. On traditsioon, et kaks korda aastas- 

isadepäeval ja emadepäeval saavad kõige nooremad 

linlased kätte oma esimese autasu- hõbelusika. Kui mais, 

emadepäeval oli lusikapäevalisi 18, siis nüüd isadepäeval 

oli oma hõbelusikat kätte saama kutsutud beebisid 16. 

Kohal oli kutsutud lastest Sophia Bezrukova, Berit Hall, 

Avo Sten Eduard Oder, Artur Minaev, Maria Bezrukova. 

Lusikad andsid beebidele abilinnapea Kersti Väinsalu ja 

Linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugov. Kontserdi andsid 

Muusikakooli õpilased. 

Padliski Linnaleht 

4 Paldiski Linnaleht nr. 9/110


Paldiski Linnavalitsuse delegatsiooni visiit Bashkortostani 

Paldiski linna ja Baskortostani vahel on tugev side, mis ulatub 

pikkade aastate taha ja on seotud Paldiski linnas asumisel olnud 

Salavat Julajeviga. Bashkortostani Vabariigi delegatsioonid külastavad 

tihti meie linna ja viimane suurem visiit toimus selle aasta 

juulis, kui nende valitsuse esindajad viibisid Eestis neli päeva. Selle 

aja sisse mahtus ametlik visiit Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumisse, 

osaleti Paldiski Linnapäevadel ja Paldiski linna ning Paldiski 

Ettevõtjate Liidu poolt korraldatud ärifoorumil. Külalised tutvusid 

mitmete Paldiski ettevõtetega. Delegatsioon eesotsas asepeaminister 

Salavat Sagitoviga andis külaskäigu viimasel päeval Paldiski 

linnapeale üle suulise kutse oktoobris toimuvale Bashkortostani 

Vabariigi aastapäeva tähistamisele. 

Asepeaminister Salavat Sagitovi vastuvõtul 

Konstantin Pätsi mälestustahvli juures 

Pärast külaliste saabumist oma kodumaale saadeti Bashkortostani 

asepeaminister Hr Sagitovi poolt ametlik kutse Paldiski linna delegatsioonile 

ja see oli mõeldud nii Linnavolikogu kui ka Linnavalitsuse 

liikmetele, samuti ka äriettevõtete esindajatele. Külastusajaks 

oli 7. kuni 14. oktoober. 

Paldiski linna delegatsiooni koosseisu kuulusid linnapea Kaupo 

Kallas, äsja ametisse nimetatud abilinnapea Stanislav Tšerepanov, 

volikogu aseesimehed Ene Martsepp ja Eldar Toonverk. Bashkortostanis 

toimuvast ärifoorumist võtsid osa Paldiskis asuvate ettevõtjate 

esindajad: Tallinna Sadama AS juhatuse esimees Ain Kaljurand, 

Esteve Terminalid AS juhatuse esimees Üllar Raad, AS Eesti 

Gaas juhatuse liige Sergei Zagrebailov ja küberneetika valdkonna 

juhtiv spetsialist Ülo Reitsakas. 

Ametlik visiit algas lillede panekuga Bashkortostani pealinnas 

Ufaas maja juurde, kuhu 30.06.1940 aastal vangistatud Eesti Vabariigi 

esimene president Konstantin 

Päts koos perekonnaga 

asumisele saadeti ja kus ta 

elas vabakäiguvangina 1941. 

aasta juuni lõpuni. Seejärel 

asetati lilled rahvuskangelase 

Salavat Julajevi ausambale. 

Päeva teisel poolel toimus 

asepeaminister Sagitovi 

poolt Paldiski delegatsiooni 

vastuvõtt Bashkortostani Vabariigi 

valitsusemajas ja Kultuuriministeeriumi 

külastus. 

Kulutuuriminister Shafikova 

ja Paldiski LV delegatsiooni 

vahel toimus tõsine ja töine 

Salavat Julajevi mälestusmärgi juures 

Kohtumine Ufa Linnavalitsuses 

kohtumine, mis jätkus järgmisel päeval juba konkreetsete teemade 

valdkonnas. Ühe olulise ideena kaalutakse Salavat Julajevi nimelise 

Bashkortostani Vabariigi kultuurikompleksi loomist Paldiski linna. 

Osa delegatsioonist sõitis Ufaast Salavati linna, teine osa delegatsiooni 

liikmetest jäid ette valmistama ärifoorumist, kuhu saabusid 

ka juba eelpool äramärgitud ettevõtjate esindajad Eestist. Bashkortostani 

Tööstusministeeriumi ettepanekul valiti ärifoorumi eesistujaks 

Eldar Toonverk. Foorumil osales lisaks Paldiski ettevõtjatele 

umbes 30 Bashkortostani äriettevõtet. Paldiski linna poolt esinesid 

E.Toonverk ja S.Tšerapanov, Bashkortostani Vabariigi ettevõtjate 

nimel võttis sõna tööstusminister Rustam Hairullin. Edasi toimus 

töö väiksemates rühmades. Tihe tööpäev lõpetati Salavat Julajevi 

ja Tatarimaa Ak Barsi hokimeeskondade turniiril, kus mängu vaheajal 

toimus ka üllatav kohtumine Bashkortostani peaministriga. 

Lühikese kohtumise märksõnaks oli Paldiski linna ja Bashkortostani 

koostöö arendamine. 

Baškortostani Vabariigi aastapäeva tähistas Paldiski delegatsioon 

üheskoos Ufaas, pärast seda jaguneti taaskord kaheks erinevaks 

rühmaks: linna esindajad sõitsid Salavati rajooni, kus on Salavat 

Julajevi sünnikoht, ettevõtjate esindajad koos volikogu aseesimehega 

E.Toonverkíga jäid Ufaasse, kust sõideti Agideli linna tutvuma 

planeeritava jõesadama ehitusega. Allakirjutanul oli võimalus 

tutvuda ka suveniiritehasega Agidel ja Ufaa lähedal asuva mööblitehasega. 

Ärasõidupäeval kohtus linna delegatsioon lennujaamas, kus Bashkortostani 

esindajatega tehti kokkuvõtted ühiselt veedetud päevadest 

ja õnnitleti selle päeva sünnipäevalast – Paldiski linnapead. 

Paldiski linna on oodata juba varsti uut delegatsiooni Bashkortostani 

Kultuuriministeeriumist ja loodame, et planeeritud koostööd 

hakkavad omandama juba konkreetset ilmet. 

Eldar Toonverk 

Paldiski Linnavolikogu aseesimees 


Kasulik teada 

UUEL AASTAL AVANEB ELEKTRITURG 

1. jaanuaril 2013 avaneb Eesti elektriturg 

konkurentsile, mis tähendab, et nii kodutarbijad 

kui ka väikeettevõtted saavad valida 

erinevate elektrimüüjate ja hinnapakettide 

vahel. 

Kuidas valida elektrimüüjat 

Soodsaima elektrimüüja valimiseks tuleks 

pakkumisi küsida vähemalt 2-3 ettevõttelt 

ning tingimusi rahulikult võrrelda. Elektrimüüjad 

koostavad pakkumised igaühe elektritarbimisele 

mahtudele tuginedes ning laias 

laastus kolmes variandis: fikseeritud hinnaga 

paketid, osaliselt elektri börsihinnast sõltuvad 

paketid ning täielikult elektri börsihinnast sõltuvad 

paketid. 

Senine elektrimüüja saab pakkumise ka omal 

algatusel teha, kuid teistele müüjatele peab 

inimene oma tarbimisandmete vaatamiseks 

ise volituse andma. Seda saab teha süsteemihalduri 

Elering juurde loodud andmelao 

kaudu aadressil http://andmeladu.elering.ee/ 

consumer/home või konkreetse elektrimüüja 

poole pöördudes. 

Avatud elektriturul on elektrimüüja valimise 

õigus neil, kelle nimel on kehtiv võrguleping. 

Alternatiivne lahendus on see, et võrgulepingu 

omanik vormistab volituse oma lastele, 

abikaasale või üürikorteri korral ka üürnikule. 

Kui leping on korteriühistul või haldusfirmal, 

siis toimub elektri ost ka uuest aastast ühistu 

või haldusfirma kaudu, mitte korterite kaupa. 

Kellelt elektrit osta 

Elektrimüüja vahetamiseks tuleb sõlmida leping 

uue müüjaga, kes lõpetab ise vana lepingu. 

Kõike seda tuleb teha vähemalt kuu aega 

enne vahetust. Silmas tuleb pidada seda, et 

elektrimüügi leping hakkab alati kehtima kalendrikuu 

algusest. 

Oktoobri lõpu seisuga on teatanud plaanist 

hakata üle Eesti elektrienergiat müüma järgmised 

ettevõtted: 

Imatra Elekter 

Klienditeeninduse telefonid: 606 1840 ja 

715 0180 

Veebileht: http://www.imatraelekter.ee 

Eesti Energia 

Klienditelefon: 1545, välisriigist helistades: 

+372 715 4254 

Veebileht: www.energia.ee 

Elektrum Eesti 

Telefon: 800 5555 

Veebileht: www.elektrum.ee 

VKG Elektrivõrgud 

Klienditeeninduse telefonikeskus: 

716 6633 

Veebileht: http://www.vkgev.ee/ 

220 Energia 

Telefon: 6 650 220 

Veebileht: www.220energia.ee 

Eesti Gaas AS 

Telefon: 6 303 003 

Veebileht: http://www.gaas.ee/ 

Elektrimüügi AS 

Veebileht: www.elekter.ee 

Baltic Energy Services (portfelli- ja bilansihaldusettevõte) 

Telefon: 66 22 616 

Veebileht: http://www.balticenergy.ee/ 

Nordic Power Management (elektrimüügi 

fookus on suunatud juriidilistele isikutele) 

Telefon: 639 6601 

Veebileht: http://www.nordicpm.eu/ 

AS Sillamäe SEJ (elektrimüügi fookus on suunatud 

juriidilistele isikutele) 

Telefonid: 39 29 676, 39 29 110 

Veebileht: www.silpower.ee 

Elektripakettide võrdlusportaalid 

Lisaks elektri müüjatele tegutseb Eestis mitu 

elektripakettide võrdlusportaali, kes ei vaja 

riiklikku tegevusluba ning nende teenuste 

kvaliteedi eest vastutavad nad ise. Oktoobri 

lõpu seisuga pakuvad pakettide võrdlemise 

võimalust allolevad portaalid: 

Energiaturg.ee 

E-post: info@energiaturg.ee 

Veebileht: www.energiaturg.ee 

Elektrihind.ee 

E-post: kiri@elektrihind.ee 

Veebileht: http://www.elektrihind.ee/ 

Minuelekter.ee 

E-post: info@minuelekter.ee 

Veebileht: www.minuelekter.ee 

Mida silmas pidada lepingu sõlmimisel 

Elektrilepingut saab sõlmida nii elektrimüüja 

esinduses, internetis kui ka telefonitsi. Viimasel 

juhul saab inimene müügikõne, milles 

talle pakutakse elektrilepingu sõlmimist telefoni 

teel. Tasub teada, et müügikõne ajal antud 

nõusolek lepingu sõlmimiseks on siduv. 

Samas saab interneti vahendusel ja telefonitsi 

sõlmitud lepingust 14 päeva jooksul põhjendusi 

esitamata taganeda. Elektrimüüja esinduses 

sõlmitud lepingu puhul aga 14-päevane 

taganemisõigus ei kehti. Pärast 14 päeva möödumist 

toimub lepingu lõpetamine vastavalt 

lepingus kokkulepitud tingimustele. 

Meeles tuleb pidada seda, et elektrilepingu vahetamine 

võtab aega 21 päeva. See tähendab, 

et kui on soov uuest aastat jätkata uue elektrimüüjaga, 

peab leping olema sõlmitud hiljemalt 

10. detsembriks. Elektrimüüjat saab soovi 

korral vahetada igal kuul, kuid uus leping 

hakkab alati kehtima kalendrikuu algusest. 

Fikseeritud hinnaga pakette pakutakse enamasti 

koos tähtajalise lepinguga, mille sõlmimisel 

tuleb olla eriti hoolikas. Näiteks võib 

elektrimüüja nõuda lepingu ennetähtaegse lõpetamise 

eest tasu. Sellise tasu küsimine pole 

seadusega vastuolus, küll aga peab see olema 

mõistliku suurusega ning lepingus kirjas. 

Kaebuste korral tuleks pöörduda tarbijakaitseametisse 

Ühelgi juhul pole mõttekas oma jah-sõna 

kiirustades anda ning peale hinnapaketi tasub 

enne lepingu allkirjastamist tähelepanu pöörata 

ka muudele lepingu tingimustele. Kui te 

ei leia lahendust elektrimüüjaga, saate probleemiga 

pöörduda Tarbijakaitseametisse: 

• nõuandetelefon: 1330 ja 620 1707 

• e-post: info@tarbijakaitseamet.ee 

• veebileht: www.tarbijakaitseamet.ee 

Kuidas muutub arveldamine ja näitude teatamine 

Elektrituru avanemisel ei pea ükski kodu ega 

ettevõte mingeid seadmeid soetama või midagi 

välja vahetama – arvesti ja juhtmed jäävad 

samaks. Muutused on aga arveldamises. Kui 

täna saab elektritarbija ühe elektriarve, mille 

alusel ta maksab nii võrguteenuse kui ka tarbitud 

elektrienergia eest, siis uuest aastast see 

muutub. Tarbijal, kes valib ise endale elektrimüüja, 

saab olema kaks lepingut: üks võrguteenuse 

ja teine elektri ostmiseks. 

Samas võivad võrguettevõtja ja elektrimüüja 

kokku leppida ühise arve esitamises – sellisel 

juhul saab elektritarbija ka uuel aastal ühe 

arve. Kui postkasti jõuab kaks arvet, siis ühel 

on võrguteenuse maksumus koos taastuvenergia 

tasu ja elektriaktsiisiga. Teisel arvel 

kajastub elektri maksumus. Mõlemale arvele 

lisandub käibemaks. 

Elektrinäitude esitamise osas uus aasta muudatusi 

kaasa ei too. Hoolimata sellest, et tarbija 

võib osta võrguteenust ja elektrit eri firmadelt, 

tuleb näit esitada vaid ühe korra. Näit tuleb 

endiselt teatada võrguettevõttele, kelle võrguga 

klient ühendatud on. Elektrimüüjani jõuavad 

näidud automaatselt. 

Silmas tuleb pidada, turu avanemisest mõjutatud 

elektrienergia hind moodustab igakuisest 

elektrikulust umbes kolmandiku. Ülejäänud 

teenuse komponente nagu võrgutasu, taastuvenergia 

tasu ja maksud elektrituru avanemine 

ei puuduta. Võrguteenuste tasu kooskõlastab 

ka pärast elektrituru avamist Konkurentsiamet. 

Taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ning 

käibemaks ei muutu seoses elektrituru avamisega. 

Turu avanemine mõjutab ainult reaalselt 

tarbitud elektrienergia osa. 

Mis saab kui müüjat ei vali 

Uue elektrimüüja valimine ei ole kohustus, 

vaid võimalus. Tarbijatele, kes ei oska või ei 

soovi elektrimüüjat valida, müüb elektrienergia 

vastava piirkonna võrguettevõtja üldteenuse 

raames. See garanteerib, et ükski tarbija 

uuel aastal elektrita ei jää. Üldteenus ei pruugi 

olla aga tarbija jaoks rahaliselt kõige soodsam. 

Üldteenuse hinna aluseks on eelmise 

kuu tundide kaalutud keskmine börsihind, 

millele lisatakse elektrimüüja kasumiprotsent. 

Seejuures on elektrimüüjate kasumimarginaal 

konkurentsiameti vaatluse all. 



Kuidas valivad elektrimüüjat korteriühistud 

Korteriühistute liikmed saavad elektrimüüjat 

valida vaid siis, kui neil igaühel on sõlmitud 

võrguleping ning nad tasuvad ise elektriarveid. 

Kui elektri eest arveldamine käib ühistu 

kaudu, valivad elektrimüüja ühistuliikmed 

ühiselt. 

Turu avanemisest mõjutatud elektrienergia 

hind moodustab igakuisest elektriarvest kolmandiku, 

ülejäänud tasusid nagu võrgutasud 

ja maksud elektrituru avanemine ei puuduta. 

Ka uuest aastast ei saa valida võrguettevõtjat 

ehk firmat, kellele kuulub teie piirkonna 

elektrivõrk ning kes elektri koju toimetab. Kui 

tarbija ei kasuta üldteenust, siis hakkab uuel 

aastal postkasti jõudma kaks kuuarvet: üks 

võrguteenuse eest koos elektriaktsiisi ja taastuvenergia 

tasuga, teine aga tarbitud elektrienergia 

eest. 

Mis mõjutab hinda 

Elektrienergia hinda hakkavad uuest aastast 

mõjutama Euroopa Liidu uued kliimapoliitika 

reeglid. Elektrienergia hind on olnud seni vabaturu 

hindadest odavam tänu elektritootjatele 

tasuta jagatud euroliidu saastekvootidele. 

Alates 2013. aastast tõstavad aga elektri hinda 

kogu Euroopas uued CO2 heitmekaubanduse 

reeglid, mille järgi tuleb elektri tootmiseks hakata 

heitmekvooti ostma. 

Seega tõstaksid kulud heitmekvootide ostmiseks 

elektrienergia hinda ka siis, kui elektriturg 

ei avaneks. Seega on ainus võimalus 

kuludekasvu ohjeldamiseks vaadata üle oma 

elektritarbimine ning leida säästuvõimalusi. 

Kindlasti ei ole vaja pimedas ja külmas istuda 

ning telerist või koduinternetist loobuda, kuid 

vahel võib abi olla väga lihtsatest asjadest. 

Näiteks reisile minnes põrandakütte väljalülitamisest 

või sellest, et kasutuseta seadmeid 

nagu monitorid, telerid, muusikakeskused 

vms ei hoita ooterežiimil. Kindlasti tasuks 

uusi kodumasinaid soetades jälgida erinevate 

mudelite elektritarbimist ning vahetada vanad 

hõõglambid säästupirnide või LED-lampide 

vastu. Elektrikütte kasutajatel on aga hoonete 

soojapidavusse ja küttesüsteemi kaasajastamisse 

investeerides võib vähendada hoonete 

energiatarbimist kuni 30-40%. 

Rohkem infot saab 

Elektrituru avanemise riiklikult infotelefonilt 

616 0160 

Elektrituru avanemise riiklikult kodulehelt 

www.avatud2013.ee 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 

avalike suhete osakond 

Kuidas võrrelda elektrimüüjate hinnapakkumisi 

Veidi rohkem kui üks kuu enne elektrituru 

avanemist on hindade võrdlemine täies hoos. 

Võrdlevad kõik ja võrreldakse kõike. Paraku 

on pilt kirju ja pakkumiste kõrvutamine polegi 

nõnda lihtne. Järgnevad viis näpunäidet 

aitavad uues olukorras elektrimüüjate pakkumisi 

võrrelda. 

Näpunäide 1: usaldage enim teile tehtud 

pakkumisi 

Järgmisest aastast ei ole Eestis enam ühesugust 

elektri hinda igale kliendile. Avatud 

elektriturul on erineva tarbimisega klientidel 

erinevad hinnad. Müüjate hinnapakkumist 

mõjutab näiteks see, kas klient kasutab elektrit 

peamiselt päeval või öösel ning kui suur on 

tema kogutarbimine. Just seetõttu ei saa teha 

üldistusi, et üks müüja on kallim või odavam 

absoluutselt iga kliendi jaoks. Samal põhjusel 

ei maksa elektrimüüjat valida üksnes sõprade 

kogemuste, leheartiklite ega hinnaportaalide 

põhjal. Et osta avatud turul elektrit targalt, 

tuleb hinnapakkumised igalt müüjalt siiski ise 

võtta ning selle info põhjal oma otsus kujundada. 

Näpunäide 2: elektrikulu arvutage aastase 

tarbimiskoguse põhjal 

Kahtlemata on iga kliendi jaoks oluline jõuda 

selgusele, palju hakkaks ta ühe või teise pakkumise 

puhul uuest aastast elektrienergia eest 

maksma. Elektrikulu arvutamiseks ei piisa aga 

ainult möödunud kuu või näiteks jaanuariveebruari 

elektriarvest. Eestis on neli aastaaega, 

pime ja külm ning ka valge ja soe periood. 

Meie geograafilise asukoha tõttu võib klientide 

elektritarbimine kuude lõikes erineda mitmeid, 

isegi kümneid kordi, mis tähendab, et 

ühe kuu põhjal tehtud üldistus võib anda väga 

moonutatud tulemuse. Seepärast soovitame 

elektrikulu arvutamisel lähtuda alati oma aastasest 

elektritarbimisest ja selle põhjal arvestatud 

keskmisest kuutarbimisest. Eesti Energia 

kliendid saavad oma aastatarbimise andmed 

kätte meie e-teenindusest. 

Näpunäide 3: võrreldavad on ainult ühepikkused 

lepinguperioodid 

Lepingupikkused mängivad avatud turul 

müüjate hinnapakkumistes olulist rolli. Kui 

Põhjamaades on paarikümne avatud turu aasta 

jooksul turustandardiks kujunenud 12- või 

24-kuulised lepingud, siis Eestis võivad kliendid 

sõlmida ka näiteks 9 kuu pikkuseid lepinguid. 

Selliste lepingute puhul peaks klient 

teadma, et lepingust on välja jäetud aastalõpu 

kolm pimedat ja külma kuud, kus ka elektrienergia 

hind on reeglina kallim. Kliendi jaoks 

tähendab see, et kui ta soovib sama lepingut 

vastu talve pikendada, kujuneb hind tõenäoliselt 

kallimaks, sest uus leping katab peamiselt 

sügis-talvist perioodi. Sama tuleks arvesse 

võtta ka teiste aastatsüklist kõrvale kalduvate 

perioodide puhul. Just sel põhjusel ei ole 

mõistlik võrrelda näiteks 9 ja 12 kuu lepingute 

maksumusi või 18 ja 24 kuu hindu. Võrrelda 

tuleks võrreldavat ehk 9 kuud 9 kuuga ning 12 

kuud 12 kuuga. 

Näpunäide 4: taandage kõik lisatasud kilovatt-tunni 

hinda 

Ootuspäraselt jahitakse esmakordsel elektrilepingu 

sõlmimisel odavaimat kilovatt-tunni 

hinda. Ent hinnavõrdlemise tuhinas võivad 

märkamata jääda teised pakkumise tingimused. 

Näiteks on Põhjamaades levinud lepingu 

sõlmimise tasud, veelgi populaarsem on aga 

kuutasu, mida ka Eestis elektrilepingute puhul 

kasutatakse. Ükskõik, kas tegu on lepingu- või 

kuutasudega, tuleb nendega hinnavõrdlustes 

alati arvestada, sest lisatasud mõjutavad igakuist 

elektrikulu niisamuti nagu kilovatt-tunni 

(kWh) hind. 

Kõrvutades näiteks kuutasuga ja kuutasuta 

12 kuu hinnapakkumisi, tuleks võrreldavuse 

saavutamiseks taandada kuutasu kWh hinda. 

Oletame, et elektrimüüja teeb kliendile pakkumise, 

kus elektrienergia kWh hind on 5 

senti ja arvele lisandub kuutasu 2 eurot. Kui 

kliendi elektritarbimine on kuus keskmiselt 

200 kWh, siis mis maksab kilovatt-tund elektrit 

talle tegelikult Selleks tuleb püsitasu 2 

eurot ehk 200 senti jagada kuutarbimise ehk 

200 kWh-ga ja saadud summa müüja kilovatttunni 

hinnale liita. Meie näites tähendab see, 

et püsitasu kaudu küsib elektrimüüja tegelikult 

iga kWh eest ühe sendi lisaks. Seega ei ole 

elektri tegelik hind mitte 5, vaid 6 senti kWh 

kohta. Mõistagi ei tohiks püsitasu mõju arvutamiseks 

kasutada juhuslikult kättejuhtuval 

elektriarvel toodud elektritarbimise koguseid. 

Õige tulemuseni jõuate, kui leiate oma keskmise 

kuutarbimise möödunud aasta kogutarbimise 

põhjal. 

Näpunäide 5: võrrelda tasub vaid ühesuguseid 

tooteid 

Avatud elektriturul saab võrrelda fikseeritud 

hinnaga tooteid fikseeritud hinnaga toodetega 

või 100% börsihinnaga tooteid 100% börsihinnaga 

toodetega. Küll aga pole mõistlik 

kõrvutada näiteks fikseeritud hinnaga pakettide 

ja börsihinnal põhineva pakettide prognoositavaid 

maksumusi. 

Kui Eesti Energia Kindel paketi puhul teab 

klient juba täna, palju maksab elektrienergia 

kWh talle kogu järgmise aasta, siis meie 

Muutuv paketi puhul saab ta jooksva kuu 

kWh hinna teada alati iga uue kuu alguses, 

mil elektribörsil on tehtud eelmise kuu kokkuvõtted. 

Seetõttu ei soovita me klientidel 

võtta tõsiselt võrdlusi, kus näiteks Muutuv või 

Kombineeritud pakettide maksumuse näitlikustamiseks 

kasutatakse tänavusi või möödunud 

aasta keskmisi börsihindu. Esiteks ei ole 

börsiaastad vennad ning teiseks saavad keskmise 

börsihinnaga elektrit osta vaid kliendid, 

kes tarbivad igas ajaühikus täpselt ühepalju 

elektrienergiat. Seega on hoopis olulisem 

enne hinnavõrdlustesse sukeldumist jõuda 

põhimõttelisele otsusele – kas eelistan ühte ja 

sama kWh hinda igal kuul või sobib mulle ka 

muutlik hind 

Karla Agan, 

Eesti Energia energiamüügi juht 


8 soovitust lastele energia säästmiseks 

Sel nädalal õpetasid Eesti Energia töötajad 

Harjumaa koolides ligi 600-le 3.-4. klassi õpilasele, 

kuidas oma kodustes toimetustes energiat 

kokkuhoidlikult kasutada. Energiasäästliku 

käitumise harjutamisega tuleks alustada 

võimalikult varakult, seda enam, et iga laps 

saab hoolimata vanusest targalt tegutsedes 

hõlpsalt energiat säästa. Järgmised soovitused 

on abiks lapsevanematele energiasäästu tutvustamisel 

oma lastele. 

Valgustus: lülita välja 

Keskmises majapidamises kulub valgustusele 

aastas ligi 70 eurot, ehk 20-25% kogu elektrikulust. 

Lastele tuleks juba varajases eas selgitada, 

et ruumist lahkudes või päevasel ajal 

tuleb lambid välja lülitada. Ühtlasi tasuks toas 

kasutada vaid neid valgusteid, mida parasjagu 

tarvis on. Nii näiteks pole mõtet põletada 

laualampi, kui laua taga parasjagu ei istuta 

ning päeval tuleks pigem kardinad eest tõmmata 

kui lambivalgusel elada 

Televiisor: väldi ooterežiimi 

Enamikesse kodustesse meelelahutuskeskustesse 

kuulub televiisor, digiboks, muusikakeskus 

koos kõlaritega ning DVD-mängiga. 

Paraku seisavad need suurema osa päevast 

ooterežiimil. Eesti Energia e-teeninduses täidetud 

7000 energiaprofiilist on näha, et ooterežiimidel 

eelistab elektroonikaseadmeid 

hoida ligi 45% eestimaalastest. Samas võib 

ooterežiimi energiatarve küündida isegi kuni 

10%-ni elektri kogukulust. See tähendab, et 

kui majapidamise igakuine elektriarve on umbes 

30 eurot, kulutatakse aastas ooterežiimile 

ligi 36 eurot! 

Ooterežiimi vältimiseks tuleks nii teler, digiboks 

kui ka muud elektroonikaseadmed 

nagu näiteks mängukonsoolid pärast kasutamist 

täielikult välja lülitada või vooluvõrgust 

lahti ühendada. Et kodusesse meelelahutuskeskusesse 

võib kuuluda isegi kuni 7 seinaühendusega 

seadet, tasub mugavuse huvides 

eelistada lülitiga pistikupesi, mille abil saab 

kõik seadmed ühest nupust mugavalt korraga 

sisse-välja lülitada. See on jõukohane ka lastele. 

Lapsega võiks kokku leppida reeglis, et kui 

lahkutakse teleri eest kauemaks kui 15 minutiks, 

lülitatakse see ka alati välja. Sama reegel 

kehtib arvutitöökoha kohta kus energiaröövliteks 

on ooterežiimil olevad arvuti, printer, 

kõlarid ja muud seadmed. 

Laadijad: ühenda seinakontaktist lahti 

Kõik seinastepslisse jäetud adapterid ja laadijad 

tarbivad elektrit. Energia säästmiseks 

tuleks need alati pärast kasutamist seinakontaktist 

välja tõmmata. Vihje vanematele – see 

soovitus puudutab ka elektrihambaharjade 

laadijaid ja seinakontakti jäetud pardleid. 

Küte: küta nii palju kui vaja, aken ava tuulutamiseks 

Lastele tuleks meelde tuletada, et kui tuba 

tundub liiga palav, tasub aken avada tuulutamiseks 

vaid lühiajaliselt. Ühtlasi ei tasuks 

hoida akent pidevas tuulutusasendis, sest sedasi 

pääseb kogu soojusenergia aknast välja. 

Samal põhjusel tuleks alati enda järel sulgeda 

välisuks. 

Kraan: vähenda survet 

Nõude pesemisel ei tohiks lasta veel suurel 

survel niisama joosta, sama kehtib hambapesul. 

Kui voolavat vett parasjagu tarvis pole, 

tuleks kraan sulgeda. Keskmises perekonnas 

võib sellega päevas säästa kuni 120 liitrit vett. 

Ühtlasi ei ole vaja nõusid pesta tulises vees. 

Need lihtsad nipid on jõukohased ka lastele. 

Eesti Energia energiaprofiilide statistika näitab, 

et keskmine majapidamine kulutab vee 

soojendamisele aastas 14% kogu energiatarbest. 

Teisisõnu – mida vähem vett kasutada, 

seda vähem kulub energiat ka vee soojendamiseks. 

Veekeetja: ära keeda rohkem, kui vaja 

Elektrilise veekeetja kasutamine on energiasäästlikum 

kui vee keetmine pliidil. Suurima 

efekti saavutamiseks tuleks veekeetjas 

keeta just niipalju vett, kui parasjagu tarvis. 

Näiteks kulub tassitäie vee keema ajamiseks 

1-liitrises veekeetjas 3 korda vähem raha kui 

pidevalt kannutäie vee keetmiseks. Loomulikult 

tuleks jälgida, et keedetava vee kogus ei 

jääks alla keetja miinimumi. Täiskasvanud 

võiksid jälgida ka katlakivi kogunemist kannu 

küttekehale, sest ka see mõjutab veekeetja 

elektritarvet. 

Pliit: kasuta õige suurusega keeduala 

Söögitegemiseks tuleks kasutada poti või panni 

suurusele vastavat keeduala. Näiteks kui 

asetada elektri- või gaasipliidil 16-senitimeetrise 

diameetriga pott 18-sentimeetrise läbilõikega 

keedualale, suureneb energiatarve kõige 

kõrgema kuumuse korral kuni 15%. Seda 

seetõttu, et osa keeduala soojusest kütab niisama 

köögi õhku. Toiduvalmistamisel väheneb 

energiatarve ka siis, kui asetada potile või 

pannile peale kaas. Kui vesi potis keeb, tuleks 

pliidi kuumus energia säästmiseks madalamaks 

keerata, sest vee temperatuur pärast keemistemperatuuri 

saavutamist enam ei tõuse. 

Külmik: sulge uks korralikult 

Külmiku uks tuleb alati korralikult sulgeda, 

sest kogu sooja õhu, mis külmkappi pääseb, 

peab külmik uuesti jahutama. Iga ukse avamisega 

pääseb külmikust keskmiselt välja 30% 

külmast õhust. Seega – mida pikemalt avatud 

külmiku ees oma soovide üle mõtiskleda, seda 

suurem on külmiku energiatarve. 

Paldiski Apteek (Konsumis) E-R 9.00-18.00, L 9.00-15.00 Tel 6741310 

Paldiski haruapteek (Maximas) E-R 10.00-19.30, L-P 10.00-17.45 Tel 6717170 

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2012 või kuni soodushinnaga kaupa jätkub! 

BENUOMEGA 3KALAÕLI 

KAPSLID1000mg 

N60 

Toidulisand 

Looduslik 

omega-3 kalaõli, 

mida on rikastatud 

eikosapentaeen- 

happe (EPA) ja 

dokosaheksaeen- 

happega (DHA) 

ning mis toetab 

tervislikku eluviisi. 

Alati soodne! 

€5.50 

Wellwoman® kapslid N30 

Toidulisand. 

Lisa vitamiinide ja -mineraalainete allikas naistele, 

kes vajavad energiat ja elujõudu, annab nahale ja juustele 

uue ilu, aitab säilitada hormonaalset tasakaalu kuu igal päeval 

ning organismi ette valmistada võimalikuks raseduseks. 

Wellman®tabletidN30 

-33% 

Tavahind: 16.30 

€10.85 

Toidulisand. 

Tugevdab igas eas mehe organismi, annab mehele 

vaimset erksust ning aitab hoida mehelikku elukvaliteeti. 

Tere tulemast meie apteekidesse! 

VichyDeo72h 

StressRelease 

30ml 

-50% 

Tavahind: 11. 

20 

€5.60 


Ja nüüd veel kord uue piletimüügisüsteemist 

21. septembrist käivitus uus piletimüügisüsteem. 

Artikkel uuenduste kohta Harjumaa 

ühistranspordis ilmus Paldiski Linnalehe 

eelmise numbri leheküljel 5. Pärast 

selle artikliga tutvumist tekkis meie lugejatel 

täiendavaid küsimusi, millega nad 

pöördusid meie toimetuse poole. 

Alljärgnevalt on esitatud meie lugejate küsimused 

ja vastused neile. 

Mis soodustused on Tallinna ja Harjumaa 

transpordiliinidel pensionäridele, kelle 

vanus on 65 aastat ja vanemad 

Tallinnas on kõigile üle 65 aastastele reisijatele 

praegu ja ka lähitulevikus ühistransport 

tasuta 

Kas pensionärid (65 a. ja vanemad) peavad 

Ühiskaardi omandama või piisab, et 

sõidu ajal on ID kaart kaasas 

Praegu ei pea, aga tulevikus peavad kindlasti. 

Sellisel juhul, kui Ühiskaart peab olema kõikidel 

sõitjatel, kas on võimalik Ühiskaarti 

tasuta või allahindlusega omandada ja kus 

kohast 

Harjumaa avalikel liinidel sõitmiseks tuleb 

kuupileti soetamiseks kindlasti muretseda 

ühiskaart. Üksiksõite eest saab endiselt tasuda 

bussis ka sularahaga. Üle 65 aasta vanused 

saavad endale soetada tasuta Tallinn- 

Harjumaa ühiskaardi personaliseeritud tooriku 

kõigist Tallinna linna postkontoritest. 

Mida on puudega inimestele ette nähtud 

Tulenevalt Ühistranspordiseadusest on reisijatel 

alljärgnevad sõidusoodustused 

§ 27. Tasuta sõit riigisisesel liiniveol 

(1) Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) 

raudtee-, maantee- ja veeliikluses 

on vedaja kohustatud tasuta vedama: 

1) eelkooliealisi lapsi; 

2) puudega lapsi, sügava puudega 


16-aas taseid ja vanemaid isikuid ning 

nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera; 

3) Vabadussõja veterane. 

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 

kategooria sõitjate tasuta sõitu vedajale 

ei hüvitata. 

§ 28. Kommertsliiniveol kehtivad sõidusoodustused 

(1) Päevases õppevormis põhiharidust, 

üldkeskharidust või põhihariduse baasil 

kutsekeskharidust omandavale õpilasele 

(edaspidi õpilane ) hüvitatakse kommertsliinil 

(välja arvatud lennuliin) sõidu 

kulu riigieelarvest sõidusoodustuseks 

eraldatud rahaliste vahendite arvel kuni 

100 protsenti pileti täishinnast. Sõidukulu 

iga-aastase hüvitamise ulatuse määrab 

Vabariigi Valitsus. 

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud 

sõidukulu hüvitamise korra kehtestab 

Vabariigi Valitsus. 

(3) Valla- ja linnavolikogu võivad käesoleva 

paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise 

määra suurendada oma eelarvest. 

[RT I 2003, 58, 387 - jõust. 01.09.2003] 

§ 29. Avalikul liiniveol kehtivad sõidusoodustused 

(1) Avalikul liiniveol antakse maantee- ja 

veeliikluses ning raudteeliikluses linnasisesel 

või muul riigisisesel rongiliinil, kui 

sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad 

ühe linna piires, õpilasele, sügava puudega 

isiku saatjale, puudega lapse saatjale ja 

Vabadussõja veterani saatjale sõidusoodustust 

kuni 50 protsenti pileti täishinnast. 

Iga-aastase sõidusoodustuse ulatuse 

määrab: 

1) teeliikluses valla- ja linnavolikogu 

valla- või linnaliinile ning maavanem 

maakonnaliinile; 

2) veeliikluses majandus- ja kommunikatsiooniminister 

käesoleva seaduse § 

15 lõike 1 punktis 3 nimetatud laeva-, 

väikelaeva- ja parvlaevaliinile; 

3) raudteeliikluses linnavolikogu käesoleva 

seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 nimetatud 

rongiliinile. 

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 

soodustus kaetakse toetuste arvel, mis 

on sellele avalikule liiniveole eraldatud 

linna- või vallaeelarvest või riigieelarvest 

käesoleva seaduse § 15 kohaselt. 

(3) Valla- ja linnavolikogu võivad lisaks 

käesoleva seaduse §-s 27 ning käesoleva 

paragrahvi lõikes 1 sätestatule kehtestada 

avalikul liiniveol oma eelarvest sõidusoodustusi 

veel teatava kategooria sõitjatele, 

samuti suurendada sõidusoodustuse 

määra. 

(4) Valla- ja linnavolikogu võivad avalikule 

liiniveole riigieelarvest eraldatud 

toetuste arvel anda sõidusoodustusi nende 

määratud teatud kategooria sõitjatele 

või lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 

sätestatud määrale üksnes siis, kui see on 

kooskõlastatud riigiasutusega, kelle kaudu 

liinivedu riigieelarvest toetatakse. 

(5) Avalikul liiniveol hüvitatakse käesoleva 

seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud 

rongiliinil ja § 15 lõike 1 punktis 4 

nimetatud lennuliinil õpilasele sõidukulu 

riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud 

rahaliste vahendite arvel kuni 50 

protsenti pileti täishinnast. Sõidukulu 

iga-aastase hüvitamise ulatuse määrab ja 

hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 

[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003] 

Missugused tingimused on välismaalaste 

jaoks 

Välismaalaste jaos soodustusi ei ole. 


Tarbijakaitseameti pühade-eelne meeldetuletus 

Ees ootav pühadeaeg suurendab inimeste 

kulutusi, mida osa püüab katta laenurahaga. 

Hoogustub krediitkaartide kasutamine, 

järelmaksu võtmine ning samuti 

elavneb kiirlaenuturg. Tarbijakaitseamet 

annab seetõttu inimestele nõu, millele 

krediidilepingute sõlmimise puhul tähelepanu 

pöörata. 

• Mõtle põhjalikult läbi, kas ost, mille 

jaoks laenuraha vajad, on ikka hädavajalik 

ja kas krediitkaardi kasutamine, 

järelmaksu või laenu võtmine on ostu 

finantseerimiseks kõige mõistlikum. 

Ehk kannatab ostuga oodata nii kaua, 

kuni oled vajaliku summa oma sissetulekutest 

kõrvale pannud. 

• Kui oled otsustanud laenuraha kasutamise 

kasuks, võiksid kaaluda erinevate 

krediidiandjate pakkumisi (võta enne 

otsuse tegemist pakkumine 2-3 erinevalt 

firmalt). 

Kauplejate teadmised pretensiooni esitamise õigusest on paranenud 

Tarbijakaitseamet kontrollis septembris pretensiooni 

esitamise ja garantii kohta antavat 

teavet 306 müügikohas üle Eesti. Kokku tuvastas 

amet rikkumisi ligi üheksal protsendil 

juhtudest, mis on eelmise kontrolliga võrreldes 

üsna hea tulemus (eelmisel korral oli rikkumisi 

17,6%). 

Olukorra paranemisest hoolimata leidus ettevõtteid 

ja müüjaid, kes polnud tarbijate seaduslikust 

õigusest esitada puudusega kauba 

kohta poele pretensioon, kuulnudki. Küsimusele, 

kui kaua selline õigus tarbija jaoks pärast 

ostu kehtib, vastasid eksinud väga erinevalt: 

üks nädal kuni aasta. Õige vastus oleks olnud 

kaks aastat. 

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste 

ütleb: „Sel ja eelmisel aastal on tarbijakaitseameti 

inspektorid kaupluste ja müüjate teadmisi 

pretensiooni esitamise õigusest kontrollinud 

“Tooge oma pesumasin ise tagasi” ehk näited tarbijate õiguste piiramisest 

Ilmselt igaüks meist oskab sisseoste tehes küsida 

müüjalt, kui pikk on ostetud kauba garantii. 

Vähem on aga teada fakt, et olenemata kaupmehe 

pakutavast garantiist on igal ostjal tegelikult 

õigus esitada puuduse ilmnemisel kauplejale 

kaebus koguni kahe aasta jooksul. 

Selline kaheaastane kaebuse ehk pretensiooni 

esitamise õigus on kirjas võlaõigusseaduses. 

Seal on kirjas seegi, et puudusega kauba puhul 

saab tarbija nõuda toote parandamist või 

asendamist ning kui see pole võimalik, siis ostusumma 

tagasimaksmist. Kuigi need õigused 

on sätestatud seadusega, leidub Eestis siiski 

kaupmehi, kes üritavad neid kas teadmatusest 

või tahtlikult piirata. Näiteid sellisest tegutsemisest 

on mitmeid. 

Tarbijakaitseametile on teada olukorrad, kus 

kaupmehed üritavad ebakvaliteetsete jalanõude 

eest pretensiooni esitanud tarbijatele tagastada 

vaid osa jalatsite väärtusest. Näiteks, kui 

ekspertiisis selgub, et jalatsitel on tootmisviga, 

10 Paldiski Linnaleht nr. 9/110 

• Tingimuste võrdlemiseks küsi koos 

pakkumisega tarbijakrediidi teabelehte, 

kus on lühidalt kirjas Sinu jaoks olulisemad 

lepingutingimused. 

• Teabelehel peab kirjas olema: 

o laenusumma suurus, 

o aastane intressimäär, 

o krediidi kulukuse määr 

o kuumakse suurus, 

o viivised, 

o kõikvõimalikud muud võlgnevusega 

lisanduvad tasud, 

o lepingust taganemise võimalused. 

• Kui soovid, peab krediidiandja lisaks 

teabelehele Sulle andma ka lepinguprojekti 

koopia, et sellega põhjalikult enne 

allkirjastamist tutvuda. 

• Pärast lepingu sõlmimist on Sul taganemiseks 

aega 14 päeva. 

• Kui taganed lepingust 14 päeva jooksul, 

ei pea Sa krediidiandjale esitama 

rohkem kui tuhandel korral. Teadmised on 

ameti korraldatud teavituskampaania, koolituste 

ning ettevõtjatele saadetud materjalide 

abil paranenud, kuid arenguruumi on siiski.“ 

Tänaseks on septembris rikkujate suhtes alustatud 

27st vääreomenetlusest 21 lõpetatud. 

Amet määras rahatrahve kokku 990 euro ulatuses 

ning tegi kahel juhul suulise hoiatuse. 

Lisamaterjalid: 

• pressiteade „Tarbijakaitseameti ulatuslik 

kontrollostu aktsioon jõudis lõpule“: 

http://www.tarbijakaitseamet.ee/index. 

phpid=15845; 

• artikkel „Mis vahe on garantiil ja pretensiooni 

esitamise õigusel“: 

http://www.tarbijakaitseamet.ee/garantiija-pretensiooni-esitamise-aeg/; 

• artikkel „Olulist pretensiooni esitamise õigusest“: 

http://www.tarbijakaitseamet.ee/ 

ent samas on ka tarbija eksinud jalatsite hooldusel, 

rõhuvad kaupmehed sellele, et jalanõude 

väärtus võrreldes algse hinnaga on langenud 

ja teevad ettepaneku kompenseerida vaid 

jalanõude jääkväärtus. Selleks aga kaupmehel 

õigust pole – tõestatud tootmisvea puhul on 

kaupmehel kohustus tarbijale kompenseerida 

kogu ostusumma, mille kliendiga kokkuleppel 

võib välja maksta ka kinkekaartides. 

Lisaks eksimustele rahaliste kompensatsioonide 

osas, tuleb palju vaidlusi ette ka pikalt remondis 

olnud toodetega seoses. Kui kaupleja 

on puudusega toote remonti saatnud ja parandamisega 

läheb põhjendamatult kaua aega, on 

kliendil õigus müügilepingust taganeda ehk 

raha tagasi saada. Teada on juhus, kus müüja 

võttis tarbijalt vastu tootmisdefektiga teleri ja 

lubas selle parandada. Teler oli remondis mitu 

nädalat ja tarbija päringu peale, kui kaua veel 

remondiga aega võib kuluda, andis kaupmees 

vastuse, et oodata tuleb veel vähemalt kuu. 

põhjendusi, kuid oled siiski kohustatud 

tasuma intressi perioodi eest, mil Sa 

krediiti kasutasid. 

• Kui soovid raha lepingus ettenähtud 

ajast varem tagasi maksta, pead arvestama 

leppetrahvi maksmisega. 

Rohkem infot saab veebilehelt laenatargalt.ee 

ja tarbijakaitseameti kodulehelt 

tarbijakaitseamet.ee/raha. Samuti võid 

helistada tarbijakaitseameti nõustamistelefonile 

1330 / 6 201 707. 

Tarbijakaitseamet 

Rahukohtu 2 

10130 Tallinn EESTI 

Telefon: 6 201 700 

Infotelefon: 6 201 707 

Faks: 6 201 701 

info@tarbijakaitseamet.ee 

olulist-pretensiooni-esitamise-oigusest-3; 

• ettevõtjatele suunatud koolitus „Suunanäitaja 

2012“ Ida-Virumaal: http://www.tarbijakaitseamet.ee/suunanaitaja/. 

Lisainfo: 

Hanna Turetski, Tarbijapoliitika ja avalike suhete 

osakonna juhataja 

Tel: 6 201 706/ 53 308 076 

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate 

õigusaktide täitmise üle ja abistab 

üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste 

lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja 

ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet 

kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 

haldusalasse ning 

ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded 

on täpsemalt määratletud ministri poolt 

välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses. 

Tarbija soovis seepeale lepingust taganeda, ent 

kaupmees polnud nõus raha tagasi maksma. 

Tegelikult oli tarbijal selles olukorras õigus, 

sest remondiga oli ületatud nn mõistlikku 

aega ja tarbijale tekitatud põhjendamatuid 

ebamugavusi. 

Levinud eksimus on seegi, et kaupmees võtab 

puudusega toote korduvalt parandusse. Korrektne 

oleks, et kui asja parandamine ei õnnestu 

asendatakse toode või antakse tarbijale raha 

tagasi. Hiljutisest praktikast on teada situatsioon, 

kus tarbijal tuli oma uut mobiiltelefon 

korduvalt remontida lasta. Inimene küll soovis 

esimese remondi ebaõnnestumisel telefoni 

tagasi anda ja ostusumma tagasi saada, kuid 

kaupmees sellega nõus polnud. Antud juhul 

eiras kaupmees kliendi soovi tootest loobuda 

täiesti põhjendamatult. Ainult esimesel korral, 

kui tootel defekt tuvastatakse, on kaupmehel 

õigus ise valida, kuidas olukorda kõige mõistlikum 

lahendada on – kas toode parandada,

asendada või maksta inimesele raha tagasi. 

Edaspidi peab kaupleja probleemi lahendamisel 

arvestama juba tarbija soovidega. 

Tihtipeale eksitakse ka kauba puuduste kõrvaldamisega 

seotud kulutuste kompenseerimisel. 

Kui kaubal on tuvastatud tootmisdefekt, on 

kaupmees kohustatud tasuma kõik puuduse 

kõrvaldamisega seotud kulud, sealhulgas posti-, 

veo-, tööjõu- ja materjalikulu. Selle reegli 

vastu eksitakse sageli suurte kodumasinate 

puhul. Näiteks olukorras, kus tarbija äsjasoetatud 

pesumasin lakkab töötamast, soovitab 

müüja selle tagastada kauplusesse. Kui juhtub, 

et tarbijal puudub selleks võimalus, siis pakub 

kaupmees välja variandi, et nende remondimees 

tuleb pesumasinale ise järgi, kui tarbija 

maksab kinni transpordikulud. Seadusest tulenevalt 

on kaupmees kohustatud aga veokulu 

ise tasuma. 

Antud teema juures tuleb rõhutada sedagi, 

et garantii ja pretensiooni esitamise õigus 

on kaks erinevat asja. Nagu juba märgitud 

tuleneb pretensiooni esitamise õigus võlaõigusseadusest 

ja kehtib igal juhul kaks aastat. 


Garantiid pakuvad kaupmehed aga vabatahtlikult. 

Oluline on siinjuures mainida, et kui kaupmees 

tahab kliendile anda garantiid, peab ta 

talle pakkuma soodsamaid tingimusi kui kohustab 

seaduslik kaheaastane kaebuse esitamise 

õigus. Garantiiga lisanduvateks eelisteks 

võivad olla näiteks kaebuse esitamise õiguse 

kestvus rohkem kui kaks aastat, toote parandamise 

ajaks asendustoote pakkumine jms. 

Müüja teade, et kuue kuu jooksul võib ostja 

puuduse tekkimisel kauplusele kaebuse esitada, 

ei ole garantii, vaid ostja seaduslik õigus. 

FAKTIKAST 

• Kui kaubal või teenusel on ilmnenud puudus, 

võta kaasa ostu tõendav dokument 

(tšekk või pangaväljavõte) ja pöördu esmalt 

suuliselt kaupleja poole. 

• Kui suulise kaebuse peale ei reageerita, esita 

kaebus kirjalikult. Kaebusesse märgi oma 

nimi, kontaktandmed, kaubal/teenusel esinev 

puudus ja omapoolne soovitav lahend. 

Lisa kaebusele ka ostutšeki või pangaväljavõtte 

koopia. 

• Sul on esmalt õigus nõuda asja tasuta parandamist 

või asendamist, kui see pole võimalik 

või parandamine ebaõnnestub, saad 

nõuda ostuhinna alandamist või kogu ostusumma 

tagastamist. 

• Kaupleja peab kaebusele vastama kirjalikult 

15 päeva jooksul. 

• Kui vastust ei tule, pood keeldub kaebust lahendamist 

või lahendus ei vasta sinu ootustele, 

võid pöörduda tarbijakaitseametisse. 

• Näpunäited, kuidas esitada kaebust, leiab 

tarbijakaitseameti veebilehelt www.tarbijakaitseamet.ee 

või tarbijakaitseameti videokanalist 

Youtubeìs www.youtube.com/ 

tarbijakaitseamet. 

• Tarbijakaitseameti nõuandetelefon on 1330 

või 6 201 707, e-post info@tarbijakaitseamet.ee, 

aadress Rahukohtu 2, Tallinn 

10130 . 

NB! Kauba puuduse kõrvaldamisega seotud 

kulutused nagu posti-, veo-, tööjõu- ja materjalikulu 

peab tasuma müüja. 

PALDISKI PÕHJASADAM KINNITAS OMA JUHTIMISSÜSTEEMI VASTAVUST 

RAHVUSVAHELISTE STANDARDITE NÕUETELE 

Paldiski Põhjasadamas lõppes edukalt audit, 

mis kinnitas ettevõtte vastavust rahvusvahelise 

kvaliteedijuhtimisstandardi 

ISO 9001:2008 ja keskkonnajuhtimisstandardi 

ISO 14001:2004 nõuetele. 

Esimesed rahvusvahelised kvaliteedijuhtimis- 

ja keskkonnajuhtimissüsteemi 

standardi sertifikaadid sai ettevõte 2009. 

aasta 2. novembril. Sertifikaadid antakse 

kolmeks aastaks, seejärel viiakse ettevõttes 

läbi iga-aastased järelevalveauditid. 

Järgmine korraline iga-aastane järelevalveaudit 

toimub Paldiski Põhjasadamas 

2013. aastal. 

Kontrolliti ja atesteeriti Paldiski Sadamate 

AS-i, kellele kuulub Paldiski Põhjasadama 

maa-ala ja akvatoorium, samuti 

sadamas stividoriteenuseid osutavat tütarfirmat 

Palsteve OÜ. 

Sadama ja stividorfirma kontrolli tulemusel 

andis maailma juhtiva sertifitseerimisfirma 

BUREAU VERITAS Eesti osakond 

BUREAU VERITAS EESTI OÜ käesoleva 

aasta 25. oktoobril Paldiski Põhjasadama 

arendusdirektorile Tatjana Seledtsovale 

üle uued sertifikaadid, mis kinnitavad, et 

Paldiski Põhjasadam tõepoolest rakendab 

kõiki vajalikke meetmeid tagamaks nõutavat 

ettevõtte juhtimiskvaliteeti ja keskkonnaalast 

tegevust. 

Auditi käigus vaadati sadama teenuste 

planeerimise ja osutamisega seotud tegevusi, 

kaupade ladustamise korraldamist 

ja logistikat ning keskkonnanõuete täitmist. 

Audiitorite aruannetes ei fikseeritud 

mitte ühtegi rahvusvahelistele standarditele 

mittevastavust. 

Paldiski Põhjasadama tugevate külgedena 

on audiitorid nimetanud sadama jätkusuutlikku 

arengut ja suure tähelepanu 

pööramist rakendatava juhtimissüsteemi 

täiendamisele ja parendamisele. 

Sadam laieneb, ehitatakse uut kaid, möödunud 

nädalal anti käiku uus ilmajaam, 

mille paigaldas EMHI. Andmed edastatakse 

on-lineís, mis meresõiduohutuse 

seisukohast on eriti oluline ja võimaldab 

operatiivselt tegutseda ilmaolude halvenemisel. 

Lisaks sellele on ilmajaama andmed 

kättesaadavad kõigile Paldiski linna 

elanikele Paldiski Põhjasadama kodulehel. 

Paldiski Sadamate AS kaubakäive on auditite 

vahelisel perioodil tunduvalt kasvanud 

ning ettevõte on täitnud püstitatud 

eesmärgid. Kaubavedude paremaks korraldamiseks 

on ehitatud uus laohoone ja 

renoveeritud vanad laohooned, samuti 

on investeeritud uute laadimisseadmete 

soetamisse. 

Kaupade kiiremaks liikumiseks Venemaa 

suunal sai Palsteve OÜ tolliagendi staatuse 

ja vastava AEO (Authorized Economic 

Operator) sertifikaadi, samuti on loodud 

nn roheline koridor Paldiski Põhjasadama 

ja Vene Föderatsioonis Petseris asuva 

tollilao Mikom vahel. 

Edukalt läbiti Saksa Daimler AG kontserni 

Volkswagen AG ja Soome partneri 

poolt tehtud teise osapoole auditid. Rahvusvahelistele 

standarditele mittevastavusi 

ei fikseeritud. Mõlemad ettevõtted 

vastavad täielikult ISO standarditele. 

Keskkonnanõuete täitmiseks viis Keskkonnaamet 

2012. aasta mais läbi vastavad 

mõõtmised, mis kinnitasid õhusaaste 

vähenemist ning kehtestatud normide 

täitmist. Koostöös Piirivalveameti, Päästeameti 

ja teiste vastava ala teenistustega 

viidi läbi suur reostustõrje õppus, mille 

käigus tehti mitmeid koostöö parendusettepanekuid. 

Õppusi korraldatakse igal 

aastal. 

Paldiski Põhjasadam jätkab kvaliteetset 

juhtimistegevust ja suhtub täie tähelepanuga 

keskkonnaalasesse töösse, mis on 

tunnustatud vastavaks sertifikaatidele 

ISO 9001:2008 ja ISO 14001:2004. 


Näitus Áthose mäest 01.12.12 - 07.01.13 

1. detsembril, Eestimaa kõigi pühakute 

päeval, leiab aset hulgaliselt sündmusi, 

sealhulgas avatakse Tallinnas Vene Kultuurikeskuses 

ainulaadne, püha Áthose 

mäe teemaline näitus, mida saab külastada 

1. detsembrist 7. jaanuarini. 

Näituse kontseptsioon 

Näitus on pühendatud Áthosele – õigeuskliku 

maailma tähtsaimale sakraalruumile, 

mis on avaldanud hiiglasuurt mõju vene 

vaimukultuurile. 10. sajandil sai osa Kreeka 

Chalkidike poolsaarest, mida kroonis kõrge 

mägi, Bütsantsis ainulaadse mungariigi 

staatuse, kus oli keelatud igasugune ilmalik 

tegevus ja naiste kohalviibimine. Pärimuse 

kohaselt on püha Áthose mägi jumalaema 

valitud maa – koht, kus toimuvad tungivad 

palvused inimkonna päästmise nimel, mida 

peetakse 20 peakloostris ning eremiitide 

lugematutes eraklates ja kongides. Áthose 

mägi on ka püha kultuurimaa tulvil askeetide 

tuhandeaastase loomingu vilju, mis 

väljenduvad pühitsetud maastikumaalides, 

pühade säilmete unikaalsetes 

kogudes, kloostrite arhitektuuris 

ning bütsantsi templimaalingutes, 

lugematutes ikoonides 

ning käsikirjade ja liturgiliste 

tarvikute kallihinnalistes 

kollektsioonides. 

Näitus põhineb Svjatogorski 

ainulaadsel fotoarhiivil, mis on 

kokku pandud munk-askeetide 

jõududega viimase 30 aasta 

jooksul ning mida praegu säilitatakse 

Áthose Simonopetra 

kloostris. Näitusel saab vaadata 240 vana 

fotot aastatest 1848–1963, millel on kujutatud 

püha maa kõiki külgi: alates maastikuja 

kloostriansamblite vaadetest kuni kombetalituste 

ja askeetide portreedeni. Enamik 

ülesvõtteid on teinud Áthose kloostrite 

mungad, kelle käsutuses olid 19. sajandil 

Balkanimaade parimad fotolaborid. Oluline 

roll oli ka Püha Panteleimoni kloostri 

venelastest munk-fotograafidel. 

Näitus on läbi käinud mitmetest Venemaa 

ja Euroopa tähtsamatest linnadest ning tänu 

Paldiskisse ehitatava vaga isa Sergi Radonežski 

kiriku metseeni abikaasa Aleksandra 

Azova erilistele jõupingutustele ja järjekindlusele 

leiab see aset ka meil Eestis. 

Unikaalse näitusega saab täpsemalt tutvuda 

veebisaidil www.gora-afon.ru. 

Isa Nikolai 

Paldiski Suurmärter Panteleimoni kiriku 

koguduse preester 

Fotonäitus „Vana Paldiski fotod“ 

Tavernis «Peetri Toll» avati fotonäitus «Vana Paldiski fotod» .Näituse 

ekspositsiooni kujundamisel kasutati Eestimaa arhiividest ja erakogudest 

leitud materjale. 

Näituse kuraator Elena Maljutina alustas oma sõnavõttu tänusõnadega 

Harjumaa Muuseumi direktorile Riine Kallasele ja Paldiski Raamatukogu 

juhatajale Aeri Salmele abi eest väljapaneku koostamisel ja EASile, 

toetamast meeldejäävat ja harivat ekspositsiooni kohaliku omaalgatuse 

programmi raames. «Nähes esimest korda neid imepäraseid 

fotosid mõtlesin ma otsemaid, et neid peavad ilmtingimata nägema nii 

Paldiski elanikud kui ka meie linna külalised» sõnas Elena 

Oma avakõnes tänas Elena Jevgeni Varblat ja teisi Harju Ettevõtlus- ja 

Arenduskeskuse töötajaid abi eest, mida nad osutasid projekti kirjutamisel. 

Peaaegu kakssada suurendatud reproduktsiooni vanaaegsetest fotodest 

20. sajandi algusest kaunistavad nüüd taverni vast renoveeritud 2. korruse 

suurt saali ja viivad külastajad tagasi nostalgilisse minevikku ja 

juba nad jalutavadki mööda Baltiiski Pordi ( Paldiski endine nimi ) 

nüüdseks juba kolm korda ümbernimetatud tänavaid. Paldiski südames 

kõrgub majesteetlikult üle enamjaolt ühekorruseliste majade tuletõrjedepoo 

torn, mis on üks ühele Tallinnas asuva vanima tuletõrjedepooga 

Vana-Viru tänaval. Eesti vanim tuletõrjedepoo tähistas eelmisel 

aastal oma 140- sünnipäeva. 

Jalutades mööda 

vana Paldiski tänavaid 

saame ammutada 

vett arteesia kaevust 

Jekaterina tänaval 

(praegune Rae), möödume 

poekestest ja 

müügilettidest Georgi 

tänaval (praegune Pakri). 

Kui kaunis vaade 

avaneb Georgi tänavalt 

merele, sadamale, mis 

on tulvil nii kauba kui 

ka kalalaevu. Merekaldale, 

sinna kus on 

«suudluste kivi», on 

kogunenud lõbusad 

seltskonnad tegemaks 

grupipilti. Kõrvuti nendega, kaugetesse vetesse purjetavate laevade 

taustal, poseerivad sillal noorukesed suplejad ja veel edasi võib märgata 

kalureid parandamas kalavõrke. Taamal tervitavad reisijaid vilekooriga 

vanad vedurid kõigile tuntud Paldiski raudteejaama taustal, mis 

on nüüdseks restaureeritud. Ammustel aegadel transporditi Paldiskist 

mööda «apelsini raudteed» nõnda kutsuti raudteed rahvakeeles, värskeid 

puuvilju Peterburi kõrgaadlike tarvis. 

Ekspositsiooniga tutvudes leiate ka ajaloolisi fotosid vanast tollihoonest, 

mille teisel korrusel ongi näitus üles pandus. 

Erilise tähelepanu pälvisid fotod Imperaator Nikolai II kohtumisest 

Saksa Keisri Wilchelm II- ga 1912.a. suvel. Selle kohtumise sajandat 

juubelit pühitseti käesoleval aastal. 

Tundke ennast osana oma kodulinna ajaloost, tulge meie fotonäitusele 

taverni „Peetri Toll“ aadressil Mere , Paldiski. 

Vana Paldiski fotode näitus on avatud taverni tööaegadel. Pileti hind 

on 1euro. Linnaelanikud saavad näitust tasuta külastada 24.veebruaril 

kella 11. kuni kella 17. 

12 Paldiski Linnaleht nr. 6/107


Aeg on võtta märkamises ja sekkumises kogukondlik vastutus 

Eesti avalikkust vapustas lugu, kus ema näljutas surnuks oma 

väikelapse. Väga tabavalt võttis Eesti Päevaleht juhtkirjas olukorra 

kokku sõnaga „märkamisjulgus”. 

Eestis oskame näha ja saame aru, kui asjad ei ole mõnes peres nii 

hästi, kui võiksid. Aga seda kolmandat sammu teatamise kohta 

praegu veel nii kergesti ei astuta. Me näeme ja mõistame, et asi 

on sekkumist väärt, kuid suhtume sellesse siiani kui enda nina 

toppimisse teiste pereellu. Samas tuleks tõsiselt kaaluda, kas teen 

näo, et ei näe ega kuule, kui mängus on lapse huvid. Mõelgem läbi, 

kas selle lapse kõht on täis ja kas tal on võimalus elada turvalist 

elu Kas talle on tagatud esmane toimetulek Kas tema vanemad 

vajaksid tema kasvatamisel tuge 

Eestis töötab juba 2009. aastast lasteabitelefon 116 111, kuhu saab 

jätta teateid abivajavatest lastest, soovi korral tagatakse helistajale 

anonüümsus. Lasteabitelefoni töökogemus näitab, et teatajate 

sisetunne on olnud õige – need lapsed ja pered on vajanud oma 

elu kordaseadmiseks kõrvalist abi. Olukordi on olnud igasuguseid, 

ka selliseid, kus lapsed on tulnud paigutada perest lühemaks või 

pikemaks ajaks eemale. Alati lähtutakse lapsest ja sellest, mis 

temale kõige parem on. 

Paljudel tekib küsimus, kus on kohaliku omavalitsuse 

sotsiaaltöötaja silmad, kuidas nad küll ei näe. Tegelikkuses peame 

kõik sotsiaaltöötajale silmade ja kõrvade eest olema, sest olukorda 

saame muuta vaid ise. Ütleb ju vanasõnagi: kus häda näed laita, 

seal tule ja aita. 

Ükskõik kui palju Eesti raha sotsiaalsüsteemi panustab, ei jõua 

sotsiaaltöötaja ilma kogukonna abita kõikide abivajajateni. See 

aga tähendab, et igaühel on aeg võtta nõrgemate eest vastutus 

ning vaadata, mis meie ümber toimub, olgu abivajajaks laps või 

vanainimene. 

Sotsiaalne toimetulek peres võib muutuda kiiresti – vanemad 

kaotavad töö, lahutavad, sõltuvused saavad võitu. Sellised olukorrad 

võivad pere toimetulekut mõjutada väga lühikese aja jooksul ning 

kannatajateks on kahjuks kõige nõrgemad pereliikmed, kes enda 

eest seista ei oska. 

Kohalikul omavalitusel on selliste perede toetamiseks mitmeid 

võimalusi, kuid ühes võime olla kindlad – hädas laste juurde 

minnakse kohe. Küsimus on selles, kuidas teade abivajajast kiiresti 

abistajani jõuaks. 

Väga tihti tekib kahtlus, kas sekkuda või mitte. Uskuge, kui see 

kahtlus juba tekib, on õige aeg kodanikualgatuse korras midagi 

öelda. Üks võimalus on anda sellest teada ööpäev läbi tegutsevale 

lasteabitelefonile 116 111, mis informeerib murest kohalikku 

omavalitsust, kohest reageerimist vajavatel juhtumitel politseid. 

Füüsiline väärkohtlemine vajab kohest sekkumist 

Üldiselt peaks täiskasvanud olema nii arukad, et mingit põhjust 

neil last lüüa (ka „kasvatuslikul” eesmärgil) pole. Üldjoontes 

tõstetakse käsi siis, kui ei osata enam midagi muud teha ja kogu 

arukus on peast pühitud. Samas saame ju täiskasvanute maailmas 

oma asjad aetud ilma füüsilise vägivallata. Uskuge, lapsi on samuti 

võimalik kasvatada ilma füüsilise vägivallata. 

Kui näen avalikus kohas vanemat, kes oma last lööb, siis kas 

mul on õigus sekkuda Meie seisukoht on selge: kui lapse tervis 

on ohus, tuleb sekkuda – see on iga täiskasvanud inimese kohus. 

Loomulikult on see ebamugav ning kahtlemata saab ka sekkuja 

siit oma osa, ent uskuge, see on siiski sammuke muutumisele 

lähemale. Seni, kuni me tuima näoga laseme laste peal vanemlikke 

katsetusi korraldada, ei muutu midagi. Uuringud näitavad, et suur 

roll kasvatuslikul käitumisel on n-ö päritoluperedel. Mind juba nii 

kasvatati ja mina seda ka jätkan. Aeg on sellest ringist välja astuda 

ja kohe! See väike inimene, keda niivõrd vääritult koheldakse, vajab 

meie kõigi abi. Laps, keda füüsiliselt karistatakse, kordab sama 

mustrit oma eakaaslastega suheldes. Peatagem ka see rong! Käed 

lastest eemale! 

Lapsed on väga arukad ja saavad suurepäraselt aru piiridest, mis 

neile on seatud. Muidugi on see täiesti loomupärane, et neid piire 

pidevalt kombatakse. Lapsevanem on siiski tunduvalt elukogenum 

ning see on suhetes lastega suur eelis. 

Koolikiusamisele nulltolerants 

Lasteabitelefonile saabunud koolikiusamise juhtumitel on kahjuks 

üks ühine joon – keegi ei ole sekkunud. Koolikiusamise lõpetamisel 

on tähtis roll täiskasvanul. Personal peab sekkuma kohe ning 

klassist klassi ja aastast aastasse üheselt selgitama, et kiusamine ei 

ole lubatud. Kui siiski kiusamisjuhtumid välja tulevad, peab nendele 

ruttu reageerima ja mitte laskma asjadel omasoodu laheneda. 

Kiusamisel on tänapäeva infoühiskonnas komme kolida internetti 

ja see nõuab vanemalt/õpetajalt erilist tähelepanu. Lapse käitumise 

muutumine on tavaliselt signaaliks, et asjad ei ole korras. 

Koolikiusamise ohvrit tuleb toetada ja aidata ka kiusajal oma teo 

tagajärgi mõista. Tähelepanu vajavad selles situatsioonis kõik 

osalised. 

Jälgige oma lapsi ja nende sõpru, tundke huvi. Vaadake, mis 

maailmas toimub. Nii märkame koos neid, kes abi vajavad. 

Külli Friedemann 

lasteabitelefoni 116 111 projektijuht 

Kui märkate lapsi, 

kes on pesemata ja mustad; 

söömata; 

ei riietu vastavalt ilmastikule (talvel väga õhukesed riided); 

kelle kodu ei võimalda neile eakohast arengut; 

kelle vanematel on sõltuvusprobleemid; 

kelle kodust kostab selliseid hääli, mida ei saa pidada 

normaalse kasvatuse osaks; 

keda füüsiliselt väärkoheldakse; 

kelle kehal on marrastused või sinised plekid; 

keda seksuaalselt väärkoheldakse; 

kes räägivad seksuaalsetel teemadel igal võimalusel; 

kes tunduvad kurvad ja õnnetud, püüavad otsida kontakti 

või seda väldivad; 

kes on silmatorkavalt agressiivsed või endassetõmbunud; 

kes uitavad sageli üksinda tegevusetult tänaval; 

kes on tihti üksi kodus; 

kelle on vanemad jätnud üksinda elama (töötavad 

välismaal); 

kes ei ööbi kodus ja hulguvad; 

keda emotsionaalselt terroriseeritakse või solvatakse; 

siis teadke, et nad võivad vajada meie abi! 


Viiulivirtuoos Jevgeni Sviridov esines Paldiskis 

16. novembril andis noor vene viiulivirtuoos, rahvusvaheliste 

konkursside laureaat Jevgeni Sviridov 

meie linnas ülimenuka kontserdi. Meie publiku 

jaoks, kellel ei ole sellise tasemega muusikuid just 

sageli võimalik nautida, oli see märkimisväärne 

kultuurisündmus, mille kinkis Paldiski linnale 

Põhjasadama juht Aleksei Tšulets. 

23-aastane Jevgeni Sviridov esitas lummava kava 

„Bachist Paganinini“ barokk- ja kaasaegsel viiulil. 

Noor muusik võttis viiuli kätte juba viieaastaselt 

ning on praeguseks tulnud seitsme rahvusvahelise 

konkursi laureaadiks, sealhulgas 2010. aastal 

Leipzigis kõige nooremaks Bachi teoste esitajate 

konkursi võitjaks. Tema eriliseks huviks on virtuooside 

võimetele sobivate barokkstiilis teoste esitamine. 

Paldiski kontserdil kõlasid tema viiulilt väga 

meisterlikult Telemann, Bach, Biber, Pisendel ja 

muidugi Paganini (kapriisid ja variatsioonid „La 

Molinara” põhjal). Vaimustunud kuulajad palusid 

noort viiuldajat valju aplausi ja kiiduhüüete saatel 

mängida veel ja veel, laskmata tal tükk aega lavalt 

lahkuda. 

Oleks selliseid pidulikke sündmusi meie linnas vaid 

rohkem! 

Tänulik kuulaja 


Mängime Ellerit! 

20.–21. oktoobril 2012 toimus Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli 

aulas silmapaistva eesti helilooja Heino Elleri 125. sünniaastapäevale 

pühendatud noorte pianistide konkurss-festival. 

Konkursi pealkirjaks oli „Mängime Ellerit!”. Sellel osales neljas 

vanusegrupis kokku 56 noort pianisti paljudest Eesti muusikakoolidest. 

Iga interpreedi kavas pidi kohustuslikus korras kõlama ka 

üks Heino Elleri teos. 

Konkurss-festival kestis kaks päeva. Esituste vaheaegadel oli võimalik 

külastada teatri- ja muusikamuuseumi. Konkursi žürii esimeheks 

oli Eesti Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann. 

Konkursi tulemuste pidulik väljakuulutamine ja lõppkontsert toimus 

Mustpeade Maja valges saalis. Pärast õnnitlusi ja autasustamisi 

olid kõik kutsutud pidulikule vastuvõtule. 

Paldiski muusikakooli esindajana võttis konkursist osa 7. klassi 

õpilane Arina Makarenko (õpetaja Svetlana Skuridina). Arina 

pälvis konkursi diplomandi aunimetuse. Siinkohal tahaks teda 

veel kord õnnitleda ning soovida talle edasist loomingulist edu! 

Paldiski muusikakooli õpetaja Svetlana Skuridina 


Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum kutsub uue 

eksponaadiga tutvuma 

Laupäeval, 10. novembril, tähistati muuseumis skulptori 

157. sünniaastapäeva ja sellega seoses esitlesime ka uut 

eksponaati – Amandus Adamsoni 1923. aastal loodud pirnipuust 

originaalskulptuuri „Alfa et omega“. Tegemist on 

erilise teosega, mille lugu haakub mitmeti Adamsoni äsjalahkunud 

tütre Maria Maddalena Carlssoniga. 

Selle kuju nikerdamist alustas Adamson küll juba 19. sajandi 

lõpuaastatel Peterburis elades, kuid tõuke töö lõpule viimiseks 

andis tõenäoliselt just noorima tütre sünd 1922. aastal. 

Sel ajal juba küllaltki eaka mehena taaskord vastse ilmakodaniku 

sünni tunnistajaks ja uue elu eest vastutajaks olemine 

pani teda ilmselt uuesti, nagu mitmel korral eelnevaltki tema 

loomingu jooksul, mõtisklema elu ja surma vaheldumise, aja 

kadumise ja elu erinevate etappide üle. Nii kannabki skulptuur 

„Alfa et omega“ endas igaviku meeleolusid. Sellest ka 

töö ladinakeelne pealkiri, mis tõlkes tähendab esimest ja viimast, 

algust ja lõppu. 

Lisaks muudab „Alfa et omega“ eriliseks see, et just too kuju 

oli ainukene isa teos, mis tütar Marial õnnestus endaga esialgu 

kaasa võtta, kui ta 1944. aastal sõja eest paadiga Rootsi 

põgenes. Ja jällegi on üks tsükkel lõpule jõudnud – kuju on 

tagasi seal, kust kõik alguse sai. 

Neid sümboolseid seoseid arvesse võttes paistab seda kaunimana 

tõsiaasi, et Maria, kelle sünd inspireeris oma elu lõpukünnisel 

olevat kunstnikku seda skulptuuri tegema, sängitati 

tema perekonna poolt isa kõrvale Pärnu Alevi kalmistu 

mulda 12. novembril, täpselt Adamsoni sündimise päeval, ja 

vahetult pärast „Alfa et omega“ jõudmist kodupaika. 

Kokkuvõttes, ootame kõiki huvilisi selle kauni ja huvitava 

taustaga meistriteosega tutvuma. 


Mets, pere ja kool – ühe õpetaja hobi 

Pole saladus, et Paldiski Gümnaasiumis 

õpetavad erakordselt ilusad õpetajad. Mõni 

pedagoog on endale aga väga ebatavalise 

hobi leidnud naisterahvaste seas. Oma uuest 

huvist räägib õpetaja Janika Loos. 

Enne jahindust oli mul huvi fotograafia ja looduse 

vastu. Et näha loomi ja loodust, hakkasin 

käima koos jahimeestega metsas. Jahindusega 

on tegelenud minu vanaisa, onu, abikaasa ja 

nüüd ka mina ise. Jahinduseksamid ja relvaloa 

tegin 2006. aastal. Alates 2007. aastast olen aktiivne 

Keila Jahiseltsi liige. Samal ajal hakkasin 

osa võtma ka laskmisvõistlustest. Oli ju sel ajal 

veel nii vähe naislaskjaid. Nüüd on naisjahimehi 

juba üle 200 ja igal aastal tuleb huvilisi 

järjest juurde. Suveperioodil (maist septembrini) 

olen tegevuses Niitvälja Lasketiirus, kus 

laskeinstruktorina jahimeeste laskekatseid 

vastu võtan. Teatavasti on jahimeestel kohustus 

igal aastal teha nö laskeeksam, et hoida 

oma laskeoskus kontrolli all. 

Jahindus ei ainult küttimine 

Loomade arvukuse reguleerimine on selle 

teema üks väike osake. Tegelikult teevad jahimehed 

palju sellist, mis jääb inimestele justkui 

märkamata. 

Igal suvel varume talveperioodiks loomadele 

kindla koguse heinu, lehisvihtu ja teravilja. 

Et viia miinimumini metssigade kahjustusi 

vilja- ja kartulipõldudes, tuleb neid toita ka 

suveperioodil (lisaks talvisele lisasöötmisele). 

Ainuke suuruluk, kes ei vaja lisasöötmist, 

on põder. Kuna viimaste aastate lumerohked 

talved ja ilveste rohkus on märgatavalt vähendanud 

metskitsede arvukust ning söötmist 

on vähem, saame kevadel ülejäävate heinte ja 

vihtadega toetada Tallinna Loomaaeda. (Kui 

mõni õpilane tahab kevadel selles aktsioonis 

kaasa lüüa, võib sellest õp Janikale teada 

anda). Lumerohketel talvedel hoiame nii palju, 

kui suudame väiksemad teed lumest vabad, 

et metskitsed omale magamisasemeid leiaksid 

ja kõval lumekoorikul oma jalgu ei vigastaks. 

Osaleme marutaudivastases kampaanias. Kogume 

kütitud ja liikluses hukkunud rebastelt 

ja kährikutelt vereproove, analüüsimaks erinevate 

haiguste esinemist röövulukitel. Tänu 

nendele proovidele on hetkel selge, et Eesti on 

marutaudivaba riik. 

Eelkõige on jahindus siiski liikumine looduses, 

loomade-lindude käitumise vaatlemine ja 

minu jaoks loomulikult ka erineva õppematerjali 

pidev otsimine-leidmine. 

Kuidas keskkond aitab keeleõppele kaasa 

Kuidas on edenenud vene kooli õpilaste kohanemine 

Paldiski Gümnaasiumis Oma 

kogemusi jagavad Reilika, Jana ning Polina. 

Algul me ei teadnud, kuidas me saame hakkama 

eesti keeles õppimisega. Esimene päev oli 

väga raske. Keegi ei saanud aru, mida õpetajad 

rääkisid. Teine päev oli juba natuke kergem. 

Me teadsime, mida oodata ja olime valmis. 

Päevast päeva saime palju uut teada ja juba 

enamikul juhtudel saime aru, millest tunni 

ajal räägiti. 

Meile meeldib, et koolis on väga heatahtlikud, 

arusaajad ja abivalmis õpetajad. Nad tõttavad 

alati appi, püüavad meile midagi seletada. 

Arvan, et meil vedas klassiga. Mõne koolikaaslasega 

olin ma juba enne tuttav. Nad on 

väga lõbusad. Me oleme nendega juba rühmatööd 

teinud ja see meeldis meile väga. Tahaksime, 

et tulevikus toimuks sagedamini ühiseid 

töid ja üritusi, et me õpiksime üksteist hästi 

tundma. 

Loodan, et eesti keeles õppimine on hea kogemus, 

sest meile see meeldib, meeldib eesti keel 

ja see on väga hea võimalus oma keeleoskust 

parandada. Arvan, et edasi lähevad nii mõnedki 

meist eesti keeles kõrgharidust omandama 

ja see kogemus aitab meid ning tuleb kasuks. 

Õpin juba selles koolis teist aastat. Kui esimest 

kord eesti kooli tulin, oli väga imelik tunne. 

Keegi ei teadnud, mis meid ees ootab. Esimesed 

päevad, isegi kuud olid väga rasked. Me 

ei saanud üldse mitte midagi aru, millest õpetajad 

räägivad. Aga püüdsime neid kuulata ja 

kirjutasime välja kõik uued sõnad. Kui paar 

kuud läks mööda , siis oli juba natukene kergem. 

Minu klassil väga vedas , sest eesti kooli 

10. klassi õpilased olid väga toredad. Keegi ei 

norinud meie kallal. Nad on väga heatahtlikud 

ja lõbusad, ning kõige tähtsam on meie jaoks, 

et nad on väga abivalmis. Samuti suur aitäh ka 

meie õpetajatele! Nad aitavad meid väga palju, 

kogu aeg pakuvad oma abi. See on meie jaoks 

väga tähtis. Nüüd õpin ma 11. klassis. Ma saan 

aru sel aastal, kui palju sõnu ma õppisin eelmise 

aastaga. Minu eesti keele tase on tõusnud. 

Loodan, et tulevikus ma hakkan 

puhtalt rääkima eesti keeles. See keel meeldib 

mulle väga. Ma tean, et on vajalik seda väga 

hästi osata. Olen juba otsustanud, et lähen 

edasi õppima ülikooli ja see kogemus aitab 

mind kindlasti. 

Reilika, Jana, Polina Paldiski Vene Gümnaasiumi 

10. Ja 11.kl.õpilased 

Metsloomade loendamine 

Metsloomade arvukus hoitakse pideva vaatluse 

all, loendades ulukeid erinevate meetodite 

järgi, milleks enamasti on jäljeloendus või 

konkreetne kohtumine loomaga. Kõik tulemused 

fikseeritakse ja nii tekibki ülevaade 

Eesti metsloomade arvukusest. 

Jahindus ja teadus 

Sel aastal võtsin enda kohustuseks osaleda ka 

ühes uurimistöös, mis seisneb põdra habeme 

uurimises. Teadlased püüavad otsida seoseid 

põdra habeme suuruse, kuju ning vanuse vahel. 

Püüame neid sel tööl aidata ja ehk ka neid 

seoseid leida. 

Tsiteerides Fred Jüssit: „Mis elu see on, kui 

metsas ei saa käia!“ 

Melani Juhkam, Birgit Väina 

Paldiski Gümnaasiumi VII klassi õpilased 

Neljapäeval, 

6. detsembril 

on Paldiski 

Gümnaasiumis 

jõululaat. 

Algus kell 16.00. 


Naerulinnu tegemistest 

Uus õppeaasta on Naerulinnu lasteaias alanud edukalt. On olnud rõõme 

ja muresid. 

Suur rõõm on, et maja juurdeehitus on jõudnud järgmisesse etappisiseehitus, 

viimistlus jms. Ehitustööd jätkuvad tuleval kevadel. Samuti 

maja fassaad sai värskendatud. 

Aset on leidnud muudatused ka personali seas. Mitmed õpetajad jäid 

meil lapsehoolduspuhkusele ja töölt lahkunud õpetajate asemele on 

leitud uued toredad ja hakkajad inimesed: Anneli Seepter, Diana Nigu 

ja Kaja Purga. Meil on ka uus õppealajuhataja Kristi Viik ning muusika- 

ja liikumisõpetajana alustas tööd Bibi Tints. Täitmata on kahjuks 

veel logopeedi ametikoht, keda oleks lasteaiale küll hädasti vaja. 

Toimunud on juba mitmeid huvitavaid üritusi: õppeaasta alguse 

mängupidu „Tere, lasteaed!“, sügise sünnipäeva tähistamine matkaga 

„Sügist otsimas“, koostöös lastevanematega korraldatud sügisandide 

näitus, leivapäev, lasteaia nimepäev, isadepäeva peod, mardi- ja kadripäev 

ning igas kuus on lasteaeda külastanud etendusega ka mõni 

teatritrupp. 

Pilte toimunud üritustest saab vaadata meie kodulehelt või siis lasteaia 

Facebooki lehelt, sealt saab ka kõige kiiremat ja põhjalikumat infot 

meie tegemiste kohta. 

Nagu ikka, on meie õpetajad väga huvitatud pidevast enesetäiendamisest 

ja seega on plaanis mitmeid koolitusi- nii lasteaiasiseseid kui ka 

õpetajate poolt iseseisvalt organiseerituid. 

20. novembril leidiski juba aset Harjumaa Õppenõustamiskeskuse 

poolt korraldatud koolitus teemal „Individuaalse arenduskava koostamisest 

erivajadustega lastele“, see andis õpetajatele palju uusi kasulikke 

teadmisi ja oskusi ning veendumuse, et selleteemalisi loenguid oleks 

ka edaspidi vaja. 

Harjumaa Õppenõustamiskeskus teostab jätkuvalt konsultatsioone abi 

vajavatele lastele, sel sügisel on lasteaias käinud juba logopeed, tulemas 

on psühholoog ja eripedagoog. 

Meie lasteaed on ühinenud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 

käivitatud kutseaasta programmiga, mille raames läbib Tallinna Ülikoolis 

mentorkoolituse õpetaja Marge Kirsipuu ja nooremõpetaja kutseaasta 

tugiprogrammi õpetaja Anneli Seepter. 

Hea meel on tõdeda, et rühmade täituvus on viimaste aastate üks suurimaid, 

lapsi on palju, kõik on õnneks ka terved ja käivad kenasti kohal- 

lasteaed on töist siginat-saginat, lustlikke kilkeid ja naeru täis ning 

see teeb ainult rõõmu! 

Kahjuks ei saa ka ilma ühe tõrvatilgata mee sees. Nimelt on jälle kord 

vandaalitsetud lasteaia territooriumil. 14. novembri õhtul kella 22.00 

ja 23.00 vahelisel ajal märkasid juhuslikud möödujad lasteaia hoovis 

tegutsemas kahte teismelist noormeest. Kuna ilmselgelt pole sellisel 

kellaajal ühelgi võõral põhjust lasteaia territooriumil viibida, teavitasid 

tähelepanelikud pealtnägijad asjast koheselt lasteaia direktorit. Pahategijad 

loomulikult põgenesid, jättes endast maha sõimeala mänguasjade 

kuuri lõhutud ukse ja luku ning reostatud varjualuse istepingid. 


Naerulind ja Pääsupesa rühm nimepäeval 

Pääsupesa rühma isadepäev. Foto T.Õim 

Asja menetleb juba loomulikult politsei, kuid palume ka linnarahva 

abi- kindlasti teatage politseisse, kui märkate kahtlast liikumist, tegevust 

või isikuid lasteaia territooriumil! Samuti oleme tänulikud iga 

vihje eest, mis võiks kaasa aidata süüdlaste tabamisele või nende edaspidise 

tegutsemise ärahoidmisele. Meie linn on ju väike ja ühte hoides 

ning koostööd tehes on meie endi võimuses muuta siin elamine ja olemine 

turvalisemaks. 

Imelist ja rahulikku jõuluaega kõigile! 

Taive Kikas 

Lasteaia Naerulind direktor 

Väikesed Naerulinnu Kadrisandid Paldiski Linnavalitsuses 

Vikerkaare all sügist otsimas 


Uus õppeaasta uutes rühmaruumides 

Viimase kolme aasta jooksul on Paldiskis ellu viidud mitmeid mahukaid projekte seoses mitmesuguste linna tegevusvaldkondadega. 

Oleme ääretult rõõmsad, et ka meie lasteaias on lõpule viidud oluline projekt: kuuenda (ettevalmistus-) rühma ruumide renoveerimine. 

Projekti juhtis Paldiski linnavalitsuse arenguosakonna juhataja Regina Rass ning rahastas siseministeerium. 

Enne remonti 

Pärast remonti 

5. rühma lapsed ei tahtnud kohe kuidagi kolida kaunitest, Aleksei Tšuletsi ja Paldiski linnavalitsuse toel remonditud ruumidest 

rühma, kus kõik oli kokku kukkumas ning mööblit ei oldud enam kui 30 aasta jooksul vahetatud. 

Sündis ime! Uue õppeaasta alguse võtsid 6. rühma lapsed vastu juba uutes ilusates ruumides. Mööbel soetati Paldiski linnavalitsuse 

ja linnapea Kaupo Kallase isiklikul kaasabil, mille eest tahaksime väljendada nii laste, nende vanemate kui lasteaia töötajate nimel 

südamlikku tänu. 

Ettevalmistusrühma ruumikujunduse peateema on „Linnad ja riigid“. Lapsed saavad siin tutvuda enam kui 40-st rahvariides 

nukust koosneva kollektsiooniga ning maailma pealinnade fotodega. 

Ruumi- ja kapiuksed ei seisa kinni, hallitust ei ole võimalik maha pesta. 2012. aasta näidisköök. 

See on lihtsalt imetore, kui lasteaed suudab luua lastele kasvamiseks ja loomiseks kaasaegsed tingimused. 

Tatjana Lindeberg 

Sipsiku lasteaia direktor 


Pidu „Sügis aias” 

19. oktoobril toimus meie hiljuti uue ilme saanud saalis traditsiooniline 

sügispidu. Lapsed olid kõik seda kaua oodanud 

ja selleks valmistunud, ehkki kõige ootusärevamad olid Mesilase 

(„Пчелка“) rühma lapsed, kellel avanes esimest korda 

võimalus sellel peol lapsevanematele esineda. Pidu möödus 

rõõmsas tujus. Lapsed esinesid laulude ja tantsudega ning 

mängisid mitmesuguseid sügiseteemalisi mänge. Mõistagi 


oli sel päeval koos meiega ka perenaine Sügis ise, kellel olid laste 

jaoks kaasas ka kingitused. 

Sügise imelise kostüümi kinkisid lasteaiale tänavu suvel Lepatriinu 

rühma lõpetajad. Suur tänu neile! 

Isadepäevapidu 

8. novembril toimus isadepäevapidu. Kuidas lapsed küll 

seda päeva oota sid, sest seda juhtub ju harva, kui isa saab 

koos lapsega võistlustest osa võtta ja mängida! Oleme tänulikud 

kõigile isadele, kes leidsid aega üritusele kohale 

tulla. Eriti tahame aga tänada neid isasid, kes ei peljanud 

aktiivselt kaasa lüüa kõige leidlikuma, kõige tugevama ja 

kõige osavama isa konkursil. 

Peol tehti ka sügisnäituse kokkuvõte. Tööde autorite fantaasia 

üllatab iga kord ikka uuesti. Mida kõike ei ole võimalik 

looduslikust materjalist valmistada! 

Rühmades olid välja pandud kõik taieseid, esikoha pälvinud 

töid sai imetleda ka lasteaia saalis. Magusaid auhindu 

jagus nii võitjatele kui ka teistele osavõtjatele. Suur 

tänu kõigile aktiivse osavõtu eest! 

Sipsiku lasteaia muusikaõpetaja Alla Kaplun 


11. novembril toimus Paldiskis isadepäeva pidu 

Novembri teisel pühapäeval tähistatakse Eestis isadepäeva. 

Selle peretähtpäeva ametlik ajalugu sai alguse 1992. aastal, ehkki paljudes 

peredes korraldati oma tugevate, julgete ja armastatud isade auks 

sel päeval pidusid ka varem. 

Meie linnas toimus pidu Paldiski Põhjasadama juhi Aleksei Tšuletsi rahalisel toel. 

Lõbus üritus leidis aset Paldiski spordikompleksis. Korraldati võistlusi kogu 

perele, toimusid võistkondlikud võistlused jalgpallis ja võrkpallis ning valiti kõige 

tugevam isa. Oma meisterlikkust demonstreerisid džuudorühm ja klubi FC Majak 

jalgpallurid. Pealtvaatajate ees esines tantsurühm Vikerkaar. Lapsi rõõmustasid 

väga seebimullisõu ja näomaalingute tegemine. Kogu üritust saatis muusika. 

Pidu kulges sõbralikus ja lustlikus meeleolus. Võitjad said mälestuskarikad 

ja medalid. Peo lõpus valiti kõige sõbralikum perekond ja kõige tugevam isa. 

Võistluste tulemuste alusel nimetati kõige sõbralikumaks Žukovite perekond. 

Meie peo kõige tugevamaks isaks osutus žürii arvamuse kohaselt Priit Kangro. 

Õnnitleme kõiki võitjaid! 

Peo valmistasid ette ja viisid läbi klubi FC Majak esindajad. 

Siinkohal avaldame kõigi peo külaliste, osalejate ja korraldajate nimel suurt 

tänu ürituse sponsorile Aleksei Tšuletsile! 



PALDISKI KAUBAMAJA 

Rae 23, Paldiski 

www.lenne.ee 

Uus kauplus! 

Uued rõivad! 

Kutsume teid külastama meie 

kauplust, kust leiate kvaliteetseid ja 

eripäraseid rõivaid kogu perele. 

Rikkalik mudelite valik igas suuruses 

ja värvitoonis, igale maitsele. 

Kvaliteetne ja isikupärane kaup 

soodsa hinnaga. 

Uus kaup iga kahe nädala tagant. 

Ootame teid aadressil Rae 38 

(0-korrus), Paldiski. 

Kaubavalikuga saate tutvuda ka 

veebisaidil 

http://anastasia-k.eu. 


Maria Maddalena Carlssoní põrm 

sängitati Pärnu Alevi kalmistul 

mulda isa Amandus Adamsoni 

157. sünniaastapäeval. 

12.novembril, Amandus Adamsoni 157. sünniaastapäeval 

sängitati Pärnu Alevi kalmistul mulda urn tema noorema 

tütre Mari Maddalena Carlssoni tuhaga. Matusetseremooniast 

võtsid osa Maria perekond, sõbrad ja tuttavad. Viimset 

austust avaldasid esindajad Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumist, 

Harju Maavalitsusest, Harjumaa Muuseumist 

ja Paldiski Linnavalitsusest. Kaunid järelsõnad lausuti 

muinsuskaitse esindaja poolt. 

Maria Maddalena Carlsson suri 28.septembril Rootsis 

Uppsalas 90 aastasena. Kuulsa kujuri tütre elulooraamatusse 

mahub tema sünd Itaalias Capri saarel, elu Venemaal 

ja Paldiskis, keskkooliaeg ja esimesed tööaastad Pärnus. 

1944.aastal emigreerus Maria Rootsi, kus õppis kunstiteadlaseks. 

Tal oli Eesti, Rootsi ja Itaalia kodakondsus, lühikest 

aega elas ta ka Prantsusmaal. Maailma näinud Maria süda 

oli aga tugevasti kinni Paldiskis, kus oli tema isa, Amandus 

Adamsoni kodu. Tänu Maria Carlssonile on täna Paldiskis 

Amandus Adamsoni ateljeemuuseum. 

Pärnus, kus on skulptor Adamsoni töödest Koidula monument, 

Johann Linde hauamonument ning vabadussõjas 

langenud kangelaste mälestussammas, meeldis Marial suviti 

puhata. Pärnusse oli maetud ka Paldiskist pärit kuulus 

skulptor Amandus Adamson. Maria soov oli, et tema viimne 

puhkepaik oleks isa kõrval. 12.novembril tema viimne 

soov täideti. Maria Maddalena Carlsson puhkab oma isa 

Amandus Adamsoni kõrval, vabadussõja mälestussamba 

lähedal. Mälestus alati naerusuisest aga samas väga kindlameelsest 

Mariast jääb meid saatma alatiseks. 

Regina Rass 

Paldiski LV 

Punase Risti ruumides 

aadressil Sadama 8 on 

võimalik kord kuus soetada 

Pampersi sidemeid ja 

muid haigetele vajalikke 

abivahendeid. Teenust 

pakub ettevõte Inkotuba. 

Detsembris: 03.12.2012 

kell 15.00–16.30. Tellimuse saab esitada 

telefonil 53 439 837. 

Paldiski Punase Risti juhatus 

1. detsember on AIDSi-ohvrite mälestuspäev. 

Punase Risti Paldiski osakond kutsub sel 

puhul kõiki Paldiski elanikke kogunema 

ja moodustama põlevatest küünaldest 

sallivuslindi. Üritus toimub 

30. novembril kell 16.00 lasteväljakul. 

Paldiski Punase Risti juhatus 

Pangabuss 

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! 

Pangabussi peatus: 

Paldiski 

Rae 38 

kell 14.00–18.00 

IV kvartalis 

3., 17. ja 31. detsembril 

Maria Maddalena lilledega kaunistatud viimne puhkepaik 

isa kõrval. Pildi autor: Regina Rass 

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte 

pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha 

kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid 

ja sõlmida muid lepinguid. 

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste 

tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot 

Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 

24h telefonilt 6 310 310. 

Avaldame sügavat 

kaastunnet 

Kolleeg Lauri Orgsele 

Isa 

Surma puhul. 

Paldiski Linnavolikogu 

Paldiski Linnavalitsus 



PALDISKI LINNALEHE KÜSIMUSTELE VASTAB EESTI AEVANGEELSE LUTERLIKU 

KIRIKU PALDISKI NIKOLAI KOGUDUSE ÕPETAJA MERLE PRASS-SIIM 

KEILAS AVATUD SELJARAVI – JA TERVISEKABINET 

Eestis kannatab seljavalude käes 80% või isegi rohkem elanikest, tavaliselt muutuvad 

seljahädad krooniliseks vaevuseks, halvendades inimeste töövõimet ja elukvaliteeti. 

Seljavalu põhjusi on palju, neist sagedasemad halb lihastoonus, vale rüht, raske 

füüsiline töö, istuv töö sundasendis, ülekaal, stress. Väga paljudel noortel ja keskealistel, 

rääkimata vanemaealistest, on lülisambas tekkinud muutused, lülide 

vahekettad suruvad närvidele ja põhjustavad tugevat valu, käte-jalgade tuimust, 

pearinglust jm. vaevusi, raskemal juhul isegi halvatust. Pea- ja seljavalud, „ sipelgad 

„ kätes või jalgades ei ole lihtsalt ebameeldivad aistingud, vaid pikka aega 

tähelepanuta jäänud ohumärgid tervisele. 

Valuvaigistid ja massaaz pakuvad hädalistele vaid ajutist leevendust. Samas on 

spetsialistid üksmeelel, et operatsioon peab jääma viimaseks ravivõimaluseks. 

Ilu- ja Lõõgastuskeskuse Püramiid ruumides alustas tegevust Keila 

Seljaravi- ja Tervisekabinet. 

Põhiteenusena pakume seljaraviks lülisambavenitust, mis tugevasti venitab lülisid, 

vabastades sellega kinnisurutud närvijuured. Venitusega kaasneb kogu selja massaaz 

ja sügav soojendus. 

Peale seljaravi pakume jalamassaazi aparaadil Cool Feet, mis on eriti kasulik püstijalu 

töötavatele inimestele, leevendades jalavalu, turseid ja veenilaiendeid. Ka parandab 

massaaz märgatavalt vereringet, mis on väga oluline eelkõige eakamatele 

Millised olulised sündmused on olnud EELK 

Paldiski Nikolai koguduses 

Sündmusi on olnud erinevaid, kuid 2012. aasta 

kõige suuremaks sündmuseks oli kiriku pühitsemise 

170. aastapäevaks koguduse ja kiriku 

ajaloost kõneleva raamatu väljaandmine. Raamat 

kannab pealkirja "Piiskopi ka keisri kaitse 

all. Paldiski Nikolai kogudus 1769-2012" ning 

võtab kokku Paldiski Nikolai koguduse ajaloo 

päris algusest alates. Raamatu müügiga kogume 

raha meie kiriku uute akende jaoks. 

Lisaks toimus suvel juba kolmandat aastat 

heategevuslik kontsertsari "Laulud klaasmere 

ääres". Selle sarjaga kogume samuti raha kiriku 

uute akende jaoks. Rõõm on selle üle, et on 

leidunud häid Eesti muusikuid, kes on andnud 

oma panuse meie kiriku heaks. 

Kas tegutsevad leerikool ja pühapäevakool 

Leerikool toimub meil kaks korda aastas. Kevadel 

ja sügisel. Sellel aastal leerikooli ei toimunud, 

sest polnud tahtjaid. Kui kellelgi on soov 

tulla leeri, siis võib alati võtta julgelt ühendust 

koguduse õpetajaga, kellelt saab infot leerikooli 

kohta. 

Oleme hästi rõõmsad, et alates oktoobrist tegutseb 

koguduses jälle pühapäevakool. Pühapäevakoolitunnid 

toimuvad igal pühapäeval 

kell 16.00-18.00 Paldiski Gümnaasiumis. Tunde 

viib läbi Pille-Riin Pärnala-Roots. Pühapäevakooliga 

saab alati liituda. Ootame kõiki lapsi 

osalema. 

Kui tihti avaldavad noored soovi end Paldiski 

kirikus laulatada Mida peaks teadma, kui 

nooed tahaksid end kiriklikult laulatada 

Paldiski kirikus oli laulatus viimati 2001.a. 

Rohkem pole kedagi olnud. Loomulikult oleksime 

ääretult õnnelikud, kui leiduks noori, kes 

sooviksid ennast Paldiski kirikus laulatada. 

Et saada kiriklikult laulatatud, on vaja alustada 

leerikoolist. Laulatatakse vaid neid, kes on ristitud 

ja leeritatud. 

Kui palju on koguduses liikmeid Kas kogududusse 

kuuluvad ainult Paldiski elanikud 

Koguduses on liikmeid kokku 134. Nendest 

toetas oma nimelise annetusega (liikmeannetusega) 

kogudust 16 liiget. Paldiski kogudus on 

Eesti üks pisemaid kogudusi. 

Lisaks Paldiski elanikele kuulub meie kogudusse 

ka inimesi Keilast, Tallinnast ja mujaltki. On 

ka mõned koguduseliikmed, kes elavad Soomes 

ja seetõttu jõuavad Paldiskisse suhteliselt 

harva. 

Millised on sõpruskogudused Milline on 

koostöö 

Paldiski kogudusel on sõpruskogudus Soomes, 

Kirkkonummi soomekeelne kogudus. Suhted 

sõpruskogudusega on head. Koostöö sõpruskogudusega 

sujub. Praegu on see küll väga 

ühesuunaline. See tähendab, et väike Paldiski 

kogudus on põhiliselt vastuvõtja rollis. Loodetavasti 

on peagi Paldiskilgi midagi kirkkonummilastele 

midagi jagada. 

Advendiaeg on peagi algamas. Mida see tähendab 

toimub 

Sõna "advent" tuleb ladina keelest ja see tähendab 

tulemist. Advendiaeg on Jeesuse Kristuse 

tulemise aeg, ootuse aeg. Jumalateenistused on 

pisut tagasihoidlikumad, et ennast vaikselt ette 

valmistada suurteks pühadeks. Lisaks Jeesuse 

sündimise ootusele meenutatakse ka Jeesuse 

saabumist Jeruusalemma enne tema ristilöömist 

ja ülestõusmist, samuti meenutatakse 

tema tulemist aegade lõpul ning tuletatakse 

meelde tema tulemise ettevalmistajat - Ristija 

Johannest. Advendiaja pühapäevad vaatavad 

Jeesuse tulemist seega päris mitme erineva vaatenurga 

alt ja ei keskendu üksnes jõuludele. 

Kuidas te kodus advendiaega tähistate 

Kindlasti süütame advendiküünlaid - esimesel 

pühapäeval ühe, teisel kaks ja nii edasi. Nii, 

kuidas päikesevalgus väheneb ja päev lüheneb, 

süttib rohkem küünlaid - et valgus ei väheneks. 

Advendiaja lõpupoole valmistame piparkoogitaigna 

ja küpsetame piparkoogid valmis (aga 

enne jõule neid ei söö). Samuti käime metsas 

seda päris oma jõulupuud otsimas. Ühel viimastest 

advendipäevadest toome kuuse tuppa 

ja ehime. Ka ootavad koguduse ja pere jõulukaardid 

kirjutamist ning saatmist. Advendiaeg 

on meil selline pisut ärev ja tegus ootuseaeg - 

midagi suurt on tulemas. 

Jõuludeks hakatakse kaubanduskeskustes 

valmistuma juba oktoobri lõpus. Kas peate 

seda õigeks 

Ma ei pea seda õigeks, et jõule seostatakse 

ostlemisega. Paljude kaupmeeste jaoks on just 

jõulud saanud selleks ajaks, mil saab inimestele 

peaaegu kõike maha müüa. Kurb on see, et paljud 

inimesed väsitavad ennast jõuluostudega 

ja seda päris varakult. Kui pühad lõpuks kätte 

jõuavad, siis ollakse tüdinenud ja oodatakse, 

pühad kord läbi saaks. See kõik on sellest, et 

liiga varakult hakatakse jõuludeks valmistuma. 

Jõulud on midagi palju suuremat, erilisemat, 

kui kingid ja ostlemine. Jõulud on suur rõõmupüha. 

See on eriline aeg, mis veedetakse koos 

perega ja tuntakse rõõmu meie Päästja Jeesese 

Kristuse sünnist. 

inimestele liikumisvõime säilitamiseks 

kõrge vanuseni. 

Väga vajaliku teenusena pakume 

oma kabinetis ka võimalust teha 

vereanalüüse (kolesterool, hemoglobiin, veresuhkur), 

kiir testrid annavad vastuse 1-2 minutiga. 

Muidugi saab mõõta ka vererõhku, pulssi ja avastada rütmihäireid 

südametegevuses. 

Pakume teile võimalust saada kabinetist erinevaid terviseteenuseid 

kliendisõbralikult ja ooteajata. Investeerige oma tervisesse täna, nii kindlustate 

omale toimetuleku ja aktiivse eluviisi kõrge vanuseni! Mida nooremana abi 

otsida, seda parem on tulemus. 

Noored, kesk- ja vanemaealised – ootame teid meie tervisekabinetti! 

Koos leiame teie muredele lahenduse. 

Asume Keilas, Keskväljak 10 

Info ja registreerimine iga päev telefonidel 6 546 659 ja 52 62 839 

Kohtumiseni, 

Keila Seljaravi- ja Tervisekabineti juhataja Marika Hiiesalu 


KAUBAMAJA TURVATEENISTUS 

otsib oma meeskonda tublisid 

TURVATÖÖTAJAID KEILA SELVERISSE 

Kaubamaja turvateenistus on Tallinna Kaubamaja AS poolt 2007. aastal loodud turvaettevõte, mille eesmärgiks 

on kvaliteetse ja kõrgetasemelise turvateenuse osutamine kontserni ettevõtetele ja kus täna töötab 160 inimest. 

Töö kirjeldus: 

✓objekti turvalisuse tagamine 

✓kaupade ja vara säilimise kindlustamine 

✓objekti avamine ja sulgemine klientidele 

Uuelt meeskonnakaaslaselt ootame: 

✓vanus alates 19 eluaastast 

✓kohtulikult karistamata 

✓eesti keele B2 taset 

✓suhtlemisoskust, abivalmidust ning head 

pingetaluvust 

✓meeskonnatöö väärtustamist ja suurt töötahet 

Klooga õmblustsehh vajab 

õmblejaid. 

Töö tükitöö alusel. 

Info: 6043171; 53 642 527 

Omalt poolt pakume: 

✓põnevat tööd professionaalses meeskonnas 

✓motiveerivat preemiasüsteemi ja paindlikku 

töögraafikut 

✓pidevat täiendõpet ja arenguvõimalusi 

✓häid sportimisvõimalusi 

Töö asukoht: Keila 

Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik 

Töö tüüp: täistööaeg või osaline tööaeg, 

palgatöötaja 

Tasu alates: 480.- kuu 

Kontaktisik: turvajuht Aleksandr Kuznetsov 

Telefon: 51 79 234 

E-mail: Aleksandr.Kuznetsov@kaubamaja.ee 

Seoses töömahu suurenemisega võtab 

õmblusettevõte AS Protten F.S.C. asukohaga 

Keilas tööle kogemusega õmblejaid ja triikija. 

Kontakt tel 6747567 

VAHETADA 

2 toal.mug.korter 3-4 toal.vastu. 

Kontakt tel.55583822 

Nõus maksma ühistule tekkinud võlad! Kiire! 

Rae7 

KASUTATUD RIIDED 

KASUTATUD MÖÖBEL 

Transpordi võimalus 

Kooliõpilaste fotoring 

Kutsun kõiki soovijaid fotograafiakursusele. 

Kursuse raames õpime tundma fotokaameraid, 

pildistamismeetodeid ja -tehnikaid erinevates 

žanrites ning arvuti fototöötlusprogramme. Plaanis 

on ka kohtumised juhtivate fotograafide ja huvitavate 

inimestega, konkursid ja temaatilised väljasõidud. 

Õppetöö toimub vene keeles. 

Lisateave ja registreerumine telefonil: 53 433 301. 

E-post: alex.komarov@mail.ee. 

******************************************** 

Fotograafiakursus täiskasvanutele 

Kuuajaline kursus algajatele fotograafidele. Õppetunnid 

toimuvad Paldiskis õhtusel ajal kolm korda nädalas. 

Kursuse maksumus 30 eurot. 

Õppetöö toimub vene keeles. 

Lisateave ja registreerumine telefonil: 53 433 301. 

E-post: alex.komarov@mail.ee.

9/110 03.12.2012 - Paldiski Linnavalitsus

Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!

9/110 03.12.2012 - Paldiski Linnavalitsus

Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!

Delete template?

Save as template ?