1933 Ringvaade nr.: 1 Kaks juhtu luu-kildmurru korpaalliigese ...

w-
Eesti
[uumnil]xlli|t ilinuuaililu
IX aastakiiik.
1933. a.
TOIMETUS:
J. KARLSON (tegev ja vastutav tojmetaja), A. OJASALU,
H. PETERSON. E. REDLICH, A. RANGEL, K. SARAL.
K. TAACEPERA, 6. TEHVER ja J. TEHVER.
EEsTI
V A I j a a n d j a:
LOOmAARSTIDE UHING

SISU:
I. . Originaalkirjutised :
Ilmjarv, M. Dots. K. Taagepera kirjutise: ,,L-arst J. Irimse lhk.
siindimisest 100 aastat" puhul ,, !2
I I m j e r v, M. 1862, a, Tori kasvandusel,: o.rtetud ardenni sugunliirade
ahtrus-e pohjuseid ,, 44
Laas, A. Ohukoti empiieemi radikaalne ravi loputustega Grinthcr'i
6hukoti-kateetri abil
,, 169
Laja, F. Pahaloomulise veiste peaiaudi ja epiiemluloogiast
"Cioioogia.t :}B, 69
Laja, F. Md.rkmeid veiste tiisikuse t6rje kohta Eestis .27i',245
Lepp, A. Ala,liste ioonlalaatade koualdamisest
O j ,, 51
a s a I u, A. Kas on meil ka loomaarstest iileproduktsioon Kas tea*
duskond hedaoilus2 .. 190
P a a b o,- l. - tii-rliri" diug"oo.in t.""i ioiostei iitr",rao""s 'tojt,.,
juhtudega
Peterson, H, Uuem Taani tuberkuloosi seadus
PittiD, K. Arterra llypogastricra ummistusjuht hobusel
Redlich, E. Rnkliku Seeruryli-instiiuudi Diagnostilise Osakonn'r
tegevusest 7932. a,
Richter, H. Zusatzbemerkungen beireffend neuere TheorieD zu1
Erklarulg der Doppelmissbildungen .
Ridala, E. Bruceila abortus'e elavkultuuri toimest tervetesse tiinetesse
ja mittetiinetesse lehmadesse
Ridala, V. Uurimusi br'rcella abortus'e patogeensest toimest lehma
udarasse ja m6ningatesse teistesse eluDditesse. (Vditekiria
kokkuv6te)
Riingel, A. Kes peaks olema riikliku hobusekasvandusc juhatajaks
Toris, kas agroroom v6i loomaarst, v6i m6ne muu kutseala
esitaja
R 6 n g e l, A. M6tteid loomaarstiteaduskonna sulgemise kavatsusc puhul
S., Fr. Linna- ja eksporttapamajade v6istlus
S a a r, Fr. Loomaarstilisest kontrollist linnades
Saar, Fr. Kriiptorhismist sigadel ja selle hinnangust ]jhavaatuses
Saar, Fr. Loomad keemilises sdja.
S a r a l, K. Kaks juhtu luukildmurdu karpaailiigese piirkonnas hobusel
Saral. X. Haematocelp saal ja tr operatjivnp Savame.gi, V. Mdrkmeid Eesti karja piimatoodzrngu ^orvaldaminc v6imete selgr
tamispks seoie" rippuvate rolptega. (VeiteHiTja
-
kokkuvole,
SavaIniigi. V. Monda Bulgaaria vererinbArala korrlldusest
Savamagi. V. Parnu linna piimaga ja piimasai,dusipsa vc,usra_
hise kijsimus. (Vaikkirja kokkuvdtc; .
S i k k u t, M. Plagiorchis arcuatus,e esinemine kana munajuhas
Taagepera, K.,,Ornar" Ardennid Akklimatisatsiooi
Taagcpera, K. Kolleeg 1I. Ilmjdrve ielgi:avate merPele koh{a
:l aagepera, K. Eqtlands Pferdpzucht und daj osrfri;sischc plerd
,,205
,,62
,, 150
,, 13
,, 157
,, 220
,, 192
,, 189
,, 10
,, 79
,, 253
,, 1
,, 1b5
,, 2:36
,, 31
,, 87
,, 112
'I'aagepera, K.,,..... ihre Arbeit ,,218
T e h v e r, J. Seksuaalproportsioon ja piiiided selle mdjustamiseks ,, 101
Treiman.n, V. Onania impotenlia coeundi p6hjusena kultidel , ,, 15ti
\rau, E. Uber einen dicephalus bicaudatus von bos. ,, 37
V a u, E. Uber die Grijssenausbildung des iprocessus cc,racoideus ber
equusr bosr canis, felis ,, 75
Merkmeid p raksise st.
Emakoja seina labiv haav paranes. (V. Ldar,te)
,, I22
Td.heldusi distomatoosi ravimisel distooliga. (Al. Koov) ,, I2B
Kukk elas peale 20 tundi. (L. 'surnar'
Palm-Leis) ,,228
Udarapoletikkude ravi soodalallusega. (A. Morel) ,,2;2
ll. Referaadid:
III. Kirjandus :
piimanaarme arenemisele JA
Malk-mus, B. Grundriss der klinischel Diagoostik der inneren
., Krankheiten der llau.tiere. (A. Laas)
l|rl!p0t,. h. ur,tp(T'I u.qol\ Ulu ra fBUp (\ savamdgj,
A. Spindler. Le cheval a t,6poque du moteur. (i. i.i-:' . . .
lV. Mitmesuguse sisuga klrJutisi ja teateid:
,, 2i0
,. 91
,. J-24
., 90
,, 229
,, 227
,, 2',i0
,, s8
,, 90
,, 725
,, 25',t
,, 724
,, 226
,, 227
,, E9
,, 228
,, 229
,. 185
,, 2;5
,, 89
,, 187
,, 161
,, 161
,, 257
Anatoornia instituudi
c;i;;;1;.-;i#;";'''
Daive
- 32
i.-i."u. "r'r"t"r..'#"'r"r. 'zz. t isit " 262
o. r,. u. iiiJri"""Ji"r- ao. iv iiii " 15
E. L. U. ;l;["".;l;; t;. x r;";; ' " 121
E: ;: ,{:
;;;;;:;'""#'l ''giil ". ;; . . : . . . : : : : : ',','1t
brr. r-. L, L..11. e€rarve.ryz:;. a. :
ru.
margukrri Loomatervishoju _O5akonna likvldeerimiso
r,. asjus ,, ;S
L. llt.
marguktrr toomaarstrde iimberpaigutamjste asjus . ,, lZ;
.D. r,. !. marg.ukrrt loomaa rstj teaduskonna 4 dppetooli koondamise
kavatsuse puhul
'. . . ,--.'-.-"." . .. f96

Friihner, Eugen 5 aastane (E V.) ,' 100
Gutmann, V.-Prof. emer. + (K. S.) I .- .- . -. . ,, 98
Hobusekasvatuse lSukogu koosolek 29. XI 32 ja Tori kasvandlrse
uus kodukord ,' 8
Joonea,lune 167, 268
Juubilarc ,' 260
Kui kalliks v6ib irile minna k6lbmata liha hoidmine
,' 1I
arstide nimekiri
Loomatervishoiu osakonna 1932, a. aruanne
Loomatelvishoiu osakonna iimbetkorrald:rmise kiisimus pd.evakorral
Meie Uhingu uus maja. (K. saral)
M6ningaid andDeid N6ukogude-Venemaalt. (F' Laja)
Miilestuskatkendeid p.of. K. Raupach'ist. (K. E. Sditt)
Riiklikust Seerumi-instituudisL
,, 162
,, 6C
,, r32
,, 258
,, 67
Roux, Emile t "263
Palju ieenib Le;du loomaa.st ebapraksisest ,' 98
Seletuskiri Looma,tervishoiu korraldamise seadusele ', 198
Seletuskiri piimaseaduse juure ,' 200
Sugulavade tervishoiuline kontroll teostamisel " 66
Tapamajade ja lihajerelevaatuse asutiste nimestik " 82
Tapamajades konstateeritud haiguste statistikast " 97
Tetteid Leedust : ,,233
Uued arstimid ,, 68
iilirkooli teateid lhk. 136' 204' 255' 267
uleskutse -tjl,It. l(aastoo Ja levrtamlse asJus.
XII rahvuwahelise vet. kongressi kava ,,265
varr Leeuwenhoek, Antony 300 a. sunnipeev (H. Peterson) ,, 99
Loomaarstide koduapteegi seadus - Leedus ', 97
Loomaarstide iileproduktsiooni ja teaduskonna vajalikkuse kohta erikomisjoni
ieisukohad " 29!
Loomaarstlikust korraldusest N6ukogude-Venes. (E. Vau) ,' 130
f-oomaravilate nimestik ,, 31
Loomatervishoiu osakonna korraldusi ja teateid. Lb'k' 24' 733' 166' 204' 2:14'
Loomatervishoiu osakonnas kuni 1. I 1933. a. registreeritud loomalX
aastakiiik. vihk 1. 1933.
luililtnmnutlifi ilinuuU[l
TOIMETUS:
J. KARLSON (tegev ja vastutav roinetaja), A. oJASALU, lt. pETERsoN, E. REDL|CH.
A. RANcEL, K. SARAL, K. TAcEIERA, c. TEavER ja J. TdHyER.
TOIMETUSE AADRESS:
TALITUSE AADRESS:
Tarfu Loomaarstiteaduskond.
Tartu postkast Nr. 109.
Aastakatgu htnd Kr. J._
Tellimisl vdtavad vastu peate ajakirja tatituse k6ik Vabariigi postkontorld,
Tartu Ulikooli Loomaarsti-teaduskonna haavakliinikust.
Juhataja prof. K. Saral.
Kaks juhtu luu-kildmurdu korpaalliigese piirkonnas
hobustel.
K. Sarutl-
I{ui neid allpooltoodud luumurru juhte kirjeldan, siis mitte
selles m6ttes, nagu nad erilised oleks, vaid rohkem sellepdrast, et
seesuguseid kildmurde oleks v6imata olnud nii td,pselt diagnoosida
kui see meil kliinikus oleva riintgeniaparaadiga korda liiks teha. Et
tepsest diagnoosist nii ravi kui prognoos olenevad, on iseenesest
m6istetav, mida siingi iiks juht eriti t6endab.
Patsient: Hall mdra selg 2y2 aastat vana. Kliinikusse toodud
21. nov. 1931. anamneesiga, et loorn kolm nidalat tagasi autot kartes
esimese parema jala vastu telefoniposti iira ldcinud, mille tagajirjel
olla esip6lve liiges iilespaistetanud. Omanik mdd.ris paistetanud
liigest jodvasogeeniga ja tegi kompresse, kuid k6igele yaalarrrata
haigus ei paranenud.
Ligemalt looma jdrele vaadates leiame, et esimese parema jala
karpaalliiges on jd.medam, pund.unud, mis k6va konsistentsiga juba
palpeerides, kuid painutades veel eriti valutundlik; k6va longe.
Liigutamise juures krepitatslooni kuuldavale ei tule. Esialgne diag_
noos: periartliit sidekoelise paksenemisega iihes kahflusega karpaal_
luude m6renemise ehk murruga. Kuna meil teada on, et karpaalliigese
iimbruse nii iigedad kui ka pikaldased p6letikud loomale veel
suuremat longet ei siinnita, siis pidi siin ometi midasi t6sisemat ole_

ur
tama, kus longe v6rdlemisi p6lvel olevate muutustega liig tugevaks
osutus. Ligemat selgust diagnoosis v6is meile air.rult r6ntgeniiilesv6te
anda. Kolmandal pleval p:irast patsiendi kliinikusse toomist, kus
selle aja sees vdhematki paranemise poole muudatust ei oh.tucl
melgata, sai rdntgeni iilesv6te tehtud.
Pildistatud said m6lemad jalad korraga, et siis tervet jalga haigega
v6rrelda v6iks, eriti periosti p6letikuliste muutuste korral. Siin
aga ih.r.rus selge pilt (r'aata
pilt 1.) meie silmade ette,
kus ndeme, et parema jala
mediaalne kiimblatikkellur-r
pea on nurdunud ( fractula
capitis ossis Metacarp. II).
N,iii.id on ka korraga selege,
miks karpaal-liigese pzrinntamine
looinale suurt valu
siinnitas ja longe nii tugev
oli.
Siin selgus ka korraga vastava
ravi tarvidns ja sellest
jdrgnev prognoos. Et mur'-
dunud luukild veel ::] nedala
miiiidumisel ei olnud kalhisega
iimbritsetud, siis oli ka
selge, et see edaspidigi ei
siinni, ja nagu meil iildiselt
Pilt r.
teada, ei kasva seesugused
vd,hemad kildmurrud mitte
nii kergesti luu kiilge ja veel eriti karpaal-liigese juures. Nendel
kaalutlustel oli ainuke lootus paranemise peale, kui 6nnestub
ti.turdunud tikkelluu pead operatiivsel teel k6rvaldada.
Et karpaalliiges iiks k6ige vd.hem kardetavatest liigestest on ta
vigastuse korral, s. o. et kalpaal-liigese haavad paranevad v6rdlemisi
ILiisti, siis k6neles seegi teadmine murdunud tikkelluu pea
k6r'valdamise poolt.
Operatsioon sai tehtud 26. nov., kusjuures loom kloraalhiidraadi
narkoosi all lauale sai pandud ja vastavalt kohalt, nagu seda rdntgeniiilesv6te
meile kiitte niiitas, murdunud luu osa vdlja v6etud. Operatsiooni
juures tuli liigesekapsel avada, kus 1,5 cms suuruse luukillu
ja teise hoopis vdrikese
0,5 cma luukillu}ese k6rvaldasin.
Haav kinni Ommeldud
ja sidemega seotud.
Paranemine ei ldinud on.reti
mitte per primam, vaid 5.
pdeval tuli juba side vahetad.a
ja paar 6mblusniiti k6rvaldada,
et n6r'ejooksule vaba
teed anda.
Nagu haiguselehest niha
vdib, k6ikus to kiimme pdeva
peale lOikust 39,,, -40,, vahel
ja siis hakkas to langema
ja haav paranes, kusjuures
siinovia jooks jei piiev-peevalt
vdhemaks ja 18. piieval
peale l6ikust v6is looma
omanikule vilja arlda paranemas;
loom tuges haigele Pilt 2.
jalale palemini ia l6ikuse
haav oli kinni kasvanud.
Kttna loom alles veel noor
oli, siis v6iks tdielikku paranemist
loota. Kahjuks ei ole
minul temast hiljemaid teateid.
Teine juht oli umbes samal
ajal, nimelt 28. nov.
1931. a. toodi kliinikusse pulrane
ruun hobune 7 a. v.
Omaniku seletuse jd.rele tulnud
auto tee peal vastu ja
pnisanud hobuse kraavi. Kui
hobune kiaavist v6lja aidatud,
siis ei oie ta esimesele
pahemale jalale tngenud.
Loom toodi
"i
drgmisel pdeval
peale 6nnetust kliinikusse.
Jdlelvaatusel selgub, et ho-

V
buDe ei tuge sugugi pahema esimese jaia peale, hiippab kolmel jalal.
liaiget jalga karpaal-liigesest katsudes on see palavam ja tundelik
ning vbljaspool kiiljel on r.ragu krepitatsiooni tunda. On kindel, et
siin luumulclumisega tegemist, kuid turse t6ttu ei saa ligemalt
mu|ru kohta ara rriad.rat^.
Ka selgi juhul toob meile selgust i'dntgeniiilesv6te. Nagu iilesvdtte
filmist (vt. plt. 2.) nd.ha, on siin tegemist suurema luukillu
muldumisega radiuse distaalotsas karpaalJiigese osas lateraalsel
kiiljel. Murdunud osa on luust eemale nihkunud.
Riintgeni abil tiipse diagnoosiga v6is ka ettev6tta ndidustatud
ravi. Nimelt sai siin jalg karpaal-liigese kohalt gipsisidemesse pandud,
mis v6rdlemisi hasti ka nimetatud kohal korda liiheb.
Peale kahekuist kliinikus viibimist v6is looma juba paranemas
koju viia. Enne tehti veel rilntgeniiilesv6te, kus selgus, et luukild on
kallusega iimbritsetud ning radiuse kiilge kinnikasvanud (r't. plt. 3.).
KalpaalJiiges on kiill veel tublisti tursunud ja jala 6igeks sirutamine
takistatud. Siin on tegemist kiiitkoelise hiiperplasiaga. Loom
toetub hiisti haigele jalale. Kodus soovitatud raviks masseerimist.
Ililjemalt on looma kliinikus niiidatud, kusjuules loomal keimine
iisna hea o1i. V6is loota siingi paranemist.
Kes peat

V
poolt soovitatakse, siis kujuneb pervels olukold: isik, kes kasvanduse
sisulise tijd jaoks on kompetentsem,
asetatakse alluvasse seisukorda isikule, kes voib oma korda olla
kompetentsem korraldama peamiselt kasvanduse valist majapidamist.
HobusekasvzLnduses on aga loomulikult pea- ja sisulisemaks
tij0ks kasvanduse kui niisuguse iilesancied ja muu majapidamine on
ainult selle pea-iilesande teenistuses.
-
Selle jlreie on otstalbekohane
ja loogiline kolraidada h:r juhtijate j:irjekorda, vastasel korlai
kannataks kasvanduse sisuline tijij ning iilesalne ja oleks tee
lalLti alalistele konfliktidele.
Edasi, selle poolt, et meil Tori hobusekasvanduse juhatajaks
peaks olema looma,arst, k6r.ielevad veel jd,rgmised asjaolud:
1) Juba Toli kasvanduse zrsutamisest saadik on selle tegelikkud.eks
jul.rtideks olnud ja tarvilikuks peetud just loomaarste.
- Kiillap
ka tolleaegsed Tori pelenrehed, ldhtudes ainuiiksi kasvanduse edu
liuvidest, olid selles asjas kiillalt ia p6hjendatult teadlikud.
2) Ka E. Vabariigi algaastalest kuni viimase ajani on paratamatult
tarvilikuks osutunud usaldada Tori hobusekasvanduse juhatamine,
samuti ka hobusekasvatuse juhtimine ja korlaldamine iileriiklises
ulatuses, loomaarstide kiitte ja, minu arusaamise jdrele, e i o I e
p6l.rjust neile juhtija.tele ja korraldajatele
etteheita ega ole ka etteheideiud, et nad seda
senini oleks toimetanud nii, et seda ala edaspidi
enam nende kdtte ei peaks usaldama. Asjaoiud
neivad olevat iust iimberpddrdult: Nende tegevus on ju isegi
vdljaspool Eestit leidnud tunnustamist. Siin peab veel tdhendama,
et loomaarstid ei sattunud Eesti Vabariigi algaastatest peale hobusel

a-
dele ja muudele haigustele kokku l semestli jooksul
vana kava jiirele 6, ja uue kava jdrele ainult 4 niidalat
u n d i. Jijrrelikult v6ivad saada neis aineites mitte p6hja-
-
likke teadmisi, -
vaid ltihikese populaarteadusliku iilevaate.
Kui k6ike siin esiletoodut arvesse vdtta, siis objektiiivseit olukorda
hindajal ei saaks olla teist seisukohta kui see, et loomaarst
oma ettevalmistuse sisu ja ulatuse poolest on meie kitsastes ja kokkuhoidu
ndudvates oludes kohasem juhtima Tori hobusekasvanduse
sisulist tddd ja agronoom oma ettevalrnistuse poolest on omakorda
kohasem korraldama hobusekasvanduse pdllumajanduslist osa, s. o.
kasvanduse vdlist majapidamist ja viimane loomulikult peab olema
kohandatud hobusekasvanduslistele iilesa.nnetele ja neid teenima.
L6puks pean tdhendama, et sellesse kiisimusesse ma ei suhtu
mitte kutsealalise tegevusvelja alleshoidmise v6i kaotamise voi
loomaarstide isiklise leivateenimise seisukohast. Tori kasvanduse
juhataja kohaga on loomaarstidel kaotada v6i v6ita ainult iiksainuke
leivateenimise koht Eestis, mis teiste loomaarsti kohtade an'u
kdrval ei etenda mingisugust nimetamisvdirset osa. Suhtuu kiisimusse
kogu meie riigi hobusekasvatuse huvide ja edasiarenemise
seisukohast. Ja sellest seisukohast v6lja minnes ei ole teist teed,
kui et Tori hobusekasvanduse
- juhatajaks peab olema ja jiiii,ma tubli
ja alast huvitatud loornaarst, kes rohkem l

t9
Loomaarstilisest kontrollist linnades'
Fr. Saaq.
llieie linnaloomaarstide instituul on v6rdlemisi noor; samuti
nende tegevuspiirkoncl ja -v6imalused tumeclad Tii.rti tuleb palalleelselt
tijijtacla tervishoiuatstiga ja sellest tekivad arusaamatltsed,
nd.hes iiksteises nagu v6istlejat jinna tervishoiu kolralduses'
Pealegi ei allu linnaloomaarst kohalisele omavalitsusele, vaid
tiiiclab keskvalitsuse korraldusi ja annab sinna oma tegevuse aruanded.
Eriti viimastel aastatel on linnaloomaarstide arv tublisti kasvanud
ja kasvab veelgi, nagu kuulda, vdikelinnade arvel, ktrs otl
kavatsusel linnaloomaarsti kohta siduda tapamaja juhataja kohaga,
nagu see senini on olnud keskmistes ja suuremates linnades' Sellepdrast
on vajaline, et sarnase suure ametnikkude kogu k6rvalkohustused
oleksid enam-vdhem tapselt era tAhendatud' Senini
antud ja kavatsetavad (kutseseaclus) juhtnddrid teevad seda vaid
iilcliselt, jattes linnaloomaarsti kohustused iiksikasjalikumalt mdrkimata.
Sellest seisukohast on nbhtavasti ka tingitud see omapdrane
ja kahjatsusvlidrne juhtumine, kus paar maaloomaalsti teenrstusvahekoldade
korralclamise seaduse p6hjal pidid loobuma tapamajajuhataja
-
Iinnaloomaarsti kohasb ja kes siis ruttasid allapal

12
Dots. K. Tagepera kirjutise : ,,Loomaarst Johan Dimse
siindimisest 100 aastat" puhul E. L. Ringvaates
1932' vihk 8.
M. Iltttiiir '".
Mina ei taha mitte kdcsolevaga dots. K. Tageperaga, kui autoriteediga
ornal alal, sisulisse vaidiusse astudt teme kirjutise puhul, tahan ainult teha
paar selgitavat marget peamiselt dokumentide aiusel, Illdiselt pean aga
iitlema, et juhtides tehelepanu m6nedelc vastoludele, ma ei m6tlenud J. Dimsest
mitte halvasti.
Oma kirjutises ,,Meie Hobuses" vihk 17. ei iitle mina, et J. Dimset ei
pea uskuma, iitlen aga, et teda tuleb v6tta teatava ettevaatusega, kuna
protokollide raamatutes leidub vastolusid J. Dimse raamatuga,,Das Gestiit zu
Torgel, oder die Pferdezucht in Livland". Dimse iitleb ise (lk. 66)' et ta
Ia.rmatuid (s. o. prctokolliraamatuid lI. I.) on pidanud oma parima teadmise
kohaselt. ISissekanded Dimse aegsetesse protokol]iraamatuisse on tehtud
J. Dimse kdega, nagu selgub kasvanduse athiivist detsembri kuul 1932. a.
arhiivi korraldamisel leitud J. Dimse poolt kirjutatud ja tema allkiriaga varus
tatud kirjade-dokumentide v6rdlusel protokolliraamalutegaL ning kuna
J. Dimse on kirjutanud oma raamatu kaks aastat hitjem peale kasvandusest
lahkumist, s. o. siis, kui temal ei olnud enam kdepdrast ei tema enese kiriutatud
protokoile, ei ka otsekohe silme ees kirieldatavaid hobuseid 1) (minul ei
ole andmeid, kuipatju J. Dimsel oli kasvanduses oleku ajast jednud raamatu
kirjutamiseks vajalikke materjale kasvandusolude ja iga iiksiku hobuse kohta;
tuleb arvata, et ta kirjutas oma muliete jerele nii, kuidas ta asja veel
maletas. Viimast arvamist, s. o. et Dimse kirjutas nii, kuidas temal meelde
oti jddnud, neitab ka minu jd.rgmine kirjutis: 1862. a. Tori hobusekasvandusele
ostetud ardenni sugum. ahtruse p6hjuseid, kus J. Dimse juhtis tdhelepanu
mata nr. 3161e, ei meletanud aga protokollide sissekandeid). Siis
viimasest asjaolust tingituna v6isid, loomulikult, vastolud tekkida. Vastolusid
ei eita ka dots, K, Tagepera, kuna ta kiisib: ,,Kas vastolusid oli sel mderal'
nagu ndidatud" ja edasi -
,,erinevuscd on viiksed. ." (E. L. R. Ik. 239.)
Kas nad olulised v6i mitie, on sisuline kiisimus.
Vdljatugeda s6nadest:,,tuleb v6tta teatava ettevaatusega" siiiidistust
J. limse vastu ja et ta on ,,vist egoistlikult ja sihilikult asja v66riti Yalgustanud"
(D. L, R. lk. 236), voib iu vasb 5ige haa tahtmise juures. Mina
sarnaselt kiill seda ei m6elnud. M6uesin kiilt seda, mida eelpool nimetasin,
et kaks aastat peale kasvandusest lahkumist, v6is J. Dimsel pilt kasvandusest
tumedamaks minna, kui sel ajal kus temai k6ik kaeperast ia silme ees oli.
J. Dlmse, peale kasvanduse teenistusest vabastamist, olles mitte enam
rippuv diiitelkonnast, v6is avaldada oma arvamist kasvanduse olude kolrta
ja vritja iielda seda, mida ta enne. v6ib-olla, ei saanud, kui ,,arusaamatuste"
1) Eesti hobuste vanus ostu ajal oli: 5 a. -
6,85/o; 6 a. -
9'526/r';
1 a. -
25,40%; a a, -
20,64%;9 a, -
19,05% t 10 a, -'I,93Ea;77
a -
:l.Iloki 12 a, 3,11/o; 13 a. -
1,59c/.; 14 a, 1,59c/. ia 15. a. -
1,59c/., seega ostu ajal k6ik taiskasvanud.
-
13
all m5ista ainult oma arvamise avaldamist. Kas sarnane s6na ,,arusaamatuste"
(Missverstandnisse) t5lgitsemine on 6ige v6i mitte, ei saa vastutada. Enne
teistkordset tulekut Torisse, J. Dimse omas kirias Kamisch Burunist 25. aug.
1863 maakonna saadiku (Kreisdeputierter) 1) rimele, tenades viinast tema
headuse eest, lubab ,,so vorzustehen, dass friihere Missverstd.ndnisse nicht
vorkommer." (Acta der Livldndiscl,. Ritterschaftlichen Gestiit Commission
Vol. II. entam der 21ten October 1860.)
Dots. K. Tagepera poolt juttumerkidesse asetatud: ,,oli sunnitud lah
kuma" (8. L. R. ]k. 236) oli t6esti nii, kuna J. Dimse ei lahkunud vabatahtli-
}ult kasvanduse teenistusest, vaid vallandati Stael von Holsteini poolb 1867. a.,
nagu rdeme seda kasvanduse arhiivis leiduvast alljergnevast kirja erakirja
16pust. Kirj on adresseeritud Adels-Convent'ile ja tema l6pp k6lab jergmiseit:
,,Schliesslich ist noch zu bemerken, dass in diesem Friihjahre der bisherige
Veterinaire und Oberstallmeister Dimse entlassen werden musste, weil er
sich vemchiedene Veraachliissigungen und Unordljchkeiren hatte zu Schulden
kommen lassen! An dessen Stelle ist der in Dorpat gebildete Veterinaire
Ollino angestellt. (Acta der Livldndisch. Ritterschaftlichen Gestiit Commission.
Vol. III. entam den 1en Januar 1864 geschlossen December 1868.)
Kas iilaltoodud Staeli kirjas olid nimetatud vallandamise p5hjused
t6elised vdi mitte, seda teab ainulb Allah ise, kuna nii Stael v. Holstein kui ka
J. Dimse m6lemad on juba surnud ja ka nende kaasaegsed.
Viimases kiisimuses, s, o. kas vallandamine v6is I)imse peale m6juda,
olen ta oletusi teinud ja neist v6tnud momendile psiiholoogiliselt sobivama:
kui Dimse oli ihu ja hingega oma asja juures ja sellele vaatamata teda
vallandatakse, v5ib see asjaolu jiitta Dimses siiski teatava kibeduse tunde,
mis peaks ka taiesti inimlik olema. Seda oletust ei ole mina aga viiljendanud
mitte t6ena, mida ma ei saagi ieha, sest oletus, vaatamata sellele, kelle
poolt ta tuleb, iiieb ikkaei oletuseks, mitte t6eks. Minu oletus on valjendatud
ka oletuseaa: ,,siis vast sellest on tingitud..."
tilal nimetatud kiisimuse p5hjalikumaks kesitamiseks puuduvad kiDdlad
andrred J. Tlimse isploomu kohta.
Soovitades v6tta J. Dimse vdljendusi, s. o. vastolusid protokolliraamatute
ja tema raamatu ,,Das Gestiit zu Torgel..." vahel teatava ettevaatusega,
sellega ei ole ma sugugi iielnud, et Dimse tijiid ja nime mitte tunnustada ja
neid unustaala tuleks, vaid kasutan tema raamatut ikkagi neis osades, kus
ma va5l olusid ei lpia.
Riikl. Seerumi-instituudi Diagnostilise 0sakonna tegevusest
1932. aastal.
Dr. E. Redlich.
Juurdluste koguarv
kus juurdluste arv oli
19.12. aastal olj i519. V6rIeldes eelmise aastagta,
188, on osakonna tegevus t6usnud peaaegu kaher)
Stael v. Holstein.

v-
14 15
kordscks. Osakonna abi kasutasid 72 maa ja jaoskonnal,:,omaarsti, 7 linnaloomaarsii,
0 teist loomaarsti ja 44 kolda eraisikud ja asutised.
olid kopsud baktedoloogiliselt eitavad), bronchitis verminosa 2 k. (kus muud
lcidus bact. suisepticum, 1 k. bact. pyogenei, I k. nende segailfektsioor ja 2 k.
Juurdlustest oli seroloogiiisi 2038, lahkamisi 121, elundite uurimisi 5il.
surmap6hjuse selgitamiseks ci leidunud), myodegen.ratio calcificans
- 1 k.,
piimaproovide uurimisi 191 ja rijgaproovide uurimisi .;40. pealc selle vdhe
iiorbus naculosus 2 k., polyserositis 4 k., ruptura hepatis - 1k.,
mal arvul muud materjali. Pd,ritolu jereie loomatiikidett jagunes materjal
hidronephrosis 3 -
k., angina 1 k., myodegeneratio -
cordis 1 k., pneumonia -
jdrgmiselt: 2027 veist, 908 liidu, :193 siga, E9 koera,69 hobust, 12 kassi.
per aspirationem - 1 k., cirrhosis -
hepatis 1 k., eczema - 1 k., bact.
9 lammast ja i) muud.
pt'ogeDes medas - 2 korda.
- -
V e i s t e haigustest oli csimesel kohal Durisiinnitus. Uurimus oli Bang j
H o b u s e cl. - 12 uurimust tatitaudile olid eitavad. Streptococcus equi
infektsiooni suhtes 263 korda jaatav, 124 korda kah ane, 65 k.rrda citav ja
leidus 8 ko}da ninan6res ja madas. 1 k. leid[s bact. coli heidetud lootes, 1 k.
31 korda tagajdrjeta materjali rikkimineku tdttr1. I{aterjaliks oli 10E vere
sklerostoomide mune roojasJ 1 k. 6ge emfiiseem s6idu peal surnud hobuse
proovi, 1 loode, 12 pdramiste osa, 2 mridaproovi. :l korda oii v6inalik
kopsudes, 1 k. epidermoidtsiist marutaudikahtlase hobuse koljud5nes.
Bang'i pisikuid matcrjalist isoleerjda. pcale selle leiti peranistes 1 kord
Lammaste surmap6hjuseks leiti: septicaemia ovium 1, haemonchus
streptokokke ja 1 kord bact. Itltogr: es,
contortus 1, myodegeneratio calcificans 1. -
Tiisikuse pisikuid lciti 1iT piimaproovis 6 korda (4 k. mikroskoopilisclt,
Marutaudi - tehti kjndlaks 43 korral,8 -
veisel, 2 seai ja t hobuscl;
2 k. katselooma atlil). Uks kord otsustati tiisikuse olernasolu piima tsiito_
-1ll korda leidus Negri kehakesi, 5 korda oli loomakats jaatav. 63 korda olj
loogilise uurimise p6hjal, mis leidis kinnitust looma tapmisel. Tiisikusc pisi_
riurimus eitav, 1k. tagajerjeta.
kuid polnud sel korral vijimalik piimas mikroskoobjga leida.540 rijgaproovist
Marutaudivaktsiini valmistati 101 koerale,62 veisele, 12 hobusele, 18 sea)e,
sisaldasid tiisikuse pisikuid 140, missuguseid leiti 102 korda mikroskoopiliselt
22 lambale; 158 korda Hiigyes'i jdrele (peamiselt suurtele loomadele) ja
(7i',%) ja 38 korda katselooma abil. 6 korda leidus tiisikust veiste elundites
117 korda Kondo jdrele (peamiselt koertcle).
ja iiks kord marutaudikahtlase veise peas nen Lgitis trrDcrcrloso. -
36 korda
I'6rnataudile uurimiseks saadi materjali :l:l hobusett, 55 veiselt,
j:ii uurimine lagajerjeta materjali teel rikkilninemise, katselooJna valase
10 sealt ja :l lahbalt. Rac. anthracis leidus 5 korda 4 veisel ja t hobusel
surilta v6i halva materjali saatmise t6ttu. ;11 piimaproovis lciti udarapdletiku
rii mikroskoopiliselt kui ka kultuurilisclt. - -
Peale selle oli iihe kuivanud nal,aldki
pr'.t. pilatsioor.kat. kaht lanc.
tekjtajateks: 9 korda streptokokke, 6 k, bacL. Aogene8, B k. stafiilokokke,
2 k. bact. coli, ja 2 k. oli piim udarapoletiku tundemdrkidega bakterioloogiliselt
Lihavaatuslikke juurdlusi oli 10: 5 korda lihamtirgistajatcle ja
eita\. (nrittespetsiifiline sekretsioonihdire),
2 k. hobusclihale vorstis eitava tulemusega. Trichinoosi peale uurimiseks saadetud
Vluudest veisie haigustest leidus 4 korda vasikate paratiiiifus,:l k. vasi
sealihas leiti lubjastunud sarcocystis Miescheriana. Kahel keedetud vdhil leiduspalasiit
branchiobdellavarlans.
kate diisenteclia (coli-ilfektsioon) , 1 k. aktinomiihoos, I k. ulcus 1.otun(l1Ltr pct._
lorc,rzs vasikal, 2 k, bact. .pllagene:J mdd,as,7 k. gongtaene en4)lLltsert(Ltos&, I k.
1n.el(Lnosis tr.acrlloscL, I k, tl|istonrutosis lt.ep&tis ja 1 k, lt.cteDLoncJt.us conto|.tlfs,e
mune roojas. 83 korda tehti vereproovide agglutinatsioonkats parartiiiifusele,
;l k. jrratava,4 k. kahUase tulemusega.
Eesti Loomaarstide Uhingu aastakoosolek
L i n d u d e haigusiest oti 86 seroloogilist juurdlust pullorum infektsioo_
nile, 55 jaatava ja 7 kahtlase tulemusega. Enamus saadetud proovidest oli,
peeti ata 22, jaanuaril k. a. Tallinnas, Jahimeeste klubi ruumides. Miiijdunud
nagu ldinud aastalgi, filtripaberile kuivanud veretilk. Kuna aga osutus, et
aastakoosolek, millest osav6tsid 4 Iiiget ja 4liikmekandidaati ja mida juha
saerane uatcrjal ei anna mitte kiillalt tepseid tulemusi, loobusin varsti pabe_
tasid amtv. amtv. A. Arras ja A. llerodes ning protokollisid amrv. am!v.
rilc kuivanud veretilkade uurimisest. Kahjuks ei saadetud aruancie aasta
A. Undritz ja Ev. Soerd, i6i oma kestvuselt rekordi k6igist senipeetuist. Kiimme
Jooksul materjali, mis lubaks haiguse bakterioloogilist kirrdlakstegemrsr.
tundi vahetpidamata kestnud koosolek sec oD meie fihingu ajaloos esma
-Uluudest lindude haigustest esines: tuberculosis 1, serositis urjca _ -
1,
kordne. Kahtlemata sarnase pika kestvuse - pohjuseks olid koosoleku pdeva
leucaemie 1, peritonitis -
2, ruptur;r -
hcpatis 2, dilatatio -
lngluvjei _ l,
korras figureerivad akuutsed kiisimused, nagu seda on loomatervishoiu koualda
dilatatio ocsophagi 1 pardil, -
anaemia 2, anidostomum -
anserjs _ 6,
misc seadus ia amtv. K. Lind'i ametalaliste eksimuste kiisimus.
davainea proglottina 1, hymenolepis -
coronula l pardit, coccidiosis _ -
1
Mdddaminnes aastakoosolekute alalistest paevakorra punktidest, nagu eel
kanapojal, laminosioptes cysticola 1, mittespetsiifiline -
soolte kararr _:j
arv€tc, aruannete jne. kinnitamistest, missugused ,,Ringvaates" teisal avaldatakse,
peatume vdhc koosoleku kriigu juures ja katsume anda sellest liihida iile-
kanapojal, 2 hanel, 11 kalkunipojal.
Sigade haigustest oli 26 juurdlust punataudile 15 jaatava tulemu
\,aate. Olgu k6ige peelt mainitud, et md6dunud koosolekuga kasvas Uhing
sega. Uhel juhul leidus siidame I(lappide vohamistes, mis sarnanesid kroonilisel
tervelt 12 uue liikme vdrra. V6eti vastu uuteks liikmeteks amtv. amtv. Axel
punataudil ettctuievateje, streptokokke. Hepatitis enzootjca esines 41 korda,
Miitl er, Valentin Petrov, Maks Sikkut, Karl Pittin, Alfred Lepp,
p6rsaste soolte p6letik (ilma bakterioloogilise leiuta) 14 korda, coli_infektsioon
-{lbert Paabo, Paul Alekand, Paul Liivak, Vassilius Treiman, Vla
1 k., streptokokkidc infekts.
-
8 -
k., pitrsaste kopsup6lctik _ 11. k. ( k. dimil L6okene, Albert Simm ja August Lindpere. Nimetatud kandi-

16
daatide vastuvdtmisel tekib pikemaid k6netusi vaid amtv. P. Liivak,i kaadidatuud
juules, keda m6ned ametivennad siiiidistavad mittekollegiaalsuses tema
kandideerimisel iihe linna loomaarsti kohale, tuues ette, nagu olla viimane rorme
saanud allapakkumisega veljakuulutatud tingimustest. Kuna aga ieiselt poolt
ette tuuakse otse vastupidiseid, Liivak'ile kasuks raikivaid andmeid, samuti
juhatusel teateid on, et amtv. Liivak kandideerimisel vdgagi korrektselt on
toilllinud, ei leita enam mingit pohjust amtv. Liivak,i liikmeks mittevastu_
v6tmiseks.
Sellejiirele, kui valitud on Uhingu 1ll,l3. a. juhaEus, revisjoni komisjoni
ja kutsekohtu liikmed, millede koosseisu teisalt leiame, asutakse peevakorra
tahtsama ja aegaviitvama punkti, loomatervishoiu korralduse seaduse, juurde.
Enne seda, Iida ametvendi oma s6nav6ttudes rdhutavad tiksmeelselt, et uus,
iimbertijiitatud seaduse kava on hulga parem kui see, mida rniiijdunud aastal
arutati. Kava iildiselt heaks tunnistatud, asutakse iiksikute SS_ide arutamisele.
Saadud lSbiarutatud m6ned $$-id, tekib vaike lahkarvamine. Uhelt
poolt tehakse ettepanek seaduse kava arutamist l6petada ja see komisjoni
tagasi anda, kes sisseantud kirjalikke parandusi ise arutaks ja kava vastavalt
parandaks ning taiendaks. Teiselt poolt aga ei peeta seda sugugi kohaseks,
kusjuures r6hutatakse, et komisjoni tagasiandmine oleks lihtsalt eelnou maa.a,
mata ajaks mahamatmine. L5puks, kui komisjoni liige Arras, juhul, kui eel
n6u peaks komisjoni tagasiantama, komisjoni titiist kategooriliselt osav6tmast
keeldub, kuna tema ar-vates komisjon oma tiiii on pdhjalikult teinud. otsus
tatakse jatkata eehdu arutamist Ss-ide kaupa.
Uldiselt peab iitlema, et olulisi parardusi eeln6us tehakse vdrdlemisi vihe.
Suurem osa neist on puht-redaktsioonilist laadi, Tdhtsarnaiks muudatusteks ja
parandusteks oleks: Loomatervishoiu N6ukogu koosseisu vdhendatakse kolme
esindaja ja nimelt piiriloomaarstide, linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu
esindajate v6rra (S 5, pp.8, 12, 13), taiendatakse S 28 sellega, et tubatakse
oma kutse alal, rnuidugi loomaarsti valve all, tegutseda neil isikuit, kel puudub
kooliloomavelskeri kutse, kuid kes omavad endise vene sdjavde velskerite kooli
kutsehariduse vanema veterinadr-velskeri kutsega ja kes on vihemalt 15 aastat
tiiiitanud veteriniidr-arstlises asutises vdi omavalitsus€ teenistuses Ioomavelskerina.
Eeln6u labiarutatud, antakse see iildkoosoleku otsusega tehtud paranduste
ja teienduste fikseerimiseks komisjonile, kes siis eeln6ule juba tema loomuliku
kiiigu anrab, millega loodetavasti v6ime seaduse naksmapanemist lootma jeeda.
Jdrgreb koosoleku p6nevam peevakorra punkt -
loomatervishoiu osakoDna
direktori, amtv. K. Lind'i ametalaliste eksimuste kiisimus. Kuna silmandhta_
valt suuremal hulgal koosviibijaist pole selget pilti, mis selle kiisimuse taga
peitub, siis juba kiisimuse alguses iiks ametivend teebki ettepaneku seda peeva_
korrast iildse arav6tta, millisest ettepanekust aga ta loobub, kui asja t6eline
pdevakorda votmise p6hjus selgub.
Kiisimus iseenesest keerleb 1931. aastal N.-Venesse eksporteeritud sugu_
emiste ja nendega iihenduses olnud operatsioonide ijmber, Miji;dunud aasta
keskel ilmusid m6nes ajalehes artiklid, mis 6ige mustades vdrvides lasksid
paista loomatervishoiu osakonna direktori tegevust iihenduses eelpoolnimetatud
operatsiooniga. Neist selgub, et sigade siistimiseks aratarvitatud sigade puna_
lF
t:
taudi seerum on Riiklikust Seerumi-Instituudist voetud ja Estonia eksporttapamajadele
antud tasqta, mille t6ttu riik on saanud kahju Sige auvadrt
summa suuruses. Kuna seerumi veljasaatmine on siindinud osakonna direktori
korraldusel, ehkki ministri suus6nalisel n5usolekul, siis Riigikontrolln5ukogu,
kes asja jdlgile sai, otsustas summa sissen6uda osakonna direktodlt,
missuguse otsuse kinnitas ka Riigikohus, kelle poole kassatsiooniga esines
amtv. Lind. Riigikohus motiveer.ivat oma otsust sellega, et osakonna direktor
ei olla teinud ministdle seaduseperast esitist seerumi tasuta andmise asias.
Kuna lisaks sellele kiisimusele ajalehe veergudel on avaldatud veel teisigi osakonna
direktorit kompromiteerivaid asju, siis rida Tartu ametivendi, kes in
corpore kuuiuvad Ulikooli oppej6udude peresse, silmaspidades, et need kirjutjsed
kogu meie loomaarstide perele v6ivad halba varju heita, piiiirasid patvega
Uhingu juhatuse poole, asja selgitust muretseda ja seda iildkoosoleku pdevakorda
v5tta, Nagu juba eelpool tdhendatud, suuremal osal koosviibijaist asjakriik
selgus alles koosolekul ettekantud lrlaterjelist, misperast arusaadav oli
teatud tagasihoidlikkus asja arutamisei. Paistis silma piinlik otukord, mis
koosviibijaid valdas, millist omakorda sitas suurendada veel asjaga seotud
ametivenna kohalviibimine. Asja arutamise kestel tuldi otsusele, et amtv. Lind
ei ole eksinud kiill mitte kutseeetitiselt, siiski aga ametalalisett. Labireakimiste
kestel r6hutati tarvidust kiisimuse kohta v6tta kindel seisukoht, kui ei
taheta, et Uhing, kelle liikmeks amtv. Lind on, peaks kannatama iihe ametivenDa
tegevuse t6ttu. Pikemate s5nav6tmiste jarele v6etakse l6puks vastu
resolutsjoon (Herodes) :
,,Eesti Loomaarstide Uhingu iildkoosolek peab kiisimust amtv. Ii. Lind,i
tegevuse kohta selgitatuks ja konstateerib, et amtv. Lind kui Uhingu liige
oma kutse- ja ametikohuste teitmise juures on talitanud mitte kiillaldase ette-
Yaatusega."
Resolutsiooni vastuv6tmise jiirele t6stetakse iilesse kiisirnus, kas on loota,
et loomatervishoiu osakonna autoriteet, mis, nagu ndha, langenud, suudetakse
t6sta veel sellele k6rgusele, mis temal omal ajal oli. Edasi, kas vastab t6ele
kuuldus, et loomatervishoiu osakonda kavatsetakse likvideerida ja iihendada
teda p6llumajanduse osakonnaga. ja jaataval korral, mida kavatsetakse osakonna
poolt selle takistamiseks teha. Kahjuks, osakonna autoriteedi kohta ei
saada mingit vastust, kuna osakonna iihendamise asjas selgub, et sarnane
kavatsus tSesti olla iilesse kerkinuci. Nagu aga direktor Lind'i seletusest selgub,
olla iootust, et see samm jd,:ib teideviimata.
Koosoleku keigus ilmneb veel kurb nlhtus, kus kohasaamise v6imaluste
vdhenemisega mdned ametivennad enam lugu ei pea kollegiaalsuse ja korrektsuse
m6istest. Nii tuli ilmsiks, et kaks ametivenda (Erler ja Viaen) on olnud
valmis ilma tasuta vastuv6tma kohta, mis draelamise v6imaluse annab iiheie
loomaatstile, samal ajal kui nimetatud ametivendadet enestel juba kindlapalga-
IirLe koht olemas on. Sarnase tegevuse tagajzirjel iiks ametivendadest on sunnitud
olnud loobuma avalikult viljakuulutatud kohale kandideerimisest, misparast
palub asja juhatusel arutada. Juhatus, asja igakiilgselt arutanud, on
v6tnud oma kindla seisukoha, miliega ta iildkoosolekule esiDeb ja milles ta
nende kal,e ametivenna tegevuse m6istab hukka. Uhtlasi juhib k6ikide ametivendade
tahelepanu sellele, et v6imaliku kohtade saamise v6imaluste vahenemise
korral k6igil eelk6ige siiski tuteks silmaspidada kollegiaalsust ja korrekt-

19
sust. Uldkoosolek, Srakuulates juhatuse seisukoha, iihincb sellega tdielikuli,
l.iites selle h6aks ja avaldab juhatusele oma tiinu antud informatsiooni eest.
lioosolekul vastuvoetud otsustest olekr nimetada j:irgmisi: kdesoleva aasta
liikmemaksu, siln,aspidades ametveDdade tijij- ja teenistusv6imaluste vehenc-
11rist iildise kriisi t6ttu, otsustatal

20
V
2r
AKTIVA.
Eesti Loomaarstide Uhingu
l6pubilanss 1932 aastal.
PASSIVA.
Kassa arve
Kassa saldo j)1. dats. 1932. a. .
Jooksev arve
Raha jooksval arvel 31 dets. 19:12. a.
l) Tallinna Krpdiir Pangas
2) Eesti Panga Tallinna osak.
Inventari
arve
Inventari vdertus 31. dets. 1932, a.
. kr. 46.17
60.27
Raamatukogu arve
Raamatukogu veertus 31. dets. 1932. a.
Debit. ja kredit. arve
Uhingul saada:
1) iihingu liikmeilt 1932. a. liikmemaksu ja toetuse
arvel kr. 1.400,-
2) prof. K. Saral'ilt Tartu krundi kasutamise atvel ,, 540.72
Laenude arve
Uhingul laene saada iihingu liikmeilt
Kinnisvara arve
, kr, ;29,t.)
106.44
1:lO
-
557,65
,, 1.940.72
427.38
Debit. ja kredit. arve
Uhingul 1932. a. a.vel ,,Ringvaatele" toetust tasuda
Toetuskassa arve
Toetuskassa seis 31. dets, 1932. a"
Kulude ja tulude arve
Uhingu varandusline seis 31. dets. 1932. a peale
varade
ioetusKassa
kr.
441J.-
10.820.93
2.130.61
Uhingu kinnisvara vedrtus I
l) Elva ma"a
l) Tartu maja
4.200,-
5.500.- ,, 9,700,
19, jaan. 19311. a.
aruarde (l6pubilansi)
Kulude ja tulude arve koosneLr:
1) Inventar kr. 130.-
2) Raamatukogu ,, 557.65
l) Saadaolev liikmemaks ja krundi
kasutamise summa ., . .,, 7.410-72
4) Sularaha kassas . .... ,, 2.24
Kokku kr. 2.130.61
Kokku kr. 13.391.54
Raamatupidaja: F. Nultilftnn (allkrti).
vaatas E. L. U. revisjoni komisjon labi Uhingu 19ts2.
ja leidis selle 6ieti koostatud olevat.
K. Lind (allkirl\, .4.,4r.rrrs (allkiri),
Toetuskassa summa
1) KinnisYara
2) Laenud
3) Saadaolev toetusmaks 1932.
eesl
4) Sulalaha kassas
a.
Kokku kr. 13.391.5'1
427.38
koosnebr
. kr. 9.700.-
500,-
193.5;
Kokku kr' 10.820.9:l
Eesti Loomaarstide Uhingu juhatus:
P. Bar* (allkiri)
A. Hero(tes (allkirj.)
Et S6ertl (a\lkiri\.
t'. R&be (allkiri) '
F. Pettttik (allkitr).

22
Eesti Loomaarstide 0hingu 1933. a. eelarve.
I,
Tulude osasi
Liikmemaksost 140 liikmelt ; kr. 8.-
,,Ringvaafe'tulud
Loomaten ishoiu orakonlra toetus
Puudujddk, mida kaetakse 1932. a. iilejdaeist
Kulude osas:
,,Ringvaate" k ulud
Tiiijtasu ja sdidukulud
Posl ikulud
X anrseleikulud
Esinduskulud
Raamatukogu
Ettpnagcmaia kulud .
Eelseisva Baltiriikide kongressi eeltijijdeks
II.
Toetuskassa eelarve.
'I u I u d e o s a s:
Tulud Tartu maja ja krundi kasutamisest
7933. a. o/o./o laenude ja jooksva arve pealt .
1933. a. toetus 140 liikmelt e kr. 5.-
Puudujeek, mida kaetakse 1932. a. iilejaagist.
Kulude osas:
Eestse;suse kred iit
Laenufond
Kinnisvara ehitustitiide l6puleviimiseks ja maksudeks
I]I.
,,Ringvaate" eeiarve.
Tulude osas:
Ajakirja tellimised
Endiste aastakeikude
Kuulutused
Ettenagemata tulud
Eesti Loomaarstide
1932. aasba saldo
kr,
Kokku kr.2.582.95
kr.
Kokku kr. 2.582.95
. ka.
':l
Kokku kr.
4'r1,94,
1.000.-
45.-
1.7 42.9)
100.-
100.-
100.-
400.-
20.-
20.-
100.-
500.-
100.-
700.-
700.-
2.000.-
200.-
500.-
1.300.-
Kokku kr, 2.000.-
10.-
200,-
15._
1-.825.-
67.95
Kokku kr. 1.42.9;
Kulude osas:
Ajakirja triikkimjne -
8 nummetL
Ekspeditsioon
Toimotuse ja talituse kulud
Peatoimetaja Palk
Honoraarid
Kliieede muretsemiseks
Ettenegemata kulud
23
Eesti Loomaarstide Uhingu juhatus 1933. a.
trisimees: A. Arras.
Abiesimees: P. Ruus,
Kirjatoimetaja: Fr, Peppik.
Abikirjatoimetaja: Ev. S6erd.
Laekohoidja: E. Ruber.
Raamatukoguhoidj a : A. Herodes.
Juhatuse liikmete Landidaadidr K. Roomet.
A. Lepp.
Revis joni komis joni liikmedl
J. Zimmermann.
A. Undritz.
K. Tagepera.
Kandidaadid: J. Rabison.
J. Tomberg.
H. Ruubel.
Kutsekohtu koosseis:
J. Karlsot'r.
E. Roots.
A. Laas.
Kandidaadid: 0. \reber,
F. La j a.
Fr. Vidik.
Kokku kr. 1..12.Y-
1.080,-
25,-
200.-
250.-
ii7.95
10._

F
2b
Loomatervishoiu osakonna poolt on 1932
s7.
a. ringkirjadega
maksmapandud jlrgmised korraldused.
Loomaarstidel k6vendada jarelvalvet nende piimatalitiste ia koorejaa
made iile, kes olles varustatud sellekohaste piima pasteuriseerimise sisseseadetega,
ei pasteudseed lahjapiima ehk teevad seda puudulikult Meeruste vastu
s1.
Ametlikud loomaarstid on kohustatud ,,Loomataudide vastu v6idemise sea
exijaa tulevaa politsei kaudu vdtta kohtulikule vastutusele' (Ringk nr' 400:l
-
duse S 11" (R. T. 60
- 1923. a.) alusei informeerima vastava maa-, jaoskonnaehk
linna tervishoiu arste nende taudide ilmumisest ja k:iigust, mis iihised ini-
v. 1932 S 1.)
mestele ja loomadele. (Ringk. nr. 6294 12. I. 1982.)
s8.
-
K6ik ametlikud loomaarstid on kohustatud pidama arvet Riiklikult Seerumi-Insiituudilt
saadud seerumite ja bakterioloogiiiste preparaatide kohta-
s2.
K6ikidel ametlikkudel loomaarstidel k6vendada jerelvalvet maakonna,
jaoskonna ja Arves neidatakse 6ra preparaatide jne. nimetused, saamise aeg, hulk, kui palju
linna administratiiv piires tegutsevate loomavelskerite iile, n6udes
ja milleks tarvitatud, palju rikki ldinud ning palju veel jerel lga mij6dunud
kooliloomavelskeritelt tdielisi kuu jne. aruendeid, vaatamata sellele, kas need
eelarye aasta kohta esitada vastav aruanne 2eksemplaris Rjiklikule Seerumitegutsevad
maavalitsuste palgalistena, v6i omal vabal kdel. (Osakonna nngkiri
nr.4004 26. IV. 1932.)
- mused. Riiklik Seerurni-Instituut esitab iihe eksemplari kontrollitud aruandest
Instituudile, tehes iihtlasi teatavaks preparaatide jne. tarvitamisel saadud tule-
Loomatervishoiu osakonnale. (Ringk. nr. 4003
s3.
- 03. VIII. 1932 $ 1 ja Rirgk'
nr.4003 25. X. 1932 S 2.)
Loomataudide registreerimisel on keelatud tarvitada kohalisi murraknimetusi,
vaid ainult neid Eesti ehk ladinakeelseid nimetusi, mis on eratoodud kuu
se.
-
aruannete raamatus. Mittenakkavate haiguste rcgistreerimisel aga v6imalikult
tarvitada neid nimetusi, mis soovitatud akadeemilise Loomaarstiteadusliku
2. detsembrist 1932. a maksmahakanud ja R. T. nr. 88 1932 a avaldatud
tempelmaksu seaduse muutmise ja teiendamise seaduse p6hjat maksustatakse
-
Seltsi vdljaandel ilmunud raamatus,,Loomaarstiteaduslikke osk,Jss6nu,,. (Ringk.
nr.6893 25. II. 1932 -
S 1.)
allpoolnimetatud avaldisi ia dokumente idrgmiselt:
1) Piiritusload erapraksise alal igalt toalt kr' 1-
s1.
2) Palved ja avaldised era asjus (mitte teenistuse alal)
Taudide ja ', 1-
muude nende sarnaste haiguste kindlakstegemiseks tarvitada
3) Era asjus esitatud palvete ja avaldiste lisad igalt poogralt ,, 20
v6imalikult alati Riikliku Seerumi-Instituudi kaasabi. (Ringk. nr. 6893 4) Ametlikkude loomaarstide poolt vi.ljaantavad telvise ja loomade
ning loomatooressaaduste veljaveo tunnistused, iga
2i. II. 1932.)
-
Marutaudi kindlakstegemiseks Riiklik Seerumi-Instituuti saadetud materjali
kohta annab institurt mikroskoopiliste
tunnlsrus " uurimuste tulemused teada
- 50
kohe
5) Ametlikkude loomaarstide poolt loomade ja loomatooressaaduste
kohta nende veo korral sisemaal antavad tervise tunnis
materjali saamise, v5i sellele jergneval paeval. Llh asi teatatakse ka katselooma
siistimisest. Kui Riiklik Seerumi-Instituut ii pdeva jooksut pole vastanud,
tuleb n6uda uusi teateid.
6) Veiste tiisikuse vastu v6itlemise kohustus-lepingud tempel-
tused on tempelmaksust
vabad
Marutaudi kahtlase koera poolt puretud inimesed tulevad kohe saata kas
maksustatakse ig:a lepina
kr' 1'-
ametliku jaoskonna tervishoiu arsti v6i politsei korraldusesse saatmiseks pasteuri
) Arakirjade tSestamine igalt poognatt
instituuti vaktsineerimisele. (Ringk.
',
nr. 4004 28. IV.
-50
1932.)
8) Allkirjade t5estamine igalt poosnalt ,' -,20
s5.
s 10.
Punastele taudikaartidele registreerida,,Loomataudide vastu v6iuemise
seaduse $ 100" nimetatud taudid ja piroplasmosis (Ringk. nr. 6g98 _ 2b. II.
Amets6itudeks loetakse k6ik need ametlikkude loomaarstide s6idud, mis
1932) ning p6rsaste nakkav maksat6bi (hepatitis enzootica porcellorum R. T.
ettevdetakse loomataudide vastu v6itlemise seaduse $ 10 ja selle seaduse alusel
nr. 52 1932).
vdljaantud maeruste p6hjal tegeliku tauditdrje Itbiviimise otstarbel Peale
- nende kuuluvad siia hulka veel kdik sarnased s6idud, millede korral loomaorDanik
pole kohustatud ametlikule loomaarstile s6iduraha ega honoraari maksma,
s6.
KSikidele ametlikkudele Ioomaarstidele tehakse sunduslikuks,,Haiguste
naiteks ametasutuste n6udel ettev6etud s6idud.
registri raamatu" pidamine, mitle jarete koostada kuu aruanded ja esitada osa_
konnaie iga jtrgmise kuu 5. pdevaks. (Ringk. nr. 6898
- ZE. II. Piroplasmoosi puhul ettev6etud s6idud ei ole ametsdidud (Ringk
1992 g 4.) nr. .1003 mail 1932
-
$ 2).

'2 ti
s 11.
Ametlikud loomaarstid pcavad,,Haiguste registTeerimise raamatu.. amet
likus osas v:iljas6i.lu lahtrisse eramerki&a vdljas6idu alguse ja )6pu kelaajacl,
ovaatamaba sellele, kas valjasdit annab pdevaraha saamise 6ig.use v6i mitte ja
sdiduabin6ude lahtrisse -
kelle ja nrissugusel s6iduabir6ul on tehtud amedil(
sriit (qm6, pelgatud v6i loomaomaniku hobune, jalgratas, auto jne.). lRingli.
nr. 4{J03
- it. VIII. 1932 S2.)
512.
Amets6itude aruanded tulevdd esitada Loomatervishoiu osakonnale vdhe_
inalt iiks kord kuus, Sanra peavad tegema ka kdik need loomaarstid, kelledelc
csak.nla poolt vdljaantud sellekohased avansid. (Ringk. nr. 400.: _ nail
1932 S 3.)
Amets6itude aruannetega koos tulevad selickohasel telel esitada loomatelvislioiu
osakonlale loomaomanikkude allkjrjad, mis t6estavad amets6itude
kaugust ja ka seda missugust ning ketle s6iduabin6u tarvitas alr€ ik loomaarst
valjasiidnl. rRingk. nr. 400::l lZ. okt. 1932.)
-
s 1;r.
Vabariigi Valitsusc poolt vastuv6etud ja R. T. nr. 96 _ 19jj2. a_ avaidatud
amet-

28
F
z9
L6pplause.
s 1.
I{aesolcva kokkuv6ttega kaotavad maksvuse jdrgmised loomatervishoiu
osakonna ringkirjad:
Nr.4003 -
16. IV. 1932.
Nr.4003 -
0E. VlI. 1932.
NI.4003 -
03. VIII. 1932 S 3.
A. Herodes, allkili,
Loornatervishoiu osakonna
inspektor.
Loomatervishoiu osakonnas kuni l. I.33 registreeritud
loomaarstide nimekiri.
1. Ainson, Johan
2. Atekand, Paul
3. Anderson, Leo
4. Anniko, Ferdinand
5. Andrejev, Konstantin
6. Arras, August
7. Aru-Harju, Marta
6. Bakscht, tuiihail
9. Behrens, Karl
10. Berg, Aleksander
11. Birk, Paul
12. Bohl, Charles
13. Bolbukov, Aleksander
14. Dobrusci, kes, Chaim
15. Doilov, Eugen
16. Dreyer, Samuel
17. Dsenit, Reinhold
16. Dubkovsky, Dimitrt
19. Edur, Karl
20. Ein, Aleksander
21. Einer, Oskar
22. Erler, Erich
23. Fiegel, Harald
24. Freimann, Valter
25. Gonestov, Nikolai
26. Gorain, Vsevolod
27. Grnnthal-Ridala, Elfriede, dr.nd.
med. vet.
28. Grilnthal-Ridala, Vassili, drnd.
med. wet
29. Gutmann, Voldemar, prof. emer.,
dr. med. vet. h. c.
30. Haak, Augusi
31. Hampf, Evald
32. Hannov, Hassan
33. Heinrich, Gustav
,1'1. Heinrichson, Harald
LIlikooli doisent, Tartu, loomaarsrii.
Ehamaa psf. ag., Tartumaal.
Piimaasjanduse erileadlane, Tallinnas.
Varbla jaoskonna loomaarst.
Vana-Roosa jsk l.-arst, V.'Roosas.
Tall. linna loomaarst, Tailinnas.
Rouge jsk. looDaarst, R6uges.
Tartus.
Mustvee jsk. l.-arst, Mustveel.
Tdstamaa jsk. loomaarst, T6stamaal.
-farvastu jsk. loomaarst, Tarvastus.
Lnganuse jsk. loomaarst, Liiganuse.
Verska lihajareiv. asut. juh., V:irska.
J6geva jsk. loomaarst, ]6geval.
Erapraktiseerija.
Erapraktiseerija, Tallinnas.
Uh. V6hma eksporttapam. juh., V6hmas.
Karula Hargla jsk. loomaarsr. Koikilas
PArnu maaloomaarst, Piirnus.
Tapa jsk. loomaarst, Tapal.
Jerva-Jaani jsk. loomaarst, J.-laani.
La:ine maaloomaarst, Haapsalus.
Narva linna ioomaarst, Narvas.
Juurt' jsk. ioomaarst, Juurus.
V.'Irboska lihajarelv. as. juhataja.
Laura jsk. loomaarst, Lauras.
Lliikooli Loomatervishoiu ja pinnahiigieeni instituudi
assistent.
Paroloogilise dnaroomi.r kdbincri rs"..rcr)r. Uppciiiesandetaitja.
Professor emerit., Tartus.
Polva jsk. loomaarst, P61vas.
Antsla jsk. loomaarst, Antslas.
Otepaa jsk. loomaarst, Otep;:il.
Teaduslik kaast66line R. Seer.-Inst.
Viru maaloomaarst, Rakveres.
35. Henning, Aleksander
36. Herodes, Arlhur, dr. med. vet
37. Ilmiarv, Mihkel
38. lakovlev, Mihail
39. ]anov, Leonid
40. Jegorov, Nikolai
41. Juurik, Aususl
42. Kahro, Friedrich
43. Kangus, Aleksander
{4. Karlson, lohannes, dr' med vet
45. Kask, Ernil
46. Kask, lohannes
{7. Ki)gas, Oskar
'18. Kolk, Jnli
19. Koov, Aleksander
50. Kotkas, Albert
51. Krivosein, Aleksander
52. Kuivas, Mart
53. K:irner, Karl
54. Kiitt, Aifred
55. Kiltt, Vladimir
56. Laante, Vladimir
57. Laas, Aleksander, dr' med. vet
56. Laas, Heine
59. Laja, Ferdinand, dr. med. vet.
60. Langer, Artur
61. Lehtmets, Valfried
62. Lensin, Elsa
63. Lensin, Heinrich
6'1. Lepp, AlIred
65. Liias, Martin
66. Liivak, Paul
67. Lind, Karl
68, Link, Hjalnar
69. L6okene, Vladimir
70. Mahlmann, Artur, magnd. med. vet.
71. Makarov, Josif
72. Markus, Ottilie
73. Martinson, Voldemar
71. Morel, Adam
75. Muhin, Vassili
76. Miiller, Axel
//. l\arlsrssov, Anatorl
76. Neeme, johannes
79. Nei, Oskar
80. Neumann, Arnold
81. t.\iggol, Johannes
.82. Nunmelin, Eduard
83. O jasalu, August
84. Paabo, Albert
85. Padrik, Oskar
86. Pahlen, Lothar
67. Pajo, lohannes
88. Palm-Leis, Lembit
89. Pallo, Daniel
90. Pebsen, Jaan
91. Peebsen, Evald
92. Pelovas, Johannes
93. Peppik, Frieddch
Hiiumaa jsk. ioomaarsl, Hiit-Keina.
Loomatervishoiu os. inspektor, Tallinnas.
Tori hobusekasvanduse juh, Toris.
Risti jsk. loomaarst, Risti.
Torma isk. loomaarst, Torma.
Vet. maj. L div. kahurv loomaarst, Na|vas
Paide linna tapam juhalaia, Paides.
Pada jsk. loonaarst, Pada.
Irboska jsk. ja piiri-loomaarsl.
Lllikooli dotsent, Tartu, loomaarslitead.
Karid-Leisj ,sk. loomaar.r, Karja Leisi
Rakvere linna lapam, iuh, Rakveres.
Keila jsk. loomaarst, Keilas.
P6ltsamaa jsk. loomaarst, P6ltsamaal
Saare maaloomaarst, Kuresaares.
Tall. linna tapamaja juh abi, Tallinnas.
J6hvi jsk. loomaarst, J6hvis.
Kuresaare linna tapam iuh., Kuresaares.
Tirri jsk. loomaarst, Tiirrl.
Sanoaste isk. loomaarst, Puka.
K*;*V6""" jsk. loomaarst, Kastre-V6nnu.
Vandra jsk. loomaarst, V:indra.
Uiikooli professor, Tartu, loomaarslit.
Tarllrs.
Ulikooli professor, Tartus.
Rapla jsk. loomaarst, Raplas.
Vaivara jsk. loomaarst, Vaivaras.
Loomaarst, Vigalas.
Vigala jsk. loomaarst, Vigalas.
Tallinna loomalaada juhataja, Tallinnas.
Tartu linna tapam. loomaarst, Tarius.
V6ru linna tapamaja juh., V5rus.
Loomatervishoiu osak. direktor, Tallinnas.
Narva pikiloomaarst, Narvas.
Haapsaiu linna tapam. juh., Haapsalus.
Erus, Tartus.
Erus, Narvas.
Teaduslik kaast6dline R. Seer.-Instituut.
Elva jsk. loomaarst, Elvas.
Valga md"- id piiriloomaarsl. Vdlqas.
Haademeeste jsk. loomaarst, Haiademeestel.
Ulikooli Haavakliiniku assistent.
V.-Maarja jsk. loomaarst, V.-Maarjas.
Kose jsk. loomaarst, Kosel.
Kurenie jsk. loomaarst, Kuremiie.
Helne lsk. loomaarst, T6rvas.
Valga linna tapamaja juhataja, Valsas.
Tallinna linna tapam. ioomaarst. Tallinnas.
Erus, Elva, Vaikne tnv. 13.
Ulikooli sisehaig kliiniku assistent.
Tapa iinna tapam. juhataja, Tapal.
Noarootsi jsk. loomaarst, N6mkiila m.
Pemu linna tapamaja jr$ataia, Parnus.
Koeru jsk. loomaarst, Koerus.
Uh. Estonia eksporttapam. juh., Taliinnas.
Uh. Estonia eksportlapam- ioomaarst, Tallinnas.
V6ru maaloomaarst, V5rus.
Harju nlaaloomaarst, Tallinnas.

94- PetersoD, HermaD
95. Petrov, Valentin
96. Pihr, Viktor
97. Pitkart, Karl
98. Pittin, Kari
99. Preobrazenski, Ivan
100. PreobraZenski, Ivan
101. Preobraienski, Vassili
102. Punin, Sergei
i03. Pusemp, Martin
104. Rabison, Jaan, dr. med. vet.
105. Raska, Roman
106. Raudsepp, Gustav
107. Redlich, Elmar, dr. med. vet.
108. Redlil, Hugo
109. Reichardt, Edmr:ld
110. Rennann, Hugo
111. Richter, Hans, prof. dr. med. vet.
ll2. Robaaevsky, Ilia
113. Roomet, Karl
114. Roots, E1mar, prof. dr. med. vet.
115. Ruber, Emil
116. Rrmtel, Konstantin
ll7. Ruubel, Hr:go
118. Ruus, Peeter, vet. kol.
119. Rangel, Aleksander
120. Saar, Friedrich
121. SaarIels, Ernst
122. Satal, Karl, dr. med. ver.
i23. Sarin, Valfried
124. Savam5gi, Vassili, dr.. med. vet.
125. Schabak, Robert
126. Schmidt, Aksel
127. Schrctder, Ernsi, mag. ned. vet.
128. Sikkut, Maks
129. Sintmann, Otto
30. Sjusjumov, Jakob
31. Smirnov, Nikolai
32. Srange, Nikolai
33. Svidsinski, Geo.s
34. Soerd, Evald
35. Tagepera, Karl
36. Tammemdqi, Leino
37, Tehver, Gabriele, drnd. med. ver.
38. Tehver, Jrlius, dr. med. vet.
139.'I'eemusk, Peeter
140. Tcdder, Lr;dvig
41. Tomberg, Johannes
:12. Tomson, August
43. Treimann, Vassilius
44. Treumann, Madis
'15. Tschakkar, Hugo
16. Tschernosersky, Gavril
47. Valdnann, August
48. Vallander, Konstantin
49. Vau, Einar, dr. med. vet.
50. Veber, Oskar
3t)
Riikliku Seerunli-Instir. juhataia, TartLrs.
Kunda lihajareJv. as. iuh., Kundas.
Raasiku jaosk. loomaarst, Raasikul.
Viljandi maaloomaarst, Viliandis.
Ulikooli Sisehaiguste kliiniku assistenr.
Pala jsk. loomaarst. Pala.
Erapraktiseeri ia, Perscrirnaal.
Urisaare isk. loomaarsr, Ortsaare-
Vel.-kol. leitn. Kv. hobuste laatsareti ja rautamise
koja iilem.
Tartu linna loomaarst, Tartus.
TallrnIr lirrrr rdpamaj I juh.. Talhnna..
gh L*". Le.rr eksporuapamala 1u!. Irrrus.
R. Se

Y_
1. Tallinna linna
2. Tartu
3. Parnu
4. Viljandi
5. Rakvere
6. Narva
7. Haapsalu ,,
8. Kuresaare ,,
9. Paide
10. Valga
r r, voru
- Valgas,
12. Petseri Petseris,
i3. Nomme lihaj2irelvaat. asutis, N5rrmel,
Tapal,
1{. Tapa
15. Tiiri
16. Poltsamaa
17. Torva
18. Mustvee
19. J6hvi
20. logeva
21. Otepea
22. Elva
23. Kunda
2{. V. Irboska
25. LI. Irboska
26. Laura
27. Varska
Tapamajad.
tapamaja Tallinnas, juh. loomaarsi dr. - J. Rabison.
,, Tartus,
,, F. Vidik.
- Parnus,
Viljandis,
,, F. Saar.
Rakveres, ,,
,, J. Kask.
- Narvas,
,, H. Fiegel.
Haapsalus, ,, ,, V. L6okene.
Kuresaares, ,, ,, M. Kuivas.
- Paides
,, A. luurik.
,, J. Nigsol.
,, P. Liivak..
,, G. Svidsinsky.
,, A. Undritz.
,, O. Padrik.
,, K. Karner.
,, J. Kolk.
,, A. Neumann.
,, K. Behrens.
,, A. K.ivoSein.
,, C. Dobruschkes.
,, H. Hannov.
,, V. Martinson.
,, V. Petrov.
,, N. Gonestov.
,, A. Kangus.
,, V. Gorain.
,, A. Bolbukov.
,, J. Pebsen.
,, R. Raska.
,, R. Dsenit.
- V6rus, ,, J. Pajo.
Poltsamaai
T5rvas,
Mustvees,
Joseval,
Otepa;i1,
Elvas,
Kundas,
V. Irboskas, ,,
U. Irboskas, ,,
Lauras,
28. Uh. Estonla eksporttapamaja Tallinnas,
29. ,, L6una-E€sti
Tartus,
30. VShma ,, V6hmas,
PALVE.
SltelettprepalacLtd,e-kogu tiii,enclamiseks kod ln,aa tduloomqdeg&, palul)
Loom(Larstiteclduskor*La Ane,toomia Insti,tuut praktiseerijaid. Irolleege saata
Instituudile selleks kdlbul,iklce t6uloomad,e ltTipe isastest ia etuastest hobustest,
leistest, IanLmastest, bitsedest, lrarusloo,nuTale9t ia li1rdud,est.
Paklt'im'ise-, saqte- ja mwd, sellega iihend,ttses oleaad, kulud kqanab
Inst'ituut.
Prof. Dr. H. Rithter.
ULESKUTSE
,,Eir.goaate,, lraastijd ia, leoitamise asius.
,,Ring|," sisu mitn ekesistdmise m1ttes pida,s toimlcon(l sooaita,l)dLs, et
arald.atnist leia.ksi,cl praksise kogemuse_il_ tegelikplt loolndarstidett, huoital)od,
rtahejuhtum,ised, ja anekd,ood,id, Lutse aldlt. Eelneaa soooi teosLamiselts p66rib
toimetus tr Letiaenalad,e po,ole pabega Dastaua materjo,li saamiscks, eriti riiiiriks
tiihelepanu huri.talJod, juhud, ja lcogemused prahsise al&tt, millest &metiuetud,l
puudus ei toh,ilts olld.
,,Ringo." Ieaitamise sooilustomiseks p@neb toinLlrond ltnxetil)end.o,ilele siida
m'ele, et n&al ajalcirja om,ale allupo,tele asutistele iq, ra,amatukogudele telihs.
To.hnetus.
K. Mattieseni triikikoda o./ii., Tartu, 1935.