Tallinn - Linnaleht

linnaleht.ee

Tallinn - Linnaleht

Hind

2 ,87 €

44,91 eek

9 771736 162010

7

4,91 ek

APRILL 2011

1

Reede 6.05 Päevapakkumised

2 89

45.22 EEK

tavahind 3.59

Rakvere LK

kodune hakkliha

kg

*Kadaka, Marienthali, Sõbra, Suurejõe, Hiiumaa ja

Saare Selveris müügil Saaremaa LT kodune hakkliha

-19%

16 99

265.84 EEK

tavahind 26.90

Fiskars

praepann Avanti 26 cm

1 tk

-36%

5.05–18.05.2011

Head pakkumised

0 55

8.61 EEK

5.50/kg

tavahind 1.25

India must pungatee,

100 g

-56%

Fotodel on illustratiivne tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.

www.selver.eu

Toodetud Eestis

Reede

6. 05. 2011

nr 18 (1112)

tasuta nädalaleht

ilmub reedeti

www.linnaleht.ee

L i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s u

ÖÖS ON

AARDEID

O O . M U U S E U M . E E

Osale imeliste

auhindade loosimisel:

reis kahele Milanosse

ööbimisega 4* hotellis, transfeeriga

lennujaam-hotell-lennujaam

3 Flora by Gucci

eau Fraiche

30 ml tualettvett

3 ajakirja Mood

poolaasta tellimust!

Apri l 2011

Märts 2011

LÕIKELEHTEDE

KUNINGANNA

AENNE BURDA

VÄRVILINE

KEVADPARAAD: a

Veebruar 2011

TEKSAPÜKSID,

MIS SOBIVAD

SINU

U FIGUURIGA!

Kevadised

juuksetrendid

NOSTALGIA: A:

Ilus mees

Alain Delon

MÄRTS 2011

VEEBRUAR 2011

Värsked moe- ja

ISSN 1736-1621

STIILIIKOONID

Vanessa Paradis

Keira Knightley

January Jones

Cyndi Lauper

UUS KOLUMNIST

KETLIN BACHMANN-

PÕLDROOS!

8 SAMMU

VALGETE

HAMMASTENI

Hind 2,87 €

9 771736 162010

ISSN 1736-1621

meigitrendid

MOEIKOON

Barbra Streisand

Hollywoodi stilist

t

ARIANNE PHILLIPS IPS

Hind 2,87 €

MOEŠÕUD

EILE JA TÄNA

Võrgutavad

DEKOLTEED

KUST TULEVAD

MARY JANE’ID

Tundlik ja elegantne

ELINA

PÄHKLIMÄGI

9 771736 162010

ISSN 1736-1621

CARMEN Dell’Orefice efi –

maailma vanim

supermodell

Hind 2,87 €

Raamidest ami vaba

4,90 ek

Eksklusiivintervjuu

MEGAN FOXIGA

EESTI TÜDRUK

PRAKTIKANDINA

TEEN VOGUE’IS

CATHY

TULLKVIST

L

Hingelt hipi

VÕLUVAD SALA-

KAUBAVEDAJAD

HOLLYWOODI

SUURED N NAERATUSED

MARILYN

JURMAN

Loe tingimusi: www.virukeskus.com


toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

linnaleht reede, 6. mai 2011

arvamus

Sopa- ehk

pätitõkked

Foto: EPL

“Mõnes mõttes on see muidugi

hea, kui vihm virtsa õuest ära

uhub, aga kui sopp valgub naabri

juurde, siis on tema poolt igati

normaalne samm kraavid ehitada.”

Poliitik Andres Anvelt mõistab, miks

Põhjamaad tahavad takistada Baltimaade

kurjategijate liikumist. (Delfi)

79 €

• TOIMETAJA VEERG

Kilpla hariduslikud

kinnisvaraseened

Kilpla vanarahvas räägib tulevikus,

et võtnud kord koolmeister

plaaniks uue koolimaja

ehitada. Külarahvas küll keelanud,

et vana on veel kõva küll ja

ega uue häärberi jaoks raha sugugi

eriti ei jätku, aga mees ei olla kuulanud.

Ta olnud väge ja edevust täis,

tahtnud küla kõige kenama hoone

püsti panna. Tellinud veel linna

ehitusmeistritelt uhked plaanid,

et ühele poole kuus kõva sammast

ja teisele poole kirjute klaasidega

veranda, kus kõik võiksid õppetundide

vahel käia pead puhkamas ja silmi rõõmustamas.

Hakanudki siis hirmus äkiliselt pihta, põletanud kõigepealt

vana maha, et siis hea lihtne sama koha peale uut teha

ja raha ka juurde küsida. Aga uue alustamisega jäänud asi

nagu venima. Külamehed pidanud tükk aega aru, kuhu siis

lapsed kooli panna, kui maja enam pole. Osa pannudki lapsed

ära hoopis teise linna.

Mees ikka hakanudki sellegipoolest ehitama, koolimajata

ka ju nagu olla ei saa, arvanud ise. Avastanud aga varsti,

et kõik hinnad on vahepeal kole kõrgeks läinud. Helkivast

plekk-katusest ei tasunud õieti enam unistada, hea, kui seinapalkidegi

jaoks jätkus. Vallavalitsusest saadud toetusrahastki

jagus vaid poole maja ehitamiseks. Katus tuli teha

puha mullustest õlgedest, vaja

Aga mis need

jutud mehele

ikka teevad.

Ants Vill,

toimetaja

olnud veel osa koolitalu heinamaad

ja põldu ka maha müüa.

Ikka jäänud napiks, tuli ka värviliste

klaasidega veranda ära

jätta. Sinna saanud vankrite

varjualune. Enne suurt talve

olnud seinad siiski püsti. Aga uksed ja aknad teinud puusepa

töö läinud juba nii kalliks, et töömehele tulnud õpetaja

kamber töötasuks anda ja ka teisi üürilisi võtta, et suure

maja kulusid katta.

Aga kes see ikka tahab tunnistada, et sammaste ja verandaga

maja ehitamine tegelikult üle jõu käis. Algusest peale,

nagu külarahvas pead vangutades nentinud oli. Mis need

jutud mehele ikka teevad. Peagi rännanud õpetaja teisale

ära, uhke ketiga kuldkell ikka üle puhta vestikese.

Selline väljamõeldud ja uskumatuna tunduv lugu Kilplast,

mida praegused lehelugejad võiksid oma lastelastele kunagi

W-bosonkamina valgel jutustada. Aga ega tegelik elu ka

külajuttudele suurt alla jää.

Taas kord saab öelda: Tallinn on tõepoolest imeline linn.

Seal on hurraaga alanud, kuid kiirelt takerdunud kooliehitusi,

mille lood sisaldavad Kilpla videvikujuttude elemente,

korraga kohe kaks tükki.

Karikatuur: Indrek Kuus

• EUROOPA KARDAB BALTIKUMI KRIMINAALSEID TALENTE

Kommentaar

Mis on talgulise tasu

Üldrahvaline talgupäev

on jälle ukse

ees. Tuhanded eestlased

kraamivad kummikud

kapist välja ja siirduvad tiigiäärt

puhastama või naabritega

koos kohalikku murulappi

hooldama. Miks nad seda

teevad Talgutel osalemise

ega muu vabatahtliku

töö eest teatavasti

raha ei saa.

Enamasti peab ise

kulutusi tegema,

transpordi peale

näiteks. Pärast

ollakse veel väsinud

ka ja jäädakse

Inimene

on

sotsiaalne

loom.

teleri ees magama. Paljudele

hulludele see siiski millegipärast

meeldib.

Osa inimesi lööb talgutel

kaasa sellepärast, et teised

ju lähevad sinna ja vaataksid

kõrvalejääjat imelikult. Inimene

on sotsiaalne loom ja tahab

seltskonda sobituda, nii et

kaaslaste vaikiv surve on võimas

motivaator. Osa jälle teeb

otsuse talgutele minna samuti

sotsiaalsetel põhjustel, aga

hoopis selleks, et uusi tutvusi

leida. Talgupäev on kui omamoodi

lühimalev,

kus kõrvuti rehitsedes

võid elu armastuse

leida. Või lihtsalt

hea sõbra, kui nii

hästi ei lähe.

Paljudele meeldivad

talgud, sest see

on hea põhjus koduste

toimetamiste juurest puhta

südametunnistusega värske

õhu kätte pääseda. Teistel jälle

on nii arenenud kohusetunne,

et kohe peab iga hea algatuse

juures kaasa lööma.

Siim Männik,

Uue Maailma Selts

Kõik üsna isekad põhjused,

aga las olla. Peaasi, et need

muidu koduseinte vahele kapseldunud

kontoriinimese tänavale

või loodusesse toovad ja

talle meelde tuletavad, et ta ei

ole siin maailmas üksi. Nii võib

juhtuda imelisi asju. Näiteks

võib selguda, et Peeter naabertrepikojast

on nõus laenama

taldlihvijat, mille leidmisega

oled tükk aega maadelnud.

Või et lähedusse tahetakse ehi-

Väljaandja AS Linnaleht

Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Vastutav toimetaja Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.ee

Tel 6 804 570

Reklaam

Meelis Linke, meelis.linke@linnaleht.ee

Faks 6 804 571

Ärijuht

Eve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.ee

E-post linnaleht@linnaleht.ee Trükk

AS Printall

Linnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.

• Repliik

Parem siis juba otse

• Leheküljel 4 on lugu sellest,

kuidas Keila-Joa looduspargi

juures tasulist parkimist korraldatakse.

Osa kasseeritavast

rahast jõuab küllap ka pargi

omaniku, riigimetsa majandamise

keskuse (RMK) eelarvesse,

kuid arvestades parklas

pakutava teenuse kvaliteeti ja

õiguslikku tausta, oleks loodusest

hoolival inimesel ehk selgem

ja ausamgi tasuda sobiv

summa otse RMK-le, näiteks

annetusena nende loodushoiu

valdkonna arveldusarvele

10402017653009 SEB Pangas.

Ülekandele võiks näiteks juurde

kirjutada “Keila-Joa parkla

prügikasti heaks”. Kas teeme

ära Tiina Kangro, Linnaleht

tada koledat hiigelmaja ja planeeringu

kohta arvamuse avaldamise

tähtaeg läheneb. Paljudele

tuleb koos toimetades

üllatusena, et ei oldagi ainuke,

kes probleeme oskab lahendada

– vahel võib juhtuda, et mitmekesi

teha ei ole mitte ainult

toredam, vaid ka tõhusam.

Kui just talgute korraldus alla

igasugust arvestust ei ole, tullakse

sealt ikka tagasi positiivse

emotsiooniga. Sõltumata sellest,

kui suure innu või kõhklusega

talguline hommikul

koduuksest välja astub, saab

ta oma pingutuste eest kuhjaga

tasutud. Talgute võti on selles,

et tegevusel on alati käegakatsutav

eesmärk ja ühiselt

selle poole püüeldes jõutakse

tulemuseni. Talgulise tasu ongi

teadmine, et ära tehti midagi

head. See on võimas tunne,

mis annab hingerahu ja rahuliku

une mitmeks päevaks. Ja

seda ei osta mingi raha eest.

© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega

kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh

nende edastamine ja reprodutseerimine Linnaleht AS-i

nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid

nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid

ei tagastata ega retsenseerita.

VALGEVENE naisteriiete

kaupluses

6. mail UUS KAUP!

Suvekollektsioon!

Müügil suured numbrid!

Mustamäe tee 116

(Vilde tee ja Mustamäe tee ristmik)

Avatud E–R 10–19, L–P 10–16

Tel 6 603 019


eede, 6. mai 2011 linnaleht

toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

arvamus


Kommentaar

Kurjami surmast roosade prillideta

Osama bin Laden on

tapetud. Ameeriklased

võivad rääkida

dramaatilisest tulevahetusest

palju tahes, kogu maailm

aimab, et küllap pilgutati

rünnakukäsku andes poistele

silma: tehke ta kohapeal külmaks,

aga seda välja ei ütle.

Mistõttu juba kostabki

internetiavarustelt hädakisa.

Kuhu jääb süütuse presumptsioon

Kuhu jääb õigus end

kohtus kaitsta Mille poolest

ameeriklased nüüd paremad

on kui islamiterroristid

Ning kokkuvõtteks nuiahoobina

mõjuv postulaat, et kes

õigustab sellist tapmist, ongi

kurjuse poolel.

Kuulan seda ja mõtlen:

huvitav, kas te elate selles

maailmas või mingis teises,

kus tanke võidetakse lilledega

ja pahade onude püssirauad

end ise sõlme keeravad

Tuleb meelde stseen

filmist “Iseseisvuspäev”, kus

õelaid tulnukaid sõpradena

tervitama tõtanud õilishinged

esimestena seebiks keedeti.

Seda filmi võib muidugi

jänkide agitpropiks pidada,

aga mingisugune heleroosa

sõnavaht ei tee olematuks

tõsiasja, et kurjusele saab vastu

üksnes jõud. Minna paljalt

lilledega tanki vastu – hoopis

see ja just see tähendab kurjuse

mahitamist, tema toitmist

kergete võitudega. Lilled,

linnud ja liblikad on vastase

sõjameeste südame murdmiseks

muidugi omal kohal, aga

vaid siis, kui on ka jõud.

Kirvemõrvar ja

õilishinged

Ja veel üks asjaolu. Kui

Osama bin Laden oleks pidulikult

kohtu ette tassitud, siis,

kardan ma, oleks terroristid

peagi suvalises maailma nurgas

võtnud pantvangi klassitäie

lapsi või poetäie naisi

ning hakanud neid enam

või vähem võikal viisil ükshaaval

hukkama, kuulutades

kogu maailmale, et lõpetavad

oma tegevuse – võibolla

– bin Ladeni vabastamise

korral. Kas õilishinged on

selle peale mõelnud Või on

mõelnud küll, aga ei huvita

Kui Osama bin Laden elab, siis on endiselt küsimus – kus Foto: arhiiv

Nagu ei huvitanud Immanuel

Kanti Kant nimelt postuleeris,

et inimene peab alati

jääma kristalselt kõlbeliseks.

Kui tema korterist otsib varju

sõber, keda ajab taga kirvega

maniakk, ja kui siis too

maniakk hetke pärast uksele

klopib ning toda sõpra taga

nõuab – siis peab kõlbeline

inimene Kanti järgi vastama

vaguralt: “Jah, ta on siin.

Astuge sisse. Aga, teate, kirvega

inimesi tappa pole üldsegi

ilus.”

Mida sellise teooriaga tegelikkuses

peale hakata Ja isegi

juhul, kui pantvange ei võetaks,

pärinuks esiterrorist

kohtumõistmise ja avaliku

hukkamise läbi martüüriumi,

millest ta nüüd ilma jäi. Selle

asemel häbiväärne lõpp oma

naise seljataha pugeva argpüksina

– keda ta kahtlemata

ka oli. See raskendab iidoli

loomist suurel määral.

Jäljetud hauad

Nii et ameeriklaste käitumine

võis küll teoreetiliselt

väga vale olla tolle õpetuse

valguses, et halb vahend ei

saa viia hea eesmärgini, kuid

oli terve mõistuse seisukohalt

ainuvõimalik. Nagu muide ka

surnukeha matmine, et mitte

öelda uputamine merre, piltlikult

öeldes Viktor Kingissepa

kõrvale.

Sest bin Ladeni hauast

oleks ilma mingi kahtluseta

saanud palverännukoht,

veel palju ohtlikum kui Aljoša

Tõnismäel. Öeldakse küll,

et bin Ladeni tõeline elu alles

nüüd, surnuna, algab, kuid

on siiski erinevus selles, kas

ta eksisteerib vaid mälestustes

ja tekstides või käegakatsutava

hauana.

Roomlased hävitasid Kartaago,

tegid maatasa ja külvasid

linna asemele soola. Korras.

Teise maailmasõja järel

põletasid liitlased Hermann

Göringi surnukeha ja puistasid

tuha Isari jõkke. Jälle korras.

Che Guevara maeti aga

lihtviisiliselt maha ning ei ole

korras. 1997. aastal kaevati

tema jäänused välja ja nüüd

asuvad need Havannas maotus

mausoleumis, toites kurja

valeõpetust õilsast vabadusvõitlejast.

Asjatu oleks muidugi loota,

et Osama bin Ladeni lugu

lõpeb jäljetu hauaga, nii nagu

ei lõppenud Che Guevara ega

isegi Hitleri oma. Lugu kestab

ja lõpp on teadmata. Sellel

on mitmesugused, peamiselt

psühholoogilised põhjused,

mille hulka võib liigitada ka

aina laiemalt leviva ameerikaviha.

See irratsionaalne viha

ühendab natslikku ja külma

sõja aegset kommunistlikku

propagandat ning paneb

tuhandeid inimesi kaasa kiitma

Iraani islamivalitsejatele,

Fidel Castrole, jah, ja isegi

bin Ladenile. Üks eesti luuletaja,

tuntud õilishing, nimetas

maailma kaubanduskeskuse

hävitamise massimõrva

koguni “poeedi teoks”…

Nii et kui Osama bin Laden

elab, siis on endiselt küsimus

– kus

Lauri Vahtre,

ajaloolane ja kirjanik








TALLINN MUSTAMÄE TEE 54

11.05 KELL 10-17 12.05 KELL 10-16



LISAKS

KAARE TEE EHITUSMATERJALIKESKUS

Espak AS, Tallinn, Viadukti 42, tel. 651 2301

E-R 8-19, L 9-18, P 9-16

Transpordi tellimine tel. 651 2355

www.espak.ee


päevateema toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

linnaleht reede, 6. mai 2011

Üleeile õhtul parklat väisanud lätlased tasu

maksma ei pidanud, sest putka oli lihtsalt

suletud. Foto: Tiina Kangro

Keila-Joa vingerpussid

• LOODUSESSE

Jalutasime pühapäeval

imeilusas Keila-Joa pargis

ja imestasime, miks küll

meie president selle kauni

paiga ära põlgas.

Rahvast polnud üleliia, kuid

äkitselt hakkas silma prügikott,

mille keegi oli sokutanud otse

loodusraja kõrvale. On inimesed

ikka alla käinud, mõtlesime.

Võtsime kotikese kommipaberite

ja apelsinikoortega

näppu, et see lähimasse prügikasti

viia. Park on suur ja seda

läbides leidsime raja äärest

veel üht-teist, mida kotti lisada.

Prügikasti aga ette ei sattunud

ja nii jõudsime tagasi raja

alguses asuvasse parklasse. No

siin saame ometi prügist lahti!

Aga oh häda, prügikasti

polnud ka parklas.

Küll oli seal putka,

kus üks emand parkimispileteid

müüs.

Pakkusime prügi talle.

Tema hakkas karjuma,

kas me üldse

raha oleme ära

maksnud. Ütlesime,

et meil pole autotki,

ja palusime, et ta

prügile koha leiaks.

See ju veel puuduks, et

nüüd selle võõra kotiga linna

tagasi läheksime. Emand vehkis

mobiiltelefoniga ja ähvardas

meile politsei kutsuda.

Prügi koju tagasi

Esmaspäeval helistasin riigimetsa

majandamise keskusse

(RMK), kellele Keila-Joa park

kuulub, et uurida prügikastide

ja parkla kohta. Tund parkimist

maksab seal muide 1,6

eurot (25 krooni). Sama palju

maksan ööpäeva eest väikses

parklas Tallinna kesklinnas.

Kristjan Maasalu loodushoiuosakonnast

selgitas,

et prügikastid on tõesti eilne

päev, sest nüüd panustatakse

inimeste teadlikkusele:

kõik, mis metsa tood, vii ka

koju tagasi. Parklas võiks tema

sõnul siiski prügikast olla, aga

kuna parkimist korraldab seal

erafirma, siis küllap

ta käitub sõlmitud

lepingu järgi.

Maasalu ülemus,

osakonnajuhataja

Marge Rammo oli

prügikastide suhtes

sallivam. “Päris metsas

me tõesti enam

prügikaste ei pea,

aga looduskeskuste

ja lõkkeplatside juures

ning ka parklates on need siiski

omal kohal,” rääkis ta. Keila-

Joal algab tema sõnul just suur

rekonstrueerimisprojekt, korda

tehakse trepid, sillad ja kõik

muu. Küsisin, kas ka parkimistulu

läheb korrastustööde

heaks. “Parkimisfirma maksab

RMK-le renti, piletiraha ja selle

majandamist koordineerib

vald,” vastas Rammo.

Parkimismäng

Uurisin Keila vallalt, kust

tuleb säärane parkimishind,

miks pole prügikaste ja kuidas

toimub “jäneste” trahvimine.

Sain vastuse, et vallaga pole

Keila-Joa parkimisel mingit

muud seost, kui et nemad on

tõesti väljastanud OÜ-le Suvasirge

kauplemisloa Keila-Joa

pargis tasulise parkimise korraldamiseks.

Kuna aga parklaalune

maa on RMK oma, saab

vaid tema määrata, millistel

tingimustel seal pargitakse.

Seega pole vallal pistmist sellega,

millist hinda parklas küsitakse,

mida koguneva rahaga

tehakse ja kas kedagi ka trahvitakse.

Ka prügikasti saaks parkimisfirmalt

nõuda vaid RMK.

Siit võib igaüks edasi juba

omad järeldused teha.

Tiina Kangro

Loe ka repliiki lk 2

Ostes meilt...

...säästad loodust,

...säästad raha,

...oled isikupärane.

Alates esmaspäevast, 9. maist uus kaup!

KAUPLUSED

Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,

Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,

Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),

Vikerlase 19, Kotzebue 27,

Pallasti 1, Sütiste tee 30, Narva mnt 4

Pärnu mnt 66, Pärnu mnt 238

Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2a

Tartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20

Narvas: Kerese 3

Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaid

riideid, jalatseid ja mänguasju.

www.humanae.ee


eede, 6. mai 2011 linnaleht

toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

päevateema


Ida muusika festival, õigemini – viisafestival

• SCHENGEN

Kujutleme, et tahate sõita

Indiasse, kuid viisat saab

vaid Pariisist. Taotluse

sisseandmiseks tuleks

teil sinna kohale ilmuda,

kusjuures aeg peab olema

kaks nädalat ette kinni

pandud.

Siis lendaksite Pariisi, kuid

konsul saadab teid tagasi mingit

lisa tooma või midagi uuesti

täitma. Olete Pariisis ja ootate

uut aega. Lõpuks õnnestub

taotlus sisse anda. Lendate

koju. Kahe nädala pärast lendate

uuesti Pariisi, et saada

kätte oma pass ja loodetavasti

ka viisa – hurraa! Aega on

läinud neli-viis nädalat ja sõit

Indiasse võibki alata. Nüüd

lööte kokku, kui palju selline

asjaajamine maksma läks, ja

leiate, et teist sama palju kui

ees ootav reis.

Just niisuguste vintsutuste

järel saabuvad Eestisse tuleval

nädalal toimuva ida muusika

festivali “Orient” artistid –

kõik nad tulevad ju kuskilt “viisa-maadest”.

Ja Euroopa Liidu

raudne eesriie näib aasta-aastalt

minevat üha hullemaks.

Ettevaatust, vaenlane!

Loomulikult pole mõeldav,

et väike Eesti suudaks pidada

diplomaatilisi esindusi kõikjal

üle maailma. Nõnda siis teevad

Schengeni leppega ühinenud

riigid konsulaarteenuse

poolelt koostööd. Indias on

Eesti partner Ungari. Ungari

konsul Delhis on aga võtnud

kindlalt nõuks valvata Euroopa

Liidu piire sõna otseses

mõttes tões ja vaimus.

Levinud on arvamus, et kõigil

nn kolmandast maailmast

pärit inimestel on silme ees

ülim siht pääseda mis iganes

viguriga meie koju ja siis siia

jäädagi. Sestap on Schengeni

viisa saamine üsna keeruline.

Ihaldatud paradiisis on meil

hea elu, ja kui vaja, kutsume

kohale ka toreda meelelahutuse.

Sestap toetab Eesti välisministeerium

nõu ja jõuga ka

siia sõitvate esinejate viisataotlemist.

Nii läkitas välisministeerium

ka “Oriendi” tänavuste

esinejate kohta juba aegsasti

ungarlastele ametliku teate.

Et viisad võiks julge südamega

välja anda. Ungarlased pidasid

esiteks pika ja väljapeetud

pausi (paar nädalat) ja saatsid

siis Eestisse konsulaadi kodulehest

tehtud väljatrüki, mis

teatas, et

1. iga taotleja peab isiklikult

ilmuma esmalt konsulaati viisataotlust

sisse andma ja siis

veel kord passi kätte saama;

2. taotleja peab esitama pangakonto

väljavõtte ja hotellibroneeringu.

Olgu märkuseks öeldud, et

“Oriendi” esinejad on viimseni

üsna haruldased, veel säilinud

algupäraseid kunste valdavad

muusikud, kes elavad maanurkades,

kust Delhis asuv konsulaat

jääb vähemalt kolme-nelja

lennutunni kaugusele. Mõnesaja

kilomeetri läbimine mööda

India teid lähima lennujaamani

võib võtta terve päeva.

Festivali ühel tänavusel esinejal,

Apatani hõimu šamaanil

Kirde-Indiast pole aga pankade

olemasolust isegi aimu.

Selle murekoha ennetamiseks

saatis meie välisministeerium

ungarlastele juba esimeses kirjas

festivali-poolse kinnituse,

et kõik šamaani kulud kogu

reisi vältel kannab vastuvõtja,

lisades samasse hotelli kinnituse,

et see on broneeritud ja

juba ette ära makstud.

Kõik selleks, et ei saaks

Lisaks teavitas Ungari saatkond

meid armuliselt asjaolust,

et vastuvõtule pääsemiseks

tuleb konsuli juures aeg

kinni panna vähemalt kaks

nädalat ette ning kui vastuvõtu

aja ja väljalennu vahele jääb

vähem kui 14 päeva, siis viisataotlusi

menetlusse ei võetagi.

Olime asjaajamist alustanud

juba veebruaris. Meie palvele

esinejate isikuid arvestades

võtta dokumendid erandkorras

vastu kullerilt ja väljastada

passid vahetult enne väljalendu

Euroopasse vastati eitavalt.

Esimest korda Euroopas esitletava Himaalaja rahvatraditsiooni

kandjad Ladakhist, kes praegu Delhis tuttava tuttavate juures peavarju

saades oma viisasid ootavad. Foto: ERP

Nõustusime esinejad kohale

sõidutama. Siis aga selgus, et

ega aega konsuli vastuvõtule

nii lihtsalt ei leitagi. Lõpuks

anti meile aeg seitse päeva

enne väljalendu ja lubati, et kui

kõik esinejad õigete paberitega

tõesti kohal, tehakse passid

erandkorras siiski valmis.

Kõiki taotlejaid enda palge

ees nähes oli aga konsulaarametnike

ehmatus koguni nii

suur, et esimese hooga otsiti

tervelt neli tundi kõikvõimalikke

põhjusi, miks siiski esinejate

grupi viisataotlusi mitte

vastu võtta. Alles pärast pikki

diskussioone Eesti välisministeeriumiga

soostuti paberid

menetleda võtma.

See saaga lisas “Oriendi” eelarvesse

10 000 lisaeurot. Lisaks

närime nüüd küüsi, kas passid

ikka valmivad. Või tuleb meil

publikule ida kunstide asemel

ungari tantsu esitada.

Ehk on tegu erandliku kaasusega

Kahjuks tuleb nentida,

et iga aastaga muutub viisadega

seonduv üha keerulisemaks

teemaks, ja nüüd siis ka ülikulukaks.

Euroopa on endale Hiina

eeskujul ümber ehitanud uhke

müüri, üle mille ei pääse keegi

meie näilist heaolu rikkuma.

Samas unustame, et Euroopa

rahvastik vananeb, rikkust

juba napib ja ajud kipuvad nii

mõnelegi Schengeni-välisele

suurriigile alla jääma. Tegelikult

sõltume sellest, kui avatud

on meie vaba maailm. Kas

saame ikka vajalikul hetkel

oma pensione maksta ja kas

on kedagi, kes meie suurepäraseid

kaupu kasutaks, et ka

me endi tarbimisrõõmud veel

alles jääksid

Tiina Jokinen,

“Oriendi” direktor

“Digi” testivõitja!

SINU DIGIPOOD

Parim hind

Eestis!

-44%

DIGIKAAMERA

Samsung WB600

159. 90

2957.21kr

286.96€



Sülearvuti enneolematu hinnaga!

diagonaal

18,5”

(47cm)

LCD TV / MONITOR

Samsung B1930HD

kreisi hind







kuumakse alates

9. 40


erihind 299.00€

4678.33kr

449€

SÜLEARVUTI

Samsung RV508

-33%

-26%





Töökindlus mõistliku hinnaga!

SÜLEARVUTI

HP Compaq Presario CQ56-200SY

-37%








Nii soodne,

et osta kohe igasse tuppa!

139.-

2174.88kr

189€

kuumakse alates

11. 92


erihind 379€

5930.06kr

599€

Kampaania kestab 03.05.2011 - 31.05.2011. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed

Tallinn: Viru Keskus (Viru väljak 4 ), tel 6668160, E-P 9-21; Kristiine Kaubanduskeskus (Endla 45), tel 6668116, E-P 10-21; Rocca Al Mare kaubanduskeskus (Paldiski mnt 102), tel 6668155, E–P 10–21; Ülemiste Kaubanduskeskus (Suur-

Sõjamäe 4), tel 6668159, E-P 10-21; Järve Kaubanduskeskus (Pärnu mnt 234/238), tel 6668154, E-P 10-21; Lasnamäe Centrum (Mustakivi tee 13), tel 6668128, E-P 10-21; Mustika Kaubanduskeskus (Tammsaare tee 116) 6668151, E-R 10-20,

L-P 10-18; Sikupilli Kaubanduskeskus (Tartu mnt 87), tel 6668156, E-P 10-21; Tartu: Tasku keskus (Turu 2), tel 666 8163, E-L 10-21, P 10-18; Lõunakeskus (Ringtee 75), tel 6668153, E-P 10-21; Kaubanduskeskus Eeden (Kalda 1c), tel. 6668164,

E-P 10-21; Pärnu: Kaubamajakas (Papiniidu 8/10), tel 6668152, E-P 10-20; Viljandi: Viljandi Centrum (Tallinna mnt. 24), tel 6668166, E-R 9-19, L 9-17, P 9-15; Jõhvi: Kaubanduskeskus Tsentraal (Kesk-väljak 4), tel 6668168, E–R 10-19, L-P 10-16;

Rakvere: Põhjakeskus, tel. 6668177, E-P 10-20; Valga: Valga Maxima (Jaama 2b), tel. 6668121, E-R 10-19, L 10-16; Paide: Ringtee 2, tel. 6668124, E-L 10-19, P suletud; Kuressaare: Auriga Keskus (Tallinna tn. 88), tel. 6668117, E-L 10-20 ja P 10-18.

Rohkem infot ja parimad pakkumised:

www.klick.ee 24h avatud e-pood


tegus tegelane toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

linnaleht reede, 6. mai 2011

Lavastaja Taago Tubina (40)

Ugalas lavale toodud etendused

on mõeldud kõigile: maakatele,

postmodernsetele perekondadele,

karjeristidele, homodele,

neegritele... “Minu meelisteemad

on identiteediga seotud,” avaldab

mees.

Miks valisite just lavastaja,

mitte näitleja kutse Kuidas

see valik toimus

Olen algselt saanud näitlejakoolituse

ja seda ametit ka viis

aastat pidanud, töötades Tartu

lasteteatris. Kuid see impulss,

et minust kujunes pigem

lavastaja, pärineb juba teatriõpingute

päevilt Viljandi kultuurikolledžis.

Esimene töö, kus sain aimu,

mida tähendab maailma loomine

läbi lavastaja perspektiivi,

oli Jean-Marie Gustave Le

Clézio “Lugu ühest väikesest

hullusest” 2. kursusel kateedrijuhataja

Lembit Petersoni

juhendamisel. Sain siis kuidagi

maitse suhu. Tegemist on looga,

mis räägib eksistentsiaalsest

hirmust, mis tabab sind

järsku ühel ööl ning sa ei oska

sellega kuidagi hakkama saada.

Me rääkisime väga palju sellest,

mille pealt sellised asjad

võivad tekkida, ja mõtlesime

end teemasse sisse. Huvitav

oli tekitada ühest ideest lähtuvalt

kontekst ja leida sellele siis

vorm, jõudmaks potentsiaalse

vaatajani. See ongi see lavastamise

võlu.

Kuna ma ei ole olnud väga

sotsiaalne indiviid ning mul

on olnud teinekord paras piin

suhtlemise ja enese avamisega

teistele inimestele, siis

võib-olla avastasin lavastamise

kaudu enda jaoks ka mingi

kommunikatsioonikanali.

See mõjus kuidagi ehk isiksust

vabastavalt.

Milline on postmodernne

perekond, kes on maakas

Tsiteerides Tallinna ülikooli

professorit Taimi Tulvat: “Eesti

pere kirjeldamiseks võiks

kasutada metafoore “ostukeskus”

või “lennujaam”. Peresuhted

on jäänud hapramaks,

püsivust on üha vähem. Pereliikmetel

napib üksteise jaoks

Foto: Jaanus Laagriküll

Taago Tubin avastab lavastades

Curriculum vitae

• Sündinud 6. aprillil 1971

Võrus.

• Lõpetanud Võru Kreutzwaldi

gümnaasiumi (1989),

Viljandi kultuurikolledži teatrikateedri

(1994) ning Eesti

muusika- ja teatriakadeemia

lavakunstikooli magistrantuuri

(2008).

• Aastatel 1994–1996 täiendanud

end Eesti humanitaarinstituudi

teatriõppetooli

juures.

• Näitlejana mänginud Tartu

lasteteatris ja lavastajatööd

teinud Ugalas, Eesti Draamateatris,

Vanemuises ja ERR-i

raadioteatris, juhendanud

Võru teatriateljeed ja Võru

draamastuudiot.

• Ugala lavastaja 2008. aasta

sügisest.

• Praegu on teatri mängukavas

tema lavastused “Postmodernsed

leibkonnad”, “Maakad”

ja “Helesinine vagun”.

aega ja nii saadakse kokku

nagu lennujaamas: tullakse,

jälgitakse lennuplaani, kallistatakse

ja minnakse jälle lahku

lootuses taas kohtuda. Kaost ja

ebakindlust on meie ühiskonda

tekkinud väga palju. Perekond

ja kodu pole enam sellised

kindlused nagu varem.”

Maakat iseloomustab enesekesksus,

väiklus, kitsarinnalisus,

piiratus, rumalus, kadedus,

klatš, kibestumine, kibedus

jne. Ja see identiteet ei ole

seotud geograafia, vaid mentaalsusega

ehk siis provints

võib olla igal pool, ka suurlinnas.

Näib, et olete psühholoogias

eriti tugev... Teie viimased

lavastused on juuri

väärtustavad, armsaid

vanamoodsaid mõttemalle

taasleidvad. Milline on

ideaalühiskond, kuidas

päästa maailma

On üllatav, et need etendused

on niimoodi mõjunud, ise

olen üritanud pigem selliseid

asju kahtluse alla seada. (Naerab.)

Õnneks elame nüüd juba

AS G4S Eesti, turvalahenduste pakkuja Tallinna lennujaamas, kutsub oma meeskonda

LENNUNDUSJULGESTUSE

TÖÖTAJAID

kes teostavad lennueelset julgestuskontrolli ning

seisavad lennujaama turvalisuse ja kaitse eest.

Kandideerimise eelduseks on:






Pakume:








Lisainfot küsi telefonil 6511 787, 13322

või e-posti aadressil personal@ee.g4s.com.


eede, 6. mai 2011 linnaleht

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

tegus tegelane


kommunikatsioonikanaleid

postmodernismi-järgsel ajastul

ja on märgata sümpaatseid

tendentse: keskendumist uutele,

inimlikumatele, hoolivamatele,

säästvamatele, hoidvamatele

väärtustele. Kas see nüüd

maailma päästa suudab, aga

igal juhul teeb see meie olemise

inimväärsemaks.

Miks te Tallinna ei pürgi Kas

karjäär võib ka barjäär olla

Miks peaks pürgima Tallinna

Mul ei ole olnud ega

ole praegugi ainsamatki argumenti,

miks seda teha. Mis

omakorda ei tähenda, et see

ühel hetkel ei võiks nii minna.

Praegu aga käin Tallinnas nii

harva kui võimalik ja nii tihti

kui vajalik. Viljandi on elamiseks

ja töötamiseks suurepärane

keskkond. Karjäär muutub

minu meelest barjääriks

siis, kui selle “tegemise” nimel

tegutsetakse.

Foto: Jaanus Laagriküll

Moodne pereelu

“Postmodernsed leibkonnad” jõuab sel kuul Tallinna ja Tartusse

• 30. aprillil esietendus Ugala teatris “Postmodernsed leibkonnad”,

mille autor on Martin Algus ning lavastaja ja muusikaline kujundaja

Taago Tubin, kelle jaoks on see kolmas sel hooajal lavale jõudev

lavastus. Septembris tõi Tubin Ugala lavale “Maakad” ja detsembris

lastelavastuse “Isa talveuni”. Lavastusele “Postmodernsed leibkonnad”

tegi kunstnikutöö Kaspar Jancis. Osades mängivad Tanel Ingi, Janek

Vadi, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Tarvo Vridolin, Martin Mill, Andres

Tabun ja Kata-Riina Luide.

• “Postmodernsed leibkonnad” jutustab loo igatsusest olla armastatud,

olla õnnelik, luua Kodu. Põhiteemaks on nüüdisaja äärmuslikud

peresuhted kõrvutatuna vana hea õhtumaise kristliku peremudeliga

(ema, isa, lapsed, kodu jne), mis tänapäeval enam paljuski ei kehti.

• Homme mängitakse tükki Ugala väikses saalis, esmaspäeval Tallinnas

Eesti Draamateatris ja 20. mail Tartus Vanemuise väikses majas.

Sõber arvab

Taago on punktuaalne ja põhjalik

Tunnen Taagot juba aastakümneid, oleme mõlemad

Võrust pärit, isegi kooliteatris koos mänginud.

Taago on väga tore inimene ja vana sõber. Lavastajana

on ta üks punktuaalsemaid ja põhjalikemaid, kelle eeltöö

materjaliga on aukartustäratav, see on väga sümpaatne.

Temaga on selles mõttes ka hea tööd teha. Ja huumoritajuga

on tal kõik korras. Mõned võivad arvata, et tegemist on

pealtnäha kuiva inimesega, kuigi ta tegelikult seda üldsegi ei

ole. Ain Mäeots, lavastaja

Mis on kutselise ja

harrastusteatri erinevused,

sarnasused

Lavastajatöö vaatepunktist

on armastus ja respekt olulised

mõlemal puhul. Amatöörtrupiga

töötades tuleb aga

lavastajal kahtlemata endast

rohkem anda, kuna inimestel

tavaliselt puudub õpitud oskus

ja aeg iseseisvaks tööks rolliga

ning toetamas ei ole teatriinstitutsiooni

masinavärki. Seetõttu

saab aga ka rahuldustunne

asja õnnestumisest olla

suurem. Kui inimeste väga erinevad

taustsüsteemid õnnestub

avada ja mängima panna,

võib vallanduv sünergia olla

päris muljetavaldav. Põhimõte

ongi võimete avastamises

ja orgaanilises avamises, mitte

oma ettekujutuses “suurele”

või “päris” teatrile vastava tehnika

äraõppimises.

Väga sageli võetakse tööd

amatööridega hüppelauana

kutselisse teatrisse – nagu

ka õnnestunud lastelavastuse

tegemine annaks justkui loa

teha ka täiskasvanutele. Tegelikult

peaks muidugi olema

vastupidi, sest eeskätt lavastaja

eetiline vastutus töötades

asjaarmastajatega või lavastades

lastele on palju suurem. Ei

pea vist lahti seletama, miks.

Milline on lavastajana

teie käekiri Kas teil on

mingisugune kõiki töid läbiv

joon

Iseenda käekirja on keeruline

hinnata. Lugusid valides

lähtun teemast ja ideest – kui

need köidavad, tekib mingi

pilt või nägemus –, millele siis

vormi otsima hakkan. Teemana

huvitavad mind enesemääratluse

ja identiteediga seonduvad

küsimused, mis võivad

olla väga eri moel esitatud.

Puudutavad need siis inimese

olemuslikku ja metafüüsilist

identiteeti, millega olen kõige

rohkem kokku puutunud

ehk Madis Kõivu dramaturgia

kaudu, aga ka sotsiaalset identiteeti,

kus ühiskondlik taust

määrab selle, kellena inimene

end tajub või kellena teda näha

tahetakse.

Ugalas nüüd juba kaheksandat

aastat mängitavas lavastuses

“Helesinine vagun” on

uurimisobjektiks näiteks põlvkondlik

identiteet. Nüüd, viimatises

lavastuses “Postmodernsed

leibkonnad” aga perekondlik.

Mõni unistus, mis on

juba täitunud ja mis veel

täitumata

Kunagine unistus suureks

saada on nüüd täitunud ja

asendunud unistusega rohkem

laps olla, et rõõm ja mängulisus

ei kaoks. Purilennukiga

lendamise tahaks ka ära

õppida.

Tiiu Leis

tiiu.leis@linnaleht.ee

999 €

RAVI- ja SPORDIMASSAAŽ

• taastusraviks

• igapäevatööst põhjustatud

terviseprobleemide ennetamiseks

• kaela- ja seljavalude, õlavöötme

piirkonna vaevuste ning alajäsemete

lihaste ja liigeste vaevuste raviks

Protseduur kestab kuni kaks tundi

(erinevad massaažitehnikad, Trigenics,

manuaalteraapia, teipimine).

Lisaks massaažile võimalik seljavenitus

spetsiaalsel seljavenituspingil.

Massöör Irene Mikk, meditsiinilise

haridusega, tegev jõusaali personaaltreener

ning endine võistlussportlane

kulturismis,'is ja jõutõstmises.

Massöör töötab Tallinnas Tondi 27,

ILUSALONG Kaunis Kaunimaks

vaid nädalavahetustel ja esmaspäeviti.

Vajalik eelnev registreerimine telefonil 55 29 209

Ainult selle kupongiga

tasside ja alustasside

komplekt neljale

4x

DIIVANILAUD

LINDA

39 €

KINGIIDEE

EMADEPÄEVAKS!

KORVID

al. 2 €

www.paradiis.ee

VARSTI KOHAL!

Plastikbambusest

mööblikomplekt

399 €

Kupong kehtib kuni 31.05.2011.

Ühe ostusumma kohta kehtib

korraga üks kupong.

Selle kupongiga

kõik tavahinnaga

tooted

12. 90 30-OSALINE LAUA-

TRIIKIMISLAUAD JA

KUMMUTID OKLAHOMA

al. 31 €

NÕUDE KMPL

69 €

LILLEPOTID

al.5 €

UUS!

Sünnipäeva

puhul uus ja

kõige soodsam

Kupong kehtib kuni 31.05.2011.

Ühe ostusumma kohta kehtib

korraga üks kupong.

-10%

SISUSTUSKAUPLUS

TARTU, Riia 136

E-R 10-19, L 10-16

Tel 73 80 445

PÄRNU, Pae 1

E-R 9-18, L 9-16

Tel 44 39 082

TALLINN, Tähesaju tee 31

Tähesaju City Lasnamäel

E-R 10-20, L 10-18, P 10-16

Tel 66 30 504

BAMBUSTOOL

19.90 €

TALLINN, Pärnu mnt 238

Järve keskus, 1A korrus

E-P 10-20

Tel 61 40 342

Paradiisi

järelmaks


gurmaan toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

Kalevi nätsud olid popid nii kosmoses kui ka Maa peal

• Kalev oli esimene ettevõte

terves Nõukogude Liidus,

kes hakkas 1968. aastal tootma

närimiskummi. Esimest

padjakujulist nätsu Tiri-aga-

Tõmba jõuti toota vaid mõned

kuud enne, kui kompartei liidrid

ja liidu tervishoiuminister

akadeemik Petrovski leidsid, et

“nätsutamine on inetu läänelik

komme, mida ei sobi juurutada

nõukogude inimeste hulgas”.

Närimiskummi tootmine

Kalevis leidis kiire lõpu.

Kommivabriku aktiivne

direktriss Edda Maurer suutis

mõned aastad hiljem selle

vastu uuesti huvi äratada, aga

seekord kosmonautides. Liidu

kosmosekeskusel ja Tõravere

observatooriumil oli tookord

ühine koostööprojekt helkivate

ööpilvede uurimiseks.

Seetõttu külastas

Tallinna ja muuhulgas

ka Kalevit

mitu kosmonauti.

M a u r e r i

eestvedamisel

saadeti Kalevi

nätsu näidised Moskva lähedale

Tähelinna kosmosekeskusse.

Sealsed teadlased tegid nendega

katseid ja jõudsid järeldusele,

et Kalevi närimiskummil

on “kõrged maitse- ja hügieeniomadused

ning värskendav

mõju”. Nii pääsesidki Kalevi

nätsud kosmosesse: kaaluta

olekus pea võimatu hambapesemise

asemel said nõukogude

kosmonaudid närida Kalevi

piparmündinätsu. Kuna kõik

kosmosega seonduv oli tollal

äärmiselt salastatud, käis

kosmonaut Gubarev isiklikult

kohvriga direktrissi kabinetis

nätsu järel.

Allikas: Kalevi teadur Otto Kubo

Tervislik hommikueine maheteraviljadest

Balsnacki tervisliku hommikueine

sarja lisandusid neli

uut toodet: speltanisu krõbuskid,

odrakrõbuskid, rukkikrõbuskid

ja hernekrõbuskid.

Kõik neli uut toodet on mahetooted,

tehtud Eestis kasvatatud

maheteraviljast. Seni

on turul olnud saadaval enamasti

mahejahud, nüüd siis ka

esimesed Eestis toodetud

mahe-hommikueined. Uued

hommikueined valmisid koostöös

tulundusühistuga Eesti

Mahe, mis ühendab enda alla

rohkem kui sadat Eestimaa

mahepõllumajanduslike saaduste

tootjat.

Tervisliku hommikueine sari

on pakendatud kenadesse

mahedates toonides rahvusliku

mustriga pakenditesse. Üks

pakk sisaldab 100 g krõbuskeid,

millest jätkub mitmeks söögikorraks.

Pakendil on Euroopa

Liidu ühtne mahetoodete märk

ja Eesti mahetoodete kaubamärk.

Krõbuskid sobivad suurepäraselt

hommikusöögiks, sest on

suure toiteväärtusega. Teraviljatooted

on kiudainerikkad,

mis soodustab seedimist. Krõbuskeid

sobib serveerida piima,

jogurti või keefiriga, aga ka

segatuna moosi või värskete

marjadega.

Loodetavasti leiavad ka uued

tooted – speltanisu-, rukki-,

odra- ja hernekrõpsud – oma

rolli meie tervislikus menüüs.

Speltanisu ehk okasnisu on üks

vanimaid kultuurtaimi, mida

on kasvatatud juba 9000 aastat

ning mis on hiljuti taasavastatud

tänu maheviljeluse

levikule. Spelta on kergelt

pähklimaitseline ning seda

peetakse toiteväärtuselt tavanisust

paremaks.

Oder on üks iidsemaid teraviljakultuure,

mida on kasvatatud

põllumajanduse algusaegadest

saadik. Eestis on oder enimkasvatatud

teravili, peamiselt leiab

see kasutust linnasetööstuses.

Odrajahu on hea kiud- ja

mineraalainete allikas, sisaldades

kiudaineid (7,6 g / 100 g)

ning fosforit (300 mg / 100 g),

rauda (4,5 mg / 100 g) ja ka

vitamiini B3 (5,7 mg / 100 g).

Rukis on pärit Lähis-Idast, kus

Mõned retseptid krõbuskite kasutamiseks

UUDIS

see kasvas nisupõldudel umbrohuna.

Nisu levikul Euroopasse

järgnes sellele ka

umbrohi, mis aga arenes

omaette teraviljakultuuriks.

Eestis hakati rukist kultuurina

kasvatama XI sajandil ning

tänapäeval on rukkijahust tooted

eestlaste toidulaual väga

olulisel kohal.

Täisterarukkijahu sisaldab

kiudaineid (13,6 g / 100 g) ning

fosforit (360 mg / 100 g),

magneesiumi (110 mg / 100 g)

ja rauda (4,9 mg / 100 g).

Herned on eelkõige tuntud kui

head taimse valgu allikad, valku

on neis kuni 25% kuivainest.

Herned on väga toitvad, kuid

väikese rasvasisaldusega.

Herned on ka kiud- ja mineraalainerikkad,

sisaldades kiudaineid

(10,7 g / 100 g) ning

fosforit (380 mg / 100 g), kaaliumi

(1080 mg / 100 g) ja

magneesiumi (116 mg / 100 g).

Mahekrõbuskid on müügil

kõikides suuremates toidukauplustes

üle Eesti. Võimalik

tellida ka Balsnacki internetipoest:

www.balsnack.ee.

KÜÜSLAUGUSED KRÕBUSKID Kuumuta küpsetusõlis küüslauku. Sega krõbuskid sellega kokku.

Küpseta ahjus kuldpruuniks. Sobib lisandiks püreesupile, köögiviljasalatile ja ka pajaroale.

JUUSTUSED KRÕBUSKID Sulata või ja sega sellesse krõbuskid. Sega kokku riivitud Parmesan või Nopri

talu juust, jahvatatud muskaat ja jahvatatud paprika. Veereta võiseid krõbuskeid juustumaitseaine

segus. Küpseta ahjus kuldpruuniks. Jahtununa saab sellest krõbisev, mõnus juustusaia asendus.

ÜRDISED KRÕBUSKID Sulata või ja sega selles krõbuskid. Seejärel puista üle tükeldatud peterselli ja

jahvatatud köömne seguga. Lase võil jahedas hanguda. Sobib lisandiks aedviljasupile, salatile, vokiroale

või iseseisvaks näksiks söögikordade vahele.

KÜLM JOGURTISUPP HERNEKRÕBUSKITEGA Tükelda väikesteks kuubikuteks värskelt hapendatud

kurk, punane sibul, murulauk või roheline sibul ja till. Sega need Pajumäe talu või Saida farmi maitsestamata

jogurtisse. Lisa jämedalt riivitud tugevamaitseline juust ja hernekrõbuskid. Kui vaja, maitsesta

ürdisoolaga. Sellest saab kokku üks kosutav, värskendav ja toitev suvine eine.

KRÕBUSKIŠOKOLAADIPÄTSIKESED Sulata šokolaad, lisa rosinad ja krõbuskid. Tõsta lusikaga küpsetuspaberile

pätsikesed ja lase jahedas taheneda. Väga mõnus maius.

KAKAO-KANEELIKRÕBUSKID Sulata mesi kuumaveevannis ja sega selle sees krõbuskid. Laota küpsetuspaberile

ja sõelu peale kaneeliga maitsestatud kakao, et kõik krõbuskid oleksid ühtlaselt kaetud.

Sobib niisama maiustamiseks, maitsestamata jogurti sisse koos marjadega või marjakisselli lisandiks.

ŠOKOLAADI-KOOKOSEKRÕBUSKID Sulata kuumaveevannis tahvel valget šokolaadi ja tahvel tumedat

(70%) šokolaadi. Lisa nii palju krõbuskeid, et kõik oleksid sulašokolaadiga kaetud. Laota küpsetuspaberile,

puista üle kookoshelvestega ja sega. Lase šokolaadil hanguda ja muri siis krõbuskid üksteisest

lahku.

• KEVADINE TOIDULAUD

Aiaomanikel on aeg leida

üles naadid, nõgesed,

maltsad ja vesiheinad,

sest neis on väärtuslikke

toitaineid, soovitavad

tegusad daamid Annely

Soots, Stella Jakobson,

Kristel Uibo ja Sille Poola

Eesti Toitumisteraapia

Assotsiatsioonist.

Esimesed väiksed lehed on

kõige võimsama mõjuga, sest

need sisaldavad kõiki taime elu

alustamiseks vajalikke aineid.

Lisaks on neisse paisatud kogu

juurtes säilinud energia, et

alustada uut tsüklit. Inimene

võiks sellest väest samuti osa

saada. On ju läbi aastatuhandete

söödud just seda, mida

loodus parasjagu pakub – talvel

rohkem seemneid ja vilju,

kevadel aga rohelisi taimi.

Nõgesed ja naadid koos aias

tärkava peterselli ja murulauguga

on suurepärane toidulisa,

mida võib tarvitada nii toorelt

kui ka lisada kuumtöödeldud

toidule enne laualepanekut.

Kevade kulgedes saab valik

täiendust paiseleheõite, võilillelehtede,

nurmenukkude,

jänesekapsa ja esimeste puulehtede

näol. Vihmaste ilmadega

hakkavad kasvama ka

vesiheinad – äärmiselt mahlased

ja õrna maitsega taimed.

Aednikud tavatsevad kaevates

taimejuurikad minema

visata, kuid ka need kõlbavad

tegelikult süüa. Peale võilillejuurte

ei ole põhjust tüütu

umbrohu sekka arvata orasheinajuurigi,

sest neist saab

kisselli keeta või neid kuivatada

ja need magusaks saiajahuks

jahvatada. Juurikad on

hea magusa maitsega, nii et

neid võib ka niisama närida.

Kevade edenedes hakkavad

aiamaal kasvama maltsad.

Need taimed on kodune

spinat – neid pole vaja külvata

ega rohida, vaid lihtsalt korjata.

Maltsa sobib rohimise ajal

suhu pista ja toitudesse lisada.

Värske ja toitev kraam

Toorelt võib süüa kõiki mittemürgiseid

taimi, mis maitselt

just hamba all ei karju.

Toorelt kasutades ei pea kartma

ka kõrvaltoimeid, mis tekivad

taimede keetmisel, nagu

linnaleht reede, 6. mai 2011

Nõgese- ja naadismuuti

on tulvil rohelist energiat

Aianurgas võib nõges ju tüütu umbrohi olla, aga söögilaual saab

temast tänuväärse salati või smuuti. Foto: EPL

Kosutava smuuti ideid

• Paar peotäit rohelist, magustamiseks üks banaan, marju ja vett.

• Kestadest puhastatud greibitükid, kooritud kiivid, seemneteta

kooritud apelsin, peotäis noort umbrohtu (nõgest, võilille, naati jt)

ja kaks tassi vett.

• Kimp noori võilillelehti, üks kurk, kolm tassi vett.

oksaalhapped spinatis, oblikas

ja rabarberis ning verd paksendav

toime nõgesel, paiselehel,

teelehel ja teistel taimedel.

Imeliselt tasakaalustatud

toitaineallikas on ka nisu- ja

odravõrsed. Neid võib kasutada

salatites ja smuutides. Võrseid

saab toas idandamisnõus

ja ka aiamaal peenras kasvatada.

Naadi, nõgese, võilille,

maltsa, vesiheina ja teiste taimede

lehti võib hakkida salatisse

nagu salatilehti. Lisades

neile blenderisse seltsiks puuvilju

ja marju, saab tulemuseks

kosutava smuuti. Head katsetamist!

LL

Saabumas on Eesti rahva grillisuvi!

Rakvere toob suvehooajaks kauplustesse kuus uut grilltoodet, mis

valmivad eestimaisest värskest ja kvaliteetsest sea- ning lihaveiselihast.

Toored Lihaveise-grillvorstid lambasooles ja Lihaveise- grillpihvid on

kõrge lihasisaldusega, väherasvased ning valmivad kiirelt. Laienenud on

ka grillisõprade lemmikuks saanud, klassikalist maitsetrendi kandvate

toodete valik, kus uuteks tulijateks on mahedamaitselised toored Eesti

Rahwa Grillvorstid lamba- ja seasooles ning Eesti Rahwa Grill-liha.

Uued grillvorstid ei sisalda kunstlikku maitsetugevdajat (E621). Rakvere

kuulsate šašlõkkide hulka on lisandunud veel üks – naturaalse ja kasuliku

õunaäädikaga valmistatud Eesti Rahwa Šašlõkk.

Head isu


eede, 6. mai 2011 linnaleht

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

gurmaan


Tervislik linajahukokteil aitab päeva alustada

• Eesti parim linatundja Kalju Paalman, kes

juhib linauuringutega tegelevat Mooste katsejaama,

tavatseb päeva alustada virgutava

linajahukokteiliga. “Ka linaõli on hommikul

seedimisele hea, kuid mina kasutan tihti ikka

linajahu. Panen seda keefiri või jogurtisse, aga

seda võib ka mahlaga segada. Eriti meeldib

mulle ploomimahlaga segu, see on nagu

mehu. Klaasi kohta kaks-kolm teelusikatäit on

hommikul paras immuunsüsteemi virgutuseks

ja seedimise äratamiseks,” rääkis ta ajakirjale

Tervis Pluss.

Terveid kuumutamata linaseemneid aga

suuremas koguses süüa ei soovitata, sest

neis leidub mikrokogustes linamariini, mis on

sinihappe algallikas. Kuumutamisel linamariin

laguneb ja selle kogus väheneb kordi. Linaõlis

ega linajahus linamariini kartma ei pea. LL

SelveEkspress aitab ostjal aega kokku hoida, eriti siis, kui poes on

tipptund ja saalis tungleb palju rahvast. Fotod: Selver

Innovatsioon toidupoes –

kiire selveostlemine

• AJASÄÄST

Uuenduskuuri läbinud

Kadaka Selveris on juba

paar nädalat ostjate

käsutuses kogu Baltikumis

ainulaadne iseteenindustehnoloogia.

“SelveEkspress ehk selfscanning

ostutehnoloogia võimaldab

kliendil kaubad välja

valimise järel kohe skaneerida,

kotti panna ning väljudes valida,

kas tasuda makseterminali

juures või kassas. Klient

võidab ajas, sest kaupa ei pea

kärust ostulindile tõstma, kassapidaja

seda skaneerima ega

inimene oste lõpuks kottidesse

laduma,” tutvustas Selveri keti

juht Andres Heinver. Tema

kinnitusel on see mugavaim

viis just neile, kes ostavad korraga

palju kaupa ega taha seda

mitu korda ümber tõsta.

Praktikas proovitud

“Meile oli see igati meeldiv

ning huvitav kogemus,” kinnitas

Linnalehele uudset selveostlemist

proovinud Meelis.

“Eriti mugav oli puuviljade

kaalumise aparaat: kui

puuvili kaalule panna, küsib

aparaat, kas tegu on just sinu

valitud puuviljaga. Pisike kinnitus

ja hinnasilt väljub aparaadist,”

rääkis Meelis. “Hea oli

ka pidevalt jälgida kulutatud

kogusummat, siis tead eelarves

püsida,” lisas ta.

Üks asi, mida Meelis uudsel

viisil ostlema minnes siiski ei

teadnud, oli see, et selveseadme

kasutamiseks tuleb eelnevalt

leping sõlmida. Ta paneb

ette, et lepingu sõlmimise võiks

ju korda ajada internetis Selveri

veebilehel, kasutades digiallkirja.

LL

• MIDAGI HEAD EMADEPÄEVAKS

Küpsisetrühvlid

• 350 g Domino küpsiseid

• 175 g maitsestamata

toorjuustu

• 200 g (tumedat) šokolaadi

• mandlilaaste

• rukkilille õielehti või muid

ürte

• kuivatatud jõhvikaid või

muid hapukaid marju

Purusta Domino küpsised

(ka valge kreem) köögikombainis

või tambi need tainarulliga

peeneks puruks. Lisa toorjuust

ja sega seni, kuni segu on

muutunud väga kreemjaks.

Tõsta segu külmkappi veidikeseks

tahenema. Vormi

segust väiksed pallid ja aseta

need mõneks ajaks külmikusse

tagasi.

Sulata šokolaad vesivanni

kohal. Kasta iga trühvel šokolaadi

sisse ja tõsta siis näiteks

fooliumiga kaetud kandikule

või lõikelauale tahenema.

Foto: Bulls

Soovi korral kaunista trühvleid

rukkilille õielehtede (neid

saab apteegist), mandlilaastude,

kuivatatud jõhvikate või

muu meelepärasega.

Valmis trühvleid hoia külmikus

ja söö paari päeva jooksul.

Allikas: nami-nami.ee


10 kodu toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

linnaleht reede, 6. mai 2011

Uued silmapaistvad õunasordid

väärivad proovimist

• OMA AIA UBINAD

Väärtuslik õun on ilusa

välimusega, maitsev,

haiguse- ja külmakindel.

Koduaedades on parem

kasvatada haigusekindlamaid

sorte, nii saab

läbi vähese keemilise

taimekaitsega.

ISO 9001:2008

Betoneks AS

Silikaltsiidi 5

Tallinn 11216

KIVID OTSE TOOTJALT!

Betoneks kõnniteekivide kulumiskindluse ja vastupidavuse tagavad

kaasaegne tehnoloogia, kvaliteetsed toorained ja pidev kvaliteedikontroll

.................................................................................................... .

Betoonist kõnniteekivid

UNI-kivi

NUNNA-kivi

KLOOSTRI-kivi

VANALINNA-kivi

KARTAANO-kivi

Tel 681 4110, 506 2905

Faks 68 14 135

www.betoneks.ee

Õõnesbetoonplokk

VH-190 190X190X585

VH-140 140X190X585

VH- 90 90X190X585

Õunapuid kasvatati Eestis

kloostrite juures juba keskajal.

Sealt hakkasid õunapuude sordid

levima ka mõisa- ja taluaedadesse

ning 17. sajandist

on teada juba umbes 60 sorti.

Saja aasta vanustest sortidest

on siinsetes aedades tänapäevani

enim tuntud “Valge

klaarõun”, “Martsipan”, “Suislepp”,

“Liivi kuldrenett”, “Pärnu

tuviõun”, “Sügisjoonik” ja

“Antonovka”. Neidsamu vanu

häid sorte tullakse ikka ja jälle

küsima. Ometi on viljapuude

sordivalik märksa laiem ning

teada-tuntud sortide kõrvale

lisandub järjest uusi, millest

enamikku tasuks isegi rohkem

eelistada.

Suviõunad

Vanade õunasortide kõrval

väärib tähelepanu Asta Kase

aretatud “Kasper”. Puu hakkab

varakult vilja kandma, on suure

saagikusega ja peab talvisele

külmale hästi vastu. Vili on

Tasub teada

Mida õunapuud istutades

tähele panna

• Osta istik üksnes tunnustatud

puukoolist.

• Potis kasvatatud istikut võid

istutada kevadest sügiseni.

• Puu kasvutugevus oleneb

sordist ja pookealusest, millele

ta on poogitud. Keskmisekasvulisele

alusele poogitud puu

kasvab 3–3,5, tugevakasvulisele

alusele poogitud puu

kuni 5 meetri kõrguseks.

• Keskmisekasvulisel alusel

õunapuude vaheks reas piisab

3 meetrist.

• Istutades jälgi, et pookekoht

jääks mullapinnale.

• Lisa istutusauku kõdusõnnikut

või komposti.

Talisortidest on väga hea külmakindlusega ja saagikas lauaõunasort

“Katre”. Pisut varem valmiv taliõunasort on varase viljakande

algusega, haiguse- ja talvekindel “Liivika” (pildil). Foto: Juhani puukool

mahlane, magushapu, meeldivalt

vürtsikas. Peale hea maitse

tuleb koduaias selle sordi

vooruseks lugeda ebaühtlast

valmimist – õunad hakkavad

küpseks saama alates augustist

ning säilivad kuni paar kuud.

Soome sortidest väärib kiitust

“Pirja”. Puu on saagikas,

hakkab vara vilja kandma ja

on samuti hea talvekindlusega.

Selle sordi väga meeldiva

aromaatse hapuka maitsega

õunu võib sööma hakata

juba juuli lõpus. Sordi puuduseks

on aga vastuvõtlikkus

kärntõvele ja väiksevõitu vili.

Väga hea magus ja aromaatne

Soome päritolu suvesort on ka

“Make”. Selle viljad on suured

ja punasetriibulised, puu viljub

vara ning on saagikas.

Sügisõunad

Eestis ja Lätis on praegu üks

levinumaid sügisõunu “Tiina”.

Selle sordi vooruseks on väga

hea magus maitse, varajane

viljakande algus ja talvekindlus.

Viljad on rohekaskollase

põhivärvusega, päiksepoolset

külge katab ilus vaarikapuna.

Õunad koristatakse septembri

keskpaiku, Lõuna-Eestis

enamasti kuu esimesel poolel,

ning heades tingimustes saab

neid säilitada jaanuarini.

Silmapaistvalt ilusa värvumisega

ja saagikas uudissort on

“Krista”. Selle õunad on magushapud,

mahlased ja hea maitsega.

Saak saab koristusküpseks

septembri esimesel poolel

ning õunu võib süüa oktoobrist

detsembrini. Heas hoidlas

püsivad need märtsini.

Väärtuslik lauaõun on ka

“Koit”, mille vili on valkjaskollane,

kattevärvuseks imeilus

roosakas marmoreeringuga

sarnanev puna. Selle puu

õunu iseloomustab mahlane

magushapu maitse. Õunte

tarvitamise aeg jääb septembri

ja detsembri vahele. Sordi

puuduseks on hiline viljakande

algus.

Väga ilusa välimuse ja maitsega

on ka Leedu päritolu sort

“Auksis”. Puu viljub vara, on

saagikas ja talvekindel ning

nakatub kärntõvesse vähe.

Vilja helekollast põhivärvust

katab vähemalt pooles ulatuses

karmiinpuna. Kollakad viljad

on magushapu ja mahlase

maitsega.

Kaire Loit,

viljapuude ja -põõsaste tootmisjuht

Juhani puukoolis


eede, 6. mai 2011 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee kodu 11

Trallimuru talub tugevat tallamist

• ROHENÄPP

Muruseemnesegude nimetused

viitavad sageli muru

kasutusotstarbele. Näiteks

varjumuru on sobilik

külvata varjulisele kasvukohale

ja trallimuruga

sobib katta spordiväljakut.

Muru võib rajada kevadest

augusti-septembrini, aga

parim aeg on vahetult enne

vihmaperioodi. Seega võib

juhtuda, et kui juuli on näiteks

vihmane, on see samas

muru rajamiseks ideaalne.

Kohe vegetatsiooniperioodi

algul seemne külvamine või

parandustööde tegemine kulgeb

siiski enamasti kõige edukamalt.

Muru rajamine algab mullapinna

ettevalmistusest. Mullapind

peab olema võimalikult

ühtlane. Kui muru vajab

parandamist või tuleb lohkusid

täita, peaks kõigepealt murulohud

mullaga kinni ajama,

siis tasandama ja alles seejärel

uut külvi alustama. Tasandamise

jaoks on parim kasutada

murumulda, mis sisaldab ka

liiva, lastes seetõttu hästi vett

läbi.

Kodusteks pallimängudeks mõeldud muruplatsi võib katta spordi- ehk trallimuruga. Selline muru koosneb

murutaimesortidest, kellele tallamine liiga ei tee. Foto: Bulls

Külva ühtlaselt

Muru külvates on tähtis

seemnete võimalikult ühtlane

jaotamine. See nõuab täpsust

ja vilumust. Suuremate pindade

korral on mõttekas appi

võtta külvik. Külvikuid, mis

on mõeldud ühtaegu seemnete

ja väetise külviks, on saadaval

laias valikus. Tavaliselt saab

nendes külvinormi reguleerida.

Enamasti on muruseemne

külvinorm ligi 30 g/m², varjumurul

väheke suurem.

Hea ja kvaliteetse muru

saamiseks peab valima õige

muruseemne. Et valikus kindel

olla, tuleks uurida pakil

kirjas olevat koostist ning selgeks

teha, missugust muruvaipa

soovitakse ja kui kiiresti see

peaks valmima.

Aasnurmika sordid taluvad

enamasti tugevat tallamist.

Seetõttu on selle murutaime

seemet lisatud just tralli- või

n-ö spordimurusse.

Punane aruhein ja tema

sordid on väga kitsa lehega ja

põuakindlad. Punast aruheina

on saadaval puhmikuliste ja

võsundiliste sortidena. Puhmikulistest

sortidest on murusegudes

eriti populaarne “Olivia”,

mis on äärmiselt tihe ja põuakindel

sort. Tänu vastupidavusele

kasutatakse seda sageli

trallimurus.

Võsundilistest sortidest

kasutatakse murusegudes

“Coraili” ja “Boreali”, mis on

katsete tulemusena osutunud

põhjamaades kliimaolude ja

tallamise suhtes eriti vastupidavateks.

Need sordid kasvavad

ühtviisi hästi nii päiksepaistelises

kui ka varjulises

kasvukohas ja seetõttu mängivad

need suurt rolli enamikus

murusegudes.

Lamba-aruhein on väga kitsaste

lehtedega ja äärmiselt

vähenõudlik murutaimiku

liik, kes säilitab rohelise tooni

ka talvel ning kasvab ideaalselt

nii päikse käes kui ka varjus.

Kui tähtis on kiirus

Karjamaa-raihein on hea

tallamiskindlusega kiiresti tärkav

kõrreline ning on suure

osatähtsusega murusegudes,

mida külvates tahetakse kiiresti

saavutada muru hea tallamiskindlus

või anda ärihoonetele

haljastatud ümbrus. Karjamaa-raihein

ei pruugi siinsetes

oludes alati külmakindel

olla, kuid katsete tulemusena

on osutunud vajalikuks lisada

seda segudesse just selleks,

et muru muutuks kiiremini

kasutuskõlblikuks. Tema soovitav

osakaal murusegus on

kuni 40 protsenti, sest teised

kõrrelised arenevad aeglasemalt

ja seniks, kuni nood saavad

oma kasvu kätte, tagab ta

muru dekoratiivsuse ja kasutamise.

On neidki, kes armastavad

oma murusegus ristikut. Ristikut

leidub talumuru segus,

kuid seda saab lisaks puhtana

juurde osta.

Maris Paalvelt, Viimsi Aiakeskus

1499 €

TULE JA VALI OMA

KASVUHOONE

Mai lõpuni 5% odavam

Kaubanduskeskus Euromekka,

Punane 50, I korrus

Tel 56 621 454

www.kasvuhoonemeister.ee

Veo- ja kolimisteenus

TEENINDAME

7 PÄEVA NÄDALAS

Tel 56 471 516, 6 576 301

Veljo

PUHASTUSTEENISTUS

• HOOLDUSKORISTUS

• SUURPUHASTUS

• PUUPÕRANDATE HOOLDUS

• PRÜGIVEDU

• HALJASTUSTE HOOLDUS

• ABITÖÖD

• TEKSTIILPINDADE PESEMINE

Tel 55 20 870, 65 65 311

puhastus@bestclean.ee

www.bestclean.ee

Linnalehte

saab lugeda ka

internetis

www.linnaleht.ee

See märk ei tähenda midagi.

Selle nõksuga tõmbame teie tähelepanu.

TAPEEDIKESKUS

Suur valik Saksa tapeete

erinevates hinnakategooriates 2,50–16 €.

Võimalik tellida kataloogist:

Rasch, Marburg, AS Creation, PS International.

Tellimuse täitmistähtaeg 1–30 päeva.

MÜÜGIL EFEKTIIVNE HALLITUSE EEMALDAJA

Asume aadressil Sõpruse pst 209,

Magistrali Kaubanduskeskuse lähedal.

Info tel 6 575 330, 55 520 915

Avatud E–R 11–19, L 11–16, P suletud

Abakhani kangakauplused

Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas

MEIL ON JUBA SUVI!

Suur kangavalik iga ilma jaoks!

Puitmööbli

tühjendusmüük

Tallinnas Pärnu mnt 69 ja Tartus Rüütli 11

Osta ka e-poest:

www.abakhan.ee


12 kodu toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

• Pühapäevani kestval Luige koduaialaadal

pakutakse istutusmaterjali kõrval suures valikus

õuekujunduskaupu. Näha, katsuda, tellida

ja osta saab piirdeaedu, aiaväravaid, aiavõrke,

sõidu- ja kõnniteekatteid, aiavalgusteid,

aiamööblit, kasvuhooneid, aia- ja suvemaju,

saunu, suuri ja väikseid aiakiikesid, lehtlaid,

basseine, purskkaeve, õuekaminaid, grillimistarvikuid,

suitsuahje, puuskulptuure ning

linnaleht reede, 6. mai 2011

Luige kevadlaadalt leiab koduaeda kõik vajaliku seemnest saunani

palju muud, mida ilusa ja õdusa koduaia rajamiseks

vaja. Aiatehnikatki pakutakse rohkelt.

Istikumüüjatest on laadal arvukalt väljas

suve- ja püsilillede kasvatajaid. Samuti pakutakse

pereviljapuid ehk istikuid, millele on

mitu sorti võrasse poogitud, maasikataimi,

köögiviljaistikuid, hekitaimi jpm.

Põhjalikumat teavet leiab veebilehelt

www.toukari.ee/naitused. LL

Majade hinnad on Eestis

viimase viie aasta madalaimad

• Elumajade keskmine ruutmeetri

pakkumishind oli Eestis

aprilli keskpaigaks langenud

viimase viie aasta madalaimale

tasemele, selgus kinnisvaraportaali

city24.ee statistikakeskkonna

Spot andmetest.

Eelmise kuu keskpaiga

seisuga küsisid majade müüjad

ruutmeetri eest keskmiselt

699 eurot, aasta esimestel kuudel

püsis keskmine ruutmeetri

pakkumishind 705 euro piirimail.

Kõige kõrgemat hinda

sooviti majade eest 2007. aasta

aprillis, ruutmeetri keskmine

pakkumishind oli toona 1114

eurot.

Kõrgeima hinnaga majad on

müügis Harju-, Hiiu- ja Tartumaal,

kus keskmine ruutmeetri

pakkumishind on vastavalt

Kalleimad on aastatel 2001–2005 ehitatud korterid

• Aprilli viimastel nädalatel

küsiti Eestis kõrgeimat keskmist

ruutmeetri hinda 2001.–

2005. aastateni valminud korterite

eest, selgus kinnisvaraportaali

city24.ee statistikakeskkonna

Spot andmetest.

Müüjad soovisid möödunud

kümnendi esimeses pooles

ehitatud korterite ruutmeetri

eest saada keskmiselt 1649

eurot. Viimasel viiel aastal

ehitatud korterite keskmine

Foto: EPL

983, 763 ja 699 eurot. Odavaimad

majad asuvad Järva-, Põlva-

ja Jõgevamaal, keskmine

ruutmeetri pakkumishind on

seal vastavalt 344, 332 ja 288

ruutmeetri pakkumishind oli

1453 eurot ehk ligi 11 protsenti

madalam aastail 2001–2005

ehitatud korterite keskmisest

pakkumishinnast.

1990. aastate teises pooles

valminud korterite keskmine

ruutmeetri pakkumishind oli

1260 eurot. 1995. aastal ehitatud

ja vanemate korterite

keskmine ruutmeetri pakkumishind

jäi veidi alla 800 euro.

city24.ee/LL

Foto: EPL

eurot.

Aprilli keskpaigas otsiti

city24.ee andmetel Eestis ostjaid

ligi 5200 majale.

city24.ee/LL









MEIL ON KEVADISED SOODUSHINNAD!


eede, 6. mai 2011 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee kodu 13

Loomade Hoiupaigas on homme heade tegude päev

• Homme toimuval üleriigilisel talgupäeval

saavad loomasõbrad kaasa lüüa Loomade

Hoiupaiga (Viljandi mnt 24D) korrastamisel.

Hoiupaigal on plaanis ümbrust koristada,

uksed ja aknad puhtaks pesta ning trenniväljakud

ja koerte jalutusaiad korda teha. Võimalusel

võetakse ette ka jalutustee kõrvale jääva

metsaserva koristamine. Homme on hoiupaika

oodatud ka kõik vabatahtlikud, kes sooviksid

sealsete loomadega tegelda, näiteks kasse

paitada või koeri kõrva tagant sügada. Loomulikult

saab koertega ka mängida ja jalutada.

Võimalusel võiks oma töövahendid kaasa

võtta. Neljajalgsetele lemmikutele võib tuua

puidugraanuleid (pelleteid) kassitualeti tarbeks,

kassi- ja koeratoitu (kuivtoitu ja konserve) ning

vanu voodilinu, padjapüüre ja käterätte. Hoiupaiga

töötajad ootavad talgulisi keskpäevast. LL

Panasonic, Toshiba

garantiiremont 125 €

Elektroonika, audio-video,

foto-, videokaamerate remont

Arvutite remont

Liimi 1, Tallinn

tel. 6 997 000, 53 430 003

www.panaservice.ee

Avatud E-R kl 9.30 - 18.00

Koera näritud nurkadega lauast sai autovärvi abiga elutuppa korralik diivanilaud. Foto: Evelin Trink

Diivanilauale andis

uue kuue autovärv

• KAVAL VÕTE

Noore pere elamus ehib

elutuba diivanilaud, mille

nurgad küll koer ära närinud,

aga millele automaalrist

pereisa glamuurse

välimuse andis.

Pere tellis laua hea sõbra ja

oskusliku puusepa käest. Pehmest

spoonitud saepuruplaadist

laud hakkas aga seletamatul

põhjusel meeldima pere

neljajalgsele sõbrale. Kui vähegi

võimalust, lõi koer diivanilauda

hambad sisse ning jahvataski

laua kaks nurka korralikult

puruks.

Puretud laud seisis pererahval

toas, mida suurt ei kasutatud,

ent laste sündimise järel

käisid pere pisimad liikmed

sageli laua taga mängimas

ning katkistest nurkadest olid

nende kehadele kriimud kiired

tulema. Selle peale mõtles

pere, et peaks laua üldse minema

viskama, on teine välimuse

tõttu kasutuskõlbmatu ja pealegi

lastele ohtlik.

Automaalrina töötav pereisa

aga otsustas enne proovida, kas

tema igapäevaste töövahenditega

oleks lauakesele võimalik

uus elu anda. Osavate kätega

mees võttis laua tööle kaasa,

pahteldas rapsitud nurgad

autokerede remondiks mõeldud

pahtliga, lihvis, värvis üle

valge kõrgläikelise autovärviga

ja pani laua kuivatuskambrisse

tahenema. Tulemuseks sai

sedavõrd tore diivanilaud, mis

oleks justkui mõnest peenest

mööblisalongist tellitud.

Et laud tuli kena välja, valmistas

pereisa samal viisil veel

n-ö laelambi. Tavaline kandiline

saepuruplaat sai taas valge

kõrgläikelise katte ning see

kruviti lakke rippuma nii, et

plaadi ja lakke kinnitatud pirni

vahel on parasjagu ruumi,

plaat aga jaotab valguse ruumis

nii, et üldmulje jääb väga

mahe. Evelin Trink

Linna suurim kasutatud

rehvide ja velgede keskus

asub uuel aadressil:

Läike tee 6a, Mõigu Tehnopargis

Tel 6 101 063

info@kummiott.ee • www.kummiott.ee

UUS KASUTATUD

185/65/14 39,90 € 10 €

195/65/15 46,90 € 15 €

205/55/16 49,90 € 20 €

225/45/17 64,90 € 25 €

Avatud E–R kl 10–18, L kl 10–16


14 ilu/tervis toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

Eesti Reumaliit, Eesti Osteoporoosihaigete Liit

ja Tallinna Reumaühendus kutsuvad

OSTEOPOROOSI TEABEPÄEVALE

neljapäeval, 12. mail kella 16–19

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59)

Väsimus ja jõuetus võivad viidata kahjustunud maksale

• “Maksahaigused on paljuski aladiagnoositud

ega anna endast üldjuhul

valuga märku,” märgib Põhja-Eesti regionaalhaigla

sisehaiguste vanemarst Alice

Lill. “Kahjustunud maksale võivad viidata

mittespetsiifilised sümptomid, väsimus

ja jõuetus. Naha kollasus, kõhu suurenemine

liigsest vedelikust ja veritsusprobleemid

iseloomustavad juba kaugele

arenenud maksakahjustust,” lisab

arst. Maksahaiguse sagedasemaks

põhjuseks on liigne alkoholitarvitamine

ning krooniline

viirushepatiit. Kui hepatiidi jaoks

on loodud vaktsiinid ja ravimid, siis

liigjoomise tõttu tekkinud maksahaiguse

korral on esimeseks nõudeks

alkoholist loobumine. LL

linnaleht reede, 6. mai 2011

Illustratsioon: Bulls




Hambaravi

Vabriku 2

Balti jaama ja Telliskivi

peatuse vahel

Tel 6 215 661

Hambaravi, kirurgia,

proteesimine.

Kuni 19-aastaste laste

hambaravi TASUTA

Töötame ka laupäeviti kl 10–15

Soovime Teile ilusat

naeratust läbi aastate!

Info: kvr.hambaravi@mail.ee

www.kvr.ee




OÜ Magdaleena

Hambaravi

Pärnu mnt 102 (peauks)

Avatud E-R

Hambaravi, esmaabi,

hambakirurgia

Laste hambaravi

kuni 19. a TASUTA!

Lisainfo

Tel 6 549 469

www.magdaleenahambaravi.ee

Kirjanik Peeter Sauter kuulab kaunil kevadel läbi akna linnulaulu ja

peab treeninguga pausi, sest tema maks avaldas jooksmise vastu

valju protesti. Foto: Terje Lepp / Eesti Päevaleht

Maks ja tei

• Elust enesest

Meil oli Lauraga juba

tükemat aega plaan

hakata jooksmas

käima. Pool talve sai sellest

räägitud. Et see on mõistlik

plaan ja tuleb hakata jooksma.

Ja et kuidas keegi kunagi on

jooksnud, viiekilomeetriseid

ringe ja kümneseid ja missugune

kaif see oli.

Lõpuks jõudis Laura niikaugele,

et hakkas endale trenniriideid

ostma. Riided olid

väga ilusad, helesinine tuunika

ja neoonrohelised tossud,

ning ma palusin Laural trenniriietes

mulle poseerida, aga

ta keeldus.

Neid riideid vaatasin juba

teatava ärevusega. Ja minu

panus vestlustesse jooksu

kasulikkusest hakkas jääma

napimaks. Kui jutt jooksule

läks, pistsin nina kiiresti õlleklaasi.

Laura, tark tüdruk, sai

mu tunnetest aru, sest ühel

päeval läks ta ette hoiatama-

MUSTAKIVI KAUBANDUSKESKUSES

aadressil MAHTRA 1 (esimesel korrusel), tel 6 333 350, 6 024 696

OOTAVAD TEID ROHKEM KUI 2900 PRILLIRAAMI!

UUED RAAMIKOLLEKTSIOONID

DOLCE&GABBANA

MAI LÕPUNI ALLAHINDLUS RAAMIDELE

kuni 77% *

* PAKKUMINE KEHTIB PLASTKLAASIDE TELLIMISEL

Kõva kattega plastklaasid al 25 € (391,17 kr) paar

AR-kattega plastklaasid al 38 € (594,57 kr) paar

NÄGEMIST KONTROLLIVAD DOKTOR MARK LEVIN

JA DOKTOR GEORG MATTIESEN!

(info tel 6 333 350, 6 024 696)

Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 6 € (93,88 kr)!

www.nordoptika.ee


eede, 6. mai 2011 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee ilu/tervis 15

Foto: arhiiv

Diskreetne lahendus leidub põiepidamatuse korral ka meestele

• Meeste põiepidamatus on levinud

probleem: iga kümnes mees kannatab

mingil eluperioodil selle all.

Nii nagu naistele on ka meestele

põiepidamatuse korral ootamatute

lekete jaoks olemas diskreetne lahendus

– sidemed TENA Men uriinilekete

imamiseks, mis on saadaval apteekides

ja abivahendite müügikohtades

(Inkotuba, Itak) üle Eesti.

Hiljutise uuringu tulemused näitasid,

et kolmandikul Eesti meestest

kulub terve aasta enne, kui nad jõuavad

oma pidamatusprobleemiga arsti

juurde. Paljud varjavad probleemi ka

iseenda eest, sest ei tunnista selle

olemasolu, ei lähe arsti visiidile ega tarvita

ravimeid või vastavaid tooteid. LL

sed sportimist takistavad tegurid

ta ja siis, kui mind kodus polnud,

jooksma. Ja teine päev ka.

Minu tunded olid nüüd segased.

Ühest küljest oli mul hea

meel, et ta ei agiteerinud mind

kaasa minema, teisalt tundsin,

kuidas koos Laura salenemisega

lähen mina igal päeval

kogu aeg paksemaks ja varsti

puruneb minu keretümika all

vannitoakaal. Niigi oli voodil

minu poolel juba paras auk,

aga Laura voodipool nägi välja,

nagu oleks seal ainult suletekki

hoitud.

“Tead, ma tuleks ka jooksma,

aga mul ei ole siin ju trenniriideid,

need on kõik Koidu tänaval.

Aga ma toon need varsti

ära,” leidsin vabanduse. Millegipärast

läks mul aga kogu aeg

meelest ära neid tuua.

Lumi oli ammu kadunud ja

linnud rebestasid laulda ja ma

meenutasin, et kooli ajal läksime

sellistel päevadel kuhugi

võpsikusse õlut jooma. Sest

ega tollal polnud alati vaba

pinda leida ning kõrtsus ei jaksand

keegi juua. Kus need lapsed

tänapäeval joovad, vaat ei

teagi, raudteeäärsetes võpsikutes

neid näha pole. Seda kõike

mõtlesin Laura juures järgmist

õlut avades ja tahtmatult läks

pilk Laura kaunistele spordiriietele,

mis rippusid kõige

nähtavamal kohal. Uhh, nii

ikka ei saa.

Tõin oma tossud ära.

Ja me läksime hommikul

jooksma. Oodates, millal Laura

vannitoast tuleb, avasin ühe

hommikuse õlle.

Kui kaua paus

kestab, ei oska

ma öelda.

“Kas sa jood enne trenni

õlut” imestas Laura.

“Nagu vanad spordimehed

kunagi. Contra jõi isegi enne

maratonijooksu Riia palsamit.

See ju laiendab veresooni,

stimuleerib südame tööd ja

parandab verd. Ma ei joo palju.”

“On näha, et sa tunned asja

ja hoolid oma tervisest.”

“Ära narri. Ma ei jaksaks

õlleta sinu kõrval joosta. Sa

oled trenniga juba nii palju

ette läinud.”

Läksime. Vedasin oma sajakilost

rümpa Laura 46-kilose

hüpleva metskitseliku amatsoonikeha

järel. Imestasin, et

mu lohisevatest jalgadest künnivagu

maha ei jäänud. Naelutasin

oma uduse pilgu Laura

kaunistele kannikatele, mis

jooksu taktis kenasti liikusid.

See tagumikku naelutatud pilk

vedas õnneks mind nagu nööriga

Laura järel. Ega lasknud

teeveerele pudeneda.

Maksas hakkas pistma.

Maks, mis oli juba jõudnud

leppida igapäevase õllega,

avaldas valju protesti jooksmise

vastu. Maos keeras ja põrnas

pistis kah. Ninast lippas

tatti ja lõua otsas tilpnes ilanire.

Astusin põnt-põnt täistallale.

Lähedalolev pärismaalane

oleks kõrva vastu maad surudes

aru saanud, et läheneb kari

elevante.

Ja jube lugu – pärast jooksu

tahtsin, aga ei suutnud ega

jaksanud enam järgmist õlut

nahka juua. Muutusin murelikuks.

Mis edasi

Ei suurt midagi. Laural hakkasid

liiga tugevast trennist ja

asfaldil silkamisest peagi põlved

valutama ning ma ütlesin

talle hoolitsevalt ja kindlameelselt,

et ta ei tohi tervist

rikkuda ning peab jooksus

vahe tegema.

Nüüd meil ongi trennipaus.

Me jõudsime koos jooksmas

käia ühe korra. Kui kaua paus

kestab, ei oska ma öelda. Päevi,

kuid, aastaid, ei tea.

Ma avan muretult järgmise

õlle, vaatan, kuidas akna taga

paistab päike, ja kuulan paokil

fortotskast linnulaulu. Kevad

on ikka nii ilus. Aga mõnikord

ta, sunnik, mõjub väsitavalt

ka. Peeter Sauter, kirjamees

INFO JA KONTAKT

www.gadox.ee

Individuaalselt valmistatavad proteesid ja tallatoed

Kaelatoed, randmetoed,

sõrmelahased, välised rinnaproteesid

ja spets rinnahoidjad, seljakorsetid,

songavööd, põlve- ja

hüppeliigeseortoosid, ravisukatooted,

Tallinna Mustamäe Tervisekauplus

J. Sütiste tee 19A, Tallinn

Tel/faks 6 777 808

Avatud E-R 9-17

laste ortopeedilised jalatsid,

sportteibid ja külmaaerosoolid,

liikumisabivahendid (kepid, kargud),

invaabivahendid (potitoolid, tualeti

potikõrgendused, vanniistmed jne)

Tallinna Merimetsa Tervisekauplus

Paldiski mnt 68, Tallinn (Tallinna Merimetsa Tervisekeskuses)

Tel 6 405 505

Avatud E-R 9-17

HAMBARAVI JA PROTEESIMINE

Lastele kuni 19 a TASUTA

Tel 6 798 599, 55 605 898

Avatud E–R 9–18

A.H.Tammsaare tee 137

TASUTA

LUUTIHEDUSE MÕÕTMINE

12. mail Silikaadi Apteegis. Info ja registreerimine 6 673 686

16. mail Kotka Keskuse Apteegis. Info ja registreerimine 6 324 200

17. mail Nõmme tee Apteegis. Info ja registreerimine 6 516 573















PÄRNA KLIINIK

KUTSUB NAISI ALATES

50-st ELUAASTAST

LUUTIHEDUSE

MÕÕTMISELE

Uuring tasuta



























































• hambaravi • proteesimine • kirurgia

• laste hambaravi • hammaste valgendamine

Dr. Piret Schults, Dr. Tiiu Lugus, Dr. Katri Palu,

Dr. Mirjam Abram, Dr. Sergei Zhonov (suhtluskeel vene),

Dr. Monika Markson

Asume Tallinna südalinnas

J. Pärna tn. 4

Registreerimine ja info

telefonil 6 802 000

Pakume ööpäevaringset üldhoolekande

teenust abivajavatele klientidele.

Praegu on pakkuda kohti käijatele, lamajatele ning

ratastooli kasutavatele klientidele.

Asume Ida-Virumaal

looduskaunis Aa külas mere ääres.

Koha maksumus ööpäevas on alates 14,50 € (226,88 kr)

Aastal 2011 hind ei muutu!

Info tööpäeviti tel 33 75 190

Lisainfo tel 56 466 965, 53 010 802,

meiliaadressil aa.kodu@neti.ee

www.hooldekodud.ee


16 kuulutused toimetaja Kristi Väin kristi.vain@linnaleht.ee, tel 6 804 570

Lisa kuulutus Linnalehte www.linnaleht.ee

linnaleht reede, 6. mai 2011

Müük

-KÜTTEPUUD. BRIKETT.

KÕDUSÕNNIK 30 kg. TAMM-

ARU FARM, TEL 52 38 852

-Saepuru ja turbabrikett.

Tel 6 352 185

-Müüa tooreid ja kuivi 30, 40, 50,

60 cm lõhutud lepaküttepuid.

Vedu. Tel 51 66 305

-Küttepuud: lepp 34 €/rm.

Tel 50 62 645

-Müüa toidukartulit 0,5 €/kg.

Väike kartul 0,25 €/kg.

Tel 58 507 811

-Küttekauplus müüb turba-puidubriketti,

kaminapuud võrgus,

pellet, kasepinnad. Tel 6 577 778

-LIIV, KILLUSTIK veoga.

Tel 50 79 362

-Küttepuud: kask 45 €/ruum.

Transport al 10 ruumist tasuta.

Tel 53 544 240

-3 musta pärsia kassi tüdrukut

(eksootikud), 100 €.

Tel 56 484 894

Ost

, 555 38 898

www.levituur.ee

Pakume suures valikus

soodsaima hinnaga summuteid.

Hulgimüüjatele veelgi paremad hinnad.

Kullerteenuse võimalus.

-Raamatuid ja vinüüle.

Tel 50 40 999

www.izputeji.lv • izputeji@izputeji.lv

tel +371 26 699 900 • tel/faks +371 64 221 207

Põrandalauadsisevoodrilauad

lepalauadvälisvoodrilauad


Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud

40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

-Reval Antiik ostab vanu maale,

münte, kuld- ja hõbeesemeid,

märke, raamatuid, mööblit jms.

Pakkuda võib kõike, mis tundub

olevat vana. Harju 13 / Müürivahe

2, tel 6 440 747, 51 18 825.

Raha kohe!

-Kulla ost parima hinnaga: www.

luutar.ee, www.pood.luutar.ee

-Igasugust vanavara: märke,

mööblit, raamatuid, kunsti, portselani,

münte jm. Paku julgesti.

Tel 58 036 671

-Ostan autoromusid, ARK-ist

kustutamine, paku ka vanametalli.

Sõidu-, veo- ja pakiautod,

bussid ja traktorid. Paku kõike,

ka terveid sõidukeid kuni 4000 €.

Tel 58 295 083

-OSTAN VINÜÜLPLAATE.

TEL 50 17 713

-Ostan vanu raamatuid, postkaarte,

märke, münte jne.

Tel 51 40 618

-Autod kiirmüügi hinnaga ja

muud. Tel 58 280 866

Bussiga: Põhjakruiis (5 päeva)

Praha – Karlovy-Vary – Dresden (7 päeva)

Bavaria–Austria (8 päeva) · Horvaatia – Itaalia (11 päeva)

Riia · Pariis – Loire’i lossid (9 päeva)

Palanga (4 päeva)

-AVARIILISI, REMONTI

VAJAVAID, SEISMA JÄÄNUD

AUTOSID, ROMUSID, VANA-

METALLI. TEL 56 264 963

-Karmoška, akordion ja muid

muusikariistasid. Tel 56 140 744

-Raamatuid – uusi ja vanu, märke,

postkaarte, marke, münte ja

paberraha. Tel 58 036 162

Pallaslaste jt Eesti kunstnike

maalide, graafika, skulptuuride

ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit,

lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.

Raha kohe! Tel 55 46 341

Kinnisvara müük

-Maja Aegviidus; 1,1 ha maad.

Tel 56 080 206

Kinnisvara ost

-Omanikult korter Tln-s.

Tel 56 130 711

-RAID & KO KLIENDID OSTA-

VAD KORTEREID TALLINNAS.

INFO TASUTA! www.raid.ee,

E–R 10–18, Luise 40-22, Tallinn.

Tel 6 272 080

-Ostan tühja 2–3-toalise korteri

Tallinnas. Tel 58 200 800

-OSTAN GARAAŽI.

TEL 56 693 386

-Ostame või müüme-üürime teie

kinnisvara. Korrektne vormistamine.

Tel 6 576 301, 56 471 516

Veljo, meiliaadress

veljo@tipoliin.ee

-Ostan maja, min 4 tuba.

Tel 50 25 195

-Otsin suvekodu, oodatud ka

rehielamute pakkumised, võib

vajada kapitaalremonti, maksimaalselt

60 km Tallinnast. Vaatan

üle kõik pakkumised!

Tel 56 354 402

,

,

-Ostan 2-toalise korteri Tallinna,

kivimajja, toad eraldi, rõdu.

Ootan pakkumisi.

Kiire!!! Tel 56 354 402

-1–2-toaline korter Tallinnas,

võib rem-ta. Tel 55 507 524

-Soovin osta katusealust. Kesklinn,

Kristiine, Kalamaja, Kadriorg.

Tel +372 454 929

Annan rendile

-Annan üürile suvila Kloogal.

500 m supelrannast. Kaks hoonet

magamiskohtadega, soome saun,

vesi, elektriboiler.

Tel 51 50 131

-Maja Aegviidus; 1,1 ha.

Tel 56 080 206

-1 toa 2-toalisest korterist Õismäel.

Tel 53 465 945

-Mustamäel tuba naisele.

Tel 55 93 884

-Annan üürile 4-toalise korteri

Kristiines. Tel 50 15 969 Erkki

Võtan rendile

-Omanikult. Tel 50 89 052,

56 130 711

-Soov üürida garaaži kesklinnas.

Tel 56 351 272

-RAID & KO KLIENDID ÜÜRI-

VAD KORTEREID TALLINNAS.

INFO TASUTA! www.raid.ee,

E–R 10–18, Luise 40-22, Tallinn.

Tel 6 272 080

-1–2-toalise korteri Tallinnas,

võib mööbl-ta. Kiire!

Tel 55 507 524

Pakun tööd

-Pakume tööd majahoidjalekojamehele

Kristiine-kesklinna

piirkonnas. Helistada kella 10–12

telefonile 50 24 867

-OTSITAKSE ABITÖÖLISI JA

PUUSEPPASID. INFO: 56 44 544

-Pesumaja Tallinnas Koplis

pakub tööd pesupesijatele ja triikijatele.

Tel 55 626 484

-Restoran vanalinnas võtab tööle

nõudepesija. Tel +372 53 585 789

-Pakkuda tööd AUTOJUHILE.

Rahvusvahelised veod (Euroopa

Liit ja Venemaa), vajalik Venemaa

viisa või pass. Eesti siseveod kallur

pool-haagisega. Nõutav eelnev

töökogemus. Tel 50 20 589

-Pakume tööd müüjale, vajalik

inglise keele oskus. Informatsioon

numbrilt 56 615 786

-Tallinna vanalinnas asuv terrass

pakub tööd KOKALE ja NÕU-

DEPESIJALE. Töö vahetustega

õhtusel ja öisel ajal.

Saada CV meiliaadressile

ehte@clubprive.ee,

info tel 55 21 134

PETERBURI 4 päeva 149 €

Purskkaevude avamine 20.–23.05, 27.–30.05

Ermitaaž, Merevaigutuba, Jussupovi palee, Peterhof

23.06, 01.07, 15.07, 29.07, 12.08 Viisavaba kruiis Peterburi

Otsin tööd

-Koristan kodu või kontorit.

Tel 58 376 969

Teenus

www.odavlaen.ee

KUUMAKSETEST

VABA LAEN

kinnisvara tagatisel!

palgatõendita

REFINANTSEERIMINE

0.-Võtad praegualustad

maksmist aasta pärast!

Kuni 2 kuud INTRESSIVABA!

Narva mnt. 13, 2 korrus

6 143 024, 555 80 111

-DEMONTEERIMINE JA EHI-

TUSPRAHI VÄLJAVEDU.

Tel 55 23 321

-VANA MÖÖBLI, VANAKRAA-

MI ÄRAVEDU. KORRALIKUD

LAADIJAD. Tel 50 28 148

-KOLIMISTEENUSED.

KORRALIKUD LAADIJAD.

Tel 50 72 694

-VÕTAME VASTU OLMEMA-

SINAID JM VANAMETALLIKS.

TASUTA. LAADIME ISE PEA-

LE. Tel 6 620 892

-Demonteerimine ja väljavedu:

pesumasinad, pliidid, vannid,

radiaatorid, vanametall tasuta.

Tel 6 484 164, 56 51 487

-Mööbel kööki, tuppa, esikusse

jne. Teie mõõtude järgi. Vahetame

vanad kapiuksed uute vastu.

Tel 55 35 220

-Telerite remont puhkepäevadeta.

Tel 51 89 839

-Õmblusmasinate parandus.

Tel 51 68 180 Hillar

-Parandan õmblusmasinaid ja

Overloke. Garantii. Tel 6 459 367,

55 12 298

-Veoteenus. Tel 55 942 550 Aleksandr

-KOLIMINE, TRANSPORT.

Tel 56 719 350

-ANTENNITÖÖD.

TEL 51 50 151

-Telerite remont puhkepäevadeta.

Tel 51 89 839

-TASUTA viime ära teie vanaraua

ja kodumasinad!

Tel 55 939 504

Lennukiga:

TÜRGI HISPAANIA BULGAARIA

KREETA KÜPROS HORVAATIA ITAALIA

-Koduabi24: autojuhi-, kulleri-,

remonditööd vmt. Tel 53 439 483

-TASUTA viime ära vanad pesumasinad,

vannid, pliidid, külmikud,

mikrolaineahjud, boilerid.

Tel 6 559 606, 50 96 897

-Katuste ehitus ja parandus.

Tel 58 323 665

-AKENDE PESU. Tel 55 20 870,

www.bestclean.ee

-PUUDE LÕIKAMINE.

Tel 55 20 870, www.bestclean.ee

-SUURPUHASTUSTÖÖD.

Tel 55 20 870, www.bestclean.ee

-Viin ära vanaraua.

Tel 55 670 479

-KOLIMINE VANA MÖÖBLI

– RAUA – UTIILIVEDU. Info:

www.elar.ee, tel 58 503 903

-TASUTA METALLI ÄRAVE-

DU! TEL 55 47 345

-TELERITE REMONT.

TEL 51 50 151 KOSKLA

-Plastakende remont, klaaspakettide

ja tihendite vahetus. Probleemid

higistamisega.

Tel 52 57 590

-TERRASSID, AIAD, KIVITEED.

TEL 55 17 825

-AEDADE HOOLDUS.

TEL 55 17 825

-Kaardid ennustavad.

Tel 900 1727 (1,09 €/min). Eesti

vanim ja parim ennustusliin.

24 h

-Kiviraiduri teenused kalmistul.

Hauakivide tellimine.

Tel 50 71 849

-Aiad, väravad, piirded.

Tel 55 672 525

-Lihvin põrandaid.

Tel 55 918 294

-San-tehnik. Tel 58 309 700

Vladimir

-Pesumasinate remont.

Tel 55 610 873

-Lapsehoidja pakub teenust.

Tel 58 377 142

-OÜ Kimitas: hauakivid, hauapiirded,

hauaplaadid, tööd kalmistul.

Kõrge kvaliteet. Maikuus

soodustused! Keldrimäe 9 (keskturg),

Valdeku 105 (Liiva kalmistu).

Tel 6 614 013, 55 20 316

-Müüme turbamulda ja sõnnikut

ning teeme haljastustöid.

Tel 50 12 894

-Tasuta vanaraua äravedu, aiaprahi

äravedu 1,30 €/kott, puuokste

äravedu 20 €.

Tel 53 476 867

-Ohtlikud puud. Hooldus-, langetus-,

saetööd. Tel 55 512 104

-TASUTA VANAMETALLI

KORISTUS JA KODUMASINA-

TE ÄRAVEDU. TEL 55 505 017

-Muruniitmine. Tel 56 651 281

Ilmar

-Lõikan viljapuid ja marjapõõsaid.

Tel 55 10 119

-Niidame niiduki, trimmeri ja

traktoriga rohtu. Tel 55 987 622

-Veoteenus mikrobussiga.

Tel 53 470 567

-Pottsepatööd, remont.

Tel 50 26 855

-Telerite remont. Madalad hinnad.

Tasuta kojukutsed.

Tel 55 931 473

OÜ Hibicus. Hauakivide valmistamine jt

tööd. Allahindlus. Lastekodu 19.

Tel 50 54 878

Valmistame ja

restaureerime

hauakive, -plaate.

Erinevad hauapiirded.

TULGE MEIE JUURDE

SOODSAIMA HINNA JÄRELE!

HAUASAMBAD

HAUAPIIRDED

Allahindlus 25%

Tasuta teenindus

Krediit 0%

ja palju muud!

Kõik tööd kalmistul

Mahla 64 (Liiva kalmistu ees)

Tallinn, tel 6 484 574, 56 995 799

www.asiahouse.ee

V

IIS

A

D

Tallinn

Jõhvi

Tartu

Pärnu

Narva mnt 7-347

III sissepääs, III korrus

Tel 6 109 321, 6 109 322

E-post tallinn@virureisid.ee

Keskväljak 9

Tel 3 370 594, 3 371 216

E-post viru.reisid@neti.ee

Lõuna-Eesti Turismikeskus

Turu 2 (bussijaam)

Tel 7 344 190

Pärnu Reisibüroo

Rüütli 32

Tel 4 445 105

REISIKALENDER 2011 KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 ja 15 p) 13.–27.05,

Väljasõitudega

Jõhvist

Tallinnast

Tartust

Pärnust

NB! Kindlasti helista ja küsi

infot ning vaata meie

kodulehekülge

www.virureisid.ee

Püsiklientidele ja gruppidele

soodushinnad.

NB! Bussikohti saab broneerida

seni, kuni kohti jätkub!

1.–15.09 (15 p), H 383 € ja 447 €. 24.07–5.08, 18.–30.09 (13 p),

H 434 € ja 357 €

SLOVEENIA – HORVAATIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA PUHKUS

(13 p) 19.–31.05, 8.–20.06, 25.06–7.07, 13.–25.07, 2.–14.08,

18.–30.08, 3.–15.09, 17.–29.09, H 307–319 €

PETERBURI – TSARSKOJE SELO – PETERHOF 28.–30.05

(purskkaevude avapidustused), 9.–11.06, 14.–16.06, 19.–21.06,

3.–5.07, H 105 €

UUDIS! LÕUNA-POOLA – VARSSAVI (6 p) 1.–6.06, 7.–12.08, H 159 €

KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (11 p) 7.–17.07, 18.–28.08

(11 p), H 319–338 €. 21.–30.10 (10 p), H 293 €

UUDIS! BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN–POOLA–TŠEHHI (9 p)

8.–16.07, 19.–27.08, H 262 €

PÕHJA-NORRA (NORDKAP), LOFOODID ja LAPIMAA (7 ja 9 p)

9.–15.06, 29.06–5.07, 19.–25.07, 10.–16.08 (7 p), H 242–255 €.

10.–18.06, 26.06–4.07, 29.06–7.07, 8.–16.07, 29.07–6.08,

19.–27.08 (9 p koos Nordkapiga), H 319–331 €

UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 15.–21.06, 28.06–4.07, 11.–17.07,

20.–26.07, 28.07–3.08, 18.–24.08, H 274 €

UUDIS! FANTASTILINE NORRA ja KUULUS TROLLITEE (7 p)

28.06–4.07, 7.–13.07, 19.–25.07, 10.–16.08, H 274 €

BUDAPEST ja WIELICZKA soolakaevandus (6 p) 18.–23.06,

21.–26.08, 23.–28.10, H 153 €

HISPAANIA PUHKUS (12 ja 14 p)

20.–31.07, 22.10–2.11 (12 p), H 319–357 €.

3.–16.06, 25.06–8.07, 22.07–4.08, 15.–28.08, 18.09–1.10,

24.09–7.10 (14 p), H 377–428 €

UUDIS! PRAHA – VARSSAVI – KARLOVY VARY – KARLŠTEJN –

CZĘSTOCHOWA (6 p) 17.–22.06, 20.–25.08, 23.–28.10, H 159 €

BERLIIN ja TROOPILINE PARADIIS 9.–14.06, 17.–22.06,

26.06–1.07, 3.–8.07, 7.–12.08, H 166 €

ŠOTIMAA–INGLISMAA–LONDON (13 p) 27.06–9.07, 23.07–4.08,

16.–28.08, H 364–383 €

LONDON–PARIIS (11 p) (Amsterdam-Brüssel-London-Pariis-

Luksemburg) 26.06–6.07, 24.07–3.08, 17.–27.08, H 294–307 €

AUSTRIA–BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN (10 p)

25.06–4.07, 5.–14.08, H 293 €

SAKSA HANSATEE – BERLIIN – TAANI (9 p) 9.–17.07,

H 287 €

MADALMAADE PÄRLID (9 p) (Amsterdam-Haag-Rotterdam-

Antverpen-Brügge-Gent-Brüssel) 10.–18.07, H 262 €

IDA-EUROOPA RINGREIS (16 p) 3.–18.09, H 447 €

HORVAATIA–SLOVEENIA RINGREIS (10 p)

25.06–4.07, 15.–24.07, 5.–14.08, 19.–28.08, 1.–10.09,

17.–26.09, H 249–275 €

KREEKA–TÜRGI RINGREIS (19 p) 19.09–7.10, H 702 €

HISPAANIA–PORTUGALI–MAROKO RINGREIS (21 p)

21.09–11.10, H 765 €

SUUR HISPAANIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (15 p)

13.–27.07, H 447 €

UNELMATE PARIIS 20.–28.07, 4.–12.08, H 239 €

VÄIKE HISPAANIA RINGREIS (13 p) 2.–14.08, H 383 €

UUDIS! PREISIMAA–VARSSAVI (Poola) (6 p) 6.–11.08, H 159 €

PARIIS – LOIRE’I ORU LOSSID – BRETOONIMAA ja NORMANDIA

(11 p) 17.–27.08, H 319 €

UUDIS! LÄÄNE-UKRAINA – MOLDOVA – KRIMM

5.–17.09, H 383 €

TUNEESIA–MALTA–SITSIILIA RINGREIS 19.09–6.10,

H 875 €

HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA –

MONTENEGRO – ALBAANIA (15 p) 5.–19.09, H 403 €

UUDIS! LONDON ning INGLISMAA SALADUSLIKUD ja

PÜHAD PAIGAD 14.–23.08, H 318 €

PRANTSUSE RIVIERA RINGREIS (11 p) 17.–27.08, H 338 €

MALTA JA SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p)

22.09–7.10, H 640 €

SOOME (3 p) 3.–5.09, H 158 €

RUMEENIA – BULGAARIA PUHKUS MUSTA MERE ÄÄRES (13 p)

2.–14.09, 20.09–2.10, H 358–383 €

VAATA HINDA! SUURBRITANNIA KUNINGRIIK JA IIRI VABARIIK (18 p)

23.07–9.08, H 574 €


eede, 6. mai 2011 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee sport 17

Raamatupidamisteenused,

aastaaruanded,vanad perioodid.

OÜ, KÜ, MTÜ, FIE.

Tel 52 73 923 või erten@erten.ee

www.erten.ee

Ehitame ja parandame:

* Ahje, pliite

*Moodul ja telliskorstnaid

*Korstnapitse

Küsi lisa

Tel: 55 579 399

www.korstnaproff.ee

Valmistame täispuitmööblit

eritellimisel vastavalt tellija

soovidele.

Kliendisõbralikud hinnad!

Info tel 50 38 576

www.kivatoode.planet.ee

Arvutite, telerite ja elektroonika remont.

Klienditeenindus tel 58 191 535

info@itbuss.ee, www.itbuss.ee

Ehitus ja remont

-Torutööd, küte, vesi, kanalisatsioon,

san-seadmete müük ja

paigaldus, vannitubade renoveerimine,

KÜ-de püstikute vahetus,

välitööd. Tel 56 491 815 Egon

Vool

-San-tehnilised ja elektritööd.

Tel 58 201 968

-Laminaadi paigaldamine.

3 €/m². Tel 55 653 364

-SAN-TEHNILISED TÖÖD,

UMMISTUSTE LIKVIDEERI-

MINE. Tel 58 160 916

-Parketi lihvimine. Tel 50 45 067

-Pottsepatööd. Tel 58 238 030

-Maalri- ja remonditööd.

Tel 56 459 929

-Pottsepp Dan.

Tel 53 620 580

-Vannide uuendamine. Kulumiskindlus

15 a. Garantii.

Tel 55 25 030

-San-tehnik–elektrik. Katuste

ehitus-remont. Soodsalt.

Tel 58 508 713

-Parketi lihvimine, lakkimine.

Tel 51 01 064

-Ehitus-rem, elektri-, toru-, katusetööd.

Lamekatuste katmine

SBS rullmat. plekk, eterniit, roov.

Laon korstnaotsi. Boilerite paig.

Tel 50 11 413

-Katuse remont ja ehitus, terrassid,

puusepatööd. Tel 51 51 457

Andres

-Polsterdan igasuguseid uksi.

Tel 55 579 563

-Elektrik teostab soodsaid elektritöid.

Elektrikilbid-küte.

Tel 55 971 721

Äriteenus

-LAENUD TAGATISEGA!

TEL 56 693 386

-Meeleolukas tantsumuusika teie

juubelitele ja pidudele.

Tel 56 633 762, 50 94 745

-Müüme Soome firmasid.

Tel 58 009 939

Auto

-Ostan Teie auto 300 euro eest!

Tel 56 731 083

Koolitus

Tervis

-Klassikaline pediküür 10 €.

Tel 53 942 104

-Pediküürikabinet probleemsete

jalgadega (küüneseen, lõhed

jne) inimestele. Samas ka tavapediküür.

Pärnu mnt 67A, II k,

kab 247. Eelreg tel 56 453 317

Teated

Vannitubade ja WC-de remont

eraisikult. Tel 56 766 933

Autokool Lakarosse kutsub

A-, B-kategooria kursustele.

Kursuse hind 320 €.

Tel 51 15 373,

www.lakarosse.ee

A-, A1-, B-, BE-, C- ja CE-kat kursused,

lõppastme-, esmaabi- ja ametikoolitused.

Loengud Estonia pst 1 ja Koskla 16.

C-, CE- ja BE-kat kursus 16. ja 30.05

A-, A1-kat ja mopeedijuhi koolitus 8. ja 15.05

Lõppastme koolitus 28.05

Ametikoolitus 7.05

Soodushinnad, tasumine osade kaupa.

Maksuamet tagastab 21% õppemaksust.

Tel 6 485 481, 6 485 826,

50 18 860, www.odium.ee

-6. mail TANTSUÕHTU

kell 18 aadressil Raua 1

-Eva Pelfeldt, Kaja Rannik, Leho

Üllaste! Palun võtke ühendust

seoses klassi kokkutulekuga!

Tel 3 224 022 või 55 679 199 Tiiu

Laikre

-21. mail Tallinnas dr Sproge iridodiagnostika

ja konsultatsioonid.

Reg tel 51 54 288

Baltikumi suurim jaekaubandusvõrk

Maxima Eesti OÜ pakub Mustamäel tööd

• müüjatele

• müüjatele-kassapidajatele

Omalt poolt pakume

• parimat meeskonda

• piiramatuid arenguvõimalusi

• töökogemust rahvusvahelises ettevõttes

Ootame Sinu CV-d e-postiaadressil

personal@maxima.ee või aadressil

Peterburi tee 47, 11415 Tallinn

Sildre: hoki vajab paremat kuvandit

• ANALÜÜS

Endine tippmängija ja

praegune noortetreener

Olle Sildre tunnistab, et

jäähoki seis Tallinnas on

ülikehv, sest linnas pole

ühtegi tippmeeskonda,

jääd on vähe ja olemasolevgi

on väga kallis.

“Premia ja Jeti jäähalli hind

on krõbe. Premia jää on vist

üldse Euroopa kalleim,” tõdeb

Sildre. Tema sõnul kulub Tallinnas

vanemal oma lapse

hokitrenni peale kuus vanas

rahas rääkides 1500 krooni.

See on Narva või Kohtla-Järve

laste hokitreeningu maksumusega

võrreldes kordades

suurem summa. “Ainult fanaatikud

panevad Tallinnas oma

lapsed hokitrenni,” lisab ta.

Viis aastat allakäiku

Teise tõsisema probleemina

näeb Sildre Eesti jäähoki

üldist negatiivset fooni. “Meedia

ei taha positiivset näha ja

praeguselt foonilt on jäähokit

võimalikele sponsoritele väga

raske ilusana müüa. Eesti jäähoki

vajab positiivset kuvandit,”

leiab Sildre. Ta tunnistab

samas, et viimase viie aastaga

on Eesti jäähoki liikunud allakäigutrepil.

“Jäähoki peaks olema

atraktiivne, aga sellist asja,

et mängida Eesti meistriliigat

Jeti jäähallis, pole mõtet teha,”

on Eesti jäähoki elav legend

kriitiline.

Kui Sildre leiab, et praeguse

hokiliidu juhtkonna väljavahetamine

ei lahendaks tõenäoliselt

probleemi, siis hokivaatleja

Indrek Petersoo on resoluutsem.

“Liidu juhtkonna

suhtes on tekkinud usalduskriis

ja jäähoki seis on praegu

katastroofiline. Praeguse juhtkonna

jätkamise korral muutusi

tulekul pole,” põrutab ta.

Kuid Petersoo peab tõdema,

et suureks probleemiks on võimaliku

uue hokijuhi kandidaadi

puudumine.

Muutuste ootuses

“Mingid muutused peavad

tulema,” loodab siiski Sildre.

Ta tõdeb, et harrastajate liigas

sel hooajal publiku saali

meelitanud Elioni SK / Ericsson,

kuhu on koondunud

mitu endist HC Pantri mängumeest,

võiks mängida harrastajate

liigast kõrgemal tasemel.

Muide, Elioni SK-ga liitunud

endisi tippmehi saab näha

Tallinnas 20.–22. maini Premia

jäähallis toimuval turniiril

Hoki.ee Cup ning 2.–4. juunini

Lätis 16 meeskonna vahel toimuval

turniiril, kus teiste hulgas

võistleb ka näiteks Moskva

oblasti siseministeeriumi

hokivõistkond.

“Harrastajate liiga populaarsus

näitab, et hoki vastu tuntakse

huvi. Ka geograafiliselt

SAAR POLL


KÜSITLEJAID








• pesemisseadmete operaatorina (4 inimest)

• valvetehniku-mehaanikuna (2 inimest)


• tekstiilide vastuvõtjana-sorteerijana

(sobib ka meestele) (6 inimest)

• tekstiilide viimistluse operaatorina

(20 inimest)

• tekstiilide komplekteerijanaandmesisestajana

(8 inimest)

• vahetuse vastutava töötajana (2 inimest)

Soovitatav vanusegrupp on 18–50 eluaastat.

Töö on füüsiline.

Töö on vahetustega 24/7.

Väljaõpe toimub kohapeal.





Eesti hokikoondis (pildil keskel Toivo Suursoo) tegi kevadel südi partii,

kaotades Premia jäähallis sõprusmängus Soome U20 koondisele

3:6. MM-i I divisjoni turniiril pidi aga Eesti leppima vaid kaotustega

ja langes tulevaks aastaks II divisjoni. Foto: Toomas Huik / Scanpix

Distsipliini võidukäik MM-turniiril

• Slovakkias toimuva jäähoki MM-i märksõnaks on hokitreener Olle

Sildre sõnul distsipliin. “Distsipliin ületab sel MM-il oskused. Mängida

oskavad ju kõik,” leiab Sildre. Ta on nõus, et üldine tase on võrdsustunud

ja tänu sellele on üllatused kiired tulema. Just niimoodi

ongi seekordsel MM-il läinud.

• “Kõige ühtlasemalt on mänginud Kanada ja Saksamaa. Soome

aga on üllatavalt rumalalt esinenud. Arvan, et nende agressiivsus

saab neile saatuslikuks,” ennustab Sildre, kes usub, et lõpuks läheb

tiitel nagu tavaliselt mõnele suurele hokiriigile.

peaks jäähoki siia sobima,”

näeb Petersoogi arenguvõimalusi.

Tema meelest tuleks

ala hakata 20 aasta perspektiivis

uuesti nullist üles ehitama.

Kristjan Roos


18 vaba aeg toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee

linnaleht reede, 6. mai 2011

Puhkpillid lähevad ooperisse

Ansambel

OCTOPHONIA

19. sajandi seaded Mozarti ja Rossini

ooperitest puhkpillioktetile

L 7. mai kell 18 Tallinna raekoda

Lastemuuseumi popim

eksponaat on kassaaparaat

• TORE KOHT

Tunamullu septembris

Kadriorus avatud mängulise

ekspositsiooniga

teemamuuseumil Miia-

Milla-Manda (Koidula 21C)

läheb hästi, sest paljud lapsed

on sinna tee leidnud.

Maile Grünbergi tehtud sisekujundusega lastemuuseumis saavad

lapsed ekspositsiooni esemetega mängida. Foto: Miia-Milla-Manda

Foto: Kristjan Roos

Palju üritusi tulekul

• Lisaks Miia-Milla-Manda

iganädalastele muuseumi- ja

stuudiotundidele ning igakuistele

perehommikutele

tähistatakse muuseumis

1. juunil suurejooneliselt lastekaitsepäeva.

Kella 12–18 saab

muuseumis ja selle õues teha

kunsti, osaleda maastikumängus

ja kinnitada keha.

• “18. juunil võtame aga osa

“Kadrioru suveõhtu” üritusest

ning juunis ja augustis viime

läbi lastelaagreid – need on

lähimad projektid. Kuid üks

suurim ja põnevaim projekt

hakkab olema muidugi uue

ekspositsiooni koostamine

ja ülespanek. Oleme teemamuuseum,

mille ekspositsioon

uueneb paari-kolme aasta

tagant. Praegune teema räägib

sõprusest. Uus teema

jääb veel saladuseks,” ütles

muuseumi juhataja Tanel Veeremaa.

Kuus külastab linnamuuseumi

filiaalina tegutsevat lastemuuseumi

keskmiselt 2500

huvilist ja nagu muuseumi

juhataja Tanel Veeremaa ütleb,

peaks iga laps sellises kohas ära

käima kas või selleks, et saada

oma lapsepõlves taoline kogemus.

“Nii mõnigi täiskasvanu

on nentinud, et nende lapsepõlves

taolist kohta ei olnud.

Oleks ju kahju, kui praegused

lapsed peaksid samuti suureks

saades kahetsema, et nad ei

ole lapsepõlves sellisesse muuseumi

sattunud. Vanematele

tahaks aga öelda, et kuigi ekspositsioon

on suunatud peamiselt

lastele, siis tunneksid ka

nemad huvi, mida meie tekstid

räägivad ning kuidas ehk

last mõne mängu juures suunata

ja talle ekspositsiooni teemaga

seotut selgitada,” arutleb

Veeremaa.

Tema sõnul on end hästi ära

majandav muuseum toimima

hakanud esimesest päevast

peale. Mis on aga muuseumis

töötades enim üllatanud

“Võib-olla see, et Eestis

ei olda veel väga harjutud, et

muuseum võib näha välja ka

teistmoodi, kui oleme traditsiooniliselt

harjunud,” vastab

Veeremaa. Ta märgib, et muuseumi

kõige populaarsem eksponaat

on kindlasti vürtspoe

vana kassaaparaat. “Vaatamata

eale on see täiesti töökorras ja

toimiv. Kassaaparaadile astub

populaarsuse poolest aga kannale

rääkiv prügikast. Sageli on

lapsed siin käinud lasteaia või

kooliga ja kui nad nüüd tulevad

tagasi oma vanematega,

siis esimene asi, mida nad neile

juba ukselt tutvustavad, on rääkiv

prügikast,” teab muuseumi

juhataja. Kristjan Roos

KAGUREIS kutsub taas ahvatlevatele kultuuri- ja loodusreisidele:

UUS! PETSERIMAA võlu ja valu 9.–11.09

Ei saa me läbi LÄTITA 12.–14.08

Vanausuliste PEIPSI veerekesest külla Pokumaale 23.–25.09

HAANJAMAA pilvepiirilt metsavenna muldonni 3.–5.06 (2 vaba kohta), 28.–30.07

SETOMAA külaelu läbi aegade 26.–28.05 (6 vaba kohta), 1.–3.08

Kolmepäevaste reiside jooksul külastatakse loodus-, ajaloo- ja kultuuriväärtusi, hinna sees 2 ööd

Pesa hotellis, toitlustamine 3 korda päevas, mugav buss, reisisaatja ja giid.

Reisid algavad ja lõpevad Tallinnas. Reisikavad leiad internetist: www.kagureis.ee

Reiside hind 120 €, Petserimaa 162 €

Lisainfo ja broneerimine: Kagureis OÜ Tallinna büroo, Rävala 8-613, VI korrus,

büroojuhataja Maia Kull, tel 6 463 116, 53 474 957

TELLISKIVI

KIRBUTURG

laupäeviti Telliskivi

Loomelinnakus

(Telliskivi 60a)

kella 10–15

Järgmised turupäevad

7.05, 14.05,

21.05 ja 28.05

Kohtumiseni kirbuturul!

www.kirbuturg24.ee

MAI LÕPUNI

ALLAHINDLUSED

RAAMIDELE

kuni77%

* Pakkumine kehtib plastklaaside tellimisel

Kõva kattega plastklaasid al 25 € (391,17 kr) paar

AR-kattega plastklaasid al 38 € (594,57 kr ) paar

Silmaarsti vastuvõtt (info telefonidel)

Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 6 € (93,88 kr)!

MEIE KAUPLUSED:

RIMI HÜPERMARKET, Sõpruse pst 174/176, tel 6 555 290

MUSTAKIVI KESKUS, Mahtra 1, tel 6 333 350, 6 024 696

RIMI HÜPERMARKET, Haabersti 1, tel 6 568 551

BENTONI KAUBANDUSKESKUS, Õismäe tee 107A, tel 6 512 823

TELLISKIVI KAUBANDUSKESKUS, Telliskivi 61, tel 6 484 359

BRAVO KESKUS, Pae 80, tel 6 010 199

EHA KESKUS, Tartu mnt 49, tel 6 030 081

EUROMEKKA, Punane 52, tel 6 264 813

LÕUNA OSTUKESKUS, Vana-Lõuna 4 / Tatari 51, tel 6 257 805

BALTI JAAM, Toompuiestee 37, tel 6 310 170

*

www.nordoptika.ee


eede, 6. mai 2011 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee vaba aeg 19

Godzilla valges kleidis

Kõik sujus

hetkeni, kui kutt

oli oma jah-sõna

ära öelnud.

Sattusin hiljuti mingit seebikat vaatama, kus üks mees

naisele abieluettepaneku tegi. Mingil hetkel leidis ta

aga tolle kell kolm öösel arvutiekraani eest … pulmaveebikülgi

sirvimas! Sellest tegi jutustaja järelduse, et

meeste piinlik saladus on porno, naistel aga pulmaplaneerimine.

Või kas teate mõnda meesolevust, kes eelmisel reedel

kõik tegemised sinnapaika jättis ning teleka ette kuninglikku

pulma vaatama jooksis Njaa, võib-olla ehk vaid mõned

kallimad ja abikaasad, kes lootsid sellega boonuspunkte

teenida… :)

Kuna aga sel suvel hakkavad nii mõnedki mu sõbrantsid

abielluma, siis näen kõrvalt, milline hullumaja planeerimisega

lahti läheb. Täiesti normaalsed kahe jalaga maa

peal seisvad naised muutuvad äkki hullunud fuuriateks või

pulmaajakirjafriikideks, sest kõik peab ju olema täiuslik.

Kui hiljuti tšikkidega Šotimaal käisime, andis üks sõbrants

mulle pika nimekirja raamatutest,

mida tal on enne pulma

tingimata vaja lugeda.

Üks mu sõbrants otsustas

aga enne pulma lõpuks ometi

oma unelmate kehakaaluni

jõuda. Seega tellis ta pulmakleidi

suuruses 34. Dieet läks

tal vastu ootusi edukalt ning nii otsustas ta endale tissiopi

kinkida – ikka DD, eks! Kui ta siis aga õnnelikult kleiti selga

proovima läks, rebenes see ülalt muidugi ribadeks. Kuna

pulm oli juba järgmisel päeval, suskas ta rätsepale julmalt

500 eurot kätte ja käskis probleemi ära lahendada.

Parim pulm, kus kunagi käinud olen, oli aga siis, kui

pruut veidi enne pulmi teada sai, et mees teda petab. Kõik

sujus hetkeni, kui kutt oli oma jah-sõna ära öelnud. Tšikk

pidas maha minutilise monoloogi, kuidas ta lesbiks hakata

plaanitseb, ning teenis külalistelt koguni aplausi. Tõsi

küll, nüüd on ta uue meessoost kaasaga õnnelikult abielurannas.

Üks paarike vedas aga sõpradega 10 000 euro peale kihla,

et mees saab üksinda pulma korraldamisega hakkama.

Tahaks ka selliseid rikkaid sõpru... Enivei, kutt isegi peaaegu

suutiski pulma ära organiseerida. Tõsi küll, tüdruk pidi

kandma kolm numbrit suuremat kleiti ning pulm toimus

vihmase ilmaga +8 kraadiga telgis, aga raha on raha. Uskumatu,

kuidas muidu normaalsed kokkuhoidlikud inimesed

pulmadega igasuguse

mõõdutunde

kaotavad...

Ahjaa, huvitav

küll, kuidas eksid

oma telefoniga nii

hooletult ringi käivad

Mul tuli eile paarile

neist messida ja mõlemad

pidid uurima, kelle

numbriga tegu, kuna nad

“olid oma telefoni kohvitassi

pillanud”. Yeah right!

dilaila@linnaleht.ee

Bizarro

Tiiger

• RAAMAT

Kuhu küll kõik külad jäid Eestimaa külade tragöödia Laanemõisa küla näitel. I osa

Autor: Lembit Anton

Kirjastus: Canopus

Kõva köide

Lehekülgi: 252

Omaaegne näitleja ja

lavastaja Lembit Anton

kirjeldab Virumaal asuva Laanemõisa

küla ja selle elanike

Sudoku

saatusekeeriseid, projitseerides

selle Eestimaa ja eesti

rahva ajaloo foonile, minnes

ajas tagasi kuni 13. sajandini.

Tohutu hulga näidete ja

faktimaterjali põhjal tõestab

ta, kuidas nõukogude võim

hävitas süstemaatiliselt ja

ettekavatsetult hävituslainete

kaudu sajandite jooksul

välja kujunenud õitsva Eesti

küla, traditsioonid, kombed

ja külakultuuri selge eesmärgiga

hävitada kogu eesti

rahvas. “Kuhu küll kõik külad

jäid” kuulub mälestustetraloogiasse

“Punane katk”,

millest on ilmunud “Selles

sõjas mina ei sure” (2007) ja

“Maakorraldajad” (2010).

Lahtiste uste päevad

Estonia pst 5A I korrusel

9.–13. maini kell 12–19

14.–15. maini kell 11–17

• kunsti- ja käsitöönäitused

• 11. mail kell 17.30 kitarri- ja

lauluõpilaste kontsert

• 13. mail kell 17.30 helmekeede töötuba

(eelregistreerimisega)

UUTELE KURSUSTELE REGISTREERIMINE

www.kultuur.ee

Tel 6 306 508, 56 901 707

© Bulls

© Bulls

Husse lemmikloomatoidud

Soodsad pakkumised!

Arsise Kellade Kool

Pro 20 kg Premium koeratoit 31,90 €

Prima 15+7 kg 37 €

Kõikide kassi kuivtoitudega kaasa

suurepärased hõrgutised (4x100 g)

Kõik naturaalsed maiused –20%

Külasta meid 6.–8. maini Ülemiste laadal

või kaupluses Miisu & Pontu!

Sõpruse pst 211A, tel 6 087 469

www.husse.ee

kutsub 7-10aastaseid lapsi katsetele 20.mail

* kellade ansamblimäng

* klaver

* muusikalugu

* noodiõpetus

Katsetele registreerimine:

Tallinnas

Tartus

6 621 855

7 348 366

info@arsis.ee

tartu@arsis.ee

Lisainfo: www.arsis.ee


KEVADISED PAKKUMISED!

585 KULD

Kuldripatsid al 8,90 €

Kuldketid al 36 €

Kuldkõrvarõngaste ostjale

kingituseks

hõbedast kõrvarõngad!

925

HÕBE

Hõbeehted looduslike kividega

–15%

Viru Keskuse välisküljel

Laikmaa tänaval

tel 6 601 750

OSTAD MEILT

ROTERMANNI KESKUS

Alati soodne kogu pere ostukeskus

Mere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20

Emadepäeva tervitus

hr Rotermannilt!

KAUPA al 3,50 €, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassast

Uudis! Laste kleit

Uudis!

Meeste

šortsid

Uudis! Naiste

öösärk

Uudis! Päikeseprillid

al 2,50 €

Uudis! Laste tossud

Uudis! Laste T-särk

8,50 €

23 €

9,50 €

7,50 €

16,62 €

Uudis! Laste papud

7,90 €

Uudis! Meeste T-särk

3,50 €

Uudis! Naiste stringid

1,60 €

Uudis! Laste kleit

9,10 €

Uudis! Meeste

ujumispüksid

5,20 €

Vaata hinda! Naiste

bikiinid

al 1,99 €

Adelli kauplused asuvad:

Rotermanni keskus, Mere pst 4, 2. korrus E–P 8.30–20

Kadaka tee 46 E–R 10–19, L 10–17, P 10–16

More magazines by this user
Similar magazines