3/13 03.04.2013 - Paldiski Linnavalitsus
29.01.2015 • Views
Share Embed Flag

3/13 03.04.2013 - Paldiski Linnavalitsus

3/13 03.04.2013 - Paldiski Linnavalitsus

3/13 03.04.2013 - Paldiski Linnavalitsus

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
paldiski.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

<strong>Paldiski</strong><br />

Tänases<br />

lehes:<br />

u<br />

l i n n a l e h t • märts 20<strong>13</strong><br />

<strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e häälekandja<br />

Vana talustiili mustriga<br />

põrandad <strong>Paldiski</strong>st<br />

Jurist vastab<br />

küsimustele<br />

„<strong>Paldiski</strong>s on loodud kõik tingimused uute investorite<br />

kaasamiseks. Koos ettevõtlusinkubaatoriga oleme valmis<br />

toetama ka alustavaid ettevõtteid, mis toob tulevikus<br />

<strong>Paldiski</strong>sse uusi töökohti ja parandab linnaelanike heaolu.”<br />

(<strong>Paldiski</strong> linnapea Stanislav Tšerepanovi kõnest Lääne-Harju ettevõtlusinkubaatori<br />

avamisel)<br />

Fotol: <strong>Paldiski</strong> linnapea Stanislav Tšerepanov ja regionaalminister Siim Kiisler asetavad<br />

alustavaid ettevõtteid sümboliseerivaid tibusid ettevõtlusinkubaatorisse.<br />

Lumeskulptuuride<br />

konkursi tulemused<br />

Tervisliku eluviisi<br />

nimel<br />

<strong>Paldiski</strong> esindas<br />

Eestit talimängudel<br />

Baškortostanis<br />

reklaam<br />

KUULUTUSED<br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 1

ETTEVÕTJATE RUBRIIK<br />

PALDISKIS AVATI ETTEVÕTLUSINKUBAATORI BÜROO- JA<br />

SEMINARIKOMPLEKS<br />

Regionaalminister Siim Kiisler, Harju<br />

maavanem Ülle Rajasalu ning <strong>Paldiski</strong><br />

linnapea Stanislav Tšerepanov avasid<br />

18.03 <strong>Paldiski</strong>s pidulikult Lääne-Harju<br />

Ettevõtlusinkubaatori uue ettevõtluskeskkonna,<br />

mille 630m2 suuruses bürooja<br />

seminarikompleksis on leidnud kodu<br />

juba neli <strong>Paldiski</strong> alustavat ettevõtet.<br />

<strong>Paldiski</strong> Ettevõtjate Liidu ja Harju Ettevõtlus-<br />

ja Arenduskeskuse poolt asutatud<br />

Eesti esimese eraalagatusliku ettevõtlusinkubaatori,<br />

MTÜ Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatori<br />

põhieesmärk on Harjumaal uute<br />

äriideede otsimine, alustava ettevõtja toetamine<br />

ning elanikesse ettevõtluspisiku süstimine.<br />

„<strong>Paldiski</strong>st välja kasvanud inkubaator<br />

avas omapärase keskkonna Rae tn 38, 3.<br />

korrus, kuhu on kõik oma äriidedega väga<br />

oodatud. Tänastele ettevõtjatele järelkasvu<br />

kasvatamise eesmärgil oleme alustanud ka<br />

koostööd <strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumiga ettevõtlusõppe<br />

pakkumisel,“ ütles tegevjuht<br />

Enn Laansoo, Jr.<br />

„Omavalitsuste vahel käib väga tõsine konkureerimine elanike<br />

nimel ja võidavad need, kes suudavad kaasa aidata töökohtade<br />

loomisele. <strong>Paldiski</strong> on hea näide, kuidas avalik ja erasektor<br />

Ülle Rajasalu annab loodud ettevõtlusinkubaatorile üle Enn<br />

Laansoo kingituse<br />

Regionaalminister Siim Kiisler ja <strong>Paldiski</strong><br />

Linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugov<br />

üheskoos saavad sellesse panustada. Kui meie inimestel on tööd<br />

ja kasvab perede jõukus, läheb ka meie omavalitsustel paremini,“<br />

ütles regionaalminister Siim Kiisler avamisel.<br />

<strong>Paldiski</strong> linnapea Stanislav Tšerepanov kinnitas omalt poolt <strong>Paldiski</strong><br />

kohaliku omavalitsuse<br />

jätkuvat toetust ettevõtluse<br />

jõudsaks arenguks<br />

<strong>Paldiski</strong> linnas, kus tema<br />

sõnul on selleks olemas<br />

suurepärased eeldused.<br />

„<strong>Paldiski</strong> on aastasadade<br />

vältel kujunenud efektiivseks<br />

sõlmpunktiks Eestit<br />

läbiva transiitkaubanduse<br />

kontekstis. Kuid sellega<br />

meie pakutavad võimalused<br />

ei piirdu,“ ütles Tšerepanov.<br />

„<strong>Paldiski</strong> soodne<br />

ettevõtluskeskkond loob<br />

läbi meie olemasoleva<br />

taristu, ärimaa- ning tööjõuressursi<br />

olemasolu<br />

võimaluse pakkuda siin<br />

terviklikke väärtusahelaid<br />

väga erinevates ärivaldkondades<br />

tegutsevatele<br />

firmadele. <strong>Paldiski</strong>s on<br />

loodud kõik tingimused<br />

Tänukirjad inkubaatori asutajatele ja ehitajatele<br />

Ettevõtlusinkubaatori turundus- ja<br />

kommunikatsioonijuht Sven Ratassepp<br />

(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)<br />

• Väljaandja <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong> • paldiski@paldiski.ee ja tel. 679 06 00, elena.villmann@paldiski.ee • <strong>Paldiski</strong> Linnalehe elektrooniline<br />

aadress: www.paldiski.ee • Foto esikaanel: Jevgeni Komarov • Kujundus Perioodika Repro OÜ • Trükk AS Rebellis

Göteborgi siseareeni ehitaja kolis Pakri teadusparki<br />

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi pressiteade<br />

Refereeritud Eesti Ekspressist<br />

Eesti Ekspressi teatel ehitas tehnoloogiafirma<br />

Apple juhtivtöötaja Californiasse Bay Area<br />

piirkonda villa, kuhu ta otsis interneti kaudu<br />

rustikaalse ilmega põrandat. Otsingu tulemusena<br />

leidis ta Eesti firma Bole, mis toodab<br />

<strong>Paldiski</strong>s loodusliku joonega "kõveraid" põrandaid.<br />

Nii sai kõrgete lagede, suure kamina, basseini<br />

Apple'i tippjuht ostis koju põranda <strong>Paldiski</strong>st<br />

Simmo Saar<br />

1. JVBr-i teabeohvitser<br />

<strong>Paldiski</strong>s asuva 1. jalaväebrigaadi Tagalapataljoni<br />

õppekompanii alustas 11. märtsil<br />

kahenädalast õppelaagrit, mille käigus harjutasid<br />

nelja rühma ajateenijad instruktorite<br />

juhendamisel lahinglaskmist ning linnalahingu<br />

pidamist. Linnalahingu vastutegevuse<br />

läbiviijad kostitasid maju vallutavaid<br />

kaitseväelasi paintball-i kuulidega.<br />

Nii linnalahingu pidamist kui lahinglaskmist<br />

harjutati nädal – linnalahingut ja sellega seonduvat<br />

tegevust viidi läbi <strong>Paldiski</strong>s ja Rummul,<br />

laskmisharjutusi omakorda Potsepa karjääris<br />

Pärnumaal.<br />

Õppekompanii rühmad tegutsesid eraldi –<br />

ühed Harjumaal ja teised Pärnumaal, teise nädala<br />

alguses vahetati kohad ja tegevused.<br />

Rummu endise vangla läheduses lahinglaagri<br />

korraldajate hulka kuuluv 1. Jalaväebrigaadi<br />

Tagalapataljoni 3. õpperühma ülem nooremleitnant<br />

Jakob Jõgi sõnul keskenduti eelkõige<br />

ja tenniseväljakuga häärberi ülakorrus ja kaminasaal<br />

Eestist 170-ruutmeetrise tammepõranda,<br />

lisaks ostis Apple'i mees oma kodukontorisse<br />

25-ruutmeetrise pähklipõranda ning<br />

eritellimusel valminud Bole trepi. Tammepõrand<br />

viimistleti kohapeal eriti uhkeks, sellesse<br />

harjati käsitsi suured vaod. See oli esimene<br />

Bole põrand Põhja-Ameerikas ja Apple'i mees<br />

jäi väga rahule. Kohe tellis ka tema kolleeg endale<br />

<strong>Paldiski</strong>st põranda (116 m2), mis saadeti<br />

tegevusele jao tasandil. „Tegemist<br />

on erinevatest isiksustest<br />

koosnevate jagudega, millede<br />

tegevust tuleb juhendada tulenevalt<br />

individuaalsetest puudujääkidest,“<br />

sõnas Jõgi.<br />

4. õpperühma ülem nooremleitnant<br />

Wolfgang Langi sõnul<br />

oli talvine õppelaager kindlasti<br />

katsumuseks ajateenijatest jaoülematele.<br />

„Metsas on ju külm,<br />

märg, kohati päris ebameeldiv.<br />

See, kuidas ajateenijate tuju üleval<br />

hoida ja neid motiveerida,<br />

sõltub paljuski jaoülema isikuomadustest.<br />

Mis teha – jaoülem<br />

on siin metsas vedur ja peab oma ülesannete<br />

kõrgusel olema,“ ütles Lang.<br />

Samas on linnalahingu harjutamine üks ajateenistuse<br />

maiuspaladest. „Üks mees, kes meil<br />

muidu vabastatud on ja autosid valvab, palus<br />

vabatahtlikult luba osaleda,“ sõnas leitnant<br />

Jõgi.<br />

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

uute investorite kaasamiseks. Koos ettevõtlusinkubaatoriga oleme<br />

valmis toetama ka alustavaid ettevõtteid, mis toob tulevikus<br />

<strong>Paldiski</strong>sse uusi töökohti ja parandab linnaelanike heaolu.“ toonitas<br />

ta. S.Tšerepanov lisas, et <strong>Paldiski</strong> linnavalitsus on esimene<br />

kohalik omavalitsus Harjumaal, kes Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatorit<br />

juba ka rahaliselt toetanud on.<br />

Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaator pakub <strong>Paldiski</strong>s teenuseid,<br />

sh investori leidmine, mis aitavad alustaval ettevõttel jätkusuutlikult<br />

kasvada ja soodsatel tingimustel rentida esinduslikke büroo-<br />

ja koosolekuruume.<br />

Tegutsevale ettevõttele pakume lühi- ja pikaajalist bürooruumide<br />

üürimist ning esinduslikku keskkonda, kus vajadusel oma<br />

partneriga kiire kohtumine läbi viia. Pakume seminari täisteenust.<br />

Tere tulemast Rae tn 38, 3. korrus.<br />

Lisainfo: Rae tn 38, 3. korrus, <strong>Paldiski</strong>, laneinkubaator@heak.<br />

ee tel 5216858<br />

Piltide autor Jevgeni Komarov<br />

Hiljuti lõppenud Göteborgi sise-EM’i areeni<br />

valmistaja, peamiselt spordirajatiste ehitamise<br />

ja rekonstrueerimisega tegelev Eesti ettevõte<br />

Kanstet OÜ avas <strong>Paldiski</strong>s PAKRI Teadus- ja<br />

Tööstuspargile kuuluvas 5000 m2 suuruses<br />

hoonekompleksis uue tootmisliini.<br />

Kanstet OÜ juhatuse liikme Valeri Bukrejevi<br />

sõnul on EM-i korraldajate poolne tagasiside<br />

nende ettevõtte toodangule olnud väga positiivne.<br />

„Rahvusvahelise kergejõustikuliidu<br />

IAAF-i tunnustus annab meile kinnitust, et<br />

oleme õigel teel,” ütles Bukrejev. “Oma edasiseks<br />

arenguks uute ja innovaatiliste lahenduste<br />

väljatöötamisel vajame tugevat partnerit ning<br />

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark suudab meile<br />

selleks pakkuda nii vastavaid teenuseid kui ka<br />

vajalikku taristut,” lisas ta.<br />

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn<br />

Laansoo Jr sõnul on Kanstet OÜ valmistanud<br />

erinevaid spordirajatisi üle maailma juba viimased<br />

20 aastat ning ettevõtte plaanid oma<br />

tehnoloogiate arendusteks on PAKRI Teadus-<br />

ja Tööstuspargi jaoks väga atraktiivsed.<br />

„Usume, et koostöös Tallinna Teaduspargiga<br />

Tehnopol ning Tallinna Tehnikaülikooliga<br />

suudame Kanstetile pakkuda parimat kaasaegse<br />

ärikeskkonna ja teadustöö sünergiat,” ütles<br />

Laansoo.<br />

Kanstet OÜ asutati aastal 1992 Tallinnas grupi<br />

kergejõustiklaste ühistööna, kes olid üheaegselt<br />

Eesti Olümpiakoondise liikmed. Tänaseks<br />

on ettevõttest saanud üks suurimaid<br />

spordiareenide valmistajaid kogu maailmas.<br />

Kanstet on ainuke ettevõtte Baltimaades kes<br />

omab spordiareenide sünteetilise kattematerjali<br />

valmistamiseks IAAF Product Certificate`i<br />

tunnistust. Ettevõte on teostanud töid Eestis,<br />

Rootsis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Hispaanias,<br />

Iraagis, Indias, Iisraelis, Venemaal ja Nigeerias.<br />

California poole teele veebruaris.<br />

Aasta jooksul on Bole USAsse müünud põrandaid<br />

kokku ligi 1000 ruutmeetrit.<br />

Tänavu saavad Eestist põranda teiste hulgas<br />

üks villa Aspeni suusakuurortis ning 11 uut<br />

restoraniketi Joey´s Restaurants söögikohta.<br />

Kanadas läheb Bole põrand maha ühe rikka<br />

alternatiivkunstniku majja, mis ehitatakse<br />

teokarbikujulisena ja ainult loodussõbralikest<br />

materjalidest.<br />

1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ajateenijad harjutasid linnalahingut<br />

Poistele on linnalahing meeltmööda – 1. JVBr-i võitlejad maja vastasest<br />

puhastamas<br />

Ajateenijate ülesanne oli muude tegevuste<br />

hulgas mahajäetud majade hõivamine vastase<br />

tule all olles. „Kasutame sellistel õppustel motivaatorina<br />

paintballi-relvi,“ ütles Jõgi. „Kuigi<br />

toidupallist kuulid on ohutud ega tee kahju,<br />

näitavad meie kogemused, et ründajad on<br />

nende olemasolust teadlikena ettevaatlikumad<br />

ning täidavad oma ülesandeid korrektsemalt.<br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 3

Tööispektsiooni jurist vastab küsimustele<br />

Küsimus:<br />

„Kas tööandjal on õigus jätta alamtunnitasu<br />

tõstmata 1.80 eurolt tasemele 1.90<br />

eurot töötatud tunni eest, eeldusel, et<br />

"Teenimine lisana toimub ka läbimüügi<br />

pealt ja kui tunnitasu (1.80) liita läbimüügilt<br />

saadava tasuga ja jagada saadud summa<br />

tundide arvule tulebki lõppkokkuvõttes<br />

tunnitasu 1.90 või veidi suurem".<br />

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektorjurist<br />

Kaia Taal:<br />

Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 6<br />

alusel kehtestab Vabariigi Valitsus töötasu<br />

alammäära, millest väiksemat töötasu<br />

täistööajaga töötaja saada ei või. Juhul,<br />

kui kokkulepitud töötasu koosneb osadest,<br />

sh majandustulemustelt või tehingutelt<br />

makstavatest tasudest, ei saa igakuine<br />

makstav töötasu olla väiksem kui<br />

kehtestatud töötasu alammäär.<br />

Seega võib täistööajaga töötaja töötasu<br />

kujuneda kokku tunnitasust 1,80 eurot<br />

ja tasust läbimüügi eest, kui töötasu ühes<br />

Mis saab lapsest, kes saab lapse<br />

kuus makstakse vähemalt alammääras<br />

(alates 01.01.20<strong>13</strong>.a. 320 eurot).<br />

Garanteeritud töötasu suurus ja selle arvutamise<br />

viis (see, kuidas kokkulepitud<br />

töötasu erinevatest osadest kujuneb) tuleb<br />

TLS § 5 lg 1 p 5 alusel töötajale töölepingu<br />

kirjalikus dokumendis teavitada.<br />

Küsimus:<br />

Kas tööandjal on õigus keelduda töötajale<br />

puhkuse andmisest osana, kui see lõpeb<br />

enne graafikujärgsete puhkepäevade algust,<br />

sest need on nagunii töötaja vaba<br />

aeg Kas puhkus peab alati lõppema nädalavahetusega<br />

Puhkuste ajakava seda<br />

puhkuseosa ei sisalda.<br />

Noore inimese elu saab seoses lapse saamisega<br />

paratamatult pea peale pööratud:<br />

paljudel noortel tuleb lapse saamisel kool<br />

pooleli jätta, sest kõigeks ei jätku aega, raha<br />

ja energiat. Ilma hariduseta pole aga noorel<br />

suuri väljavaateid, et võimaldada endale ja<br />

oma lapsele loodetud tulevikku.<br />

Noore ema õlekõrreks otsides väljapääsu<br />

keerulisest olukorrast on toetav perekond<br />

või kaasa. Tugisüsteemi olemasolul on paljud<br />

noored suutnud lapse kõrvalt minna<br />

tagasi kooli ning saanud hariduse, mis pakub<br />

eneseteostust emale ja paremaid väljavaateid<br />

tema perele. Kuid paljudel noortel<br />

emadel puudub pere tugi ning nende aitamiseks<br />

lõi MTÜ SEB Heategevusfond sel<br />

kevadel spetsiaalse stipendiumiprojekti.<br />

„Noore ema stipendiumi idee tekkis asendus-<br />

ja turvakodude lastele abi pakkudes,<br />

kellele oleme juba kolm aastat õppestipendiume<br />

jaganud. Kogesime, et keeruline on<br />

neil noortel, kes saavad lapsevanemaks teismelise<br />

eas ja kel on lapse sünniga seonduvalt<br />

õpingud pooleli jäänud. Noore ema stipendiumiga<br />

astume sammukese edasi ennetustegevuses,<br />

et toetada neid noori, kes soovivad<br />

ühendada lapsekasvatamist õpingutega,<br />

aga toetav tugiring pigem puudub,“ ütles<br />

SEB heategevusfondi projektijuht Kati Käpp.<br />

Noorte emade toetamisega tegelev MTÜ<br />

Caritas juhatuse liige Heidi Rätsep ütleb,<br />

et noored emad nimetavad ise kõige suuremaks<br />

mureks majanduslikke raskusi.<br />

„Sageli on noorel emal jäänud lõpetamata<br />

põhikool või gümnaasium. Noort ema tuleb<br />

toetada emadusega kohanemisel ja beebi<br />

eest hoolitsemisel. Õpingute jätkamise<br />

puhul on keeruliseks ülesandeks õpingute<br />

ja lapsehoiu ühendamine, sest last ju kooli<br />

kaasa võtta ei saa. Väikese lapse emana<br />

haridusteed jätkates on raske ka õpingute<br />

kõrvalt töötamine. Küsimus on, kuhu ta paneb<br />

oma lasteaiakohta mitteomava 1,5-aastase<br />

pisikese lapse ajaks, kui ta ise tööl on<br />

Seetõttu on väga oluline, et noor ema saaks<br />

oma õpinguid jätkata, et kindlustada endale<br />

enam valikuvõimalusi,“ lisas Rätsep.<br />

Stipendiumi saab taotleda lisaks õppemaksu<br />

hüvitamisele ka lastehoiu teenuse eest<br />

tasumiseks, igakuise isemajandamisraha<br />

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektorjurist<br />

Kaia Taal:<br />

Töölepingu seaduse (TLS) § 68 lg 5 alusel<br />

tuleb põhipuhkus kasutada kalendriaasta<br />

jooksul ja põhipuhkust antakse osadena<br />

üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14<br />

kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama<br />

järjest. Tööandjal on õigus keelduda<br />

põhipuhkuse jagamisest lühemaks<br />

kui seitsmepäevaseks osaks.<br />

TLS § 69 kohaselt on tööandjal õigus<br />

koostada aasta esimese kvartali, so märtsikuu<br />

lõpuks puhkuste ajakava, mis on<br />

pooltele kohustuslik. Töötajal on õigus<br />

ajakavasse märkimata puhkust kasutada<br />

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis<br />

(nt ka e-kiri, faks) sellest ette teatades<br />

14 kalendripäeva.<br />

TLS § 19 p 1 sätestab, et töötajal on õigus<br />

keelduda töö tegemisest puhkuse kasutamise<br />

ajal.<br />

Seega kui pooled on kokku leppinud puhkuse<br />

kasutamises osadena, kuid kõne all<br />

olevat puhkuseosa polnud puhkuste ajakavas<br />

ja töötaja teatab tööandjale selle osa<br />

kasutamisest ette 14 kalendripäeva, siis ei<br />

saa tööandja eelpool toodud põhjendusega<br />

puhkuse andmisest keelduda. Seadus<br />

ei keela puhkuse kasutamist tööst vabal<br />

ajal. Puhkust kasutatakse kalendripäevades<br />

ja puhkuseaja hulka jääb tavaliselt ka<br />

iganädalane puhkeaeg<br />

(eelduslikult<br />

laupäev ja<br />

pühapäev), mis<br />

on samuti töötajale<br />

tööst vaba<br />

aeg.<br />

Tööinspektorjurist<br />

Kaia Taal<br />

saamiseks või õppevahendite soetamiseks.<br />

Endiselt saavad stipendiumi taotleda kõik<br />

vanemliku hooleta noored, kes õpivad kutseõppeasutuses<br />

või kõrgkoolis. Sel aastal on<br />

stipendiumifondi suurus kokku 50 000 eurot<br />

ja järgmine stipendiumivoor algab augusti<br />

lõpus, kui on võimalik esitada taotlus<br />

sügissemestri õpinguteks.<br />

Kevadsemestril saab SEB Heategevusfondilt<br />

igakuist stipendiumi noor naine, kes on<br />

üles kasvanud lastekodus ja on praeguseks<br />

kahe lapse ema. Tema kõrval on elukaaslane,<br />

kes on aga töövõimetu ja sõltub suuresti<br />

sotsiaaltoetustest. Noorest naisest saab<br />

kooli lõpetamise järel tervishoiu valdkonna<br />

töötaja, kuid õpingute kõrvalt ta tööl käia ei<br />

jõua. Igakuine isemajandamise raha on sellele<br />

perele suureks abiks, et pereemal õpingud<br />

pooleli ei jääks.<br />

Kui teate kedagi, kes võiks kandideerida<br />

noore ema või vanemliku hooleta noore stipendiumile,<br />

siis infot saab kodulehelt www.<br />

heategevusfond.ee ning küsimused saab<br />

saata e-kirja teel aadressile<br />

stipendium@heategevusfond.ee.<br />

4 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>

Keila-Joa pargis jätkuvad rippsildade ehitustööd<br />

Kristjan Maasalu<br />

RMK loodushoiuosakonna<br />

Tallinna piirkonna juhataja<br />

Keila-Joa park (http://www.google.ee/search)<br />

RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi<br />

renoveerimis- ja ehitusprojekti<br />

ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis<br />

toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd<br />

ning projekti valmimistähtaeg<br />

on juulis.<br />

RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna<br />

juhataja Kristjan Maasalu sõnul on<br />

mullu novembris alustatud ettevalmistustööd<br />

Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks<br />

ja objektide ehitamiseks lõpule<br />

viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus<br />

eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad<br />

ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad<br />

külastajaid,” selgitas Maasalu ning<br />

lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased<br />

load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist<br />

ning Keila vallavalitsusest.<br />

Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus<br />

paekiviastmetega treppidele, paigaldatud<br />

rippsildade taridetailid ning hetkel käib<br />

vundamentide valamine.<br />

Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete<br />

osade ehitus ning siis asutakse eemaldama<br />

ka tabalukke, mis olid sildadele<br />

pulmatraditsioonide käigus kinnitatud.<br />

Mais alustatakse paekivist treppide astmete<br />

ja käsipuude paigaldamisega. Kuna<br />

peale 20<strong>13</strong>. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid<br />

ei tohi sildadele lukke enam<br />

kinnitada, pakub RMK võimalust vanale<br />

pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida.<br />

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid<br />

saata aadressile keilajoa@rmk.ee.<br />

Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja<br />

finantseerib Keskkonnainvesteeringute<br />

Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks<br />

on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne<br />

pargiala suurusega 34,2 hektarit,<br />

millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit.<br />

Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest<br />

on ajastule omane pargi väikevorm ja<br />

see kuulub muinsuskaitse alla.<br />

RMK on metsaseadusega moodustatud<br />

riigitulundusasutus, mille põhiülesanne<br />

on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine.<br />

RMK kasvatab metsauuendusmaterjali,<br />

korraldab metsatöid, viib<br />

läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb<br />

metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob<br />

RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse<br />

võimalusi puhkealadel, viies Eesti<br />

rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal<br />

ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada<br />

on 38% Eesti metsadest.<br />

4. mail 20<strong>13</strong> toimub <strong>Paldiski</strong> Talgupäev 20<strong>13</strong><br />

Tänavune <strong>Paldiski</strong> Talgupäev 20<strong>13</strong> toimub maikuu esimesel<br />

laupäeval 4. mail 20<strong>13</strong>. Talgupäeva eesmärk on<br />

panustada <strong>Paldiski</strong> elukeskkonna puhtusesse, edendades<br />

linnaelanikes aktiivset hoiakut ja tugevdades<br />

kohalikku kogukonda.<br />

Sel aastal <strong>Paldiski</strong> linnas korraldatav talgupäev on juba neljas.<br />

Üritusele oodatakse 150 osalejat nii <strong>Paldiski</strong>st, kui ka mujalt.<br />

Tänaseks on üritusega liitunud Harju Matkaklubi, EELK <strong>Paldiski</strong><br />

Nikolai kogudus ja Naiskodukaitse <strong>Paldiski</strong> jaoskond. Samuti<br />

on sõlmitud esimesed sponsorkokkulepped. Rahaliselt toetab<br />

üritust Heategevusfond Uus Laine ning kahe 30 m3 prügikonteineriga<br />

varustab AS Green Marine.<br />

<strong>Paldiski</strong> Talgupäev 20<strong>13</strong> meeskond ootab <strong>Paldiski</strong> elanikelt ettepanekuid<br />

mida ja kus talgupäeva raames ära teha. Peamine<br />

eesmärk on koristada prügi ning likvideerida omavoliliselt tekitatud<br />

prügikohad. Ideid ja ettepanekuid ootame e-maili teel<br />

jaanus.saat@paldiski.net või posti teel Rae 38, <strong>Paldiski</strong>.<br />

Samuti kutsume üles kõiki korteri- ja garaažiühistuid <strong>Paldiski</strong><br />

Talgupäevaga liituma ning korrastama talgupäeva raames oma<br />

ühistu territooriumit.<br />

Registreerumine <strong>Paldiski</strong> Talgupäevale on alanud ning kestab<br />

kuni 3. maini. Registreeruda saab aadressil www.teemara.ee.<br />

<strong>Paldiski</strong> Talgupäeva 20<strong>13</strong> korraldaja on <strong>Paldiski</strong> Linnavolikogu<br />

sotsiaal- ja humanitaarkomisjon.<br />

Jaanus Saat<br />

Gsm 53 463 099<br />

jaanus.saat@paldiski.net<br />

UUS TEENUS-REHABILITATSIOON!<br />

Keila Tervisekeskus hakkab osutama laste rehabilitatsiooniteenust.<br />

Keila Tervisekeskus sõlmis lepingu Sotsiaalkindlustusametiga, et hakata alates aprillikuust puuetega lastele<br />

vanuses kuni 18 aastat pakkuma rehabilitatsiooniteenuseid. Tervisekeskuse ja ka Keila linna jaoks on tegemist<br />

uue teenussuunaga, mille eesmärk on eelkõige Keila ja ümbruskonna puuetega lastele võimaldada nii<br />

rehabilitatsiooni plaanimist kui ka teostamist. Tervisekeskuses on olemas head ja senini paljuski kasutamata<br />

võimalused füsioteraapia läbiviimiseks, aga ka loovteraapiate jm. sinna valdkonda kuuluvate teenuste tarbeks.<br />

Riiklikult kinnitatud ulatuses rahastatakse teenuseid Sotsiaalkindlustusameti poolt.<br />

Registreerimine toimub: E-R 9.00 - 17.00<br />

Telefonil: 6 737 637<br />

E-postiga: tervisekeskus[ät]keila.ee<br />

Postiga: Keila Tervisekeskus OÜ (Rehabilitatsioon) <strong>Paldiski</strong> mnt.17 Keila 76 607<br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 5

Rõõm ilusast päevast <strong>Paldiski</strong> Muusikakoolis!<br />

Maie Koldits<br />

G.Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pedagoogmetoodik<br />

Rene Eespere südamessemineva lauluga „Ärkamise<br />

aeg“ alustati Eesti 95. sünnipäevale<br />

pühendatud kontserti <strong>Paldiski</strong> Muusikakoolis<br />

27.veebruari õhtul.<br />

Esines õpetajate-õpilaste ühine vokaalinstrumentaalansambel<br />

direktor Ljudmila<br />

Maslakova(vokaal) ja Stanislav Maksimov<br />

(instrumentaalansambel) juhendamisel, esitati<br />

laul „Mu isamaa armas“, mis oli teine märgiline<br />

sõnum eri rahvuste ühises laulus. <strong>Paldiski</strong>s elab<br />

ja õpib ning õpetab muusikakoolis palju venelasi,<br />

kellele Eesti on isamaa. Tore, kui see on ka<br />

neile armas.<br />

Edasi järgnes kontsert eesti heliloojate muusikast,<br />

kus kavas olid esindatud eri stiilid ja<br />

ajastud, laste lühipalad ja suuremate meistrite<br />

nõudlikumad oopused: Karl August Hermann,<br />

Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Mart Saar, jt klassikud,<br />

samuti popmuusikud Tõnis Mägi, Arne<br />

Oit, Olav Ehala.<br />

Birgit Tomson ja instrumentaalansambel<br />

27.veebruari õhtul toimus <strong>Paldiski</strong> Muusikakoolis Eesti Vabariigi<br />

95.aastapäevale pühendatud kontsert<br />

Pille-Riin Pärnala-Roots<br />

<strong>Paldiski</strong> Muusikakooli II kl õpilase lapsevanem<br />

Ei puudunud praegusaja kuulsad autorid<br />

Rein Rannap, Riine Pajusaar, Urmas<br />

Sisask.<br />

Paneb imetlema õpetajate entusiasm lugude<br />

leidmisel, nende õpetamisel, ka õpilastele<br />

seadmisel.<br />

Vahelduvalt järjestatult mõjusid klaveri,<br />

flöödi, kitarri, klarneti palad ja laulud<br />

emotsionaalse läbilõikena eesti muusikast<br />

ja <strong>Paldiski</strong> muusikutest. Esines õpetajaid<br />

ja igas vanuses noori muusikuid.<br />

Päris-päris pisikesed näitasid liikumis- ja<br />

laulurõõmu Veronika Prihodko soleerimisel.<br />

Õpetaja Marilys-Mirjam Kurg tõi välja<br />

oma viiuliõpilased, kellele ta oli väga toredasti<br />

seadnud eesti rahvalaulu „Kus on minu<br />

koduke“ , kus koosmängurõõmu said kogeda<br />

ka alles esimesi mänguvõtteid omandav pillihuviline<br />

ning kelle poognakäekest pidi õpetaja<br />

veel lavalgi abistama.<br />

Kuulama pani Tõnu Kõrvitsa „Pilvede laulu“<br />

viimistletud kõlaga värvirohke esitus Arina<br />

Makarenkolt. Südamesse läks Birgit Tomsoni<br />

soleerimisel ilusa kitarriduo<br />

saatel kaunitähendusliku<br />

sõnumiga Arne Oidi laul<br />

„Laululinnuhaldjas“. Tõeliselt<br />

kurb oli Janeli Pärniku<br />

mängitud Riine Pajusaare<br />

klaveripala „Nukker delfiin“,<br />

õrn ja armas Arabella<br />

Vallsalu esitus Raimo Kangro<br />

palaga „Aga Tuhkatriinu<br />

on nii ilus“.<br />

Koolile ja ilmselt õpilastelegi<br />

rõõmuks on <strong>Paldiski</strong><br />

muusikakoolil noor energiline<br />

meesõpetaja Stanislav<br />

Viiuliansambel<br />

Maksimov – ta juhatas ansambleid ja võimaldas<br />

õpilastel kuulata kui kaunisti kõlab klarnet<br />

oskaja huulil. Pianist Irina Maslakovaga esitati<br />

Artur Kapi klarnetipala.<br />

Mõnusad olid kergemate žanrite lood väsimatute<br />

õpetajate Margus Minni ja Riho Joonase<br />

ning Veera Nöpsi esituses. Margus Minni seaded<br />

kitarridele ja ansamblitele suudavad köita<br />

ja hoida noori püsivust nõudva muusikaõppimise<br />

juures.<br />

Mängiti duos ja mitmekesi teoseid Olav Ehalalt,<br />

Arne Oidilt, Tõnis Mägilt, Rein Rannapilt,<br />

kellelt oli ka energiline lõpulugu Veera Nöpsi ja<br />

Maie Kolditsi (külalisena) esituses.<br />

Kogu selle kava kokkupanija tänuväärse ürituse<br />

vedaja on juba mitmendat aastat õpetaja Veera<br />

Nöps, kes ütleb: oma riiki peab ju armastama ja<br />

lapsi õpetama teda austama!<br />

Saalitäie kuulajate meeleolu kontserdi lõppedes<br />

võiks kokkuvõtvalt väljendada Elisabeth Leena<br />

Pondre esitatud Raimond Lätte pala pealkirja<br />

sõnadega: Rõõm ilusast päevast!<br />

Kontserdi kavasse oli valitud Eesti heliloojate loomingut, nagu<br />

Rene Eespere „Ärkamise aeg“, Ülo Vinter „Põhjamaa“, teiste seas<br />

kõlasid rahvalik laul „Mu isamaa armas“ ja Eesti rahvalaul „Kus<br />

on minu koduke“ ning veel mitmete Eesti heliloojate loomingut.<br />

Kuulajatele pakuti väga huvitavat kava (Eesti heliloojailt - Rudolf<br />

Tobias, Urmas Sisask, Artur Kapp, Artur Lemba, Mart Saar, Mihkel<br />

Lüdig, Raimund Lätte, Raimo Kangro, Tõnu Kõrvits, Karl August<br />

Hermann, Riine Pajusaar, Tõnis Mägi, Arne Oit, Olav Ehala)<br />

ja heatasemelist esitust nii <strong>Paldiski</strong> Muusikakooli laste- kui muusikapedagoogide<br />

poolt.<br />

Taas oli armas kuulda erinevatel pillidel musitseerivaid õpilasi<br />

ning lauljaid esitamas heliloomingut armastusest kodumaa ja<br />

kodu vastu ning armastuse tähtsusest meie igapäevaelus.<br />

Traditsiooniliselt oli võimalus kohtuda ja kuulata külalisesineja<br />

Maie Koldits´it Georg Otsa nimelisest Muusikakoolist. Ülevaks<br />

lõppakordiks esitati koos muusikapedagoog Veera Nöps`iga klaveril<br />

Rein Rannapi „Kosmoseturisti blogi“.<br />

Õpetajate ansambel<br />

Hea oli tõdeda, et kõik kontserdil esinenud andsid endast parima ning see<br />

jõudis kuulajateni. Palju tänu <strong>Paldiski</strong> Muusikakooli õpilastele, muusikapedagoogidele<br />

väga hea kontserdi eest!<br />

6 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

Lumeskulptuuride võistlus on lõppenud ja võitjad selgunud<br />

Kevad murrab jõuliselt sisse talve volialasse ning kuldsed ja soojad päikesekiired<br />

sulatavad iga päev jõudsalt meie muuseumi hoovile viimase<br />

paari kuu jooksul püstitatud lumeskulptuuride kumerusi. Siis võtab aga<br />

talv taas võimust ja külm tõmbab omakorda lumele jälle peale tugeva<br />

jääkooriku. Sellise loodusjõudude toimetamise ja sehkendamise toimel<br />

on kunstiteosed küll tundmatuseni muutunud, kuid töödest tehtud fotod<br />

jäävad siiski meenutama imeilusat lumerohket talve, kauneid ja põnevaid<br />

skulptuure ning nende tegijate saginat, naeru ja hõiskeid.<br />

Niisiis, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis 18. veebruarist kuni 9.<br />

märtsini toimunud lumeskulptuuride võistlus on nüüdseks läbi saanud.<br />

Hea meel on tõdeda, et konkursil osales koguni 27 võistkonda, mille liikmetest<br />

enamus olid lapsed. Julgelt võib ka väita, et tegutsemise rõõm<br />

oli suur ning skulptuuride valmimise protsess osalejatele vahva ja lõbus.<br />

Töid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus skulptor Tiiu Kirsipuu,<br />

prantsuse skulptor Made, <strong>Paldiski</strong> Linnavolikogu liige Jaanus Saat, <strong>Paldiski</strong><br />

Linnaraamatukogu juhataja ja muuseumi nõukogu esimees Aeri<br />

Salme ning Amandus Adamsoni järeltulijad Hildegard Carlsson, Stefan<br />

Carlsson ja Sofia Daniels.<br />

Kõige enam hääli kogus žüriilt võistlustöö nimega „Kassipoeg“ (autorid<br />

Dolznikova Anastassia, Djabina Jevgenia, Kaiko Polina).<br />

Teise koha vääriliseks tunnistati kassikujuline koobas „Kirri-Miisu“<br />

(Rosann Lichtfeldt, Lee Teär, Joonas Mägi) ning kolmanda koha sai<br />

skulptuur „Krokodill“ (Rudkov Nikita, Nazarina Arnold). Eripreemiad<br />

jagasime välja ka töödele „Dalmaatsia koer“ (Anastasia Jermitšova)<br />

ja „Loomaaed“ (Rauno Rikand, Roland Tamm, Markus Siller).<br />

Veel märgime ära võistlustöö „Diivan“ ja selle autori Nadeżda Jermitšova.<br />

Lisaks sellele, et ta pälvis žürii kiidusõnad ja tõi endaga kaasa kujusid<br />

tegema ka mitu loovusarengu stuudio Bjarte õpilast, oli ta meie<br />

võistluse ainus täiskasvanust osaleja.<br />

Võidutöödega saab lähemalt tutvuda lingil http://public.fotki.com/<br />

Amandus-Adamson/lumeskulptuuride-vistlus/. Sealtsamast on võimalik<br />

näha ka kõiki teisi võistlusel osalenud töid. Viite lingile leiab ka<br />

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi koduleheküljelt www.amandusadamson.eu/est<br />

ja Amandus Adamsoni Facebooki leheküljelt.<br />

Võitjatele pani auhinnad välja maitsvaid ja kvaliteetseid Gruusia teid<br />

Eestisse vahendav teebränd Gurieli Export.<br />

Kui needsamad, alguses mainitud, loodusjõud meid ka järgmisel aastal<br />

soosivad ja lund jätkub, on hoovile oodatud kerkima uued skulptuurid<br />

ja tegutsema järjekordsed noored ja vanemad kujurid.<br />

„Krokodill“ (Rudkov Nikita,<br />

Nazarina Arnold), III koht<br />

„Kassipoeg“ (autorid Dolznikova Anastassia, Djabina Jevgenia, Kaiko<br />

Polina), I koht<br />

„Kirri-Miisu“ (Rosann Lichtfeldt, Lee Teär ja Joonas Mägi), II koht<br />

„Dalmaatsia koer“<br />

(Anastasia Jermitšova),<br />

eripreemia<br />

„Loomaaed“ (Rauno<br />

Rikand, Roland Tamm,<br />

Markus Siller), eripreemia<br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 7

<strong>Paldiski</strong> huvikeskuse minimiss 20<strong>13</strong><br />

8. märtsil toimus <strong>Paldiski</strong> huvikeskuses konkurss „<strong>Paldiski</strong> huvikeskuse<br />

minimiss 20<strong>13</strong>”. Võistlust valmistati ette pea kuu aega,<br />

osalejate koosseis muutus pidevalt. Kokkuvõttes jõudis finaali<br />

ainult viis tüdrukut. Kõik osavõtjad pabistasid väga, valmistusid<br />

etteasteks talendikonkursil, meisterdasid kingitusi emadele,<br />

õppisid tantse ja muidugi ihkasid väga võita. Võistlus toimus<br />

rahvusvahelisel naistepäeval ning ükski osaleja ei jäänud ilma<br />

kingitusest ega lilledest – igaüks pälvis väljateenitud tiitli.<br />

Karina Jedigarova (10 a) pälvis minimiss-kütkestaja tiitli. Karina<br />

ei osalenud konkursil, kuid rõõmustas publikut imelise idamaise<br />

tantsuga.<br />

Minimiss Uus Laine – Kristina Kavelitš (11 a). Kristina sai<br />

eripreemia ja rahalise kinkekaardi heategevusfondi Uus Laine<br />

esindajalt Jaanus Saadilt.<br />

Minimiss naeratus – Valeria Saffarova (9 a)<br />

Aliase turniir<br />

Viimased päevad enne kevadvaheaega olid<br />

huvikeskuses väga kaasakiskuvad ja tihedad.<br />

Emakeelepäeval 14. märtsil toimus Aliase<br />

mängu turniir. Sõnaseletamismängus osales<br />

neli võistkonda. Esimese koha saavutas siniste<br />

võistkond, kuhu kuulusid Lolita (tantsuõpetaja),<br />

Luiza Tolokonnikova ja Jana Staškova.<br />

Minimiss glamuur – Jane Jakson (9 a)<br />

Minimissi II printsess – Arina Jermitšjova (11 a)<br />

Minimissi I printsess ja publiku lemmik – Aleksandra Danilova<br />

(14 a)<br />

Konkursi peavõidu ja 20<strong>13</strong>. aasta minimissi tiitli pälvis Kristina<br />

Kavelitš (11 a).<br />

Ürituse korraldaja ja eestvedaja oli Anastassia Pospelova. Tema<br />

on ka 2004. aasta <strong>Paldiski</strong> missi tiitli kandja – kõige esimese<br />

meie linnas toimunud iludusvõistluse võitja. Anastassia veetis<br />

kõik viimased laupäevad tüdrukute proovides ja treeningutel,<br />

toetas neid ja süstis neisse motivatsiooni. Ta ei pabistanud sugugi<br />

osalistest vähem. Tulemus õigustas aga ootusi!<br />

Eraldi tänu perfektse esinemise eest kuulub huvikeskuse teatriringi<br />

tüdrukutele Valeria<br />

Dmitrijevale, Nastja Topilskajale<br />

ja Katja Ptitsõnale!<br />

Suur tänu ka kõigile<br />

külalistele, pealtvaatajatele<br />

ja lapsevanematele, kes<br />

osalejaid toetasid, ning samuti<br />

austatud žüriiliikmetele,<br />

kes osalejaid õiglaselt<br />

hindasid, nimelt Jaanus<br />

Saadile, Jevgeni Šimanskile<br />

ja Bogdan Omeltšukile!<br />

Kohtumiseni järgmisel<br />

missivõistlusel!<br />

Vastlad <strong>Paldiski</strong> vene gümnaasiumis<br />

15. märtsil osales huvikeskus vastlate<br />

tähistamisel <strong>Paldiski</strong> vene gümnaasiumis,<br />

kus noorsootöötajad korraldasid<br />

1.–9. klasside õpilastele värskes<br />

õhus võistkondlikke mänge ja ringmänge.<br />

Pärast süüdati Masljenitsa, et<br />

saata ära pakaseline talv ja tervitada<br />

päikeselist kevadet.<br />

Minimiss Kristina Kavelitš<br />

Ladina-Ameerika tantsu BACHATA meistriklass<br />

15. märtsi õhtul toimus huvikeskuses<br />

bachata-tantsu meistriklass, mille<br />

käigus said tüdrukud selgeks bachata<br />

põhisammud ja tants võis lahti minna.<br />

Meistriklassi juhendaja Lolita märkis,<br />

et kõik tüdrukud olid väga püüdlikud<br />

ja et igaühes neist on olemas ladinaameerikalik<br />

säde ja energia. Loodame<br />

väga, et selliseid meistriklasse korraldatakse<br />

huvikeskuses veel ja mitte ainult<br />

üks kord!<br />

8 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>

<strong>Paldiski</strong> huvikeskuse noortekogu<br />

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

Toimus huvikeskuse noortekogu esimene koosolek, mille käigus<br />

tutvusid noored noortekogu põhikirjaga, valisid enda seast<br />

esimehe, sekretäri/protokollija, arutasid nõukogu sümboolikat<br />

ja mitmesuguste ürituste korraldamist huvikeskuses. Tehti ettepanek<br />

pidada aprillis paroodiapäev, fotokonkurss „Linna parim<br />

naeratus”, võistlus „<strong>Paldiski</strong> laululaps 20<strong>13</strong>”, Twisteri-mängu<br />

turniir ning volbriööl pidžaamaõhtu. Noortekogu liikmed on<br />

ürituste korraldamisega juba pihta hakanud.<br />

Kevadise koolivaheaja päevalaager Õnnelikud Näod<br />

Tervisliku eluviisi nimel!<br />

<strong>Paldiski</strong> linna noorte algatusrühm<br />

Kevade alguse puhul korraldati meie linna elanikele<br />

sportlikke eluviise propageeriv tantsu- ja spordietendus.<br />

Korraldajate soov oli näidata meie linna noortele<br />

isikliku eeskuju najal, et vaba aega saab ja tuleb veeta<br />

tervislikult.<br />

Etendusel näitasid oma oskusi tänavavõimlemisstiili<br />

workout esindajad. Workout on uus fitnessi suund, kus<br />

treenimiseks kasutatakse oma keharaskust.<br />

Tantsustuudio JJ-Street esitas publikule ka hiphopja<br />

locking-stiilis tantsunumbreid. Rahvusvahelistel<br />

võistlustel koondmeeskonna Original Skill Crew eest<br />

võistlev <strong>Paldiski</strong> tantsutrupp esitas breiktantsu.<br />

Üritus toimus pühade eelõhtul, 28. märtsil <strong>Paldiski</strong><br />

Vene gümnaasiumis.<br />

Täname siiralt toetuse eest ürituse peasponsorit,<br />

<strong>Paldiski</strong> Põhjasadama juhti Aleksei Tšuletsi, kes tuli<br />

noortele vastu ja toetas märkimisväärse summaga.<br />

Avaldame tänu sotsiaaldemokraatlikule erakonnale<br />

ja linnapeale Stanislav Tšerepanovile, kes ürituse<br />

korraldamisest aktiivselt osa võttis.<br />

Suur tänu <strong>Paldiski</strong> Vene gümnaasiumi juhtkonnale loa<br />

eest kooli ruume kasutada.<br />

Täname ka Elena Villmanni ürituse korraldamisel<br />

osutatud abi eest.<br />

Kevadisel koolivaheajal 18. kuni 23. märtsini toimus huvikeskuses<br />

esimest korda laste päevalaager. Tänu <strong>Paldiski</strong> linnavalitsuse<br />

ja heategevusfondi Uus Laine toetusele õnnestus meil<br />

alandada laagri hinda 57 eurolt 40 eurole. Arvestades, et tavaliselt<br />

kestavad laagrid viis päeva, oli see kuuepäevase laagri eest<br />

väga soodus hind. Lapsed said kolm korda päevas süüa, osaleda<br />

mitmekülgses üritusteprogrammis ja käia ekskursioonil Tallinnas.<br />

Usume, et see oli töötavate lapsevanemate jaoks suur lisaväärtus,<br />

sest kindlasti soovivad nad, et laste vaba aeg oleks ka<br />

koolivaheajal kaasakiskuvalt ja tihedalt sisustatud.<br />

Põhjalikku teavet huvikeskuse ürituste kohta leiate meie internetilehekülgedelt<br />

www.vk.com/huvikeskus ja www.facebook.<br />

com/<strong>Paldiski</strong>Huvikeskus, kus saab vaadata ka fotosid varasematest<br />

üritustest. Helistage meile telefonil 679 0606.<br />

Loodame, et üha rohkem meie linna noori eelistavad<br />

piiramatule alkoholitarbimisele tervislikku, aktiivset<br />

ja positiivsust täis elu.<br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 9

Vanemate klasside õpilaste ball<br />

Arina Makarenko, 7.a klass<br />

Foto: Jekaterina Vorobjova<br />

Jana Kamoza<br />

10. klass<br />

1. märtsil toimus Lasnamäe Gümnaasiumis<br />

vanemate klasside õpilaste ball, mida<br />

külastasid ka meie kooli õpilased. Nad<br />

kirjutavad sellest üritusest järgmist.<br />

Jana Kamoza<br />

Ball meeldis mulle väga! Esmamulje saali sisenemisel oli<br />

vapustav. Saal oli imeliselt kaunistatud – kõikjal rooside<br />

kroonlehed, lilled, vanikud. Daamid kaunites ballikleitides,<br />

noormehed šikkides ülikondades. Õhtu kohustuslikuks osaks<br />

oli punast või valget värvi aksessuaar. Osalejatega viidi läbi<br />

hulgaliselt võistlusi, näiteks selle peale, kes oskab oma pidurüüd<br />

parimal viisil kirjeldada ja aksessuaari esitleda, parima<br />

valsiesituse peale, komplimentide konkurss jne. Võitjad valis<br />

välja žürii ja nad pärjati hinnaliste auhindadega.<br />

Tantsisime kogu õhtu kadrilli, polkat, rumbat ja eri liiki<br />

valsse ning tantsude vaheaegadel, puhkehetkedel, lõbustati<br />

meid kontserdiprogrammiga. Õhtu lõppes balli kuninga ja<br />

kuninganna valimise ning lõputantsuga, milleks oli rock’n’roll,<br />

samuti kostitati meid tordiga.<br />

Anastassia Šabelnikova<br />

Mulle jäid peost ainult imelised mälestused! Ball meenutas<br />

mulle Nataša Rostova esimest balli. Saal oli väga ilusasti<br />

kaunistatud, toimus hulgaliselt huvitavaid konkursse, mille<br />

eest saime toredaid kingitusi. Kõik olid riides pidulikult ja<br />

ettenähtud punase või valge aksessuaariga. Kõik jäid balliga<br />

rahule.<br />

Jekaterina Vorobjova<br />

Meie kooli esindasid noored vääriliselt nii tantsuga (valsiga),<br />

mida esitasid B. Omeltšuk ja J. Kamoza, A. Kozõr ja J. Šimanski<br />

ning O. Kamoza ja A. Šabelnikova, kui ka lauluga „Ma ei<br />

armasta ja armastan Teid”, mida esitati kitarri ja klaveri saatel.<br />

Anton Hansen Tammsaare majamuuseum<br />

12. märtsil <strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi 10. klassi õpilased<br />

sõitsid koos eesti kirjanduse õpetajaga õppeekskursioonile<br />

A.H.Tammsaare majamuuseumi. Eesti kirjandusklassiku<br />

A.H.Tammsaare korter-muuseum<br />

asub Tallinna äärelinnas<br />

Kadriorus, historistlikus suvila<br />

tüüpi majas. Selles hoones elas<br />

kirjanik aastatel 1932–1940<br />

ning seal ta ka suri. Algul me<br />

vaatasime filmi kirjaniku lapsepõlvest,<br />

pärast rääkis giid tema<br />

elust: majas teisel korrusel oli<br />

kirjaniku viietoaline korter, mis<br />

oli sisustatud algupärasel kujul.<br />

Muuseumi kogudes on üle 6000<br />

säiliku, sh kirjaniku surimask<br />

10 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong><br />

Suur tänu kõigile suurepärase esinemise eest!<br />

Lõpus kinkisid noormehed oma daamidele lilli.<br />

Mulle jäid sellest ballist suurepärased mälestused!<br />

ja viiul, ning tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust,<br />

dokumente ja fotosid. 2006. aastal on avatud uus püsinäitus<br />

“Tõde on inimeses” püüab vaadata maailma Tammsaare<br />

silmade läbi ning läheneb kirjanikule selliste märksõnade nagu<br />

maastikud, linnad, inimesed ja ühiskond kaudu.<br />

Enne lahkumist meie giid tegi meile ettepaneku tundma ennast<br />

20. sajandi kirjaniku rollis,<br />

proovisime kirjutada või<br />

joonistada tindiga. Õpilastele<br />

väga meeldis!<br />

Kõik õpilased olid õnnelikud,<br />

et nendel oli võimalus lähemalt<br />

tutvuda selle eesti kuulsa<br />

inimesega. Meile väga meeldis<br />

see ekskursioon.<br />

Kõik piletid ja transport olid<br />

õpilastele tasuta ning selle eest<br />

me täname oma kooli ja Põhja<br />

sadamat!

ÕPPEKÄIK HARJUMAA MUUSEUMISSE<br />

Õpetaja Reet Randmäe,<br />

<strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi V klassi eesti keele II õppegrupp:<br />

Klim Balahotsev, Erika Drozdova, Elina Granuzina, Arina Jermitšova, Ilja Kaplun,<br />

Kristina Kavelitš, Jan Kretovitš, Alina Poljakova, Svetlana Silitšenko, Ksenja Tšitšernina,<br />

Oleg Žukov, Veronika Levtšenko.<br />

12. märtsil käisime koos eesti keele õpetajaga Harjumaa Muuseumis. See muuseum<br />

asub Keilas. Sõitsime sinna liinibussiga. Muuseumis võttis meid vastu giid. Harjumaa<br />

Muuseumis on välja pandud püsinäitus ja vahetuvad näitused. Püsinäituse esimeses<br />

boksis nägime kaluri elamut. Köögis oli vana mööbel, vanad nõud. Põrandale<br />

oli joonistatud värviline kaltsuvaip.<br />

Teises boksis nägime vanu tööriistu. Seal olid välja pandud saed, höövlid,<br />

vanad naelad, kingsepa õmblusmasin, kasetohust viisud ja nahast<br />

pastlad. Nägime kanistreid, millega veeti Eestist Soome piiritust. Soomes<br />

oli piiritus keelatud. Kõige huvitavam eksponaat oli telefonikeskjaam<br />

koos kogu tehnikaga. Peasaalis näidati meile multifilmi sellest,<br />

kuidas Vanapagan tahtis naist võtta. Väikestes saalides nägime näitust<br />

kaisukarudest ja rannanaiste kirivöödest. Lõpuks värvisime pilte Keila<br />

kihelkonna naise ja mehe rahvariietest. Meid juhendas selle töö juures<br />

giid. Kõige ilusamad olid Alina Poljakova, Arina Jermitšova ja Ksjena<br />

Tšitšerina joonistatud rahvariided. Kristina Kavelitš ja Svetlana Silitšenko<br />

tegid telefonidega palju pilte.<br />

Me soovitame kõigil Harjumaa Muuseumisse minna, sest seal on väga<br />

huvitav.<br />

Kolmas ja neljas klass Lennusadamas<br />

Helena Loos, Arabella Vallsalu<br />

26. veebruari hommikul kell 9.10 kogunesid 3. ja 4. klassi õpilased<br />

raudteejaama, et sõita Tallinna ning külastada Tallinna Lennusadamat.<br />

Kohapeal anti meile väikesed mustad kaardikesed, millega saime<br />

uksi avada. Kuna me jõudsime veidi varem, oli meil vaba aega ning<br />

saime juba ringi vaadata. Kokkulepitud ajaks kogunesime giidide<br />

juurde, kes jagasid meid kaheks grupiks. IV klass hakkas tutvuma<br />

merenduse ajalooga, III klass allveelaev Lembituga. Iga rühm sai<br />

kaela erinevat värvi paeltega sildid ametinimetusega. Suundusime<br />

ekspeditsioonidele. Kolmanda klassi õpilased koos oma giidiga allveelaevale<br />

Lembitu ning neljas klass koos oma giidiga alustasid merepõhja<br />

uurimist.<br />

Merepõhja uurijate esimeseks ülesandeks saime otsida esemeid, mis<br />

olid tehtud ühest puust. Otsimise ajal käis meie pea kohal õhulahing.<br />

Kuulsime lennukimüra, kukkuvate pommide vilinat, plahvatusi…..<br />

Järgmiseks ülesandeks oli kaardi abil otsida üles Läänemere põhjas<br />

olevad laevavrakid. Kui ülesanne sai täidetud, kogunesime kõige suurema<br />

leitud laevavraki juurde. Selle alt leidsime kaks aardekirstu, kus<br />

olid sees vanaaegsed esemed. Kõik grupid pidid välja mõtlema loo<br />

nende esemete omaniku kohta, kuidas need esemed võisid sellele laevale<br />

sattuda ja miks laev põhja võis minna ning selle ka ette kandma.<br />

Sellega meie ekspeditsioon lõppes.<br />

Allveelaevnike grupp jagas kõigepealt üksteisele ametid ja ülesanded.<br />

Selleks oli vaja ära arvata, kes mida laevas võiks teha. Siis uurisime<br />

allveelaeva ja selle ehitust, käisime laevas ja kuulasime ning uurisime,<br />

kuidas allveelaevnikud laevas elasid ja mida tegid. Saime teada, milline<br />

on allveelaev Lembitu ajalugu ja sugupuu.<br />

Seejärel läksime sööma ning pärast sööki saime tunni vältel tutvuda<br />

kõigi eksponaatidega oma soovi kohaselt.<br />

Lennusadamas oli põnev ja sinna tahaks veel minna.<br />

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 11

Märtsikuu tähtpäevadest<br />

Tatjana Lindeberg<br />

Sipsiku lasteaia direktor<br />

Alla Kaplun<br />

Sipsiku lasteaia muusikaline juhendaja<br />

7. märtsil toimus Sipsiku lasteaias 8. märtsil tähistatavale rahvusvahelisele<br />

naistepäevale pühendatud kontsert. Meie lasteaias lasub<br />

laste õpetamise ja kasvatamise raske koorem just naiste õlul. Tarkade<br />

teadlaste sõnutsi valivad naised erinevalt meestest just selliseid<br />

elukutseid, mille eest ordeneid ega medaleid ei anta. Seepärast on<br />

vähemalt 8. märts suurepärane põhjus öelda naistele aitäh!<br />

Pidulikul kontserdil osalesid kõik rühmad. Kõige väiksemad lapsed<br />

võitlesid häbelikkusega, kuid lugesid ikkagi vapralt emadele<br />

ja vanaemadele luuletused ette. Laste esituses kõlasid erinevate<br />

heliloojate laulud kevadest, loodusest ja kodumaast. Kuna ükski<br />

kontsert ei möödu ka tantsudeta, näitasid seegi kord kõik rühmad<br />

oma liikumisoskust. Pealtvaatajad võtsid eriti soojalt vastu just kõige<br />

nooremate tantsijate etteaste. Publikul ja külalistel oli võimalus<br />

näha esimest korda nende laste esinemist, kellega töötab <strong>Paldiski</strong><br />

huvikeskuse koreograaf Natalja Ašmane. Tema debüüt oli väga<br />

edukas.<br />

Lapsed olid kontserdiks ette valmistudes täis hakkamist. Täname<br />

kõiki tagasiside ja soojade sõnade eest!<br />

15. märtsil tähistati Sipsiku<br />

lasteaias vastlaid<br />

Vastlad on lustlik talve ärasaatmine, millesse lisab sära peatselt<br />

saabuva sooja ja looduse tärkamise rõõmus ootus. Isegi pannkookidel,<br />

mis kuuluvad kohustuslikus korras vastlate juurde, on<br />

rituaalne tähendus – ümmarguste, kuldpruunide ja kuumadena<br />

sümboliseerivad need päikest, mis aina erksamalt paistes päevi<br />

pikemaks muudab.<br />

Vastlaid tervitati lasteaias ringmängude, laulude ja tantsudega.<br />

Lapsed said teada, milline on vastlalaulukeste ja -mängude tähendus,<br />

miks on kujunenud välja traditsioon peibutada päikest<br />

pannkookidega ja paluda head saaki. Lapsed ootasid vastlaid<br />

kannatamatult ka seetõttu, et sel päeval küpsetasid kokad Antonina<br />

Supranovitš, Valentina Nagrebelnaja ja Julia Rudkova<br />

kõigile lastele maitsvaid pannkooke. Üritus oli väga lõbus ja<br />

meeleolukas.<br />

Lepatriinude sõimerühm koos Masljenitsaga<br />

12 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>

Allveelaevnike päev<br />

Valentina Kossaia<br />

Sõjaväepensionäride liidu asutaja<br />

19. märtsil tähistatakse olulist pidupäeva<br />

– allveelaevnike päeva.<br />

Kui sõja-merelaevastiku päev ühendab<br />

kõiki sõjamereväelasi, siis allveelaevnike<br />

päev on esile tõstetud eraldi tähtpäevana,<br />

sest teenistus allveelaeval erineb teenistusest<br />

laeval. Allveelaeva ekipaaž ei ole<br />

lihtsalt kollektiiv, see on ühtne perekond.<br />

Õnnitlused I järgu kaptenilt Gurgen<br />

Simonjanilt<br />

17. märtsil kogunesid meie linna allveelaevnikud,<br />

nende abikaasad ja lesed<br />

Põhjasadama klubisse, et seda päeva pidulikus<br />

õhkkonnas tähistada. Kutsutute<br />

seas oli ka külalisi Tallinnast – teenelised<br />

allveelaevnikud, kes on pühendanud<br />

palju aastaid oma elust teenistusele<br />

aatomiallveelaevastikus, näiteks aatomiallveelaeva<br />

komandör, sõja-merelaevastiku<br />

allveejõudude ettevalmistamise<br />

õppekeskuse ülema asetäitja,<br />

esimese järgu kapten Gurgen<br />

Simonjan ja Vaikse ookeani laevastiku<br />

projekti 675 aatomiallveelaeva<br />

komandör, taktika kateedri vanemõpetaja,<br />

esimese järgu kapten Artjom<br />

Donakonjan.<br />

Samuti osales pidulikul üritusel <strong>Paldiski</strong><br />

linnapea Stanislav Tšerepanov<br />

abikaasa ja pojaga, Põhjasadama (<strong>Paldiski</strong><br />

Sadamate ASi) tegevdirektor<br />

Gennadi Gretško ja <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e<br />

avalike suhete spetsialist Elena<br />

Villmann.<br />

Pidulik üritus algas <strong>Paldiski</strong> Vene<br />

gümnaasiumi õpilaste esinemisega,<br />

mille olid koos lastega ette valmistanud<br />

gümnaasiumi õpetajad Valentina<br />

Volkova ja Svetlana Vesselova. Lapsed<br />

jutustasid allveelaevastiku ajaloost,<br />

näidates jutu piltlikustamiseks temaatilisi<br />

slaide. Kõlasid allveelaevnikele<br />

pühendatud laulud ja luuletused.<br />

Suur tänu teile, lapsed ning ka teile,<br />

austatud õpetajad, toreda etteaste<br />

eest! Te rõõmustasite allveelaevnikke<br />

<strong>Paldiski</strong> Vene gümnaasiumi õpilaste etteaste<br />

Kolmas toost neile, keda enam meiega ei ole<br />

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

Teise järgu kapten Vladimir Fomitsev<br />

südamepõhjani!<br />

Õnnitlussõnadega esines sõjaväepensionäride<br />

liidu juhatuse esimees, teise järgu<br />

kapten Valeri Rõtškov. Seejärel esines<br />

esimese järgu kapten Gurgen Simonjan,<br />

kes samuti õnnitles kõiki kokkutulnuid<br />

allveelaevnike päeva puhul ning andis<br />

Gennadi Gretškole üle meene edastamiseks<br />

Põhjasadama juhile Aleksei Tšuletsile<br />

– ankru ehk usaldusväärsuse ja vankumatuse<br />

sümboli.<br />

Õnnitluskõnega esines ka linnapea Stanislav<br />

Tšerepanov. Ta õnnitles allveelaevnikke<br />

nende pidupäeva puhul ning soovis<br />

kõigile kohaletulnuile tugevat tervist ja<br />

pikka iga.<br />

Sõjaväepensionäride liidu esimehe asetäitja<br />

Viktor Burmistrov kinkis liidu nimel<br />

<strong>Paldiski</strong> linnapeale mälestuseks pildi<br />

aatomiallveelaevast 675, millel Viktor 12<br />

aastat teenis.<br />

Õhtujuht Valentina Kossaia lausus kohalviibijate<br />

aadressil hulga sooje sõnu, tõstes<br />

esile allveelaeva 6<strong>13</strong> komandöri, teise<br />

järgu kaptenit Vladimir Fomitševit, Б<br />

4-5 komandöri, vanemmehaanikut, teise<br />

järgu kaptenit Grigori Dorožkot, esimese<br />

järgu kaptenit Leonid Rudenkot, teise<br />

järgu kaptenit Valeri Rõtškovi, elektrikute<br />

meeskonna vanemat Viktor Manturovi<br />

ning Aleksandr Zamaškot, Pavel Tsalkot,<br />

Aleksandr Šumihhinit ja paljusid teisi,<br />

märkides eriliselt ära Andrei Terentjevi,<br />

kes astus laevastikku 18-aastase poisikesena<br />

ja tähistas hiljuti oma 83. sünnipäeva.<br />

Hoolimata soliidsest east on ta jäänud<br />

hingelt nooreks. Andrei Terentjev luges<br />

ette hulga luuletusi, mis on pühendatud<br />

merele ja kaldal ootavatele naistele.<br />

Allveelaevnikud mälestasid ka neid,<br />

keda ei ole enam meiega. Püha kolmanda<br />

toosti lausus mitšman Aleksandr<br />

Šumihhin. Kõik kohalviibijad<br />

austasid lahkunute mälestust vaikuseminutiga.<br />

Oli hulgaliselt sõnavõtte, milles meenutati<br />

möödunud sõjaretki.<br />

Toredaks üllatuseks oli Põhjasadama<br />

juhilt Aleksei Tšuletsilt saabunud<br />

õnnitlus. Gennadi Gretško ja Jelena<br />

Villmann andsid Aleksei Tšuletsi nimel<br />

kõigile allveelaevnikele ja nende<br />

leskedele üle lilled ja rahalised kingitused.<br />

Õhtujuht rõhutas, et nagu kõigil<br />

eelnevail aastail, sai seegi pidulik<br />

üritus teoks Aleksei Tšuletsi isikliku<br />

rahalise toega. Kuna Aleksei Tšulets<br />

ise üritusel osaleda ei saanud, palusime<br />

Gennadi Gretškol teda meie<br />

poolt tänada ning soovida talle head<br />

tervist, edu ja õnne.<br />

Aplausi saatel lausuti tänusõnad ka<br />

<strong>Paldiski</strong> linnavalitsuse avalike suhete<br />

spetsialistile Elena Villmannile, kes<br />

on vastutanud nii selle kui ka paljude<br />

varasemate pidulike ürituste korraldamise<br />

eest.<br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> <strong>13</strong>

Romanovite tsaaridünastia 400. aastapäevaks<br />

<strong>Paldiski</strong> linna rajaja Peeter Suur<br />

(Järg. Algust lugege ajalehe jaanuari- ja<br />

veebruarinumbrist.)<br />

Vaimulik Valeri Nazarenko<br />

<strong>Paldiski</strong> püha suurmärtri ja võidutooja<br />

Georgi kogudus<br />

1711. aastal külastas Peeter I Balti laevastiku<br />

eelbaasi jaoks sobivat kohta otsides<br />

esimest korda Revalit ning otsustas sealse<br />

sadama oma laevastiku tarbeks ümber<br />

kohandada, kuivõrd see oli talviti vähem<br />

aldis kinni külmuma kui Kroonlinna sadam.<br />

Peeter I <strong>13</strong>. oktoobri 17<strong>13</strong>. a ukaasi kohaselt<br />

algas metsa- ja kivimaterjali varumine,<br />

mis kestis kuni 1714. aasta lõpuni.<br />

Sadama ümberehitustöid juhtis krahv A.<br />

D. Menšikov. Krahvi märkmed sisaldavad<br />

rohkelt huvitavaid üksikasju. Tema<br />

ülestähendustest selgub, et sama aasta<br />

sügisel tabasid sadama uusrajatisi rasked<br />

katsumused. 9.–10. novembri tugev torm<br />

põhjustas suuri purustusi – kaks sadamas<br />

seisnud laeva 30-st (Fortuna ja Antoni)<br />

rebenes ankru küljest lahti, need kanti<br />

kivirahnudele ja nad uppusid ning veel<br />

seitse laeva sai tõsiselt kannatada. Juhtunust<br />

teada saades saatis krahv Menšikov<br />

tsaarile kirja, milles viitas lohutuseks<br />

näitele ajaloost – Hispaania võitmatu armaada<br />

kaotustele tormi ajal. Tsaar oskas<br />

krahvi sõjalis-merelist eruditsiooni hinnata,<br />

kuid näide teda ei lohutanud, sest<br />

erinevalt Hispaania kuningast ei olnud tal<br />

piisavalt vahendeid, et laevastik kiiresti<br />

taastada. See saatuslik juhtum kujuneski<br />

põhjuseks, miks tekkis äärmine vajadus<br />

otsida sõjasadama jaoks tuulte ja lainetuse<br />

eest paremini kaitstud lahte.<br />

Nende erakorraliste asjaolude taustal<br />

köitis tsaari tähelepanu mugav, suletud<br />

ja peaaegu kinnikülmumatu Rogerwiecki<br />

laht (rootsi k Rågervik), mis paiknes<br />

Revalist lääne pool, ning ta käskis krahv<br />

Menšikovil rajada uus sadam sinna, kuna<br />

selles lahes oli laevadel märksa lihtsam<br />

randuda kui Revalis, arvestades viimase<br />

mitmeid puudusi: seda oli raske vaenlase<br />

eest kaitsta, sadam läks iga aasta umbe ja<br />

veetase alanes ning see oli põhjatuultele<br />

täiesti avatud.<br />

Kui Revali sadamas katkes navigatsioon<br />

kolmeks kuuks, siis Rogerwiecki lahes<br />

kõigest üheks kuuks. Tulenevalt asukohast<br />

oli Rogerwiecki lahel sõjasadama,<br />

kindluse ja linna ehitamiseks rohkelt eeliseid<br />

tänu avarale ja sügavale lahele, merelt<br />

tulevale soojale hoovusele ja Packerorti<br />

Peeter I (19.sajandi I pool)<br />

Tundmatu kunstnik<br />

(Pakri) neeme ligipääsmatule<br />

kaldale. Isevalitseja arvestas,<br />

et Rogerwieckis saab samaaegselt<br />

viibida sadakond<br />

laeva, vesi on siin soolasem<br />

kui Kroonlinnas, väljapääs<br />

sadamast mugavam ning<br />

merepõhi ankrus seismiseks<br />

lausa suurepärane.<br />

Eraldi tuleb mainida Peetri<br />

sõitu endisesse Rootsi asulasse<br />

Rogerwiecki <strong>13</strong>.–14.<br />

juulil 1714. Reis läks maad<br />

mööda ja peatus tehti tee<br />

peal Kegelis (Keilas). Rogerwieckis<br />

viidi tema käsul<br />

läbi akvatooriumi ja selle<br />

sügavuse mõõtmine. Peeter<br />

ööbis siinsamas ning pöördus<br />

järgmisel päeval tagasi<br />

Revalisse. Pärast seda esimest<br />

Rogerwiecki külastust<br />

väisas tsaar Peeter piirkonda<br />

sadama, kindluse ja linna rajamise<br />

ajal korduvalt.<br />

1718. aastal toimus pidulikus<br />

õhkkonnas Peeter I,<br />

keisrinna Katariina I, arvuka vaimulikkonna<br />

ja terve laevastiku juuresviibimisel<br />

muulile, sadamale ja kindlusele nurgakivi<br />

panek. Esimese kivi viskas merre isevalitseja<br />

ise oma käega, pannes nii uuele sadamale<br />

sümboolselt aluse. Kammerjunkur<br />

Friedrich Wilhelm Bergholtz, kes võttis<br />

muulile nurgakivi panekust isiklikult osa,<br />

kirjeldas seda järgmiselt: „Pärast palvuste<br />

lõppu oli igaüks alates keisrist kuni viimsegi<br />

kohalviibijani kohustud kandma kalda<br />

veerele neli kuni viis kivi ja viskama<br />

need merre, kusjuures paljud, kes ihkasid<br />

endale seda au tassida kõige suuremaid<br />

kive, läksid ikka päris korralikult higiseks…<br />

Samal ajal, kui meie kive tarisime,<br />

lasti piki kallast paigutatud kahuritest 21<br />

pauku ning mõned kohalviibijaist panid<br />

tähele, et pärast seda, kui esimene kivi oli<br />

merre visatud, tõstis Tema Majesteet silmad<br />

taevasse ning tõi kuuldavale sügava<br />

ohke.<br />

Kui olime töö lõpetanud, pidi igaüks annetama<br />

viiekümnekopikase suurele admiralile<br />

(s.o Fjodor Matvejevitš Apraksinile),<br />

kes kogus seda raha siin kiviraiumisega<br />

tegelevatele soldatitele. Keiser loovutas<br />

muide 10 tšervoonetsit, tema kõrgeausus<br />

(s.o Holsteini prints) ja aukandjad andsid<br />

igaüks ka mitu klaasi veini.”<br />

Pärast muulile nurgakivi panekut külastas<br />

tsaar ka haigete ja haavatute laatsaretti,<br />

mis oli tsaari käsul Rogerwieckis juba<br />

varem asutatud.<br />

Peeter I käskis märgistada vastaskaldalt<br />

muuli ulatuse ja suuna ning tegi krahv<br />

Menšikovile ülesandeks ehitada endale<br />

kaks majakest – üks mandril ja teine Lilla<br />

Rågöl (Väike-Pakril) – ning lisaks otsida<br />

uusi mageveeallikaid, mis järgmisel aastal<br />

Lilla Rågöl leitigi. Peeter I veendus ise vee<br />

heas kvaliteedis. Samuti käskis tsaar alustada<br />

sadamasildade, kasarmute ja töökodade<br />

ehituseks metsamaterjali varumist.<br />

Peetri poolt kavandatu elluviimiseks<br />

toodi Liivimaalt ja Eestimaalt Rogerwieckisse<br />

hulk palke ja muud ehitusmaterjali.<br />

1719. aastal käskis tsaar krahv Menšikovil<br />

alustada uue sadama, laevatehaste, admiraliteedi,<br />

linna ja sõjakindluse tegelikku<br />

ehitamist.<br />

1721. aastal käskis kindral-admiral F. M.<br />

Apraksin tsaari korralduste ja plaanide<br />

täitmiseks valmistada ette ja vedada<br />

Eestimaalt, Riiast ja Dorpatist kohale 50<br />

000 palki Rogerwiecki sadama ehituseks.<br />

Samal aastal tegi ta kapten Mavrinile<br />

ülesandeks viibida sadama ehituse<br />

ajal Eestimaa kubermangus Rogerwiecki<br />

maastikujoonel. Hiljem andis tsaar insener<br />

Luberasile käsu viibida pidevalt Rogerwieckis<br />

kohal.<br />

(Järg ajalehe järgmises numbris)<br />

14 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

Milleks on vaja kirikut, kui jumal on minu südames<br />

Olen korduvalt kuulnud inimeste suust, sealhulgas ka mulle hingelähedastelt inimestelt,<br />

väljaütlemist: „Usk jumalasse on üks asi ja usk on mul südames, aga kirik – see on midagi<br />

muud.” Vaatamata sellele, et sel teemal on kirjutatud juba väga palju artikleid, on<br />

see endiselt aktuaalne. Siinkohal tahaksin jagada lugejatega seda, kuidas vastas sellele<br />

ja teistele küsimustele Moskva patriarhaadi vanemvaimulik, Moskva lähistel paikneva<br />

Akulovo küla Pokrovski kiriku vanempreester, ülempreester Valerian Kretšetov, keda<br />

usutles Natalja Smirnova.<br />

Preester Nikolai Kamenev<br />

Püha suurmärtri ja ravitseja Panteleimoni<br />

kiriku vanempreester<br />

Isa Valerian, milleks on inimesele vaja<br />

kirikut Kas pole kõige tähtsam, et jumal<br />

oleks inimesel südames<br />

Et jumal oleks südames – see on tõesti kõige<br />

tähtsam. Jumal peab olema inimesel südames.<br />

Paraku ei ole aga suuremas osas südametest<br />

enamasti mitte jumal, vaid suur hulk<br />

kõiksugu muid asju – meie kired, hoolimatus,<br />

kadedus ja muu niisugune.<br />

Kui inimesel on jumal südames, siis tähendab<br />

see, et ta on täielikult täitnud käsu<br />

„Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma<br />

südamega ja kogu oma hingega ja kogu<br />

oma jõuga ja kogu oma mõistusega” (Luuka<br />

evangeelium 10:27). See on seisund, mille<br />

kohta Ivan Kirejevski kirjutas, et usuline<br />

veendumus peab tungima kõigisse mõtetesse,<br />

tunnetesse ja tegudesse: „Ilma selleta<br />

ei ole inimese elul mitte mingit mõtet, tema<br />

mõistus on arvutusmasin, süda vaid hingetute<br />

keelte kogum, milles ulub juhuslik tuul;<br />

mitte ükski tegu pole oma iseloomult kõlbeline<br />

ning inimest pole tegelikult olemas.<br />

Sest inimene – see on tema usk.”<br />

Levinud ütlemise kohta, et kõige tähtsam<br />

on, et usk oleks südames, võib veel väita, et<br />

täiuslikuks eluks ei piisa vaid sellest ühest<br />

ja kõige tähtsamast – on tarvis, et oleks ka<br />

kõik ülejäänu. Näiteks inimkeha juures on<br />

peamine pea ja kere. Käsi ei ole peamine,<br />

ent ilma käeta ei ole siiski kuigi mugav toimetada.<br />

Inimene võib elada – õigemini eksisteerida<br />

– ka käte ja jalgadeta. Seega – kui<br />

süda ja kiriklik elu jagatakse peamiseks ja<br />

mittepeamiseks, haihtub vaimuelu terviklikkus.<br />

Samuti kui öeldakse, et kirik on igand, kerkib<br />

küsimus, et kust inimesed üldse usust<br />

teavad. Kes säilitab teadmist usust, kellelt<br />

me oleme saanud oma teadmised usust ja<br />

jumalast Seda teadmist säilitab ja annab<br />

edasi kirik. Kirikus on kõik vaimuelu aarded.<br />

Seetõttu, kui öeldakse, et uskuda võib<br />

ka ilma kirikuta, tekivad ebausud – inimene<br />

tunneb midagi, aga mida konkreetselt, selles<br />

ei suuda ta selgusele jõuda. Ma ei räägi<br />

sellest, et ilma jumaliku õndsuseta ei saa<br />

olla vaimulikku elu. Selleks, et hoida jumalat<br />

oma südames, tuleb selle poole väga<br />

püüelda, pühendada sellele väga palju jõudu,<br />

kirikelu ja -sakramendid aitavad aga sel<br />

teel kaasa.<br />

Igas valdkonnas on oma järjepidevus, kogemus,<br />

teadmistepagas. Inimene ei ole ühelgi<br />

alal iseõppija. Soovigu ta saada puusepaks<br />

või pottsepaks, ikka kasutab ta teiste kogemusi.<br />

Vaimulikul alal kipuvad inimesed arvama,<br />

et on võimalik visata kõik kogemused<br />

kus seda ja teist ning saavutada kõik nullist<br />

alates ise. See kehtib muide ka sektantide<br />

kohta, kes heidavad vaimuliku kogemuse,<br />

eelkõige just pühade isade vaimuliku kogemuse,<br />

mitte küll tervenisti, vaid osaliselt<br />

minema, ning asetavad end nende asemele.<br />

Kuidas kommenteeriksite levinud veendumust,<br />

et pärast surma ei määra inimese<br />

saatust mitte see, millist usku ta tunnistas<br />

või ei tunnistanud, vaid see, kuivõrd kõlbeline<br />

inimene ta oma maises elus oli, st<br />

tema heade ja kurjade tegude suhe, kusjuures<br />

hea inimene võib olla ka uskmatu<br />

Siin ei tohi kahte asja segi ajada: usk on üks<br />

asi, elu aga sootuks teine. Ka nende seas,<br />

kes tunnistavad jumalat ja dogmasid, ehk<br />

usklike hulgas, on küllalt neid, kes ei käitu<br />

päriselt nii, nagu usk õpetab – mõni teeb<br />

oma tegusid vastavalt usule, teine mitte.<br />

Apostlitel on selline ütlus: „Ka kurjad vaimud<br />

usuvad ja värisevad” (Jaakobuse kiri,<br />

2:19). Inimene võib uskuda, kuid mitte usu<br />

järgi tegutseda. Seda esineb iga usutunnistuse<br />

juures. Seepärast on öeldud, et jumalale<br />

on igasuguse rahva seas meelepärane see,<br />

kes loob tõde. Selle kohta aga, kuidas issand<br />

kohut mõistma hakkab, lausus teadmamees<br />

Silvanus: „See, kes uskus, jumalat tunnistas<br />

ja elas usu järgi, saab tasutud, aga sellele, kes<br />

lihtsalt ei teadnud, kuid püüdis elada südametunnistuse<br />

järgi, võidakse armu heita,<br />

kuid samasugust au ta ei pälvi.” Aga see on<br />

jumalik kohus, mitte meie mõistusele arutada.<br />

Meie ainult usume kindlalt, et jumal ei<br />

saa olla ebaõiglane.<br />

Mis vahe on usul ja ebausul<br />

Räägitakse, et alguses oli Venemaal paganausk,<br />

alles siis tuli ristiusk. See on täiesti<br />

õige väide, kuid mööndusega, et paganlus<br />

eksisteerib siiani. Näiteks võtta peiedel pits<br />

viina on kõige ehtsam primitiivne paganlus.<br />

Või näiteks muretseda selle pärast, et kass<br />

jooksis üle tee, või uskuda sarnastesse ennetesse.<br />

On olemas tõeline usk, aga on olemas<br />

ka ebausk.<br />

Ebausk erineb tõelisest usust selle poolest,<br />

et ebausk on püüd hoomata hukkaläinud<br />

inimmõistusega jumala tahet. Pascal ütles<br />

omal ajal: „Juhus on pseudonüüm, mille all<br />

jumal maailmas tegutseb.” Evangeeliumis<br />

on selle kohta öeldud, et ilma jumala tahteta<br />

ei lange ka juuksekarv peast välja. Tunnetamine,<br />

et kõik siin ilmas on omavahel seotud<br />

ja et on olemas teavad hoiatused, tekitabki<br />

ebausku, kui ei mõisteta nende hoiatuste<br />

allikat.<br />

Hoiatused on aga tõepoolest olemas. Just<br />

eile kuulsin üht lugu, kuidas üks inimene<br />

kuulis sõja ajal häält: „Mine siit minema!”<br />

Seepeale ütles ta oma kaaslasele: „Lähme<br />

siit ära!“ See aga keeldus. Ütleja siiski lahkus<br />

ning kohe tema järel langes sellesse kohta<br />

mürsk. See on näide sellest, kuidas inimene<br />

kuulas kaitseingli häält. Samas püüab see,<br />

kes kuulab kaitseingli häält, mõista, mis välisilmas<br />

toimub.<br />

Vaimulike asjade aluseks on vaimulik mõistus<br />

– vaimulik mõistus haarab kõike, samas<br />

kui ilmalik mõistus haarab ainult nähtavat,<br />

mistõttu ta on kui jäämäe veepealne osa.<br />

Jäämäe veealust osa pole paljude jaoks lihtsalt<br />

olemas. Maises elus suudame me näha<br />

ainult väliseid sündmusi, kuid nende põhjused<br />

peituvad sügavamal. Inimesed püüavad<br />

aga neid vastastikuseid seoseid mingite<br />

kildude järgi kokku panna, mis mõnikord<br />

viibki ebausu tekkele.<br />

Isa Valerian Kretšetov. Ilmalik haridus: kõrgem,<br />

Moskva Metsandustehnika Instituut;<br />

vaimulik: Moskva Vaimulik Akadeemia.<br />

Ordineeritud aastal 1969. Pokrovski kiriku,<br />

Püha Prohveti Ristija Johannesse Sünni<br />

kiriku vanempreester. Olnud ligi 40 aastat<br />

vaimulikkonna ja ilmalike jaoks hingelise<br />

vankumatuse musternäidiseks, kannab ohvrimeelse<br />

hingekarjasena jumala teenimise<br />

rasket risti. Saanud mitmeid kiriklikke autasusid.<br />

Paljude artiklite ja jutluste autor. Paljulapselise<br />

perekonna pea.<br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 15

Naistepäevale pühendatud tantsuõhtu<br />

<strong>Paldiski</strong> Põhjasadam korraldas 8.märtsil Põhjasadamale kuuluvas<br />

klubis naistepäevale pühendatud tantsuõhtu. Kaetu olid<br />

kohvi- ja suupiste lauad. Peo juhatas sisse salsaõpetaja DJ Nrike<br />

Kuubast oma sütitavate diskotantsude ettenäitamisega, elava<br />

muusika eest kandis hoolt Igor Markhay. Kuna pidu oli mõeldud<br />

30+ vanuses külalistele, siis diskomuusika valik oli 80ndate<br />

ja 90ndate aastate hitid. Plaate keerutas DJ Zaitsev.<br />

Tantsuõhtu möödus ääretult lõbusas ja sõbralikus õhkkonnas.<br />

Tantsisid kõik, nii 30-ne aastased kui ka 60-nesed hoolimata<br />

vanusest. Toimus ka auhindade jagamine. Parimale valsitantsu<br />

paarile ja aktiivsemale diskotantsijale. Diskotantsu auhinna viis<br />

koju <strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi õpetaja Tatjana Kruglova!<br />

Koos külalistega olime ka meie arvamusel, et selliseid toredaid<br />

tantsuõhtuid tuleb korraldada veel.<br />

Kõigile külalistele suur tänu rohke osavõtu eest ja kohtumiseni<br />

järgmisel peol!<br />

Tahame tänada <strong>Paldiski</strong> Põhjasadama töötajaid, kes aitasid seda<br />

üritust läbi viia: Sergei Ivanovi, Oleg Lõsõid, Raul Luhilat, Galina<br />

Muhhanovat, Irina Korkinat, Elena Andrejevat, Igor Markhayd.<br />

Täname ka meie organisaatoreid:Jekaterina Erlichit, Jekaterina<br />

Balanjuki, Ljudmila Balanjuki, Nikolai Zaitsevit, Kristel<br />

Vesterit, Ene Martseppa, Julia Romanovat.<br />

Lihavõttepühade eelne laat<br />

ja meistrite töökoda<br />

<strong>Paldiski</strong> Põhjasadam korraldab pühapäeval 7.ndal aprillil algusega kell 10.00 heategevusliku<br />

lihavõttepühade eelse laada. Ka seekord on Ristemäe talu peremehed tulnud meie toidulauda<br />

rikastama oma maitsva toodanguga (küüslaugu pekk, marineeritud kilud, soolaseened,<br />

hapukapsas, hapukurgid, marineeritud paprika, salatid, keedised, ingveri mesi jpm).<br />

Pr.Liivrand toob paldisklaste soovil jälle kaasa koerakarvadest radikuliidi vöösid,<br />

koduvalmistatud leiba, juustu, vorsti ja sinki.<br />

Laadal on lastele avatud meistrite töökoda. Meisterdame ,,kimekomi,, tehnikas<br />

lihavõttepühade mune, valmistame tiibude- ja munadega kinkekaarte ja jäneseid ning<br />

värvime üheskoos mune. Lapsi kostitame jookide ja suupistetega!<br />

Olete kõik teretulnud ostlema, müüma ja meisterdama!<br />

Meistrite töökoda on avatud kl.11.00-18.00!<br />

Üritus toimub <strong>Paldiski</strong> Põhjasadama klubi ruumes aadressil Peetri tn. <strong>13</strong> teisel korrusel.<br />

Info telefonil 5169894<br />

16 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

PKC Eesti AS on PKC Group OY kontserni kuuluv ettevõte, mille põhitegevuseks on juhtmeköidiste<br />

ja ühenduskaablite tootmine Skandinaavia juhtivatele auto- ja elektroonikatööstusettevõtetele.<br />

Otsime oma meeskonda kiiresti<br />

TOOTMISTÖÖTAJAID<br />

(tähtajatu lepinguga)<br />

Töö peamiseks ülesandeks on juhtmeköidiste valmistamine vastavalt<br />

tööjuhistele ja lauajoonistele<br />

Sobiv inimene on:<br />

* vähemalt põhiharidusega<br />

* korrektne<br />

* täpne<br />

* valmis töötama vahetustega<br />

Lisainfo:<br />

• Töökoha asukoht on KEILA<br />

• Tööaeg: täistööaeg, vahetustega<br />

• Vajalik oma transpordivahendi olemasolu või uuri ühistranspordi<br />

võimalusi (Keila-<strong>Paldiski</strong> suunal)<br />

Kandideerimiseks: saada oma CV emailile: personal.eesti@pkcgroup.<br />

com, täida ära kodulehel www.pkcgroup.com töökoha taotleja<br />

ankeet või tule ankeedi täitmiseks kohale aadressil <strong>Paldiski</strong> mnt 31<br />

Keila PKC Eesti AS personaliosakond.<br />

Lisainfo telefonil 63 90 216<br />

RAE 7<br />

Kasutatud riided ja mööbel.<br />

Suur valik XL tooteid.<br />

T-R 11-17<br />

L 11-15<br />

Õmblusettevõte AS Protten F.S.C.<br />

asukohaga Keilas võtab tööle<br />

õmblejaid ja triikija.<br />

Kontakt tel.6747567<br />

Pangabuss<br />

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!<br />

Pangabussi peatus:<br />

<strong>Paldiski</strong><br />

Rae 38<br />

kell 14.00–18.00<br />

II kvartalis<br />

15. ja 29. aprillil<br />

<strong>13</strong>., 20. ja 27. mail<br />

3., 17. ja 25. juunil<br />

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte<br />

pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha<br />

kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid<br />

ja sõlmida muid lepinguid.<br />

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste<br />

tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot<br />

Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate<br />

24h telefonilt 6 310 310.<br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 17

<strong>Paldiski</strong>sse taas hõbemedal!<br />

Jüri E. Below<br />

<strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja<br />

Harjumaa koolide kuni 9. kl noormeeste võrkpalli meistrivõistlustel<br />

saavutas <strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi meeskond, koosseisus Sten<br />

Oimandi, Silver Lill, Sander Lind, Erik Nugis, Daniil Rezanov,<br />

Vjatšeslav Andrejev, Georg Andres Veskioja, õp. Jüri E. Below,<br />

taas teise koha!<br />

Kiili Spordihallis toimunud turniiri alagrupimängudes alistas<br />

<strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi meeskond Maardu põhikooli II-e ja Alavere<br />

võistkonna!<br />

Veerandfinaalis saime vastaseks eelmise aasta võitjameeskonna<br />

Oru, kellele õnnestus „tasuda“ eelmise aasta kaotuse eest finaalis!<br />

Seekord võit 2 : 0, geimidega 15:9, 15:<strong>13</strong>.<br />

Poolfinaal kodusaalis mänginud Kiili meeskonnaga kujunes pingeliseks<br />

ja kolmegeimiliseks. Geimidega 11:15 15:11 15:12 võidetud<br />

mäng viis meid taas finaali, kus vastaseks poolfinaalis kindlalt<br />

2 : 0 Maardu Gümnaasiumi alistanud Loksa Gümnaasium.<br />

Ka seekord pidime finaalis vastase paremust tunnistama! Tasavägise<br />

mängu võitis Loksa 2 : 0 (15:11, 15:14)<br />

Sten Oimandile on see medal Harjumaa võrkpallimeistrivõistlustelt<br />

kolmas, teistele oli see hõbedane autasu aga teine!<br />

Õhupallipidu<br />

Tatjana Kruglova<br />

<strong>Paldiski</strong> Vene gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja<br />

Foto autor: Valmar Ammar (Harjumaa spordiliit)<br />

Hõbemedalid said kaela: esireas vasakult: Georg Andres Veskioja, Vjatšeslav<br />

Andrejev, Silver Lill. Tagareas: Daniil Rezanov, Sander Lind, õp. Jüri E. Below,<br />

Sten Oimandi, Erik Nugis<br />

1. märtsil toimus <strong>Paldiski</strong> Vene gümnaasiumis sportlik meelelahutusüritus<br />

Õhupallipidu.<br />

Esiteks tahaks esile tõsta idee originaalsust, kostüüme ja saali<br />

kaunistusi. Oli sportlikku hasarti, oli palju kaasakiskuvat muusikat<br />

ning mõistagi olid kõik osalised ja pealtvaatajad kevade<br />

esimesel päeval suurepärases tujus. Võistlustel võtsid mõõtu<br />

kaks võistkonda – Pjatatšok ja Winnie Puhhi, mis koosnesid<br />

Vene gümnaasiumi õpetajatest, Sipsiku lasteaia, Huvikeskuse,<br />

Põhjasadama, <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e ja Uue Laine fondi töötajatest<br />

ning 5. klassi õpilastest ja lastevanematest.<br />

Võistkondade koosseis:<br />

Pjatatšok<br />

Viktoria Visbek<br />

Tatjana Plahti<br />

Anna Savinova<br />

Deniss Savinov<br />

Vladimir Žukov<br />

Oleg Žukov<br />

Elena Villmann<br />

Valeria Siminko<br />

Anti Pärtel<br />

Natalja Žukova<br />

Winnie Puhh<br />

Marianna Pospelova<br />

Sergei Kruglov<br />

Natalja Novikova<br />

Svetlana Zavodun<br />

Andrei Zavodun<br />

Natalja Bolotskaja<br />

Deniss Bolotski<br />

Jaanus Saat<br />

Alla Kaplun<br />

Natalja Kudrjavtseva<br />

5. klassi õpilased aitasid üritust läbi viia ning lahutasid saalisviibijate<br />

meelt vahvate tantsudega (tõeliste džentelmenide tants,<br />

klounide tants, sütitavad Ladina-Ameerika tantsud).<br />

Kõik võistlused toimusid õhupallidega. Kogu saal lustis ja tantsis<br />

kaasa. Ruum oli nii rõõmsavärviline, et tundus, nagu oleks<br />

kevad tõepoolest juba saabunud.<br />

Võistkondade liikmed vahetasid omavahel magusaid auhindu<br />

ning õnnitlesid teineteist. Olgugi et võistkond Winnie Puhh<br />

edestas Pjatatšokki ühe õhupalliga, said kõik mälestuseks aukirjad<br />

ja auhinnaks maiustusi.<br />

Winnie Puhhi võistkonna esindaja Jaanus Saat andis õpilastele<br />

ja nende klassijuhatajale toreda ürituse korraldamise eest üle<br />

ümbriku kingitusega, milleks oli ekskursioon martsipanimuuseumisse.<br />

Transpordi võimaldab <strong>Paldiski</strong> Põhjasadam.<br />

Pjatatšoki võistkonna esindaja Elena Villmann premeeris aga<br />

lapsi ja nende klassijuhatajat piletitega Juri Kuklatšjovi etendusele<br />

(kingitus edastati <strong>Paldiski</strong> Põhjasadama juhi Aleksei Tšuletsi<br />

nimel).<br />

Suur tänu kõigile<br />

osalemise, positiivse<br />

suhtumise ja kiidusõnade<br />

eest!<br />

Toimetuse märkus:<br />

Ürituse korraldaja ja<br />

läbiviija oli <strong>Paldiski</strong><br />

Vene gümnaasiumi<br />

kehalise kasvatuse<br />

õpetaja ja 5. klassi<br />

juhataj. Tatjana<br />

Kruglova, kes võttis<br />

enda kanda ka peo<br />

peaklouni rolli.<br />

18 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>

l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />

<strong>Paldiski</strong> linn esindas Eestit 20<strong>13</strong>. aasta talimängudel Baškortostanis<br />

26. veebruarist 3. märtsini toimusid Ufas VI rahvusvahelised<br />

laste talimängud 20<strong>13</strong>, mis kujunesid ajaloo kõige<br />

suuremateks laste talivõistlusteks.<br />

Mängudel osalemiseks saabus Baškortostani pealinna noorsportlasi<br />

20 maailma riigi 60 linnast – kokku üle tuhande<br />

osavõtja. Mängude avamise eelõhtul märkis Rahvusvahelise<br />

Lastemängude Komitee president Torsten Rasch, et korraldajad<br />

ei püüa kasvatada olümpiavõitjaid, kuigi on teada ka<br />

noorsportlasi, kellest on saanud olümpiakoondise liikmed.<br />

Mängude eesmärk on spordi ja tervete eluviiside propageerimine<br />

laste seas.<br />

Esimest korda lastemängude ajaloos heisati neil ka Eesti lipp.<br />

Meie linna esindas Anna Levandi spordikooli iluuisutamisvõistkond,<br />

kuhu kuulusid Alissa Tsingisser ja Anna Laura<br />

Perve (treener Svetlana Varnavskaja), kes saavutasid üldarvestuses<br />

11. ja 15. koha.<br />

Tüdrukud esitasid oma kavad suurepäraselt, ehkki jäid sooritatud<br />

elementide raskuselt vanematele konkurentidele alla.<br />

12–15-aastased koolilapsed jagasid omavahel 56 komplekti<br />

medaleid kokku seitsmel talispordialal.<br />

Võistkonnad mängudel osalemiseks panevad välja linnad<br />

ning traditsiooniliselt on delegatsioonide juhtideks linnapead.<br />

<strong>Paldiski</strong> linna delegatsiooni juhtis linnapea Stanislav<br />

Tšerepanov.<br />

Eelmise külaskäigu ajal sõlmitud koostöölepingu raames<br />

kohtus linnapea Baškortostani Vabariigi peaministri Lilia<br />

Gumerova, kultuuriministri Amina Šaffikova, teiste ametiisikute,<br />

vabakondade esindajate ning äritegelastega.<br />

Võeti vastu otsused äri- ja kultuurisidemete arendamiseks.<br />

Muu hulgas arutati baškiirlaste osavõttu <strong>Paldiski</strong> linna päevadest<br />

tänavu 12.–14. juulil ning ühist baškiiri rahvuskangelase<br />

Salavat Julajevi saali loomist <strong>Paldiski</strong> linnamuuseumis.<br />

Linna delegatsiooni osalemist VI rahvusvahelistel laste talimängudel<br />

toetas AS Tallinna Sadam, mida meie linnas esindab<br />

Lõunasadam.<br />

Klubi FC Majak poiste võistkond võidukas<br />

23. märtsil toimus Tabasalus klubiturniir Tabasalu<br />

minijalgpalli karikale. Turniir oli mõeldud<br />

noorimate jalgpallurite rühmadele (sünniaastad<br />

2005–2006). <strong>Paldiski</strong> klubi FC Majak võistkond<br />

tuli seitsme võistkonna seas auhinnalisele teisele<br />

kohale. Võistkonna treener on Vladimir Ignatjev.<br />

Võitjad pälvisid auhinnakarika ja medalid ning<br />

samuti sai klubi kingituseks hiigelsuure kringli.<br />

Turniiri parimaks mängijaks tunnistati FC Majaki<br />

võistkonna mängija Gleb Žukov. Ta nimetati<br />

löödud väravate arvu järgi turniiri parimaks<br />

ründajaks. Turniiri korraldajad andsid Glebile<br />

üle kingitused, mille hulgas oli ka jalgpall.<br />

Õnnitleme klubi mängijaid ja nende treenerit<br />

esimese suure võidu puhul!<br />

Klubi FC Majak peasponsor on <strong>Paldiski</strong> Põhjasadam (<strong>Paldiski</strong> Sadamate AS).<br />

Alissa Tsingisser ja Anna Laura Perve treeneri Svetlana<br />

Varnavskajaga<br />

Alissa Tsingisser ja Anna Laura Perve<br />

<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 19

Meie tervitasime kevadet<br />

Maria Jurjeva<br />

Vikerkaare tantsutrupi juhendaja<br />

Talv valmistab meile küll jätkuvalt üllatusi,<br />

ent <strong>Paldiski</strong> pensionäride liit võttis Põhjasadama<br />

Klubis toimunud iga-aastasel peol juba<br />

vastu kauaoodatud kevade.<br />

Õhtujuht – kõigi lemmik Igor Marhai – laulis,<br />

lõbustas rahvast ja juhtis konkursse. Kontserdi<br />

avas muusikakollektiiv Melodia. Tantsutrupp<br />

Vikerkaar esitas mõned tempokad ja<br />

lõbusad tantsud, andes sellega peole hea hoo<br />

sisse. Järgnes trall ja laulud, võistlused ja tants.<br />

Kuidas küll maalida meie argipäevad erksate<br />

värvidega, rebida end välja rutiinist ja saada<br />

positiivsete emotsioonide laeng, õppida midagi<br />

uut ja imelist Kuidas hoida oma keha<br />

vormis igal aastaajal ning laadida endasse<br />

samal ajal positiivset energiat Kuidas vabaneda<br />

kammitsetusest ja häbelikkusest, tunda<br />

ennast kindlalt ja võtta mis tahes muusikarütmist<br />

tuld Selleks ju tantsud ongi!<br />

Vikerkaare tantsutrupp kutsub sisenema liikumise<br />

ja päikeselise muusika maagilisse<br />

maailma. Ei tasu muretseda selle pärast, kui<br />

te pole veel leidnud endale tantsupartnerit:<br />

treeningutel me teil nurgas ikkagi istuda lase.<br />

Meie tantsurühmaga liitumiseks ei ole vaja<br />

mingit eriettevalmistust. Tantsida saab igasuguses<br />

mugavas riietuses ja pehmete jalatsitega.<br />

Ainult hea tuju tuleb alati kaasa võtta!<br />

Me ei tantsi ainult enda lõbuks. Kui oleme<br />

etteasted selgeks saanud, näitame oma oskusi<br />

nii meie koduses <strong>Paldiski</strong>s kui ka mujal. Oleme<br />

esinenud erinevates kohtades Tallinnas<br />

– eakate festivalil, Rocca al Mare vabaõhumuuseumis,<br />

ingerlaste ja vene kogukonna<br />

üritustel. Tantsude seadmisel on meile abiks<br />

Jelena Kalbus.<br />

Meie treeningud toimuvad esmaspäeviti<br />

kell <strong>13</strong>.00 Põhjasadama Klubis. Leidke teiegi<br />

aega ning pöörake oma elu, tuju, rüht ja<br />

figuur paremuse suunas!<br />

Täname pensionäride liitu ja selle juhti Svetlana<br />

Osadtšujat imeliste õhtute eest!<br />

Tähelepanu!<br />

<strong>Paldiski</strong> Põhjasadam jagab<br />

20. ja 21. aprillil aadressil Peetri tn. 31<br />

humanitaarabi (täiskasvanute ja laste<br />

riided, jalanõud, voodiriided,<br />

kardinad jpm.).<br />

Laupäeval 20. aprillil on oodatud<br />

paljulapselised pered, üksikvanemad<br />

ja töötud.<br />

Pühapäeval 21.aprillil ootame kõiki<br />

linnaelanikke, kes vajavad abi.<br />

Oleme Teie jaoks avatud<br />

kl. 12.00-16.00.<br />

Tulevikus paneme kirja ka abivajajate<br />

soovid konkreetseteks asjadeks ja riideesemeteks<br />

(riiete täpsemad suurused,<br />

hädavajalikud mööbliesemed jne).<br />

Taaskasutus annab võimaluse soetada<br />

vajalikke ja nägusaid riietusesemeid,<br />

säästes samas nii rahakotti kui ka meid<br />

ümbritsevat keskkonda!<br />

Pensüstli nõelad<br />

Haigekassa<br />

soodustus 90%<br />

Küsi arstilt digitaalset<br />

meditsiiniseadme<br />

kaarti!<br />

ÜHEKORDSEKS<br />

KASUTAMISEKS<br />

www.diabeet.ee<br />

Täiendav info: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt <strong>13</strong>9E/2 Tallinn 1<strong>13</strong>17 Tel. 627 3488<br />

Tegemist on meditsiiniseadmetega. Vajadusel konsulteerige arsti või diabeediõega. S.EE.DEV.<strong>13</strong>.01.03<br />

Pic Solution.<br />

Specialists in self care.<br />

20 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!