3/13 03.04.2013 - Paldiski Linnavalitsus
3/13 03.04.2013 - Paldiski Linnavalitsus
3/13 03.04.2013 - Paldiski Linnavalitsus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
<strong>Paldiski</strong><br />
Tänases<br />
lehes:<br />
u<br />
l i n n a l e h t • märts 20<strong>13</strong><br />
<strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e häälekandja<br />
Vana talustiili mustriga<br />
põrandad <strong>Paldiski</strong>st<br />
Jurist vastab<br />
küsimustele<br />
„<strong>Paldiski</strong>s on loodud kõik tingimused uute investorite<br />
kaasamiseks. Koos ettevõtlusinkubaatoriga oleme valmis<br />
toetama ka alustavaid ettevõtteid, mis toob tulevikus<br />
<strong>Paldiski</strong>sse uusi töökohti ja parandab linnaelanike heaolu.”<br />
(<strong>Paldiski</strong> linnapea Stanislav Tšerepanovi kõnest Lääne-Harju ettevõtlusinkubaatori<br />
avamisel)<br />
Fotol: <strong>Paldiski</strong> linnapea Stanislav Tšerepanov ja regionaalminister Siim Kiisler asetavad<br />
alustavaid ettevõtteid sümboliseerivaid tibusid ettevõtlusinkubaatorisse.<br />
Lumeskulptuuride<br />
konkursi tulemused<br />
Tervisliku eluviisi<br />
nimel<br />
<strong>Paldiski</strong> esindas<br />
Eestit talimängudel<br />
Baškortostanis<br />
reklaam<br />
KUULUTUSED<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 1
ETTEVÕTJATE RUBRIIK<br />
PALDISKIS AVATI ETTEVÕTLUSINKUBAATORI BÜROO- JA<br />
SEMINARIKOMPLEKS<br />
Regionaalminister Siim Kiisler, Harju<br />
maavanem Ülle Rajasalu ning <strong>Paldiski</strong><br />
linnapea Stanislav Tšerepanov avasid<br />
18.03 <strong>Paldiski</strong>s pidulikult Lääne-Harju<br />
Ettevõtlusinkubaatori uue ettevõtluskeskkonna,<br />
mille 630m2 suuruses bürooja<br />
seminarikompleksis on leidnud kodu<br />
juba neli <strong>Paldiski</strong> alustavat ettevõtet.<br />
<strong>Paldiski</strong> Ettevõtjate Liidu ja Harju Ettevõtlus-<br />
ja Arenduskeskuse poolt asutatud<br />
Eesti esimese eraalagatusliku ettevõtlusinkubaatori,<br />
MTÜ Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatori<br />
põhieesmärk on Harjumaal uute<br />
äriideede otsimine, alustava ettevõtja toetamine<br />
ning elanikesse ettevõtluspisiku süstimine.<br />
„<strong>Paldiski</strong>st välja kasvanud inkubaator<br />
avas omapärase keskkonna Rae tn 38, 3.<br />
korrus, kuhu on kõik oma äriidedega väga<br />
oodatud. Tänastele ettevõtjatele järelkasvu<br />
kasvatamise eesmärgil oleme alustanud ka<br />
koostööd <strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumiga ettevõtlusõppe<br />
pakkumisel,“ ütles tegevjuht<br />
Enn Laansoo, Jr.<br />
„Omavalitsuste vahel käib väga tõsine konkureerimine elanike<br />
nimel ja võidavad need, kes suudavad kaasa aidata töökohtade<br />
loomisele. <strong>Paldiski</strong> on hea näide, kuidas avalik ja erasektor<br />
Ülle Rajasalu annab loodud ettevõtlusinkubaatorile üle Enn<br />
Laansoo kingituse<br />
Regionaalminister Siim Kiisler ja <strong>Paldiski</strong><br />
Linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugov<br />
üheskoos saavad sellesse panustada. Kui meie inimestel on tööd<br />
ja kasvab perede jõukus, läheb ka meie omavalitsustel paremini,“<br />
ütles regionaalminister Siim Kiisler avamisel.<br />
<strong>Paldiski</strong> linnapea Stanislav Tšerepanov kinnitas omalt poolt <strong>Paldiski</strong><br />
kohaliku omavalitsuse<br />
jätkuvat toetust ettevõtluse<br />
jõudsaks arenguks<br />
<strong>Paldiski</strong> linnas, kus tema<br />
sõnul on selleks olemas<br />
suurepärased eeldused.<br />
„<strong>Paldiski</strong> on aastasadade<br />
vältel kujunenud efektiivseks<br />
sõlmpunktiks Eestit<br />
läbiva transiitkaubanduse<br />
kontekstis. Kuid sellega<br />
meie pakutavad võimalused<br />
ei piirdu,“ ütles Tšerepanov.<br />
„<strong>Paldiski</strong> soodne<br />
ettevõtluskeskkond loob<br />
läbi meie olemasoleva<br />
taristu, ärimaa- ning tööjõuressursi<br />
olemasolu<br />
võimaluse pakkuda siin<br />
terviklikke väärtusahelaid<br />
väga erinevates ärivaldkondades<br />
tegutsevatele<br />
firmadele. <strong>Paldiski</strong>s on<br />
loodud kõik tingimused<br />
Tänukirjad inkubaatori asutajatele ja ehitajatele<br />
Ettevõtlusinkubaatori turundus- ja<br />
kommunikatsioonijuht Sven Ratassepp<br />
(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)<br />
• Väljaandja <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong> • paldiski@paldiski.ee ja tel. 679 06 00, elena.villmann@paldiski.ee • <strong>Paldiski</strong> Linnalehe elektrooniline<br />
aadress: www.paldiski.ee • Foto esikaanel: Jevgeni Komarov • Kujundus Perioodika Repro OÜ • Trükk AS Rebellis
Göteborgi siseareeni ehitaja kolis Pakri teadusparki<br />
PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi pressiteade<br />
Refereeritud Eesti Ekspressist<br />
Eesti Ekspressi teatel ehitas tehnoloogiafirma<br />
Apple juhtivtöötaja Californiasse Bay Area<br />
piirkonda villa, kuhu ta otsis interneti kaudu<br />
rustikaalse ilmega põrandat. Otsingu tulemusena<br />
leidis ta Eesti firma Bole, mis toodab<br />
<strong>Paldiski</strong>s loodusliku joonega "kõveraid" põrandaid.<br />
Nii sai kõrgete lagede, suure kamina, basseini<br />
Apple'i tippjuht ostis koju põranda <strong>Paldiski</strong>st<br />
Simmo Saar<br />
1. JVBr-i teabeohvitser<br />
<strong>Paldiski</strong>s asuva 1. jalaväebrigaadi Tagalapataljoni<br />
õppekompanii alustas 11. märtsil<br />
kahenädalast õppelaagrit, mille käigus harjutasid<br />
nelja rühma ajateenijad instruktorite<br />
juhendamisel lahinglaskmist ning linnalahingu<br />
pidamist. Linnalahingu vastutegevuse<br />
läbiviijad kostitasid maju vallutavaid<br />
kaitseväelasi paintball-i kuulidega.<br />
Nii linnalahingu pidamist kui lahinglaskmist<br />
harjutati nädal – linnalahingut ja sellega seonduvat<br />
tegevust viidi läbi <strong>Paldiski</strong>s ja Rummul,<br />
laskmisharjutusi omakorda Potsepa karjääris<br />
Pärnumaal.<br />
Õppekompanii rühmad tegutsesid eraldi –<br />
ühed Harjumaal ja teised Pärnumaal, teise nädala<br />
alguses vahetati kohad ja tegevused.<br />
Rummu endise vangla läheduses lahinglaagri<br />
korraldajate hulka kuuluv 1. Jalaväebrigaadi<br />
Tagalapataljoni 3. õpperühma ülem nooremleitnant<br />
Jakob Jõgi sõnul keskenduti eelkõige<br />
ja tenniseväljakuga häärberi ülakorrus ja kaminasaal<br />
Eestist 170-ruutmeetrise tammepõranda,<br />
lisaks ostis Apple'i mees oma kodukontorisse<br />
25-ruutmeetrise pähklipõranda ning<br />
eritellimusel valminud Bole trepi. Tammepõrand<br />
viimistleti kohapeal eriti uhkeks, sellesse<br />
harjati käsitsi suured vaod. See oli esimene<br />
Bole põrand Põhja-Ameerikas ja Apple'i mees<br />
jäi väga rahule. Kohe tellis ka tema kolleeg endale<br />
<strong>Paldiski</strong>st põranda (116 m2), mis saadeti<br />
tegevusele jao tasandil. „Tegemist<br />
on erinevatest isiksustest<br />
koosnevate jagudega, millede<br />
tegevust tuleb juhendada tulenevalt<br />
individuaalsetest puudujääkidest,“<br />
sõnas Jõgi.<br />
4. õpperühma ülem nooremleitnant<br />
Wolfgang Langi sõnul<br />
oli talvine õppelaager kindlasti<br />
katsumuseks ajateenijatest jaoülematele.<br />
„Metsas on ju külm,<br />
märg, kohati päris ebameeldiv.<br />
See, kuidas ajateenijate tuju üleval<br />
hoida ja neid motiveerida,<br />
sõltub paljuski jaoülema isikuomadustest.<br />
Mis teha – jaoülem<br />
on siin metsas vedur ja peab oma ülesannete<br />
kõrgusel olema,“ ütles Lang.<br />
Samas on linnalahingu harjutamine üks ajateenistuse<br />
maiuspaladest. „Üks mees, kes meil<br />
muidu vabastatud on ja autosid valvab, palus<br />
vabatahtlikult luba osaleda,“ sõnas leitnant<br />
Jõgi.<br />
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
uute investorite kaasamiseks. Koos ettevõtlusinkubaatoriga oleme<br />
valmis toetama ka alustavaid ettevõtteid, mis toob tulevikus<br />
<strong>Paldiski</strong>sse uusi töökohti ja parandab linnaelanike heaolu.“ toonitas<br />
ta. S.Tšerepanov lisas, et <strong>Paldiski</strong> linnavalitsus on esimene<br />
kohalik omavalitsus Harjumaal, kes Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatorit<br />
juba ka rahaliselt toetanud on.<br />
Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaator pakub <strong>Paldiski</strong>s teenuseid,<br />
sh investori leidmine, mis aitavad alustaval ettevõttel jätkusuutlikult<br />
kasvada ja soodsatel tingimustel rentida esinduslikke büroo-<br />
ja koosolekuruume.<br />
Tegutsevale ettevõttele pakume lühi- ja pikaajalist bürooruumide<br />
üürimist ning esinduslikku keskkonda, kus vajadusel oma<br />
partneriga kiire kohtumine läbi viia. Pakume seminari täisteenust.<br />
Tere tulemast Rae tn 38, 3. korrus.<br />
Lisainfo: Rae tn 38, 3. korrus, <strong>Paldiski</strong>, laneinkubaator@heak.<br />
ee tel 5216858<br />
Piltide autor Jevgeni Komarov<br />
Hiljuti lõppenud Göteborgi sise-EM’i areeni<br />
valmistaja, peamiselt spordirajatiste ehitamise<br />
ja rekonstrueerimisega tegelev Eesti ettevõte<br />
Kanstet OÜ avas <strong>Paldiski</strong>s PAKRI Teadus- ja<br />
Tööstuspargile kuuluvas 5000 m2 suuruses<br />
hoonekompleksis uue tootmisliini.<br />
Kanstet OÜ juhatuse liikme Valeri Bukrejevi<br />
sõnul on EM-i korraldajate poolne tagasiside<br />
nende ettevõtte toodangule olnud väga positiivne.<br />
„Rahvusvahelise kergejõustikuliidu<br />
IAAF-i tunnustus annab meile kinnitust, et<br />
oleme õigel teel,” ütles Bukrejev. “Oma edasiseks<br />
arenguks uute ja innovaatiliste lahenduste<br />
väljatöötamisel vajame tugevat partnerit ning<br />
PAKRI Teadus- ja Tööstuspark suudab meile<br />
selleks pakkuda nii vastavaid teenuseid kui ka<br />
vajalikku taristut,” lisas ta.<br />
PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn<br />
Laansoo Jr sõnul on Kanstet OÜ valmistanud<br />
erinevaid spordirajatisi üle maailma juba viimased<br />
20 aastat ning ettevõtte plaanid oma<br />
tehnoloogiate arendusteks on PAKRI Teadus-<br />
ja Tööstuspargi jaoks väga atraktiivsed.<br />
„Usume, et koostöös Tallinna Teaduspargiga<br />
Tehnopol ning Tallinna Tehnikaülikooliga<br />
suudame Kanstetile pakkuda parimat kaasaegse<br />
ärikeskkonna ja teadustöö sünergiat,” ütles<br />
Laansoo.<br />
Kanstet OÜ asutati aastal 1992 Tallinnas grupi<br />
kergejõustiklaste ühistööna, kes olid üheaegselt<br />
Eesti Olümpiakoondise liikmed. Tänaseks<br />
on ettevõttest saanud üks suurimaid<br />
spordiareenide valmistajaid kogu maailmas.<br />
Kanstet on ainuke ettevõtte Baltimaades kes<br />
omab spordiareenide sünteetilise kattematerjali<br />
valmistamiseks IAAF Product Certificate`i<br />
tunnistust. Ettevõte on teostanud töid Eestis,<br />
Rootsis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Hispaanias,<br />
Iraagis, Indias, Iisraelis, Venemaal ja Nigeerias.<br />
California poole teele veebruaris.<br />
Aasta jooksul on Bole USAsse müünud põrandaid<br />
kokku ligi 1000 ruutmeetrit.<br />
Tänavu saavad Eestist põranda teiste hulgas<br />
üks villa Aspeni suusakuurortis ning 11 uut<br />
restoraniketi Joey´s Restaurants söögikohta.<br />
Kanadas läheb Bole põrand maha ühe rikka<br />
alternatiivkunstniku majja, mis ehitatakse<br />
teokarbikujulisena ja ainult loodussõbralikest<br />
materjalidest.<br />
1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ajateenijad harjutasid linnalahingut<br />
Poistele on linnalahing meeltmööda – 1. JVBr-i võitlejad maja vastasest<br />
puhastamas<br />
Ajateenijate ülesanne oli muude tegevuste<br />
hulgas mahajäetud majade hõivamine vastase<br />
tule all olles. „Kasutame sellistel õppustel motivaatorina<br />
paintballi-relvi,“ ütles Jõgi. „Kuigi<br />
toidupallist kuulid on ohutud ega tee kahju,<br />
näitavad meie kogemused, et ründajad on<br />
nende olemasolust teadlikena ettevaatlikumad<br />
ning täidavad oma ülesandeid korrektsemalt.<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 3
Tööispektsiooni jurist vastab küsimustele<br />
Küsimus:<br />
„Kas tööandjal on õigus jätta alamtunnitasu<br />
tõstmata 1.80 eurolt tasemele 1.90<br />
eurot töötatud tunni eest, eeldusel, et<br />
"Teenimine lisana toimub ka läbimüügi<br />
pealt ja kui tunnitasu (1.80) liita läbimüügilt<br />
saadava tasuga ja jagada saadud summa<br />
tundide arvule tulebki lõppkokkuvõttes<br />
tunnitasu 1.90 või veidi suurem".<br />
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektorjurist<br />
Kaia Taal:<br />
Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 6<br />
alusel kehtestab Vabariigi Valitsus töötasu<br />
alammäära, millest väiksemat töötasu<br />
täistööajaga töötaja saada ei või. Juhul,<br />
kui kokkulepitud töötasu koosneb osadest,<br />
sh majandustulemustelt või tehingutelt<br />
makstavatest tasudest, ei saa igakuine<br />
makstav töötasu olla väiksem kui<br />
kehtestatud töötasu alammäär.<br />
Seega võib täistööajaga töötaja töötasu<br />
kujuneda kokku tunnitasust 1,80 eurot<br />
ja tasust läbimüügi eest, kui töötasu ühes<br />
Mis saab lapsest, kes saab lapse<br />
kuus makstakse vähemalt alammääras<br />
(alates 01.01.20<strong>13</strong>.a. 320 eurot).<br />
Garanteeritud töötasu suurus ja selle arvutamise<br />
viis (see, kuidas kokkulepitud<br />
töötasu erinevatest osadest kujuneb) tuleb<br />
TLS § 5 lg 1 p 5 alusel töötajale töölepingu<br />
kirjalikus dokumendis teavitada.<br />
Küsimus:<br />
Kas tööandjal on õigus keelduda töötajale<br />
puhkuse andmisest osana, kui see lõpeb<br />
enne graafikujärgsete puhkepäevade algust,<br />
sest need on nagunii töötaja vaba<br />
aeg Kas puhkus peab alati lõppema nädalavahetusega<br />
Puhkuste ajakava seda<br />
puhkuseosa ei sisalda.<br />
Noore inimese elu saab seoses lapse saamisega<br />
paratamatult pea peale pööratud:<br />
paljudel noortel tuleb lapse saamisel kool<br />
pooleli jätta, sest kõigeks ei jätku aega, raha<br />
ja energiat. Ilma hariduseta pole aga noorel<br />
suuri väljavaateid, et võimaldada endale ja<br />
oma lapsele loodetud tulevikku.<br />
Noore ema õlekõrreks otsides väljapääsu<br />
keerulisest olukorrast on toetav perekond<br />
või kaasa. Tugisüsteemi olemasolul on paljud<br />
noored suutnud lapse kõrvalt minna<br />
tagasi kooli ning saanud hariduse, mis pakub<br />
eneseteostust emale ja paremaid väljavaateid<br />
tema perele. Kuid paljudel noortel<br />
emadel puudub pere tugi ning nende aitamiseks<br />
lõi MTÜ SEB Heategevusfond sel<br />
kevadel spetsiaalse stipendiumiprojekti.<br />
„Noore ema stipendiumi idee tekkis asendus-<br />
ja turvakodude lastele abi pakkudes,<br />
kellele oleme juba kolm aastat õppestipendiume<br />
jaganud. Kogesime, et keeruline on<br />
neil noortel, kes saavad lapsevanemaks teismelise<br />
eas ja kel on lapse sünniga seonduvalt<br />
õpingud pooleli jäänud. Noore ema stipendiumiga<br />
astume sammukese edasi ennetustegevuses,<br />
et toetada neid noori, kes soovivad<br />
ühendada lapsekasvatamist õpingutega,<br />
aga toetav tugiring pigem puudub,“ ütles<br />
SEB heategevusfondi projektijuht Kati Käpp.<br />
Noorte emade toetamisega tegelev MTÜ<br />
Caritas juhatuse liige Heidi Rätsep ütleb,<br />
et noored emad nimetavad ise kõige suuremaks<br />
mureks majanduslikke raskusi.<br />
„Sageli on noorel emal jäänud lõpetamata<br />
põhikool või gümnaasium. Noort ema tuleb<br />
toetada emadusega kohanemisel ja beebi<br />
eest hoolitsemisel. Õpingute jätkamise<br />
puhul on keeruliseks ülesandeks õpingute<br />
ja lapsehoiu ühendamine, sest last ju kooli<br />
kaasa võtta ei saa. Väikese lapse emana<br />
haridusteed jätkates on raske ka õpingute<br />
kõrvalt töötamine. Küsimus on, kuhu ta paneb<br />
oma lasteaiakohta mitteomava 1,5-aastase<br />
pisikese lapse ajaks, kui ta ise tööl on<br />
Seetõttu on väga oluline, et noor ema saaks<br />
oma õpinguid jätkata, et kindlustada endale<br />
enam valikuvõimalusi,“ lisas Rätsep.<br />
Stipendiumi saab taotleda lisaks õppemaksu<br />
hüvitamisele ka lastehoiu teenuse eest<br />
tasumiseks, igakuise isemajandamisraha<br />
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektorjurist<br />
Kaia Taal:<br />
Töölepingu seaduse (TLS) § 68 lg 5 alusel<br />
tuleb põhipuhkus kasutada kalendriaasta<br />
jooksul ja põhipuhkust antakse osadena<br />
üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14<br />
kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama<br />
järjest. Tööandjal on õigus keelduda<br />
põhipuhkuse jagamisest lühemaks<br />
kui seitsmepäevaseks osaks.<br />
TLS § 69 kohaselt on tööandjal õigus<br />
koostada aasta esimese kvartali, so märtsikuu<br />
lõpuks puhkuste ajakava, mis on<br />
pooltele kohustuslik. Töötajal on õigus<br />
ajakavasse märkimata puhkust kasutada<br />
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis<br />
(nt ka e-kiri, faks) sellest ette teatades<br />
14 kalendripäeva.<br />
TLS § 19 p 1 sätestab, et töötajal on õigus<br />
keelduda töö tegemisest puhkuse kasutamise<br />
ajal.<br />
Seega kui pooled on kokku leppinud puhkuse<br />
kasutamises osadena, kuid kõne all<br />
olevat puhkuseosa polnud puhkuste ajakavas<br />
ja töötaja teatab tööandjale selle osa<br />
kasutamisest ette 14 kalendripäeva, siis ei<br />
saa tööandja eelpool toodud põhjendusega<br />
puhkuse andmisest keelduda. Seadus<br />
ei keela puhkuse kasutamist tööst vabal<br />
ajal. Puhkust kasutatakse kalendripäevades<br />
ja puhkuseaja hulka jääb tavaliselt ka<br />
iganädalane puhkeaeg<br />
(eelduslikult<br />
laupäev ja<br />
pühapäev), mis<br />
on samuti töötajale<br />
tööst vaba<br />
aeg.<br />
Tööinspektorjurist<br />
Kaia Taal<br />
saamiseks või õppevahendite soetamiseks.<br />
Endiselt saavad stipendiumi taotleda kõik<br />
vanemliku hooleta noored, kes õpivad kutseõppeasutuses<br />
või kõrgkoolis. Sel aastal on<br />
stipendiumifondi suurus kokku 50 000 eurot<br />
ja järgmine stipendiumivoor algab augusti<br />
lõpus, kui on võimalik esitada taotlus<br />
sügissemestri õpinguteks.<br />
Kevadsemestril saab SEB Heategevusfondilt<br />
igakuist stipendiumi noor naine, kes on<br />
üles kasvanud lastekodus ja on praeguseks<br />
kahe lapse ema. Tema kõrval on elukaaslane,<br />
kes on aga töövõimetu ja sõltub suuresti<br />
sotsiaaltoetustest. Noorest naisest saab<br />
kooli lõpetamise järel tervishoiu valdkonna<br />
töötaja, kuid õpingute kõrvalt ta tööl käia ei<br />
jõua. Igakuine isemajandamise raha on sellele<br />
perele suureks abiks, et pereemal õpingud<br />
pooleli ei jääks.<br />
Kui teate kedagi, kes võiks kandideerida<br />
noore ema või vanemliku hooleta noore stipendiumile,<br />
siis infot saab kodulehelt www.<br />
heategevusfond.ee ning küsimused saab<br />
saata e-kirja teel aadressile<br />
stipendium@heategevusfond.ee.<br />
4 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>
Keila-Joa pargis jätkuvad rippsildade ehitustööd<br />
Kristjan Maasalu<br />
RMK loodushoiuosakonna<br />
Tallinna piirkonna juhataja<br />
Keila-Joa park (http://www.google.ee/search)<br />
RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi<br />
renoveerimis- ja ehitusprojekti<br />
ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis<br />
toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd<br />
ning projekti valmimistähtaeg<br />
on juulis.<br />
RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna<br />
juhataja Kristjan Maasalu sõnul on<br />
mullu novembris alustatud ettevalmistustööd<br />
Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks<br />
ja objektide ehitamiseks lõpule<br />
viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus<br />
eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad<br />
ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad<br />
külastajaid,” selgitas Maasalu ning<br />
lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased<br />
load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist<br />
ning Keila vallavalitsusest.<br />
Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus<br />
paekiviastmetega treppidele, paigaldatud<br />
rippsildade taridetailid ning hetkel käib<br />
vundamentide valamine.<br />
Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete<br />
osade ehitus ning siis asutakse eemaldama<br />
ka tabalukke, mis olid sildadele<br />
pulmatraditsioonide käigus kinnitatud.<br />
Mais alustatakse paekivist treppide astmete<br />
ja käsipuude paigaldamisega. Kuna<br />
peale 20<strong>13</strong>. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid<br />
ei tohi sildadele lukke enam<br />
kinnitada, pakub RMK võimalust vanale<br />
pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida.<br />
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid<br />
saata aadressile keilajoa@rmk.ee.<br />
Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja<br />
finantseerib Keskkonnainvesteeringute<br />
Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks<br />
on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne<br />
pargiala suurusega 34,2 hektarit,<br />
millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit.<br />
Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest<br />
on ajastule omane pargi väikevorm ja<br />
see kuulub muinsuskaitse alla.<br />
RMK on metsaseadusega moodustatud<br />
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne<br />
on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine.<br />
RMK kasvatab metsauuendusmaterjali,<br />
korraldab metsatöid, viib<br />
läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb<br />
metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob<br />
RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse<br />
võimalusi puhkealadel, viies Eesti<br />
rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal<br />
ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada<br />
on 38% Eesti metsadest.<br />
4. mail 20<strong>13</strong> toimub <strong>Paldiski</strong> Talgupäev 20<strong>13</strong><br />
Tänavune <strong>Paldiski</strong> Talgupäev 20<strong>13</strong> toimub maikuu esimesel<br />
laupäeval 4. mail 20<strong>13</strong>. Talgupäeva eesmärk on<br />
panustada <strong>Paldiski</strong> elukeskkonna puhtusesse, edendades<br />
linnaelanikes aktiivset hoiakut ja tugevdades<br />
kohalikku kogukonda.<br />
Sel aastal <strong>Paldiski</strong> linnas korraldatav talgupäev on juba neljas.<br />
Üritusele oodatakse 150 osalejat nii <strong>Paldiski</strong>st, kui ka mujalt.<br />
Tänaseks on üritusega liitunud Harju Matkaklubi, EELK <strong>Paldiski</strong><br />
Nikolai kogudus ja Naiskodukaitse <strong>Paldiski</strong> jaoskond. Samuti<br />
on sõlmitud esimesed sponsorkokkulepped. Rahaliselt toetab<br />
üritust Heategevusfond Uus Laine ning kahe 30 m3 prügikonteineriga<br />
varustab AS Green Marine.<br />
<strong>Paldiski</strong> Talgupäev 20<strong>13</strong> meeskond ootab <strong>Paldiski</strong> elanikelt ettepanekuid<br />
mida ja kus talgupäeva raames ära teha. Peamine<br />
eesmärk on koristada prügi ning likvideerida omavoliliselt tekitatud<br />
prügikohad. Ideid ja ettepanekuid ootame e-maili teel<br />
jaanus.saat@paldiski.net või posti teel Rae 38, <strong>Paldiski</strong>.<br />
Samuti kutsume üles kõiki korteri- ja garaažiühistuid <strong>Paldiski</strong><br />
Talgupäevaga liituma ning korrastama talgupäeva raames oma<br />
ühistu territooriumit.<br />
Registreerumine <strong>Paldiski</strong> Talgupäevale on alanud ning kestab<br />
kuni 3. maini. Registreeruda saab aadressil www.teemara.ee.<br />
<strong>Paldiski</strong> Talgupäeva 20<strong>13</strong> korraldaja on <strong>Paldiski</strong> Linnavolikogu<br />
sotsiaal- ja humanitaarkomisjon.<br />
Jaanus Saat<br />
Gsm 53 463 099<br />
jaanus.saat@paldiski.net<br />
UUS TEENUS-REHABILITATSIOON!<br />
Keila Tervisekeskus hakkab osutama laste rehabilitatsiooniteenust.<br />
Keila Tervisekeskus sõlmis lepingu Sotsiaalkindlustusametiga, et hakata alates aprillikuust puuetega lastele<br />
vanuses kuni 18 aastat pakkuma rehabilitatsiooniteenuseid. Tervisekeskuse ja ka Keila linna jaoks on tegemist<br />
uue teenussuunaga, mille eesmärk on eelkõige Keila ja ümbruskonna puuetega lastele võimaldada nii<br />
rehabilitatsiooni plaanimist kui ka teostamist. Tervisekeskuses on olemas head ja senini paljuski kasutamata<br />
võimalused füsioteraapia läbiviimiseks, aga ka loovteraapiate jm. sinna valdkonda kuuluvate teenuste tarbeks.<br />
Riiklikult kinnitatud ulatuses rahastatakse teenuseid Sotsiaalkindlustusameti poolt.<br />
Registreerimine toimub: E-R 9.00 - 17.00<br />
Telefonil: 6 737 637<br />
E-postiga: tervisekeskus[ät]keila.ee<br />
Postiga: Keila Tervisekeskus OÜ (Rehabilitatsioon) <strong>Paldiski</strong> mnt.17 Keila 76 607<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 5
Rõõm ilusast päevast <strong>Paldiski</strong> Muusikakoolis!<br />
Maie Koldits<br />
G.Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pedagoogmetoodik<br />
Rene Eespere südamessemineva lauluga „Ärkamise<br />
aeg“ alustati Eesti 95. sünnipäevale<br />
pühendatud kontserti <strong>Paldiski</strong> Muusikakoolis<br />
27.veebruari õhtul.<br />
Esines õpetajate-õpilaste ühine vokaalinstrumentaalansambel<br />
direktor Ljudmila<br />
Maslakova(vokaal) ja Stanislav Maksimov<br />
(instrumentaalansambel) juhendamisel, esitati<br />
laul „Mu isamaa armas“, mis oli teine märgiline<br />
sõnum eri rahvuste ühises laulus. <strong>Paldiski</strong>s elab<br />
ja õpib ning õpetab muusikakoolis palju venelasi,<br />
kellele Eesti on isamaa. Tore, kui see on ka<br />
neile armas.<br />
Edasi järgnes kontsert eesti heliloojate muusikast,<br />
kus kavas olid esindatud eri stiilid ja<br />
ajastud, laste lühipalad ja suuremate meistrite<br />
nõudlikumad oopused: Karl August Hermann,<br />
Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Mart Saar, jt klassikud,<br />
samuti popmuusikud Tõnis Mägi, Arne<br />
Oit, Olav Ehala.<br />
Birgit Tomson ja instrumentaalansambel<br />
27.veebruari õhtul toimus <strong>Paldiski</strong> Muusikakoolis Eesti Vabariigi<br />
95.aastapäevale pühendatud kontsert<br />
Pille-Riin Pärnala-Roots<br />
<strong>Paldiski</strong> Muusikakooli II kl õpilase lapsevanem<br />
Ei puudunud praegusaja kuulsad autorid<br />
Rein Rannap, Riine Pajusaar, Urmas<br />
Sisask.<br />
Paneb imetlema õpetajate entusiasm lugude<br />
leidmisel, nende õpetamisel, ka õpilastele<br />
seadmisel.<br />
Vahelduvalt järjestatult mõjusid klaveri,<br />
flöödi, kitarri, klarneti palad ja laulud<br />
emotsionaalse läbilõikena eesti muusikast<br />
ja <strong>Paldiski</strong> muusikutest. Esines õpetajaid<br />
ja igas vanuses noori muusikuid.<br />
Päris-päris pisikesed näitasid liikumis- ja<br />
laulurõõmu Veronika Prihodko soleerimisel.<br />
Õpetaja Marilys-Mirjam Kurg tõi välja<br />
oma viiuliõpilased, kellele ta oli väga toredasti<br />
seadnud eesti rahvalaulu „Kus on minu<br />
koduke“ , kus koosmängurõõmu said kogeda<br />
ka alles esimesi mänguvõtteid omandav pillihuviline<br />
ning kelle poognakäekest pidi õpetaja<br />
veel lavalgi abistama.<br />
Kuulama pani Tõnu Kõrvitsa „Pilvede laulu“<br />
viimistletud kõlaga värvirohke esitus Arina<br />
Makarenkolt. Südamesse läks Birgit Tomsoni<br />
soleerimisel ilusa kitarriduo<br />
saatel kaunitähendusliku<br />
sõnumiga Arne Oidi laul<br />
„Laululinnuhaldjas“. Tõeliselt<br />
kurb oli Janeli Pärniku<br />
mängitud Riine Pajusaare<br />
klaveripala „Nukker delfiin“,<br />
õrn ja armas Arabella<br />
Vallsalu esitus Raimo Kangro<br />
palaga „Aga Tuhkatriinu<br />
on nii ilus“.<br />
Koolile ja ilmselt õpilastelegi<br />
rõõmuks on <strong>Paldiski</strong><br />
muusikakoolil noor energiline<br />
meesõpetaja Stanislav<br />
Viiuliansambel<br />
Maksimov – ta juhatas ansambleid ja võimaldas<br />
õpilastel kuulata kui kaunisti kõlab klarnet<br />
oskaja huulil. Pianist Irina Maslakovaga esitati<br />
Artur Kapi klarnetipala.<br />
Mõnusad olid kergemate žanrite lood väsimatute<br />
õpetajate Margus Minni ja Riho Joonase<br />
ning Veera Nöpsi esituses. Margus Minni seaded<br />
kitarridele ja ansamblitele suudavad köita<br />
ja hoida noori püsivust nõudva muusikaõppimise<br />
juures.<br />
Mängiti duos ja mitmekesi teoseid Olav Ehalalt,<br />
Arne Oidilt, Tõnis Mägilt, Rein Rannapilt,<br />
kellelt oli ka energiline lõpulugu Veera Nöpsi ja<br />
Maie Kolditsi (külalisena) esituses.<br />
Kogu selle kava kokkupanija tänuväärse ürituse<br />
vedaja on juba mitmendat aastat õpetaja Veera<br />
Nöps, kes ütleb: oma riiki peab ju armastama ja<br />
lapsi õpetama teda austama!<br />
Saalitäie kuulajate meeleolu kontserdi lõppedes<br />
võiks kokkuvõtvalt väljendada Elisabeth Leena<br />
Pondre esitatud Raimond Lätte pala pealkirja<br />
sõnadega: Rõõm ilusast päevast!<br />
Kontserdi kavasse oli valitud Eesti heliloojate loomingut, nagu<br />
Rene Eespere „Ärkamise aeg“, Ülo Vinter „Põhjamaa“, teiste seas<br />
kõlasid rahvalik laul „Mu isamaa armas“ ja Eesti rahvalaul „Kus<br />
on minu koduke“ ning veel mitmete Eesti heliloojate loomingut.<br />
Kuulajatele pakuti väga huvitavat kava (Eesti heliloojailt - Rudolf<br />
Tobias, Urmas Sisask, Artur Kapp, Artur Lemba, Mart Saar, Mihkel<br />
Lüdig, Raimund Lätte, Raimo Kangro, Tõnu Kõrvits, Karl August<br />
Hermann, Riine Pajusaar, Tõnis Mägi, Arne Oit, Olav Ehala)<br />
ja heatasemelist esitust nii <strong>Paldiski</strong> Muusikakooli laste- kui muusikapedagoogide<br />
poolt.<br />
Taas oli armas kuulda erinevatel pillidel musitseerivaid õpilasi<br />
ning lauljaid esitamas heliloomingut armastusest kodumaa ja<br />
kodu vastu ning armastuse tähtsusest meie igapäevaelus.<br />
Traditsiooniliselt oli võimalus kohtuda ja kuulata külalisesineja<br />
Maie Koldits´it Georg Otsa nimelisest Muusikakoolist. Ülevaks<br />
lõppakordiks esitati koos muusikapedagoog Veera Nöps`iga klaveril<br />
Rein Rannapi „Kosmoseturisti blogi“.<br />
Õpetajate ansambel<br />
Hea oli tõdeda, et kõik kontserdil esinenud andsid endast parima ning see<br />
jõudis kuulajateni. Palju tänu <strong>Paldiski</strong> Muusikakooli õpilastele, muusikapedagoogidele<br />
väga hea kontserdi eest!<br />
6 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
Lumeskulptuuride võistlus on lõppenud ja võitjad selgunud<br />
Kevad murrab jõuliselt sisse talve volialasse ning kuldsed ja soojad päikesekiired<br />
sulatavad iga päev jõudsalt meie muuseumi hoovile viimase<br />
paari kuu jooksul püstitatud lumeskulptuuride kumerusi. Siis võtab aga<br />
talv taas võimust ja külm tõmbab omakorda lumele jälle peale tugeva<br />
jääkooriku. Sellise loodusjõudude toimetamise ja sehkendamise toimel<br />
on kunstiteosed küll tundmatuseni muutunud, kuid töödest tehtud fotod<br />
jäävad siiski meenutama imeilusat lumerohket talve, kauneid ja põnevaid<br />
skulptuure ning nende tegijate saginat, naeru ja hõiskeid.<br />
Niisiis, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis 18. veebruarist kuni 9.<br />
märtsini toimunud lumeskulptuuride võistlus on nüüdseks läbi saanud.<br />
Hea meel on tõdeda, et konkursil osales koguni 27 võistkonda, mille liikmetest<br />
enamus olid lapsed. Julgelt võib ka väita, et tegutsemise rõõm<br />
oli suur ning skulptuuride valmimise protsess osalejatele vahva ja lõbus.<br />
Töid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus skulptor Tiiu Kirsipuu,<br />
prantsuse skulptor Made, <strong>Paldiski</strong> Linnavolikogu liige Jaanus Saat, <strong>Paldiski</strong><br />
Linnaraamatukogu juhataja ja muuseumi nõukogu esimees Aeri<br />
Salme ning Amandus Adamsoni järeltulijad Hildegard Carlsson, Stefan<br />
Carlsson ja Sofia Daniels.<br />
Kõige enam hääli kogus žüriilt võistlustöö nimega „Kassipoeg“ (autorid<br />
Dolznikova Anastassia, Djabina Jevgenia, Kaiko Polina).<br />
Teise koha vääriliseks tunnistati kassikujuline koobas „Kirri-Miisu“<br />
(Rosann Lichtfeldt, Lee Teär, Joonas Mägi) ning kolmanda koha sai<br />
skulptuur „Krokodill“ (Rudkov Nikita, Nazarina Arnold). Eripreemiad<br />
jagasime välja ka töödele „Dalmaatsia koer“ (Anastasia Jermitšova)<br />
ja „Loomaaed“ (Rauno Rikand, Roland Tamm, Markus Siller).<br />
Veel märgime ära võistlustöö „Diivan“ ja selle autori Nadeżda Jermitšova.<br />
Lisaks sellele, et ta pälvis žürii kiidusõnad ja tõi endaga kaasa kujusid<br />
tegema ka mitu loovusarengu stuudio Bjarte õpilast, oli ta meie<br />
võistluse ainus täiskasvanust osaleja.<br />
Võidutöödega saab lähemalt tutvuda lingil http://public.fotki.com/<br />
Amandus-Adamson/lumeskulptuuride-vistlus/. Sealtsamast on võimalik<br />
näha ka kõiki teisi võistlusel osalenud töid. Viite lingile leiab ka<br />
Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi koduleheküljelt www.amandusadamson.eu/est<br />
ja Amandus Adamsoni Facebooki leheküljelt.<br />
Võitjatele pani auhinnad välja maitsvaid ja kvaliteetseid Gruusia teid<br />
Eestisse vahendav teebränd Gurieli Export.<br />
Kui needsamad, alguses mainitud, loodusjõud meid ka järgmisel aastal<br />
soosivad ja lund jätkub, on hoovile oodatud kerkima uued skulptuurid<br />
ja tegutsema järjekordsed noored ja vanemad kujurid.<br />
„Krokodill“ (Rudkov Nikita,<br />
Nazarina Arnold), III koht<br />
„Kassipoeg“ (autorid Dolznikova Anastassia, Djabina Jevgenia, Kaiko<br />
Polina), I koht<br />
„Kirri-Miisu“ (Rosann Lichtfeldt, Lee Teär ja Joonas Mägi), II koht<br />
„Dalmaatsia koer“<br />
(Anastasia Jermitšova),<br />
eripreemia<br />
„Loomaaed“ (Rauno<br />
Rikand, Roland Tamm,<br />
Markus Siller), eripreemia<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 7
<strong>Paldiski</strong> huvikeskuse minimiss 20<strong>13</strong><br />
8. märtsil toimus <strong>Paldiski</strong> huvikeskuses konkurss „<strong>Paldiski</strong> huvikeskuse<br />
minimiss 20<strong>13</strong>”. Võistlust valmistati ette pea kuu aega,<br />
osalejate koosseis muutus pidevalt. Kokkuvõttes jõudis finaali<br />
ainult viis tüdrukut. Kõik osavõtjad pabistasid väga, valmistusid<br />
etteasteks talendikonkursil, meisterdasid kingitusi emadele,<br />
õppisid tantse ja muidugi ihkasid väga võita. Võistlus toimus<br />
rahvusvahelisel naistepäeval ning ükski osaleja ei jäänud ilma<br />
kingitusest ega lilledest – igaüks pälvis väljateenitud tiitli.<br />
Karina Jedigarova (10 a) pälvis minimiss-kütkestaja tiitli. Karina<br />
ei osalenud konkursil, kuid rõõmustas publikut imelise idamaise<br />
tantsuga.<br />
Minimiss Uus Laine – Kristina Kavelitš (11 a). Kristina sai<br />
eripreemia ja rahalise kinkekaardi heategevusfondi Uus Laine<br />
esindajalt Jaanus Saadilt.<br />
Minimiss naeratus – Valeria Saffarova (9 a)<br />
Aliase turniir<br />
Viimased päevad enne kevadvaheaega olid<br />
huvikeskuses väga kaasakiskuvad ja tihedad.<br />
Emakeelepäeval 14. märtsil toimus Aliase<br />
mängu turniir. Sõnaseletamismängus osales<br />
neli võistkonda. Esimese koha saavutas siniste<br />
võistkond, kuhu kuulusid Lolita (tantsuõpetaja),<br />
Luiza Tolokonnikova ja Jana Staškova.<br />
Minimiss glamuur – Jane Jakson (9 a)<br />
Minimissi II printsess – Arina Jermitšjova (11 a)<br />
Minimissi I printsess ja publiku lemmik – Aleksandra Danilova<br />
(14 a)<br />
Konkursi peavõidu ja 20<strong>13</strong>. aasta minimissi tiitli pälvis Kristina<br />
Kavelitš (11 a).<br />
Ürituse korraldaja ja eestvedaja oli Anastassia Pospelova. Tema<br />
on ka 2004. aasta <strong>Paldiski</strong> missi tiitli kandja – kõige esimese<br />
meie linnas toimunud iludusvõistluse võitja. Anastassia veetis<br />
kõik viimased laupäevad tüdrukute proovides ja treeningutel,<br />
toetas neid ja süstis neisse motivatsiooni. Ta ei pabistanud sugugi<br />
osalistest vähem. Tulemus õigustas aga ootusi!<br />
Eraldi tänu perfektse esinemise eest kuulub huvikeskuse teatriringi<br />
tüdrukutele Valeria<br />
Dmitrijevale, Nastja Topilskajale<br />
ja Katja Ptitsõnale!<br />
Suur tänu ka kõigile<br />
külalistele, pealtvaatajatele<br />
ja lapsevanematele, kes<br />
osalejaid toetasid, ning samuti<br />
austatud žüriiliikmetele,<br />
kes osalejaid õiglaselt<br />
hindasid, nimelt Jaanus<br />
Saadile, Jevgeni Šimanskile<br />
ja Bogdan Omeltšukile!<br />
Kohtumiseni järgmisel<br />
missivõistlusel!<br />
Vastlad <strong>Paldiski</strong> vene gümnaasiumis<br />
15. märtsil osales huvikeskus vastlate<br />
tähistamisel <strong>Paldiski</strong> vene gümnaasiumis,<br />
kus noorsootöötajad korraldasid<br />
1.–9. klasside õpilastele värskes<br />
õhus võistkondlikke mänge ja ringmänge.<br />
Pärast süüdati Masljenitsa, et<br />
saata ära pakaseline talv ja tervitada<br />
päikeselist kevadet.<br />
Minimiss Kristina Kavelitš<br />
Ladina-Ameerika tantsu BACHATA meistriklass<br />
15. märtsi õhtul toimus huvikeskuses<br />
bachata-tantsu meistriklass, mille<br />
käigus said tüdrukud selgeks bachata<br />
põhisammud ja tants võis lahti minna.<br />
Meistriklassi juhendaja Lolita märkis,<br />
et kõik tüdrukud olid väga püüdlikud<br />
ja et igaühes neist on olemas ladinaameerikalik<br />
säde ja energia. Loodame<br />
väga, et selliseid meistriklasse korraldatakse<br />
huvikeskuses veel ja mitte ainult<br />
üks kord!<br />
8 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>
<strong>Paldiski</strong> huvikeskuse noortekogu<br />
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
Toimus huvikeskuse noortekogu esimene koosolek, mille käigus<br />
tutvusid noored noortekogu põhikirjaga, valisid enda seast<br />
esimehe, sekretäri/protokollija, arutasid nõukogu sümboolikat<br />
ja mitmesuguste ürituste korraldamist huvikeskuses. Tehti ettepanek<br />
pidada aprillis paroodiapäev, fotokonkurss „Linna parim<br />
naeratus”, võistlus „<strong>Paldiski</strong> laululaps 20<strong>13</strong>”, Twisteri-mängu<br />
turniir ning volbriööl pidžaamaõhtu. Noortekogu liikmed on<br />
ürituste korraldamisega juba pihta hakanud.<br />
Kevadise koolivaheaja päevalaager Õnnelikud Näod<br />
Tervisliku eluviisi nimel!<br />
<strong>Paldiski</strong> linna noorte algatusrühm<br />
Kevade alguse puhul korraldati meie linna elanikele<br />
sportlikke eluviise propageeriv tantsu- ja spordietendus.<br />
Korraldajate soov oli näidata meie linna noortele<br />
isikliku eeskuju najal, et vaba aega saab ja tuleb veeta<br />
tervislikult.<br />
Etendusel näitasid oma oskusi tänavavõimlemisstiili<br />
workout esindajad. Workout on uus fitnessi suund, kus<br />
treenimiseks kasutatakse oma keharaskust.<br />
Tantsustuudio JJ-Street esitas publikule ka hiphopja<br />
locking-stiilis tantsunumbreid. Rahvusvahelistel<br />
võistlustel koondmeeskonna Original Skill Crew eest<br />
võistlev <strong>Paldiski</strong> tantsutrupp esitas breiktantsu.<br />
Üritus toimus pühade eelõhtul, 28. märtsil <strong>Paldiski</strong><br />
Vene gümnaasiumis.<br />
Täname siiralt toetuse eest ürituse peasponsorit,<br />
<strong>Paldiski</strong> Põhjasadama juhti Aleksei Tšuletsi, kes tuli<br />
noortele vastu ja toetas märkimisväärse summaga.<br />
Avaldame tänu sotsiaaldemokraatlikule erakonnale<br />
ja linnapeale Stanislav Tšerepanovile, kes ürituse<br />
korraldamisest aktiivselt osa võttis.<br />
Suur tänu <strong>Paldiski</strong> Vene gümnaasiumi juhtkonnale loa<br />
eest kooli ruume kasutada.<br />
Täname ka Elena Villmanni ürituse korraldamisel<br />
osutatud abi eest.<br />
Kevadisel koolivaheajal 18. kuni 23. märtsini toimus huvikeskuses<br />
esimest korda laste päevalaager. Tänu <strong>Paldiski</strong> linnavalitsuse<br />
ja heategevusfondi Uus Laine toetusele õnnestus meil<br />
alandada laagri hinda 57 eurolt 40 eurole. Arvestades, et tavaliselt<br />
kestavad laagrid viis päeva, oli see kuuepäevase laagri eest<br />
väga soodus hind. Lapsed said kolm korda päevas süüa, osaleda<br />
mitmekülgses üritusteprogrammis ja käia ekskursioonil Tallinnas.<br />
Usume, et see oli töötavate lapsevanemate jaoks suur lisaväärtus,<br />
sest kindlasti soovivad nad, et laste vaba aeg oleks ka<br />
koolivaheajal kaasakiskuvalt ja tihedalt sisustatud.<br />
Põhjalikku teavet huvikeskuse ürituste kohta leiate meie internetilehekülgedelt<br />
www.vk.com/huvikeskus ja www.facebook.<br />
com/<strong>Paldiski</strong>Huvikeskus, kus saab vaadata ka fotosid varasematest<br />
üritustest. Helistage meile telefonil 679 0606.<br />
Loodame, et üha rohkem meie linna noori eelistavad<br />
piiramatule alkoholitarbimisele tervislikku, aktiivset<br />
ja positiivsust täis elu.<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 9
Vanemate klasside õpilaste ball<br />
Arina Makarenko, 7.a klass<br />
Foto: Jekaterina Vorobjova<br />
Jana Kamoza<br />
10. klass<br />
1. märtsil toimus Lasnamäe Gümnaasiumis<br />
vanemate klasside õpilaste ball, mida<br />
külastasid ka meie kooli õpilased. Nad<br />
kirjutavad sellest üritusest järgmist.<br />
Jana Kamoza<br />
Ball meeldis mulle väga! Esmamulje saali sisenemisel oli<br />
vapustav. Saal oli imeliselt kaunistatud – kõikjal rooside<br />
kroonlehed, lilled, vanikud. Daamid kaunites ballikleitides,<br />
noormehed šikkides ülikondades. Õhtu kohustuslikuks osaks<br />
oli punast või valget värvi aksessuaar. Osalejatega viidi läbi<br />
hulgaliselt võistlusi, näiteks selle peale, kes oskab oma pidurüüd<br />
parimal viisil kirjeldada ja aksessuaari esitleda, parima<br />
valsiesituse peale, komplimentide konkurss jne. Võitjad valis<br />
välja žürii ja nad pärjati hinnaliste auhindadega.<br />
Tantsisime kogu õhtu kadrilli, polkat, rumbat ja eri liiki<br />
valsse ning tantsude vaheaegadel, puhkehetkedel, lõbustati<br />
meid kontserdiprogrammiga. Õhtu lõppes balli kuninga ja<br />
kuninganna valimise ning lõputantsuga, milleks oli rock’n’roll,<br />
samuti kostitati meid tordiga.<br />
Anastassia Šabelnikova<br />
Mulle jäid peost ainult imelised mälestused! Ball meenutas<br />
mulle Nataša Rostova esimest balli. Saal oli väga ilusasti<br />
kaunistatud, toimus hulgaliselt huvitavaid konkursse, mille<br />
eest saime toredaid kingitusi. Kõik olid riides pidulikult ja<br />
ettenähtud punase või valge aksessuaariga. Kõik jäid balliga<br />
rahule.<br />
Jekaterina Vorobjova<br />
Meie kooli esindasid noored vääriliselt nii tantsuga (valsiga),<br />
mida esitasid B. Omeltšuk ja J. Kamoza, A. Kozõr ja J. Šimanski<br />
ning O. Kamoza ja A. Šabelnikova, kui ka lauluga „Ma ei<br />
armasta ja armastan Teid”, mida esitati kitarri ja klaveri saatel.<br />
Anton Hansen Tammsaare majamuuseum<br />
12. märtsil <strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi 10. klassi õpilased<br />
sõitsid koos eesti kirjanduse õpetajaga õppeekskursioonile<br />
A.H.Tammsaare majamuuseumi. Eesti kirjandusklassiku<br />
A.H.Tammsaare korter-muuseum<br />
asub Tallinna äärelinnas<br />
Kadriorus, historistlikus suvila<br />
tüüpi majas. Selles hoones elas<br />
kirjanik aastatel 1932–1940<br />
ning seal ta ka suri. Algul me<br />
vaatasime filmi kirjaniku lapsepõlvest,<br />
pärast rääkis giid tema<br />
elust: majas teisel korrusel oli<br />
kirjaniku viietoaline korter, mis<br />
oli sisustatud algupärasel kujul.<br />
Muuseumi kogudes on üle 6000<br />
säiliku, sh kirjaniku surimask<br />
10 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong><br />
Suur tänu kõigile suurepärase esinemise eest!<br />
Lõpus kinkisid noormehed oma daamidele lilli.<br />
Mulle jäid sellest ballist suurepärased mälestused!<br />
ja viiul, ning tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust,<br />
dokumente ja fotosid. 2006. aastal on avatud uus püsinäitus<br />
“Tõde on inimeses” püüab vaadata maailma Tammsaare<br />
silmade läbi ning läheneb kirjanikule selliste märksõnade nagu<br />
maastikud, linnad, inimesed ja ühiskond kaudu.<br />
Enne lahkumist meie giid tegi meile ettepaneku tundma ennast<br />
20. sajandi kirjaniku rollis,<br />
proovisime kirjutada või<br />
joonistada tindiga. Õpilastele<br />
väga meeldis!<br />
Kõik õpilased olid õnnelikud,<br />
et nendel oli võimalus lähemalt<br />
tutvuda selle eesti kuulsa<br />
inimesega. Meile väga meeldis<br />
see ekskursioon.<br />
Kõik piletid ja transport olid<br />
õpilastele tasuta ning selle eest<br />
me täname oma kooli ja Põhja<br />
sadamat!
ÕPPEKÄIK HARJUMAA MUUSEUMISSE<br />
Õpetaja Reet Randmäe,<br />
<strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi V klassi eesti keele II õppegrupp:<br />
Klim Balahotsev, Erika Drozdova, Elina Granuzina, Arina Jermitšova, Ilja Kaplun,<br />
Kristina Kavelitš, Jan Kretovitš, Alina Poljakova, Svetlana Silitšenko, Ksenja Tšitšernina,<br />
Oleg Žukov, Veronika Levtšenko.<br />
12. märtsil käisime koos eesti keele õpetajaga Harjumaa Muuseumis. See muuseum<br />
asub Keilas. Sõitsime sinna liinibussiga. Muuseumis võttis meid vastu giid. Harjumaa<br />
Muuseumis on välja pandud püsinäitus ja vahetuvad näitused. Püsinäituse esimeses<br />
boksis nägime kaluri elamut. Köögis oli vana mööbel, vanad nõud. Põrandale<br />
oli joonistatud värviline kaltsuvaip.<br />
Teises boksis nägime vanu tööriistu. Seal olid välja pandud saed, höövlid,<br />
vanad naelad, kingsepa õmblusmasin, kasetohust viisud ja nahast<br />
pastlad. Nägime kanistreid, millega veeti Eestist Soome piiritust. Soomes<br />
oli piiritus keelatud. Kõige huvitavam eksponaat oli telefonikeskjaam<br />
koos kogu tehnikaga. Peasaalis näidati meile multifilmi sellest,<br />
kuidas Vanapagan tahtis naist võtta. Väikestes saalides nägime näitust<br />
kaisukarudest ja rannanaiste kirivöödest. Lõpuks värvisime pilte Keila<br />
kihelkonna naise ja mehe rahvariietest. Meid juhendas selle töö juures<br />
giid. Kõige ilusamad olid Alina Poljakova, Arina Jermitšova ja Ksjena<br />
Tšitšerina joonistatud rahvariided. Kristina Kavelitš ja Svetlana Silitšenko<br />
tegid telefonidega palju pilte.<br />
Me soovitame kõigil Harjumaa Muuseumisse minna, sest seal on väga<br />
huvitav.<br />
Kolmas ja neljas klass Lennusadamas<br />
Helena Loos, Arabella Vallsalu<br />
26. veebruari hommikul kell 9.10 kogunesid 3. ja 4. klassi õpilased<br />
raudteejaama, et sõita Tallinna ning külastada Tallinna Lennusadamat.<br />
Kohapeal anti meile väikesed mustad kaardikesed, millega saime<br />
uksi avada. Kuna me jõudsime veidi varem, oli meil vaba aega ning<br />
saime juba ringi vaadata. Kokkulepitud ajaks kogunesime giidide<br />
juurde, kes jagasid meid kaheks grupiks. IV klass hakkas tutvuma<br />
merenduse ajalooga, III klass allveelaev Lembituga. Iga rühm sai<br />
kaela erinevat värvi paeltega sildid ametinimetusega. Suundusime<br />
ekspeditsioonidele. Kolmanda klassi õpilased koos oma giidiga allveelaevale<br />
Lembitu ning neljas klass koos oma giidiga alustasid merepõhja<br />
uurimist.<br />
Merepõhja uurijate esimeseks ülesandeks saime otsida esemeid, mis<br />
olid tehtud ühest puust. Otsimise ajal käis meie pea kohal õhulahing.<br />
Kuulsime lennukimüra, kukkuvate pommide vilinat, plahvatusi…..<br />
Järgmiseks ülesandeks oli kaardi abil otsida üles Läänemere põhjas<br />
olevad laevavrakid. Kui ülesanne sai täidetud, kogunesime kõige suurema<br />
leitud laevavraki juurde. Selle alt leidsime kaks aardekirstu, kus<br />
olid sees vanaaegsed esemed. Kõik grupid pidid välja mõtlema loo<br />
nende esemete omaniku kohta, kuidas need esemed võisid sellele laevale<br />
sattuda ja miks laev põhja võis minna ning selle ka ette kandma.<br />
Sellega meie ekspeditsioon lõppes.<br />
Allveelaevnike grupp jagas kõigepealt üksteisele ametid ja ülesanded.<br />
Selleks oli vaja ära arvata, kes mida laevas võiks teha. Siis uurisime<br />
allveelaeva ja selle ehitust, käisime laevas ja kuulasime ning uurisime,<br />
kuidas allveelaevnikud laevas elasid ja mida tegid. Saime teada, milline<br />
on allveelaev Lembitu ajalugu ja sugupuu.<br />
Seejärel läksime sööma ning pärast sööki saime tunni vältel tutvuda<br />
kõigi eksponaatidega oma soovi kohaselt.<br />
Lennusadamas oli põnev ja sinna tahaks veel minna.<br />
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 11
Märtsikuu tähtpäevadest<br />
Tatjana Lindeberg<br />
Sipsiku lasteaia direktor<br />
Alla Kaplun<br />
Sipsiku lasteaia muusikaline juhendaja<br />
7. märtsil toimus Sipsiku lasteaias 8. märtsil tähistatavale rahvusvahelisele<br />
naistepäevale pühendatud kontsert. Meie lasteaias lasub<br />
laste õpetamise ja kasvatamise raske koorem just naiste õlul. Tarkade<br />
teadlaste sõnutsi valivad naised erinevalt meestest just selliseid<br />
elukutseid, mille eest ordeneid ega medaleid ei anta. Seepärast on<br />
vähemalt 8. märts suurepärane põhjus öelda naistele aitäh!<br />
Pidulikul kontserdil osalesid kõik rühmad. Kõige väiksemad lapsed<br />
võitlesid häbelikkusega, kuid lugesid ikkagi vapralt emadele<br />
ja vanaemadele luuletused ette. Laste esituses kõlasid erinevate<br />
heliloojate laulud kevadest, loodusest ja kodumaast. Kuna ükski<br />
kontsert ei möödu ka tantsudeta, näitasid seegi kord kõik rühmad<br />
oma liikumisoskust. Pealtvaatajad võtsid eriti soojalt vastu just kõige<br />
nooremate tantsijate etteaste. Publikul ja külalistel oli võimalus<br />
näha esimest korda nende laste esinemist, kellega töötab <strong>Paldiski</strong><br />
huvikeskuse koreograaf Natalja Ašmane. Tema debüüt oli väga<br />
edukas.<br />
Lapsed olid kontserdiks ette valmistudes täis hakkamist. Täname<br />
kõiki tagasiside ja soojade sõnade eest!<br />
15. märtsil tähistati Sipsiku<br />
lasteaias vastlaid<br />
Vastlad on lustlik talve ärasaatmine, millesse lisab sära peatselt<br />
saabuva sooja ja looduse tärkamise rõõmus ootus. Isegi pannkookidel,<br />
mis kuuluvad kohustuslikus korras vastlate juurde, on<br />
rituaalne tähendus – ümmarguste, kuldpruunide ja kuumadena<br />
sümboliseerivad need päikest, mis aina erksamalt paistes päevi<br />
pikemaks muudab.<br />
Vastlaid tervitati lasteaias ringmängude, laulude ja tantsudega.<br />
Lapsed said teada, milline on vastlalaulukeste ja -mängude tähendus,<br />
miks on kujunenud välja traditsioon peibutada päikest<br />
pannkookidega ja paluda head saaki. Lapsed ootasid vastlaid<br />
kannatamatult ka seetõttu, et sel päeval küpsetasid kokad Antonina<br />
Supranovitš, Valentina Nagrebelnaja ja Julia Rudkova<br />
kõigile lastele maitsvaid pannkooke. Üritus oli väga lõbus ja<br />
meeleolukas.<br />
Lepatriinude sõimerühm koos Masljenitsaga<br />
12 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>
Allveelaevnike päev<br />
Valentina Kossaia<br />
Sõjaväepensionäride liidu asutaja<br />
19. märtsil tähistatakse olulist pidupäeva<br />
– allveelaevnike päeva.<br />
Kui sõja-merelaevastiku päev ühendab<br />
kõiki sõjamereväelasi, siis allveelaevnike<br />
päev on esile tõstetud eraldi tähtpäevana,<br />
sest teenistus allveelaeval erineb teenistusest<br />
laeval. Allveelaeva ekipaaž ei ole<br />
lihtsalt kollektiiv, see on ühtne perekond.<br />
Õnnitlused I järgu kaptenilt Gurgen<br />
Simonjanilt<br />
17. märtsil kogunesid meie linna allveelaevnikud,<br />
nende abikaasad ja lesed<br />
Põhjasadama klubisse, et seda päeva pidulikus<br />
õhkkonnas tähistada. Kutsutute<br />
seas oli ka külalisi Tallinnast – teenelised<br />
allveelaevnikud, kes on pühendanud<br />
palju aastaid oma elust teenistusele<br />
aatomiallveelaevastikus, näiteks aatomiallveelaeva<br />
komandör, sõja-merelaevastiku<br />
allveejõudude ettevalmistamise<br />
õppekeskuse ülema asetäitja,<br />
esimese järgu kapten Gurgen<br />
Simonjan ja Vaikse ookeani laevastiku<br />
projekti 675 aatomiallveelaeva<br />
komandör, taktika kateedri vanemõpetaja,<br />
esimese järgu kapten Artjom<br />
Donakonjan.<br />
Samuti osales pidulikul üritusel <strong>Paldiski</strong><br />
linnapea Stanislav Tšerepanov<br />
abikaasa ja pojaga, Põhjasadama (<strong>Paldiski</strong><br />
Sadamate ASi) tegevdirektor<br />
Gennadi Gretško ja <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e<br />
avalike suhete spetsialist Elena<br />
Villmann.<br />
Pidulik üritus algas <strong>Paldiski</strong> Vene<br />
gümnaasiumi õpilaste esinemisega,<br />
mille olid koos lastega ette valmistanud<br />
gümnaasiumi õpetajad Valentina<br />
Volkova ja Svetlana Vesselova. Lapsed<br />
jutustasid allveelaevastiku ajaloost,<br />
näidates jutu piltlikustamiseks temaatilisi<br />
slaide. Kõlasid allveelaevnikele<br />
pühendatud laulud ja luuletused.<br />
Suur tänu teile, lapsed ning ka teile,<br />
austatud õpetajad, toreda etteaste<br />
eest! Te rõõmustasite allveelaevnikke<br />
<strong>Paldiski</strong> Vene gümnaasiumi õpilaste etteaste<br />
Kolmas toost neile, keda enam meiega ei ole<br />
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
Teise järgu kapten Vladimir Fomitsev<br />
südamepõhjani!<br />
Õnnitlussõnadega esines sõjaväepensionäride<br />
liidu juhatuse esimees, teise järgu<br />
kapten Valeri Rõtškov. Seejärel esines<br />
esimese järgu kapten Gurgen Simonjan,<br />
kes samuti õnnitles kõiki kokkutulnuid<br />
allveelaevnike päeva puhul ning andis<br />
Gennadi Gretškole üle meene edastamiseks<br />
Põhjasadama juhile Aleksei Tšuletsile<br />
– ankru ehk usaldusväärsuse ja vankumatuse<br />
sümboli.<br />
Õnnitluskõnega esines ka linnapea Stanislav<br />
Tšerepanov. Ta õnnitles allveelaevnikke<br />
nende pidupäeva puhul ning soovis<br />
kõigile kohaletulnuile tugevat tervist ja<br />
pikka iga.<br />
Sõjaväepensionäride liidu esimehe asetäitja<br />
Viktor Burmistrov kinkis liidu nimel<br />
<strong>Paldiski</strong> linnapeale mälestuseks pildi<br />
aatomiallveelaevast 675, millel Viktor 12<br />
aastat teenis.<br />
Õhtujuht Valentina Kossaia lausus kohalviibijate<br />
aadressil hulga sooje sõnu, tõstes<br />
esile allveelaeva 6<strong>13</strong> komandöri, teise<br />
järgu kaptenit Vladimir Fomitševit, Б<br />
4-5 komandöri, vanemmehaanikut, teise<br />
järgu kaptenit Grigori Dorožkot, esimese<br />
järgu kaptenit Leonid Rudenkot, teise<br />
järgu kaptenit Valeri Rõtškovi, elektrikute<br />
meeskonna vanemat Viktor Manturovi<br />
ning Aleksandr Zamaškot, Pavel Tsalkot,<br />
Aleksandr Šumihhinit ja paljusid teisi,<br />
märkides eriliselt ära Andrei Terentjevi,<br />
kes astus laevastikku 18-aastase poisikesena<br />
ja tähistas hiljuti oma 83. sünnipäeva.<br />
Hoolimata soliidsest east on ta jäänud<br />
hingelt nooreks. Andrei Terentjev luges<br />
ette hulga luuletusi, mis on pühendatud<br />
merele ja kaldal ootavatele naistele.<br />
Allveelaevnikud mälestasid ka neid,<br />
keda ei ole enam meiega. Püha kolmanda<br />
toosti lausus mitšman Aleksandr<br />
Šumihhin. Kõik kohalviibijad<br />
austasid lahkunute mälestust vaikuseminutiga.<br />
Oli hulgaliselt sõnavõtte, milles meenutati<br />
möödunud sõjaretki.<br />
Toredaks üllatuseks oli Põhjasadama<br />
juhilt Aleksei Tšuletsilt saabunud<br />
õnnitlus. Gennadi Gretško ja Jelena<br />
Villmann andsid Aleksei Tšuletsi nimel<br />
kõigile allveelaevnikele ja nende<br />
leskedele üle lilled ja rahalised kingitused.<br />
Õhtujuht rõhutas, et nagu kõigil<br />
eelnevail aastail, sai seegi pidulik<br />
üritus teoks Aleksei Tšuletsi isikliku<br />
rahalise toega. Kuna Aleksei Tšulets<br />
ise üritusel osaleda ei saanud, palusime<br />
Gennadi Gretškol teda meie<br />
poolt tänada ning soovida talle head<br />
tervist, edu ja õnne.<br />
Aplausi saatel lausuti tänusõnad ka<br />
<strong>Paldiski</strong> linnavalitsuse avalike suhete<br />
spetsialistile Elena Villmannile, kes<br />
on vastutanud nii selle kui ka paljude<br />
varasemate pidulike ürituste korraldamise<br />
eest.<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> <strong>13</strong>
Romanovite tsaaridünastia 400. aastapäevaks<br />
<strong>Paldiski</strong> linna rajaja Peeter Suur<br />
(Järg. Algust lugege ajalehe jaanuari- ja<br />
veebruarinumbrist.)<br />
Vaimulik Valeri Nazarenko<br />
<strong>Paldiski</strong> püha suurmärtri ja võidutooja<br />
Georgi kogudus<br />
1711. aastal külastas Peeter I Balti laevastiku<br />
eelbaasi jaoks sobivat kohta otsides<br />
esimest korda Revalit ning otsustas sealse<br />
sadama oma laevastiku tarbeks ümber<br />
kohandada, kuivõrd see oli talviti vähem<br />
aldis kinni külmuma kui Kroonlinna sadam.<br />
Peeter I <strong>13</strong>. oktoobri 17<strong>13</strong>. a ukaasi kohaselt<br />
algas metsa- ja kivimaterjali varumine,<br />
mis kestis kuni 1714. aasta lõpuni.<br />
Sadama ümberehitustöid juhtis krahv A.<br />
D. Menšikov. Krahvi märkmed sisaldavad<br />
rohkelt huvitavaid üksikasju. Tema<br />
ülestähendustest selgub, et sama aasta<br />
sügisel tabasid sadama uusrajatisi rasked<br />
katsumused. 9.–10. novembri tugev torm<br />
põhjustas suuri purustusi – kaks sadamas<br />
seisnud laeva 30-st (Fortuna ja Antoni)<br />
rebenes ankru küljest lahti, need kanti<br />
kivirahnudele ja nad uppusid ning veel<br />
seitse laeva sai tõsiselt kannatada. Juhtunust<br />
teada saades saatis krahv Menšikov<br />
tsaarile kirja, milles viitas lohutuseks<br />
näitele ajaloost – Hispaania võitmatu armaada<br />
kaotustele tormi ajal. Tsaar oskas<br />
krahvi sõjalis-merelist eruditsiooni hinnata,<br />
kuid näide teda ei lohutanud, sest<br />
erinevalt Hispaania kuningast ei olnud tal<br />
piisavalt vahendeid, et laevastik kiiresti<br />
taastada. See saatuslik juhtum kujuneski<br />
põhjuseks, miks tekkis äärmine vajadus<br />
otsida sõjasadama jaoks tuulte ja lainetuse<br />
eest paremini kaitstud lahte.<br />
Nende erakorraliste asjaolude taustal<br />
köitis tsaari tähelepanu mugav, suletud<br />
ja peaaegu kinnikülmumatu Rogerwiecki<br />
laht (rootsi k Rågervik), mis paiknes<br />
Revalist lääne pool, ning ta käskis krahv<br />
Menšikovil rajada uus sadam sinna, kuna<br />
selles lahes oli laevadel märksa lihtsam<br />
randuda kui Revalis, arvestades viimase<br />
mitmeid puudusi: seda oli raske vaenlase<br />
eest kaitsta, sadam läks iga aasta umbe ja<br />
veetase alanes ning see oli põhjatuultele<br />
täiesti avatud.<br />
Kui Revali sadamas katkes navigatsioon<br />
kolmeks kuuks, siis Rogerwiecki lahes<br />
kõigest üheks kuuks. Tulenevalt asukohast<br />
oli Rogerwiecki lahel sõjasadama,<br />
kindluse ja linna ehitamiseks rohkelt eeliseid<br />
tänu avarale ja sügavale lahele, merelt<br />
tulevale soojale hoovusele ja Packerorti<br />
Peeter I (19.sajandi I pool)<br />
Tundmatu kunstnik<br />
(Pakri) neeme ligipääsmatule<br />
kaldale. Isevalitseja arvestas,<br />
et Rogerwieckis saab samaaegselt<br />
viibida sadakond<br />
laeva, vesi on siin soolasem<br />
kui Kroonlinnas, väljapääs<br />
sadamast mugavam ning<br />
merepõhi ankrus seismiseks<br />
lausa suurepärane.<br />
Eraldi tuleb mainida Peetri<br />
sõitu endisesse Rootsi asulasse<br />
Rogerwiecki <strong>13</strong>.–14.<br />
juulil 1714. Reis läks maad<br />
mööda ja peatus tehti tee<br />
peal Kegelis (Keilas). Rogerwieckis<br />
viidi tema käsul<br />
läbi akvatooriumi ja selle<br />
sügavuse mõõtmine. Peeter<br />
ööbis siinsamas ning pöördus<br />
järgmisel päeval tagasi<br />
Revalisse. Pärast seda esimest<br />
Rogerwiecki külastust<br />
väisas tsaar Peeter piirkonda<br />
sadama, kindluse ja linna rajamise<br />
ajal korduvalt.<br />
1718. aastal toimus pidulikus<br />
õhkkonnas Peeter I,<br />
keisrinna Katariina I, arvuka vaimulikkonna<br />
ja terve laevastiku juuresviibimisel<br />
muulile, sadamale ja kindlusele nurgakivi<br />
panek. Esimese kivi viskas merre isevalitseja<br />
ise oma käega, pannes nii uuele sadamale<br />
sümboolselt aluse. Kammerjunkur<br />
Friedrich Wilhelm Bergholtz, kes võttis<br />
muulile nurgakivi panekust isiklikult osa,<br />
kirjeldas seda järgmiselt: „Pärast palvuste<br />
lõppu oli igaüks alates keisrist kuni viimsegi<br />
kohalviibijani kohustud kandma kalda<br />
veerele neli kuni viis kivi ja viskama<br />
need merre, kusjuures paljud, kes ihkasid<br />
endale seda au tassida kõige suuremaid<br />
kive, läksid ikka päris korralikult higiseks…<br />
Samal ajal, kui meie kive tarisime,<br />
lasti piki kallast paigutatud kahuritest 21<br />
pauku ning mõned kohalviibijaist panid<br />
tähele, et pärast seda, kui esimene kivi oli<br />
merre visatud, tõstis Tema Majesteet silmad<br />
taevasse ning tõi kuuldavale sügava<br />
ohke.<br />
Kui olime töö lõpetanud, pidi igaüks annetama<br />
viiekümnekopikase suurele admiralile<br />
(s.o Fjodor Matvejevitš Apraksinile),<br />
kes kogus seda raha siin kiviraiumisega<br />
tegelevatele soldatitele. Keiser loovutas<br />
muide 10 tšervoonetsit, tema kõrgeausus<br />
(s.o Holsteini prints) ja aukandjad andsid<br />
igaüks ka mitu klaasi veini.”<br />
Pärast muulile nurgakivi panekut külastas<br />
tsaar ka haigete ja haavatute laatsaretti,<br />
mis oli tsaari käsul Rogerwieckis juba<br />
varem asutatud.<br />
Peeter I käskis märgistada vastaskaldalt<br />
muuli ulatuse ja suuna ning tegi krahv<br />
Menšikovile ülesandeks ehitada endale<br />
kaks majakest – üks mandril ja teine Lilla<br />
Rågöl (Väike-Pakril) – ning lisaks otsida<br />
uusi mageveeallikaid, mis järgmisel aastal<br />
Lilla Rågöl leitigi. Peeter I veendus ise vee<br />
heas kvaliteedis. Samuti käskis tsaar alustada<br />
sadamasildade, kasarmute ja töökodade<br />
ehituseks metsamaterjali varumist.<br />
Peetri poolt kavandatu elluviimiseks<br />
toodi Liivimaalt ja Eestimaalt Rogerwieckisse<br />
hulk palke ja muud ehitusmaterjali.<br />
1719. aastal käskis tsaar krahv Menšikovil<br />
alustada uue sadama, laevatehaste, admiraliteedi,<br />
linna ja sõjakindluse tegelikku<br />
ehitamist.<br />
1721. aastal käskis kindral-admiral F. M.<br />
Apraksin tsaari korralduste ja plaanide<br />
täitmiseks valmistada ette ja vedada<br />
Eestimaalt, Riiast ja Dorpatist kohale 50<br />
000 palki Rogerwiecki sadama ehituseks.<br />
Samal aastal tegi ta kapten Mavrinile<br />
ülesandeks viibida sadama ehituse<br />
ajal Eestimaa kubermangus Rogerwiecki<br />
maastikujoonel. Hiljem andis tsaar insener<br />
Luberasile käsu viibida pidevalt Rogerwieckis<br />
kohal.<br />
(Järg ajalehe järgmises numbris)<br />
14 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
Milleks on vaja kirikut, kui jumal on minu südames<br />
Olen korduvalt kuulnud inimeste suust, sealhulgas ka mulle hingelähedastelt inimestelt,<br />
väljaütlemist: „Usk jumalasse on üks asi ja usk on mul südames, aga kirik – see on midagi<br />
muud.” Vaatamata sellele, et sel teemal on kirjutatud juba väga palju artikleid, on<br />
see endiselt aktuaalne. Siinkohal tahaksin jagada lugejatega seda, kuidas vastas sellele<br />
ja teistele küsimustele Moskva patriarhaadi vanemvaimulik, Moskva lähistel paikneva<br />
Akulovo küla Pokrovski kiriku vanempreester, ülempreester Valerian Kretšetov, keda<br />
usutles Natalja Smirnova.<br />
Preester Nikolai Kamenev<br />
Püha suurmärtri ja ravitseja Panteleimoni<br />
kiriku vanempreester<br />
Isa Valerian, milleks on inimesele vaja<br />
kirikut Kas pole kõige tähtsam, et jumal<br />
oleks inimesel südames<br />
Et jumal oleks südames – see on tõesti kõige<br />
tähtsam. Jumal peab olema inimesel südames.<br />
Paraku ei ole aga suuremas osas südametest<br />
enamasti mitte jumal, vaid suur hulk<br />
kõiksugu muid asju – meie kired, hoolimatus,<br />
kadedus ja muu niisugune.<br />
Kui inimesel on jumal südames, siis tähendab<br />
see, et ta on täielikult täitnud käsu<br />
„Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma<br />
südamega ja kogu oma hingega ja kogu<br />
oma jõuga ja kogu oma mõistusega” (Luuka<br />
evangeelium 10:27). See on seisund, mille<br />
kohta Ivan Kirejevski kirjutas, et usuline<br />
veendumus peab tungima kõigisse mõtetesse,<br />
tunnetesse ja tegudesse: „Ilma selleta<br />
ei ole inimese elul mitte mingit mõtet, tema<br />
mõistus on arvutusmasin, süda vaid hingetute<br />
keelte kogum, milles ulub juhuslik tuul;<br />
mitte ükski tegu pole oma iseloomult kõlbeline<br />
ning inimest pole tegelikult olemas.<br />
Sest inimene – see on tema usk.”<br />
Levinud ütlemise kohta, et kõige tähtsam<br />
on, et usk oleks südames, võib veel väita, et<br />
täiuslikuks eluks ei piisa vaid sellest ühest<br />
ja kõige tähtsamast – on tarvis, et oleks ka<br />
kõik ülejäänu. Näiteks inimkeha juures on<br />
peamine pea ja kere. Käsi ei ole peamine,<br />
ent ilma käeta ei ole siiski kuigi mugav toimetada.<br />
Inimene võib elada – õigemini eksisteerida<br />
– ka käte ja jalgadeta. Seega – kui<br />
süda ja kiriklik elu jagatakse peamiseks ja<br />
mittepeamiseks, haihtub vaimuelu terviklikkus.<br />
Samuti kui öeldakse, et kirik on igand, kerkib<br />
küsimus, et kust inimesed üldse usust<br />
teavad. Kes säilitab teadmist usust, kellelt<br />
me oleme saanud oma teadmised usust ja<br />
jumalast Seda teadmist säilitab ja annab<br />
edasi kirik. Kirikus on kõik vaimuelu aarded.<br />
Seetõttu, kui öeldakse, et uskuda võib<br />
ka ilma kirikuta, tekivad ebausud – inimene<br />
tunneb midagi, aga mida konkreetselt, selles<br />
ei suuda ta selgusele jõuda. Ma ei räägi<br />
sellest, et ilma jumaliku õndsuseta ei saa<br />
olla vaimulikku elu. Selleks, et hoida jumalat<br />
oma südames, tuleb selle poole väga<br />
püüelda, pühendada sellele väga palju jõudu,<br />
kirikelu ja -sakramendid aitavad aga sel<br />
teel kaasa.<br />
Igas valdkonnas on oma järjepidevus, kogemus,<br />
teadmistepagas. Inimene ei ole ühelgi<br />
alal iseõppija. Soovigu ta saada puusepaks<br />
või pottsepaks, ikka kasutab ta teiste kogemusi.<br />
Vaimulikul alal kipuvad inimesed arvama,<br />
et on võimalik visata kõik kogemused<br />
kus seda ja teist ning saavutada kõik nullist<br />
alates ise. See kehtib muide ka sektantide<br />
kohta, kes heidavad vaimuliku kogemuse,<br />
eelkõige just pühade isade vaimuliku kogemuse,<br />
mitte küll tervenisti, vaid osaliselt<br />
minema, ning asetavad end nende asemele.<br />
Kuidas kommenteeriksite levinud veendumust,<br />
et pärast surma ei määra inimese<br />
saatust mitte see, millist usku ta tunnistas<br />
või ei tunnistanud, vaid see, kuivõrd kõlbeline<br />
inimene ta oma maises elus oli, st<br />
tema heade ja kurjade tegude suhe, kusjuures<br />
hea inimene võib olla ka uskmatu<br />
Siin ei tohi kahte asja segi ajada: usk on üks<br />
asi, elu aga sootuks teine. Ka nende seas,<br />
kes tunnistavad jumalat ja dogmasid, ehk<br />
usklike hulgas, on küllalt neid, kes ei käitu<br />
päriselt nii, nagu usk õpetab – mõni teeb<br />
oma tegusid vastavalt usule, teine mitte.<br />
Apostlitel on selline ütlus: „Ka kurjad vaimud<br />
usuvad ja värisevad” (Jaakobuse kiri,<br />
2:19). Inimene võib uskuda, kuid mitte usu<br />
järgi tegutseda. Seda esineb iga usutunnistuse<br />
juures. Seepärast on öeldud, et jumalale<br />
on igasuguse rahva seas meelepärane see,<br />
kes loob tõde. Selle kohta aga, kuidas issand<br />
kohut mõistma hakkab, lausus teadmamees<br />
Silvanus: „See, kes uskus, jumalat tunnistas<br />
ja elas usu järgi, saab tasutud, aga sellele, kes<br />
lihtsalt ei teadnud, kuid püüdis elada südametunnistuse<br />
järgi, võidakse armu heita,<br />
kuid samasugust au ta ei pälvi.” Aga see on<br />
jumalik kohus, mitte meie mõistusele arutada.<br />
Meie ainult usume kindlalt, et jumal ei<br />
saa olla ebaõiglane.<br />
Mis vahe on usul ja ebausul<br />
Räägitakse, et alguses oli Venemaal paganausk,<br />
alles siis tuli ristiusk. See on täiesti<br />
õige väide, kuid mööndusega, et paganlus<br />
eksisteerib siiani. Näiteks võtta peiedel pits<br />
viina on kõige ehtsam primitiivne paganlus.<br />
Või näiteks muretseda selle pärast, et kass<br />
jooksis üle tee, või uskuda sarnastesse ennetesse.<br />
On olemas tõeline usk, aga on olemas<br />
ka ebausk.<br />
Ebausk erineb tõelisest usust selle poolest,<br />
et ebausk on püüd hoomata hukkaläinud<br />
inimmõistusega jumala tahet. Pascal ütles<br />
omal ajal: „Juhus on pseudonüüm, mille all<br />
jumal maailmas tegutseb.” Evangeeliumis<br />
on selle kohta öeldud, et ilma jumala tahteta<br />
ei lange ka juuksekarv peast välja. Tunnetamine,<br />
et kõik siin ilmas on omavahel seotud<br />
ja et on olemas teavad hoiatused, tekitabki<br />
ebausku, kui ei mõisteta nende hoiatuste<br />
allikat.<br />
Hoiatused on aga tõepoolest olemas. Just<br />
eile kuulsin üht lugu, kuidas üks inimene<br />
kuulis sõja ajal häält: „Mine siit minema!”<br />
Seepeale ütles ta oma kaaslasele: „Lähme<br />
siit ära!“ See aga keeldus. Ütleja siiski lahkus<br />
ning kohe tema järel langes sellesse kohta<br />
mürsk. See on näide sellest, kuidas inimene<br />
kuulas kaitseingli häält. Samas püüab see,<br />
kes kuulab kaitseingli häält, mõista, mis välisilmas<br />
toimub.<br />
Vaimulike asjade aluseks on vaimulik mõistus<br />
– vaimulik mõistus haarab kõike, samas<br />
kui ilmalik mõistus haarab ainult nähtavat,<br />
mistõttu ta on kui jäämäe veepealne osa.<br />
Jäämäe veealust osa pole paljude jaoks lihtsalt<br />
olemas. Maises elus suudame me näha<br />
ainult väliseid sündmusi, kuid nende põhjused<br />
peituvad sügavamal. Inimesed püüavad<br />
aga neid vastastikuseid seoseid mingite<br />
kildude järgi kokku panna, mis mõnikord<br />
viibki ebausu tekkele.<br />
Isa Valerian Kretšetov. Ilmalik haridus: kõrgem,<br />
Moskva Metsandustehnika Instituut;<br />
vaimulik: Moskva Vaimulik Akadeemia.<br />
Ordineeritud aastal 1969. Pokrovski kiriku,<br />
Püha Prohveti Ristija Johannesse Sünni<br />
kiriku vanempreester. Olnud ligi 40 aastat<br />
vaimulikkonna ja ilmalike jaoks hingelise<br />
vankumatuse musternäidiseks, kannab ohvrimeelse<br />
hingekarjasena jumala teenimise<br />
rasket risti. Saanud mitmeid kiriklikke autasusid.<br />
Paljude artiklite ja jutluste autor. Paljulapselise<br />
perekonna pea.<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 15
Naistepäevale pühendatud tantsuõhtu<br />
<strong>Paldiski</strong> Põhjasadam korraldas 8.märtsil Põhjasadamale kuuluvas<br />
klubis naistepäevale pühendatud tantsuõhtu. Kaetu olid<br />
kohvi- ja suupiste lauad. Peo juhatas sisse salsaõpetaja DJ Nrike<br />
Kuubast oma sütitavate diskotantsude ettenäitamisega, elava<br />
muusika eest kandis hoolt Igor Markhay. Kuna pidu oli mõeldud<br />
30+ vanuses külalistele, siis diskomuusika valik oli 80ndate<br />
ja 90ndate aastate hitid. Plaate keerutas DJ Zaitsev.<br />
Tantsuõhtu möödus ääretult lõbusas ja sõbralikus õhkkonnas.<br />
Tantsisid kõik, nii 30-ne aastased kui ka 60-nesed hoolimata<br />
vanusest. Toimus ka auhindade jagamine. Parimale valsitantsu<br />
paarile ja aktiivsemale diskotantsijale. Diskotantsu auhinna viis<br />
koju <strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi õpetaja Tatjana Kruglova!<br />
Koos külalistega olime ka meie arvamusel, et selliseid toredaid<br />
tantsuõhtuid tuleb korraldada veel.<br />
Kõigile külalistele suur tänu rohke osavõtu eest ja kohtumiseni<br />
järgmisel peol!<br />
Tahame tänada <strong>Paldiski</strong> Põhjasadama töötajaid, kes aitasid seda<br />
üritust läbi viia: Sergei Ivanovi, Oleg Lõsõid, Raul Luhilat, Galina<br />
Muhhanovat, Irina Korkinat, Elena Andrejevat, Igor Markhayd.<br />
Täname ka meie organisaatoreid:Jekaterina Erlichit, Jekaterina<br />
Balanjuki, Ljudmila Balanjuki, Nikolai Zaitsevit, Kristel<br />
Vesterit, Ene Martseppa, Julia Romanovat.<br />
Lihavõttepühade eelne laat<br />
ja meistrite töökoda<br />
<strong>Paldiski</strong> Põhjasadam korraldab pühapäeval 7.ndal aprillil algusega kell 10.00 heategevusliku<br />
lihavõttepühade eelse laada. Ka seekord on Ristemäe talu peremehed tulnud meie toidulauda<br />
rikastama oma maitsva toodanguga (küüslaugu pekk, marineeritud kilud, soolaseened,<br />
hapukapsas, hapukurgid, marineeritud paprika, salatid, keedised, ingveri mesi jpm).<br />
Pr.Liivrand toob paldisklaste soovil jälle kaasa koerakarvadest radikuliidi vöösid,<br />
koduvalmistatud leiba, juustu, vorsti ja sinki.<br />
Laadal on lastele avatud meistrite töökoda. Meisterdame ,,kimekomi,, tehnikas<br />
lihavõttepühade mune, valmistame tiibude- ja munadega kinkekaarte ja jäneseid ning<br />
värvime üheskoos mune. Lapsi kostitame jookide ja suupistetega!<br />
Olete kõik teretulnud ostlema, müüma ja meisterdama!<br />
Meistrite töökoda on avatud kl.11.00-18.00!<br />
Üritus toimub <strong>Paldiski</strong> Põhjasadama klubi ruumes aadressil Peetri tn. <strong>13</strong> teisel korrusel.<br />
Info telefonil 5169894<br />
16 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
PKC Eesti AS on PKC Group OY kontserni kuuluv ettevõte, mille põhitegevuseks on juhtmeköidiste<br />
ja ühenduskaablite tootmine Skandinaavia juhtivatele auto- ja elektroonikatööstusettevõtetele.<br />
Otsime oma meeskonda kiiresti<br />
TOOTMISTÖÖTAJAID<br />
(tähtajatu lepinguga)<br />
Töö peamiseks ülesandeks on juhtmeköidiste valmistamine vastavalt<br />
tööjuhistele ja lauajoonistele<br />
Sobiv inimene on:<br />
* vähemalt põhiharidusega<br />
* korrektne<br />
* täpne<br />
* valmis töötama vahetustega<br />
Lisainfo:<br />
• Töökoha asukoht on KEILA<br />
• Tööaeg: täistööaeg, vahetustega<br />
• Vajalik oma transpordivahendi olemasolu või uuri ühistranspordi<br />
võimalusi (Keila-<strong>Paldiski</strong> suunal)<br />
Kandideerimiseks: saada oma CV emailile: personal.eesti@pkcgroup.<br />
com, täida ära kodulehel www.pkcgroup.com töökoha taotleja<br />
ankeet või tule ankeedi täitmiseks kohale aadressil <strong>Paldiski</strong> mnt 31<br />
Keila PKC Eesti AS personaliosakond.<br />
Lisainfo telefonil 63 90 216<br />
RAE 7<br />
Kasutatud riided ja mööbel.<br />
Suur valik XL tooteid.<br />
T-R 11-17<br />
L 11-15<br />
Õmblusettevõte AS Protten F.S.C.<br />
asukohaga Keilas võtab tööle<br />
õmblejaid ja triikija.<br />
Kontakt tel.6747567<br />
Pangabuss<br />
Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!<br />
Pangabussi peatus:<br />
<strong>Paldiski</strong><br />
Rae 38<br />
kell 14.00–18.00<br />
II kvartalis<br />
15. ja 29. aprillil<br />
<strong>13</strong>., 20. ja 27. mail<br />
3., 17. ja 25. juunil<br />
Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte<br />
pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha<br />
kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid<br />
ja sõlmida muid lepinguid.<br />
Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste<br />
tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot<br />
Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate<br />
24h telefonilt 6 310 310.<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 17
<strong>Paldiski</strong>sse taas hõbemedal!<br />
Jüri E. Below<br />
<strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja<br />
Harjumaa koolide kuni 9. kl noormeeste võrkpalli meistrivõistlustel<br />
saavutas <strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi meeskond, koosseisus Sten<br />
Oimandi, Silver Lill, Sander Lind, Erik Nugis, Daniil Rezanov,<br />
Vjatšeslav Andrejev, Georg Andres Veskioja, õp. Jüri E. Below,<br />
taas teise koha!<br />
Kiili Spordihallis toimunud turniiri alagrupimängudes alistas<br />
<strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi meeskond Maardu põhikooli II-e ja Alavere<br />
võistkonna!<br />
Veerandfinaalis saime vastaseks eelmise aasta võitjameeskonna<br />
Oru, kellele õnnestus „tasuda“ eelmise aasta kaotuse eest finaalis!<br />
Seekord võit 2 : 0, geimidega 15:9, 15:<strong>13</strong>.<br />
Poolfinaal kodusaalis mänginud Kiili meeskonnaga kujunes pingeliseks<br />
ja kolmegeimiliseks. Geimidega 11:15 15:11 15:12 võidetud<br />
mäng viis meid taas finaali, kus vastaseks poolfinaalis kindlalt<br />
2 : 0 Maardu Gümnaasiumi alistanud Loksa Gümnaasium.<br />
Ka seekord pidime finaalis vastase paremust tunnistama! Tasavägise<br />
mängu võitis Loksa 2 : 0 (15:11, 15:14)<br />
Sten Oimandile on see medal Harjumaa võrkpallimeistrivõistlustelt<br />
kolmas, teistele oli see hõbedane autasu aga teine!<br />
Õhupallipidu<br />
Tatjana Kruglova<br />
<strong>Paldiski</strong> Vene gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja<br />
Foto autor: Valmar Ammar (Harjumaa spordiliit)<br />
Hõbemedalid said kaela: esireas vasakult: Georg Andres Veskioja, Vjatšeslav<br />
Andrejev, Silver Lill. Tagareas: Daniil Rezanov, Sander Lind, õp. Jüri E. Below,<br />
Sten Oimandi, Erik Nugis<br />
1. märtsil toimus <strong>Paldiski</strong> Vene gümnaasiumis sportlik meelelahutusüritus<br />
Õhupallipidu.<br />
Esiteks tahaks esile tõsta idee originaalsust, kostüüme ja saali<br />
kaunistusi. Oli sportlikku hasarti, oli palju kaasakiskuvat muusikat<br />
ning mõistagi olid kõik osalised ja pealtvaatajad kevade<br />
esimesel päeval suurepärases tujus. Võistlustel võtsid mõõtu<br />
kaks võistkonda – Pjatatšok ja Winnie Puhhi, mis koosnesid<br />
Vene gümnaasiumi õpetajatest, Sipsiku lasteaia, Huvikeskuse,<br />
Põhjasadama, <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e ja Uue Laine fondi töötajatest<br />
ning 5. klassi õpilastest ja lastevanematest.<br />
Võistkondade koosseis:<br />
Pjatatšok<br />
Viktoria Visbek<br />
Tatjana Plahti<br />
Anna Savinova<br />
Deniss Savinov<br />
Vladimir Žukov<br />
Oleg Žukov<br />
Elena Villmann<br />
Valeria Siminko<br />
Anti Pärtel<br />
Natalja Žukova<br />
Winnie Puhh<br />
Marianna Pospelova<br />
Sergei Kruglov<br />
Natalja Novikova<br />
Svetlana Zavodun<br />
Andrei Zavodun<br />
Natalja Bolotskaja<br />
Deniss Bolotski<br />
Jaanus Saat<br />
Alla Kaplun<br />
Natalja Kudrjavtseva<br />
5. klassi õpilased aitasid üritust läbi viia ning lahutasid saalisviibijate<br />
meelt vahvate tantsudega (tõeliste džentelmenide tants,<br />
klounide tants, sütitavad Ladina-Ameerika tantsud).<br />
Kõik võistlused toimusid õhupallidega. Kogu saal lustis ja tantsis<br />
kaasa. Ruum oli nii rõõmsavärviline, et tundus, nagu oleks<br />
kevad tõepoolest juba saabunud.<br />
Võistkondade liikmed vahetasid omavahel magusaid auhindu<br />
ning õnnitlesid teineteist. Olgugi et võistkond Winnie Puhh<br />
edestas Pjatatšokki ühe õhupalliga, said kõik mälestuseks aukirjad<br />
ja auhinnaks maiustusi.<br />
Winnie Puhhi võistkonna esindaja Jaanus Saat andis õpilastele<br />
ja nende klassijuhatajale toreda ürituse korraldamise eest üle<br />
ümbriku kingitusega, milleks oli ekskursioon martsipanimuuseumisse.<br />
Transpordi võimaldab <strong>Paldiski</strong> Põhjasadam.<br />
Pjatatšoki võistkonna esindaja Elena Villmann premeeris aga<br />
lapsi ja nende klassijuhatajat piletitega Juri Kuklatšjovi etendusele<br />
(kingitus edastati <strong>Paldiski</strong> Põhjasadama juhi Aleksei Tšuletsi<br />
nimel).<br />
Suur tänu kõigile<br />
osalemise, positiivse<br />
suhtumise ja kiidusõnade<br />
eest!<br />
Toimetuse märkus:<br />
Ürituse korraldaja ja<br />
läbiviija oli <strong>Paldiski</strong><br />
Vene gümnaasiumi<br />
kehalise kasvatuse<br />
õpetaja ja 5. klassi<br />
juhataj. Tatjana<br />
Kruglova, kes võttis<br />
enda kanda ka peo<br />
peaklouni rolli.<br />
18 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>
l i n n a l e h t • Märts 20<strong>13</strong><br />
<strong>Paldiski</strong> linn esindas Eestit 20<strong>13</strong>. aasta talimängudel Baškortostanis<br />
26. veebruarist 3. märtsini toimusid Ufas VI rahvusvahelised<br />
laste talimängud 20<strong>13</strong>, mis kujunesid ajaloo kõige<br />
suuremateks laste talivõistlusteks.<br />
Mängudel osalemiseks saabus Baškortostani pealinna noorsportlasi<br />
20 maailma riigi 60 linnast – kokku üle tuhande<br />
osavõtja. Mängude avamise eelõhtul märkis Rahvusvahelise<br />
Lastemängude Komitee president Torsten Rasch, et korraldajad<br />
ei püüa kasvatada olümpiavõitjaid, kuigi on teada ka<br />
noorsportlasi, kellest on saanud olümpiakoondise liikmed.<br />
Mängude eesmärk on spordi ja tervete eluviiside propageerimine<br />
laste seas.<br />
Esimest korda lastemängude ajaloos heisati neil ka Eesti lipp.<br />
Meie linna esindas Anna Levandi spordikooli iluuisutamisvõistkond,<br />
kuhu kuulusid Alissa Tsingisser ja Anna Laura<br />
Perve (treener Svetlana Varnavskaja), kes saavutasid üldarvestuses<br />
11. ja 15. koha.<br />
Tüdrukud esitasid oma kavad suurepäraselt, ehkki jäid sooritatud<br />
elementide raskuselt vanematele konkurentidele alla.<br />
12–15-aastased koolilapsed jagasid omavahel 56 komplekti<br />
medaleid kokku seitsmel talispordialal.<br />
Võistkonnad mängudel osalemiseks panevad välja linnad<br />
ning traditsiooniliselt on delegatsioonide juhtideks linnapead.<br />
<strong>Paldiski</strong> linna delegatsiooni juhtis linnapea Stanislav<br />
Tšerepanov.<br />
Eelmise külaskäigu ajal sõlmitud koostöölepingu raames<br />
kohtus linnapea Baškortostani Vabariigi peaministri Lilia<br />
Gumerova, kultuuriministri Amina Šaffikova, teiste ametiisikute,<br />
vabakondade esindajate ning äritegelastega.<br />
Võeti vastu otsused äri- ja kultuurisidemete arendamiseks.<br />
Muu hulgas arutati baškiirlaste osavõttu <strong>Paldiski</strong> linna päevadest<br />
tänavu 12.–14. juulil ning ühist baškiiri rahvuskangelase<br />
Salavat Julajevi saali loomist <strong>Paldiski</strong> linnamuuseumis.<br />
Linna delegatsiooni osalemist VI rahvusvahelistel laste talimängudel<br />
toetas AS Tallinna Sadam, mida meie linnas esindab<br />
Lõunasadam.<br />
Klubi FC Majak poiste võistkond võidukas<br />
23. märtsil toimus Tabasalus klubiturniir Tabasalu<br />
minijalgpalli karikale. Turniir oli mõeldud<br />
noorimate jalgpallurite rühmadele (sünniaastad<br />
2005–2006). <strong>Paldiski</strong> klubi FC Majak võistkond<br />
tuli seitsme võistkonna seas auhinnalisele teisele<br />
kohale. Võistkonna treener on Vladimir Ignatjev.<br />
Võitjad pälvisid auhinnakarika ja medalid ning<br />
samuti sai klubi kingituseks hiigelsuure kringli.<br />
Turniiri parimaks mängijaks tunnistati FC Majaki<br />
võistkonna mängija Gleb Žukov. Ta nimetati<br />
löödud väravate arvu järgi turniiri parimaks<br />
ründajaks. Turniiri korraldajad andsid Glebile<br />
üle kingitused, mille hulgas oli ka jalgpall.<br />
Õnnitleme klubi mängijaid ja nende treenerit<br />
esimese suure võidu puhul!<br />
Klubi FC Majak peasponsor on <strong>Paldiski</strong> Põhjasadam (<strong>Paldiski</strong> Sadamate AS).<br />
Alissa Tsingisser ja Anna Laura Perve treeneri Svetlana<br />
Varnavskajaga<br />
Alissa Tsingisser ja Anna Laura Perve<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong> 19
Meie tervitasime kevadet<br />
Maria Jurjeva<br />
Vikerkaare tantsutrupi juhendaja<br />
Talv valmistab meile küll jätkuvalt üllatusi,<br />
ent <strong>Paldiski</strong> pensionäride liit võttis Põhjasadama<br />
Klubis toimunud iga-aastasel peol juba<br />
vastu kauaoodatud kevade.<br />
Õhtujuht – kõigi lemmik Igor Marhai – laulis,<br />
lõbustas rahvast ja juhtis konkursse. Kontserdi<br />
avas muusikakollektiiv Melodia. Tantsutrupp<br />
Vikerkaar esitas mõned tempokad ja<br />
lõbusad tantsud, andes sellega peole hea hoo<br />
sisse. Järgnes trall ja laulud, võistlused ja tants.<br />
Kuidas küll maalida meie argipäevad erksate<br />
värvidega, rebida end välja rutiinist ja saada<br />
positiivsete emotsioonide laeng, õppida midagi<br />
uut ja imelist Kuidas hoida oma keha<br />
vormis igal aastaajal ning laadida endasse<br />
samal ajal positiivset energiat Kuidas vabaneda<br />
kammitsetusest ja häbelikkusest, tunda<br />
ennast kindlalt ja võtta mis tahes muusikarütmist<br />
tuld Selleks ju tantsud ongi!<br />
Vikerkaare tantsutrupp kutsub sisenema liikumise<br />
ja päikeselise muusika maagilisse<br />
maailma. Ei tasu muretseda selle pärast, kui<br />
te pole veel leidnud endale tantsupartnerit:<br />
treeningutel me teil nurgas ikkagi istuda lase.<br />
Meie tantsurühmaga liitumiseks ei ole vaja<br />
mingit eriettevalmistust. Tantsida saab igasuguses<br />
mugavas riietuses ja pehmete jalatsitega.<br />
Ainult hea tuju tuleb alati kaasa võtta!<br />
Me ei tantsi ainult enda lõbuks. Kui oleme<br />
etteasted selgeks saanud, näitame oma oskusi<br />
nii meie koduses <strong>Paldiski</strong>s kui ka mujal. Oleme<br />
esinenud erinevates kohtades Tallinnas<br />
– eakate festivalil, Rocca al Mare vabaõhumuuseumis,<br />
ingerlaste ja vene kogukonna<br />
üritustel. Tantsude seadmisel on meile abiks<br />
Jelena Kalbus.<br />
Meie treeningud toimuvad esmaspäeviti<br />
kell <strong>13</strong>.00 Põhjasadama Klubis. Leidke teiegi<br />
aega ning pöörake oma elu, tuju, rüht ja<br />
figuur paremuse suunas!<br />
Täname pensionäride liitu ja selle juhti Svetlana<br />
Osadtšujat imeliste õhtute eest!<br />
Tähelepanu!<br />
<strong>Paldiski</strong> Põhjasadam jagab<br />
20. ja 21. aprillil aadressil Peetri tn. 31<br />
humanitaarabi (täiskasvanute ja laste<br />
riided, jalanõud, voodiriided,<br />
kardinad jpm.).<br />
Laupäeval 20. aprillil on oodatud<br />
paljulapselised pered, üksikvanemad<br />
ja töötud.<br />
Pühapäeval 21.aprillil ootame kõiki<br />
linnaelanikke, kes vajavad abi.<br />
Oleme Teie jaoks avatud<br />
kl. 12.00-16.00.<br />
Tulevikus paneme kirja ka abivajajate<br />
soovid konkreetseteks asjadeks ja riideesemeteks<br />
(riiete täpsemad suurused,<br />
hädavajalikud mööbliesemed jne).<br />
Taaskasutus annab võimaluse soetada<br />
vajalikke ja nägusaid riietusesemeid,<br />
säästes samas nii rahakotti kui ka meid<br />
ümbritsevat keskkonda!<br />
Pensüstli nõelad<br />
Haigekassa<br />
soodustus 90%<br />
Küsi arstilt digitaalset<br />
meditsiiniseadme<br />
kaarti!<br />
ÜHEKORDSEKS<br />
KASUTAMISEKS<br />
www.diabeet.ee<br />
Täiendav info: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt <strong>13</strong>9E/2 Tallinn 1<strong>13</strong>17 Tel. 627 3488<br />
Tegemist on meditsiiniseadmetega. Vajadusel konsulteerige arsti või diabeediõega. S.EE.DEV.<strong>13</strong>.01.03<br />
Pic Solution.<br />
Specialists in self care.<br />
20 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht Märts 20<strong>13</strong>