3/13 03.04.2013 - Paldiski Linnavalitsus

paldiski.ee

3/13 03.04.2013 - Paldiski Linnavalitsus

l i n n a l e h t • Märts 2013

Paldiski

Tänases

lehes:

u

l i n n a l e h t • märts 2013

Paldiski Linnavalitsuse häälekandja

Vana talustiili mustriga

põrandad Paldiskist

Jurist vastab

küsimustele

Paldiskis on loodud kõik tingimused uute investorite

kaasamiseks. Koos ettevõtlusinkubaatoriga oleme valmis

toetama ka alustavaid ettevõtteid, mis toob tulevikus

Paldiskisse uusi töökohti ja parandab linnaelanike heaolu.”

(Paldiski linnapea Stanislav Tšerepanovi kõnest Lääne-Harju ettevõtlusinkubaatori

avamisel)

Fotol: Paldiski linnapea Stanislav Tšerepanov ja regionaalminister Siim Kiisler asetavad

alustavaid ettevõtteid sümboliseerivaid tibusid ettevõtlusinkubaatorisse.

Lumeskulptuuride

konkursi tulemused

Tervisliku eluviisi

nimel

Paldiski esindas

Eestit talimängudel

Baškortostanis

reklaam

KUULUTUSED

Paldiski Linnaleht Märts 2013 1


ETTEVÕTJATE RUBRIIK

PALDISKIS AVATI ETTEVÕTLUSINKUBAATORI BÜROO- JA

SEMINARIKOMPLEKS

Regionaalminister Siim Kiisler, Harju

maavanem Ülle Rajasalu ning Paldiski

linnapea Stanislav Tšerepanov avasid

18.03 Paldiskis pidulikult Lääne-Harju

Ettevõtlusinkubaatori uue ettevõtluskeskkonna,

mille 630m2 suuruses bürooja

seminarikompleksis on leidnud kodu

juba neli Paldiski alustavat ettevõtet.

Paldiski Ettevõtjate Liidu ja Harju Ettevõtlus-

ja Arenduskeskuse poolt asutatud

Eesti esimese eraalagatusliku ettevõtlusinkubaatori,

MTÜ Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatori

põhieesmärk on Harjumaal uute

äriideede otsimine, alustava ettevõtja toetamine

ning elanikesse ettevõtluspisiku süstimine.

Paldiskist välja kasvanud inkubaator

avas omapärase keskkonna Rae tn 38, 3.

korrus, kuhu on kõik oma äriidedega väga

oodatud. Tänastele ettevõtjatele järelkasvu

kasvatamise eesmärgil oleme alustanud ka

koostööd Paldiski Gümnaasiumiga ettevõtlusõppe

pakkumisel,“ ütles tegevjuht

Enn Laansoo, Jr.

„Omavalitsuste vahel käib väga tõsine konkureerimine elanike

nimel ja võidavad need, kes suudavad kaasa aidata töökohtade

loomisele. Paldiski on hea näide, kuidas avalik ja erasektor

Ülle Rajasalu annab loodud ettevõtlusinkubaatorile üle Enn

Laansoo kingituse

Regionaalminister Siim Kiisler ja Paldiski

Linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugov

üheskoos saavad sellesse panustada. Kui meie inimestel on tööd

ja kasvab perede jõukus, läheb ka meie omavalitsustel paremini,“

ütles regionaalminister Siim Kiisler avamisel.

Paldiski linnapea Stanislav Tšerepanov kinnitas omalt poolt Paldiski

kohaliku omavalitsuse

jätkuvat toetust ettevõtluse

jõudsaks arenguks

Paldiski linnas, kus tema

sõnul on selleks olemas

suurepärased eeldused.

Paldiski on aastasadade

vältel kujunenud efektiivseks

sõlmpunktiks Eestit

läbiva transiitkaubanduse

kontekstis. Kuid sellega

meie pakutavad võimalused

ei piirdu,“ ütles Tšerepanov.

Paldiski soodne

ettevõtluskeskkond loob

läbi meie olemasoleva

taristu, ärimaa- ning tööjõuressursi

olemasolu

võimaluse pakkuda siin

terviklikke väärtusahelaid

väga erinevates ärivaldkondades

tegutsevatele

firmadele. Paldiskis on

loodud kõik tingimused

Tänukirjad inkubaatori asutajatele ja ehitajatele

Ettevõtlusinkubaatori turundus- ja

kommunikatsioonijuht Sven Ratassepp

(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)

• Väljaandja Paldiski Linnavalitsus • paldiski@paldiski.ee ja tel. 679 06 00, elena.villmann@paldiski.ee • Paldiski Linnalehe elektrooniline

aadress: www.paldiski.ee • Foto esikaanel: Jevgeni Komarov • Kujundus Perioodika Repro OÜ • Trükk AS Rebellis


Göteborgi siseareeni ehitaja kolis Pakri teadusparki

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi pressiteade

Refereeritud Eesti Ekspressist

Eesti Ekspressi teatel ehitas tehnoloogiafirma

Apple juhtivtöötaja Californiasse Bay Area

piirkonda villa, kuhu ta otsis interneti kaudu

rustikaalse ilmega põrandat. Otsingu tulemusena

leidis ta Eesti firma Bole, mis toodab

Paldiskis loodusliku joonega "kõveraid" põrandaid.

Nii sai kõrgete lagede, suure kamina, basseini

Apple'i tippjuht ostis koju põranda Paldiskist

Simmo Saar

1. JVBr-i teabeohvitser

Paldiskis asuva 1. jalaväebrigaadi Tagalapataljoni

õppekompanii alustas 11. märtsil

kahenädalast õppelaagrit, mille käigus harjutasid

nelja rühma ajateenijad instruktorite

juhendamisel lahinglaskmist ning linnalahingu

pidamist. Linnalahingu vastutegevuse

läbiviijad kostitasid maju vallutavaid

kaitseväelasi paintball-i kuulidega.

Nii linnalahingu pidamist kui lahinglaskmist

harjutati nädal – linnalahingut ja sellega seonduvat

tegevust viidi läbi Paldiskis ja Rummul,

laskmisharjutusi omakorda Potsepa karjääris

Pärnumaal.

Õppekompanii rühmad tegutsesid eraldi –

ühed Harjumaal ja teised Pärnumaal, teise nädala

alguses vahetati kohad ja tegevused.

Rummu endise vangla läheduses lahinglaagri

korraldajate hulka kuuluv 1. Jalaväebrigaadi

Tagalapataljoni 3. õpperühma ülem nooremleitnant

Jakob Jõgi sõnul keskenduti eelkõige

ja tenniseväljakuga häärberi ülakorrus ja kaminasaal

Eestist 170-ruutmeetrise tammepõranda,

lisaks ostis Apple'i mees oma kodukontorisse

25-ruutmeetrise pähklipõranda ning

eritellimusel valminud Bole trepi. Tammepõrand

viimistleti kohapeal eriti uhkeks, sellesse

harjati käsitsi suured vaod. See oli esimene

Bole põrand Põhja-Ameerikas ja Apple'i mees

jäi väga rahule. Kohe tellis ka tema kolleeg endale

Paldiskist põranda (116 m2), mis saadeti

tegevusele jao tasandil. „Tegemist

on erinevatest isiksustest

koosnevate jagudega, millede

tegevust tuleb juhendada tulenevalt

individuaalsetest puudujääkidest,“

sõnas Jõgi.

4. õpperühma ülem nooremleitnant

Wolfgang Langi sõnul

oli talvine õppelaager kindlasti

katsumuseks ajateenijatest jaoülematele.

„Metsas on ju külm,

märg, kohati päris ebameeldiv.

See, kuidas ajateenijate tuju üleval

hoida ja neid motiveerida,

sõltub paljuski jaoülema isikuomadustest.

Mis teha – jaoülem

on siin metsas vedur ja peab oma ülesannete

kõrgusel olema,“ ütles Lang.

Samas on linnalahingu harjutamine üks ajateenistuse

maiuspaladest. „Üks mees, kes meil

muidu vabastatud on ja autosid valvab, palus

vabatahtlikult luba osaleda,“ sõnas leitnant

Jõgi.

l i n n a l e h t • Märts 2013

uute investorite kaasamiseks. Koos ettevõtlusinkubaatoriga oleme

valmis toetama ka alustavaid ettevõtteid, mis toob tulevikus

Paldiskisse uusi töökohti ja parandab linnaelanike heaolu.“ toonitas

ta. S.Tšerepanov lisas, et Paldiski linnavalitsus on esimene

kohalik omavalitsus Harjumaal, kes Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatorit

juba ka rahaliselt toetanud on.

Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaator pakub Paldiskis teenuseid,

sh investori leidmine, mis aitavad alustaval ettevõttel jätkusuutlikult

kasvada ja soodsatel tingimustel rentida esinduslikke büroo-

ja koosolekuruume.

Tegutsevale ettevõttele pakume lühi- ja pikaajalist bürooruumide

üürimist ning esinduslikku keskkonda, kus vajadusel oma

partneriga kiire kohtumine läbi viia. Pakume seminari täisteenust.

Tere tulemast Rae tn 38, 3. korrus.

Lisainfo: Rae tn 38, 3. korrus, Paldiski, laneinkubaator@heak.

ee tel 5216858

Piltide autor Jevgeni Komarov

Hiljuti lõppenud Göteborgi sise-EM’i areeni

valmistaja, peamiselt spordirajatiste ehitamise

ja rekonstrueerimisega tegelev Eesti ettevõte

Kanstet OÜ avas Paldiskis PAKRI Teadus- ja

Tööstuspargile kuuluvas 5000 m2 suuruses

hoonekompleksis uue tootmisliini.

Kanstet OÜ juhatuse liikme Valeri Bukrejevi

sõnul on EM-i korraldajate poolne tagasiside

nende ettevõtte toodangule olnud väga positiivne.

„Rahvusvahelise kergejõustikuliidu

IAAF-i tunnustus annab meile kinnitust, et

oleme õigel teel,” ütles Bukrejev. “Oma edasiseks

arenguks uute ja innovaatiliste lahenduste

väljatöötamisel vajame tugevat partnerit ning

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark suudab meile

selleks pakkuda nii vastavaid teenuseid kui ka

vajalikku taristut,” lisas ta.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn

Laansoo Jr sõnul on Kanstet OÜ valmistanud

erinevaid spordirajatisi üle maailma juba viimased

20 aastat ning ettevõtte plaanid oma

tehnoloogiate arendusteks on PAKRI Teadus-

ja Tööstuspargi jaoks väga atraktiivsed.

„Usume, et koostöös Tallinna Teaduspargiga

Tehnopol ning Tallinna Tehnikaülikooliga

suudame Kanstetile pakkuda parimat kaasaegse

ärikeskkonna ja teadustöö sünergiat,” ütles

Laansoo.

Kanstet OÜ asutati aastal 1992 Tallinnas grupi

kergejõustiklaste ühistööna, kes olid üheaegselt

Eesti Olümpiakoondise liikmed. Tänaseks

on ettevõttest saanud üks suurimaid

spordiareenide valmistajaid kogu maailmas.

Kanstet on ainuke ettevõtte Baltimaades kes

omab spordiareenide sünteetilise kattematerjali

valmistamiseks IAAF Product Certificate`i

tunnistust. Ettevõte on teostanud töid Eestis,

Rootsis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Hispaanias,

Iraagis, Indias, Iisraelis, Venemaal ja Nigeerias.

California poole teele veebruaris.

Aasta jooksul on Bole USAsse müünud põrandaid

kokku ligi 1000 ruutmeetrit.

Tänavu saavad Eestist põranda teiste hulgas

üks villa Aspeni suusakuurortis ning 11 uut

restoraniketi Joey´s Restaurants söögikohta.

Kanadas läheb Bole põrand maha ühe rikka

alternatiivkunstniku majja, mis ehitatakse

teokarbikujulisena ja ainult loodussõbralikest

materjalidest.

1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ajateenijad harjutasid linnalahingut

Poistele on linnalahing meeltmööda – 1. JVBr-i võitlejad maja vastasest

puhastamas

Ajateenijate ülesanne oli muude tegevuste

hulgas mahajäetud majade hõivamine vastase

tule all olles. „Kasutame sellistel õppustel motivaatorina

paintballi-relvi,“ ütles Jõgi. „Kuigi

toidupallist kuulid on ohutud ega tee kahju,

näitavad meie kogemused, et ründajad on

nende olemasolust teadlikena ettevaatlikumad

ning täidavad oma ülesandeid korrektsemalt.

Paldiski Linnaleht Märts 2013 3


Tööispektsiooni jurist vastab küsimustele

Küsimus:

„Kas tööandjal on õigus jätta alamtunnitasu

tõstmata 1.80 eurolt tasemele 1.90

eurot töötatud tunni eest, eeldusel, et

"Teenimine lisana toimub ka läbimüügi

pealt ja kui tunnitasu (1.80) liita läbimüügilt

saadava tasuga ja jagada saadud summa

tundide arvule tulebki lõppkokkuvõttes

tunnitasu 1.90 või veidi suurem".

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektorjurist

Kaia Taal:

Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 6

alusel kehtestab Vabariigi Valitsus töötasu

alammäära, millest väiksemat töötasu

täistööajaga töötaja saada ei või. Juhul,

kui kokkulepitud töötasu koosneb osadest,

sh majandustulemustelt või tehingutelt

makstavatest tasudest, ei saa igakuine

makstav töötasu olla väiksem kui

kehtestatud töötasu alammäär.

Seega võib täistööajaga töötaja töötasu

kujuneda kokku tunnitasust 1,80 eurot

ja tasust läbimüügi eest, kui töötasu ühes

Mis saab lapsest, kes saab lapse

kuus makstakse vähemalt alammääras

(alates 01.01.2013.a. 320 eurot).

Garanteeritud töötasu suurus ja selle arvutamise

viis (see, kuidas kokkulepitud

töötasu erinevatest osadest kujuneb) tuleb

TLS § 5 lg 1 p 5 alusel töötajale töölepingu

kirjalikus dokumendis teavitada.

Küsimus:

Kas tööandjal on õigus keelduda töötajale

puhkuse andmisest osana, kui see lõpeb

enne graafikujärgsete puhkepäevade algust,

sest need on nagunii töötaja vaba

aeg Kas puhkus peab alati lõppema nädalavahetusega

Puhkuste ajakava seda

puhkuseosa ei sisalda.

Noore inimese elu saab seoses lapse saamisega

paratamatult pea peale pööratud:

paljudel noortel tuleb lapse saamisel kool

pooleli jätta, sest kõigeks ei jätku aega, raha

ja energiat. Ilma hariduseta pole aga noorel

suuri väljavaateid, et võimaldada endale ja

oma lapsele loodetud tulevikku.

Noore ema õlekõrreks otsides väljapääsu

keerulisest olukorrast on toetav perekond

või kaasa. Tugisüsteemi olemasolul on paljud

noored suutnud lapse kõrvalt minna

tagasi kooli ning saanud hariduse, mis pakub

eneseteostust emale ja paremaid väljavaateid

tema perele. Kuid paljudel noortel

emadel puudub pere tugi ning nende aitamiseks

lõi MTÜ SEB Heategevusfond sel

kevadel spetsiaalse stipendiumiprojekti.

„Noore ema stipendiumi idee tekkis asendus-

ja turvakodude lastele abi pakkudes,

kellele oleme juba kolm aastat õppestipendiume

jaganud. Kogesime, et keeruline on

neil noortel, kes saavad lapsevanemaks teismelise

eas ja kel on lapse sünniga seonduvalt

õpingud pooleli jäänud. Noore ema stipendiumiga

astume sammukese edasi ennetustegevuses,

et toetada neid noori, kes soovivad

ühendada lapsekasvatamist õpingutega,

aga toetav tugiring pigem puudub,“ ütles

SEB heategevusfondi projektijuht Kati Käpp.

Noorte emade toetamisega tegelev MTÜ

Caritas juhatuse liige Heidi Rätsep ütleb,

et noored emad nimetavad ise kõige suuremaks

mureks majanduslikke raskusi.

„Sageli on noorel emal jäänud lõpetamata

põhikool või gümnaasium. Noort ema tuleb

toetada emadusega kohanemisel ja beebi

eest hoolitsemisel. Õpingute jätkamise

puhul on keeruliseks ülesandeks õpingute

ja lapsehoiu ühendamine, sest last ju kooli

kaasa võtta ei saa. Väikese lapse emana

haridusteed jätkates on raske ka õpingute

kõrvalt töötamine. Küsimus on, kuhu ta paneb

oma lasteaiakohta mitteomava 1,5-aastase

pisikese lapse ajaks, kui ta ise tööl on

Seetõttu on väga oluline, et noor ema saaks

oma õpinguid jätkata, et kindlustada endale

enam valikuvõimalusi,“ lisas Rätsep.

Stipendiumi saab taotleda lisaks õppemaksu

hüvitamisele ka lastehoiu teenuse eest

tasumiseks, igakuise isemajandamisraha

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektorjurist

Kaia Taal:

Töölepingu seaduse (TLS) § 68 lg 5 alusel

tuleb põhipuhkus kasutada kalendriaasta

jooksul ja põhipuhkust antakse osadena

üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14

kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama

järjest. Tööandjal on õigus keelduda

põhipuhkuse jagamisest lühemaks

kui seitsmepäevaseks osaks.

TLS § 69 kohaselt on tööandjal õigus

koostada aasta esimese kvartali, so märtsikuu

lõpuks puhkuste ajakava, mis on

pooltele kohustuslik. Töötajal on õigus

ajakavasse märkimata puhkust kasutada

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

(nt ka e-kiri, faks) sellest ette teatades

14 kalendripäeva.

TLS § 19 p 1 sätestab, et töötajal on õigus

keelduda töö tegemisest puhkuse kasutamise

ajal.

Seega kui pooled on kokku leppinud puhkuse

kasutamises osadena, kuid kõne all

olevat puhkuseosa polnud puhkuste ajakavas

ja töötaja teatab tööandjale selle osa

kasutamisest ette 14 kalendripäeva, siis ei

saa tööandja eelpool toodud põhjendusega

puhkuse andmisest keelduda. Seadus

ei keela puhkuse kasutamist tööst vabal

ajal. Puhkust kasutatakse kalendripäevades

ja puhkuseaja hulka jääb tavaliselt ka

iganädalane puhkeaeg

(eelduslikult

laupäev ja

pühapäev), mis

on samuti töötajale

tööst vaba

aeg.

Tööinspektorjurist

Kaia Taal

saamiseks või õppevahendite soetamiseks.

Endiselt saavad stipendiumi taotleda kõik

vanemliku hooleta noored, kes õpivad kutseõppeasutuses

või kõrgkoolis. Sel aastal on

stipendiumifondi suurus kokku 50 000 eurot

ja järgmine stipendiumivoor algab augusti

lõpus, kui on võimalik esitada taotlus

sügissemestri õpinguteks.

Kevadsemestril saab SEB Heategevusfondilt

igakuist stipendiumi noor naine, kes on

üles kasvanud lastekodus ja on praeguseks

kahe lapse ema. Tema kõrval on elukaaslane,

kes on aga töövõimetu ja sõltub suuresti

sotsiaaltoetustest. Noorest naisest saab

kooli lõpetamise järel tervishoiu valdkonna

töötaja, kuid õpingute kõrvalt ta tööl käia ei

jõua. Igakuine isemajandamise raha on sellele

perele suureks abiks, et pereemal õpingud

pooleli ei jääks.

Kui teate kedagi, kes võiks kandideerida

noore ema või vanemliku hooleta noore stipendiumile,

siis infot saab kodulehelt www.

heategevusfond.ee ning küsimused saab

saata e-kirja teel aadressile

stipendium@heategevusfond.ee.

4 Paldiski Linnaleht Märts 2013


Keila-Joa pargis jätkuvad rippsildade ehitustööd

Kristjan Maasalu

RMK loodushoiuosakonna

Tallinna piirkonna juhataja

Keila-Joa park (http://www.google.ee/search)

RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi

renoveerimis- ja ehitusprojekti

ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis

toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd

ning projekti valmimistähtaeg

on juulis.

RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna

juhataja Kristjan Maasalu sõnul on

mullu novembris alustatud ettevalmistustööd

Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks

ja objektide ehitamiseks lõpule

viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus

eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad

ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad

külastajaid,” selgitas Maasalu ning

lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased

load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist

ning Keila vallavalitsusest.

Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus

paekiviastmetega treppidele, paigaldatud

rippsildade taridetailid ning hetkel käib

vundamentide valamine.

Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete

osade ehitus ning siis asutakse eemaldama

ka tabalukke, mis olid sildadele

pulmatraditsioonide käigus kinnitatud.

Mais alustatakse paekivist treppide astmete

ja käsipuude paigaldamisega. Kuna

peale 2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid

ei tohi sildadele lukke enam

kinnitada, pakub RMK võimalust vanale

pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida.

l i n n a l e h t • Märts 2013

Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid

saata aadressile keilajoa@rmk.ee.

Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja

finantseerib Keskkonnainvesteeringute

Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks

on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne

pargiala suurusega 34,2 hektarit,

millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit.

Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest

on ajastule omane pargi väikevorm ja

see kuulub muinsuskaitse alla.

RMK on metsaseadusega moodustatud

riigitulundusasutus, mille põhiülesanne

on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine.

RMK kasvatab metsauuendusmaterjali,

korraldab metsatöid, viib

läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb

metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob

RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse

võimalusi puhkealadel, viies Eesti

rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal

ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada

on 38% Eesti metsadest.

4. mail 2013 toimub Paldiski Talgupäev 2013

Tänavune Paldiski Talgupäev 2013 toimub maikuu esimesel

laupäeval 4. mail 2013. Talgupäeva eesmärk on

panustada Paldiski elukeskkonna puhtusesse, edendades

linnaelanikes aktiivset hoiakut ja tugevdades

kohalikku kogukonda.

Sel aastal Paldiski linnas korraldatav talgupäev on juba neljas.

Üritusele oodatakse 150 osalejat nii Paldiskist, kui ka mujalt.

Tänaseks on üritusega liitunud Harju Matkaklubi, EELK Paldiski

Nikolai kogudus ja Naiskodukaitse Paldiski jaoskond. Samuti

on sõlmitud esimesed sponsorkokkulepped. Rahaliselt toetab

üritust Heategevusfond Uus Laine ning kahe 30 m3 prügikonteineriga

varustab AS Green Marine.

Paldiski Talgupäev 2013 meeskond ootab Paldiski elanikelt ettepanekuid

mida ja kus talgupäeva raames ära teha. Peamine

eesmärk on koristada prügi ning likvideerida omavoliliselt tekitatud

prügikohad. Ideid ja ettepanekuid ootame e-maili teel

jaanus.saat@paldiski.net või posti teel Rae 38, Paldiski.

Samuti kutsume üles kõiki korteri- ja garaažiühistuid Paldiski

Talgupäevaga liituma ning korrastama talgupäeva raames oma

ühistu territooriumit.

Registreerumine Paldiski Talgupäevale on alanud ning kestab

kuni 3. maini. Registreeruda saab aadressil www.teemara.ee.

Paldiski Talgupäeva 2013 korraldaja on Paldiski Linnavolikogu

sotsiaal- ja humanitaarkomisjon.

Jaanus Saat

Gsm 53 463 099

jaanus.saat@paldiski.net

UUS TEENUS-REHABILITATSIOON!

Keila Tervisekeskus hakkab osutama laste rehabilitatsiooniteenust.

Keila Tervisekeskus sõlmis lepingu Sotsiaalkindlustusametiga, et hakata alates aprillikuust puuetega lastele

vanuses kuni 18 aastat pakkuma rehabilitatsiooniteenuseid. Tervisekeskuse ja ka Keila linna jaoks on tegemist

uue teenussuunaga, mille eesmärk on eelkõige Keila ja ümbruskonna puuetega lastele võimaldada nii

rehabilitatsiooni plaanimist kui ka teostamist. Tervisekeskuses on olemas head ja senini paljuski kasutamata

võimalused füsioteraapia läbiviimiseks, aga ka loovteraapiate jm. sinna valdkonda kuuluvate teenuste tarbeks.

Riiklikult kinnitatud ulatuses rahastatakse teenuseid Sotsiaalkindlustusameti poolt.

Registreerimine toimub: E-R 9.00 - 17.00

Telefonil: 6 737 637

E-postiga: tervisekeskus[ät]keila.ee

Postiga: Keila Tervisekeskus OÜ (Rehabilitatsioon) Paldiski mnt.17 Keila 76 607

Paldiski Linnaleht Märts 2013 5


Rõõm ilusast päevast Paldiski Muusikakoolis!

Maie Koldits

G.Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pedagoogmetoodik

Rene Eespere südamessemineva lauluga „Ärkamise

aeg“ alustati Eesti 95. sünnipäevale

pühendatud kontserti Paldiski Muusikakoolis

27.veebruari õhtul.

Esines õpetajate-õpilaste ühine vokaalinstrumentaalansambel

direktor Ljudmila

Maslakova(vokaal) ja Stanislav Maksimov

(instrumentaalansambel) juhendamisel, esitati

laul „Mu isamaa armas“, mis oli teine märgiline

sõnum eri rahvuste ühises laulus. Paldiskis elab

ja õpib ning õpetab muusikakoolis palju venelasi,

kellele Eesti on isamaa. Tore, kui see on ka

neile armas.

Edasi järgnes kontsert eesti heliloojate muusikast,

kus kavas olid esindatud eri stiilid ja

ajastud, laste lühipalad ja suuremate meistrite

nõudlikumad oopused: Karl August Hermann,

Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Mart Saar, jt klassikud,

samuti popmuusikud Tõnis Mägi, Arne

Oit, Olav Ehala.

Birgit Tomson ja instrumentaalansambel

27.veebruari õhtul toimus Paldiski Muusikakoolis Eesti Vabariigi

95.aastapäevale pühendatud kontsert

Pille-Riin Pärnala-Roots

Paldiski Muusikakooli II kl õpilase lapsevanem

Ei puudunud praegusaja kuulsad autorid

Rein Rannap, Riine Pajusaar, Urmas

Sisask.

Paneb imetlema õpetajate entusiasm lugude

leidmisel, nende õpetamisel, ka õpilastele

seadmisel.

Vahelduvalt järjestatult mõjusid klaveri,

flöödi, kitarri, klarneti palad ja laulud

emotsionaalse läbilõikena eesti muusikast

ja Paldiski muusikutest. Esines õpetajaid

ja igas vanuses noori muusikuid.

Päris-päris pisikesed näitasid liikumis- ja

laulurõõmu Veronika Prihodko soleerimisel.

Õpetaja Marilys-Mirjam Kurg tõi välja

oma viiuliõpilased, kellele ta oli väga toredasti

seadnud eesti rahvalaulu „Kus on minu

koduke“ , kus koosmängurõõmu said kogeda

ka alles esimesi mänguvõtteid omandav pillihuviline

ning kelle poognakäekest pidi õpetaja

veel lavalgi abistama.

Kuulama pani Tõnu Kõrvitsa „Pilvede laulu“

viimistletud kõlaga värvirohke esitus Arina

Makarenkolt. Südamesse läks Birgit Tomsoni

soleerimisel ilusa kitarriduo

saatel kaunitähendusliku

sõnumiga Arne Oidi laul

„Laululinnuhaldjas“. Tõeliselt

kurb oli Janeli Pärniku

mängitud Riine Pajusaare

klaveripala „Nukker delfiin“,

õrn ja armas Arabella

Vallsalu esitus Raimo Kangro

palaga „Aga Tuhkatriinu

on nii ilus“.

Koolile ja ilmselt õpilastelegi

rõõmuks on Paldiski

muusikakoolil noor energiline

meesõpetaja Stanislav

Viiuliansambel

Maksimov – ta juhatas ansambleid ja võimaldas

õpilastel kuulata kui kaunisti kõlab klarnet

oskaja huulil. Pianist Irina Maslakovaga esitati

Artur Kapi klarnetipala.

Mõnusad olid kergemate žanrite lood väsimatute

õpetajate Margus Minni ja Riho Joonase

ning Veera Nöpsi esituses. Margus Minni seaded

kitarridele ja ansamblitele suudavad köita

ja hoida noori püsivust nõudva muusikaõppimise

juures.

Mängiti duos ja mitmekesi teoseid Olav Ehalalt,

Arne Oidilt, Tõnis Mägilt, Rein Rannapilt,

kellelt oli ka energiline lõpulugu Veera Nöpsi ja

Maie Kolditsi (külalisena) esituses.

Kogu selle kava kokkupanija tänuväärse ürituse

vedaja on juba mitmendat aastat õpetaja Veera

Nöps, kes ütleb: oma riiki peab ju armastama ja

lapsi õpetama teda austama!

Saalitäie kuulajate meeleolu kontserdi lõppedes

võiks kokkuvõtvalt väljendada Elisabeth Leena

Pondre esitatud Raimond Lätte pala pealkirja

sõnadega: Rõõm ilusast päevast!

Kontserdi kavasse oli valitud Eesti heliloojate loomingut, nagu

Rene Eespere „Ärkamise aeg“, Ülo Vinter „Põhjamaa“, teiste seas

kõlasid rahvalik laul „Mu isamaa armas“ ja Eesti rahvalaul „Kus

on minu koduke“ ning veel mitmete Eesti heliloojate loomingut.

Kuulajatele pakuti väga huvitavat kava (Eesti heliloojailt - Rudolf

Tobias, Urmas Sisask, Artur Kapp, Artur Lemba, Mart Saar, Mihkel

Lüdig, Raimund Lätte, Raimo Kangro, Tõnu Kõrvits, Karl August

Hermann, Riine Pajusaar, Tõnis Mägi, Arne Oit, Olav Ehala)

ja heatasemelist esitust nii Paldiski Muusikakooli laste- kui muusikapedagoogide

poolt.

Taas oli armas kuulda erinevatel pillidel musitseerivaid õpilasi

ning lauljaid esitamas heliloomingut armastusest kodumaa ja

kodu vastu ning armastuse tähtsusest meie igapäevaelus.

Traditsiooniliselt oli võimalus kohtuda ja kuulata külalisesineja

Maie Koldits´it Georg Otsa nimelisest Muusikakoolist. Ülevaks

lõppakordiks esitati koos muusikapedagoog Veera Nöps`iga klaveril

Rein Rannapi „Kosmoseturisti blogi“.

Õpetajate ansambel

Hea oli tõdeda, et kõik kontserdil esinenud andsid endast parima ning see

jõudis kuulajateni. Palju tänu Paldiski Muusikakooli õpilastele, muusikapedagoogidele

väga hea kontserdi eest!

6 Paldiski Linnaleht Märts 2013


l i n n a l e h t • Märts 2013

Lumeskulptuuride võistlus on lõppenud ja võitjad selgunud

Kevad murrab jõuliselt sisse talve volialasse ning kuldsed ja soojad päikesekiired

sulatavad iga päev jõudsalt meie muuseumi hoovile viimase

paari kuu jooksul püstitatud lumeskulptuuride kumerusi. Siis võtab aga

talv taas võimust ja külm tõmbab omakorda lumele jälle peale tugeva

jääkooriku. Sellise loodusjõudude toimetamise ja sehkendamise toimel

on kunstiteosed küll tundmatuseni muutunud, kuid töödest tehtud fotod

jäävad siiski meenutama imeilusat lumerohket talve, kauneid ja põnevaid

skulptuure ning nende tegijate saginat, naeru ja hõiskeid.

Niisiis, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis 18. veebruarist kuni 9.

märtsini toimunud lumeskulptuuride võistlus on nüüdseks läbi saanud.

Hea meel on tõdeda, et konkursil osales koguni 27 võistkonda, mille liikmetest

enamus olid lapsed. Julgelt võib ka väita, et tegutsemise rõõm

oli suur ning skulptuuride valmimise protsess osalejatele vahva ja lõbus.

Töid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus skulptor Tiiu Kirsipuu,

prantsuse skulptor Made, Paldiski Linnavolikogu liige Jaanus Saat, Paldiski

Linnaraamatukogu juhataja ja muuseumi nõukogu esimees Aeri

Salme ning Amandus Adamsoni järeltulijad Hildegard Carlsson, Stefan

Carlsson ja Sofia Daniels.

Kõige enam hääli kogus žüriilt võistlustöö nimega „Kassipoeg“ (autorid

Dolznikova Anastassia, Djabina Jevgenia, Kaiko Polina).

Teise koha vääriliseks tunnistati kassikujuline koobas „Kirri-Miisu“

(Rosann Lichtfeldt, Lee Teär, Joonas Mägi) ning kolmanda koha sai

skulptuur „Krokodill“ (Rudkov Nikita, Nazarina Arnold). Eripreemiad

jagasime välja ka töödele „Dalmaatsia koer“ (Anastasia Jermitšova)

ja „Loomaaed“ (Rauno Rikand, Roland Tamm, Markus Siller).

Veel märgime ära võistlustöö „Diivan“ ja selle autori Nadeżda Jermitšova.

Lisaks sellele, et ta pälvis žürii kiidusõnad ja tõi endaga kaasa kujusid

tegema ka mitu loovusarengu stuudio Bjarte õpilast, oli ta meie

võistluse ainus täiskasvanust osaleja.

Võidutöödega saab lähemalt tutvuda lingil http://public.fotki.com/

Amandus-Adamson/lumeskulptuuride-vistlus/. Sealtsamast on võimalik

näha ka kõiki teisi võistlusel osalenud töid. Viite lingile leiab ka

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi koduleheküljelt www.amandusadamson.eu/est

ja Amandus Adamsoni Facebooki leheküljelt.

Võitjatele pani auhinnad välja maitsvaid ja kvaliteetseid Gruusia teid

Eestisse vahendav teebränd Gurieli Export.

Kui needsamad, alguses mainitud, loodusjõud meid ka järgmisel aastal

soosivad ja lund jätkub, on hoovile oodatud kerkima uued skulptuurid

ja tegutsema järjekordsed noored ja vanemad kujurid.

„Krokodill“ (Rudkov Nikita,

Nazarina Arnold), III koht

„Kassipoeg“ (autorid Dolznikova Anastassia, Djabina Jevgenia, Kaiko

Polina), I koht

„Kirri-Miisu“ (Rosann Lichtfeldt, Lee Teär ja Joonas Mägi), II koht

„Dalmaatsia koer“

(Anastasia Jermitšova),

eripreemia

„Loomaaed“ (Rauno

Rikand, Roland Tamm,

Markus Siller), eripreemia

Paldiski Linnaleht Märts 2013 7


Paldiski huvikeskuse minimiss 2013

8. märtsil toimus Paldiski huvikeskuses konkurss „Paldiski huvikeskuse

minimiss 2013”. Võistlust valmistati ette pea kuu aega,

osalejate koosseis muutus pidevalt. Kokkuvõttes jõudis finaali

ainult viis tüdrukut. Kõik osavõtjad pabistasid väga, valmistusid

etteasteks talendikonkursil, meisterdasid kingitusi emadele,

õppisid tantse ja muidugi ihkasid väga võita. Võistlus toimus

rahvusvahelisel naistepäeval ning ükski osaleja ei jäänud ilma

kingitusest ega lilledest – igaüks pälvis väljateenitud tiitli.

Karina Jedigarova (10 a) pälvis minimiss-kütkestaja tiitli. Karina

ei osalenud konkursil, kuid rõõmustas publikut imelise idamaise

tantsuga.

Minimiss Uus Laine – Kristina Kavelitš (11 a). Kristina sai

eripreemia ja rahalise kinkekaardi heategevusfondi Uus Laine

esindajalt Jaanus Saadilt.

Minimiss naeratus – Valeria Saffarova (9 a)

Aliase turniir

Viimased päevad enne kevadvaheaega olid

huvikeskuses väga kaasakiskuvad ja tihedad.

Emakeelepäeval 14. märtsil toimus Aliase

mängu turniir. Sõnaseletamismängus osales

neli võistkonda. Esimese koha saavutas siniste

võistkond, kuhu kuulusid Lolita (tantsuõpetaja),

Luiza Tolokonnikova ja Jana Staškova.

Minimiss glamuur – Jane Jakson (9 a)

Minimissi II printsess – Arina Jermitšjova (11 a)

Minimissi I printsess ja publiku lemmik – Aleksandra Danilova

(14 a)

Konkursi peavõidu ja 2013. aasta minimissi tiitli pälvis Kristina

Kavelitš (11 a).

Ürituse korraldaja ja eestvedaja oli Anastassia Pospelova. Tema

on ka 2004. aasta Paldiski missi tiitli kandja – kõige esimese

meie linnas toimunud iludusvõistluse võitja. Anastassia veetis

kõik viimased laupäevad tüdrukute proovides ja treeningutel,

toetas neid ja süstis neisse motivatsiooni. Ta ei pabistanud sugugi

osalistest vähem. Tulemus õigustas aga ootusi!

Eraldi tänu perfektse esinemise eest kuulub huvikeskuse teatriringi

tüdrukutele Valeria

Dmitrijevale, Nastja Topilskajale

ja Katja Ptitsõnale!

Suur tänu ka kõigile

külalistele, pealtvaatajatele

ja lapsevanematele, kes

osalejaid toetasid, ning samuti

austatud žüriiliikmetele,

kes osalejaid õiglaselt

hindasid, nimelt Jaanus

Saadile, Jevgeni Šimanskile

ja Bogdan Omeltšukile!

Kohtumiseni järgmisel

missivõistlusel!

Vastlad Paldiski vene gümnaasiumis

15. märtsil osales huvikeskus vastlate

tähistamisel Paldiski vene gümnaasiumis,

kus noorsootöötajad korraldasid

1.–9. klasside õpilastele värskes

õhus võistkondlikke mänge ja ringmänge.

Pärast süüdati Masljenitsa, et

saata ära pakaseline talv ja tervitada

päikeselist kevadet.

Minimiss Kristina Kavelitš

Ladina-Ameerika tantsu BACHATA meistriklass

15. märtsi õhtul toimus huvikeskuses

bachata-tantsu meistriklass, mille

käigus said tüdrukud selgeks bachata

põhisammud ja tants võis lahti minna.

Meistriklassi juhendaja Lolita märkis,

et kõik tüdrukud olid väga püüdlikud

ja et igaühes neist on olemas ladinaameerikalik

säde ja energia. Loodame

väga, et selliseid meistriklasse korraldatakse

huvikeskuses veel ja mitte ainult

üks kord!

8 Paldiski Linnaleht Märts 2013


Paldiski huvikeskuse noortekogu

l i n n a l e h t • Märts 2013

Toimus huvikeskuse noortekogu esimene koosolek, mille käigus

tutvusid noored noortekogu põhikirjaga, valisid enda seast

esimehe, sekretäri/protokollija, arutasid nõukogu sümboolikat

ja mitmesuguste ürituste korraldamist huvikeskuses. Tehti ettepanek

pidada aprillis paroodiapäev, fotokonkurss „Linna parim

naeratus”, võistlus „Paldiski laululaps 2013”, Twisteri-mängu

turniir ning volbriööl pidžaamaõhtu. Noortekogu liikmed on

ürituste korraldamisega juba pihta hakanud.

Kevadise koolivaheaja päevalaager Õnnelikud Näod

Tervisliku eluviisi nimel!

Paldiski linna noorte algatusrühm

Kevade alguse puhul korraldati meie linna elanikele

sportlikke eluviise propageeriv tantsu- ja spordietendus.

Korraldajate soov oli näidata meie linna noortele

isikliku eeskuju najal, et vaba aega saab ja tuleb veeta

tervislikult.

Etendusel näitasid oma oskusi tänavavõimlemisstiili

workout esindajad. Workout on uus fitnessi suund, kus

treenimiseks kasutatakse oma keharaskust.

Tantsustuudio JJ-Street esitas publikule ka hiphopja

locking-stiilis tantsunumbreid. Rahvusvahelistel

võistlustel koondmeeskonna Original Skill Crew eest

võistlev Paldiski tantsutrupp esitas breiktantsu.

Üritus toimus pühade eelõhtul, 28. märtsil Paldiski

Vene gümnaasiumis.

Täname siiralt toetuse eest ürituse peasponsorit,

Paldiski Põhjasadama juhti Aleksei Tšuletsi, kes tuli

noortele vastu ja toetas märkimisväärse summaga.

Avaldame tänu sotsiaaldemokraatlikule erakonnale

ja linnapeale Stanislav Tšerepanovile, kes ürituse

korraldamisest aktiivselt osa võttis.

Suur tänu Paldiski Vene gümnaasiumi juhtkonnale loa

eest kooli ruume kasutada.

Täname ka Elena Villmanni ürituse korraldamisel

osutatud abi eest.

Kevadisel koolivaheajal 18. kuni 23. märtsini toimus huvikeskuses

esimest korda laste päevalaager. Tänu Paldiski linnavalitsuse

ja heategevusfondi Uus Laine toetusele õnnestus meil

alandada laagri hinda 57 eurolt 40 eurole. Arvestades, et tavaliselt

kestavad laagrid viis päeva, oli see kuuepäevase laagri eest

väga soodus hind. Lapsed said kolm korda päevas süüa, osaleda

mitmekülgses üritusteprogrammis ja käia ekskursioonil Tallinnas.

Usume, et see oli töötavate lapsevanemate jaoks suur lisaväärtus,

sest kindlasti soovivad nad, et laste vaba aeg oleks ka

koolivaheajal kaasakiskuvalt ja tihedalt sisustatud.

Põhjalikku teavet huvikeskuse ürituste kohta leiate meie internetilehekülgedelt

www.vk.com/huvikeskus ja www.facebook.

com/PaldiskiHuvikeskus, kus saab vaadata ka fotosid varasematest

üritustest. Helistage meile telefonil 679 0606.

Loodame, et üha rohkem meie linna noori eelistavad

piiramatule alkoholitarbimisele tervislikku, aktiivset

ja positiivsust täis elu.

Paldiski Linnaleht Märts 2013 9


Vanemate klasside õpilaste ball

Arina Makarenko, 7.a klass

Foto: Jekaterina Vorobjova

Jana Kamoza

10. klass

1. märtsil toimus Lasnamäe Gümnaasiumis

vanemate klasside õpilaste ball, mida

külastasid ka meie kooli õpilased. Nad

kirjutavad sellest üritusest järgmist.

Jana Kamoza

Ball meeldis mulle väga! Esmamulje saali sisenemisel oli

vapustav. Saal oli imeliselt kaunistatud – kõikjal rooside

kroonlehed, lilled, vanikud. Daamid kaunites ballikleitides,

noormehed šikkides ülikondades. Õhtu kohustuslikuks osaks

oli punast või valget värvi aksessuaar. Osalejatega viidi läbi

hulgaliselt võistlusi, näiteks selle peale, kes oskab oma pidurüüd

parimal viisil kirjeldada ja aksessuaari esitleda, parima

valsiesituse peale, komplimentide konkurss jne. Võitjad valis

välja žürii ja nad pärjati hinnaliste auhindadega.

Tantsisime kogu õhtu kadrilli, polkat, rumbat ja eri liiki

valsse ning tantsude vaheaegadel, puhkehetkedel, lõbustati

meid kontserdiprogrammiga. Õhtu lõppes balli kuninga ja

kuninganna valimise ning lõputantsuga, milleks oli rock’n’roll,

samuti kostitati meid tordiga.

Anastassia Šabelnikova

Mulle jäid peost ainult imelised mälestused! Ball meenutas

mulle Nataša Rostova esimest balli. Saal oli väga ilusasti

kaunistatud, toimus hulgaliselt huvitavaid konkursse, mille

eest saime toredaid kingitusi. Kõik olid riides pidulikult ja

ettenähtud punase või valge aksessuaariga. Kõik jäid balliga

rahule.

Jekaterina Vorobjova

Meie kooli esindasid noored vääriliselt nii tantsuga (valsiga),

mida esitasid B. Omeltšuk ja J. Kamoza, A. Kozõr ja J. Šimanski

ning O. Kamoza ja A. Šabelnikova, kui ka lauluga „Ma ei

armasta ja armastan Teid”, mida esitati kitarri ja klaveri saatel.

Anton Hansen Tammsaare majamuuseum

12. märtsil Paldiski Vene Gümnaasiumi 10. klassi õpilased

sõitsid koos eesti kirjanduse õpetajaga õppeekskursioonile

A.H.Tammsaare majamuuseumi. Eesti kirjandusklassiku

A.H.Tammsaare korter-muuseum

asub Tallinna äärelinnas

Kadriorus, historistlikus suvila

tüüpi majas. Selles hoones elas

kirjanik aastatel 1932–1940

ning seal ta ka suri. Algul me

vaatasime filmi kirjaniku lapsepõlvest,

pärast rääkis giid tema

elust: majas teisel korrusel oli

kirjaniku viietoaline korter, mis

oli sisustatud algupärasel kujul.

Muuseumi kogudes on üle 6000

säiliku, sh kirjaniku surimask

10 Paldiski Linnaleht Märts 2013

Suur tänu kõigile suurepärase esinemise eest!

Lõpus kinkisid noormehed oma daamidele lilli.

Mulle jäid sellest ballist suurepärased mälestused!

ja viiul, ning tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust,

dokumente ja fotosid. 2006. aastal on avatud uus püsinäitus

“Tõde on inimeses” püüab vaadata maailma Tammsaare

silmade läbi ning läheneb kirjanikule selliste märksõnade nagu

maastikud, linnad, inimesed ja ühiskond kaudu.

Enne lahkumist meie giid tegi meile ettepaneku tundma ennast

20. sajandi kirjaniku rollis,

proovisime kirjutada või

joonistada tindiga. Õpilastele

väga meeldis!

Kõik õpilased olid õnnelikud,

et nendel oli võimalus lähemalt

tutvuda selle eesti kuulsa

inimesega. Meile väga meeldis

see ekskursioon.

Kõik piletid ja transport olid

õpilastele tasuta ning selle eest

me täname oma kooli ja Põhja

sadamat!


ÕPPEKÄIK HARJUMAA MUUSEUMISSE

Õpetaja Reet Randmäe,

Paldiski Vene Gümnaasiumi V klassi eesti keele II õppegrupp:

Klim Balahotsev, Erika Drozdova, Elina Granuzina, Arina Jermitšova, Ilja Kaplun,

Kristina Kavelitš, Jan Kretovitš, Alina Poljakova, Svetlana Silitšenko, Ksenja Tšitšernina,

Oleg Žukov, Veronika Levtšenko.

12. märtsil käisime koos eesti keele õpetajaga Harjumaa Muuseumis. See muuseum

asub Keilas. Sõitsime sinna liinibussiga. Muuseumis võttis meid vastu giid. Harjumaa

Muuseumis on välja pandud püsinäitus ja vahetuvad näitused. Püsinäituse esimeses

boksis nägime kaluri elamut. Köögis oli vana mööbel, vanad nõud. Põrandale

oli joonistatud värviline kaltsuvaip.

Teises boksis nägime vanu tööriistu. Seal olid välja pandud saed, höövlid,

vanad naelad, kingsepa õmblusmasin, kasetohust viisud ja nahast

pastlad. Nägime kanistreid, millega veeti Eestist Soome piiritust. Soomes

oli piiritus keelatud. Kõige huvitavam eksponaat oli telefonikeskjaam

koos kogu tehnikaga. Peasaalis näidati meile multifilmi sellest,

kuidas Vanapagan tahtis naist võtta. Väikestes saalides nägime näitust

kaisukarudest ja rannanaiste kirivöödest. Lõpuks värvisime pilte Keila

kihelkonna naise ja mehe rahvariietest. Meid juhendas selle töö juures

giid. Kõige ilusamad olid Alina Poljakova, Arina Jermitšova ja Ksjena

Tšitšerina joonistatud rahvariided. Kristina Kavelitš ja Svetlana Silitšenko

tegid telefonidega palju pilte.

Me soovitame kõigil Harjumaa Muuseumisse minna, sest seal on väga

huvitav.

Kolmas ja neljas klass Lennusadamas

Helena Loos, Arabella Vallsalu

26. veebruari hommikul kell 9.10 kogunesid 3. ja 4. klassi õpilased

raudteejaama, et sõita Tallinna ning külastada Tallinna Lennusadamat.

Kohapeal anti meile väikesed mustad kaardikesed, millega saime

uksi avada. Kuna me jõudsime veidi varem, oli meil vaba aega ning

saime juba ringi vaadata. Kokkulepitud ajaks kogunesime giidide

juurde, kes jagasid meid kaheks grupiks. IV klass hakkas tutvuma

merenduse ajalooga, III klass allveelaev Lembituga. Iga rühm sai

kaela erinevat värvi paeltega sildid ametinimetusega. Suundusime

ekspeditsioonidele. Kolmanda klassi õpilased koos oma giidiga allveelaevale

Lembitu ning neljas klass koos oma giidiga alustasid merepõhja

uurimist.

Merepõhja uurijate esimeseks ülesandeks saime otsida esemeid, mis

olid tehtud ühest puust. Otsimise ajal käis meie pea kohal õhulahing.

Kuulsime lennukimüra, kukkuvate pommide vilinat, plahvatusi…..

Järgmiseks ülesandeks oli kaardi abil otsida üles Läänemere põhjas

olevad laevavrakid. Kui ülesanne sai täidetud, kogunesime kõige suurema

leitud laevavraki juurde. Selle alt leidsime kaks aardekirstu, kus

olid sees vanaaegsed esemed. Kõik grupid pidid välja mõtlema loo

nende esemete omaniku kohta, kuidas need esemed võisid sellele laevale

sattuda ja miks laev põhja võis minna ning selle ka ette kandma.

Sellega meie ekspeditsioon lõppes.

Allveelaevnike grupp jagas kõigepealt üksteisele ametid ja ülesanded.

Selleks oli vaja ära arvata, kes mida laevas võiks teha. Siis uurisime

allveelaeva ja selle ehitust, käisime laevas ja kuulasime ning uurisime,

kuidas allveelaevnikud laevas elasid ja mida tegid. Saime teada, milline

on allveelaev Lembitu ajalugu ja sugupuu.

Seejärel läksime sööma ning pärast sööki saime tunni vältel tutvuda

kõigi eksponaatidega oma soovi kohaselt.

Lennusadamas oli põnev ja sinna tahaks veel minna.

l i n n a l e h t • Märts 2013

Paldiski Linnaleht Märts 2013 11


Märtsikuu tähtpäevadest

Tatjana Lindeberg

Sipsiku lasteaia direktor

Alla Kaplun

Sipsiku lasteaia muusikaline juhendaja

7. märtsil toimus Sipsiku lasteaias 8. märtsil tähistatavale rahvusvahelisele

naistepäevale pühendatud kontsert. Meie lasteaias lasub

laste õpetamise ja kasvatamise raske koorem just naiste õlul. Tarkade

teadlaste sõnutsi valivad naised erinevalt meestest just selliseid

elukutseid, mille eest ordeneid ega medaleid ei anta. Seepärast on

vähemalt 8. märts suurepärane põhjus öelda naistele aitäh!

Pidulikul kontserdil osalesid kõik rühmad. Kõige väiksemad lapsed

võitlesid häbelikkusega, kuid lugesid ikkagi vapralt emadele

ja vanaemadele luuletused ette. Laste esituses kõlasid erinevate

heliloojate laulud kevadest, loodusest ja kodumaast. Kuna ükski

kontsert ei möödu ka tantsudeta, näitasid seegi kord kõik rühmad

oma liikumisoskust. Pealtvaatajad võtsid eriti soojalt vastu just kõige

nooremate tantsijate etteaste. Publikul ja külalistel oli võimalus

näha esimest korda nende laste esinemist, kellega töötab Paldiski

huvikeskuse koreograaf Natalja Ašmane. Tema debüüt oli väga

edukas.

Lapsed olid kontserdiks ette valmistudes täis hakkamist. Täname

kõiki tagasiside ja soojade sõnade eest!

15. märtsil tähistati Sipsiku

lasteaias vastlaid

Vastlad on lustlik talve ärasaatmine, millesse lisab sära peatselt

saabuva sooja ja looduse tärkamise rõõmus ootus. Isegi pannkookidel,

mis kuuluvad kohustuslikus korras vastlate juurde, on

rituaalne tähendus – ümmarguste, kuldpruunide ja kuumadena

sümboliseerivad need päikest, mis aina erksamalt paistes päevi

pikemaks muudab.

Vastlaid tervitati lasteaias ringmängude, laulude ja tantsudega.

Lapsed said teada, milline on vastlalaulukeste ja -mängude tähendus,

miks on kujunenud välja traditsioon peibutada päikest

pannkookidega ja paluda head saaki. Lapsed ootasid vastlaid

kannatamatult ka seetõttu, et sel päeval küpsetasid kokad Antonina

Supranovitš, Valentina Nagrebelnaja ja Julia Rudkova

kõigile lastele maitsvaid pannkooke. Üritus oli väga lõbus ja

meeleolukas.

Lepatriinude sõimerühm koos Masljenitsaga

12 Paldiski Linnaleht Märts 2013


Allveelaevnike päev

Valentina Kossaia

Sõjaväepensionäride liidu asutaja

19. märtsil tähistatakse olulist pidupäeva

– allveelaevnike päeva.

Kui sõja-merelaevastiku päev ühendab

kõiki sõjamereväelasi, siis allveelaevnike

päev on esile tõstetud eraldi tähtpäevana,

sest teenistus allveelaeval erineb teenistusest

laeval. Allveelaeva ekipaaž ei ole

lihtsalt kollektiiv, see on ühtne perekond.

Õnnitlused I järgu kaptenilt Gurgen

Simonjanilt

17. märtsil kogunesid meie linna allveelaevnikud,

nende abikaasad ja lesed

Põhjasadama klubisse, et seda päeva pidulikus

õhkkonnas tähistada. Kutsutute

seas oli ka külalisi Tallinnast – teenelised

allveelaevnikud, kes on pühendanud

palju aastaid oma elust teenistusele

aatomiallveelaevastikus, näiteks aatomiallveelaeva

komandör, sõja-merelaevastiku

allveejõudude ettevalmistamise

õppekeskuse ülema asetäitja,

esimese järgu kapten Gurgen

Simonjan ja Vaikse ookeani laevastiku

projekti 675 aatomiallveelaeva

komandör, taktika kateedri vanemõpetaja,

esimese järgu kapten Artjom

Donakonjan.

Samuti osales pidulikul üritusel Paldiski

linnapea Stanislav Tšerepanov

abikaasa ja pojaga, Põhjasadama (Paldiski

Sadamate ASi) tegevdirektor

Gennadi Gretško ja Paldiski Linnavalitsuse

avalike suhete spetsialist Elena

Villmann.

Pidulik üritus algas Paldiski Vene

gümnaasiumi õpilaste esinemisega,

mille olid koos lastega ette valmistanud

gümnaasiumi õpetajad Valentina

Volkova ja Svetlana Vesselova. Lapsed

jutustasid allveelaevastiku ajaloost,

näidates jutu piltlikustamiseks temaatilisi

slaide. Kõlasid allveelaevnikele

pühendatud laulud ja luuletused.

Suur tänu teile, lapsed ning ka teile,

austatud õpetajad, toreda etteaste

eest! Te rõõmustasite allveelaevnikke

Paldiski Vene gümnaasiumi õpilaste etteaste

Kolmas toost neile, keda enam meiega ei ole

l i n n a l e h t • Märts 2013

Teise järgu kapten Vladimir Fomitsev

südamepõhjani!

Õnnitlussõnadega esines sõjaväepensionäride

liidu juhatuse esimees, teise järgu

kapten Valeri Rõtškov. Seejärel esines

esimese järgu kapten Gurgen Simonjan,

kes samuti õnnitles kõiki kokkutulnuid

allveelaevnike päeva puhul ning andis

Gennadi Gretškole üle meene edastamiseks

Põhjasadama juhile Aleksei Tšuletsile

– ankru ehk usaldusväärsuse ja vankumatuse

sümboli.

Õnnitluskõnega esines ka linnapea Stanislav

Tšerepanov. Ta õnnitles allveelaevnikke

nende pidupäeva puhul ning soovis

kõigile kohaletulnuile tugevat tervist ja

pikka iga.

Sõjaväepensionäride liidu esimehe asetäitja

Viktor Burmistrov kinkis liidu nimel

Paldiski linnapeale mälestuseks pildi

aatomiallveelaevast 675, millel Viktor 12

aastat teenis.

Õhtujuht Valentina Kossaia lausus kohalviibijate

aadressil hulga sooje sõnu, tõstes

esile allveelaeva 613 komandöri, teise

järgu kaptenit Vladimir Fomitševit, Б

4-5 komandöri, vanemmehaanikut, teise

järgu kaptenit Grigori Dorožkot, esimese

järgu kaptenit Leonid Rudenkot, teise

järgu kaptenit Valeri Rõtškovi, elektrikute

meeskonna vanemat Viktor Manturovi

ning Aleksandr Zamaškot, Pavel Tsalkot,

Aleksandr Šumihhinit ja paljusid teisi,

märkides eriliselt ära Andrei Terentjevi,

kes astus laevastikku 18-aastase poisikesena

ja tähistas hiljuti oma 83. sünnipäeva.

Hoolimata soliidsest east on ta jäänud

hingelt nooreks. Andrei Terentjev luges

ette hulga luuletusi, mis on pühendatud

merele ja kaldal ootavatele naistele.

Allveelaevnikud mälestasid ka neid,

keda ei ole enam meiega. Püha kolmanda

toosti lausus mitšman Aleksandr

Šumihhin. Kõik kohalviibijad

austasid lahkunute mälestust vaikuseminutiga.

Oli hulgaliselt sõnavõtte, milles meenutati

möödunud sõjaretki.

Toredaks üllatuseks oli Põhjasadama

juhilt Aleksei Tšuletsilt saabunud

õnnitlus. Gennadi Gretško ja Jelena

Villmann andsid Aleksei Tšuletsi nimel

kõigile allveelaevnikele ja nende

leskedele üle lilled ja rahalised kingitused.

Õhtujuht rõhutas, et nagu kõigil

eelnevail aastail, sai seegi pidulik

üritus teoks Aleksei Tšuletsi isikliku

rahalise toega. Kuna Aleksei Tšulets

ise üritusel osaleda ei saanud, palusime

Gennadi Gretškol teda meie

poolt tänada ning soovida talle head

tervist, edu ja õnne.

Aplausi saatel lausuti tänusõnad ka

Paldiski linnavalitsuse avalike suhete

spetsialistile Elena Villmannile, kes

on vastutanud nii selle kui ka paljude

varasemate pidulike ürituste korraldamise

eest.

Paldiski Linnaleht Märts 2013 13


Romanovite tsaaridünastia 400. aastapäevaks

Paldiski linna rajaja Peeter Suur

(Järg. Algust lugege ajalehe jaanuari- ja

veebruarinumbrist.)

Vaimulik Valeri Nazarenko

Paldiski püha suurmärtri ja võidutooja

Georgi kogudus

1711. aastal külastas Peeter I Balti laevastiku

eelbaasi jaoks sobivat kohta otsides

esimest korda Revalit ning otsustas sealse

sadama oma laevastiku tarbeks ümber

kohandada, kuivõrd see oli talviti vähem

aldis kinni külmuma kui Kroonlinna sadam.

Peeter I 13. oktoobri 1713. a ukaasi kohaselt

algas metsa- ja kivimaterjali varumine,

mis kestis kuni 1714. aasta lõpuni.

Sadama ümberehitustöid juhtis krahv A.

D. Menšikov. Krahvi märkmed sisaldavad

rohkelt huvitavaid üksikasju. Tema

ülestähendustest selgub, et sama aasta

sügisel tabasid sadama uusrajatisi rasked

katsumused. 9.–10. novembri tugev torm

põhjustas suuri purustusi – kaks sadamas

seisnud laeva 30-st (Fortuna ja Antoni)

rebenes ankru küljest lahti, need kanti

kivirahnudele ja nad uppusid ning veel

seitse laeva sai tõsiselt kannatada. Juhtunust

teada saades saatis krahv Menšikov

tsaarile kirja, milles viitas lohutuseks

näitele ajaloost – Hispaania võitmatu armaada

kaotustele tormi ajal. Tsaar oskas

krahvi sõjalis-merelist eruditsiooni hinnata,

kuid näide teda ei lohutanud, sest

erinevalt Hispaania kuningast ei olnud tal

piisavalt vahendeid, et laevastik kiiresti

taastada. See saatuslik juhtum kujuneski

põhjuseks, miks tekkis äärmine vajadus

otsida sõjasadama jaoks tuulte ja lainetuse

eest paremini kaitstud lahte.

Nende erakorraliste asjaolude taustal

köitis tsaari tähelepanu mugav, suletud

ja peaaegu kinnikülmumatu Rogerwiecki

laht (rootsi k Rågervik), mis paiknes

Revalist lääne pool, ning ta käskis krahv

Menšikovil rajada uus sadam sinna, kuna

selles lahes oli laevadel märksa lihtsam

randuda kui Revalis, arvestades viimase

mitmeid puudusi: seda oli raske vaenlase

eest kaitsta, sadam läks iga aasta umbe ja

veetase alanes ning see oli põhjatuultele

täiesti avatud.

Kui Revali sadamas katkes navigatsioon

kolmeks kuuks, siis Rogerwiecki lahes

kõigest üheks kuuks. Tulenevalt asukohast

oli Rogerwiecki lahel sõjasadama,

kindluse ja linna ehitamiseks rohkelt eeliseid

tänu avarale ja sügavale lahele, merelt

tulevale soojale hoovusele ja Packerorti

Peeter I (19.sajandi I pool)

Tundmatu kunstnik

(Pakri) neeme ligipääsmatule

kaldale. Isevalitseja arvestas,

et Rogerwieckis saab samaaegselt

viibida sadakond

laeva, vesi on siin soolasem

kui Kroonlinnas, väljapääs

sadamast mugavam ning

merepõhi ankrus seismiseks

lausa suurepärane.

Eraldi tuleb mainida Peetri

sõitu endisesse Rootsi asulasse

Rogerwiecki 13.–14.

juulil 1714. Reis läks maad

mööda ja peatus tehti tee

peal Kegelis (Keilas). Rogerwieckis

viidi tema käsul

läbi akvatooriumi ja selle

sügavuse mõõtmine. Peeter

ööbis siinsamas ning pöördus

järgmisel päeval tagasi

Revalisse. Pärast seda esimest

Rogerwiecki külastust

väisas tsaar Peeter piirkonda

sadama, kindluse ja linna rajamise

ajal korduvalt.

1718. aastal toimus pidulikus

õhkkonnas Peeter I,

keisrinna Katariina I, arvuka vaimulikkonna

ja terve laevastiku juuresviibimisel

muulile, sadamale ja kindlusele nurgakivi

panek. Esimese kivi viskas merre isevalitseja

ise oma käega, pannes nii uuele sadamale

sümboolselt aluse. Kammerjunkur

Friedrich Wilhelm Bergholtz, kes võttis

muulile nurgakivi panekust isiklikult osa,

kirjeldas seda järgmiselt: „Pärast palvuste

lõppu oli igaüks alates keisrist kuni viimsegi

kohalviibijani kohustud kandma kalda

veerele neli kuni viis kivi ja viskama

need merre, kusjuures paljud, kes ihkasid

endale seda au tassida kõige suuremaid

kive, läksid ikka päris korralikult higiseks…

Samal ajal, kui meie kive tarisime,

lasti piki kallast paigutatud kahuritest 21

pauku ning mõned kohalviibijaist panid

tähele, et pärast seda, kui esimene kivi oli

merre visatud, tõstis Tema Majesteet silmad

taevasse ning tõi kuuldavale sügava

ohke.

Kui olime töö lõpetanud, pidi igaüks annetama

viiekümnekopikase suurele admiralile

(s.o Fjodor Matvejevitš Apraksinile),

kes kogus seda raha siin kiviraiumisega

tegelevatele soldatitele. Keiser loovutas

muide 10 tšervoonetsit, tema kõrgeausus

(s.o Holsteini prints) ja aukandjad andsid

igaüks ka mitu klaasi veini.”

Pärast muulile nurgakivi panekut külastas

tsaar ka haigete ja haavatute laatsaretti,

mis oli tsaari käsul Rogerwieckis juba

varem asutatud.

Peeter I käskis märgistada vastaskaldalt

muuli ulatuse ja suuna ning tegi krahv

Menšikovile ülesandeks ehitada endale

kaks majakest – üks mandril ja teine Lilla

Rågöl (Väike-Pakril) – ning lisaks otsida

uusi mageveeallikaid, mis järgmisel aastal

Lilla Rågöl leitigi. Peeter I veendus ise vee

heas kvaliteedis. Samuti käskis tsaar alustada

sadamasildade, kasarmute ja töökodade

ehituseks metsamaterjali varumist.

Peetri poolt kavandatu elluviimiseks

toodi Liivimaalt ja Eestimaalt Rogerwieckisse

hulk palke ja muud ehitusmaterjali.

1719. aastal käskis tsaar krahv Menšikovil

alustada uue sadama, laevatehaste, admiraliteedi,

linna ja sõjakindluse tegelikku

ehitamist.

1721. aastal käskis kindral-admiral F. M.

Apraksin tsaari korralduste ja plaanide

täitmiseks valmistada ette ja vedada

Eestimaalt, Riiast ja Dorpatist kohale 50

000 palki Rogerwiecki sadama ehituseks.

Samal aastal tegi ta kapten Mavrinile

ülesandeks viibida sadama ehituse

ajal Eestimaa kubermangus Rogerwiecki

maastikujoonel. Hiljem andis tsaar insener

Luberasile käsu viibida pidevalt Rogerwieckis

kohal.

(Järg ajalehe järgmises numbris)

14 Paldiski Linnaleht Märts 2013


l i n n a l e h t • Märts 2013

Milleks on vaja kirikut, kui jumal on minu südames

Olen korduvalt kuulnud inimeste suust, sealhulgas ka mulle hingelähedastelt inimestelt,

väljaütlemist: „Usk jumalasse on üks asi ja usk on mul südames, aga kirik – see on midagi

muud.” Vaatamata sellele, et sel teemal on kirjutatud juba väga palju artikleid, on

see endiselt aktuaalne. Siinkohal tahaksin jagada lugejatega seda, kuidas vastas sellele

ja teistele küsimustele Moskva patriarhaadi vanemvaimulik, Moskva lähistel paikneva

Akulovo küla Pokrovski kiriku vanempreester, ülempreester Valerian Kretšetov, keda

usutles Natalja Smirnova.

Preester Nikolai Kamenev

Püha suurmärtri ja ravitseja Panteleimoni

kiriku vanempreester

Isa Valerian, milleks on inimesele vaja

kirikut Kas pole kõige tähtsam, et jumal

oleks inimesel südames

Et jumal oleks südames – see on tõesti kõige

tähtsam. Jumal peab olema inimesel südames.

Paraku ei ole aga suuremas osas südametest

enamasti mitte jumal, vaid suur hulk

kõiksugu muid asju – meie kired, hoolimatus,

kadedus ja muu niisugune.

Kui inimesel on jumal südames, siis tähendab

see, et ta on täielikult täitnud käsu

„Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma

südamega ja kogu oma hingega ja kogu

oma jõuga ja kogu oma mõistusega” (Luuka

evangeelium 10:27). See on seisund, mille

kohta Ivan Kirejevski kirjutas, et usuline

veendumus peab tungima kõigisse mõtetesse,

tunnetesse ja tegudesse: „Ilma selleta

ei ole inimese elul mitte mingit mõtet, tema

mõistus on arvutusmasin, süda vaid hingetute

keelte kogum, milles ulub juhuslik tuul;

mitte ükski tegu pole oma iseloomult kõlbeline

ning inimest pole tegelikult olemas.

Sest inimene – see on tema usk.”

Levinud ütlemise kohta, et kõige tähtsam

on, et usk oleks südames, võib veel väita, et

täiuslikuks eluks ei piisa vaid sellest ühest

ja kõige tähtsamast – on tarvis, et oleks ka

kõik ülejäänu. Näiteks inimkeha juures on

peamine pea ja kere. Käsi ei ole peamine,

ent ilma käeta ei ole siiski kuigi mugav toimetada.

Inimene võib elada – õigemini eksisteerida

– ka käte ja jalgadeta. Seega – kui

süda ja kiriklik elu jagatakse peamiseks ja

mittepeamiseks, haihtub vaimuelu terviklikkus.

Samuti kui öeldakse, et kirik on igand, kerkib

küsimus, et kust inimesed üldse usust

teavad. Kes säilitab teadmist usust, kellelt

me oleme saanud oma teadmised usust ja

jumalast Seda teadmist säilitab ja annab

edasi kirik. Kirikus on kõik vaimuelu aarded.

Seetõttu, kui öeldakse, et uskuda võib

ka ilma kirikuta, tekivad ebausud – inimene

tunneb midagi, aga mida konkreetselt, selles

ei suuda ta selgusele jõuda. Ma ei räägi

sellest, et ilma jumaliku õndsuseta ei saa

olla vaimulikku elu. Selleks, et hoida jumalat

oma südames, tuleb selle poole väga

püüelda, pühendada sellele väga palju jõudu,

kirikelu ja -sakramendid aitavad aga sel

teel kaasa.

Igas valdkonnas on oma järjepidevus, kogemus,

teadmistepagas. Inimene ei ole ühelgi

alal iseõppija. Soovigu ta saada puusepaks

või pottsepaks, ikka kasutab ta teiste kogemusi.

Vaimulikul alal kipuvad inimesed arvama,

et on võimalik visata kõik kogemused

kus seda ja teist ning saavutada kõik nullist

alates ise. See kehtib muide ka sektantide

kohta, kes heidavad vaimuliku kogemuse,

eelkõige just pühade isade vaimuliku kogemuse,

mitte küll tervenisti, vaid osaliselt

minema, ning asetavad end nende asemele.

Kuidas kommenteeriksite levinud veendumust,

et pärast surma ei määra inimese

saatust mitte see, millist usku ta tunnistas

või ei tunnistanud, vaid see, kuivõrd kõlbeline

inimene ta oma maises elus oli, st

tema heade ja kurjade tegude suhe, kusjuures

hea inimene võib olla ka uskmatu

Siin ei tohi kahte asja segi ajada: usk on üks

asi, elu aga sootuks teine. Ka nende seas,

kes tunnistavad jumalat ja dogmasid, ehk

usklike hulgas, on küllalt neid, kes ei käitu

päriselt nii, nagu usk õpetab – mõni teeb

oma tegusid vastavalt usule, teine mitte.

Apostlitel on selline ütlus: „Ka kurjad vaimud

usuvad ja värisevad” (Jaakobuse kiri,

2:19). Inimene võib uskuda, kuid mitte usu

järgi tegutseda. Seda esineb iga usutunnistuse

juures. Seepärast on öeldud, et jumalale

on igasuguse rahva seas meelepärane see,

kes loob tõde. Selle kohta aga, kuidas issand

kohut mõistma hakkab, lausus teadmamees

Silvanus: „See, kes uskus, jumalat tunnistas

ja elas usu järgi, saab tasutud, aga sellele, kes

lihtsalt ei teadnud, kuid püüdis elada südametunnistuse

järgi, võidakse armu heita,

kuid samasugust au ta ei pälvi.” Aga see on

jumalik kohus, mitte meie mõistusele arutada.

Meie ainult usume kindlalt, et jumal ei

saa olla ebaõiglane.

Mis vahe on usul ja ebausul

Räägitakse, et alguses oli Venemaal paganausk,

alles siis tuli ristiusk. See on täiesti

õige väide, kuid mööndusega, et paganlus

eksisteerib siiani. Näiteks võtta peiedel pits

viina on kõige ehtsam primitiivne paganlus.

Või näiteks muretseda selle pärast, et kass

jooksis üle tee, või uskuda sarnastesse ennetesse.

On olemas tõeline usk, aga on olemas

ka ebausk.

Ebausk erineb tõelisest usust selle poolest,

et ebausk on püüd hoomata hukkaläinud

inimmõistusega jumala tahet. Pascal ütles

omal ajal: „Juhus on pseudonüüm, mille all

jumal maailmas tegutseb.” Evangeeliumis

on selle kohta öeldud, et ilma jumala tahteta

ei lange ka juuksekarv peast välja. Tunnetamine,

et kõik siin ilmas on omavahel seotud

ja et on olemas teavad hoiatused, tekitabki

ebausku, kui ei mõisteta nende hoiatuste

allikat.

Hoiatused on aga tõepoolest olemas. Just

eile kuulsin üht lugu, kuidas üks inimene

kuulis sõja ajal häält: „Mine siit minema!”

Seepeale ütles ta oma kaaslasele: „Lähme

siit ära!“ See aga keeldus. Ütleja siiski lahkus

ning kohe tema järel langes sellesse kohta

mürsk. See on näide sellest, kuidas inimene

kuulas kaitseingli häält. Samas püüab see,

kes kuulab kaitseingli häält, mõista, mis välisilmas

toimub.

Vaimulike asjade aluseks on vaimulik mõistus

– vaimulik mõistus haarab kõike, samas

kui ilmalik mõistus haarab ainult nähtavat,

mistõttu ta on kui jäämäe veepealne osa.

Jäämäe veealust osa pole paljude jaoks lihtsalt

olemas. Maises elus suudame me näha

ainult väliseid sündmusi, kuid nende põhjused

peituvad sügavamal. Inimesed püüavad

aga neid vastastikuseid seoseid mingite

kildude järgi kokku panna, mis mõnikord

viibki ebausu tekkele.

Isa Valerian Kretšetov. Ilmalik haridus: kõrgem,

Moskva Metsandustehnika Instituut;

vaimulik: Moskva Vaimulik Akadeemia.

Ordineeritud aastal 1969. Pokrovski kiriku,

Püha Prohveti Ristija Johannesse Sünni

kiriku vanempreester. Olnud ligi 40 aastat

vaimulikkonna ja ilmalike jaoks hingelise

vankumatuse musternäidiseks, kannab ohvrimeelse

hingekarjasena jumala teenimise

rasket risti. Saanud mitmeid kiriklikke autasusid.

Paljude artiklite ja jutluste autor. Paljulapselise

perekonna pea.

Paldiski Linnaleht Märts 2013 15


Naistepäevale pühendatud tantsuõhtu

Paldiski Põhjasadam korraldas 8.märtsil Põhjasadamale kuuluvas

klubis naistepäevale pühendatud tantsuõhtu. Kaetu olid

kohvi- ja suupiste lauad. Peo juhatas sisse salsaõpetaja DJ Nrike

Kuubast oma sütitavate diskotantsude ettenäitamisega, elava

muusika eest kandis hoolt Igor Markhay. Kuna pidu oli mõeldud

30+ vanuses külalistele, siis diskomuusika valik oli 80ndate

ja 90ndate aastate hitid. Plaate keerutas DJ Zaitsev.

Tantsuõhtu möödus ääretult lõbusas ja sõbralikus õhkkonnas.

Tantsisid kõik, nii 30-ne aastased kui ka 60-nesed hoolimata

vanusest. Toimus ka auhindade jagamine. Parimale valsitantsu

paarile ja aktiivsemale diskotantsijale. Diskotantsu auhinna viis

koju Paldiski Vene Gümnaasiumi õpetaja Tatjana Kruglova!

Koos külalistega olime ka meie arvamusel, et selliseid toredaid

tantsuõhtuid tuleb korraldada veel.

Kõigile külalistele suur tänu rohke osavõtu eest ja kohtumiseni

järgmisel peol!

Tahame tänada Paldiski Põhjasadama töötajaid, kes aitasid seda

üritust läbi viia: Sergei Ivanovi, Oleg Lõsõid, Raul Luhilat, Galina

Muhhanovat, Irina Korkinat, Elena Andrejevat, Igor Markhayd.

Täname ka meie organisaatoreid:Jekaterina Erlichit, Jekaterina

Balanjuki, Ljudmila Balanjuki, Nikolai Zaitsevit, Kristel

Vesterit, Ene Martseppa, Julia Romanovat.

Lihavõttepühade eelne laat

ja meistrite töökoda

Paldiski Põhjasadam korraldab pühapäeval 7.ndal aprillil algusega kell 10.00 heategevusliku

lihavõttepühade eelse laada. Ka seekord on Ristemäe talu peremehed tulnud meie toidulauda

rikastama oma maitsva toodanguga (küüslaugu pekk, marineeritud kilud, soolaseened,

hapukapsas, hapukurgid, marineeritud paprika, salatid, keedised, ingveri mesi jpm).

Pr.Liivrand toob paldisklaste soovil jälle kaasa koerakarvadest radikuliidi vöösid,

koduvalmistatud leiba, juustu, vorsti ja sinki.

Laadal on lastele avatud meistrite töökoda. Meisterdame ,,kimekomi,, tehnikas

lihavõttepühade mune, valmistame tiibude- ja munadega kinkekaarte ja jäneseid ning

värvime üheskoos mune. Lapsi kostitame jookide ja suupistetega!

Olete kõik teretulnud ostlema, müüma ja meisterdama!

Meistrite töökoda on avatud kl.11.00-18.00!

Üritus toimub Paldiski Põhjasadama klubi ruumes aadressil Peetri tn. 13 teisel korrusel.

Info telefonil 5169894

16 Paldiski Linnaleht Märts 2013


l i n n a l e h t • Märts 2013

PKC Eesti AS on PKC Group OY kontserni kuuluv ettevõte, mille põhitegevuseks on juhtmeköidiste

ja ühenduskaablite tootmine Skandinaavia juhtivatele auto- ja elektroonikatööstusettevõtetele.

Otsime oma meeskonda kiiresti

TOOTMISTÖÖTAJAID

(tähtajatu lepinguga)

Töö peamiseks ülesandeks on juhtmeköidiste valmistamine vastavalt

tööjuhistele ja lauajoonistele

Sobiv inimene on:

* vähemalt põhiharidusega

* korrektne

* täpne

* valmis töötama vahetustega

Lisainfo:

• Töökoha asukoht on KEILA

• Tööaeg: täistööaeg, vahetustega

• Vajalik oma transpordivahendi olemasolu või uuri ühistranspordi

võimalusi (Keila-Paldiski suunal)

Kandideerimiseks: saada oma CV emailile: personal.eesti@pkcgroup.

com, täida ära kodulehel www.pkcgroup.com töökoha taotleja

ankeet või tule ankeedi täitmiseks kohale aadressil Paldiski mnt 31

Keila PKC Eesti AS personaliosakond.

Lisainfo telefonil 63 90 216

RAE 7

Kasutatud riided ja mööbel.

Suur valik XL tooteid.

T-R 11-17

L 11-15

Õmblusettevõte AS Protten F.S.C.

asukohaga Keilas võtab tööle

õmblejaid ja triikija.

Kontakt tel.6747567

Pangabuss

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Pangabussi peatus:

Paldiski

Rae 38

kell 14.00–18.00

II kvartalis

15. ja 29. aprillil

13., 20. ja 27. mail

3., 17. ja 25. juunil

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte

pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha

kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid

ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste

tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot

Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate

24h telefonilt 6 310 310.

Paldiski Linnaleht Märts 2013 17


Paldiskisse taas hõbemedal!

Jüri E. Below

Paldiski Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Harjumaa koolide kuni 9. kl noormeeste võrkpalli meistrivõistlustel

saavutas Paldiski Gümnaasiumi meeskond, koosseisus Sten

Oimandi, Silver Lill, Sander Lind, Erik Nugis, Daniil Rezanov,

Vjatšeslav Andrejev, Georg Andres Veskioja, õp. Jüri E. Below,

taas teise koha!

Kiili Spordihallis toimunud turniiri alagrupimängudes alistas

Paldiski Gümnaasiumi meeskond Maardu põhikooli II-e ja Alavere

võistkonna!

Veerandfinaalis saime vastaseks eelmise aasta võitjameeskonna

Oru, kellele õnnestus „tasuda“ eelmise aasta kaotuse eest finaalis!

Seekord võit 2 : 0, geimidega 15:9, 15:13.

Poolfinaal kodusaalis mänginud Kiili meeskonnaga kujunes pingeliseks

ja kolmegeimiliseks. Geimidega 11:15 15:11 15:12 võidetud

mäng viis meid taas finaali, kus vastaseks poolfinaalis kindlalt

2 : 0 Maardu Gümnaasiumi alistanud Loksa Gümnaasium.

Ka seekord pidime finaalis vastase paremust tunnistama! Tasavägise

mängu võitis Loksa 2 : 0 (15:11, 15:14)

Sten Oimandile on see medal Harjumaa võrkpallimeistrivõistlustelt

kolmas, teistele oli see hõbedane autasu aga teine!

Õhupallipidu

Tatjana Kruglova

Paldiski Vene gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Foto autor: Valmar Ammar (Harjumaa spordiliit)

Hõbemedalid said kaela: esireas vasakult: Georg Andres Veskioja, Vjatšeslav

Andrejev, Silver Lill. Tagareas: Daniil Rezanov, Sander Lind, õp. Jüri E. Below,

Sten Oimandi, Erik Nugis

1. märtsil toimus Paldiski Vene gümnaasiumis sportlik meelelahutusüritus

Õhupallipidu.

Esiteks tahaks esile tõsta idee originaalsust, kostüüme ja saali

kaunistusi. Oli sportlikku hasarti, oli palju kaasakiskuvat muusikat

ning mõistagi olid kõik osalised ja pealtvaatajad kevade

esimesel päeval suurepärases tujus. Võistlustel võtsid mõõtu

kaks võistkonda – Pjatatšok ja Winnie Puhhi, mis koosnesid

Vene gümnaasiumi õpetajatest, Sipsiku lasteaia, Huvikeskuse,

Põhjasadama, Paldiski Linnavalitsuse ja Uue Laine fondi töötajatest

ning 5. klassi õpilastest ja lastevanematest.

Võistkondade koosseis:

Pjatatšok

Viktoria Visbek

Tatjana Plahti

Anna Savinova

Deniss Savinov

Vladimir Žukov

Oleg Žukov

Elena Villmann

Valeria Siminko

Anti Pärtel

Natalja Žukova

Winnie Puhh

Marianna Pospelova

Sergei Kruglov

Natalja Novikova

Svetlana Zavodun

Andrei Zavodun

Natalja Bolotskaja

Deniss Bolotski

Jaanus Saat

Alla Kaplun

Natalja Kudrjavtseva

5. klassi õpilased aitasid üritust läbi viia ning lahutasid saalisviibijate

meelt vahvate tantsudega (tõeliste džentelmenide tants,

klounide tants, sütitavad Ladina-Ameerika tantsud).

Kõik võistlused toimusid õhupallidega. Kogu saal lustis ja tantsis

kaasa. Ruum oli nii rõõmsavärviline, et tundus, nagu oleks

kevad tõepoolest juba saabunud.

Võistkondade liikmed vahetasid omavahel magusaid auhindu

ning õnnitlesid teineteist. Olgugi et võistkond Winnie Puhh

edestas Pjatatšokki ühe õhupalliga, said kõik mälestuseks aukirjad

ja auhinnaks maiustusi.

Winnie Puhhi võistkonna esindaja Jaanus Saat andis õpilastele

ja nende klassijuhatajale toreda ürituse korraldamise eest üle

ümbriku kingitusega, milleks oli ekskursioon martsipanimuuseumisse.

Transpordi võimaldab Paldiski Põhjasadam.

Pjatatšoki võistkonna esindaja Elena Villmann premeeris aga

lapsi ja nende klassijuhatajat piletitega Juri Kuklatšjovi etendusele

(kingitus edastati Paldiski Põhjasadama juhi Aleksei Tšuletsi

nimel).

Suur tänu kõigile

osalemise, positiivse

suhtumise ja kiidusõnade

eest!

Toimetuse märkus:

Ürituse korraldaja ja

läbiviija oli Paldiski

Vene gümnaasiumi

kehalise kasvatuse

õpetaja ja 5. klassi

juhataj. Tatjana

Kruglova, kes võttis

enda kanda ka peo

peaklouni rolli.

18 Paldiski Linnaleht Märts 2013


l i n n a l e h t • Märts 2013

Paldiski linn esindas Eestit 2013. aasta talimängudel Baškortostanis

26. veebruarist 3. märtsini toimusid Ufas VI rahvusvahelised

laste talimängud 2013, mis kujunesid ajaloo kõige

suuremateks laste talivõistlusteks.

Mängudel osalemiseks saabus Baškortostani pealinna noorsportlasi

20 maailma riigi 60 linnast – kokku üle tuhande

osavõtja. Mängude avamise eelõhtul märkis Rahvusvahelise

Lastemängude Komitee president Torsten Rasch, et korraldajad

ei püüa kasvatada olümpiavõitjaid, kuigi on teada ka

noorsportlasi, kellest on saanud olümpiakoondise liikmed.

Mängude eesmärk on spordi ja tervete eluviiside propageerimine

laste seas.

Esimest korda lastemängude ajaloos heisati neil ka Eesti lipp.

Meie linna esindas Anna Levandi spordikooli iluuisutamisvõistkond,

kuhu kuulusid Alissa Tsingisser ja Anna Laura

Perve (treener Svetlana Varnavskaja), kes saavutasid üldarvestuses

11. ja 15. koha.

Tüdrukud esitasid oma kavad suurepäraselt, ehkki jäid sooritatud

elementide raskuselt vanematele konkurentidele alla.

12–15-aastased koolilapsed jagasid omavahel 56 komplekti

medaleid kokku seitsmel talispordialal.

Võistkonnad mängudel osalemiseks panevad välja linnad

ning traditsiooniliselt on delegatsioonide juhtideks linnapead.

Paldiski linna delegatsiooni juhtis linnapea Stanislav

Tšerepanov.

Eelmise külaskäigu ajal sõlmitud koostöölepingu raames

kohtus linnapea Baškortostani Vabariigi peaministri Lilia

Gumerova, kultuuriministri Amina Šaffikova, teiste ametiisikute,

vabakondade esindajate ning äritegelastega.

Võeti vastu otsused äri- ja kultuurisidemete arendamiseks.

Muu hulgas arutati baškiirlaste osavõttu Paldiski linna päevadest

tänavu 12.–14. juulil ning ühist baškiiri rahvuskangelase

Salavat Julajevi saali loomist Paldiski linnamuuseumis.

Linna delegatsiooni osalemist VI rahvusvahelistel laste talimängudel

toetas AS Tallinna Sadam, mida meie linnas esindab

Lõunasadam.

Klubi FC Majak poiste võistkond võidukas

23. märtsil toimus Tabasalus klubiturniir Tabasalu

minijalgpalli karikale. Turniir oli mõeldud

noorimate jalgpallurite rühmadele (sünniaastad

2005–2006). Paldiski klubi FC Majak võistkond

tuli seitsme võistkonna seas auhinnalisele teisele

kohale. Võistkonna treener on Vladimir Ignatjev.

Võitjad pälvisid auhinnakarika ja medalid ning

samuti sai klubi kingituseks hiigelsuure kringli.

Turniiri parimaks mängijaks tunnistati FC Majaki

võistkonna mängija Gleb Žukov. Ta nimetati

löödud väravate arvu järgi turniiri parimaks

ründajaks. Turniiri korraldajad andsid Glebile

üle kingitused, mille hulgas oli ka jalgpall.

Õnnitleme klubi mängijaid ja nende treenerit

esimese suure võidu puhul!

Klubi FC Majak peasponsor on Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS).

Alissa Tsingisser ja Anna Laura Perve treeneri Svetlana

Varnavskajaga

Alissa Tsingisser ja Anna Laura Perve

Paldiski Linnaleht Märts 2013 19


Meie tervitasime kevadet

Maria Jurjeva

Vikerkaare tantsutrupi juhendaja

Talv valmistab meile küll jätkuvalt üllatusi,

ent Paldiski pensionäride liit võttis Põhjasadama

Klubis toimunud iga-aastasel peol juba

vastu kauaoodatud kevade.

Õhtujuht – kõigi lemmik Igor Marhai – laulis,

lõbustas rahvast ja juhtis konkursse. Kontserdi

avas muusikakollektiiv Melodia. Tantsutrupp

Vikerkaar esitas mõned tempokad ja

lõbusad tantsud, andes sellega peole hea hoo

sisse. Järgnes trall ja laulud, võistlused ja tants.

Kuidas küll maalida meie argipäevad erksate

värvidega, rebida end välja rutiinist ja saada

positiivsete emotsioonide laeng, õppida midagi

uut ja imelist Kuidas hoida oma keha

vormis igal aastaajal ning laadida endasse

samal ajal positiivset energiat Kuidas vabaneda

kammitsetusest ja häbelikkusest, tunda

ennast kindlalt ja võtta mis tahes muusikarütmist

tuld Selleks ju tantsud ongi!

Vikerkaare tantsutrupp kutsub sisenema liikumise

ja päikeselise muusika maagilisse

maailma. Ei tasu muretseda selle pärast, kui

te pole veel leidnud endale tantsupartnerit:

treeningutel me teil nurgas ikkagi istuda lase.

Meie tantsurühmaga liitumiseks ei ole vaja

mingit eriettevalmistust. Tantsida saab igasuguses

mugavas riietuses ja pehmete jalatsitega.

Ainult hea tuju tuleb alati kaasa võtta!

Me ei tantsi ainult enda lõbuks. Kui oleme

etteasted selgeks saanud, näitame oma oskusi

nii meie koduses Paldiskis kui ka mujal. Oleme

esinenud erinevates kohtades Tallinnas

– eakate festivalil, Rocca al Mare vabaõhumuuseumis,

ingerlaste ja vene kogukonna

üritustel. Tantsude seadmisel on meile abiks

Jelena Kalbus.

Meie treeningud toimuvad esmaspäeviti

kell 13.00 Põhjasadama Klubis. Leidke teiegi

aega ning pöörake oma elu, tuju, rüht ja

figuur paremuse suunas!

Täname pensionäride liitu ja selle juhti Svetlana

Osadtšujat imeliste õhtute eest!

Tähelepanu!

Paldiski Põhjasadam jagab

20. ja 21. aprillil aadressil Peetri tn. 31

humanitaarabi (täiskasvanute ja laste

riided, jalanõud, voodiriided,

kardinad jpm.).

Laupäeval 20. aprillil on oodatud

paljulapselised pered, üksikvanemad

ja töötud.

Pühapäeval 21.aprillil ootame kõiki

linnaelanikke, kes vajavad abi.

Oleme Teie jaoks avatud

kl. 12.00-16.00.

Tulevikus paneme kirja ka abivajajate

soovid konkreetseteks asjadeks ja riideesemeteks

(riiete täpsemad suurused,

hädavajalikud mööbliesemed jne).

Taaskasutus annab võimaluse soetada

vajalikke ja nägusaid riietusesemeid,

säästes samas nii rahakotti kui ka meid

ümbritsevat keskkonda!

Pensüstli nõelad

Haigekassa

soodustus 90%

Küsi arstilt digitaalset

meditsiiniseadme

kaarti!

ÜHEKORDSEKS

KASUTAMISEKS

www.diabeet.ee

Täiendav info: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt 139E/2 Tallinn 11317 Tel. 627 3488

Tegemist on meditsiiniseadmetega. Vajadusel konsulteerige arsti või diabeediõega. S.EE.DEV.13.01.03

Pic Solution.

Specialists in self care.

20 Paldiski Linnaleht Märts 2013

More magazines by this user
Similar magazines