Aastaraamat 1998 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet

kapo.ee

Aastaraamat 1998 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet

Kaitsepolitseiamet riigisaladuse seaduse ja

vastavasisulise Vabariigi Valitsuse määruse

täitmist riigisaladuse valdaja ja kasutaja

poolt, teostab isikute kontrolli, otsustamaks

juurdepääsu riigisaladusele ja vaatab läbi

taotlusi riigisaladuse kasutamiseks.

Tihe läbikäimine erinevate riikidega

on avanud ukse uuele ohule - rahvusvahelisele

terrorismile -, mis samaselt tavakuritegevusele

ei tunnista riigipiire. Ka terrorismivastases

võitluses tuleb põhirõhk suunata

preventiivsele tööle ennetamaks ning

tõkestamaks nii ainelist kui materiaalset toetust

rahvusvahelisele terrorismile. Terrorismi

kasvulavaks võib lugeda isikute või gruppide

poolt lõhkeseadeldiste valmistamist ning

nende relvadega varustamist, mis peaks

hõlbustama võimalike terroristlike kavatsuste

elluviimist. Tänu kõigi õiguskaitseorganite

ühistele jõupingutustele on pommiplahvatuste

arv Eestis aasta-aastalt

vähenenud, kuid kindlasti ei anna ka praegune

näitaja veel põhjust rahuloluks. Traagilist

tooni tugevdasid 1998. aasta lõpus

Tallinnas toime pandud kaks pommiplahvatust,

milles hukkus kolm inimest.

Suures osas tuleb nõustuda väitega, et korruptsioonijuhtumite

avastamine ja paljastamine ei ole Eestis veel niisugusel

tasemel, nagu me ise tahaksime ning nagu ühiskond

ootab, kuigi kohtusse on saadetud mitmeid tollikorruptsiooniga

seonduvaid kriminaalasju. Samas tuleb möönda, et

puudujäägid kõnealuses valdkonnas on osaliselt tingitud

seadusandluse lünkadest. Väga positiivsena peaks mõjuma

uue korruptsioonivastase seaduse ellurakendamine, kuna see

on vana seadusega võrreldes märksa regulatiivsem ning

võimaldab rakendada tõhusaid samme ka tippkorruptsiooni

ohjeldamiseks. Alates 1998. aastast kuulub Kaitsepolitseiameti

pädevusse peamiselt kõrgema astme riigiametnike

korruptsiooni ja altkäemaksuga seonduvate õigusrikkumiste

menetlemine. Omalt poolt loodame avalikkuse järjest aktiivsemale

kaasabile nii korruptsiooni kui muude kuritegude

avastamisel.

Jüri Pihl

peadirektor

Heameel on siinkohal nentida, et terroristlikest

eesmärkidest põhjustatud

pommiplahvatusi pole Eesti Vabariigi

territooriumil toime pandud. Peamiselt on

plahvatuste põhjuseks olnud kas isiklik

vihavaen või kuritegelike ühenduste omavaheline

arveteklaarimine, kuid iga plahvatuse

tagamaad uuritakse põhjalikult, et välja

selgitada, kas esinevad ka üldist konflikti

provotseerivad või muud terrorismile

omased tunnused. Plahvatuste uurimine

võib aega võtta aastaid. Näiteks 1993. aastal

Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud pommiplahvatuses

süüdistatavate kohtuprotsess

toimus alles 1998. aastal.

ANNUAL REVIEW 1998

More magazines by this user
Similar magazines