Marju kandvad, varju andvad veiniväädid

rapina.ee

Marju kandvad, varju andvad veiniväädid

kuu puu: viinapuu

Marju kandvad,

varju andvad

veiniväädid

tekst: Jaan Kivistik

Fotod: Tiina Tammet, Olev Abner, Jaan kivistik, Camera press

Viinapuud tasub meie aedades kasvatada nii ilu- kui ka marjataimena.

Eksiarvamus, et meil kasvab vaid

metsviinapuu, levib visalt ikka veel.

Tõsi, viinapuu on küll soojanõudlik

ja teda tasub kasvatada vaid päikesele

avatud lõunaseinte ääres, kuid

marju kannab ta meiegi aedades.

Erinevalt liitlehtedega metsviinapuust

(Parthenocissus) on viinapuu (Vitis) perekonna

liikidel lihtlehed, teinekord küll üsna

sügavalt lõhestunud hõlmadega. Marjataimena

leiab kasutamist just viinapuu. Kõrgete

seinte ja müüride katmiseks võib kasutada

mõlemat.

Viinapuu pole puu, vaid puitliaan. Looduses

ronib ta valguse poole “päris” puude

võrades, kultuuris aitab aednik tal tuge leida.

Viinamarjadest valmistatakse veini, mitte

viina. Täpsusetaotluses on Berlin Meeder

oma raamatus „Vein – aegumatu armastus“

nimetanud viinapuud veiniväädiks.

Viinapuud

Euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa)

on üks vanemaid kultuurtaimi. Piiblis kirjutatakse,

kuidas Noa pärast veeuputust alustas

viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamisega.

Kõige varem valmivate marjadega sorte saab

ka meil kasvatada, kui oksi talvekülmade

eest maha painutada ja katta. Sellega ei tule

kiirustada, enamik sorte talub vähemalt

-15° C. Nii ongi viinapuid meil mõnes koduaias

seinaäärse kultuurina kasvatatud juba

üle saja aasta. Ajaproovile on vastu pidanud

sordid ‘Madeleine Angevine’, ‘Triumph’ jt.

Neile on lisandunud uusi sorte, nagu ‘Sejanets

Malingre’, ‘Peterson’ (‘Petersons 1-2-6’),

‘Aljošenkin’.

Tänapäeval kasvatatakse jaheda kliimaga

maades peamiselt liikidevahelisi sorte. Nende

saamiseks on euroopa viinapuu sorte ristatud

tunduvalt külma- ja haiguskindlamate liikidega

Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast. Osa

liikidevahelistest sortidest (‘Zilga’, ‘Valiant’,

‘Toldi’) taluvad meie talvekülma ilma katmata,

nende marjad pole aga nii head kui

Euroopa sortidel. Neid on võetud aretustöös

esivanemateks. Hilisematest põlvkondadest

on USA-s saadud euroopa viinapuu marjaomadustega,

kuid hea külma- ja haiguskindlusega

liikidevahelisi sorte (‘Adalmiina’,

‘Jokke’). Neid sorte tuleks istutada kütteta

kasvuhoonetesse, sest avamaal ei jõua meil

marjad valmida. Meil kasvatatavate viinamarjasortide

aretamisel on külma- ja haiguskindluse

doonorina kasutatud peamiselt kolme

liiki. ’’

August 2007 KODU & AED 75


Amuuri viinapuu (V. amurensis)

on külmakindel ilutaim,

populaarne isegi Soomes. Tema

hõredakarvalised kortsulised

lehed värvuvad sügisel punaseks.

Marjad on sinised ja paksu väliskestaga.

Sellest liigist aretatud

varavalmivate marjadega Vene

sorte on jõudnud ka Eestisse.

Amuuri viinapuud on kasutatud

esivanemana põhjamaiste veinisortide

(‘Rondo’, ‘Zarja Severa’)

aretamisel. Kahjuks vajavad need

sordid meil talveks katmist.

Läti päritolu ‘Zilga’ on end Eestis

tõestanud sordina, mis kannab hästi

ning talvitub ka katmata.

Kõige olulisem

viinamarjakasvatuses

_ Päikeseküllane ja külmade tuulte eest

varjatud kasvukoht. Sobivam on kergema

lõimisega muld.

_ Võimalikult vara valmivate marjade ja

hästi valmivate võrsetega sordid.

_ Täiskasvanud viinapuud vajavad korduvat

lõikamist suvel ja tugevat tagasilõikust

hilissügisel (ilutaimele pole see oluline).

_ Külmaõrnemate sortide oksad tuleb

maha painutada ja katta novembri alguses.

‘Adalmiina’ on

ameeriklaste

hübriidsort, mis

marjade saamiseks

on soovitav

istutada kütteta

kasvuhoonesse.

Põhja-viinapuul (V. labrusca) ja

tema tunnustega sortidel on suured,

alt valgeviltjad lehed. Marjad

on sageli väga suured, sültja

sisu ja iseäraliku nn. labruskamaitsega.

Söömist häirivad

suured seemned. Põhja-viinapuu

tunnuseid leiame Ameerika

(‘Steuben’, ‘Swenson White’) ja

Läti viinamarjasortidel (‘Guna’,

‘Supaga’).

Kallas-viinapuu (V. Riparia,

nimetet ka V. vulpina). Esivanemana

omab tähtsust USA Kesk-

Põhja osariikides ja Kanadas

looduslikult kasvav teisend

V. riparia var. praecox, kelle marjad

ja võrsed valmivad teistest

viinapuudest varem. Kasvuperioodi

lühendamiseks on seda

liiki kasutatud ka pookealusena.

Kallas-viinapuul ja temast aretatud

sortidel (‘Sipaska’) on karvastumata

lehed ja punase koorega

võrsed. Marjad on väikesed, sinised,

sageli punase mahlaga.

Räpinas külmakindlaks osutunud

tugevakasvuline ‘ES 5-8-17’

oma tillukeste marjadega võiks

sobida eelkõige haljastustaimeks,

kuid Pollis tehtud analüüsid

näitavad ka marjade kõrget

suhkrusisaldust (kuni 22 %).

Nii magus mahl sobib juba veini

valmistamiseks.

Suurte marjadega

euroopa viinapuu

sort ‘Madeleine

Angevine’ on

aretatud Prantsumaal.

Meil vajab

talvekatet.

Ilu- ja marjataimed

Ilutaimena võiks viinapuud

aedades ja haljasaladel kindlasti

julgemini kasvatada. Istutamiseks

tasub valida ainult

külmakindlaid sorte. Avalikele

76 KODU & AED August 2007


haljasaladele sobivad kõrgekasvulised

väärtusetute marjadega

sordid (‘Valiant’, ‘Sipaska’),

mis ei kutsu taimi rüüstama.

Koduaedadesse istutamiseks on

parim üsna suurte marjadega

‘Zilga’, mida õnnestub kasvatada

ka Põhja-Eestis.

Turismitaludes võiks kasvada

külmakindlad veinisordid

‘Hasanski Sladki’, ‘Toldi’, ‘ES

9-7-48’. Huvitav oleks külalistele

pakkuda Eesti veine ja näidata

oma viinamäge. Näitlikke

veiniistandikke on Eestis juba

rajatud. Koduaedades kasvatatud

viinamarjadest valmistatakse

veini Kohtla-Järvelgi.

Ka kohaliku lauaviinamarja

kasvatamiseks on arenguvõimalusi,

eriti turismitaludes.

Kõige ohtlikumad viinapuude

kahjustajad pole veel kohanenud

meie jaheda kliima ja

uute sortidega. Tänu sellele

saame viinamarju kasvatada

ilma kemikaale pruukimata.

Müügimarjade saamiseks tuleb

viinapuud küll istutada kütteta

kasvuhoonesse. Seal valmivad

varajased sordid ka kõige

jahedamal suvel. Lauamarjadeks

sobivad külma- ja haiguskindlad

Ameerika sordid ‘Adalmiina’,

‘Somerset Seedless’, ‘Steuben’,

‘Swenson White’, ‘Jokke’. Ka

Lätist saadud euroopa viinapuu

‘Madeleine Royal’ on minu

koduaias kergemad talved ilma

katmata üle elanud. o

Metsviinapuul on

suurepärane sügisvärv

Roniv aed: KUMU

betoonseinu katab

mõne aastaga elav

metsviinapuuvaip.

kuu puu: viinapuu

Amuuri viinapuu on külmakindel ilutaim,

iseloomulikud on hõlmadeks

jagunemata lehed.

Romantilise lehtlal võib panna ronima

metsviinapuu (pildil), ent tasub

katsetada ka näiteks amuuri viinapuud

või teisi liike. Osa metsviinapuu

alamliike viljub edukalt, kuid marjad

on söögiks kõlbmatud.

Lühiülevaate põhjamaisest viinamarjakasvatusest

leiate raamatust „Viinamarjad Eestis“

(Kirjastus Ilo, 2006) ja Räpina Aianduskooli

kodulehelt http://ak.rapina.ee/jaan/viinamarjad/index.htm.

Viimase uudiste osas on pilte

Eesti ja põhjapiirkondade viinamarjahuviliste

koostööst. Kasvatusküsimusi käsitletakse ka

Räpina aianduskooli õppepäevadel. Loomisel

on mittetulundusühing EESTI VIINAMARI.

Vt ka raamatut “Viinamari aias ja köögis”

(Maalehe Raamat, 2002).

Kallas-viinapuud kasutatakse

aretuses pookealusena.

August 2007 KODU & AED 77

More magazines by this user
Similar magazines