Hietaniemi

Jalutuskäik läbi Eesti ja Soome ühisajaloo 

Hietaniemi kalmistul Helsingis 

Pekka Linnainen 

2.10.2014 

Non omnis moriar. 

1

Vana sõjaväekalmistu ↑ 

Urniaed 

Kalmistu 

kvartalid 

Hietaniemi 

Uus ala 

Kunstnike 

küngas 

Vana ala 

Kaardiväe kalmistu ↓ 

Non omnis moriar. 2 

Õigeusu kalmistu


Kindralkuberner Fabian Steinheil 

14. 10.1762 Haapsalu – 23.02.1831 Meilahti mõis, Helsingi 

Soome kindralkuberner 1810–24. Soome krahviseisus 1812. Tema järgi on saanud 

oma nime südalinnas asuv tänav “Fabianinkatu”. Kalmistu vanimaid haudu. 

Vana ala 3-21-13 

Pekka Linnainen 2.10.2014 3

Arhitekt Carl Ludvig Engel 


3.07.1778 Charlottenburg, Berliin – 14.05.1840 Helsingi 

Tallinna linnaarhitekt 1809–15, Helsingi linnaarhitekt 1816-24, Soome 

intendandikontori (riigi ehitusvalitsuse) juht 1824–40. 



Helilooja Fredrik Pacius 


19.03.1809 Hamburg – 8.01.1891 Helsingi 

Eesti ja Soome rahvushümni viisi autor 1848. aastal. 

Helsingi Ülikooli muusikaõpetaja 1834–69. 




Vabahärra Johan Philip Palmén 

31.10.1811 Pori – 30.06.1896 Espoo 

Väljapaistev õigusteadlane, kes õppis Eestimaa Rüütli- ja Toomkoolis 1823–24. 

Helsingi Ülikooli professor, senati liige ja Palméni aadlisuguvõsa esiisa. 




Jalaväekindral Martin Wetzer 

7.08.1868 Pfronten, Baieri – 10.08.1954 Helsingi 

Eesti Vabadussõjas Soome abivägede ühine (kindral Mannerheimi poolt valitud) 

ülemjuhataja ja lõunarinde ülem 1919. Vabadusrist I/1; Kotkarist 2 kl. 




Metsateadlane Aimo Kaarlo Cajander 

4.04.1879 Uusikaupunki – 21.01.1943 Helsingi 

Tartu Ülikooli viimane sõjaeelne audoktor. Metsateadlane ja riigitegelane. Metsade 

peavalitsuse direktor, Helsingi Ülikooli professor ja kolmekorde peaminister. 




Keeleteadlane Axel Olof Freudenthal 

12.12.1836 Pikkala, Siuntio – 2.06.1911 Helsingi 

Murrete uurija. Avaldas koos Herman Vendelliga eestirootsi murrete sõnastiku. 

Helsingi Ülikooli professor 1878–1904. Soomerootsi erakonna „isa“. 




Jäägrikapten Ensio Groundstroem 

1.04.1893 Längelmäki – 19.12.1938 

Soome vabatahtlik 1919. Marienburgi (Alūksne) lahingu ajal Põhja Poegade 

rügemendi 1. pataljoni ülem. Eesti Vabadusristi kavaler, 2. liigi 3. järk. 

Vana ala 9-50-19 (Kivil Preisi 27. Jäägripataljoni rist) 



Rahvateadlane Martti Haavio 

22.01.1899 Temmes – 4.02.1973 Helsingi, luuletajana P.Mustapää 

Mitmekülgne estofiil, kes võttis luuletajanime Tallinna Mustpeade maja järgi. 

Muuseas pidas avakõne Soome Eesti Seltsi asutamiskoosolekul 1936. 




Praost Kaarlo Viktor Hurmerinta 

11.02.1870 Hattula, sünd. Henriksson – 20.11.1941 Helsingi 

Helsingi Eesti Püha Pauluse koguduse pastor 1914–20 (August Nigoliga 1918. a-ni). 

Sörnäineni koguduse kaplan 1908–20, kirikhärra 1920–41. Vabadusrist I/3. 




Vabahärra Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen 

10.12.1830 Vaasa, sünd. Georg Zacharias Forsman – 13.11.1903 Helsingi 

Riigimees, Jannsenite perekonna sõber. Saatis J.V. Jannsenile soome rahvalaule: 

ühest sai Eesti hümn ja kahte kasutas Aleksander Kunileid oma viisides. 




Kapten Emil Pekkanen 

21.06.1894 Ingerimaa – 18.11.1962 

Põhja Põegade 4. kompanii ülem. Ingeri rügemendi 2. pataljoni ülem ja hiljem 

rügemendi ülem. Jätkusõjas Hõimupataljoni ülem. Vabadusrist II/3. 




Peatoimetaja Antti Jalava 

18.07.1846 Masku, sünd. Anton Almberg – 3. 07.1909 Helsingi 

Ajalehe “Uusi Suometar” esimene peatoimetaja 1869–70. Mitmekesine keelemees 

ja kirjanik, kes oli (romantiliseks jõudnud) kirjavahetuses Lydia Koidulaga. 



Muinasteadlane Johan Reinhold Aspelin 


1.08.1842 Messukylä (liidetud Tamperega) – 29.05.1915 Helsingi 

Soome esindaja Eesti 1. laulupeol 1869. Helsingi Ülikooli professor, arheoloogia ja 

eriti soome-ugri muinasteaduse algataja Soomes. Oskar Kallase toetaja. 




Professor Aarni Penttilä 

5.08.1899 Raahe – 25.08.1971 Helsingi 

Jyväskylä Ülikooli soome keele professor 1936–67. Äratas mitme hilisema 

estofiili huvi Eesti vastu. Nõudis eesti keele õpetust Soome koolides. 



Rahvaluule- ja keeleteadlane Julius Krohn 


19.04.1835 Viiburi – 28.08.1888 Viiburi laht 

Folkloristika arendaja, Aino Kallase ja Kaarle Krohni isa. Koostas 1872. a-l “Eesti 

keele grammatika soomlastele”. Hümni „Maamme“ soome sõnade autor. 



Aino Kallas, sünd. Krohn, 2.08.1878 Viiburi vald – 9.11.1956 Helsingi 

• Oskar Kallas, 25. 10.1868 Kaarma – 26.01.1946 Stockholm, TÜ audoktor, VR III/1 


Aino ja Oskar Kallas 

Eesti–Soome kirjanduse, kultuuri ja diplomaatia suur abielupaar. 

Vana ala 15-22-1 (Julius Krohni kultuuriperekonna rahula) 



Rahvaluule uurija Kaarle Krohn 

10.05.1863 Helsingi – 19.07.1933 Sammatti 

Isa, Julius Krohni töö jätkaja. Eesti ja soome rahvalaulude uurija. Helsingi Ülikooli 

professor, Oskar Kallase ja Hella Wuolijoki õpetaja. Tartu Ülikooli audoktor. 




Kirjanik Santeri Ivalo 

9.06.1866 Sodankylä, sünd. Herman Alexander Ingman – 25.01.1937 Helsingi 

Eesti Avitamise Peakomitee aseesimees. Vabadusrist, I/1. Rahulas puhkab 

ka poeg Asko Ivalo (1901–68), Tallinna saatkonna diplomaat. 




Senaator Alfred Oswald Kairamo 

4.10.1858 Pietarsaari, sünd. Kihlman – 29.07.1938 Hattula 

Soome esimene, lühiajaline riiklik esindaja Tallinnas 1919. Mitmekesine elutee: 

botaanika (nt sordiaretus), poliitika (senati liige), ühistegevus, pangandus jt. 




Professor Lauri Posti 

17.03.1908 Lieto – 6.03.1988 Helsingi 

Fennougrist ja estofiil, TÜ audoktor. Soome Eesti Seltsi sekretär 1938-45, hiljem 

ühingu “Soome - NSV Liit” Eesti osakonna esimees. “Naapurivisa” kohtunik. 




Kapten Herman Treial ja Rein Riitsalu 

Treial 21.10.1904 Tartumaa – 9.2.1951 Helsingi ; Riitsalu 16.5.1923 – 20.6.1970 

Põgenik Treiali saatus ja surm vanglas äratas rahvusvahelist huvi. Riitsalu kirjutas 

juhtumist raamatu ning andis president Kekkosele juhtnööre Eesti reisiks. 




Kapellmeister Hannes Konno 

1.01.1892 Helsingi, s. Johannes Konno – 23.03.1942 Helsingi 

Eestlasest sõduri poeg, helilooja ja muusik. Mitmeid lööklaule. Jäägrite auks loodud 

marssist „Jää hüvasti isamaa“ sai hiljem populaarne töölislaul „Võitluste teel“. 

Uus ala 1-11-25 



Minister Ahti Karjalainen 

10.02.1923 Hirvensalmi – 7.09.1990 Helsingi 

Kahekordne pea- ja kuuekordne välisminister 1961–75. Välisminister ja valitsuse 

esindaja auriku “Vanemuine” esimesel liinireisil Tallinnasse 8.07.1965. 

Uus ala 1-8-18 



Ajakirjanikud Eero ja Eljas Erkko 

18.05.1860 Orimattila – 14.10.1927 Helsingi • Helsingi 1.06.1895 – 20.02.1965 

Isa Eero Erkko asutas „Helsingin Sanomat“ . Vabadusrist III/1. Poeg Eljas Erkko oli 

Tallinna saatkonna sekretär, Kotkarist III. Mõlemad mitmekordsed ministrid. 

Uus ala 23-1-1 


Kontserdilaulja Minna Talvik-Palmgren 


28.02.1902 Peterburi – 13.09.1983 Helsingi 

Maikki Järnefelt-Palmgreni lemmikõpilane. Abiellus leseks jäänud helilooja Selim 

Palmgreniga, kes oli pianistiks või dirigendiks abikaasade ühiskontsertidel. 

Vana ala 21A – Kunstnike küngas (trepid 22. kvartalisse) 



Senaator Oskari Wilho Louhivuori 

18.09.1884, Kuopio maavald, sünd. Lohtander – 1.07.1953 Helsingi 

Eesti Avitamise Peakomitee algataja ja esimees. Vabadusrist I/1, Kotkarist I kl. 

Eesti Punase Risti teenetemärk, III järk. Soome iseseisvussenati liige. 

Uus ala 21a-2-14 



Luuletaja Eino Leino 

6.07.1878 Paltamo, sünd. Lönnbohm – 10.01.1926 Tuusula 

Riimide meister ja kauaaegne estofiil. Gustav Suitsu perekonnasõber, kes Aino 

Thauvón-Suitsuga külastas 1921 Eestit, kus taotles isegi kodakondsust. 

Uus ala 21-15-22 


Muusikateadlane Armas Otto Väisänen 


9.09.1890 Savonranta – 8.07.1969 Helsingi 

Setu lauluema Anne Vabarna avastaja 1923. a-l. Kogus 8500 värssi ja tegi tema 

nime tuntuks kogu Eestis. Rahvamuusika uurija, Helsingi Ülikooli pofessor. 

Uus ala 21-13-21 



Jäägrikolonelleitnant Erik Malmberg 

23.04.1892 Helsingi – 13.08.1934 

Jäägriliikumise aktivist. Soome kaitseväe peastaabi sideohvitser Eesti kaitseväe 

peastaabi juures Tallinnas 1919. a-l. Vabadusrist II/3; Kotkarist III ja IV kl. 

Uus ala 21B-18-4 



Saadik Paavo Juho Hynninen 

31.05.1883 Joroinen – 18.05.1960 Helsingi 

Soome saadik Tallinnas 1933–1940. Kommenteeris Riigivolikogu teatrit 1940. aasta 

juulis sõnadega „Finis Estoniae“. Soome välisminister 1957–58. Kotkarist I kl. 

Uus ala 21C-32-10 



Füsioloog Robert Tigerstedt 

28.02.1853 Helsingi – 12.02.1923 Helsingi 

TÜ esimene soomlasest audoktor (1923). Karolinska Instituudi ja Helsingi Ülikooli 

professor. Alfred Nobeli sõber ja asutamisest alates Nobeli komitee liige. 

Uus ala 20-13-1 


Jäägrikolonel Eero Kuussaari 


15.06.1891 Oulu, 1927. aastani Heickell – 29.04.1978 Helsingi 

Eesti abistamise sõjalise komitee liige. Soome hõimusõdade 

ajaloo jäädvustaja ja ajakirjanik. Vabadusrist, 1/3. 

Uus ala 20-13-13 



Restoranipidaja ja ärimees Reko Paulo 

22.01.1891 Tedre, Meremäe, s. Grigori Pauli p., hiljem Pawlow – 10.05.1957 

Paulo teadus- ja kultuurifond on loodud Reko Paulo ja tema soomlasest abikaasa 

Hulda varanduse alusel. Kodus Setomaal teda tunti „Soome-Kriisa“ nime all. 

Uus ala 20-13-30 



Geograaf ja geoloog Väinö Auer 


Patagoonia ja Tulemaa uuringutest kuulus Helsingi Ülikooli professor. Samas üks 

Eesti ja Soome tihedamat koostööd edendanud “Estofennia” aate isadest. 

Uus ala 20-12-31 



Jäägriveebel Arthur Malm 

27.10.1886 Turu – 2.06.1923 

Jäägrite värbajana Peresilnaja ja Špalernaja vanglades 1916–17, nn trellijääger 

(kalterijääkäri). Vabadussõja vabatahtlik 1919. Matemaatikaõpetaja. 

Uus ala 20-16-36 



Keelteuurija Heikki Ojansuu 

26.07.1873 Tyrvää – 18.01.1923 

Ulatuslikud uurimisreisid Lõuna-Eestis. Oletas, et sõna “Suomi” on pärit Eestist. 

Turu Ülikooli soome ja sugukeelte professor 1921–23. Vabadusrist I/3. 

Uus ala 20-21-7 (Wäinö Aaltose reljeef) 



Kirjanik Sylvi Kekkonen 

12.03.1900 Pieksämäki, sünd. Uino – 2.12.1974 Helsingi 

Abiellus 1926. a-l Urho Kekkosega ja oli tema parimaks kriitikuks ja vestluspartneriks 

ka Eesti asjus. Presidendi abikaasa rollis Eesti visiidil 1964. 

Uus ala 18-2-20 (emapoolse Stenbergi perekonna rahula) 



Keeleteadlane August Ahlqvist 

7.07.1826 Kuopio – 20.11.1889 Helsingi, kirjanik “A.Oksanen” 

Elias Lönnroti kõrval teine varajane eesti kultuurisidemete looja. Fennougristika 

asutajaid. Tartus 1854. Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi liige. 

Uus ala 18-10-14 



Magister Outi Hämäläinen 

11.06.1910 – 4.01.1986 

Helsingi Ülikooli üliõpilane, kes kattis enamuse oktoobris 1937 pingeid tekitanud 

Artur Sirgu matuste kuludest. Hiljem Üliõpilaskonna raamatukogu hoidja. 

Uus ala 18-18-5 (Väike hauaplaat vasakul) 


Professor Eino Kuusi 


19.02.1880 Helsingi, sünd. Granfelt – 26.05.1936 

Tartu Ülikooli praktilise poliitilise ökonoomia professor 1928–1931. 

Ühiskondliku Kõrgkooli rektor 1932–35 Sotsiaalminister 1922. 

Uus ala 18-20-5 



Professor Yrjö Ruutu 

26.12.1887 Helsingi, sünd. Ruuth – 27.08.1956 Helsingi 

Eesti abistamise sõjalise komitee esimees. Jäägriliikumise aktivist. Rahvusvahelise 

poliitika professor. Vabadusrist I/2; Eesti Punase Risti teenetemärk, III kl. 

Uus ala 18-53-6 



President Kaarlo Juho Ståhlberg 

28.01.1865 Suomussalmi – 22.09.1952 Helsingi 

President 1919–25. K. Pätsi 1. riigivisiit 1922. Abikaasa, kirjanik Ester Ståhlbergi 

kasutütar Lea abiellus saarlasest Paul Etrokiga (Varvas). Vabadusrist III/1. 

Uus ala 19-1-16 


Jäägrikolonelleitnant Hjalmar Raatikainen 


1.10.1892 Joensuu – 19.07.1967 

Vabadussõjas 1919. Ingeri rügemendi nooremohvitseride kursuse juhataja, hiljem 

soomusrongidiviisi soome pataljoni rühmaülem Valga rindel. Vabadusrist II/3. 

Uus ala 19-4-10 (Kivil Preisi 27. Jäägripataljoni rist) 



Krahv Ermes Fredrik Berg 

10.07.1880 Sangaste – 3.02.1949 Helsingi 

Sangaste “rukkikrahv” Friedrich Bergi poeg. Põhja Poegade suurtükiväediviisis 1919. 

Lahingud Valgas, Alūksnes ja Vastseliinas. Vabadusristi kavaler, 2. liigi 3. järk. 

Uus ala 19-11-12 



Professor Emil Nestor Setälä 

27.02.1864 Kokemäki – 8.02.1935 Helsingi–Järvenpää rongis 

Helsingi Ülikooli soome keele professor 1893-1929, soome-ugri keelte autoriteet 

ja nooremate teadlaste juhendaja. TÜ audoktor. Vabadusrist III/1; Kotkarist 1. 

Uus ala 19-9-44 



Professor Kaarlo Teräsvuori 

5.051884, sünd. Ståhlberg – 18.4.1977 

Tartu Ülikooli taimekasvatuse professor 1920–22, kelle juhtimisel alustas tegevust 

taimebioloogia katsejaam Raadil. Helsingi Ülikooli professor 1935-51. 

Uus ala 17-7-27 



Siseminister Heikki Ritavuori 

23.03.1880 Turku, sünd. Rydman – 14.02.1922 Helsingi 

Eesti Avitamise Peakomitee liige. Ståhlbergi lähedane partner Soome vabariikliku 

riigikorra kehtestamisel 1919. a-l. Mõrvati oma koduuksel. Vabadusrist I/2. 

Uus ala 17-28-3 



Professor Arvid Genetz 

1.07.1848 Impilahti – 3.05.1915 Helsingi, kirjanik “Arvi Jännes” 

Ahlqvisti järglane ja E.N.Setälä õpetaja (hiljem konkurent). Helsingi Ülikooli esimene 

fennougristika professor. Otsis võimalusi eesti ja soome keelde ühendamiseks. 

Uus ala 15-3-11 



Merekapten Algoth Niska 

5.12.1888 Viiburi – 28.05.1954 Helsingi 

Seikleja ja piiritusekuningas kuivseaduse ajal 1919–32. Rannaeestlaste äripartner. 

Stockholmi olümpiamängudel 1912 Soome jalgpallimeeskonnas (4. koht). 

Uus ala 15-18-27 



Yrjö ja Panu Toivonen 

19.01.1890 Koski, Turu lään – 16.05.1956 Helsingi • 27.09.1921 – 24.08.2006 

Yrjö Toivonen oli soome-ugri keeleuuringute professor, Õpetatud Eesti Seltsi liige. 

Panu Toivonen hoidis “teisitimõtlejana” Eesti lippu ja vabaduspüüet üleval. 

Uus ala 14-19-8 



Luuletaja Saima Harmaja 


Arvid Genetzi tütretütar. Ainult 23-aastaselt tuberkuloosi surnud, aga tänaseni 

populaarsena püsinud luuletaja. Õppis Tartu Ülikoolis sügissemestril 1933. 

Uus ala 6-27-16 



Jäägrikapten Gunnar Sund 

6.01.1895 Helsingi – 18.03.1962 

1. Soome vabatahtliku salga 1. pataljoni rühma- ja kompaniiülem 1919. Loksa, 

Kunda, Meriküla, Laagna ja Narva lahingud. Keegli maailmameister 1926. 

Uus ala 10-11-10 


Langesid Eesti vabadusvõistluses 1919 

Julius Brander, 1.12.1883 Tampere; Artturi Liikanen, 20.05.1899 Anttola; Knut Nilsson, 

9.03.1877 Vimmerby, Rootsi. Langesid Kahalas 8.01.1919. • Georg Långström, 

12.04.1900 Rootsi. Suri Udria dessandil saadud haavadesse 21.01.1919. 


Püstitanud Eesti Avitamise Peakomitee – Uus ala 22-11-9 



Eesti armee lipnik Valter Lagerström 

1.09.1896 Bromarv – 26.07.1919 Tallinn 

Põhja Poegade rügemendis tükiväe ülema adjutant, hiljem 2. patarei ülem. Valga, 

Marienburgi (Alūksne), Petseri ja Mustjõe lahingud. Vabadusrist II/3. 

Uus ala 22-13-34 



Keeleteadlane Lauri Kettunen 

10.09.1885 Joroinen – 26.02.1963 Helsingi 

Eesti Avitamise Peakomitee emissar 1919. Läänemeresoome keelte professor Tartus 

1919–25, Helsingi Ülikooli professor. Hilja Kettunen oli TÜ lektor. VR I/2 ja III/2. 

Uus ala 24b-26-1 



Matemaatik Kalle Väisälä 

19.08.1893 Utra, Kontiolahti, sünd. Weisell – 16.09.1968 Helsingi 

Tartu Ülikooli matemaatika professor 1919-22, hiljem professor Turu Ülikoolis ja 

Tehnilises Kõrgkoolis. Meteoroloogist vend Vilho asutas ettevõte “Vaisala”. 

Uus ala 24b-26-13 



Jäägrileitnant Pietari Einar Häll 

29.02.1892 Tornio – 10.06.1930 

Põhja Poegade 2. pataljoni rühmaülem ja adjutant 1919. Valga, Marienburgi ja 

Petseri rindel, sai haavata Vastseliinas. Ingeri rügemendis. Vabadusrist II/3. 

Uus ala 24b-6-5 



Lektor Willem Grünthal-Ridala 

30.05.1885 Muhu – 16.01.1942 Helsingi 

Õppis Helsingi Ülikoolis 1905–09. Luuletaja, “Noor-Eesti” asutajaid. Keeleuurija, 

tõlkija ja folklorist. Helsingi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor 1923–42. 

Uus ala 24b-10-25 


U13-18-3 


Hõimuaktivist Vilho Helanen 

24.11.1899 Oulu, sünd. Helander – 8.06.1952 Maini-äärne Frankfurt 

Väljapaistev estofiil, äärmuseni. Akadeemilise Karjala Seltsi (AKS) esimees 1927-44 

vaheaegadega. Raamat “Soomlased Eesti Vabadussõjas” 1921. Kotkarist IV kl. 

Uus ala 13-18-3 (Kivi peal Soome kaart) 



Muusik Robert Johannes Kalbek 

25.12.1893 – 25.7.1943 

Helsingi linnaorkestri muusik. Õppis Peterburi konservatooriumi fagoti klassis. 

Pärnu teatris „Endla“ tegi koostööd abikaasa, näitejuht Marie Kalbekiga. 

Uus ala 12B-1-3 



President Juho Kusti Paasikivi 

27.11.1870 Koski, Häme lään, s. Johan Gustaf Hellstén – 14.12.1956 Helsingi 

Soome delegatsiooni juht Soome–Vene rahuläbirääkimistel Tartus 1920 (juuni– 

oktoober). Soome Eesti Seltsi esimene aseesimees 1936. President 1946–56. 

Hietaniemi 26-2-1 


Peaminister Jukka (Johan) Rangell 


25.10.1894 Hauho – 12.03.1982 Helsingi 

Soome peaminister 1941–43, mille ajal tõstis üles küsimuse Eesti 

iseseisvuse taastamisest. “Sõjasüüdlasena” vangis 1946–49. 




President Urho Kaleva Kekkonen 

3.09.1900 Pielavesi – 31.08.1986 Helsingi 

Soome Eesti Seltsi esimees 1938–45. President 1956–82. Külastas Eestit 1964. 

Eluaegne estofiil, kelle kaasabil taastati ka Tallinna–Helsingi laevaliin. 




Lektor Viive Taro 

14. joulukuuta 1940 Tartu, sünd. Tikk – 9.05.2010 Espoo 

Helsingi Soome Ühiskooli keeleõpetaja. Eesti keele õpikute või sõnaraamatude 

kaasautor, näiteks “Saagem tuttavaks!”, “Hyvää matkaa! – Head reisi!” 




Rahvateadlane Ilmari Manninen 

2.09.1894 Viiburi – 14.06.1935 Helsingi 

Eesti Rahva Muuseumi juhataja 1922-28, Tartu Ülikooli dotsent 1924-28. “Eesti 

rahvariiete ajalugu” 1927, “Etnograafiline sõnastik” 1925 jt. Kotkarist III kl. 




Lektor Eeva Niinivaara 

20.12.1901 Siimusti, Jõgeva, sünd. Pedriks – 29.10.2000 Helsingi 

Helsingi Ülikooli eesti keele lektor 1949-69. Luuletaja. Mitmete estofiilide ärataja. 

Idee Tuglase Seltsist sündis tema 80. juubelil. Valgetähe teenetemärk III kl. 




Jäägrimajor Ejwind Ahonius 

5.02.1897 Kangasala – 24.08.1963 

Vabadussõjas Põhja-Eesti rindel. 1. Soome vabatahtlike salga (I Suomalainen 

Vapaajoukko) 2. pataljoni 5. kompanii kuulipildujajao ülem 1919. 




Konsul Eduard Schwalbe 

3.02.1884 Tartu – 26.02.1949 Helsingi 

EV esimene konsul Helsingis 1918–20. Jalatsiäri „Helsingin Jalkineliike“ omanik. 

Proua Adi (Ida) Schwalbe tegutses aktiivselt Helsingi Eesti kogukonnas. 

Uus ala 13c-4-1 



Põllumajandusnõunik Ilmari Auer 

17.02.1879 Lempäälä, 1895. aastani Tappura – 13.07.1965 Helsingi 

Eesti Abistamise Peatoimikonna propagandatoimkonna esimees 1919. aastal. 

Põllumajandusminister 1924–25. Oskar Rütli naisevend. Vabadusrist I/3. 

Uus ala 10-13-35 (mere poolt esimene) 



Advokaat ja konsul Oskar Rütli 

19.12.1871 Ibaste, Ahja – 24.07.1949 Haunstetten, Augsburg 

Hõimusuhete arendaja. Abikaasa Lempääläst pärit Wilhelmina Auer. Soome konsul 

Tartus 1929-1934. Korp! Sakala asutajaid. Eesti Punane Rist II/1, Kotkarist V. 

Uus ala 10-13-34 (mere poolt teine) 



Rahvusaktivist Elmo Edvard Kaila 

6.02.1888 Jokioinen, s. Johansson – 16.05.1935 Helsingi 

Jäälõhkuja Volõnetsi (Suur Tõll) hõivajaid 1918. Eesti abistamise sõjalise komitee 

liige. Vend Toivo T. Kaila oli Soome esimene konsul Eestis. Vabadusrist I/3. 

Uus ala 13-17-36 



Poliitik Artur Sirk 

25.09.1900 Lehtse – 2.08.1937 Echternach, Luksemburg 

Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhte. Varjupaik Lohjas 1934 ja ümbermatmine 1937 

Hietaniemisse tekitasid riikidevahelisi pingeid. Vabadusristi kavaler, II/3. 




Jäägrikindralleitnant Lauri Malmberg 


Soome Kaitseliidu (Suojeluskuntajärjestö) ülemjuhataja 1921-44. Külastas Eestit 

koos presidendiga 1925. Vabadusristi kavaler, III/1. Kotkarist I ja II kl. 




President Lauri Kristian Relander 

31.05.1883 Kurkijoki – 9.02.1942 Helsingi 

President 1925–31. Tegi ametiajal viis riigivisiiti, neist esimese Eestisse 1925. Koos 

haridusminister E.N. Setäläga külastas Tartu Ülikoolis. Vabadusrist III/1. 



Lihakaubanduse ettevõtja Juho Seppälä 


28.02.1889 Asikkala – 27.04.1950 Helsingi 

Lihakaubanduse arendaja. Alustas 1920ndate alguses esimesena elusloomade ja 

liha importi Eestist Soome. Arendas kaubandust Eestis ja eksporti Rootsi. 




Professor Arno Rafael Cederberg 

2.07.1885 Tuusula – 19.10.1948 Helsingi 

Eesti professionaalse ajalooteaduse rajajaid. Tartu Ülikooli Põhjamaade ja Eesti 

ajaloo professor 1919–28. Helsingi Ülikooli professor 1935–48. Kotkarist III. 



Hõimuvendade mälestuseks 1939–1945 


Mälestuskivi püstitati 5.12.1992 Soome sõdade hõimuväeüksuste auks. 

Vabadusrist ning Ingeri, Eesti ja Karjala vapid. Tagaküljel üksuste nimekiri ja lause: 

"Nemad andsid ohvriks kõige kallima, mida vend suudab venna eest anda.“ 

Hietaniemi kangelaskalmistu 39A–2–4 



Kolonel Eino Kuusela 

21.09.1899 – 13.02.1973 

Soomepoiste rügemendi ehk Jalaväerügemendi 200 (JR200) ülem. Lõpetas Eesti 

Kõrgema Sõjakooli juhtimise ja staabiteenistuse alal 1930. Kotkarist V kl. 




Soome marssal Gustaf Mannerheim 

4.06.1867 Askainen – 28.01.1951 Lausanne, Šveits 

President 1944–46. Tervitus Soomepoistele 17.08.1944 “kiindumusega neisse ja 

nende Isamaa saatusesse”. Kotkarist I kl. Punase Risti mälestusmärk I/1. 

Hietaniemi kangelaskalmistu 41, Kangelasväljak 



Kapral Elmer Kobrusepp 

5.12.1914 Tallinn – 4.10.1943 Rajajoki 

Kalmistu kaheksa soomepoissi teenisid 47. jalaväerügemendi 3. pataljonis (III/JR47 

ehk “Vallila pataljon”), mis jaanuaris 1942 allutati 18. divisjonile (varem 12.D). 

Hietaniemi kangelaskalmistu 41-1-11 



Kapral Lembit Palundi 

28.05.1919 Aaspere – 20.10.1943 Rajajoki (öisel väljavahetusel rindele viival teel) 

Algselt Helsingi Vallila meestest mobiliseeritud III/JR47 oli Jalaväerügement 200 

asutamise ajal, 8.02.1944, juba puhas eesti pataljon, millest sai I/JR200. 



Reamees Udo Martin Müürman 


25.03.1925 Tallinn – 21.10.1943 Rajajoki 

Vallila pataljon (III/JR47). Hietaniemi kangelaskalmistu 

soomepoistest noorim, kes langes 18-aastaselt. 




Reamees Kalju Esna 

23.5.1923 Tartu – 25.10.1943 Rajajoki 

Vallila pataljon (III/JR47). Viimased kalmistule maetud neli soomepoissi langesid 

kõik oktoobris 1943 Rajajõel. Järgmised, sh JR200 poisid maeti juba Malmile. 




Seersant Rein Paluoja 

30.03.1920 – 8.03.1943 Kymi (aasta aeg halvatuna) 

ERNA ja Vallila pataljon (III/JR47). Jätkusõja esimesi eesti vabatahtlikke. Osales juba 

Hanko taasvallutamisel detsembris 1941. Soome 4. järgu Vabadusrist. 




Reamees Johannes Valtonen 

28.08.1916 Kullaküla (soome k. Kullankylä) – 19.02.1940 Kuhmo lahingud 

Tõenäoliselt ainus Talvesõjas langenud Eesti vabatahtik, pärit Viru-Ingerist. Teenis 

hõimurahvaste vabatahtlikus Sissipataljonis 5 (algselt: Osasto Hämäläinen). 



Nooremseersant Aaro Wilhem Penttinen 


18.11.1898 Uusikirkko, Viiburi lään – 23.7.1941 Konnu, Nuijamaa 

Põhja Poegade rügemendi vabatahtlik Vabadussõjas. Hariduselt metsnik, töötas 

Põhja-Soomes, Soome metsade peavalitsuses ning spetsialistina Jaava saarel. 



Kapral Walter Königsman 


2.02.1912 Küti vald – 18.09.1941 Rajajoki 

Vallila pataljon (III/JR47). Langes kohe peale Valkeasaare raudteejaama 

ehk Talvesõja-eelse Soome riigipiiri juurde väljajõudmist. 




Reamees Vallo Lindsalu 

10.09.1907 Peterburi – 29.08.1941 Heinjoki 

Vallila pataljon (III/JR47). Esimene Jätkusõjas, Viiburi taasvallutamise päeval 

langenud eesti vabatahtlik, keda leinama jäid naine ja väike tütar. 




Reamees Arvo Torm 

22.03.1913 Kunda – 8.02.1942 Aunuse rindel 

Vallila pataljon (III/JR47). Positsioonisõja alguses ilmselt komandeeritud kaitseväe 

peakorteri eriteenistusse Aunuse rindele. Langes kaugluure operatsioonil. 




Jäägrikindralmajor Aarne Snellman 

27.12.1894 Hanko – 28.04.1942 Helsingi (sai surmavalt haavata Syväris) 

Põhja Poegade rügemendi tükiväe ülem Vabadussõjas 1919. Lahingud Valgas, 

Võrus, Vastseliinas, Alūksnes ja Petseris. Vabadusrist II/3; Kotkarist III. 

Hietaniemi kangelaskalmistu 40-20-25 (Jäägririst kadunud) 



Jäägrikapten Karl Holger Norme 

30.03.1900 Heinola, sünd. Nygård – 3.12.1939 Uomaa, Impilahti 

Vabadussõjas 1. Soome vabatahtlike salga (vapaajoukko) ridades 1919. Luurejao 

aseülem. Põhja-Eesti lahingud kuni Narvani. Vabadusristi kavaler, II/3. 

Hietaniemi kangelaskalmistu 40-21-25 (Jäägririst kadunud) 


Ilse Lauba 11.02.1909 Tallinn – 8.08.1945 • WL 3.01.1905 Põltsamaa – 2.01.1968 


Ilse ja Werner Lillak 

IL: Kuuekordne Eesti meister vaba- ja seliliujumises 1926–29. WL: Kolmekordne 

Eesti meister mootorrattasõidus. Odaviskaja Tiina Lillaku vanavanemad. 




Kirjanik Hella Wuolijoki 

21.07.1886 Taagepera, s. Ella Marie Murrik – 2.02.1954 Helsingi 

Üks rahvusvaheliselt kõige edukamaid eestlasest kirjanikke: Hollywoodi versiooni 

“Juuraku Hulda” pärjati isegi Oscariga. Poliitik. YLE peadirektor 1944-49. 




Ajakirjanik Max Rand 

17. 10.1942 Helsingi – 22.03.1992 Helsingi 

Mitmekülgne ja produktiivne ajakirjanik. Euroopa rahvaste ja kultuuride tutvustaja 

Soome ringhäälingus. Kirikuõpetajast isa Evald Rand oli pärit Vana-Vändrast. 




Jäägrimajor Onni Kohonen 

23.01.1897 Viiburi – 27.12.1945 

Eesti Vabadussõjas 1919. Patareiohvitser 2. välisuurtükiväe 5. patareis. Hiljem 

tükiväeinspektor. Osales ka Lõuna-Eesti lahingutest nt Valga rindel. 




Tööstur Eduard Puhk 

22.03.1890 Viljandi – 7.03.1943 

Jaak Puhki viiest pojast see, kes siirdus Soome. Rajas 1934 Helsingisse jahuveski 

"Helsingin Mylly”. Eesti tütarettevõte tuntakse kaubamärgist "Veski-Mati“. 




Helilooja Georg Malmsten 


Esimese Eesti helifilmi "Päikese lapsed" (1932) helilooja ja muusikaline juht, kes 

laulis ka nimimeloodia eesti keeles. Lastele tuntud "Miki Hiir"-lauludest. 




Filmiprodutsent Erkki Karu 

10.04.1887 Helsingi, sünd. Erland Kumlander – 8.12.1935 Helsingi 

Soome filmitööstuse isaks mainitud Karu oli esimese Eesti helifilmi, Theodor Lutsu 

“Päikese lapsed” (1932) tootja. Sõnastas filmi nimimeloodia soome keelde. 




Kolonelleitnant Elja Rihtniemi 

22.05.1891 Tampere, sünd. Högman - 13.07.1935 Helsingi 

Hõimusõdade aktivist. Põhja Poegade rügemendi Lõuna-Eesti lahingutes 1919. 

Luurejao ülem, hiljem Ingeri rügemendi staabiülem. Vabadusrist I/3. 

Hietaniemi 36-14-2 (Püstitanud Kaitseliit ja Põhja Pojad) 



Jäägririttmeister Gustaf Svinhufvud 

26.10.1894 Sotkamo – 14.09.1936 Helsingi 

Vabadussõjas Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni ülem tervel lahinguteel. 

President Svinhufvudi sugulane: ühine vanaisa vanaisa. Vabadusrist II/3. 




Jäägrikapten Helge Lassila 

31.07.1898 Vimpeli - 6.06.1958 

Vabadussõjas Soomusrongidiviisi soome pataljoni adjutant ja 3. soomusrongi 

kuulpildujakompanii ülem. Sai haavata Mustjõe lahingus. Vabadusrist II/3. 

Urniaed 6-21-1 



Jäägrikapten Albert Penttilä 

25.11.1902 Helsingi, sünd. Oskar Wilhelm Lindqvist - 29.12.1957 New York 

Jäägritest noorim. Eesti armeesse detsembris 1918. Soomusrongi leitnant Priske 

vallutamisel. Luureretk Ruhnu kaudu Kuramaale. F.D. Roosevelti autojuht. 




Professor August Tammekann 

14.09.1894 Tallinn, sünd. Jürgenson - 23.02.1959 Heinola 

TÜ geograafia professor 1934–40, Helsingi Ülikooli dotsent 1942–53 ja geograafia 

professor 1953–59. Perekonna elamu Tartus projekteeris Alvar Aalto (1932). 




Välisminister Rudolf Holsti 

8.10.1881 Jyväskylä – 3.08.1945 Palo Alto, California 

Välisminister Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete loomise ajal 1919–22 ja uuesti 

1936–38. Soome saadik Tallinnas 1923–27. Vabadusrist III/1, Valgetäht 1. kl. 




Mälumängur Esko Kivikoski 

7.03.1914 Helsingi, sünd. Kristiansson – 23.09.1987 Helsingi 

Soome meeskonna juht ETV ja MTV sõprusvõistluses „Naapurivisa“ (1966–70), kus 

tema ja Hardi Tiidus olid vaatajate lemmikuteks. Hüüdnimi „Kyllä-Kivikoski“. 



Kolga vald, Harjumaa 17.03.1886 – 3.12.1972 • 1.08.1886 Pielavesi – 21.11.1968 

Leeni: Helsingi „Eesti Büroo“ juhataja. Emil: Eesti konsul Helsingis 1920–26. Soome 

Metsamajanduse teavitusbüroo juhataja. Vabadusrist I/3, Kotkarist III kl. 


Leeni ja Emil Vesterinen 




Maalikunstnik Ludvig Oskar 

5.01.1874 Kuusalu - 1.06.1951 Oldenburg 

Maalikunstnik ja kunstiõpetaja. Rekonstrueeris Pika jala väravatorni koduks ja 

ateljeeks. Vesteriste perekonna haud; kivil on Oskari nimi mõlemal pool. 




Tagavaraväelane Tõnis Orgusaar 

19.09.1882 – 17.01.1917 

Peale Kaardiväe kalmistu asus Hietaniemis varem Vene armee Taivallahti kalmistu 

(1826–1930), kuhu maeti ka Viapori merekindluses teeninud Tõnis Orgusaar. 

End. sõjaväe surnuaed, kivide rühm Juudi kalmistu lähedal 


“Kihnu saarest” allohvitser Mihkel Widrik 


Surnud 2.02.1916 

Võib-olla vanim kivi, kus Hietaniemis esineb eesti keel. Enamus sõjaväekalmistu 

kividest on ära kadunud. Säilinutest on neli püstitatud eestlaste mälestuseks. 




Allohvitser Mihkel Weisman 

1890 – 1916 

Viapori sõjaväelane, kelle kivil on ainult sünni- ja surmaaasta. Haua algupärane 

asukoht jääb tundmatuks, kuna säilinud kivid on kogutud kaheks rühmaks. 




Priidu Lige “Hiiumaalt Emmastest” 

1.12.1891 Ligema küla, Käina – 21.06.1916 Helsingi 

Teine vana eestikeelne kivi. Ka Priidu teenis Viapori kindluses. Suri haigusesse. 

End. sõjaväe surnuaed, teine kivide rühm 

Õigeusu Nikolause kiriku lähedal 



Viimane jääger, kindral Väinö Valve 

28.12.1895 Lappeenranta, sünd. Vähätupa – 11.03.1995 Helsingi 

Mereväe ülem 1933–44. Toimetas NSV Liidu poolt tagaotsitud 184 eesti mereväelast 

rongiga Vaasasse ja rannavalve paatidega üle Põhjalahe Rootsi. Kotkarist II kl. 

Kaardiväe kalmistu, 1. plaat jäägrite mälestussamba juures 



Jäägrimajor Ilmari Pohjanpalo 

31.01.1893 Kalajoki, sünd. Friis – 10.06.1980 

Põhja Poegade rügemendi kuulipildujaohvitser. Kuulipidujakompaniide asutaja, 

varustaja ja relvastaja ning ka juht tähtsamates lahingutes. Vabadusrist I/3. 

Kaardiväe kalmistu, 8. plaat jäägrite mälestussamba juures 



Ooperilaulja Wäinö Sola 

8.011883 Helsingi, sünd. Sundberg – 12.10.1961 Helsingi 

Soome–Eesti ooperisilla ehitusmeister. Alates 1910. a-st esines korduvalt Eestis. 

Lavastas ooperi “Elina surm” Estonias 1927. Punase Risti teenetemärk, III. 

Kaardiväe kalmistu 4–5–3 



Arstiteaduse doktor Anders Troupp 

7.09.1885 Helsingi – 2.01.1946 

Aadliklubis ehk Nukuteatri hoones tegutsenud Tallinna soome sõjaväehaigla arst 

Vabadussõja ajal. Vabadusrist I/3, Eesti Punase Risti teenetemärk III järk. 

Hietaniemi õigeusu kalmistu 34-1-3 


Ahlqvist, August 41 

Ahonius, Ejwind 70 

Aspelin, Johan Reinhold 16 

Auer, Ilmari 72 

Auer, Väinö 37 

Berg, Ermes Friedrik 47 

Brander, Julius 56 

Cajander, Aimo Kaarlo 8 

Cederberg, Arno 79 

Engel, Carl Ludwig 4 

Erkko, Eero ja Eljas 27 

Esna, Kalju 86 

Freudenthal, Axel Olof 9 

Genetz, Arvid 51 

Groundstroem, Ensio 10 

Grünthal-Ridala, Villem 61 

Gunnar, Sund 55 

Haavio, Martti 11 

Harmaja, Saima 54 

Helanen, Vilho 62 

Hõimuvendade kivi 80 

Holsti, Rudolf 107 

Hurmerinta, Kaarlo Viktor 12 

Hynninen, Paavo Johannes 33 

Häll, Pietari 60 

Hämäläinen, Outi 42 

Ivalo, Santeri 22 

Jalava, Antti 15 

Kaila, Elmo E. 74 

Kairamo, Alfred Oswald 21 

Kalbek, Robert 63 

Kallas, Aino ja Oskar 19 

Karjalainen, Ahti 26 

Karu, Erkki 101 

Kekkonen, Sylvi 40 

Kekkonen, Urho 66 

Kettunen, Lauri 58 

Kivikoski, Esko 108 

Kobrusepp, Elmar 83 

Kohonen, Onni 98 

Konno, Hannes 25 

Krohn, Julius 18 

Krohn, Kaarle 20 

Kuusela, Eino 81 

Kuusi, Eino 43 

Kuussaari, Eero 35 

Königsmann, Walter 90 

Lagerström, Valter 57 

Lassila, Helge 104 

Lauba, Ilse 95 

Leino, Eino 30 

Lige, Priidu 114 

Liikanen, Arthur 56 

Lillak, Ilse ja Werner 95 

Lindsalu, Vallo 91 

Louhivuori, Oskari Wilho 29 

Långström, Georg 56 

Malm, Arthur 38 

Malmberg, Erik 32 

Malmberg, Lauri 76 

Malmsten, Georg 100 

Mannerheim, Gustaf 82 

Manninen, Ilmari 68 


Uus ala 22-11-9 = “Uusi alue”, 22. kvartal, 11. rida, 9. haud 


Müürmann, Udo Martin 85 

Niinivaara, Eeva 69 

Nilsson, Knut 56 

Niska, Algoth 52 

Norme, Karl 94 

Ojansuu, Heikki 39 

Orgusaar, Tõnis 111 

Oskar, Ludvig 110 

Paasikivi, Juho Kusti 64 

Pacius, Fredrik 5 

Palmén, Johan Philip 6 

Palundi, Lembit 84 

Paluoja, Rein 87 

Paulo, Reko 36 

Pekkanen, Emil 14 

Penttilä, Aarni 17 

Penttilä, Albert 105 

Penttinen, Aaro 89 

Pohjanpalo, Ilmari 116 

Posti, Lauri 23 

Puhk, Eduard 99 

Raatikainen, Hjalmar 46 

Rand, Max 97 

Rangell, Jukka 65 

Relander, Lauri Kristian 77 

Rihtniemi, Elja 102 

Riitsalu, Rein 24 

Ritavuori, Heikki 50 

Ruutu, Yrjö 44 

Rütli, Oskar 73 

Schwalbe, Eduard 71 

Seppälä, Juho 78 

Setälä, E.N. 48 

Sirk, Artur 75 

Snellman, Aarne 93 

Sola, Wäinö 117 

Steinheil, Fabian 3 

Ståhlberg, Kaarlo Juho 45 

Svinhufvud, Gustaf 103 

Talvik-Palmgren, Minna 28 

Tammekann, August 106 

Taro, Viive 67 

Teräsvuori, Kaarlo 49 

Tigerstedt, Robert 34 

Toivonen, Yrjö ja Panu 53 

Torm, Arvo 92 

Treial, Herman 24 

Troupp, Andres 118 

Vadadusvõitlejad 1919 56 

Valtonen, Johannes 88 

Valve, Väinö 115 

Weisman, Mihkel 113 

Vesterinen, Leeni ja Emil 109 

Wetzer, Martin 7 

Widrik, Mihkel 112 

Wuolijoki, Hella 96 

Väisälä, Kalle 59 

Väisänen, Armas Otto 31 

Yrjö-Koskinen, Yrjö Sakari 13 


Uus ala 22-11-9 = “Uusi alue”, 22. kvartal, 11. rida, 9. haud

Hietaniemi

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?