20.03.2015 Views

Biokütuste maksustamine ja vedelkütuse ... - bioenergybaltic

Biokütuste maksustamine ja vedelkütuse ... - bioenergybaltic

Biokütuste maksustamine ja vedelkütuse ... - bioenergybaltic

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

BIOKÜTUSTE MAKSUSTAMINE JA VEDELKÜTUSE<br />

ERIMÄRGISTAMINE<br />

Lauri Lelumees, Maksupoliitika osakond<br />

24. oktoober 2007


BIOKÜTUSE AKTSIISIVABASTUSE RAKENDAMISEST


BIOKÜTUSE KASUTUSELEVÕTU EESMÄRGID<br />

Direktiiv 2003/30/EÜ<br />

Sooviti saavutada 2005. a lõpuks olukord, kus biokütuste osakaal<br />

kogu transpordis kasutatavatest kütustest on 2% ning 2010.<br />

aastaks 5,75% energiasisalduse alusel. Fikseeriti eesmärk<br />

ühenduse tasandil. Liikmesriikide eesmärgid võivad olla ka<br />

kõrgemad või madalamad.<br />

Euroopa Komisjon on võtnud kohustuseks soodustada biokütuste<br />

tootmist <strong>ja</strong> kasutamist ning on teinud ettepaneku seada uueks<br />

eesmärgiks 10% osakaalu saavutamise transpordis kasutatavatest<br />

kütustest aastaks 2020. Liikmesriigiti on biokütuse osakaal väga<br />

erinev <strong>ja</strong> enamike <strong>ja</strong>oks on eesmärgi saavutamine ebareaalne.


BIOKÜTUSE AKTSIISIVABASTUS ON RIIGIABI<br />

■<br />

Energiamaksustamise direktiiv võimaldab kohaldada vähendatud<br />

aktsiisimäära biokütusele.<br />

■ Biokütusele vähendatud aktsiisimäära või aktsiisivabastuse<br />

rakendamine on käsitletav riigiabina, sest Euroopa Komisjoni<br />

põhjenduste kohaselt konkureerib biokütus naftast valmistatud<br />

kütustega ning biokütuse aktsiisivähendus/vabastus võib tekitada<br />

ELi siseturul konkurentsimoonutusi. Sellest tulenevalt on biokütuse<br />

aktsiisivähendus/vabastus riigiabi Euroopa Ühenduse<br />

asutamislepingu artikkel 87 lõike 1 tähenduses.<br />

■<br />

Biokütuse aktsiisivabastus on tingimuslik, sest biokütust saab<br />

aktsiisist vabastada vaid Euroopa Komisjoni loa alusel. Kui Eestile<br />

Euroopa Komisjoni poolt antud luba biokütusele riigiabi<br />

kohaldamiseks lõppeb, siis tuleb biokütus maksustada.


BIOKÜTUSE AKTSIISIVABASTUST KOHALDATAKSE<br />

VASTAVALT SELLE OSAKAALULE<br />

■<br />

■<br />

■<br />

27. juulil 2005 Euroopa Komisjoni poolt tehtud otsuse kohaselt on<br />

Eestil õigus kohaldada biokütusele aktsiisivabastust. Luba kehtib 6<br />

aastat, aastani 2011.<br />

Komisjoni otsuse kohaselt on Eestil õigus täielikult aktsiisist<br />

vabastada mittesünteetiline biodiisel (CN koodid 1507 - 1518),<br />

biomassist valmistatud taimeõlid (3824 90 55 <strong>ja</strong> 3824 90 80 - 3824<br />

90 99) ning põlluma<strong>ja</strong>ndustoodetest või taimset päritolu toodetest<br />

valmistatud bioetanool (2207 20 00 <strong>ja</strong> 2905 11 00).<br />

Kui biokütusele kohaldatakse vähendatud maksumäära või<br />

maksuvabastust, siis tuleb seda arvestada vastavalt biokütuse<br />

osakaalule tootes.


BIOKÜTUSE DEFINEERIMINE<br />

■<br />

Biokütusele definitsioon aktsiisiseaduses põhineb energiamaksustamise<br />

direktiivi biokütuse definitsioonil. Lihtsustatult on<br />

biokütus taimset või loomset päritolu toorainest valmistatud toode,<br />

mida kasutatakse mootorikütusena. Kui ei ole mõeldud<br />

kasutamiseks mootorikütusena, siis ei ole aktsiisiseaduse järgi<br />

tegemist biokütusega.<br />

Vaidlusküsimusi tekib harva, kuna mootorikütusena kasutamiseks<br />

mõeldud biokütus on ka vastavalt töödeldud. Levinuim biodiisli<br />

valmistamise meetod: rasv või õli reageerib alkoholiga (näiteks<br />

metanool) <strong>ja</strong> katalüsaatori juuresolekul toodetakse glütseriin ning<br />

metüülestrid (biodiisel). Katalüsaatoriks on tavaliselt naatrium- või<br />

kaaliumhüdroksiid, mida lisatakse segatuna metanooliga.


■<br />

■<br />

■<br />

■<br />

MILLISEID BIOKÜTUSEID TULEB TOOTA<br />

AKTSIISILAOS ?<br />

Biokütuseid (st mis on mõeldud kasutamiseks mootorikütuse või<br />

kütteainena), mille KNi esimesed neli numbrit on 1507–1518 tuleb<br />

toota aktsiisilaos. Tegemist on peamiselt erinevate taimsete <strong>ja</strong><br />

loomsete rasvade <strong>ja</strong> õlidega (rapsiõli, palmiõli jne).<br />

Samuti toodet mille KN on 3824 90 99. Tegemist on peamiselt<br />

keemiatööstuses kasutatava tootega.<br />

Biokütust, mille KN on vastav alkoholile. Denatureeritud etüül- <strong>ja</strong><br />

metüülalkohol mistahes alkoholisisaldusega.<br />

Ükskõik millise biokütuse kokkusegamine fossiilse kütusega peab<br />

toimuma aktsiisilaos. Kütuse tootmiseks loetakse kütuse<br />

valmistamist, sh töötlemist <strong>ja</strong> segamist, kui lisatava aine kogus<br />

moodustab üle 0,5 % lõpptoote massist.


BIOKÜTUSE RIIGIABI SEIRE<br />

■<br />

Rahandusministeeriumil on tulenevalt biokütuse riigiabi and<strong>ja</strong> rollist<br />

kohustus esitada iga-aastaselt Euroopa Komisjonile seirearuandeid<br />

biokütuse riigiabi kohaldamise kohta.<br />

■<br />

Tulenevalt riigiabi reeglitest tuleb vältida ülemäärase riigiabi<br />

andmist. Seega tuleb komisjonile tõendada, et biokütuse käitle<strong>ja</strong>tele<br />

antav riigiabi biokütuse aktsiisivabastuse näol ei ületa biokütuse<br />

käitle<strong>ja</strong>te täiendavaid tootmiskulusid biokütuse tootmiseks võrreldes<br />

fossiilsete naftast valmistatud kütustega.<br />

■<br />

Seirearuannete esitamiseks on va<strong>ja</strong>lik küsida ettevõt<strong>ja</strong>telt andmeid<br />

tarbimisse lubatud biokütuse <strong>ja</strong> selle tooraine maksumuse kohta,<br />

neid andmeid kogub maksuhaldur biokütuse käitle<strong>ja</strong>telt.


BIOKÜTUSE LUBA<br />

■<br />

■<br />

ATKASe kohaselt annab biokütuse tootmise, Eestisse toimetamise<br />

<strong>ja</strong> tarbimisse lubamise õiguse biokütuse luba, mille väl<strong>ja</strong>stab MTA.<br />

ATKASe § 69 1 kohaselt on biokütuse loa omanikul kohustus esitada<br />

biokütuse aruandeid ning kohustus anda Maksu- <strong>ja</strong> Tolliametile<br />

as<strong>ja</strong>ssepuutuvaid andmeid, mida riigiabi and<strong>ja</strong> ehk RM va<strong>ja</strong>b<br />

tulenevalt riigiabi andmisega kaasnevatest kohustustest. Biokütuse<br />

aruandes esitatakse andmed aruande esitamise aastale eelnenud<br />

kalendriaasta kohta. Biokütuse aruanne peab sisaldama järgmisi<br />

andmeid:<br />

1) tarbimisse lubatud biokütuse nimetus, KNi kood <strong>ja</strong> kogus;<br />

2) tarbimisse lubatud biokütuse maksumus <strong>ja</strong> selle kujunemise<br />

arvestus, sealhulgas biokütuse tooraine <strong>ja</strong> lisandite maksumus ning<br />

tootmiskulude arvestus;<br />

3) tarbimisse lubatud biokütuse energiasisaldus.


PRIORITEETSED<br />

BIOKÜTUSE LIIGID<br />

■<br />

■<br />

Bioetanool <strong>ja</strong> Bio-ETBE. Bioetanoolil baseeruv biobensiin on kõige<br />

laialdasemalt kasutatud vedel biokütus maailmas. Bioetanooli<br />

valmistamisel kasutatakse sagedamini toorainena suhkruroogu,<br />

maisi või vil<strong>ja</strong>, samuti orgaanilisi jäätmeid, metsatööstuse jääke jms.<br />

Nt Brasiilias moodustab suhkruroost toodetud bioetanool 40% kogu<br />

tarbitavast mootorikütusest. USAs on ca 6 miljonit biobensiiniga<br />

sõitvat autot. Rootsis müüs Statoil 2006. aastal 20 miljonit liitrit 85%<br />

etanoolisisaldusega etanooli <strong>ja</strong> bensiini segu.


BIOETANOOLI STANDARDID JA KASUTAMINE<br />

■<br />

■<br />

Kasutamisel ELis levinud 2 varianti: segud E 5 või E 85 (näitab<br />

etanoolisisaldust). Eestis võib bensiini standardi kohaselt olla<br />

bensiinis sisalduv etanooli osa kuni 5%. E 85 EL standard on<br />

väl<strong>ja</strong>töötamisel. 100% bioetanool võib tekitada metalli <strong>ja</strong> plastmassi<br />

korrosiooni. Korrodeeriva omaduse tõttu töödeldakse bioetanooli<br />

ümber bio-ETBE-ks, mis sobib bensiiniga segamiseks paremini.<br />

Erinevad autotoot<strong>ja</strong>d (nt Saab, Volvo, Ford) on juba toonud turule<br />

85% bioetanooli seguga sõitvaid autosid, tavalise bensiinimootoriga<br />

autos niivõrd suure bioetanooli sisaldusega kütust kasutada ei saa.<br />

Teada on ka see, et sellised modifitseeritud masinad on kallimad<br />

(Saabi puhul ca 3-5%). Tegemist nn flex-fuel tüüpi autodega.


PRIORITEETSED<br />

BIOKÜTUSE LIIGID<br />

Biodiisel: toorainena levinud<br />

rapsiõli, päevalilleõli, so<strong>ja</strong>õli,<br />

oliiviõli, maapähkliõli, palmiõli<br />

jne.<br />

Diislikütuse standardi kohaselt (EVS-EN 590) võib diislikütuses<br />

sisalduv rasvhapete metüülestrite osa olla kuni 5%. Kui toodetakse<br />

puhast biokütust diislikütusena (100%), siis peab see vastama<br />

standardis EVS-EN 14 214:2004 sisalduvatele nõuetele.<br />

Märkimisväärne on see, et kui rasvhapete metüülestrite osa on kuni<br />

5%, siis seda kütust tarbimisse lubamisel kuidagi teisiti nimetada<br />

pole kohustuslik. Nii ei pruugigi tarbi<strong>ja</strong> teada saada, kas ta ostab<br />

biokütust sisaldavat kütust või mitte.


PRIORITEETSED BIOKÜTUSE LIIGID<br />

■ Probleemid 100% biodiisli kasutamisel:<br />

- keemiliste omaduste tõttu on 100%-lise biodiisli kasutamine<br />

tavalistes diiselmootorites raskendatud;<br />

- toimib lahustina lahustades ära naftast valmistatud jäägid, mis on<br />

sadestunud kütusesüsteemi. Järelikult ei saa seda kasutada<br />

autodes, mis varem on kasutanud tavalist diislikütust;<br />

- võrreldes tavadiisliga märgatavalt väiksem külmakindlus;<br />

- nõuab reeglina mootori ümberseadistamist/ümberehitust.<br />

Sünteetiline biokütus (nt teise põlvkonna bioetanool)<br />

- Käimas on uuringud nn teise põlvkonna tootmistehnikate<br />

turustamiseks, mis võimaldavad toota biokütuseid puitmater<strong>ja</strong>list,<br />

rasvadest <strong>ja</strong> mõnedest muudest jäätmeliikidest. Sünteetilise<br />

biokütuse tehnoloogiad on veel väl<strong>ja</strong>töötamise protsessis. Ainult<br />

suuremahuline tootmine on otstarbekas, investeeringud kütuse<br />

tootmisse <strong>ja</strong> tehaste ehitusse on suuremahulised.


PROBLEEMID BIOKÜTUSE KASUTAMISEL<br />

1. Vedelate biokütuste kasutamist ELis pidurdab peamiselt tooraine<br />

saamise ebakindlus, see imporditakse. Biokütuse tooraine pärast<br />

konkureerib nii toiduaine- kui kütusetööstus, hinnad tõusevad.<br />

2. <strong>Biokütuste</strong> tootmine Eestis ei loo märkimisväärselt juurde uusi töökohti<br />

põlluma<strong>ja</strong>ndussektoris, sest teadaolevalt plaanivad Eestis biokütuse<br />

tootmist kavandavad ettevõt<strong>ja</strong>d importida rapsiseemne kolmandatest<br />

riikidest, peamiselt Venemaalt. Eestis on aga rapsi kasvupinna piir juba<br />

praktiliselt saavutatud.<br />

3. Biokütuse aktsiisist vabastamisega kaasneb alati negatiivne mõju<br />

riigieelarve laekumisele <strong>ja</strong> mida rohkem biokütuseid Eestis tarbitakse, seda<br />

enam väheneb riigieelarve laekumine. Kui tõesti õnnestuks Eestis aastaks<br />

2010 saavutada 5,75% biokütuste osakaal mootorikütuste tarbimises, siis<br />

tähendab see mõju eelarvele suurusjärgus 100 miljonit krooni või enamgi.<br />

See tähendab, et väheneb ka teehoiu rahastamine.


PROBLEEMID BIOKÜTUSE KASUTAMISEL<br />

■<br />

■<br />

■<br />

4. Mitmed LR-d on informeerinud Komisjoni sellest, et kehtivaid<br />

riigiabi reegleid järgides ei ole EL-is toodetud biokütus<br />

konkurentsivõimeline võrreldes kolmandates riikides toodetud<br />

biokütusega. WTO reeglid välistavad selle, et imporditavat biokütust<br />

saaks maksustamisel erinevalt kohelda võrreldes siseriiklikult<br />

toodetava biokütusega.<br />

Eelise saavad toot<strong>ja</strong>d kelle kulud on madalaimad (Rootsis toodetud<br />

etanooli omahind on Brasiilias toodetuga võrreldes kaks korda<br />

kallim).<br />

5. Biokütuse kasutamisega kaasnevat väidetavat positiivset<br />

keskkonnamõju võrreldes fossiilsete kütustega tuleb täiendavalt<br />

uurida. Biokütuse kasutamisel suureneb mõnevõrra<br />

lämmastikoksiidide emissioon, kuid ülejäänud heitmete hulk (CO2<br />

jne) on sõltuvalt kasutatavast toorainest <strong>ja</strong> tootmistehnoloogiast<br />

märgatavalt väiksem. Biokütus iseenesest ei ole keskkonnasõbralik<br />

kütus, kui ei arvestata ega piirata selle biokütuse tootmiseks<br />

kasutatud ressursse.


■<br />

■<br />

BIOKÜTUSE KASUTAMINE EESTIS<br />

Vastavalt esitatud aruannetele oli 2006. a Eestis neli biokütuse<br />

käitle<strong>ja</strong>t, kes lubasid tarbimisse kokku 1,3 mln liitrit biokütust (KN<br />

38249098-biodiisel). Arvestades, et diislikütuse aktsiisimäär on 3,84<br />

krooni liitri kohta, siis anti biokütuse käitle<strong>ja</strong>tele 2006. a riigiabi<br />

biokütuse aktsiisivabastusena kokku 4,99 miljonit krooni (1 298 801<br />

liitrit x 3,84). Kui bensiini <strong>ja</strong> diislikütuse kogutarbimine oli 2006.<br />

aastal 860 000 000 liitrit, siis biokütuse osakaal moodustas<br />

nimetatud bensiini <strong>ja</strong> diislikütuse kogutarbimisest vaid 0,15%.<br />

Maksusoodustus ei ole seni täitnud oma eesmärki!<br />

Biokütuse (100%-s kontsentratsioonis) kaalutud keskmine<br />

müügihind lõpptarbi<strong>ja</strong>le või soeta<strong>ja</strong>le oli koos km-ga 15,3 krooni.<br />

Võeti arvesse ka biokütuse madalam energiasisaldus (ca 37 MJ/kg)<br />

võrreldes fossiilse diisliga (energiasisaldus ca 43 MJ/kg). Tanklates<br />

müüdud fossiilse diisli hind oli Eestis 2006. a koos maksudega<br />

13,65 krooni. Seega nähtub, et biokütuse käitle<strong>ja</strong>tele antav riigiabi ei<br />

ole ülekompenseeriva iseloomuga.


ALTERNATIIVSED LAHENDUSED BIOKÜTUSE<br />

KASUTAMISE SOODUSTAMISEL<br />

■<br />

■<br />

■<br />

Kohustusliku 5%-lise biokütuse müügi nõue (st et kogu Eestis<br />

tarbimisse lubatud bensiin <strong>ja</strong> diislikütus peaks sisaldama 5%<br />

biokütust). Nt Leedus on alates 2006. aastast kohustuslik 5%<br />

biokomponendi sisaldus kõigis autokütustes. Küsimus sellise kütuse<br />

kättesaadavuses <strong>ja</strong> hinnas. Kui kokkusegamine toimub Eestis, siis<br />

on käitle<strong>ja</strong>tel va<strong>ja</strong> täiendavaid mahuteid.<br />

Kohustuslik biokütuse kasutamine riigiasutuse autodes<br />

Kohustuslik biokütuste kasutamine ühistranspordis<br />

■<br />

KÜSIMUSED


VEDELKÜTUSE ERIMÄRGISTAMISE SÜSTEEMIST


ERIMÄRGISTATUD KÜTUSED<br />

Energiamaksustamise direktiivi art 8 kohaselt on lubatud kohaldada<br />

gaasiõlidele (Eestis eriotstarbeline diislikütus <strong>ja</strong> kerge kütteõli) nn<br />

standardmäärast madalamat aktsiisimäära kui neid kütuseid<br />

kasutatakse:<br />

a) põlluma<strong>ja</strong>nduses, aianduses, kalakasvatuses <strong>ja</strong> metsanduses;<br />

b) paiksetes mootorites;<br />

c) ehituses;<br />

d) sõidukites, mis on mõeldud kasutamiseks väl<strong>ja</strong>spool üldkasutatavaid<br />

teid või mille kasutamine peamiselt üldkasutatavatel teedel on<br />

keelatud.<br />

Nimetatud eesmärkidel kasutatavate gaasiõlide lubatud minimaalne<br />

aktsiisimäär on 21 eurot, ehk 330 krooni 1000 liitri kohta. Eestis on<br />

eriotstarbelise diislikütuse <strong>ja</strong> kerge kütteõli aktsiisimäär 690 krooni<br />

<strong>ja</strong> alates 2008. a 1. <strong>ja</strong>anuarist 960 krooni 1000 liitri kohta.


ERIMÄRGISTATUD KÜTUSTE KASUTUSALA<br />

■<br />

■<br />

Vastavalt VKEMS-i on kerget kütteõli lubatud kasutada:<br />

1) reisi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> kaupade raudteeveol;<br />

2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, väl<strong>ja</strong> arvatud lõbusõidul<br />

mitteärilisel eesmärgil;<br />

3) paikses mootoris;<br />

4) kütmiseks ning soojuse <strong>ja</strong> elektrienergia tootmiseks.<br />

Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada:<br />

1) reisi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> kaupade raudteeveol;<br />

2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, väl<strong>ja</strong> arvatud lõbusõidul<br />

mitteärilisel eesmärgil;<br />

3) põlluma<strong>ja</strong>nduses kasutatavas masinas, traktoris <strong>ja</strong> liikurmasinas, samuti<br />

põlluma<strong>ja</strong>nduses kasutatava traktori <strong>ja</strong> liikurmasina kasutamisel<br />

metsatöödel;<br />

4) masinas <strong>ja</strong> mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada<br />

liiklemiseks avalikult kasutataval teel <strong>ja</strong> mida kasutatakse kaevandus-,<br />

metsandus- või ehitustöödel;<br />

5) paikses mootoris;<br />

6) kütmiseks ning soojuse <strong>ja</strong> elektrienergia tootmiseks.


MAKSUSTAMISE PÕHIMÕTTED<br />

Kuna erimärgistatud kütuste lubatud kasutusala Eestis on väga lai,<br />

siis saavad neid kasutada ka subjektid, kellele see maksusoodustus<br />

ei pruugi olla hädava<strong>ja</strong>lik.<br />

Kuivõrd enamus kütuseaktsiisi laekumisest (75%) suunatakse<br />

teehoiu rahastamiseks, tuleb ülejäänud osast katta muud,<br />

sealhulgas keskkonnale tekitatud kahju.<br />

Eriotstarbelisi kütuseid reeglina avalikel teedel ei kasutata, kuid<br />

nende põletamisega kaasneb samasugune negatiivne<br />

keskkonnamõju kui tavalise diislikütuse põletamisega. Pooldame<br />

põhimõtet, et erimärgistatud kütuste aktsiisimäär peaks<br />

moodustama vähemalt ¼ tavalise diislikütuse aktsiisimäärast. Kuigi<br />

uuest aastast tõuseb aktsiis 960-le kroonile, tõuseb ka tavalise<br />

diislikütuse aktsiis 5165-le kroonile 1000 liitri kohta (seega<br />

moodustab aktsiis vaid 18,6 %).


ETTEPANEKUD ERIMÄRGISTAMISE<br />

LÕPETAMISEKS<br />

Aeg-a<strong>ja</strong>lt tehakse ettepanekuid lõpetada kütuste erimärgistamine,<br />

soovitakse tagasi aktsiisi kompenseerimise süsteemi.<br />

Eestis kehtinud kompensatsioonisüsteemi kohaselt tagastati aktsiis<br />

üksnes rannakaluritele kutselise kalapüügil kasutatud<br />

mootorikütuselt ning põlluma<strong>ja</strong>ndustoot<strong>ja</strong>tele<br />

põlluma<strong>ja</strong>nduskultuuride kasvatamisega seotud töödel kasutatud<br />

mootorikütuselt. Täna on õigustatud subjektide ring, kes saavad<br />

osta erimärgistatud kütuseid, märgatavalt laiem <strong>ja</strong> selle<br />

kitsendamine eeldaks poliitilist otsust, mille tegemine on<br />

ebatõenäoline.


PROBLEEMIKS<br />

ON AKTSIISI-<br />

PETTUSED<br />

■<br />

■<br />

Turule on tulnud uued ained <strong>ja</strong> meetodid, millega on võimalik<br />

eemaldada erimärgistatud kütusest korraga nii marker kui ka värv,<br />

saades tulemuseks kvaliteetse tava diislikütuse.<br />

Täna on aktsiisivahe 3.15 kr liitri kohta, aktsiisi tõustes suureneks<br />

see veelgi. Selline vahe tähendab, et 1 autotsisterni (30 000 l)<br />

kütuse pesemisel jääb täna riigil saamata ca 95 tuh kr aktsiisi <strong>ja</strong> ca<br />

21 tuh kr käibemaksu.


MIDA EELDAB AKTSIISI KOMPENSEERIMINE ?<br />

Aktsiisi kompenseerimine või aktsiisivaba kütuse kasutamise<br />

võimaldamine eeldab kõikidel soodustatud tegevusaladel vastavate<br />

kulu piirnormide väl<strong>ja</strong>töötamist. Selle teostatavus on küsitav:<br />

muuhulgas tuleks üle lugeda ka kõik erakatlad, kontrollida nende<br />

soojusvõimsused <strong>ja</strong> hakata teostama järelevalvet kütuste<br />

kasutamise üle.<br />

Riiklikult läheb väga kulukaks sellise süsteemi haldamine <strong>ja</strong><br />

administreerimine. Ka tuleb üles ehitada vastav infosüsteem<br />

(õigustatud subjektid peaksid olema registreeritud ning neile tuleks<br />

väl<strong>ja</strong>stada magnetkaardid, mis annaksid õiguse teatud koguse<br />

erimärgistatud kütuse soetamiseks aasta jooksul), mis oma<br />

keerukuse tõttu on kallis. Täna on EM kütuste kasuta<strong>ja</strong>id üle 20<br />

tuhande isiku.


MIDA EELDAB AKTSIISI KOMPENSEERIMINE ?<br />

Piirnormide kehtestamine ei taga, et aktsiisivabalt aktsiisivabastuse<br />

loa alusel soetatavat diislikütust (mis on erimärgistamata)<br />

kasutatakse sihtotstarbeliselt.<br />

Ka aktsiisi tagantjärele kompenseerimise süsteem ei välista pettusi,<br />

sest ostutšekk ei tõenda, kas kütust ka reaalselt kasutati<br />

sihtotstarbeliselt või mitte.<br />

Praegused soodustuse saa<strong>ja</strong>d ei pruugi rahul olla kompenseerimise<br />

süsteemiga, sest nad ei saa oma käibevahendeid teatud perioodi<br />

jooksul kasutada juhul kui raha kompenseeritakse tagantjärele<br />

näiteks üks kord kvartalis. Lisaks tuleb arvestada, et aktsiisivaba<br />

kütuse müüki ei saa teostada tanklast, vaid aktsiisilaost.<br />

Väiksemates maakohtades ei pruugi aga olla aktsiisiladu.


Tänan kuulamast!<br />

Kontakt: lauri.lelumees@fin.ee; tel 6 113 059

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!