Biokütuste maksustamine ja vedelkütuse ... - bioenergybaltic
Biokütuste maksustamine ja vedelkütuse ... - bioenergybaltic
Biokütuste maksustamine ja vedelkütuse ... - bioenergybaltic
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
BIOKÜTUSTE MAKSUSTAMINE JA VEDELKÜTUSE<br />
ERIMÄRGISTAMINE<br />
Lauri Lelumees, Maksupoliitika osakond<br />
24. oktoober 2007
BIOKÜTUSE AKTSIISIVABASTUSE RAKENDAMISEST
BIOKÜTUSE KASUTUSELEVÕTU EESMÄRGID<br />
Direktiiv 2003/30/EÜ<br />
Sooviti saavutada 2005. a lõpuks olukord, kus biokütuste osakaal<br />
kogu transpordis kasutatavatest kütustest on 2% ning 2010.<br />
aastaks 5,75% energiasisalduse alusel. Fikseeriti eesmärk<br />
ühenduse tasandil. Liikmesriikide eesmärgid võivad olla ka<br />
kõrgemad või madalamad.<br />
Euroopa Komisjon on võtnud kohustuseks soodustada biokütuste<br />
tootmist <strong>ja</strong> kasutamist ning on teinud ettepaneku seada uueks<br />
eesmärgiks 10% osakaalu saavutamise transpordis kasutatavatest<br />
kütustest aastaks 2020. Liikmesriigiti on biokütuse osakaal väga<br />
erinev <strong>ja</strong> enamike <strong>ja</strong>oks on eesmärgi saavutamine ebareaalne.
BIOKÜTUSE AKTSIISIVABASTUS ON RIIGIABI<br />
■<br />
Energiamaksustamise direktiiv võimaldab kohaldada vähendatud<br />
aktsiisimäära biokütusele.<br />
■ Biokütusele vähendatud aktsiisimäära või aktsiisivabastuse<br />
rakendamine on käsitletav riigiabina, sest Euroopa Komisjoni<br />
põhjenduste kohaselt konkureerib biokütus naftast valmistatud<br />
kütustega ning biokütuse aktsiisivähendus/vabastus võib tekitada<br />
ELi siseturul konkurentsimoonutusi. Sellest tulenevalt on biokütuse<br />
aktsiisivähendus/vabastus riigiabi Euroopa Ühenduse<br />
asutamislepingu artikkel 87 lõike 1 tähenduses.<br />
■<br />
Biokütuse aktsiisivabastus on tingimuslik, sest biokütust saab<br />
aktsiisist vabastada vaid Euroopa Komisjoni loa alusel. Kui Eestile<br />
Euroopa Komisjoni poolt antud luba biokütusele riigiabi<br />
kohaldamiseks lõppeb, siis tuleb biokütus maksustada.
BIOKÜTUSE AKTSIISIVABASTUST KOHALDATAKSE<br />
VASTAVALT SELLE OSAKAALULE<br />
■<br />
■<br />
■<br />
27. juulil 2005 Euroopa Komisjoni poolt tehtud otsuse kohaselt on<br />
Eestil õigus kohaldada biokütusele aktsiisivabastust. Luba kehtib 6<br />
aastat, aastani 2011.<br />
Komisjoni otsuse kohaselt on Eestil õigus täielikult aktsiisist<br />
vabastada mittesünteetiline biodiisel (CN koodid 1507 - 1518),<br />
biomassist valmistatud taimeõlid (3824 90 55 <strong>ja</strong> 3824 90 80 - 3824<br />
90 99) ning põlluma<strong>ja</strong>ndustoodetest või taimset päritolu toodetest<br />
valmistatud bioetanool (2207 20 00 <strong>ja</strong> 2905 11 00).<br />
Kui biokütusele kohaldatakse vähendatud maksumäära või<br />
maksuvabastust, siis tuleb seda arvestada vastavalt biokütuse<br />
osakaalule tootes.
BIOKÜTUSE DEFINEERIMINE<br />
■<br />
Biokütusele definitsioon aktsiisiseaduses põhineb energiamaksustamise<br />
direktiivi biokütuse definitsioonil. Lihtsustatult on<br />
biokütus taimset või loomset päritolu toorainest valmistatud toode,<br />
mida kasutatakse mootorikütusena. Kui ei ole mõeldud<br />
kasutamiseks mootorikütusena, siis ei ole aktsiisiseaduse järgi<br />
tegemist biokütusega.<br />
Vaidlusküsimusi tekib harva, kuna mootorikütusena kasutamiseks<br />
mõeldud biokütus on ka vastavalt töödeldud. Levinuim biodiisli<br />
valmistamise meetod: rasv või õli reageerib alkoholiga (näiteks<br />
metanool) <strong>ja</strong> katalüsaatori juuresolekul toodetakse glütseriin ning<br />
metüülestrid (biodiisel). Katalüsaatoriks on tavaliselt naatrium- või<br />
kaaliumhüdroksiid, mida lisatakse segatuna metanooliga.
■<br />
■<br />
■<br />
■<br />
MILLISEID BIOKÜTUSEID TULEB TOOTA<br />
AKTSIISILAOS ?<br />
Biokütuseid (st mis on mõeldud kasutamiseks mootorikütuse või<br />
kütteainena), mille KNi esimesed neli numbrit on 1507–1518 tuleb<br />
toota aktsiisilaos. Tegemist on peamiselt erinevate taimsete <strong>ja</strong><br />
loomsete rasvade <strong>ja</strong> õlidega (rapsiõli, palmiõli jne).<br />
Samuti toodet mille KN on 3824 90 99. Tegemist on peamiselt<br />
keemiatööstuses kasutatava tootega.<br />
Biokütust, mille KN on vastav alkoholile. Denatureeritud etüül- <strong>ja</strong><br />
metüülalkohol mistahes alkoholisisaldusega.<br />
Ükskõik millise biokütuse kokkusegamine fossiilse kütusega peab<br />
toimuma aktsiisilaos. Kütuse tootmiseks loetakse kütuse<br />
valmistamist, sh töötlemist <strong>ja</strong> segamist, kui lisatava aine kogus<br />
moodustab üle 0,5 % lõpptoote massist.
BIOKÜTUSE RIIGIABI SEIRE<br />
■<br />
Rahandusministeeriumil on tulenevalt biokütuse riigiabi and<strong>ja</strong> rollist<br />
kohustus esitada iga-aastaselt Euroopa Komisjonile seirearuandeid<br />
biokütuse riigiabi kohaldamise kohta.<br />
■<br />
Tulenevalt riigiabi reeglitest tuleb vältida ülemäärase riigiabi<br />
andmist. Seega tuleb komisjonile tõendada, et biokütuse käitle<strong>ja</strong>tele<br />
antav riigiabi biokütuse aktsiisivabastuse näol ei ületa biokütuse<br />
käitle<strong>ja</strong>te täiendavaid tootmiskulusid biokütuse tootmiseks võrreldes<br />
fossiilsete naftast valmistatud kütustega.<br />
■<br />
Seirearuannete esitamiseks on va<strong>ja</strong>lik küsida ettevõt<strong>ja</strong>telt andmeid<br />
tarbimisse lubatud biokütuse <strong>ja</strong> selle tooraine maksumuse kohta,<br />
neid andmeid kogub maksuhaldur biokütuse käitle<strong>ja</strong>telt.
BIOKÜTUSE LUBA<br />
■<br />
■<br />
ATKASe kohaselt annab biokütuse tootmise, Eestisse toimetamise<br />
<strong>ja</strong> tarbimisse lubamise õiguse biokütuse luba, mille väl<strong>ja</strong>stab MTA.<br />
ATKASe § 69 1 kohaselt on biokütuse loa omanikul kohustus esitada<br />
biokütuse aruandeid ning kohustus anda Maksu- <strong>ja</strong> Tolliametile<br />
as<strong>ja</strong>ssepuutuvaid andmeid, mida riigiabi and<strong>ja</strong> ehk RM va<strong>ja</strong>b<br />
tulenevalt riigiabi andmisega kaasnevatest kohustustest. Biokütuse<br />
aruandes esitatakse andmed aruande esitamise aastale eelnenud<br />
kalendriaasta kohta. Biokütuse aruanne peab sisaldama järgmisi<br />
andmeid:<br />
1) tarbimisse lubatud biokütuse nimetus, KNi kood <strong>ja</strong> kogus;<br />
2) tarbimisse lubatud biokütuse maksumus <strong>ja</strong> selle kujunemise<br />
arvestus, sealhulgas biokütuse tooraine <strong>ja</strong> lisandite maksumus ning<br />
tootmiskulude arvestus;<br />
3) tarbimisse lubatud biokütuse energiasisaldus.
PRIORITEETSED<br />
BIOKÜTUSE LIIGID<br />
■<br />
■<br />
Bioetanool <strong>ja</strong> Bio-ETBE. Bioetanoolil baseeruv biobensiin on kõige<br />
laialdasemalt kasutatud vedel biokütus maailmas. Bioetanooli<br />
valmistamisel kasutatakse sagedamini toorainena suhkruroogu,<br />
maisi või vil<strong>ja</strong>, samuti orgaanilisi jäätmeid, metsatööstuse jääke jms.<br />
Nt Brasiilias moodustab suhkruroost toodetud bioetanool 40% kogu<br />
tarbitavast mootorikütusest. USAs on ca 6 miljonit biobensiiniga<br />
sõitvat autot. Rootsis müüs Statoil 2006. aastal 20 miljonit liitrit 85%<br />
etanoolisisaldusega etanooli <strong>ja</strong> bensiini segu.
BIOETANOOLI STANDARDID JA KASUTAMINE<br />
■<br />
■<br />
Kasutamisel ELis levinud 2 varianti: segud E 5 või E 85 (näitab<br />
etanoolisisaldust). Eestis võib bensiini standardi kohaselt olla<br />
bensiinis sisalduv etanooli osa kuni 5%. E 85 EL standard on<br />
väl<strong>ja</strong>töötamisel. 100% bioetanool võib tekitada metalli <strong>ja</strong> plastmassi<br />
korrosiooni. Korrodeeriva omaduse tõttu töödeldakse bioetanooli<br />
ümber bio-ETBE-ks, mis sobib bensiiniga segamiseks paremini.<br />
Erinevad autotoot<strong>ja</strong>d (nt Saab, Volvo, Ford) on juba toonud turule<br />
85% bioetanooli seguga sõitvaid autosid, tavalise bensiinimootoriga<br />
autos niivõrd suure bioetanooli sisaldusega kütust kasutada ei saa.<br />
Teada on ka see, et sellised modifitseeritud masinad on kallimad<br />
(Saabi puhul ca 3-5%). Tegemist nn flex-fuel tüüpi autodega.
PRIORITEETSED<br />
BIOKÜTUSE LIIGID<br />
Biodiisel: toorainena levinud<br />
rapsiõli, päevalilleõli, so<strong>ja</strong>õli,<br />
oliiviõli, maapähkliõli, palmiõli<br />
jne.<br />
Diislikütuse standardi kohaselt (EVS-EN 590) võib diislikütuses<br />
sisalduv rasvhapete metüülestrite osa olla kuni 5%. Kui toodetakse<br />
puhast biokütust diislikütusena (100%), siis peab see vastama<br />
standardis EVS-EN 14 214:2004 sisalduvatele nõuetele.<br />
Märkimisväärne on see, et kui rasvhapete metüülestrite osa on kuni<br />
5%, siis seda kütust tarbimisse lubamisel kuidagi teisiti nimetada<br />
pole kohustuslik. Nii ei pruugigi tarbi<strong>ja</strong> teada saada, kas ta ostab<br />
biokütust sisaldavat kütust või mitte.
PRIORITEETSED BIOKÜTUSE LIIGID<br />
■ Probleemid 100% biodiisli kasutamisel:<br />
- keemiliste omaduste tõttu on 100%-lise biodiisli kasutamine<br />
tavalistes diiselmootorites raskendatud;<br />
- toimib lahustina lahustades ära naftast valmistatud jäägid, mis on<br />
sadestunud kütusesüsteemi. Järelikult ei saa seda kasutada<br />
autodes, mis varem on kasutanud tavalist diislikütust;<br />
- võrreldes tavadiisliga märgatavalt väiksem külmakindlus;<br />
- nõuab reeglina mootori ümberseadistamist/ümberehitust.<br />
Sünteetiline biokütus (nt teise põlvkonna bioetanool)<br />
- Käimas on uuringud nn teise põlvkonna tootmistehnikate<br />
turustamiseks, mis võimaldavad toota biokütuseid puitmater<strong>ja</strong>list,<br />
rasvadest <strong>ja</strong> mõnedest muudest jäätmeliikidest. Sünteetilise<br />
biokütuse tehnoloogiad on veel väl<strong>ja</strong>töötamise protsessis. Ainult<br />
suuremahuline tootmine on otstarbekas, investeeringud kütuse<br />
tootmisse <strong>ja</strong> tehaste ehitusse on suuremahulised.
PROBLEEMID BIOKÜTUSE KASUTAMISEL<br />
1. Vedelate biokütuste kasutamist ELis pidurdab peamiselt tooraine<br />
saamise ebakindlus, see imporditakse. Biokütuse tooraine pärast<br />
konkureerib nii toiduaine- kui kütusetööstus, hinnad tõusevad.<br />
2. <strong>Biokütuste</strong> tootmine Eestis ei loo märkimisväärselt juurde uusi töökohti<br />
põlluma<strong>ja</strong>ndussektoris, sest teadaolevalt plaanivad Eestis biokütuse<br />
tootmist kavandavad ettevõt<strong>ja</strong>d importida rapsiseemne kolmandatest<br />
riikidest, peamiselt Venemaalt. Eestis on aga rapsi kasvupinna piir juba<br />
praktiliselt saavutatud.<br />
3. Biokütuse aktsiisist vabastamisega kaasneb alati negatiivne mõju<br />
riigieelarve laekumisele <strong>ja</strong> mida rohkem biokütuseid Eestis tarbitakse, seda<br />
enam väheneb riigieelarve laekumine. Kui tõesti õnnestuks Eestis aastaks<br />
2010 saavutada 5,75% biokütuste osakaal mootorikütuste tarbimises, siis<br />
tähendab see mõju eelarvele suurusjärgus 100 miljonit krooni või enamgi.<br />
See tähendab, et väheneb ka teehoiu rahastamine.
PROBLEEMID BIOKÜTUSE KASUTAMISEL<br />
■<br />
■<br />
■<br />
4. Mitmed LR-d on informeerinud Komisjoni sellest, et kehtivaid<br />
riigiabi reegleid järgides ei ole EL-is toodetud biokütus<br />
konkurentsivõimeline võrreldes kolmandates riikides toodetud<br />
biokütusega. WTO reeglid välistavad selle, et imporditavat biokütust<br />
saaks maksustamisel erinevalt kohelda võrreldes siseriiklikult<br />
toodetava biokütusega.<br />
Eelise saavad toot<strong>ja</strong>d kelle kulud on madalaimad (Rootsis toodetud<br />
etanooli omahind on Brasiilias toodetuga võrreldes kaks korda<br />
kallim).<br />
5. Biokütuse kasutamisega kaasnevat väidetavat positiivset<br />
keskkonnamõju võrreldes fossiilsete kütustega tuleb täiendavalt<br />
uurida. Biokütuse kasutamisel suureneb mõnevõrra<br />
lämmastikoksiidide emissioon, kuid ülejäänud heitmete hulk (CO2<br />
jne) on sõltuvalt kasutatavast toorainest <strong>ja</strong> tootmistehnoloogiast<br />
märgatavalt väiksem. Biokütus iseenesest ei ole keskkonnasõbralik<br />
kütus, kui ei arvestata ega piirata selle biokütuse tootmiseks<br />
kasutatud ressursse.
■<br />
■<br />
BIOKÜTUSE KASUTAMINE EESTIS<br />
Vastavalt esitatud aruannetele oli 2006. a Eestis neli biokütuse<br />
käitle<strong>ja</strong>t, kes lubasid tarbimisse kokku 1,3 mln liitrit biokütust (KN<br />
38249098-biodiisel). Arvestades, et diislikütuse aktsiisimäär on 3,84<br />
krooni liitri kohta, siis anti biokütuse käitle<strong>ja</strong>tele 2006. a riigiabi<br />
biokütuse aktsiisivabastusena kokku 4,99 miljonit krooni (1 298 801<br />
liitrit x 3,84). Kui bensiini <strong>ja</strong> diislikütuse kogutarbimine oli 2006.<br />
aastal 860 000 000 liitrit, siis biokütuse osakaal moodustas<br />
nimetatud bensiini <strong>ja</strong> diislikütuse kogutarbimisest vaid 0,15%.<br />
Maksusoodustus ei ole seni täitnud oma eesmärki!<br />
Biokütuse (100%-s kontsentratsioonis) kaalutud keskmine<br />
müügihind lõpptarbi<strong>ja</strong>le või soeta<strong>ja</strong>le oli koos km-ga 15,3 krooni.<br />
Võeti arvesse ka biokütuse madalam energiasisaldus (ca 37 MJ/kg)<br />
võrreldes fossiilse diisliga (energiasisaldus ca 43 MJ/kg). Tanklates<br />
müüdud fossiilse diisli hind oli Eestis 2006. a koos maksudega<br />
13,65 krooni. Seega nähtub, et biokütuse käitle<strong>ja</strong>tele antav riigiabi ei<br />
ole ülekompenseeriva iseloomuga.
ALTERNATIIVSED LAHENDUSED BIOKÜTUSE<br />
KASUTAMISE SOODUSTAMISEL<br />
■<br />
■<br />
■<br />
Kohustusliku 5%-lise biokütuse müügi nõue (st et kogu Eestis<br />
tarbimisse lubatud bensiin <strong>ja</strong> diislikütus peaks sisaldama 5%<br />
biokütust). Nt Leedus on alates 2006. aastast kohustuslik 5%<br />
biokomponendi sisaldus kõigis autokütustes. Küsimus sellise kütuse<br />
kättesaadavuses <strong>ja</strong> hinnas. Kui kokkusegamine toimub Eestis, siis<br />
on käitle<strong>ja</strong>tel va<strong>ja</strong> täiendavaid mahuteid.<br />
Kohustuslik biokütuse kasutamine riigiasutuse autodes<br />
Kohustuslik biokütuste kasutamine ühistranspordis<br />
■<br />
KÜSIMUSED
VEDELKÜTUSE ERIMÄRGISTAMISE SÜSTEEMIST
ERIMÄRGISTATUD KÜTUSED<br />
Energiamaksustamise direktiivi art 8 kohaselt on lubatud kohaldada<br />
gaasiõlidele (Eestis eriotstarbeline diislikütus <strong>ja</strong> kerge kütteõli) nn<br />
standardmäärast madalamat aktsiisimäära kui neid kütuseid<br />
kasutatakse:<br />
a) põlluma<strong>ja</strong>nduses, aianduses, kalakasvatuses <strong>ja</strong> metsanduses;<br />
b) paiksetes mootorites;<br />
c) ehituses;<br />
d) sõidukites, mis on mõeldud kasutamiseks väl<strong>ja</strong>spool üldkasutatavaid<br />
teid või mille kasutamine peamiselt üldkasutatavatel teedel on<br />
keelatud.<br />
Nimetatud eesmärkidel kasutatavate gaasiõlide lubatud minimaalne<br />
aktsiisimäär on 21 eurot, ehk 330 krooni 1000 liitri kohta. Eestis on<br />
eriotstarbelise diislikütuse <strong>ja</strong> kerge kütteõli aktsiisimäär 690 krooni<br />
<strong>ja</strong> alates 2008. a 1. <strong>ja</strong>anuarist 960 krooni 1000 liitri kohta.
ERIMÄRGISTATUD KÜTUSTE KASUTUSALA<br />
■<br />
■<br />
Vastavalt VKEMS-i on kerget kütteõli lubatud kasutada:<br />
1) reisi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> kaupade raudteeveol;<br />
2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, väl<strong>ja</strong> arvatud lõbusõidul<br />
mitteärilisel eesmärgil;<br />
3) paikses mootoris;<br />
4) kütmiseks ning soojuse <strong>ja</strong> elektrienergia tootmiseks.<br />
Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada:<br />
1) reisi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> kaupade raudteeveol;<br />
2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, väl<strong>ja</strong> arvatud lõbusõidul<br />
mitteärilisel eesmärgil;<br />
3) põlluma<strong>ja</strong>nduses kasutatavas masinas, traktoris <strong>ja</strong> liikurmasinas, samuti<br />
põlluma<strong>ja</strong>nduses kasutatava traktori <strong>ja</strong> liikurmasina kasutamisel<br />
metsatöödel;<br />
4) masinas <strong>ja</strong> mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada<br />
liiklemiseks avalikult kasutataval teel <strong>ja</strong> mida kasutatakse kaevandus-,<br />
metsandus- või ehitustöödel;<br />
5) paikses mootoris;<br />
6) kütmiseks ning soojuse <strong>ja</strong> elektrienergia tootmiseks.
MAKSUSTAMISE PÕHIMÕTTED<br />
Kuna erimärgistatud kütuste lubatud kasutusala Eestis on väga lai,<br />
siis saavad neid kasutada ka subjektid, kellele see maksusoodustus<br />
ei pruugi olla hädava<strong>ja</strong>lik.<br />
Kuivõrd enamus kütuseaktsiisi laekumisest (75%) suunatakse<br />
teehoiu rahastamiseks, tuleb ülejäänud osast katta muud,<br />
sealhulgas keskkonnale tekitatud kahju.<br />
Eriotstarbelisi kütuseid reeglina avalikel teedel ei kasutata, kuid<br />
nende põletamisega kaasneb samasugune negatiivne<br />
keskkonnamõju kui tavalise diislikütuse põletamisega. Pooldame<br />
põhimõtet, et erimärgistatud kütuste aktsiisimäär peaks<br />
moodustama vähemalt ¼ tavalise diislikütuse aktsiisimäärast. Kuigi<br />
uuest aastast tõuseb aktsiis 960-le kroonile, tõuseb ka tavalise<br />
diislikütuse aktsiis 5165-le kroonile 1000 liitri kohta (seega<br />
moodustab aktsiis vaid 18,6 %).
ETTEPANEKUD ERIMÄRGISTAMISE<br />
LÕPETAMISEKS<br />
Aeg-a<strong>ja</strong>lt tehakse ettepanekuid lõpetada kütuste erimärgistamine,<br />
soovitakse tagasi aktsiisi kompenseerimise süsteemi.<br />
Eestis kehtinud kompensatsioonisüsteemi kohaselt tagastati aktsiis<br />
üksnes rannakaluritele kutselise kalapüügil kasutatud<br />
mootorikütuselt ning põlluma<strong>ja</strong>ndustoot<strong>ja</strong>tele<br />
põlluma<strong>ja</strong>nduskultuuride kasvatamisega seotud töödel kasutatud<br />
mootorikütuselt. Täna on õigustatud subjektide ring, kes saavad<br />
osta erimärgistatud kütuseid, märgatavalt laiem <strong>ja</strong> selle<br />
kitsendamine eeldaks poliitilist otsust, mille tegemine on<br />
ebatõenäoline.
PROBLEEMIKS<br />
ON AKTSIISI-<br />
PETTUSED<br />
■<br />
■<br />
Turule on tulnud uued ained <strong>ja</strong> meetodid, millega on võimalik<br />
eemaldada erimärgistatud kütusest korraga nii marker kui ka värv,<br />
saades tulemuseks kvaliteetse tava diislikütuse.<br />
Täna on aktsiisivahe 3.15 kr liitri kohta, aktsiisi tõustes suureneks<br />
see veelgi. Selline vahe tähendab, et 1 autotsisterni (30 000 l)<br />
kütuse pesemisel jääb täna riigil saamata ca 95 tuh kr aktsiisi <strong>ja</strong> ca<br />
21 tuh kr käibemaksu.
MIDA EELDAB AKTSIISI KOMPENSEERIMINE ?<br />
Aktsiisi kompenseerimine või aktsiisivaba kütuse kasutamise<br />
võimaldamine eeldab kõikidel soodustatud tegevusaladel vastavate<br />
kulu piirnormide väl<strong>ja</strong>töötamist. Selle teostatavus on küsitav:<br />
muuhulgas tuleks üle lugeda ka kõik erakatlad, kontrollida nende<br />
soojusvõimsused <strong>ja</strong> hakata teostama järelevalvet kütuste<br />
kasutamise üle.<br />
Riiklikult läheb väga kulukaks sellise süsteemi haldamine <strong>ja</strong><br />
administreerimine. Ka tuleb üles ehitada vastav infosüsteem<br />
(õigustatud subjektid peaksid olema registreeritud ning neile tuleks<br />
väl<strong>ja</strong>stada magnetkaardid, mis annaksid õiguse teatud koguse<br />
erimärgistatud kütuse soetamiseks aasta jooksul), mis oma<br />
keerukuse tõttu on kallis. Täna on EM kütuste kasuta<strong>ja</strong>id üle 20<br />
tuhande isiku.
MIDA EELDAB AKTSIISI KOMPENSEERIMINE ?<br />
Piirnormide kehtestamine ei taga, et aktsiisivabalt aktsiisivabastuse<br />
loa alusel soetatavat diislikütust (mis on erimärgistamata)<br />
kasutatakse sihtotstarbeliselt.<br />
Ka aktsiisi tagantjärele kompenseerimise süsteem ei välista pettusi,<br />
sest ostutšekk ei tõenda, kas kütust ka reaalselt kasutati<br />
sihtotstarbeliselt või mitte.<br />
Praegused soodustuse saa<strong>ja</strong>d ei pruugi rahul olla kompenseerimise<br />
süsteemiga, sest nad ei saa oma käibevahendeid teatud perioodi<br />
jooksul kasutada juhul kui raha kompenseeritakse tagantjärele<br />
näiteks üks kord kvartalis. Lisaks tuleb arvestada, et aktsiisivaba<br />
kütuse müüki ei saa teostada tanklast, vaid aktsiisilaost.<br />
Väiksemates maakohtades ei pruugi aga olla aktsiisiladu.
Tänan kuulamast!<br />
Kontakt: lauri.lelumees@fin.ee; tel 6 113 059