Mai 2006 - Rõngu Vald

rongu.ee

Mai 2006 - Rõngu Vald

RÕNGULANE

NR. 5 (89) mai 2006

VALLA INFOLEHT

TRÜKIARV 1250

RÕNGU VALLA ESINDUS TULETÕRJEOLÜMPIAL

Foto: Heiko Kutsar

taastamine kohalikes omavalitsustes,

järjepidevuse ja laia kandepinna

kindlustamine harrastajate hulgas,

tuletõrjespordi tutvustamine, tuletõrje

päästetehnika demonstratsioon ja

tuleohutusalane selgitustöö.

Rõngu vallast osalesid 6x60 m

teatejooksus VII-IX klassi õpilastest kaks

poiste võistkonda ja üks tüdrukute

võistkond.

Poiste I võistkonna koosseis: Silver Kesas,

Karl-August Lehis, Kaspar Oras, Revo

Tamm, Silver Oja, Vaido Koddala.

Poiste II võistkonna koosseis: Heiko

Kutsar, Andero Varuson, Krister Kõks,

Kristen Kõks, Andres Hutrov, Toomas

Solovjov.

Tüdrukute võistkonna koosseis: Kerttu

Lepik, Kristel Laurits, Eti Kopli, Helen Kopli,

Heidi Margus, Marje Nurmetu.

Võidukas võistkond koos vallavanem Aivar Kuuskvere ja keskkonnateenistuse

IV-VI klassi poiste võistkonda esindasid

juhataja Toomas Kleiniga.

Andreas Hutrov, Toomas Hunt, Silver

Foto: Toomas Klein

Eensalu, Kert Saamel, Steve Loorits, Rein

12. mail toimus Saarmäe.

Pärnus Kalevi staa- 400 m tuletõrje ringteatejooksus võitsid

dionil Eesti noorte Rõngu valla lapsed Silver Kesas, Eti Kopli,

tuletõrjespordi olüm- Krister Kõks, Kerttu Lepik, Kristen Kõks,

pia. Võistlused viidi Heiko Kutsar, Silver Oja, Helen Kopli ja

läbi Pärnu Tule- Vaido Koddala esimese koha ning said

tõrjeühingu, Pärnu- rändkarika.

Jaagupi Tuletõrje Rõngu vallavalitsus tänab kõiki võistlejaid

Seltsi, Pärnumaa aktiivse osalemise ja heade tulemuste

Päästeteenistuse ja eest.

Pärnumaa Maakoolide

Spordiliidu

ühisettevõtmisena.

Toomas Klein

VII-IX klasside poiste võistkond koos tuletõrjekoer Nublu ja

kohukese kassiga.

Võistluste eesmärk oli

noorte tuletõrjespordi

TEEÄÄRED PRÜGIVABAKS!

Keskkonnateenistuse juhataja

Tartu Teedevalitsus on ka sel aastal laste

abiga ette võtnud maanteede ümbruse

puhastamise inimeste tekitatud prügist.

Mai alguses aitasid Rõngu Keskkooli lapsed

huvijuht Anne Holtsmeieri juhendamisel

koristada Rõngu vallas riigimaanteede ääri.

Laste kaasabil on teede ääri puhastatud

mitmeid aastaid, kuid prügi tekkimise

vähenemist eriti märgata ei ole. Meie seas

elab hulk inimesi, kes ei märka oma

tekitatud jäätmeid viia selleks ettenähtud

kohtadesse. Kahetsusväärne on see, et

lapsed koristavad prügi, mida nad ise

tekitanud ei ole - lootuses, et koduvald ja

Eestimaa sellest puhtamaks saab. Tartu

Teedevalitsus ja Rõngu vallavalitsus

tänavad kõiki osalejaid aktiivse

kaasaaitamise eest.

Toomas Klein

Keskkonnateenistuse juhataja

Foto: Toomas Klein

Esimene rida vasakult: Marian Laineste, Külliki Kalbus, Eti Kopli, Marianne Lukk, Sirli Kesas,

Kerttu Lepik, Paula Saaremäe, Kristina Hrenova, Siim Laineste, Mihkel Luik.

Teine rida vasakult: Elva teemeister Aivar Kukin, Krister Kõks, Heiko Kutsar, Kristen Kõks,

Mirjam Pedaja, Heidi Margus, Andero Varuson, Rauno Leesik


2

RÕNGULANE

TARTUMAA

haljastus ja heakord, tehnovõrkude ja VALLAVOLIKOGUS

rajatiste paigutus ja ehitistevahelised kujad,

OMAALGATUSPROJEKTID keskkonnakaitseabinõud ja servituutide 27. aprilli volikogu istungist võtsid osa 13

SAID TOETUSRAHA vajadus. Planeeritava ala suurus on 9,8 ha liiget. Puudusid Jaanus Peri, Ants Prüüs

4. Keelduda registreeringu tegemisest

Tartu maavanema 05. mai 2006 OÜle Jassi Talutare, kuna see ei vasta Võeti vastu määrused:

korraldusega nr 465 “Kohaliku majutusettevõtete üldnõuetele.

omaalgatuse programmi 2006. aasta 5. Sõlmida koostööleping Haridus- ja 1. Keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni

kevadvooru vahendite jaotus” on eraldatud Teadusministeeriumiga Rõngu Lasteaia põhimäärus.

toetust Rõngu Valla MTÜ-dele renoveerimistööde rahaliseks toetamiseks 2. Rõngu Lasteaia arengukava aastateks

kogusummas 53 215 krooni järgmistele summas 300 000 krooni.

2006 - 2009.

projektidele:

Välilava (MTÜ Klubi "Muksu")

8. mai istungil otsustati:

Otsustati:

13 285 krooni.

Jullad Valguta Ringil (Valguta Maanaiste 1. Valida lasteaia automaatse tulekahju- 1. Moodustada ajutine komisjon

Selts) 12 640 krooni.

süsteemi väljaehitajaks OÜ Fiider.

koosseisus komisjoni esimees Reno Laidre

Käo küla arengukava (MTÜ Käo) 12 500 2. Toetada Valguta Lasteaed-Algkooli ja liikmed Aivar Kuuskvere ja Marina

krooni.

projekti „Selg sirgu ja silmad särama!“ 10% Lehismets, et töötada välja Rõngu valla

Huviharidus rahvakultuurioskusi järgides ulatuses projekti üldmaksumusest.

põhimääruse muudatused.

(Rõngu Maanaiste Selts) 8300 krooni. 3. Välja maksta Silvia Lepikule interneti 2. Sõlmida leping ASga GoBus õpilasveo

Külaelu mustrisse (Teedla Küla Seltsing) paigaldamise toetus.

doteerimiseks aastase maksumusega 219

6490 krooni. 4. Lubada MTÜ-l Klubi Tartu Maraton 895 krooni.

korraldada 13.05. ja 14.05.2006 üritus „24. 3. Sõlmida leping OÜga Hendrikson & Ko

Tartu jooksumaraton“.

valla üldplaneeringu ja planeeringu

5. Anda nõusolek Rõngu kodukandi-

VALLAVALITSUSES

strateegilise keskkonnamõju hindamise

päeval 20. mail 2006. a korraldada X koostamiseks maksumusega 247 000

ausambajooks ja kevadlaat. Ausamba-

24. aprilli istungil otsustati:

krooni.

jooksu ja kodukandipäeva korraldaja 4. Sõlmida leping OÜga Vailer Rõngu

Rõngu Vallavalitsuse kultuuri- ja haridus-

1. Kinnitada sotsiaaltoetused kuuele

Lasteaia elektriseadmete renoveerimiseks

teenistus, kevadlaada korraldaja Rõngu

isikule kogusummas 2390 krooni.

maksumusega 258 656 krooni.

Maanaiste Selts.

2. Lõpetada ühe isiku hooldus.

5. Määrata 2005. aasta majanadusaasta

6. Sõlmida sihtfinantseerimise leping

3. Sõlmida leping OÜga Arendusteenus

aruande auditi läbiviijaks audiitorbüroo

ASga Emajõe Veevärk summas 69 872

Rõngu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

BDO Eesti AS.

krooni aktsiaseltsi majandamiskulude

arengukava koostamiseks maksumusega

6. Kinnitada sotsiaalkorteriks vallale

katteks.

38 800 krooni.

kuuluv korter Kirepi külas.

7. Sõlmida Tartu Maavalitsusega

4. Rentida Epler & Lorenz ASlt kolm 30 m³

noortespordi toetuse leping summas 4 000

prügikonteinerit suuregabariidiliste Toimus:

krooni ning ujumise algõpetuse toetuse

jäätmete kogumiseks ajavahemikul 28.

leping summas 4 448 krooni, mis on

aprill - 5. mai 2006.

1. Rõngu valla ühisveevärgi ja

eraldatud kohustusliku ujumise algõpetuse -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja

läbiviimiseks.

2. mai istungil otsustati:

I lugemine.

2. Rõngu valla ühisveevärgi ja

15. mai istungil otsustati:

1. Algatada detailplaneering Rõngu

-kanalisatsiooniga liitumise eeskirja

vallas Käärdi alevikus Kalmer Visnapuule

I lugemine.

1. Kooskõlastada Agorek OÜ poolt

kuuluvale Käärdi maaüksusele.

koostatud „Carmex Invest OÜ Teedla sigala

Planeeringu eesmärgiks on planeeritava Marina Lehismets

lägahoidla” põhiprojekt ning väljastada

maa-ala kruntideks jaotamine ja Vallasekretär

Carmex Invest OÜle ehitusluba Rõngu

sihtotstarbe määramine elamumaaks,

vallas Tilga külas Kubja maaüksusel.

krundi ehitusõiguse määramine, parkimine

2. Kooskõlastada PG Maja OÜ poolt

ja liikluskorraldus, haljastus ja heakord, koostatud „Kalme küla, Rõngu vald,

tehnovõrkude ja rajatiste paigutus ja

Tartumaa elamu” projekt ning väljastada

ehitistevahelised kujad, keskkonna-

Andrus Pavlovile ja Anne Melderile PÄÄSTETEENISTUSE INFO

kaitseabinõud ja servituutide vajadus.

ehitusluba Rõngu vallas Kalme külas Paatsi

Planeeritava ala suurus on 15 ha.

maaüksusel.

Aprillis-mais oli Rõngu abikomandol palju

2. Algatada detailplaneering Rõngu

3. Väljastada kirjalik nõusolek üksikelamu

väljakutseid kulupõlengutele.

vallas Käo külas Kaia Kollistile kuuluvale

tehnosüsteemide muutmiseks Rõngu

25.04. kella seitsme paiku õhtul põles

Oru maaüksusele ja MTÜ Käo maaalevikus

Kesk 2 katastriüksusel.

suures ulatuses kulu Kõduküla külas.

üksusele. Planeeringu eesmärgiks on

4. Väljastada Tambet Türkile

Samal päeval kella 22.00 ajal saadi

maa-ala kruntideks jaotamine, krundi

projekteerimistingimused üksikelamu

väljakutse Rõngu alevikku Valga mnt äärde,

ehitusõiguse määramine, parkimine ja

projekteerimiseks Rõngu vallas Käärdi

kus põles soo peal suures ulatuses kulu.

liikluskorraldus, haljastus ja heakord,

alevikus Sutiku tn 6 katastriüksusel.

30. aprillil ja 1. mail olid kõik Elva komando

tehnovõrkude ja rajatiste paigutus ja

5. Toetada ürituse „Elva puukujude talgud“

päästemasinad tulekustutus- ja

ehitistevahelised kujad, keskkonnakorraldamist

3 000 krooniga.

päästetöödel ning Rõngu auto käis kahel

kaitseabinõud ja servituutide vajadus ning

6. Tunnistada Arvo Juhkam abikõlbulikuks

päeva jooksul kolmel korral kulu ja

maa-ala tennisekeskuse (2 väljakut õues

interneti raadioseadmete paigaldamise

metsaalust kustutamas Elva linnas.

40x40 m, 2 väljakut hoones 40x50 m,

toetuse saamisel.

14. mail käisid Rõngu pritsimehed abis

parkla, välibassein) rajamine. Planeeritava

7. Anda nõusolek rändkauplusele

Sangla turbaraba kustutustöödel.

2 2

ala pindala on 31485 m (Oru) ja 9999 m

„Jätsiabi“ tegutsemiseks Rõngu vallas

17. mail oli tulekahju Rannu vallas Vehendi

(MTÜ Käo).

peatuskohtadega Rõngu alevik, Käärdi

külas, kus põles rookatusega Vehendi

3. Algatada detailplaneering Rõngu

alevik ja Teedla küla.

motell.

vallas Kalme külas Rein Liivale kuuluvale

8. Sõlmida leping ASga Medicover Eesti

Peksi maaüksusele. Planeeringu

töötervishoiu teenuste osutamiseks.

Toomas Klein

eesmärgiks on planeeritava maa-ala

9. Eraldada MTÜ-le Klubi Muksu ja MTÜ-le

Keskkonnateenistuse juhataja

kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse

Rõngu Maanaiste Selts projekti- ja

määramine, parkimine ja liikluskorraldus, tegevustoetust.


RÕNGULANE

INFOPÄEV KORTERIasuvad

linnaraamatukogust paari minutilise mitteosalenud töid.

Lõunasööki välja ei tehta. Söögikohad loomulikult võtame müüki ka konkursil

ÜHISTUTELE 3. juunil 2006 jalutuskäigu kaugusel. Järvemuuseumi infoletti palume ka kõikidel

Elva linna raamatukogus Seminarikohtade arv piiratud, palume ette ettevõtjatel tuua oma ettevõtet tutvustavaid

(Tartu mnt 3)

registreerida hiljemalt 31. maiks tel broðüüre või muid infokandjaid. Suveniiride

55618960 (Sirje) või rukky11@hot.ee. ostu-müügi osas palun ühendust võtta tel

529 8561 või jaanika@vortsjarv.ee

JÄRVEMUUSEUM ON AVATUD

Järvemuuseum on avatud:

Eelmise aasta septembris Euroopa Liidu 1. maist 31. augustini:

struktuurifondide, RAK meetme 4.6.2. toel T - R 10.00 - 18.00

käivitunud Võrtsjärve Väravate projekt L etteregistreerimisel

hakkab lõpusirgele jõudma.

P - E suletud

Projekti raames teostatakse ehitustöid 1. septembrist 30. aprillini (jaanuaris

Pikasilla puhkealal, Valma kalurikülas ja suletud):

Võrtsjärve järvemuuseumis. Pikasillas on E - R 10.00 - 17.00

valminud randumissillad ja viimast lihvi on L - P suletud

saamas infomaja.

Valma infopunkti palkhoone on katuse all, Võrtsjärve järvemuuseumi hinnakiri

teostamisel on sisetööd.

Järvemuuseum võtab külalisi vastu juba Täiskasvanutele 40.-, Õpilastele 25.-

mai algusest. Limnoloogiakeskuse Grupipilet (max 20 inimest) koos

peamaja ja järvemuuseumi ühendav ekskursioonijuhiga (1 tund) 500.-; õpilastele

klaasgalerii on saanud uue ilme. Galerii on 350.-, Seminarisaal koos dataprojektori

ühtlasi ka järvemuuseumi peasissekäik, kasutamisega 600.- päev (75.- tund)

KAVA

kus asub infopunkt ja väike kohvik. Võrtsjärve ümbruse (Rannu, Rõngu, Puka,

10.00-10.30 Kogunemine ja tervituskohv Viimased on ka juba sisustatud mööbliga, Põdrala, Tarvastu, Viiratsi, Kolga-Jaani)

10.30 - Avamine mai lõpuks ootame kohvikusse ka toole ja valdade kooli- ja lasteaialastele

10.40 -11.15 - Korteriühistute loomine. laudu. Ega Eestis olegi palju sarnaseid järvemuuseumi külastus tasuta.

Eesti Korteriühistute Liidu tegemistest - kohvikuid, kust avaneb selline suursugune

Marika Aaso, EKÜLi Tartu büroo juhataja vaade veteavarusele. Veelgi nauditavam Br on ee ri ng ui d võ ta b va st u tu ri sm i-

11.15-12.15 - Kuidas muuta korteriühistu on vaade kaldale ehitatud terrassilt. korraldaja Silvia Varik telefonil 52 75630

tegevus läbipaistvamaks? - Tambet

või silvia@vortsjarv.ee

Foto: Uno Rootsmaa

Matiisen, korteriyhistu.net

Lähem info http://www.vortsjarv.ee

12.15 -13.00 - Lõuna

Samal ajal raamatukogu fuajees väike

mess.

13.00 - 18.00 - Soojussõlmede ja hoonete

TEADE

küttesüsteemide hooldus- Heiki Raava,

Käesoleva aasta jaanuaris käivitus Global

HM Soojusmeister OÜ

Nature Fondi eestvedamisel projekt Living

TEEMAD:

Lakes: Ida-Euroopa - Saksamaa.

* Erinevad soojussõlmede ja kütte- Kaheaastast projekti kaasfinantseerib

süsteemide lahendused.

Deutsche Bundesstiftung Umwelt.

* Kütteperioodil ilmnenud puudused ja

häired küttesüsteemi ja soojussõlme töös.

Living Lakes: Ida-Euroopa - Saksamaa

* Küttesüsteemi õhutamisega seotud Projekti raames on veel vaja lõpetada koostöövõrgustiku projekti üldeesmärgiks

probleemid ja lahendused. haljastustööd. Edaspidiseks tuleb meil on tihendada koostööd mittetulundus-

* Tasakaalustamisega seotud probleemide lisafinantse leida väliakvaariumite ja ühingute ja omavalitsuste vahel, kus

omadused ja võimalikud lahendused. peas isse käig u esi se ba ssei ni eh itus - peamisteks tegevussuundadeks on järvede

* Soojussõlmes esinevate puuduste töödeks. ja märgalade kaitse ning säästva turismi

tuvastamine ja võimalikud lahendused. Järvemuuseumi töö on aga käivitunud. arendamine järvede piirkonnas.

* Automaatikaga seotud probleemid ja Tasapisi hakkavad täienema ka muuseumi

võimalikud lahendused. ekspositsioonid. Selle pikaajalise protsessi Projekti partneriteks on Global Nature Fond

* Soojussõlme tööreþiimi kontroll. Pumpade juures aitavad meid Limnoloogiakeskuse ja Bodensee järve Sihtasutus Saksamaalt,

ja rõhuregulaatori kontroll ning hooldus. teadurid. Võrtsjärve Sihtasutus ja Peipsi CTC Eestist,

* Paisupaagi eelsurve kontrollimine ja Akvaariumid on sisustatud ning seal võib Pro Natura Poolast, Balatoni Arenguseadistamine.

Termomeetrite ja mano- näha järveelanikke alates siiapoegadest agentuur Ungarist ja ENOS (European

meetrite kontroll. kuni kaitsealuse liigi vingerjani välja. Nature Conservation and Ornithology

* Külmade ilmadega ilmnevad põhilised Gruppe võtavad vastu järvemuuseumi Station) Leedust.

probleemid ja nendele lahenduse leidmine. juhataja Jaan Eensaar ja Võrtsjärve

* Soojusvahetite ja küttesüsteemide pesu Sihtasutuse turismikorraldaja Silvia Varik. Projekti kogueelarve on 404 170 eurot,

võimalused. Lisaks muuseumikülastusele on gruppidel millest Deutsche Bundesstiftung Umwelt

* Nõutavad katsetused, taatlemised, ning võimalik teha meeldejääv sõit Võrtsjärvele katab 50%.

nende teostamine.

kalepurjekal. See võtab korraga peale

* Vajalikud seadmete kontrollimised ja kõige enam 20 inimest. Purjeka sõidutunni Võrtsjärve piirkonnas on kavas välja

hooldus. hind on 920.- krooni, Võrtsjärve ümbruse töö tad a sää stv a tur ism i are nda mis e

* Kütteperioodi välisel ajal soojussõlmes valdade lastegruppidele on tunni hinnaks kriteeriumid, korraldada koolitusi ja

jälgimist vajavad parameetrid. 800.- krooni. tutvumisreise turismiettevõtjatele, soetada

Äsja lõppenud suveniirikonkurss oli küll varustust Võrtsjärve külastuskeskusesse

17.00 -17.15 - arutelu, seminari tagasihoidlik laekunud tööde poolest, aga ning anda välja piirkonna turundustrükiseid.

lõpetamine, üllatused

need kõik olid põnevad.

17.30 -18.30 - soojasõlme külastus Suveniirimeistritega võtame meenete Jaanika Kaljuvee

tootmise osas ühendust, et kõiki neid

Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja

NB! Seminar Rõngu, Nõo ja Elva toredaid töid oleks võimalik ka meie Tel: 5298561

korteriühistutele TASUTA. Teistele 50 EEKi. külastajatel järvemuuseumist osta. Kellel Jaanika@vortsjarv.ee

Hinna sees seminari materjalid. juba on kodus valminud suveniire, siis

www.vortsjarv.ee

3


4 RÕNGULANE

VABAAJA MESS „SUVI 2006

on põhjustatud kannatusi või tekitatud

kahju. Ohvriabi on tasuta avalik teenus,

mille eesmärk on säilitada või parandada

ohvri toimetulekuvõimet.

Ohvriabitöötajate poole on pöördutud

erinevate muredega. Peamiselt

perevägivalla all kannatajad, kuid palju on

jõudnud keskusesse ka vanemaid inimesi,

kes otsivad lahendust oma sotsiaalsetele

probleemidele.

Pakume esmast psühholoogilist nõustamist

ja emotsionaalset tuge. Samuti sotsiaalset

nõustamist, mille käigus suuname

vajadusel abivajaja erinevate teenuste

juurde, mis on olulised probleemi

lahendamiseks või sellega toime-

tulemiseks. Lisaks abi erinevate asutustega

suhtlemisel, dokumentide vormistamisel,

tugiisikuteenus kriminaalmenetluse käigus

ja kohtuistungil.

Raske tervisekahjustuse, vähemalt kuus

kuud kestva tervisehäire või ohvri surma

korral on ohvril endal või tema lähedastel

ohvriabi seaduse järgi võimalik taotleda

rahalist hüvitist. Hüvitise määramise

aluseks võetakse vägivallakuriteoga

tekitatud kahjude loetelu: töövõimetusest

tulenev kahju, ohvri ravikulud, ohvri surmast

tulenev kahju, prillidele, hambaproteesidele,

kontaktläätsedele ja muudele

keha funktsioone asendavatele

abivahenditele ning riietele tekitatud kahju,

samuti ohvri matusekulud. On oluline

teada, et hüvitise taotlemiseks tuleb

pöörduda elukohajärgsesse pensioni-

Võrtsjärve Sihtasutus osales Tartus

vabaaja messil „Suvi 2006“. Olime

Võrtsjärve väljapanekuga Keskkonnatelgis

koos Matkad.ee, MTÜ Ökokrati ja

maotaltsutaja Urmasega.

Huvi Võrtsjärve ja kogu piirkonna vastu oli

suur, enamasti küll eestlaste endi seas, kuid

kohtas ka välismaalasi, kes olid juba

varemgi Võrtsjärvest kuulnud ja seda oma

silmaga ka vaatamas käinud.

Messi edukus meie jaoks seisnes suures

huvis Võrtsjärve kalepurjeka vastu. Paljud

olid juba kalest kuulnud ja teadsid, et

eelmisel aastal ehitustööd purjeka kallal

veel käisid.

Rõngu puhkpill Eesti puhkpilliorkestrite

turniiril, kus saavutati 60 orkestrist

üheteistkümnes koht ja orkestrile anti III

kategooria.

Neli aastat tagasi, kui Peep Peterson oli

rahvamaja juhatajaks, loodi Rõngu

Muusikastuudio eesmärgiga kasvatada

puhkpillimängijatele järeltulijaid.

Kevadkontserdil esinesid muusikastuudio

puhkpilliosakonna kümme last.

Külalisesinejateks olid Otepää

muusikakooli puhkpillieriala õpilased, kes

kontserti oma lugudega ilmestasid.

Õpetajateks Arvo Anton ja Külli Teearu nii

meie kui ka Otepää lastele.

Loodetavasti rõõmustasid emad-isad oma

laste saavutuste üle ja nautisid toredat

kontserti. Rõõm oli kuulata, kui toredasti

pillid koos teistega kokku mängides kõlasid.

Suurepärase kogemuse orkestris

mängimisest sai Kaarel Repän, kes osales

ülevabariigilises kavas ,,Lillede mask”. Ivar

Kallejärv osales aga koos õpetaja Arno

Antoniga Nõmme pasunapäevadel. Ivar

võtab osa meie orkestri proovidest oma

suure uhke bassiga. Kui Ivar õpinguid

alustas, oli pill poisiga ühesuurune.

Uskuge, see on võrratu, kui kenasti lapsed

mängivad. Jälgige reklaami!

Messil andsid külastajatele infot Võrtsjärve

Kaare Kiho,

kohta Silvia Varik ja Ester Heinaste.

Rõngu Rahvamaja juhataja

Kalepakettide vastu tunti huvi erinevatel

põhjustel: kes firmapeo tarvis, kes ametisse ning et hüvitisetaotlus tuleb

kooliekskursiooni korraldamiseks, aga ka esitada pensioniametile ühe aasta jooksul

MUUSIKALINE

niisama sõprade ja pereringis vaba aja kuriteo toimepanemisest või ohvri surma HOMMIKUPOOLIK

veetmiseks. Huvitatute hulga põhjal võiks päevast alates. Samuti peab kuriteost

ennustada kalepurjekale kiiret ja töist suve. olema õigeaegselt politseisse teatatud ja Meie koolis käisid külas Ivo Linna ja Anti

Kuid messi edukust ei määranud ainult huvi algatatud peab olema kriminaalasi. Kõigis Kammiste. Nad rääkisid huvitavaid jutte

kale vastu. Sooviti ka saada infot Võrtsjärve neis küsimustes võib samuti ohvriabitöötaja muusika ajaloost ja näitasid erinevaid

ümbruse matkaradadest ja usinasti küsiti ka poole pöörduda.

muusikaklippe eelmise sajandi 20-ndatest

jalgrattamatka kohta.

Keskusesse oodatakse ka lapsi, kes abi kuni 90-ndate aastateni. Lisaks sellele

Vabaajamessile „Suvi 2006“ kutsus meid ja/või tuge vajavad. Nõu võivad küsida kõik laulis Ivo Linna meile tuntud ja kaasakiskuvaid

laule: “Suvi” (oli pühendatud meie

osalema MTÜ Ökokratt, kes toetab säästvat inimesed nii telefoni kui e-maili teel, samuti

elu- ja mõtteviisi. Nende eestvedamisel ise kohale tulles. Soovi korral võib inimene kooli väiksematele), “Eestlane olen ja

tegutseb Keskkonnatelk alates 2003. jääda anonüümseks. Ei maksa pidada oma eestlaseks jään” jne. Anti Kammiste mängis

aastast. Lähemat infot Keskkonnatelgi muret liiga tühiseks, et sellega mitte süntesaatoril.

kohta saab veebiaadressil:

tegeleda, proovime aidata kõikide Kui lõpulaul oli lauldud, said kõik soovijad

www.okokratt.ee.

probleemide puhul.

kuulsustelt autogramme ja end nendega ka

koos pildistada.

Silvia Varik

Tartumaa ohvriabikeskuses töötavad kolm Meie jaoks oli see meeldejääv ja

Võrtsjärve Sihtasutuse turismikorraldaja

ohvriabitöötajat, kellel on erinev erialane meeleolukas hommikupoolik.

ettevalmistus: sotsiaaltöö (Liia Kilp),

psühholoogia (Katti Kask) ja pedagoogika

Eti Kopli ja Marianne Lukk

SUVENIIRIDE KONKURSI (Anu Kruus).

Rõngu Keskkool, 7 B klass

VÕITJAD

Kodanike vastuvõtt on igal esmaspäeval,

Konkursi "Võrtsjärve piirkonna suveniir kolmapäeval ja reedel kella 9.00-12.00 ja

2006 - 2007" võitjateks on:

13.00-16.00 Riia 179a.

ÕPPEPÄEV TALLINNAS

I koht: töö märgusõnaga "Kivikandja", autor

Vahel on tore end hari da välja spool

OÜ Kalevikivi kunstnik Juta Räägel.

Vastu võtavad:

koolipinki. Aprilli viimasel reedel pakuti

II koht: Töö märgusõnaga "Männikoor", Liia Kilp tel 730 4202, kab. 304

sellist võimalust Rõngu kooli lõpuklasside

autor Marjet Saar. Katti Kask tel 730 3069, kab. 305 noortele. Klassijuhatajate E. Mägi, M. Luige

III koht: Töö märgusõnaga "Võrtsjärve Anu Kruus tel 730 3067, kab. 306. ja E. Eensalu eestvedamisel suundusime

kummik", autor Aili Palm.

tartu.oa@ensib.ee

õppepäevale Tallinna.

Ergutuspreemia: Töö märgusõnaga

Esmalt lasti õpilased bussilt maha Energia-

"Barbara", autor Vaike Kukk.

Katti Kask keskuses, kus astusime planetaariumisse.

Ohvriabi peaspetsialist Seal anti humoorikas ja lühike ülevaade

galaktikatest, päikesesüsteemist ja

TASUTA RIIKLIKUST

tähtedest. Järgmisena demonstreeris lektor

OHVRIABITEENUSEST

meile pesuvahendite, siirupite ja teiste

PUHKPILL, PUHUMISE PILL vedelate ainete tihedusi komponente

Tartumaa Ohvriabikeskusesse oodatakse

üksteise otsa valades. Veel lasi ta enda

inimesi, kes on sattunud hooletuse, halva Käesolev aasta on Rõngu Rahvamajas ümber kilekoti tolmuimejaga tühjaks imeda

kohtlemise, vaimse, füüsilise või kuulutatud puhkpilliaastaks, sest Rõngu ja puhus masinast õpilaste poole tuult

seksuaalse vägivalla ohvriks. Teisiti pasunapoisid peavad oktoobris kiirusega 150 km/h. Energiakeskuses võis

öelduna saab ohvriabi iga inimene, kellele tegutsemise 135. aastapäeva. 07. mail käis vaadata ja läbi katsetada kõik interaktiivsed


RÕNGULANE

eksponaadid, millega ümber osati käia. Kõigile oli see päev meeldejääv ja tore kindlus, hiljem aga laululava. Siis me

Kõige toredam oli Eesti Kunstimuuseumis üllatus. Täname sportlasi, kes külastasid mängisime, sõime ja jõime natuke. Aga onu

ehk KUMU-s, mis avati 2006. aastal. Juba meie kooli ja tegid selle päeva põnevaks! Elmar rääkis, et Vooremäe sees olevat

hoone arhitektuur oli tähelepanu äratav.

peidus kulda.

Eriti vapustas maa-alune käik KUMU pea-

Liis Mardi, Mailis Zirk Lõpuks jõudsime Pühastesse. Seal

hoonesse. See oli kaheksakümnemeetrine

ja Kristel Laurits istusime vana poe ees ja jätsime kõigiga

tunnel, millel valged seinad ja laeks katuse-

hüvasti ning sõitsime igaüks oma rada pidi

aknad. Giidi juhtimisel tutvusime eesti

koju.

kunsti väljapanekuga 18. sajandist kuni

Suur tänu meie grupi juhtidele Märdile ja

tänapäevani. Rohkem avaldasidki muljet VIIES KLASS MATKAL

Raunole. Aga ka

varasema perioodi teosed. J. Köler oli

ajalooõpetajale Anne

maalil “Truu valvur” suurepäraselt tabanud

Foto: Anne Leppik

Leppikule, kes meile selle

lapse ja koera sõpruse ning ühtekuulu-

matka organiseeris.

vustunde. K. Raua “Puhkus rannikul”

Lõppude lõpuks oli see

rõhutas eestlaste seotust looduse ja ürgse

ikkagi vägev matk. Eriti

eluga.

meeldis kõigile onu Elmar

Kaasaegsest kunstist pälvis tähelepanu

Maasiku juures. Täname

pudelitest ja peeglist moodustatud

Elmar Maasikut ja Maie

püramiid. Pudelitele oli kirjutatud

Looti, et nad meid vastu

„Nonalcoholic Vodka“. See pani mõtlema

võtsid.

imelikele asjadele, nagu kofeiinivaba kohv,

Kõigile meeldis matk ja

alkoholivaba õlu ning nende tarbimise

seda võiks mõni teine

vajadusele. Paljud tööd taunisid ühiskonna

kordki teha.

erinevaid probleeme. Lisaks kunsti

uurimisele saime sõita Baltimaade suurima

Diana Arras, Kati Kõiv,

liftiga.

Tarvo Leesik, Indre

Paar tundi linna peal kõhtu orjates

Leppikus

möödusid lennates ja enne kui arugi saime, Rõngu Keskkooli 5.

astusime juba Eesti Draamateatrisse.

klassi õpilased

Etendus „Rahauputus“ oli tõeliselt naljakas

ja väsitava päeva järel oli mõnus naerda.

Oleks vaid selliseid emotsionaalselt ja

ÜRITUS ,,KES

vaimselt rikastavaid reise rohkem!

ELAB VEES?” MEIE

Matkast osavõtjad

KOOLIS

Kady Põldmaa ja Leila Kroonberg

Rõngu Keskkool, 9. b klass Reede, 12. mai hommikul kogunesime

koolimaja juurde, et täpselt kell kaheksa

alustada matka koos klassikaaslaste ja

TÄHISTASIME EUROOPA PÄEVA õpetaja Anne Leppikuga.

Meie esimene peatus oli Koruste

Euroopa päeval, 9. mail, külastasid Rõngu Raamatukogus, kus meid võttis vastu

Keskkooli suusatajad Jaak Mae, Kaspar raamatukogu juhataja Maie Loot. Ta rääkis

Kokk, Piret Pormeister ja treener Jaanus meile maalikunstnik Elmar Kitsest ja luges

Teppan. Nad rääkisid enda spordikarjääri luuletuse “Saapad”, mis oli Elmar Kitsele

algusest, sellest, kus koolis nad käisid ja pühendatud. Veel rääkis raamatukogu

kus saavutasid esimesed tulemused. Meil juhataja Maie meile Kusta Toomest. Kui

kõigil oli võimalus küsida nendelt hakkasime edasi minema, läks ühel poisil

sporditeemalisi küsimusi. Samuti oli kõigil ratas katki, meie grupi juhil Rauno Leesikul

õpilastel võimalik saada autogramme ja ei õnnestunud seda kuidagi parandada,

tublimad suusatajad meie koolist Laura

Puurits, Kaur Kivistik, Leila Kroonberg,

Allan Riim ja Kenneth Ottas said end koos

nendega pildistada.

kuid üks sõbralik mees laenas Indrele oma

ratta ja matk jätkus.

Edasi läksime vaatama mälestuskive, mis

olid Juka teeotsas. Need olid pühendatud

Elmar Kitsele, Kusta Toomele ja Aleksander

Lättele.

Siis sõitsime Linajärve äärde, kus elas

Elmar Kits. Linajärv oli peegelsile. Vanasti

leotati selles järves linasid, sellepärast ka

säärane nimi.

Järgmine peatus oli Elmar Maasiku

kodumuuseumis. Kodu-uurija Elmar

Maasik näitas meile Esimesest ja Teisest

maailmasõjast pärit asju, mis ta ise oli

leidnud. Onu Elmar rääkis igast asjast väga

huvitavalt. Hiljem tegime onu Elmari tiikide

vahel lõket ja grillisime viinereid.

Proovisime ka Saksa ohvitseri mundrit ja

mütsi ning relva kanda ja tegime kogu selle

varustusega pilti. Proovisime veel ka

kiivreid ja mängisime sõdureid. Siis tehti

meist uuest pilti, kui meil kiivrid peas olid.

Ent siis läksime vaatama vendade Voitkade

punkrit, mis oli kahjuks õhku lastud.

Seejärel läksime Pikasilla metsa, kus kõik

leidsid padruneid ja mürsutükke. Mõned

leidsid isegi laskmata padruni.

Meie järgmine peatus oli Vooremäel ja onu

Elmar tuli ka kaasa. Ta rääkis Vooremäest

väga huvitavalt. Seal olevat kunagi olnud

5

09.05.2006 toimus meie koolis

keskkonnateemaline üritus ,,Kes elab

vees?”

Peale lõunat kogunesime koolimaja ette.

Meid jaotati kahte rühma. Ühes rühmas olid

vanemad õpilased ja teises rühmas

nooremad.

Me uurisime kooli tiigi vett. Mõõtsime vee

temperatuuri, mis oli 17 kraadi. Veel

püüdsime kahvaga veest veeloomi ja

putukaid. Poisid leidsid ka kaks konna.

Meie rühm leidis vesikirbu ja kaks

veeputukat, keda me ei olnud varem

näinud.

Pärast läksime vaatama, kuidas kala

puhastada. Uurisime neid nii seest kui

väljast. Meie rühma kala oli priske. Kala tuli

lahti lõigata kõhu alt. Näha oli kala süda,

sapipõis ja muud elundid. Meie kooli

juhataja näitas, kuidas on kergem kala

puhastada.

Mulle meeldis see päev väga. Selliseid

üritusi võiks veel tulla. Saime uusi teadmisi

veeputukatest ja praktilisi teadmisi

kokandusest.

Elina Karro

Valguta Lasteaed- Algkool, 4.klass


6

RÕNGULANE

KALARETK

teravilju ja püüdsid neile õigeid nimesid hoolivamad ja hea väljanägemine läheb

anda. Klassiruum oli nagu leivatehase neil e ka rohke m ko rda. Liikum iseg a

6. klass käis teisipäeval, 9. mail Pühajärve infotuba igaühe pilgu jaoks oli midagi püütakse laste tervist parandada. Kool

ääres kalal. See üritus toimus "Veenädala" huvitavat üles seatud. Tahvli ees seisis ko rr al da b ro hk es ti ma tk u, ke ha li se

raames ja organisaatoriks oli õpetaja Eha uhkes asendis vanu aegu meenutav sügav kasvatuse tunde on nädalas ametlikult 2,

Jans. Me ainult ei kalastanud, vaid võtsime leivaastjas. Hoides käes suurt leivalabidat, kuid laste tervise huvides toimub neid

ka teeäärsetest jõgedest ning kraavidest tutvustas koolijuhataja Lea Pung vanu koolis poole rohkem. Tervisepäeva lõpus

muda ning uurisime, kes seal elavad. leivategemise võtteid, õpetaja Valve Laas sai iga õpilane hinnata, kui tervislikult ta

Mudast leidsime vesikahke, vesiämblikke ja andis näpunäiteid siinsetest leiva söömise toitub ja kas ta liigub piisavalt palju.

muid väiksemaid mutukaid. Kokku uurisime tavadest. Pere Leib oli maitsmiseks toonud

muda kolme väikse veekogu ääres, mis jäid mitmeid erinevaid leivapätse ja neid Rõõmsa moega 6. klassi poiss Tero

meie marsruudi sisse.

degusteerides selgitasid lapsed välja oma Suomalainen on siin juba teist korda ja tema

Peamine eesmärk oli siiski kalastamine. maitselemmikud. Valguta lastele meeldis arvates on siinne elu hoopis teistsugune.

Koht, kus me õngitsesime, oli väga ilus - enam teraleib, külalistele Soomest aga Päevad on kõigi jaoks olnud põnevad ja

väike lõkkeplats ja kiik. Kiikuma tahtsime peenleib. vaheldusrikkad. Temale jäid silma meie

me minna kogu aeg ning õpetaja pidi meid Kooli alumisel korrusel tegeles suur

ikka ja jälle ära kutsuma. Kala püüdsime hulk õpilasi Valio piimatoodete

väikesel poolsaare moodi eraldatud alal, maitsmise ja hindamisega. Laeva

millele pääses silla kaudu. Püüdmiseks Meierei oli kohale toonud hulganisti

kasutasime õngesid, mille poisid olid kaasa lastele sobilikke tooteid ja püüdis

võtnud. Kalaõnne oli üsna palju. Kogu kõige pakutava kohta laste arvamusi

kamba peale saime kaheksa kala. ja maitseelamusi teada saada.

Enamuse neist lasime tagasi vette, sest Töölehtede abil uurisid lapsed piima

neist hakkas lihtsalt kahju.

koostist ja tähtsust inimesele.

Tagasiteel käisime jõe ääres, kus meile End põnevast melust lahti rebinud,

näidati ühte eset, millega saab vaadata jõe suundusin külalisi usutlema.

läbipaistvust. Pärast seda läksime bussi ja Mustajärve kooli juhataja Timo-Pekka

sõitsime koju. Selleks ajaks oli ilm juba Riihioja kiitis Valguta kooli

lämmatavalt palav ja bussiga sõitmine leivatöötuba ja lisas, et neil leiva

vaevaline. Oli meeldejääv ja põnev olemasolu nii suure tähelepanu all ei

ennelõuna. Raske oli taas koolipinki istuda. ole, Soome laste koolitoit aga küll.

Väga tähtis on erinevate juurviljade Vasakul T.-P. Riihioja ja V.Laas leivateemaga

tegelemas

Anna-Liisa Eensalu olemasolu, koolitoit peab olema

Rõngu Keskkool, 6. klass mitmekesine ja iga lõunasöögi

juurde lisatakse kindlasti PIIM. Keelatud on

talude vananenud väljanägemine ja

koolidesse tuua nn rämpstoiduahvatlusi.

kaupade odavad hinnad, mis lausa ostma

SOOME SÕBRAD MUSTAJÄRVE Lastele püütakse kindlaid toiduharjumusi

ahvatlevad. Uute kogemuste ja sõprade

6-KLASSILISEST KOOLIST õpetada ja sellesse kaasatakse ka

pärast tahaks ta veelgi siia tulla.

vanemaid. Koolijuht pidi kahjuks lisama, et

T.-P. Riihioja oli seekord Valgutas 16 õpilase

...külastasid aprillikuu lõpus Valguta kooli. laste toiduharjumusi mõjutab kodune

ja 10 lapsevanemaga. Kaasas oli ka kooli

Päikesepaistelisel jürikuu 26.päeval toitumine ja seal on mitmeid puudusi. Peres

kokk, kes erilise hoolega jälgis meie

pakatas kooli pargialune linnulaulust ja ühise laua taga söömise traditsioon hakkab

toitumistavasid ja leidis ehk midagi

klaarist jahedus est. Aga majas kihas kaduma. Ühise toiduaja puudumist pidaski

õpetlikku kaasagi viia. T.-P. Riihioja oli

elurõõmus koolipere hoopis teistmoodi kui ta kõige suuremaks probleemiks. Eks see

siinkandis juba mitmendat korda ja pidas

tavali stel päevadel. Elevust tekitas mure ole meilgi. Koolilaste tervis on sealgi

väga positiivseks, et suhted on pidama

tervisepäeva tähistamine ja rõõm jagada probleemiks. Vale toitumine ei anna jõudu,

jäänud - juba tuntakse üksteist ja nii on

külalistega oma koolielu tavasid. tekitab väsimust ja ülekaalulisust. Seda

üheskoos kergem ka tulevikuplaane teha.

Teise korruse klassiruumi leidsin leivalõhna välja öeldes viitas

Mõlemad koolijuhid kinnitasid, et ees ootab

järgi. Avanud ukse, jäi mu vaateväljale T. - P. R i i h i o j a k a o m a õ p i l a s t e l e .

mitmeid ühiseid ettevõtmisi.

uudistavate nägudega noortest pungil Kaaluprobleeme esineb Soomes rohkem

klassiruum - kõik uurisid parasjagu meie poiste seas, tüdrukud on enda suhtes

Sirje Kruusel

Rõngu GLOBE teatab

Käesoleva aasta aprillikuu oli kuiv. Rõngu sai ainult 19 mm sademeid, nende hulgas 2 mm lumevett. Kuu algus oli pilvine ja 6. ja 7. aprillil

sadas veel lund. Teine ja kolmas dekaad oli päikseline. Iga päev oli näha päikest. Ööd olid suhteliselt jahedad. Öökülmad lõppesid alles 25.

aprillil ja kuu lõpupäevad olid soojad. Päevased õhutemperatuurid kerkisid siis üle 15°. 29. aprillil kuuldi esmakordselt kägu. Aprilli keskmine

õhutemperatuur oli 6,05°, mis vastab viimase 10 aasta keskmisele aprillikuu õhutemperatuurile. Aprillikuude keskmised õhutemperatuurid

viimasel 10 aastal on näha alloleval diagrammil.

Kokkuvõtte koostas Helen Kopli

Aprillikuu keskmiste õhutemperatuuride käik ja

sademete hulk

mm, t

14

12

10

8

6

4

2

0

mm

1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112131415161718192021222324252627282930


12

10

8

6

4

2

0

t

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

t


ASJALIK ÕPPEPÄEV

Peale aastaaruannete valmimist tekkis üks mõtteraas: mis oleks, kui läheks ja vaataks,

kuidas töötavad kolleegid teistes raamatukogudes. Nii sai peagi teoks üks kogemuste

vahetamise päev. Esimene sihtkoht oli Puka raamatukogu, kus uued ruumid saadi viis

aastat tagasi. Asukoht kenasti teiste oluliselt tähtsate asutustega ühes majas,

sisekujundus kena. Siis algasid need erialased küsimised-kostmised. Loomulikult oli

meeldiv vahetada kogemusi üle 20 aasta oma tööd tegeva inimesega, juhataja Ene

Markoviga, kelle töö tunnistati 2002. aastal Valgamaal parimaks. Kuulsime, et maakond

kasutab raamatukogunduslikku programmi Riks. Arvuteid jätkub lugejatele ja töötajale,

raamatuvaramu kenasti lugejate soovi järgi seatud.

Järgmine peatus oli Puka Kunstikoolis. Näha kaunist kunsti ja selle õppimise võimalusi

oma tööd tundvate inimeste juhendamisel oli tõesti inspireeriv. Tõdesime, et mõtted ja

ideed on sarnased meie muusikastuudioga. Ikka oli veel midagi küsida ja vaadata. Tore, et

igas vallas on noortele omad võimalused.

Järgmine peatus oli Pühajärve raamatukogus, mis asub hoopis Sihval. See raamatukogu

oli mullune Valgamaa parim, juhatajaks Ly Haaviste. Arvutilaenutusele minnakse üle

järgmise aasta algusest. Ajakirju ja ajalehti on tellitud 50 väljaande ümber. Aga siin on ka

kaks töötajat, mis muidugi annab rohkem võimalusi: kahasse kooliga tehakse

näitemängud, on koostatud mitmeid almanahhe ja trükiseid.

Tõdesime veelkord, et raamatukogud on justkui sarnased kogu vabariigis: lugejad,

kirjandus ja arvutid. See, milline iga raamatukogu ikka tegelikult on, sõltub inimesest, kes

seal töötab ja millise imidþi ta raamatukogu sees ja selle ümber loob. Mälestuseks meie

külaskäigust ulatas Sirje Kruusel võõrustajatele Rõngu kiriku raamitud foto ja Einar

Maasiku personaalbibliograafia Rõngu raamatukogu poolt.

Reisi lõpetasime Pühajärve Tervisekeskuses. Sirje Kruusel tõdes, et ka meie valla

raamatukogude töö on päris heal tasemel, võrreldes oma maakonna teiste

raamatukogude tööde-tegemistega. Sellekohase analüüsiva materjali Rõngu valla

raamatukogude arvulistest näitajatest oli ette valmistanud Tartu maakonna

keskraamatukogu juhataja Hele Ellermaa. Muidugi oli hea meel, et meiega rahul ollakse.

Positiivset edaspidiseks soovis meile ka vallavanem Aivar Kuuskvere.

RÕNGULANE 7

Laine Meos

Rõngu Raamatukogu juhataja

SÜNNID !

„Kui esimene beebi esimest korda naeris,

purunes naer tuhandeks killuks.

Need lendlesid kõik laiali

ja nii tekkisidki haldjad.“

(Sir J. M. Barrie)

ANETE-LIIS UIBO

sünd. 16.04.2006

MERIBEL FOMKIN

sünd. 03.05.2006

Naerdud on naerud ja nutetud nutud,

lauldud on laulud ja räägitud jutud;

mis oli, see oli uut enam ei tule.

Jumal kustutas teelise laterna tule.

(V. Osila)

MÄLESTAME !

SALME ROHTMETS

06.12.1921 - 29.04.2006

Koruste küla

LAINE PÄEVLOO

13.11.1931 - 30.04.2006

Lapetukme küla

EMADEPÄEV TEEDLAS

Pühapäeval, 14. mail oli kõikide emade

päev. Teedla lapsed õppisid selleks

päevaks selgeks laulud, tantsud ja

näidendi “Lumivalgeke ja neli pöialpoissi”.

Tublideks näitlejateks olid Paula, Angela,

Piret, Ardo, Karla, Brandon ja Tauri. Peale

eeskava said kõik proovida klaasimaalimist,

mida õpetas Ene Tamm.

Valmisid väga kaunid vaasid ja vitraaþid.

Suur aitäh ka Anti Mehisele, kes toetas

üritust helitehnikaga. Vaatamata vähesele

osavõtule kujunes emadepäeva

pärastlõuna sisukaks ning meeldivaks.

Piret Terve

Teedla Seltsimaja juhataja

EMADELE RÕÕMUKS

Laupäeval, 13. mail tähistasime Koruste

raamatukogus emadepäeva. Ilm juhtus

küll väga ilus olema, kuid sellele

vaatamata tuli kohale nii emasid kui lapsi.

Rõõm oli näha ja kuulda, et Koruste külla

tuleb muusikategijaid juurde. Mikk ja

Mirjam Pedaja mängisid süntesaatoril

mitu ilusat lugu. Alis Laan laulis

hingeminevaid laule emadele ja emadest.

Mikk luges mitu ilusat luuletust.

Aitäh nii esinejatele kui ka kohaletulijatele!

Maie Loot

Koruste Raamatukogu juhataja

ÕNNITLEME !

Igaühele antud oma päevade jada,

jäta meelde vaid kaunimad neist.

Käi lõpuni rõõmsana elurada,

sest see pole korduv kellelgi meist.

(E. Kõrvits)

87 LUDMILLA MARAROVA 20.06

84 LINDA SEPP 29.06

82 HILJA KUTSAR 14.06

ENDEL STAMM 16.06

OLGA GRÜNBERG 18.06

81 MARIA MÄRTOVSKAJA 11.06

ENDLA SEMJONOVA 23.06

80 LYDIA METSVAHT 02.06

AINO KARAMA 04.06

LAINE KORK 21.06

75 HELGI ARAK 21.06

70 ANNA RUUSE 04.06

AIME PUKK 07.06

65 ELVE MÕTTUS 13.06

SILVI TÄHE 15.06

EERIKA HIIEMÄE 15.06

TIINA KURM 21.06

EHA KIVISIKK 26.06

60 MARJE PENT 02.06

MARI JANTSUS 14.06

PJOTR OTSUPOK 18.06

55 MAIRE JUHKAM 11.06

50 VALLI PETTAI 02.06

TIIU ANNUK 05.06

SIRJE VAIKSAAR 16.06

VÄÄRTEOD

PoLITSEI TEATAB:

Liikluseeskiri LE

Liiklusseadus LS

Alkoholiseadus AS

Tubakaseadus TS

Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seadus

1. 07.05.2006 kella 18.30 ajal Rõngu vallas

Valguta külas Keskuse 2 kuuride juures

sõimas Kalju Evet roppude sõnadega,

millega rikkus avalikku korda ja Eve rahu.

2. 08.05.2006 kella 15.45 ajal Rõngu vallas

Kapta talu ümbruses Meinhard-Arkadi

koerte omanikuna ei olnud välistanud oma

koerte välja pääsemist piiratud territooriumilt,

mille tagajärjel koerad pääsesid

hulkuma.

3. 11.05.2006. kella 13.15 ajal magas

joobnud olekus Kuldar avalikus kohas

Rõngu vallas, Jõhvi-Tartu-Valga maantee

164 km maanteekraavis. Mees viidi

kainenemisele.

4. 12.05.2006 kella 12.05 ajal juhtis Endel

jalgratast alkoholijoobes Rõngu vallas

Rõngu alevikus Viljandi maanteel.

12.05.2006 kella 13.40 ajal viibis Heino

alkoholijoobes avalikus kohas Rõngu

alevikus Rõngu turul.

KURITEOD

1. Ööl vastu 30.04.2006 käidi vargil Rõngu

vallas Uderna külas Osvald'i

majapidamises ja varastati autodest kütust

ning lõhuti kaks auto rehvi. Kahju

selgitamisel.

Priit Kotkas

Konstaabel


8

APRILLIKUU RISTSÕNA

PAREMALE: 1.Lauljatar (eesnimega).

11.Usund. 12.Tallinna Loomaaia vapiloom.

15.Imaginaarühik. 16.Vald ja alevik Tartumaal.

22.Maailmakarikas. 24.Kena. 25.Seatina.

27.LAHENDUS. 32. Veelind. 33.Kalade

ujumiselund. 34.Pikkusühik (lüh.). 35.Jõgi

Itaalias. 36.Kalapüügivahend. 39.Kala. 41.ETV

saade. 42.Mahuühik (lüh.). 43.Vankriosa.

44.Küttekeha. 46.Terbium. 47.Siimens (lüh.).

48.Elukutse. 50.Vene lennuk. 51.Leida Sibul.

52.Teatmeteos. 54.Näo osa. 55.Siiri Sisask.

57.Suurvõistlus. 58.Haava jälg.

ALLA: 1.Euroopa Liidu poliitik (eesnimega).

2.Lapsevanem. 3.Lõunalaius. 4.Suur imetaja.

5.Eesliide (sees-, sisse-). 6.Rooma number.

7.Raadius. 8.Audio-video. 9.Jood.

10.Raskusühik (lüh.). 13.Looduskaitse. 14.Eesti

Vabariik. 17.Õitsev taim. 18.Vene lennuk.

19.Salme Susi. 20.Meteoriidikaatrite asukoht

Põlvamaal. 21.Kaksikvokaal. 23.Maa kaaslane.

25.Postkast. 26.Ilmar Padar. 28.Kala. 29.Eitus.

30.Rahvamaja. 31.Spordiala. 34.Kalju Hermann.

35.See, millele kirjutatakse. 37.Pindalaühik.

38.Teravili. 39.Põlismets. 40.Võrtsjärve suubuv

jõgi. 45.Atmosfääri olek. 49.Tsentner.

53.Euroopa meister (lüh.). 55.Umbes.

APRILLIKUU RISTSÕNA

LAHENDUS - KEVAD TULEB

RÕNGULANE

01.06.2006

Lastekaitsepäev

Valguta Raamatukogus

02.06.2006 kell 19.00

Noorteõhtu

Valguta Seltsimajas

Rõngu Keskkooli

kooliaasta pidulik lõpetamine

Rõngu Keskkoolis

05.06.2006

A.Kaalep 80 sünnist

Teedla Raamatukogus

10.06.2006 kell 16.00

Konstantin Pätsi limusiini visiit

Rõngu alevikus

14.06.2006 kell 10.00

Leinapäev

Rõngu vabadussamba platsil

kell 11.00

Leinapäev

Palupera raudteejaamas

17.06.2006 kell 21.00

Jaanituli

Esineb Konguta kapell

ja Valguta näitetrupp

Teedlas

KUHU MINNA, MIDA TEHA

21.06.2006 kell 16.00

Rõngu Keskkooli lõpuaktus

põhikooli lõpetajatele

Rõngu Keskkoolis

21.06.2006

Suvega jaani

Koruste küla

22.06.2006 kell 16.00

Rõngu Keskkooli lõpuaktus

keskkooli lõpetajatele

Rõngu Keskkoolis

kell 20.00

Jaanituli

Valgutas

23.06.2006 kell 11.00

Võidupühajooks

Hiugemäel

Võidutule viimine küladesse

kell 20.00

Jaanituli Hiugemäel

Esinevad isetegevuslased.

Unistused merest

tantsurühm „Hopson“ esituses.

Jaanituli süüdatakse kell 22.00

Tantsuks Tuulelõõtsutajad.

JÄLGIGE REKLAAMI!

TEADAANNE

Respom Auto OÜ otsib oma kollektiivi

autoremondi lukseppi ja abitöölisi.

Töökoht Elvas. Info tel: 5650 3833,

margus@respom.ee,

respom@respom.ee

Kasumetsa küttekontor

müüb küttepuid

kojutoomisega.

Tel: 734 9800, 529 2305

RÕNGULANE

VALLA INFOLEHT

koostaja Kunnar Lätti

toimetaja: Silvia Rõõmussaar, tel. 731 4480

e-mail: silvia@rongu.ee

a

Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 13 .juuniks

avaldamiseks sama kuu väljaandes.

Järgmine ajaleht Rõngulane ilmub 30. juunil 2006.

küljendamine, kujundus ja trükk:

tel. 736 2046, fax 736 2044

alfaprint@alfaprint.ee, www.alfaprint.ee

1. klassi astumiseks võetakse dokumente

vastu kuni 20. juunini 2006

Vajalik:

lapsevanema avaldus

(saab kirjutada koha peal),

1 foto,

sünnitunnistus,

tervisekaart

10. klassi astumiseks saab esitada dokumente

26. ja 27. juunil 2006 kella 9-st 14-ni

Vajalik:

õppimaasuja avaldus

2 fotot

põhikooli lõputunnistus

9.klassi tunnistus

tervisekaart

Peale dokumentide esitamist toimub samadel kuupäevadel vestlus

õppimaasujatega.

10. klassi vastuvõetute nimekiri avalikustatakse kooli kodulehel

www.rongu.edu.ee 28. juunil 2006.a.

MAIKUU MATKAPÄEVAD VAPRAMÄE-VELLAVERE-VITIPALU

SIHTASUTUSES

Laupäeval 27. mail 2006. a.

algusega kell 12.00 TITEMATK VELLAVERES.

Ootame emasid-isasid beebide ja väikelastega, kellele meeldib sõita vankritega ja kes ei pelga

metsa- ja külateid. Kavas laulumängud Vellavere loodusmaja ees ja matkamine Vellavere

külamaastikul. Kogunemine Vellavere loodusmaja parklas. Matka kestus 2-3 tundi. Retkejuhid

Triinu Pertels ja Minni Oras. Vajalik registreerumine tel 5254172, 56458207

Kaasa: tekike murul istumiseks, vanker või jalutuskäru lapsele, süüa-juua. Osavõtutasu: 25.-

krooni vankrilükkaja.

Triinu Pertels, VVV SA

More magazines by this user
Similar magazines