Juuni 2009 - Rõngu Vald

rongu.ee

Juuni 2009 - Rõngu Vald

NR 46 (121) (123) JUUNI aprill 2009

valla infoleht

tiraaž 1300

Rõngu Keskkooli 12. klassi lõpetasid: (esireas vasakult) Triin Mardi, Reelika

Kruuda, Epp Venski, Maris Hrenova, Karmen Pikk, (teises reas) Kady Põldmaa,

Merit Kaeramaa, klassijuhataja Merike Luik, Kristi Kull, Silva Hämäläinen,

(kolmandas reas) Olari Treial, Germo Peerna, Mart Könn, Martin Lukk, Mart

Viljaste, Karl-August Lehis, Taavi Pakut, pildilt puudub Helen Patsula.

Rõngu Keskkooli 9.a klassi lõpetasid: (esireas vasakult) Kerli Koni, Britta Luts,

Marii-Heleen Hämäläinen, Siiri Russak, Meeli Nurmetu, Marit Zirk, (teises reas)

Taimar Parts, Toomas Solovjov, Anu Sarnit, Anna-Liisa Eensalu, klassijuhataja

Celia Arras, (kolmandas reas) Anders Hutrof, Urmo Kuusk, Jüri Väljaots, Tauri

Tiido, Karla Saaremäe, Imre Jõgiaas, Marek Tiido, Toomas Hunt.

Valguta Lasteaed-Algkooli lõpetasid: (vasakult) Janno Väärsi, Ave Kriisa,

klassijuhataja Lea Sinisaar, Kristina Koni, Dauri Lepa, Külli Silland, Kaarel-Paulus

Kaeramaa, Robert Kuus, Martin Viksi, Brandon Ütt, Mirjam Hrenova.

Rõngu Keskkooli 9.b klassi lõpetasid: (esireas vasakult) Merilin Mäe, Kerttu

Treial, Kadri Jürjens, Sirle Juurmets, Kai Silland, Mirko Klopets, õpetaja Erle Mägi.

(teises reas) Innar Viksi, Katre Peri, Marit Külv, Silver Eensalu, Jaagup Repän,

(kolmandas reas) õpetaja Eha Pluk, Rauno Merjel, Märt Luik, Andrei Kolevatov,

Jaan Sõrra, Aivo Zirk, Ivar Kallejärv.

Lõbusaid hääli on alevi vahel,

Kodudest lapsi kui kooliteel käib.

Kordub siin eluloo rahutu ahel,

saatjate naeratus siiras ja hea.

Rõngu Lasteaia lõpetasid: (esireas vasakult) Eva Maria Utso, Laura Marleen

Keem, Kadri Vassila, Angelica Ülper, Hannaliis Soo, Enriette-Liset Paks, Ingrid

Pehter, Kertu Kork. (teises reas vasakult) Enar Djukov, Kurmet Paurson, Timo

Paas, Marttis Laks, Markus Tulf, Mait Mägi, Rein Jürimaa, Raido Hurt.

PALJU ÕNNE KÕIGILE

LÕPETAJATELE!

Uno Sinemäe


VALLAVALITSUSES

Istungitel otsustati:

1) Väljastada ehitusload: Maimu Suuderile

ehitise püstitamiseks aadressil Rebase

kinnistu, Kõduküla külas; Rõngu Aed

AS-le ehitise püstitamiseks aadressil Tamme

Õunahoidla kinnistu, Kõduküla külas; Kristel

Hallerile ehitise püstitamiseks aadressil

Männituka 6, Kalme külas; Vello Rehmele

ehitise rekonstrueerimiseks Lossimäe külas.

2) Väljastada kasutusload: OÜ Jaotusvõrk

poolt püstitatud rajatistele „Kubja

alajaamapiirkonna pingeprobleemi

lahendamine“ Rannaküla külas ja „Piigandi

suurfarmi elektrivõrguga liitumine“ Piigandi

külas.

3) Sõlmida Geobaltica OÜ-ga lepingud

Rõngu valla jäätmehoolduseeskirja

uuendamiseks maksumusega 2100 krooni ja

Rõngu valla jäätmekava ajakohastamiseks

maksumusega 22 420 krooni.

4) Maksta ühekordseid toetusi seitsmele

isikule kogusummas 6841 krooni.

5) Lubada viis erandit korraldatud jäätmeveo

tühjendussageduste osas kuni 31. maini

2011. a.

6) Lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks

kaks kinnistut kuni 31.maini 2010.a.

7) Anda üks nõusolek konteineri

ühiskasutuseks korraldatud jäätmeveol kuni

31. mai 2011. a.

8) Väljastada kirjalik nõusolek Kaidi Kivistöle

väikeehitise püstitamiseks aadressil

Rabasoo, Valguta küla.

9) Väljastada projekteerimistingimused:

Roomet Vingelile reovee kanalisatsiooni

ja puhastite projekteerimiseks aadressil

Lääne talu, Rannaküla küla; AS-le EVR

Infra Uderna teeäärse ooteplatvormi projekti

koostamiseks. Ehitise aadress on Kalme küla

Tartu-Valga 455,3-459,6 km; Rein Peedelile

baarihoone rekonstrueerimiseks aadressil

Puiestee 8 Rõngu alevik; MTÜle Elva

Jahilaskeklubi Elva Tervisespordikeskuse

jahilasketiiru puhkemaja ja kohtunikemaja

rekonstrueerimise projekti ning puurkaevu

projekti koostamiseks.

10) Kooskõlastada Eesti Energia Võrguehitus

AS poolt koostatud „Rõngu Mahl

AS elektrivõrguga liitumise projekt Rõngu

alevikus“ töö ja väljastada Jaotusvõrk OÜ-le

ehitusluba ehitise püstitamiseks.

11) Kooskõlastada Akvalius OÜ poolt

koostatud „Emajõe ja Võhandu jõe

valgala veemajandusprojekt; Emajõe

alamprojekt osa 5 Rõngu aleviku vee- ja

kanalisatsioonitorustikud“ töö ja väljastada

ehitusluba Arco Ehitus OÜ-le Rõngu aleviku

kanalisatsioonitorustike ja külmaveetorustike

ehitise laiendamiseks.

12) Kooskõlastada Eesti Energia Võrguehitus

AS poolt koostatud „Promens AS

elektrivõrguga liitumise projekt Rõngu

alevikus“ töö ja väljastada ehitusluba

Jaotusvõrk OÜ-le ehitise püstitamiseks

aadressil Rõngu alevik.

13) Jagada Maimu Pehteri Laegasmäe

katastriüksus alljärgnevalt: Laegasmäe-

Tilga küla – maatulundusmaa; Tuka- Tilga

küla – maatulundusmaa; Aasa-Tilga küla

– maatulundusmaa; Lossimäe-Vilsi tee L3 -

Tilga küla – transpordimaa.

21. Kinnitada Rõngu vallas Kirepi külas

asuva hoonestamata Savi kinnistu avaliku

suulise enampakkumise võitjaks Üllar

Kaaveri pakkumus hinnaga 27 000 krooni.

22. Sõlmida töövõtuleping Akvalius OÜga

Tartu maantee kõnnitee lõigus Tartu mnt 2

kuni Jaani tn tööprojekti koostamiseks.

VALLAVOLIKOGUS

28. mai volikogu istungist võttis osa 12

liiget.

Puudusid Ants Prüüs, Jaanus Peri, Haimar

Kallas

Otsustati:

1.Taotleda Rõngu valla munitsipaalomandisse

maa-ala sihtotstarbega sotsiaalmaa

6,9 ha aadressil Motoraja, Tilga küla.

2.Seada isiklik kasutusõigus OÜ Jaotusvõrk

kasuks Kaera tänava maaüksusel Käärdi

alevikus 15 KV maakaabelliini rajamiseks,

remontimiseks, hooldamiseks, mis on vajalik

elektrivõrgu talituse tagamiseks.

3.Esitada Elva Linnavolikogule ettepanek

Rõngu valla Käärdi aleviku ja Elva linna vahelise

piiri korrigeerimise algatamiseks maakorraldus-

ja ehitusplaneerimisvajadusest.

4.Määrata volikogu järgmise koosseisu

liikmete arvuks 15.

5.Määrata volitatud isikuks, kellel on õigus

kontrollida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni

vastavust nõuetele vastavalt ÜVVKS

§ 11 lõigetele 2 ja 3, AS Emajõe Veevärk

töötaja Marko Lvov.

MAJANDUSLIKE HUVIDE

DEKLARATSIOONIDE ANDMETE

VÄLJAVÕTTED

Järgnevad majanduslike huvide

deklaratsioonid esitasid Rõngu vallavolikogu

ja vallavalitsuse liikmed korruptsioonivastase

seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000,

25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63,

387; 2003, 18, 108) paragrahv 14 lõike 5

alusel deklaratsiooni hoidjale – volikogu

poolt määratud komisjonile, kes avalikustab

need paragrahv 15 lõigete 3 ja 4 alusel.

Deklaratsioonide andmed avaldatakse

vastavalt korruptsioonivastase seaduse

lisana kinnitatud majanduslike huvide

deklaratsiooni vormi järgi:

I Üldandmed: 1. Ees- ja perekonnanimi;

2. Isikukood (ei kuulu avalikustamisele); 3.

Ametikoht; 4. Asutus (tööandja); 5. Ametipalga

aste ja ametipalk. II Andmed vara kohta:

6. Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse

kandmiseni ka ehitised ja nende osad,

deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused,

ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul

näidatakse ametiisiku osa selles):

otstarve, asukoha maakond, vald, linn,

kinnistuspiirkond, kinnistu number; 7.

Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid:

sõiduki liik, mark, väljalaske aasta; 8.

Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent,

liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus; 9.

Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). III

Andmed varaliste kohustuste kohta: 10.

Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele

isikutele, kui võla suurus ületab eelmise

kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni,

kui ametikohal ametipalka ei maksta:

võlausaldaja, võlajääk deklareerimise

ajal; 11. Muud varalised kohustused, mille

suurus ületab deklareerimise ajal eelmise

kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni,

kui ametikohal ametipalka ei maksta

(liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid

jms). IV Andmed muude tulude kohta:

12. Muud regulaarsed tulud (palk ja

lisatasud põhitöökohal, kui ametiisikul

puudub ametipalk, näidates nende suuruse;

kompensatsioonid, sh nõukogudest

saadavad hüvitised, nimetades nõukogu

ja näidates hüvitise suuruse; intressid;

pensionid; töövõtust ning teadus- ja õppetööst

saadavad tasud; autoritasud; muud tulud või

tuluallikad, näidates ära, mis liiki tuludega on

tegemist). [tulu suurust näitamata].

Deklaratsiooni hoidjale on laekunud järgmised

majanduslike huvide deklaratsioonid:

Rõngu Vallavolikogu liikmed:

1) LEILI JOMP. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korter

Rõngu alevikus. 7. - . 8. -. 9. Arvelduskontod

Swedbank ja SEB Pank AS, pensioni II

sammas. 10. -. 11. -. 12. Vallavolikogu liikme

hüvitis, pension, palk põhitöökohal.

2) KALJU PENNAR. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Lobjaku talu,

Rõngu vallas; suvila „Priit“ Rõngu vallas. 7.

Sõiduauto Ford Scorpio, 1989; UAZ 452 D,

1984. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto Swedbank

(1). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Vallavolikogu

liikme hüvitis, palk.

3) HILLAR VIKSI. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Põllumajanduslik

tootmishoonete maa, kinnistu

nr 1826604, Rõngu vallas; põllumajanduslik

tootmishoonete maa, kinnistu nr 2667904,

Rõngu vallas; maatulundusmaa, kinnistu nr

610004, Rõngu vallas; põllumajandusmaa,

kinnistu nr 242104, Rõngu vallas; põllumajandusmaa,

kinnistu nr 75504, Rõngu vallas;

maatulundusmaa, kinnistu nr 3425204,

Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu

nr 3101704, Rõngu vallas; põllumajandusmaa,

kinnistu nr 3101504, Rõngu vallas;

põllumajandusmaa, kinnistu nr 3104304,

Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu

nr 3104204, Rõngu vallas; põllumajandusmaa,

kinnistu nr 4173004, Rõngu vallas;

tootmismaa, kinnistu nr 3435104, Rõngu

TEADE!

Sotsiaalteenistuse juhataja puhkusel 01.07.2009-22.07.2009 ja 03.08.2009-14.08.2009;

Keskkonnateenistuse juhataja puhkusel 22.06.2009-07.08.2009;

Ehitus- ja majandusteenistuse juhataja puhkusel 15.06.2009- 03.07.2009, 10.08.2009-

21.08.2009 ja 21.09. 2009-25.09.2009;

Arenguteenistuse juhataja puhkusel 06.07.2009-31.07.2009 ja 05.10.2009-09.10.2009;

Vallasekretär puhkusel 06.07.2009-31.07.2009;

Vallavanem puhkusel 06.07.2009-31.07.2009;

Avatud on vallakantselei, info 731 4480.


vallas; tootmismaa, Rõngu vallas kinnistamisel;

korter kinnistu nr 2136604 Rõngu vallas;

korter kinnistu nr 3577603 Tartu linnas;

7. Sõiduauto Volkswagen, 1986; sõiduauto

Volkswagen, 1986; sõiduauto Volkswagen,

1993; sõiduauto Volkswagen, 1995; veoauto

GAZ, 1975; buss Fiat, 1996; veoauto

MAZ, 1990; buss SCANIA, 1985; veoauto

SCANIA, 1990; buss Mercedes-Benz, 1987;

buss Mercedes-Benz, 1999; vedukauto DAF,

1999. 8. OÜ Viksi osakapital 40 000 krooni.

9. Arvelduskontod SEB Pank AS (2), krediitarve

(1). 10. Andmed esitamata. 11. Hüpoteek

Eesti Vabariigi kasuks 283 970 krooni,

eluaseme laen 513480.15 krooni. 12. FIE

tulu.

4) HEINO LAKS. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Rõngu Vallavalitsus. 5. Andmed esitamata.

6. Elamumaa, Rõngu alevikus, Piiri 13. 7.

Buss Iveco, 1998. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto

Swedbank, tähtajaline hoius. 10. Ei

ole. 11.Ei ole. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis,

pension.

5) HILLAR HÄNILANE. 3. Vallavolikogu

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½

elamumaa, kinnistu nr 2023, Rõngu vallas;

½ elamumaa, kinnistu nr 8415, Rõngu

vallas; põllu- ja metsamaa, kinnistu nr 505,

Puka vallas. 7. Veoauto Volkswagen LT 45,

1989; pikap Ford-Ranger, 2003; sõiduauto

Volkswagen Passat, 2007, traktor T-25A,

1988. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto SEB Pank

AS. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Vallavolikogu

liikme hüvitis, AS Rõngu Aed, OÜ Viksi.

6) ANDRUS REILA. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. -. 6. Korteriomand

2136704 Valguta külas Rõngu vallas; kinnisasi

143004 Rõngu vallas, kinnisasi 514404

Rõngu vallas, kinnisasi 573304 Rõngu vallas,

kinnisasi 976004 Rõngu vallas, kinnisasi

2512504 Rõngu vallas, kinnisasi 2743304

Rõngu vallas, kinnisasi 2744104 Rõngu

vallas, kinnisasi 3103704 Rõngu vallas,

kinnisasi 3105604 Rõngu vallas. 7. Sõiduauto

Peugeot Partner 2,0 HDI, 2000; traktor

John Deere 7530, 2008. 8. AS Setra Mõis,

aktsiad, 861 tk, 1000, 861 000 krooni, OÜ

Kärss-Jorss osa, 1 tk, 40 000 krooni, 40 000

krooni. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS (2).

10. AS Nordia Finantse Estonia liisingleping

1 230 000 krooni. 11. Hüpoteek Swedbanki

kasuks 34 000 krooni, käendusleping SEB

kasuks 131 000 krooni. 12. Vallavolikogu

liikme hüvitis, AS Setra Mõis töötasu ja juhatuse

liikme tasu, OÜ Kärss Jorss juhatuse

liikme tasu.

7) JAANUS PERI. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ärimaa

kinnistu Valga mnt 4, nr 27283, Rõngu

vallas; 7. Sõiduauto Opel Omega, 1995. 8.

Ledin OÜ 100%, Rõngu Pagar OÜ 100%,

Ledin Holding OÜ 100%. 9. Arvelduskonto

Swedbank (1). 10. Ei ole. 11.Ei ole. 12.

Palk.

8) ANTS PRÜÜS. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Lõuna- Eesti Päästekeskus, Rõngu Vallavalitsus.

5. Palk 11 800 krooni ja lisatasu

2 000 krooni. 6. ½ elamumaa, kinnistu nr

247204, Käärdi alevikus, Rõngu vallas.

7. Sõiduauto Volkswagen Vento, 1994; 8.

Ei ole. 9. Arvelduskonto (1), krediidikonto

(1) Swedbank. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.

Vallavolikogu liikme hüvitis, Lõuna-Eesti

Päästekeskus töötasu.

9) PEETER KROONBERG 3. Vallavolikogu

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.

Elamumaa kinnistu nr 174740 Otepää

vallas Valgamaal. 7. Sõiduauto Volkswagen

Sharan, 2003. 8. AS KR Priit 50%, OÜ

E-Nael 25%, AS Nordveo 100%, Nordveo

halduse 100%. 9. Arvelduskontod SEB Pank

AS ja Swedbank. 10. Swedbank, suurus

märkimata. 11. Andmed esitamata. 12.

Andmed esitamata.

10) VELLO TATTAR. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½ elamumaa,

kinnistu nr 7559, Elva linnas; maatulundusmaa,

kinnistu nr 8581 Rõngu vallas;

põllu- ja metsamaa, kinnistu nr 956 Rõngu

vallas, põllu- ja metsamaa, ½ kinnistu nr

1593 Rõngu vallas. 7. Mahtuniversaal Ford

Transit 100, 1986; sõiduauto Honda CRW,

2007. 8. Tallinki aktsiad, 10 tk, 90, 900 krooni.

9. Arvelduskontod SEB Pank AS (1), Swedbank

(1). 10. Ei ole. 11. Tartu Maavalitsus

hüpoteek 297 932.-. 12. Pension, volikogu

liikme hüvitis, FIE tulu, Tartu Maakohus.

11) JÜRI ORUPÕLD. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamumaad,

kinnistu nr 995304, Rõngu vallas;

kinnistu nr 14908, Elva linnas; maatulundusmaa,

kinnistu nr 72731 Tamsalu vallas. 7.

Sõiduauto Opel, 2004, sõiduauto Toyota,

1990. 8. Täidetud ebaselgelt. 9. Arvelduskonto

SEB Pank AS (3). 10. Ei ole. 11. AS

SEB Pank hüpoteek 1 560 000. 00 krooni.

12. Vallavolikogu liikme hüvitis.

12) TEET RAUDSEPP. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Maatulundusmaa,

kinnistud nr 1904904, 3000204,

3000304, 3000404, 3000504, Rõngu vallas;

Vallasvarana Juka noorkarjalaut, Rõngu

vallas. 7. Veoauto ZIL, 1986. 8. -. 9. Arvelduskontod

Swedbank (2). 10. -. 11. Hüpoteek

Eesti Vabariigi kasuks 483 200 krooni.12.

Vallavolikogu liikme hüvitis, pension.

13) TIIT KOLLIST. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamu kinnistu

nr 4919 Rõngu vallas. 7.Ei ole. 8. OÜ

Waide osa 10 tk, 314200, 3 142 000 krooni.

9. Arvelduskontod Swedbank (1), Sampo

Pank (1). 10. Karl Paap 155 000.-, Sampo

Pank 370 656.-. 11. Ei ole. 12. Vallavolikogu

liikme hüvitis.

14) RENO LAIDRE. 3. Linnapea. 4. Elva

Linnavalitsus. 5. 24 500 krooni. 6. Korter

Tartu linnas, Aardla 9a 79510:039:005,

108/10000 kinnistust. 7.Ei ole. 8. Ei ole.

9. Arvelduskontod SEB Pank AS (1),

Swedbank (1). 10. SEB, eluasemelaen

16 456,88 EUR. 11. SEB Liising rendileping.

12. Elva Linnavalitsus, isikliku sõiduauto

ametisõitudeks kasutamise hüvitis.

15) HAIMAR KALLAS. 3. Valla-volikogu

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. -. 6. Kaks

korterit Käärdi alevikus Rõngu vallas; Tamme

Rõngu vallas; Raudtee maja 460 Rõngu

vallas. 7. Sõiduauto Audi, 1991; sõiduauto

Toyota, 1989; sõiduauto Hyundai, 2008. 8.

OÜ Terrax Varumine osakud 8 tk, 1000, 8

000 krooni. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS

(2) ja kaardikonto (1). 10. -. 11.-. 12. Andmed

esitamata.

16) SULEV KUUS 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6.

Maatulundusmaa, kinnistu nr 941604, Rõngu

vallas; maatulundusmaa, kinnistu nr 483104,

Rõngu vallas; maatulundusmaa, kinnistu

nr 2709204, Rõngu vallas; korteriomand,

kinnistu nr 2706904 Rõngu vallas; elamumaa,

kinnistu nr 718440 Otepää Jaani 2. 7.

Andmed esitamata. 8. Andmed esitamata. 9.

Arvelduskontod Hansapank (1) ja SEB Pank

AS (1). 10. Eesti Vabariik 93458.-, SEB Pank

AS 2 105 038.-. 11. Andmed esitamata.

12.Palk, renditulu, aktsiate võõrandamine.

Rõngu Vallavalitsuse liikmed:

1) ENE JOOSING. 3. Vallavalitsuse liige,

arenguteenistuse juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus.

5. 14 000 krooni, lisatasu 1000

krooni. 6. Elamumaa kinnistu registriosa nr

228304, Rõngu alevikus. 7. Ei ole. 8. SEB

II pensionisammas. 9. Arvelduskontod SEB

Pank AS (2). 10. Ei ole. 11. Õppelaenu

käendus (2), AS SEB Liising. 12. SA Uderna

Hooldekodu nõukogu liikme tasu.

2) ENE SÕBER. 3. Vallavalitsuse liige,

sotsiaalteenistuse juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus.

5. 14 000 krooni, lisatasu 1000

krooni. 6. Maatulundusmaa, kinnistu nr

2921, Rõngu vallas. 7. Sõiduauto Opel

Vectra Caravan, 2000; Audi A4 (ühisomand),

1995. 8. Pensionifond. 9. Arvelduskontod

SEB Pank AS (1) ja Swedbank (1). 10. Ei

ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole.

3) KAIDA VOOL. 3. Vallavalitsuse liige,

finantsteenistuse juhataja. 4. Rõngu

Vallavalitsus. 5. 16 800 krooni, lisatasu

1000 krooni. 6. Korter kinnistu nr 3866503

Tartu linnas, elamumaa kinnistu nr

2984404 Rõngu vallas (ühisvara). 7.

Sõiduauto BMW (ühisomand), 1992. 8.

Ei ole. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS

(2) ja krediitarve (1). 10. SEB Pank AS

30851,44 EUR. 11. Ei ole. 12. SA Rõngu

Hooldusravikeskus nõukogu liikme tasu.

4) TARMO RUDER 3. Vallavalitsuse liige,

ehitus- ja majandusteenistuse juhataja. 4.

Rõngu Vallavalitsus. 5. 14 700 krooni, lisatasu

1000 krooni. 6. Maatulundusmaa kinnistu nr

3244104 Rõngu vallas; maatulundusmaa

kinnistu nr 800941 Antsla vallas. 7. Sõiduauto

Volkswagen Passat, 2002; sõiduauto Audi

B4, 1993; 8. OÜ Koopaaru, 1 osak, 40 000

krooni, 40 000 krooni; SEB progressiivne

pensioni II sammas, 2682,294, 10 8912

krooni, 29752,8097 krooni. 9. Arvelduskontod

SEB Pank AS (2), järelmaksuarve (1),

kodulaenu arve (1), Swedbank (1), Sampo

Pank (1). 10. SEB Pank AS 40379,20 EUR.

11. SEB hüpoteek 1 599 000 krooni. 12. -.

Volikogu ja vallavalitsuse liikmed on kohustatud

pärast ametikohalt lahkumist kahel järgmisel

aastal esitama deklaratsiooni endisele

deklaratsioonihoidjale (korruptsioonivastase

seaduse § 13 lõike 3 järgi).

Hellat Mõttus ja Evald Mihkra ei ole esitanud

majanduslike huvide deklaratsiooni.

PÜSIVA TÖÖVÕIMETUSE JA

PUUDE EKSPERTIISI TEGEMISE

AEG ON KUNI POOLTEIST KUUD

Alates 1. oktoobrist 2008 muutus püsiva

töövõimetuse ja puude ekspertiisi

tegemise kord. Seoses sellega pikenes

ekspertiisitaotluste menetlemise aeg.

Püsiva töövõimetuse tuvastamist ning puude

raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist

taotlev tööealine inimene (16-aastane kuni


vanaduspensioniealine) peab täitma mahuka

ja üksikasjaliku ekspertiisitaotluse vormi ning

esitama selle elukohajärgsele pensioniametile.

Kehtiva korra järgi ja rohkem kui pooleaastasele

kogemusele toetudes võib öelda, et enamikul

juhtudel kulub ekspertiisi tegemiseks kuni

poolteist kuud.

Miks nii kaua? - võib küsida.

Sotsiaalministri määrustega on kehtestatud

kindlad tähtajad, mille jooksul tehakse rida

erinevaid vajalikke toiminguid:

• hiljemalt kümne päeva jooksul arvates

ekspertiisitaotluse saamisest küsib pensioniamet

taotluses viidatud arstilt isiku terviseseisundi

kirjelduse;

• hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul koostab

arst nõutud terviseseisundi kirjelduse ja saadab

selle pensioniametile;

• hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul

arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamisest

teeb pensioniamet püsiva töövõimetuse ning

puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise

või tuvastamata jätmise otsuse. Eelnevalt

kaasatakse sellesse protsessi ekspertarst, kelle

ekspertarvamus on otsuse tegemisel ülimalt

tähtis.

• hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul

arvates ekspertiisiotsuse tegemisest teavitab

pensioniamet otsusest nii isikut kui ka

terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti.

Erisus: Kui isik on taotluse esitamise päeval

haiguslehel, siis tehakse otsus kiiremini – hiljemalt

viie tööpäeva jooksul. Otsusest teavitatakse

hiljemalt viie päeva jooksul.

Ülaltoodud ajagraafi k peab paika juhul, kui kogu

esitatud informatsioon on ekspertiisi tegemiseks

piisav. Kui aga andmeid või dokumente on vaja

täiendada, siis selleks on kehtestatud oma

tähtajad, mistõttu kogu protsess pikeneb.

Niisiis:

• kui esitatud terviseseisundi kirjeldus on puudulik,

siis hiljemalt kümne päeva jooksul pärast

ebapiisavate andmete saamist küsib pensioniamet

arstilt isiku kohta täiendatud terviseseisundi

kirjelduse või andmeid või dokumente;

• hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul esitab

arst täiendatud terviseseisundi kirjelduse või

puuduvad andmed või dokumendid;

• puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks

või arsti vastuvõtul käimiseks annab pensioniamet ekspertiisi taotlejale tähtaja, mille

määramisel arvestatakse asjaoluga, et arsti vastuvõtule pääsemiseks võib olla pikk

järjekord;

• mõnel juhul lisandub ka aeg puude ekspertiisiks vajaliku rehabilitatsiooniplaani

koostamiseks.

Pensioniameti poolt määratud tähtaegadest tuleks kindlasti kinni pidada, sest täiendavaid

andmeid ei küsita asjata. Neid õigeaegselt saamata menetlus lõpetatakse. Et seda vältida,

peab kindlasti meeles pidama, et kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist

tuleb käia pere- või raviarsti vastuvõtul. Nii on arstil teie tervise kohta piisavalt andmeid ja

ka ekspertiisitaotluse menetlemine ei veni talumatult pikaks.

Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas otseselt ei kaota, kuid korduvekspertiisi korral

võib tekkida vahe pensioni või toetuse igakuises maksmises ja raha makstakse välja

tagantjärele.

Elve Tonts Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht

TARTUMAA AASTA EMA 2009 KANDIDAAT MARIA PERI

Rõngu rahvas tunneb südamlikku ja heatujulist Maimut -

nii me teda kutsume – alates aastast 1973, mil temast sai

töötaja Rõngu lasteaias, kus ta lastesõbralikult toimetas

11 aastat. Seejärel võttis Neitsi tähtkujus sündinud

ülitäpne naine vastutuse hakata tööle Rõngu sovhoosis

kassapidajana. Tegelikult aga tuli Maria Peri Rõngu

maile juba 1969. aastal Põlvamaalt, tookordse Teedla

kaupluse juhatajaks. Seega on ta meie valla rahva seas

liikunud ja valla eluga kursis juba 40 aastat. Maria Peri on

julgenud teha pöördelisi samme. Aastal 1999 tundus tema

otsus eraettevõtluses kätt proovida meile kõigile suure

julgustükina. Ja näe, tänaseni on ta edukas!

Maria Peril on kolm tütart ja kaks poega. Kõiki on ta osanud töökale rajale suunata. Poisid:

Kaimar- Kimar Transport OÜ juht, Jaanus - OÜ Ledin kaupluse omanik, tütred: Anneli –

OÜ Ledin kaupluses müüja, Aive - OÜ Alacum juhataja, Karmen - kohtute raamatupidamise

raamatupidaja. Lapselapsi on Marial 10, poisse ja tüdrukuid pooleks. Kõikide sünnipäevad

ja saavutused rõõmustavad teda südamest. Nii mõnigi Rõngu noor inimene ja pere ütleb

häid sõnu praegu Maja Emaks kutsutava Maria kohta, nendel on ta aidanud nõu ja

jõuga toime tulla, jalad alla saada. Omal vaiksel ja rahulikul moel on teinud ta annetusi.

Üks omanäolisemaid koduaedu

renoveeritud maja ümber püüab iga

möödasõitja pilku. Kui ühe katuse

alla mahub elama korraga kolm

põlvkonda, siis on see märk headest

inimestest. Suviti leiab Maria võimaluse

teha ühe pikema reisi Euroopasse,

et näha, õppida, kogeda ja kodus

rakendada. Maria lugemisarmastus

pärineb lapsepõlvest, kui telerit polnud.

Ratsionaalse inimesena oskabki ta

hinnata raamatukogu kasutamise

võimalust ja loeb väga palju.

Laine Meos

ÕPILASTE TUNNUSTAMINE

VALGUTA LASTEAED-

ALGKOOLIS 2008/ 2009.

ÕA TULEMUSTE PÕHJAL

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Rõngu vallamaja juures peatub pangabuss

üle nädala teisipäeviti kell 9.00–10.00

(7. ja 21. juuli, 4. ja 18. august, 1., 15. ja 29. september,

13. ja 27. oktoober, 10. ja 24. november, 8. ja 22. detsember)

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole

sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid.

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee. Küsige lisa 6 310 310

I.Avaldada kiitust õpilastele, kes

õppisid ainult viitele ja pälvisid

kiituskirja:

1. klass Kaisa Peetso, Andres Varik,

Elsbet Pedaja

2. klass Liisa Tatar, Heiko Viksi

3. klass Mikk Pedaja, Glen Põldmaa, Kaili

Silland

6. klass Martin Viksi

II.Avadada kiitust õpilastele, kelle

aastahinneteks olid neljad ja viied:

1. klass Jagnar Jürgenson, Lauri Külv

2. klass Kuno Peetso, Kaido Varik, Valeria

Rusina

3. klass Andres Zirk, Agne Vaalmäe

4. klass Timo Laineste, Michael Naudi

5. klass Gregor Jürgenson

6. klass Mirjam Hrenova, Kristina Koni,

Janno Väärsi, Brandon Ütt, Kaarel-Paulus

Kaeramaa


III. Avaldada kiitust õpilastele, kes pole

õppeaasta jooksul puudunud ja väärivad

visa kooliskäija tiitlit:

2. klass Heiko Viksi ja Valeria Rusina

3. klass Mikk Pedaja

Tänan lapsevanemaid mõnusa koostöö eest

ja soovin kõigile kosutavat suvevaheaega.

Lea Pung Juhataja

MÕTE TÖÖST

Kui teed plaane aastaks – istuta riisi,

kui 10 aastaks – istuta puu,

kui 100 aastaks – KASVATA LAPS.

(Hiina vanasõna)

Õpetaja igapäevatöö on lakkamatu võitlus

ideaali silmas pidavate eesmärkide nimel ja

kooli praktiliste võimaluste ning nõudmiste

vahel. Kõik õpetajate head kavatsused

jooksevad liiva, kui õpilasel pole tahtmist

õppida ega õpilaslikult käituda.

Sageli põhjustab laste käitumishäireid

ja õppimata jätmist hingevalu. Minu

kui sotsiaalpedagoogi ülesanne ongi

probleemidega õpilased välja selgitada,

nende muredele jälile saada ja aidata.

Pean olema hooliv, kuid samas ka nõudlik.

Õpilane vajab mõismist ja toetamist. Pean

koos õpetaja ja psühholoogi abiga aitama

õpilasel selgusele jõuda, millest tulevad

tema käitumise põhjused, siis on võimalus

ka abi leida. Õpilane, kellel on probleemid,

ei pruugi olla abiotsiv ega silmatorkavalt

kurvameelne, vaid hoopis tõrges,

vaidlushimuline ja kergesti ägestuv. Siin

saab määravaks nii õpetajate, vanemate

kui ka kooli tugisüsteemi (sotsiaalpedagoog,

psühholoog, klassijuhataja, direktor,

õppealajuhataja) usalduslike suhete

olemasolu ja kvaliteet. Vähe on lapsi, kes

täiskasvanute toetuses täiesti kindlad on.

Kui peres puudub võimalus jagada nii

positiivseid kui negatiivseid läbielamisi

või tundeid, on teismelisena masendust

kogedes seda veelgi raskem teha. Laste

vajadus vanemate järele võib olla tohutu.

Murdeeas poisile on vaja isalikku nõu. Hea,

et meie koolis on hulk meestöötajaid. Nii on

vahel vaja abi paluda, et keegi neist räägiks

mõne poisiga nagu isa, sest nii mõneski

peres ei olegi isa või on omavahelised

suhted häiritud. Üha enam jääb paljudel

lastel puudu suhtlemisoskusest, mida lapsed

peaksid õppima ennekõike oma vanematelt.

See, kuidas ja millest vanem lapsega räägib,

on lapsele esmaseks suhtlemismudeliks.

Murdeeas lapsed võivad olla väga

erinevad, tean seda oma laste kasvamise

ajast. Vahel panid lapsed tõeliselt minu

närvid proovile. Mitmeid kordi sai maha

istutud, hea ja kurjagagi asju arutatud,

koos lastega pisaraidki valatud. Õnneks

olid meil usalduslikud suhted ja see aitas

neil murdeea raskustest lõpuks kenasti

üle saada. Tahaksin kindlasti soovitada

vanematele mõningaid asju vältida, milles ka

ise vigu tegin: ärge pingutage üle pidevate

käskimiste, ülemäärase kontrollimise,

kamandamisega. Mõnikord on hea lasta

lapsel kogeda, millised on tema valiku või

tegevuse tagajärjed. Konfl ikti puhul püüa olla

esimene, kes läheb andeks paluma, leppima

ja näitama, kuidas leppimine üldse käib.

Meie lapsed on teatud aja jooksul kui siilid.

Kuid ometi need siilikesed vajavad hellust ja

Mairi Hurt 70

lähedust – seesmine õrnusevajadus on suur.

Andke mõista, et te armastate oma lapsi,

kannatage välja nende paha tuju ja vihahood

(ei suuda täiskasvanudki tihti end talitseda,

rääkimata murdeealisest noorukist), pakkuge

turvatunnet, seadke paika reeglid.

Kui lapsele pole piire paika pandud, siis tuleb

aeg, kus neid kehtestama hakata on juba

tulutu. Olge järjekindel! Kui te olete juba oma

last oodates valmis andma lapsele kodu, kus

On üks koht, kus igav ei hakka

On üks koht, kus tarkus ei lakka......

Õpilaste head tulemused rõõmustavad

pedagooge nagu oleksid need nende

isiklikud võidud. Küllap ongi, sest kust on

see noor tarkusele lisa kogunud, ikka õpetaja

käe all….

Küsitlesin Rõngu Keskkooli kõige-kõige

tublimaid õpilasi, kes selle õppeaasta lõpus

käisid Tartu maavanema vastuvõtul.

Kuidas on võimalik nii heade saavutusteni

jõuda

Marit Külv – Kõige tähtsam heade tulemuste

saavutamisel on järjepidevus. Miski ei sünni

hetkega, vaid pikaajalise protsessina. Kuigi

see pole teaduslikult tõestatud, väidavad

nii mõnedki, et edu taga peitub talendikus.

Põhiline on siiski soov, mis peab tulema

inimese enda seest ning sellest lähtuvalt

leitakse piisava tahtmise korral ka vahendid

eesmärgi saavutamiseks.

Jaagup Repän - Kõige tähtsam on huvi aine

vastu, kuid vaja on ka viitsimist. Andekus

tuleb ka kasuks.

Pille-Riin Raja - Peab lihtsalt palju tahtejõudu

olema. Perekond peab ka toetama, kui vaja.

Olgu Sul palju veel jaksu ja tarmu,

päevades päikese kosutust.......

Aitäh, et olemas olid kui Sind vajasime.

Õpetajaks olemine annab tohutul hulgal

võimalusi… teha iga päev natuke midagi

selleks, et õpilased oleksid õnnelikumad ja

neile pakuks kooliskäimine häid emotsioone.

Sina, Mairi, oskasid seda suurepäraselt.

AITÄH!!!

Soovid südamest, lilled lauludest,

Kodused koogid, tubased tordid,

Õnnitlused, õitsed…… Sinule Mairi!

Rõngu koolipere

TARTU MAAVANEMA VASTUVÕTUL KÄINUD TUBLIDE ÕPILASTE

ARVAMUSED

Pildil vasakult esireas: Therese Viitkar, Jaagup Repän, Pille-

Riin Raja, õp Anu Ostrak. Teises reas: õp Celia Arras, õp Rutt

Viljaste, õp Ellu Eensalu-Pedor, Marit Külv, Mirjam Pedaja.

pole näägutamist, mõnitamist, käegalöömist,

vaid valmistute hoopis põnevaks kooseluks,

et olla talle elus teejuhiks ja toeks

suurekskasvamisel, ei teki probleeme ka

väljaspool kodu piire. Õnn on meiegi õuel

selliste perede lastega tegutsedes ja neid

õpetades.

Aino Kommisaar, sotsiaalpedagoog

Mirjam Pedaja - Mul on olnud maastmadalast

kohusetunne. Omandan asju

kiiresti, vajadusel uurin lisamaterjale – see

on põnev.

Therese Viitkar - Kõige lihtsam on häid

tulemusi saavutada siis, kui on loomulikku

annet. Peab olema ka loogilist mõtlemist.

Milleks kulub suvi, et jõuaks samaväärselt

jätkata?

Marit - Suvi on õpilase jaoks vaieldamatult

kõige meeldivam aeg. Kogu suvise puhkuse

ja lamasklemise juurde kuuluvad kindlasti

ka kodutööd, taskuraha teenimine jms. Minu

jaoks sisaldab suvi ka suurt hulka lugemist

ning sporti. Raamatu järele on hea haarata

nii vihmasel ja sombusel päeval toas kui

ka päikesepaistel õues lesides. Ning kui

juba küllalt küljealust soojendatud, on väga

mõnus end pisut liigutada. Suvest tuleb

võtta võimalikult palju.

Jaagup - Suvi kulub põhiliselt puhkamiseks,

sest sel aastal on olnud palju olümpiaade ja

võistlusi. Kogu aeg ka õppida ja võistelda ei

jõua. Juba augustis on järgmine suur võistlus,

rahvusvaheline informaatikaolümpiaad.

Pille-Riin - Tahaks hästi aega veeta, tööd

teha. Usun, et tegelen ka

huvialadega.

Therese – Tõeliselt

puhata!!!

Mirjam - Teen võimaluste

piirides tööd ja naudin tõelist

suvepuhkust, siis jõuab

sügisel kenasti jätkata…

Mida öelda neile

koolikaaslastele, kes

tunnevad millegi vastu

sügavamat huvi?

Marit, Jaagup, Pille-Riin,

Therese, Mirjam - sügavam

huvi millegi vastu loob


perspektiivi mõtestatud tegevuseks. Tegeldes

endale meelepäraste asjadega, on kindel, et

mingil moel oskused arenevad ning see on

ju hea. Igal juhul tuleks julgeda teha seda,

mis meeldib, isegi kui see pole masside seas

populaarne. See tegevus pakub rahuldust

ning muudab meele rõõmsaks. Ei maksa

salata oma arvamust või soove. On õpetajaid,

kes aitavad teie unistustel teoks saada ja see

toob mõlemale poolele rõõmu. Võitmine pole

alati kõige tähtsam, osalemine on ka tore.

Oma õpetajatele soovime aga kõike kaunist ja

ilusat puhkust!!!

Mõtted kogus ja käsitles Aino Kommisaar

AUSAMBAJOOKSU TULEMUSED

Poisid vanuses kuni 7 aastat jooksid 1 kilomeetri

ja jooksu võitis Kurmet Paurson. Teise auhinnalise

koha pälvis Ken Marten Laan ja kolmandaks jäi

Raido Hurt.

1. ja 2. klassi poiste hulgas pälvis esikoha Markus

Djukov. Teise koha sai Heiko Viksi, kolmas koht

Rainer Mõttus.

Tüdrukud 1. ja 2. klass esikoht Maivi Laane, teine

koht Laura Kristiina Rand ja kolmas koht Egle

Tohver.

Poisid 3. kuni 4. klass esikoht Joonas Märtovski,

teine koht Indrek Aan, kolmas koht Kristian

Eensalu.

Tüdrukud 3. kuni 4. klass esikoht Gerri Tatar, teine

koht Karina Arras, kolmas koht Kristin Rohtla.

Poisid c-klass (1996.–1997. a sündinud) esikoht

Raimo Riis, teine koht Ragnar Tohver, kolmas koht

Rain Väljaots.

Tüdrukud c-klass esikoht Pille Riim, teine koht Ele

Loot, kolmas koht Carmen Miks.

Tüdrukud b-klass (1994.–1995. a sündinud)

esikoht Geil Mõttus, teine koht Viktoria Rusina,

kolmas koht Therese Viitkar.

Poisid b-klass esikoht Henri Mõttus, teine koht

Martin Lõõndre, kolmas koht Allan Riim.

Poisid a-klass (1992.–1993. a sündinud) esikoht

Gunnar Kruus, teine koht Tevol Tamm, kolmas

koht Ardo Kuus.

Tüdrukud a-klass esikoht Marii-Heleen

Hämäläinen, teine koht Marit Külv, kolmas koht

Alis Laan.

Poisid juuniorklass (1990.–1991. a sündinud)

esikoht Kaur Kivistik, teine koht Ando Reila ja

kolmas koht Silver Liplap.

Tüdrukud juuniorklass esikoht Sigrid Laas, teine

koht Paula Saaremäe ja kolmas koht Mirjam

Pedaja.

Mehed vanuses 20-39 esikoht Priit Simson,

teine koht Martin Kalmus ja kolmas koht Kaspar

Songisepp.

Naised vanuses 20-39 esikoht Piret Terve.

Mehed vanuses 40+ esikoht Kajar Tigane, teine

koht Raivo Tamm ja kolmas koht Hillar Viksi.

Naised vanuses 40+ esikoht Kristiina Pedaja.

Kepikõnnist võtsid osa Maarika Väärsi, Lea Pung,

Valve Laks ja Juhan Väärsi.

Mari-Liis Vanaisak

GLOBE TEATAB:

mm

120

100

80

60

40

20

0

mm

2,5

2

1,5

1

0,5

0

1998-05

1999-05

Maikuude keskmised õhutemperatuurid ja

sademete hulk

2000-05

2001-05

2002-05

2003-05

2004-05

2009. aasta maikuu

2005-05

2006-05

2007-05

2008-05

2009-05

15


10

mm

5

0

Diagramm nr.1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10111213141516171819202122232425262728293031

Diagramm nr.2

KODUKANDIPÄEVA MEENUTADES


t

20

18

16

14

12

10

8

6

4

2

0

mm


Kokkuvõtte koostasid

globelased 6-ndast klassist.

16. mail tähistas Rõngu vald järjekordselt kodukandipäeva.

Tavapäraselt toimus ka suur kevadlaat, mis sel korral

üllatas müüjate ja ostjate suure arvuga. Sel korral toimusid

etteasted Rõngu keskkooli esisel platsil. Välja oli tulnud

Rõngu Maanaiste Selts, kes selgi korral müüs maitsvaid

pannkooke. Neile konkurentsiks olid välja tulnud tublid Rõngu

noored, kes müüsid lisaks pannkookidele võileibu ja vahvleid.

Nendegi ostjate rivi oli märkimisväärselt pikk. Suur tänu

mõlemaile!Kes huvitus käsitööst, ei pidanud samuti pettuma, sest käsitööd oli näitamas

ja müümas Rõngu Maanaiste Selts ja Valguta seltsimaja savikoda. Kodukandipäeva

avas Rõngu pasunakoor, sellele järgnes

vallavanema tervitus. Esinesid nii suured

kui väikesed. Pealtvaatajatel avanes

võimalus näha laulu ja tantsu ning

paljulubavat Valguta noortebändi. Lastele

oli sel korral üleval batuut ning nendega

koos lustis ka tuletõrjekoer Nublu.

Tuletõrjemasin oli samuti kohal, näidati

tehnikat ning tehti lõbusaid võistlusi. Nagu

tavaks saanud, toimus ausambajooks,

millest sel aastal võttis osa 139 jooksjat

ning 4 kepikõndijat. Päevast sportliku osa

täitsid veel tänavakorvpalli- ja võrkpallivõistlused. Lisaks loositi välja Pagari Poe poolt

väljapandud roller.

Õhtu läks noortele edasi diskoga,

mis sel korral toimus rahvamajas.

Pärast seda hakkas lustimine ja

tants täiskasvanutele. Sel korral sai

jalga keerutada ansambli Veskikivi

saatel. Siinkohal suur tänu kõigile

organisaatoritele ja abistajatele, kelle

toel sai see tore päev läbi viidud. Teile,

kallis Rõngu rahvas, jällenägemiseni

järgmisel kodukandipäeval.

Mari-Liis Vanaisak

Tule aga tule,

tule aga tule

Rootsi

klassikalisele

massaažile.

Pime mees teeb

massaaži,

praktika ajal poole

hinnaga

Tel 56 95 9181.

Maikuu keskmine õhutemperatuur

oli 11.8°, mis

vastab meie vaatlusperioodi

keskmisele õhutemperatuurile.

Sademeid oli väga vähe, ainult

13 mm. Nagu näha diagrammilt

nr.1, oli see vaatlusperioodi

kõige kuivem mai. Sadas küll

8 päeval, kuid sademete hulk

oli väike. Kõige soojemad

päevad olid kuu lõpus. 28-ndal

tõusis õhutemperatuur 26°ni.

Öökülma esines ainult 16.

mail. Enamus maikuu päevi

olid päikselised.

OÜ Aqua &Waste

Services

pakub teenuseid:

* trasside ehitus

* santehnilised tööd

* veemõõtjate

paigaldamine

* kaevetööd

OÜ AWS Elva,Valga

mnt.7 Info tel 529 3783,

e-post aws@hot.ee


LASTEKAITSEPÄEVA SEIKLUSED

Lastekaitsepäeval, 1. juunil toimus

Rõngu Keskkooli kuuenda klassi õpilaste

jalgrattamatk Rõngu-Koruste-Salulaane-

Rõngu. Matka korraldajateks olid õpetajad

Anne Leppik ja Meelis Ilves.

Matka alustati Rõngu koolimaja juurest, kust

sõideti Korustesse. Koruste raamatukogus

võttis meid vastu juhataja Maie Loot.

Käesoleval aastal möödus luuletaja Ernst

Enno surmast 75 aastat ja seetõttu rääkis

ta meile luuletaja elust ja loomingust.

Luuletuste põhjal (,,Kojuigatsus“, ,,Rändaja

õhtulaul“) mõistsime, et inimene on igavene

rändur, alatiseks määratud otsima valgust ja

puhtust enese ümber ja sees. Eriliselt paelus

meid luuletus „Nii vaikseks kõik on jäänud“

nii sõnas kui ka helis - see on lootustandev

tulevikulaul:

Nii vaikseks kõik on jäänud,

su ümber ja su sees.

Mis oli, see on läinud,

mis tuleb, alles ees…

Soosaare talu maadel

Luuleliste mõtetega sõitsime Soosaare

talu aseme juurde. See talu oli Ernst Enno

koduks 22 aastat ja oli ka oluline koht Enno

esimeste raamatute sünniloos. Luuletuse

„Kojuigatsus“ loomisel inspireerisid Ennot

koduümbruses laiuvad ristikheinapõllud. „Ja

sala laulvad minu värsked leinad, et õitsvad

kodus valged ristikheinad…“

Edasise matka moto oli: „Miks minna otse,

kui saab ringiga.“ Linajärve õõtskaldal oli

kõigil lõbus hüpelda ja jalgu jahutada.

Meie kooli sotsiaalpedagoogi Aino

Kommisaare perekonnal on kavatsus rajada

Salulaande oma metsajakku koos huvijuht

Eha Päivistega lastele matka- ja seiklusrada.

Juba on 8.b klassi poisid õpetaja Meelise

juhendamisel sinna püstitanud kõrge

püstkoja, mida kõik huviga uurisid. Rajataval

platsil on kõigile tuleohutusreeglitele

vastavalt laotud lõkkease ja tehtud pakkudest

istekohad.

Ümber Tondikivi

Salulaane metsa kõige põnevam vaatamisväärsus

oli Tondikivi, mille ümbermõõduks

saime kümne inimese kätesirutuse. Tondikivi

mõõdud on 7x3x2,5 meetrit ja ümbermõõt

15 meetrit. Rahvamuistendid graniitrahnust

pajatavad, et selle heitnud Tont, kui ta võistelnud

Vanapaganaga kiviheitmises. Vanapagana

heidetud kivi kukkunud Võrtsjärve.

Harrastasime ka ekstreemsporti künklikel

metsateedel, mida mööda jõudsime Salulaane

endiste metsavendade punkri kohani. Sealt

künkalt avanes imeilus vaade Salulaanele. Ühes

Rõngu jõe maalilises kohas õnnestus neljal

õpilasel näha jäälindu, kes vihises üle vee nagu

,,teemant“. Küll oli värskendav kõndida Rõngu

jões, mille põhi oli kohati kivine, kohati liivane.

Janustele oli jahutuseks mõnusalt külm kristalne

allikavesi.

Salulaane metsas otsisime jäljeküttidena

kirjamees August Toominga metsaonni kohta,

kuid kannatus sai otsa ja loobusime. Otsustasime

sügisel ikkagi August Toominga eluaseme

üles otsida. Matka lõpus avastasime maalilise

Riitsaare tiigi. Kurnatutele ja vaevatutele oli see

otsekui taeva kingitus – mõnus ja lahe oli tunda

end jahedas vees.

Oli suurepärane viis päeva veetmiseks - midagi

kasulikku ja kaunist ihule, hingele ja vaimule.

Täname Maie Looti, õpetajad Anne Leppikut

ja Meelis Ilvest, kes nii vastupidavalt suutsid

meiega kaasa seigelda.

Maarja Luik ja Kaarel Viljaste

LASTEKAITSEPÄEVA ÜRITUS

„KOOPAARU KEKSUKAS”

KOOPAARU TALU ÕUEL

1. juunil toimus Tilga külas Koopaaru talu õuel,

lastekaitsepäeva üritus „Koopaaru Keksukas.”

Ürituse algus oli mõeldud keskpäevast, kuid

õuel oli lapsi juba hommikul kell 9. Paari tunni

pärast aga oli põldudel näha lastekampasid

Koopaaru talu õuele jalutamas ja jooksmas.

Vahva ja rõõmus tunne tuli kohe. Kuna ilm

oli tõeliselt palav, ei tuulenatukestki, siis oli

parimaks atraktsiooniks ja lausa hädavajalikuks

meelelahutuseks tiik, mis oli tihedalt lapsi ja

nende naeru täis. Õnneks oli vesi väga madal

ning uppumisohtu ei olnud. Loomulikult olid

mitmed täiskasvanud ka lapsi sulistamise juures

jälgimas. Peagi sõitis kohale tuletõrjeauto, mille

juurde paljud poisid ja tüdrukud jooksid, et selle

otsa ronida. See oli vahva pilt. Tuletõrjujad olid

toredad ning hea meel oli väikestel ka kaasa

võetud koera Nublu üle, kes oli nii sõbralik ja

jutukas. Vett pritsis ja vahtu tuli ning lapsed

möllasid – kisa ja naer kostusid üle kogu õue

ning kaugemalegi.

Kohale tulid ka politseiauto ja mootorratastega

politseinikud. Sireeni hääle peale kogunesid

lapsed politseiniku juurde, kes võttis lastelt

sõrmejälgi, rääkis õpetlikke jutte, vastas

küsimustele, lasi mootorrattaid ja autot uurida,

lasi kiiruse peale puzzlet kokku panna – lapsed

olid vaimustuses. Vahepeal oli võimalus veel nii

ujumas käia kui ka rõngast keerutada, sulgpalli

mängida, vägikaigast vedada või minna

hoopis lõkkeplatsile vibu ja püssi laskma.

Kes tahtis, sai ka kummikeksu mängida

või hüppenööriga hüpata. Pisikesed said

ka liugu lasta, liivakastis ja mängumajas

mängida. Järjekord oli batuudi juures,

kus lapsed ei väsinud hüppamast.

Väga vahvad oli ka 2., 3. ja 4. klassi

moesõud ning lasteaialaste tants. Ikka

väga tublid ja julged tüdrukud on meie

koolis ja lasteaias.

Järsku sõitsid kohale ka kaitseliitlaste

autod, pandi üles telk eksponaatidega

ja siis juhtus midagi väga põnevat –

kaitseliitlased tegid lastele näidislahingu

paukpadrunite ja granaatidega. See oli

küll vinge. Käis paugutamine, luuramine,

granaadid lendasid, püssid paukusid

– superelamus, tõeliselt lahe lahing.

Peale lahingut said kõik soovijad sõita

kaitseliitlaste autoga mööda põldu – oi

kuidas auto rappus, lapsed kisasid, aga

mitte hirmust, vaid elevusest. Kes aga

kaitseliitlaste autoga sõita ei tahtnud,

sai pärlitest kaelakeed või käevõru

valmistada. Tore oli näha ka poisse

oma emadele kaelakeesid tegemas.

Vahelduseks oligi vaja rahulikku

tegevust, mille tulemuseks oli ilus

kaelakee. Pärlitest ehete valmistamise

juures aitas sõbralikult kõiki lapsi Anu

Valdre, suur aitäh talle.

Järg jõudis siis ka viktoriini kätte,

mille viis läbi Celia Arras. Viktoriinis

olid aga lapsed tõelised tarkpead, 2.

kohta jagasid lausa 3 võistkonda. Aitäh

Celiale vahva viktoriini eest. Veel oli ees

joonistusvõistlus, kus tuli joonistada

„Koopaaru Keksukat” – pildid olid väga

ilusad ja vahvad.

Märkamatult oli õhtu

saabunud ja lapsed pidid

asuma koduteele. „Koopaaru

Keksukale”oli registreerinud

end 128 inimest, kuid

kohaletulijaid oli enamgi.

Üritus tasus end ära.

Järgmisel päeval kooli juures

kallistas nii mõnigi laps mind

ja tänas selle päeva eest.

See näitab, et üritus läks igati

korda.

Ma tänan südamest kõiki „Koopaaru

Keksuka” läbiviijaid ja abistajaid – aitäh

Rõngu vallavalitsusele, Celiale, Anule,

Tarmole, Mari-Liisile, Olarile, 2., 3. ja 4.

klassi tüdrukutele, lasteaialastele, kes

tantsisid, Avele, tuletõrjemeeskonnale,

kaitseliitlastele, politseile ja aitäh kõigile

osalejatele, tänu kellele sai kokku

suur üritus, tänu teile rõkkas Tilga küla

naerust ja rõõmust. Järgmisel aastal

saame jälle kokku!

Kristina Ruder


8

KEVADISI MEENUTUSI

Mai on kevadekuu, ärkamiste, tärkamiste,

toomingate õitsemise, uute mõtete ja projektide

kuu, ennekõike emadepäevakuu.

Kas rõngulane on olla uhke ja hea? Kindlasti,

sest selle aasta mõne kuuga on ettevõtmistes

palju muutusi toimunud ja Rõngu rahvamajas

meeldejäävaid üritusi korraldatud.

Rõngulased valisid oma aukodanikud, korraldati

mõttetalgud, tööd alustab sõprusklubi

ja noorte huvituba, otsiti rahvamajale oma

logo, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon

Andras kutsub tublisid inimesi

vanusest olenemata uut ametit õppima, ning

leidma inimest aasta õppija tiitlile.

Rõngu vald liitus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

Emajõe-Võhandu projektiga Rõngu

alevis. Peagi saame lisaks olemasolevale

uue hooldusravikeskuse, et paraneks inimeste

tervis ja pensionäridel oleks võimalus

vanaduspäevi veeta paremini.

Jah, rõngulane on olla uhke ja hea, sest

ajakirjandusest lipsas läbi hästi reklaamitud

lause: „Märka enda kõrval teist inimest ja

saa ise paremaks.” Kõlas nagu üleskutse,

millest siin Rõnguski kohe kinni haarati. Meil

on palju töökaid tegijaid, nii emasid-isasid

kui vanaemasid-vanaisasid, just neid, kes

on oma panuse juba andnud.

Inimene ju vananeb, temast saab pensionär.

Tavasid on igasuguseid, miks mitte korraldada

juubilaridele heade soovide ja õnnitluste

tähistamisi koos pereliikmete ja paljude õnnitlejatega.

Ühe sellise meeldejääva ürituse

au kuulus Helga Sootsile - hambaravikabineti

avajale Rõngus tema 85. sünnipäeval.

Palju lilli, häid sõnu ja kallistusi jagasid paljud

rõngulased. Targad on öelnud, et inimesele

tuleb tema eluajal ära öelda kõik hea kohe,

sest aeg ei oota. See oli üks ema, kus on

meie tublid isad ja vanaisad? Mehed, astuge

ette!

Aitäh korraldajatele ja selliste meeldejäävate

ürituste algatajale Rõngu raamatukogu

direktorile Laine Meosele.

Helve Roots, vikerkaarlane

VEEKOGUL KÄITU OHTUSID JA

OMA VÕIMEID ARVESTADES

Enne veekogule minekut peab teadma,

kuidas käituda veekogul viibides. Enda ja

kaaslaste turvalisuse tagab ohutusnõuete

korralik täitmine.

Looduslikud veekogud on kõik erinevad

ning seetõttu on ka veekogudega seotud

ohud erinevad. Ohutuks ujumakäiguks

arvesta konkreetse veekogu omadustega –

sügavuse ja vee läbipaistvusega, kallaste

omapäraga, põhjasetete ning veetaimedega.

Suurte veekogude puhul lisaohuks oleva

lainetusega. Jõgedes suplemisel peab

meeles pidama, et tavaliselt on seal

veetemperatuur madalam kui järvedes.

Samuti tuleb arvestada voolu tugevuse ja

võimalike kärestike ning paisudega.

Vette mine alati rahulikult kaldast. Vette

ei tohi hüpata selleks mitte ettenähtud ja

tundmatutes kohtades. Tähistuse puhul

on turvaline ujuda ainult kontrollitud ja

märgistatud ujumispiirkonnas. Soovitatav

on ujuda piki kallast või kalda poole

sellisel sügavusel, et jalad põhja ulatuvad.

Tundes külma või väsimust, tule veest

viivitamatult välja. Vees olles tuleb arvestada

võimalike veealuste objektidega – kivide

ja vesikasvudega, aga ka sinna visatud

erinevate esemetega. Meeles peab pidama,

et vee temperatuur võib olla tänu hoovustele

ja allikatele muutlik. Vees olles ei tohi nalja

pärast teeselda uppujat, võistelda hinge

kinnipidamises, vee all ujumises või kellegi

vee alla surumises.

Võimalusel tuleb ujuma või paadiga sõitma

minna koos kaaslasega. Üksi vette minnes

on mõistlik sellest kaldale jääjatele teada

anda. Lastel peab ujumisel ja veekogude

läheduses alati silma peal hoidma.

Ujuma ei soovita minna, kui ollakse väsinud,

ülekuumenenud, halva enesetunde või liiga

täis kõhuga. Äärmiselt eluohtlik on ujuma

minna joobeseisundis, sest joobest on tingitud

suurem riskimine, oma võimete ülehindamine

ja füüsilise võimekuse vähenemine. Paadi

või mõne muu veesõidukiga veekogule

minnes veendu, et päästevarustus on pardal

töökorras ning päästevestid paadisolijatel

seljas. Paati astuda või paadist väljuda

tuleb paadi keskosast, samuti tuleb raskus

koondada paadi keskele. Paadis on keelatud

seista püsti, tõugelda või proovida kedagi

vette lükata. Kui on vajadus vahetada kohti,

siis liigub üks inimene korraga. Veesõiduki

kiigutamine lõppeb kergesti ümberminekuga.

Lapsi ei tohi lubada ilma täiskasvanu

järelevalveta paadiga, parvega või muu

veesõidukiga sõitma.

Astra Pintson-Käo

Lõuna-Eesti Päästekeskus

LAHKUMISE LUGU

Oma elus oleme kõik millegagi hüvasti

jätnud: lapsepõlvekodu, sõprade ja

kolleegidega …. Keegi on alati minemas,

keegi on jäämas. Igaühest jääb alati midagi

maha, kui kord tuleb aeg minna.... nüüd tuli

see aeg minu jaoks.

Rõngu kooli juhina oli mulle väga oluline

saada aru, kes ma siin olen ja mida tegema

pean.

Tööalaselt olid need minu küllaltki pika,

seni natuke teist tüüpi kooli juhi kogemuste

kõrval küllaltki karmide, kuid väärt uute

kogemuste omandamise aastad, et teada

saada, kuidas olin kasulik maapiirkonna

üldhariduskooli elu edendamisel.

Soovisin, et Rõngu keskkooli lõpetanutest

kasvaksid isiksused, kel on oskus hästi

oma tulevikku planeerida. Soovisin, et nad

arendaksid ja kasutaksid oma võimeid ja

andeid parimal moel ning suudaksid leida

oma tee.

Koolipere tublide õpilaste hea õppetöö ja

muud saavutused oli see, mis tegi kõigile

õpetajatele suurt rõõmu, tagasilöögid ja

probleemsete õpilastega seotud mured

saatsid mind aga ka väljaspool koolipäeva.

Püüdsin leida lahendusi õpilaste

toetamiseks, kuid mõne puhul jäid need

kahjuks ainult püüdlusteks.

Tore oli töötada koolijuhina Rõngus, sest

mind ümbritses ja toetas hulk tarku ja

hakkajaid kolleege. Hea ja tulemuslik

koostöö õppealajuhataja ja õpetajatega oli

ka selle õppeaasta lõpuks tõeliselt rõõmu

tegev meie kõigi jaoks.

Rõngu tulles lootsin väga, et saan osaleda

ja kaasa aidata koolihoone juurdeehituse

ja vana osa rekonstrueerimise juures,

kuid paraku jäi see kellegi või millegi taha

toppama. Tore, et käesoleval hetkel on jõutud

sellega lõpuks juba alustada ja väga loodan,

et sügisel, kooli alguseks, on koolihoone juba

hoopis teist nägu ja kooliperel jätkamiseks

hoopis teine meeleolu. Pean väga vajalikuks,

et kodukoolis säiliks õpilastele heal tasemel

keskhariduse omandamise võimalus ja

õpetajail oleks paremad võimalused neile

seda pakkuda.

Lahkudes Rõngu koolist, tahaksin õpilastele

öelda – puhake suvel rõõmsalt, et sügisel

uue hooga tarkusi omandada. Õpetajatele –

usku, lootust ja armastust oma ametis.

Ikka säiligu naeratus Sinu näol, õpetaja!

Elu ei anna ju kellelegi armu, ise peab leidma

rõõmu ja lohutust – päris õiged read...

Raivo Ruukel

KAUPLUSAUTO TEENINDAB

Käoküla küla R 10.00

Uderna Hooldekodu R 10.30

Kasumetsa teerist R 11.00

Tammiste küla R 11.10

Teedla küla R 11.30

Kirepi küla R 12.00

Kõduküla küla R 12.10

Haani (vana kalapunkt) R 12.50

Koruste küla K 15.10

SILVIA KUTSAR

SALME RANDLA

26.06.1930 27.08.1925 –– 19.03.2009 20.05.2009

Valguta küla

Lapetukme küla

MAI TOOMSALU

30.07.1939 – 21.03.2009

AIME PUKK

07.06.1936 – 27.05.2009

Tammiste küla

MIHKEL PUNG

27.12.1938 – 15.06.2009

Lapetukme küla

Põhikooli ja keskkooli (gümnaasiumi)

lõpetajad oma vallas!

Rõngu Vallavalitsus maksab kooli

lõpetamisel toetust. Palun teatada või

saata vallavalitsuse sotsiaalteenistusele

oma arvelduskonto number. Toetus

kantakse Teie arvelduskontole

õppeasutuse direktori käskkirja või kooli

lõputunnistuse alusel.

Sotsiaalteenistus 731 4484, 5139352,

ene.sober@rongu.ee

TILGA KÜLA KÜLAPÄEV! 8. august

2009 kell 13.00 SIKA – METSA TALU

MAADEL

OODATUD ON KÕIK ENDISED JA

PRAEGUSED KÜLA ELANIKUD NING

KÕIK HUVILISED! KAASA VÕTTA

PIKNIKU KORV! INFO ÜRITUSE KOHTA:

515 4765 KRISTINA RUDER


RÕNGU JÕE TALGUD

Hea loodusesõber!

Tule 11. juulil kell 9.00 Rõngu jõge

vettelangenud puudest puhastama.

Kokkusaamine Lõve veski juures.

Võta kaasa sõbrad-tuttavad, võimalusel

mootorsaag või kirves. Peale talguid

kinnitame keha, sööme sooja kodus

küpsetatud leiba ning jõe ääres on ootamas

soe saun.

Info: Meelis Ilves 526 1636, Toomas Klein

505 6193.

Osale kindlasti!

TULE SUVEKS TÖÖLE MARJU

KORJAMA!

Pakume võimalust noortele vanuses 13-17 töötada osalise tööajaga

loodussõbralikus keskkonnas.

Töö kirjeldus: marjade ja puuviljade korjamine.

Tööperiood: juuli - august.

Töölepingu sõlmimisel vajalik vanema või hooldaja kirjalik

nõusolek.

Eelregistreerimine toimub alates 1.juulist

e-postile: info@ounaaiad.ee või

aadressil Valga mnt 1, 61001, Rõngu vald, Rõngu.

SÕIT VÕRTSJÄRVE SUVEMÄNGUDELE!

XXXVIII Võrtsjärve suvemängud toimuvad 27.

juunil Rannu alevikus.

Rannu Vallavalitsus kutsub osalema kõiki

Võrtsjärve-äärsete valdade (Põdrala, Kolga-

Jaani, Rõngu, Puka, Tarvastu, Viiratsi ja Rannu)

võistkondi.

6.00 Kalapüük (Rannu paisjärv)

9.00–9.30 Mandaat (Rannu Rahvamajas)

9.45 Kogunemine mängude avamiseks (Rannu

pargi palliplatsidel)

10.00 Mängude avamine, lipu heiskamine (Rannu

pargis)

10.30 Laste pendelteatejooks (Rannu KK

staadion), Täiskasvanute pendelteatejooks (Rannu

KK staadion)

11.00 Kergejõustik (Rannu KK staadion),

Paarisvõrkpall – naised (Rannu pargis), Võrkpall

– mehed (Rannu pargis, võimlas), Sangpommi

mitmevõistlus (Rannu pargi tantsuplatsil),

Tänavakorvpall – mehed (Rannu pargis), Petanque

(Rannu pargis)

12.00 Vallajuhtide mitmevõistlus (Rannu KK

staadion, Rannu pargis)

12.00 Rahvastepall – tüdrukud (Rannu Rahvamaja

taga)

12.30-15.30 Lõunasöök (Rannu KK sööklas)

14.00 Minijalgpall – poisid (Rannu KK staadion)

11.00-15.00 Väljapanek (näitus) – „Võrtsjärve

mängud 40” (Rannu linnuses)

15.30 Mälumäng (Rannu pargi tantsuplatsil)

17.00 Valdade ühiskontsert (Rannu pargi

tantsuplatsil)

18.30 Mängude lõpetamine

19.00 Tantsuplatsil ansambel Kuldne Trio

Rõngust väljub buss avamisele kell 8.30

bussijaamast. Info tel 516 5531

Müüa

heas korras 2003. a.

Peugeot motoroller.

Hind 10 000.-

Asub Elvas

Tel 503 9062

MAAMÕÕDUTÖÖD

• KINNISTUTE

JAGAMINE JA

ÜMBERKRUNTIMINE

• KATASTRIÜKSUSTE

MOODUSTAMINE

• GEODEETILISED

ALUSPLAANID

PROJEKTEERIMISEKS

ALAR SÕBRA

MAAMÕÕDUBÜROO

Valga mnt 6a Rõngu Tartumaa

5132743

alar.sober@mail.ee

http://web.zone.ee/alarsober/

POLITSEI TEATAB:

9

1. 19.05.2009 kella 13.45 ajal juhtis

Helle (1958) mootorsõidukit, mis ei olnud

nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust.

2. 19.05.2009 kella 14.20 ajal juhtis

Janar (1978) mootorsõidukit, mis ei olnud

nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust.

3. Ööl vastu 22. maid on Rõngu vallas

Valguta külas sisse murtud kaarhalli

ja varastatud CO-keevitusagregaat,

paadimootor ja akulaadija.

4. Ööl vastu 22. maid on Rõngu vallas

Käärdi alevikus grillimisplatsil maha

põletatud neli väikest pinki ja kaks

piknikukomplekti. Kahju 12 000 krooni.

5. Ööl vastu 23. maid lõhuti Rõngu

vallas Käärdi alevikus kaks välisvalgustit

kogumaksumusega 600 krooni. Maja

ette pargitud viiel sõidukil on eemaldatud

sõiduki margi tunnusmärgid.

6. 23.05.2009 kella 02.45 ajal juhtis Maigo

(1983) mootorsõidukit alkoholijoobes;

juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eirates

reguleerija poolt antud kohustuslikku

peatamise märguannet.

7. 03.06.2009 kella 10.35 ajal juhtis

Jaan (1982) mootorsõidukit, milles oli

kohustatud kasutama sõidumeerikut.

Kasutas salvestuslehte kauem, kui

ette oli nähtud. Samas ei kasutanud

kohustuslikku sõidumeerikut.

8. 03.06.2009 kella 10.47 ajal juhtis

Aavo (1954) mootorsõidukit, milles oli

kohustatud kasutama sõidumeerikut.

Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik

ei olnud töökorras.

9. 03.06.2009 kella 11.28 ajal juhtis

Margus (1977) mootorsõidukit,

mille tegelik mass ületas sõiduki

registreerimisel määratud väärtuse.

10. 08.06.2009 kella 13.20 ajal juhtis

Mati (1948) mootorsõidukit, mis ei olnud

nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust,

juhtis mootorsõidukit, millel puudus

kohustuslik liikluskindlustus.

11. 08.06.2009 kella 14.05 ajal peatas

Andres (1966) mootorsõiduki kohas, kus

liikluseeskiri seda ei luba.

12. 08.06.2009 kella 15.50 ajal

juhtis Kristjan (1988) mootorsõidukit,

omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust, kui

juhtimise õigus oli karistusena ära

võetud; juhtis mootorsõidukit, mis

ei olnud nõuetekohaselt läbinud

tehnoülevaatust; juhtis mootorsõidukit

kehtiva liikluskindlustuspoliisita.

13. 08.06.2009 kella 15.50 ajal juhtis Karl

(1989) mootorsõidukit, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena

ära võetud; juhtis mootorsõidukit, millel

puudud kohustuslik liikluskindlustus;

juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud

nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust.

14. 22.05.-12.06.2008 tabati Rõngu

vallas 4 juhti, kes ületasid lubatud

sõidukiirust asulasisesel teel 22 km/h-29

km/h võrra ja 7 juhti, kes ületasid lubatud

sõidukiirust asulavälisel teel 22 km/h-31

km/h võrra.

Rõngu valla konstaablid

A. Toode, P. Kotkas


10

JUULIKUU

SÜNNIPÄEVALAPSED

IDA PIKKAT

EEVI PÄÄSUKE

LEHTE PÜVI

ENDLA PÕLDVER

VILMA MÄGI

KALEV TREIMANN

GALINA VALJUKOVA

HEINO PEDOSK

ENDEL SIKK

VAIKE MÖLDER

OLGA VALDONEN

MAIMU MASSAKAS

JOIHANNES MASSAKAS

JAAN KONI

KALJU JAGO

MALL PEEP

AIME KRIMSES

VIIVE ISSAKO

ENN PÄEVLOO

KALEV PAAPSTEL

ENE LEPA

HELMUT URAS

LEMBIT REINBUSCH

LEA TOOMING

ARVO MIIL

MAIT ROOLEHT

TIIU ERMEL

IU LIHU

AARE HELBRE

SIRJE TALTS

AIVAR HANI

OSALIE LÕVI

EIN REMMELG

DA MARKOV

VAR OINUS

AUGUSTIKUU

SÜNNIPÄEVALAPSED

VEERA SIKK

LEIDA TERAS

HILJA RIISTAN

ELMA KUKEMILK

HELMUT-ENDEL ARAK

EEVI JAAMA

OLAV SEPPA

GERTHA VIPP

VAIKE KORI

AGNESSA PENT

HELJO SIKK

ALFRED REBANE

ILME KULL

ANITA TROSSEK

AKSEL LUIK

LUULE TEDER

INGA PEREMITINA

IDA AAN

MARE TINA

RAUL SIMSON

EHA KITS

MALLE HAJETSKA

EBE TAMM

ARVO KAASIK

MAAJA LIND

AUGUST RAUTIAINEN

URMAS OJAVEER

TOOMAS PAAL

HELMUT ABSALON

ANTS MÄNNISTE

Kinnisvara haldus ja hooldus: majahaldur, raamatupidamine, avariivalve,

tehnosüsteemide hooldus ja remont, elektri- ja nõrkvoolutööd,

heakorratööd. manogrupp@gmail.com 53436616.

Elvast ca 2 km soodsalt müüa või rentida kinnistu 21 h. Info 527 8560.

Ostan põllumaad Lapetukme ja Valguta piirkonnas tel 5341 6261

KUHU MINNA,

MIDA TEHA

27.06.2009 XXXVIII Võrtsjärve

suvemängud Rannus

19.07.2009 kell 19.00

Rõngu näiteringi Rõngu Väike

Nõelajad esimene suur etendus

Koondamine Kirjandusministeeriumis.

Pilet kõigile 25

krooni. Rõngu rahvamajas

25.07.2009 kell 10.00

Suur looma-show. Toimub

loomade talendi ja -moe-show.

Lastele mängud ja kõhtu saab

täita pannkookidega, mida

küpsetavad Sõprade Klubi tublid

kokatüdrukud. Sissepääs kõigile

tasuta! Rõngu rahvamaja tagusel

platsil

15.08.2009 kell 18.00

Pappkastiralli korraldavad

Rõngu rahvamaja, Rõngu

noortekeskus Rõngu keskkooli

juures JÄLGIGE REKLAAMI!

10 päevased lastelaagrid Värskas.

10-16-aasta vanustele lastele.

Kavas: purjetamine, ratsutamine,

matkad

Hind 150 krooni päev

I vahetus algus 03.juuli

II vahetus algus 20.juuli

Info tel 518 9317

JUUNIKUU SUDOKU

3 1

2 7 5

5 9 2 6

8 9 4 3 6 2

1 6

2 3 5 7 4 8

4 3 2 9

6

1 5

koostaja Kunnar Lätti

Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel

on ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita

numbritega nii, et üheski reas, veerus ega tumedama

joonega piiratud ruudus poleks korduvaid numbreid.

Vastus peitub hallides ruutudes.

MAIKUU RISTSÕNA LAHENDUS –

RAHVUSKALA

27. juunil kell 12.00

Rõngu 7-klassilise kooli 1949.

aasta lõpetajate ja nende õpetajate

kokkutulek Rõngus Hilsi baaris.

Ootme kohtumisele!

Rõngu Aed AS on Eesti suurim õuna- ja marjakasvatus. Meie missioon on

väärtustada kodumaist, toksiinivaba ning loodussäästlikult säilitatud õuna ja

marja. Soovime toetada Eesti õunakasvatust ning muuta tervislik omatoodang

kättesaadavaks kõigile eestimaalastele.

Rõngu Aed ASi looduslikult puhtad õunad, sõstrad, mesi ja istikud pärinevad

Viljandimaal Pollis ja Tartumaal Rõngus asuvatest istandustest. Pollis kasvab 34

hektaril ligi 44 tuhat õunapuud. Rõngu aedade suurus ulatub 80 hektarini.

Rõngu Aed AS kasutab enamuses Eestis aretatud sorte, mis on meie kliimas

sobivaimad ning toetab selle kaudu Eesti sordiaretust ja istikukasvatust.

Otsime oma meeskonda:









SEKRETÄR-ASJAAJAJA

Liiva, kruusa, mulla ja killustiku müük

VeoteenusRõngus avatavasse büroosse

Teedeehitus

Kopplaadurtööd

Ekskavaatoritööd

Teleskooplaadurtööd

Kändude ja mulla freesimine

Haljastustööd

Eeldame:

• kohusetundikkust ja korrektsust töösse pühendumisel

• arvutioskus Microsoft Office

• soovitavalt inglise ja vene keele oskust

• soovitavalt B- katergooria juhiload

Pakume:

• arenemisvõimalust ambitsioonikas ja missiooniga organisatsioonis

• täiendkoolitusvõimalusi

Melior-M OÜ

Valga mnt

info@meliorm.eu

1, Rõngu, Rõngu vald, 61001

http://www.meliorm.eu

või e-postile: info@ounaaiad.ee

tel 5053470

CV ja palgasoov saata kuni 10.juulini aadressil:











Puuvanker OÜ

Puuvanker OÜ

Aardla 23e, Tartu

Aardla 23e, Tartu

Teostame veokite, haagiste ja rasketehnika

hooldus- Teostamejaveokite, remonditöid haagiste (pikaajaline rasketehnika remondi

hooldus- ja remonditöid kogemus): (pikaajaline remondi

kogemus):

Keevitustööd

Keevitustööd

Treimistööd (piduri trumlid, pööravõllide taastamine

Treimistööd jne...) (piduri trumlid, pööravõllide taastamine

Hüdrosilindrite jne...) remont

Hüdrosilindrite Õlide jae- ja hulgimüük remont (alates kogustest 200 l,

Õlide kohaletoomis jae- ja hulgimüük võimalus) (alates kogustest 200 l,

kohaletoomis Töökojakeemia võimalus) jae- ja hulgimüük

Töökojakeemia Autoelektritöödjae- ja hulgimüük

Autoelektritööd

Pealisehituste valmistamine, ümberehitamine- ja remont

Pealisehituste valmistamine, ümberehitamine- ja remont

NB! Lepingulistele klientidele allahindlused.

NB! Lepingulistele klientidele allahindlused.

Kontakt:

Kontakt: Töökoja juhataja, Mart Tohu - 7367010; 5654350;

Töökoja mart@puuvanker.ee

juhataja, Mart Tohu - 7367010; 5654350;

mart@puuvanker.ee

Varuosa müügijuht, Allar Ohu - 7367010; 5654650;

Varuosa allar@puuvanker.ee

müügijuht, Allar Ohu - 7367010; 5654650;

allar@puuvanker.ee

Juhataja (lepingud), Aarne Ambos - 56507507;

Juhataja aarne@puuvanker.ee;

(lepingud), Aarnewww.puuvanker.ee

Ambos - 56507507;

aarne@puuvanker.ee; www.puuvanker.ee

Järgmine ajaleht RÕNGILANE

ilmub augustikuu maikuu viimasel viimasel nädalal. nädalal.

tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee

Rõngulane ootab kaastöid ja materjale

toimetaja: Silvia Rõõmussaar,

17.augustiks 15.maiks avaldamiseks sama kuu väljaandes

More magazines by this user
Similar magazines