Veebruar 2010 - Rõngu Vald

rongu.ee

Veebruar 2010 - Rõngu Vald

1

valla infoleht

NR 413 (121) (130) VEEBRUAR aprill 2009 2010

EESTI VABARIIGI 92. AASTAPÄEVAL TUNNUSTATI

tiraaž 1300

RÕNGU VALLA AUKIRJAGA

Mariann Pennar - pikaajalise tulemusliku

töö eest Valguta lasteaed-algkoolis;

Hillar Viksi - aktiivse ühiskondliku tegevuse

eest külaelu edendamisel;

Merike Luik - tulemusliku töö eest õpilaste

ettevalmistamisel keemia olümpiaadideks,

viktoriinideks ja riigieksamiteks;

Leo Luts - pikaajalise tulemusliku töö eest

Rõngu keskkoolis;

perekond Päid - vastutulelikkuse ja südamesoojuse

eest oma kodu avamisel

õpilastele;

Sirje Haav - kauaaegse tulemusliku töö

eest Rõngu lasteaias laste õpetamisel,

kasvatamisel ja mitmekülgse loovuse

arendamisel;

Tiina Lõõndre -pühendumuse eest kohaliku

käsitööalase elu edendamisel;

Villu Karjus - pikaajalise ja edumeelse

panuse eest ettevõtluse arendamisel

Rõngu vallas;

Maie Loot - külaelu edendamise ja pikaajalise

töötamise eest Koruste raamatukogus;

Jüri Orupõld - ühiskondliku tegevuse

eest kodukoha ajaloo jäädvustamisel;

VALLA TÄNUKIRJAGA

Valguta Maanaiste Selts - külaelu edendamisel

ja raamatukogu taaselustamisel;

Heli Akkermann - aktiivsele Valguta kooli-

ja külaürituste eestvedajale;

Tiia Ventman - kohusetundliku töö eest

Rõngu keskkoolis;

Rõngu Keskkooli kollektiiv - vapruse ja

sihikindluse eest koolitöös erakorralistes

tingimustes;

Mari Jantsus - aktiivse ja kohusetundliku

töö eest seltsitegevuses;

Hiie Kull - külakapelli „Rukkilill“ asutajale

ja aktiivsele tegevliikmele;

Ille Songisepp - Rõngu apteegi elushoidjale;

Väino Mölder - alati abivalmis ja „kuldsete

kätega“ töömehele;

Enno Kuldkepp - Rõngu valla kauaaegsele

sponsorile.

TÄNUKIRJAD EDUKATELE

KODUVALLA ÕPILASTELE

RÕNGU KESKKOOL

Kätlin Karjus, Christy-Mary Kipper,

Kaspar Klein, Aprilia-Viktoria Rätsep,

Veronica Ülper 2.a klassist;

Rainer Mõttus, Joonas-Hendrik Mägi,

Miina Mägi, Kärolin Kopp, Pätrik Randver,

Kendra Talts, Heidi Loot 2.b klassist;

Maivi Laane, Laura-Kristiina Rand 3.

klassist;

Kristin Rohtla 4. klassist;

Maria-Elisabeth Mihhin, Karin Pungas

5. klassist;

Kätlin Lääne 6. klassist;

Martin Viksi, Kaarel Viljaste 7.b klassist;

Diana Arras, Karl Sõrra 9.a klassist;

Kersti Margus, Arette Riis, Therese Viitkar

9.b klassist;

Marit Külv 10. klassist;

Marianne Lukk, Bianca Mehine, Liis

Mardi 11. klassist;

Mirjam Pedaja, Pille-Riin Raja, Siim Viksi

12. klassist.

VALGUTA LASTEAED-ALGKOOL

Elsbet Pedaja, Andres Varik 2. klassist;

Liisa Tatar, Heiko Viksi 3. klassist;

Mikk Pedaja, Glen Põldmaa, Andres

Zirk, Kaili Silland 4. klassist;

Gerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa 5. klassist.

ELVA GÜMNAASIUM

Janne Toom 5.a klassist;

Carmen Isop 8.c klassist;

Eneli Õigus, Eleri-Keret Ebruk 9.d klassist;

Mairi Ebruk 10.a klassist.

TREFFNERI GÜMNAASIUM

Jaagup Repän 10.a klassist;

Liina Viksi 12.c klassist.

SUUREMÕISA PÕHIKOOL

Celesthy Planken 3. klassist.

RÕNGU VALLA AUKODANIK

„Au pole ehteripats. Ei seda

osteta, ei müüda,

see teenitakse välja elu ja

tööga.”

(V.Osila)

Mare Külv on Valguta koolis

töötanud 20 aastat kehalise

kasvatuse õpetajana. Ta on

lastele eeskujuks spordile

pühendumise ja visa treeninguga.

Aktiivselt tegeleb ta külaelanike

kaasamisega spordija

kultuuriüritustele.

Mare Külv on edukalt esindanud

Rõngu valda ja

Eesti vabariiki paljudel

võistlustel. Ta on vabariigi

veteranide spordiedetabelis

kuuel alal

esikohal. Kahel viimasel

aastal on teda tunnistatud

maakonna parimaks

naisveteraniks.

Väga edukas on ta olnud

veteranide Euroopa

ja maailmameistrivõistlustel.

Ta on võitnud 3

viimase aasta jooksul

heidete mitmevõistlustel

5 hõbemedalit ja ühe kuldmedali.

Ta on heaks eeskujuks ka lapsevanemana.

Tartu maavanem Esta Tamm on kutsunud Eesti

Vabariigi 92. aastapäevale

pühendatud vastuvõtule meie vallast inimesed, kes

on väärt tunnustamist

Laine Meos

Celia Arras

Helve-Sirle Päid

AITÄH, ET TE MEIL OLEMAS OLETE!

EDU JA JAKSU TEILE IGAS ETTEVÕTMISES!

Hariduskomisjon

ÕNNITLEME!


2

AVALIK KIRI

Lugupeetud Rõngu vallavolikogu liikmed!

Lubage, et soliidses vanuses pensionärina

ja Riigikantselei endise töötajana jagan teile

ja valla üldsusele oma mõtteid volikogu

istungist. Jaanuarikuu lõpus toimunud volikogu

istungil vallavanema ettekandes esitatu

on tõsine hoiatus tänasele volikogule,

et mitte olla edaspidi valla “kummitempliks”.

Ma tahaksin teie tähelepanu juhtida sellele,

kuidas teised vallad lahendasid oma koolimajade

remondiküsimusi. Antud konkreetsel

juhul teen seda ühe valla näitel. Seda

probleemi ei lahendanud vallavanem oma

kabineti üksinduses ega koos remondist

vahetult majanduslikult huvitatud isikute ringis.

Kooli remondiga seotud probleemid algasid

koolist. Seda arutati vallas mitte ainult

volikogu liikmetega, vaid arutelusse hõlmati

ka lai aktiiv. Oli tuliseid vaidlusi. Kannatlikult

otsiti lahendusi ja leiti kõiki huvigruppe rahuldav

tulemus. Seejärel vald kuulutas välja

riigihanke, milles osales 14 fi rmat. Pakkumised

olid 12 miljonist kuni 27-28 miljonini.

Jälle arutati hinda kõigil tasanditel ja lõpuks

tehti ettepanek fi rmale, kelle pakkumine 12

miljonit oli vallale jõukohane koos mitmete

abiallikate kasutamisega. Juhin tähelepanu

sellele, et kooli ei antud rendile, see jäi valla

omandisse. Kui valitud fi rmaga oli leping

sõlmitud, võttis vald oma palgale 5 kõrgestitasustatud

järelevalveeksperti, kes igapäevaselt

jälgisid remondi käiku ja remontijate

poolt kasutatavate materjalide vastavust

projektis ettenähtule. Kuigi pealtnäha oli

see suur kulu, siis remondi käik näitas, et

sellega saavutati kulude kokkuhoid ja täielikult

oli välistatud remontijate mugavus ning

projektis ettenähtud materjalide asendamine

odavamatega, mis oleksid remondi

kvaliteeti halvendanud. Igal nädalal toimusid

järelevalveekspertide, valla aktiivi ja remondifi

rma esindaja nõupidamised. Need

protokolliti. Neid protokolle oli 26. Tulemus

- koolimaja remont toimus tähtaegselt, tööde

käigus või lõpus igasugune fi rmapoolne

täiendava raha väljakauplemine oli täielikult

välistatud. Vald tuli rasketes majandustingimustes

väga edukalt toime koolimaja remondiga.

Ja remondiraha sai kulutada ka

koolimööbli soetamiseks. Pean tõdema, et

Rõngus sellist remondi käiku ei olnud. Vald

kannab reaalselt suurt kahju ja kooli õppetöö

toimub tänase päevani ebanormaalsetes

tingimustes ja kevadised eksamitulemused

ilmselt ei paku meile rõõmu.

Mind hämmastas, et volikogu liikmed, kes

olid ka eelmise volikogu koosseisus, ei tundnud

mitte mingisugust häbi tegevusetuse pärast,

mis sai vallale saatuslikuks. Nad asusid

ennastunustavalt kaitsma endist vallavanemat

ja aktiivselt ründasid uut vallavanemat,

kes tõi nende poolt tegemata jäetu või lohakalt

tehtu päevavalgele. Tänase volikogu

juhatus tegi kõik selleks, et istungil puudus

selle olulise probleemi sügav arutelu ja eelmise

volikogu tekitatud „august“ väljapääsu

lahenduste otsimine. Kogu eeltoodu „pärl”

oli aga selles, et volikogu esimees tegi kohe

pärast aruande ärakuulamist volikogule ettepaneku

– „Võtta teadmiseks.” Nii ka sündis.

Volikogu võttis komisjoni põhjaliku aruande

ainult teadmiseks. Siin tuleb paratamatult

hüüda: „Tule taevas appi!”

Niisiis järeldus. Kes hakkab Rõngu vallas

kandma materiaalset vastutust koolimaja

remondiga seonduva ja vallale suure kahju

tekitamise eest? Leian, et selleks vastutuse

kandjaks on täielikult eelmine vallavolikogu

koosseis koos eelmise vallavalitsusega -

kõik solidaarselt. Nende hulgas on ka osa

tänaseid volikogu liikmeid, kes püüavad

endalt lükata ära vastutust ja poevad selle

taha, et täna ei vastuta nad eelmises volikogu

koosseisus tehtud otsustuste eest.

Olla volikogu liige ei ole mitte ainult auasi,

vaid ka kohustus vastutada. Vastutada

vastuvõetud otsuste eest - kui need otsused

on vallale tekitanud materiaalse kahju,

tuleb see hüvitada. Olen kindlal seisukohal,

et antud konkreetsel juhul pidi tänane volikogu

võtma vastu otsuse - algatada majanduskuriteo

uurimine kompetentsete organite

poolt.

Robert Sinimägi

Valla elu kõrvalt jälgiv ja valla saatuse

pärast muretsev pensionär

VALLAVALITSUSES

20. jaanuari istungil otsustati:

1. Kehtestada alates 01. maist 2010. a veevarustuse

ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinnad

koos käibemaksuga Rõngu vallas (v.a Käärdi

aleviku tarbijad) järgnevalt:

-tasu võetava vee eest elanikele ja ettevõtetele

16,81 krooni/m³;

-tasu heitvee ärajuhtimise eest elanikele ja ettevõtetele

20,55 krooni/m³.

2. Määrata Rukki 3 katastriüksuse sihtotstarbeks

elamumaa.

3. Kiita heaks veeprogrammist toetuse saaja

MTÜ Kirepi Mõis poolt esitatud projekti

aruanne.

4. Eraldada 2010. aasta tegevuseks toetust

Rõngu Maanaiste Seltsile.

5. Sõlmida avaliku kasutamise eelleping MTÜga

Pajustiku Jahikompleks Pajustiku maaüksusele

planeeritava vaatetorni, matkamaja ja

vibulaskeplatsi avalikuks kasutamiseks.

6. Sõlmida avaliku kasutamise eelleping MTÜga

Loodus Kutsub Angerja ja Tõugja maaüksusele

planeeritava paadikuuri, väliköögi ning

puhkeala koos puhkerajatistega avalikuks kasutamiseks.

7. Sõlmida leping OilTerm OÜga Rõngu vallamaja

katlamaja katla üleviimiseks põlevkiviõli

küttele ja põlevkiviõli tarnimiseks.

28. jaanuari istungil otsustati:

1. Väljastada kirjalik nõusolek Arvo Tähele

Männiku 8 kuuri, kasvuhoone ja varjualuse ehitamiseks.

2. Väljastada projekteerimistingimused Aadi

Vihmale üksikelamu projekteerimiseks Kõduküla

külas Vihmametsa maaüksusel.

3. Väljastada järgmised ehitusload:

- Tamme Arenduse OÜle kuivendusrajatise

rajamiseks Rannaküla külas.

- Arvo Tähele aiamaja ja abihoone püstitamiseks

Männiku 8.

4. Väljastada kasutusluba Rõngu Vallavalitsusele

rekonstrueeritud Rõngu vallamaja hoonele.

5. Kinnitada Vailer OÜ pakkumine Rõngu

kooli elektrikilbi renoveerimiseks ja vahearvesti

paigalduseks.

6. Kinnitada maa maksustamishinna aktid.

7. Kutsuda tagasi Võrtsjärve Sihtasutuse nõukogu

liige Aivar Kuuskvere ja nimetada sihtasutuse

nõukogu liikmeks vallavalitsuse liige Ants

Rodima.

8. Nimetada Rõngu valla esindajaks Mittetulundusühingus

Võrtsjärve Ühendus vallavanem

Uno Parm.

9. Nimetada Rõngu valla esindajaks Mittetulundusühingus

Võrtsjärve Kalanduspiirkond

vallavalitsuse liige Ants Rodima.

10. Nimetada Aktsiaseltsis Emajõe Veevärk

Rõngu valla kui aktsionäri esindajaks vallavanem

Uno Parm.

11. Kutsuda tagasi Sihtasutuse Tartumaa Tervisespordikeskus

nõukogu liige Aivar Kuuskvere

ning nimetada sihtasutuse nõukogu liikmeks

vallavalitsuse liige Haimar Kallas.

12. Kutsuda tagasi Vapramäe – Vellavere – Vitipalu

Sihtasutuse nõukogu liige Aivar Kuuskvere

ning nimetada sihtasutuse nõukogu liikmeks

keskkonnateenistuse juhataja Toomas

Klein.

13. Pikendada sotsiaalkorterites elavate isikute

üürilepingute kehtivust.

14. Sõlmida koolitusteenuse osutamise leping

Keila Hariduse SAga Rõngu vallas elavatele

lastele.

5. veebruari istungil otsustati:

1. Anda välja korraldus edukate õpilaste ja

isikute tunnustamiseks vabariigi aastapäeval.

2. Kehtestada üks erand korraldatud jäätmeveol

tühjendussageduste osas.

3. Anda nõusolek korraldatud jäätmeveoga

mitteliitumiseks ühe kinnistu osas.

4. Sõlmida leping Kõrveküla Raamatukoguga

teavikute ostmiseks Rõngu Raamatukogule.

5. Sõlmida õpilasveo doteerimise leping ASga

GoBus kehtivusega 01.01. – 31.12.2010. a.

VALLAVOLIKOGUS

28. jaanuari volikogu istungist võttis osa 14

liiget, puudus Tiit Kollist.

Toimus ajutise komisjoni (moodustatud

03.12.2009) tööaruande ärakuulamine.

Informatsioon võeti teadmiseks ja ajutise

komisjoni töö loeti lõppenuks.

Otsustati:

- Muuta Rõngu Vallavolikogu 20. novembri

2008. a määrust nr 18 „Rõngu Vallavalitsuse

struktuur, teenistujate koosseis, palgamäärad

ja palgatingimused“ ja Rõngu

Vallavolikogu 26. märtsi 2009. a määruse nr

4 „Teenistujate palgakorralduse alused“ § 3.

Määrusega lülitati vallavalitsuse struktuuri ja

teenistujate koosseisu kaks vallavalitsuse liiget

ning kehtestati nende töötasu.

- Anda vallavanem Uno Parmile volitused

16.07.2009. a ASga KR Priit sõlmitud hoonestusõiguse

seadmise lepingu, hoonestusõiguse

võlaõigusliku müügilepingu ning

üürilepingu muutmiseks.

Nimetada Eesti Maaomavalitsuste Liidu üldkoosolekule

- Maapäevale Rõngu valla

esindajatena Sulev Kuus (asendaja Kalju

Hermann) ja Uno Parm (asendaja Ants

Rodima).

Vabastada teenistusest vallavanem Aivar

Kuuskvere teenistustähtaja möödumise tõttu

18. detsembril 2009. a.

Anda Rõngu valla aukodaniku nimetus Mare

Külvile. Kanda aukodaniku nimi valla auraamatusse.

Anda Rõngu valla aukiri 10-le isikule. Kanda

aukirjaga autasustatud isikute nimed valla

auraamatusse.

11. veebruari volikogu istungist võttis osa

14 liiget, puudus Tiit Kollist.

Vallavolikogu istungil võeti vastu järgmised

otsused:

Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise algatamine (Lepaurva

kinnistu ja osaliselt Kuusikuotsa kinnistu);

Vallavara müük avalikul enampakkumisel (vt

kuulutust lk 6);

Kasutusrendi tingimuste määramine

Toimus 2010. a vallaeelarve I lugemine ning

kuulati ära vallavanema informatsioon


PÕLETAV PROBLEEM

VOLIKOGUS (11.02. 2010)

Rõngu kooli remont seisab.

Mis saab edasi?

Kahjuks oli istungi peategelane Peeter

Kroonberg end volikogust taandanud, jättes

ka istungi ajal saali tulemata. Kõigile arutelul

kerkinud küsimustele ei osanud ega

saanud teised vastata. Näiteks: kas AS Priit

saab laenu, et edasi ehitada? Pangalaenu

saamine sõltub firma AS Priit majanduslikust

olukorrast, mitte Rõngu valla rahadest, nagu

püütakse tõestada. Vallavalitsus kinnitas, et

valla 2010. aasta eelarve tuleb väiksem kui

eelmisel aastal, kuid tullakse toime.

Majanduskomisjoni ettepanek oli pikendada

kooli remondi tähtaega. Kuna hääletamisel

oleks see ettepanek läbi kukkunud (7 volikogu

liiget 12-st ei olnud nõus kooli remondi

tähtaega pikendama), siis võttis komisjoni

liige Jaanus Peri ettepaneku tagasi. Tundus

küll kuuma kartuli veeretamisena, kuid

probleem on keeruline. Otsustati tuua asjasse

selgust 4. märtsil. Kuluaarides arvati,

et võib-olla oleks õigem sõlmida mõne teise

ehitusfirmaga uus ja vallale soodsam leping.

Absoluutset tõde ei ole. On halvad ja vähem

halvad otsused (jutt on kümnetest miljonitest).

Volikogule soovime tarka otsustamist.

Volikogu juhtis Sulev Kuus demokraatlikult.

Ka vallavanem ei näidanud oma poolehoidu

ühele või teisele ettepanekule, vaid rõhutas,

et tema täidab volikogu otsust.

Kalev Jago

UUENENUD HOOLDUSRA-

VIKESKUS PAKUB UUSI

VÕIMALUSI

Eelmise aasta jõulukuu viimastel päevadel

avas patsientidele oma uksed Rõngu hooldusravikeskuse

uus hoone. Värskes valgusküllases

hoonekompleksis on piisavalt

palatikohti, et katta Rõngu ja ümberkaudsete

valdade hooldusraviteenuste vajadused.

Uus hoone on avardanud liikumisel abivahendit

kasutavate patsientide võimalusi

siseruumides, kevadel ja suvel ka terrassil

või õuealal. Igas palatis on oma WC ja dušinurk,

mis teeb patsientidele päevatoimetused

kindlasti mugavamaks.

Hooldusravi, teisisõnu õendus-hooldusravi

teenust vajavate patsientide jaoks on alates

käesoleva aasta 1. jaanuarist muutunud

aga tasustamise kord. Selle muudatuse otsustas

Eesti Haigekassa, kes tasustab voodipäeva

maksumusest nüüd 85%, ülejäänud

15% (95 krooni päeva eest) on jäänud

patsientide või omavalitsuste kanda. Varasemast

on jäänud kehtima ka tasu esimese

10 haiglas viibitud päeva eest kokku 250

krooni nagu kõigis teisteski raviasutustes.

Rõngu hooldusravikeskuses on rohkem

ruumi ja võimalusi kui Eesti Haigekassaga

sõlmitud leping sätestab. Seepärast

pakume võimalust saada hooldusteenust

ka juhul, kui haigekassa poolt fi nantseeritavad

kohad on täidetud. Omaosalusega

hooldusteenuse voodipäeva hind algab 265

kroonist ööpäevas.

Hooldusteenuse osas pakume erinevaid

võimalusi vastavalt vajadusele. Oodatud on

nii lühiajalist kui pikemaks perioodiks hooldusteenust

vajavad patsiendid.

- lühiajaline hooldus I, kuni 3 ööpäeva -

330 krooni/ööpäev

- lühiajaline hooldus II, kuni 14 ööpäeva

- 290 krooni/ööpäev

- pikaajaline hooldus - alates 260 krooni/

ööpäev

Hooldusravikeskus pakub nüüdsest nii

statsionaarses osakonnas kui ka ambulatoorselt

füsioteraapia teenust ja massaaži.

Statsionaarses osakonnas viibivatele patsientidele

on nimetatud teenuste maksumus

vastavalt 100 krooni füsioteraapia ja

60 krooni massaaži eest.

Elus tuleb meil kõigil ette olukordi, kus hooldust

vajavaid lähedasi ei saa jätta koju järelevalveta.

Kui statsionaarne hooldusteenus

ei osutu sobivaks, kui töölkäivad inimesed

on päeval kohustustega seotud, aga õhtust

hommikuni saavad oma hoolitsust pakkuda,

võib olukorra lahendada selliselt, et

tuua patsient meie juurde päevaks ehk siis

päevahooldusesse.

Meelsasti aitame ka lamajate haigete pesemisel,

sest kodustes tingimustes võib see

olenevalt olukorrast sageli üsna keeruliseks

osutuda. Professionaalsete abistajatega ja

spetsiaalseid abivahendeid kasutades on

lamajat haiget palju turvalisem ja lihtsam

pesta.

Ambulatoorselt osutame järgmisi teenuseid:

- füsioteraapiateenus (füsioterapeudi konsultatsioon,

teraapia, harjutusvara koostamine,

vajadusel lähedaste nõustamine)

- 150 krooni;

- massaaž 20 min. - 80 krooni;

- päevahooldus 8.00-18.00 (voodikoht, toit,

vajadusel õendusprotseduurid ja pesemisteenus;

kaasa omad ravimid) - alates 100

kroonist;

- pesemisteenus ilma abistajata 25 krooni;

abistajaga 50 krooni; lamaja haige pesemisteenus

koos abistajaga 100 krooni;

- lõunasöök (hetkel kuni 10 inimest päevas)

- 25 krooni.

Märtsikuust alustame hooldusravikeskuse

Pilates võimlemistreeningutega, ravivannidega

ja käte parafi inraviga. Pilatese treening

on suunatud läbi õige hingamise süvalihaste

tugevdamisele ja see on jõukohane

ja mõnus võimlemine igas vanuses inimestele.

Treeningusse on oodatud nii mehed

kui naised sõltumata vanusest.

Kõikide teenuste etteregistreerimiseks,

küsimuste tekkimisel ja lisainformatsiooni

saamiseks soovitame külastada meie

kodulehekülge www.hooldusravikeskus.

ee või helistada telefonil 7459 552 Margit

Rechlinile.

Meie teenustering laieneb ja uusi võimalusi

tuleb pidevalt juurde. Ootame ka Rõngu

valla elanike kõiki ettepanekuid ja soove,

mida võimaluse korral kindlasti arvestame.

Margit Rechlin

SA Rõngu Hooldusravikeskuse juhataja

MAAMAKSU TASUMINE

(muutunud 01.01.2010)

Maksu- ja Tolliamet väljastab maamaksuteate

isikule, kes on 1. jaanuari seisuga

maaomanik või maa kasutaja. Maa omandamisel

või kasutusõiguse tekkimisel aasta

keskel säilib eelmise omaniku või kasutaja

maamaksu kohustus aasta lõpuni ning uue

omaniku või kasutaja maksukohustus tekib

maa omandamise või kasutusõiguse tekki-

PAKUME ABI PUURKAEVUDE

RAJAMISEL

3

mise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Alates 2010. aasta 1. jaanuarist muutub

maamaksu tasumise kord. Kui mis tahes

kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt

maalt arvutatud maamaksu aastasumma

ei ületa 1000 krooni, tuleb maksumaksjal

tasuda maamaks ühe korraga 31. märtsiks.

Üle 1000 kroonise maksusumma puhul

peab maksumaksja ära maksma 31.

märtsiks vähemalt pool maksusummast,

kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud

osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1.

oktoobriks.

Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale

maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu

summa kohta hiljemalt 15. veebruariks.

E-maksuamet/e-tollis registreeritud

kasutajale, kelle e-posti aadress on maksuhaldurile

teada, saadetakse maamaksuteade

ainult elektroonselt. Maamaksu ei

määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui

maksusumma on alla 50 krooni.

Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta

maamaksuteadet 25. veebruariks kätte

saanud, on kohustatud sellest 30 päeva

jooksul teavitama maa asukohajärgset

Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust.

Sellisel juhul väljastatakse maksumaksjale

uus maksuteade.

Maamaksu maksmist kontrollib Maksuja

Tolliamet. http://www.emta.ee/index.

php?id=1115

Riverside OÜ pakub puurkaevude puurimise

teenust, kasutades BAUER´i ja KLEMM`i

puurmehhanisme, mis võimaldab meil tellija

jaoks teostada tööd oluliselt kiiremalt ja

väiksemate kuludega.

Puurkaevude kõrge kvaliteedi ja töö kiiruse

tagamiseks kasutab OÜ Riverside Euroopas

väljatöötatud puurimise tehnikat

ja tehnoloogiat. Igasse projekti suhtume

paindlikult ja individuaalselt, tehes põhjalikku

eeltööd ja hankides teavet puuritava

pinnase kohta. Meie poolt kasutatav tehnika

võimaldab meil töid teostada kitsastes

tingimustes.

Eesmärgiga mitte rikkuda põhjavee kvaliteeti

ja tagada kaevu pikk iga kasutame

puurkaevu manteldamiseks plastiktoru.

Puurkaevud manteldame üldjuhul plasttorudega

ja puurkaevu töötavas osas kasutame

fi ltertoru, mis tagab edaspidise mugavama

puurkaevu kasutuse ja vajadusel puhastamise.

Rasketes geoloogilistes tingimustes,

kus kivimid on pudedad ja varisevad, kasutame

topelt puurpeatehnoloogiat.

Tellija soovil paigaldame puurkaevu pumba

ja rajame pumplahoone. Vajadusel paigaldame

hüdrofoori ja automaatikaseadmed

(sagedusmuunduri), rajame pumbamaja,

teeme vajalikud elektri- ja automaatikatööd,

ehitame torustiku tarbijateni.

Aitame tellijaid dokumentide vormistamisel

– projekteerimistingimuste,

kooskõlastuste ja lubade hankimisel,

koostame projekti, puurkaevu passi ja

arvestuskaardid.

Lisainformatsioon telefonil 5349 5478 või

e-posti aadressil meelis.tomberg@riverside.ee

Meelis Tomberg

Projektijuht


4

KOOGIVÕISTLUS

15. jaanuaril toimus Valguta seltsimajas

juba teine koogivõistlus. Osalejaid oli küll

vähem kui eelmisel korral aga see-eest olid

koogid väga ilusad ja eriliselt kaunistatud.

Koheselt oli näha, kuidas koogi valmistajad

olid näinud tõsist vaeva, et oma meistriteosega

tulla ja kõigile muljet avaldada. Koogi

tegemise juures hinnati maitset ja kaubanduslikku

välimust. Toimus individuaalne

hääletus, kus iga maitsja sai anda oma

hääle lemmikule. Võrdselt said punkte Eliise

ja Cathlyn, kuid üksmeelel otsustati, et

Eliise kook oli kaunistatud ilusamini. Väärikalt

sai kolmanda koha Marit, kelle kook oli

ka imehea maitsega.

Suur tänu kõigile osalejatele ja loodame

järgmisel korral näha võistlusel rohkem

kooke, et oleks, mida maitsta ja arvustada.

Elina Karro

TARTU RAHU 90

Aastail 1918–1920 toimus Eesti Vabadussõda.

Võitlus meie kodumaa iseseisvuse

saavutamiseks lõppes meile võiduka Tartu

rahuga. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni

Jaan Poska. 31. detsembril allkirjastati

rahuleping, mis jõustus 3. jaanuari

hommikul kell 10.30. Konverents jätkus ja

lõplikule rahulepingule kirjutati alla 1920.

aasta 2. veebruaril. Nii tunnustas Venemaa

noore Eesti Vabariigi suveräänsust. Sellele

sõjale ja rahule ehitasid tollased riigiisad

eesti rahva tuleviku. Nende poolt tehtud

pingutuste vilju saame tunda tänapäevalgi.

Nii oli Rõngu keskkooli ajalooõpetaja Anne

Leppik taas kord võtnud oma südameasjaks

Tartu rahu tähistamise. 2. veebruaril kogunesid

üheksandad ja gümnaasiumiklassid vallamaja

ette. Sellel aastal ei olnud rongkäik

küll nii pikk kui varemalt, kuid see-eest liitusid

meiega ka vallatöötajad ning üldse kõik

soovijad. Liikusime vabadussõjas langenute

monumendi juurde, kus joondusime kahte

ritta, et saada osa kavandatud esinemisest.

Esmalt kandis vallavolikogu esimees Sulev

Kuus ette kokkuvõtte Tartu rahulepingu tagamaadest

ja tingimustest. Seejärel esinesid

algklasside õpilased ning 11. klassi neiud

lauludega. Siim Viksi tutvustas veelkord

meie kogunemise põhjuse ajaloolist tausta

ning pärast Lauri Eensalu märguannet oli

osalejail võimalik ausamba jalamile asetada

pärjad ja küünlad mälestamisväärse sündmuse

puhul.

Lõpetuseks

laulsime juba

traditsiooniliseks

kujunenud

ühislaulu

„Jää vabaks,

Eesti meri“

ning suundusime

jätkama

oma tavapärast

koolipäeva.

Just sedalaadi üritused tuletavad meelde

meie esivanemate ponnistusi parema homse

nimel ning panevad ka noori mõtlema kunagi

toimunud tähtsatele ajaloosündmustele,

millel ei tohi lasta unustusehõlma vajuda.

Marit Külv, 10. klass

ALEKSANDER LÄTE 150

Helilooja Aleksander

Läte on sündinud Tartumaal

Aakre vallas

Pikasillas 12.01.1860.

13-aastasena asus

ta õppima Rõngu kihelkonnakoolis,

mis

valmistas ette vallakoolide

õpetajaid. Aleksander

Läte muusikaõpetajateks

olid Rõngus

õpetaja Arnold Rossmann

ja tema isa Karl

Rossmann. A. Läte

õppis Rõngus viiulit,

orelit, klaverit. Aastatel

1876–1879 õppis ta Cimze seminaris.

1879–1883 oli Läte kooliõpetaja Puhjas,

1883–1895 ja 1897–1900 köster ja kooliõpetaja

Nõos. 1891. aastal oli ta üldjuht Eesti

IV üldlaulupeol. 1895–1897 õppis Läte

Saksamaal Dresdeni konservatooriumis

koorikompositsiooni erialal. Pärast venna

Eugen Sprenk-Läte surma 1932. a juhtis

ta Tartus klaveritöökoda „Sprenk-Läte“,

täiustas klaverikonstruktsiooni. Tegeles

muusikalis-teoreetiliste probleemidega.

Kui Läte 1900. aastal Tartusse elama asus,

algas tema viljakas muusikaline tegevus:

ta asutas esimese eesti sümfooniaorkestri,

hiljem mees- ja segakoori, korraldas rahvalikke

sümfooniakontserte ning vokaalsümfooniliste

suurteoste ettekandeid. Loomingu

põhiosa moodustavad koorilaulud, nendest

tuntuimad „Laul rõõmule“, „Pilvedele“,

„Kus põhjalahe

kohiseb“, „Kuldrannake“

ja

„Malemäng“. Ta

on esimesi eesti

soololaululoojaid.

Kirjutas

viis kantaati,

orkestriteoseid,

viiuli- ja klaveripalu.

Väljenduslaad

on

lüürilis- romantiline

ja

põhjamaiselt

karge, mis sai

mõjutusi rahvamuusikast.

Rõngus jätkas

helilooja tööd

Foto: Virge Rikka

Malle Teder

Osales ülevabariigilisel meediamängude

konkursil ja tuli auhinnalisele 2.

kohale.

Tänaseks on juba publitseeritud

meediamängude kogumik, kus on

sees ka Malle Tederi väljamõeldud

mäng.

Malle kohta kehtib põhimõte: „Veerevale

kivile sammal ei kasva!”

EDU JA JAKSU SULLE IGAS

ETTEVÕTMISES!

Hariduskomisjon

oma klaverimängu kooliga „Gradus ad Parnassum“,

kuid see jäi tal lõpetamata.

84-aastane Aleksander Läte lahkus

Tartust 4. märtsil 1944 ning asus elama

sünnikoha lähedusse Juka tallu

Korustes, kus tema eest hoolitses helilooja

vader Salme Sööt. Aleksander

Läte on öelnud Salulaane serval asuva

Juka talu kohta: „Küll on siin taevalik

rahu! Küll ma olen õnnelik, et sellest

linnakärast lahti sain!“ Aleksander

Läte suri 8. septembril 1948. a Tartus

ja on maetud Rõngu kalmistule.

Aleksander Läte vaim oli elu lõpuni ergas,

selle tõendajaks oli ka tema huvi

kõige uue vastu, ta ütles ikka: „Eks

saa näha, kuidas läheb.“

Reedel, 15. jaanuaril 2010 tähistasime

Aleksander Läte 150. sünniaastapäeva piduliku

aktusega Rõngu rahvamajas.

Aktuse avas rahvamaja juhataja Mari-Liis

Vanaisak. Naisansambel õpetaja H-S.

Päidi juhendamisel esitas A. Läte poolt

loodud laulud „Kodumäele” ja „Kus põhjalahe

kohiseb”. 7.a klassi õpilased Maarja

Luik, Mariliis Pahva, Siiri Paurson, Rene

Paks, Raimo Riis ja Kristo Vago olid ette

valmistanud esitluse A. Läte elust ja loomingust.

Ettekannet ilmestasid Rõngu puhkpilliorkestri

poolt esitatud pala „Kuldrannake“

ja popurrii mitmete teiste heliloojate

loomingust.

Aleksander Läte mälestuskontserdi järel oli

kõigil võimalik minna kalmistule heliloojale

austust avaldama. Teekond kalmuni oli

meeliülendav - surnuaiatee säras küünalde

valguses. Mööda valgustatud rada liikusid

rongkäigu eesotsas tõrvikukandjad,

näidates teed tuntud

muusiku ja helilooja viimse

puhkepaigani. Muusikaõpetaja

Helve-Sirle Päid oli saabujaid

vaikset taustamuusikat

mängides juba ootamas. Lauri

rääkis südantsoojendavalt

veelkord Aleksander Läte

lapsepõlvest, eluteest, saavutustest

ning loomingust. Soovijad

said asetada Läte hauale

küünlad, mis kargel jaanuariööl

imeilusasti helkima jäid.

Oli meeldiv tõdeda, et nii

paljudel Rõngu elanikel oli

suur tahe ja soov tähistada südamest

Aleksander Läte 150.

juubelit.

Maarja Luik ja Lauri Eensalu

MUINASJUTULINE

HOMMIKUPOOLIK

ALGKLASSIDE ÕPILASTEGA

Aasta 2010 on kuulutatud lugemisaastaks ja

selle raames käisid gümnasistid Marian Laineste,

Mirjam Pedaja, Marii Kuusma, Ingrid

Talgre, Paula Saaremäe, Mailis Zirk ja Kätlin

Tatar algklasside õpilastele põnevaid jutte

ette lugemas. Eriti populaarseks osutusid

Andrus Kivirähu lustlikud lood. Ettelugejad

sisustasid terve põngerjate tunni erinevate

tegevustega. Tundi alustasime muinasjuttudega,

misjärel arutlesime loetu üle, küsisime

küsimusi ning kui aega üle jäi, siis mängisime

lastega. Mailis, kes külastas 2.b klassi,

ütles: „Muinasjuttude lugemine tekitas

nii minus kui ka lastes rõõmsa meeleolu.”


Mirjamit

aga üllatas,

kui

elavad

ja suhtlusaltid

võivad

1. klassi

lapsed

olla ning

kui väga sooviti rääkida oma elust. Marii tõi

esile, et 3. klass oli ette valmistanud mõnusa

lugemisnurga, kus sai muretult jutustamist ja

kuulamist nautida. Paula tõdes, et lugemistund

oli väga suur väljakutse ja pani mõtlema,

kuidas esitamist lastele põnevamaks muuta.

Marian rõõmustas, et lapsed kuulasid väga

tähelepanelikult ja tekitasid toreda tunde ning

tahtmise olla neile eeskujuks.

Oleme kõik ühel meelel, et mudilased olid

väga head kuulajad ja nad tegid nii meie kui

ka enda rutiinse koolipäeva palju päikeselisemaks.

Suur tänu klassijuhatajatele ja õpilastele, kes

meid nii soojalt vastu võtsid!

Mida arvasid väikesed kuulajad 3. klassis?

Mulle meeldis, kui 12. klass käis meile lugemas.

Kõige rohkem meeldis mulle lugu

kõrbe jõuludest raamatust „Kaka ja kevad“.

Nad lugesid veel lugusid „Madli pinginaaber“,

„Hendriku uued suusad“ ja „Üksik kartul“.

Raamatu autor on Andrus Kivirähk. Siis, kui

nad ära läksid, lehvitasime neile. Mina tahaksin,

et nemad tuleksid veel.

Egle Tohver

Mulle meeldis, kui meil käis 12. klass ette lugemas

raamatut „Kaka ja kevad“. Nad lugesid

meile neli lugu. Mulle meeldis kõige enam

„Madli pinginaaber“. Kõik olid tegelikult head.

Ma nii väga tahaks, et nad veel meile külla

tuleks. Meist tehti vahvaid pilte. Kui nad ära

läksid, siis me lehvitasime neile oma klassi

uksel. See päev oli väga vahva päev.

Keidi Sokorova

Mulle meeldis ettelugemispäeval kuulata jutte,

sest 12. klassi õpilased lugesid neid väga

huvitava häälega. 12. klassi õpilased küsisid

meie käest küsimusi ja lasid meil neilt ka küsimusi

küsida. Mulle meeldis kõige rohkem

see, kui suured tüdrukud huvitava häälega lugesid,

sest siis oli kohe aru saada, millest jutt

räägib. Kunsti- ja tööõpetuse tunnis tegime

kuulatud juttudest, pilte ja kleepetöö. Eesti

keele tunnis tegime rühmatööna dramatiseeringut.

Iga rühm valis kõige enam meeldinud

jutu ja sellest tegime näidendi.

Laura-Kristiina Rand

Kui 12. klassi tüdrukud tulid, siis istusid kõik

juba oma patjade peal ja ootasid ärevusega

lugemist. Neil oli kaasas raamat nimega

,,Kaka ja kevad“. Nad lugesid sellest raamatust

neli juttu. Esimene jutt oli „Üksik kartul“,

järgmine oli „Henri sai suusad“, kolmas oli

„Madli pinginaaber“, ja siis „Jõulud kõrbes“.

Mulle meeldis kõige rohkem „Üksik kartul“.

Kui nad ära läksid, siis tegime kleepetöö ühe

loo põhjal.

Johan Paks

Artikli autorid

Kätlin Tatar ja Paula Saaremäe

Rõngu keskkooli 11. klassist

GLOBE TEATAB:

2010. aasta jaanuar oli külm ja lumerohke.

Ühtlaselt paks lumevaip kattis maad

juba detsembrikuust alates. Lumekatte

paksus oli 35-40 cm. Kõige külmem oli

27. detsembril (-27 kraadi). Sulailmu ei

olnud. Jooniselt 2 on näha meie vaatlusperioodi

jaanuaride keskmised õhutemperatuurid.

Erinevus eelmiste aastatega

t°, cm

-2

-4

-6

-8

-10

-12

50

40

30

20

10


0

0

-10

-20

-30

1998

MEENUTUSTE ÕHTU MÕNUSA MUUSIKA SAATEL

6. jaanuaril korraldas rahvamaja sarnaselt

eelmise aastaga toreda meenutuste

õhtu. Teemaks oli sel korral Rõngu

valla kultuurielu. Esiteks vaadati ühiselt

kokkuvõtet Aleksander Lätte tööst ja

tegemistest ning panusest Rõngu valla

kultuuriellu. Samuti avanes kõigil külalistel

võimalus näha Rõngu valla kultuurisündmusi,

mis on videosse võetud

umbes kümme aastat tagasi. Sellise toreda

videomaterjali edastas rahvamajale

vallavanem Uno Parm. Lisaks oli kõigile

soovijaile nähtavad ka pildialbumid aastatetagustest

sündmustest. „Oi kui tore

KOOSKÄIMISE KOHT

2008. aastast tegutseb Rõngu päevakeskuses

Eha Anieri juhendamisel kunstiring.

See on kooskäimise koht igas

vanuses naistele, sest peaaegu iga inimene

vajab ajendit kodust väljatulekuks,

et saaks tuttavatega vestelda ja oma hobiga

tegelda. Mõni neist on kunsti enda

jaoks avastanud pensionipõlves, teine

tuletab meelde kunagi poolelijäänut. Kes

soovib, võib meiega liituda.

Maalime õli- ja akrüülvärviga, oleme

proovinud klaasi- ja portselanimaali ning

teinud käe valgeks saviga. Värvid tekitavad

alati rõõmsa meele ja annavad

energiat. Märtsikuul on Elva raudteejaama

saalis üles pandud kunstiringis osalejate

taiesed, mis juhendaja poolt välja

valitud. Tulge vaatama!

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

-14

Joonis 2. Jaanuarikuude (1998–2010. a) keskmised

õhutemperatuurid ja temperatuuride trend.

on väga suur. Keskmine õhutemperatuur

oli -13,3 kraadi. See on palju madalam

ka võrreldes Tõravere paljuaastate andmetega.

Seoses käesoleva aasta väga

külma jaanuariga näitab temperatuuri

trendijoon langust. Siinjuures lähevad

mõtted skeptikutele, kes kahtlevad kliima

ülemaailmses soojenemises.

Jaanuarikuu keskmiste õhutemperatuuride käik

ja lume paksus

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

Joonis 1. Detsembrikuu õhutemperatuurid ja lume paksus.

2007

2008

2009

2010

lumi cm


Linear (t°)

on end vaadata kümme aastat nooremana“

kostus nii mõnegi külalise suust.

Külalistele esinesid õhtu edenedes humoorika

külamiksiga Valguta Vahvad.

Samas tehti ühise arutelu käigus ettepanek

korraldada iga kuu samalaadset

õhtut ning iga kord välja mõelda huvitav

ja kitsam teema, millel meenutustelõnga

kerida. Seega on järgmise meenutuste

õhtu teemaks rahvariided ja rahvatants.

Samas teeme ülevaate üldisest moest ja

moeröögatustest. Jälgige reklaami!

Mari-Liis Vanaisak

Tore, et on olemas selline koht nagu valla

päevakeskus, sest üüri meilt ei küsita

ja on ka aidatud värvide ostmisel. Aitäh!

Olgem ikka rõõmsad selle üle, mis meil

on, nautigem elu ja värve ning ärgem virisegem!

Elle Reitsnik osaleja


Kokkuvõtte koostasid globelased

5


6

UUE, ÜHENDATUD POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI TÖÖLE

RAKENDUMINE 2010. AASTA 1. JAANUARIST EI TOO KAASA

MUUDATUSI INIMESTE IGAPÄEVASESSE TEENINDAMISSE

Kolme ameti ühendamisega säilivad kõik

asutuste tänased põhifunktsioonid. 1. jaanuarist

alustasid ühise ametina tööd tänane

Politseiamet koos Keskkriminaalpolitsei

ja Julgestuspolitseiga, Piirivalveamet

ning Kodakondsuse- ja Migratsiooniamet.

Politseiprefektuuride, piirivalvepiirkondade

ja KMA regionaalsete büroode baasil

moodustub neli territoriaalselt prefektuuri.

Politsei- ja Piirivalveametis on ca 7000

ametikohta, millest 6000 on põhitöö valdkonnas.

PPA põhiülesanneteks on turvalisuse

tagamine Euroopa välispiiril; kodakondsuse

määratlemine, dokumentide

väljastamine; turvalisus ja avalik kord riigi

sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine.

Lõuna prefektuuri koosseisus

töötab nüüd üle 1200 inimese.

Teeninduspunktid jäävad enamasti tänastesse

asukohtadesse ning muudatusi ei

ole ka teeninduse korras – dokumentide

taotlemine, avalduste esitamine, piiriületus

ja muud tegevused käivad edasi samamoodi.

Lõuna Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo

Tartu teenindus jätkab kuni

politseimajja kolimiseni tegevust oma senisel

aadressil Tartus Liiva tn 41. Kolimisest

anname meedia kaudu teada.

1. jaanuarist laieneb oluliselt karistusregistri

kättesaadavus. Senine karistusregistri

klienditeenindus Tallinnas Pärnu mnt

139 suletakse ning avalduste vastuvõtmine

hakkab toimuma kõikides PPA prefektuuride

kodakondsus- ja migratsiooniametibüroode

klienditeenindustes üle Eesti.

Klienditeeninduste aadressid ja kontaktid

on saadaval PPA kodulehel www.politsei.

ee. Karistusregistri andmete väljastamine

toimub uuel aastal üksnes posti teel.

Informatsiooni jääolude kohta saab Lõuna

Prefektuuri piirivalvebüroo kordonitest:

Mustvee kordon, telefon 333 1670; 52 59

548

Varnja kordon, telefon 333 1690; 52 41 608

Mehikoorma kordon, telefon 786 1790; 52

52 318

Värska kordon, telefon 786 1780; 52 52 640

Seoses Politsei- ja Piirivalveameti töölerakendumisega

1. jaanuaril käivitati infoliin

telefonil 612 3000. Kliendiinfo telefon töötab

tööpäeviti kell 8.00-18.00. Hädaabinumber

on endiselt 110.

Tänaseks on selgunud, et infoliin on hästi

käivitunud ning päevas laekub sellele üle

400 kõne.

Infoliin annab infot:

• Politsei- ja Piirivalveameti teenustest ja

algatatud kampaaniatest;

• taotlusankeetidest ja nende täitmisest;

• taotlustele lisatavatest dokumentidest;

• struktuuriüksuste asukohast ja lahtiolekuaegadest;

• menetlusprotsessi kulgemisest ( ainult

nendest, mis puudutavad kodakondsus-ja

migratsioonibüroo küsimusi );

• ametnike avalikest kontaktandmetest;

Prefektuur palub, et inimesed ei helistaks

nendes küsimustes hädaabinumbril 110,

sest see koormab abivajajatele hädavajaliku

numbri lihtsalt üle.

E-maili teel saab infot küsida ning tagasisidet

Politsei- ja Piirivalveameti töö ja pakutavate

teenuste kohta anda aadressil:

teeninduskeskus@politsei.ee

Kohalikul tasandil ei muutu inimese jaoks

midagi, politseimaja ja konstaabel jääb

ikka samaks. Lõuna prefektuuri prefekt on

Tarmo Kohv.

Müüa avaliku enampakkumise korras alljärgnev Rõngu vallale kuuluv vara:

• korteriomand Aia 4-12 Rõngu alevikus alghinnaga 101 550 krooni;

• korteriomand Lossa krt 2 Lossimäe külas alghinnaga 10 000 krooni;

• korteriomand Lossa krt 3 Lossimäe külas alghinnaga 10 000 krooni;

• korteriomand Uus 1-3 Teedla külas alghinnaga 23 140 krooni;

• korteriomand Uus 1-5 Teedla külas alghinnaga 23 140 krooni;

• korteriomand Uus 3-3 Teedla külas alghinnaga 30 853 krooni;

• korteriomand Uus 3-5 Teedla külas alghinnaga 30 853 krooni;

• korteriomand Raigaste 4-4 Raigaste külas alghinnaga 46 280 krooni;

• korteriomand Keskuse 1-4 Lapetukme külas alghinnaga 27 744 krooni;

• sõiduauto Toyota Carina E, reg nr 519 TCL (1997) alghinnaga 15 000 krooni;

• meediakonverter AT MC 103 XL-20 (2000) alghinnaga 30 640 krooni;

• väliskaabel 4SM (trossiga, 1400 m) alghinnaga 57 178 krooni.

INFO

Lõuna-Eesti praegustele ja tulevastele

relvaomanikele

On muutunud Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

lubadeteenistuse töökorraldus.

Relvalubade ja litsentside väljastamine,

muutmine ja pikendamine toimub

järgmiselt: Tartumaa esmaspäeviti kell

13.00-17.00 ja kolmapäeviti 9.00-12.00

(Riia 132, Tartu – Lõuna Prefektuur); info

telefonil: 730 8838. Juriidilised isikud ja

turvafi rmad saavad informatsiooni telefonil:

730 8835.

Hea koeraomanik!

Palun hoia oma lemmikloom kinnistu territooriumil

kinnises aedikus või ketis.

Koerte ja kasside pidamise eeskirjade

rikkumise eest on võimalik koera või

kassi omanikku karistada rahatrahviga

kuni 100 trahviühikut (6000 krooni), kui

sellega kaasneb varaline kahju või tervisekahjustus,

siis kuni 200 trahviühikut

(12000 krooni).

A. Toode, P. Kotkas

Rõngu valla konstaablid

SULESEPAD 2010

See teade on kõikidele neile, kes siiani

vaikselt sahtlisse kirjutanud ja pole julgenud

oma üllitisi avaldada. Samas pole

selleks ehk ka võimalusi ega õiget kohta

ja aega leidunud.

See teade on ka kõikidele neile, kes tahaksid

tulla kuulama ja omaloomingu õhtupoolikust

osa võtma. Kes teab, ehk hakkab

ka sinu jaoks siin idanema uus idee.

Mõtte algatajateks on Maimu ja Matilda

näitetrupp ja tugevateks toetajateks Rõngu

valla raamatukogud ja Rõngu vallavalitsus.

Ettevõtmine saab toimuma aprilli keskel

laupäevasel päeval Rõngu raamatukogu

ruumides. (Täpne info toimumise aja kohta

ilmub märtsikuu Rõngulases).

Lase siis sulel paberil lennata, otsi sahtlipõhjast

välja ununenud kirjutised (luuletused)

ja valmistu osa võtma. Osaleda

võib loomulikult ka anonüümseks jäädes

ja sinu kirjutised loeb ette keegi teine.

Kõik osavõtjad saavad pärjatud. Sellel

päeval pole paremaid ega halvemaid lugusid.

Kõik see, mille me oleme kirjutanud,

on meile omamoodi armas ja oluline.

Kindlasti on sinna oodata külalisi ja Maimu

ja Matilda näitetrupp võtab ka sõna.

Meeldivate kohtumisteni!

Näitetrupi nimel Lea Tee

Enampakkumise tingimustega saab tutvud valla kodulehel. Täpsem info tel 731 4487.

Tänuavaldus

Avaldame tänu tublidele Käärdi Seltsi liikmetele

Eha Vissele, Evi Kitsele, Roosi Hagenile,

Maie Altrajale, Liina Niiderile, Kaare ja Voldemar

Schultsile ning lauluansambli „Mis sest”

juhile Milje-Küllike Muttikule, kes võtavad aktiivselt

osa Käärdi Seltsi tegevusest või aitavad

sellele kaasa.

Käärdi Seltsi juhatuse nimel Kalev Jago

Töötukassa Tartumaa osakond uuel aadressil

15. veebruaril 2010 alustas Eesti Töötukassa

Tartumaa osakond tööd uues asukohas Tiigi ja

Vaksali tänava nurgal, aadressil Vaksali 17a,

Tartu.

Tartumaa osakonna üldtelefoninumber ja kõigi

töötajate e-posti aadressid jäävad samaks.

Täpsem info: http://www.tootukassa.ee

Meie uus postiaadress: Vaksali 17 a, 50410 Tartu

Elektritööd,

koduautomaatika,

õhksoojuspumpade

müük ja paigaldus.

Järelmaksuvõimalus.

Tel 520 8970.


Tartu maakonna

VII koolinoorte TEAT-

RIPÄEV

1. veebruarist avatud OÜ Kimar Transport

bussiliin nr 43 Rõngu-Tartu-Rõngu

7

toimub

26. märtsil 2010. a

Rõngu Rahvamajas

Teatripäeva avamine kell

9.00

Ootame vaatama!

VVV SA ALUSTAB 2010 AASTA

RETKEJUHTIDE KOOLITUSI!

OODATUD ON KA UUED HUVI-

LISED!

27. veebruaril 2010 alustab

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Elva

piirkonna retkejuhtidele ja huvilistele

mõeldud loodusteemaliste

koolituste sarja.

Koolitusega „Loomade elu“.

Koolituse raames matkame väljas

ja õpime toas. Koolitust viib läbi

Vahur Sepp.

Koolituse kestvus 10.00-18.00.

VAPRAMÄE-VELLAVERE-VITIPALU SIHTASUTUS KUTSUB KUNI 31. MÄRTSINI 2010

KÕIKI KOOLE JA LASTEAEDU OSALEMA VVV MATKAMÄNGUS

VVV matkamängu idee seisneb selles, et kutsuda matkama ja õues õppima

Lõuna-Eesti koole ja lasteaedu. Matkamängus võib soovi korral osaleda

ka kaugemalt Eestist.

Matkamiseks võib valida ükskõik millise kooli või lasteaia lähedal oleva

matkaraja. Matkamängus saab õpilaste grupp osaleda matkates kasvõi

kooli omal matkarajal. Matkamise käigus võib läbi viia ka õues õppe tunni.

Oluline on aga matkas osalemisel kokkuvõtte koostamine, milleks võib kasutada

matkal tehtud fotosid, joonistusi, kirjutisi jms. Valminud kokkuvõtetest valib VVV SA

välja 15 parimat, kellele on auhinnaks õppeprogramm või matk VVV retkejuhiga VVV matkaradadel

koos transpordi kompenseerimisega 1000.- krooni ulatuses. Kõik grupid saavad

mängus osalemise eest ühe loodusraamatu. Matkamängu võitjad saavad valida sobiva programmi

või matka kõikide VVV SA olemasolevate programmide või loodusmatkade hulgast.

Matkamängus osalemiseks võib valida ükskõik millise kooli või lasteaia lähedal oleva matkaraja.

VVV matkamängu juhendi leiad VVV SA kodulehelt aadressilt http://www.vvvs.ee/90/

Täiendav info e-postilt sihtasutus@vvvs.ee või telefonil 50 88 359.

Matkamängu toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Nõudepeatused Tartus: Teaduspargi, Kaare

Bussid väljuvad E - R, v.a riigipühad

Ootame osalema ja meiega ühinema

ka uusi retkejuhte!

Info ja registreerimine telefonil 50

88 359 – Gea

või sihtasutus@vvvs.ee

VVV 2010 aasta koolituste sarja

toetavad

SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus ja Vabaühenduste Fond.

Teade!

Lõpetan maarendilepingu

Guido Ungeriga.

Arvi Sootla

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Rõngu vallamaja juures peatub pangabuss

üle nädala teisipäeviti kell 11.00–12.00

(2. ja 16. veebruar, 2., 16. ja 30. märts,

13. ja 27. aprill, 11. ja 25. mai, 8. ja 22. juuni)

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole

sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid.

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee. Küsige lisa 6 310 310


8

Koostaja Kunnar Lätti

VEEBRUARIKUU RISTSÕNA

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

11 12

13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24

25 26

27 28 29 30 31

32 33 34

35 36 37

38 39 40 41

PAREMALE: 1.Olümpiavõitja (eesnimega). 11.Vesilood.

13.Osa korterist. 15.Mere või järve serv. 17.Sidesõna.

19.Noot MI tähis. 20.End. näitleja (1911–1978). 23.Jõgi

Itaalias. 24.Pindalaühik. 25.LAHENDUS 27.Protaktiinium.

29.Järeleandmatu, tubli. 31.Brasiilia jalgpallikuulsus.

32.End. näitleja (nimi+in.) 33.Autoosa. 35.Lendama, teatud

moel õhus liikuma. 36.Raskusühik (lüh.). 38.Uno Laht.

39.End. male maailmameister. 40.Raadium. 41. Lapsevanem.

ALLA: 1.Olümpiavõitja (in.+ nimi). 2.Sadam Saaremaal.

3.Riik Aasias. 4.Sotsiaaldemokraadid. 5.Spordivahend.

6.Lämmastik. 7.Tootmisprojekt (lüh.). 8.Arv. 9.Kirjanik

(eesnimega) (1887–1953). 10.Näidissovhoos. 12.Õlitaim.

14.Ürgorg Tartumaal. 16.Korjama. 18.Suur veresoon.

21.Mageveekala. 22.Aafrika loom. 26.Örstedi

tähis. 28.End. Tartu suusatreener. 30.Kaukaasia elanik.

34.Deka- (lüh.). 37.Isikuline asesõna. 39.Kaaluühik (lüh.).

41. Imaginaarühik.

JAANUARIKUU SUDOKU

LAHENDUS – 654

KUHU MINNA, MIDA

TEHA

26.02.2010 kell 20.00

Tantsuõhtu Uderna Mõisas

Laulab Toomas Anni

Pilet 50 krooni

Pidu on laudadega!

5.03.2010 kell 20.00

Naistepäeva pidu

Teedla seltsimajas

Pilet: 15 krooni

6.03.2010 kell 17.00

Noortekeskuse pidžaamaõhtu

Rõngu rahvamajas

8.03.2010 kell 18.00

Naistepäeva tähistamine

Valguta seltsimajas

12.03.2010 kell 17.00

Kaunis naistepäeva kontsert

Rõngu rahvamajas

Esineb Kirile Loo

Pilet 50 krooni

Pensionärid/lapsed 35 krooni

14.03.2010 kell 12.00

Emakeelepäeva tähistamine

Valguta seltsimajas

20.03.2010 kell 20.00

Kevadpidu laudadega (laua

katad ise)

Valguta seltsimajas

26.03.2010 kell 18.00

Doomino turniir

Valguta seltsimajas

1.04.2010 kell 17.00

Nalja neljapäev

Rõngu rahvamajas

Tasuta

JÄLGIGE REKLAAMI!

MÄRTSIKUU

SÜNNIPÄEVALAPSED

OSALIE LÕVI

EIN REMMELG

IU LIHU

DA MARKOV

VAR OINUS

OÜ Almar teostab:

• ÜLDEHITUSTÖÖD

• KATUSETÖÖD

• FASSAADITÖÖD

• SISE- JA VÄLISVIIMISTLUS-TÖÖD

• BETOONITÖÖD

• TÄNAVAKIVIDE PAIGALDUS

• VEOTEENUS

Info tel: 5280666, 56643837

Aadress: Aiandi 2, 61503 Elva

e-mail: almar@almar.ee

www.almar.ee

Haldag UÜ müüb:

süle- ja lauaarvuteid, nende komponente

teleried, digibox’e, internetiseadmeid jpm.

WWW.HALDAG.COM

SEB järelmaksuvõimalus

Samas internetipaigaldus, wifi seadme

rent, arvutite remont ja hooldus.

Info: 5535498, 56670269

hallar@haldag.com;

SÜNDINUD LAPSED

Üks silmapaar nii selge

meid saadab pidevalt

ja tillukene varvas

meid piilub teki alt.

Me südant täidab hellus

ja imeline tunne,

sest laps on meie ellu

toon’d armastust ja õnne

(Helge Lukk)

SALME RANDLA

HELGA 26.06.1930 SOOTS – 19.03.2009

15.05.1924 Valguta – 29.01.2010 küla

Rõngu alevik

MAI TOOMSALU

ANNELY 30 07 1939 – PAKS 21 03 2009

31.03.1965 – 6.02.2010

Lapetukme Melior-M küla OÜ

info@meliorm.eu

KALJU http://www.meliorm.eu

ZIRK

29.01.1942 – 8.02.2010

Piigandi küla tel 5053470

Teade!

Alates märtsikuust hakkab

ajaleht Rõngulane ilmuma 22.-

23. kuupäeval.

Palun kaastööd esitada iga kuu

1. neljapäevaks

avaldamiseks sama kuu numbris.

Toimetaja

Järgmine ajaleht RÕNGULANE

ilmub 12 maikuu nädalal viimasel 2010. nädalal.

toimetaja: Silvia Rõõmussaar,

KEVIN KARU

sünd. 22.01.2010

RAILY SULE

sünd. 30.01.2010

tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee

Rõngulane ootab kaastöid ja materjale

4. märtsiks 15.maiks avaldamiseks sama kuu väljaandes

More magazines by this user
Similar magazines