August 2007 - Rõngu Vald

rongu.ee

August 2007 - Rõngu Vald

RÕNGULANE

NR. 7 (102) august 2007

VALLA INFOLEHT

TRÜKIARV 1250

KOOLIAASTA

AVAAKTUSED

3. SEPTEMBRIL

RÕNGU KESKKOOLIS

KELL 9.00

VALGUTA LASTEAED-

ALGKOOLIS

KELL 10.00

LAPSI JA VANEMAID

PALUME KOGUNEDA

KOOLI KELL 9.00.

TALISMAN

HEIKI VILEP

HOMME LÄHEN ESIMESSE KLASSI !

KOOLI KAASA MA EI VÕTA KASSI.

MÄNGUASJU KA EI PANE KOTTI,

JA EI PANE OMA VALGET ROTTI.

KAASA VÕTAN PLIIATSID JA VIHUD,

PUHTAKS PESEN KAELA, NÄO JA

PIHUD.

RANITSASSE PANEN UUED SUSSID,

MITTE ISSI KALAPÜÜGIUSSID.

KOJU JÄTAN VIIMASE KUI LELU.

HOMME ALGAN KOOLILAPSE-ELU.

TASAKESI POETAN SIISKI TASKU

TALISMANI EBAÕNNE VASTU.

TALISMANIKS ON MUL

PIIMAHAMMMAS,

MITTE PÄRDIK, KARUMÕMM VÕI

LAMMAS.

ÖELDAKSE JU – HAMMAS HAMBA

VASTU.

MUL ON HAMMAS TAGAVARAKS

TASKUS.

JUUBILAR MATI HINT

28. augustil tähistas oma 70-ndat

juubelit tuntud keeleteadlane ja

Tallinna Ülikooli emeriitprofessor

Mati Hint.

tähelepanu võitnud tema tööd

Rõngu murdekeele väärtustamisel

ja esiletoomisel - seda nii läbi

uurimise kui materjalide säilitamise

M. Hint on sündinud Tartumaal abil. Samuti väärib erilist esile-

Raigaste külas Ülpre talu peremehe toomist Rõngu kihelkonna lähiajaloo

pojana – seega meie koduvalla ini- uurimine ja talletamine ning valikmene.

Õppis Aakre 7-kl koolis, materjalide esitamine raamatus

seejärel Elva Keskkoolis ja TRÜs.

Ta on uurinud ja arendanud eesti

keelt, samuti on tal suured teened

Eesti keeleseaduse väljatöötamisel

ja propageerimisel. M. Hint on välja

andnud mitmeid publikatsioone,

uurimustöid ja väitekirju. Viimasel

ajal on ta uurinud peamiselt eesti

keele õpetamise kaasajastamist.

Rõngu valla jaoks on erilist

„Minu vaade maale ja merele”.

Rõngu vald otsustas anda välja Mati

Hindile valla tänukirja elutöö eest.

Õnnitleme!

Rõngu Raamatukogu

Rõngu Vallavalitsus


2

RÕNGULANE

VALLAVALITSUSES

520 m², sihtotstarbega tootmismaa. 69403:004:0202 ja otsustati detail-

8. Sõlmida leping Annikoru Agro OÜ-ga planeeringu keskkonnamõju strateegilist

18. juuni istungil otsustati:

Uderna mõisapargi hooldustööde tegemi- hindamist mitte algatada. Detailplaneeringu

1. Määrata Teedla biopuhasti, aadressil seks summas 131 688 krooni

koostamise eesmärgiks on hoonestusala

Rõngu vald Teedla küla, teenindamiseks 9. Sõlmida leping ASga R.H.Ehitusfirma piiritlemine ja ehitusõiguse määramine,

vajaliku maa suuruseks 1,2 ha.

Rõngu lasteaia remonttööde teostamiseks tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha ja

2. Määrata Rõngu vallas Teedla külas summas 212 805 krooni.

tänavate maa-alade ja liikluskorralduse

asuva Raivo Audovale kuuluva sauna ja 10. Sõlmida leping ALMAR OÜga Valguta määramine. Planeeritava ala suurus on

Lasteaed-Algkooli sanitaarsõlmede reno- 2

kuuri teenindamiseks vajaliku maa 8369 m .

suuruseks 1 227 m². Anda nõusolek Raivo veerimiseks summas 140 000 krooni.

Audovale 1 227 m² suuruse Mõisa allee 11. Kinnitada OÜga Inforing 28.12.2006. a

maaüksuse ostueesõigusega erastalisatööde

maksumuse osas summas 5 700

sõlmitud lepingu nr 13.4-1.5/98 muudatus TEEDLA TEGEMISTEST

miseks elamumaa sihtotstarbel.

3. Sõlmida leping Plasmet OÜga akende krooni.

16. juunil toimus Teedlas suvepidu. Esines

tellimiseks maksumusega kuni 18 500 12. Eraldada valla eelarvest Mitte-

Konguta valla segarahvatantsurühm

krooni.

tulundusühingule Monarata kohaliku “Kavalik”. Hiljem sai tantsu lüüa Anti laulu

4. Sõlmida leping OÜga ARC Projekt omaalgatuse projekti „Laululava reno- järgi.

Uderna hooldekodu sisetööde muinsuskrooni

ja tegevustoetuseks 1 817 krooni.

veerimine“ kaasfinantseerimiseks 7 000

kaitse järelevalve teostamiseks ja aruande

koostamiseks maksumusega 22 000 13. Tasuda Rõngu Apteegi veetorustiku

krooni.

remondi eest 4 000 krooni.

5. Kooskõlastada Eesti Veeprojekt OÜ 14. Tasuda FIE Urmas Aruoja arve

poolt koostatud „Rõngu vald, Teedla summas 10 000 krooni muusikalise

reoveepuhasti” põhiprojekt ning väljastada teenindamise eest valla jaaniõhtul

Rõngu Vallavalitsusele ehitusluba Teedla Hiugemäel 23. juunil 2007. a.

reoveepuhasti ehitamiseks Rõngu vallas 15. Võtta vastu korraldused kolme isiku

Teedla külas.

hoolduse lõpetamise kohta.

6. Kinnitada sotsiaaltoetused 7-le isikule 16. Jätkata ühele isikule hooldajatoetuse

kogusummas 4 009 krooni.

maksmist.

7. Määrata ühele puudega isikule 17. Algatada detailplaneering Rõngu

hooldaja.

vallas Käärdi alevikus Heiki Zuppingule

8. Anda nõusolek MTÜle Klubi Muksu kuuluvale Ennosaare maaüksusele.

jaaniõhtu korraldamiseks Valguta küla 18. Väljastada ehitusload Rõngu Valla-

keskuses 22. juunil 2007. a kella 15-st kuni valitsusele välikaartide püstitamiseks: Palju elevust tekitas klotsidest T-tähe

24-ni.

-Rõngu vallas Lapetukme külas, Valguta kokkupanek, meeskonnad pidid ikka päris

9. Anda nõusolek Päästeametile prii- seltsimaja maa-alal;

tükk aega pead murdma, enne kui tähe

tahtlike pritsimeeste foorumi korraldamaa-alal;

hommikutundideni.

-Rõngu vallas Kirepi külas, Savikoja Kõrtsi kokku said. Pidu kestis varajaste

miseks Tartumaa Tervisespordikeskuses

30. juunil ja 1. juulil 2007. a.

-Rõngu vallas Käo külas, Waide motelli

10. Eraldada valla eelarvest Mitte- maa-alal.

16. augustikuu päeval kell 15.00 algas

tulundusühingule Klubi Muksu tegevus- 19. Anda nõusolek 03.08. – 05.08.2007. a traditsiooniline Teedla küla spordipäev.

toetust 2 000 krooni.

Urbanistliku ja Alternatiivse Muusika Sportima tuli küll vähe lapsi, aga

25. juuni istungil otsustati:

Festivali korraldamiseks Tartumaa Tervisesellegipoolest

oli põnevust palju.

1. Jagada Aivo Hüdse ja Maire Hüdse spordikeskuses.

Spordipäeva teemaks valisime „Täpsus”.

Käo tee 88 maaüksus kolmeks eraldi 20. Tunnistada Maarika Raag, Leena

Visati korvpalli, nooli ja rõngaid. Iga laps sai

kinnistuks Käo tee 88, Ülase 8 ja Ülase 10. Siitam, Rain Rikka abikõlbulikuks interneti

võistlemise eest kaela medali ja meeneks

2. Sõlmida leping ASga AA-lan Teedla raadioseadmete paigaldamise toetuse

reoveepuhasti rekonstrueerimise omaniku- taotlemisel.

tassi, mis tuli ise ära kaunistada.

järelevalve teenuse teostamiseks summas 21. Tunnistada Elmar Kits, Maimu Reidolf,

38 940 krooni.

Sirje Liplap, Ain Lind, Heli Akkermann ja

03. juuli istungil otsustati:

Hillar Eichelmann abikõlbulikuks interneti

1. Jagada OÜ Tava Mets Arja maaüksus raadioseadmete paigaldamise toetuse

alljärgnevalt: Arja – Lossimäe küla - maaraadioseadmete

paigaldamise toetus.

taotlemisel ning maksta neile välja interneti

tulundusmaa; Juraku – Lossimäe küla –

maatulundusmaa.

2. Jagada Aivo Juhansoni Lombipõllu

Marina Lehismets

maaüksus alljärgnevalt: Lombipõllu – Kirepi

Vallasekretär

küla – maatulundusmaa; Puuvälja – Kirepi

küla – maatulundusmaa.

VALLAVALITSUS TEATAB

3. Kinnitada maa maksustamishinna

aktid. Aktidega saab tutvuda vallamaja

Rõngu Vallavolikogu 25. juuni 2007.

arenguteenistuses.

korraldusega nr 15 kehtestati detail-

4. Määrata täiendav kompensatsioon

planeering Rõngu vallas Käo külas Aivo

0,4132 ha maa eest: Vilma Tuubelile ja Allan

Tuubelile.

Hüdsele kuuluval Käo tee 88 maaüksusel

Kõige enam meeldis lastele muidugi

5. Nõustuda Käärdi alevikus Rukki 10, katastritunnusega 69403:004:0030.

batuudi peal hüpata, selle võimaluse eest

Sutiku põik 20, Sutigu ja Lohuaru vahelise Planeeringuga jagati planeeritav maa-ala

suur aitäh Rõngu Vallavalitsusele.

maa liitmisega Sutigu kinnisasjaga. kruntideks ja määrati sihtotstarve määra-

Veel tahaksin tänada Peeter Massakat ja

6. Anda Käärdi alevikus Käo tee 88 mine elamumaa. Planeeringu ala suurus oli

2

Indrek Viksit ning lapsi, kes aitasid

kinnistul kehtestatud detailplaneeringu alal 4420 m .

korvpalliplatsi korrastada.

tekkinud tänavale nimeks Ülase ja kruntide Rõngu Vallavalitsuse 03. juuli 2007

aadressiks Ülase 8 ja Ülase 10.

korraldusega nr 160 algatati detail-

Piret Terve

7. Kinnitada AS Tarmi tootmishoone planeering Rõngu vallas Käärdi alevikus

asukohaks Rõngu vald, Piigandi küla ja Heiki Zuppingule kuuluval Ennosaare

määrata selle teenindusmaa suuruseks 14 m a a ü k s u s e l k a t a s t r i t u n n u s e g a


Kasuta võimalust ja Sa võid teha

oma elu ühe targema otsuse!

ALUSTA ETTEVÕTLUSEGA !

Projekt toetab Sind ettevõtlusega alustamisel,

pakkudes selleks põhjalikku

koolitusprogrammi, individuaalset nõustamist

äriplaani koostamisel ja ettevõtte

arendamisel ning rahalisi toetusvõimalusi

ettevõtlusega alustamiseks.

RÕNGULANE

3

Kui oled kuni 30. aastane noor, töötu või

hetkel töökohata ja soovid OMA ETTE-

VÕTLUSEGA alustada ja ETTEVÕTJANA

edaspidi tegutseda, siis tule ja osale

projektis „Tartumaa noored töötud

ettevõtjaks”.

lava ise ka kulunud ja kuidagi auklikuks poleks töö algus olnud nii kiire ega kõik

muutunud…

tähtajaks valminud.

Kuna laululava väsinud ilme oli jätnud selle Suure vaeva nägi uute pinkide ehitamise

koha liiga üksikuks ja vaikseks, otsustasime juures Rõngu keskkooli tööõpetuse

meie, MTÜ MONARATA liikmed koos õpetaja Jaan Olesk koos koolipoistega -

noorte ja teiste heade vallaelanikega korralik algus meie esimesele projektile,

olukorda parandada. Tegime projekti suur aitäh!

Kohaliku Omaalgatuse Programmi, et leida

võimalus laululava renoveerida ning

Hiugemäe nõlv jälle helisema panna.

Projekt saigi heakskiidu, mis tähendas

seda, et tööd võisid alata.

Teha oli palju, kuid ka töökäsi õnneks

jätkus. Neid oli nii alevist, Valgutast,

Raigastest, Korustest, Lossimäelt -

ühesõnaga lähedalt ja kaugelt.

Projekti jooksul on Sul võimalus

! Osaleda tasuta 15 päevasel koolituskursusel,

mille jooksul käsitletakse kõiki

olulisi ettevõtlusega seotud teemasid

(äriidee, toode ja teenus, turundus,

Aitäh ka vallavanem Aivar Kuuskverele,

maksud, seadusandlus, raamatupidamine

kelle positiivne suhtumine kogu ettejpm.)

ning samuti psühholoogia, loovuse ja

võtmisesse andis meile jõudu ületada

ettevõtte ning meeskonna juhtimisega

takistusi, millest töö käigus puudu ei tulnud.

seonduvat;

Veel soovin aitäh öelda Tarmo Ruderile,

! Saada tasuta nõustamist ettevõtluse kes muudkui jooksis, sõitis ja muretses

alustamisega seotud valdkondades koolitu-

Eriti tegid rõõmu eelkooliealised lapsed,

vajaminevaid materjale ning tegi mitmeid

se ajal ja koolitusjärgselt ettevõtte edukaks

kes lihtsalt tulid koos emaga vaatama, mis

töid, mis vaid täiskasvanule teha sobisid.

käivitamiseks;

laululaval toimub, ning palusid ka pintslit, et

Ka tänan väga Margus Kesa, kes n.ö

! Omandada teadmisi ja oskusi oma

kaasa aidata. Tööhoos olid ka esimese

lihtsalt valla elanikuna tuli peale oma

äriplaani koostamiseks;

klassi tüdrukud-poisid, kes lausa palusid

tööpäevi ja rassis koos meiega hiliste

! Taotleda valminud äriplaani alusel

veel ja veel ülesandeid juurde. Eriti

õhtutundideni.

ettevõtluse alustamise rahalist toetust

projektilt või Tööturuametilt (hiljem positiivselt üllatasid meid noormehed, kes

võimalus koostatud äriplaani alusel küsida muidu õpetajate poolt tõelisteks vääni-

toetust Ettevõtluse Arendamise Siht- kuteks tunnistatud, n.ö meie ajastu Tootsid.

asutustest) vajalike põhivahendite soetategid

nii mõnelegi täiskasvanule oma

Just need väänikud askeldasid seal ning

miseks või ettevõtluseks vajalike ruumide

renoveerimiseks.

tööoskuse, -kiiruse ja -kvaliteediga silmad

ette.

Osalemine projektis on Sulle tasuta. Mitu noormeest ühines meiega ka peale

Koolitus toimub Tartu linnas, maakonna suvist lepingulist tööd, mis näitas, et meie

inimestele tasutakse transpordikulud ja valla noored hindavad oma kodukohta ning

vajadusel kompenseeritakse ka majutusmeie

valla noored on väga toredad ja tublid,

on nõus selle heaks palju tegema. Jah,

kulud linnas. Kokku on võimalus projektis

osaleda kuni 44 noorel.

ei oskagi kohe ekstra mõnda nime välja

Esimene koolitusgrupp alustab septembri tuua. Kõik, kes laululava renoveerisid –

lõpul ja teine grupp jaanuaris 2008.

neiud, noormehed, naised, mehed, eel-

Projektis osalemiseks teata oma soovist kooliealised lapsed – vajaksid ärahiljemalt

4. septembriks 2007 järgmisel märkimist. Teate, nad unustasid vahel isegi

kontaktil: Siim Ausmees (Tartu Ärinõuandla joogi ja söögi, muudkui tegid ja toime-

konsultant); Tel: 736 6325; e-mail: tasid…ja just niikaua, kui töö tehtud sai.

siim.ausmees@tartu.bas.ee

Soovi korral küsi julgesti lisainfot samal

numbril.

Ja tänan väga-väga kõiki MTÜ MONARATA

liikmeid, kelleta see projekt poleks elus-

tunudki. Nii et aitäh, Celia, Eve, Anu ja Ellu

teile ka.

Muidugi ei saa unustada ka meie toetajaid

Jaanus Peri ja ettevõtet Rõngu Mahl, kes

olid abiks söögi ja joogiga. Suur aitäh.

Projekti juht on SA Tartu Ärinõuandla ning

projekti partneriks on Tööturuamet. Projekti

finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondist.

www.tartu.ee/arinouandla

Rõõm on tõdeda, et on inimesi,

kes ei ela ainult kasusaamise nimel,

vaid on nõus abistama ja tegema midagi ka

lihtsalt…

headusest ja südamesoojusest…

Ning lõpuks tänan ja kiidan ikkagi kõiki

neid noori, kes meiega koos sellel

töökal suveüritusel osalesid. Suur, suur

Me saime hakkama! Ilusad pingid, värskem aitäh teile, neiud ja noormehed. Te olete

Meie Rõngu valla laululava ja selle ümbrus laululava ja soe tunne hinges, et meid rikkus meie vallale.

on ikka olnud üks tore koht, kus sõpradega ümbritsevad sellised töökad ja abivalmis Kristina Ruder

kokku saada, muusikat kuulata ja üritustel inimesed. MTÜ MONARATA juhatuse liige

osaleda.

Paraku oli see päris väsinud olukorras –

paljud pingid lõhutud, värv määris riideid,

Selle toreda projekti lõpetuseks soovin küll

ära märkida mõned täiskasvanud, kelleta


4 RÕNGULANE

VÄHE ON SELLEST KUI halvemini kindlustatud keskmise ja Kodukant Tartumaa esindajana jagas

keskmisest madalama palga saajad, kes tänukirjad parimatele tegijatele ning maaelu

VAADATA KULTUSFILMI samas abi tulevikus enim vajavad. Samuti toetajatele. Külas olid ka Kodukant

„NOOR PENSIONÄR“ tuli uuringust välja, et eelkõige hakatakse Viljandimaa esindajad Urve ning Romeo

pensionipõlveks säästma vanemas eas, kui Mukk. Rõngu vallast olid kohal 12 inimest

SEB Eesti Ühispank tellis hiljuti ES Turu- pensionile jäämine hakkab oma reaalsuses (peamiselt Koruste külast).

uuringutelt uuringu selle kohta, kui kohale jõudma ja käegakatsutavaks Päeva juht, Sirgu küla külavanem Palbo

vanalt tahaksid inimesed pensionile muutuma, samas on ilmselge, et mida Vernik kutsus rahva suurele tutvumisele,

minna ning millised on nende ootused ja varem alustad, seda lihtsam on koguda kus kõik osalejad said üksteiselt kodukandi

mured pensioniga seoses. Tulemused piisav varandus mugavaks äraelamiseks ka kallistused. Et veel kindlamalt ühtse pere

olid mõtlemapanevad. pärast töö tegemise lõpetamist. Ilma tunnet luua, tehti ka mõned seltskonnakolmanda

sambata tundub pensionile- tantsud. Samal ajal said külapäevalised

Sisuliselt selgus uuringust, et eestlased minek tõepoolest pigem šokeeriv välja- oma tervist kontrollida Tartu Maavalitsuse

pelgavad pensionile jäämist ning väga vaade, sundus elust kõrvale astuda, mitte Tervisetoas Lea Sauli käe all, välja oli

suures osas ei ole selleks valmis. Kõige meeldiv võimalus puhkama jääda – just nii pandud ka rohkelt infomaterjali.

madalama sissetulekuga vastajad (kuni selgus uuringust. Suurele tuvumisele järgnes suur ühislõuna,

2000 krooni kuus) soovivad kõige rutemini Need on mõtlemapanevad andmed. Osa millele omakorda päeva töisem pool. Oldi ju

pensionile minna – 74% neist sooviks seda meist usub, et sureme enne pensioniikka peamiselt kogunetud arutlema Kodukant

teha enne oma 60. juubelit. See on ka jõudmist. Teised meist on leppinud justkui Tartumaa strateegia üle maakonna seltside

mõistetav, kuna neil on ka ainult riikliku paratamatusega, et tööd tuleb teha ja külaliigutajate mõtete läbi. Erinevatesse

pensioni korral kõige vähem oma surmani. Samas näitab statistika, et külaväljaku nurkadesse kogunes 5

sissetulekutes ja elukvaliteedis kaotada. keskmiselt jõuaks pensioniiga nautida ligi töögruppi. Eemalt jälgides võis näha

Suurema sissetulekuga inimesed (üle 8000 viisteist – kakskümmend aastat. On aktiivset arutelu ning mõttelendu kõikides

krooni kuus teenivad) soovivad pensionile loogiline, et koos kuulumisega läänelikku töörühmades. Aega, mida tundus organijääda

hiljem – ainult 57% neist soovib seda kultuuriruumi jõuab ka Eestisse arusaam, et seerimisel varuga olevat, jäi isegi väheks.

teha enne 60. eluaastat. võimalusel tuleks minna väljateenitud Tulemuste esitlustel ja ühisel arutelul oli

puhkepalgale - see aga eeldab säästmist. tunda, et heal meeskonnatööl on ka head

Noored pelgavad pensioni Kas on elatustaseme kasvuga kaasnenud tulemused. Kodukant Tartumaa juhatusel

Valmidus pensionile jääda langeb vastavalt silmipimestavad tarbimisvõimalused on nüüd hulga materjali, millest lähtuda

sellele, mida noorem vastaja on. Kõige pannud meid unustama juba vanade maakonnaühenduse strateegia kujundanooremad

tahaksid seda kõige enam edasi eestlaste aabitsatõe sendi korjamisest, misel. Igatahes ollakse aruteluga rahul.

lükata, ignoreerides küsimust täielikult. Nad säästlikkusest ja tuleviku peale mõtle- Raske tööpäev jätkus õhtusöögiga ning

ei tea, mis on ametlik pensioniiga, neil on misest? järgneva õhtuprogrammiga, mille sisustasid

valmisolek töötada surmani ja pensionile

Arne Pärn ja ansambel „Restart” Viljandimineku

perspektiiv tekitab neis peamiselt Seda, et korstnapühkija nööbid õnne maalt.

pessimistlikke meeleolusid. Kindlasti on siin toovad, pole siiani suudetud tõestada. Õhtuprogrammi ajaks saabus veel kohaliku

oma roll sellel elatustasemel, mis on olnud Aga see, et raha säästmine Sinu tuleviku valla elanikke sooviga päeva mõnusalt

paratamatus paljude tänaste noorte helgemaks muudab, on küll tõsi! lõpetada. Sellele aitas kaasa väsimatu

vanavanemate jaoks.

õhtujuht Arne oma võistluste ja mängudega

Kuid selgus, et ka keskealised vastajad

Mati Kitsik

ning naljakate auhindadega. Vahele ikka ja

seostavad pensionileminekut pigem

SEB Eesti Ühispank Tartu kontori direktor jälle tantsu.

jätkuva töölkäimisega. Sama kinnitab ka

Kella kümne ajal õhtu langetati lipp ning anti

riiklik statistika: kui kümme aastat tagasi

Lisainfo säästmisest:

üle 2008. a Tartumaa Küladepäeva

töötas ca 13 500 65-74 aastast ehk umbes

Tel: 665 5100

korraldajale, Aasta Küla 2007 kandidaadile

10% vanusegrupist, siis 2004. aastaks oli

E-post: pakkumine.tartu@seb.ee

Aravu Küla Seltsile.

see näitaja tõusnud juba 17%ni.

Ja…vihma ikka mitte üks piisk!

Ometi on vahepeal kasvanud nii üldine

Keskööl, mil ansambel oma kava lõpetas,

elatustase, lapselaste võimalused toetada KODUKANT TARTUMAA sai ka lõpuks Külade päeva meeskond

vanemaid, riiklik pension ning samuti on OMADEGA KRUUSAAUGUS – maha istuda ja päeva kordaläinuks pidada.

juurde tulnud pensioni II sammas. Samuti

NII VÕIKS JÄRGNEVAT LUGU Jagati vastastikuseid tänusõnu ja kallistusi

on üldlevinud arvamuse kohaselt toimunud

ning peeti Priidu pilli järgi ka poolemuutus

väärtushinnangutes: kui 90ndatel OTSESÕNU NIMETADA teisetunnine tantsumaraton.

peeti heaks tooniks piirituid pingutusi

Ja siis oli öö…

töörindel, siis teooria järgi on tänaseks Kuhu ma keeran? Siin on suured nooled! Pühapäeva hommik algas vihmav

a b a - a j a o l e m a s o l u , p u h k a m i n e , Selliseid telefonikõnesid tuli 14. juuli muusikaga. See aga meeleolu ei suutnud

pühendumine eraelule ja perele tõusnud hommikul päris mitmeid, kui küsijad otsisid muuta. Kokkuvõtted eelmisest päevast,

taas eestlaste jaoks olulisele kohale. Miks Majala külaväljakut. Noolekesi oli Konguta laagripaiga ja külaväljaku koristus, asjade

siis ei ole tekkinud optimistlikku suhtumist valla teedel üles seatud palju: ühed pakkimine ning ühislaul pererahva hoovil

pensionile jäämise osas? suunasid Tartumaa külade päevale, teised lõpetas Tartuma Külade Päeva.

Elva rattamaratoni rajale. Sellel hommikul Kordaläinud üritus on järjekordseks

Pessimismiks on põhjust oli aga sihiks ainult Majala küla, kus märgiks maakonnaühenduse ajaloo-

Selgub, et pessimismiks on põhjust: Kodukant Tartumaa pere kogunes töiseks raamatus.

inimesed teavad hästi, et nad ei ole nädalavahetuseks, et arutada maakonna Kohtumiseni 2008. aastal Aravu külas!

pensionile jäämiseks valmis. Kui 51% tegemisi ning panna paika olulisi Kuni Su küla veel elab – elad Sina ka!!!

vastanutest avaldas arvamust, et strateegilisi eesmärke.

pensionieaks tuleks kõrvale panna rohkem Varasest hommikutunnist käis Majala mäel Üritust toetasid Kohaliku Omaalgatuse

kui 4% palgast, siis tegelikult teeb seda vaid vilgas tegevus. Korraldajad tegid viimaseid Programm, Tartumaa Omavalitsuste Liit,

ca neljandik inimestest. Tõepoolest, teise ettevalmistusi. Kodukant Tartumaa, Konguta Vallavalitsus,

samba kogumispensioniga on liitunud 528 Maavanem Esta Tamm ja Majala perenaine Majala Külaselts.

437 inimest, kuid kolmanda samba Sirje Viljamaa heiskasid rahvuslipu

kogumispensioniga, mis aitaks tagada rahvusliku laulu saatel, millele järgnesid Priit Laineste

sissetulekute taseme säilimise ka avasõnad maavanemalt, Tartumaa Kodukant Tartumaa koordinaator

pensionipõlves, on liitunud viis korda Omavalitsuste Liidu esimehelt Aivar Soobilt

vähem.

Küsitlusele vastanutest oli kolmanda

sambaga liitunud 13%. Ennekõike on

ja Konguta vallavanemalt Agu Kasetalult.

Kadri Pau ja Valter Parve tõid tervitused

Liikumine Kodukant poolt ning Sille Kerner


RÕNGULANE

5

KÜLAS MUSTJÄRVE ALGKOOLIS maid Soomes. See annab ülevaate EKSKURSIOON ELISTVERE

keskmisest isemajandavast Põhja-Häme

talust 100-200 aastat tagasi. Muuseumi

LOOMAPARKI

Valguta koolil on 5 aasta pikkused sõpruskogus

on üle tuhande talupoja käteosavust

ja koostöösuhted Mustajärve algkooliga,

näitavat tarbeeset.

1. ja 2. klassi õpilased käisid bussireisil

mis asub Ruovesi valla keskusest 6 km

Helvetinjärve rahvuspark on asutatud 1982.

Elistvere Loomapargis. Tore oli, sest sellel

kaugusel. Maikuu lõpul käisime külas ja

aastal, pindala 38 ruutkilmomeetrit. Maastik

kevadel tähistati loomapargi 10. aasta-

sõbrad tutvustasid meile koduvalla

on mitmekesine: vahelduvad uhked

päeva. Kõik oligi pidustusteks valmis,

vaatamisväärsusi. Nüüd tahame ka teiega

kuusikud ja valgusküllased männimetsad,

jagada oma silmaga nähtut.

soised alad, imeilusad järved. Kohati tuleb

Ruovesi vald asub Lääne–Soome läänis,

nähtavale kalju, kohati on pind liivane.

76 km Tamperest kirdes.Valla pindala on

2

Looduspark pakub turvalist kohta

950,6 km , millest 18 % on veealad.

loomadele. Pargi ajalugu ulatub kaugele

Vallas on 5 328 elanikku, kuid suvekuudel

tagasi. Lõhed ja kuristikud on tekkinud

inimeste arv mitmekordistub, siin on üle 2

maakoore nihkumisel 150-200 miljonit

000 suvila. Vald on kuulus oma kauni

aastat tagasi. Rahvuspargis asuvad Suur

looduse poolest. Ilmet annavad rohked

Helvetinjärvi, (mida võiks tõlkida Põrgujärved,

voored, sood, metsad. Järved

järveks), Pikk Helvetinjärvi, Luomajärvi ja

asuvad sageli kaljulõhedes, on kõrgete

Kovera.

püstiste kallastega, nagu näiteks

Sügavates järvedes võib vee sügavus olla

Helvetinjärv.

40-50 m. Mõnedes kohtades tõusevad

Ruovesi valda kutsutakse ka suvevallaks,

kaljud püstseinana kümnete meetrite

ka kümneaastane piison, kes oli selle

sest siin toimub vilgas kultuurielu, on palju

kõrgusele veepinnast. Helvetinjärve kaldal

loomapargi esimene asukas. 1. klassi

erinevaid teatrietendusi, kontserte, laagasub

tuntuim kaljulõhe – Helvetinkolu, mis

õpilased imetlesid ehtsat karu Karoliinat, 2.

reid, nõidade pidu jms. Sadamas on 102

on 38 m sügav, 40 m pikk, 2- 2,5 m laiune.

klassi õpilased aga põhjapõtru, põdra- ja

paadikohta, siit saab ka laevaga Tampere

Helvetinkolust oli võimalik ka üles ronida.

piisonivasikat, kes olid mõlemad

linna.

See oli raske ja ohtlik, aga tore. Need, kes

kolmenädalased. Kõik loomad olid vahvad

Valla on kuulsaks teinud mitmed kirjanikud

kõrgust kardavad, võisid ronida üles trepist.

ja sellele lisaks kuulasime giidi lugusid

ja kunstnikud. Siin on elanud kirjanik L.J.

Helvetinkolu on külastanud ja imetlenud

loomapargi asukatest. Ka väikeloomade

Runeberg, kunstnik A.Gallen-Kallela,

paljud tuntud inimesed alates A.Gallenhelilooja

O. Merikanto on siin kirjutanud

majas oli põnev.

Kallelast ja J.L. Runebergist.

Täname bussijuht Reinu ja Kaimarit, kes

suurema osa oma loomingust. Valla

Meie matka pikkus oli 7,3 km, teekond oli

võimaldas meile bussi, ning toidutädi Marit.

territooriumil asuvad mitmed vaatamisraske,

kuid siiski põnev ja lõbus. Sellel

väärsused: koduloomuuseum, A.Gallenmatkarajal

tuli liikuda mäest üles ja alla,

I ja II klassi õpetajad Mairi ja Mare

Kallela majamuuseum, kirik, Runebergi

rada oli täis puude juuri. Treppe oli

allikas ja Helvetinjärve rahvuspark.

palju.Vahel tuli ette soine koht, millel oli OLI SIRELILÕHNA JA

laudtee, siis jälle sai käia mööda kaljupinda.

Ruovesi kirik asub Näsijärve kaldal, on

KEVADELUULET

Kõrgelt kaljult alla vaadates võis näha järvi.

ehitatud 1778. a ja kannab Sofia Magdalena

Rahvuspargis on kokku 40 km tähistatud

nime. Kiriku kella võib kuulda kuni 20 km

matkaradu.

Päikesepaistelisse ja kiiresse kevadesse

kaugusele. Seal on ka kirikumuuseum ja

mahtus omaloominguliste luuletuste

tornikohvik kõrval asuvas tornis. Kiriku altar

konkurss. Et pisut suunata õpilaste mõtteid,

on toodud Pariisist 1876. a. Kiriku ümber on

pakkusime valiku pealkirju. Kõige

surnuaed, milles on kunstnik Aksel Gallenja

populaarsemaks osutus ,,Tere, Päike, soe

Kallela tütre haud, ja mälestustahvel neile,

hea“.

kes hukkusid Kurus aurulaeva õnnetuses.

Konkursile laekus ligi 30 tööd. Žürii lõplik

otsus oli järgmine:

Valguta ja Mustajärve kooli õpilased kiriku

värava ees.

Siinkohal avaldame noorema vanuseastme

võidutöö. Autoriks 3. klassi õpilane Egne-

Riin Retsnik

Kui minna sadamast Runebergi allika

poole, jäävad tee ääres silma noorte

kunstnike vahvad väljamõeldised.

Vanadest paatidest on tehtud kaasaegne

kujutis, mis püüab pilku. Kahele poole teed

on maasse torgatud valgeks värvitud

ridvad. Need nägid välja nagu jääpurikad,

kuigi oli kevade lõpp.

Algselt on see Kristani allikaks kutsutu

tuntud terviseallikana ja seltskonna-

tegelaste kohtamispaigana. Praegu on

piirkond looduskaitse all. Allikast purskab

välja 5-7 tonni vett tunnis. Vesi väljub maa

seest bakterivabana, sobib hästi joogiveeks.

Ruovesi koduloomuuseum on üks vane-

Matkarajal

Helvetinkolus

Elina Karro ja Helen Uibo

Valguta Lasteaed-Algkool, 6. kl.

1.- 3. klass

I koht Egne-Riin Retsnik (3. kl)

II koht Kätlin Lääne (3. kl)

II koht Ele Loot (3. kl)

III koht Karina Arras (1. kl)

4. – 7. klass

I koht Tarvo Leesik (8. kl)

II koht Marit Külv (7. kl)

III koht Gerda Aan (5. kl)

8. – 11. klass

I koht Merlin Russak (11. kl)

II koht Heidi Margus (8. kl)

III koht Joonas Kivisikk (8. kl)

Rõngu kooli emakeeleõpetajad

Joonistasin metsa!

Avasin oma värvikarbi:

kõik need värvid värvimata,

toonid paika panemata,

varjud juurde lisamata.

Kus on kõige rohkem värve?

Ikka metsas, ikka laanes!


6

RÕNGULANE

Olin ise kaks aastat tagasi sellist loengut damas ka Rõngu kooli lastekoor. Kuna

Rikastamas meie meeli, kuulnud, kuid ega küll küllale liiga tee. Sain eelnevalt nimetatud kooriliigis laulavad

rahustamas meie närve. jälle uuemat teavet. Hea oleks, kui meie õpilased 5.-9. klassini, polnud see kõigile

koolis sellise probleemiga kokku ei peaks tüdrukutele esimene kord laulupeol

Joonistasin metsa, puutuma. Meie ülesanne ongi koolis seda osaleda. Seega jagati bussireisil kogemusi

tugevale suurele puule märgata ja arenevat isiksust toetada. ka noorematele. Pealinnas viibisime kokku

lisasin vaid pruunid juured! Kokkuvõtteks võib öelda, et loengu 3 päeva, mis olid sisustatud lauluproovide

kuulamine ja arutelu aitas jõuda parema ja õhtuste simmanitega. Külastasime ka

Nende alla sinililli, arusaamiseni olukorrast ja mõelda laulupeoteemalist käsitöönäitust, kus võis

sinisilmseid kevadlilli. ennetustööle. Alles nad siit koolist läksid ja näha ka õpetaja Ellu Eensalu õpilaste

Valgeks jätsin ülased, juba osakvad meid nii heal tasemel meisterdusi. Suurt elamust pakkus

kollaseks said lepiklilled. õpetada! laulupeo kontserdile eelnenud rongkäik,

kus meie lastekoor sai palju tervitus-

Punast panin jänkusilma,

Aino Kommisaar, sotsiaalpedagoog hüüdeid.

halliks tegin kasuka.

Kontsert, mis kestis 5 tundi, oli täiuslik nii

Veel jäi üle palju jooni

oma sisu kui ka rohkearvulise esinejaspõõsa

alla,

konna poolest. Publiku hulgas võis kuulda

kivi taha,

"PUU ON PUUDE KÕRGUNE... "

erinevaid võõrkeeli, millest võime

taevapiirile

järeldada, et meie väikese riigi suur pidu on

ja maha!

Elu on pidevas muutumises. Inimene selle

kandunud ka Euroopasse.

sees kasvab, õpib, jonnib ja lepib. Me käime

X noorte laulu- ja tantsupeol esindas Rõngu

Nüüd ongi valmis tehtud pilt,

oma igapäevast rada, mis saanud juba

valda Rõngu Keskkooli lastekoor.

ja värvidest on tühi karp.

teatud mõttes mõnusaks rutiiniks, kuid

Saatjateks õpetajateks olid Eda Markov ja

samas on sellel armsal rutiinil ka oht -

Anne Holtsmeier. Lastekoorile õmbles

kapselduda liialt iseenda maailma, mis

kostüümid Ave Holtsmeier. Aitäh!

ÕPETAJAD ÕPIVAD

halvimal juhul võib ligimese märkamatuks

muuta. Eestlastel on põhjust uhkust tunda

Lastekoori dirigent Erle Mägi

Kui õpilased juba vaheaja vabadust oma laulurahva üle, kuna laulupeo

naudivad, õpivad õpetajad ise. Oma ametis traditsioon on nüüdseks toiminud juba

ei saa õpetaja hakkama ainult nende 1 3 8 a a s t a t .

teadmistega, mis ta kunagi koolis-ülikoolis Vaatamata erine-

omandas, vaid õpilase paremaks mõistdomineerimisele

vate kultuuride

miseks peab ta aeg-ajalt ka ise õppija rollis

olema. Nii õpibki õpetaja pidevalt.

ja riigikorra muu-

Väga huvitavast narkoennetuse-alasest tustele on Talloengust

,,Tunne tarbija ära“ saime osa 13. linna laulukaare-

juunil. Läbiviijateks Rõngu kooli endised alune see koht,

õpilased, nüüdsed politseikadetid Kati Luht kuhu ikka ja jälle

ja Raimo Kelt. Oli väga tore tulla loengule, tahetakse seda

kui lektoriteks omad inimesed. Kõik meile ü h t s e t k o o s -

esitatu oli väga läbimõeldud, tekst ja pildid laulmise tunnet

seinale, kommentaarid juurde, näidis- nautima minna.

materjalid, kahe esineja väga ladus Käesoleva aasta

teineteise jutu täiendamine. Nad olid suvel toimunud X

väärikad ja tublid nagu politseile kohane. noorte laulu- ja

Elasime kaasa meie vilistlaste heale tantsupeol oli

esinemisele.

lauluridu täien-

GLOBE teatab

Juuni ja juulikuu keskmised temperatuurid jäid normi piiridesse st. vastavad enam vähem paljuaastastele keskmistele õhutemperatuuridele.

(Juunikuu 16,3 C ja juulikuu 17,7 C). Kõige soojem oli juunikuu esimese dekaadi lõpp. Siis kerkisid õhutemperatuurid kahel

päeval 28-kraadini. Kõige jahedam oli kuu algus. Juulikuu algus oli suhteliselt soe, kuid edasi järgnes jahedam ja vihmasem periood.Teise

dekaadi lõpp oli soe ja tuuline. Kuu lõpp meenutas sügist, siis olidki juulikuu kõige jahedamad ja sajusemad ilmad. Nii palavaid päevi kui

juunis olid, juulikuus ei olnud.

Sademete hulk vastas ka enam-vähem keskmistele. Sademete hulga poolest ületas juulikuu juunikuud peaaegu kolmekordselt. Juunis

sadas ainult 23 mm ja juulis 61 mm vihma.

t

25

20

Juuni ja juulikuu keskmiste

õhutemperatuuride käik

juunikuu

juulikuu

14

12

Juuni ja juulikuu sademed

juuli vihm

juuni vihm

15

10

10

mm

8

6

5

4

2

0

1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31

0

1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31


VÄÄRTEOD

POLITSEI TEATAB

1. 18.07.2007 kell 12.30 ajal juhtis Toomas

Elvas Rõngu ja Rannu teed ühendaval

teelõigul mopeedi, kandmata peas

kaitsekiivrit.

2. 19.07.2007 kella 14.40 ajal juhtis Taivi

Elva–Rannu maanteel mootorsõidukit, mis

ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust.

3. 20.07.2007 kella 11.40 ajal juhtis Tarvo

Elva–Rannu maanteel mootorsõidukit, mille

tehnoseisund ei vastanud kehtivatele

nõuetele.

4. 27.07.2007 kella 10.50 ajal juhtis Venda

mootorsõidukit (traktorit) Rõngu vallas

Jõhvi–Tartu–Valga mnt, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust;

juhtis mootorsõidukit, mille suhtes oli

sõlmimata kohustuslik liikluskindlustuse

leping; juhtis mootorsõidukit, millel nõutaval

kohal puudus registreerimismärk; juhtis

mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt

läbinud tehnoülevaatust.

5. 03.08.2007 kella 19.27 ajal juhtis Illar

mootorsõidukit Rõngu vallas Tammel

Palupera teel, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust.

6. 04.08.2007 kell 19.10 ajal juhtis Elisa

mopeedi Rõngu vallas Rõngu–Pikkasilla 1

km, kandmata peas kaitsekiivrit.

7. 04.08.2007 kella 00.10 ajal tarbis Paul-

Jürgen alaealisena Tartumaa Tervisespordikeskuse

territoorimil alkohoolset

jooki.

8. 04.08.2007 kell 22.25 ajal juhtis Ants

Rõngu vallas Kirepi–Palupera tee 1 km

mootorsõidukit alkoholijoobes.

9. 04.08.2007 kell 06.50 ajal tarbis Heimar

alaealisena Rõngu vallas Elva–Rannu tee 1

km alkohoolset jooki.

10. 06.08.2007 kella 14.39 ajal juhtis Erko

Jõhvi–Tartu–Valga tee 170. km mootorsõidukit,

omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis

autorongi, mille teljekoormus ületas sõiduki

registreerimisel sellele sõidukile määratud

väärtuse.

11. 13.08.2007 kella 06.50 ajal juhtis Vaki

J õ h v i – Ta r t u – Va l g a t e e 1 7 0 . k m

mootorsõidukit, kohustusliku liikluskindlustuse

lepingu maksevabal perioodil ja

jättis kontrollijale esitamata liikluskindlustuspoliisi;

juhtis mootorsõidukit, mis

ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust.

12. Tabati ka 7 sõidukijuhti, kes ületasid

lubatud sõidukiirust.

KURITEOD

RÕNGULANE 7

1. Ajavahemikul 27.07.2007 kella 12.00-st

kuni 30.07.2007 kella 09.00-ni on Valguta

külas ASle Setra Mõis kuuluvast lukustatud

hoonest varastatud 50 liitrit taimekaitsevahendit

Glyfos maksumusega 3 250

krooni.

2. 27.07.2007 kella 09.10 ajal juhtis

alkoholijoobes Tõnu Rõngu alevikus

mootorsõidukit Opel Vectra. Teda on

26.08.2005. a Lõuna Politseiprefektuuri

otsusega karistatud Liiklusseaduse § 74'19

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

3. Ajavahemikus 01.08.2007 kuni

04.08.2007 on Rõngu vallas Piiri 13 õuele

pargitud lukustamata sõiduautost varastatud

rahakott Salomon, milles oli 30

eurot=456 krooni, 400 krooni sularaha, 100

poola zlotti=400 krooni ja juhiload. Kahju

1786 krooni.

4. 28.07.2007 10.25 ajal juhtis alkoholijoobes

Lembit Rõngu alevikus Valga

mnt. 6a ees mootorsõidukit Toyota Corolla.

Teda on 29.11.2005. a Lõuna Politseiprefektuuri

otsusega karistatud Liiklusseaduse

§ 74'19 järgi mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobes.

Priit Kotkas

Konstaabel

ÕNNITLEME !

Igaühele antud oma päevade jada,

jäta meelde vaid kaunimad neist.

Käi lõpuni rõõmsana elurada,

sest see pole korduv kellelgi meist.

(E. Kõrvits)

93 LINDA JÜRGENS 25.09

92 AUGUST HAAN 16.09

91 LINDA ZOLK 01.09

88 MAGDA RÕÕM 02.09

ALMA PETTAI 25.09

87 ARTUR SÖÖT 03.09

LAINE-VILHELMINE

TOOMSALU 10.09

85 GERTA RETSNIK 04.09

84 AINO LIIBUSK 25.09

83 JUTTA-KOIDULA TAMM 02.09

LEMBIT KLAOS 27.09

81 VIRVE KOSSO 08.09

80 JUHANNA SEER 01.09

PAUL KAASIKU 12.09

75 HELE LEPPIKUS 03.09

LEHTE PUUDERSELL 05.09

70 KSENJA LAAN 22.09

AINO-MILVI TALGRE 23.09

65 HELE SILK 05.09

EINO PÄID 11.09

ARNO KAAVER 13.09

EEVART-JAAN KEERD 24.09

60 EDUARD TOOM 03.09

ELMAR ALBU 11.09

MAIE KAUR 18.09

RUTT KÄRNER 18.09

55 VAHUR RAAMAT 16.09

LEA TÄKKER 25.09

MAARIKA TÜRK 25.09

VLADIMIR SUBBOTŠEV 29.09

50 LEA TEE 15.09

SÜNNID !

„Kui esimene beebi esimest korda naeris,

purunes naer tuhandeks killuks.

Need lendlesid kõik laiali

ja nii tekkisidki haldjad.“

(Sir J. M. Barrie)

NATASHA MI LEHIS

sünd. 29.05.2007

ERIK NÜBEK

sünd. 12.06.2007

ANELLE MURNEK

sünd. 20.06.2007

ANASTASIA MEIPALU

sünd. 21.06.2007

JAN-MARTEN APLOK

sünd. 03.07.2007

ANETE KOLK

sünd. 03.07.2007

GREGOR ÕIGUS

sünd. 13.07.2007

CAROLA MARTÕNOVA

sünd. 24.07.2007

UKU-JOHANNES KLAASSEPP

sünd. 02.08.2007

KERD-KASPAR IVASK

sünd. 11.08.2007

Naerdud on naerud ja nutetud nutud,

lauldud on laulud ja räägitud jutud;

mis oli, see oli uut enam ei tule.

Jumal kustutas teelise laterna tule.

(V. Osila)

MÄLESTAME !

ENN KRIMSES

26.11.1942 – 20.06.2007

Lossimäe küla

PEETER SUURKIVI

29.06.1940 – 28.06.2007

Valguta küla

LEO JÕESILD

30.10.1945 – 01.07.2007

Uderna küla

JÜRI RAIDOJA

11.12.1944 – 10.07.2007

Kirepi küla

SULEV SEPPA

16.11.1951 – 11.07.2007

Rõngu alevik

AINO ROOTS

08.12.1912 – 15.07.2007

Kõduküla küla

KALJU IVASK

14.02.1926 – 29.07.2007

Tilga küla

LIIVIA SINIMÄGI

19.01.1947 – 13.08.2007

Koruste küla


8

kooliRISTSÕNA

PAREMALE: 1. Rõngu Keskkooli õpetaja

(nimi+in.). 12. Poliitik, riigikontrolör. 13.

Kooliraamat.15. Võlur. 17. Kinnitusvahend. 21.

Õppeaine. 25. Vene lennuk. 26. Väike tee. 29.

Endine vene pikkusühik. 31. LAHENDUS. 34.

Ultralühilaine. 35.Avar. 37. Urve Tauts. 38.

Pagaritoode. 39. Väävel. 40. Klass. 41. Tallium.

42. Argoon. 43. See tähendab. 44. Vene lennuk.

45. Lind. 47. Piljardikepp. 48. Magamiskoht. 49.

Ööpäeva osa, millal koolilaps peab puhkama.

50. Kala. 52. Kellel. 53. Lauljatar (in. + nimi). 56.

Näitleja.

ALLA: 1. Koolilapsele vajalik eine. 2. Teatud

ringjoon. 3. Liitium. 4. Kuri. 5. Suured ruudud. 6.

Haigus. 7. Vanuse. 8. Arvutifirma. 9. Eitus. 10.

Rahvateater. 11. Voolutugevuse mõõtühiku

tähis. 14. Salme Reek. 16. Täishäälik. 17.

Pikkusühik. 18. Rallisõitja. 19. Vismut. 20.

Vaimustuse kõrgeim aste, joovastus. 22.

Liiklusvahend, millega sõidavad paljud Tallinna

koolilapsed. 23. Ohvitseri täiendav soldat. 24.

Astaat. 27. Kohamäärsõna. 28. End. ajakiri. 30.

Hauatähis. 32. Olev Laanjärv. 33. Sõduri

riietusese. 36. Merelind. 37. Eritis. 40. Osa

korterist. 41. Väga aeglaselt liikuv elukas. 46.

Suur madu. 48. Alasti kunstiteos. 51. Saade

ETV-s. 53. Teatmeteos.

JUUNIKUU RISTSÕNALAHENDUS –

NARTSISSID

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

12 13 14

15 16 17 18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

31 32 33

34 35 36 37 38

39 40 41 42 43 44

45 46 47 48

49 50 51 52 53

54 55 56 57 58

koostaja Kunnar Lätti

VABANDUS

Ekslikult sattus viga eelmisesse ristsõnasse.

ALLA: 1. Jalgpallur, Eesti rekordinternatsionaal

(eesnimega).

Tänan tähelepanelikke lahendajaid.

MTÜ Monarata ja Rõngu

Vallavalitsus korraldavad

RÕNGU ROCK

8. septembril kell 18.00

Rõngu laululaval

DIRTY DIANA Eesti

MOONLIGHT SHINING

BAND Prantsusmaa

THE CREEP Eesti

ja peaesineja

THE FLOWERS OF

ROMANCE Eesti

(endine Vennaskond)

Toimetaja

RÕNGULANE

03.09.2007

Jüri Parijõgi 115

Teedla Raamatukogus

05.09.2007 kell 15.00

Muusikastuudio avakontsert

Rõngu Rahvamajas

07.09.2007 kell 20.00

Noorteõhtu „Tere jälle”

DJ Karmo

Pilet: 40 krooni.

Lisainfo www.tre.ee

Rõngu Rahvamajas

Ostame kasvavat metsa,

metsamaad ja raieõigust

hind kuni 120 000 kr/ha

(läbiraiutud ja

hüpoteegiga)

Ettemaksu võimalus.

Maa mõõtmine.

Nõustamine. Ostame

tehtud lageraiet, vanu

taluhooneid.

Telef. 489 4055, 5110415,

5179866

Faks 633 5576, Rapla,

Tallinna mnt 14, kab 332

Aulis &

Diana OÜ

teeb

keevitustöid

Valgutas

tel 53456967

Köögi-, esiku- ja

vannitoamööbli

valmistamine.

Projektist paigalduseni.

Tel 5811 7593 või

janek.koogimoobel@mail.ee

KUHU MINNA, MIDA TEHA

KUULUTUSED

Lõikan

vanarauda ja

aitan realiseerida

ainult eraisikutel.

Helistada õhtuti

kella 18.00

telefon 523 5509

Miika.

Rõngu

Rahvamajas

KLASSIKALISE

MASSAAŽI

VÕIMALUS

teisipäeviti ja

neljapäeviti.

Registreerida

tel: 767 0720,

5196 3596

RÕNGULANE

VALLA INFOLEHT

toimetaja: Silvia Rõõmussaar,

tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee

Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 14. septembriks

avaldamiseks samas kuu väljaandes.

Järgmine Rõngulane ilmub 28. septembril 2007

12.09.2007 kell 10.30

Väikelaste spordipäev

Rõngu Keskkooli staadionil

14.09.2007

Rõngu Keskkooli matkapäev

29.09.2007 kell 14.00

Memmed-taadid,

tulge tuppa IV

Rõngu Rahvamajas

JÄLGIGE REKLAAMI!

Ostan kvaliteetset

kuuse- ja männipalki ka

väikestes kogustes.

Läbimõõt alates 27-35 cm.

Tel 5395 1730 või

Rõngu Puiestee 8d

Jüri Orupõld.

SUUR TÄNU

TOETAJATELE

19. mail toimunud kodukandipäeva, ausamba-jooksu ja

kevadlaada korraldamisel oli rohkesti kaasaaitajaid.

Aitäh kõigile! Suur tänu toetajatele: Eesti Kultuurkapital, AS

Elta Ehitus, RPM AS, Elva Tarbijate Ühistu, Polimoon AS,

Rõngu Aed AS, ATK Linavästrik, Kimar Transport OÜ, Hillar

Viksi, Lemmi Maasik, Tiit Kollist. Üks kena, soe ja

päikesepaisteline päev pakkus rõõmu ja sai mööda meie kõigi

ühisel toel. Kohtumiseni järgmisel aastal samade mõtetega!

Lugupidamisega, Sirje Kruusel

küljendamine, kujundus ja trükk:

tel. 736 2046, fax 736 2044

alfaprint@alfaprint.ee

www.alfaprint.ee

.

More magazines by this user
Similar magazines