Häire 112 3/2007 - Päästeamet

rescue.ee

Häire 112 3/2007 - Päästeamet

42

Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri 3/4 • 2007

Korterelamute renoveerimisega kaasnev

Korteriühistud ja –ühisused peavad kortermaja renoveerimisel

ja ümbruse korrastamisel arvestama tuleohutusreeglitega

ning tagama päästjatele ja päästetehnikale

takistusteta ligipääsu inimeste evakueerimiseks.

Järgnevalt vaatleme 3-8 korruseliste paneelelamute

tuleohutuse probleeme, seoses majade ja nendes olevate

korterite renoveerimise ja rekonstrueerimisega.

RAIT PUKK

Tuleohutusekspert

Tuleohutusekspertiisi OÜ

Prügimajandus

Üha sagedasemaks on muutunud

prügikonteinerite ja nende ümbruses

oleva prügi põlengud. Kaasaegsed

prügikonteinerid on plastmassist

ja põlevad enamasti sama hästi

kui nendesse visatud prügi, seetõttu

peaks prügi kogumise koht olema

hoone välisfassaadist kaugemal kui

4 meetrit ning võõraste isikute ligipääs

sellele peaks olema piiratud.

Juurdepääsud hoonetele

Igal hoonel on üldjuhul nõutud vähemalt

kaks teineteisest sõltumatut

evakuatsioonipääsu. Erandiks on

korterelamud. Evakuatsioonipääsuks

on enamasti pääs tulekindlasse

trepikotta. Korterelamud on

reeglina ühe trepikojaga, seetõttu

on korteril nõutud lisaks üks hädaväljapääs

akna või rõdu näol. Kui trepikojas

on põlemisgaase, evakueeritakse

elanikud päästemeeskonna

kaasabil akende kaudu. Selleks on

aga vaja tagada, et päästemeeskond

pääseks erivahenditega (nt

redelautoga) hoonele ligi. Hoone

esimese kolme korruse evakueerimiseks

piisab lahtitõmmatavast

redelist. Selleks on päästemeeskonnal

vaja akna all tegutsemisruumi

umbes 4 meetrit. Kõrgematelt korrustelt

inimeste evakueerimiseks

peab aga hoone kõrvale saama sõita

redelauto. Majaelanike autode parkimise

korraldamisel tuleks kindlasti

arvestada Päästeameti eritehnika

pöörde- ja tegevusraadiusega, et

need suured masinad niigi kitsastel

tänavatel ka liikuda saaks. Paljudel

korteritel asuvad ainukesed aknad

maja tagaküljel, seega päästetehnika

peab ka sinna ligi pääsema. Sageli

on aga võimalikud pääsukohad

blokeeritud torust piiretega, aedade,

heki või muu säärasega.

Korteriühistud ja -ühisused

peaksid päästekeskusest välja

selgitama, kui palju peab päästetehnika

jaoks hoone kõrgusest

tulenevalt maja ümber vaba ruumi

ning liikumisteid jätma. Juurdepääs

hoonetele ja hädaväljapääsudele

peavad olema tagatud kogu nende

kasutusaja jooksul ning sellega

tuleb arvestada ka kõrghaljastuse

planeerimisel.

Hoonete soojustamine

Enamasti on hooned soojustatud

mineraalvilla või erinevate vahtplastist

materjalidega. Tuleohutuse

seisukohast on tegemist mittepõlevate

või põlevate soojaisolatsioonimaterjalidega.

Kuni 8-korruselise

hoone puhul on mõlemad variandid

lubatud. Põleva soojustuse puhul

on kasutuspiirangud. Näiteks peab

põleva soojustusmaterjali puhul

olema takistatud tule ja suitsu levik

ühest tuletõkkesektsioonist teise.

Kuna korterelamutel on enamasti

paigaldatud plastikaknad ja need

omakorda vahuga tihendatud, siis

võib esimese korruse tasapinnalt

alanud fassaadi tulekahju põhjustada

olulisi suitsu- ja vähesel määral

ka tulekahjustusi ülemiste korruste

korterites. Tule levik soojustuse

sisse või sellest korterisse on kõige

tõenäolisem akende ümbruses.

Selle vältimiseks asendatakse

akende ümbruses vahtplast vähemalt

10 cm ulatuses mittepõleva

soojustusega.

Samuti on oluline teada et põlemisohtlik

soojustusmaterjal peab

olema kaetud vahetult teda tule

eest kaitsva kihiga, näiteks krohviga.

Krohvikihile omakorda esitatakse

tuletundlikkuse nõue. Kõik

krohvid ei ole mittepõlevad, seetõttu

peab ehitaja ka vastavasisulise

dokumentatsiooni esitama. Hoonel

Pildil on prügimajandus hästi korraldatud ning kõrval fotol näide, kuidas seda teha ei tohiks.

Hoone on osaliselt soojustatud kivivillaga, millel on tuuletõkkeks kasutatud tuuletõkkeplaati

ning maja ülemises osas on soojustuseks vahtplast. Mõlemad on põlevad materjalid

ja jäävad konstruktsiooni tuulutuspilusse. Soojustuse ja tuuletõkke peale paigaldatakse

roovitis, millele omakorda puitlaudis. Selline põleva soojustuse ja tuuletõkke paigaldus

enam kui kahekorruseliste hoonete puhul ei ole alates 2005. aastast projekteeritavate või

renoveeritavate hoonete puhul üldjuhul aktsepteeritud.

Korteriühistud ja -

ühisused peaksid

Päästekeskusest välja

selgitama, kui palju

peab päästetehnika

jaoks hoone kõrgusest

tulenevalt maja ümber

vaba ruumi ning

liikumisteid jätma.

nõutava krohvi tuletundlikkuse

klassi saab täpsustada päästekeskuse

inspektoriga. Põlemisohtlikku

soojustusmaterjali ei tohi paigaldada

ka konstruktsiooni tuulutuspilusse.

Selline tuulutuspilu on näiteks

plekist kattega fassaadidel

pleki ja soojustuse vahel. Sellise

kombinatsiooni korral on päästjatel

praktiliselt võimatu takistada

tule levikut terve fassaadi ulatuses,

sest pleki taha, tuulutuspilule,

juurdepääs puudub ja õhu liikumine

tuulutuspilus kasvab võrdeliselt

temperatuuri kasvuga. Sellise ohtliku

olukorra vältimiseks on tuulutuspilus

olevatele materjalidele

More magazines by this user
Similar magazines