Võrtsjärve piirkonna üldplaneering - Rõngu Vald
Võrtsjärve piirkonna üldplaneering - Rõngu Vald
Võrtsjärve piirkonna üldplaneering - Rõngu Vald
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG<br />
pool ka järvesetteid, need koosnevad peamiselt mitmesuguse<br />
terasuurusega liivadest ning ka savidest. Väikese Emajõe ja Tänassilma<br />
jõgede orgudes esineb jõesetteid (peamiselt alluviaalsed liivad). Mõnel<br />
pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid.<br />
Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks<br />
mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja<br />
leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad<br />
liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmainitud mullad on<br />
madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse<br />
lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad.<br />
Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi<br />
viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad<br />
(Raukas, Tavast 1992). Liigniiskuse tõttu on madalamate alade<br />
muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale<br />
kuivendamist. Võrdlemisi viljakad on ainult suurema kõrgusega<br />
moreenitasandike ja voorte kamar-lettmullad ning turvasmullad soode<br />
serva-aladel.<br />
Taimkate on vahelduv ja mitmekesine (Lisa 2). Kuusemetsi ning<br />
rohumaid kohtab siin väikeste kõlvikutena ning enamasti tasandike<br />
servaaladel. Suur-Emajõe suudmest loodes, paiguti ka järve läänekaldal<br />
on laialt levinud soometsad, idakalda lõunaosas palumetsad. Suur-<br />
Emajõe ülemjooksul ja ka teiste jõgede ümbruses on luha- ja sooniidud.<br />
Idakaldas ulatuvad põllustatud alad järveni.<br />
Euroopa tasandil on suurimaks loodusväärtuseks haruldased kuivendamata<br />
sood, märjad metsad ja poollooduslikud lammikooslused. Kolga-<br />
Jaani vald kuulub ühte Eesti enam soostunud piirkonda. Põltsamaa jõe<br />
alamjooksu ning Pedja jõe (Pedja jõe osa alates Põltsamaa jõe<br />
suubumisest) mosaiiksed lammialad on märkimisväärsed kõrge loodusliku<br />
mitmekesisuse poolest. Pärandkultuurmaastikud, nagu puisniidud<br />
ning luhaalad koos veekogude veekaitsevöönditega, on olulised mitte<br />
ainult loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks vaid ka <strong>piirkonna</strong> elanike<br />
rekreatsiooniliste vajaduste rahuldamiseks. Nimetatud maastike kaitse<br />
ja hoolduse seisukohalt on üheks kõige efektiivsemaks meetmeks<br />
osutunud nende alade jätkuv kasutamine heina- ja karjamaadena.<br />
Teatumatest linnupaikadest on Võrtsjarve ümbruses Tamme polder<br />
ning Võrtsjarve lõunaosa koos Väike Emajõe suudmealaga. Tamme<br />
poldril peatub rände ajal raba- ja suur-laukhanesid (kuni 5000 isendit,<br />
pesitsejatena on seal registreeritud välja-loorkulli (2-3 paari), suurkoovitajat<br />
(ca 10 p), punajalg-tildrit (ca 10 p), massiliselt lambahänilast<br />
ja põldlõokest (EOÜ andmebaas, 1993). Tamme polder on antud <strong>piirkonna</strong>s<br />
oluline rändepeatusala paljudele liikidele ning ka sealkandis<br />
pesitsejatele ilmselt oluline toitumisala. Linnustiku seisukohast oleks<br />
tähtis sellel alal põllumajandusliku tegevuse jätkumine võimalikult<br />
mitmekesisena (heinamaad, viljapõllud, karjamaad). Näiteks on ka<br />
roolõikus, kui majanduslik tegevus ning kohalike elanike sissetuleku<br />
allikas seotud mitmete, sh Euroopa mastaabis ohustatud linnuliikide, nt<br />
hüüp, käekaiguga. Lisaks pesitsevatele lindudele on Võrtsjarv ilmselt<br />
10
Change language