Aprill 2009 - Rõngu Vald

rongu.ee

Aprill 2009 - Rõngu Vald

NR 4 (121)

aprill 2009

16. MAIL VALLA KODUKANDIPÄEV

Head rõngulased! Tulge kauplema ja omakandi rahvaga lustima!

varavalges algab kauplemine

KEVADLAADAL

9.00 - 9.30 Rõngu pasunapoisid

09.30-10.00 Avamine ja tervitused

10.00 Lasteaia, Rõngu kooli ja Valguta

seltsimaja rahvatantsu rühmade

esinemine ja üllatusesinejad.

11.00 Ausambajooks Arja-Hiugemägi

12.00 Jalgpalli- ja korvpalliturniir kooli

staadionil ning palju muud huvitavat.

17.00 Disko noortele

20.00-02.00 Suur rahvapidu rahvamajas.

Ootame kõiki rõngulasi rõõmu tundma

kodukandipäevast!

JÄLGIGE REKLAAMI!

KEVAD ON TULEMAS

Lumi juba ära sulab,

kraaviääres vesi vulab.

Lume alt välja pistab pea

lumikellukene hea.

Ta lõpuks talveunest ärkab,

ja päikest enda kohal märkab.

Kevad on me jaoks nii soe,

südamesse meile poeb.

Linnud laulavad me kohal,

puude ladvas tuul nüüd vohab.

Talv on möödas, käes on kevad,

päevad nüüd on hästi kenad.

Ave Kriisa ja Kristina Koni

Valguta kool, 6. klass

KEVAD

Kevade on jälle käes!

Lumi sulab kõigest väest.

Kevadveed on sulisemas,

ojas vesi vulisemas.

Panen üles linnupuuri,

taevas lendab linde suuri.

Isa teeb mul pajupilli,

kingin emale ma lilli.

Mikk Pedaja

Valguta kool, 3. klass

KULULEEK ON VALUS JA HÄVITAV

Kulu põletamine on soojade ja kuivade

kevadilmade saabudes keelatud ja

põlengud ise äärmiselt ohtlikud, tuues

kaasa kahjusid keskkonnale ning

inimestele. Ometi on hooletusest alguse

saanud kulupõlengud kevaditi

päästjatele suureks mureks.

2008. aastal käisid päästemeeskonnad

Lõuna-Eesti kuues maakonnas kulu- ja

pinnasepõlenguid kustutamas 268 korral.

Niitmata ja kuivanud maapinda mööda levib

kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on

kulupõlengu kustutamine keeruline

ülesanne isegi suurte kogemuste ning

spetsiaaltehnikaga varustatud

päästjatetöötajatele. Eelmise aasta aprillis

hukkus Valgamaal Helme vallas hooletust

okste põletamisest alguse saanud kulutules

vanem naisterahvas. Mitmel korral võitlesid

päästjad ulatuslike kulupõlengutega, mis

ohustasid lähedal asuvaid majapidamisi –

tihti olid ohus elumajad ning hävisid mitmed

kõrvalhooned. Sageli levis põllult alguse

saanud kulupõleng metsa alla.

Päästeteenistus kutsub inimesi üles

arukusele ning tuletab meelde, et looduses

alanud tuleohtlikul ajal tuleb rangelt kinni

pidada tuleohutusnõuetest.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia

instituudi (EMHI) määratluse kohaselt

algab tuleohtlik aeg kevadel peale lume

sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade

saabudes. See tähendab, et nimetatud

ajavahemikul on kõikjal Eestis kulu

põletamine keelatud.

Kevadise prahi (lehed, oksad jms)

põletamisel lõkkes kehtivad kindlad

tuleohutusnõuded:

Lõket tohib teha ainult oma maavalduse

piires hoonetest vähemalt 15 meetri

kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.

Lõket tohib teha tuulevaikse ilmaga.

Lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva

pinnasega (muld, liiv, savi). Samuti peab

arvestama lõkkest lenduvate sädemetega.

Põlevat lõket ei tohi jätta järelevalveta

ning käeulatusse tuleb varuda tulekustuti

või esmased kustutusvahendid (ämber

veega, kustutusluuad, labidas, märjad

oksad). Tuleb jälgida, et lõkkest ei saaks

alguse kulupõleng ja/või ei süttiks mõni

hoone.

Peale põletamist tuleb lõkkease

uuestisüttimise vältimiseks hoolikalt

kustutada.

Lõket süüdates langeb kogu vastutus

tuletegijale. Soovitame jälgida, kas naabrid

kulu põletamise keelust ning lõkke

tegemisel tuleohutusnõuetest kinni peavad,

sest tule levik maavalduste piire ei tunne.

Lõkke tegemine ja prahi põletamine võõral

maal on igal juhul keelatud. Väljaspool oma

krundi piire tohib lõket teha ainult

maaomaniku poolt eelnevalt ette

valmistatud ja tähistatud lõkkeplatsil,

näiteks RMK lõkkekohas.

Seaduserikkujatest saab teatada

keskkonna-inspektsiooni infotelefonile

1313.

Lõuna-Eesti päästekeskuse ja keskkonnainspektsiooni

inspektorid teevad

järelevalvet kulupõletamise keelust ja

tuleohutusnõuetest kinnipidamise üle.

Ohutusnõuete eirajad fikseeritakse ning

rikkujaid karistatakse. Kehtiv päästeseadus

näeb kulupõletamise keelu või

tuleohutusnõuete rikkumise eest ette

rahatrahvi, mis füüsilisele isiku puhul küünib

18 000 kroonini ja juriidilise isiku puhul 50

000 krooni. Kulu põletamise keelu

rikkumisel tuleb lisaks trahvisummale

hüvitada ka keskkonnale tekitatud kahju.

Üle 5 ha suurusele alale ulatuva

kulupõlengu või 1 ha metsapõlengu

põhjustamisel

algatatakse

kriminaalmenetlus.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse menetlusinspektorid

karistasid möödunud aastal

mitmel korral inimesi, kes jätsid lõkke

järelevalveta või tegid lõkke metsale või

hoonetele liiga lähedale. Rahatrahvi tõid

kaasa ka hooletust lõkketegemisest

põhjustatud kulupõlengud.

Erki Remmelkoor

Lõuna-Eesti päästekeskuse ennetustöö

büroo juhataja

Ehitustegevusest

Rõngu tänavatel

Lõpuks, pika ootamise peale on kätte jõudnud

aeg, mil Rõngu alevikus alustatakse

kauaoodatud töödega läbi Emajõe-Võhandu

jõe veemajandus-projekti, Emajõe

alamprojekti. Projekti raames

rekonstrueeritakse kapitaalselt puurkaevpumpla

ning rajatakse ka uus veetöötlusjaam.

Rõngu alevik saab uue kanalisatsiooni- ja

veetorustiku ning rekonstrueeritud

reoveepuhasti.

Rõngu valla puhul on investeeritav summa

kokku 18 306 000 krooni, sellest 85% on EL

Ühtekuuluvusfondilt saadav abi koos

riigipoolse 5% ja omavalitsuse poolse 10%

toetusega.


Rõõm on tõdeda, et tänaseks oleme jõudnud

nii kaugele, et ka ettevalmistustööd AS

Emajõe Veevärgi poolt on teostatud ning

lepingud on sõlmitud või hanked lõpukorral.

Täismahulised ehitustööd Rõngus algasid

13.04.2009.

Läbi nende projektide rekonstrueeritakse ka

olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid.

Paljudel koduomanikel, kes on vett ja

kanalisatsiooni oodanud juba aastaid, on

nüüd võimalik oma veetrassid liita uute

rajatavate torustikega. Vallaelanike jaoks on

hea uudis ka see, et I etapis on liitumine

tasuta, seda otsustati juba projekti

algstaadiumis.

Kuna trassid rajatakse enamasti

üldkasutatavale maale, milleks on meie alevi

teed ja tänavad, siis torustike paigaldamiseks

tuleb tänavalõike sulgeda.

Seoses sellega võib teatud ajavahemikel olla

raskendatud elanike ligipääs oma majale.

Palume kõigilt vallaelanikelt mõistvat

suhtumist, kuna koostöös trasse rajava

ettevõttega, AS Arco Ehitus, oleme püüdnud

viia tänavate sulgemise aja miinimumini.

Tänavad suletakse järgneva ajagraafiku

alusel:

Puiestee tänav 13.04. kuni 05.06.2009,

Aia tänav 13.04. kuni 05.06.2009,

Nooruse tänav 13.04. kuni 24.04.2009,

Kesk tänav 13.04. kuni 30.04.2009.

Täiendav info: Rõngu valla koduleheküljel

http://www.rongu.ee/ või tel 731 4491, 505

6193 Toomas Klein; 731 4487, 513 864 Tarmo

Ruder.

Aivar Kuuskvere

Rõngu vallavanem

tel 501 3164

Märtsikuu istungitel otsustati:

1) Anda luba MTÜ Eesti Seljaajusonga ja

Vesipeahaigete Seltsile projektlaagri

korraldamiseks Tartumaa

Tervisespordikeskuses 19.-26.07.2009. a.

2) Jätkata ühele isikule hooldajatoetuse

maksmist.

3) Kinnitada sotsiaaltoetused seitsmele

isikule kogusummas 3974 krooni.

4) Väljastada Piia Riimile projekteerimistingimused

üksikelamu rekonstrueerimise ja

laiendamise projekti koostamiseks. Hoone

aadress on Piiri 11, Rõngu alevik.

5) KooskõlastadaAkvalius OÜ poolt koostatud

„Emajõe ja Võhandu jõe valgala

veemajandusprojekt; Emajõe alamprojekt osa

5 Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud“

projekt ja väljastada ehitusluba

RÕNGU VALLA 2009. AASTA EELARVE

KULUD TEGEVUSALADE

JÄRGI

42 867 365,58

Üldised valitsussektori

teenused 3 518 883,03

Vallavolikogu 281 850,00

Vallavalitsus 2 430 900,00

Reservfond 471 410,03

Muud üldised valitsussektori

teenused - valimised 65 000,00

Valitsussektori võla

teenindamine 125 479,00

Üldiseloomuga ülekanded

valitsussektoris 144 244,00

Avalik kord ja julgeolek 353 746,00

Politsei 20 000,00

Päästeteenused 288 746,00

Muu avalik kord ja julgeolek 45 000,00

Majandus 5 040 985,59

Maakorraldus 250 000,00

Maantetransport - vallateede

ja tänavate korrashoid 2 135 398,59

Liikluskorraldus - bussijaam 288 317,00

Autotransport 337 895,00

Side 42 500,00

Turism 20 431,00

Teadus- ja arendustegevus -

Võrtsjärve SA, VVV SA 134 240,00

Majandusalase tegevuse

haldamine 1 832 204,00

Keskkonnakaitse 646 682,00

Jäätmekäitlus – prügivedu 133 040,00

Heitveekäitlus 70 000,00

Haljastus 443 642,00

Elamu-ja

kommunaalmajandus 1 651 401,00

Veevarustus 1 111 404,00

Tänavavalgustus 180 000,00

Elamu-ja

kommunaalmajanduse

haldamine 50 000,00

Kalmistud 239 997,00

Hulkuvate loomadega seotud

kulud 30 000,00

Muud elamu- ja

kommunaalmajanduse

tegevused 40 000,00

Tervishoid 6 354 650,00

Hooldusravikeskuse teenused 6 354 650,00

Vabaaeg, kultuur ja religioon 3 322 295,00

Spordiüritused 192 380,00

Muusikastuudio 178 496,00

Huvialakeskused Elva 426 000,00

Täiskasvanute

huvialakeskused 25 000,00

Rõngu raamatukogu 640 551,00

Koruste harukogu 40 666,00

TULUD(krooni)

32 829 687,00

Maksud ja

sotsiaalkindlustusmaksed 16 660 000,00

Füüsilise isiku tulumaks 15 700 000,00

Maamaks 960 000,00

Kaupade ja teenuste müük 1 240 000,00

Riigilõivud 60 000,00

Laekumised haridusasutustest 1 000 000,00

Laekumised kultuuri- ja

kunstiasutustest 30 000,00

Laekumised spordi- ja

puhkeasutustest 25 000,00

Laekumised

üldvalitsemisasutustest 35 000,00

Laekumised transpordi- ja

sideasutustest 15 000,00

Üüri- ja renditulud materiaalsetelt

varadelt 75 000,00

Toetused 14 774 687,00

Sihtotstarbelised toetused 1 970 621,00

Rahandusministeerium 69 036,00

Siseministeerium 76 185,00

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 925 400,00

Kohaliku omavalitsuse üksustelt

ja omavalitsusasutustelt 900 000,00

Mittesihtotstarbelised toetused 12 804 066,00

Tasandusfond 5 407 000,00

Investeeringud koolidesse 105 000,00

Hooldaja toetus 400 000,00

Maakondlik hariduskulu 38 000,00

Koolilõuna 471 811,00

Lasteaiaõpetajate koolitus 22 325,00

Eraldised hariduskuludeks 6 245 800,00

Toimetulekutoetus 47 000,00

Sotsiaaltoetuste ja -teenuste

korraldamine, arendamine 20 000,00

Puuetega laste hooldajatoetus 47 130,00

Muud tulud 155 000,00

Intressi-ja viivisetulud hoiustelt 100 000,00

Tulud loodusressursside

kasutamisest 22 000,00

Saastetasud 33 000,00

Teedla harukogu 53 836,00

Valguta harukogu 65 566,00

Rõngu rahvamaja 954 938,00

Teedla seltsimaja 111 550,00

Valguta seltsimaja 364 876,00

Seltsitegevus 60 000,00

Valla ajaleht 179 441,00

Usuasutused 28 995,00

Haridus 19 612 342,96

Eelharidus - Rõngu Lasteaed 2 913 043,00

Kohamaks lasteaedades 314 000,00

Valguta Lasteaed-Algkool -

vald 2 009 395,00

Valguta Lasteaed-Algkool - riik 1 315 864,55

Kohamaks lasteaedalgkoolides

246 720,00

Kohamaks põhikoolides 158 440,00

Rõngu Keskkool - vald 5 881 490,00

Rõngu Keskkool - riik 5 240 390,41

Õpilaskohamaks

gümnaasiumites 1 150 000,00

Õpilasveod - koolibuss 65 000,00

Õpilasveo eriliinid 280 000,00

Muud hariduse abiteenused 38 000,00

Sotsiaalne kaitse 2 366 380,00

Haigete sotsiaalne kaitse 15 000,00

Muu puuetega inimeste

sotsiaalne kaitse 412 000,00

Sotsiaalhoolekandeasutused

(Rõngu, Uderna) 426 735,00

Päevakeskus 33 500,00

Koduteenused 15 596,00

Õnnitlused, toetused 34 000,00

Laste ja noorte

sotsiaalhoolekandeasutused 5 000,00

Sünnitoetused 175 000,00

Vanemliku hoolitsuseta laste

ülalpidamiskulud 2 000,00

Koolitoetus 171 500,00

Matusetoetus 75 000,00

Muud toetused peredele ja

lastele 280 456,00

Töötute sotsiaalne kaitse 74 583,00

Eluasemeteenused

sotsiaalsetele riskirühmadele 137 000,00

Toimetulekutoetus 104 692,00

Muu sotsiaalsete riskirühmade

kaitse 42 000,00

Sotsiaalse kaitse haldamine 362 318,00

FINANTSEERIMISTEHINGUD 10 037 678,58

Kohustuste suurenemine 4 387 912,00

Laenude võtmine muudelt

residentidelt 4 387 912,00

Kohustuste vähenemine - 687 700,00

Võetud laenude

tagasimaksmine - 418 900,00

Kapitaliliisingu maksed - 268 800,00

Muutus kassas ja hoiustes 6 337 466,58


Arco Ehitus OÜ-le Rõngu aleviku

kanalisatsioonitorustike ja külmaveetorustike

rekonstrueerimiseks aadressil Rõngu alevik.

7) Kooskõlastada AS RTG Projektbüroo poolt

koostatud „Rõngu Hooldusravikeskuse I

etapp“ projekt ja väljastada ehitusluba Rõngu

Vallavalitsusele Rõngu Hooldusravikeskuse I

etapi ja sadeveekanalisatsiooni ehitamiseks

aadressile Rõngu alevik, Valga mnt 9.

9) Väljastada kasutusluba OÜ Jaotusvõrk

poolt püstitatud rajatisele „Sika

alajaamapiirkonna F2 rekonstrueerimine“

Rõngu vallas Tilga külas.

10) Lükata tagasi lihthangete „Rõngu

Hooldusravikeskusele pesulaseadmete

ostmine ja paigaldamine“ ja „Rõngu

Hooldusravikeskusele köögiseadmete

ostmine ja paigaldamine” pakkumused, kuna

pakkumused osutusid oodatust kallimaks.

11) Viia vastavusse Vabariigi Valitsuse

määrusega katastriüksuste sihtotstarbed ja

lähiaadressid.

12) Anda nõusolek konteinerite ühis-

kasutuseks neljal juhul kuni 31. maini 2011. a.

13) Anda nõusolek 10 isikule korraldatud

jäätmeveoga mitteliitumiseks tähtajaga kuni

31. maini 2010. a.

14) Võtta vastu OÜ Viikon poolt koostatud

Käärdi alevikus asuva Nõlvaku maaüksuse

detailplaneering ja suunata see avalikule

väljapanekule.

15) Määrata ühele isikule hooldaja.

26. märtsi volikogu istungist võttis osa 13 liiget.

Puudusid Jaanus Peri,Andrus Reila

Võeti vastu määrus:

1. Pedagoogide töötasustamise alused

2. Teenistujate palgakorralduse alused

3. 2009. aasta vallaeelarve

Otsustati:

1. Algatada detailplaneering Rõngu vallas

Koruste külas Vahur Valdnale kuuluval Ala-

Tullino maaüksusel ja Viljandi-Rõngu

tugimaanteelt nr 52 algavale

juurdepääsuteele.

2. Võtta vallale laenu summas 4 387 912

krooni omaosaluse finantseerimiseks

projektides „Emajõe ja Võhandu piirkonna

vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

rekonstrueerimine ja laiendamine“ ning

„Rõngu Hooldusravikeskuse I etapi ehitus“.

3. Lükata tagasi Käärdi elanike ettepanek

küsitluse korraldamiseks Käärdi aleviku ja

Elva linna liitmise küsimuses 2009. aasta

juunis Euroopa Parlamendi valimiste ajal.

Valla eelarvest makstavate

sotsiaaltoetuste määrad

Kehtestada toetuste määrad vastavalt Rõngu

valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste

määramise korrale järgmiselt:

1) Sünnitoetuse suurus on 5000 krooni;

2) Matusetoetuse suurus on 1500 krooni;

3) Eakate isikute juubelitoetus 700 krooni;

4) Töövihikute toetus on 100% töövihikute

maksumusest;

5) Koolilõputoetuse suurus on 800 krooni

põhikooli lõpetaja kohta ja 1000 krooni

gümnaasiumi lõpetaja kohta;

6) Ranitsatoetuse suurus on 500 krooni;

7) Jõulupaki toetuse piirmäär 50 krooni

Koolilõuna finantseerimine

(1) Rõngu valla koolide koolilõuna

arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase

kohta on 12 krooni.

(2) Riigieelarvest eraldatava koolilõuna

toetust kasutatakse Rõngu valla

munitsipaalkoolides põhiharidust

omandavate õpilaste koolilõuna maksumuse

katmiseks.

(3) Kui on kaetud käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatud kulud ning koolilõuna kulude

katmiseks ette nähtud riigieelarve eraldised

on veel kasutamata, võib kasutamata jäänud

vahendite arvelt katta Rõngu Keskkooli 10. –

12. klasside õpilaste koolilõuna maksumuse.

2009. aasta vallaeelarves on ette nähtud

rahalised vahendid 10.-12. klasside õpilaste

koolilõuna kulude täielikuks katmiseks.

(4) Väljaspool valda õppivate õpilaste, kelle

elukoht rahvastikuregistri andmetel on Rõngu

vald, koolilõuna kulud finantseeritakse

alljärgnevalt:

(1) põhikooli baasil ameti- või kutsekoolides

õppivatele õpilastele 10 krooni õpilase kohta;

(2) gümnaasiumiklasside õpilastele 10 krooni

õpilase kohta;

(3) erikoolide (Kroonuaia kool, Maarja kool)

õpilastele riigieelarves koolilõuna

arvestusliku maksumuse ja koolilõuna

tegeliku maksumuse vahe, kuid mitte üle 10

krooni õpilase kohta.

Toitlustamise finantseerimine valla

lasteaedades

(1) Lasteaedade toidupäeva arvestuslikuks

maksumuseks ühe lapse kohta on 16 krooni.

(2) Lapsevanem tasub toidupäeva

maksumusest 11 krooni, vald hüvitab 5

krooni.

Valla osalemine projektides

Projektides osalemisel, mille eesmärgiks on

valla arengukavaga kooskõlaline valla

arendustegevus, garanteeritakse vallapoolne

kaasfinantseering kuni 25% ulatuses.

Reservfondi kasutamine

(1) Kehtestada vallavalitsusele reservfondi

kasutamise piirmääraks 300 000 krooni.

(2) Ülejäänud reservfondi kasutamine toimub

volikogu igakordse otsuse alusel.

KESKKONNAMÕJU

HINDAMISE TEATED

Valminud on Tartumaa Rõngu valla

Rannaküla külas loodava Kubja kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) programm.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise

objektiks on Rannaküla küla Lumise

(69401:002:0093), Masti (69401:002:0094),

Kamari (69401:002:0095), Loskini

(69401:002:0096), Tüübli (69401:002:0097),

Kakura (69401:002:0098) ja Tuska

(69401:002:0099) kinnistute maa-ala

detailplaneering. Detailplaneeringu

eesmärgiks on planeeritava maa-ala

kruntideks jaotamine ja sihtotstarbe

määramine elamumaaks, üldmaaks,

ärimaaks ja maatulundusmaaks. Samuti

piiritletakse planeeritavale alale jäävate

hoonestusalade piirid ja määratakse

ehitusõigus, tänavate maa-alad,

liikluskorraldus, tehnovõrkude- ja rajatiste

asukoht. Planeeringuga ei kaasne eeldatavalt

piiriülest keskkonnamõju.

Detailplaneeringu koostamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine on algatatud Rõngu

Vallavalitsuse 26. juuni 2008. a otsusega nr

30. Detailplaneeringu koostamise

korraldajaks on Rõngu Vallavalitsus

(kontaktisik: Tarmo Ruder; aadress: Rõngu

Vallavalitsus, Valga mnt 6a, 61001 Rõngu

vald; tel 7314487; e-post: tarmo@rongu.ee) ja

detailplaneeringu koostajaks on Dorpat

Projekt OÜ (kontaktisik: Liisi Ventsel; aadress:

Mõisapuiestee 2, 60534 Tartu; e-post:

liisi@hansamaa.ee).

Detailplaneeringu strateegilist

keskkonnamõju hindamist viib läbi

Hendrikson&Ko OÜ (kontaktisik: Epp Zirk;

aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; Pärnu

mnt. 30, 10141 Tallinn; tel 7409804; e-post:

epp@hendrikson.ee).

KSH programmi eelnõuga avalik väljapanek

toimub ajavahemikul 27.04.-15.05.2009

Rõngu Vallavalitsuses (Valga mnt 6a, Rõngu

alevik) ning Rõngu valla koduleheküljel,

Hendrikson&Ko OÜ kontoris (Raekoja plats 8,

Tartu) ja kodulehel www.hendrikson.ee.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja

küsimusi saab KSH programmi kohta esitada

kuni 15. maini 2009 Rõngu Vallavalitsusele

posti (Rõngu Vallavalitsus, Valga mnt 6a,

61001 Rõngu vald) või e-posti

(tarmo@rongu.ee) teel ja OÜ-le

Hendrikson&Ko, aadressil Raekoja plats 8,

Tartu 51004, e-postile: epp@hendrikson.ee.

KSH programmi avalik arutelu toimub 19.

mail 2009 algusega kell 16.00 Rõngu

Vallamajas (Valga mnt 6a, Rõngu alevik).

SUUREMÕÕTMELISTE

JÄÄTMETE KOGUMINE

Rõngu valla elanikud saavad

probleemseid ja suuremõõtmelisi jäätmeid

tasuta ära anda 30. aprillist kuni 07. maini

2009. a alljärgnevates kohtades:

Rõngus Tehase tänaval jäätmejaamas

Käärdis RUKKI tänav 7 maja kõrval

Valguta seltsimaja juures

30 m³ konteinerisse saab elanikkond tasuta

ära anda mööbliesemed, valamud,

elektroonikaseadmed, pliidid jne.

Konteinerisse ei või panna ohtlikke jäätmeid

ega olmejäätmeid (sh. vanad riided, jalanõud

jne.)

OHTLIKKE JÄÄTMETE KOGUMINE

Tuletame meelde, et igapäevaselt saab

elanikkond TASUTA ära anda ohtlikke

jäätmeid jäätmejaamades, mis asuvad

Rõngus Tehase tänaval vana bensiinijaama

juures ning Teedlas töökoja hoovil.

Vastu võetakse alljärgnevaid ohtlikke

jäätmeid.

akud

patareid

vanad ravimid

olmekeemiajäätmed

taimemürgid

värvijäätmed

vanaõlid

õlifiltrid

ohtlikke aineid sisaldavad pakendid

elavhõbedalambid

elavhõbe

Elektroonikaromusid saab igapäevaselt

TASUTA ära anda Rõngus vana

bensiinijaama kõrval jäätmejaamas.

Konteinerid on varustatud infoga jäätmeliigi

kohta, mida võib konteinerisse panna. Palume

jälgida juhiseid.

Vanarehvid saab tasuta ära anda

jäätmejaamas, palume vanarehvid panna

ohtlike jäätmete konteineri kõrvale.


TÄHELEPANU, ÕPIME!

Juba üle kümne aasta ärgitab Eesti

Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon

Andras leidma tublisid inimesi ja esitama

neid aasta õppija tiitlile. Miks seda tarvis on

ja kes see aasta õppija on?

Väike laps õpib iga päev uusi asju, katsetab

ning juurutab ja hakkab lõpuks kasutama.

Koolitükkide õppimist peame ka üldiselt

tavaliseks ja tavapäraseks nähtuseks.

Samamoodi võiks õppimine kuuluda meie

täiskasvanuea igapäevaste toimetuste juurde.

Eelmise aasta Põlvamaa õppija, 20 aastat

raamatukogu juhatajana töötanud Tiina Hoop

ütleb, et aastatega on tahe teadmisi juurde

saada aina süvenenud. „Õppida võib ja

peakski kogu elu - see hoiab meele erksa ja

värske ning elatud aastad ei tuleta end nii väga

meelde”, räägib naine, kes ei ole oma eriala

koolis õppinud, kõik teadmised on tulnud läbi

erinevate koolituste.

Täiskasvanuna õppides on võimalusi palju

rohkem. Kui üks amet on selgeks õpitud, aga

see enam ei toimi, olgu siin põhjuseks

koondamine, tüdimus, väike palk või see, et

erialast tööd pole saada, on juba omandatud

elukogemuste ja teadmiste pinnalt võimalik

õppida uus amet. Kui koolitee on kunagi

pooleli jäänud ja olemasolevas ametis oleks

abi just lisateadmistest, saab nüüd praktilisele

kogemusele liita juurde teoreetilise pagasi.

„Täiskasvanuna õppida on mõnus, kuna

mõttelaad on küpsem, suhtumine sihikindlam

ning sul on võimalus tugineda oma

kogemustele ja loogikale”, ütleb Lääne-

Virumaa aasta õppija 2008Anu Inno.

Märka õppijat!

Õppinud inimene on lausa rikkus oma perele,

sõpradele, tuttavatele ja kokkuvõttes tervele

ühiskonnale.

Õppinud inimese algatusel luuakse

kogukonnas töö- või õppimisvõimalused

teistele inimestele. Suure tõenäosusega

ärgitab ja julgustab õppija sama teed ette

võtma ka oma tuttavaid. Seda kasulikkust ei

tohi jätta märkamata ja tunnustamata! Andras

kutsub nendest inimestest teada andma, et

sellised lood jõuaksid avalikkuseni ning nende

AITA LEIDA RÕNGU RAHVAMAJALE OMA LOGO

Rõngu rahvamaja kutsub rõngulasi üles

kaasa aitama rahvamajale logo ja slogani

väljatöötamisel.

Kõik head mõtted ja ideed on igati oodatud!

MIDAPEAKS LOGO SÜMBOLISEERIMA?

Logo on graafiline element, mis üheselt

identifitseerib mingi asutuse, firma,

organisatsiooni, toote, teenuse või ürituse, et

avalikkuse ees eristada logo omanikku

konkurentidest. Logo disain peab olema

lihtne, lööv ning meeldejääv. Logo peab olema

kasutatav paljudel erinevatel andmekandjatel,

seepärast on hästi teostatud logo disain väga

oluline. Logo võib koosneda tekstiosast või

graafilisest osast, aga ka nende osade

kombinatsioonist.

Põhilised nõuded logole:

Meeldejäävus

Logo disaini valikul peab meeles pidama, et

äärmiselt keerulise ja sisuküllase disainiga

logo võrdub tähelepanuta jääva disainiga,

pole kergesti meeldejääv ega tagantjärgi

kergesti äratuntav.

Originaalsus

Asutuse logo, mis liigselt sarnaneb teistele, ei

täida asutuse eristumise funktsiooni.

kangelasi saaks ühiskonda antud panuse eest

tänada. Tähele tuleks panna ka inimesi, kelle

töö on õppijaid aidata ja suunata. Nad on

koolitajad. Eelmisel aastal parima koolitaja

tiitli pälvinud Haapsalu Kutsehariduskeskuse

käsitöövaldkonna juhtõpetaja Marju Heldema

koolitusel osalenud ütlevad, et Marju

positiivsus innustab inimesi üha rohkem

mõtlema igapäevaselt sellele, et õppimine on

meie elu loomulik osa.

Andras ootab teateid ka nendest

organisatsioonidest, kellele on esmatähtis

töötajate arendamine. 2008. aasta

koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitli

pälvis A-Selver AS. „Selver sai auhinna, sest

on loonud positiivse ja õppimist soodustava

keskkonna. Selveris mõistetakse, et töö

tulemused sõltuvad töötajate oskustest ja

teadmistest ning on koostatud personali

arendamise ja koolitamise plaan,” on kirjas

žürii otsuses. Eraldi tunnustatakse

koolitussõbralikumat omavalitsust.

Eelmisel aastal hinnati kõrgelt Vinni valda, kus

igale töötule, aga ka kooliõpingute

katkestajale proovitakse leida uus väljakutse.

Samuti peab vald oluliseks lastevanemate

koolitust, kus raskustes pered saavad abi

spetsialistidelt. Vinni vald annab välja Eduard

Vilde nimelist kirjandusauhinda, mis on

tunnustus kõige värskemale kodumaisele

kirjandusele, kuid peaeesmärk on ergutada

lugejahuvi. Lugemine on aga üks elukestva

õppe põhialuseid.

Kandidaate ootame hiljemalt 15. juuniks 2009

kirjalikult ETKAAndrase aadressil Valge tänav

10, Tallinn, 11413. Taotlusvormi leiab

www.andras.ee ning kandidaadi võib esitada

ka elektrooniliselt.

Lisainfo: andras@andras.ee või 6211 671.

Hea kandidaadi esitaja, täname Sind ette

hoolivuse ja ettevõtlikkuse eest! Sinu

märgatud lugu võib osutuda innustavaks

paljudele inimestele, kes veel ei ole

otsustanud õppimise ning enda ja

ümbritsevate elukvaliteedi edendamise

kasuks.

Kati Käpp

Samastumine

Logo, mis kutsub esile otseseid või kaudseid

samastumismuljeid asutuse tegevusega,

aitab tõmmata vajalikku tähelepanu.

Universaalsus

Asutuse logo peab olema sobiv tarvitamiseks

erinevatel eesmärkidel – paigutamine

koduleheküljele, visiitkaardile, ümbrikule või

kirjale, plakatile või brošüürile, PDFkataloogis,

ettevõtte toodangul jne.

Seoses sellega on vajalik valida

universaalseim logo disain, lisada logole

sobilik ja logo lahtiseletav tekstiosa ehk

SLOGAN.

Parima logo väljatöötaja pälvib auhinna 500

krooni ulatuses. Samuti pälvib sama suures

summas auhinna slogani väljatöötaja.

Logo ja slogan peavad olema esitatud

paberkandjal ning soovitatavalt arvutifailina.

Logo ja slogan tuua otse või saata posti teel

Rõngu rahvamajja, ning arvutifailina saata

aadressile rahvamaja@rongu.ee

Logo ja slogani viimane esitamise tähtaeg

on 11. mai 2009

Lisainfo telefonil 516 5531

INFORMATSIOONI ÕPPIMISVÕIMALUSTE

KOHTA LEIAB:

1. Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt

www.hm.ee rubriigist „Õppijale” (täiskasvanute

gümnaasiumis ja üldhariduskooli juures avatud

õhtused või kaugõppeosakonnad ning

kutseõppeasutuse või kõrgkooli

tasemekoolitused).

2. Kutseõppeasutuse või kõrgkooli täiskasvanute

koolituse osakonnas on võimalik osaleda

erinevatel kursustel, info õppeasutuse

koduleheküljelt ja www.hm.ee/tasutakursused.

3. Vabahariduslikus koolituskeskuses

(rahvaülikool, rahvakool, huvialakool) on samuti

võimalik osaleda erinevatel kursustel. Info:

www.vabaharidusliit.ee ja koolituskeskuste

kodulehekülgedelt.

KUULA JA LOE:

Vikerraadios on igal reedel kl 10–11saade

täiskasvanuharidusest

Raadio 4 eetris on igal teisipäeval kl 11.10 - 11.30

saade „Ainult täiskasvanutele”

Ilmunud on ajakirja „Õpitrepp” esimene number.

Lugeda ja kommenteerida saab seda

www.andras.ee ning paberkandjal on „Õpitrepp”

olemas kohalikus raamatukogus ja

omavalitsuses.

KUIDAS VÄHENDADA

SÜDAMEHAIGUSTE RISKE

Igakevadine südamenädal annab hea

võimaluse korraks aja maha võtta ja mõtiskleda

oma elu ja tegemiste üle.

Inimestel on võimalus teha valikuid.

Me otsustame ise oma toitumise, liikumise,

kogu ellusuhtumise üle.

Pea alati, kui ma hakkan oma vastuvõtukabinetis

neist valikutest rääkima, on esimene

vastus: „ Mul ei ole aega tervislikult elada. “

Edasi järgneb hulk põhjuseid, miks inimene ei

saa jalutada või korralikult süüa.

Mulle tundub, et tegelikult on probleem

muutustes. On öeldud, et inimene on oma

harjumuste ori, aga kes käsib olla halbade

harjumuste küüsis?

Harjumused võivad olla ka head ja kasulikud,

aga seda peab tahtma. Kui tekib tahe muuta

oma halvad harjumused headeks, on juba väga

palju oma tervise jaoks ära tehtud. Oma elu

tervislikumaks muutmise soov tekib kahjuks

alles enamasti siis, kui on juba esimene infarkt

ära olnud või paremal juhul siis, kui keegi

lähedastest on haigeks jäänud. Tõenäoliselt on

tervislike eluviiside mitteharrastamise üheks

põhjuseks uskmatus. Ei usuta, et see aitab.

Pigem luuakse endale sobiv müüt. Näiteks, et

minu naabri vanaisa suitsetas viiskümmend

aastat ja suri üheksakümneselt hea tervise

juures - järelikult võin ka mina suitsetada.

Olgugi, et meedikud selgitavad suitsetamise

kahjulikkust, seda ei usuta. Arvatakse, et

minuga midagi halba ei juhtu, kopsuvähk ja

muud haigused - need on kellelgi teisel. Teisalt

ei nõua müütidesse uskumine inimeselt mingit

vaeva, aga tervislik eluviis küll, suitsetamisest

loobumine on raske ja aeganõudev.

Millest alustada, kui soov eluviise muuta on

olemas?

Kõige esimene tegevus võiks olla planeerimine,

päevakava tegemine. Mis kell päev algab, kas

hommikune võimlemine on võimalik paigutada

ärkamise-hambapesu-kohvi joomise vahele.

Kui ei ole, tuleks ärgata viis minutit varem.

Sama on hommikusöögiga. Selleks tuleb aega

võtta. Sageli kurdavad õpetajad, et lapsed

kipuvad teise ja kolmanda tunni ajal

minestama. Enamasti on põhjuseks see, et

need lapsed ei söö hommikuti. Neil lihtsalt ei


jagu energiat. Päevakava järgmine etapp on

tööle minemine. Mõtle nii: miks minna auto või

bussiga, kui saab jala minna! Meie ühiskonnas

on tervislikust liikumisest levinud arusaam, et

selleks peab sporti tegema. Tegelikult on

kasulik iga liikumine. Optimaalne on liikuda

päevas kokku 10 000 sammu. Lisaks

kõndimisele on hea tegeleda jalutamise,

kepikõnni, jalgrattasõidu või rulluisutamisega.

Liikumine peab olema regulaarne, vähemalt

kolm korda nädalas värskes õhus. Töö

tegemisele kulub enamasti kaheksa kuni

kaksteist tundi päevas. See on pikk aeg ning

töökeskkond ja -korraldus mõjutavad oluliselt

meie tervist. Ega ilmaasjata nõuta

töösisekorra eeskirju, töökeskkonna volinike

koolitust jne. Ikka selleks, et oleks tagatud

mõistlikud töö- või õpitingimused. Töö juures

tuleb teha pause sirutusharjutusteks,

planeerida aega söömiseks. Kui need pausid

on planeerimata, täitub see aeg muude

tegemistega. Aega tuleb ikka ise võtta, seda ei

anta kusagilt. Kui füüsilisest töökeskkonnast

on palju räägitud-kirjutatud, siis psüühilisest

vähem. Ometi mõjutavad suhted lähedaste ja

töökaaslastega olulisel määral inimeste

enesetunnet. „ Ütle, kes on su sõbrad ja ma

ütlen, milline on su tervis.” Tunnustus,

tähelepanu, eneseteostus - need on vaid

mõned märksõnad kirjeldamaks inimese

vajadusi. Eriti haiged on inimesed, kelle

peresuhted on halvad. Tundub, et omavahel

räägitakse liiga vähe. Isegi kui ei olegi võimalik

kõike korda saada, hakkab pea kõigil kergem,

kui asjad on selgeks räägitud. Tööpäeva

lõppedes tasub jällegi mõelda, kas saab jalgsi

koju minna või vähemalt mingi osa koduteest

jalgsi läbida. Tavaliselt kuulub kodutee juurde

ka toidupoes käimine.

Lihtne soovitus – koosta enne poodi minekut

nimekiri. Tühja kõhuga poes oste sooritades

tekivad mitmed spontaansed soovid, kuid

nimekirja abil on lihtsam endale kindlaks

jääda. Toiduainetest tuleks valida värskeid

puu- ja juurvilju, väherasvaseid piimatooteid,

lihast eelistada pigem kala ja kana. Levinud on

laste, aga ka täiskasvanute nn nisusõltuvus.

Kõiksugu krõbinad, küpsised, saiakesed ei

tohi olla põhitoiduks. Õhtusöögi ja magamise

vahe peab olema minimaalselt kolm tundi, siis

jõuab magu toidu läbi töödelda. Magamisaeg

oleneb vanusest ja töö iseloomust. Lapsed

vajavad rohkem und kui täiskasvanud.

Täiskasvanute normiks on kaheksa tundi

rahulikku und. Heaks väljapuhkamiseks on

vajalik korralik voodi, puhas õhk ja vaikus.

Iga inimene saab teha valikuid. Ainult sina ise

otsustad oma elu üle. Valikute tegemiseks on

vaja teada, milleks on tervislik eluviis hea ja

milliste võimaluste vahel valida. Küsimuste

korral on võimalik nõu saada oma

perearstipraksisest.

Vastutus oma tervise eest lasub igaühel

endal, eluviise ei saa muuta riik ega vald,

vaid ikka ainult sina ise!

Diana Ingerainen, perearst ja Tallinna

Perearstide Seltsi juhatuse esinaine

Märtsikuu keskmine õhutemperatuur oli -0,7°, mis on eelmise aasta märtsiga võrreldes 1,8°

võrra madalam. Nagu diagrammilt näha, oli lumikatte paksus kogu kuu ühtlane (~30 cm).

Niisuguse ühtlase paksu lumekattega märtikuud pole GLOBE vaatlusaja jooksul olnud. Kõige

külmem oli 26-ndal, mil õhutemperatuur langes -12°-ni ja kõige kõrgemale kerkis

õhutemperatuur 5. ja 13. märtsil. Päikese abil tõusis temperatuur nendel päevadel +5°-ni. Üle

poolte päevade oli taevas täispilves. Pilvituid päevi oli ainult 5.

cm

35

30

25

20

15

10

5

0

cm t°

Märtsikuu keskmiste õhutemperatuuride käik ja lumepaksus

KUIDAS PÄÄSTA LÄBI JÄÄ

KUKKUNUD INIMEST?

Päästeameti töötajad tulid kooli ja õpetasid

meile, kuidas päästa inimest, kes on talvel läbi

jää vette kukkunud.

Jää peale tuleks minna mitmekesi. Kui lähed

üksi, on hukkumisoht suurem.

Kui oled üksinda olles jääst läbi kukkunud, ei

pruugi keegi su hõikeid kuulda. Kui ollakse

mitmekesi, saavad teised kuidagi appi rutata.

Nad peavad otsima ümbrusest esemeid,

millega õnnetusse sattunule lähemale

pääseda, et teda päästa. Sobivad esemed on

redel, jämedam puuoks, tugev pluus,

päästerõngas, lai puulaud või pikk köis. Abi

vajavale inimesele ei või ilma abivahenditeta

lähedale minna, sest muidu võib päästja ise ka

läbi jää kukkuda. Inimese peab väga

ettevaatlikult välja tõmbama.

Ave-Ly töö pälvis Päästeameti konkursil

tunnusutuse, mille andis kätte Nublu.

Hoopis raskem on inimest päästa, kui ta on

alajahtunud ega jõua ise köit mööda

jääaugust välja ronida. Sellisel juhul peaks

otsima laia laua või redeli ja selle peal

roomama kannatanuni, et teda päästa.

Õnneks ei teki laua või redeli peal roomates

nende alla mõrasid. Nii saab ise abivajaja

välja tõmmata ja kõik saab korda.

Jää pealt läbi jää vajunud inimest päästes

tuleb olla väga julge ja ettevaatlik.

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

1

2

3

4

5

6

7

8

Ave-Ly Kaeramaa

Valguta kool, 4. klass


2

28. märtsil kogunesid teatrihuvilised noored

taas kord Rõngu Rahvamajja.

MTÜ Monarata ja Rõngu Keskkooli õpetaja

Anne Holtsmeieri eestvedamisel toimus

Tartumaa koolinoorte VI teatripäev.

Kohale oli tulnud Ülenurme Gümnaasium

kahe etendusega: „Jõulutäht“ ja „Kas

laukamoori kius?“, Rõngu Keskkool kolme

etendusega: „Suur tükk ajab suu lõhki“

(Juhendaja Eda Markov); „Printsess

Sinikelluke“ ja „Siin me oleme“ (Juhendaja

Anne Holtsmeier), Kuuste Põhikool kahe

etendusega: „Kolm põrsakest“ ja „Teekond

Kirkwalli“ (Juhendaja Kersti Kivirüüt) ning Elva

Algkool etendusega „Kommisuss“ (Juhendaja

Malle Luik).

Foto: Arvet Silk

TARTUMAA KOOLINOORTE

VI TEATRIPÄEV

Stseen etendusest "Siin me oleme".

Esiplaanil: Egne-Riin Retsnik ja Anu Sarnit.

Tagaplaanil(vasakult): Kadri Jürjens, Anna-Liisa

Eensalu, Merilin Mäe, Carmen Miks, Jelena

Platonova, Kätlin Lääne, Zalina Platonova.

Lavastusi ja näitlejatööd hindas auväärne

žürii, kuhu kuulusid „Vanemuise“ teatri näitleja

Meelis Hansing, Tartu MV Haridus- ja

kultuurioskaonna noorsootöö speatsialist

Riina Sepma, Rõngu rahvamaja juhataja Mari-

Liis Vanaisak, Rõngu Keskkooli vilistlane

Gretel Õigus, MTÜ Monarata juhatuse liige

Kristina Ruder, Kristi Hiiemäe Rõngu

Keskkoolist ning Tairi Ristisaar Kuuste

Põhikoolist.

Vabariiklikule teatrifestivalile pääses Tartu

maakonda esindama nooremas kooliastmes

Ülenurme Gümnaasiumi etendus „Kas

laukamoori kius?“, vanemas kooliastmes

Rõngu Keskkooli etendus „Siin me oleme“.

Eripreemia anti meie kooli noorema

kooliastme etendusele „Suur tükk ajab suu

0

-2

-4

-6

-8


lõhki“. Parimaks lavastuseks tunnistati Elva

Algkooli etendus „Kolm põrsakest“.

Teatripäeva toetasid Tartu Maavalitsus,

Eesti Kultuurkapital, MTÜ Monarata. Suur

tänu Mari-Liis Vanaisakule, kes kogu

näiteseltskonna lahkelt vastu võttis ning

Ants Rodimale, Hilsi Mõttusele ja Rõngu

Keskkooli kokkadele toitlustamise

korraldamise eest.

Eha Päiviste

Rõngu Keskkooli huvijuht

MAIA KÕRDA 70

Aastad on kui liivaterad

nad märkamatult kaovad käest....

Elades ühiskonnas, kus enamus infot levib juba ammu

erinevate tehnikaimede kaudu, ei saa me üle ega ümber

raamatukogu vajalikkusest. On ilmselt väga vähe tunde, kus

õpetajad ei too välja kohustuslikke või vähemalt

soovituslikke raamatuid. Maia on kogu teabe raamatukogus

korrastanud ja kergesti kättesaadavaks teinud. Siit saavad

õpilased ilukirjandust ja õppeprotsessi toetavaid raamatuid.

Õpetajate jaoks on arvestatav metoodiline kirjandus.

HEA RÕNGULANE TULE

TALGUPÄEVALE!

Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud koos

Rõngu vallavalitsusega korraldavad

muinsuskaitseseltsi talgupäeva 09.

mail 2009.

Talgupäeval on plaanis korrastada

Sikamäe (Tõnise) kalmistut.

Kokkusaamine Sikamäe kalmistu

peaväravate juures. Kaasa palume võtta

mootorsaag, rehad, kirved, labidad.

Peale tööpäeva kinnitame keha ja teeme

plaane järgmiseks aastaks.

Osale ise ja võta sõber kaasa!

FOTONÄITUS JAANIPÄEVAKS!

HEI TILGA KÜLA RAHVAS!

Osalege foto- ja joonistusnäitusel

„ HUVITAVAID LEIDE TILGA KÜLA

KODUAEDADEST”

Ootame nii fotosid kui joonistusi kõigest

Tilga külas, mis on huvitav ja

märkimisväärne.

Fotonäitusele saab tuua töid alates 14.

juuni kuni 23. juuni Koopaaru tallu.

Osalejatele üllatused!Valime koos välja

jaanipäeval ka vahvamad pildid!

Kristina Ruder

MINU EESTI MÕTTETALGUD!

Minu Eesti on

kodanikualgatus,

mis kutsub Sind

koos sõpradega

Eesti hüvanguks

kaasa mõtlema, et muuta meie

kodumaa veel paremaks kohaks.

Sulle, Sinu sõpradele, meile kõigile.

Rõngu Rahvamaja avab 1. mail uksed

kõigile neile, kel on mõni hea mõte ning

kes soovivad seda teistega jagada.

Või hoopiski on tallel mõni mure, mis

pole lahendust leidnud.

SAAME TUTTAVAKS

MÄLUMÄNG NÕUNIS

....Ja igas väikses liivateras

on peidus osa sinu elutööst.

Kogu koolipere poolt soovime Sulle majandussurutise

kiuste ilusat kevadet. Olgu sinu silmis ikka sära ja elu

pakkugu rõõmu ning rahuldust. Kui kord saad täis Sa 100,

siis vaata alles tagasi.

Rõngu koolipere

Kristina Ruder on alates jaanuarikuust Tilga küla külavanem.

Põlvamaalt pärit Kristina on elanud Koopaaru talus juba üle nelja

aasta. Talu tegeleb maasikakasvatusega.

Kristina töötab Rõngu Keskkoolis sekretärina. Ta on abielus ja

peres kasvab kolm last.

Ta on korraldanud palju huvitavaid üritusi nii lastele kui kogu küla

rahvale.

Soovin Kristinale edaspidiseks palju huvitavaid ettevõtmisi ja

loodame ka edaspidi nendest aktiivset osavõttu külarahva ja kogu

valla rahva poolt.

Riina Ivask Metsa talust

Jaanuaris sai alguse Palupera vallas asuvas Nõuni kultuurimajas 15. Palupera valla karikasari

mälumängus. Kokku oli tulnud 12 võistkonda. Noorte arvestuses oli ainult kaks võistkonda: Nõuni

„Tarkurid" ja Rõngu „Tõehetk" koosseisus Liis Mardi, Kerttu Lepik, Marianne Lukk ja Heidi

Margus. Kokku koosnes mälumäng kolmest etapist. Igas voorus esitati 36 küsimust, mille seas oli

ka selliseid küsimusi, mis vajasid kellegi või millegi äratundmist pildilt või helikandjalt. Esimese

vooru noortearvestuses võitsime meie napilt paari punktiga. Teises voorus saavutasid võidu aga

„Tarkurid”. Nad edestasid meid vaid ühe punktiga. Kolmandaks vooruks otsustasime end taas

kokku võtta ja võitsime kindla eduga. Kolme vooru kokkuvõttes jäi seis 2:1. Auhinnaks saime

uhke karika ja neljaosalise viktoriiniküsimuste kogumiku. See üritus andis meile palju teadmisi

juurde ning järgmisel aastal üritame taas Nõunis kohal olla.

Liis Mardi ja Kerttu Lepik

Tule 1. mail kell 10.00 kohale,

teeme koos Rõngu paremaks!


Austatud Helga Soots!

Töökus on Sinu au,

koduarmastus troon

ja elurõõm ehib su pead nagu kroon!

Häid soove ja õnnitlusi

saavad Helgale ütelda kõik soovijad

15. mail kell 13.00 Rõngu rahvamajas

Valmistan paksust metallist saunaahjusid,

erinevad variandid tel 515 7625.

Lamekatusetööd tel 5332 9491.

Elvast ca 2 km soodsalt müüa või rentida

kinnistu 21 h. Info 527 8560.

Müüa sõidukorras Ford Scorpio 1989.

Info tel 5663 6454.

Alustav ilutuba soovib Rõngus üürida

ruume. Tel 505 8993.

Müüa 3-toaline korter Tartumaal, Rõngu

vallas, Lapetukme külas. Info 5666 4398.

SALME RANDLA

26.06.1930 – 19.03.2009

Valguta küla

MAI TOOMSALU

30.07.1939 – 21.03.2009

Rõngu alevik

EHA MÄGI

20.04.1929 – 02.04.2009

Lapetukme küla

LINDA-HENRIETTE PUUSEPP

16.02.1926 – 11.04.2009

Rõngu alevik

ASTA VÕLLI

07.08.1929 – 11.04.2009

Piigandi küla

1. 12.03.2009 kella 07.35 ajal juhtis Veiko (1977)

mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis

ületas lubatud sõidukiiruse 17 km/h võrra.

2. 19.03.2009 kella 18.16 ajal kuulas Indrek (1988)

oma korteris valjult muusikat, mis kostus

naaberkorterisse, millega rikkus teiste kodurahu.

3. 20.03.2009 kella 15.35 ajal juhtis Elena (1973)

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis

ületas lubatud sõidukiiruse 15 km/h võrra.

4. 20.03.2009 kella 15.45 ajal juhtis Jaan (1968)

mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis

ületas lubatud sõidukiiruse 15 km/h võrra, sõites

kiirusega 68+-3 km/h.

5. 20.03.2009 kella 16.50 ajal juhtis Andres (1981)

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis

ületas lubatud sõidukiiruse 15 km/h võrra.

6. 20.03.2009 kella 17.32 ajal juhtis Peeter (1956)

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis

ületas lubatud sõidukiiruse 15 km/h võrra.

7. 24.03.2009 kella 16.10 ajal juhtis Sulev (1947)

mootorsõidukit, mille teljekoormused ja

kogukoormus ei vasta kehtestatud normidele ilma,

teeomaniku või haldaja loata.

8. 27.03.2009 kella 2.40 ajal teatati, et Rõngu vallas

Valguta külas asuvasse kauplusse on sisse murtud.

Vargad olid sissesaamiseks ära lõhkunud ukse

klaasid, kaupluses oli lõhutud asju ning kaasa

võetud alkoholi ja sigarette. Vargaid püüdma kutsuti

ka koerajuht koos politsei jäljekoeraga. Koer võttis

jälje üles ning juhatas politseinikud 400 meetri

kaugusel oleva kortermaja juurde. Majaelanikke

küsitledes selgitas kohalik konstaabel välja korteri,

kus kahtlusalused võivad viibida. Korteris viibinud

20-aastane ja 22-aastane noormees peeti kuriteos

kahtlustatavana kinni. Korterist leiti ka poest

varastatud kaupa.

9. 29.03.2009 kella 21.09 ajal põhjustas Uno (1966)

politsei vale väljakutse.Alustatud väärteomenetlus.

10. 05.04.2009 kella 11:40 ajal juhtis Sulev (1960)

mootorsõidukit alkoholijoobes. Alustatud

kriminaalmenetlus, kuna tegu korduva rikkumisega.

11. 12.04.2009 kella 03.40 ajal juhtis Tiiva (1988)

mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis

mootorsõidukit alkoholijoobes.

12. Ööl vastu 09.04.2009 on sisse murtud Rõngu

vallas Teedla külas asuvasse sigalasse, kust

varastati siga maksumusega 1500 krooni.

Rõngu valla konstaablid A. Toode, P. Kotkas

FINECAR OÜ

autode remont ja värvimine

OSTES MEILT ÕLI JA FILTRI

ÕLIVAHETUS TASUTA!

Nüüd avatud ka laupäeviti!

Kirde 2F Elva E - R 8.00 - 17.00

734 4062, 513 4306 L 9.00 - 17.00

finecar@finecar.ee, www.finecar.ee

MAIKUU

SÜNNIPÄEVALAPSED

LEILI ASI

ENDLA-ROSALIE KANGRO

OLEV RAUDSEPP

ANNA KIRJANEN

LILLI HEINAR

HELGA SOOTS

OSKAR KATTAI

MAGDALENE VUKS

HELDI TAMMISTE

VALENTINA SUISALU

HELENA-ILSE TREIMANN

UNO MEISTER

ELVIRA TOMINGAS

ILME TALTS

LEIDA LEPPIK

ASTRA PLADO

ENE SAAROJA

TIIU KIKKAS

ARNO RUSSAK

LEA KUMARI

KALEV JÜRGENSON

AHTO TROLLA

MAIMU PEHTER

ENN LIND

EINAR PENT

NEIDI SOOTS

MARI LUHT

ARVO TÄHT

REIN MÖLDER

ILMAR SOE (Uderna küla)

ROSALIE LÕVI

REIN REMMELG

TIIU LIHU

EDA MARKOV

AIVAR OINUS

„Kui esimene beebi esimest korda naeris,

purunes naer tuhandeks killuks.

Need lendlesid kõik laiali

ja nii tekkisidki haldjad.“

(Sir J. M. Barrie)

LIIVIKA TALIRAND

sünd. 12.03.2009

MARTALIIS HERMANN

sünd. 16.03.2009

EVERT KUUS

sünd. 01.04.2009

Müüa küttepuid,

okas- ja lehtpuu.

Küttepuu pikkus

vastavalt soovile

30-50cm.

Hind kokkuleppel.

Tel 514 2805 Andres


26.04.2009 kell 11.00

Motorex Karjääri Kärnatamine

Tulimäe karjääris

01.05.2009 kell 10.00

Minu Eesti mõttetalgud Rõngu rahvamajas

08.05.2009 kell 18.00

Emadepäeva kontsert Valguta seltsimajas

9.05.2009 kell 9.00

Muinsuskaitseseltsi talgupäev

Sikamäe kalmistul

9.05.2009 kell 19.00

Rahvaliit ja Keskerakond kutsuvad

kõiki emadepäeva kontsert/peole!

Pidu on kõigile tasuta. Rõngu rahvamajas

15.05.2009 kell 19.00

Motoriseerimata sõidukite

laskumine Hiugemäelt.

Osa saavad võtta kõik soovijad.

Võistlus toimub kahes kategoorias:

leidlikkus ja kõige pikem sõit.

16.05.2009

KODUKANDIPÄEV

Rõngu alevikus

22.05.2009 kell 20.00

TRE hooaja viimane disko, lisaks esinevad

Tecktonik tantsijad. Pilet 50 krooni

Rõngu rahvamajas

29.05.2009 kell 20.00

Tantsuõhtu Toomas Anniga Uderna mõisas,

Pilet 50 krooni

Külalisena Rannu tantsurühm "KOLUMATS "

Inf. 5295620

APRILLIKUU SUDOKU

Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus,

millel on ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis

tuleb täita numbritega nii, et üheski reas, veerus

ega tumedama joonega piiratud ruudus poleks

korduvaid numbreid.

Vastus peitub hallides ruutudes.

Näide on jaanuarikuu Rõngulases

MÄRTSIKUU RISTSÕNA LAHENDUS – KEVADE

1 8 7 5 4

4 6 9 1

1 8 6 9

7 4 2 9

3 1 2 7

8 9 1 7 4

3 9 7 2 8 5

TANTSUKURSUS UDERNA MÕISAS

Maikuus 2009 neljapäeviti 18.00-19.30

Õpitakse tantsude põhiliikumist ja sammuseadeid

tantsuõpetaja Ilme Tiik juhendamisel.

Info ja registreerumine tel 529 5620.

TÄNUAVALDUS

Tänan Rõngu valda

osutatud abi eest.

Annely Paks

Puuvanker OÜ

Aardla 23e, Tartu

Teostame veokite, haagiste ja rasketehnika

hooldus- ja remonditöid (pikaajaline remondi

kogemus):








Keevitustööd

Treimistööd (piduri trumlid, pööravõllide taastamine

jne...)

Hüdrosilindrite remont

Õlide jae- ja hulgimüük (alates kogustest 200 l,

kohaletoomis võimalus)

Töökojakeemia jae- ja hulgimüük

Autoelektritööd

Pealisehituste valmistamine, ümberehitamine- ja remont









Liiva, kruusa, mulla ja killustiku müük

Veoteenus

Teedeehitus

Kopplaadurtööd

Ekskavaatoritööd

Teleskooplaadurtööd

Kändude ja mulla freesimine

Haljastustööd

NB! Lepingulistele klientidele allahindlused.

Kontakt:

Töökoja juhataja, Mart Tohu - 7367010; 5654350;

mart@puuvanker.ee

Varuosa müügijuht, Allar Ohu - 7367010; 5654650;

allar@puuvanker.ee

Juhataja (lepingud), Aarne Ambos - 56507507;

aarne@puuvanker.ee; www.puuvanker.ee

Melior-M OÜ

info@meliorm.eu

http://www.meliorm.eu

tel 5053470

Järgmine ajaleht

ilmub maikuu viimasel nädalal.

toimetaja: Silvia Rõõmussaar,

tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee

Rõngulane ootab kaastöid ja materjale

15.maiks avaldamiseks sama kuu väljaandes

More magazines by this user
Similar magazines