Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015 1 ... - Rõngu Vald
Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015 1 ... - Rõngu Vald
Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2013- 2015 1 ... - Rõngu Vald
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Valguta</strong> <strong>Lasteaed</strong>-<strong>Algkooli</strong> <strong>arengukava</strong> <strong>2013</strong>- <strong>2015</strong><br />
Kaja Lepik kuulub J. Käisi Seltsi juhatusse ja Eesti Lugemisühingusse, Lea Sinisaar kuulub<br />
Klassiõpetajate Liitu, Marika Väärsi vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni, Kalju Pennar<br />
on vallavolikogu liige. Neil on võimalus kaasa rääkida valla hariduspoliitika kujundamisel.<br />
Tabel 2. Pedagoogide andmed seisuga 01.07.2012.<br />
Arvudes<br />
Protsentides<br />
Sugu Naine 10 (neist 2 lasteaias) 100%<br />
Mees 0 0%<br />
Vanus Alla 30-aastased 0 0%<br />
30 - 39-aastased 0 0%<br />
40 – 49-aastased 3 (1 lasteaias) 30%<br />
50 – 59-aastased 4 (1 lasteaias) 40%<br />
60 ja vanemad 3 30%<br />
Haridus Pedagoogiline kõrgharidus 5 (1 lasteaias) 50%<br />
Pedagoogiline kesk-eriharidus 2 20%<br />
Muu keskeriharidus+pedag koolitus 2 (1 lasteaias) 20%<br />
Keskharidus 1 10%<br />
Ametijärk Õpetaja-metoodik 1 10%<br />
Vanemõpetaja 1 10%<br />
Õpetaja 6 (2 lasteaias) 60%<br />
Kvalifikatsioonita 2 20%<br />
Tööstaaž Alla 5 aasta 4 40%<br />
<strong>Valguta</strong> 5 – 9 aastat 0 0%<br />
<strong>Lasteaed</strong>- 10 – 19 aastat 4 40%<br />
<strong>Algkooli</strong>s Üle 20 aasta 2 20%<br />
Õpetajaskonna probleemid<br />
- koolis pole noori õpetajaid (alla 40 a)<br />
- kahel õpetajal pole vastavat haridust, ühel neist on TÜ haridusteaduskonna klassiõpetaja<br />
koolitus läbitud, diplomitöö aga tegemata.<br />
Täienduskoolituse aluseks on õpetajate koolituse raamnõuete §17 lõige 2: õpetaja läbib iga viie<br />
aasta jooksul tööalase täienduskoolituse vähemalt 160 tunni ulatuses. Koolituste planeerimisel<br />
lähtutakse organisatsiooni arenguvajadustest (õppeaasta kokkuvõtte tulemused) ja õpetajate<br />
personaalsetest arenguvajadustest (enesehindamine ja arenguvestlus). Õpetaja tööalase<br />
täienduskoolituse eesmärk on toetada õpetaja kutse-, eri- ja ametialast arengut. Nii pedagoogide<br />
kui ka tehnilise personali kohta peetakse koolitustõendite mappe, andmed kajastuvad Eesti<br />
Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Koolitustel omandatut vahendatakse kolleegidele.<br />
Kavas on 3 tasandit<br />
- sisekoolitus oma majas (metoodilise materjali tutvustus, lahtine tegevus,<br />
koolituskogemuse vahendamine jms)<br />
- osalemine maakondlikel ja riiklikel koolitustel<br />
- osalemine rahvusvahelistel koolitustel ja seminaridel, õppides teiste riikide kogemustest,<br />
näiteks Comeniuse projekti raames alates <strong>2013</strong>. a.<br />
Planeerimisel arvestatakse 5 koolitusvaldkonda<br />
õppekava uuendamine, lähtudes alushariduse ja põhikooli riiklikust õppekavast<br />
ainealased oskused, lasteaiaõpetajate ja algklasside ideekursused, kehalise kasvatuse õpetajate<br />
suvekursused<br />
5