Jaanuar 2007 - Rõngu Vald

rongu.ee

Jaanuar 2007 - Rõngu Vald

Tartus Riia tänavas asub kahe hõbe- vallakoolis, 1895 - 1899 õppis ta tatud kirjanikuks. Samal aastal määras

kuuse varjus väike mansardkorrusega Palamuse kihelkonnakoolis. Kooli- Eesti Kirjanduse Seltsi näidendimaja,

kus oma viimased seitseteist mälestused Palamuselt kujunesid võistluse auhinnakomisjon „Pauneluaastat

elas rahvakirjanik Oskar rikkalikuks varasalveks „Kevade” ve re le ” e rg ut us au hi nn a n in g

Luts. 22. märtsil 1964. aastal avati kirjutamisel. n o v e m b r i s l a v a s t a t i n ä i d e n d

selle maja neljas ruumis O. Lutsu 1899. a sügisel sai O. Lutsust Tartu „Vanemuise” teatris. Oma võidukäiku

majamuuseum. Selle ülesandeks on Reaalkooli 2. klassi õpilane.

alustas samal aastal ka O. Lutsu

oma ekspositsiooniga tutvustada

t e i n e n ä i d e n d

kirjaniku elu- ja loometeed, kõrvuti

„Kapsapea”.

sellega aga ka tema loomingu Aastatel 1913 -1914

uurimine. Maja, milles asub muuseum,

kirjutas O. Luts mitu

ehitas kirjanik endale 1936. aastal

näidendit ja jutus-

(arhitekt A. Matteus). Muuseumis on

tuse „Soo”. Maamemoriaalsena

säilitatud kirjaniku ilmasõja ajal, mil O.

töötuba 2.korrusel ning külalistetuba

1.korrusel.

RÕNGULANE

NR. 1 (96) jaanuar 2007

VALLA INFOLEHT

TRÜKIARV 1250

OSKAR LUTS 120

Luts oli farmatseudina

tegevväes,

kirjutamine soikus,

ent kümnendi lõpul

kirjutas ta lugejate

tungival soovil

„Kevade” tegelaste

edasisest käekäigust.

Ilmusid

„Suvi” 1.(1918) ja

„Suvi” 2. (1919), mis

saavutasid „Kevadele”

ligilähedase

RAHVAKOHTUNIKUKS

Kuni 31. jaanuarini 2007. a on võimalik

esitada volikogule avaldusi, kes

sooviksid saada rahvakohtuniku

kandidaadiks. Rahvakohtuniku

volitused kestavad 4 aastat ning

nõuded rahvakohtuniku kandidaadile

on esitatud kohtute seaduses.

Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-

70-aastase teovõimelise Eesti

1903.aastal asus O. Luts tööle populaarsuse.

Hirchfeldti (Kivisilla) apteeki. Väikeste

Eelmise Eesti Vabariigi perioodil elas

vaheaegadega kestis töö Tartu, Narva,

O. Luts kutselise kirjanikuna Tartus.

Tallinna, Poolamaal Holmi (Chelm),

Tol ajal avaldas ta tavaliselt kaks

Peterburi, Dvinski, Varssavi, Vilniuse

raamatut aastas. Nende hulgas olid

ja Vitebski apteekides 1920. aastani.

Tootsi-lugude järjed („Tootsi pulm”,

Aastail 1911 -1914 õppis ta apteegitöö

„Äripäev”, „Sügis”) hulk

kõrval Tartu ülikoolis farmaatsiat.

noorsoojutustusi („Tagahoovis”,

Hoolimata tolleaegse apteegitöö „Vaikne nurgake” jt) ning 13-köiteline

pingelisusest, hakkas O. Luts tasapisi mälestuste sari. Peale selle kirjutas

kirjutama. Esimene töö (luuletus „Elu”) Oskar Luts veel hulga följetone.

ilmus Postimehes 1907. a. Samal

Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887.

1945. aastal anti Oskar Lutsule

aastal alustas ta „Kevade” kirjutamist.

aastal Tartumaal Palamuse kihel-

esimesena Eesti rahvakirjaniku

Teos valmis üldjoontes küll paari

konnas Kuremaa vallas Järvepera

aunimetus. Ta suri 23. märtsil 1953.

aastaga, ent viimistlemine ja kirjastaja

külas Posti talus. Lapsepõlveaastatest aastal. Oskar Luts on jäänud oma

otsimine viisid ilmumise 1912.

on talle eriti meelde jäänud vanaema

rahva armastatumaks kirjanikuks.

aastasse. „Kevade” võeti lugejate

muinasjutud ning mängutunnid

Tema mälestusmärki võime külastada

poolt vaimustatult vastu ja on tänini

varasurnud venna Arnoga, keda ta

Tartus Emajõe kaldapealsel.

üks meie kõige loetavamaid

väga hoidis ja armastas. Kooliteed raamatuid.

alustas O. Luts 1894. a Änkküla

Kokkuvõtte koostas Maia Kõrda

1912. aastal sai O. Luts üleöö tunnuskodaniku,

kelle elukoht on Eestis ja kes omavalitsusüksuse territooriumil, kes

oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on on es it an ud ta ra hv ak oh tu ni ku -

rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kandidaadiks; kohtu, prokuratuuri või

kõlbeliste omadustega. politseiteenistuses; kaitseväe-

Rahvakohtunikuks ei või nimetada teenistuses; advokaat, notar või

isikut, kes on süüdi mõistetud kuriteo kohtutäitur; Vabariigi Valitsuse liige;

eest; pankrotivõlgnik; tervise tõttu valla- või linnavalitsuse liige; Vabariigi

sobimatu; omanud püsivat elukohta, President; Riigikogu liige; maavanem.

see t ähendab e lukohta, m ille Kuriteos süüdistatavat isikut ei või

aadressiandmed on kantud rahvastiku- kr im in aa lm en et lu se aj al ra hv a-

registrisse, alla ühe aasta selle kohtunikuks nimetada.


2

RÕNGULANE

VALLAVALITSUSES

koosseisus: Kalle Raja, Lea Madissov, Sirje korras Rõngu vallale kuuluv hoonestatud

Viksi, Kertu Randver, Merike Reila - Saare kinnistu Koruste külas alghinnaga

lastevanemate esindajad, Anne Leppik ja 390 000 krooni.

11. detsembri istungil otsustati:

Arvet Silk - õpetajate esindajad, Kaspar

1. Väljastada kasutusluba Rõngu vallas

Luik - õpilasomavalitsuse esindaja.

Toimus:

Teedla külas Farmi katastriüksusel asuvale

1. Rõngu valla 2007. a eelarve projekti I

lüpsilaudale.

8. jaanuari istungil otsustati: lugemine.

2. Tasuda Selko Security AS arve

1. Eraldada valla eelarvest Mitte- Marina Lehismets

summas 15 186.60 krooni videovalve

tulundusühingule Klubi Muksu projekti

Vallasekretär

renoveerimise eest Rõngu alevikus.

„Kuidas saab ilma wc-ta?“ kaasfinant-

3. Jagada Maie Soome Soo maaüksus

seerimiseks 5 000 krooni.

alljärgnevalt:

2. Eraldada valla eelarvest Kõduküla Küla

Soo - Kalme külas ja Nelgi - Käo külas.

VALLAVALITSUS TEATAB

Seltsingule projekti „Kõduküla küla

4. Jagada Rõngu valla Saare maaüksus

arengukava“ toetuseks 6 000 krooni.

alljärgnevalt:

Rõngu Vallavolikogu 21.12.2006. a.

3. Eraldada valla eelarvest Mitte-

Saare - Koruste külas ja Saaremetsa - otsusega nr 35 algatati detailplaneering

tulundusühingule Õnnemaa III Tartumaa

Lossimäe külas.

Rõngu vallas Käo külas Kaija Kollist'ile

lasteaedade muusikapäeva „Potike kuuluvale Oru maaüksusele

keeda...“ osalustasuna 1 000 krooni.

18. detsembri istungil otsustati:

katastritunnusega 69403:003:0089, MTÜ'le

4. Eraldada valla eelarvest Elva

1. Väljastada Rõngu Vallavalitsusele

Käo kuuluvale MTÜ Käo maaüksusele

Suusaklubile 10 000 krooni noorsportlaste

kasutusluba Valguta Lasteaed-Algkooli

katastritunnusega 69403:003:0090 ja

Kristel Viigipuu, Karel Viigipuu ja Juri

hoone rekonstrueeritud elektripaigaldisele

Juhan Nurme'le kuuluvale Nõlva

Ðirokovi toetamiseks taotluses toodud

Rõngu vallas Valguta külas.

maaüksusele katastritunnusega

eesmärkide elluviimisel.

2. Tasuda Rõngu hariduselu 320.

69403:004:0020 ja otsustati

5. Korteriomandi seadmiseks määrata

aastapäevaks koostatud almanahhi „Ise detailplaneeringu keskkonnamõju

Tammiste 12-korterilise elamu, asukohaga

öeldud, hästi öeldud“ eest 43 449.20 krooni.

strateegilist hindamist mitte algatada.

Tammiste küla, Rõngu vald, teenindusmaa

3. Määrata Taivi Kentelile interneti

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

suuruseks 14 679 m², sihtotstarbeks

raadioseadmete paigaldamise toetus.

on planeeritava maa-ala katastritunnusega

elamumaa ja kinnitada maa maksus-

4. Anda nõusolek Piigandi külas asuva

69403:003:0089 ja 69403:004:0020

tamishinnaks 11 542 krooni.

5,3 ha suuruse Purtska maaüksuse

kruntideks jaotamine ja maa-alale

6. Korteriomandi seadmiseks määrata

ostueesõigusega erastamiseks plaani-

katastritunnusega 69403:003:0090

Raudteemaja elamu, asukohaga Kirepi

materjali alusel maatulundusmaa tennisekeskuse rajamine ja maa-alade

küla, Rõngu vald, teenindusmaa suuruseks

sihtotstarbel Kalev Zirk`le ning kinnitada sihtotstarbe muutmine, olulisemate

4 563 m², sihtotstarbeks elamumaa ja

maa maksustamishind.

arhitektuurinõuete seadmine,

kinnitada maa maksustamishinnaks 8 749

5. Anda nõusolek Kirepi külas asuva tehnovõrkude ja- rajatiste asukoha

krooni.

46,01 ha suuruse Suur-Tõlvamäe maa-

määramine ning parkimise ja

7. Kinnitada maa maksustamishinna

üksuse ostueesõigusega erastamiseks

liikluskorralduse määramine. Algatatav

aktid. Maa maksustamishinna aktidega

maatulundusmaa sihtotstarbel Bernhard

detailplaneering sisaldab kehtestatud

saab tutvuda vallamajas arengu-

Ilvesele ja kinnitada maa maksustamishind.

üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

teenistuses.

2

6. Anda nõusolek Piigandi külas asuva

Planeeritava ala suurus on ca 44884 m .

38,0 ha suuruse Tammiku maaüksuse

ostueesõigusega erastamiseks plaaniotsusega

nr 34 algatati detailplaneering

VALLAVOLIKOGUS Rõngu Vallavolikogu 21.12.2006. a.

materjali alusel maatulundusmaa

sihtotstarbel Eha Mändma`le ja kinnitada 21. detsembri volikogu istungist võttis osa Rõngu vallas Käo külas Ain Kõrda'le

maa maksustamishind.

14 liiget. kuuluvale Lillelombi maaüksusele

7. Maksta ühekordseid toetusi neljasellega

piirnevale jätkuvalt riigi omandis

Puudus Peeter Kroonberg

katastritunnusega 69403:004:0171 ja

kümne kolmele inimesele. Toetada Rõngu

valla üliõpilasi a' 500 krooniga.

Võeti vastu määrus:

olevale maale ja otsustati detailplaneeringu

8. Määrata hooldus kahele puudega 1. Mitteeluruumide üürimäärad. keskkonnamõju strateegilist hindamist

isikule.

mitte algatada. Detailplaneeringu

Võeti vastu otsused:

koostamise eesmärgiks on planeeritava

28. detsembri istungil otsustati:

1. Detailplaneeringu algatamine, Ain maa-ala sihtotstarbe määramine, maa-ala

1. Kooskõlastada RTG Projektbüroo ASi Kõrdale kuuluvale Lillelombi maaüksusele, hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse

poolt koostatud „Koolihoone rekonstruplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise asukoha määramine ning parkimise ja

lähteülesande kinnitamine ja detail- määramine, tehnovõrkude ja- rajatiste

eerimise projekt” eel- ja põhiprojekt ning

väljastada ehitusluba koolihoone hindamise mittealgatamine.

liikluskorralduse määramine. Algatatav

rekonstrueerimiseks Rõngu alevikus 2. Detailplaneeringu algatamine, Elen detailplaneering sisaldab kehtestatud

Puiestee tn 19 katastriüksusel Rõngu Kikkerpillile kuuluvale Saariku-3 üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

2

koolimaja.

maaüksusele, lähteülesande kinnitamine ja Planeeritava ala suurus on ca 25500 m .

2. Väljastada Ledin OÜle projekteerimisstrateegilise

hindamise mittealgatamine. Detailplaneeringute keskkonnamõju

detailplaneeringu keskkonnamõju

tingimused vee- ja kanalisatsioonitrasside,

tänavavalgustuse, elektri- ja sidevarustuse 3. Detailplaneeringu algatamine, Kaija strateegilist hindamist ei algatatud, kuna

projekteerimiseks Rõngu alevikus Valga Kollistile kuuluvale Oru maaüksusele, detailplaneeringute elluviimisega ei kaasne

mnt 2 katastriüksusel, Valga mnt 4 MTÜle Käo kuuluvale MTÜ Käo eeldatavasti olulist keskkonnamõju -

katastriüksusel ja Valga mnt 6a maaüksusele ja Juhan Nurmele kuuluvale vahetut või kaudset mõju inimeste tervisele

katastriüksusel.

Nõlva maaüksusele, lähteülesande ning heaolule, ümbritsevale keskkonnale

3. Sõlmida leping ASga Kernel Uderna kinnitamine ja detailplaneeringu või kultuuripärandile.

interneti tugijaama paigaldamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

püsiühenduse seadmete hoolduseks mittealgatamine.

Rõngu Vallavolikogu 21.12.2006.a.

maksumusega 21 622 krooni.

4. Volikogu esindajate määramine valla otsusega nr 33 algatati detailplaneering

4. Sõlmida leping OÜga Inforing traadita haridusasutuste hoolekogudesse. Määrata Rõngu vallas Rannaküla külas Elen

interneti tugijaama paigaldamiseks Rõngu Valguta Lasteaed-Algkooli hoolekogu Kikkerpill'ile kuuluvale Saariku-3

kirikutorni maksumusega 37 760 krooni. koosseisu volikogu esindajana Kalju maaüksusele katastritunnusega

5. Tasuda OÜ Rullikor arve summas 21 Pennar ja Rõngu Keskkooli hoolekogu 69401:002:0080 ja otsustati algatada

494,90 krooni Aia tn pindamise lisatööde koosseisu volikogu esindajana Sulev Kuus. detailplaneeringu keskkonnamõju

teostamise eest.

5. Vallavara müük avalikul enam- strateegiline hindamine. Detailplaneeringu

6. Kinnitada Rõngu Keskkooli hoolekogu pakkumisel. Müüa avaliku enampakkumise koostamise eesmärgiks on planeeritava


RÕNGULANE

maa-alal ehitusõiguse määramine elamu Samaaegselt lõpetatakse kolme- ja Käesoleval ajal ei takista tööraamatu

püstitamiseks, tehnovõrkude ja- rajatiste en am al ap se li se pe re to et us e eh k puudumine või selle esitamata jätmine uue

as uk oh a m ää ra mi ne ja ke sk ko nn a- kvartalitoetuse maksmine. Muudatusest tööandjaga töölepingu sõlmimist. Seega ei

ti ng im us te se ad mi ne pl an ee ri ng ug a võid avad kolm elap seli sed p ered 300 ole enam mõistlikku põhjust eeldada, et

ka va nd at u el lu vi im is ek s. Al ga ta ta v krooni, neljalapselised pered 600 krooni, tö öt aj al e te ki b ka hj u tö ör aa ma tu

detailplaneering sisaldab kehtestatud viielapselised pered 1050 krooni ja puudumise tõttu. Samas ei saa kahju

üldplaneeringu muutmise ettepanekut. kuuelapselised pered 1500 krooni kuus. tekkimist ka välistada.

Planeeritava ala suurus on ca 4 ha. 1. juulist on isadel võimalik saada Riigikohus leidis, et hea usu põhimõttega

vanemahüvitist varasema kuue kuu asemel oleks vastuolus, kui tööandja peaks

Algatati keskkonnamõju strateegiline siis, kui laps on 70 päeva vanune.

m a k s m a h ü v i t i s t t ö ö r a a m a t u

hi nd am in e S aa ri ku -3 ma aü ks us e

Uue aasta septembrist hakatakse

kätteandmisega viivitamise eest, kuigi

detailplaneeringule, kuna planeeringuga

maksma lapsetoetust ka õppijatele, kes

töötaja pole seeläbi kahju saanud. Seega,

kavandatakse elamu püstitada Võrtsjärve

õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või

k u i t ö ö a n d j a r i k u b t ö ö r a a m a t u

ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse.

põhihariduse baasil kutseõppeasutuses

kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda

teistes õppivormides kui päevane

kahju hüvitamist võlaõigusseaduse § 115 lg

Detailplaneeringute koostamise korraldaja

õppevorm - õhtuõppes, kaugõppes ja ilma

1 alusel, kuid töötaja peab tõendama, et

on Rõngu Vallavalitsus ning kehtestaja

põhihariduseta kutseõppes.

tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju

Rõngu Vallavolikogu (aadress Valga mnt

tekkinud.

6A, 61001 Rõngu). Detailplaneeringute

Muudatused töövaldkonnas alates 1.

Muudatused tervisevaldkonnas alates 1.

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

jaanuarist 2007:

jaanuarist 2007:

hindamise mittealgatamise/algatamise

Töötuskindlustusseaduse muudatustega

Hambaravihüvitis tõuseb 150 kroonilt

otsustega saab tutvuda 30 päeva jooksul

paraneb nende olukord, kes on korduvalt

aastas 300 kroonini aastas.

alates otsuse tegemisest Rõngu

olnud töötud, muutub ka töötus- Üle 63-aastastele makstav

Vallavalitsuses tööajal (aadress Valga mnt

kindlustushüvitise määramine. Kui taotleja hambaproteesihüvitis tõuseb seniselt 2000

6A, 61001 Rõngu).

ühe kalendripäeva töötasu on suurem kui kroonilt 4000 kroonini.

kolmekordne kindlustatute Eesti keskmine Jõustub määrus, millega paljude

MUUDATUSED 2007. AASTAL kalendripäeva töötasu, arvutatakse hüvitis meditsiiniseadmete käibemaks tõuseb 5%-

SOTSIAAL-, TÖÖ- JA selle alusel. Vabariigi Valitsuse 24. lt 18%le. Soodustusega 5% jäävad muu

TERVISEVALDKONNAS novembri 2006. a määrusega nr 241 hulgas kõik ravimid, puuetega inimeste

kehtestati töötuskindlustusmakse abivahendid, naiste hügieenitooted, imikute

määrad 2007. aastal (RTI, 30.11.2006, 52, mähkmed, jne. Kogu nimekiri:

Peamised muudatused sotsiaaltoetuste

393 ), mis jäävad 2006.a tasemele (s.o https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1

osas alates 1. jaanuarist 2007:

kindlustatu makse määr on 0,6 % ja 2758361

Eestkostel ja perekonnas hooldusel olevate

tööandja makse määr on vastavalt 0,3 %). Muudatused 2007. aasta jooksul:

laste toetus tõuseb 600 krooni võrra - 900

kroonilt 1500 kroonini.

Sotsiaalmaksu kuumäär tõuseb 2000 16. jaanuarist on keelatud keemiliste

kroonini kalendrikuus. Läbi sotsiaalmaksu ainete ftalaatide kasutamine

Uuest aastast saavad 6000 krooni

suurendamise väärtustab riik senisest mänguasjades ja lapsehooldusvahendites.

elluastumistoetust ka eestkostel ja peres

enam teatud mitte-aktiivseid perioode,

hooldamisel olnud lapsed. Täna toetatakse

1. veebruarist kohustub supelranna

näiteks laste kasvatamine ja tagab

iseseisva elu alustamisel ühekordse

omanik või valdaja ning ujumis- ja

efektiivsema pensionikindlustuskaitse. Riik

elluastumistoetusega lastekodudes

suplusteenuse osutaja tagama inimeste

tasub sotsiaalmaksu lapsehooldustasu,

kasvanud lapsi.

ohutuse, tegema vee kontrolli ja edastama

vanemahüvitise ja töötu abiraha saajate avalikkusele teavet suplusvee ja ujula vee

Vanemahüvitis: 2007. aastal on hüvitise ning kaitsejõududes ajateenijate eest. nõuetekohasuse kohta.

määr 2690 krooni, hüvitis alampalga Toimetulekutoetus tõuseb uuest aastast

suuruses 3600 krooni ja maksimaalne

5. juunist piirab tubakaseadus

750 kroonilt 900 kroonini.

hüvitise suurus 21 624 krooni.

suitsetamise senisest rangemalt ruumides,

Töötutoetus tõuseb seniselt 400 kroonilt eriti vabaaja veetmise kohtades. Seaduse

Matusetoetuse suurus 2007. aastal on

1000 kroonini (töötutoetuse päevamäär j õ u s t u m i s e l t o h i b k a s i i n o d e s j a

2600 krooni.

32,90 krooni). toitlustuskohtades suitsetada vaid siis, kui

Ohvriabi seaduse muudatusega Alates 2007. aastast tagab riik suitsetajatele on olemas eraldi ruum.

tõstetakse makstava hüvitise suurust 70%-

ravikindlustuse kõikidele tööturuametis Suitsetamisruumis ei toimu toitlustamist

lt 80%-ni vägivallakuriteoga tekitatud

arvel olevatele aktiivset tööd otsivatele ega teenindamist, st sinna ei siseneta

varalisest kahjust. Hüvitiste

töötutele. Kindlustuse saavad nad kohvitassi ega veinipokaaliga. Muutuvad ka

maksimumsumma tõuseb 50 000 kroonilt

võrdsetel alustel töötutoetuse saajatega nõuded tubakatoodete pakenditele.

150 000 kroonini ja ohvri surma korral

kuni üheksaks kuuks ehk 270 päevaks. Ettevõtjatele anti ruumide nõuetega

makstava matusekulude hüvitise määra

Seeläbi laieneb ravikindlustusega kaetud vastavusse viimiseks aega kuni kaks

tõuseb 5500 kroonilt 7000 kroonini.

inimeste ring ligikaudu 10 900 inimese aastat.

Toetused represseeritutele tõusevad võrra, kes on motiveeritud osalema

3000 kroonini - hüvitise maksimum pikaajaliselt töötutele mõeldud LÜHENES ISIKUTUNNISTUSE

tervishoiuteenustele, retseptiravimitele või tööturuteenuses ja aktiivsemalt tööd KEHTIVUSAEG JA TOIMUSID

taastusravi tuusikule tõuseb 2500 kroonini otsima.

(2006. aastal 2000 krooni), koos 500 krooni MUUDATUSED RIIGILÕIVUS

Riigikohtu 1. novembri 2006. a otsuses

transpordihüvitisega on aastane hüvitis

3-2-1-76-06 on antud põhimõtteliselt uus

3000 krooni.

Tulenevalt isikut tõendavate

tõlgendus TLS-i § 119 lõike 1

Toimetulekupiir tõuseb ettepaneku järgi

dokumentide seaduse muudatusest

rakendamisele (s.o tööandja vastutus

900 kroonini üksi elavale inimesele või pere lühenes esimesest jaanuarist välja

tööraamatu kinnipidamise eest). Nimelt

esimesele liikmele ja 720 kroonini pere

antavate isikutunnistuste (ID-kaartide)

leidis Riigikohus, et tööandja ei pea siiski

teisele ja igale järgnevale liikmele.

maksimaalne kehtivusaeg viiele aastale,

mitte alati maksma töötajale hüvitist

samas pikeneb isikutunnistuse

tööraamatu mitteõigeaegsel kätteandmisel.

Muudatused 2007. aasta jooksul:

sertifikaatide kehtivusaeg viiele aastale.

Riigikohus asus seisukohale, et kui

Jaanuarist alates saab taotleda

Al at es 1. ap ri ll is t o n k es km in e tööraamatu kinnipidamine on aset leidnud

isikutunnistuse väljastamist ka

vanaduspension 3490 krooni (tõus pärast võlaõigusseaduse jõustumist (st

kiirkorras.

11,29%).

pärast 1.juulit 2002), siis on TLS-i § 119

Jaanuarist alates kantakse isikulõikest

1 tuleneva vastutuse rakendamisel

1. juulist tõstetakse lapsetoetus alates

tunnistusele kuni viis aastat kehtivad

pere kolmandast lapsest 900 kroonini. vaja arvestada võlaõigusseadust.

sertifikaadid ning dokument väljastatakse

3


4 RÕNGULANE

TAGASI PUNALIPPUDE JA

PUNAVAIPADE MAALT

samuti viieaastase kehtivusajaga. Seega

ühtlustub isikutunnistuse ja sertifikaatide

kehtivusaeg. Varem oli sertifikaatide

kehtivusaeg kolm aastat ning isikutunnistus

anti välja maksimaalselt kümneks aastaks.

“Dokumentide kehtivusaja lühendamine

tagab tänapäevases kiiresti arenevas

tehnoloogilises keskkonnas dokumentide

suurema võltsimiskindluse. Sertifikaatide ja

isikutunnistuse kehtivusaja ühtlustamine

säästab aga inimesi sertifikaatide

uuendamise vajadusest,” sõnas

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

peadirektor Mari Pedak.

Tulenevalt riigilõivuseaduse muudatusest

tõusis alates esimesest jaanuarist

isikutunnistuse taotlemise riigilõivu

soodusmäär. Senise 25 krooni asemel tuleb

alla 15-aastasele lapsele; keskmise, raske

või sügava puudega isikule ning

üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka

jõudnud inimesele isikutunnistuse

taotlemisel tasuda riigilõivu 50 krooni.

Isikutunnistuse taotluse tavalõiv on endiselt

150 krooni.

Uuendusena on jaanuarist võimalus

taotleda isikutunnistuse väljastamist

kiirkorras. Analoogselt kiirpassiga tuleb

selleks esitada eraldi taotlus Tallinnas

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

Mustamäe, Sõle või Lastekodu 48

teenindusbüroos, kus dokument ka viie

tööpäeva jooksul väljastatakse. Riigilõiv

kiirtoimingu eest on 500 krooni.

Oktoobri lõpus õnnestus mul viibida kaks

nädalat Hiinas, kus peeti järjekordne Living

L a k e s a a s t a k o n v e r e n t s , s e e k o r d

üheteistkümnes.

koostööd. Käivitunud on Living Lakes

Lõuna-Ameerika, Living Lakes Aafrika ja

Living Lakes Ida-Euroopa koostööprojektid.

Hiina kuulutas konverentsil, et

mo od us ta va d Li vi ng La ke s Hi in a

koostöövõrgustiku. Selline koostöö pole

mitte ainult majanduslikult efektiivsem, vaid

aitab paremini mõista ka omavahelisi

kultuuri-, ajaloo-, sotsiaal- ja geograafilisi

seoseid.

Living Lakes Ida Euroopa koostöövõrgustik

on ka käivitunud ning alates 2006 aasta

jaanuarist on käivitunud samanimeline

projekt, mida toetab Deutsche

Bundesstiftung Umwelt.

Selle projekti lõpetuseks ja Living Lakes

Ida-Euroopa konverentsi korraldamise

asukohaks valiti välja Eesti. Koostöös

Peipsiga tuleb meil konverents korraldada

2008 aasta veebruaris.

Millised tunded jäid pinnale Hiinast üldiselt?

Hiina müür

Enne konverentsi korraldati meile

Hiina kaguosas, Jiangxi provintsis asuv väljasõidud, et tutvuda järve ja selle

Poyangi järv on riigi suurim (3283 km²) ümbrusega. Elasime kaunis, alles avatud

mageveereservuaar, mille suurimaks kuumaveeallikatega mäestikukuurordis.

probleemiks on veetaseme dramaatilised Lushani mäed (UNESCO poolt kinnitatud

kõikumised. Talvisel kuivaperioodil võib maailma kultuuripärandi nimekirja),

järve pindala kokku moodustada ainult Poyangi järve rahvuspark, teeistandused

kümnendiku oma suurusest. Hiina puhul mägedes ning näidiskülad, kus erinevate

aga, nagu arvata võibki, on lisaks projektide toel on korraldatud prügi

looduslikele probleemidele suurimaks kokkukogumine ning biogaasi tootmine.

mureks ülerahvastatus. Inimtegevuse tõttu Konverentsi ajal elasime Nanchangis,

on piirkond tugevalt reostunud ning Jiangxi provintsi 4,3 miljoni elanikuga

majanduse „arendamine” soosib pealinnas, mis kohalike mõistes on

märgalade kuivendamist ja metsade väikelinn. Pekingis veetsime peale

mahavõtmist.

konverentsi veel mõned päevad, et tutvuda

Põllumajandus on Poyangi ümbruse Hiina müüri ja ajalooliste kultuuritemplitega.

Isikutunnistusi ja passe väljastavad 16. maapiirkondades põhiliseks majandus- Lokkav kommunism esialgu ehmatas ehk

jaanuarist ainult KMA bürood.

likuks faktoriks.

tegelikult rebis lahti vanu haavu ja tuletas

Seetõttu oli ka konverentsi põhiteemaks meelde vanu, siin ju tegelikult mitte väga

tasakaalustatud põllumajanduse areng. ammu kehtinud aegu. Mida päev edasi,

MIDAGI UUT Kõneldi ka linnugripist, järvede ning seda rohkem ilmnes ka vastuvõtjate

märgalade kaitsest ja vastavast käitumisest (siis kui ei teatud, et neid

Uuel aastal uue hooga! Kõik ringid

seadusandlusest.

jälgitakse) võimukaid parteilisi jooni.

rahvamajas ootavad uusi liikmeid.

Living Lakes liikmesorganisatsioonidele Nanchangi linna keskväljakud ja

korraldati enne ja pärast konverentsipäevi tänavaääred olid täis sirbi ja vasaraga

Taastame segakoori - aegade jooksul on tööseminarid, kus arutati liikmeskonna punalippe, nii nagu ka hotellisisene

ju siin tubli koor olnud.

siseasju. Vastu võeti kaks uut dekoratsioon koos treppidele laotatud

Lauluhuvilisi ootame teisipäeval, 30. liikmekandidaati - Itaaliast Trasimeno järv ja punavaipadega. See oli uskumatu, nagu

jaanuaril kell 16.00 esimesele kokku- Sri Lankalt lausa neli järve: Bolgoda, filmis. Lõpuks muidugi harjusin ära, sest

saamisele. Koori hakkab juhatama Marika Maduganga, Madampeganga ja Abeyratne tuletasin endale iga päev meelde, et siin

Kibe.

Ekanayake. Assotsieerunud liikmetena ongi selline riigikord. Lõpuks harjusin ära ka

võeti vastu Guatemalast Atitlan ja teenindajate lõputu kummardamisega

Tantsuhuvilisi ootame peotantsu- Kõrgõstanist Issõk Kul.

hotellis, mis muidugi mõista pole

kursusele neljapäeval, 01. veebruaril kell Global Nature Fondi juhatus tegi kommunismiga seotud.

19.00 juhendajad on Liidia ja Rein Villum. ettepaneku kaasata liikmeskonna töösse Elu maal on teistsugune, nii nagu siingi.

Kursus on tasuline, 2 tundi korraga ja 6 nõuand ev koda. Koja konsul tantid eks Inimesed on rõõmsad ja ülilahked,

korral. Kursuse maksumuseks ühele nimetati tuntud ja tunnustatud vaatamata sügavale vaesusele.

inimesele on 250.- kuni 300.- krooni. Rohke loodusteadlased ja professorid, kelle Kuna valget inimest pole eriti nähtud (nii

osavõtu puhul kursuse hind odavam (raha ülesandeks oleks mittetulundusühingute

makstakse esimese tunni ajal). Kui

nagu ka musta), siis tekitas meie

nõustamine keskkonnaprobleemide

soovijaid jätkub, kestab kursus edasi. ringiliikumine rõõmsat elevust ja ülisuurt

lahendamisel. uudishimu. Ei häbenetud restorani laua

Aastate jooksul on üha teravamaks läinud

Kunstihuvilisi ootame teisipäeval, 30. taga vastu istumist ja otsa vahtimist või

edasiste konverentside korraldamine ehk

jaanuaril kell 18.00. Juhendajad on tänaval seisatamist ja oma keeles järgi

siis tegelikult finantside puudumine. Paljud

vastavalt sellele, mida me õpime (akvarell, vadistamist. Tundus, et kahvliga sööv

suursponsorid on läinud seda teed, et

maalimine, siidimaal, klaasile maalimine blondiin on maailmaime ja musta nahaga

toetavad vaid konkreetseid projektitegevusi

jne.). Materjal ja juhendaja tasu tuleb

aafriklane ulme- või komöödiafilmist.

huviringist osavõtjatel ise tasuda.

Ootame ka joogahuvilisi (tasuline). Ringi

tegevus ja aeg sõltub huviliste arvust..

NB! Kõik huvilised peaksid end

registreerima. Päeva ja kellaaja saame

muuta vastavalt huvigrupi soovile.

Jälgige reklaami.

Kaare Kiho

Rahvamaja juhataja

Info telefonil 523 5679

järvede ümbruses. Seetõttu võeti vastu Liiklus tänavatel oli reeglitevaba ehk toimus

otsus korraldada konverentse iga reeglite järgi, mida meie ei tundnud. Kõik

pooleteise aasta tagant. Konverentsi keerasid kõigile ette ja kõik andsid kõigile

korraldav riik peab leidma ka ise teed. Lõpuks tundus, et see toimib, ja

toetussummad konverentsi läbiviimiseks. taksos istudes mu jalg enam „piduritele” nii

Järgmine aastakonverents toimub 2008 tihti ei vajunud.

aasta suvel Itaalias Trasimeno järve ääres.

Siin eriti palju vasturääkimisi polnud, sest

Eks iga riik ja uus kultuur tekitab algul

Perugia provintsi esindajate sõnul pole

võõrastust. Sellega kas harjud või mitte. Kui

nende jaoks konverentsi korraldamine oled külaline, siis pead lugu võõrustajatest

probleem. Muuhulgas teadmiseks, et

ja aktsepteerid olemasolevat.

itaallased toetasid ka Hiina konverentsi Tagasi kodus olles ja mõtiskledes tõded

läbiviimist.

lihtsalt: ahah, selline siis Hiina ongi.

Edasine tendents hakkab kalduma ka

sinnapoole, et erinevate maailmajagude

Jaanika Kaljuvee

järved teevad omavahel tihedamat


RÕNGULANE

TEISE ÕPPEVEERANDI HEADE vanemaks osutus 1953. a trükitud

need roosadesse geiða paberitesse.

„ Jutustused“ ja 1954. a „Kevade“. Jookidest olid meil tee ja glögi, mis läksid

TULEMUSTE EEST ON Stendil olid väljas fotod ja tekstid Oskar eriti hästi. Õpetaja tõi veel müügiks

AVALDATUD KÄSKKIRJAGA Lutsu elust ja tegevusest. Sealt sai igaüks Idamaalt toodud kauneid pluuse. Külalisi ja

KIITUST:

ise lugeda ja teadmisi hankida.

ostjaid oli meil palju.

Kui ettevalmistused tehtud, koguneti saali. Jõululaadal oli vaja ka igal klassil esineda.

4. klassi õpilased rääkisid kirjaniku eluloost, Meie klassi esitus oli meie arust kõige

Kanda autahvlile järgmiste edukate lasteaialapsed esitasid lavastuse põnevam. Tüdrukud riietasid ennast

õpilaste fotod: jutustusest „Iti“. Agaramad 5. klassi geiðadeks ja poisid sumokateks. Tantsisime

Gerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa, Timo õpilased olid õppinud selgeks katkendi täpselt nii nagu geiðad ja poisid võitlesid

Laineste, Michael Naudi - 2. klass; näidendist „Kapsapea“. nagu sumokad - ainult mängult. Oma

Martin Viksi, Janno Väärsi, Brandon Ütt - 4. Kirjandushommiku lõpetas viktoriin. esitust tegime ka 3. advendil.

klass;

Ka teised klassid olid väga hästi

Elina Karro - 5. klass;

kaunistatud ja ka nemad olid palju vaeva

Therese Viitkar, Eliise Viilu - 6. klass.

RÕNGU KESKKOOLI

näinud.

EDUKAMAD ÕPPURID

Lisaks nimetatutele kiita õpilasi, 2006/2007 Õ.-A. I

Järgmisel jõululaadal võiks kõik olla

kelle tunnistusel olid neljad ja viied:

samasugune, ainult rahvast võiks veel

Mikk Pedaja, Andres Zirk, Kaili Silland, Glen

POOLA ASTAL

rohkem olla.

Põldmaa - 1. klass;

Rõngu Keskkooli 6. klass

Kenno Tomson, Kuido Talirand - 2. klass; Väga hea õppeedukus ja eeskujulik

Ermo Jürjens - 3. klass;

käitumine:

Ave Kriisa - 4. klass;

Karin Pungas, Maria-Elisabeth Mihhin -

ILUS ÜLLATUS

Helen Uibo - 5. klass; 2.klass

„Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“ -

Mihkel Ilves, Kaur Põldmaa - 6. klass. Pille Riim - 3. klass

nõnda ütleb üks eestlaste enim tsiteeritud

Jaagup Repän - 7. B klass

vanarahvatarkus. Heaks võimaluseks end

Kiita õpilasi, kes suutsid visalt kõik Pille-Riin Raja - 9. A klass

möödunuga kursis hoida on külastada

õppeveerandi päevad koolis käia : Mari-Ann Lind, Liina Viksi - 9. B klass meile nii lähedal asuvat Eesti Rahva

Mikk Pedaja, Andres Zirk, Agne Vaalmäe - Väga hea õppeedukus ja hea

Muuseumi, kus külalised on alati oodatud

1. klass;

nii vaatama-kuulama kui ka oma ideid

käitumine:

Gerri Tatar, Ave-Ly Kaeramaa - 2. klass;

teostama. Muuseumil on palju toredaid

Kaarel-Paulus Kaeramaa, Kristina Koni,

Siim Viksi - 9. B klass

erineva suunitlusega ettevõtmisi. Üks neist

Ave Kriisa, Martin Viksi - 4. klass;

Hea õppeedukus ja eeskujulik üritustest on õpilastele mõeldud

Viktoria Rusina - 5. klass;

käitumine:

jõuluteemaline joonistus- ja jutuvõistlus.

Rando Merjel, Damar Djukov, Eliise Viilu ja Ele Loot, Stella Loorits, Kätlin Lääne,

Selle traditsioonid ulatuvad juba kümne

Therese Viitkar - 6. klass.

Andero Puiestee, Karleen Randver, Egnejoonistamas

käinud ka Rõngu kooli

aasta taha. Sama palju kordi on muuseumis

Lea Pung Riin Retsnik - 3.klass;

Valguta Lasteaed-Algkooli juhataja Maarja Luik, Ripli Mehine, Mari-Liis Must,

õpilased.

Margot Talts, Kaarel Viljaste - 4. klass;

Sel aastal avanes muuseumitöötajatel

ÕNNETU SÕBER

Pillerin Palo, Kaarel Repän - 5. klass;

võimalus teha pikkade aastate jooksul

Diana Arras, Karl Sõrra - 6. klass;

kogunenud õpilasloomingust väike valik ja

Mul on kodus kass Triibu. Oma nime sai ta

Tauri Tiido, Jüri Väljaots - 7. A klass;

panna see raamatukaante vahele. See oli

sellepärast, et tema on hallitriibuline.

Ivar Kallejärv, Katre Peri, Marit Külv, Jaan

äärmiselt meeldiv üllatus, mis muutus

Karvakeraga on juhtunud palju õnnetusi. Sõrra, - 7. B klass;

tõeliseks rõõmuks, kui raamatut lehitsedes

Ükskord jäi ta hobusekabja alla. Jalaluuke

Merlyn Kaeramaa, Kristel Laurits, Liis

selgus, et trükivääriliseks on peetud ka

murdus. Teinekord jälle hammustas

Mardi, Heidi Margus, Mailis Zirk, - 8. A klass;

seitsme Rõngu tütarlapse kaheksat

kiisukest koer. Nüüd kukkus tal silm peast

Marianne Lukk, Kristen Kõks, Asko Otsalt,

joonistust läbi kümne aasta. Õpetajana oli

välja.

Evelin Pehter - 8. B klass;

mul suur au anda edasi raamatuesitluse

Invaliidist hiirekuningas on malbe ja väga

Ingrid Talgre - 9. A klass;

kutse Merlene Voolule, Siret Laksile, Silva

vallatu. Hirmsasti meeldib ta mulle! Õhtuti

Mirjam Pedaja, Gert Põldmaa - 9. B klass.

Hämäläinenile, Katre Perile, Liis Mardile,

aitab ta mul oma nurrumisega magama

Kristel Lauritsale ja Külliki Kalbusele.

jääda. Meie peakesed on ühel ja samal „Jõulujutud I“ on müügil Eesti Rahva

padjal. Meid seob vastastikune sõprus. Hea õppedukus ja hea käitumine: Muuseumis ja ka raamatupoodides.

Martin Luik, Rain Väljaots - 3. klass;

Tegemist on armsa lugemisvara ja

Gerri Tatar

Lee-Matleen Õunapuu - 6. klass;

südamlikkust ning soojust pakkuva

Valguta Lasteaed-Algkool, 2. kl.

Marii-Heleen Hämäläinen - 7. A klass. silmailuga. Loodan, et ehk leidus see

raamat juba sel korral tee nii mõnegi Rõngu

JÕULULAAT 2006

inimese kingikotti. Kui mitte, siis kindlasti

MEIE TOMMI

järgmisel korral! Toredat avastamisrõõmu!

Juba teist aastat järjest toimus Rõngu

Meil on kodus koer Tommi,

Keskkoolis traditsioonilise jõulupeo asemel

Ellu Eensalu, kunstiõpetaja

tema tahab vahel kommi.

jõululaat. Võrreldes esimese laadaga oli

Ta rõõmsalt saba liputab

seekordne huvitavam, kuna igale klassile UUEL AA STAL UUELE RINGILE

ja kuudi juures pikutab.

loositi üks riik, mille jõulukombeid pidime

tutvustama. Meile tõi loosiõnn Jaapanimaa.

Kord ühel koosviibimisel ütles meie eesti

Tommi on meil tore taks,

Kaunistamisega alustasime juba varakult.

keeleteaduse vanameister Ain Kaalep: ärge

ta ei ole üldse paks.

Olime nii hoos, et käisime isegi siis

kasutage omapoolt antud panuse puhul

Tommi elab oma kuudis,

mõtlemas ja kaunistamas, kui ei olnud

väljendit -panin oma õla alla, sest õlgadel

see ei ole meile uudis.

koolipäev.

kantakse surnukirstu… Niisama on ka

Jaapanimaal on kombeks panna ustele

paljukasutatud väljendiga-uuele ringile

Siis kui jahihooaeg käib,

pilliroost matt, kuhu asetatakse mandariine,

minema. See tuletab meelde oravat

Tommil päevad tööd on täis.

lilli jms. Ka meie tegime seda. Mati jaoks oli

rattas…

Metsas ringi müttab ta,

vaja pilliroog ära puhastada, mis nõudis nii

Üks aasta on lõppenud ja uus on alanud.

rebaseid peab kiusama.

palju vaeva, et poistel olid isegi näpud katki.

Mida küll uuelt aastalt oodata, on nii mõnigi

Järjekindla tööga saime selle valmis ja

enda käest küsinud. Kuidas tulla toime uute

Janno Väärsi

panime ukse kohale rippuma. Lakke

ja järjest keerulisemate olukordadega. Kõik

Valguta Lasteaed-Algkool, 4. kl muutub nii kiiresti -

panime isetehtud paberlaternad ja kuna

nii asjad kui ka

Jaapanis on imeilusad kirsipuud, siis inimsuhted.

TÄHISTASIME OSKAR LUTSU tegime ka meie kirsipuuoksad (oksad

Praegu, kui kevad on veel kaugel, päike ei

jõupaberist ja õied värvilisest paberist),

paista ja päev on alles lühike, võib kergesti

SÜNNIAA STAPÄEVA

mida panime kardinatele. Koostasime ka

masendusse langeda ning tundub, et

stendi Jaapani kohta.

sellest polegi väljapääsu. Tundub, et ainult

Oskar Lutsu sünniaastapäevaks

Laadal müüsime toite, jooke, ravimteid,

rikastel ja ilusatel on kõik nii kättesaadav ja

valmistusid nii õpetajad, õpilased kui ka

isetehtud jõulukaarte jpm. Söögiks olid meil

kerge. Kuid see on petlik. Ka meil on

lasteaialapsed.

kanakoivad, vahvlid, koogid ning õpetaja

võimalusi sellest surnud ringist välja

Õpetaja Erna kogus näituseks erinevatel

tehtud ðokolaadi- ja maisikoogid - panime

astuda.

aegadel välja antud O. Lutsu teoseid. Kõige

5


6

RÕNGULANE

Rõngu GLOBE teatab

2006. aasta detsembrikuust on palju juttu olnud, kui eriti soojast kuust. Seda näitavad ka loomulikult meie ilmavaatlused. Meie andmetel oli

kuu keskmine õhutemperatuur +3,1° ja sademete hulk 90 mm. Kõige soojem päev oli 7. detsember, mil päevane temperatuur tõusis 10°-ni.

Kõige külmemaks osutus 20. detsembri öö -9 kraadiga. Lumi oli maas ainult 3 päeva.

mm, t°

20

15

10

5

0

-5

-10

Detsembrikuu keskmiste

õhutemperatuuride käik ja sademete hulk

mm

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10111213141516171819202122232425262728293031


mm

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

1977. a. - 2006. a.

detsembrikuude võrdlus

mm

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006



4

2

0

-2

-4

-6

-8

-10

Viimase 10 aasta detsembrikuude hulgas paistab 2006. aasta detsember silma ka suure sademete hulgaga. Koos vihma ja lumega oli

sademete hulk suur. Möödunud aastal langesid sademed ainult lumena ja peaaegu kogu kuu oli lumikate maas. Nagu näha diagrammilt on

detsembrikuude ilm viimase 10 aasta jooksul olnud väga erinev.

Kokkuvõtte koostasid globelased.

Me ie üm be r on mü ra ja me el et u Julge olla see, kes sa oled! Rõõmusta oma kogemused, kui neist õpitakse. Nii me

kiirustamine. Inimene lubab teha rohkem saav utus te üle s amam oodi kui oma valmistame oma hinge ette ka äkiliste

kui tal on aega ja võimalusi. Tegemata unistuste üle. ebaõnnestumiste jaoks. Rõõm ja mure

jäänud asjad kuhjuvad ja muudavad meid Ükski inimene ei sünni siia maailma, ilma et käivad ikka käsikäes. Kui meie elus ei ole

närviliseks.

tal ei oleks oma ülesannet. See võib olla raskemaid aegu, ei oska me ka hinnata häid

Meenuta rahu ja vaikust. Kindlasti tuleb väga tagasihoidlik. Kuid see on olemas ja päevi ega nendest rõõmu tunda.

meelde mõni looduspilt või hoopis midagi vajalik. Lapsepõlves oli mul kodus üks Lennuka kujutlusvõime korral võib ette

lapsepõlvest. Kas sa tahaksid sinna raamat, mille pealkirjaks oli “Kõik tööd on kujutada, mida kõike võib juhtuda, kuid

tagasi? On ju võimalus sellelt karusellilt head”. Seal näidati lastele, et iga töö, olgu sellega põhjustame ainult tarbetuid

maha astuda ja küsida endalt, kas ma see siis milline tahes, on hea. Praegusel hirmusid. Kui palju on praegusel ajal

tõeliselt ikka vajan kõike seda, mille pärast ajal on meil nii töötuid kui ka töökäte igasuguseid hirmude vorme, mis ei lase

ma rabelen? Kas mul on elamiseks aega või puudust. Sageli ei väärtustata seda, kes normaalselt elada ning mida on aja ravida,

kulub see ainult raha teenimisele ja tõeliselt kätega midagi teeb, toodab. Kas et tagasi pöörduda igapäeva tegemiste

kulutamisele?

ainult metropolis on inimesed, kes kõrget juurde.

Olen sageli ajakirjandusest lugenud palka väärivad?

Oled universumi maailmakõiksuse laps, ei

nendest inimestest, kes kas mõne tõsisse Maailm meie ümber on muutunud äriks. vähem ega rohkem olulisem kui puud või

haiguse või õnnetuse tõttu on sattunud Kõik on ostetav ja müüdav. Televiisoris on tähed. Sinul on õigus olla siin. Ja mõistad sa

haiglavoodisse, kus on aega mõtelda mitmete pankade reklaame, kus pakutakse seda või mitte, aga maailmakõiksus areneb

iseenda ja maailma asjade üle. Seal on nad väga lihtsaid laenu võtmise võimalusi. Kas nii nagu ta seda teebki. Seepärast olgu su

tõdenud, et sageli see, mille pärast on nii lihtsalt me müümegi pankadele oma vahekord Jumalaga korras, ükskõik kuidas

rühmatud ja joostud, ei olegi nii tähtis, kui on vabadust, ainult sõnumi või telefonikõne sa Teda ette kujutad. Ja ükskõik, mis või kes

tundunud. Nad on leidnud oma elule uue abil. Jah, me saame hetkel selle vajaliku su teele satub, säilita rahu: rahu oma

mõtte. Kas tõesti ei suuda me enne väikese summa, aga kui palju tuleb pärast hingega elukeerise keskel.

peatuda, kui on hilja?

tagasi maksta liigkasuvõtjate kukrusse? Ole tark - püüa olla õnnelik.

Kuid me pole maailmas üksinda. Meie Palju on pettureid. Tuleb olla ettevaatlik, Jumala õnnistust ja kallist rahu 2007

ümber on lõpmata palju inimesi. Me kuid mitte muutuda sõgedaks, sest ka aastaks.

suhtleme nendega ja praegusel ajal on headus on veel olemas.

Austusega koguduse õpetaja

tehnika abil see tehtud lõpmata lihtsaks. Nii Kõige selle keskel tuleb meil jääda

palju kui inimesi, on ka erinevaid arusaamu

Andres Aaste

iseendaks. Sageli teeskleme kiindumust.

maailma asjadest. Tihti tundub, et minu Nii mõnigi on üleolev armastuse suhtes,

arvamine on kõige õigem. Me ei kuula sest ka see on arvestatav rahasse ja SPORT MEID KARASTAB

üksteist. Tekivad arusaamatused ja asjadesse. Kuid tõeline armastus on kõige

konfliktid.

muu ilmetu, kaduva ja rõõmutu keskel

Heades suhetes on oluline, et meil oleks igavene. Igaüks meist tahab armastada ja Meenutusi 2006 aastast

aega kuulata ka teiste arvamusi, kuigi need olla armastatud, olgu siis nii noor või kui

võivad esialgu tunduda rumalad ja vana tahes.

Foto: Koit Laineste

asjatundmatud. Kuid ka seal võib olla iva! Armastusest on palju pakse raamatuid

Nii palju kui sinust oleneb, säilita häid kirjutatud, kuid pole suudetud üheselt

suhteid nii kodus kui ka väljaspool seda. defineerida, mis on armastus.

Kõik algab sinust endast! Nii, nagu lapsed Ma tean, et nii mõnedki suhtuvad

võrdlevad ennast teiste lastega, võrdlevad põlastusega Piiblisse. Kuid sinna on

ka täiskasvanud ennast teistega. kogutud aastatuhandete tarkus. Pauluse

Mõõdupuuks on raha, maja, auto või veel esimeses kirjas korintlastele

midagi. Inimestena oleme erinevad ja meile kolmeteistkümnendas peatükis on püütud

on antud erinevad võimalused.

kokku võtta, mis on armastus. Seal on

Kuid massimeedia meie ümber teeb tõelist mõtlemisainet igaühele. Kuid neile, kellel

ajuloputust, et inimene enam ei mõtleks, pole võimalust seda lugeda, tahaksin ma

vaid püüdleks teatud asjade järele. Sellise ütelda: armasta ligimest nagu iseennast.

halli massiga on kerge manipuleerida. Ja sealjuures küsida: kas sa iseennast

Inimene, kes oma peaga mõtleb, on ohtlik. armastad?

Igaüks meist peaks mõtlema, mida ta Iga päev oleme muutumises. Me pole täna

tõeliselt vajab, tegema vastavad need, kes olime eile ja homme need, kes

järeldused. Kui palju tarbetut pinget jääks me oleme täna. Iga päev annab meile uue

olemata.

kogemuse. Ka halvad kogemused on

Eti Kopli, Kerttu Lepik, Mirjam Pedaja, Helen

Kopli (III väike - rootsi teatejooks).

Üldkokkuvõttes saavutati nooremas

vanusegrupis III koht.


Foto: Koit Laineste

Mirjam Pedaja, Helen Kopli, Eti Kopli, Kerttu,

Lepik, Marje Nurmetu, Kristen Kõks, Lauri

Eensalu, Jüri Väljaots, Tauri Jagor, Silver

Eensalu saavutasid Võrtsjärve XXXIV

suvemängudel laste pendelteatejooksus II

koha. Võistkonda treenis kehalise kasvatuse

õpetaja Liia Seppa.

Foto: Koit Laineste

Tartumaa koolinoorte karikavõistluste

parimad: Helen Kopli (I kuulitõuge), Gert

Põldmaa (I kaugushüpe), Marit Külv (II

kettaheide), Mirjam Pedaja (III odavise).

Foto: Koit Laineste

Tartumaa koolinoorte meistrivõistlustel

maastikuteatejooksus saavutati B-

vanuseklassis I koht. Kristen Kõks, Eti Kopli,

Ando Reila, Helen Kopli, Kerttu Lepik, Anders

Rõngu Keskkooli võistkonna

tulemused lamades rinnalt surumises

Tartumaa Meistrivõistlustel

Kõrvekülas.

TARTUMAA MEISTER - Tevol Tamm,

2.koht Imre Jõgiaas , 3. koht Allan Riim .

TARTUMAA MEISTER - Silver Eensalu,

2.koht Toomas Hunt, Tauri Jagor, 3. koht

Anders Hutrof .

2006 Tartumaa talimängudel A- liigas

osalenud Rõngu korvpallimeeskond tuli 5.

kohale. Eelmises lehes oli ekslikult

RÕNGULANE 7

märgitud 4. koht. Vabandame. Meeskonna

koosseisus mängisid Taavi Kork, Annes

Vihm, Martin Vihm, Jaanus Aug, Mihkel

Luht, Kristjan Meister, Martin Kalmus.

2007 Tartumaa talimängudel osalenud

Rõngu valla maletajad tulid 4. kohale.

Mängimas käisid Teet Raudsepp, Andres

Raudsepp, Marko Pütsepp.

Viis aastat on täitunud Palupera - Rõngu

malekohtumiste traditsioonist.

Mängijaid jätkub ja mänguhuvi kestab

jätkuvalt. 11. jaanuari matðkohtumisel

Rõngus mängiti seitsmel laual ja seekord

edestasid Rõngu maletajad (Teet

Raudsepp, Andres Raudsepp, Arvo

Annuk, Aulis Kaeramaa, Toomas Paal,

Hillar Hänilane, Maili Kukk) Palupera

mängijaid (Kaido Pihelgas, Heino Komlev,

Andres Tobre, Priit Loide, Sulev Pallon,

Arnold Bogdanov, Kaarel Tigane) 9,5 : 4,5.

Malematðile järgnenud välkturniiril osales

11 mängijat ja võitjana väljus Heino

Komlev. 2. koht K. Pihelgas ja 3. koht T.

Raudsepp. H. Komlevi algatus hakata

pidama omavahelisi turniire on

mõttespordi harrastajatele toonud

lähemale nii ajaviite kui võistlemise

võimaluse. Jätkame samade mõtetega ja

vastumängule Nõuni minnakse juba

kevadel.

13. jaanuaril spordihoones toimunud

lauatenniseturniiri võitis Sander Õigus,

2. koht Kaspar Songisepp ja 3. Martin Luik;

4. Kaspar Oras, 5. Andres Raudsepp.

Koroonaturniiril osales neljal laual 11.

mängijat. Märgime kuue esimese

tulemuse. 1. koht Kaspar Songisepp; 2.

Andres Raudsepp; 3. Raivo Zirk; 4. Aulis

Kaeramaa; 5. Ants Prüüs; 6. Kristo Moorits

(kõige noorem osavõtja).

Õnnitleme Rõngu valla ja Tartumaa

parimaid aastasportlasi 2006 !

Mare Külv - Tartumaa parim seenior

Kristel Viigipuu - Tartumaa parim

laskesuusataja noorte vanuseklassis, 2

kordne Euroopa meister

Karel Viigipuu - Tartumaa parim

laskesuusataja juunioride vanuseklassis,

3 kordne Euroopa meister

VÄÄRTEOD

POLITSEI TEATAB:

1. 16.12.2006 juhtis Ülo Rõngu vallas

mootorsõidukit alkoholijoobes.

2. 16.12.06 kell 01.00 ajal andis Mare

Rõngu vallas mootorsõiduki juhtimise üle

vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õiguseta isikule.

3. 18.12.2006 kell 17.00 ajal juhtis Lembit

Rõngu vallas Käo külas Elva-Rannu teel

mootorsõidukit (traktorit) alkoholijoobes.

4. 20.12.2006 kella 12.55 ajal tarbis

alaealine Chris Rõngu alevikus

alkohoolset jooki õlut ICE.

5. 20.12.2006 kella 12.30 ajal tarbis

alaealine Martin Rõngu alevikus

sõiduautos alkohoolset jooki (jõi viis

pudelit Saku Ice õlut).

6. 24.12.2006 juhtis Virko mootorsõidukit,

omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis

mootorsõidukit, kui alkoholisisaldus ühes

liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg.

7. 04.01.2007 juhtis Daiga mootorsõidukit

asulavälisel teel kiirusega, mis ületas

lubatud sõidukiiruse 30 km/h võrra.

8. 04.01.2007 juhtis Kaidur mootorsõidukit

asulasisesel teel kiirusega, mis ületas

lubatud sõidukiiruse 18 km/h võrra.

Andres Toode

Konstaabel

SÜNNID !

„Kui esimene beebi esimest korda naeris,

purunes naer tuhandeks killuks.

Need lendlesid kõik laiali

ja nii tekkisidki haldjad.“

(Sir J. M. Barrie)

HENDRI MEHIK

sünd. 27.12.2006

ÕNNITLEME !

Igaühele antud oma päevade jada,

jäta meelde vaid kaunimad neist.

Käi lõpuni rõõmsana elurada,

sest see pole korduv kellelgi meist.

(E. Kõrvits)

87 ENDLA MÄGI 04.02

VAMBOLA JAGOR 19.02

86 ENDEL PRANTS 21.02

83 HERMANN KÜLV 05.02

81 KALJU IVASK 14.02

LINDA-HENRIETTE PUUSEPP 16.02

80 LEONORE MASSAKAS 11.02

70 ELLE TÄPSI 08.02

KALEV KÕKS 11.02

ROOMET RAUDSEPP 11.02

65 AIME MARDI 16.02

VIIVI PLAAN 20.02

60 ARVO MARANIK 09.02

MATI TAMM 18.02

MATTI LEPIK 23.02

55 MAIRE ZIRK 28.01

(Vabandame eelmises

Rõngulases nime eksimuse pärast)

EHA KUKK 12.02

ALEKSANDER KUKEMILK 17.02

JAAN SIITAM 20.02

HIIE ROSIN 24.02

VIRVE VALDONEN 28.02

50 JAAN POSKA 01.02

KALEV ARRAS 21.02

Naerdud on naerud ja nutetud nutud,

lauldud on laulud ja räägitud jutud;

mis oli, see oli uut enam ei tule.

Jumal kustutas teelise laterna tule.

(V. Osila)

MÄLESTAME !

ALIIDE VASSILJEVA

20.12.1917 - 22.12.2006

Käo küla

ÕIE PAAP

20.04.1927 - 31.12.2006

Käo küla

VALENTINA RUMJANTSEVA

15.12.1934 - 31.12.2006

Kalme küla

HILDA-MASELLA SUURKIVI

03.02.1918 - 08.01.2007

Rõngu alevik

ANNA-LIISA HAINSOO

09.09.1924 - 12.01.2007

Käärdi alevik

ANDREI JUURIK

28.11.1928 - 16.01.2007

Kõduküla küla

SILVIA PRISK

12.11.1920 - 16.01.2007

Lossimäe küla


8

RÕNGULANE

JAANUARIKUU RISTSÕNA

KUHU MINNA, MIDA TEHA

PAREMALE: 1. Kirjanik (eesnimega 1861-1931).

11. Endine korvpallur, muusik (eesnimega). 12.

Ooperilauljatar (nimi+ eesnimi). 15. Amper. 16.

Umbes. 17. Trükk. 18. Veesõiduvahend. 20.

Sidesõna. 21. Pealinn Euroopas. 24. Tegelane

„Nukitsamehes“. 26. Venemaa (Rahvusvaheline

lühend). 28. LAHENDUS. 31. Rooma number

500. 32. Pesemisvahend. 34. Karmen Uibo. 35.

Mahumõõt (lüh.). 36. Uraan. 37. Kagu. 38.

Riietusese. 39. Surnukeha. 40. Jõgi Mongoolias

ja Venemaal. 42. Endine odaviskaja, treener. 44.

Endine maadleja. 46. Arseen. 47. Näoosa. 48.

Suured ruudud.

ALLA: 1. Kirjanik (eesnimega 1889-1977). 2.

Umbrohi. 3. Sina (saksa k.). 4. Radoon. 5. Spoor.

6. Kiirendus. 7. Mõiste võrkpallis. 8. Lõunamaa

loom. 9. Majaosa. 10. Endine näitlejatar. 13. Kurja

häält tegev. 14. Tallinna Polütehnikum. 19. Tänav

Rõngus. 20. Tartu Ülikooli rektorikandidaat. 22.

Kuldvillaku otsija. 23. Olümpialinn. 25. Kaunidus,

kenadus. 27. Tänav (rahvakeeles). 29. Pidulik

koosolek. 30. „... Kuma“, ristsõnaajakiri. 33.

Lühend kirjas. 39 Kont. 41. Vangerdus males. 42.

Peeter Siim. 43. Sinu. 45. Ehk.

DETSEMBRIKUU RISTSÕNA

LAHENDUS - JÕULURAHU

02.02.06 kell 10.00

Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamine

Ausambaplatsil

06.02.2007

Juhan Smuul 85

Rõngu Raamatukogus

10.02.2007 kell 14.00

Suur sõprusring IV

viie maakonna kollektiividele

Rõngu Rahvamajas

10.02.2007 kell 11.00

Korvpalliturniir Rõngu-Vara-Rannu

Rõngu Keskkooli võimlas

14.02.2007

Valentinipäev

Rõngu Keskkoolis

16.02.2007 kell 13.00

Rõngu Keskkooli missivõistlus

Rõngu Keskkoolis

kell 18.00

Kontsert Agent-M

Rõngu Rahvamajas

kell 20.00

Noortepidu

tüdrukute bändiga „Dreamland“

Pilet 50 krooni

Rõngu Rahvamajas

20.02.2007

Vastlapäeva liud ja kombed

Hiugemäel

kell 15.00

Vastlatrall

Valguta Seltsimajas

kell 17.00

Vastlapäev

Teedlas

22.02.2007 kell 13.00

Memme-taadi pidu

Valguta Lasteaed-Algkoolis

23.02.2007 kell 10.00

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul

vabadusausambale pärgade asetamine

kell 15.00

Eesti Vabariigi aastapäeva aktus

Rõngu Rahvamajas

24.02.2007 kell 12.00

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine

rääkima tuleb ajaloolane Ago Pajur.

Koruste Raamatukogus

Tartumaa Muuseumis

(Elvas, Pikk 2)

saab vaadata

RAIVO KORGI fotosid

Inglise Kuninganna Elisabethi

visiidist Tallinna

ja fotosid Rõngust

03.03.2007

Võrtsjärve talimängud

Tarvastu vallas

JÄLGIGE REKLAAMI!

koostaja Kunnar Lätti

RISTSÕNA AUHINNAD

Nagu tavaks saanud, oli Rõngulase detsembrikuu

ristsõna auhinnaline. Mõtlesime, et 2005. a

ristsõnale saabunud vastuste arv oli suur. Üllatusi

nagu enam ei osanud loota. Aga 2006. a

jõuluristsõnale vastuste laekumine tegi siiski jälle

üllatuse. Õigeid vastuseid tuli tohutult palju. Karta

on, et järgmiste jõulude ajal seda rekordit enam ei

ületata. Loosimiskomisjon, kuhu kuulusid ristsõna

koostaja Kunnar Lätti ja Rõngu Vallavalitsuse

kultuuriteenistuse juhataja Sirje Kruusel, olid lausa

probleemide ees. Vastuseid saabus peale Rõngu

valla jälle üle terve Eestimaa: Tallinnast (4 inimest),

Harjumaalt Vaidast, Tartumaalt Pangodist ja

Koosalt, Jõgevamaalt Luualt, Valgamaalt Aakrest

ning Võrust. Loosisime seekord koguni kolm

eriauhinda.

Võitjad on järgmised ristsõnalahendajad:

Rõngu valla elanikud PIRET TERVE Teedlast,

MAREK RAND Rõngust, SALME SÕUKAND

Kõdukülast.

Eriauhinnad: OLAV ALTOSAAR Tallinnast, AIVAR

KÄÄMER Võrust ja PRIIT RAND Koosalt.

Ehkki väga paljudel seekord loosiga ei vedanud,

ärge jätke jonni. 2007. a jõuluristsõna õigesti

lahendamise eest võidad auhinna Sina.

PALJU ÕNNE!

RÕNGULANE

VALLA INFOLEHT

toimetaja: Silvia Rõõmussaar, tel. 731 4480

e-mail: silvia@rongu.ee

Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 12. veebruariks

avaldamiseks samas kuu väljaandes.

Järgmine Rõngulane ilmub 23. veebruaril 2007.

Ostan asfaltteega piirneva kinnistu

vähemalt 4 ha

5664 3306 Evely

*****************

ATK Linavästrik OÜ vajab farmitöölisi

tel. 518 6612, 518 6329

*****************

Müüa puitbriketti tel. 5342 9630 Enn.

ÕNNITLEME!

Merle Vääri - 2006. aasta Eesti

Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi

aastapreemia laureaat. See on

tunnustus M. Väärile tubli

omaalgatusliku panuse ja aktiivse

tegevuse eest maakonnas.

küljendamine, kujundus ja trükk:

tel. 736 2046, fax 736 2044

alfaprint@alfaprint.ee, www.alfaprint.ee

KUULUTUSED

Ostame kasvavat metsa,

metsamaad ja raieõigust

hind kuni 120 000 kr/ha

(läbiraiutud ja

hüpoteegiga)

Ettemaksu võimalus.

Maa mõõtmine.

Nõustamine.

Ostame tehtud lageraiet,

vanu taluhooneid.

Telef. 489 4055, 5110415,

5179866, Faks 633 5576,

Rapla, Tallinna mnt 14,

kab 332

Rõngu Rahvamajas

KLASSIKALISE

MASSAAÞI

VÕIMALUS

teisipäeviti ja

neljapäeviti.

Registreerida

tel: 767 0720,

5196 3596

Pille Raud

EELK RÕNGU MIHKLI

KOGUDUSE TEATED

Alates 06. jaanuarist kuni 25. märtsini

toimuvad igapühapäevased

jumalateenistused koguduse kantseleis,

Tehase tn 1.

Armulaud on kaetud kuu esimesel ja

kolmandal, soovi korral ka teistel

pühapäevadel. Jumalateenistused algavad

kell 11.00.

Jeesus ütleb:

“Tulge, sest kõik on valmis!”

More magazines by this user
Similar magazines