Juuni 2010 - Rõngu Vald

rongu.ee

Juuni 2010 - Rõngu Vald

1

valla infoleht

NR 46 (121) (134) aprill juuni 2009 2010

tiraaž 1300

Rõngu keskkooli 9.a ja 9.b klassi lõpetasid: esireas istuvad Mihkel Uffert, Arette Riis, Sander Vago, Kalvi Silland, Eliise Viilu, 9. b klassijuhataja

Anne Müraus, Kersti Margus, Therese Viitkar, Lee-Matleen Õunapuu, 9. a klassijuhataja Leili Jomp, Sirli Koni, Siiri Parts, Zalina Platonova. Tagumises

reas seisavad Rein Saarmäe, Timo Laks, Kristjan Pahva, Damar Djukov, Kert Saamel, Kaur Põldmaa, Mihkel Ilves, Kristo Kingo, Harry Raidoja,

Andreas Hutrof, Priidu Ostrak, Tarvo Leesik, Indre Leppikus, Reijo Kasemets, Diana Arras, Arli Saar, Kati Kõiv, Pirje Sild, Maanus Mall, Karl Sõrra.

Rõngu keskkooli 12. klassi lõpetasid: esireas istuvad vasakult Sille Luik,

Ingrid Talgre, Pille-Riin Raja, Marii Kuusma, Mirjam Pedaja, Kristi Hiiemäe,

Leana Rohtjärv, Siiri Lääne. Tagumises reas Lauri Eensalu, Siim Viksi, Sander

Pungas, Aimar Uibo, klassijuhataja Eha Jans, Ingmar Laan, Siim Laks, Ando

Reila, Gert Põldmaa.

Rõngu lasteaia lõpetasid: (esireas vasakult) Romet

Krimm, Rainer Mõttus, Regina Riis, Eneliis Pedak, Andero

Kesküla, Kati Metsküla, Aljona Tamm, Laura Kilp, Eliisa-

Johanna Kesa, Liana Loorits, Lenne Pekk. (teises reas

vasakult) õpetaja Malle Teder, õpetaja abi Inna Tamar,

õpetaja Maimu Reidolf, õpetaja Käthlin Naarisma.

20. mail kutsus Tartu maavanem oma vastuvõtule selle õppeaasta

olümpiaadide võitjad. Rõngu Keskkoolist olid kutsutud Kristi Laane,

Kaarel Repän, Marit Külv , Therese Viitkar ja õpetajad Mall Peep,

Merike Luik, Rutt Viljaste, Celia Arras. Pildil vasakult: Celia Arras,

Kaarel Repän, Merike Luik, Marit Külv, Kristi Laane, Rutt Viljaste,

Therese Viitkar.

Foto: Are Mälton

Valguta lasteaed-algkooli lõpetasid:

(vasakult) Ermo Jürjens, klassijuhataja

Lea Sinisaar ja Mauno Matikainen.

Aasta astub aasta ringi,

ajarull teeb tööd.

Rullib päevad minevikuks,

õhukeseks ööd.

Kaksteist kuud on järjestikku,

kihi järel kiht,

sada aastat ülestikku,

igas aastas siht –

talletada silmapilgud,

hetked, mis on väärt.

Et kord minevik võiks käia

mööda taevaäärt.

(Heljo Mänd)

PALJU ÕNNE

KÕIGILE

LÕPETAJATELE!


2

VALLAVALITSUSES OTSUSTATI

1. Väljastada Taivo Jukkile projekteerimistingimused

elamu laienduse projekteerimiseks

Kõduküla külas.

2. Kooskõlastada CoStaatik Projekt OÜ

koostatud ühepereelamu ehitusprojekt ja

väljastada ehitusluba Are Mältonile elamu

püstitamiseks Valguta külas.

3. Väljastada ehitusluba Hiie Rosinale

palliplatsi rajamiseks Koruste külas.

4. Väljastada ehitusluba Jaan Kommisaarele

piirdeaia rajamiseks Koruste külas.

5. Kooskõlastada Eesti Energia Võrguehitus

AS koostatud „Kubja alajaama F2 pingeprobleemi

lahendus“ projekt ja väljastada

ehitusluba Jaotusvõrk OÜ-le ehitise

püstitamiseks Rannaküla külas.

6. Väljastada ehitusluba Rõngu Vallavalitsusele

laudahoone täielikuks lammutamiseks

Uderna külas.

7. Väljastada Are Mältonile kirjalik nõusolek

kõrvalhoone ehitamiseks Valguta

külas.

8. Osaleda hankes „Alusandmete töötlemine

ja täiendav soetamine digitaalse

geoarhiivi loomiseks Tartu, Nõo ja Rõngu

vallas” ning anda volitused hanke korraldamiseks

Tartu Vallavalitsusele.

9. Anda nõusolek 20.-21. augustil 2010. a

Eesti Hip Hop festivali läbiviimiseks Tartumaa

Tervisespordikeskuse territooriumil.

10. Anda kooskõlastus OÜle Otepää Oskar

sealiha ja lihatoodete müümiseks

rändkaupluses.

11. Sõlmida sihtfinantseerimise leping Politsei-

ja Piirivalveametiga avaliku korra tagamise

täiendavaks finantseerimiseks.

12. Eraldada MTÜle Käärdi Arendusselts

2109,60 krooni mänguväljaku projekti

täiendavaks toetuseks.

13. Lugeda üheksa kinnistut korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks.

14. Kooskõlastada AA-LAN koostatud suvila

ehitusprojekt ja väljastada ehitusluba

OÜle Castellum suvila püstitamiseks

Rannaküla külas.

15. Kooskõlastada Head Ended OÜ koostatud

suvila ehitusprojekt ja väljastada

ehitusluba OÜle Castellum suvila püstitamiseks

Rannaküla külas..

16. Väljastada kasutusluba Rõngu Vallavalitsusele

püstitatud ehitisele - laste

mänguväljak Käärdi alevikus.

17. Kinnitada ühekordsed sotsiaaltoetused

20-le isikule kogusummas 13 096

krooni ja toimetulekutoetused 11-le isikule

kogusummas 13 503 krooni.

18. Määrata ühele isikule hooldus, jätkata

kahele isikule hooldajatoetuse maksmist.

19. Eraldada MTÜle Monarata 3000 krooni

lastekaitsepäeva korraldamise toetuseks.

20. Lubada kolm erandit tühjendussageduste

osas korraldatud jäätmeveol.

21. Lugeda 10 kinnistut korraldatud jäätmeveoga

mitteliitunuks.

22. Jagada Venda Käärikule ja Karolyn

Krillole kuuluv Paju kinnistu kaheks eraldi

maaüksuseks.

23. Kehtestada erateede ehitus- ja remonttööde

toetamise kord.

VALLAVOLIKOGUS

13. mai volikogu istungist võttis osa 15

volikogu liiget.

1. Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele

Sulev Kuusile ei läinud läbi, kuna

eelnõu ei saanud koosseisu häälteenamust.

2. Vallavanema valimine.

VL KODUKANDI ARENGU EEST ja EES-

TI KESKERAKOND esitasid vallavanema

kandidaadiks Hillar Hänilase. Vallavanema

kandidaat H.Hänilane loobus kandideerimisest.

3. Volikogu majanduskomisjoni esimehe

valimine.

VL KODUKANDI ARENGU EEST ja EES-

TI KESKERAKOND esitasid majanduskomisjoni

esimehe kandidaadiks Tiit Kollisti.

Istungil võeti esitatud ettepank tagasi.

VL KODUKANDI ARENGU EEST nimel

tehti ettepanek valida majanduskomisjoni

esimeheks Kaare Schults. Otsuse eelnõu

jäi vastu võtmata, kuna ei saavutatud

poolthäälte enamust.

Kuulati ära:

1. Informatsioon ajutise komisjoni tööst

2. Vallavanema asendaja Ants Rodima

informatsioon.

27. mai volikogu istungist võttis osa 14

volikogu liiget, puudus Lauri Massakas.

1. Toimus arutelu kooli ehituse lõpetamise

tingimustest ja kompromisskokkuleppe

sõlmimisest ASga KR Priit.

2. Võeti vastu 2010. a vallaeelarve muudatused

3. Valiti volikogu majanduskomisjoni esimeheks

Kaare Schults.

4. Vallavanema valimine. Kuulati ära kaks

vallavanema kandidaati – Martin Kikas

ja Janek Timberg. Hääletamist läbi ei viidud.

Otsustati vallavanemat mitte valida,

lükata valimine edasi järgmisele istungile.

Kuulati ära:

Vallavanema asendaja Ants Rodima informatsioon.

3. juuni volikogu istungist võttis osa 15

volikogu liiget.

Otsustati:

1. Sõlmida ASga KR Priit kompromisskokkulepe

16. juulil 2009. a sõlmitud hoonestusõiguse

seadmise lepingu ja sellega

kaasnevate lepingute ning üürilepingu

lõpetamisega seotud vaidluste lahendamiseks

ja võtta vallale laenu summas 27

990 714 krooni olemasoleva kapitalirendikohustuse

refinantseerimiseks.

2. Valida majanduskomisjoni aseesimeheks

Eve Pehter.

3. Kinnitada majanduskomisjoni liikmeteks:

Kaida Vool, Tarmo Ruder, Evald

Mihkra ja Jüri Orupõld.

Kuulati ära:

1. Kolmas vallavanema kandidaat Aivar

Pärli ja viidi läbi hääletamine vallavanema

valimiseks. Martin Kikasele anti 7

häält ja Aivar Pärlile 7 häält. Vallavanem

jäi valimata.

2. Vallavanema asendaja Ants Rodima

informatsioon.

10. juuni volikogu istungist võttis osa 14

volikogu liiget, puudus Hellat Mõttus.

Otsustati:

1. Vallavanema valimine lükati edasi.

2. Seoses revisjonikomisjoni esimehe

Lauri Massakase volituste lõppemisega

volikogus, valiti uueks revisjonikomisjoni

esimeheks Jaanus Peri.

Kuulati ära:

Vallavanema asendaja Ants Rodima informatsioon.

MAJANDUSLIKE HUVIDE

DEKLARATSIOONIDE

ANDMETE VÄLJAVÕTTED

Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid

esitasid Rõngu vallavolikogu ja

vallavalitsuse liikmed korruptsioonivastase

seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791;

2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53,

336; 63, 387; 2003, 18, 108) paragrahv

14 lõike 5 alusel deklaratsiooni hoidjale

volikogu poolt määratud komisjonile, kes

avalikustab need paragrahv 15 lõigete 3 ja

4 alusel. Deklaratsioonide andmed avaldatakse

vastavalt korruptsioonivastase

seaduse lisana kinnitatud majanduslike

huvide deklaratsiooni vormi järgi:

I Üldandmed: 1. Ees- ja perekonnanimi;

2. Isikukood (ei kuulu avalikustamisele); 3.

Ametikoht; 4. Asutus (tööandja); 5. Ametipalga

aste ja ametipalk. II Andmed vara

kohta: 6. Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse

kandmiseni ka ehitised ja nende

osad, deklareeritakse ka pooleliolevad

ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva

vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles):

otstarve, asukoha maakond, vald,

linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number; 7.

Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid:

sõiduki liik, mark, väljalaske aasta;

8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid:

emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus;

9. Pangaarved (pank, arve liik ja

nende arv). III Andmed varaliste kohustuste

kohta: 10. Võlad pankadele ja teistele

eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus

ületab eelmise kuue kuu ametipalga või

50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka

ei maksta: võlausaldaja, võlajääk deklareerimise

ajal; 11. Muud varalised kohustused,

mille suurus ületab deklareerimise

ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 50

000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei

maksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid

jms). IV Andmed muude tulude

kohta: 12. Muud regulaarsed tulud (palk

ja lisatasud põhitöökohal, kui ametiisikul

puudub ametipalk, näidates nende suuruse;

kompensatsioonid, sh nõukogudest

saadavad hüvitised, nimetades nõukogu


ja näidates hüvitise suuruse; intressid;

pensionid; töövõtust ning teadus- ja õppetööst

saadavad tasud; autoritasud;

muud tulud või tuluallikad, näidates ära,

mis liiki tuludega on tegemist). [tulu suurust

näitamata].

Deklaratsiooni hoidjale on laekunud järgmised

majanduslike huvide deklaratsioonid:

Rõngu Vallavolikogu liikmed:

1) KALJU HERMANN. 3. Vallavolikogu

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.

Elamumaa, kinnistu nr 4515, Rõngu vallas.

7. Sõiduauto Hyundai Coupe, 2007. 8.

SEB Pensionifondi osak, 5261,7, 19,0052

krooni, 100 000 krooni. 9. Arvelduskonto

SEB Pank AS (1). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.

Vallavolikogu liikme hüvitis, pension, SA

Uderna Hooldekodu nõukogu liikme tasu.

2) HILLAR HÄNILANE. 3. Vallavolikogu

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.

½ elamumaa, kinnistu nr 2023, Rõngu vallas;

½ elamumaa, kinnistu nr 8415, Rõngu

vallas; põllu- ja metsamaa, kinnistu nr

505, Puka vallas. 7. Veoauto Volkswagen

LT-45, 1989; pikap Ford-Ranger, 2003;

sõiduauto Volkswagen Passat, 2007, traktor

T-25, 1989. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto

SEB Pank AS. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.

Vallavolikogu liikme hüvitis, OÜ Viksi.

3) TIIT KOLLIST. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamu,

kinnistu nr 4919 Rõngu vallas. 7. Ei ole.

8. OÜ Waide osa 314 200, 10.-, 3 142

000.- 9. Arvelduskontod Swedbank, Sampo

Pank. 10. Karl Paap 155 000.-, Sampo

Pank 317 012.-. 11. Andmed esitamata.

12. Andmed esitamata.

4) LAURI MASSAKAS. 3. Vallavolikogu

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.

Ei ole. 7. Maastur Nissan Terrano, 1991;

maastur Jeep Cherokee, 1990. 8. Swedbank

Pensionifond K3, 1321.563, 14.3588

krooni, 18976.06 krooni. 9. Arvelduskonto

Swedbank, Swedbank kogumispensionikonto.

10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Palk.

5) EVALD MIHKRA. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korteriomand,

nr 11 Rõngu vallas, Kiisa 3 talu;

Kadila POÜ, Vinni vallas. 7. Ei ole. 8. E.

Mihkra osak, 1, 1 250 000, 1 250 000. 9.

Arvelduskonto Swedbank. 10. Ei ole. 11.

Andmed esitamata. 12. Vallavolikogu liikme

hüvitis, pension.

6) EVE PEHTER. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.

Elamumaa, Rõngu vallas, Tartu kinnistu

nr 167004. 7. Sõiduauto Honda, ½

ühisomand, 2007; sõiduauto UAZ, ½

ühisomand, 1987, sõiduauto VAZ, ½

ühisomand, 1999. 8. SEB progressiivne

pensionifond, 2651,577. 9. SEB Pank AS

arvelduskonto, krediidikonto, kogumispensionikonto.

10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.

Vallavolikogu liikme hüvitis, palk.

7) KALJU PENNAR. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.

Kinnistu nr 41204, Rõngu vallas; kinnistu

nr 1587604, „Priit“ Rõngu vallas. 7.

Sõiduauto UAZ 452 D, 1984. 8. Ei ole. 9.

Arvelduskonto Swedbank (1). 10. Ei ole.

11. Ei ole. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis,

palk.

8) JAANUS PERI. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ärimaa

Valga mnt 4, Rõngu vallas; 7. Sõiduauto

Opel, 1991. 8. Ledin OÜ 100%, Rõngu Pagar

OÜ 100%, Ledin Holding OÜ 100%. 9.

Arvelduskonto Swedbank (1). 10. Swedbank

12 791.-. 11. Ei ole. 12. Palk.

9) ANTS PRÜÜS. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Lõuna-Eesti Päästekeskus, Rõngu Vallavalitsus.

5. 5 palgaaste 10 856 krooni ja lisatasu

1840 krooni. 6. Elamumaa, kinnistu

nr 247204 (ühisomand), Käärdi alevikus,

Rõngu vallas. 7. Sõiduauto Volkswagen

Vento, 1994; 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto

Swedbank (1), Swedbank krediidikonto

(1). 10. Andmed esitamata. 11 Andmed

esitamata. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis,

Lõuna-Eesti Päästekeskus töötasu.

10) KRISTINA RUDER. 3. Vallavolikogu

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.

Maatulundusmaa kinnistu nr 3244104

(ühisomand), Rõngu vallas; elamumaa

kinnistu nr 2393503 (ühisomand), Tartu

linnas. 7. Sõiduauto Volkswagen Passat,

2002; sõiduauto Audi B4, 1993; 8.

SEB progressiivne pensionifond, osak,

1398.538, 13,2946 krooni, 18 593,00

krooni. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS

(1), Swedbank (1). 10. SEB Pank AS, kodulaenu

jääk 39294,86 EUR. 11. SEB

hüpoteek 1 599 000 krooni. 12. Vallavolikogu

liikme hüvitis, palk.

11) VELLO TATTAR. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½

elamumaa, kinnistu nr 7559, Elva linnas;

maatulundusmaa, kinnistu nr 8581 Rõngu

vallas, maatulundusmaa, kinnistu nr 956

Rõngu vallas, tootmismaa, Rõngu vallas.

7. Mahtuniversaal Ford Transit 100, 1986;

sõiduauto Honda CR-V, 2007. 8. Tallinki

aktsiad, 10 tk, 90 krooni, 900 krooni. 9.

Arvelduskonto SEB Pank AS. 10. Ei ole.

11. Tartu Maavalitsus hüpoteek 294 162

krooni. 12. Pension, volikogu liikme hüvitis,

Tartu Maakohus.

12) HILLAR VIKSI. 3. Vallavolikogu liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.

Põllumajanduslik tootmishoonete maa,

kinnistu nr 1826604, Rõngu vallas; põllumajanduslik

tootmishoonete maa, kinnistu

nr 2667904, Rõngu vallas; maatulundusmaa,

kinnistu nr 61004, Rõngu vallas;

põllumajandusmaa, kinnistu nr 242104,

Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu

nr 75504, Rõngu vallas; maatulundusmaa,

kinnistu nr 3425204, Rõngu vallas;

põllumajandusmaa, kinnistu nr 3101704,

Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu

nr 3101504, Rõngu vallas; põllumajandusmaa,

kinnistu nr 3104304, Rõngu vallas;

põllumajandusmaa, kinnistu nr 3104204,

Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu

nr 4173004, Rõngu vallas; tootmismaa,

kinnistu nr 3435104, Rõngu vallas;

tootmismaa, Rõngu vallas kinnistamisel;

3

korteriomand kinnistu nr 2136604 Rõngu

vallas; korteriomand kinnistu nr 3577603

Tartu linnas; 7. Sõiduauto Volkswagen,

1986; sõiduauto Volkswagen, 1986; sõiduauto

Volkswagen, 1993; sõiduauto

Volkswagen, 1995; veoauto GAZ, 1975;

buss Fiat, 1996; veoauto MAZ, 1990;

buss SCANIA, 1985; veoauto SCANIA,

1990; buss Mercedes-Benz, 1987; buss

Mercedes-Benz, 1999; vedukauto DAF,

1999. 8. OÜ Viksi osakapital 40 000 krooni.

9. Arvelduskontod SEB Pank AS (2),

krediidikonto (1). 10. Andmed esitamata.

11. Hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 273

663 krooni, eluasemelaen 487 605 krooni.

12. FIE tulu, OÜ Viksi põllumajandus,

transportteenus.

Sulev Kuus ja Aivar Kuuskvere esitasid

majanduslike huvide deklaratsiooni Siseministeeriumile.

Hellat Mõttus, Kaare Schults ei ole esitanud

majanduslike huvide deklaratsiooni.

Eelmise koosseisu volikogu liikmed:

1) HEINO LAKS. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamumaa,

Rõngu alevikus, Piiri 13. 7. Kaubik

Iveco 38-10, 1998. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto

Swedbank, tähtajaline hoius. 10. Ei

ole. 11. Ei ole. 12. Pension.

2) LEILI JOMP. 3. Vallavolikogu liige. 4.

Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korter

Rõngu alevikus. 7. - . 8. Ei ole. 9. Arvelduskontod

Swedbank (1) ja SEB Pank AS

(3). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, palk

põhitöökohal.

Endised vallavolikogu liikmed Jüri

Orupõld, Teet Raudsepp, Andrus Reila

ei ole esitanud majanduslike huvide

deklaratsiooni. Vallavolikogu liig Peeter

Kroonberg, kelle volitused on peatatud,

ei ole esitanud majanduslike huvide

deklaratsiooni.

Rõngu Vallavalitsuse liikmed:

1) ANTS RODIMA. 3. Vallavalitsuse liige.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 3000 krooni. 6.

1/2 elamumaa Lossimäe külas Rõngu

vallas, elamumaa kinnistu nr 219804 Lossimäe

külas Rõngu vallas. 7. Sõiduauto

Ford Mondeo (ühisomand), 1998, mahtuniversaal

Chrysler (ühisomand), 1993.

8. Ei ole. 9. Arvelduskonto Swedbank, kogumis-

ja tähtajaline hoius; arvelduskonto

SEB Pank AS. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.

Elva TÜ nõukogu liikme hüvitis, SA Rõngu

Hooldusravikeskus nõukogu liikme hüvitis,

Rõngu Vallavalitsuse liikme hüvitis,

pension.

2) HAIMAR KALLAS. 3. Vallavolikogu

liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 3000

krooni. 6. Kaks korteriomandit kinnistud

nr 2056204, nr 2219404 Käärdi alevikus

Rõngu vallas; korteri omand kinnistu nr

1140908 Jõhvi linnas; Raudtee maja kinnistu

nr 1579804 Rõngu vallas; kinnisasi

(kaasomand) kinnistu nr 3573504 Rõngu

vallas. 7. Sõiduauto Audi 100, 1991; sõiduauto

Hyndai Tucson, 2008; kaatre Gobbi.

8. OÜ Terrax Varumine osakud 12 tk,

1000, 12 000 krooni. 9. Arvelduskontod


4

SEB Pank AS (2) ja kaardikonto (1). 10.

Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Terrax Varumine,

SA Uderna Hooldekodu nõukogu liikme

tasu.

Endised Rõngu Vallavalitsuse liikmed:

1) ENE JOOSING. 3. Arenguteenistuse

juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 14 700

krooni. 6. Elamumaa kinnistu nr 228304,

Rõngu alevikus. 7. Ei ole. 8. SEB progressiivne

pensionifond 4287. 9. Arvelduskontod

SEB Pank AS (2), krediidikonto (1).

10. Ei ole. 11. SEB Liising kasutusrent

sõiduauto Volkswagen Polo, õppelaenu

käendus (2). 12. SA Uderna Hooldekodu

nõukogu liikme tasu.

2) ENE SÕBER. 3. Sotsiaalteenistuse

juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 14

700 krooni. 6. Maatulundusmaa, kinnistu

nr 2921, Rõngu vallas. 7. Sõiduauto

Opel Vectra Caravan, 2000; Audi A4

(ühisomand), 1995. 8. Pensionifond. 9.

Arvelduskontod SEB Pank AS ja Swedbank.

10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole.

3) KAIDA VOOL. 3. Finantsteenistuse juhataja.

4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 16 800

krooni. 6. Korter, kinnistu nr 3866503

(ühisomand), Tartu linnas, elamumaa

kinnistu nr 2984404 (ühisomand) Rõngu

vallas 7. Sõiduauto BMW (ühisomand),

1992. 8. Ei ole. 9. Arvelduskontod SEB

Pank AS (2). 10. SEB Pank AS 29 178,04

EUR. 11. Ei ole. 12. SA Rõngu Hooldusravikeskus

nõukogu liikme tasu.

4) TARMO RUDER 3. Ehitus- ja majandusteenistuse

juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus.

5. 14 700 krooni. 6. Maatulundusmaa

kinnistu nr 3244104 (ühisomand),

Rõngu vallas; maatulundusmaa kinnistu

nr 800941 Antsla vallas. 7. Sõiduauto

Volkswagen Passat (ühisomand), 2002;

sõiduauto Audi B4 (ühisomand), 1993;

8. OÜ Koopaaru, 1 osak, 40 000 krooni,

40 000 krooni; SEB progressiivne pensionifond,

3100.591, 14,3500 krooni,

44493,4809 krooni. 9. Arvelduskontod

SEB Pank AS (2), järelmaksuarve (1),

kodulaenu arve (1), arvelduskonto Swedbank

(1), arvelduskonto Sampo Pank

(1). 10. SEB Pank AS kodulaenu jääk

39294,86 EUR. 11. SEB hüpoteek 1 599

000 krooni. 12. Ei ole.

Volikogu ja vallavalitsuse liikmed on kohustatud

pärast ametikohalt lahkumist

kahel järgmisel aastal esitama deklaratsiooni

endisele deklaratsioonihoidjale

(korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike

3 järgi).

RÕNGU VALLA

KODUKANDIPÄEV

2010. aasta kodukandipäev väärib

meenutamist. Kogu päevaprogramm oli

toodud Rõngu aleviku südamesse. Turuplatsil

oli juba hommikust peale avatud

laat ja käis vilgas kauplemine. Rõngu

mälestussambal täitus 15.aasta ja aastapäeva

puhul toimus ka traditsiooniline

ausambajooks.

Vallamaja juures, nagu tavaks saanud,

mängis pasunakoor. Edasi suunduti

Rõngu mälestussamba platsile, kus peeti

maha kaunis tseremoonia. Teiste seas

võttis sõna haridusminister Tõnis Lukas,

kes pani meile südamele ühtsuse

hoidmist. Samuti sai kuulda meenutusi

mälestussamba taasavamise aja kohta.

Ausambajooks meelitas selgi korral välja

palju spordisõpru, kui täpsem olla, siis 99

võistlejat. Väikesed lapsed said lustida

batuudil ning omavahel sõbralikult võistlusmänge

mängida. Kõik, keda huvitas

Rõngu murre, said

oma uudishimu

rahuldada Rõngu

raamatukogus.

Rõngu Maanaiste

Selts, millel täitus

80 tegevusaastat,

võõrustas

oma ruumides

seltsi endisi liikmeid

ja toetajaid.

Üleval oli kaunis

ja pilkupüüdev

käsitöönäitus.

Päeva teine pool

möödus Rõngu

rahvamaja taga.

Esines Ervin Lillepea

ja rahvas

sai nautida kohalikku

teatrit.

Täpselt kell kuus

algas õhtune isetegevuskava,

mis

meenutas hoopiski

tantsupidu.

Rõngu vald võib

olla uhke oma paljude rahvatantsurühmade

üle. Kohal olid kõik tantsijad, kes

üheskoos esitasid rahvale tantse „Oige

ja vasemba“ ning „Tuljak“. Siinkohal

täname kõiki tantsijaid ja tantsuõpetajaid.

Kui isetegevuskava läbi, sai jalga keerutada

ansambli „Meloodia” saatel.

Terve päeva võib lugeda kordaläinuks.

Päevaprogrammist leidis igaüks endale

meelepärast vaatamist ja kuulamist.

Suur aitäh kõigile, kes päeva õnnestumisele

kaasa aitasid!

Mari-Liis Vanaisak


RÕNGU VALLA

KODUKANDIPÄEVA

Ausambajooksu tulemused

22.05.2010

Jrk. nr Nimi Aeg

1. Kaur Kivistik 18.42,1

2. Aivar Jesse 19.07,5

3. Kaspar Songisepp 19.34,3

4. Marek Luts 20.00,1

5. Priit Simson 20.11,9

6. Henri Mõttus 20.26,0

7. Jürgen Ermel 21.00,0

8. Raivo Tamm 21.12,9

9. Martin Lõõndre 21.19,8

10. Tauri Tiido 21.22,3

11. Tevol Tamm 22.05,0

12. Allan Riim 22.06,3

13. Toomas Hunt 22.31,3

14. Rauno Sirg 22.36,2

15. Krister Kõks 22.41,0

16. Erki Eensalu 22.42,6

17. Lauri Eensalu 22.57,0

18. Agur Ostrak 22.59,1

19. Taavi Kork 23.47,1

20. Hillar Viksi 23.56,0

21. Allar Kärmo 24.09,2

22. Kristen Kõks 25.04,0

23. Pille Riim 25.29,0

24. Steve Loorits 26.02,0

25. Raimo Kelt 26.07,0

26. Marek Gergalo 26.12,0

27. Marko Orupõld 26.27,0

28. Sigrid Laas 26.37,0

29. Kerttu Lepik 27.33,0

30. Siim Viksi 27.34,0

31. Ivar Kallejärv 27.57,0

32. Paula Saaremäe 28.24,0

33. Taavi Aasmäe 28.25,0

34. Marit Külv 28.29,0

35. Märt Luik 28.34,0

36. Ragnar Tohver 29.23,0

37. Holger Patsula 29.37,0

38. Raivo Russak 29.38,0

39. Heiko Kutsar 29.38,5

40. Marii-Heleen Hämäläinen 30.29,0

41. Manuela Pihlap 30.43,0

42.-43. Marin Pungas 30.50,0

42.-43. Martin Vihm 30.50,0

44. Alis Laan 31.44,0

45. Katrin Aia 37.09,0

46. Ele Loot 37.09,1

47. Evald Mihkra 37.09,5

48. Katrine Glaaser 39.52,1

49. Rain Väljaots 47.31,0

50. Susanna Songisepp (emaga) 52.23,0

51.-52. Jüri Väljaots 53.02,0

51.-52. Tarvo Leesik 53.02,0

Ausambajooksu lõpetas esimesena Kaur Kivistik

Tütarlastest oli rajal kiireim Pille Riim

Projekti „AIP ja WiFi

alade arendamine Eesti

omavalitsustes”

Projekti „AIP ja WiFi alade arendamine

Eesti omavalitsustes” tulemusel

said Eesti omavalitsused 1,1 miljoni

krooni väärtuses uusi avalikke internetipunkte

ja WiFi levialasid.

Projekti tulemusena sai 21 omavalitsust

41 avaliku internetipunkti ja 19 avaliku

WiFi ala loomiseks või arendamiseks

52 lauaarvutit, 14 elektroonilist infokioskit

ja 19 WiFi seadet. Lisaks seadmete

ostule korraldati projekti raames avalike

internetipunktide töötajatele interneti ja

arvuti baaskoolitus ning omavalitsuste

infotehnoloogia spetsialistidele WiFi

seadme kasutamise koolitus. Rõngu

vallas said toetust Rõngu raamatukogu

AIP ja WiFi ala, Rõngu hooldusravikeskuse

AIP ja WiFi ala, Rõngu rahvamaja

AIP ja WiFi ala ja Valguta seltsimaja

AIP.

Projekti algatas Eesti Maaomavalitsuste

Liit ning seda rahastasid 85 % ulatuses

Norra ja EMP Finantsmehhanismide

toetusskeemist ning 15 % ulatuses pro-

jektis osalenud omavalitsused kogumaksumusega

1,11 miljonit krooni. Projekti

tegevused toimusid ajavahemikus

2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta

maini.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu initsiatiivi

peaeesmärgiks oli parandada kodanike

ligipääsu erinevatele e-teenustele, eriti

neile, mis vajavad identifi tseerimist IDkaardi

kaudu ning seeläbi tõsta kohalike

omavalitsuste ja riigiasutuste pakutavate

avalike teenuste kvaliteeti.

Lisainformatsioon

Ott Kasuri, Eesti Maaomavalitsuste Liidu

tegevdirektor, tel 615 0360

Jaan Lõõnik, Eesti Maaomavalitsuste Liit,

projektijuht, tel 516 1054

PEREARSTI TÖÖKORRALDUSEST

Igal inimesel on olemas perearst, kelle

ta on valinud ise või kes on talle määratud

maavanema poolt. Kui inimesel on

tervisega probleeme, siis tuleb tal esmalt

pöördudagi perearsti poole. Kuna

perearst ja -õde on inimese esimesteks

abistajateks tervisemuredes, siis alljärgnevalt

tutvustame lühidalt nende töökorraldust.

Üldarstiabi korraldamisel lähtub perearst

sotsiaalministri määrusest „Perearsti ja

temaga koos töötavate tervishoiutöötajate

tööjuhend“ ja Haigekassaga sõlmitud

„Üldarstiabi lepingus” sätestatust,

millele vastavalt peavad olema tagatud

järgmised nõuded:

* Perearsti tegevuskoht peab olema

avatud ja patsientide vastuvõtule registreerumine

tagatud tööpäeviti vähemalt

8 tundi päevas.

* Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt

20 tundi nädalas (5 tööpäeval nädalas

vähemalt 4 tundi päevas) ajavahemikus

8.00-18.00. Vähemalt üks vastuvõtt

nädalas peab toimuma õhtusel

ajal - kuni kella 18.00. Eelmainitud 20-

le vastuvõtutunnile peavad lisanduma

vastuvõtuajad 0-st kuni 18-aastaste

laste ennetavateks tervisekontrollideks,

patsientide seisundist tulenevalt

aeg koduvisiitideks ning patsientide sidevahendite

teel nõustamiseks.

* Ravikindlustuse seadusele vastavalt

on koduvisiidil perearstil õigus nõuda

visiiditasu kuni 50 krooni ühe kodukülastuse

kohta. Visiiditasust on vabastatud

alla 2-aastased lapsed ja rasedad

12-ndast rasedusnädalast alates.

* Pereõe iseseisev patsientide vastuvõtuaeg

peab olema vähemalt 15 tundi

nädalas.

* Ägeda tervisehäirega patsient peab

pääsema vastuvõtule pöördumise

päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva

jooksul. Nendest tähtaegadest kinnipidamiseks

peab perearst vajadusel

pikendama oma vastuvõtuaega.

Patsiendid, kes soovivad tervishoiuteenuse

osutamisega mitte seotud tervise-

5


6

Mis on hooldusravi?

Hooldusravi on õendus-hooldusteenus,

mille eesmärgiks on saavutada patsiendi

parim võimalik toimetulek igapäevase

eluga.

Inimeste hooldamisega tegelevad nii

tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem.

Haigekassa maksab hooldusravi eest,

mida osutatakse meditsiinilisel näidustusel.

Seda teenust osutavad erinevad

tervishoiuteenuste osutajad. Hooldusravi

ei ole sama, mis hooldekodu- ja

hoolekandeteenused, kuid neil on siiski

kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes

elavatel inimestel terviseprobleeme.

Hooldusravi osutatakse nii statsionaarselt

(haiglas) kui ambulatoorselt (koduõendus,

vähihaigete kodune toetusravi).

Hooldusravile suunab arst saatekirjaga.

Kes vajavad statsionaarset hooldusravi?

Hooldusravi vajavad sageli eakad ja mitmete

krooniliste haigustega patsiendid,

kes ise ei tule oma haigusseisundi tõttu

iseseisvalt toime ning vajavad pidevalt

meditsiiniõe abi. Hooldusravi on sageli

näidustatud peale aktiivravi ja vahel ennetab

haiglasse sattumist.

Kes maksab hooldusravi eest?

Statsionaarse ehk haigla hooldusravi

eest maksab haigekassa 85% ja inimene

ise 15% . See tähendab, et haigekassa

maksab ühe päeva eest haiglale ligikaudu

538 krooni, kuus on see umbes

16 140 krooni. Inimene ise maksab ühe

päeva eest ligikaudu 95 krooni, kuus on

see umbes 2 850 krooni. Lisaks, sarnatõendeid,

näiteks mootorsõidukijuhi või

relvaloa saamiseks, minekul lastelaagrisse

jne, peavad vastuvõtule pääsema

15 päeva jooksul.

Täpsustatud on ka perearsti informeerimise

kohustust. Perearsti tegevuskohas

ja veebilehe olemasolul ka seal peab

olema teave lahtioleku- ja vastuvõtuaegade

ning sidevahendite (telefon, e-posti

aadress) andmete kohta. Samuti peab

patsiendile nähtaval olema teave, kuhu

ja kelle poole ta saab pöörduda arstiabi

või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool

perearsti vastuvõtuaega (perearsti

nõuandetelefon 1220). Tegevuskohas

peab olema ka teave Terviseameti ja

Haigekassa kontaktandmetega.

Oma ajutise äraoleku ajaks peab arst

korraldama asendusarsti.

Vastavalt „Tervishoiuteenuste korraldamise

seadusele” teostavad järelevalvet

maakonnas perearsti nimistu alusel

tegutsevate perearstide tegevuse üle

maavanem ja Terviseameti selleks volitatud

ametnikud.

Sirje Saarma

Haigekassa Tartu osakonna usaldusarst

KUI INIMENE VAJAB

HOOLDUSRAVI

selt eriarstiabile, tasub inimene voodipäevatasu

25 krooni päevas, ning seda

tohib raviasutus võtta esimese kümne

ravipäeva eest ehk maksimaalselt 250

krooni ühe haiglasoleku korra kohta.

Statsionaarse hooldusravi kõrval pakutakse

ka ambulatoorset hooldusravi

ehk kodust õendusabi. See on inimesele

mugavam, sest ta saab meditsiiniõe

abi oma kodus. Ka rahaliselt on see nii

ühiskonnale kui ka inimesele ja tema

omastele odavam. Ambulatoorne hooldusravi

on patsiendile tasuta, selle eest

maksab haigekassa.

Kust täpsemat infot saab?

Nõu saamiseks tuleb pöörduda oma raviarsti

poole.

Svetlana Zamkovaja

Eesti Haigekassa Tartu osakond

Ravikindlustushüvitiste büroo juhataja

EMADEPÄEV PIHLAKOBARAS

Mul sinuga, ema, nii hea olla siin.

On õnn, et just meid saatus kokku on

viind’

3.-7. maini oli lasteaiamaja täis siginatsaginat

eks valmistuti ju emadepäevaks.

Tänavu valmistasid mudilased

emadele rõõmu oma rühmades.

Meie kõige pisemad – Liblikad, olid usinasti

selgeks õppinud mitmed laulud,

Pihlapiiga 2010

luuletused ja tantsud, kuid oh häda...

emmede süles olid laulusalmid ja luuleread

kusagile oma teed rännanud. Mis

saabki aga olla parem, kui istuda rahus

oma ema süles ja tunda tema pehmeid,

sooje käsi paitamas väikest peakest.

Kingituseks ulatati emadele lillekorvid

ja enne kojuminekut valmistasid lapsed

koos emadega küpsisetordi, et jätkata

koduski peomeeleoluga.

Pääsupoegade luuletustest ja lauludest

jäi kõlama tõsiasi, et eks vajab ju laps

kõige enam kodusoojust, mille loojateks

oleme meie ise – emad, isad. Kontserdile

lisasid mehist värvi üllatuskülalised –

isad, kes laulsid kitarrimängu saatel. Kitarrihelid,

lastepillid, isade-laste kaunid

lauluhääled ja laste valmistatud ketid

– selline kingitus ulatati kallitele emadele.

Pidu jätkus tervislikkusest pakatavas

peolauas.

Mesilinnudki esitasid emadele kingituseks

vahvaid laule ja luuletusi emadest

ja lastest: siililastel on siiliema ja

kiisulastel kiisuema... igaühel on oma

ema, kõige kaunim ja parem, ning tema

juures on alati hea olla. Emadele kingituseks

olid lapsed valmistanud salvrätihoidjad,

koos mängiti ringmänge ja

maiustati peolauas.

Lepatriinude emadepäev oli tänavu

eriline. Nimelt Pihlakobaras traditsiooniks

saanud Pihlapiiga valimine ühildati

emadepäeva kontserdiga, et ka emad

saaksid oma tütarde ootusärevusest ja

esinemisest osa. Pihlapiiga valimine kujuneski

emadepäeva kulminatsiooniks.

Pihlapiiga valitakse igal aastal kooliminevate

tüdrukute hulgast. Sel aastal

oli neid kaheksa. Tüdrukud võistlesid

tutvustusvoorus, teadmistevoorus ja talendivoorus.

Pihlapiiga 2010 tiitli sai Liana. Tema

julge ja pingevaba esinemine võlus nii

žürii kui ka publiku südamed. Žürii liikmeteks

olid nende laste emad, kes sel

aastal kooli ei lähe. Liana sai ka publiku

lemmiku tiitli. Eriti vahva oli Liana talendivoorus,

kus ta esitas Kihnu Virve laulu

„Vesiroosid”. Ka kõik teised tüdrukud

said tiitlid: kõige vaimukam – Regiina,

kõige stiilsem – Eliisa-Johanna, kõige

omapärasem Laura, kõige julgem –

Kati, kõige teadlikum – Eneliis, superlugeja

– Lenne.

Usume, et kõik emad läksid emadepäeva

pidudelt koos oma lastega koju

eriliselt sooja tundega südames.

Käthlin Naarisma

Rõngu Lasteaed Pihlakobar, muusikaõpetaja

LIIKLUSKASVATUS RÕNGU

LASTEAIAS PIHLAKOBAR

Lastele liikluse õpetamise planeerimisega

tegime algust kevadel, kui kirjutasime

õpetaja Virvega projekti Lõuna

Regionaalsele Maanteeametile. Projekt

„Lasteaialaps ohutult liiklusesse” sai

rahastuse ja algas liiklusvaiba kujundamine

koos liiklusmärkide õppimisega.

Vaibale suurusega 3x4 meetrit kujundasime

Rõngu risttee koos jalakäijate ülekäiguradadega.

Liiklusmärkidele meisterdasid

alused 7. klassi poisid õpetaja

Ilvese juhendamisel. Nüüd võis hakata

proovima vaibal liiklemist. Lapsed said

olla nii autojuhid kui ka jalakäijad. Tuli

õppida sõitu mänguautoga paremal

pool teed, tunda liiklusmärke ja lasta

vöötrajal jalakäijad läbi.

Liiklusteemaliseks perepäevaks 13.

mail ostis lasteaed lastele tõukerattad,

mida kasutasime liiklusmängude läbiviimisel.

Perepäeva juhatas sisse lõvi Leo,

kes kordas lastele vajalike liiklusmärkide

tähendust ja mängis mudilastega


liiklusvaibal. Päeva algus ja osa mänge

olid õues mängimiseks, kuid äike sundis

meid siseruumidesse. Lapsevanemad

kuulasid samal ajal liikluskasvatuse vanemspetsialisti

Kai Kuuspalu loengut

„Lapsega turvaliselt lasteaeda ja koju”.

Lapsed mängisid ja õppisid koos rühma

õpetajatega, kes aitasid kaasa päeva

õnnestumisele. Projekt lõpeb septembris

Maanteemuuseumi külastusega, kus

lapsed saavad proovida liiklusalaseid

teadmisi liikluslinnakus.

Mitme rühma õpetajate ühised tegemised

andsid meeldiva kogemuse. Tänan

Pääsupoegade, Mesilindude ja Lepatriinude

rühma õpetajaid ja õpetaja abisid.

Mesilindude rühma õpetaja Anne Ruubel

PROJEKT „VÄIKE LAPS

LIIKLUSES”

Liikluskasvatus on lasteasutuse õppening

kasvatustegevuse kohustuslik osa,

mille käigus lapsed omandavad üldised

teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks.

Lapse arendamine, õpetamine ja

kasvatamine toimub elu ja ümbritsevat

keskkonda käsitlevate teemade kaudu.

Liikluskasvatuse teemad on lõimitud

teiste tegevustega, millega aastaringselt

tegeldakse. Ohutu liiklemise õpetamise

oleme seadnud oma prioriteediks

ning lisanud nädalakavasse.

Koolis ja lasteaias on kasutusel Maanteeameti

poolt välja antud materjalid.

Kool on õpilasi ette valmistanud jalgratturi

eksamisõiduks (algul üle aasta,

viimasel ajal igal aastal). Kaks aastat

on kasutusel rada jalgratturi eksamisõiduks

(eelnev projekt „Teeme ise vigursõiduraja

elemendid”).

Lasteaias tegeleme liikluskasvatusega

aktiivselt. Oleme koostanud projekte,

mis toetavad meie tegevusi. Tänavu

koostasin projekti „Väike laps liikluses“

ja taotlesin Lõuna Regionaalselt Maanteeametilt

selle rahastamist, mis ka

õnnestus. Omaosalusega toetab meid

Rõngu vald. Saame tänu projektile osaleda

koolitustel ja osta lapsele vajaliku

turvavarustuse. Ostame erivajadustega

lastele jalgrattad, mida hiljem saavad

kasutada ka teised lapsed, kui eemaldada

tugirattad. Erivajadustega laste liikumise

tahame muuta lihtsamaks ja kergendada

nende õppekäikudel osalemist

just jalgrattaga sõites, sest õpetajate ja

tugiisiku abiga on see võimalik. Maanteel

liikumiseks kasutame turvaveste ja

õppetegevustes on olemas liiklusmärgid

ja -vaip, millel saab õppida turvalist liiklemist.

Oleme õpitut kasutanud praktilistes

tegevustes ja mängudes. Kevadel

on õpitud jalgrattaga sõitma ja kasutama

selleks turvavarustust.

Projekti rahaga läheme Lõunakeskusse

Jukukeskuse lastelinnakusse autodega

sõitma ja kinnistame õpitut. Samal

käigul õpime, kuidas käituda bussis,

kuidas ületada teed peale bussist väljumist.

Paljud lapsed käivad lasteaeda

koos alaealiste saatjatega ja nendele on

oluline seda teada. Kergliiklusteed oleme

kasutanud õuesõppe tegevusteks.

Lasteaialapsed ja õpetajad kasutavad

õppekäikudel helkurveste, stopp-ketast,

hüppa-kindaid. Koostöös kooliga oleme

korraldanud liiklushommiku ja -mänge,

situatsiooni- ning rollimänge. Suuremad

lapsed külastavad oma teadmiste kinnistamiseks

Maanteemuuseumi, käivad

jalgrattamatkal. Lasteaialapsed õpivad

jalgrattasõitu hoovialal. Koostöös lapsevanematega

korraldame igal aastal jalgrattapäeva,

kus lapsed tunnevad rõõmu

kergliiklusteel sõitmisest.

Koostöös politseiga on igal aastal liiklustund-viktoriin

ja maantee äärde tehakse

teeületust hoiatav märgistus.

Õues on meil suur mänguauto, millega

saab muuta õppetegevused põnevaks,

kasutada liiklusmärke, oma fantaasiat

ja õpitut. Liiklushommikul said lapsed

ise olla autojuhid ja pidid andma teed

jalakäijatele, kelleks olid lasteaialapsed

koos õpetajatega, kes olid liikluse reguleerijad.

Juhtus ka „avarii” ja lastel oli

vaja kutsuda hädaabi. Lapsed said hakkama,

kuid oli vaja juhendada ja meelde

tuletada tunnis õpitut. Üks õpetaja on

saanud koolitust lasteaialaste rühmaga

liiklemisel tänaval, kuid enamusel õpetajatest

see kogemus puudub. Teeme

koostööd Rõngu Lasteaia õpetajatega

ja läheme ka õppima lasterühmaga liiklemist

tänaval, mille tellisin korraldajalt –

ohutu sõidu kool OÜ-lt Autosõit. Seal on

õpetajal võimalus olla liikluse reguleerija

tänaval ja kuulata ka teoorialoengut.

Selle koolitusega taotleme teadmiste

kinnistamist praktikas, laste, õpetajate,

õpetajaabi ja tugiisiku teadmiste testimist

ja turvalisuse silmaspidamist.

Sügisel teeme koos politseiga helkuri

kasutamise praktilist õppust pimedal

ajal.

Nii nagu igasugune kasvatus, peab ka

liikluskasvatus algama varakult. Esimesed

õpetajad ja eeskuju andjad on

vanemad. Kuna enamuse päevast veedavad

lapsed kas lasteaias või koolis,

siis paraku oleme meie samuti kaasa

aitamas ja abistamas lapse liiklusteadmiste

kujundamisel. Turvalist liiklemist

kõigile!

Projekti kirjutaja Valguta lasteaia õpetaja

Heli Akkermann

AUSTATUD VALLA NOORED!

Muutkem ise oma koduvald elamisväärsemaks

– see on teie võimalus!

Vahel jõuab meieni teadmine sellest, et

muutusteks saame ise palju ära teha,

alles kriitilises olukorras. Siis, kui kraanist

ei tule enam sooja vett, õpilastel

puudub koolimaja, igavus on tappev ja

valda valitakse juhtima jälle samad inimesed,

tuleb ise midagi ette võtta! Tunne

rõõmu, sest sinu võimuses on maailma

parandada!

Öeldakse, et kõik algab inimesest endast.

Seega oleks tark alustada sellest,

milleni küündid. Vabariigi põhiseaduse

muutmise asemel võiks hoopiski alustada

mõnest kohalikust valla eelnõust.

Kuidas aga Sina, Rõngu valla noor,

saaksid oma kodukoha jaoks midagi

REAALSELT ära teha? NÜÜD ON Sinu

võimalus. SA Domus Dorpatensisel on

käimas kodanikuühiskonna arendamise

projekt, mille käigus luuakse viide Tartumaa

valda noortevolikogu, ka Rõngu

vald on üks neist. Selleks, et noortevolikogu

saaks aga seista noorte õiguste

eest oma vallas, on vaja ka inimesi, kes

oleksid valmis seda tegema! Ühenduses

peitub jõud ja kaks pead on ikka kaks

pead! Kuuludes ühte organisatsiooni,

võid avastada, et Sinu selja taga seisab

kas kolm või koguni kolm tuhat noort,

kes on valmis Sinuga ühiste eesmärkide

nimel võitlema. Tuleb vaid korraks

oma ninaesisest kaugemale vaadata ja

mõelda, mida saad Sina teha, et muutusi

kaasa tuua ja kas Sa saad sellega

hakkama üksi või on mõistlik leida endale

mõttekaaslasi ja toetajaid. Väike

heategu igas päevas või järjekindel töö

üllaste eesmärkide nimel – mõlemad

muudavad maailma! Noortevolikogu

ülesandeks on osaleda aktiivselt kodukoha

elu arendamisel, volikogu istungitel,

komisjonide töös ning esindada oma

piirkonna noorte huve ning loomulikult

hoolitseda ka noorte vaba aja kasuliku

sisustamise eest. Kui Sul on idee, mida

võiks vallas teha, et noorte eluolu parandada,

soov ennast arendada erinevate

koolituste, projekti kirjutamise või

ürituse korraldamise näol, siis kirjuta

meile aadressil rongu.nv@gmail.com

või liitu Orkutis meie kommuuniga ning

osale meie koosolekul. Kuna Rõngu

Noortevolikogu on alles lapsekingades,

siis ootame kõiki noori vanuses 14-26,

kes vähegi asjast huvitatud.

Pea meeles, Sa oled vaid korra elus

noor, seega ära jäta kasutamata võimalust

teiste ja enda jaoks midagi ära teha,

ole ettevõtlik – Noortevolikogu on pagas

kogu eluks.

Kristel Laurits

Rõngu valla Noortevolikogu mentor

kristel.tmnk@gmail.com, tel 5676 8588

EMAKEELEST JA LUULEST

RÕNGU KOOLIS

Aasta 2010 on kuulutatud lugemisaastaks.

Kuidas on läinud II poolaasta meie

tublidel emakeele- ja kirjandusehuvilistel?

Ka Rõngu koolis sidusime emakeelepäeva

üritused lugemise ja raamatutega,

alustades viktoriiniga. Uurisime, kas

õpilased teavad, et lugemisaasta toimub

esimest korda, et selle vapiloomaks on

7


8

kass Kiizu Miizu, et Rõngu raamatukogu

saab sel aastal 120-aastaseks, et esimese

eestikeelse osaliselt säilinud trükise

ilmumisest möödub 475 aastat ja palju

muudki. Vastuseid nuputasid 5.-12. klassi

3-liikmelised võistkonnad. Punktiarvestus

tõi nooremas vanusegrupis võidu 7.b

klassile – Kelli Uibo, Martin Viksi, Kaarel

Viljaste. Vanemate õpilaste hulgas võitis

12. klassi võistkond – Aimar Uibo, Krister

Kõks ja Sander Pungas.

Ka etluskonkurss on õpilaste seas jätkuvalt

populaarne. Juba varakult uuritakse,

kas see ikka toimub ja mida võiks ette

valmistada. Sel aastal oli osavõtjaid 30

ning esitusele tulid värsid, mis raamatute

või lugemisega seotud. Etlejaid hinnanud

žürii (raamatukogu juhataja Laine Meos,

direktor Ene Paks, huvijuht Eha Päiviste,

12. kl õpilane Mirjam Pedaja) tegi järgmised

otsused.

1.-3. klassi tublimad: I koht - Christopher

Luht (2.b kl); II koht - Kaspar Klein (2.a kl);

III koht - Kärolin Kopp (2.b).

4.-6. klassi paremik: I koht - Tiina Laineste

(6. kl); II koht - Maria-Elisabeth Mihhin (5.

kl); III koht - Carmen Miks (6. kl).

7.-9. klassi esikolmik: I koht - Eliise Viilu

(9.b kl); II koht - Lee-Matleen Õunapuu

(9.b kl); III koht - Rene Paks (7.a kl).

10.-12. klassi järjestus: I koht - Paula Saaremäe

(11. kl); II koht - Marit Külv (10. kl);

III koht - Arno Aavik (11. kl).

Oli soe tunne näha lapsi-noori nautimas nii

luule kuulamist kui selle teisteni toomist.

Luule – see on ju kontsentratsioon tunnetest,

mõtetest, keele ilust ja rikkusest.

Eesti keelt ja etlemist armastavatele noortele

on õppeaasta jooksul ka maakonnas

pakutud võimalusi oma oskusi ja teadmisi

näidata. Meie õpilased on erakordselt tublisti

oma kooli esindanud. Maakondlikul

õigekirjaolümpiaadil jõudsid esikolmikusse

Therese Viitkar, Mirjam Pedaja, Diana

Arras ja Marit Külv. Juhan ja Jakob Liivi

luulekonkursil Alatskivil valiti vabariiklikku

vooru Tartumaad esindama Liis Mardi 11.

klassist. Tänasime Rõngu kooli esindajaid

III veerandi viimasel päeval väikese vastuvõtuga.

Tartu maavanem Esta Tamm

kutsus 20. mail pidulikule vastuvõtule

olümpiaadide võitjad, Rõngu Keskkoolist

said kutse lausa kolm väga head emakeeletundjat:

Kristi Laane (7. klass), Therese

Viitkar (9. klass) ja Marit Külv (10. klass).

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva deviis

on tänavu „Raamat ootab sind, leia ta

üles!” Mõnusaid lugemiselamusi soovime

kõigile rõngulastele!

Rõngu kooli emakeeleõpetajad

GLOBE TEATAB:

Aprillikuu keskmine õhutemperatuur oli 6,7° ja sademete hulk 23 mm.

Viimane lumi sulas lõplikult aprilli esimese dekaadi jooksul ka varjulistes

põhjapoolsetel künkanõlvadel. Päikselisi päevi oli küllalti palju. Täispilves

päevi oli 11, ülejäänud päevad olid vähese või muutliku pilvisusega.

See aprill oli natuke soojem paljuaastasest keskmisest, kuid sademete

hulk oli veidi väiksem keskmisest. Kõige soojem oli 30. aprill, mil õhutemperatuur

tõusis 18 kraadini.

MÕNINGAID MÕTTEID KOOLI SOTSIAALPEDAGOO-

GI JA PSÜHHOLOOGI TÖÖST

Käesolev õppeaasta oli Rõngu

kooliperele parajaks proovikiviks.

Selle lõpus võis aga julgesti

öelda, et vaatamata eritingimustele

suudeti igati edukalt toime

tulla. Õppetöö toimumine kuues

kohas mõjutas ka kooli sotsiaalpedagoogi

ja psühholoogi töökorraldust.

Operatiivsust silmas

pidades tuli enamus vestlusi ja

nõustamisi korraldada kohapeal.

Kuna erinevates kohtades

puudus kindel eraldatud tööruum,

siis oli raske planeerida

ja teostada individuaalset nõustamistööd.

Teatud abi tekkinud

probleemide analüüsimise kiirendamiseks

oli tegevusanalüüsi

lehtede kasutusele võtmisest.

See võimaldas vahetult tekkinud

probleeme analüüsida ja leida

lahendusi ning planeerida uusi

tegevusi.

Kokkuvõtte koostasid globelased

Kõiki töövaldkondi, mis eeldavad

koolis sotsiaalpedagoogi või

psühholoogi abi, artiklile esitatud

mahulise piirangu tõttu analüüsida

pole võimalik, kuid peatuks

aastaid tagasi loodud ja pidevalt

täiustatud tugisüsteemil. Selle

süsteemi ülesanneteks seadsime:

1. Õpilastega enamesinevate

probleemide väljaselgitamine nii

õppetöös kui ka sotsiaalses

toimetulekus.

2. Juhtimispõhise tegevuse planeerimine

ja abi võimaldamine,

töö pidev analüüs ning kõigi osapoolte

teavitamine.

3. Probleemide lahendamine

kõigi poolte osavõtul.

4. Püsiva õpi- ja käitumisraskustega

õpilaste suunamine

pedagoogilis-psühholoogilisele

või meditsiinilistele uuringutele,

leidmaks lastele sobivaimat õpivormi või kooli.

Tugisüsteemi tööd organiseeris tugikomisjon. Eelnevalt

said sotsiaalpedagoog ja psühholoog info ja

abivajaduse otsuse klassijuhatajatelt või vanematelt.

Saadud info ja psühholoogi poolt korraldatud individuaalsete

uuringute põhjal koostati individuaalsed

vaatluskaardid ning suunati õpilane kooli tugikomisjoni.

Uute eksimuste korral suunati ta koos vanemaga

vestlusele kooli hoolekogusse. Nimetatud otsus eeldas

juba pidevat individuaalset suunavat ja analüüsivat

tegevust õpilasega.

Lõpetuseks võiks viimaste aastate kasvatustööst esile

tuua mõningaid tähelepanekuid. On loomulik, et koolieas,

vastavalt vanuse kasvule, toimub lastel pidev

iseseisvumisprotsess. Areneb eneseteadvus, kujunevad

objektiivsemad enesehinnangud. Kahjuks võib

üha rohkem märgata laste väärtushinnangutes nihet

õiguste ja kohustuste vahel. Õigusi teatakse hästi, aga

kohustused unustatakse kergesti. See on probleem,

mis tekitab lastel arusaamatusi, pingeid, isegi koolistressi,

sest tasakaalust on välja viidud ka väärtuste ja

vajaduste süsteem.

Soovime õpilastele ilusat suvepuhkust ja kohtumiseni

septembris. Täname vanemaid ja vanavanemaid

koostöö eest. Kõige tähtsam väärtuste kandja on

kodu. Aidaku teil lastega koosveedetud suvepuhkus

järgmiseks õppeaastaks jõudu koguda.

Rõngu Keskkooli sotsiaalpedagoog

A. Kommisaar, psühholoog E. Ratassepp

SÜDAMEGA JA SÜDAMETA

Oli 31. mai hilisõhtu. Toimetasin veel aias, kuid hakkas

juba hämarduma. Mööda tänavat tulid mulle täiesti

võõrad inimesed, noormees ja neiu. Vanuselt umbes

20-le lähenemas.

Noormees tuli aia taha, vabandas ja küsis mingit kasti

kassipoegadele. Neiu lisas, et nad leidsid kassipojad

metsast ja polnud südant neid sinna jätta. Nad hääletavat

Tartusse ja loodavad kassikesed kellelegi ära

anda. Kaks imeilusat umbes vaksapikkust valget sinisilmset

kassipojakest.

Noormees võttis ühe oma põuest ja teine oli neiul lihtsalt

pihkude vahel - siis pandi nad hellalt kasti, tänati

ja mindi edasi hääletama. Saatsin nad teele parimate

soovidega.

Olin mures, sest hämardudes võib-olla ei õnnestu


noortel enam autole saadagi. Õnneks

kuulsin aga hetke pärast auto pidurdamist

– nad said edasi. Headel inimestel

peabki kõik õnnestuma.

Mõtlen tihti neile kahele heasüdamlikule

noorele ja mõttes soovin neile kõike

kaunist ja head.

Mida aga soovida sellele, kes need kassikesed

metsa viis oma kohutavat lõppu

ootama? Kas sellel inimesel üldse ongi

südant või on tal südame asemel külm

kivi? Ma ei soovi talle midagi. Eks ta ise

vaadaku, kuidas oma kivistunud südamega

elus toime tuleb.

Erika Prants

SUPLEMISE VÕLU JA VALU

On kurb reaalsus, et igal aastal upub

Eestis üle 60 inimese. Täiskasvanute

uppumise põhjuseks on liigne alkoholi

tarbimine, vähene ujumisoskus või

terviserike. Veeõnnetuste ohvriteks on

saanud ka järelevalveta jäetud lapsed.

Inimesed upuvad sagedamini kohtades,

mis ei ole ujumiseks sobivad ega turvalised

ning nendesse paikadesse abi

jõudmine võtab ka rohkem aega. Traagiliste

tagajärgedega õnnetusi toovad

kaasa ka paadisõidureeglite rikkumised.

Kõige selle taga on inimeste teadmatus

veega seotud ohtude suhtes.

Suvi on saabumas, ilmad lähevad järjest

soojemaks ja ahvatlev on aega veeta

jahutava veekogu ääres. Enne supluskoha

valimist tuleks endale selgeks

teha, mille poolest erineb järelevalveta

looduslik veekogu avalikust rannast.

Turvalisuse tagamiseks peab arvestama,

et loodusliku veekogu nähtamatuteks

ohtudeks on vee all lebavad esemed.

Põhjast võib leida kände, kive või

prügi, mille vastu põrgates võib ennast

vigastada. Looduslike veekogude põhja

reljeef ja pinnas on ebaühtlased ning ei

ole just mõnus läbi muda ujuma koperdada.

Samuti võib uppumisohtu sattuda

veekogus, kus läheb väga järsult sügavaks.

Ohutuks ujumiseks ja mõnusaks aja

veetmiseks on sobivam minna avalikku

randa. Paljud omavalitsused hoolitsevad

avalike ujumiskohtade eest, et

tagada randades turvalisem olemine.

Paljudes sellistes randades tegutseb

rannavalve, kes märkab hätta sattunut

kohe ja abi on käepärast.

Kenad veekoguäärsed paigad on eelistatud

kohaks, kus puhata ja lõõgastuda

ning sõpradega aega veeta. Kahjuks

kuulub lõõgastumise juurde sageli ka alkoholi

tarbimine. Ent napsitamine ja ujumine

ei sobi kokku - seda näitab ka tõik,

et paljude meesterahvaste uppumine on

seotud vägijoogiga. Alkoholist „julgust

saanud“ inimene hindab oma võimeid

üle, riskib rohkem ning kipub kaaslaste

LUSTLIK LASTEKAITSEPÄEV KOOPAARU TALU ÕUEL

1. juunil tähistati lastekaitsepäeva. Seda

toredat traditsiooni on Rõngu vallas elus

hoidnud Tilga küla. Selgi aastal toimus

Koopaaru taluõuel Koopaaru keksukas.

Päevaprogramm oli tihe. Kohe päeva

alguses oli lastel

võimalus

hüpata suurel

laeva meenutaval

batuudil.

Valmis ka küpsistest

Rõngu

valla rekordtort,

pikkuseks

6,7 meetrit.

Lastele pakkusid

rõõmu kaks

imearmsat

poni, kes kõigi

laste tähelepanu

köitsid.

Lapsed hak-

ees ujumisoskusega hooplema. Ohtlik

on ka nõrk joove või järelnähud, sest

sellises olekus inimene väsib kiiresti.

Kui lubate sõbral napsise peaga ujuma

minna, võib see väga kurvalt lõppeda,

sest purjuspäi ujumine on eluohtlik.

Lapsevanemad, teadke vee ääres alati,

kus on teie laps ning ohutuse tagamiseks

tasub ujuma minna üheskoos. Vähese

ujumisoskuse kõrval suurendab

vees hätta sattumise ohtu see, et lastele

meeldib mängida uppunut, kaaslast vee

alla suruda või võistelda vee all hinge

kinni hoidmises. Ennekõike vastutavad

täiskasvanud laste ohutuse eest ja nende

kohus on selgitada turvalise suplemise

reegleid. Kui juhtub õnnetus, võib

olla juba hilja, sest abi kohale jõudmine

võtab aega.

Juhtub ka õnnetusi, mis on seotud paatide

või muu aluse vale kasutamise ja

ohutusnõuete eiramisega. Õnnetused

paadisõidul tekivad sageli oskamatusest

või hooletusest. Enamasti põhjustab õnnetusi

paatide ülekoormamine, sõiduks

kõlbmatute paatide kasutamine, paadisõit

alkoholijoobes või kogenematus

paadi juhtimisel. Mõned nädalad tagasi,

tulles väljakutselt inimohvriga lõppenud

veeõnnetusele, sõitsime paadiga tagasi

sildumiskoha suunas. Meile liikus vastu

kolm-neli paati ja panin tähele, et ühelgi

reisijal ei olnud päästevesti seljas. Tuleb

meeles pidada, et päästevest on paadisõitja

„turvavöö“ ja tagab õnnetusse sattudes

ellujäämise.

Viimaks tahan öelda, et me ei ela selleks,

et oma tegevuse või tegevusetusega

põhjustaksime õnnetuse, mille

tagajärjel keegi kaotab elu või tervise.

Veekogu ääres arvestage ohtudega ja

olge tähelepanelikud. Veeohutuse nõuandeid

leiate ka kodulehelt www.veeohutus.ee

Mart Vare

Lõuna-Eesti Päästekeskus

Tõrvandi komando päästja-tuuker

kasid ponisid

kohe söötma.

Poiste ja ka sõjaväe vastu huvi tundvate

tüdrukute jaoks oli kohale tulnud Kaitseliit.

Huvilistele näidati sõduri varustust.

Külas käis ka politsei, kes rääkis lastele,

kuidas saada jalgrattalubasid ning kuidas

jalgrattaga sõites alati terveks jääda.

Lisaks jagas politsei lastele komme

ja helkureid, sest ega sügiski mägede

taga ole. Päeva tippsündmus oli laste

jaoks tuletõrjeauto saabumine, sest

algamas oli vahupidu. Hoolimata veidi

sombusest ilmast, olid lapsed nagu

naelutatud tuletõrjeautost väljuva joa

alla. Huvilistel oli võimalus sõita ATVdega.

Lisaks korraldati lastele toredaid

võistlusmänge, näiteks vägikaikavedu

ja keksukat.

Päev lõppes logovõistluse võitja väljaselgitamisega.

Kõik tööd olid kaunid,

aga võitjaks osutus Pätrik Randver.

Lastekaitsepäeva võib lugeda kordaläinuks.

Suure töö tegi ära mittetulundusühing

Monarata eesotsas Kristina Ruderiga,

keda abistas Rõngu rahvamaja.

Tänu kõigile, kes päeva korraldamisele

kaasa aitasid!

Mari-Liis Vanaisak

TEADE!

Seoses alanud suvise puhkuste ajaga pakume võimalust tuua eakaid, kes vajavad pidevat

hoolt ja tähelepanu, Rõngu Hooldusravikeskusesse ka lühiajalisele hooldusteenusele.

Meie hoole all saavad eakad oma ravimid vastavalt ettenähtud raviskeemile,

korrapäraselt süüa ja viibida värskes õhus. Täpsem informatsioon telefonil

5302 7999 Margit Rechlin.

9


10

MAIE LOOT – 45 AASTAT TÖÖPOSTIL

Koruste raamatukogu kauaaegsel juhatajal Maie Loodil täitub

suvel 45. tööaasta.

Maie alustas oma kooliteed kodukohas – Koruste algkoolis, ja

jätkas Valguta koolis. 1965. aastal lõpetas ta Elva keskkooli.

Töötee on olnud lihtne ja selge – alates 1965. aasta juunikuust

kuni tänaseni on Maie Loot juhatanud Koruste raamatukogu.

Kuigi hubase ja koduse raamatukogu ruumid on võrdlemisi

väikesed, on juhataja Maie korraldanud arvukalt kohtumisi

kirjanikega ja läbi aastate hulgaliselt raamatutega seotud üritusi

lastele ja täiskasvanutele. Ta on ka muusikahuviline, loomulikult

kuulub hobide hulka lugemine, talle meeldib ristsõnu

lahendada. Tunneb hästi külakogukonda ja selle elu. Peres

SWEDBANKI PANGABUSSI KÜLASTAJATE ARV ON KÜMNEKORDISTUNUD

Kui Swedbanki pangabuss neli aasta tagasi

pinguid

Eestimaa teedel sõitma hakkas, külas-

• Sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepin-

tas seda keskeltläbi 1500 inimest aastas. guid

Eelmise aasta algusest tiirutab ringi koguni • Kontoinfo saamine (kontojääk, tekaks

bussi ning külastajate arv on tõusnud

hingu koopia, konto väljavõte, volitus

konto kasutamiseks)

üle 15 000. Nädalas jõuab pangateenus

• Kontol oleva valuuta konverteerimine

bussi kaudu pea 350 inimeseni üle Eesti. (NB! valuutavahetus sularahas ei toimu)

Lõuna Eestis sõitval pangabussil on 9

marsruuti ja 31 peatuskohta.

• Väikelaenu, õppelaenu ja arveldus-

Oma olemuselt on pangabuss liikuv pangakontor,

krediidi taotlemine

mis sõidab nende inimeste • Kohustusliku kogumispensioniga liitu-

lähedale, kes muidu pangakontorist või mine

-automaadist kaugel elavad. Pangabussis • Saada infot seoses eurole üleminekukehtib

kõigi teenuste osas Swedbanki tavahinnakiri.

Tähtsamatest teenustest on pangabussis

võimalik teha järgnevat:

• Küsida nõu tellerilt kõikide pangateenuste

kohta

• Tellida või kätte saada pangakaarti

• Automaatide kaudu oma kontole sularaha

panna või seda välja võtta

• Teha makseid ja kasutada internetipanka

• Sõlmida otse- või püsikorralduse le-

EESTI LOOMAKAITSE SELTSI PROJEKT

15.01.2010 esitas Eesti Loomakaitse Selts Avatud Eesti Fondi

kriisiprogrammi projekti „Majandusraskustes Tartumaa perekondade

abistamine läbi nende lemmikloomade olukorra parandamise”.

23.02.2010 saabus vooru korraldajatelt vastus, et ELS

on otsustatud seda toetada. Projekt seisneb Tartu maakonnas

ja Tartu linnas majanduslikes raskustes olevate lemmikloomi

omavate perede toetamises läbi nende lemmikloomade olukorra

parandamise, perekondade teadlikkuse tõstmises lemmikloomade

pidamisest ning üldise loomapidamiskultuuri parandamises.

Projekti viiakse läbi vahemikus 1.05 kuni 30.11.2010. Projekti

raames on võimalik lasta oma koeri/kasse

ja teisi lemmikloomi steriliseerida/kastreerida,

vaktsineerida, saada ajutist toiduabi,

samuti täiendada teadmisi ja omandada

oskusi lemmikloomade pidamiseks. Projekti

põhirõhk on suunatud lemmikloomade,

eriti koerte, steriliseerimisele ja kastreerimisele,

et aidata vältida soovimatuid

järglasi. Lisaks on võimalik taotleda abi

lemmikloomade vaktsineerimiseks, parasiiditõrjeks

ja teisteks veterinaarseteks

toiminguteks. Eesti Loomakaitse Seltsi

vabatahtlikud nõustavad kõiki valituks

osutuvaid perekondi lemmikloomapidamise

hea tava osas, samuti tutvustatakse

nii riiklikke kui ka kohalikke seadusakte.

Vajadusel on võimalik saada ühekordset

toiduabi.

Projektist osa võtta soovijad peavad täitma

kohustusliku ankeedi, mille leiate aadressilt:

http://www.loomakaitse.ee

Ankeet tuleb saata allkirjastatult hiljemalt

30.09.2010 ELS-i kontorisse aadressil Tulika

põik 4, 10613 Tallinn. Abi on võimalik

ga 2011. aasta jaanuaris

Bussi graafik on äärmiselt tihe – päevas

käiakse läbi kaks kuni kuus peatust,

alustatakse varahommikul ning garaaži

jõutakse reeglina hilisõhtul. Ka nädalavahetused

mööduvad töiselt, sest tihtipeale

on buss “külaline” erinevatel üritustel,

kus sularaha olemasolu on vajalik, kuid

puuduvad automaadid. Nii käiakse läbi

umbes 35 üritust aastas. Osa on võetud

nii kontsertidest, messidest kui laatadest

on üles kasvanud kolm last. Maie aitab aktiivselt kaasa

Koruste külaliikumisele ja on abiks külavanem Hinnar

Kommisaarele. Ta on saanud mitmeid diplomeid ja tänukirju

hea töö eest, viimase hiljuti külaliikumiselt Kodukant

Tartumaa aktiivse külaliikumise ühe eestvedajana.

Maie Loot on korraldanud Koruste kooli kokkutulekuid.

Eelmisel, 2009. aastal, hoolimata kehvast ilmast, oli eriti

arvukalt Koruste kooli vilistlasi kokku tulnud. Maiel on

alati oma kodukoht südames, sellepärast korraldabki

ta tihtipeale oma armsas väikeses raamatukogus jõulupidusid

ning muid meeldivaid ettevõtmisi. Maie peab

Koruste raamatukogu kroonikaraamatut, mida sirvides

saab meenutada endisi aegu ja korraldatud üritusi.

Soovime Sulle, Maie, jätkuvat töötahet ja jaksu!

Mari-Liis Vanaisak

– nt Otepää MK, Vastseliina laat, Tartu

hansapäevad ,Hauka laat Antslas, ökofestival

Põlvamaal, Paunvere väljanäitus,

maamess Tartus, Luige laat, Türi lillelaat,

Jäneda aia- ja lillepäevad, Grillfest, tantsu-

ja laulupidu jne.

Keerulistele aegadele vaatamata panustab

Swedbank pangabussi toimimisse, sest

see annab võimaluse tulla oma klientidele

lähemale. Selle aasta märtsikuust alates

sõidab just Lõuna-Eesti teedel täiesti uus

ja mugav buss.

Pangabussi täpsete teenuste nimekirja ja

sõidugraafiku leiate aadressilt www.swedbank.ee.

Pidevalt saab pangatehinguid

teha internetis ja automaatides ning ööpäev

läbi töötab infotelefon 6 310 310.

Rõngu peatuses (vallamaja juures) pangabuss

üle nädala teisipäeviti kell

09.00 -10.15

2010 teisel poolaastal järgmistel kuupäevadel:

8., 22. juuni, 6., 20. juuli, 3.,

17., 31. aug., 14., 28. sept., 12., 26. okt.,

9., 23. nov., 7., 21. dets.

saada alates 01.06.2010. Täpsustavate küsimuste ja probleemide

korral pöörduda projektijuht Maaja Mälli poole numbril 551

2725.

Eesti Loomakaitse Selts tegutseb 2000. aasta kevadest. ELS

on loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks

on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning

loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu

loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise ja inimeste

koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve

teel.

Tule võta tasuta

digiboks Elionist!

Kui täna näed vaid 3 telekanalit, siis is

Sinu mure lahendab Elioni digiTV!

Helista 165 või uuri

www.tv.elion.ee


Aita meil aidata loomi, anneta ELSi kontodele

Ühispangas 10002019856000 ja Swedbankis

221041248998 või helista telefonidele 900 7225

(25 krooni) ja 900 7200 (100 krooni).

POLITSEI TEATAB:

Maaja Mäll

Projektijuht, Eesti Loomakaitse Selts,

551 2725, info@loomakaitse.ee

Ajavahemikul 18.04 kuni 02.05.2010 on akna

avamise teel sisse murtud Rõngu vallas Uderna

külas asuvasse eramusse. Varastatud pliidiraud

koos pliidi plaadiga ja ahjuuks ning kuurist

varastatud vanametalli. Kahju 3000 krooni.

Ajavahemikul 27.05.2010 kella 12.00-st kuni

28.05.2010 kella 09.30-st on rippluku kinnitusaasade

läbilõikamise teel sisse murtud AS-le

Rõngu Aed kuuluvatesse kuuridesse. Varastatud

30 rulli okastraati, roostevabast terasest

piimajahutusvann ja roostevabast terasest veemahuti.

Ka on ära varastatud 5 ripplukku. Kahju

kokku 21 050 krooni.

Rõngu valla konstaablid A. Toode, P. Kotkas

XXXIX VÕRTSJÄRVE SUVEMÄNGUD

toimuvad 3. juulil 2010. a

Viljandimaal Suislepa külas.

Suvemängude programm

1. Kalapüük

2. Laste pendelteatejooks

3. Täiskasvanute pendelteatejooks

4. Kergejõustik

5. Naiste rannavõrkpall

6. Meeste võrkpall

7. Paariskanuusõit

8. Köievedu

9. Vallajuhtide mitmevõistlus

10. Tüdrukute rahvastepall

11. Poiste minijalgpall

12. Petanque

13. Mälumäng

14. Palkidest pargipinkide valmistamine

15. Valdade ühiskontsert

Ootame rohket osavõttu ja anda teada tel 509

6202.

Reakuulutused

Elektritööd, koduautomaatika, õhksoojuspumpade

müük ja paigaldus. Järelmaksuvõimalus.

Tel 520 8970.

***

Soodsalt paigaldan ripsmepikendusi.

Info tel 53 70 8228.

***

Müüa lõhutud küttepuid. Tel 509 3453.

***

Rõngus müüa 3-toaline keskküttega korter.

Info tel 53323514.

***

Teen klassikalist ja lõõgastavat massaaži

Rõngus. Info tel 5695 9181.

***

Korstnapühkimine ja pottsepatööd

Tel 539 29 445 www.tahmatont.ee

KONGUTA VALLA VI KÜLADEPÄEV

20. augustil ANNIKORU KÜLAS

Tule ja lusti koos teistega!

Päeva jooksul toimub palju erinevaid tegevusi nii

väikestele kui suurtele.

Traditsioonilised küladevahelised võistlused.

Erinevad töötoad

Päästeameti näitus ja võistlused

Kaitseliidu näitus ja võistlused

Omarahva laat

Rannavõrkpalli võistlused

Õhtul pidu ansambliga Lehmakommionud.

Selgitatakse välja Konguta valla aktiivseim küla ja

parim õllepruulija.

Infot toimuvast jagavad:

Merle Roomets 5690 3265

Meelis Külaots 525 9576

Müüa lõhutud küttepuid

(lepp 400 kr/rm,

kask 500 kr/rm).

Hind koos veoga,

koorem 6 rm.

Tel 5394 6271

Sanitaartehnilised tööd,

boilerite puhastus,

kodumasinate remont.

Info tel 56 693 722, e-mail:

ovo.holtsmeier@mail.ee

FIE Ovo Holtsmeier

TEADE!

Rõngu valla sotsiaalteenistus

jagab puudustkannatavatele

isikutele Euroopa Liidu abina

saabunud makarone.

Informatsioon 731 4484,

513 9352

TÄNUAVALDUS!

Hariduskomisjon tänab kõiki aktiivseid

koduvalla inimesi, kes

osalesid tänavusel kodukandipäeval

nii tegijatena kui pealtvaatajatena…

Meie kodukant

on meie enda nägu,

meie enda mõtted,

meie enda tegu.

Meie kodukant

on meie enda elu,

meie enda rõõm

ja meie enda valu...

Meie kodukant

on meie endi kätes!

Hoidkem rahvas ühte

kodukandi mõttes.

(Kristina Ruder)

11

RAAMATUKOGUDE TÖÖAEG

SUVEKUUDEL

Rõngu raamatukogu juunis-juulis

avatud:

E 9.00-16.00

T 9.00-18.00

R 12.00-18.00

Raamatukogus suve lõpuni üleval

näitus kohaliku kunstiringi töödest.

Koruste raamatukogu juunis suletud,

juulis avatud L 9.00-16.00

Teedla raamatukogu juulis suletud.

Valguta raamatukogu juunis avatud

T 10.00-17.00, juulis suletud.

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Rõngu vallamaja juures peatub pangabuss

üle nädala teisipäeviti kell 9.00–10.15

(II ja III kvartalis: 25. mai, 8. ja 22. juuni, 6. ja 20. juuli,

3., 17. ja 31. august, 14. ja 28. september)

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole

sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid.

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee. Küsige lisa 6 310 310


12

JUUNIKUU SUDOKU

5

JUULIKUU

SÜNNIPÄEVALAPSED

3 8 2 7 9

9 2 1 3 6 8

8 5

6 4 5 9 1

Koostaja Kunnar Lätti

5 3

1 3 9 4 7 6

8 7 9 3 1

Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel

on ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita

numbritega 1-9 nii, et üheski reas, veerus ega tumedama

joonega piiratud ruudus poleks korduvaid numbreid.

Vastus peitub hallides ruutudes.

MAIKUU SUDOKU LAHENDUS – 94394

Erilised tooted ja teenused

Rein Sikk Eesti Päevalehest palub vihjeid meie piirkonna erilistele väiketootjatele

ja toodetele ja enneolematutele teenustele, et näidata suve

jooksul Eesti Päevalehes meie inimeste innovatiivsust, mõtte-erksust ka

raskel ajal, tahtmist oma väike-ettevõtlusega raskustest läbi murda.

Kontakt: Rein Sikk, 501 2487

TOIVO

MATIKAINEN

25.01.1953 – 08.05.2010

Teedla küla

STEN MARKUS AAN

22.03.2010 – 09.05.2010

Raigaste küla

AARE ROHTMETS

10.05.1953 – 12.05.2010

Koruste küla

HELVI PEDAJA

21.04.1933 – 17.05.2010

Lapetukme küla

Haldag UÜ müüb:

1 8

IVAN HRENOV

15.12.1929 – 18.05.2010

Teedla küla

ERICH KIKERPILL

10.04.1926 – 28.05.2010

Rannaküla küla

ARNE KOPLI

23.05.1955 – 30.05.2010

Käärdi alevik

OLGA KESKÜLL

19.08.1913 – 07.06.2010

Kirepi küla

KIRSTUDE JA

MATUSETARVETE

MÜÜK

süle- ja lauaarvuteid,

nende komponente teleried,

digibox’e, internetiseadmeid

jpm.

WWW.PUUSARGID.EE

WWW.HALDAG.COM

Helistada ette

SEB järelmaksuvõimalus

tel 55 68 3531,

Samas internetipaigaldus,

58 05 5488

wifi seadme rent, Melior-M arvutite OÜ

remont ja hooldus.

info@meliorm.eu OÜ Puusärgid

Info: 5535498, http://www.meliorm.eu

56670269 Jaama 56c Tartu

hallar@haldag.com; tel 5053470

TEADE!

Endine Rõngu monumendi

komitee kutsub kõiki inimesi

meelde tuletama, kuidas vabadussamba

taastamine alguse

sai. Igasugune mälestus

on teretulnud ja materjale ootab

Jüri Orupõld jyri.orupold@

gmail.com ja/või telefonil 5395

1730 kohe peale jaanipäeva.

Jüri Orupõld

KUHU MINNA,

MIDA TEHA

3. juulil 2010

XXXIX Võrtsjärve suvemängud

Viljandimaal Suislepa külas.

9.07.2010 kell 20.00

Tantsuõhtu Uderna mõisas

Laulab Lysille

Pääse 50 krooni

Info tel 5295620

30.07.2010 kell 17.00

Grillõhtu rahvamaja tagusel

platsil

Kaasa võtta oma piknikukorv.

Esineb noortebänd ja toimuvad

murumängud.

Õhtu on tasuta!

6.08.2010 kell 19.00

Rõngu näitetrupi

RÕNGU VÄIKENÕELAJAD

teise lavatüki esietendus

„Kuhu lähed inimene“

Rõngu rahvamajas.

Pilet kõigile 25 krooni.

JÄLGIGE REKLAAMI!

Järgmine ajaleht RÕNGULANE

ilmub 33 maikuu nädalal viimasel 2010. nädalal.

toimetaja: Silvia Rõõmussaar,

AUGUSTIKUU

SÜNNIPÄEVALAPSED

OSALIE LÕVI

EIN REMMELG

IIU LIHU

DA MARKOV

IVAR OINUS

tel. 731 4480, e-mail: silvia@rongu.ee

Rõngulane ootab kaastöid ja materjale

5.augustiks 15.maiks avaldamiseks sama kuu väljaandes

More magazines by this user
Similar magazines