Untitled - Vanemuine

info.vanemuine.ee

Untitled - Vanemuine

Mika Myllyaho

Tragikomöödia

Paanika

ehk

Mehed närvivapustuse äärel

Tõlge soome keelest Maimu Berg

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin (Viljandi „Ugala“)

Kunstnik Jaanus Laagriküll (Viljandi „Ugala“)

Valguskujundaja Jaanus Moor

Videograafika ja -montaaž Martti Poom

Osades:

Max, graafikadisainer – Riho Kütsar

Leo, insener – Raivo E. Tamm

Joni, TV saatejuht – Ain Mäeots

Etendust juhib Gert Kark

Muusika- ja videokujunduses on kasutatud Bau ja Caetano Veloso (Pedro Almadóvari filmist “Hable Con

Ella”), Ben Scotti & Christa Michelli ning ansamblite The Beatles, Eric Burdon & The Animals, Hazmat

Modine, Nick Cave & The Bad Seeds, Plinth, Rammstein, The Righteous Brothers ja Tindersticks loomingut.

Täname: Mare Tommingas, Janek Savolainen, Triinu Ojar, Rain Kõrbe

Esietendus 6.märtsil 2010 Sadamateatris

Teater Vanemuine 140.hooaeg


Mika Myllyaho (s.1966) on hetkel üks tuntumaid

soome lavastajaid. Lisaks on ta ka

näitleja ja näitekirjanik. Lavastajadiplomi

sai ta 1999. aastal Helsingi Teatriülikoolist

(Teatterikorkeakoulu) ning töötas aastatel

2002-2006 samas koolis ka õppejõuna.

Alates 1998. aastast töötab koos kirjaniku

ja lavastaja Esa Leskisega Ryhmäteatteri

kunstilise juhina. 2010. aasta augustist on

ta Soome Rahvusteatri kunstiline juht.

Myllyaho on lavastanud nii Ryhmäteatteris

kui Soome Rahvusteatris. Rahvusteatri

laval jõudis tema lavastuses maailmaesietenduseni

Sofi Oksase “Puhastus”

(2007). Näitlejana on Myllyaho töötanud nii

teatris kui filmis. Alates 2007. aastast on ta

üks kolmest festivali Tampereen Teatterikesä

kunstilisest juhist.

Näitekirjanikuna on Myllyaho saanud nii Soomes

kui ka rahvusvaheliselt tuntuks oma näidenditriloogiaga

“Paanika” (Paniikki, 2005),

“Kaos” (Kaaos, 2008) ja “Harmoonia” (Harmonia,

2009). Näidendid, mis räägivad

meestest ja naistest ning nende sotsiaalsetest

probleemidest ja ängidest, on kirjutatud

valdavalt tragikoomilises laadis ning neid on

nii Soomes kui sealt väljaspool saatnud suur

edu. „Paanikat“ on lavastatud Kopenhaagenis,

St. Peterburgis, Budapestis, Riias, Madriidis

ja Moskvas. Ka triloogia järgmised osad

on juba tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse.


Mika Myllyaho intervjuu “Paanika” Soome lavastuse

(Turu Linnateatris, 12.11.2008) kavalehele:

Oled ametilt teatrijuht ja lavastaja. Miks

sa kirjutama hakkasid? Kas aega jäi üle?

Mõned aastad tagasi hakkasin otsima näidendeid,

milles räägitakse asjadest, mis

mind kõnetavad ja mis mulle muret teevad.

Lugesin läbi palju uusi euroopa näidendeid,

aga ei leidnud otsitavat – nii otsustasin,

et peaks proovima ise kirjutada. Olin

teatrikoolis varem kirjutamist proovinud ja

see tegi alustamise kergemaks.

Miks „Paanika“?

Tahtsin kirjutada näidendi, kus kolm meest

jõuavad eri moel oma elus paanikaseisundini..

Tahtsin küsida, kuidas tuleks elada,

et elu tunduks mõnus? Tahtsin „Paanikas“

käsitleda ka oma paanikahäiret, mis vahetevahel

teeb elu palju keerulisemaks.

„Paanika“ järg?

Paanika järel kirjutasin uue näidendi nimega

„Kaos“. Selles näidendis tahtsin lähemalt

uurida selliseid tundeid nagu agressiivsus

ja viha. Plaan oli kirjutada näidend

kolmele naisele – väikese vastukaaluna

„Paanikale“. Kolmanda osa nimi saab

olema „Harmoonia“. Kutsungi seda sarja

tunnete-triloogiaks. „Harmoonias“ osalevad

on nii mehed kui naised.

„Paanikas“ on mehed närvivapustuse

äärel. Näed sa siin mingeid paralleele

praeguse ajaga?

Muidugi, sest kirjutan näidendeid omadele

kogemustele toetudes. Mind ei huvita niivõrd

kellelegi näpuga näitamine või õpetamine,

vaid pigem nende kogemuste ja

küsimuste jagamine ja esitamine, mis

panevad mõtlema meheksolemise või inimeseksolemise

üle üldisemalt.

Mis sinus paanikat tekitab?

Niinimetatud „paanikainimestele“ põhjustavad

paanikat väga paljud asjad. Ma ise

näiteks ei lähe väga hea meelega inimrohkesse

metroosse või trammi. Ka lennukid

ja allveelaevad ei kuulu mu lemmikpaikade

hulka. Kinoski istun meelsamini nurgakohale.

Üritan neisse asjadesse huumoriga

suhtuda – sellest on palju abi. Eks seepärast

on mu näidendeiski koomikat.


Pedro Almadóvar on Luis Buñueli kõrval hispaania filmikunsti säravaim täht. Tema esiletõus toimus

1980ndatel aastatel, üsna pea pärast diktaator Franco surma. Seksuaalvabaduse enfant terrible sai

oma vabameelsete filmidega omaette nähtuseks filmikunstis.

Film „Räägi temaga“ (Hable Con Ella, 2002) on lugu Marcost ja Benignost, keda ühendab armastus

kahe ajusurma langenud naise vastu. Ajakirjanik Marco, kes nutab taga armastust, mis lõppes

10 aastat tagasi, armub toreadoor Lydiasse. Põetaja Benigno pühendab elu oma ainsale patsiendile

– noorele tantsijannale, kes langes neli aastat tagasi pärast autoõnnetust koomasse – räägib

temaga, loeb talle, hoiab fotosid tema suletud silmade ees. Kui koomas Lydia tuuakse haiglasse,

kus Benigno töötab, saavad Benigno ja Marco lähedasteks ning põetaja julgustab Marcot rääkima

naisega ja uskuma imesse.

Film „Naised närvivapustuse äärel“ (Women on the Verge of a Nervous Breakdown, 1988) on

feministlik kerge komöödia, millega Almadovar tõestas end kui „naiste režissöör“. Film keskendub

kahele päevale filmidublant Pepa elust, kes hüljatakse oma abielus armukese poolt, keda ta

püüab meeleheitlikult üles leida. Oma otsingute käigus saab ta teada oma armsama paljudest

saladustest ning avastab oma tõelisi tundeid.

Pina Bausch (1940-2009) oli saksa päritolu tantsija, koreograaf, tantsupedagoog ning omanimelise

Wuppertali tantsuteatri juht. Teda peetakse üheks kaasaegse tantsuteatri ikooniks, üheks

olulisimaks ideoloogiks ja koreograafiks. Bausch oli üks esimesi, kes ühendas tantsulavastustes

eri kunstiliike - pantomiim, muusika, laul, näitekunst, kujutav kunst, filmikunst jne. Tema tuntuimad

lavastused on „Kontakthof“ (1978), „Nelken“ (1982), „Palermo, Palermo“ (1989) ja „Nefes“

(2003). Tema tantsukeel sai laiemalt tuntuks režissöör Pedro Almadóvari filmiga „Räägi temaga“

(2002), mis algab Bauschi ühe tuntuima teosega „Cafe Müller“ lavastusest „Wiesenland“. „Cafe

Müller“ räägib ajast ja üksindusest, mis teose lõpus kulmineerub raevus ja vägivallas.

Victor Jara (Víctor Lidio Jara Martínez,1932-1973) oli Tšiili lavastaja, poeet, laulja ja laulukirjutaja,

Tšiili Kommunistliku Partei liige ja poliitiline aktivist. Pärast Tšiili revolutsiooni 11. septembril 1973

Jara arreteeriti. Teda piinati ning ta tapeti automaadivalanguga, Jara laip leiti Santiago agulitänavalt.

Kontrasti tõttu tema lauluteemade (armastus, õiglus, rahu) ning tema ülibrutaalse mõrvamisviisi vahel

sai temast pärast surma Ladina-Ameerika inimõiguste ja õiglustunde sümbol. Oli oma loomingus

suuresti mõjustatud Pablo Nerudast ning lavastas talle tantsulis-muusikalise austusavalduse, mis

jõudis lavale samaaegselt poeedi naasmisega Tšiilisse peale Nobeli kirjandusauhinna omistamist.


PAANIKAHÄIRE

Kas teil on:

1. esinenud korduvad lühiajalised

ärevuse või hirmu episoodid

2. vähemalt mõned neist hoogudest

tekkinud ootamatult või ilma

põhjuseta

3. vähemalt mõne hoo järel olnud

kuu või kauem hirm hoo kordumise

või mure hoo tagajärgede

pärast

4. hoogude ajal esinenud vähemalt

4 järgnevatest sümptomitest:

- südamepekslemine

- õhupuudustunne

- iiveldustunne

- higistamine

- poomistunne

- pearingluse- või minestamistunne

- värisemine

- ebareaalsusetunne

- ebamugavustunne rinnus

- kuuma- või külmahood

- surmahirm

- hirm “hulluksmineku” ees

Kui saate kõigile 4-le küsimusele

vastata jaatavalt, on Teil ilmselt

paanikahäire.


Teie sümptomite põhjal diagnoositakse paanikahäire, juhul kui Teil: 1) on olnud kaks või

enam paanikahoogu ja 2) vähemalt ühele neist hoogudest on järgnenud ühe kuu pikkune

või pikem pidev muretsemisperiood uue paanikahoo esinemise pärast. Paanikahoog

ei teki mitte sellepärast, et te mõtlete kardetud olukorrale, olete sellesse sattumas

või juba sattunud, vaid tekib iseeneslikult ja ootamatult ilma nähtava põhjuseta.

Paanikahoogusid esineb kõige rohkem 24.– 44. eluaasta vahel. Niisiis on tegemist just

tegusaid ja elujõulisi inimesi puudutava sündroomiga. „Puhas” paanikahäire esineb 1

– 2% rahvastikust, samas kui 5% ehk üks kahekümnest inimesest kannatab paanikahoogude

tüsistuse agorafoobia all. Agorafoobia põhiolemuseks on hirm paanikahoogude

ees, kõige tavalisem tunnus aga ärevus kodust või „turvalisest isikust” (tavaliselt

abikaasast, partnerist, vanemast või lihtsalt kellestki, kes on Teie jaoks eriti tähtis)

eemaloleku pärast.

Pärmisündroom ehk kandidoos tähendab teatava pärmiseene – candida albicans –

vohamist soolestikus ja/või genitaal-urinaaltraktis. Üldisemate, süsteemsemate sümptomite

hulka kuuluvad nt. väsimus ja kurnatus, depressioon või meeleolu kõikumised,

krooniline ärevus ja pinge, kehv mälu ning peavalud.

Hüperventilatsioon on kiire ning sügav hingamine, mis põhjustab süsinikdioksiidi

järsku vähenemist veres. Tulemuseks on hulk sümptomeid, sealhulgas kiired südamelöögid,

peapööritus, pakitsemine ja ebareaalsuse tunne. Traditsiooniline ravi hüperventilatsiooni

ägedate ilmingute puhul on hingamine paberkotti.

(allikas: Ph. D. Ed. J. Bourne „Ärevushäirete & foobiate käsiraamat”, 2007)

“Terapeutide hulgas puudub üksmeel oma sihtide ja eesmärkide suhtes ... Neil puudub

üksmeel selles, milline peaks olema nende töö edukas tulemus. Nad ei suuda jõuda

ühisele arvamusele, mida tähendab ebaõnnestumine. Näib, et see valdkond on täiesti

kaootiline ja täis lahkarvamusi”

Rogers, Carl (1980) A way of being. (tlk. Kaarel Tamre)


But you have friends

What do you offer your friends

to make them so supportive?

What do you offer?

100, 91, 84, 81, 72, 69, 58, 44,

37, 38, 42, 21, 28, 12, 7

Hatch opens

Stark light

The television talks

Full of eyes

The spirits of

sight

And now I am

so afraid

I’m seeing

things

I’m hearing

things

I don’t know

who I am

Tongue out

Thought stalled

The piecemeal

crumple of my mind

Where do I start?

Where do I stop?

How do I stop?

How do I stop?

How do I stop?

How do I stop?

/---/

Aga sul on sõbrad.

Mida sa pakud oma sõpradele, et nad

on nii toetavad?

Mida sina pakud?

100, 91, 84, 81, 72, 69, 58, 44, 37, 38,

42, 21, 28, 12, 7

Luuk avaneb

Käre valgus

Televisioon kõneleb

Silmi täis

Nägemise hinged

Ja nüüd kardan ma nii väga

Ma näen asju

Ma kuulen asju

Ma ei tea, kes ma olen

Keel väljas

Mõte seiskunud

Meel tõmbub järk-järgult kortsu

Kust alustada?

Kus lõpetada?

Kuidas lõpetada?

Kuidas lõpetada?

Kuidas lõpetada?

Kuidas lõpetada?

( „4. 48 Psychosis”, tekst Sarah

Kane, muusika Tindersticks, tlk.

Laur Kaunissaare, redaktsioon

Taago Tubin)


IPhone aitab

paanikanupuga

28. november 2009

Paanikasse sattunud inimestel

on Virgini lennukites

nüüd võimalik häda korral

abi saamiseks pöörduda

oma iPhone’i poole.

See ei tähenda siiski, et

tehnoloogia saadaks paanitseja

ajju hirmu leevendavaid

impulsse, vaid seda, et

ootamatus olukorras ilmutab

iPhone nupule vajutades

ekraanile mänge või

põnevat infot, mis tõmbab

hädasolija tähelepanu hetkeks

kõrvale. Kuigi sisuliselt

on uudistoote efekt sama,

mis valutava varba puhul

haamriga pöidlasse virutamine,

väidavad firma eksperdid,

et nõksust on abi 98

protsendil juhtudest. Leiutis

on välja arendatud koos

vaimsete häiretega inimestele

abivahendeid tootva

firmaga Mental Workout.

Teatrijuht Paavo Nõgene


Draamajuht Sven Karja

Muusikajuht Mihkel Kütson

Balletijuht Mare Tommingas

Trupijuht Eda Hinno

Lavastusala juht Lui Lääts

Pealavameister Rait Randoja

Lavameistrid Veljo Rüütli, Aare Kiho

Dekoratsiooniala juhataja Aarne Hansalu

Dekoratsioonide teostus Ain Austa, Innari Toome, Andres Lindok, Terje Kiho, Leenamari

Pirn, Sirje Kolpakova, Marika Raudam, Aleksandr Karzubov, Indrek Ots, Eino Reinapu,

Mart Raja, Arvo Lipping

Kostüümiala juhataja Ivika Jõesaar

Kostüümiala juhataja asetäitja Piret Univer

Meeste kostüümid Ruth Rehme-Rähni

Naiste kostüümid Külli Kukk

Kostüümide teostus Luule Luht, Anneli Vassar, Daisy Tiikoja, Elli Nöps, Mairit Joonas,

Valentina Kalvik, Olga Vilgats, Kaire Arujõe, Irina Medvedeva, Inkeri Orasmaa, Ivi Vels,

Riina Lõhmus, Henn Laidvee, Malle Värno, Mati Laas, Juta Reben

Kostüümilao juhataja Maris Plado

Riietajad Eva Kõiv, Piret Univer

Jumestusala juhataja Anne-Ly Soo

Grimm ja soengud Janika Kolju, Irina Võsaste

Rekvisiidiala juhataja Liina Martoja

Rekvisiitorid Iivika Saaroja, Ave Saaroja, Kaie Uustal

Valgustusala juhataja Andres Sarv

Valgustajad Jaanus Moor, Siim Allas, Martin Meelandi

Heli- ja videoala juhataja Toivo Tenno

Helirežissöörid Siim Neerut, Andreas Kangur

Kava kujundanud Meelis Friedenthal

Kavalehe fotod Gert Kark


Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.

30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,

et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.

Lubame hea seista fondi käekäigu eest

Olga Aasav, Kalev Kase, Mart Avarmaa, Tartu Linn

Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate

erialase arengu ja koolituse toetuseks.

Fondi on võimalik teha annetusi:

SA Tartu Kultuurkapital

Ühispank 10102052050006

Sampo Pank 334408570002

Märksõna: VANEMUISE FOND


HOOAJAL 2009 / 2010

TEATRI REPERTUAARIS

More magazines by this user
Similar magazines