Ruja - Vanemuine

Yoko Alender:
„MA ELASIN ISAGA KAHEKESI pikki aastaid. Kui ta tahtis, siis ta oli väga hea suhtleja.
Samas võis ta olla inimpelglik. Ta oli liiga tundeline inimene selle maailma jaoks. Ülim
emotsionaalsus oli ta kõige suurem eelis ja kõige suurem puudus. Ta oli justkui korraga
nii ekstravert, egotsentrik kui introvert. Ta käitumine võis olla täiesti ettearvamatu. Ütlesin
vahel, et ole nüüd normaalne! Talle meeldis karate ja siis tal oli vaja sellega seltskonnas
esineda. Ja nugadega trikke teha. See oli nagu mingi piiri katsumine. Võibolla varjas ta
sellega oma ebakindlust. Ta oli ka täielik pedant. Võttis kõik oma vanad lindid, nii Ruja
muusika kui ta enda kitarriga sisse lauldud palad, mida võib kokku olla 300 ringis, Rootsis
kodustuudios DAT-ide peale ringi. Narr värk on see, et seal laeval olid tal kõik need
DAT-id kaasas. Ta kuulas neid kogu aeg.
ROOTSIS ELADES ÄRKASIN ma tavaliselt selle peale, et isa häälestas kitarri. Ta tõusis
päris vara, 7 paiku. Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala
mitmesuguse armu head majapidajad. Siis tegi mulle hommikusöögi. Ta oli justkui hea
koduperenaine, koristas ja küpsetas. Mina läksin kooli ja tema hakkas muusikat tegema.
USK OLI TÄHTIS talle läbi kogu elu. Ta kandis risti ja kodus oli krutsifiks. „Jesus Christ
Superstar“ meeldis talle õudselt ja muidugi oleks ta tahtnud Jeesust mängida. Aga ta oli
juba liiga vana. Ta sai Pontius Pilatuse pisiosa ja kogu see lugu oli tema jaoks konfliktne.
Kui ta kunagi 33 sai, siis oli tunda küll, et ta ennast kuidagi Jeesusega samastas. Räägiti
tema suurusehullustusest. Ta nägi ka mingeid nägemusi väljastpoolt reaalset maailma.
Mingeid narkootikume ei kannatanud ta üldse. Kui kanepit tõmbas, läks endast päris välja
ja sattus psühhiaatriahaiglasse. Ideaalset armastust ja jumalat otsis ta kogu elu. Napsu
armastas ta ka, aga ega see tema olemist eriti ei muutnud. Enne Eestist lahkumist tulin
teinekord koolist koju ja vaatasin, et kogu ahjupealne on tühje viinapudeleid täis. See ei
pannud enam imestama. Rootsis nautis ta omaette olles head viskit....“
Tiit Ojasoo lõpetas 2000. aastal Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli 19.
lennu koosseisus ja asus samast aastast Eesti Draamateatris tööle lavastajana. 2004.
aasta kevadel valiti ta tollase Teater Vanalinnastuudio direktoriks, alates 2005. aastast on
Ojasoo endise Vanalinnastuudio asemele loodud Teater NO99 kunstiline juht.
Tiit Ojasoo on lavastanud üle kahekümne lavastuse Eesti Draamateatris, Vanemuises,
Endlas, Von Krahlis ja Teatris NO99, millest varasemate hulgas on näiteks Shakespeare’i
„Julia” („Romeo ja Julia“ järgi) ja „Talvemuinasjutt”, Koltesi „Roberto Zucco”, McDonaghi
„Inishmore´i leitnant“, Ojasoo/Semperi „No More Tears”, muusikalid „Verevennad” ja
„Evita”.
Enamike Ojasoo lavastuste kunstnikuks ja mitmel juhul ka kaaslavastajaks on Ene-Liis
Semper.
Lavastused Teatris NO99: „Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki”,
„Padjamees”, „Seitse samuraid”, „Nafta”, „Kuningas Ubu”, „Hirvekütt”, „Totu kuul”,
„ГЭП” ja „Perikles”.
Ojasoo lavastusi on kutsutud festivalidele Venemaal, Leedus, Poolas, Šveitsis, Saksamaal,
Soomes, Austrias ja Horvaatias.
Preemiad: Eesti Teatri Aastaauhind parimale lavastajale (2004, 2007), festivali „DRAAMA”
auhind parima lavastuse eest (2005, koos Ene-Liis Semperiga), Ants Lauteri nim. preemia
(2006), Grand Prix parima lavastuse eest festivalilt „Balti Teatrisügis” (2007), III koht
ja eripreemia Toruni festivalilt „Kontakt” (2008).
Ene-Liis Semper lõpetas 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia erialal ja on
sestsaadik loonud üle seitsmekümne lava- ja kostüümikujunduse erinevates Eesti teatrites.
Lisaks on Semper viimase kümnendi rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti kunstnikke,
kes oma videoloominguga on osalenud rohkem kui sajal näitusel üle maailma, sealhulgas
Veneetsia Biennaalil (2001). Mitmed tema teosed kuuluvad nii Eesti kui välismaiste
muuseumide kollektsioonidesse.
Teatris on pikemaajalisem koostöö Semperit sidunud uuenduslikuma teatrikeele poolest
tuntud lavastajatega, nagu Mati Unt, Hendrik Toompere jr ja Tiit Ojasoo, uusim
koostööpartner on Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht Dmitri Bertman (ooper
„Wallenberg” RO Estonias, 2007).
Alates 2005 aastast juhib Semper koos Tiit Ojasooga Teatrit NO99, olles seal ühtlasi peakunstnikuks
ja viimastel aastatel ka mitmete Ojasoo lavastuste kaasautoriks.
Preemiad: Eesti Kultuurkapitali Aastapreemia (1997, 2002), Kristjan Raua nim. preemia
(2002), Eesti Teatri Aastaauhind parimale lavastuskunstnikule (2001, 2002, 2005, 2006),
festivali DRAAMA auhind parima lavastuse eest (2005, koos Tiit Ojasooga), Eesti Riiklik
Kultuuripreemia (2002, 2007), festivali „Balti Teatrisügis” preemia parima lavakujunduse
eest (2007).
Erki Pehk lõpetas Tallinna Konservatooriumi kooridirigendina 1993 prof Ants Üleoja
klassis. Orkestridirigeerimist õppinud Peeter Lilje, hiljem Paul Mägi juhendamisel. Täiendanud
end Läti Muusikaakadeemias 1992-1994 ja Londonis Guildhall School of Music
& Drama’s 1997. Esinenud edukalt 1999 ja 2001 Besanconi rahvusvahelisel dirigentide
konkursil Prantsusmaal.
Aastast 1994 töötab Rahvusooperis Estonia. Dirigeerinud seal etendusi „Carmen”, „La
Traviata”, „Rigoletto”, „Cyrano de Bergerac”, „Uinuv kaunitar”, „Giselle”, „Nahkhiir”, „Silva”,
„Lõbus lesk”, „Viini veri”, „Öö Veneetsias”, „Ilus Helena”, „Hallo Dolly!” jt.
Alates 1998 on olnud Smithbridge Productions’i kõikide lavastuste („Kuningas ja mina”,
„Vampiiride tants”, „Lés Miserablés”, „Miss Saigon”, „Oliver!”, „Hull sinu järele”, „Georg”,
„Pipi Pikksukk” jt.) muusikaline juht ja dirigent Tallinna Linnahallis.
Ta on juhatanud mitmeid orkestreid Venemaal, Soomes, Ukrainas, Lätis, Prantsusmaal
(sh. Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, Läti Rahvusorkestrit, Tampere Filharmoonia Orkestrit,
Moskva Helikoni Ooperi orkestrit, Krasnojarski Akadeemilist Riiklikku Sümfooniaorkestrit,
Kievska Kameratat, Tallinna Kammerorkestrit, Pärnu Linnaorkestrit jt.)
Eesti Muusikaakadeemia orkestri ja ooperistuudioga tõi 2007 välja Puccini lühiooperid
„Õde Angelica” ja „Gianni Schicchi”.
2000 jaanuaris pani aluse XXI Sajandi Orkestrile. Selle projektorkestriga on andnud
enam kui 40 erinevat kontserti barokkmuusikast pop-muusikatöötlusteni, salvestanud