26.04.2015 Views

G A R A N T E E R IM E S U L L E - Vanemuine

G A R A N T E E R IM E S U L L E - Vanemuine

G A R A N T E E R IM E S U L L E - Vanemuine

SHOW MORE
SHOW LESS

Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!

Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.

Aivar Kallaste


The Old Man and the Sea<br />

Aivar Kallaste juubelilavastus Ernest Hemingway samanimelise lühiromaani alusel<br />

Aivar Kallaste’s Jubilee performance based on Ernest Hemingway´s novella<br />

Lavastaja-koreograaf, 3D video idee ja teostus / Producer-Choreographer, 3D Video Janek Savolainen<br />

Libretist / Libretto Katrin Pärn<br />

Kunstnik / Stage and Costume Designer Liina Unt<br />

Valguskujundus / Light Design Janek Savolainen, Liina Unt<br />

Repetiitor/ Repetitor Rufina Noor<br />

Etendust juhib/ Performance is managed by Illar Rätsep


Janek Savolainen, Aivar Kallaste


Muusika / Music<br />

Johnny Greenwood<br />

Lavastuse muusika on pärit 2007 aasta filmist “There Will Be Blood”(režissöör Paul Thomas Anderson) ja sisaldab lõike<br />

Greenwoodi orkestriteosest “Popcorn Superhet Receiver”. Töö eest selle filmi heliloojana sai ta Kriitikute Valiku auhinna<br />

(Critics´Choice Award).<br />

Greenwood composed the score for the 2007 film, There Will Be Blood, from director Paul Thomas Anderson. The<br />

soundtrack contains excerpts from “Popcorn Superhet Receiver”. His work as the composer for this film earned him an<br />

award at the Critics’ Choice Awards.<br />

Bruce Broughton<br />

Originaalmuusika telefilmile “Vanamees ja meri” (1989) / Original television soundtrack to the “Old Man and the Sea” (1989)<br />

Elliot Goldenthal<br />

Muusika mängufilmile “Frida” (2002), “Alien 3” (1992) / Music from the motion picture “Frida” (2002), “Alien 3” (1992)<br />

Osalised / Cast<br />

Aivar Kallaste<br />

Silas Stubbs<br />

Marika Aidla, Maarja Paugus, Rita Dolgihh<br />

Esietendus 16. jaanuaril 2010 Sadamateatris / Premiere on January 16 2010 in Port Theatre


Santiago oli vana kalamees. Kunagi, nooremana, oli ta olnud väga tugev mees ja väga vägev kalur. Nüüd aga oli ebaõnn<br />

teda juba nii pikalt saatnud, et külaelanikud ütlesid tema kohta salao - lootusetu hädavares. Poiss, tema truu sõber ja<br />

kaaslane, muretses vanamehe pärast, kuid temaga koos kalal käia ta enam ei saanud, sest poisi vanemad olid selle ära<br />

keelanud. Lootusrikkalt sõitis vanamees ikka ja jälle merele, kus tema ainsateks kaaslasteks olid üksikud linnud, kalad,<br />

kõnelused iseendaga ning tema imelikud unenäod Aafrika mandrilt, kus ta poisikesena oli olnud.<br />

“Ta mõtles merest alati kui la mar’ist, nagu teisedki hispaania keelt kõnelevad inimesed, kes merd armastavad. Mõnikord ütlevad<br />

need, kes merd armastavad, tema kohta inetusi, aga ikka nõnda, nagu oleks meri naine. Mõned nooremad kalurid, need,<br />

kes kasutasid liinidel ujukiteks poisid ja käisid merel mootorpaatidega, mis olid siis ostetud, kui haimaks tõi ränka raha sisse,<br />

ütlesid mere kohta el mar, mis on meessoost sõna. Nad kõnelesid merest kui vastasest või teenimiskohast või koguni vaenlasest.<br />

Aga vanamehele oli meri alati naissoost, alati see, kes oma suuri armuande kord heldesti jagab, kord kiivalt endale peab, kes<br />

tembutab ja hulle tükke teeb, sest teisiti ta ei saa...“<br />

Ernest Hemingway “Vanamees ja meri”<br />

Tõlkija Enn Soosaar<br />

Äkki hakkas konksu otsa kala, kelle sarnast vanamees polnud enne näinud. See võimas, suursugune elukas, keda Santiago<br />

oma vennaks nimetas, vedas mitu päeva paati ühes mehega slepis, kuni ta lõpuks vanamehe harpuuni läbi suri. Kui<br />

Santiago end pärast pikka ja kurnavat võitlust räsituna kodu poole asutas, ennenägematult võimas marliin paadi külge<br />

seotud, ilmus vetesügavustest hai. Siis järgmised. Üksteise järel surmas vanamees kiskjad, kes tulid vere lõhna haistes osa<br />

saama suurest kalast, nii suurest, et tema lihast oleks üks mees ära elanud terve talve. Koju jõudis Santiago rammetuna,<br />

lööduna, paadi küljes uhke, võimsa sabaga hiiglaslik valge kalaskelett, mida külaelanikud imetlemas käisid.


Aivar Kallaste, Janek Savolainen, Liina Unt


LU – Liina Unt<br />

AK – Aivar Kallaste<br />

JS – Janek Savolainen<br />

LU: Mida tähendab sulle tegelane, keda sa tantsid?<br />

Vanamees?<br />

AK: Kahju, et Sa ei küsinud seda nädal aega varem –<br />

oleksin saanud läbi mõelda, mida vastata.<br />

LU: Aga sa improviseeri!<br />

AK: Seda ei ole ma kunagi vallanud. Teatriteel on vedanud<br />

tarkade lavastajatega, kes on mind avada osanud ja kõik<br />

kätte ja jalgu näidanud. Improviseerida ma ei oska.<br />

LU: Aga kust tuleb kogu sinu näitlejameisterlikkus? Sa<br />

oled laval näitleja, sa ju ainult ei tantsi. Sinu “kohalolek” on<br />

nii märgatav, sa oled nii elav, kogu su miimika, väikesed<br />

žestid… Kuidas sa selle juures ütled, et sa ei improviseeri?<br />

AK: “Vanamehe“ fotosessiooni ajal sain kiita selle eest, et<br />

olin loomulik.<br />

Mis tähendas minu jaoks seda, et ma midagi ei teinud.<br />

Vastus Sinu küsimusele.<br />

JS: Tuleb see ajaga, on see kogemus?<br />

AK: Ilmselt küll midagi sellist. Kunagi pidi väga palju<br />

tööd tegema selleks, et midagigi õnnestuks, nüüd on<br />

jõupingutused väiksemad ja ometi kõik on…<br />

Hiljaaegu üht uut rolli luues tundsin, et panin selle kokku<br />

juba varem esitatutest, nö siit ja sealt. Lavastusperioodil<br />

polnud õieti kellelgi aega minuga tegelda, nii ma siis ise ja<br />

omaette pusisin aga enda jaoks ei midagi uut – piinlik oli<br />

vaataja ees. Hiljem retsensioone lugedes avastasin, et - oo,<br />

parim! No jah, kirjutaja võib-olla polnud veel sündinudki<br />

siis kui mina neid rolle esitasin, millest nüüd “laenu võtsin“.<br />

LU: Aga kuidas sa teed rolli enda jaoks huvitavaks? Kui<br />

ongi just selline olukord, et see on siit ja see sealt ja nüüd<br />

pead lavale minema?<br />

AK: Kas ma oskangi seda seletada…<br />

Aga minek ongi alati huvitav, sest ma ei tea ju iial kuidas<br />

eelseisev etendus õnnestub. Üks minu õpetaja soovitas<br />

kümnenda-kahekümnenda etenduse eel leida mingigi<br />

detail või väike põhjendus, kuidas rolli värskena hoida.<br />

Olengi püüdnud nii toimida. Väärt idee – aitäh talle!<br />

LU: Mis on see väike põhjendus?<br />

AK: See ongi enda jaoks ja enda teada, mille ma leian ja<br />

pärast ka unustan. Lavaleminek oleneb ülesandest, mida<br />

raskem, seda põnevam. Ja iga kord uuesti, ei loe see, et<br />

eelmine etendus õnnestus. Ma lähen alati nagu esimest


korda. Püüan selle tunde endale luua. Peaasi, et mul ei<br />

oleks igav – see ju kandub saali. Publik ei ole loll. Mitte<br />

kunagi. Minu suhtumine ei sõltu sellest kas saalis on<br />

kolmsada või kolm vaatajat. Mina ise olen see, kelle ees ma<br />

eelkõige vastutan. Ausus enda ja oma elukutse vastu.<br />

LU: Sellest tuleb vist ka näitlejameisterlikkus, see kohalolu<br />

teema? Peadki päriselt olema.<br />

Draamas räägitakse isemängivatest näitlejatest, kas balletis<br />

üldse on võimalik rääkida isemängivatest tantsijatest?<br />

JS: Eks see vist ole ka oskus kombineerida, oskus niiöelda<br />

taaskasutada – ei saa ju, et lõpmatult, kogu aeg, oleks uus,<br />

kogu aeg oleks põnev.<br />

LU: Oleks ka hirmus, kui see “uus” oleks eesmärk omaette.<br />

AK: Aga jah, tahaks teada millised on minu lavastambid,<br />

mida “lohistan“ rollist-rolli. Vahepeal oli küll üks selline<br />

periood, kus tekkis lausa kompleks. Üks nimiosa järgnes<br />

teisele. Kujutasin siis ette kuidas Tartu balletipublik<br />

teatrisse tuleb, kavalehe avab ja jälle Kallaste! Olin mures<br />

kuidas end värskendada ning nagu tellitult tuli Soome aeg<br />

(Turu moderntantsuteater “Aurinkobaletti“ – toim.) Ehk<br />

sain sealt midagi uut.<br />

LU: Anna andeks, et ma küsin, aga kas sa kardad kohata<br />

suhtumist “ikka see veel tantsib?”?<br />

AK: Ei, sedasi ütleb ainult Janek. Ruslan (Stepanov) ka<br />

vahel.<br />

Küll aga on üsna mitmeid kordi öeldud – luba, et sa mitte<br />

kunagi lavalt ei lahku. Ette on tulnud ka hoopis üllatav<br />

küsimus – kas sa ikka veel treeningtunnis ka käid? Ei kujuta<br />

ette, et mul oleks õigust vormist väljas artistina lavale<br />

minna.<br />

JS: Kas füüsise kantseldamine läheb raskemaks? Mina<br />

olen kümme aastat teatris olnud ja tunnen ka juba, kuidas<br />

läheb keerulisemaks.<br />

AK: Möödunud hooajal tajusin, et ei suuda enam hüpet<br />

korralikult välja tõugata. Hiljuti tantsisin koos endast 30<br />

aastat noorema partneriga, kes juba poole vaatuse peal<br />

kurtis, et on väsinud. Turgutasin teda öeldes, et ei mingit<br />

väsimust, me oleme parim paar! Olen kohanud arvamust,<br />

et nooremad põlvkonnad on nõrgad. Kui mõelda nende<br />

peale kes sõjad ja Siberid üle elanud – 80-90 ja ikka<br />

energiat täis! Või on siin tegemist nähtusega – nõukogude<br />

karastus?<br />

JS: Vanema generatsiooniga on tõesti nii, et karastumise<br />

aste on kõva. Ma ju ise ka ikkagi noorem, aga on siin<br />

minustki kümmekond aastat nooremaid – mitte et nad<br />

just nõrgad oleksid, aga justkui hellemad. Kas see võib olla<br />

kasvatusest? Ei ole sellist suhtumist, et mul on küll jalg alt<br />

ära, aga õhtul on etendus ja ma ju pean seda tegema, sest


kes siis teeb? Mina ju lähen. Ollaksegi laval väsinud ja ei<br />

tehtagi ega antagi seda 101%.<br />

LU: Kas ja kui palju selline suhtumine häirib?<br />

JS: See on suhteliselt keeruline – kui sul on vastas 25%.<br />

Need ühendatud anumad, eksole. Siis kukub ju kogu töö<br />

alla 75% peale. Mõjub pisut kurvalt.<br />

AK: Kui sa väsinult etendust teed, siis tuled ka ära kümme<br />

korda väsinumana. Seal ongi see kokkuvõtmise hetk - kui<br />

midagi läbi raskuste teha ja saavutada, siis on ju pärast hea<br />

tunne.<br />

JS: Võib-olla tuleb see suhtumine siis teadmatusest –<br />

lavalolekust saab ju tegelikult tohutu laengu tagasi. Kaks<br />

tundi peale etendust ei suuda ma isegi magama minna,<br />

kuna adrenaliin on laes. On see siis oskus seda enda jaoks<br />

etendusest ammutada? See ju laeb… On see noortele<br />

midagi niisugust kuhu nad peavad jõudma…?<br />

AK: Ehk on neid ka teisiti õpetatud? Meie saime vajalikud<br />

teadmised ikka ju koolist. Me olime valmis teatrisse<br />

tulekuks. Olime saanud ka lavapraktika, mida kuuldavasti<br />

kõigil küll enam pole.<br />

LU: Õieti jäin ma kahte asja mõtlema. Mis tunne on –<br />

praegu on sul sisuliselt ju monolavastus – üksi tantsida.<br />

Kasvõi energeetilises mõttes?<br />

AK: Lavastustes on ikka nii, et on soolod ja duetid ja siis<br />

midagi rühmaga koos… Et kas üksinda on raskem? Ei. Aga<br />

isegi kui ma teen laval midagi teistega koos, on mul selline<br />

tunne, et kõik vaatavad mind. See tähendab, et ikkagi<br />

olen ma üksi ja vastutan. Kas mul üldse kunagi mõnd<br />

rasket partnerit on olnud? Aa… tõepoolest oli üks, keda<br />

ma ise rolli tehes veel nö upitama pidin. Aga see selleks.<br />

LU: Milline vahe on tantsida kontsertnumbrit ja teha<br />

etendust? Mõlemad on ju omaette tervikud.<br />

AK: Mõnes mõttes on numbrit raskem esitada kui arengus<br />

etendust, kus on roll, mis algab kusagilt ja jõuab ka kuhugi<br />

välja. Ja kuna lavastuski ei ole tehtud ühtlaselt voolavana –<br />

on kergemad kohad ja keerulisemad, siis keeruliste<br />

kohtade õnnestudes saab sealt adrenaliini rolli jaoks<br />

juurde. Tehniline ja sisuline pool on ka seotud. Põimuvad.<br />

Ja nendel aegadel, kui oli palju põnevat tööd, siis olid kohe<br />

hommikul ärgates mõtted õhtuse etenduse juures – päev<br />

otsa valmistasin end ette.<br />

JS: Sinu puhul ei ole tegu ju aeglase süvenemisega vaid<br />

põhjalikkusega. Sa ju mõtled enda jaoks asju jälle ja jälle<br />

läbi. Kõike. See on töö, mida teised palju ei näe ja mida<br />

ma üldiselt ka palju ei kohta. Vähe, kes lähevad sügavuti<br />

nagu Aivar. Hämmastav – kusagil on keegi, kes on õige


mingit asja tegema, keegi, kes suudab. Selline põhjalikkus<br />

võiks olla valdavam. Kuidas selleni jõuda, mis peaks sellise<br />

protsessi käivitama? Kool kooliks. Aga mis päriselt inimese<br />

käivitab? Mina enda puhul ei oska öelda, mis hetkest asi<br />

käima läheb, või kas üldse.<br />

AK: Tööprotsess on erinev, minu kohta on ju kogu aeg<br />

arvatud, et “ah, see õpib ju nii aeglaselt!” Aga nendest<br />

sajast pole ju ühtegi esietendust edasi lükatud, nii et<br />

ma ikkagi saan oma asjaga õigeks ajaks toime. Selleks<br />

ajaks peab ju olemas olema kõik, mida publikuni kanda.<br />

Nagu Murdmaa kunagi rääkis Barõšnikovi sõnu, mida ta<br />

Ameerikas lavastamas olles kuulis: “Alguses õpime ära<br />

sammud ja siis selle, kuidas neid teha.” Olen ju kohanud<br />

küllaga neid inimesi, kes teavad järjekorda juba peale<br />

esimest proovi ja siis teevadki seda järjekorda viimase<br />

etenduseni – ainult et see kõige huvitavam osa jääb neil<br />

tegemata. Rolli pole.<br />

JS: Ja mis sellise põhjaliku suhtumise ikkagi tingib? Ise? Või<br />

peab lavastaja nõudma?<br />

AK: Arvan, et teatud kooskõla – artistipoolne<br />

enesedistsipliin ja lavastaja käivitamisoskus.<br />

LU: Aivar, mis on see, mis sind käivitab?<br />

JS: Ma ise ei oskaks seda öelda.<br />

AK: Konkreetset näidet on raske välja tuua.<br />

Lavastusperiood koosneb mitmetest etappidest –<br />

proovisaal, lava, valgus, kostüüm, grimm, publik. Sellest<br />

sõltuvalt toimub ka mitmeid erinevaid käivitumisi.<br />

Aga millal see klõps käib? Ju vist käib neid mitu tükki.<br />

Tõenäoliselt juba siis, kui tuleb lavastaja jutuga, et “Ma<br />

olen sinu peale mõelnud. Kas teeme?“ Nii et juba enne<br />

proovide algust. Kuulan ja mõtlen, aga ei vaata (erinevaid<br />

lavastusi-filme – toim.), sest ma ei taha ennatlikult midagi<br />

visuaalset.<br />

LU: Aivar, kas sa loed ka taustaks?<br />

AK: Jah.<br />

JS: Mõnede tükkide puhul on ettevalmistumine rohkem<br />

võimalik. Oleneb, mis taust seal taga on. Kuidas sul<br />

“Vanamehega” on? Mul on tavaliselt visuaalsed tõuked, mis<br />

hakkavad lõpuks tervikut moodustama.<br />

AK: Minu jaoks kah, näiteks see öö seal laiul, kus kõik tilkus<br />

ja… Need tunded, mis said järele proovitud ja üle elatud…<br />

JS: Tuli kuidagi jah, suhteliselt ekstreemne, aga õigeid<br />

kogemusi andev retk. Me olime ikka üsna eemal ja üksi,<br />

samas vanamees seal merel ei olnud ju üksi, tal olid meri ja<br />

see kala ja teadmised ümbritsevast.


AK: Ja ega ta selle poisi peale ka üksinduse pärast<br />

mõelnud vaid ikka selle pärast, et näidata ja anda seda<br />

kogemust milles ta parasjagu ise viibis.<br />

JS: Seal laiu peal olemine oli hea ja kummaline algus, minu<br />

jaoks läks just sellest hetkest tükk käima. Tahaks veel öösel<br />

paadiga merel olemise kogemust. Mis tunne on olla sadu<br />

kilomeetreid kaldast eemal väikese paadiga? Kuidas see<br />

mõjub inimesele, milliseid asju see sinus käima paneb? Kas<br />

tekib paanika?<br />

LU: Keskkooliaegsest lugemisest on ju meeles see, et<br />

oli vanamees, võitles merega, võitis, mis siis, et saak läks<br />

käest. Nüüd uuesti üle lugedes avastasin, et olin täiesti ära<br />

unustanud raamatus olevad unenäod. Nagu see ei olekski<br />

olnud teksti osa. Aga kui vanameest vaadata unede kaudu,<br />

siis muutub ta otsekui teiseks tegelaseks. See on väga<br />

huvitav võti.<br />

Imestatakse väga palju, et kuidas “Vanamehest ja merest”<br />

tehakse tantsulavastus, ka draamana oleks see keeruline<br />

(kujutage ette veel ooperit – mere aaria, vanamehe aaria<br />

ja kala aaria!) Teatripärasus tuleb hoopis teisest plaanist,<br />

nendest unenägudest.<br />

JS: Mina seda teost keskkoolist suurt ei mäletanudki.<br />

Mingis õrnas eas lugedes võib see isegi mässumeelsust<br />

tekitada – no andke andeks, sellist asja lugeda! Esiteks<br />

antakse sulle nimekiri ette – need palun sügiseks läbi<br />

lugeda – tekib trots. Aga eks seal siis midagi oli, mis<br />

salvestus. See raamat tuli ehk tänu sellelegi tagasi, et<br />

minagi käisin oma vanaisaga merel. Ehk tuligi see lugu<br />

päevakorda selle seosega minu eluetüüdist. Vanaisa ja<br />

pojapoeg, merel kahekesi, õhtul olime kusagil saare peal…<br />

Hästi põnev oli, võisin olla kusagil kümnene. Panime<br />

põhjaõngesid. Mina kartsin kalu, aga pidin neid välja<br />

tõmbama. Angerjas oli ülijälk, peale seda ma angerjat<br />

enam ei söö. Ja tagatipuks ei läinud paadimootor käima.<br />

Olime kusagil Paatsalu ja Saaremaa vahel. Siis seisin<br />

suure kollase kummimantliga paadi ninas ja täitsin purje<br />

ülesannet. Tagasi tulime ikka omajagu aega.<br />

Raamatus ka – selle vanamehe ja poisi suhe ei ole vanaisa<br />

ja lapselapse oma, aga ühtlasi tegelikult võib ka olla.<br />

Mingid asjad jäävad justkui kummitama ja tulevad ning<br />

tulevad tagasi. Hetkel tundus olevat aeg küps selle<br />

lavastuse tegemiseks. Eks seal ole minu jaoks arendavaid<br />

momente ka – et kuidas seda siis teha. Tehniliseltki.<br />

Saan pidevalt impulsse, mis viivad edasi ja edasi… ja<br />

Sadamateatris olemine lubab proovida – kas on võimalik.<br />

Kuu aega enne esietendust ütlen, et ootan põnevusega,<br />

mis sealt tuleb.<br />

AK: Kas mina ka võin natuke rääkida? Sinna lapsepõlve<br />

tagasi pöördudes… mul tekkis küsimus, et kus need lapse<br />

hirmud peituvad? Kogen ise seda alatasa – kukerpalli teha<br />

ei julge, seina peale ronida ei julge… arvan, et kunagi on<br />

midagi juhtunud. Iseasi, kas sellest on ka kasu, kui ma need


põhjused teada saan, mul on ju vaja nüüd ja siin ja praegu<br />

need ületada. Teha oma koduks see koht, kus etendus/<br />

lavastus sünnib.<br />

JS: Kõigest saab olla üle. Peaaegu kõigest, mis lavastuse<br />

sees on vaja teha. Me hulle asju alles hakkame tegema. See<br />

eneseületamine ühest hetkest ikka tuleb, saabub parajal<br />

momendil. Alati on hea inimesi edasi sundida.<br />

LU: See on ju ka näitleja-tantsija tarkus, et kuhumaani<br />

minna.<br />

AK: Seda tarkust mul ei ole. Olen alati lavastajat<br />

usaldanud. Minu ülesanne on alati olnud see, et hakkama<br />

saada asjadega, mida koreograaf-lavastaja soovib. Ma<br />

lihtsamaid teid ei ole kunagi otsinud.<br />

Sa küsisid enne monotüki kohta. Hiljaaegu saigi<br />

teoks esimene, algmaterjaliks Gogoli “Hullumeelse<br />

päevik”. Prooviperiood Ruslaniga (Ruslan Stepanov<br />

– toim.) kestis umbes aasta, tal oli sada mõtet ning<br />

kontseptsioonimuutust, tükk oli kogu aeg arengus.<br />

Lõpptulemuseks - esietendus Peterburis (monotükkide<br />

festivalil – toim.), üle tunni kestev ja venekeelse tekstiga<br />

(vii nüüd puid metsa!). Ma olin enne algust ise hull,<br />

mõtlesin, et pakin oma seitse asja ja kaon. Kuid õigel<br />

hetkel sain endast jagu ning astusin lavale ja ega ma<br />

tundnud, et olen seal üksi ja pean seda raskust kandma,<br />

või et kas ma nüüd vean välja. Ma ei tajunud seda – olin<br />

omas kodus tegutsemas ja oma ülesannet täitmas.<br />

LU: Sa nii toredasti nimetad lava ja lavaleminemise<br />

protsessi koduks ja kojuminemiseks. Ma ei ole seda varem<br />

kuulnud.<br />

AK: Nii ma olen seda tunnetanud. Sellise koha ma tahan<br />

endale töö käigus teha, see on ka üks ülesannetest.<br />

JS: Kodustamisprotsess algab homme. Eks siis ole näha<br />

Ja siis näeb palju.<br />

Intervjuu on tehtud päev enne lavaproovide algust<br />

detsembris 2009


kuus lühijuttude kogumikku ja kaks mitte-ilukirjanduslikku<br />

teost. Pärast tema surma avaldati veel kolm romaani, neli<br />

kogumikku lühijutte ja kolm autobiograafilist teost. Oma<br />

lühiromaani “Vanamees ja meri” eest sai Hemingway 1954.<br />

aastal Nobeli kirjanduspreemia.<br />

Ernest Hemingway<br />

Ernest Miller Hemingway (1899 – 1961) oli Ameerika<br />

kirjanik ja ajakirjanik. Tema eluajal ilmus seitse romaani,<br />

Hemingway sündis ja kasvas Oak Parkis Illinoisis. Peale<br />

kooli lõpetamist töötas ta reporterina, kuid juba mõne<br />

kuu pärast saadeti ta I Maailmasõja rindele kui kiirabiauto<br />

juht. Sõjas sai Hemingway tõsiselt haavata ja naases<br />

koju aasta pärast. 1922 abiellus ta oma esimese naise,<br />

Hadley Richardsoniga ja kolis Pariisi, kus asus tööle<br />

väliskorrespondendina. Pariisis veedetud aja jooksul<br />

kohtus Hemingway erinevatest riikidest pärit kirjanike ja<br />

kunstnike 1920-te aastate kommuuniga mis on tuntud kui<br />

Kadunud Põlvkond (Lost Generation). 1924 kirjutas ta oma<br />

esimese romaani - “Ja päike tõuseb”.<br />

1920-te lõpus Hemingway lahutas ja abiellus oma teise<br />

naise, Pauline Pfeifferiga ning kolis Key Westi Floridas.<br />

1937 saadeti Hemingway sõjakorrespondendina Hispaania<br />

kodusõtta. Pärast sõda lahutas Hemingway Paulinest ja<br />

abiellus oma kolmanda naise Martha Gellhorniga, kirjutas<br />

romaani “Kellele lüüakse hingekella” ja kolis Kuubale.<br />

II Maailmasõja ajal viibis Hemingway Euroopas. Peale<br />

sõda lahutas ta jälle ja abiellus oma neljanda naise, Mary<br />

Welshiga ja kirjutas romaani “Üle jõe ja puude varju”.<br />

1961 aasta suvel lõpetas Hemingway oma elu<br />

enesetapuga.


Janek Savolainen<br />

2000 lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli koreograafia<br />

erialal, alates sellest Vanemuise teatri balletiartist ja<br />

koreograaf. Lisaks tantsulavastustele osalenud ka ooperi-,<br />

opereti-, muusikali- ja sõnalavastustes.<br />

Praegused rollid Vanemuises:<br />

Rott – “Pähklipureja” (koreograaf-lavastaja Pär Isberg, 2004)<br />

Wilfried – “Giselle” (koreograaf-lavastaja Stanislav Fečo,<br />

2007)<br />

Fotograaf – “Uinuv kaunitar“ (koreograaf-lavastaja Pär<br />

Isberg, 2008)<br />

Lible – “Kevade” (lavastaja Ruslan Stepanov, 2009)<br />

Varasemad rollid Vanemuises:<br />

“Öö Veneetsias” (lavastaja Mare Tommingas)<br />

“Tuhkatriinu” (koreograaf-lavastaja Ülo Vilimaa)<br />

“Amadé” (koreograaf-lavastaja Mare Tommingas)<br />

“Pähklipureja” (koreograaf-lavastaja Mare Tommingas)<br />

“Maa laul” (koreograaf-lavastaja Rachid Tika)<br />

“Charley tädi” (lavastaja Oleg Titov)<br />

“Verevennad” (lavastaja Tiit Ojasoo)<br />

“Gypsy” (lavastaja Mare Tommingas)<br />

“Quiteria pulm” (koreograaf-lavastaja Viesturs Jansons)<br />

“Fluxus” (koreograaf-lavastaja Teet Kask)<br />

“Armastuse tango” (koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa)<br />

Figaro – “Figaro pulm” (koreograaf-lavastaja Oleg Titov)<br />

“Pulmareis” (koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa)<br />

“Suveöö unenägu” (koreograaf-lavastaja Hugo Fanari)<br />

“Anathema” (koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanov)<br />

“Tantsumaraton” (koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa)<br />

“Sõduri lugu” (koreograaf-lavastaja Rachid Tika)<br />

Minna Berneis – “Sigmund & Freud” (koreograaf-lavastaja<br />

Saša Pepeljajev, 2007)<br />

tantsis lavastuses “Onegin” (koreograaf-lavastaja Vassili<br />

Medvedjev, 2007)<br />

Isa, Peeter Paani vari, Krokodill – “Peeter Paan” (lavastaja<br />

Oksana Titova, 2008)<br />

Varasemad lavastused Vanemuises:<br />

“Bambi” 2001<br />

“This is a small step for a man...” 2003<br />

“Nixon” (2006)


2004... Doktorantuur, University of Arts and Design,<br />

Helsinki<br />

2002 MA vabades kunstides, Eesti Kunstiakadeemia<br />

1999 BA cum laude stsenograafias,<br />

Eesti Kunstiakadeemia<br />

Valik kujundusi<br />

2009 S. Aminoff “Nii nagu taevas“, Ugala<br />

2008 I. Hirv “Kevadtalv 1918”, VAT Teater<br />

2008 T. Pylkkänen “Patseba Saarenmaalla” (ooper) ja<br />

A. Kallas “Patseba Saaremaal“ (draama),<br />

Eesti Kontsert ja Kuressaare Linnateater<br />

2006 A. Hellstenius / I. Ambjörnsen ”Elling”, koos<br />

Liina Tepandiga, <strong>Vanemuine</strong><br />

2006 L. Vahtre, M. Laar “Minust jäävad ainult laulud”,<br />

MTÜ R.A.A.A.M, Suur Munamägi<br />

2004 A. Miller “Salemi nõiad“, <strong>Vanemuine</strong><br />

2004 U. Vadi “Kohtume trompetis!“, VAT Teater<br />

2003 V. Vahing “Testament“, Eesti Draamateater<br />

2003 T. Stoppard “Utoopia“, <strong>Vanemuine</strong><br />

2003 Ch. Jones “Mesimees“ ,<strong>Vanemuine</strong><br />

2003 J. Lusens “Lindude ooper“, <strong>Vanemuine</strong><br />

Liina Unt<br />

Teatrikunstnik<br />

Kokku on Liina Unt kujundanud üle 30 lavastuse,<br />

avaldanud uurimusi ja publikatsioone ning tegutsenud<br />

õppejõuna Tallinna Ülikoolis, Ajaloo Instituudis,<br />

Tartu Ülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias,<br />

Taideteollinnen Korkeakoulu´s (Soome), Eesti<br />

Kunstiakadeemias.


Aivar Kallaste<br />

1977 lõpetas Tallinna Balletikooli<br />

1977 – 1995 Vanemuise teatri balletiartist<br />

1995 – 1996 Soomes Turu moderntantsuteatri<br />

Aurinkobaletti tantsija, alates 1996 taas Vanemuise teatri<br />

balletiartist.<br />

On teinud ligi 100 rolli balleti-, sõna-, pantomiimi-,<br />

muusikali-, ooperi- ja operetilavastustes, tantsinud<br />

erinevates varieteeprogrammides, olnud ooperi “Salakütt”<br />

lavastaja assistent.<br />

Praegused rollid Vanemuises:<br />

Pagar, Rott – “Pähklipureja” (koreograaf-lavastaja Pär<br />

Isberg, 2004)<br />

Danny – Jule Styne “Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud“<br />

(lavastaja Mare Tommingas, 2008)<br />

Majahoidja – “Uinuv kaunitar“(koreograaf-lavastaja Pär<br />

Isberg, 2008)<br />

Lible – “Kevade“ (koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanov,<br />

2009)<br />

Varasemad rollid Vanemuises:<br />

Prints Klaus – “Lumekuninganna”(lavastaja Ida Urbel, 1978)<br />

Coppelius – “Coppelia”(lavastaja Ülo Vilimaa, 1982)<br />

Petja – “Petja ja Hunt” (lavastaja Vassili Medvedjev, 1982)<br />

Gummielastik – “Saabastega kass” (lavastaja Kaarel Ird)<br />

Kubjas – “Tiina” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1984)<br />

Sorts – “Kalevipoeg” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1985)<br />

Pime – “Mimeskid” (lavastaja Maret Kristal)<br />

Bamby – “Bamby” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1989)<br />

Mozart – “Don Juan” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1990)<br />

Väike prints – “Väike prints” (lavastaja Mare Tommingas,<br />

1991)<br />

Hans – “Giselle” (lavastaja Alla Šelest)<br />

Aapo – “Seitse venda” (lavastaja Marjo Kuusela)<br />

Viires – “In corpore” (lavastaja Ago-Endrik Kerge)<br />

Pierrot – “Kuu-Pierrot” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1991)<br />

Mercutio – “Romeo ja Julia”(lavastaja Mare Tommingas,<br />

1993)<br />

Joosep – “Legend Joosepist” (lavastaja Mait Agu, 1993)<br />

Pähklipureja – “Pähklipureja” (lavastaja Mare Tommingas,<br />

1994)


Kratt – “Kratt” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1994)<br />

Nimetu – “Konserv: Kassid õlis” (lavastaja Dmitri<br />

Harchenko, 1996)<br />

Charles Bovary – “Madame Bovary” (lavastaja Jurijus<br />

Smoriginas, 1997)<br />

Kohtunik – “Bolero” (lavastaja Oleg Titov)<br />

Mozart – “Amade” (lavastaja Mare Tommingas)<br />

Gamacho – “Quiteria pulm” (lavastaja Viesturs Jansons)<br />

Isa – “Tulipunane lilleke” (lavastaja Jelena Karpova)<br />

Kuningas – “Alice imedemaal” (lavastaja Mai Murdmaa)<br />

Peter Quince – “Suveöö unenägu” (lavastaja Hugo Fanari)<br />

Peaosa – “Anathema” (lavastaja Ruslan Stepanov)<br />

Rollo – “Tantsumaraton” (lavastaja Mai Murdmaa)<br />

“E-duur” (koreograaf-lavastaja Toomas Edur)<br />

Nixon – “Nixon” (koreograaf-lavastaja Janek Savolainen)<br />

Pulmaline, Troll – “Peer Gynt“ (koreograaf-lavastaja Mare<br />

Tommingas, 2006)<br />

Wilfried – “Giselle” (koreograaf-lavastaja Stanislav Fečo,<br />

2007)<br />

Tantsis balletilavastuses “Onegin” (koreograaf-lavastaja<br />

Vassili Medvedjev, 2007)<br />

Koer Nana – “Peeter Paan“ (koreograaf-lavastaja Oksana<br />

Titova, 2008)<br />

Varasemad rollid mujal:<br />

Kratt – “Kratt” (lavastaja Mai Murdmaa, RO Estonia)<br />

Nõid – “Macbeth” (lavastaja V. Vassiljev, RO Estonia)<br />

Tunnustus:<br />

2000 Eesti Teatriliidu balletipreemia<br />

Silas Stubbs<br />

Vanemuise teatris<br />

aastast 2008<br />

1998 - 2008 õppis<br />

Elmhursti Balletikoolis<br />

(Suurbritannia), alates<br />

sellest Vanemuise teatri<br />

balletiartist.<br />

Praegused rollid<br />

Vanemuises:<br />

Korstnapühkija,<br />

Rott – “Pähklipureja”<br />

(koreograaf-lavastaja Pär<br />

Isberg, 2004)<br />

Albert, Giselle’i sõber –<br />

“Giselle” (koreograaflavastaja<br />

Stanislav Fečo,<br />

2007)<br />

Kiir – “Kevade“ (koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanov,<br />

2009)<br />

Tantsib lavastustes “Onegin” (koreograaf-lavastaja Vassili<br />

Medvedjev, 2007), “Uinuv kaunitar” (koreograaf-lavastaja<br />

Pär Isberg, 2008), “Savoy ball” (lavastaja Georg Malvius,<br />

2008)<br />

Varasemad rollid Vanemuises:<br />

tantsis lavastuses “Peeter Paan” (koreograaf-lavastaja<br />

Oksana Titova, 2008)


The Old Man and the Sea is a novella by Ernest<br />

Hemingway, written in Cuba in 1951 and published in<br />

1952. It was the last major work of fiction to be produced<br />

by Hemingway and published in his lifetime. One of his<br />

most famous works, it centers upon Santiago, an aging<br />

Cuban fisherman who struggles with a giant marlin far out<br />

in the Gulf Stream. It is noteworthy in twentieth century<br />

fiction, reaffirming Hemingway’s worldwide literary<br />

prominence as well as being a significant factor in his<br />

selection for the Nobel Prize in Literature in 1954.<br />

The Old Man and the Sea recounts an epic battle between<br />

an old, experienced fisherman and a giant marlin said<br />

to be the largest catch of his life. It opens by explaining<br />

that the fisherman, has gone 84 days without catching<br />

any fish at all. He is apparently so unlucky that his young<br />

apprentice, Manolin, has been forbidden by his parents<br />

to sail with the old man and been ordered to fish with<br />

more successful fishermen. Still dedicated to the old<br />

man, however, the boy visits Santiago’s shack each night,<br />

hauling back his fishing gear, feeding him and discussing<br />

American baseball – most notably Santiago’s idol, Joe<br />

DiMaggio. Santiago tells Manolin that on the next day, he<br />

will venture far out into the Gulf to fish, confident that his<br />

unlucky streak is near its end…<br />

LU (Liina Unt): We remember from reading at high school<br />

that there was an old man, fighting the sea, won, doesn’t<br />

matter that he lost the fish – we all know that plot. And<br />

now when I read it again I discovered that I had managed<br />

to forget the dreams in the book. As if not being part<br />

of the text. But when we look at the old man from the<br />

dreams perspective, he as if changes into a different<br />

character. This is a very interesting key point.<br />

It is surprising to many that “Old Man and the Sea“ is done<br />

as a dance production, it would be difficult even as a<br />

drama (imagine an opera even – sea aria, old man aria and<br />

fish aria!). Theatricality comes from a different plan, from<br />

these dreams, you see.<br />

JS (Janek Savolainen): I didn’t remember this book<br />

from high school. Reading it during tender years it might<br />

even generate rebellion – please, to read that! First of all<br />

they give you a list – please read these by autumn – and<br />

defiance arises. But there must have been something that<br />

was saved in memory. This book might have returned to<br />

me also because I went to sea with my grandfather. So<br />

this story might have emerged in relation to that etude<br />

from my life. Grandfather and grandson, alone at sea,<br />

by nightfall we would be on some island… It was very<br />

exciting; I could have been 10 years old. We put night lines.<br />

I was afraid of the fish but I had to pull them out. Eel was<br />

super disgusting, after that I never ate another eel. And on<br />

top of everything the boat engine wouldn’t start. We were


somewhere in between Paatsalu and Saaremaa. I stood<br />

in the prow with a big yellow rubber jacket and filled the<br />

duties of a sail. It took us quite some time to come back.<br />

In the book as well – the relationship between the old man<br />

and the boy is not that of a grandfather and grandson but<br />

it might as well be that.<br />

Some things remain to haunt you and keep coming back<br />

to you. Currently it felt that the time was ripe to make<br />

that production. There were challenging moments for me<br />

too – how to make it all work. In the technical sense, for<br />

example. I constantly get impulses that carry me further<br />

and further and… Being at the Harbour Theatre allows<br />

you to try – is it possible or not. One month before the<br />

premiere I tell you that I am excited about what is to come<br />

out if it.<br />

Janek Savolainen<br />

In Theatre <strong>Vanemuine</strong> since 2000<br />

Education: in 2000 graduated from the Tallinn<br />

Pedagogical University, majoring in choreography<br />

Career: since 2000 Theatre <strong>Vanemuine</strong>, ballet artist and<br />

choreographer. In addition to dance productions, has<br />

also participated in opera, operetta, musical and drama<br />

productions<br />

Current roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />

- Rat – “Nutcracker” (director Pär Isberg, 2004)<br />

- Wilfried – “Giselle” (director Stanislav Fečo, 2007)<br />

- Minna Berneis – “Sigmund & Freud” (director Saša<br />

Pepeljajev, 2007)<br />

- dances in the ballet production “Onegin” (director Vassili<br />

Medvedjev, 2007)<br />

Earlier roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />

- “Night in Venice” (director Mare Tommingas)<br />

- “Cinderella” (director Ülo Vilimaa)<br />

- “Amadé” (director Mare Tommingas)<br />

- “Nutcracker” (director Mare Tommingas)<br />

- “Earth Song” (director Rachid Tika)<br />

- “Aunt Charley” (director Oleg Titov)<br />

- “Blood Brothers” (director Tiit Ojasoo)<br />

- “Gypsy” (director Mare Tommingas)<br />

- “Quiteria’s Wedding” (director Viesturs Jansons)<br />

- “Fluxus” (director Teet Kask)<br />

- “Tango of Love” (director Mai Murdmaa)<br />

- Figaro – “Figaro’s Wedding” (director Oleg Titov)<br />

- “Wedding Trip” (director Mai Murdmaa)<br />

- “Summer Night’s Dream” (director Hugo Fanari)<br />

- “Anathema” (director Ruslan Stepanov)<br />

- “Dance Marathon” (director Mai Murdmaa)<br />

- “Soldier’s Story” (director Rachid Tika)<br />

Earlier productions in <strong>Vanemuine</strong>:<br />

- “Bamby”<br />

- “This is a small step for a man...”<br />

- “Nixon” (2006)


Liina Unt<br />

Theatre Designer<br />

2004 Doctoral Programme, University of Arts and Design,<br />

Helsinki<br />

2002 MA in liberal arts, Estonian Academy of Arts<br />

1999 BA cum laude in scenography, Estonian Academy of<br />

Arts<br />

Selection of designs<br />

2009 S. Aminoff “As It Is in Heaven”, Ugala<br />

2008 I. Hirv “Spring-Winter 1918”, VAT Theatre<br />

2008 T. Pylkkänen ”Patseba Saarenmaalla”<br />

(Patseba in Saaremaa, opera) and A. Kallas<br />

“Patseba Saaremaal“ (Patseba in Saaremaa, drama),<br />

Estonian Concert and Kuressaare City Theatre<br />

2006 A. Hellstenius/I.Ambjörnsen ”Elling”, together with<br />

Liina Tepandi, <strong>Vanemuine</strong><br />

2006 L. Vahtre, M. Laar “Minust jäävad ainult laulud”<br />

(Only Songs I Leave Behind), NGO R.A.A.A.M,<br />

Mountain Suur Munamägi<br />

2004 A. Miller “The Crucible“, <strong>Vanemuine</strong><br />

2004 U. Vadi “Kohtume trompetis!“ (Rendezvous at the<br />

Trumpet), VAT Theatre<br />

2003 V. Vahing “Testament“, Estonian Drama Theatre<br />

2003 T. Stoppard “Utopia“, <strong>Vanemuine</strong><br />

2003 Ch. Jones “Humble Boy“, <strong>Vanemuine</strong><br />

2003 J. Lusens “Birds’ Opera“, <strong>Vanemuine</strong><br />

All together Liina Unt has designed more than 30<br />

productions, published studies and publications as<br />

well as acted as professor at the University of Tallinn, at<br />

the Institute of History, at the University of Tartu, at the<br />

Estonian Academy of Music and Theatre, at the University<br />

of Art and Design (Finland), at the Estonian Academy of<br />

Arts.<br />

Aivar Kallaste<br />

In Theatre <strong>Vanemuine</strong> since 1977<br />

Education:<br />

in 1977 graduated from the Tallinn Ballet School<br />

Career:<br />

- 1977-1995 Theatre <strong>Vanemuine</strong>, ballet artist<br />

- 1995-1996 Turu Modern Dance Theatre “Aurinkobaletti”,<br />

Finland, dancer<br />

- since 1996 Theatre <strong>Vanemuine</strong>, ballet artist<br />

- has made near 100 roles in ballet, drama, pantomime,<br />

musical, opera and operetta productions<br />

- has danced in various variety programmes<br />

- has been the director’s assistant in the opera production<br />

“The Poacher”<br />

Current roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />

- Baker, Rat, Gingerbread – “Nutcracker” (director Pär<br />

Isberg, 2004)<br />

- Wilfried – “Giselle” (director Stanislav Fečo, 2007)


- dances in the ballet production “Onegin” (director Vassili<br />

Medvedjev, 2007)<br />

- Housekeeper – “Sleeping Beauty” (director Pär Isberg,<br />

2008)<br />

Earlier roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />

- Prince Klaus – “The Snow Queen”(director Ida Urbel,<br />

1978)<br />

- Coppelius – “Coppelia”(director Ülo Vilimaa, 1982)<br />

- Petja – “Petja and Wolf” (director Vassili Medvedjev, 1982)<br />

- Gummielastik – “Puss in Boots” (director Kaarel Ird)<br />

- Overseer – “Tiina” (director Ülo Vilimaa, 1984)<br />

- Sorcerer – “Kalevipoeg” / “Son of Kalev” (director Ülo<br />

Vilimaa, 1985)<br />

- Blind – “Mimeskid” (director M. Kristal, K. Kurg)<br />

- Bamby – “Bamby” (director Ülo Vilimaa, 1989)<br />

- Mozart – “Don Juan” (director Ü. Vilimaa, 1990)<br />

- Little Prince – “The Little Prince” (director Mare<br />

Tommingas, 1991)<br />

- Hans – “Giselle” (director A. Shelest)<br />

- Aapo – “Seven Brothers” (director M. Kuusela)<br />

- Viires – “In corpore” (director Ago-Endrik Kerge)<br />

- Pierrot – “Moon-Pierrot” (director Ülo Vilimaa, 1991)<br />

- Mercutio – “Romeo and Juliet”(director Mare Tommingas,<br />

1993)<br />

- Joosep – “Legend of Joosep” (director Mait Agu, 1993)<br />

- Nutcracker – “Nutcracker” (director Mare Tommingas,<br />

1994)<br />

- Womble – “The Womble” (director Ülo Vilimaa, 1994)<br />

- Nameless – “Cats in Oil” (director Dmitri Hartshenko,<br />

1996)<br />

- Charles Bovary – “Madame Bovary” (director J.<br />

Smoriginas, 1997)<br />

- Judge – “Bolero” (director Oleg Titov)<br />

- Mozart – “Amade” (director Mare Tommingas)<br />

- Gamacho – “Quiteria’s Wedding” (director Viesturs<br />

Jansons)<br />

- Father – “The Scarlet Flower” (director Jelena Karpova)<br />

- King – “Alice in Wonderland” (director Mai Murdmaa)<br />

- Peter Quince – “Summer Night’s Dream” (director Hugo<br />

Fanari)<br />

- leading role – “Anathema” (director Ruslan Stepanov)<br />

- Rollo – “Dance Marathon” (director Mai Murdmaa)<br />

- “E-major” (director Toomas Edur)<br />

- Nixon – “Nixon” (director Janek Savolainen)<br />

- Wedding Guest, Troll – “Peer Gynt” (director Mare<br />

Tommingas, 2006)<br />

Earlier roles elsewhere:<br />

- Womble – “The Womble” (director Mai Murdmaa,<br />

Estonian National Opera)<br />

- Sorcerer – “Macbeth” (director V. Vassiljev, Estonian<br />

National Opera)<br />

Recognition:<br />

- 2000 Estonian Theatre Union Ballet Award


Silas Stubbs<br />

In Theatre <strong>Vanemuine</strong> since 2008<br />

Education:<br />

- 1998 - 2008 studied at the Elmhurts Ballet School (Great<br />

Britain)<br />

Career:<br />

since 2008 Theatre <strong>Vanemuine</strong>, ballet artist<br />

Current roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />

dances in productions: “Nutcracker” (director Pär Isberg,<br />

2004), “Giselle” (director Stanislav Fečo, 2007), “Onegin”<br />

(director Vassili Medvedjev, 2007), “Sleeping Beauty”<br />

(director Pär Isberg, 2008), “Ball at the Savoy” (director<br />

Georg Malvius, 2008)<br />

Kiir – “Spring” (director Ruslan Stepanov, 2009)<br />

Earlier roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />

danced in “Peter Pan” (director Oksana Titova, 2008)


Teatrijuht / General Manager Paavo Nõgene<br />

Muusikajuht / Musical Director Mihkel Kütson<br />

Draamajuht / Drama Director Sven Karja<br />

Balletijuht / Ballet Director Mare Tommingas<br />

Trupijuht / Troupe Leader Eda Hinno<br />

Lavastusala juhataja / Technical Director Lui Lääts<br />

Pealavameister / Stage Manager Rait Randoja<br />

Lavameistrid / Stage Technicians Veljo Rüütli, Aare Kiho<br />

Dekoratsiooniala juhataja / Head of the Stage Set Department Aarne Hansalu<br />

Dekoratsioonide teostus / Stage sets by Ain Austa, Innari Toome, Andres<br />

Lindok, Terje Kiho, Leenamari Pirn, Sirje Kolpakova, Marika Raudam,<br />

Aleksandr Karzubov, Indrek Ots, Eino Reinapu, Mart Raja, Arvo Lipping<br />

Kostüümiala juhataja / Wardrobe Manager Ivika Jõesaar<br />

Kostüümiala juhataja asetäitja / Wardrobe Manager Assistant Piret Univer<br />

Meeste kostüümid / Cutter of men`s costumes Ruth Rehme-Rähni<br />

Naiste kostüümid / Cutter of women`s costumes Külli Kukk<br />

Kostüümide teostus / Costumes made by Luule Luht, Anneli Vassar, Daisy<br />

Tiikoja, Elli Nöps, Mairit Joonas, Valentina Kalvik, Olga Vilgats, Kaire<br />

Arujõe, Irina Medvedeva, Inkeri Orasmaa, Ivi Vels, Riina Lõhmus, Henn<br />

Laidvee, Malle Värno, Mati Laas, Juta Reben<br />

Kostüümilao juhataja / Head of Costumes Warehouse Maris Plado<br />

Riieturid / Dressers Maris Plado, Jane Saks<br />

Jumestusala juhataja / Head of Make-Up Department Anne-Ly Soo<br />

Grimm ja soengud / Make-up and Hair Style by Olga Belokon, Irina Võsaste<br />

Rekvisiidiala juhataja / Head of Stage Prop Department Liina Martoja<br />

Rekvisiitorid / Property Masters Kaie Uustal, Liina Martoja, Ivika Saaroja,<br />

Ave Liivamägi<br />

Valgustusala juhataja / Head of Lighting Department Andres Sarv<br />

Valgustajad / Lighting by Jaanus Moor, Andres Sarv, Siim Allas<br />

Heli- ja videoala juhataja / Head of Audio-Visual Department Toivo Tenno<br />

Helirežissöör / Sound Director Siim Neerut<br />

Videoinsener / Video Kalju Nugin<br />

Kava kujundanud / Programme designed by Kristina Kütt<br />

Kava koostanud / Programme prepared by Kai Rohejärv<br />

Fotod / Photos by Andrus Kannel, Alan Proosa, Maria Lee<br />

Tõlked / Translations Kelli Vilu-Püss


Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.<br />

30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,<br />

et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.<br />

Lubame hea seista fondi käekäigu eest<br />

Olga Aasav<br />

Kalev Kase<br />

Mart Avarmaa<br />

Tartu linn<br />

Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate<br />

erialase arengu ja koolituse toetuseks.<br />

Fondi on võimalik teha annetusi:<br />

SA Tartu Kultuurkapital<br />

Ühispank 10102052050006<br />

Sampo Pank 334408570002<br />

Märksõna: VANEMUISE FOND<br />

Janek Savolaineni erilised tänud kuuluvad emale,<br />

isale, Terje Kihole, Mikk Männastele ja Kalle Kukele<br />

Vanemuise teater tänab<br />

Olga Aasavit, Mart Avarmaad, Alar Kroodot,<br />

Kalev Kaset, Mati Kermast, Tartu linna


Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.<br />

30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,<br />

et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.<br />

Lubame hea seista fondi käekäigu eest<br />

Olga Aasav<br />

Kalev Kase<br />

Mart Avarmaa<br />

Tartu linn<br />

Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate<br />

erialase arengu ja koolituse toetuseks.<br />

Fondi on võimalik teha annetusi:<br />

SA Tartu Kultuurkapital<br />

Ühispank 10102052050006<br />

Sampo Pank 334408570002<br />

Märksõna: VANEMUISE FOND<br />

Janek Savolaineni erilised tänud kuuluvad emale,<br />

isale, Terje Kihole, Mikk Männastele ja Kalle Kukele<br />

Vanemuise teater tänab<br />

Olga Aasavit, Mart Avarmaad, Alar Kroodot,<br />

Kalev Kaset, Mati Kermast, Tartu linna

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!