G A R A N T E E R IM E S U L L E - Vanemuine
G A R A N T E E R IM E S U L L E - Vanemuine
G A R A N T E E R IM E S U L L E - Vanemuine
Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!
Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.
Aivar Kallaste
The Old Man and the Sea<br />
Aivar Kallaste juubelilavastus Ernest Hemingway samanimelise lühiromaani alusel<br />
Aivar Kallaste’s Jubilee performance based on Ernest Hemingway´s novella<br />
Lavastaja-koreograaf, 3D video idee ja teostus / Producer-Choreographer, 3D Video Janek Savolainen<br />
Libretist / Libretto Katrin Pärn<br />
Kunstnik / Stage and Costume Designer Liina Unt<br />
Valguskujundus / Light Design Janek Savolainen, Liina Unt<br />
Repetiitor/ Repetitor Rufina Noor<br />
Etendust juhib/ Performance is managed by Illar Rätsep
Janek Savolainen, Aivar Kallaste
Muusika / Music<br />
Johnny Greenwood<br />
Lavastuse muusika on pärit 2007 aasta filmist “There Will Be Blood”(režissöör Paul Thomas Anderson) ja sisaldab lõike<br />
Greenwoodi orkestriteosest “Popcorn Superhet Receiver”. Töö eest selle filmi heliloojana sai ta Kriitikute Valiku auhinna<br />
(Critics´Choice Award).<br />
Greenwood composed the score for the 2007 film, There Will Be Blood, from director Paul Thomas Anderson. The<br />
soundtrack contains excerpts from “Popcorn Superhet Receiver”. His work as the composer for this film earned him an<br />
award at the Critics’ Choice Awards.<br />
Bruce Broughton<br />
Originaalmuusika telefilmile “Vanamees ja meri” (1989) / Original television soundtrack to the “Old Man and the Sea” (1989)<br />
Elliot Goldenthal<br />
Muusika mängufilmile “Frida” (2002), “Alien 3” (1992) / Music from the motion picture “Frida” (2002), “Alien 3” (1992)<br />
Osalised / Cast<br />
Aivar Kallaste<br />
Silas Stubbs<br />
Marika Aidla, Maarja Paugus, Rita Dolgihh<br />
Esietendus 16. jaanuaril 2010 Sadamateatris / Premiere on January 16 2010 in Port Theatre
Santiago oli vana kalamees. Kunagi, nooremana, oli ta olnud väga tugev mees ja väga vägev kalur. Nüüd aga oli ebaõnn<br />
teda juba nii pikalt saatnud, et külaelanikud ütlesid tema kohta salao - lootusetu hädavares. Poiss, tema truu sõber ja<br />
kaaslane, muretses vanamehe pärast, kuid temaga koos kalal käia ta enam ei saanud, sest poisi vanemad olid selle ära<br />
keelanud. Lootusrikkalt sõitis vanamees ikka ja jälle merele, kus tema ainsateks kaaslasteks olid üksikud linnud, kalad,<br />
kõnelused iseendaga ning tema imelikud unenäod Aafrika mandrilt, kus ta poisikesena oli olnud.<br />
“Ta mõtles merest alati kui la mar’ist, nagu teisedki hispaania keelt kõnelevad inimesed, kes merd armastavad. Mõnikord ütlevad<br />
need, kes merd armastavad, tema kohta inetusi, aga ikka nõnda, nagu oleks meri naine. Mõned nooremad kalurid, need,<br />
kes kasutasid liinidel ujukiteks poisid ja käisid merel mootorpaatidega, mis olid siis ostetud, kui haimaks tõi ränka raha sisse,<br />
ütlesid mere kohta el mar, mis on meessoost sõna. Nad kõnelesid merest kui vastasest või teenimiskohast või koguni vaenlasest.<br />
Aga vanamehele oli meri alati naissoost, alati see, kes oma suuri armuande kord heldesti jagab, kord kiivalt endale peab, kes<br />
tembutab ja hulle tükke teeb, sest teisiti ta ei saa...“<br />
Ernest Hemingway “Vanamees ja meri”<br />
Tõlkija Enn Soosaar<br />
Äkki hakkas konksu otsa kala, kelle sarnast vanamees polnud enne näinud. See võimas, suursugune elukas, keda Santiago<br />
oma vennaks nimetas, vedas mitu päeva paati ühes mehega slepis, kuni ta lõpuks vanamehe harpuuni läbi suri. Kui<br />
Santiago end pärast pikka ja kurnavat võitlust räsituna kodu poole asutas, ennenägematult võimas marliin paadi külge<br />
seotud, ilmus vetesügavustest hai. Siis järgmised. Üksteise järel surmas vanamees kiskjad, kes tulid vere lõhna haistes osa<br />
saama suurest kalast, nii suurest, et tema lihast oleks üks mees ära elanud terve talve. Koju jõudis Santiago rammetuna,<br />
lööduna, paadi küljes uhke, võimsa sabaga hiiglaslik valge kalaskelett, mida külaelanikud imetlemas käisid.
Aivar Kallaste, Janek Savolainen, Liina Unt
LU – Liina Unt<br />
AK – Aivar Kallaste<br />
JS – Janek Savolainen<br />
LU: Mida tähendab sulle tegelane, keda sa tantsid?<br />
Vanamees?<br />
AK: Kahju, et Sa ei küsinud seda nädal aega varem –<br />
oleksin saanud läbi mõelda, mida vastata.<br />
LU: Aga sa improviseeri!<br />
AK: Seda ei ole ma kunagi vallanud. Teatriteel on vedanud<br />
tarkade lavastajatega, kes on mind avada osanud ja kõik<br />
kätte ja jalgu näidanud. Improviseerida ma ei oska.<br />
LU: Aga kust tuleb kogu sinu näitlejameisterlikkus? Sa<br />
oled laval näitleja, sa ju ainult ei tantsi. Sinu “kohalolek” on<br />
nii märgatav, sa oled nii elav, kogu su miimika, väikesed<br />
žestid… Kuidas sa selle juures ütled, et sa ei improviseeri?<br />
AK: “Vanamehe“ fotosessiooni ajal sain kiita selle eest, et<br />
olin loomulik.<br />
Mis tähendas minu jaoks seda, et ma midagi ei teinud.<br />
Vastus Sinu küsimusele.<br />
JS: Tuleb see ajaga, on see kogemus?<br />
AK: Ilmselt küll midagi sellist. Kunagi pidi väga palju<br />
tööd tegema selleks, et midagigi õnnestuks, nüüd on<br />
jõupingutused väiksemad ja ometi kõik on…<br />
Hiljaaegu üht uut rolli luues tundsin, et panin selle kokku<br />
juba varem esitatutest, nö siit ja sealt. Lavastusperioodil<br />
polnud õieti kellelgi aega minuga tegelda, nii ma siis ise ja<br />
omaette pusisin aga enda jaoks ei midagi uut – piinlik oli<br />
vaataja ees. Hiljem retsensioone lugedes avastasin, et - oo,<br />
parim! No jah, kirjutaja võib-olla polnud veel sündinudki<br />
siis kui mina neid rolle esitasin, millest nüüd “laenu võtsin“.<br />
LU: Aga kuidas sa teed rolli enda jaoks huvitavaks? Kui<br />
ongi just selline olukord, et see on siit ja see sealt ja nüüd<br />
pead lavale minema?<br />
AK: Kas ma oskangi seda seletada…<br />
Aga minek ongi alati huvitav, sest ma ei tea ju iial kuidas<br />
eelseisev etendus õnnestub. Üks minu õpetaja soovitas<br />
kümnenda-kahekümnenda etenduse eel leida mingigi<br />
detail või väike põhjendus, kuidas rolli värskena hoida.<br />
Olengi püüdnud nii toimida. Väärt idee – aitäh talle!<br />
LU: Mis on see väike põhjendus?<br />
AK: See ongi enda jaoks ja enda teada, mille ma leian ja<br />
pärast ka unustan. Lavaleminek oleneb ülesandest, mida<br />
raskem, seda põnevam. Ja iga kord uuesti, ei loe see, et<br />
eelmine etendus õnnestus. Ma lähen alati nagu esimest
korda. Püüan selle tunde endale luua. Peaasi, et mul ei<br />
oleks igav – see ju kandub saali. Publik ei ole loll. Mitte<br />
kunagi. Minu suhtumine ei sõltu sellest kas saalis on<br />
kolmsada või kolm vaatajat. Mina ise olen see, kelle ees ma<br />
eelkõige vastutan. Ausus enda ja oma elukutse vastu.<br />
LU: Sellest tuleb vist ka näitlejameisterlikkus, see kohalolu<br />
teema? Peadki päriselt olema.<br />
Draamas räägitakse isemängivatest näitlejatest, kas balletis<br />
üldse on võimalik rääkida isemängivatest tantsijatest?<br />
JS: Eks see vist ole ka oskus kombineerida, oskus niiöelda<br />
taaskasutada – ei saa ju, et lõpmatult, kogu aeg, oleks uus,<br />
kogu aeg oleks põnev.<br />
LU: Oleks ka hirmus, kui see “uus” oleks eesmärk omaette.<br />
AK: Aga jah, tahaks teada millised on minu lavastambid,<br />
mida “lohistan“ rollist-rolli. Vahepeal oli küll üks selline<br />
periood, kus tekkis lausa kompleks. Üks nimiosa järgnes<br />
teisele. Kujutasin siis ette kuidas Tartu balletipublik<br />
teatrisse tuleb, kavalehe avab ja jälle Kallaste! Olin mures<br />
kuidas end värskendada ning nagu tellitult tuli Soome aeg<br />
(Turu moderntantsuteater “Aurinkobaletti“ – toim.) Ehk<br />
sain sealt midagi uut.<br />
LU: Anna andeks, et ma küsin, aga kas sa kardad kohata<br />
suhtumist “ikka see veel tantsib?”?<br />
AK: Ei, sedasi ütleb ainult Janek. Ruslan (Stepanov) ka<br />
vahel.<br />
Küll aga on üsna mitmeid kordi öeldud – luba, et sa mitte<br />
kunagi lavalt ei lahku. Ette on tulnud ka hoopis üllatav<br />
küsimus – kas sa ikka veel treeningtunnis ka käid? Ei kujuta<br />
ette, et mul oleks õigust vormist väljas artistina lavale<br />
minna.<br />
JS: Kas füüsise kantseldamine läheb raskemaks? Mina<br />
olen kümme aastat teatris olnud ja tunnen ka juba, kuidas<br />
läheb keerulisemaks.<br />
AK: Möödunud hooajal tajusin, et ei suuda enam hüpet<br />
korralikult välja tõugata. Hiljuti tantsisin koos endast 30<br />
aastat noorema partneriga, kes juba poole vaatuse peal<br />
kurtis, et on väsinud. Turgutasin teda öeldes, et ei mingit<br />
väsimust, me oleme parim paar! Olen kohanud arvamust,<br />
et nooremad põlvkonnad on nõrgad. Kui mõelda nende<br />
peale kes sõjad ja Siberid üle elanud – 80-90 ja ikka<br />
energiat täis! Või on siin tegemist nähtusega – nõukogude<br />
karastus?<br />
JS: Vanema generatsiooniga on tõesti nii, et karastumise<br />
aste on kõva. Ma ju ise ka ikkagi noorem, aga on siin<br />
minustki kümmekond aastat nooremaid – mitte et nad<br />
just nõrgad oleksid, aga justkui hellemad. Kas see võib olla<br />
kasvatusest? Ei ole sellist suhtumist, et mul on küll jalg alt<br />
ära, aga õhtul on etendus ja ma ju pean seda tegema, sest
kes siis teeb? Mina ju lähen. Ollaksegi laval väsinud ja ei<br />
tehtagi ega antagi seda 101%.<br />
LU: Kas ja kui palju selline suhtumine häirib?<br />
JS: See on suhteliselt keeruline – kui sul on vastas 25%.<br />
Need ühendatud anumad, eksole. Siis kukub ju kogu töö<br />
alla 75% peale. Mõjub pisut kurvalt.<br />
AK: Kui sa väsinult etendust teed, siis tuled ka ära kümme<br />
korda väsinumana. Seal ongi see kokkuvõtmise hetk - kui<br />
midagi läbi raskuste teha ja saavutada, siis on ju pärast hea<br />
tunne.<br />
JS: Võib-olla tuleb see suhtumine siis teadmatusest –<br />
lavalolekust saab ju tegelikult tohutu laengu tagasi. Kaks<br />
tundi peale etendust ei suuda ma isegi magama minna,<br />
kuna adrenaliin on laes. On see siis oskus seda enda jaoks<br />
etendusest ammutada? See ju laeb… On see noortele<br />
midagi niisugust kuhu nad peavad jõudma…?<br />
AK: Ehk on neid ka teisiti õpetatud? Meie saime vajalikud<br />
teadmised ikka ju koolist. Me olime valmis teatrisse<br />
tulekuks. Olime saanud ka lavapraktika, mida kuuldavasti<br />
kõigil küll enam pole.<br />
LU: Õieti jäin ma kahte asja mõtlema. Mis tunne on –<br />
praegu on sul sisuliselt ju monolavastus – üksi tantsida.<br />
Kasvõi energeetilises mõttes?<br />
AK: Lavastustes on ikka nii, et on soolod ja duetid ja siis<br />
midagi rühmaga koos… Et kas üksinda on raskem? Ei. Aga<br />
isegi kui ma teen laval midagi teistega koos, on mul selline<br />
tunne, et kõik vaatavad mind. See tähendab, et ikkagi<br />
olen ma üksi ja vastutan. Kas mul üldse kunagi mõnd<br />
rasket partnerit on olnud? Aa… tõepoolest oli üks, keda<br />
ma ise rolli tehes veel nö upitama pidin. Aga see selleks.<br />
LU: Milline vahe on tantsida kontsertnumbrit ja teha<br />
etendust? Mõlemad on ju omaette tervikud.<br />
AK: Mõnes mõttes on numbrit raskem esitada kui arengus<br />
etendust, kus on roll, mis algab kusagilt ja jõuab ka kuhugi<br />
välja. Ja kuna lavastuski ei ole tehtud ühtlaselt voolavana –<br />
on kergemad kohad ja keerulisemad, siis keeruliste<br />
kohtade õnnestudes saab sealt adrenaliini rolli jaoks<br />
juurde. Tehniline ja sisuline pool on ka seotud. Põimuvad.<br />
Ja nendel aegadel, kui oli palju põnevat tööd, siis olid kohe<br />
hommikul ärgates mõtted õhtuse etenduse juures – päev<br />
otsa valmistasin end ette.<br />
JS: Sinu puhul ei ole tegu ju aeglase süvenemisega vaid<br />
põhjalikkusega. Sa ju mõtled enda jaoks asju jälle ja jälle<br />
läbi. Kõike. See on töö, mida teised palju ei näe ja mida<br />
ma üldiselt ka palju ei kohta. Vähe, kes lähevad sügavuti<br />
nagu Aivar. Hämmastav – kusagil on keegi, kes on õige
mingit asja tegema, keegi, kes suudab. Selline põhjalikkus<br />
võiks olla valdavam. Kuidas selleni jõuda, mis peaks sellise<br />
protsessi käivitama? Kool kooliks. Aga mis päriselt inimese<br />
käivitab? Mina enda puhul ei oska öelda, mis hetkest asi<br />
käima läheb, või kas üldse.<br />
AK: Tööprotsess on erinev, minu kohta on ju kogu aeg<br />
arvatud, et “ah, see õpib ju nii aeglaselt!” Aga nendest<br />
sajast pole ju ühtegi esietendust edasi lükatud, nii et<br />
ma ikkagi saan oma asjaga õigeks ajaks toime. Selleks<br />
ajaks peab ju olemas olema kõik, mida publikuni kanda.<br />
Nagu Murdmaa kunagi rääkis Barõšnikovi sõnu, mida ta<br />
Ameerikas lavastamas olles kuulis: “Alguses õpime ära<br />
sammud ja siis selle, kuidas neid teha.” Olen ju kohanud<br />
küllaga neid inimesi, kes teavad järjekorda juba peale<br />
esimest proovi ja siis teevadki seda järjekorda viimase<br />
etenduseni – ainult et see kõige huvitavam osa jääb neil<br />
tegemata. Rolli pole.<br />
JS: Ja mis sellise põhjaliku suhtumise ikkagi tingib? Ise? Või<br />
peab lavastaja nõudma?<br />
AK: Arvan, et teatud kooskõla – artistipoolne<br />
enesedistsipliin ja lavastaja käivitamisoskus.<br />
LU: Aivar, mis on see, mis sind käivitab?<br />
JS: Ma ise ei oskaks seda öelda.<br />
AK: Konkreetset näidet on raske välja tuua.<br />
Lavastusperiood koosneb mitmetest etappidest –<br />
proovisaal, lava, valgus, kostüüm, grimm, publik. Sellest<br />
sõltuvalt toimub ka mitmeid erinevaid käivitumisi.<br />
Aga millal see klõps käib? Ju vist käib neid mitu tükki.<br />
Tõenäoliselt juba siis, kui tuleb lavastaja jutuga, et “Ma<br />
olen sinu peale mõelnud. Kas teeme?“ Nii et juba enne<br />
proovide algust. Kuulan ja mõtlen, aga ei vaata (erinevaid<br />
lavastusi-filme – toim.), sest ma ei taha ennatlikult midagi<br />
visuaalset.<br />
LU: Aivar, kas sa loed ka taustaks?<br />
AK: Jah.<br />
JS: Mõnede tükkide puhul on ettevalmistumine rohkem<br />
võimalik. Oleneb, mis taust seal taga on. Kuidas sul<br />
“Vanamehega” on? Mul on tavaliselt visuaalsed tõuked, mis<br />
hakkavad lõpuks tervikut moodustama.<br />
AK: Minu jaoks kah, näiteks see öö seal laiul, kus kõik tilkus<br />
ja… Need tunded, mis said järele proovitud ja üle elatud…<br />
JS: Tuli kuidagi jah, suhteliselt ekstreemne, aga õigeid<br />
kogemusi andev retk. Me olime ikka üsna eemal ja üksi,<br />
samas vanamees seal merel ei olnud ju üksi, tal olid meri ja<br />
see kala ja teadmised ümbritsevast.
AK: Ja ega ta selle poisi peale ka üksinduse pärast<br />
mõelnud vaid ikka selle pärast, et näidata ja anda seda<br />
kogemust milles ta parasjagu ise viibis.<br />
JS: Seal laiu peal olemine oli hea ja kummaline algus, minu<br />
jaoks läks just sellest hetkest tükk käima. Tahaks veel öösel<br />
paadiga merel olemise kogemust. Mis tunne on olla sadu<br />
kilomeetreid kaldast eemal väikese paadiga? Kuidas see<br />
mõjub inimesele, milliseid asju see sinus käima paneb? Kas<br />
tekib paanika?<br />
LU: Keskkooliaegsest lugemisest on ju meeles see, et<br />
oli vanamees, võitles merega, võitis, mis siis, et saak läks<br />
käest. Nüüd uuesti üle lugedes avastasin, et olin täiesti ära<br />
unustanud raamatus olevad unenäod. Nagu see ei olekski<br />
olnud teksti osa. Aga kui vanameest vaadata unede kaudu,<br />
siis muutub ta otsekui teiseks tegelaseks. See on väga<br />
huvitav võti.<br />
Imestatakse väga palju, et kuidas “Vanamehest ja merest”<br />
tehakse tantsulavastus, ka draamana oleks see keeruline<br />
(kujutage ette veel ooperit – mere aaria, vanamehe aaria<br />
ja kala aaria!) Teatripärasus tuleb hoopis teisest plaanist,<br />
nendest unenägudest.<br />
JS: Mina seda teost keskkoolist suurt ei mäletanudki.<br />
Mingis õrnas eas lugedes võib see isegi mässumeelsust<br />
tekitada – no andke andeks, sellist asja lugeda! Esiteks<br />
antakse sulle nimekiri ette – need palun sügiseks läbi<br />
lugeda – tekib trots. Aga eks seal siis midagi oli, mis<br />
salvestus. See raamat tuli ehk tänu sellelegi tagasi, et<br />
minagi käisin oma vanaisaga merel. Ehk tuligi see lugu<br />
päevakorda selle seosega minu eluetüüdist. Vanaisa ja<br />
pojapoeg, merel kahekesi, õhtul olime kusagil saare peal…<br />
Hästi põnev oli, võisin olla kusagil kümnene. Panime<br />
põhjaõngesid. Mina kartsin kalu, aga pidin neid välja<br />
tõmbama. Angerjas oli ülijälk, peale seda ma angerjat<br />
enam ei söö. Ja tagatipuks ei läinud paadimootor käima.<br />
Olime kusagil Paatsalu ja Saaremaa vahel. Siis seisin<br />
suure kollase kummimantliga paadi ninas ja täitsin purje<br />
ülesannet. Tagasi tulime ikka omajagu aega.<br />
Raamatus ka – selle vanamehe ja poisi suhe ei ole vanaisa<br />
ja lapselapse oma, aga ühtlasi tegelikult võib ka olla.<br />
Mingid asjad jäävad justkui kummitama ja tulevad ning<br />
tulevad tagasi. Hetkel tundus olevat aeg küps selle<br />
lavastuse tegemiseks. Eks seal ole minu jaoks arendavaid<br />
momente ka – et kuidas seda siis teha. Tehniliseltki.<br />
Saan pidevalt impulsse, mis viivad edasi ja edasi… ja<br />
Sadamateatris olemine lubab proovida – kas on võimalik.<br />
Kuu aega enne esietendust ütlen, et ootan põnevusega,<br />
mis sealt tuleb.<br />
AK: Kas mina ka võin natuke rääkida? Sinna lapsepõlve<br />
tagasi pöördudes… mul tekkis küsimus, et kus need lapse<br />
hirmud peituvad? Kogen ise seda alatasa – kukerpalli teha<br />
ei julge, seina peale ronida ei julge… arvan, et kunagi on<br />
midagi juhtunud. Iseasi, kas sellest on ka kasu, kui ma need
põhjused teada saan, mul on ju vaja nüüd ja siin ja praegu<br />
need ületada. Teha oma koduks see koht, kus etendus/<br />
lavastus sünnib.<br />
JS: Kõigest saab olla üle. Peaaegu kõigest, mis lavastuse<br />
sees on vaja teha. Me hulle asju alles hakkame tegema. See<br />
eneseületamine ühest hetkest ikka tuleb, saabub parajal<br />
momendil. Alati on hea inimesi edasi sundida.<br />
LU: See on ju ka näitleja-tantsija tarkus, et kuhumaani<br />
minna.<br />
AK: Seda tarkust mul ei ole. Olen alati lavastajat<br />
usaldanud. Minu ülesanne on alati olnud see, et hakkama<br />
saada asjadega, mida koreograaf-lavastaja soovib. Ma<br />
lihtsamaid teid ei ole kunagi otsinud.<br />
Sa küsisid enne monotüki kohta. Hiljaaegu saigi<br />
teoks esimene, algmaterjaliks Gogoli “Hullumeelse<br />
päevik”. Prooviperiood Ruslaniga (Ruslan Stepanov<br />
– toim.) kestis umbes aasta, tal oli sada mõtet ning<br />
kontseptsioonimuutust, tükk oli kogu aeg arengus.<br />
Lõpptulemuseks - esietendus Peterburis (monotükkide<br />
festivalil – toim.), üle tunni kestev ja venekeelse tekstiga<br />
(vii nüüd puid metsa!). Ma olin enne algust ise hull,<br />
mõtlesin, et pakin oma seitse asja ja kaon. Kuid õigel<br />
hetkel sain endast jagu ning astusin lavale ja ega ma<br />
tundnud, et olen seal üksi ja pean seda raskust kandma,<br />
või et kas ma nüüd vean välja. Ma ei tajunud seda – olin<br />
omas kodus tegutsemas ja oma ülesannet täitmas.<br />
LU: Sa nii toredasti nimetad lava ja lavaleminemise<br />
protsessi koduks ja kojuminemiseks. Ma ei ole seda varem<br />
kuulnud.<br />
AK: Nii ma olen seda tunnetanud. Sellise koha ma tahan<br />
endale töö käigus teha, see on ka üks ülesannetest.<br />
JS: Kodustamisprotsess algab homme. Eks siis ole näha<br />
Ja siis näeb palju.<br />
Intervjuu on tehtud päev enne lavaproovide algust<br />
detsembris 2009
kuus lühijuttude kogumikku ja kaks mitte-ilukirjanduslikku<br />
teost. Pärast tema surma avaldati veel kolm romaani, neli<br />
kogumikku lühijutte ja kolm autobiograafilist teost. Oma<br />
lühiromaani “Vanamees ja meri” eest sai Hemingway 1954.<br />
aastal Nobeli kirjanduspreemia.<br />
Ernest Hemingway<br />
Ernest Miller Hemingway (1899 – 1961) oli Ameerika<br />
kirjanik ja ajakirjanik. Tema eluajal ilmus seitse romaani,<br />
Hemingway sündis ja kasvas Oak Parkis Illinoisis. Peale<br />
kooli lõpetamist töötas ta reporterina, kuid juba mõne<br />
kuu pärast saadeti ta I Maailmasõja rindele kui kiirabiauto<br />
juht. Sõjas sai Hemingway tõsiselt haavata ja naases<br />
koju aasta pärast. 1922 abiellus ta oma esimese naise,<br />
Hadley Richardsoniga ja kolis Pariisi, kus asus tööle<br />
väliskorrespondendina. Pariisis veedetud aja jooksul<br />
kohtus Hemingway erinevatest riikidest pärit kirjanike ja<br />
kunstnike 1920-te aastate kommuuniga mis on tuntud kui<br />
Kadunud Põlvkond (Lost Generation). 1924 kirjutas ta oma<br />
esimese romaani - “Ja päike tõuseb”.<br />
1920-te lõpus Hemingway lahutas ja abiellus oma teise<br />
naise, Pauline Pfeifferiga ning kolis Key Westi Floridas.<br />
1937 saadeti Hemingway sõjakorrespondendina Hispaania<br />
kodusõtta. Pärast sõda lahutas Hemingway Paulinest ja<br />
abiellus oma kolmanda naise Martha Gellhorniga, kirjutas<br />
romaani “Kellele lüüakse hingekella” ja kolis Kuubale.<br />
II Maailmasõja ajal viibis Hemingway Euroopas. Peale<br />
sõda lahutas ta jälle ja abiellus oma neljanda naise, Mary<br />
Welshiga ja kirjutas romaani “Üle jõe ja puude varju”.<br />
1961 aasta suvel lõpetas Hemingway oma elu<br />
enesetapuga.
Janek Savolainen<br />
2000 lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli koreograafia<br />
erialal, alates sellest Vanemuise teatri balletiartist ja<br />
koreograaf. Lisaks tantsulavastustele osalenud ka ooperi-,<br />
opereti-, muusikali- ja sõnalavastustes.<br />
Praegused rollid Vanemuises:<br />
Rott – “Pähklipureja” (koreograaf-lavastaja Pär Isberg, 2004)<br />
Wilfried – “Giselle” (koreograaf-lavastaja Stanislav Fečo,<br />
2007)<br />
Fotograaf – “Uinuv kaunitar“ (koreograaf-lavastaja Pär<br />
Isberg, 2008)<br />
Lible – “Kevade” (lavastaja Ruslan Stepanov, 2009)<br />
Varasemad rollid Vanemuises:<br />
“Öö Veneetsias” (lavastaja Mare Tommingas)<br />
“Tuhkatriinu” (koreograaf-lavastaja Ülo Vilimaa)<br />
“Amadé” (koreograaf-lavastaja Mare Tommingas)<br />
“Pähklipureja” (koreograaf-lavastaja Mare Tommingas)<br />
“Maa laul” (koreograaf-lavastaja Rachid Tika)<br />
“Charley tädi” (lavastaja Oleg Titov)<br />
“Verevennad” (lavastaja Tiit Ojasoo)<br />
“Gypsy” (lavastaja Mare Tommingas)<br />
“Quiteria pulm” (koreograaf-lavastaja Viesturs Jansons)<br />
“Fluxus” (koreograaf-lavastaja Teet Kask)<br />
“Armastuse tango” (koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa)<br />
Figaro – “Figaro pulm” (koreograaf-lavastaja Oleg Titov)<br />
“Pulmareis” (koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa)<br />
“Suveöö unenägu” (koreograaf-lavastaja Hugo Fanari)<br />
“Anathema” (koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanov)<br />
“Tantsumaraton” (koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa)<br />
“Sõduri lugu” (koreograaf-lavastaja Rachid Tika)<br />
Minna Berneis – “Sigmund & Freud” (koreograaf-lavastaja<br />
Saša Pepeljajev, 2007)<br />
tantsis lavastuses “Onegin” (koreograaf-lavastaja Vassili<br />
Medvedjev, 2007)<br />
Isa, Peeter Paani vari, Krokodill – “Peeter Paan” (lavastaja<br />
Oksana Titova, 2008)<br />
Varasemad lavastused Vanemuises:<br />
“Bambi” 2001<br />
“This is a small step for a man...” 2003<br />
“Nixon” (2006)
2004... Doktorantuur, University of Arts and Design,<br />
Helsinki<br />
2002 MA vabades kunstides, Eesti Kunstiakadeemia<br />
1999 BA cum laude stsenograafias,<br />
Eesti Kunstiakadeemia<br />
Valik kujundusi<br />
2009 S. Aminoff “Nii nagu taevas“, Ugala<br />
2008 I. Hirv “Kevadtalv 1918”, VAT Teater<br />
2008 T. Pylkkänen “Patseba Saarenmaalla” (ooper) ja<br />
A. Kallas “Patseba Saaremaal“ (draama),<br />
Eesti Kontsert ja Kuressaare Linnateater<br />
2006 A. Hellstenius / I. Ambjörnsen ”Elling”, koos<br />
Liina Tepandiga, <strong>Vanemuine</strong><br />
2006 L. Vahtre, M. Laar “Minust jäävad ainult laulud”,<br />
MTÜ R.A.A.A.M, Suur Munamägi<br />
2004 A. Miller “Salemi nõiad“, <strong>Vanemuine</strong><br />
2004 U. Vadi “Kohtume trompetis!“, VAT Teater<br />
2003 V. Vahing “Testament“, Eesti Draamateater<br />
2003 T. Stoppard “Utoopia“, <strong>Vanemuine</strong><br />
2003 Ch. Jones “Mesimees“ ,<strong>Vanemuine</strong><br />
2003 J. Lusens “Lindude ooper“, <strong>Vanemuine</strong><br />
Liina Unt<br />
Teatrikunstnik<br />
Kokku on Liina Unt kujundanud üle 30 lavastuse,<br />
avaldanud uurimusi ja publikatsioone ning tegutsenud<br />
õppejõuna Tallinna Ülikoolis, Ajaloo Instituudis,<br />
Tartu Ülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias,<br />
Taideteollinnen Korkeakoulu´s (Soome), Eesti<br />
Kunstiakadeemias.
Aivar Kallaste<br />
1977 lõpetas Tallinna Balletikooli<br />
1977 – 1995 Vanemuise teatri balletiartist<br />
1995 – 1996 Soomes Turu moderntantsuteatri<br />
Aurinkobaletti tantsija, alates 1996 taas Vanemuise teatri<br />
balletiartist.<br />
On teinud ligi 100 rolli balleti-, sõna-, pantomiimi-,<br />
muusikali-, ooperi- ja operetilavastustes, tantsinud<br />
erinevates varieteeprogrammides, olnud ooperi “Salakütt”<br />
lavastaja assistent.<br />
Praegused rollid Vanemuises:<br />
Pagar, Rott – “Pähklipureja” (koreograaf-lavastaja Pär<br />
Isberg, 2004)<br />
Danny – Jule Styne “Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud“<br />
(lavastaja Mare Tommingas, 2008)<br />
Majahoidja – “Uinuv kaunitar“(koreograaf-lavastaja Pär<br />
Isberg, 2008)<br />
Lible – “Kevade“ (koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanov,<br />
2009)<br />
Varasemad rollid Vanemuises:<br />
Prints Klaus – “Lumekuninganna”(lavastaja Ida Urbel, 1978)<br />
Coppelius – “Coppelia”(lavastaja Ülo Vilimaa, 1982)<br />
Petja – “Petja ja Hunt” (lavastaja Vassili Medvedjev, 1982)<br />
Gummielastik – “Saabastega kass” (lavastaja Kaarel Ird)<br />
Kubjas – “Tiina” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1984)<br />
Sorts – “Kalevipoeg” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1985)<br />
Pime – “Mimeskid” (lavastaja Maret Kristal)<br />
Bamby – “Bamby” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1989)<br />
Mozart – “Don Juan” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1990)<br />
Väike prints – “Väike prints” (lavastaja Mare Tommingas,<br />
1991)<br />
Hans – “Giselle” (lavastaja Alla Šelest)<br />
Aapo – “Seitse venda” (lavastaja Marjo Kuusela)<br />
Viires – “In corpore” (lavastaja Ago-Endrik Kerge)<br />
Pierrot – “Kuu-Pierrot” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1991)<br />
Mercutio – “Romeo ja Julia”(lavastaja Mare Tommingas,<br />
1993)<br />
Joosep – “Legend Joosepist” (lavastaja Mait Agu, 1993)<br />
Pähklipureja – “Pähklipureja” (lavastaja Mare Tommingas,<br />
1994)
Kratt – “Kratt” (lavastaja Ülo Vilimaa, 1994)<br />
Nimetu – “Konserv: Kassid õlis” (lavastaja Dmitri<br />
Harchenko, 1996)<br />
Charles Bovary – “Madame Bovary” (lavastaja Jurijus<br />
Smoriginas, 1997)<br />
Kohtunik – “Bolero” (lavastaja Oleg Titov)<br />
Mozart – “Amade” (lavastaja Mare Tommingas)<br />
Gamacho – “Quiteria pulm” (lavastaja Viesturs Jansons)<br />
Isa – “Tulipunane lilleke” (lavastaja Jelena Karpova)<br />
Kuningas – “Alice imedemaal” (lavastaja Mai Murdmaa)<br />
Peter Quince – “Suveöö unenägu” (lavastaja Hugo Fanari)<br />
Peaosa – “Anathema” (lavastaja Ruslan Stepanov)<br />
Rollo – “Tantsumaraton” (lavastaja Mai Murdmaa)<br />
“E-duur” (koreograaf-lavastaja Toomas Edur)<br />
Nixon – “Nixon” (koreograaf-lavastaja Janek Savolainen)<br />
Pulmaline, Troll – “Peer Gynt“ (koreograaf-lavastaja Mare<br />
Tommingas, 2006)<br />
Wilfried – “Giselle” (koreograaf-lavastaja Stanislav Fečo,<br />
2007)<br />
Tantsis balletilavastuses “Onegin” (koreograaf-lavastaja<br />
Vassili Medvedjev, 2007)<br />
Koer Nana – “Peeter Paan“ (koreograaf-lavastaja Oksana<br />
Titova, 2008)<br />
Varasemad rollid mujal:<br />
Kratt – “Kratt” (lavastaja Mai Murdmaa, RO Estonia)<br />
Nõid – “Macbeth” (lavastaja V. Vassiljev, RO Estonia)<br />
Tunnustus:<br />
2000 Eesti Teatriliidu balletipreemia<br />
Silas Stubbs<br />
Vanemuise teatris<br />
aastast 2008<br />
1998 - 2008 õppis<br />
Elmhursti Balletikoolis<br />
(Suurbritannia), alates<br />
sellest Vanemuise teatri<br />
balletiartist.<br />
Praegused rollid<br />
Vanemuises:<br />
Korstnapühkija,<br />
Rott – “Pähklipureja”<br />
(koreograaf-lavastaja Pär<br />
Isberg, 2004)<br />
Albert, Giselle’i sõber –<br />
“Giselle” (koreograaflavastaja<br />
Stanislav Fečo,<br />
2007)<br />
Kiir – “Kevade“ (koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanov,<br />
2009)<br />
Tantsib lavastustes “Onegin” (koreograaf-lavastaja Vassili<br />
Medvedjev, 2007), “Uinuv kaunitar” (koreograaf-lavastaja<br />
Pär Isberg, 2008), “Savoy ball” (lavastaja Georg Malvius,<br />
2008)<br />
Varasemad rollid Vanemuises:<br />
tantsis lavastuses “Peeter Paan” (koreograaf-lavastaja<br />
Oksana Titova, 2008)
The Old Man and the Sea is a novella by Ernest<br />
Hemingway, written in Cuba in 1951 and published in<br />
1952. It was the last major work of fiction to be produced<br />
by Hemingway and published in his lifetime. One of his<br />
most famous works, it centers upon Santiago, an aging<br />
Cuban fisherman who struggles with a giant marlin far out<br />
in the Gulf Stream. It is noteworthy in twentieth century<br />
fiction, reaffirming Hemingway’s worldwide literary<br />
prominence as well as being a significant factor in his<br />
selection for the Nobel Prize in Literature in 1954.<br />
The Old Man and the Sea recounts an epic battle between<br />
an old, experienced fisherman and a giant marlin said<br />
to be the largest catch of his life. It opens by explaining<br />
that the fisherman, has gone 84 days without catching<br />
any fish at all. He is apparently so unlucky that his young<br />
apprentice, Manolin, has been forbidden by his parents<br />
to sail with the old man and been ordered to fish with<br />
more successful fishermen. Still dedicated to the old<br />
man, however, the boy visits Santiago’s shack each night,<br />
hauling back his fishing gear, feeding him and discussing<br />
American baseball – most notably Santiago’s idol, Joe<br />
DiMaggio. Santiago tells Manolin that on the next day, he<br />
will venture far out into the Gulf to fish, confident that his<br />
unlucky streak is near its end…<br />
LU (Liina Unt): We remember from reading at high school<br />
that there was an old man, fighting the sea, won, doesn’t<br />
matter that he lost the fish – we all know that plot. And<br />
now when I read it again I discovered that I had managed<br />
to forget the dreams in the book. As if not being part<br />
of the text. But when we look at the old man from the<br />
dreams perspective, he as if changes into a different<br />
character. This is a very interesting key point.<br />
It is surprising to many that “Old Man and the Sea“ is done<br />
as a dance production, it would be difficult even as a<br />
drama (imagine an opera even – sea aria, old man aria and<br />
fish aria!). Theatricality comes from a different plan, from<br />
these dreams, you see.<br />
JS (Janek Savolainen): I didn’t remember this book<br />
from high school. Reading it during tender years it might<br />
even generate rebellion – please, to read that! First of all<br />
they give you a list – please read these by autumn – and<br />
defiance arises. But there must have been something that<br />
was saved in memory. This book might have returned to<br />
me also because I went to sea with my grandfather. So<br />
this story might have emerged in relation to that etude<br />
from my life. Grandfather and grandson, alone at sea,<br />
by nightfall we would be on some island… It was very<br />
exciting; I could have been 10 years old. We put night lines.<br />
I was afraid of the fish but I had to pull them out. Eel was<br />
super disgusting, after that I never ate another eel. And on<br />
top of everything the boat engine wouldn’t start. We were
somewhere in between Paatsalu and Saaremaa. I stood<br />
in the prow with a big yellow rubber jacket and filled the<br />
duties of a sail. It took us quite some time to come back.<br />
In the book as well – the relationship between the old man<br />
and the boy is not that of a grandfather and grandson but<br />
it might as well be that.<br />
Some things remain to haunt you and keep coming back<br />
to you. Currently it felt that the time was ripe to make<br />
that production. There were challenging moments for me<br />
too – how to make it all work. In the technical sense, for<br />
example. I constantly get impulses that carry me further<br />
and further and… Being at the Harbour Theatre allows<br />
you to try – is it possible or not. One month before the<br />
premiere I tell you that I am excited about what is to come<br />
out if it.<br />
Janek Savolainen<br />
In Theatre <strong>Vanemuine</strong> since 2000<br />
Education: in 2000 graduated from the Tallinn<br />
Pedagogical University, majoring in choreography<br />
Career: since 2000 Theatre <strong>Vanemuine</strong>, ballet artist and<br />
choreographer. In addition to dance productions, has<br />
also participated in opera, operetta, musical and drama<br />
productions<br />
Current roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />
- Rat – “Nutcracker” (director Pär Isberg, 2004)<br />
- Wilfried – “Giselle” (director Stanislav Fečo, 2007)<br />
- Minna Berneis – “Sigmund & Freud” (director Saša<br />
Pepeljajev, 2007)<br />
- dances in the ballet production “Onegin” (director Vassili<br />
Medvedjev, 2007)<br />
Earlier roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />
- “Night in Venice” (director Mare Tommingas)<br />
- “Cinderella” (director Ülo Vilimaa)<br />
- “Amadé” (director Mare Tommingas)<br />
- “Nutcracker” (director Mare Tommingas)<br />
- “Earth Song” (director Rachid Tika)<br />
- “Aunt Charley” (director Oleg Titov)<br />
- “Blood Brothers” (director Tiit Ojasoo)<br />
- “Gypsy” (director Mare Tommingas)<br />
- “Quiteria’s Wedding” (director Viesturs Jansons)<br />
- “Fluxus” (director Teet Kask)<br />
- “Tango of Love” (director Mai Murdmaa)<br />
- Figaro – “Figaro’s Wedding” (director Oleg Titov)<br />
- “Wedding Trip” (director Mai Murdmaa)<br />
- “Summer Night’s Dream” (director Hugo Fanari)<br />
- “Anathema” (director Ruslan Stepanov)<br />
- “Dance Marathon” (director Mai Murdmaa)<br />
- “Soldier’s Story” (director Rachid Tika)<br />
Earlier productions in <strong>Vanemuine</strong>:<br />
- “Bamby”<br />
- “This is a small step for a man...”<br />
- “Nixon” (2006)
Liina Unt<br />
Theatre Designer<br />
2004 Doctoral Programme, University of Arts and Design,<br />
Helsinki<br />
2002 MA in liberal arts, Estonian Academy of Arts<br />
1999 BA cum laude in scenography, Estonian Academy of<br />
Arts<br />
Selection of designs<br />
2009 S. Aminoff “As It Is in Heaven”, Ugala<br />
2008 I. Hirv “Spring-Winter 1918”, VAT Theatre<br />
2008 T. Pylkkänen ”Patseba Saarenmaalla”<br />
(Patseba in Saaremaa, opera) and A. Kallas<br />
“Patseba Saaremaal“ (Patseba in Saaremaa, drama),<br />
Estonian Concert and Kuressaare City Theatre<br />
2006 A. Hellstenius/I.Ambjörnsen ”Elling”, together with<br />
Liina Tepandi, <strong>Vanemuine</strong><br />
2006 L. Vahtre, M. Laar “Minust jäävad ainult laulud”<br />
(Only Songs I Leave Behind), NGO R.A.A.A.M,<br />
Mountain Suur Munamägi<br />
2004 A. Miller “The Crucible“, <strong>Vanemuine</strong><br />
2004 U. Vadi “Kohtume trompetis!“ (Rendezvous at the<br />
Trumpet), VAT Theatre<br />
2003 V. Vahing “Testament“, Estonian Drama Theatre<br />
2003 T. Stoppard “Utopia“, <strong>Vanemuine</strong><br />
2003 Ch. Jones “Humble Boy“, <strong>Vanemuine</strong><br />
2003 J. Lusens “Birds’ Opera“, <strong>Vanemuine</strong><br />
All together Liina Unt has designed more than 30<br />
productions, published studies and publications as<br />
well as acted as professor at the University of Tallinn, at<br />
the Institute of History, at the University of Tartu, at the<br />
Estonian Academy of Music and Theatre, at the University<br />
of Art and Design (Finland), at the Estonian Academy of<br />
Arts.<br />
Aivar Kallaste<br />
In Theatre <strong>Vanemuine</strong> since 1977<br />
Education:<br />
in 1977 graduated from the Tallinn Ballet School<br />
Career:<br />
- 1977-1995 Theatre <strong>Vanemuine</strong>, ballet artist<br />
- 1995-1996 Turu Modern Dance Theatre “Aurinkobaletti”,<br />
Finland, dancer<br />
- since 1996 Theatre <strong>Vanemuine</strong>, ballet artist<br />
- has made near 100 roles in ballet, drama, pantomime,<br />
musical, opera and operetta productions<br />
- has danced in various variety programmes<br />
- has been the director’s assistant in the opera production<br />
“The Poacher”<br />
Current roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />
- Baker, Rat, Gingerbread – “Nutcracker” (director Pär<br />
Isberg, 2004)<br />
- Wilfried – “Giselle” (director Stanislav Fečo, 2007)
- dances in the ballet production “Onegin” (director Vassili<br />
Medvedjev, 2007)<br />
- Housekeeper – “Sleeping Beauty” (director Pär Isberg,<br />
2008)<br />
Earlier roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />
- Prince Klaus – “The Snow Queen”(director Ida Urbel,<br />
1978)<br />
- Coppelius – “Coppelia”(director Ülo Vilimaa, 1982)<br />
- Petja – “Petja and Wolf” (director Vassili Medvedjev, 1982)<br />
- Gummielastik – “Puss in Boots” (director Kaarel Ird)<br />
- Overseer – “Tiina” (director Ülo Vilimaa, 1984)<br />
- Sorcerer – “Kalevipoeg” / “Son of Kalev” (director Ülo<br />
Vilimaa, 1985)<br />
- Blind – “Mimeskid” (director M. Kristal, K. Kurg)<br />
- Bamby – “Bamby” (director Ülo Vilimaa, 1989)<br />
- Mozart – “Don Juan” (director Ü. Vilimaa, 1990)<br />
- Little Prince – “The Little Prince” (director Mare<br />
Tommingas, 1991)<br />
- Hans – “Giselle” (director A. Shelest)<br />
- Aapo – “Seven Brothers” (director M. Kuusela)<br />
- Viires – “In corpore” (director Ago-Endrik Kerge)<br />
- Pierrot – “Moon-Pierrot” (director Ülo Vilimaa, 1991)<br />
- Mercutio – “Romeo and Juliet”(director Mare Tommingas,<br />
1993)<br />
- Joosep – “Legend of Joosep” (director Mait Agu, 1993)<br />
- Nutcracker – “Nutcracker” (director Mare Tommingas,<br />
1994)<br />
- Womble – “The Womble” (director Ülo Vilimaa, 1994)<br />
- Nameless – “Cats in Oil” (director Dmitri Hartshenko,<br />
1996)<br />
- Charles Bovary – “Madame Bovary” (director J.<br />
Smoriginas, 1997)<br />
- Judge – “Bolero” (director Oleg Titov)<br />
- Mozart – “Amade” (director Mare Tommingas)<br />
- Gamacho – “Quiteria’s Wedding” (director Viesturs<br />
Jansons)<br />
- Father – “The Scarlet Flower” (director Jelena Karpova)<br />
- King – “Alice in Wonderland” (director Mai Murdmaa)<br />
- Peter Quince – “Summer Night’s Dream” (director Hugo<br />
Fanari)<br />
- leading role – “Anathema” (director Ruslan Stepanov)<br />
- Rollo – “Dance Marathon” (director Mai Murdmaa)<br />
- “E-major” (director Toomas Edur)<br />
- Nixon – “Nixon” (director Janek Savolainen)<br />
- Wedding Guest, Troll – “Peer Gynt” (director Mare<br />
Tommingas, 2006)<br />
Earlier roles elsewhere:<br />
- Womble – “The Womble” (director Mai Murdmaa,<br />
Estonian National Opera)<br />
- Sorcerer – “Macbeth” (director V. Vassiljev, Estonian<br />
National Opera)<br />
Recognition:<br />
- 2000 Estonian Theatre Union Ballet Award
Silas Stubbs<br />
In Theatre <strong>Vanemuine</strong> since 2008<br />
Education:<br />
- 1998 - 2008 studied at the Elmhurts Ballet School (Great<br />
Britain)<br />
Career:<br />
since 2008 Theatre <strong>Vanemuine</strong>, ballet artist<br />
Current roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />
dances in productions: “Nutcracker” (director Pär Isberg,<br />
2004), “Giselle” (director Stanislav Fečo, 2007), “Onegin”<br />
(director Vassili Medvedjev, 2007), “Sleeping Beauty”<br />
(director Pär Isberg, 2008), “Ball at the Savoy” (director<br />
Georg Malvius, 2008)<br />
Kiir – “Spring” (director Ruslan Stepanov, 2009)<br />
Earlier roles in <strong>Vanemuine</strong>:<br />
danced in “Peter Pan” (director Oksana Titova, 2008)
Teatrijuht / General Manager Paavo Nõgene<br />
Muusikajuht / Musical Director Mihkel Kütson<br />
Draamajuht / Drama Director Sven Karja<br />
Balletijuht / Ballet Director Mare Tommingas<br />
Trupijuht / Troupe Leader Eda Hinno<br />
Lavastusala juhataja / Technical Director Lui Lääts<br />
Pealavameister / Stage Manager Rait Randoja<br />
Lavameistrid / Stage Technicians Veljo Rüütli, Aare Kiho<br />
Dekoratsiooniala juhataja / Head of the Stage Set Department Aarne Hansalu<br />
Dekoratsioonide teostus / Stage sets by Ain Austa, Innari Toome, Andres<br />
Lindok, Terje Kiho, Leenamari Pirn, Sirje Kolpakova, Marika Raudam,<br />
Aleksandr Karzubov, Indrek Ots, Eino Reinapu, Mart Raja, Arvo Lipping<br />
Kostüümiala juhataja / Wardrobe Manager Ivika Jõesaar<br />
Kostüümiala juhataja asetäitja / Wardrobe Manager Assistant Piret Univer<br />
Meeste kostüümid / Cutter of men`s costumes Ruth Rehme-Rähni<br />
Naiste kostüümid / Cutter of women`s costumes Külli Kukk<br />
Kostüümide teostus / Costumes made by Luule Luht, Anneli Vassar, Daisy<br />
Tiikoja, Elli Nöps, Mairit Joonas, Valentina Kalvik, Olga Vilgats, Kaire<br />
Arujõe, Irina Medvedeva, Inkeri Orasmaa, Ivi Vels, Riina Lõhmus, Henn<br />
Laidvee, Malle Värno, Mati Laas, Juta Reben<br />
Kostüümilao juhataja / Head of Costumes Warehouse Maris Plado<br />
Riieturid / Dressers Maris Plado, Jane Saks<br />
Jumestusala juhataja / Head of Make-Up Department Anne-Ly Soo<br />
Grimm ja soengud / Make-up and Hair Style by Olga Belokon, Irina Võsaste<br />
Rekvisiidiala juhataja / Head of Stage Prop Department Liina Martoja<br />
Rekvisiitorid / Property Masters Kaie Uustal, Liina Martoja, Ivika Saaroja,<br />
Ave Liivamägi<br />
Valgustusala juhataja / Head of Lighting Department Andres Sarv<br />
Valgustajad / Lighting by Jaanus Moor, Andres Sarv, Siim Allas<br />
Heli- ja videoala juhataja / Head of Audio-Visual Department Toivo Tenno<br />
Helirežissöör / Sound Director Siim Neerut<br />
Videoinsener / Video Kalju Nugin<br />
Kava kujundanud / Programme designed by Kristina Kütt<br />
Kava koostanud / Programme prepared by Kai Rohejärv<br />
Fotod / Photos by Andrus Kannel, Alan Proosa, Maria Lee<br />
Tõlked / Translations Kelli Vilu-Püss
Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.<br />
30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,<br />
et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.<br />
Lubame hea seista fondi käekäigu eest<br />
Olga Aasav<br />
Kalev Kase<br />
Mart Avarmaa<br />
Tartu linn<br />
Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate<br />
erialase arengu ja koolituse toetuseks.<br />
Fondi on võimalik teha annetusi:<br />
SA Tartu Kultuurkapital<br />
Ühispank 10102052050006<br />
Sampo Pank 334408570002<br />
Märksõna: VANEMUISE FOND<br />
Janek Savolaineni erilised tänud kuuluvad emale,<br />
isale, Terje Kihole, Mikk Männastele ja Kalle Kukele<br />
Vanemuise teater tänab<br />
Olga Aasavit, Mart Avarmaad, Alar Kroodot,<br />
Kalev Kaset, Mati Kermast, Tartu linna
Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.<br />
30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,<br />
et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.<br />
Lubame hea seista fondi käekäigu eest<br />
Olga Aasav<br />
Kalev Kase<br />
Mart Avarmaa<br />
Tartu linn<br />
Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate<br />
erialase arengu ja koolituse toetuseks.<br />
Fondi on võimalik teha annetusi:<br />
SA Tartu Kultuurkapital<br />
Ühispank 10102052050006<br />
Sampo Pank 334408570002<br />
Märksõna: VANEMUISE FOND<br />
Janek Savolaineni erilised tänud kuuluvad emale,<br />
isale, Terje Kihole, Mikk Männastele ja Kalle Kukele<br />
Vanemuise teater tänab<br />
Olga Aasavit, Mart Avarmaad, Alar Kroodot,<br />
Kalev Kaset, Mati Kermast, Tartu linna