You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RAMBI EES<br />
Kolmeaastane <strong>Maarja</strong> loomaaia<br />
väravas. Just Tallinnas, tädi<br />
Mustamäe korteris olla <strong>Maarja</strong><br />
teinud oma esimesed sammud.<br />
14-aastane <strong>Maarja</strong> muusikakooli lõpueksamil<br />
Näitlejaks teisel katsel<br />
Tegelikult ei olnud <strong>Maarja</strong> näitlejaks saamise tee sugugi kerge.<br />
Kuigi <strong>Maarja</strong> oli äärmiselt sõnakuulelik ja eeskujulik laps ning<br />
koolis väga tubli ja usin õpilane (lõpetas keskkooli hõbemedaliga),<br />
siis lavakunstikooli tal esimesel katsel sisse saada ei<br />
õnnestunud. Järgnesid skandinaavia filoloogia õpingud Tartu<br />
Ülikoolis, mille kohta <strong>Maarja</strong> tagantjärele ütleb, see aeg tuli talle<br />
väga kasuks. Teisel katsel saatis <strong>Maarja</strong>t edu. „Ma pean ütlema,<br />
et ma ei tea, mida Ingo Normet minus nägi, aga ma olen väga<br />
tänulik selle eest, et ta mind usaldas. Ma kujutan ette, milline<br />
hirmunud ja kinnine tüdruk ma olin esimese kursuse alguses.<br />
Esiteks see, et ma tulin ära Tartust ja hakkasin elama Tallinnas.<br />
Kõik oli uus ja võõras. Teiseks, minus säilis ju püüd kõike hästi<br />
teha ja samas ei saanud ma eriti aru, mida minust tahetakse.<br />
Siis muidugi hirm ebaõnnestumise ning koolist väljalangemise<br />
ees. Igal juhul oli koolis hetki, mil ma pidin lihtsalt leppima<br />
sellega, et mu füüsisel ja võimetel on piirid, et ma ei ole kõikvõimas.<br />
Mis puudutas teoreetilisi aineid, siis olin ma endiselt väga<br />
tubli ja teatriajalugu oli mul alati suurepärane, aga tantsutunnis<br />
olin ikka kehvemate hulgas.“ meenutab <strong>Maarja</strong> üleelamisi<br />
lavakunstikoolis.<br />
<strong>Vanemuine</strong> ning töö, töö, töö….<br />
See, et <strong>Maarja</strong> pärast lavakunstikooli lõpetamist Vanemuisesse<br />
tööle tuli, ei olnud seotud sooviga kodulinna naasta.<br />
Põhjus oli palju proosalisem: <strong>Vanemuine</strong> oli ainus, kes <strong>Maarja</strong>le<br />
lepingut pakkus ning vabakutselise eluga <strong>Maarja</strong> riskida ei soovinud.<br />
Praegu on <strong>Maarja</strong> tollase otsusega väga rahul. „Ma pean<br />
ütlema, et aeg Vanemuises on olnud peaaegu sama oluline kui<br />
kool. Olen väga palju õppinud. Mul on olnud väga huvitavaid<br />
töid, mis on mind palju arendanud.“<br />
Kujutan ette, milline hirmunud<br />
ja kinnine tüdruk ma olin<br />
esimese kursuse alguses.<br />
Praegune elu kulgebki suuresti töö tähe all. Möödunud hooajal<br />
osales <strong>Maarja</strong> kuues uuslavastuses („Puhastus“, „Helisev muusika“,<br />
Haldjakuninganna“, „Aja lugu muusikas“, „Viimnepäev“<br />
ja „Peko“) ning õppis sisse lavastusse „Vihmamees“. Hooajal<br />
2011/2012 ootab teda ees vähemalt kaks uut rolli. Lisaks õpib<br />
<strong>Maarja</strong> EMTA magistriõppes lavakõnet ja lavakõne pedagoogikat.<br />
Tema nädal näeb välja nii, et pühapäeval ja esmaspäeval<br />
on ta Tallinnas koolis ning ülejäänud päevadel teatris proovides<br />
ja etendustel. Aega iseendale jääb minimaalselt, aga <strong>Maarja</strong> ei<br />
kurda, sest ajad on muutlikud ja küllap leidub millalgi ka seda.<br />
„Esimesel hooajal Vanemuises ei olnud mul eriti palju tööd ja oli<br />
väga palju aega iseendale, siis ma läksin autokooli ja hakkasin<br />
prantsuse keelt õppima. Nüüd on mul autojuhiluba käes, isegi<br />
mootorratta luba on,“ naerab <strong>Maarja</strong>, kellel mootorratast pole,<br />
aga kui oleks, siis kihutaks hea meelega.<br />
Sam Shepardi „Maetud laps“. Dodge – Aivar Tommingas, Shelly – <strong>Maarja</strong> Mitt<br />
Une ja nutuga väsimuse<br />
vastu<br />
Kuigi näitleja tööpäev võib lõppeda kella<br />
kümne või üheteistkümne paiku õhtul,<br />
peab <strong>Maarja</strong> ennast ometi rohkem<br />
hommikuinimeseks ning talle meeldib<br />
väga päikesetõusu aeg. „Ma ei oskagi<br />
öelda, kas mulle sobib see õhtune tööaeg<br />
või mitte, sest ma olen sellega nii ära<br />
harjunud. Ja kuni sa elad üksi, ei oska<br />
sellele mõeldagi, kas see võiks ka kellelegi<br />
teisele sobida. Ma ei tea, mis juhtub,<br />
kui kunagi tuleb minu kõrvale keegi,<br />
kellel on teistsugune elurütm. See avastamine<br />
seisab mul veel ees. Aga mina<br />
ei kujuta ettegi teistsugust elu, sest mu<br />
elu on kogu aeg olnud tegevusi täis.<br />
Olen harjunud õhtul hilja koju jõudma,<br />
võib-olla ainult keskkooli ajal jõudsin<br />
natuke varem.“ Mõnikord pealetükkiva<br />
väsimuse vastu võitleb <strong>Maarja</strong> hea<br />
unega: „Kui on võimalus, siis ma magan.<br />
Kui mul seda võimalust ei ole, siis võib<br />
juhtuda, et ma hakkan nutma üsna<br />
tobedate asjade peale. Väsimusega mingid<br />
pidurdamismehhanismid, mis mind<br />
muidu kontrollivad, ei tööta. Nutmine on<br />
tegelikult päris hea maandamisvariant,<br />
siis läheb väsimus ka natuke väiksemaks,<br />
aga ümbritsevatele see muidugi<br />
eriti mugav ei ole, nii et ma püüan seda<br />
rohkem omaette teha.“<br />
Ja ma väga soovin, et<br />
mul oleks julgust mitte<br />
valida kõige mugavamat<br />
teed, vaid julgeda<br />
minna ringiga või valet<br />
teed.<br />
<strong>Maarja</strong> kehastamas 16-aastast Lieslit<br />
„Helisevas muusikas“<br />
6 RAMP 2011/2012 RAMP 2011/2012 7