26.04.2015 Views

Maarja Mitt– - Vanemuine

Maarja Mitt– - Vanemuine

Maarja Mitt– - Vanemuine

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

RAMBI EES<br />

Kolmeaastane <strong>Maarja</strong> loomaaia<br />

väravas. Just Tallinnas, tädi<br />

Mustamäe korteris olla <strong>Maarja</strong><br />

teinud oma esimesed sammud.<br />

14-aastane <strong>Maarja</strong> muusikakooli lõpueksamil<br />

Näitlejaks teisel katsel<br />

Tegelikult ei olnud <strong>Maarja</strong> näitlejaks saamise tee sugugi kerge.<br />

Kuigi <strong>Maarja</strong> oli äärmiselt sõnakuulelik ja eeskujulik laps ning<br />

koolis väga tubli ja usin õpilane (lõpetas keskkooli hõbemedaliga),<br />

siis lavakunstikooli tal esimesel katsel sisse saada ei<br />

õnnestunud. Järgnesid skandinaavia filoloogia õpingud Tartu<br />

Ülikoolis, mille kohta <strong>Maarja</strong> tagantjärele ütleb, see aeg tuli talle<br />

väga kasuks. Teisel katsel saatis <strong>Maarja</strong>t edu. „Ma pean ütlema,<br />

et ma ei tea, mida Ingo Normet minus nägi, aga ma olen väga<br />

tänulik selle eest, et ta mind usaldas. Ma kujutan ette, milline<br />

hirmunud ja kinnine tüdruk ma olin esimese kursuse alguses.<br />

Esiteks see, et ma tulin ära Tartust ja hakkasin elama Tallinnas.<br />

Kõik oli uus ja võõras. Teiseks, minus säilis ju püüd kõike hästi<br />

teha ja samas ei saanud ma eriti aru, mida minust tahetakse.<br />

Siis muidugi hirm ebaõnnestumise ning koolist väljalangemise<br />

ees. Igal juhul oli koolis hetki, mil ma pidin lihtsalt leppima<br />

sellega, et mu füüsisel ja võimetel on piirid, et ma ei ole kõikvõimas.<br />

Mis puudutas teoreetilisi aineid, siis olin ma endiselt väga<br />

tubli ja teatriajalugu oli mul alati suurepärane, aga tantsutunnis<br />

olin ikka kehvemate hulgas.“ meenutab <strong>Maarja</strong> üleelamisi<br />

lavakunstikoolis.<br />

<strong>Vanemuine</strong> ning töö, töö, töö….<br />

See, et <strong>Maarja</strong> pärast lavakunstikooli lõpetamist Vanemuisesse<br />

tööle tuli, ei olnud seotud sooviga kodulinna naasta.<br />

Põhjus oli palju proosalisem: <strong>Vanemuine</strong> oli ainus, kes <strong>Maarja</strong>le<br />

lepingut pakkus ning vabakutselise eluga <strong>Maarja</strong> riskida ei soovinud.<br />

Praegu on <strong>Maarja</strong> tollase otsusega väga rahul. „Ma pean<br />

ütlema, et aeg Vanemuises on olnud peaaegu sama oluline kui<br />

kool. Olen väga palju õppinud. Mul on olnud väga huvitavaid<br />

töid, mis on mind palju arendanud.“<br />

Kujutan ette, milline hirmunud<br />

ja kinnine tüdruk ma olin<br />

esimese kursuse alguses.<br />

Praegune elu kulgebki suuresti töö tähe all. Möödunud hooajal<br />

osales <strong>Maarja</strong> kuues uuslavastuses („Puhastus“, „Helisev muusika“,<br />

Haldjakuninganna“, „Aja lugu muusikas“, „Viimnepäev“<br />

ja „Peko“) ning õppis sisse lavastusse „Vihmamees“. Hooajal<br />

2011/2012 ootab teda ees vähemalt kaks uut rolli. Lisaks õpib<br />

<strong>Maarja</strong> EMTA magistriõppes lavakõnet ja lavakõne pedagoogikat.<br />

Tema nädal näeb välja nii, et pühapäeval ja esmaspäeval<br />

on ta Tallinnas koolis ning ülejäänud päevadel teatris proovides<br />

ja etendustel. Aega iseendale jääb minimaalselt, aga <strong>Maarja</strong> ei<br />

kurda, sest ajad on muutlikud ja küllap leidub millalgi ka seda.<br />

„Esimesel hooajal Vanemuises ei olnud mul eriti palju tööd ja oli<br />

väga palju aega iseendale, siis ma läksin autokooli ja hakkasin<br />

prantsuse keelt õppima. Nüüd on mul autojuhiluba käes, isegi<br />

mootorratta luba on,“ naerab <strong>Maarja</strong>, kellel mootorratast pole,<br />

aga kui oleks, siis kihutaks hea meelega.<br />

Sam Shepardi „Maetud laps“. Dodge – Aivar Tommingas, Shelly – <strong>Maarja</strong> Mitt<br />

Une ja nutuga väsimuse<br />

vastu<br />

Kuigi näitleja tööpäev võib lõppeda kella<br />

kümne või üheteistkümne paiku õhtul,<br />

peab <strong>Maarja</strong> ennast ometi rohkem<br />

hommikuinimeseks ning talle meeldib<br />

väga päikesetõusu aeg. „Ma ei oskagi<br />

öelda, kas mulle sobib see õhtune tööaeg<br />

või mitte, sest ma olen sellega nii ära<br />

harjunud. Ja kuni sa elad üksi, ei oska<br />

sellele mõeldagi, kas see võiks ka kellelegi<br />

teisele sobida. Ma ei tea, mis juhtub,<br />

kui kunagi tuleb minu kõrvale keegi,<br />

kellel on teistsugune elurütm. See avastamine<br />

seisab mul veel ees. Aga mina<br />

ei kujuta ettegi teistsugust elu, sest mu<br />

elu on kogu aeg olnud tegevusi täis.<br />

Olen harjunud õhtul hilja koju jõudma,<br />

võib-olla ainult keskkooli ajal jõudsin<br />

natuke varem.“ Mõnikord pealetükkiva<br />

väsimuse vastu võitleb <strong>Maarja</strong> hea<br />

unega: „Kui on võimalus, siis ma magan.<br />

Kui mul seda võimalust ei ole, siis võib<br />

juhtuda, et ma hakkan nutma üsna<br />

tobedate asjade peale. Väsimusega mingid<br />

pidurdamismehhanismid, mis mind<br />

muidu kontrollivad, ei tööta. Nutmine on<br />

tegelikult päris hea maandamisvariant,<br />

siis läheb väsimus ka natuke väiksemaks,<br />

aga ümbritsevatele see muidugi<br />

eriti mugav ei ole, nii et ma püüan seda<br />

rohkem omaette teha.“<br />

Ja ma väga soovin, et<br />

mul oleks julgust mitte<br />

valida kõige mugavamat<br />

teed, vaid julgeda<br />

minna ringiga või valet<br />

teed.<br />

<strong>Maarja</strong> kehastamas 16-aastast Lieslit<br />

„Helisevas muusikas“<br />

6 RAMP 2011/2012 RAMP 2011/2012 7

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!