19. detsember - Viimsi vald
19. detsember - Viimsi vald
19. detsember - Viimsi vald
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Mets vajab hooldamist. >> Loe lk 6–7.Tiraaž 7190nr 38 (267) <strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008Piparkoogi-maania <strong>Viimsi</strong> koolis.Loe lk 3.<strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong> tähistabtaasasutamiseaastapäeva<strong>Viimsi</strong> vallal, nagu enamikul Eesti omavalitsustel,on kaks sünnipäeva. <strong>Viimsi</strong> vallaasutamise kuupäev on 11. mai 19<strong>19.</strong> Seegajärgmise aasta mais tähistab meie <strong>vald</strong>oma 90. juubeliaastat.Pärast nõukogude aega algas <strong>Viimsi</strong> valla uusaeg 20.detsembril 1990, kui Eesti ülemnõukogupresiidiumi esimees Arnold Rüütel kirjutasalla vallaõiguste taastamise tunnistusele. <strong>Viimsi</strong>sai selle ühe esimesena Eestis ning esimesenaHarju maakonnas tänu praeguse valla aukodanikuja tollase vallavanema Ants-HemboLindemanni eestvedamisele.21. detsembril 2008 tähistab <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>oma taasasutamise 18. aastapäeva. EELK<strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobi kirikus leiab aset IV advenditänujumalateenistus.Kaastegevad on koguduse kammerkoor,dirigent Andrus Kalvet, <strong>Viimsi</strong> muusikakoolipuhkpillimängijad ja külalisena Rolf Roosalu.Sel aastal on SA <strong>Viimsi</strong> Muuseumid koostöös<strong>Viimsi</strong> valla kirikukogudustega advendiajajumalateenistustel korraldanud advendi- ja jõululauludeühislaulmisi. Nõnda tehakse ka 21.detsembril ja kogu publikut kutsutakse julgeltkaasa laulma. <strong>Viimsi</strong> vallavolikogu aseesimeesMari-Ann Kelam ütles naljatamisi, et siis saavadkikõik soovijad advendi ajal harjutada jajõuludeks laulud selgeks õppida.Ott Kaskkultuuriameti juhatajaS. M. Kirovi kalurikolhoosi teemalise14. detsembril oli <strong>Viimsi</strong> huvikeskuses Lepatriinu teatri jõuluetendus. Selle järel tuli lastele külla jõuluvana. Foto Arvi KriisKallid viimsilased!näituse ettevalmistamisega vajabRannarahva muuseum endistekolhoosnike abi. Oodatud ondokumendid, fotod, Kirovi kolhoosimoraalse premeerimise esemed,Jõulud on ukse ees. Mul on hea meel, et pühad saabuvad ka meieäsja valminud <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobi kirikus. See hoone on viimsilasteühine töö.Möödunud aastal pühitseti Eestisvaid kolm luterlikku pühakoda.Kaks neist asuvad <strong>Viimsi</strong>s: <strong>Viimsi</strong>kirik ja Rohuneeme kabel. <strong>Viimsi</strong>kirik on üldse esimene sõjajärgselajal püstitatud uus luteri kirik Eestis.Meil, viimsilastel, on aga ennejõule vaja pidada veel üks sünnipäev:taasloodud <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong> saab18aastaseks. Praegu oleme veelteismelised. Selles eas alles omavigadest õpitakse. Oleme pikkusessekasvanud. Oleme praegu veelväiksemad kui Rakvere ja Viljandi,kes on Eesti linnade seas elanikearvult6.–7. kohal, kuid juba suuremadkui Valga ja Haapsalu.<strong>Viimsi</strong>t on ikka peetud isepäiseks.Aga siin elavad ka paljudEesti edukamad inimesed. Meilon oma saadik Europarlamendis jaoma Euroopa Komisjoni asepresident.Kas oleme rikkad? Jah, sestmeil sünnib igal tööpäeval ükslaps. Kõrge sündivus on <strong>Viimsi</strong>omapära. See on ka eeskuju tervelekodumaale. Sellega olemeEestist ees.Tõsi, nüüd on aeg mõista, et senistesaavutuste pöördküljeks onsotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine.Selle kahandamise kõige mõjusamviis on aga investeerimineharidusse. <strong>Viimsi</strong> ehitab koole jatoetab lasteaedu. Lapsed on meieprobleem ja nad on ka meie muredelahendus tulevikus. Lapsed onju need, kes meid ülal peavad, kuioleme eakad.Aga kuidas elab meie vanempõlvkond? Neile võlgneme selleilusa Eesti, mida nad hoidsid rasketeaegade kiuste ja usaldavadnüüd meile hoida.Kas oleme osanud seda hinnata?Kooskõla paberite vahel onvajalik, kuid määratult vajalikumon kooskõla inimeste vahel. See onõiglus sõna parimas tähenduses.Mitte õiglus paberil, vaid õiglusinimestes. Meil on veel, mida õppidaja omandada.Lubage mul nende mõtete valgusessoovida teile kõigile häidsaabuvaid jõule!Haldo Oravasvallavanemaumärgid, töövormid ja muuainult Kirovi kolhoosile omaneatribuutika.Kutsume randlasi üles kirja panemamälestusi endistest aegadest.Eriti on oodatud mälestusedelust piiritsoonis, samutisundevakueerimised sõjaväe jalustnii saartelt kui ka randadelt.
<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008Mis teeb jõuluõhtul aastale tagasivaadates kõige rohkem südame soojaks?Jan Trei, abivallavanemKõige rohkem teeb jõuluõhtul aastale tagasivaadates südame soojaks 2008. aastalvallarahva jaoks tehtud investeeringudvalla infrastruktuuri.Rõõm tõdeda, et oleme ehitanud 2008. aastalvallateid 25 miljoni krooni eest. Südameteeb veel soojaks see, et oleme hüvitanud vallapõliselanikele vee- ja kanalisatsioonitrassidegaliitumisi 8,5 miljoni krooni eest. See tähendab, etoleme õnnelikuks teinud 45 leibkonda ning kinkinudneile tasuta moodsa tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.EL Ühtekuuluvusfondi projekti raames oleme 2008. aasta jooksulkokku rajanud Euroopa raha eest üle 60 km uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke.Oleme olnud ka keskkonnahoidlikud ning rajanud kolm jäätmejaama:valla mandriosas Pringi külla Vanapere teele, Naissaarele jaPranglile. Jäätmejaamade rajamise eesmärk oli jäätmete liigitikogumineja infrastruktuuri arendamine ning jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõteterakendamise kaudu.Oleme valgustanud 288 uue välisvalguspunktiga <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>a, etvallas oleks enam valgust. Samuti oleme ostnud 11 uut bussiootepaviljoni,et vallaelanikel oleks mugavam bussi oodata.Väga hea meel on, et oleme saanud vallale juurde ühe suurürituse,mis aasta-aastalt kogub viimsilaste seas üha rohkem populaarsust –<strong>Viimsi</strong> turvalisuspäev.Rõõmu teeb ka juba teist aastat kenasti juurdunud ja noorte viimsikatepoolt vastuvõetud koolibussiprojekt koostöös Tallinna linnaga.Tõesti loodame, et see aitab natukenegi leevendada ummikuid hommikuselPirita teel.Kristo Kallas, vallasekretärAasta 2008 on just nagu iga teinegi aasta, päevale järgnebpäev ning kuule kuu. Ometi aga tehakse aasta lõppedestagasivaateid. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta!Väga kiirelt ja lühidalt öeldes annavad südamesoojust ümbritsevadhead inimesed. Samas küsimus on oma vormilt lihtne,kuid sisult hõlmab kõike, millesse end igapäevastes tegemistessätime või millesse tahtmatult satume.Töös hindan kõige rohkem toetavat kaadrit, kelleta jätkaksinilmselt aastaid praktiseeritud õhtuseid ületunde. Tõsi, inimesi onv ä g a erisuguseid ja päris muretuks ei saa siinset tööpõldu pidada, ent mitmesugusedolukorrad ja inimesed lisavadki vürtsi ning pakuvad üha uusi väljakutseid. Seni,kuni inimene suudab tõmmata probleemi ja väljakutse vahele võrdusmärgi, on lootustsisemiseks rahuloluks.Ümbritsev majanduskeskkond on paratamatult mõjutanud ka siinseid tegemisi. Töökoormusei ole küll vähenenud, kuid tegevus<strong>vald</strong>konnad ilmutavad muutumise märke.Rasked ajad kutsuvad esile uut mõtlemist ning võimaldavad luua uusi väärtusi. Kummaline,aga ka selle üle on põhjust rõõmustada. Julgen väita, et Eesti areng viimastelaastatel on olnud kunstlik ning üllatav, et see niigi kaua kestis. Madalseis paneb agarohkem pingutama ning just seda on vaja meile üksikult, valla tasandil ja ka kogu Eestiletervikuna.Korrapäraselt ladestatud telliste hulk maanteeäärsel tühermaal on tugevalt kahanenud,„buum” asendub sõnaga „ruum” ning inimesed hakkavad üha enam väärtustamaoma elukeskkonda. Samas tuleb tõdeda, et nõukogude ikkest pääsenud inimeste asjadehullustmurda ei ole sugugi kerge ning muutused sünnivad raskelt. Seda enam on heameelnäha aastast aastasse järjekindlalt heategevusse ning eelkõige noorte arengussepanustavate inimeste ja organisatsioonide särasilmset tegutsemist.Isiklikus plaanis teeb aga südame soojaks järjekordne juurdekasv õeperre. See olivaieldamatult 2008. aasta tippsündmus. Lapsed on toredad ja teevad meele rõõmsaksisegi lastetul vallasekretäril.Toimetus ootab kaastöid ja reklaamee-posti aadressil vt@viimsivv.ee.Kaastöid võib tuua ka otse toimetussevõi saata postiga aadressile Nelgi tee 1,74001 <strong>Viimsi</strong>, Harju maakond.Toimetusel on õigus kaastöid nendeselguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus.Juulis lehte ei ilmu.Peatoimetaja: Annika Poldretel 606 6864annika@viimsivv.eeToimetaja: Jüri Leesment, tel 606 6833juri@viimsivv.eeToimetuse kolleegium: Urmas Arumäe,Anne Velliste, Leelo Tiisvelt, Kristo Kallasja Jan TreiTrükki toimetanud:Eesti Ekspressi Kirjastuse ASVäljaandja: <strong>Viimsi</strong> vallavalitsus<strong>Viimsi</strong> Teataja makett: OÜ DreamersAjalehe järgmine numberilmub 9. jaanuaril.Saabunud on pime aeg ningtaas kord on jõulude algul maamust, ilm vihmane ja lörtsine.Vaja on siiski poes käia, koeragajalutada, lastel mängida ja koolistkoju minna.Sellega seoses panen kõigile südamele,et odavaim elukindlustus onhelkur ja palun seda kõigil kasutada.Sellel aastal on hukkunud jubapimedal ajal 15 jalakäijat ningkurvemaks teeb veel see, et keegiEndel Lepik, abivallavanemMööduvale aastale tagasi vaadatespakub eelkõige rahulolu see, etsuutsime käivitada uue lasteaiaja koolihoone ehitamise. Tänaelame teadmises, et 2009. aastasügisel on meie lastel võimalusalustada kooliteed uues majasning lasteaia järjekord väheneb 120lapse võrra. Head meelt teeb see, ethästi on käivitunud lastehoid, pea 80lapsevanemat kasutab pakutavat teenust.Samas jätkub vaatamata majanduslangusele koostöö eralasteaedadega,sügisel avas ukse Soosepa eralasteaed.<strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong> avaneb merele. Valmis sai Leppneeme ja Kelnasesadama ehitus. Valminud sadamad võimaldavad korraldadaturvalist laevaliiklust saare ja mandri vahel. Samamoodiavardavad need meie inimeste aktiivse puhkuse võimalusi ningannavad tulevikus võimaluse korraldada purjetamise algõpetustvalla lastele.Kultuuriaastale tagasi vaadates on hea meel tõdeda, et traditsioonikson muutunud Nargen Opera festival Naissaarel ja tekkimasuus traditsioon, kontsert „Austusa<strong>vald</strong>us Arved Haugile”.neist ei kandnud helkurit. Kuigijalakäija näeb tuledega autot jubakaugelt, eristab juht ilma helkuritajalakäijat lähitulede valgusvihusalles 30–40 m kauguselt, korralikhelkur on nähtav juba 130–150 mkauguselt. Autojuhile jääb seegapiisavalt aega, et reageerida ja ohutultmööduda.Helkur tuleb riietele kinnitadanii, et see oleks nähtav võimalikultmitmest suunast. Maanteeltuleb kõndida alati vasakpoolselteepeenral, st autode sõidusuunalevastupidises suunas. Lapsevanemadpeaks võtma endale südameasjaks,et nende pisipere ningloomulikult nad ka ise kannaksidkorrektselt helkurit.Politsei vaatenurgast saab katrahvida pimedal ajal valgustamatateel helkurita jalakäijat, kuid see eiole kindlasti meie eesmärk, vaidüritame ära hoida inimeste hooletusesttulenevaid õnnetusi. Siinjuuresmärgin ära, et vahel ei aita kahelkur, kui sõidukil ei ole all nõuetekohasedrehvid, millest tulenevaltpidurdusteekond märgatavaltpikeneb. Seega autojuhid, kes eiTähve Milt,vallavalitsuse liige,rahandusametijuhatajaVaadates finantsaastat2008, oleme tegelikulthakkama saanud. Aastatuleb ülejäägiga ning hoolimataviimaste kuude üldisestmajanduslangusest laekusmeie põhituluallikas tulumaks igatihästi. Maamaks tuli ka täis. Laen 40 miljonit on samutiinvesteeringutesse paigutatud.Erinevalt paljude arvamusest on <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong> likviidnenii pankade kui ka rahandusministeeriumi jaoks. Olemeselle aasta jooksul astunud samme strateegilisteplaanide koostamiseks pika aja jooksul.Isiklikus elus on rõõm, et sain abihoone valmis. Lõpetasinühe tähtsa ehituse Türil.Rahandusega olen nagunii vähemalt 20 aastat seotud,eks need kogemused kuluvad ka siin <strong>Viimsi</strong>s ära.Seadusekuulekaid pühi kõigile!ole mingil põhjusel veel talverehvealla saanud, tehke seda kindlastivõi kasutage ühissõidukit.Ohtu ei ole mõtet seada ei ennastega teisi liiklejaid. Soovimeju kõik, et jõulude ajaks oleks perekoos ning kõik õnnelikud ja terved.Ilusaid ja seadusekuulekaidpühi kõigile!Rainer LausingvanemkonstaabelIda PO, <strong>Viimsi</strong> KJtel 606 6855, 5302 9907
<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008Jõulukontsert„Jõulud Kodus”Piparkooke küpsetasid nii <strong>Viimsi</strong> põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased.<strong>Viimsi</strong> kool on osaline suures„Piparkoogi-maanias”Juba nädalapäevad tunnevadkõik, kes <strong>Viimsi</strong> koolisringi liiguvad, väga headpiparkoogilõhna. Teguon eriprojektiga „Koolipiparkoogi-maania”,millest<strong>Viimsi</strong> kool koos 13 kooligaosa võtab. Suurepäraseid piparkookidestkunstiteoseidsaab näha Kullo Lastegaleriis18. detsembrist 4. jaanuarini.Olete kunaginäinud piparkoogistsarkofaagi?<strong>Viimsi</strong> kooli õpetajad Kai Sikemäe,Anne-Kai Toht ja KairyNahkur olid eestvedajad suurejoonelisesprojektis, millest<strong>Viimsi</strong> kool võtab osa esimestkorda. Nimelt küpsetasid <strong>Viimsi</strong>kooli põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasedpiparkoogitainastkõikvõimalikke suuremaid javäikemaid kunstiteoseid: maju,raamatuid, jõuluküla, sarkofaagi,maakera, loomi, linde, inimesi japalju muid asju. Kogu nädalahuugasid kodundusklassi ahjudning koolimaja nuusutas imelistpiparkoogilõhna.Projekti eesmärgiksarendada laste loovustPiparkookide küpsetamiseeesmärk pole mitte ainult omakooliperele silmailu pakkuda,vaid parimad küpsetised lähevadedasi Kullo lastegaleriisuurele näitusele, kus on kõrvutikõikide projektist osa võtnudkoolide meisterdused.„Piparkoogi-maania” sai algusejuba mõned aastad tagasi,kui professionaalsed kunstnikudmeisterdasid piparkoogitainastimelisi kunstiteoseid. Sel aastalon 14 koolile antud samuti võimalusnäitusest osa võtta. Peale<strong>Viimsi</strong> kooli osaleb projektisveel 13 kooli: Tallinna 21. kool,Nõmme põhikool, Metsküla algkool,Tallinna reaalkool, Hagudipõhikool, Vanalinna hariduskolleegium,Jacob Westholmi gümnaasium,Tallinna inglise kolledž,Kumu kunstikool, Pelgulinnagümnaasium, Kohtla-Järvekesklinna gümnaasium, TallinnaLäänemere gümnaasium ja VuosaarePeruskoulu Soomes.Näituse korraldajate eesmärkon väärtustada sajandeid vanapiparkoogitegemise traditsioonija arendada laste loovust ningkäelist osavust. Tähtis on piparkookevalmistades side kunsti-ja disainimaailmaga. Näheskunstnike ja disainerite loodudtaieseid, innustab see ka lapsiloovamalt mõtlema.Leidke kindlasti aega ja külastagetalvisel koolivaheajalKullo lastegalerii piparkooginäitust– saate väga häid ideid,mida kõike on piparkoogitainastvõimalik teha ning seda isekodus kohe järele proovida!Annika Remmel<strong>Viimsi</strong> kooli kommunikatsioonijuhtParimad piparkookidest kunstiteosed lähevad edasiKullo lastegalerii näitusele.Hanna-LiinaVõsa&KeelpillikvartettPrezioso.Laupäeval, 20. detsembril kl 18<strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobi kirikusEsitleti fotoalbumit „Hetkeks peatatud aeg”<strong>Viimsi</strong> pensionäride ühendusevälja antud fotoalbumi„Hetkeks peatatud aeg” esmaesitlustoimus kolmapäeval,10. detsembril <strong>Viimsi</strong>päevakeskuse saalis ning oliigati rahvarohke ja meeleolukas.„Idee on kõige tähtsam,” rõhutas<strong>Viimsi</strong> pensionärideühenduse esinaine ning ühtlasifotoalbumi idee teokssaamiseprojektijuht Viiu Nurmela üritustavades. Tema sõnul tulisee mõte siis, kui sõideti Taanining polnud kingituseks midagiolemuslikku kaasa võtta.Fotoalbumi esitlusel tänativastse raamatuga põhilisi toetajaidja tegijaid. „Kogu seeniorideseltskond on ääretult aktiivne jateotahteline,” kiitis <strong>Viimsi</strong> abivallavanemEndel Lepik. Tõepoolest,seda oli näha rahvasttäis saalist ning lustlike memmedetantsukeerutusi vaadates.Seenioridest fotohuvilised onkoos käinud pea kümme aastat,ringi juhiks on Hanno Lepik,kes enda sõnul alustas fotograafiagapioneerieas ning on tegutsenudka dokumentalistika vallasja meedia teenistuses. Temapildid kuuluvad albumi kõigekaunimate hulka, kuid esitlustväärt on siin kõik. Albumis, misvälja antud tähistamaks vabariigi90. sünnipäeva ja <strong>Viimsi</strong>pensionäride ühenduse 15. tegevusaastat,esinevad veel JüriTõnts, Alar Mik, Helgi Lang,Laidi Koppel, Aivi Raudver,Reet Kurg ja Rein Mutt.Raamatu väljaandmist toetasid<strong>Viimsi</strong> valla sotsiaalamet,<strong>Viimsi</strong> valla kultuuriamet, EsmarEhitus, AS Grape, Harjumaavalitsuse kohaliku omaalgatuseprogramm, Mati Heinsar,Helgi-Ildegard Bergson jaRein Rebane.VTFotoalbumi projektijuht ja toimetaja Viiu Nurmela(paremal) ja konsultant Lehte Jõemaa esitlusel.Kodulooringi järgminekogunemine on3. jaanuaril 2009algusega kell11 RannarahvamuuseumisPringi külasNurme tee 3. Teemakson <strong>Viimsi</strong> mitmekesinekultuurimaastik. Juttutuleb muinsuskaitse-,pärandkultuuri- jaloodusobjektidestning paljust muusthuvitavast. Ettekandeteeb Alar Mik. Kõikhuvilised on oodatud.
<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 20082008. aasta kommunaalmajanduse töövõiteAeg on lennanud kotkatiivul,2008. aasta on lõppemas.Võin julgelt öelda, et mööduvaasta on olnud kommunaalmajanduseleedukas.Töövõitudest olen regulaarseltüritanud kirjutada igasse <strong>Viimsi</strong>Teatajasse, et võimalikult põhjalikultselgitada ja informeeridaoma haldusala tegemistestja toimetamistest. Artiklis võtakslühidalt kokku tähtsamad2008. aasta märksõnad.Teedeinvesteeringud2008. aastal oleme investeerinudvallateede ehitusse 25 miljonitkrooni.Selle raha eest oleme läbiteedeehituse riigihangete saanudrajada kaks täiesti uut teed ningrekonstrueerida neli vallateed.Äigrumäe asumiühendustee rajamineÄigrumäe asumi ühendusteealgab Muuga-Altmetsa tee ristmikust.Äigrumäe asumi ühendusteesai alguse Muuga teelt.Rajatud Äigrumäe asumi ühendusteeon 520 m pikkune ning6 m laiune, mida mööda tekibjuurdepääsuvõimalus rajatavaleÄigrumäe elamukvartalile ningkogu piirkonnale avalikult kasutatavaltMuuga teelt.Äigrumäe asumi ligipääsuteeehitus läks vallale maksma2 500 000 krooni ning tee-ehitajaksoli OÜ Baltroad.Aiandi, Lubja jaPärnamäe tee ristmikurekonstrueerimine17. septembril avasime pidulikultAiandi, Lubja ja Pärnamäetee rekonstrueeritud ristmiku,mille ehitustööd kestsid 2,5kuud. Ristmiku rekonstrueerimisemaksumus oli 2,6 miljonitkrooni ning ehitajaks AS Talter.Valminud on rekonstrueeritudristmik, mille liiklusohutust ontunduvalt parandatud ning liikluskorraldustsujuvamaks tehtud.Uues valminud Aiandi,Lubja ja Pärnamäe tee ristmikurekonstrueeritud lahendusvariandison Pärnamäe-Lubja teesuunale rajatud lisaks ooteradavasakpöörde sooritajaile ningsamuti kiirendusrada Aianditeelt vasakpöörde sooritanutele.Samuti on ehitatud vasakpöördeooterada Aiandi teele.Aiandi tee, Lubja tee ja Pärnamäetee ristmikule paigaldatiliiklusohutuse suurendamiseksviis välisvalgustusposti.Lubja kergliiklusteeehitamine24. septembril avasime pidulikultLubja tee kergliiklustee,mille ehitustööd kestsidkolm kuud. Rajatud kergliiklusteemaksumus oli 7 miljonitkrooni ning ehitajaks SkanskaEMV AS.Valminud Lubja kergliiklusteeon 1,4 km pikkune ja3 m laiune. Kergliiklustee algabAiandi, Lubja ja Pärnamäetee ristmikust ning ühinebRandvere tee kergliiklusteega,mis paikneb Lubja ja Randveretee ristmikul. Randvere teelerajati jalakäijatele, ratturitele jarulluisutajatele teeületamiseksturvaline ohutussaar.Lubja kergliiklusteele paigaldati44 välisvalgustusposti, misaitab tagada õhtusel ajal paremaliiklusohutuse nii kergliiklusteelkui ka Lubja sõiduteel.Lubja teele oodati kergliiklusteedjuba kaua. Lubja küllaon tekkinud palju uusasumeid,mille elanikud vajavad omaigapäevasteks toimetusteksning tervisespordi harrastamisekskorralikke ja nüüdisaegseidtingimusi.Hundi tee I etapi ehitus(lõigul Rohuneeme-Käärti tee)4. novembril avasime rekonstrueeritudHundi tee sõidu-ja valgustatud kergliiklusteelõigul Rohuneeme-Käärti tee.Hundi tee alla rajati ehitustöödekäigus 600 m uut vee- jakanalisatsioonitorustikku ningpaigaldati ühemeetrise läbimõõdugasademeveekollektor.Teede ja kanalisatsioonisüsteemiümberehitustööde maksumusoli 10,4 miljonit kroonining ehitajaks AS <strong>Viimsi</strong> Keevitus.Rekonstrueeritud Hundi teesõidutee on 6 m ja kergliiklustee2,5 m laiune.Hundi tee sõidutee alla rajasime1 m läbimõõduga sademeveekollektori,mis suububHaabneeme randa. See on eelvoolukskogu Hundi tee äärsepiirkonna sademetevee ärajuhtimiselTallinna lahte.Hundi teele, lõigul Rohuneemetee kuni Käärti tee, paigaldati18 uut välisvalgustusposti.2009. aastal plaanime Hunditee täies ulatuses rekonstrueeridaning rajada uue valgustatudkergliiklustee ka lõigul Käärtiteest Randvere teeni.Altmetsapiirkonna teederekonstrueerimine6. novembril avasime <strong>Viimsi</strong>Altmetsa elamupiirkonnas1,8 km uusi rekonstrueeritudteid (Altmetsa põik, Tagakäära,Käära põik, Käära tee ja Kääraotsatee). Teed rekonstrueerisAS Talter, tööde maksumus oli4,3 miljonit krooni. Esimestkorda kasutas <strong>Viimsi</strong> vallavalitsusteedeehituse rajamisel järelmaksumeetodit. Pikaajalisejärelmaksu meetod teedeehitusesvõimaldab piiratud rahalisteressurssidega võimalikultpalju valla teid rekonstrueeridaja välja ehitada, hajutades samasmaksekohustusi.Valla teede pindamisestja hooldusest2008. aastal lappisime asfaldigavallateid kogumahusca 3000 m². Lisaks pindasimeteid kahekordse pindamismeetodigaca 24 000 m² ulatuses jakogusummas 6 miljonit krooni.ELi Ühtekuuluvusfondirahadest rajatud veejakanalisatsioonisüsteemid2008. aastal investeerisimeuutesse valla mandriosa vee- jakanalisatsioonisüsteemidesse5,04 miljonit eurot (ca 79 miljonitkrooni).Oleme rajanud 2008. aastaltsentraalseid vee- ja kanalisatsioonitorustikkejärgmistessepiirkondadesse: Randvere küla,Tammneeme küla, Metsakastiküla, Vesiroosi ja Kuuse tee jaHundi tee piirkond.Kokku oleme rajanud Ühtekuuluvusfondiraames 22,8 kmuusi veetorustikke ning 39,8 kmreoveetorustikke.Vee- ja kanalisatsioonigaliitumistasudehüvitamisest2008. aastal oleme hüvitanudvalla põliselanikele vee- ja kanalisatsioonitrassidegaliitumisi8,5 miljoni krooni eest. Seetähendab, et oleme õnnelikuksteinud 45 leibkonda ning kinkinudneile tasuta tsentraalse veejakanalisatsioonisüsteemi.Uued moodsadjäätmejaamadOleme olnud ka keskkonnahoidlikudning 2008. aastal rajanud<strong>vald</strong>a kolm uut nüüdisaegsetjäätmejaama: valla mandriosasPringi külla Vanapere teele,Naissaarele ja Prangli saarele.Jäätmejaamade rajamise eesmärkoli jäätmete liigitikogumineja infrastruktuuri arendaminening jäätmetest põhjustatudkeskkonna saastamise vältimineja vähendamine tänapäevastejäätmekäitluspõhimõtete rakendamisekaudu.Enam valgustvallateedeleUuel ristmikul.Oleme rajanud 288 uut välisvalguspunkti,et vallateedeloleks enam valgust ning ohutumliigelda nii jalakäijatel kuika sõidukijuhtidel.11 uutbussiootepaviljoniPaigaldasime <strong>Viimsi</strong> valla ja riigiavalike sõiduteede äärde 11uut moodsat bussiootepaviljoni.Plaanime ka järgmisel aastal ostasamas suurusjärgus uusi paviljone,et anda vallale värsket ilmetning järk-järgult välja vahetadaamortiseerunud paviljonid. Uuedootepaviljonid paigaldasime järgmistessevalla bussipeatustesse:• Nelgi tee 1 (<strong>Viimsi</strong> vallamajapeatus)• Randvere tee 6 (Staadionipeatus, <strong>Viimsi</strong> kaubakeskuseComarket ees, kus ennepaviljon puudus• Randvere tee 3 (Lubja peatus),50 m enne lasteaeda• Randvere tee (Lubja peatus),Mereranna ja Ravi teevahelisel alal linna suunal• Ravi tee 5a (<strong>Viimsi</strong> haiglapeatus), neli uut paviljoni• Rohuneeme tee (peatus<strong>Viimsi</strong>), linna suunal, enne<strong>Viimsi</strong> Marketi ringteed• Rohuneeme tee 32 (peatusHaabneeme), Edu kauplusejuurde kaks uut paviljoni<strong>Viimsi</strong> turvalisuspäev,valla traditsioonilinesuurüritusVäga hea meel on tõdeda, etoleme saanud vallale juurdeühe suurürituse, mis aasta-aastaltkogub üha enam viimsilasteseas populaarsust ja huvi.Turvalisuspäeva ürituse eesmärkon anda viimsilastele teavet,kuidas igaüks saaks tagada endaja oma pereliikmete turvalisuse.<strong>Viimsi</strong> valla turvalisuspäevalantakse vallaelanikele asjalikkenõuandeid tuleohutuse,tervishoiu, liiklusturvalisuse,koduse vara kaitse, vältimatuabi ja muude turvalisusegaseotud probleemide kohta. Samutitutvustatakse turvalisusetagamisega seotud riiklikkeinstitutsioone ning sama alagategelevaid erastruktuure.Jätkuvalt populaarneja edukaskoolibussiprojektRõõmu teeb ka juba teist aastatkenasti juurdunud ja noorteviimsikate poolt vastuvõetudkoolibussiprojekt koostöösTallinna linnaga. 2007. aastalkäivitunud projekt osutus niiedukaks, et <strong>Viimsi</strong> vallavalitsuspikendas Tallinna linnagasõlmitud koolibussi rahastamiselepingut ka selleks aastaks,et leevendada ummikuid hommikuselPirita teel.Koolibussiprojekti eesmärkon vähendada hommikusi liiklusummikuidPirita-Meriväljasuunal. <strong>Viimsi</strong>st käib Tallinnaskoolis üle 700 lapse, ligikaudu200 peres sõidetakse just sellepärasthommikuti linna.Koolibuss on mõeldud Tallinnakesklinna alg-, põhikoolijagümnaasiumiõpilastele, kellekoolitee saab alguse <strong>Viimsi</strong>,Merivälja ja Pirita piirkonnast.Koolibuss on õpilastele tasutaja sõita saab õpilaspileti ettenäitamisel.Endiselt jätkavad hommikuti<strong>Viimsi</strong>st Tallinnasse sõitmistkaks koolibussi (<strong>Viimsi</strong> haigla –Balti jaam ning Randvere aedlinn– Balti jaam).Jan TreiabivallavanemUuest aastast kallineb <strong>Viimsi</strong> vallas jäätmeveoteenusAS Cleanaway on <strong>Viimsi</strong> vallaelamutele ja ettevõteteleosutanud jäätmeveoteenustalates 1. veebruarist 2007.2006. aasta avaliku konkursilesitatud pakkumiste hulgast olisoodsaima teenushinnaga pakkujaksjällegi AS Cleanaway.Konkursil pakutud hinnad onkehtinud muutumata kujul tänaseni.Paraku on viimasel kahelaastal aga tunduvalt kasvanudmitmed jäätmeveoteenusehindu mõjutavad kulukomponendid:tööjõukulu, kütusehindja kahel korral on ka kasvanudjäätmete ladestamisel nõutavsaastetasu määr.Vallavalitsuse ja vedaja vahelsõlmitud korraldatud jäätmeveolepingujärgi on vedajalõigus esitada vallavalitsuselepõhjendatud taotlus jäätmeveoteenustasude muutmiseks, kuiesinevad vedajast sõltumatudasjaolud, mis oluliselt mõjutavadjäätmete veo- ja käitlusekulu.Eespool viidatud kulukomponentidekallinemise tõttuon vallavalitsuse otsusega ASiCleanaway taotlus teenushindademuutmiseks heaks kiidetudja uued teenushinnadrakenduvad alates 1. jaanuarist2009.Väikeelamule kallineb uuestaastast olmejäätmete konteineriühe tühjenduse hind keskmiseltviis krooni, sõltuvalt konteinerisuurusest.Sekundaarse toorme (paberja papp) kogumis- ja veohinnad,konteinerite üürihinnadning lisateenuste hinnad alates1. jaanuarist 2009 ei muutu.Vaatamata mõningasele hinnamuutuselesaame siiski väitaseda, et tänu korraldatud jäätmeveorakendumisele on <strong>Viimsi</strong>Uued teenushinnad, mis kehtivad <strong>Viimsi</strong> vallas alates 1. jaanuarist 2009.JäätmeliikSegaolmejäätmedSegaolmejäätmedelanikele ja ettevõtetele viimasekahe aasta jooksul võimaldatudjäätmeveo osas stabiilset hinnataset,sest piirkondades, kuskorraldatud vedu seni veel poleKategooria jäätmemahutisuurusPrangli saarel jäätmekottkuni 100 lTeenustasu hind jäätmete ühekordsekäitlemise eest ilma käibemaksutaTeenustasu hind jäätmete ühekordsekäitlemise eest koos käibemaksuga 18%58,22 68,70Konteiner kuni 0,14 m³ 52,03 61,40Konteiner kuni 0,24 m³ 61,78 72,90Konteiner kuni 0,37 m³ 92,62 109,30Konteiner kuni 0,60 m³ 94,07 111,00Konteiner kuni 0,66 m³ 103,39 122,00Konteiner kuni 0,80 m³ 109,58 129,30Konteiner kuni 1,10 m³ 150,68 177,80Konteiner kuni 2,50 m³ 292,03 344,60Konteiner kuni 4,50 m³ 517,88 611,10rakendunud, on seljataga jubakolm hinnatõusu ja uue aastaalguses tuleb ka neljas.Lisaks on positiivne kasee, et tänu korraldatud jäätmeveorakendamisele olemesuutnud liita jäätmeveogasuure hulga selliseid jäätme<strong>vald</strong>ajaid,kes seni polnudharjunud jäätmeid käitlemaja üle andma, ning seetõttusaame loota puhtamale elukeskkonnale.AS Cleanaway
<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008Väikesed ja suured esinejad juhatasid balli sisse.Foto: Tõnu ToomeojaHetk ballimelust keset tantsupõrandat. Foto: Tõnu ToomeojaTantsud tähtedega staarid. Foto: Tõnu ToomeojaKolm graatsiat elektriviiulitega uhiuuesttüdrukutebändist Violina. Foto: Tõnu ToomeojaIgihaljas Rock Hotel. Foto: Tõnu ToomeojaBalli üks peakorraldaja, <strong>Viimsi</strong> invaühingu esinaineJana Skripnikov ja liige Terje Tartes. Foto: Jaan KolbergBallil esinesid invaühingu liikmed Enn ja Rait. Foto:Jaan Kolberg<strong>Viimsi</strong> muusikakooli džässbänd Ott Kasedirigeerimisel. Foto: Jaan KolbergBall ja laat kogusid <strong>Viimsi</strong> invaühinguleüle 160 000 krooni6. detsembril <strong>Viimsi</strong> koolistoimunud suurejooneline ballläks täismajale – kõik piletidolid välja müüdud ning külalisimajas üle viiesaja. Tihedaprogrammiga pidu kestis hilisteöötundideni ning kogusüle 160 000 krooni. Raha kasutabMTÜ <strong>Viimsi</strong> Invaühingerivajadustega lastele mitmetetegevuste korraldamiseks.Balliprogramm oli kirjuBall algas ülevaatega 2008. aastaltoimunud <strong>Viimsi</strong> invaühingutoimetustest ja üritustest ninglühikese tagasivaatega eelmiseaasta ballile. Esinesid Ita-RiinaPedaniku laululapsed koos <strong>Viimsi</strong>invaühingu laste ning <strong>Viimsi</strong>kooli õpilastega. Ballil astusidüles ka professionaalsed artistidEda-Ines Etti, Janika Sillamaa jaMihkel Ratt ning peaesinejaks legendaarneansambel Rock Hotel.Avavalsile kutsus ja peo muusikalisepoole avas <strong>Viimsi</strong> muusikakoolidžässbänd Ott Kase juhtimisel,solistideks Margus Toomlaja Mirjam Pihlak. Balli avamiseleandsid oma panuse solistidena<strong>Viimsi</strong> kooli abituriendid Heleenja Liisa. Balli meeleoluka muusikaliselõpetamise eest hoolitsesAndrus Kalvet. ÕhtujuhtideksCathy Tullkvist ja Hannes Võrno,programmijuht Külli Talmar.Õhtu üllatusedVeidi enne südaööd astusidrahva ette karismaatilisedtüdrukud uhiuuest bändistViolina, kes tegid hingematvaetteaste, musitseerideselektriviiulitel. Muusikat ilmestasidtulekeerutajad ningkõiki külalisi rabas ilutulestik,mida sai nautida otse<strong>Viimsi</strong> kooli aatriumist. Ballisuurimaks üllatajaks olid aga<strong>Viimsi</strong> kooli õpetajad KätlinPuhmaste, Maido Saar,Mari-Liis Rahumets, EhaRünne, Andrus Kalvet ja KatrinMarkii <strong>Viimsi</strong> vallavalitsusest,kes kehastusid ümberpopulaarse saate „Lauludtähtedega” staarideks. Suurtänu ka õpetajate rahvatantsutrupitantsijatele Reet jaMeelis Lepale ning Hille jaMargus Eekile. Üllatuse kulminatsiooniksoli hetk, millavale astusid päris laulutähedKadi Toom ja ToomasTõniste.Suured tänudkõikidele abilistele jasponsoriteleBall poleks teoks saanud,kui ei oleks olnud suurt hulkavabatahtlikke, kes üritusekorralduse ja ettevalmistuseenda õlule võtsid, ning samutilahkeid firmasid, kes aitasid.Suured tänud kõigile esinejatele,korraldajatele ja abilistele,kunstnikele, kes oksjonileoma töid annetasid, ning külalistele,kes pidasid vajalikukskutse lunastada ning sellegaoma panus heategevusseanda.Suured tänud ka <strong>Viimsi</strong>kooli algkoolile eesotsas õpetajaVivika Kupperiga, kestulid ideele korraldada koolisheategevuslik jõululaat, milletulud läksid samuti <strong>Viimsi</strong> invaühingule.Balli toimumisele aitasidkaasa: <strong>Viimsi</strong> vallavalitsus,<strong>Viimsi</strong> Lions Club, <strong>Viimsi</strong>kool, <strong>Viimsi</strong> lihatööstus, <strong>Viimsi</strong>Market (Toom Kauplused),Pepe Kala, AS Paljassaare Kalatööstus,Paat ja Riinu Rätsep,Pagaripoisid, Ruf EestiAS, Aleksandr Skripnikov,Nora Raba, Tallink ja kaptenRoland Lemendik, AS EestiEine, Saku Õlletehas, TaivoPiller ja AS Shishi, Jaan Kolberg,Uniprint AS, LTT, HannesVõrno, Cathy Tullkvist,Ita-Riina Pedanik ja temalaululapsed, Aapo Pukk, AltiaEesti, <strong>Viimsi</strong> noortevolikogu,Farwell, OÜ Redirect ja SiimVaikna, Spratfil, VICI, MTÜ<strong>Viimsi</strong> Perekodu, MarikaSteinberg, Hanna Ennomäe,Alari Kivisaar, Mart Sander,Ly Bremraud, Krugeri Veinipood,Eda Ines Etti bändiga,Janika Sillamaa, Mihkel Ratt,Tallinna balletikooli nooredbaleriinid, Kristina Tennokeseja Lauri Pedaja, tüdrukutebändViolina, perekond Eek,Reet Polli, perekond Viik,Mait Maarend, Illimar Toomja Udo Viilukas. Kohtumiseni2009. aasta jõulukuul!Annika Remmel<strong>Viimsi</strong> kooli kommunikatsioonijuht
P.K <strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008Muuseum on ehe!Mets vajab hÜlevabariigilisel muuseumidefestivalil Narvas kuulutatipidulikult välja muuseumiaasta.Rannarahva muuseumalustab uut aastat uuenenudnime ja sisuga.Hugo Lepnurmelt olla kordküsitud, miks ta oma uudisloomingustnii vähe räägib. „Eitaha olla nagu mõni kana, keskohe kaagutab, nii kui munamunetud,” vastanud vanameister.Mõnikord on kaagutamineehk siiski vajalik. „Kes koerasaba kergitab...” – midagi sellistvanarahvas ju ütles. Kuidasnäiteks ilma kaagutamata jasaba kergitamata teataks, kuipalju põnevat on pakkuda Eestirannarahva esindusasutusel.Esialgu on külastajatele avatudküll vaid kolmest korrusestüks, kuid äärmiselt sisukas osa.<strong>Viimsi</strong> vana koolimaja, millesmuuseum tegutseb, on eestiaegneühiskondlik hoone <strong>Viimsi</strong>uute majade keskel.Rannarahva muuseumieesmärkUuenenud muuseum tutvustabrandlaste elu, mis on nõukogudesurvepoliitika mõjul jäänudenamiku inimeste jaoks kaugeks,võõraks ja arusaamatuks.Eesti on mereriik ja mida rutemsellest aru saame, seda parem.Meres nähakse meil heal juhulsupluskohta, mitte aga ühendajat,toiduga varustajat ja võimsattujukat sõpra.„Reisija meremehe elu ontõesti suurepärane, otse uhkustäratav elukutse. Aga ta ei suudanii sügavale mere ellu sissetungida kui ihu ja hingega omatööle pühenduv „merepõllumees”,”kirjutab 1920. aastaloma päevikus <strong>Viimsi</strong> lähedaltAksi saarelt pärit kalur, fotograafja muusik August Luusmann.<strong>Viimsi</strong> elanikud on sajandeid„püüdnud merest leibaKingisoovitus2324252627Jaanikuu 2009JuuniE T K N R L P1 2 3 4 5 6 78 9 10 11 12 13 1415 16 17 18 19 20 2122 23 24 25 26 27 2829 30LastekaitsepäevSuvistepühad e.nelipühadV idipäevSuvine peetripäevTuul ja torm on mere püha, vaga ilm toob kalaliha26. juuni 1937. a. Randvere kalur Otto Tammer valmistub merele minema.V imsi muuseumi fotokoguVõidupühaEesti lipu päevJaanipäev SeitsmemagajapäevJuuniküüditamiseleinapäevkalade näol”, nagu eelnevalttsiteeritud mees ütles. Muuseumiskajastatakse erinevatenäitustega eri aegade randlaseelu.Esimesed rannaasukadHarjumaa muuseumideühistööna on järgnevalemuuseumiaastale mõeldesvalminud 2009. aasta kalenderkui aken minevikku.Muinasaja Põhja-Eesti rannikualakultuuriga saab tutvudanäitusel „Muinasajas piki rannajoont”.<strong>Viimsi</strong> ja naabrusesasuv Kallavere, 13. sajandiLallevere ehk Lalle küla, olidesimesed paigad praeguseHarjumaa idaosas, kuhu Taanipreestrid 12<strong>19.</strong> aastal ristimatulid. Iidne rahvalaululõik, milleKreutzwald kunagi „Kalevipoja”laevasõiduloos ära kasutas,võib pärineda veel sellestajast: „Laske laeva Lalli alla,Laagna kalju varju alla, Lindanissaligemalle, Lalli lage liivapeälle!” Hoopis lihtsam oleks„Lalli alla” maad mööda sõita,mõtleme praegu, kuid 800aastat tagasi peeti paremaksmeritsi Tallinnast Muuga sadamakanti jõuda. Küllap tundsidtaanlased end paadis ka hoopiskodusemalt kui hobuse seljas.Muuseumi muinasaja väljapanekulnäitame <strong>Viimsi</strong>st, Irust,rikkast Proosa keskusest, Kallaverestja mujalt pärinevaidleide.Teadmised Eesti muinasajaston piiratud ja kasutatavamaterjali hulk lõplik. Aeg-ajaltteevad uued leiud ja avastusedteadmistesse parandusi.Viimaste kuudega on Tallinnaasustusaeg nihkunud hoopiskaugemale minevikku.2007/08. aasta väljakaevamistejärel on Jägala, Eesti suurimamaalinna roll ümbruskonnatähtsa asustuskeskusena osutunudvaremarvatust hoopis olulisemaks.Ka varasemat kujutlustkohaliku rauatootmise osatähtsuseston hakatud pidamaliiga tagasihoidlikuks. Lähiajalmeedias kajastust leidnud Virumaaltleitud mõõk, milliseidvarem peeti importkaubaks,tunnistatakse nüüd kohalikeseppade tööks. Rannarahvamuuseumi muinasajaekspositsioonigapüüame arheoloogidejt uurijatega sammu pidada.Randlaste elu jategevusJärgmises saalis on püütud tabadakaht kärbest ühe hoobiga:tutvustada fotograafia ajaluguja heita pilk enne 1940. aastatmere ääres elanud inimeste argipäeva.Fotod räägivad randlaseigapäevaelu töökatest jalõbusamatest hetkedest: kalajahülgepüügist, paadiehitusest,põllutööst, kooliskäimisest,musitseerimisest. Naguvanadelt fotodelt välja astunud,seisavad kaitsva stendiklaasiall esemed, mida kalurikülaspäevast päeva kasutati ja millenime paljud meist ehk kuulnudkiei ole.Rannarahva jaoks oli ühekspidulikumaks sündmuseks jaaegavõtvaks ettevõtmiseksfotograafi juures käimine. Vanadeltateljeefotodelt vaatavadvastu väärikad, kaunilt riietatudinimesed, keda kaluriteksnimetada tundub vahel lausakohatu. Pigem võib uskuda, ettegu on mõne mõisapreili võistudiosus’ega.Muuseumi fotostuudio seinalripub vanaaegne fototaust,mida kasutati kunagi tsaariaegsesPeterburis. Nii et, kallidkülastajad, digikaameradtasku, pereliikmed kaasa japildistama! Selleks et tulemussarnaneks rohkem vanale fotole,on näitusesaalis infolehtlevinumate poosidega. Poliitikulnäiteks soovitatakse seistajärgmiselt: parem käsi on pistetudvesti või fraki vahele, peakuklas, näol tähtis poliitilineilme.Kalendrisse on valitud<strong>Viimsi</strong> Muuseumide, Rootsi-Kallavereküla muuseumi,Harjumaa, Rebala ja Kolgamuuseumi kogudest erinevadpaikkonnaga seotudvanad fotod, mis võivad niimõnelegi pakkuda äratundmisrõõmu.Igat fotot saadabasjakohane vanasõna ja kirjeldus.Lisaks sisaldab kalenderrohkesti rahvakalendritähtpäevi ning mõningatetähtsate laatade toimumisaegu.A3-formaadis ajanäitajaon müügil Rannarahva muuseumis95 krooni eest. Tasubteada, et kalendreid on tehtudpiiratud kogus, seega kesees, see mees – nagu vanasõnagiütleb. Kalendrimüügistsaadav tulu läheb muuseumitoetuseks. Mis oleks toredamkink, kui kalender kodukohapiltide ja esivanemate tarkusega.Saaniteki näitusJõuluootusele mõeldes onmuuseumi kahes näitusesaalisülevaade Jõelähtme rahvavaipadest.Ajalooliselt kuulus ka<strong>Viimsi</strong> Jõelähtme kihelkonda.Külastaja ees avanevad eestirahvusliku tekstiilikunsti kolmviimast vaatust: sõbakirjatriibugavaibad, keskväljakugavaibad ja tikitud rahvavaibad.Näitusel on välja pandud üle150 aasta vanused, imehästisäilinud loodusvärvides kootudharuldused. Jõelähtme piirkonnaletüüpilised keskväljakugavaibad ilmusid <strong>19.</strong> sajandi teiselpoolel. Keskväljak, samutikasutatud rüijutehnika kõnelevadkultuurikiirgusest ja otsestestlaenudest. Seda sorti vaipukooti ka teisel pool Soome lahteja rannakalurid ei toonud ülemere mitte ainult kohvi, soolaja aurumasinaid, vaid ka uusimotiive ja ideid. Küllap nadviisid ka siitpoolt midagi Soomekaasa.Vanemate, pindpõimevaipadejärel said möödunud sajandivahetuselpopulaarseks tikitudvaibad ja ka nendest on näituselväljas imeilusaid eksemplare.Näitus on avatud veel 2. veebruarini,siis lähevad praegusedeksponaadid taas seitsme lukutaha muuseumihoidlatesse jaümbruskonna emandate riidekirstudesse.Saja aasta eest olid nooredkülatüdrukud juba varakultosavad kangakudujad. Jõelähtmevaibanäituse külastajatelon nüüd võimalus ka ise kangaspuudetaha istuda ja kaltsuvaibakudumisel kätt proovida.Konverentsisaalis on kudumiseksüles seatud 15 meetri jaguvaipa, millest on seni valmiskootud ainult 50 sentimeetrit.Ootame eriti töö-, ostu- jm muredestrõhutud kaaskodanikke,sest vaibakudumine pidi olemamaailma tõhusaim teraapiastressi ja muretsemise vastu.Rannarahva muuseum<strong>Viimsi</strong> vanas koolimajas onavatud kl 12–17 esmaspäevastreedeni, lisaks laupäeval20. detsembril. Täpsemat infotnäituste ja muuseumi tegevustekohta leiad meie koduleheltwww.viimsimuuseumid.ee.Külvi Kuusk<strong>Viimsi</strong> Muuseumid<strong>Viimsi</strong> valla territooriumilasuvatest metsadest on riigimetsaumbes 1200 hektarit,millest 1000 hektarit onkaitsemets. Kõige rohkemon <strong>Viimsi</strong> vallas kuusikuid(46%), männikuid (27%) jakaasikuid (21%). Metsademajandamine on riigimetsamajandamise keskuseülesanne.Kaitsemetsadel on palju funktsioone,nagu kaitstavate loodusobjektidehoidmine, maastiku,mulla ja vee kaitsmine;inimestele puhkamise, terviseja sportimise võimaluse loomineja palju muud. Tähtsaimneist on bioloogiliselt tervemetsamaastiku säilimine. Kaitsemetsademajandamise üldineeesmärk on metsa kui koosluseSanglepp4%<strong>Viimsi</strong> valla riigimetsade pindala jagunemine puuliikide viisi (%)Kask21%Randveres valiti kLaupäeval, 13. novembrilpeeti Randvere külaelanikeüldkoosolek, kus hääletamisetulemusena ei saanudvalida külavanemat, vaidkohusetäitja.Koosoleku päevakorra järgituli kuulata külavanem MadisKaasiku tööaruannet, võtta vastuküla arengukava 2005–2015tegevuskava projekt ja validakülavanem.Kohe koosoleku algul teatasselle juhataja, et külavanemastatuudi kohaselt on praegusekülavanema volitusedlõppenud esimesest märtsistja seega, kas on mõtet kuulata2008. aasta aruannet ja diskuteeridategevuskava üle.Vallaesindaja, abivallavanemJan Trei kinnitas, et külavanemastatuudi järgi on vallakäsundusleping Madis Kaasikugaõigustühine. Trei teataska, et külavanemaks kandideerijapeab andma enne kandideerimistvallavalitsusele sellekohta kirjaliku nõusoleku. Reedeseseisuga oli vallavalitsusesselleks nõusoleku andnud vaidüks kandidaat, Randvere külaelanik Priit Robas.„Formaaljuriidiliselt saamehääletada ühe kandidaadipoolt, kelleks on Priit Robas,”teatas Trei.Kandidaat sai sõna endatutvustamiseks ning vastas kaküsimustele. Küsimustest koorusidpaljud muret tekitavadprobleemid, mis seotud teede,poe, tulevase koolimaja, noortesäilitamine ja kõigi väärtustekasutamine metsa tasakaalulistökoloogilist seisundit kahjustamata.Kõik metsamajanduslikudtööd kaitsemetsas kavandatakseja tehakse nii, et tulemus sarnaneksvõimalikult palju looduslikuolukorraga. Eesmärk onsäilitada või kujundada bioloogiliseltmitmekesine ja <strong>vald</strong>avaltlooduslikult uuenev mets,mis tagab kaitsefunktsioonideparima säilimise. Elupaikadeesindatuse kindlustamiseks eitohi tekitada järske muutusimetsade üldises liigilises ja vanuselisesstruktuuris.Tänavu talvel on plaanitudriigile kuuluvas kaitsemetsasraieid seitsmes kohas. Needon kavandatud talvisele ajale,et võimalikult vähe kahjustaksalustaimestikku, pinnast ja juu-Haab2%Kuusk46%Mänd27%Rahvas ootab hääletamise tulemutegevuse ja randa pääsemisega.Kui asuti uue külavanemakandidaati hääletama, selgustõsiasi, et poolthääli peab uuskandidaat saama 10 protsentivallaelanike arvust. Randvereson 1200 elanikku, koosolekuleoli registreerunud 99.Koosoleku juhataja panienne hääletamist rahvale süda-
<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008ooldamist3<strong>Viimsi</strong> valla riigimetsade pindala jagunemine metsakategooriate viisi (%)Tulundusmetsad17%Kaitsemetsad83%125ri. Kui maapind korralikult eikülmu, siis võib osa raietestka ära jääda. Plaanitud on nelilageraielanki kokku 7 hektarilja kolm aegjärkset raiet11,8 hektaril.Aegjärksetel raietel raiutaksepuudest 30% puistu tagava-467Nr Raie liik Kvartal Eraldis Pindala1 Lageraie VI024 15 1,3 ha2 Lageraie VI024 12 1,2 ha3 Lageraie VI028 20 2,0 ha4 Lageraie VI050 9 2,5 ha5 Aegjärkne raie VI039 9 5,0 ha6 Aegjärkne raie VI046 19 3,3 ha7 Aegjärkne raie VI041 15 3,5 haKaardil on näidatud raielankide asukohad.rast. Aegjärksete raiete eesmärkon säilitada või kujundada bioloogiliseltmitmekesine mets.Lageraiete puhul on eesmärkraiuda küpsed või patoloogiliselthaiged kuusikud, mistagab metsade erivanuselisuseja mille tulemusena on tagatudjärjepidev kuusikute olemasolu<strong>Viimsi</strong> poolsaarel.Neljast plaanitud lageraieston kolm lanki metsapatoloogiekspertarvamusekohaselt määratud lageraiesse,sest on kahjustatud juurepessi,musta taeliku, külmaseenening teiste südame- jajuuremädanikku tekitavateseenhaiguste poolt. Üksneskahjustatud puude väljaraiumiseljääks mets liiga hõre(täius alla 0,3) ning seetõttuon otstarbekam kogu alauuesti metsastada.Roman Djomin<strong>Viimsi</strong> vallavalitsus,keskkonnaspetsialist-inspektorülavanema kohusetäitjaTänua<strong>vald</strong>usHead randverelased jakoostööpartnerid!st.mele, et kas soovitakse kaheksjärgmiseks aastaks külavanemaksPriit Robast või jääb külamõneks kuuks ilma vanemata.Hääletamise tulemusena saiRobas 60 poolt- ja 22 vastuhäält.Erapooletuid oli 9, hääletamatajättis 6 osalejat.Sõltumatu järelevalveisikunasõnas abivallavanem Trei, etkehtiva külavanemate statuudijärgi Randvere külavanemat eisaanud. Samas lisas ta, et külavanemavalimise statuudis on10protsendise pooltosalusegaüle pingutatud ning tõenäoliseltteeb vallavalitsus volikoguleettepaneku seda statuutimuuta. Trei soovitas valida külavanemakohusetäitja. „Kordseda ei luba, kord seda ei keela,järelikult on see külakogukonnaenda otsustus,” sõnas Trei.Lihthäälte enamusega saiRandvere külavanema kohusetäitjaksPriit Robas. Uus külakoosolekkülavanema valimisekstuleb kokku veebruaris.Seniks võivad kandidaadid ennastüles seada Enno Selirannameiliaadressil.Annika PoldreMinu ametiaeg Randverekülavanemana on lõppenudja kuna küla üldkoosolekulmulle sõna ei antud,kasutan selleks <strong>Viimsi</strong>Teataja lehepinda.Pöördun täna tänusõnadegateie poole, kes minu kuusaastat kestnud külavanemaameti suutsid välja kannatada,sest üheskoos oleme niimõnegi plaani teoks teinud.Mõnikord on ka väikesedteokesed alguseks hoopissuuremale ja paremale. Maei hakka siinjuures üles lugema,mis tehtud sai ja mistegemata jäi, sest seda näeteja hindate isegi.Oma tänusõnad lähetankolleegidele MÜ Kratt II,Taru, Kraavihalli, Randvere,Silva, Kvartsi, Koralli, Aiaotsa,Karikakra, Rannakivideühistute juhatustes ja kateistele, kellega koos alustasimemöödunud sajandiseitsmekümnendatel aastatelsiin n-ö nullist: ehitasime suvilaidja aiamaju ning lahendasimeühiseid probleeme.Kõik see jätkub tänaseni.Probleemideta ja üksteisemõistmiseõhkkonnas kulgeskoostöö <strong>Viimsi</strong> pensionärideühenduse esinaise Viiu Nurmelagaja paljude nooruslikeseenioridega. Loodan, et neiljätkub indu ja energiat veelpaljudeks tegudeks ja aastateks.Minu lugupidamine ja tänudkoostöö eest Randvereperearsti keskusele ja perearstdr Kati Paalile, kes tulimeie külla ning hoolitseselanike tervise eest ja nõustashaigeid. Tänu ka Randverelasteaiaperele, kelle eesotsasjuhataja Anneli Loddes,ning päevakeskuse filiaalientusiastlikule ja energiliselejuhatajale Aime Salmistule,samuti noortekeskuse filiaalile,kus külanoored saavadõhtuti kasulikult aega viita.Neid võimalusi veel kaksaastat tagasi ei olnud.Oleks vale jätta tänusõnadegamärkimata <strong>Viimsi</strong> vallavalitsuseametnikke, kestäitsid osa meie küla arengusja kellega oli meeldiv konstruktiivseltprobleeme arutadaning nii mõnelgi korralneile lahendus leida. Tahantänada ka ajalehe <strong>Viimsi</strong>Teataja toimetust, kes ei oleminu kaastöid kunagi a<strong>vald</strong>amatajätnud.Minu austus ja toetusRandvere Peetri kiriku koguduseliikmetele, kellegasaime ühiselt korraldadamitmeid huvitavaid üritusi.Tegutsevatele külavanematelesoovin jõudu ja meelekindlustselles raskes javastuolulikus auametis, milühtaegu tuleb täita diametraalselterinevaid külaelanikesuuniseid ja vallavalitsuseotsuseid ning alati leidubmõni inimene, kes kunagiega millegagi rahule ei jää.Lõpetuseks soovin edu kaminu tegevuse oponentidele,kel on nüüd võimalus jätkatatööd paremini ja edukamalt,kui minul see õnnestus.Lisan siin ühe kunagimeelde jäänud nupu, misideaalselt sobib ka meie oludes.Külavanemale tuleb vastuhärrasmees kinnisvaraarendajaja küsib: „Hea inimene,palun öelge, kas siit pääsebmereranda?” Külavanemvastab: „Härra, te eksisiterängalt kaks korda. Esiteksei ole ma hea inimene, vaidauametit kandev vihatud külavanem,ja teiseks, siit teidranda küll läbi ei lasta”.Kõige austusega ja rõõmsaidjõulupühi!Madis KaasikAiaotsa aiandusühingujuhatuse esimees, Randvereendine külavanem
DETSEMBER 2008VIIMSI VALLAVOLIKOGU 09.12.2008ISTUNGI ÕIGUSAKTID09.12.2008 ISTUNGI OTSUSEDnr 94 Koostöölepingu sõlmimine AS-igaMilstrandnr 95 Lubja külas asuvate kinnistute omandaminenr 96 Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikuleväljapanekule suunamine: Laiakülaküla, kinnistud Käspre VI ja Käspre XVInr 97 Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikuleväljapanekule suunamine: Miidurannaküla, Miiduranna sadama maa-ala ja lähikinnistud9. <strong>detsember</strong> 2008 nr 96Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikuleväljapanekule suunamine: Laiaküla küla,kinnistud Käspre VI ja Käspre XVI„Planeerimisseaduse“ § 18 lõike 1 ja „<strong>Viimsi</strong> vallaehitusmääruse“ § 2 punkti 5 alusel ning arvestades,et planeering on koostatud ja kooskõlastatudvastavalt lähteülesandele ning detailplaneeringuson arvestatud Harju Maavanema 04. septembri2008. a kirjas nr 2.1-13/4663 esitatud märkustega,samuti arvestades Vallavolikogu maa- japlaneerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoniseisukohti, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsustab:1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 12.06.2007.a otsuseganr 53 algatatud <strong>Viimsi</strong> vallas Laiaküla külasKäspre VI ja Käspre XVI kinnistute detailplaneering(Arhitektuuribüroo Orub OÜ; Töö nr317) üldplaneeringu kohase maakasutuse sihtotstarbemuutmiseks metsamajandusmaast osaliseltärimaaks ja krundi ehitusõiguse määramiseksautomaattankla, abihoone ning ärihooneehitamiseks.2. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitadavaie <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksularvates korralduse teatavakstegemisest.Mari-Ann Kelamvolikogu aseesimees9. <strong>detsember</strong> 2008 nr 97neering (K-Projekt AS; Töö nr 07247) üldplaneeringukohase maakasutuse sihtotstarbe muutmiseksäri- ja elamumaaks ning ehitusõiguse määramiseksärihoonete ja korterelamute ehitamiseks.2. Otsus a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja<strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus(Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitadavaie <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogule 30 päeva jooksularvates korralduse teatavakstegemisest.Mari-Ann Kelamvolikogu aseesimees09.12.2008 ISTUNGI MÄÄRUSED9. <strong>detsember</strong> 2008 nr 25<strong>Viimsi</strong> valla arengukava vastuvõtmineMäärus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 7 ja §37 ning “<strong>Viimsi</strong> valla põhimääruse” § 114 lõike6 alusel, arvestades <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu09.09.2008. a otsuse nr 72 „<strong>Viimsi</strong> valla arengukava,strateegia aastani 2030, investeeringutekava 2007-2013 täitmine ja arengukava muutmine“punkti 2 ning informatsiooni <strong>Viimsi</strong> vallaarengukava ja tegevuskava täitmise ja muutmisekohta.§ 1. Võtta vastu “<strong>Viimsi</strong> valla arengukava; strateegiaaastani 2038; investeeringute kava 2008-2013”.§ 2. Tunnistada kehtetuks <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu09.10.2007. a määrus nr 31 “<strong>Viimsi</strong> valla arengukavavastuvõtmine” ja <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu12.02.2008. a määrus nr 3 “<strong>Viimsi</strong> Valla arengukavapeatüki 6 “Investeeringute kava 2007-2013” muutmine”.§ 3. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teatajaja <strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.§ 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärastavalikustamist <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu kantseleis.Aarne Jõgimaavolikogu esimeesNB! Määruses nimetatud lisaga (<strong>Viimsi</strong> vallaarengukava terviktekstiga) on võimaliktutvuda <strong>Viimsi</strong> valla veebilehel (www.viimsi<strong>vald</strong>.ee)või <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu kantseleis,Nelgi tee 1.9. <strong>detsember</strong> 2008 nr 261) Paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 tunnistataksekehtetuks ning punkti 2 muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:„1) kui laps, kelle jaoks toetust taotletakse, jatema mõlema vanema rahvastikuregistri järgneelukoht on <strong>Viimsi</strong> vallas ning vähemalt ühe(1) vanema rahvastikuregistri järgne elukohton <strong>Viimsi</strong> vallas olnud vähemalt kolm (3) kuudenne taotluse esitamist.“2) Paragrahvi 3 lõiget 2 muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:„(2) Õigus toetust taotleda tekib vanemahüvitiseseaduse alusel saadava hüvitise maksmiselõppemise kalendrikuule järgnevast kuust ninglõpeb lapse minekul koolieelsesse lasteasutussevõi õppimaasumisel üldhariduskoolis.“3) Paragrahvi 4 olemasoleva lõike ette märgitakse„(1)“ ning täiendatakse lõikega 2 järgmiselt:„(2) Toetuse suurus arvestatakse järgmiselt:1) kui lapsehoiuteenuse eest tasutud summa onenam kui pool toetuse määrast ja ei ületa kahekordsettoetuse määra - toetus 50% tehtud kulutustest;2) kui lapsehoiuteenuse eest on tasutud enamkui kahekordne toetuse määr – toetus ühekordnetoetuse määr.3) kui lapsehoiuteenuse eest on tasutud vähemkui pool toetuse määrast – toetust ei maksta.“4) Paragrahvi 8 lõiget 4 muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:„(4) Toetuse taotlejal on õigus esitada taotluskahe (2) kuu jooksul pärast tegelike kulutustetegemist, kuid mitte hiljem kui teenuse osutamisestmöödunud kahe (2) kalendrikuu jooksul.“§ 2. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong>Teataja, <strong>Viimsi</strong> valla veebilehel ja elektroonilisesRiigi Teataja andmebaasis.§ 3. Määrus jõustub 1. jaanuarist 2009.a.Mari-Ann Kelamvolikogu aseesimees9. <strong>detsember</strong> 2008 nr 27<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 13. mai 2008. a määrusenr 10 „Munitsipaallasteasutuse <strong>Viimsi</strong> LasteaiadjaPüünsi Kooli lasteaia lapsevanema poolt tasutavalasteaiatasu määrad ja tasumise kord“ muutmineMäärus kehtestatakse “Koolieelse lasteasutuseseaduse” § 27 lõike 3 alusel.VIIMSI VALLAVALITSUSE MÄÄRUSED11. november 2008 nr 54<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse 18.03.2008 määruse nr15 „<strong>Viimsi</strong> valla eelarveliste sotsiaaltoetustesuuruste määramine“ muutmineMäärus kehtestatakse <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 25.aprilli 2007. a määruse nr 16 (09. mai 2006. amääruse nr 16 redaktsioonis) „<strong>Viimsi</strong> valla eelarvelistesotsiaaltoetuste määramise ja maksmisekord“ alusel ning arvestades <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogusotsiaalkomisjoni 16. oktoobri 2008. aprotokolli nr 9 punktis 3 tehtud ettepanekut:§ 1. <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse 18. märtsi 2008. amääruses nr 15 „<strong>Viimsi</strong> valla eelarveliste sotsiaaltoetustesuuruste määramine“ tehakse järgmisedmuudatused:1) Paragrahvi 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:„Lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toetuskuni 1000 .- kuus.“§ 2. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja.§ 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu Kantseleis.Haldo Oravas, vallavanemKristo Kallas, vallasekretär11. november 2008 nr 55Piirhindade kehtestamine toimetulekutoetustemääramiseksMäärus kehtestatakse ”Sotsiaalhoolekande seaduse”§ 5 lõike 4 ja § 22 lõike 3 ning <strong>Viimsi</strong>Vallavolikogu 12.02.2002. a määruse nr 5(08.10.2002. a määruse nr 31 redaktsioonis)”Toimetulekutoetuste taotlemise, määramise jamaksmise kord ning alalise eluaseme alalistekulude piirmäärade kehtestamine” alusel:§ 1. Kehtestada toimetulekutoetuse määramisealuseks <strong>Viimsi</strong> vallas järgmised piirhinnad:1) Tahkekütuse (turbabrikett) hinnaks 2680 kr/tonn koos kojuveoga.2) Vedelgaasi hinnaks 450 kr/21 kg balloon kooskäibemaksuga.§ 2. Tunnistada kehtetuks <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse08.01.2002. a määrus nr 1.§ 3. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teatajaning valla veebilehel.Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikuleväljapanekule suunamine: Miiduranna küla,Miiduranna sadama maa-ala ja lähikinnistud„Planeerimisseaduse“ § 18 lõike 1 ja „<strong>Viimsi</strong> vallaehitusmääruse“ § 2 punkti 5 alusel ning arvestades,et planeering on koostatud ja kooskõlastatudvastavalt lähteülesandele ning detailplaneeringuson arvestatud Harju Maavanema 20.11.2008. akirjas nr 2.1-13/6894 esitatud märkustega, samutiarvestades Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjonining keskkonnakomisjoni seisukohti,<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu otsustab:1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 13.11.2007.a otsusega nr 105algatatud <strong>Viimsi</strong> vallas Miiduranna külas, Miidurannasadama maa-ala ja lähikinnistute detailpla-<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 13.02.2007. a määrusenr 11„Lapsehoiutoetuse määramise ja maksmisekord“ muutmineMäärus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse” § 6 lõike 3 punkt 2 ja § 22lõike 1 punkt 5 ning “Sotsiaalhoolekande seaduse”§ 121 lõike 2, § 123, § 127 ja § 128 alusel jaarvestades <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni16.10.2008. a ettepanekut.§ 1. <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 13.02.2007. amääruse nr 11 „Lapsehoiu toetuse määramiseja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused:§ 1. Muuta <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 13. mai2008. a määruse nr 10 „Munitsipaallasteasutuse<strong>Viimsi</strong> Lasteaiad ja Püünsi Kooli lasteaia lapsevanemapoolt tasutava lasteaiatasu määrad jatasumise kord“ § 2 lõiget 1 ning sõnastada seealljärgnevalt:„(1) Lasteaiatasu suurus ühe lapse kohta on20% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgaalammäärast, ümardatuna täiskroonideks.“§ 2. Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong>Teataja ja <strong>Viimsi</strong> valla veebilehel.§ 3. Määrus jõustub alates 1. jaanuarist2009. a.Mari-Ann Kelamvolikogu aseesimees§ 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse Kantseleis.Haldo Oravas, vallavanemKristo Kallas, vallasekretär21. november 2008 nr 56Püünsi Kooli õpilaste vastuvõtmise kordMäärus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse“ § 6 lõike 2, Haridus- jateadusministri 06.12.2005. a määruse nr 52„Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise,ühest koolist teise ülemineku, koolist lah-
DETSEMBER 2008kumise ja väljaheitmise kord“ (13.09.2006. amääruse nr 30 redaktsioonis) § 3, „<strong>Viimsi</strong> vallapõhimääruse“ § 5 lõike 2, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu11.11.2008. a määruse nr 24 „<strong>Viimsi</strong> valla koolideõpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teiseülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmisekorra kinnitamise ja muutmise delegeeriminevallavalitsusele“ § 1 alusel:§ 1. Üldosa(1) Käesoleva määrusega sätestatakse õpilastePüünsi Kooli (edaspidi kool) vastuvõtmisekord 1.-3. kooliastmele.(2) Isiku kooli vastuvõtmise otsustab koolidirektor vastavalt käesolevale korrale.(3) Kool kohustub tagama vastavalt kooliõpilaskohtade arvule õppimisvõimalused igalekoolikohustuslikule isikule, kelle elukoht Rahvastikuregistriandmetel asub kooli teeninduspiirkonnas,vabade kohtade olemasolul ka väljaspoolkooli teeninduspiirkonda.(4) Kooli vastuvõtu kord avalikustataksekooli veebilehel.§ 2. Vastuvõtt 1.-3. kooliastmele(1) Soovi lapse õppima asumiseks kooli 1.-3. kooliastmele a<strong>vald</strong>ab lapsevanem (eestkostja,hooldaja) (edaspidi lapsevanem).(2) Õpilasi võetakse kooli vastu aastaringselt.(3) Õpilase 1. klassi vastuvõtmiseks esitablapsevanem oma isikut tõendava dokumendi võiselle ametlikult kinnitatud ärakirja ja kirjalikua<strong>vald</strong>use, millele lisab:1) lapse sünnitunnistuse või selle ametlikult kinnitatudärakirja;2) lapse tervisekaardi;3) lapse ühe foto suurusega 3 x 4 cm õpilaspiletijaoks.(4) Õpilase 2.-9. klassi vastuvõtmiseks esitablapsevanem oma isikut tõendava dokumendija kirjaliku a<strong>vald</strong>use, millele lisab:1) lapse tervisekaardi;2) väljavõtte õpilasraamatust ja lapse käsilolevaõppeaasta klassitunnistuse või hinneteleheametlikult kinnitatud ärakirja;3) lapse ühe foto suurusega 3 x 4 cm õpilaspiletijaoks.(5) A<strong>vald</strong>use vormi leiab lapsevanem koolikodulehelt või saab kooli kantseleist.(6) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilasepuhul tuleb a<strong>vald</strong>usele lisada välisriigi õppeasutusevastavat haridustaset tõendav dokument võiselle ametlikult kinnitatud ärakiri.(7) Erandjuhul otsustab õpilase vastuvõtmisekooli juhtkond.§ 3. Kooli vastuvõtutingimuste muutmine(1) Kooli vastuvõtutingimuste muutmiseettepanekuid on võimalik teha õppeaasta jooksul.(2) Vastavad ettepanekud tuleb esitada hiljemalt15. jaanuariks kooli direktorile.§ 4. Rakendussätted(1) Kooli vastuvõtutingimused kinnitab,muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.(2) Tunnistada kehtetuks <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse04.03.2008. a määrus nr 13.(3) Määrus a<strong>vald</strong>atakse ajalehes <strong>Viimsi</strong>Teataja ning valla veebilehel.(4) Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse Kantseleis.Haldo Oravas, vallavanemKristo Kallas, vallasekretärVIIMSI VALLAVALITSUSE KORRALDUS21. november 2008 nr 729Õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamisetoimingute lõpuleviimise tähtaja pikendamineVõttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse” § 6 lõike 3, § 22 lõike 2, VabariigiValitsuse 05. veebruari 1993. a määruse nr 36“Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisekord” punkti 56, <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu 10.detsembri 2002. a määruse nr 37 “Maareformikäigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiselkohaliku omavalitsuse pädevusse antudküsimuste otsustamise delegeerimine <strong>Viimsi</strong>Vallavalitsusele” ning tulenevalt sellest, et korraldusesloetletud endiste maaüksuste osas ei oleolnud võimalik õigustatud subjektideks tunnistatudisikutel maa tagastamise toiminguid tähtaegseltlõpule viia:1. Pikendada maa tagastamise toimingute menetlemisetähtaega kuni 01. <strong>detsember</strong> 2009. aalljärgnevate endiste maaüksuste osas:Ajaotsa 93a, Allika 83, Andrese 11, Bertelson A-40, Heldri A-77, Hiire 142, Jaani 146 (A, B, C,D), Katkuniidu A-117, Kiini A-6, Lepiku 117,Leppiku A-33, Liiva 28, Loosaare 163, LubjaA-136, Maakoht A-15, Niinepuu A-109, Otti 24,Pärnamäe 61/30, Roseni 33a, Sahasoo A-140,Sepa A-81, Silla A-140, Tõnni-Vanaoja 81a Vanapere29 ja Viinuniidi A-300.2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest õigustatudsubjektidele või nende esindajatele.3. Käesoleva korralduse peale võib esitada<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsusele vaide haldusmenetluseseaduses sätestatud korras 30 päeva jooksularvates korraldusest teadasaamise päevast võipäevast, millal oleks pidanud korraldusest teadasaama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule(Pärnu mnt 7, Tallinn) kahe kuu jooksul korralduseteatavakstegemisest.Haldo Oravas, vallavanemKristo Kallas, vallasekretärVIIMSI VALLA VALIMISKOMISJONIOTSUS08. <strong>detsember</strong> 2008 nr 35<strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu liikme volituste lõppemineja asendusliikme määramineOtsus võetakse vastu “Kohaliku omavalitsusevolikogu valimise seaduse” § 20 lõike 2, “Kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse” § 18 lõike1 punkti 2, § 20 lõigete 1 ja 2, <strong>Viimsi</strong> Valla Valimiskomisjoni14.11.2005 otsuse nr 13 “<strong>Viimsi</strong>Vallavolikogu asendusliikmete registreerimine”,Teet Margna tagasiastumisa<strong>vald</strong>use (08.12.2008reg. nr 7-1/3750) alusel, arvestades Jüri Tõnts’inõusolekut (08.12.2008 reg. nr 7-1/3751)1. Seoses TEET MARGNA vallavolikogu liikmevolituste lõppemisega tema tagasiastumisa<strong>vald</strong>usealusel, määrata asendusliikmena <strong>Viimsi</strong>Vallavolikogu koosseisu JÜRI TÕNTS.2. Teha otsus teatavaks Teet Margna’le, JüriTõnts’ile ja <strong>Viimsi</strong> Vallavolikogu esimehelening a<strong>vald</strong>ada ajalehes <strong>Viimsi</strong> Teataja ja <strong>Viimsi</strong>valla veebilehel.3. Otsus jõustub allakirjutamisega.4. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse volikoguvalimise seaduse” §-le 64 võib huvitatud isikesitada otsuse peale kaebuse Harju MaakonnaValimiskomisjonile.Kristo Kallas, <strong>Viimsi</strong> Valla Valimiskomisjoniesimees<strong>Viimsi</strong> vallavalitsus teatab Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineorutee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detailplaneeringuavalikust väljapanekust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise(KSH) aruande avalikustamisest ja avalikust arutelust.Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ningosaliselt Miidu ühismaa detailplaneeringu algatas <strong>Viimsi</strong> vallavolikogu 13.11.2007 otsuseganr 105. Detailplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule <strong>Viimsi</strong> vallavolikogu09.12.2008 otsusega nr 97.Planeeringuala suurus on 16 ha ja asub Muuli tee ääres ning piirneb Tallinna lahega, Varjutee 2, 4, 8, 10, Miiduranna tee 37, Laineoru tee 1 ning Miidu ühismaaga. Detailplaneeringugamuudetakse üldplaneeringut ning planeeringu eesmärk on maa-ala kasutamisejuhtfunktsiooni muutmine tootmismaast polüfunktsionaalseks äri-, teenindus-, büroo-,sotsiaal- ja elamumaaks, sadamarajatiste renoveerimine reisi- ja jahisadamaks, ehitusõigusemääramine kuni 8korruseliste elu- ja ärihoonete ning ühe kuni 60korruselise elu- ja ärihooneehitamiseks. 8korruseliste elu- ja ärihoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on28 m, 60korruselise elu- ja ärihoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on 220 m, suurimlubatud ehitusalune pindala elu- ja ärihoonetel on 16270 m² , moodustatavate kruntidesuurused on 1277–31 134 m².Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on <strong>Viimsi</strong> vallavolikogu ning detailplaneeringukoostamise korraldaja on <strong>Viimsi</strong> vallavalitsus (mõlemad aadressiga Nelgi tee 1,<strong>Viimsi</strong> alevik), detailplaneeringu koostaja on K-Projekt OÜ (aadressil Ahtri 6a, Tallinn).Detailplaneeringuga saab tutvuda ning kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitada29.12.2008–09.01.2009 kell 8.30-17.00 (esmaspäeviti kella 18ni ja reedeti kella 16ni, väljaarvatud 31.12.2008, siis on vallamaja avatud kella 13ni) <strong>Viimsi</strong> vallamajas (Nelgi tee 1).KSH aruande avalikustamine toimub ning sellega saab tutvuda 29.12.2008–<strong>19.</strong>01.2009 kell8.30–17.00 (esmaspäeviti kella 18ni ja reedeti kella 16ni välja arvatud 31.12.2008, siis onvallamaja avatud kella 13ni) <strong>Viimsi</strong> vallamajas (Nelgi tee 1, <strong>Viimsi</strong> alevik) ning digitaalseltOÜ Hendrikson & Ko veebilehel (www.hendrikson.ee) ja <strong>Viimsi</strong> vallavalitsuse veebilehel(www.viimsi<strong>vald</strong>.ee). KSH aruande kohta saab kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusiesitada kuni <strong>19.</strong>01.2009 OÜ Hendrikson & Ko (KSH koostaja) aadressile Raekoja plats8, 51004 Tartu ja e-posti aadressile jaak@hendrikson.ee.Lisainformatsiooni KSH aruande kohta saab kontaktisikult Jaak Järvekülg telefonil 55674693.KSH aruande avalik arutelu toimub <strong>19.</strong>01.2009 kell 15 <strong>Viimsi</strong> vallamajas (Nelgi tee 1,<strong>Viimsi</strong> alevik).Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise käigus ei näe KSH töörühmpiiriülese mõju esinemist.29.12.2008–09.01.2009 kell 8.30–17.00 (esmaspäeviti kella 18ni ja reedetikella 16ni välja arvatud 31.12.2008, siis on vallamaja avatud kella 13ni) on<strong>Viimsi</strong> vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul Laiaküla küla, Käspre VIja XVI maaüksuste detailplaneering. Planeeritava ala suurus on ca 3,42 ha jaasub Vana-Narva mnt ääres ning piirneb Käspre tee, Käspre tee 9, 10, Lilleorupõik, Lilleoru põik 10, 13, 15, Käspre III, Kaarle V kinnistutega. Planeeringueesmärk on kinnistute jagamine kolmeks ärimaa sihtotstarbega krundiks,kolmeks transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks ja kaheks maatulundusmaasihtotstarbega maaüksuseks, ehitusõiguse määramine automaattanklaja ärihoone ehitamiseks. Automaattankla suurim lubatud kõrgus maapinnaston 5 m, suurim lubatud ehitusalune pindala on 170 m², ärihoone suurimlubatud kõrgus maapinnast on 10 m, suurim lubatud ehitusalune pindala on384 m², moodustatavate ärimaa sihtotstarbega kruntide suurused on 2075,2987 ja 3000 m², transpordimaa sihtotstarbega maaüksuste suurused on960, 1202 ja 2345 m², maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste suurusedon 3820 ja 17852 m².
10 <strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008Noortekeskused on avatudkõikidele noortele<strong>Viimsi</strong>s on kaks noortekeskust,mis seitsme tegutsemisaastajooksul on tegevustpakkunud sadadele, kuimitte tuhandetele noortele.Tõsi, vaid üks neist kaheston tegutsenud seitse aastat.Teine, Randvere noortekeskuson avatud olnud aasta jamõni kuu, kuid sellegipoolestei jää aktiivsuselt <strong>Viimsi</strong>lealla.Kõigi nende aastate jooksulolen näinud ja kogenud kõike,mis nende kahe noortele mõeldudkohaga toimunud on. Eritijust <strong>Viimsi</strong> noortekeskusega,sest 7 aastat on pikk aeg, millesisse jääb ka mitu muutusteaega. Muutuste all pean silmasnii noortekeskuste kui ka noorteerinevaid arenguetappe.Nii imelik kui see ka ei tundu,siis selle aja jooksul olekselanud nagu mitu põlvkonda,sest ühiskonna areng on olnudEestis eriti kiire. Ja noored sellestjuba maha ei jää. Olemeolnud sunnitud nendega kaasaminema ja ka ise pidevalt uuekeskkonnaga kohanduma. Sestnoortetöö on ju eelkõige noortesoovide ja vajaduste järgitegutsemine.Sellel keerulisel ja kiirelmuutuste ajal on noortekeskusesisu ja eesmärk aga jäänudpeamiselt samaks. Muutuseidloomulikult on, kuid põhiideeon jäänud püsima. Keskusesseon alati oodatud kõik nooredoma vaba aega sisustama jamidagi toredat tegema. Kas siiskoos sõpradega või noortetöötajakaasabil.Peamine on aga noorteareng ja õppimine tegevuse jakogemuse kaudu. Alati on vägateretulnud noorte enda ideed jaettepanekud keskuse tegevusekorraldamisel ja mitmekesistamisel.Noortetöötajad on alativalmis aitama ja toetama ideederakendamisel ja ka muredelahendamisel.Siinkohal tahaks rääkidapaljudest tegevustest ja ettevõtmistest,mis on alguse saanudnoorte ideedest, kuid seeläheks ilmselt paljuks. Võiböelda vaid seda ,et selliseidtegevusi on olnud palju ja erinevadmahus. Alustades väikestestüritustest kuni suurterahvusvaheliste projektidenivälja.Kõige toredam kõikide toimunudettevõtmiste kõrval onaga näha noori, kes oma teismeliseeaspalju noortekeskustkülastanud ja mitme ettevõtmisealguse juures olnud. Nendestkunagistest teismelistest ontänaseks saanud tublid ja iseseisvadtöö- ja pereinimesed,mida on väga suur rõõm näha,sest sealjuures võib ka natukeegoistlikult mõelda, et justnoortekeskuse tegevused ja kogemusedon andnud talle oskusediseseisvalt hakkama saada.Parim kiitus meie pikaajaliseletööle on aga noor, kes alustaskeskuse külastamist selle algusaastatel,kui ise oli 14aastane,ning kellest tänaseks onsaanud üks tublim noortetöötajameie kollektiivis.Aktiivseid ja algatusvõimelisinoori on tore kohata ningnendega koos töötada, kuidkõik ei saa olla sellised ja alatiei pea noored keskuses alatimidagi tegema. Võib ka niisamaistuda, sõpradega koos ollavõi muusikat kuulata. Mittekellelgi ei saa alusetult keelatanoortekeskusesse tulla. Kõikidelekehtivad võrdselt reeglidning nende järgimata jätmiselvõivad tekkida ka teatudkeelud. Pealegi ei või kunagiteada, millal niisama istumineigavaks muutub ning vahvadideed tekivad.Palju küsitakse meie käest,miks pole noortekeskus avatudnädalavahetustel. Sedaküsivad nii lapsed kui ka vanemad.Tahan siinkohal selleleküsimusele vastata kõikidele,kellel vastus veel saamata võikes pole seda siiani esitanud.Sellel on kaks põhjust. Esimeneja peamine on pereväärtustetoetamine. Perekond on lapsearengus kõige tähtsam ning peregakoosveedetud aeg kõigeväärtuslikum. Seega soodustamesellega perede ühist aega.Teine põhjus on aga puhtaltKeskusesse on oodatud kõik noored vaba aega sisustama.praktiline. Majanduslikud võimalusedei luba töötajaid pidevaltnädalavahetustel töölerakendada.Noortega töötamine on tore,innustav ja väga loov, sest lapsedise on tegutsemisindu täisja tahaksid teha asju, kui onkeegi, kes neid toetab. Minuleon see töö palju õpetanud jaandnud. Tunnen, et olen ka iseselle aja jooksul endast paljuandnud, kuid tähtsam on see,kui palju ma ise saanud olen.On aeg minul sellest kõigestkõrvale astuda ning teha teevabaks uutele inimestele jaideedele. Jään kõike toimuvatkindlasti jälgima ja sellele kaasaelama. Sest kaudses mõtteson ju tegu minu lastega, kelleolen loonud ja üles kasvatanud.Nüüd on nad piisavalt suured,et kellegi teise hoolde anda jaise muule keskenduda.Kõike head <strong>Viimsi</strong> noorteleja noortega tegelejatele! Ärgeunustage, et see on väga tänuväärnetöö.Soojade tervitustegaAnnika Orgus<strong>Viimsi</strong> noortekeskusTargem kui 3.e <strong>Viimsi</strong> koolis<strong>Viimsi</strong> kooli 3.e klassil olivahva pidu toreda klassijuhatajaKati Kurigi eestvedamisel.Tahan teile kirjutadakõigi <strong>Viimsi</strong> kooli 3.e klassilastevanemate nimel sellesttoredast õhtust, mis sai alguseõpetaja Kati Kurigi algatuselja laste agaral toetusel.Juba oktoobris algasid ettevalmistusedsuureks klassipeoks,kuhu oli plaanis kutsuda lastevanemad, õed-vennad ja vanavanemad.Mõni koolipäevvenis küll pikemaks, sest lasteltuli etendatavat kava läbi proovidapalju kordi, kuid asi oliseda väärt. Klassijuhataja Katipani kokku peo stsenaariumi,mille järgi iga laps sai näidatateistele, mida ta oskab.Koos oli mõeldud ka kergemakehakinnituse peale, mispealevalmisid laste kätetööna isuäratavadtikuvõileivad ja koogid.Oligi käes kaua oodatudõhtu, 28. november ja kellaseiernäitas kuuendat tundi.Kooli aulas olid pruukostikssuupisted ja magus amps, küünlaleekvõbelemas igal laual jakõrvu paitamas mahe muusika.Muljeta<strong>vald</strong>avas kavas oli kokku 24 etteastet.Saal täitus peagi pidulistegalaudade taga, kes põnevusegaürituse algust ootasid. Leitudolid isegi õhtujuhid vanemateõdede-vendade hulgast.Kõigepealt said kõik lapsevanemadproovida kätt ja mõistustviktoriinimängus „Targemkui 3.e”. Mäng käis erinevalttelesaatest kommide peale jakeegi ei pidanud ütlema: „Olenlollim kui 3.e”. Osalejad saidauhinnaks kommi ja kõik olidõnnelikud – nii vanemad kui kalapsed.Sellele järgnes täiesti muljeta<strong>vald</strong>av kava: 24 etteastet,millest vanematel polnud ennepidu aimugi (meie teadsimeainult seda, et „kõik on saladus”).Etteasted olid tõestivahvad ja hästi ette valmistatud.Sai nautida klaverimuusikat,tšellomängu, nii soolo kuika ansamblina esitatud laule,uhkeid tantsukavu, ehtsaidtsirkusetrikke, moeetendustja lühinäidendeid (näiteks üksaktuaalse teemaga etendus„Majanduslangus” oli vägaehedalt esitatud). Toimus kaväike malematš Alexi ja üheloosiga välja valitud isa vahelning tulemuseks jäi viik. Kõiksee meeleolukas pidu lõppesühe toreda popurriiga.Õpetaja Kati Kurig jälgiblaste esinemist.Kontserdi kolm tundi täistihedat eeskava möödus linnulennul,millest siianigi paljulõbusat piltidelt meenutada.Sellised ettevõtmised soojendavadsüdant. Lausa lust onKavas oli ka ehtsaid tsirkusetrikke.Malematši pidasid Alex ja üks loosiga valitud isa.näha, kui aktiivselt ja särasilmseltlapsed kaasa löövadja ladusalt õpetajaga koostöödteevad. Õpetaja Kati Kurigilesuur-suur aitäh. Selline töö ärateha, seda juba naljalt igaüksette ei võta. Meie, laste emadisad,igatahes ootame põnevusegajuba järgmisi ettevõtmisi!Anne-Ly Ridal
<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008<strong>Viimsi</strong> vallas registreeritud sünnidseisuga 12. <strong>detsember</strong> 2008<strong>Viimsi</strong> valla kultuurikalender<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> – 11. jaanuar11Tere tulemast! Maris ja Marek Laanelalsündis 18. novembrilpoeg MartenLaur. Kadi Välistel ja MikkSillamaal sündis <strong>19.</strong>novembril poeg Oliver. Alice Sündemal ja VeikoVahimetsal sündis24. novembril tütarMette Maria. Inge Merilal ja MarekViiklaidil sündis 24.novembril poeg Mathias. Gea Piirmal ja HannesSepal sündis 25. novembriltütar Liisbet. Kaija ja Mareck Kirchilsündis 25. novembriltütar Katarina. Gerda ja Jüri Kasel sündis27. novembril tütarNora. Katrin Ametmaal jaIndrek Katušinil sündis1. detsembril tütarHannaliisa. Kirlin ja Silver Meejärvelsündis 6. detsembrilpoeg Uku. Kristel Jakobsonil jaHeiki Kuusmal sündis 6.detsembril tütar LauraJessica.Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistusRandvere kirikus 24. detsembrilkl 14.30Laulab <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobi kogudusekammerkoor Andrus Kalvetijuhatusel.Solist Hanna-Liina Võsa. Teenibvaimulik Erkki Juhandi.Olete südamest oodatud!Aastavahetuse ilutulestiku teeme ise!Vana-aasta ärasaatmine31. detsembril.Kogunemine kl 23.30–00.00ajaloolisel sadama-alal.Süütame lõkke.Kaasa võtta hea tuju, soojad riided jalisaks, mida vajalikuks pead.MTÜ Tammneeme külaseltsi juhatusdets 2008 – dets 2009Kindral Johan Laidoner, VabadussõjavõitjaEesti Vabadussõda 1918–1920Eesti ja külm sõdaEesti Piirivalve fotonäitus„Riik algab piirist”„Solidaarsuse” näitus. Gdansk1845–2005Avatud: K–L 11–17, giid tel621 7410Kindral Laidoneri muuseumiskuni 29. <strong>detsember</strong>Raamatunäitus. Kingimõtteidja raamatuid jõuludeks<strong>Viimsi</strong> raamatukoguskuni 31. <strong>detsember</strong>Raamatunäitus „Jõulutoidud”Prangli raamatukoguskuni 6. jaanuarNäitus Viive Noor „Talvemuinasjutt”,killuke jõulutunnetja talvemeeleolu<strong>Viimsi</strong> kooli raamatukoguskuni 2.veebruarJõelähtme rahvavaipade näitus„Lendav vaip ja kaheksakand”Näitus avatud E–R kl 12–17, L20.12 kl 12–17Rannarahva muuseumisFotonäitus „Rannarahvapildialbum enne 1940”Näitus avatud E–R kell 12–17Rannarahva muuseumisPüsiekspositsioon „Muinasajaspiki rannajoont”Näitus avatud E–R kell 12–17Rannarahva muuseumisTallinna Kanutiaia noortemajakunstiõpilaste Prangli saaremaalilaagri tööde näitus<strong>Viimsi</strong> huvikeskusesMarja Matiiseni lapitöödenäitusPäevakeskuse saalis, Kesktee 1<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong>Jõuluhommikud <strong>Viimsi</strong> kooliõpilasteleOsaleb kirikuõpetaja MikkLeedjärv<strong>Viimsi</strong> keskkoolis<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong>Jõuluhommik koos jõuluvanagaPüünsi koolis<strong>19.</strong> detsembril kell 19Kontsert: Teaduste akadeemiameeskoor ja HarjumaapoistekoorEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus20. <strong>detsember</strong> kell 10<strong>Viimsi</strong> V heategevuslik kahereketiturniirEelregistreerimine:tiia@viimis<strong>vald</strong>.ee;toomas@viimsihall.ee;lennard@kristengrupp.eeKorraldajad: <strong>Viimsi</strong> vallavalitsus,<strong>Viimsi</strong> spordihall<strong>Viimsi</strong> spordihallis20. <strong>detsember</strong> kell 11–15Kribu-krabu jõuluturg. Lasteeri!Kasutatud lasteriided, -jalatsidja mänguasjadTule ostma-müüma-vahetama!Info ja registreerimine:606 6838, 510 3458;itariina@huvikeskus.ee<strong>Viimsi</strong> huvikeskuses20. <strong>detsember</strong> kell 18Kirikukontsert: Hanna-LiinaVõsa ja keelpillikvartettPilet 100 krooniEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus21. <strong>detsember</strong> kell 11IV advendi jumalateenistusJutlus Matthew Edminster,tasuta lastehoid teenistusekülastajatele<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus21. <strong>detsember</strong> kell 13<strong>Viimsi</strong> valla taasasutamise18. aastapäeva tänujumalateenistusIV advent. Jumalateenistustjuhib koguduse õpetaja MikkLeedjärv.Jõululaulude ühislaulminekoos koguduse kammerkoorigaAndrus Kalveti juhatamisel.Esinevad Rolf Roosalu(solist), Taavet Hõbesalu(kitarr), Martin-Patrick Kremenetski(klaver). Jõulujookja piparkook.EELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus ja vallavanemapidulik vastuvõtt Rannarahvamuuseumis21. <strong>detsember</strong> kell 14.30IV advendi jumalateenistusarmulauagaEELK Randvere Peetri kirikus21. <strong>detsember</strong> kell 16Randvere eakate jõulupidukoos lauluklubigaRandvere päevakeskuses22. <strong>detsember</strong>Fotonäituse „Noorte <strong>Viimsi</strong>”avamine<strong>Viimsi</strong> noortekeskuses24. <strong>detsember</strong> kell 14.30Püha jõuluõhtu jumalateenistusEELK Randvere Peetri kirikus24. <strong>detsember</strong> kell 17Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistusEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus24. <strong>detsember</strong> kell 17JõulujumalateenistusJutlus Raido Oras<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus25. <strong>detsember</strong> kell 10Esimese jõulupüha jumalateenistusJutlus Raido Oras25. <strong>detsember</strong> kell 13I jõulupüha jumalateenistusarmulauagaEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus25. <strong>detsember</strong> kell 14.30I Jõulupüha jumalateenistusEELK Randvere Peetri kirikus27. <strong>detsember</strong> kell 16Kontsert: ansambel RondellusEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus28. <strong>detsember</strong> kell 11JumalateenistusJutlus Raido Oras ja IndrekLuide. Tasuta lastehoid.<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus28. <strong>detsember</strong> kell 13Jumalateenistus armulauagaKoguduse õpetaja Mikk Leedjärv.Laulab Türnpuu nimelinemeeskoor.EELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus28. <strong>detsember</strong> kell 14.30JumalateenistusEELK Randvere Peetri kirikus29. <strong>detsember</strong> – 15. jaanuarRaamatunäitus. Lugejatelemmikud 2008<strong>Viimsi</strong> raamatukogus31. <strong>detsember</strong> kell 14.30Vana-aastaõhtu jumalateenistusarmulauagaEELK Randvere Peetri kirikus31. detsembril kell 17Vana-aasta õhtu jumalateenistusKoguduse õpetaja MikkLeedjärvEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus31. <strong>detsember</strong> kell 21Vana aasta ärasaatmine jauue aasta vastuvõtminePrangli saarelEelregistreerimisega kuni29. <strong>detsember</strong>ini Pranglikaupluses või telefonidel5563 9193 (Maret) ja508 7909 (Merilin).Prangli rahvamajas1. jaanuar kell 17Tänujumalateenistus leivamurdmisegaJutlus Raido Oras. Tunnistusedmöödunud aastast koosJumalaga.<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus3. jaanuar kell 11<strong>Viimsi</strong> kultuuriloo seltsikoduloo ringi seminarTeema: <strong>Viimsi</strong> mitmekesinekultuurimaastikEttekandja: Alar MikRannarahva muuseumis4. jaanuar kell 11Jumalateenistus leivamurdmisegaJutlus Raido Oras. Töötablastehoid.<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus4. jaanuaril kell 13Jumalateenistus armulauagaKoguduse õpetaja MikkLeedjärvEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus4. jaanuar kell 14.30JumalateenistusEELK Randvere Peetri kirikus7. jaanuar kell 18Leivaküpsetamise õpitubaHarmoonikumi teetoas, Pargitee 8Terviseklubi Harmoonikum10. jaanuar kell 15<strong>Viimsi</strong> karikavõistlused ergomeetrisõudmisesKorraldab spordiseltsMarathon<strong>Viimsi</strong> spordihallis11. jaanuar kell 11JumalateenistusJutlus Raido Oras, tasutalastehoid.Laste pühapäevakool<strong>Viimsi</strong> vabakoguduse kirikus11. jaanuaril kell 13Jumalateenistus armulauagaKoguduse õpetaja MikkLeedjärvEELK <strong>Viimsi</strong> Püha Jaakobikirikus11. jaanuar kell 14.30JumalateenistusEELK Randvere Peetri kirikusInfo: Marje Plaan, <strong>Viimsi</strong> vallakultuuritöö koordinaatortel 606 6866e-post marje@viimsivv.eewww.viimsi<strong>vald</strong>.ee
12 <strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008Täiendavast ravimihüvitisestEesti haigekassa ravimiteloetellu kantud ravimite puhulmaksab kindlustatud isikapteegis enamikul juhtudelainult osa ravimihinnast.Ülejäänu hüvitab apteegilehaigekassa.Siiski peavad osa patsiente,kelle raviskeemides on kallidravimid või kes põevad kroonilisihaigusi ning tarvitavadseetõttu ravimeid pika aja vältelvõi kasutavad mitmeid ravimeidkombinatsioonis, tasumanende eest märkimisväärseltsuuri summasid. Seetõttu otsustativastavalt ravikindlustuseseadusele alates 1. jaanuarist2003 hakata maksma patsientideletäiendavat ravimihüvitist.Täiendava ravimihüvitisesummad on kasvanud aasta-aastalt,nii on haigekassa 2008. aastaüheksa kuu jooksul täiendavatravimihüvitist välja maksnud1335 isikule summas 5,14 miljonitkrooni (keskmine hüvitatavsumma inimese kohta on olnud3850 krooni), mis 28% suuremkui möödunud aastal samal ajal.Täiendava ravimihüvitisegahüvitab haigekassa kindlustatudisikule täiendavalt teatud osakalendriaasta jooksul apteegisthaigekassa ravimite loetelussekantud ravimite (soodusravimite)ostmiseks kulunud summast.Ravimihüvitise arvestamisel eivõeta arvesse käsimüügiravimiteleja soodustust mitteomavateleretseptiravimitele tehtudrahalisi kulutusi.Täiendava ravimihüvitisearvutamise aluseks on summadvahemikus 6000–20 000 krooni.Sellesse summasse ei arvestatapatsiendi tasutud omaosalusemäära, mis on 100%,90% ja 75% soodustuse puhul20 krooni ning 50% soodustusepuhul 50 krooni. Samuti ei lähearvesse summad, mis ületavadpiirhinda või hinnakokkuleppesmärgitud hinda.Hüvitise saamise eeldusekson, et inimene on ise kalendriaastajooksul tasunud soodusretseptidegaostetud ravimiteeest üle 6000 krooni (arvestadeseelloetletud tingimusi).Kuidas toimubpraktiliselravimihüvitisearvutamine?Arvestus toimub kahes etapis:1. Patsiendi tasutud summa ulatub6000–10 000 kroonini. Siin onarvestuse aluseks 6000 krooniületatav summa, millest isikuletagastatakse 50%. Näide:patsiendi osa kalendriaastajooksul on 8000 krooni, seega8000–6000 = 2000 kroonining sellest 50% on 1000krooni. See 1000 krooni ongiantud juhul täiendava ravimihüvitisesuurus. 10 000 kroonipuhul on seega selleks summaks2000 krooni.2. Patsiendi tasutud summa ulatub10 000–20 000 kroonini.Siin tagastatakse patsiendile10 000 krooni ületatavast summast75%. Näide: patsiendiosa kalendriaasta jooksul on18 000 krooni, seega 18 000–10 000 = 8000 krooni ningsellest 75% on 6000 krooni.Sellele lisandub eelnevalt10 000 krooni eest arvestatud2000 krooni. Seega on juhul,kui patsient on kalendriaastajooksul ise tasunud 18 000krooni, ravimihüvitise suuruseks8000 krooni.Kuna täiendavat ravimihüvitistmakstakse kuni 20 000 krooniületavate summade eest, onpatsiendil võimalik kalendriaastassaada ravimihüvitistmaksimaalselt 9500 krooni.Selleks, et saada ravimihüvitist,tuleb haigekassale esitadavastav taotlus. Ravimihüvitisetaotlemiseks piisab, kui kindlustatudisik või tema seaduslik esindajaon ühe korra vastavasisulisea<strong>vald</strong>use haigekassale esitanud.A<strong>vald</strong>use esitamiseks onjärgmised võimalused:• Kodanikuportaali (https://portaal.riik.ee/x/kodanik)kaudu,• saata a<strong>vald</strong>us posti teel haigekassaklienditeenindusbüroosse,Ravimihüvitise arvestamisel ei võeta arvesse käsimüügiravimitele ja soodustustmitteomavatele retseptiravimitele tehtud rahalisi kulutusi.• tuua a<strong>vald</strong>us haigekassaklienditeenindusbüroosse,• saata a<strong>vald</strong>us digitaalseltallkirjastatuna haigekassaklienditeenindusbüroossee-posti teel.Täiendava ravimihüvitise taotlemisea<strong>vald</strong>use blankett onsaadaval haigekassa klienditeenindusbüroodes,Eesti Postipostkontorites ning haigekassakodulehel.Kui a<strong>vald</strong>use esitab kindlustatudisiku seaduslik esindaja,peab ta sellele lisama koopiaesindusõigust tõendavast dokumendist.A<strong>vald</strong>ust võib esitadakogu kalendriaasta vältel jatäiendava ravimihüvitise arvestamisellähtutakse alatikindlustatud inimese kogukalendriaastal tehtud kulutustest.Esitatud a<strong>vald</strong>use aluselkontrollib haigekassa igal aastalkord kvartalis kindlustatudisiku ravimitele tehtud kulutusining õiguse tekkimisel hüvitabneed täiendavalt, kandes hüvitise:• kindlustatud isiku pangakontolevõi,• haigekassas vormistatudkirjaliku a<strong>vald</strong>use aluselkolmanda isiku pangakontolevõi,• kindlustatud isiku seaduslikuesindaja pangakontole.Kogu info apteegist ostetudsoodusravimite kohta sisaldubhaigekassa elektroonilises andmebaasisja selle alusel toimubka täiendava ravimihüvitise arvutamine,seega ei pea patsientmuretsema apteegitšekkideesitamise pärast.Kindlustatud isiku ja kahaigekassa ravimikulu ülevaadetsaab haigekassa anda allespeale täiendava ravimihüvitisetaotluse esitamist. Küsimusele,kas on mõtet taotlust esitada,soovitame alati seda teha, sestainult nii on võimalik soovitudinfot saada.Malle VahtraEesti haigekassa Harju osakonnausaldusarstLugupeetud <strong>Viimsi</strong> elanikud!Detsembris on <strong>Viimsi</strong> Market lahti kõikidel tavapäevadel 10–22.Pühade ajal on kauplus avatud järgnevalt:24.–26. ja 31. detsembril 10–201. jaanuaril 12–22Ootame teie kondiitri- ja kulinaariatoodete ning peolaudade tellimusi.Nädalalõppudel ootavad hinnaüllatused! Pakume ka uusi kulinaariatooteid!Kaunist ja rahulikku jõuluaega kõigile!Teie OÜ Toom Kauplused<strong>Viimsi</strong> Market
<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 200813Sport4. detsembril <strong>Viimsi</strong> huvikeskusestoimunud valla parimatesportlaste ja treeneriteautasustamine langes kenastikokku uuendatud kultuurikeskuseavamisega. Just siitsai alguse ka taasloodud üks<strong>Viimsi</strong> valla traditsioon, miskestab tänaseni.Aastast 1994 on säilinud pilt,kus peal 30 tublit sportlast ningvallaametnikku, pildi keskelAnts-Hembo Lindemann. Mõnedkineist on jäädavalt läinud,kuid on ka kolm n-ö pikaealistsportlast – Andre Aduson, ValdurKahro ja Kai Mererand–,kes pildil ka tänavu.Sel aastal ei tulnud tublimatelkätt suruda mitte kolmkümmend,vaid sadakolmkümmend korda jaselle töö tegi ära abivallavanemEndel Lepik. Mererikkale vallalekohaselt on meil palju tublisidpurjetajaid, nagu InternationalMOTH-klassis juunioride maailmameistrikstulnud Sten MarkBachmann, kes sai ka selle aastaparima meessportlase tunnustuse,purjelaua vabastiilis juunioridemaailmameistriks tulnudChristofer Kalk, maailmameistrivõistlustelMelges24-klassis jahtLenny meeskonnas amatööridestneljanda koha saavutanud MaikiSaaring ning veel terve hulk nooritublisid purjede all seilajaid.Aasta tegija sümboolse tiitlisai aga <strong>Viimsi</strong> kooli ujumisõpetajaja <strong>Viimsi</strong> Veeklubi treenerBruno Nopponen, kes sel suvelujus esimesena üle Soomelahe, eelnevalt saavutas kaAustraalias peetud veteranidemaailmameistrivõistlustel seliliujumises100 m hõbe- ning200 m pronksmedali.<strong>Viimsi</strong> parimaks naissportlasekstunnistati Ave Karp,kes karates saavutas Euroopameistrivõistlustel naiste kata’shõbemedali. Parima võistkonnaauhinna sai spordiklubi <strong>Viimsi</strong>HC B-vanuseklassi poiste käsipallivõistkond,kes Eesti meistrivõistlusteltuli kolmandalekohale. Juba aastaid on esiletoodud ka tublim spordipere,tänavu osutus selleks perekondBachmann. Selles peres on kõiklapsed veega sina peal. Suuremadvend ja õde on purjetajadning väiksemad püüavad samutivee peal püsida, seda küllujumist õppides. Ilma tublidevanemate tugeva toeta pole katublit spordiperet.Esimest korda sai tunnustatudka neid inimesi, kelleta poleksPüünsi tenniseväljakud nii headkui nad suvel meil on. Peaaegukümme aastat on Heino ja HeljuHolm ennastsalgavalt hooldanudmeie valla esimesi ja vastka ainsaid liivasavi-väljakuid.Jätkugu teil jõudu ka edaspidi!Tunnustati ka treenereid, kõigemarulisema aplausi teenis väljapurjetamistreener Rein Ottoson.Rikkaliku ja maitsva suupistelauaeest hoolitses AS Tampe.Kõikidele sportlastele, treeneriteleja teistele toetajatelekaunist jõuluaega ja tulemusrikastuut aastat!Tiia Tamm<strong>Viimsi</strong> valla spordikoordinaatorSpordiüritustest tulemas20. <strong>detsember</strong> 10.00<strong>Viimsi</strong> 5. heategevuslikkahereketiturniir<strong>Viimsi</strong> spordihallRegistreeriminespordihallis või e-postiltoomas@viimsihall.ee,tiia@viimsi<strong>vald</strong>.eeKorraldaja: <strong>Viimsi</strong>vallavalitsus, <strong>Viimsi</strong> spordihall10. jaanuarHarjuma meistrivõistlusedning noorte A-kl (s.1992–1993) ja B-kl (s.1994–1995) meistrivõistlusedsisekergejõustikusTallinnKorraldaja: Harjumaaspordiliit10. jaanuar 15.00<strong>Viimsi</strong> karikavõistlusedergomeetrisõudmises<strong>Viimsi</strong> spordihallKorraldaja: spordiseltsMarathonHarjumaa 2008. a koolidevahelised meistrivõistlusedMeistrivõistluste kompleksarvestusekoondtabel saiaasta lõpuks punktid peaaegutäis, suur tühi rida jäivaid teatesuusatamise kohapeale. Kokku said koolid selaastal omavahel mõõtu võttaseitsmel alal: võrkpallis,<strong>Viimsi</strong> vallameistrivõistlused korvpallis<strong>Viimsi</strong> valla meistrivõistluseidkorvpallis juba kajastatieelmises lehes võitjameeskonnasttehtud pildiga.Lisaks veidi ka statistilistpoolt.murdmaateatejooksus, jalgpallis,korvpallis, rahvastepallis,kergejõustikus ja viimasealana teateujumises.Registreerus kuus meeskondaja meister selgus ühe pikapäevaga. Korraldaja, korvpalliklubi<strong>Viimsi</strong>, kasutas samasüsteemi mis eelmiselgi aastal:ennelõunal mängud alagruppidesning pärastlõunasel ajalkohamängud ja finaal.Esimesse alagruppi sattusidmängima korvpalliklubi <strong>Viimsi</strong>I, <strong>Viimsi</strong> Veteranid ja BCTammekännu, teises alagrupismängisid omavahel kahel viimaselaastal võitjakarika väljateeninud BC Haabneeme,korvpalliklubi <strong>Viimsi</strong> II ja BCMart. Kahjuks kujunes BCTammekännu korvpallipäevpoolikuks. Pärast väljakulejooksmist ei jäänud varumeestepingile ühtki hinge ning pikapealejäi elavjõudu napiks.Nii jäigi nende osaks viimasemängimine, viiendaks jäi korvpalliklubi<strong>Viimsi</strong> II. 3.–4. kohamängus kohtusid korvpalliklubi<strong>Viimsi</strong> I noormehed javõistkond Mart. Medalid saidKeskkoolide/gümnaasiumiderühmas oli osalejaid 20 koolist,põhikoolide rühmas 24. <strong>Viimsi</strong>keskkool võistles viiel alal.Jalgpallis saavutatud 6. koht,korvpallis 9. koht, rahvastepallisning kergejõustikus 5. kohtning tubli lõpuspurdina võitteateujumises andsid punktisummaks129 ning 10. koha,Loksa I keskkooli ja Kallaverekeskkooli vahele.Mardid, koosseisus Mart Kangur,Kaupo Roos, Dan Nurmik,Alo Kudeviita, Are Kudeviita,Ago Võsu, Urho Juhansoo jaMihkel Kaasi punktiarvega57 : 43.Finaalmängus olid vastamisivanad rivaalid – korvpalliklubi<strong>Viimsi</strong> Veteranid ningBC Haabneeme. Mäng oli niitasavägine, et nõudis lisaaega.Lõpptulemusega 56 : 51 jäidsel aastal peale <strong>Viimsi</strong> Veteranidkoosseisus Anti Kalle, TanelEinaste, Teet Tiisvelt, GuidoKundla, Jaak Laanemets,Sulev Luiga, Mihkel Saarend,Taivo Liigend, Kristian Kalle,Indrek Koort, Ants Susi, IvarSiimar ja Sulo Schipai. Hõbemedalidpandi kaela BC Haabneemelekoosseisus KristjanUrm, Sven Freiberg, AndrusVäljaots, Andri Väljaots, KaidoGroos, Raldi Vellau, MargusHerman, Martin Ervin jaRaivo Lindsaar.Korvpalliklubi <strong>Viimsi</strong> saiühtviisi hästi hakkama nii korraldamisekui ka osalemisega,palju tänu eelkõige Tanelile jaTeedule.Tiia Tamm<strong>Viimsi</strong> valla spordikoordinaatorKeskkoolidest parim olitänavu Saue gümnaasium.Põhikoolide arvestuses osalesPüünsi kool vaid võrkpallis(5. koht) ning jalgpallis(7. koht), kokku koguti50 punkti ning saavutati 17.koht. Kui eelmisel aastal saavutas<strong>Viimsi</strong> keskkool üldkokkuvõttes13. koha, siis selaastal ilmselt tänu tublideleujujatele tõusti pärast viimastala kolm kohta, Püünsi koolHeategevuslikkahereketiturniir20. detsembril algusega kl 10<strong>Viimsi</strong> spordihallis (Sõpruse tee 5)Üritus toetab kodutute loomade varjupaika.Mängitakse üksikmänge kahel alal:sulgpall ja lauatennisRegistreerida saab meili teel tiia@viimsi<strong>vald</strong>.ee(Tiia Tamm), toomas@viimsihall.ee (ToomasHansar), lennard@kristengrupp.ee; telefoni teel520 6406 (Lennard Tuulmets), <strong>Viimsi</strong> spordihallisja kohapeal enne ürituse algust.Mängimine toimub mitmes vanuserühmas:neiud kuni 17 anaised kuni 34 aseeniorid üle 35 anoormehed kuni 17 amehed kuni 39 aseeniorid üle 40 aseevastu loovutas eelmise aastagavõrreldes kolm kohta.Tiia TammOsavõtutasu on 100 krooni, mis kogu ulatusesläheb kodutute loomade abistamiseks.
14 <strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008KUULUTUSED Liuguksed ja garderoobid.Hinnad soodsad. Garantii.Tel 502 9075. Ehitus- ja remonditööd. Siseviimistlus.Terrassid, saunapuitosad jms. Tel 5664 6709. Teostame elektritöid. Töökiire ja kvaliteetne. Helistagejulgesti tel 5396 1468. Metalli koristamine, prügi koristamineja äravedu. Koormveduväikekaubikuga. Tel5695 7713. Aleksander. Liuguksed ja riidekapid teiemõõtude ja soovide järgi. Tel522 1151; www.nagusul.ee. Müüa kuiva küttepuud (30–50 cm) konteineris, 690.–/rmkoos kohaletoomisega. Tarneaeglühike. Tellimine tel5340 8290. Müüa korralikku küttepuudViljandist: jalakas, kastan,pappel, haab, lepp jt lehtpuud,mis lõigatud/lõhutud40 ja 50 cm halgudeks. Hind550–650 kr/rm. Kohalevedu4–5 tuumi korraga ja hinnalisata.Tel: õhtul 603 2107, päeval5646 5974, 5656 1001.LASTEAED-PEREKLUBIALATES JAANUARISTVäikese Päikese PEREKLUBISJOOGAKLUBIteisipäeviti 2-7 aastastele ja täiskasvanuteleAKROBAATIKA neljapäeviti 4-7 aastasteleOotame Teid!www.lasteklubi.ee Müüa soodsalt jõulukuuskija -oksi. Tel 5345 9351,512 1421. Müüa laias valikus ilutulestikke(ka profitehnikat!) kojutoomisega.Tutvu toodetega:www.hansatuled.ee (ülevalka videod). Sulle veelsoodsamad hinnad! Kontakt:Eero, tel 5554 7564. Scotland Yard <strong>Viimsi</strong>s otsibnõudepesijaid ja koristajaid.Helista telefonil 653 5180(E-R 9–17). Püünsi kool vajab logopeedija muusikaõpetajat(kooli lasteaiaosasse). A<strong>vald</strong>us,CV ja kvalifikatsioonitõendavate dokumentidekoopiad saata aadressilebirgit@pyynsi.edu.ee võiKooli tee 33, 74013 Püünsiküla, Harjumaa. Info telefonil606 69<strong>19.</strong> Ahjude, kaminate, soojamüürideja pliitide valmistamine.Tel 5615 7241. Plaatimistööd. Kvaliteet ja garantii.Tel 5661 5154, Kaidar. Teostame muruniitmist, hekilõikust,puude raiet ja haljastusegaseotud töid. Tel5563 7666. Professionaalne iluteenuste koolitajapakub oma teenuseid <strong>Viimsi</strong>keskuses sulle sobival ajal. Kvaliteetsetegeelküünte pealepanek jahooldus ning augustamine. Infotel 509 1852, Katrin.Tee ise oma kallitele kingitusi!<strong>Viimsi</strong>s Kaluri tee 3 on avatudkäsitöövahendite kauplusPISTEKõik vajalik kudumiseks,heegeldamiseks, tikkimiseks,viltimiseks, ehete valmistamiseks jarõivaste kaunistamiseks (litrid, pärlidja swarovski kristallid).Töötoad.Vajadusel teeme käsitöö sinu eest.Kauplus avatud:E-R 10.00-<strong>19.</strong>00L 11.00-17.00Telefon: 608 4113Asume <strong>Viimsi</strong> haigla vastas.Teostame kere ja värvitöidsõidu ja pakiautodele.TeemeTeostame koostööd kere kindlustusseltsidega.ja värvitöidsõidu ja pakiautodele.Teeme koostööd kindlustusseltsidega.TASUTA lastehoidPõnnipesa Lastekeskuses!Lisainfo: www.pesa.eeKaluri tee 3VIIMSIUUS kampaania!8-s pizza tasuta!Põnnipesa Lastekeskuse pidudel uued hinnad:E ja K 18.30–21.30 950.–T ja N 18.00–21.00 1000.–R 18.00–21.00 1300.–L ja P 10.00–13.00 1000.–14.00–17.00 1300 .–18.00–21.00 1300.–Põnnipesa pidu saab broneerida: www.pesa.eeAastalõppu sobilik Monu aromaatne näohoolitsus (495 kr) puhastab, koorib, silubja masseerib. Lisaks tehakse samal ajal kätemassaaži ja kingitusena korrigeeritaksekulmujoont ning lisatakse kulmudele ja ripsmetele värvi.Selleks et mahtuda tõeliselt väikesesse musta kleiti, soovitame garanteeritudtulemustega Monu salendavat kehamähist (749 kr). Kaotatud sentimeetreidmõõdad juba pärast esimest hoolitsust! Kasuta aastalõpu kiiret aega hästi javõta mähise mõjumise ajal juurde silmade erihoolitsus, kus seerum, massaaž jasügavniisutav mask kaotavad kortsukesed ja väsimuse (tavahind 45 min 399 kr,kehamähise nautijale ainult 199 kr).Sussi sisse sobib soetada väga hea hinnaga pinguldav näokreem FirmingMoisturiser (335 kr) või ingellikult roosa meigikott, milles peitub tervelt 7 toodettäiuslikuks nahahoolitsuseks (915 kr).VÕISTLUSKLASSIDPOISID (sündinud 1993või hiljem)POISID (sündinud 1991-1992)NOORMEHED (sündinud 1989-1990)MEHED kuni 75 kgüle 75 kgVETERANID (sündinud 1969ja varem)NAISEDNEIUD (sündinud 1991 ja hiljem)• stardimaks õpilastele 25kr.täiskasvanutele 50 kr.TOETAJA:10. jaanuaril 2009.a. kell 15.00X <strong>Viimsi</strong> lahtised karikavõistlusedsõudeergomeetril<strong>Viimsi</strong> Spordihallis<strong>Viimsi</strong>VallavalitsusDISTANTS500 m1000 m1000 m1000 m1000 m1000 m500 m500 m14.00-14.45 registreerimine15.00-16.00 eelsõidudalates 16.15 finaalsõidudINFO:KorraldajaSpordiselts MarathonTel. 609 6310GSM 5646 1195Sinu juuksevärv jääb täpselt sellises toonis, mis kaunid silmad esile toob. Meiekogenud juuksurid lisavad õigele värvile särtsaka lõikuse ja oledki ingellikultkaunis.Vali lemmikhoolitsused: www.ingliroos.eeBroneeri: tel 655 0799Tule meie juurde Fortumi majja Randvere tee 17.E–R 10–20 ja L–P 11–18ÄRGE TOOGE ISE OMA AUTOT MEILE,MEIE TEEME SEDA TEIE EEST *• AUTOREMONT• MOOTORIREMONT• DIAGNOSTIKA• REHVIVAHETUSJA REMONTPOOLSAARE AUTO OÜMiiduranna tee 46,tel 605 4400, 5198 0833www.poolsaare.ee• MOOTORI JA KÄIGUKASTIDE TESTIMINE• ABS-i TESTIMINE• HOOLDUSVÄLTEnullIMINEPoolsaare Auto* Pakkumine kehtib <strong>Viimsi</strong> valla piirides jamõistlikul kokkuleppel kliendiga.
16 <strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008LiuguksedLiugustega kapidGarderoobidProjektist paigalduseniRohuneeme tee 1, Haabneeme. Tel 504 9719,faks 623 2656, e-post info@liuguksed.ee,www.liuguksed.ee K A U B A N D U S K E S K U S
Change language