2011 Ringvaade nr.: 4 LEMMIKLOOM Sarkoptoosist ja selle tekitaja ...

ringvaade.vet.ee

2011 Ringvaade nr.: 4 LEMMIKLOOM Sarkoptoosist ja selle tekitaja ...

LEMMIKLOOMMastiniibi (Masivet ® ) pressiülevaade – onkoloogia,atoopiline dermatiit ja kasside astmaMasivet ® (toimeaine mastiniib, müügiloahoidja AB Science S.A., Prantsusmaa) onjuba üle kahe aasta olnud Euroopas kasutuselmitteopereeritavate muteerunudc-KIT türosiinkinaasi retseptoriga nuumrakulistekasvajatega (2. või 3. staadium)koerte ravimina. Kliiniline kogemus, mison saadud 5000 looma ravimisel Masivet® -ga ning arvukad publikatsioonidselle kasutamise kohta humaan- või veterinaarmeditsiinisannavad hea ülevaateselle uue preparaadi raviomadustest mitteainult nuumrakuliste kasvajatega koerteravi efektiivsuse ja ohutuse kohta, vaid kaselle potentsiaalist teiste onkoloogiliste japõletikuliste haiguste all kannatavate patsientideravis.Järgnevalt tutvustame nelja viimaseaasta teadusuuringute tulemusi Masivet ® -i kasutamise kohta veterinaarmeditsiinis.J. P. de Vosi ja M. Brearley ettekandest2011. aasta ESVONC’i (European Societyof Veterinary Oncology) kongressil selgus,et 63% katses osalenud loomade (44 koeranuumrakulise kasvajaga 2. või 3.staadiumis,kes vajasid ravi) elulemus oli kaheaasta jooksul vähemalt 92%.Euroopas ja USA-s läbi viidud kliinilistekatsete, milles osales üle 300 Masivet ® -ga ravitud atoopilise dermatiidiga koera,paljulubavad tulemused avaldati hiljutiväljaandes Veterinary Dermatology, selleuurimisvaldkonna juhtivas ajakirjas. Artikkelon elektrooniliselt kätte saadav http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-3164.2011.00990.x/abstract. Katsete tulemustestselgus, et mastiniib leevendabkoerte atoopilise dermatiidi kliinilisi tunnuseid.Järgnevalt uuriti nuumrakkude talitlustpärssiva mastiniibi efektiivsust ja ohutustatoopilise dermatiidi (CAD) all kannatavatekoerte ravimisel. Atoopilise dermatiididiagnoosiga koertele anti 12 nädala jooksulmastiniibi doosis 12.5 mg/kg päevas(n=202), kaasatud oli ka kontrollgrupp(n=104). Koerte haigestumus ja haiguseraskus vähenesid 12. nädalaks keskmiseltEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011kuni 50%. Koertel, kes olid resistentsedtsüklosporiinile ja/või kortikosteroididele(60% katse populatsioonist), oli raske dermatiidikorral reaktsioon ravimile 60%. Kihelusvähenes 46% koertel. Veelgi enam,65% tugeva kihelusega koerte omanikesthindas mastiniibi efektiivsust heaks kunisuurepäraseks. Kokkuvõttes hindas 63%uurijatest mastiniibi efektiivsust heaks kunisuurepäraseks. Ravimi enneaegse manustamiselõpetamise põhjuseks koertel(28.2%) oli peamiselt kõrvaltoime või madalraviefektiivsus. 13.2% koertest esinestõsiseid kõrvaltoimeid. Mastiniibi kasutamiselon oht koerte ajutiseks kõhnumiseks,samas võimaldab regulaarne verealbumiinisisalduse ja proteinuuria jälgimineravi lõpetada ka siis, kui koeral tüsistustekliinilised tunnused veel puudusid.Mastiniib on tõestatult efektiivne ja enamastihästi talutav atoopilise dermatiidiall kannatavate koerte ravim, k. a tõsisteja raskesti ravile alluvate juhtumite korralning selle kõrvaltoime on meditsiiniliseltvälditav.Missouri Ülikoolis C. Reinero meeskonnapoolt läbi viidud katse tulemusedkinnitavad mastiniibi kasutamise järgsetmärkimisväärset astmaatiliste kasside kliinilisttervistumist. Selle katse esialgsed tulemusedkanti ette 2010. aasta VeterinaryComparative Respiratory Symposium’il.Katse tulemused lubavad järeldada, etmastiniib toimib efektiivselt astmaatilistekasside ravimisel.Türosiinkinaasi inhibiitorid (TKI) onuudsed astma ravimid. Arvatakse, et mastiniibvõib vähendada hingamisteede põletikkuning hüperreaktiivsust, olles seejuuresminimaalse toksilisusega eksperimentaalseallergilise astmaga kassidele.Kaheteistkümnele astmaatilisele kassilemanustati 12 nädala jooksul suukaudselt50mg/päevas mastiniibi või platseeboravimit.Määrati bronhoalveolaarse loputusvedeliku(BAL) eosinofiilide sisaldus jahingamisteede reaktiivsus vastusena metakoliinile(MCh). Katse tulemused kinnita-


LEMMIKLOOMvad, et õige metakoliini kontsentratsioonikorral suurenesid hingamisteede limaskestaresistentsus ning lõppinspiratoornerõhk pärast hingamise kinnihoidmist(platoorõhk). Ravi katkestati kõrvaltoimetetekkimisel.Mastiniibiga ravitud kassidel oli suuremtõenäosus proteinuuria tekkeks, mille korralravimi manustamine lõpetati. Pärastravi katkestamist lakkas ka proteinuuria.Mastiniib doosis 50mg/kassi kohta päevasvähendas märkimisväärselt hingamisteedepõletikku ning pärast 4. nädalatleevendas metakoliinist põhjustatud õhuliikumise piirangu indeksit. Ravimi kõrvaltoime(eriti proteinuuria), kadus ravimimanustamise lõpetamisel.29. juunil 2011 publitseeriti ajakirjasCAB Review artikkel, mis annab ülevaateMasivet ® -i kliinilisest arengust kuni tänapäevanining esile kerkinud uutest ravijuhistest.Kaasatud on T-rakulise lümfoomi,neurofibrosarkoomi ja melanoomi haigusjuhtumid;kasside nuumrakuline kasvaja jaastma ning samuti kasside fibrosarkoomikliiniline katse. Artikkel on täismahus saadavalelektrooniliselt veebiraamatukogusVetMed Resources (www.cabi.org/vetmedresource)või siis CAB Reviews. Publitseerimise-eelneautori versioon on mahalaetav aadressilt: https://docs.google.com/ r?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B4Of9Adqv406YzA5Y2FmNWEtYjU1Ny00MGVlLThhZjQtNDQ2MjY3NDkxNTI4&hl=en_US. Eel-publikatsiooni kokkuvõte:mastiniib on tunnustatud ravimveterinaaronkoloogias ja põletikuliste haigustepuhul.Türosiinkinaasi inhibiitorid (TKI-d) oninnovaatiline ravimiklass, mis hiljuti onsaanud kättesaadavaks ka veterinaarmeditsiinis.See pärsib ensüüme, mis reguleerivadrakkudeni jõudvaid signaale,rakkude reaktsioone ja nende vastupidavust.Üle viimase kümne aasta on TKIpreparaadid olnud murranguliseks teatudvähkkasvajatega inimeste ravis ning leidnudnüüd kasutust ka veterinaarmeditsiinis,kus koerte nuumrakulised kasvajad(canine mast cell tumour – MCT) on nendeesimene peamine edulugu. Veterinaariaskasutatavate TKI-de hulka, mis onkas siis laenatud humaanmeditsiinist võispetsiaalselt välja arendatud suunatunavarem katmata olnud veterinaarsetele vajadustele,kuuluvad imatiniib, mastiniib jatokeraniib. Mastiniib ja tokeraniib on ennastkoerte MCT ravis tõestanud paljudesmaailma paikades. Mitmel moel võib mastiniibipidada selles valdkonnas eelkäijaks,sealjuures on oluline selle tunnustamineja turule toomine, III astme kliiniliste katsetesooritamine ning samuti nii koertekui kasside puhul saadud kliinilised kogemused.Tänu lõpetatud III astme katsetelekoerte onkoloogia ja immuunsõltuvatehaiguste vallas, pikaajalisele MCT-ravijärgsele jälgimisele (umbes 6 aastat) ningpaljude teiste koerte ja kasside haigustetõrje arenguprogrammidele on just mastiniibheaks näiteks, mida see mitmekülgneravimiklass lubab veterinaarmeditsiinissaavutada.Tõlkinud Liina Laaneoja,Magnum Veterinaaria ASEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011


PRODUKTIIVLOOMMükotoksiinide mõju mäletsejalisteleJean-Pierre Jouany 1 ja Duarte E, Diaz 21INRA, Rohusööjate Uurimisüksus, Clermont-Theix, Prantsusmaa; 2 Puerto Rico Ülikool,Mayagüez, Puerto RicoSissejuhatusMükotoksiinid on toksilised seente sekundaarsedmetaboliidid, mis põhjustavadsuurt majanduslikku kahju nii söödatootjatele,loomakasvatajatele ja ohustavadka inimeste tervist. Olulisemad mükotoksikoosepõhjustavad seened kuuluvadAspergillus, Fusarium ja Penicillum perekondadesse.Kuigi teaduskirjanduseson kirjeldatud üle paarisaja mükotoksiini,on ajast, kui eelmise sajandi kuuekümnendatelaastatel avastati aflatoksiin, neistüksikasjalikumalt uuritud alla kümmet.Mükotoksiine produtseerivad seened onlooduses levinud kõikjal ja saastavad loomasööta,teravilju nii saagi koristuseelselajal kui söötade säilitamisel. Sageli võibsaastumine toimuda mitme mükotoksiiniprodutseeriva seeneliigiga. Kuna üks seeneliikvõib produtseerida erinevaid toksiineja vastupidi, erinevad seeneliigid ühteja sama toksiini, ei saa siduda toksiinideesinemist söötades hallitusega. Hallituseesinemine ei ole veel otseseks tõendikssöötade saastumise kohta mükotoksiinidegaja selle puudumine ei välista seda.Pealegi võib sööt toksiinidega saastatuksjääda ka pärast seda kui hallitusseenedselles on hävinud.Kuna mäletsejaliste ratsioonis on nii kore-,kui ka jõusöödad, on nad mükotoksiinidestenam ohustatud võrreldes loomadega,kelle ratsiooni koresöödad ei kuulu.Komplekssöötadesse kuuluvate erinevatekoostiskomponentide arv suurendab sedariski veelgi, kuigi sellisel juhul on söödaüldine saastumine toksiinidega nõrgem,sest söödasegu valmistamisel toksiinikogusedlahjenevad. Viimase paarikümneaasta jooksul on välja töötatud uued metoodikadkoresöötade (silo, pallitud hein)säilitamiseks. Konserveeritud haljassöödadon enam ohustatud mükotoksiinidegasaasteks kui kuivsöödad, kui nendesäilitamise anaeroobseid tingimusi piisavaltei kontrollita. Paljud aiasaaduste jaEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011toiduainetetööstuse kõrvalproduktid naguõlleraba, mahlade valmistamise jäägid jmsöödetakse mäletsejalistele vedelal kujul.See loob eeldused nende saasteks hallitusseenteganii transpordil kui ka säilitamisel.Veelgi enam. Ka saagi koristamiseerinevad meetodid ei välista söötadesaastumist toksiine produtseerivate seentega.Ka hein võib olla saastunud mükotoksiinidega.Mäletsejalistel on väga mitmeosalineseedetrakt. Selle esimene ja mahukamosa vats on arvuka mikroflooraga, kuhukuuluvad mikroobid, ainuraksed ja seened,vegetatsioonikohaks. See aktiivselttoimiv ökosüsteem on väga oluline normaalseksseedetegevuseks. Vatsas olevadmikroobid kaitsevad organismi kapatogeensete mikroobide moodustumiseeest seedetraktis ja osalevad taimsetemürkide ja mükotoksiinide lagundamises.Võrreldes ühekambrilise maoga loomadega,on mäletsejad mükotoksiinide suhtestunduvalt resistentsemad. Kuid ka toksiinidelaguproduktid võivad olla samatoksilisedvõi veelgi toksilisemad. Vahel võivadtoksilised ühendid tekkida ka süütutestühenditest. Erinevused toksiini ja selle laguproduktidevahel on suuremad mäletsejalistel.Käesoleva ülevaateartikli ülesandeks onkäsitleda üksiktoksiinide toimet mäletsejalistele,pöörates tähelepanu nende toimemehhanismile,ainevahetusele, imendumiseleja eritumisele organismist.AflatoksiinidAflatoksiine produtseerivad Aspergillusperekonna seened Aspergillus flavus jaAspergillus parasiticus. Toksiinid on difuranokumariiniderivaatideks. Olulisemateksneist on B1, B2, G1 ja G2. AflatoksiinA1 (AFB1) on neist neljast derivaadist kõigetähtsam ja sellel on kantserogeensedomadused. Sel põhjusel on seda ka vägapõhjalikult uuritud. On uuritud nii saas-


PRODUKTIIVLOOM10tekivad loomal maksakahjustused (turse,veritsemine). Aflatoksiin põhjustab rasvhapetekumuleerimise maksa, neerudesseja südamelihasesse. Võivad tekkida kaentsefalopaatia ja tursed. Sidudes guaniinitoimib aflatoksiin DNA-d kahjustavalt japõhjustab kas raku surma või selle muteerumisekasvaja rakuks. Lakteerivatellehmadel langeb piimatoodang. Uuringudon kinnitanud, et paljudel juhtudel on söödadosutunud palju toksilisemaks kui sedavõis oodata nendes toksiini kontsentratsiooniarvestades. See lubab oletada, etsellisel juhul võisid söödad olla saastunudveel teiste toksiinidega, mille suhtes neidei uuritud. Mitme mükotoksiini sisaldusekorral võib nende toime võimenduda.Andmed lammaste aflatoksikoositaluvusesuhtes on vasturääkivad, aga üldiseltarvatakse, et lambad on aflatoksiinideletundlikud. Ainsas pikaajalises katses,mil lammastele anti viie aasta jooksul1,75–2,4 ppm aflatoksiini sisaldavat sööta,täheldati (kui üldse) ainult üksikuid patoloogiaidnagu ninaõõne kasvajad (kudedeebamäärane vohamine). Täiesti erinevaidtulemusi saadi välikatsetes, mil lammasteleanti ainult 0,75 ppm aflatoksiini sisaldavatsööta. Täheldati maksa patoloogiat javereseerumi biokeemilisi muutusi. Esineslammaste suremus. Lammastel, kelleleanti 2,6 ppm aflatoksiini sisaldavat söötatäheldati isupuudust, juurdekasvu vähenemistja asparaattransferraasi ja gammaglutamüültransferraasikontsentratsiooni suurenemistvereseerumis, mis viitab maksakahjustustele. Hiljuti läbi viidud uurimisednäitasid, et aflatoksiin toimib ka immunosupressiivselt.Kahjustub tsellulaarne immuunsüsteem.Seega põhjustavad aflatoksiinidimmunodefitsiidi ja loomad võivadnakatumise korral haigestuda mitmesugustessenakkushaigustesse.ZearalenoonZearalenoon (ZEA) on resotsükliline happelinefenoollaktoon, mida produtseerivadFusarium graminearium ja mõned teisedFusariumi perekonna seened. ZEA onmaisi ja nisu looduslik kontaminant, kuidseda on leitud ka kaerast, riisist, sorgost,rukkist ja teistest söötadest. 1990. a läbiviidud uurimiste andmetel osutus 44%Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 201119 riigist kogutud 500-st proovist ZEA-gasaastunuks. Keskmine kontsentratsioonoli 45 ppb. ZEA põhjustab tundlikel loomadelhüperöstrogeense reaktsiooni.Zearalenooni lagundamine vatsasÜle 90% ZEA-st lagundatakse in vitrovatsa mikroobide poolt α-zearalenooliks,mis on umbes neli korda tugevama östrogeensetoimega kui põhitoksiin; ja väheselmääral β-zearalenooliks, millel onküll nõrk afiinsus östrogeeni retseptoritesuhtes, kuid mis on toksiline emaka limaskestarakkude suhtes. In vitro katsetesoli zearalenooni lammutumine kõigekiirem esimesel inkubatsioonitunnil. Ainuraksedon selle toksiini lammutamiselüheksa korda aktiivsemad kui mikroobid.ZEA võib moodustuda vatsas ka α-zearalenoolihüdrolüüsumise tagajärjel. Suukaudsemanustamise järel on see määratavsapist. Uriinis ületab α-zearalenoolikontsentratsioon vähemalt viiekordseltzeranooli kontsentratsiooni. Hüdroksüsteroidhüdrogenaas, mis osaleb tavaliseltsteroidide ainevahetuses, on samuti vajalikzearalenooli moodustumiseks maksas.See ensüüm püsib maksas mäletsejalistelka pärast seda kui zearanelooli moodustaminevatsas on lõppenud. Seega võibmäletsejalistel ZEA konverteeruda zearalenooliksnii vatsas kui maksas.Zeralenool ei ole toksiline vatsamikroobiButyrivibrio vibrisolvens i suhtes. Viimaneon aga üks olulisim mükotoksiinelagundav mikroob vatsas. Zearalenoon eimõjusta lehmade piimatoodangut, samutipole leitud selle jääke lihastes ja siseorganitesisegi selle kõrge sisalduse korralsöötades.Zearalenooni imendumine ja eritumineZEA lammutumine vatsas zearalenoolikskiireneb polaarselt, mõjustades toksiiniimendumist ja eritumist. Toksiini metaboliididon rohkem veeslahustuvad kuitoksiin, nende imendumine seedetraktispidurdub, intensiivistub väljutamine enterohepaatilisesüsteemi kaudu ja seejäreluriiniga. Ainult vähesed toksiiniosised satuvadkontakti kudedega ja mäletsejalisedon osaliselt kaitstud.


PRODUKTIIVLOOMToksiini manustamise korral piimalehmadeledoosis 50–165 mg ei leitudpiimas ei toksiini ega selle metaboliite.Doosi korral 544,5 mg (21 päeva) aga leitipiimas nii toksiini kui ka selle metaboliitekumulatiivse doosiga 0,06% suu kaudumanustatud kogusest. Järeldati, et ZEAja selle metaboliitide elimineerumine piimagapole oluline ega kujuta endast ohtupiima tarbijatele.Toksigeensus loomadeleZEA toksikoosi korral tekivad sigimisprobleemid.Noortel emasloomadel tekivadsuguelundite turse ja hüpertroofia,väheneb luteiniseeriva hormooni ja progesteroonikogus, mis mõjustab emakakudede struktuuri. Looted hukkuvad,noored isasloomad feminiseeruvad tänutestosterooni sünteesi vähenemisele javiljatusele. Mäletsejalistel tekivad vaginiidid,abordid, viljatus. Mittetiinetel mullikatelsuureneb udar. Lammastel põhjustabZEA ovulatsioonihäireid, sellega seotudmittetiinestumist. Madala tiinestumisegakarjades seostati lehmade veres ja uriinistuvastatud ZEA ning selle metaboliitidekõrge sisaldus nende karjatamisega toksiinidegasaastunud karjamaadel. Sigimisprobleemelüpsilehmadel täheldati, kuikarjamaalt võetud proovides ZEA ja temametaboliitide sisaldus lähenes 400 ppb.Zearalenooni tarbimine võib põhjustadavalepositiivseid reaktsioone loomadeuurimisel ZEA metaboliite sisaldavatekasvustimulaatorite nagu zeranool kasutamisesuhtes. Sellise võimaluse välistamisekson välja töötatud vastav meetod.TrihhotetseenidTrihhotetseene produtseerivad Fusariumiperekonda kuuluvad hallitusseened. Nadkoosnevad tetratsüklilisest seskviterpeenitoesest, mis sisaldab kuueliikmelise oksaaniringija stabiilse epoksiidgrupi olefiinsideme12., 13., 9. ja10. positsioonis.Loomade söödad on sagedamini saastunudA-rühma toksiiniga (diatseetoksistsirpenoolvõi DAS, T-2 toksiin) või B-rühmatoksiiniga (deoksinivalenool ehk DON, nivalenoolehk NIV).Trihhotetseenide lagundamine vatsasTrihhotetseeni biokonversioon vatsas onseotud nii de-esteraaside kui ka de-epoksidaasidega,mis lagundavad põhitoksiinierinevateks metaboliitideks. Vatsa mikroobidlammutavad DON-i molekuli 12,13 de-epoksideoksivalenooliks ehk DOM-ks.Arvatavasti osalevad selles protsessiska spetsiifilised epoksireduktaasid. Kunaepoksiidirühm on kinnitunud trihhotetseenituumale, selgitab see ka viimasetoksilisi emeetilisi omadusi. Selle biokonversioonbioonrühmaks vähendab DON-itoksilisi omadusi mäletsejalistel. Epoksiididreageerivad tioolirühmaga; seeon põhjus, miks epoksiidreduktaasid onkaasatud DON-i transformatsiooni vatsamikroobide poolt. Selline biokonversioontoimub ka monogastriliste loomade sooletraktis.Kui vatsa vedelikule lisati toksiin T-2,deatsetüleerus toksiini süsinik-4 HT-2 toksiiniks,mis järgnevalt omakorda deatsetüleerussüsinik 15-st T-2 triooliks. T-2 võiteiste trihhotetseenide atsetüleeruminevatsas in situ intensiivistab lipofiilset ainevahetust,mille korral tekkivate ühenditeimendumise ulatus ja toksilisus poleteada. Võrreldes mikroobidega, on trihhotetseenideintensiivsemaks lagundajaksainuraksed. 90% T-2 toksiinist ja DAS-stlagundatakse ainuraksete poolt. T-2 toimelblokeerus ainuraksete valgu süntees83% ulatuses juba kuuetunnise inkubeerimisejärel, kuna samal ajal bakteriaalseproteiini süntees intensiivistus 14%. SellistT-2 negatiivset toimet eukarüootsetelerakkudele seletatakse sellega, et toksiinseondub raku ribosoomidega ja blokeeribjärgnevalt valgu sünteesi. Arvatakse,et esteraasi aktiivsust omavad mikroobidnagu B. fibrisolvens, Selemonas ruminantiumja Anaerovibrio lipolytica osalevadsamuti vatsas toimuvates deatsetüleerimisprotsessides.Detoksifikatsioonmuutub küsitavaks juhul, kui mikroobidosutuvad toksiini suhtes tundlikuks. Olulistekstselluloosi lagundajateks vatsason Ruminococcus albus ja Methanobrevibacterruminantium. Mõlema mikroobikasv pidurdus fusaarhappe toimel.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 11


PRODUKTIIVLOOM12Trihhotetseenide imendumine ja elimineerimineorganismistDeoksünivalenool on üks polaarsetestmadala molekulmassiga (296,3) trihhotetseenidest.Sel on üks primaarne ja kakssekundaarset hüdroksüülrühma ja see onvees lahustuv. Need omadused määravadka imendumise ja elimineerumise. Umbes30% sellest toksiinist ja tema metaboliitidestimendub 24 t jooksul, kusjuuresmetaboliidid imenduvad kiiremini ja suuremaskoguses võrreldes põhitoksiiniga.Umbes 20% seedunud DON-st elimineeritakseuriini ja roojaga konjugeerimataDOM-i (96%) ja DON-na (4%). Piimagatoksiini metaboliidid ei eritu.Toksigeensus loomadeleDeoksünivalenooli kutsutakse vahel kavomitoksiiniks. Sigadel põhjustab seeisu vähenemist, kõhulahtisust, oksendamist,viljastumishäireid ja surma. Veistelpõhjustab DON isu vähenemist ja piimatoodangulangust. 300 piimakarja (umbes40 000 looma) uurimine kinnitas, et DONmõjus küll piimatoodangule, kuid põhjuse-tagajärjevahelised seosed puudusid.Teadlased tulid järeldusele, et DON on sobivaksmarkeriks söötade uurimisel.Lihaloomad ja lambad taluvad DON-iparemini kui piimalehmad. Arvatakse, etpiimalehmade suurem tundlikkus toksiinisuhtes on tingitud nende sagedasemastressiseisundiga. Varajane laktatsioon onpiimalehmadele väga stressirohke ja neilvõib tekkida immuunpuudulikkus. Lisakssellele põhjustab piimalehmade ratsioonisuur kontsentreeritud söötade sisaldussöötade kiirema evakuatsiooni seedetraktis,söödad peatuvad vatsas lühemat aegaja mikroobid ei jõua toksiini lammutada.T-2 toksiinT-2 toksiin põhjustab gastroenteriiti javerevalumeid seedetraktis. Vasikatel vähenesseerumiproteiinide ja komplemendisisaldus.Ühtedel andmetel pidurdubvasikatel leukomogenees. Vasikatel, kellelemanustati intubatsiooni teel T-2, tekkisanoreksia ja tagajäsemete ataksia. T-2toksiin toimib seedetrakti ärritavalt, kuidnekroosi ja veritsust ei pruugi alati tekkida.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011FumonisiinidFumonisiinid on mükotoksiinid, midaprodutseerivad hallitusseened Fusariumverticilloides ja Fusarium proliferatum.Looduses on enam levinud fumonisiinB1 (FB1). Pärast nende esmaavastamist1988. a läbi viidud uuringud on tõendanud,et need toksiinid on levinud umbes25 riigis üle kogu maailma. Nendega onsaastunud nii söödad kui ka toiduained.Fumonisiin B1 lagundamine vatsasÜldiselt on fumonisiini suukaudse manustamisekorral veistele selle edasise saatusekohta vähe teada. Nähtavasti ei toimuvatsas selle toksiini erilist lammutamist,sest ainult 17% toksiinist kadus 72 tunnijooksul vatsa keskkonnast in vitro katsetes.Pärast eksperimenti ei leitud keskkonnastmingeid hüdrolüüsunud metaboliitenagu aminopolilool või aminopentool.Seega pole käesolevaks ajaks FB1 toimelvatsas toimuvatel laguprotsessideltekkivad ühendid teada. Kuigi vatsa mikroobidelon ainult piiratud toime FB1-lemäletsejalistel, arvatakse mäletsejalisedtoksiini suhtes resistentsemad olevat kuiühekambrilise maoga loomad. Ilmselt eimõjusta FB1 vatsas toimuvaid seedeprotsesseega mikroobide osalust selles.Fumonisiin B imendumine ja eritumineorganismistPärast toksiini suukaudset manustamistlehmadele doosis 1–5 mg/kg ei leitud vereplasmasei toksiini ega selle laguprodukte.Toksiini intravenoossel manustamiselkadus see kiiresti verest. Süsteemse manustamisekorral kumuleerus kudedessealla 1% manustatud toksiinist. Suukaudsemanustamise korral väljub enamik toksiinistroojaga lõhustumatul kujul. Piimagatoksiini väljutamine on väga madal.Toksigeensus loomadeleFumonisiinid põhjustavad leukoentsefalomalaatsiathobustel, kopsuödeemi sigadelja maksavähki rottidel. Fumonisiinidon potentsiaalsed riskitegurid ka inimesele,sest Lõuna-Aafrikas seostatakse neidsöögitoru vähi tekkega. Vähe on teadafumonisiinide toimest mäletsejalistele.Lammastel arvatakse toksiini märklaudor-


PRODUKTIIVLOOMganiteks olevat maks ja neerud. Mürgistusekorral suurenevad nii lammastel kuivasikatel AST ja GGT aktiivsus. Lehmadelväheneb piimatoodang ja suureneb ASTja GGT aktiivsus. Piimalehmad on arvatavastitundlikumad fumonisiini suhtes kuilihaloomad ja lambad, sest neil on piimaproduktsioonigaseotult suuremad pinged.Ohratoksiin-AOhratoksiin A on fenüülalaniindihüdroisokumariin,mida produtseerivad seenedPenicillum verrucosum ja Aspergillusverrucosum. Nende seentega on sagelisaastunud erinevad söödad ja toiduainednagu teraviljad, oad, maapähklid, kuivatatudpuuviljad, vein, õlu ja kohv. Kuigisee toksiin võib veiste organismi sattuda,lammutatakse see vatsas ja mäletsejalisteleerilist ohtu pole.Ohratoksiin A lammutamine vatsasOhratoksiin A molekul kinnitub peptiidsidemetegametüülisokumariinile, tekibühend, mis kergesti hüdrolüüsub mikroobseteproteaaside poolt. Seega tekivadohratoksiin A konverteerumiselvatsas fenüülalaniin ja OT-A-α. Viimaneei ole enam nii toksiline, kuid on mingilmääral genotoksiline. Võib toimuda selleestrifitseerumine, mille korral moodustubsamasuguse toksigeensusega okratoksiinC. OT-A-α moodustumine vatsas võib sõltumatasöödast olla kuni 100%. Nendeskonverteerumisprotsessides osalevadintensiivselt ainuraksed, mis selgitab ka,miks mäletsejalised ei ole nii tundlikudOT-A toksiinidele. Toksiinide lammutuminetoimub ainult mikroobses keskkonnas.Vatsa mikrofloora sõltub suuresti söötadetüübist. Seega sõltub toksiinide lagundamineka söötadest. Teraviljade saastumineOT-A-ga on ohtlikum kui heintaimedesaastumine. Ainuraksed on aktiivsemadtoksiinilammutajad võrreldes mikroobidega.Seega sõltub OT-A lammutamisekiirus vatsas selle ainuraksete sisaldusest.Ohratoksiini ega selle lammutusfraktsioonepole leitud verest. Vatsas toimuv ohratoksiinibioloogiline lagundamine kaitsebmäletsejalisi selle toksigeense toime eest.Ohratoksiin ei ole toksigeenne vatsamikroobidesuhtes.Ohratoksiini ja ohratoksiin α imendumineja organismist elimineerumineOhratoksiin imendub passiivselt ioniseerumatavormina happelises, mitte neutraalseskeskkonnas. Tärklist sisaldavatesöötade korral toimub toksiini imenduminekiiremini võrreldes kiudaineterikastesöötadega. Toksiini peamiseks imendumiskohaksmäletsejalistel on eesmaodja vats. Toksiinide lammutamine mikroobidepoolt sõltub söödatüübist. See onaeglasem kontsentreeritud söötade korral.Kroonilise mürgistuse korral satuvadohratoksiin ja selle lagukomponendid kaverre. Veres võivad toksiinid püsida kauaaega, sest neil on võime kinnituda plasmaproteiinidele. Neerudes toimub nendereabsorbtsioon. Mäletsejalistel on toksiinikontsentratsioon veres madalam kui teistelloomadel. Seda seletatakse sellega, etmäletsejalistel toimub vatsas toksiini intensiivnelammutamine ja kuna neerudeson pH kõrgem, olulist reabsorbtsioonineis ei toimu. Piimaga toksiini väljutamistei toimu. Toksiinide lammutumine vatsasaeglustub ainuraksete populatsiooni vähenemisekorral.Toksigeensus loomadelePeamisteks ohratoksikoosi korral tekkivatekskliinilisteks tunnusteks rottidel, sigadelja lindudel on anoreksia, kehamassilangus, oksendamine, palavik, konjunktiviidid,polüuuria, verise lima erituminepärakust, dehüdratatsioon, kurtumine.Haiged loomad võivad surra. Kroonilisemürgistuse korral suureneb janu ja tekivadmaksakahjustused. Hiirtel ja rottidel,mitte aga sigadel ja lindudel, on täheldatudtoksiini teratogeenset efekti. Lindudelon tekkinud immuunpuudulikkus ja rottidelneerukasvajad. Kuna mäletsejalisteltoimub toksiini intensiivne lagundaminevatsas, ei ole ohratoksiin mäletsejalistelenii ohtlik kui teistele loomadele. Kuidpiimalehmadele söödetakse rikkalikultkontsentreeritud söötasid ja sellisel juhultoimuvad olulised nihked vatsa mikroflooras,mis loob eeldused toksiinide halvemakslammutamiseks vatsas.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 13


PRODUKTIIVLOOMPatuliinPatuliin on tsükliline gammalaktoon, midaprodutseerivad perekondade Penicillum,Aspergillus ja Byssochlamis seened. Patuliinigaon sageli saastunud silo ja sedapeetakse üheks veiste toksikoosi põhjustajaksEuroopas ja Uus Meremaal.Patuliini lagundamine vatsasPatuliini kasutatakse antibiootikuminanii meditsiinis kui veterinaarias, kuid selletoksilisus piirab tema kasutamist. Seepidurdab nii grampositiivsete kui gramnegatiivsetemikroobide ja mõnede ainuraksetekasvu. Bacillus brevis on vägatundlik patuliinile. Patuliin on tsütotoksilineka mõnede vabade ainuraksete naguTetrahymena puriformis suhtes.On korraldatud in vitro katseid, et uuridapatuliini antimikroobset toimet vatsastoimuvatele seedeprotsessidele. Tehtikindlaks doosist sõltuv toime VFA ja atsetaatideproduktsioonile ning mikroobseproteiini sünteesile. Seoses sellega pidurdusidvatsas toimuvad seedeprotsessid,eriti tselluloosi lagundamine. Halvenes kavalkude lagundamine ja mikroobse proteiinisüntees. Patuliiniannuste suurendamiselhalvenes VFA süntees ja gaasi moodustumine.Patuliin on elektrofiilne molekul,mis kovalentsete sidemetega kinnitubproteiinide ja glutatiooni tioolirühmale.Afiinsust tiooli suhtes kasutatakse patuliinineutraliseerimiseks tiooliühenditega.Ka askorbiinhappel on patuliini neutraliseerivadomadused. Tioolirühma sisaldavadühendid nagu tsüsteiin ja glutatioonon võimelised neutraliseerima patuliinitoksilisi omadusi vatsas. Teised veisteleantavates söötades olevad tiooliühendidnagu askorbiinhape ja feruliinhape eikaitse vatsa mikrofloorat patuliini toimevastu. Patuliini toime neutraliseerimisekssoovitatakse veistele söödaga manustadamitteasendamatut aminohapet tsüsteiini.Patuliini imendumine ja eritumineorganismistPatuliin on väike, veeslahustuv molekul,mis kiiresti imendub ja lammutub organismis.Selle eritumine toimub peamiselturiiniga. See ei kumuleeru hüdrofoobsetesrakustruktuurides ja selle elimineeruminepiimaga on madal. Patuliini seondumisekorral tiooliühenditega võivad muutudaka tema toimeomadused rakkudesseja kiireneda lagunemisaeg. Patuliini ja sellemetaboliite pole leitud piimast. Patuliinimõju nii piima- kui ka lihaloomade terviselepole tegelikult kunagi uuritud. Ainultägeda toksikoosi korral vähenevad söömusja piimatoodang. Rasketel juhtudelvõivad loomad ka surra. On täheldatud karaskete närvikahjustustega kulgevat mäletsejalistehaigestumist patuliiniga saastunudsöötade söömisel. On kirjeldatudsaja lehma surmaga lõppenud mürgistust.Patuliiniga saastunud ebakvaliteetsesilo söötmisel on veistel tekkinud hemorraagilinesündroom. Söötade saastuminepatuliini produtseerivate hallitusseenteganagu Byssochlamis nivea on küllaltkitavaline. Palju mürgistusi on põhjustanudka söötade saastumine Aspergillusclavatus’ega.JäreldusedMükotoksiine produtseerivad hallitusseenedon levinud üle kogu maailma. Söötadesaastumine nendega võib toimudaerineval tasandil nii koristuseelselt, koristuseajal, söötade töötlemisel kui kasäilitamisel. Kuna mäletsejalistele söödetakskompleksselt nii mahlakaid kui kakuivsöötasid, on nad söötades esinevatemükotoksiinide poolt enam ohustatud.Teisalt pole aga nende risk saada suuritoksiinikoguseid suur, sest lõppsöötadeson toksiinide sisaldus väiksem. Kuigi mäletsejatelesinevaid toksikoose on võrdlemisipõhjalikult uuritud, on vaja sellealaseiduuringuid siiski jätkata, et pareminiaru saada ohtudest, mis kaasnevad söötadesaastumisel mükotoksiinidega.AS Remedium palvel tõlkinudJaagup Alaots14Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011


PRAKTIKAAntibiootikumid – nii sõbrad kui vaenlasedBirgit Aasmäe 1 , Piret Kalmus 21EMÜ VLI looma tervise ja keskkonna osakond; 2 EMÜ VLI teraapia osakondAntibiootikumid on nii põllumajandusloomadekui lemmikloomade ravimisel vägaolulise tähtsusega, sest kõigil loomaliikidelesineb ravi vajavaid bakteriaalseid infektsioone.Sellega kaasneb paratamatultka haigusetekitajate mikroobide resistentseksmuutumine antibiootikumide suhtes.Mikroobid on elusorganismid ja võitlevadellujäämise nimel mitmesuguste vahenditega,sh resistentseks muutumine neidründavate antibiootikumide suhtes.Käesoleva kirjutise eesmärk ei ole esitadapelgalt uurimistulemusi, vaid kutsudakõiki loomade ravimisega kokkupuutuvaidinimesi, eelkõige loomaarste,arutlema ja kaasa mõtlema mikroobideantibiootikumiresistentsuse teemal. Sellehetkeolukord ning aastast aastasse jätkuvsuurenemine viitab paraku tõsiasjale, etjuba mõne aja pärast ei pruugi veterinaarmeditsiinisleida enam sobivaid antibiootikumenakkushaigete loomade ravimiseks.Mikroobide antibiootikumiresistentsusehetkeolukord EestisEesti Maaülikool alustas põllumajandusministeeriumirakendusuuringu toel ningkoostöös Tartu Veterinaar- ja Toidulaboratooriumigaloomade mikroobide resistentsusealasteuuringutega 2000. aastal. Alates2006. aastast toimub regulaarne monitooring,milles süstemaatilise juhuvaliminauuritakse igal aastal teatud mikroobiliikideresistentsuse kujunemist. Uuritud proovidepäritolu saab jagada kolme gruppi.1. Kliiniliselt haiged loomad:a) kliiniline mastiit: Staphylococcus aureus(S. aureus) ja koagulaasnegatiivsedstafülokokid (KNS);b) Echerichia coli (E. coli) sigadelt võetudpatoloogilisest materjalist;c) väikeloomade naha- ja kõrvapõletikud(KNS, S. aureus).2. Soolestiku normaalne mikrofloora kliiniliselttervetelt loomadelt:a) E. coli sigade ja veiste roojaproovidest;b) Enterococcus faecalis/faecium.3. Inimesele ja loomale ühised haigusetekitajad:a) Salmonella spp. toidust;b) Salmonella spp. patoloogilisest materjalist.Uurimistulemuste lühikokkuvõteMikroobi resistentsust uuritud antibiootikumisuhtes loetakse kõrgeks, kui seeületab 5%. Mikroob loetakse multiresistentseks(MR), kui ta on muutunud üheaegseltresistentseks rohkem kui kolmeantibiootikumi suhtes.Monitooringusse haaratud kliinilistmastiiti põhjustanud S. aureus’e (n=173)isolaatide resistentsus penitsilliini suhteson viie aasta jooksul suurenenud 64%-lt 85%-ni. Ohumärgiks saab lugeda, et2008.-2010. a leiti resistentsed mikroobitüvedtsefalotiini suhtes, mis kinnitabhüpoteesi, et loomaarstide esmaseks ravimivalikukson sageli tsefalosporiinid.Need bakteritüved, mis olid resistentsedtsefalotiinile, olid seda 100% ka penitsilliinile.Sama kehtib ka gentamütsiinile resistentsusekohta, kuigi S. aureus’e tõrjegentamütsiiniga on vastunäidustatud. EtS. aureus’el esineb väga kõrge resistentsuspenitsilliinidele, on rutiinseks ravivalikukslinkosamiidid. Linkosamiidid on kõigeenam müüdud nisasisene toimeaineEestis. Mikroobide resistentsuse kujunemine2009. aastaks 30%-ni iseloomustabväga kiiret selle tekkimist selle toimeainesuhtes. Piimast isoleeritud KNS-d on osutunudkuuel juhul metitsilliini resistentsusegeeni kandjaks.Sigade patoloogilisest materjalist isoleeritudE. coli (n=114) resistentsuse taseerinevate antibiootikumide suhtes kõikuskõigil uuritud tüvedel 60-80%. Multiresistentsetetüvede arv kõikidest uuritudproovidest oli 2006. aastal 68% ja 2009.aastal 50%. Kõige enam neist olid samaaegseltresistentsed sulfoonamiidide, trimetoprimi,ampitsilliini ja streptomütsiiniEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 15


PRAKTIKA16suhtes. 84% proovidest, mis olid resistentsedtrimetoprimile, olid resistentsedka ampitsilliinile. See viitab asjaolule, etarvatavasti on ampitsilliini ja trimetoprimsulfoonamiidikombinatsiooni suhtes resistentsustkodeerivad geenid omavahelseotud.Koerte nahapõletiku korral isoleeritudstafülokokid olid kõige resistentsemadpenitsilliini suhtes (70%) ja selle tase eiole viimaste aastatega muutunud. Samason nende resistentsus võrreldes 2006.aastaga 2009.–2010. aastal sooritatud uuringutekokkuvõttes kahekordistunud klindamütsiini,erütromütsiini ja gentamütsiinisuhtes. See on arvatavasti seletatavmakroliidide väga sagedase kasutamisegaväikeloomade nahahaiguste ravis. Fluorokinoloonidekasutusele võtmine on mõjutanudmikroobide resistentsuse tekkimisttsiprofloksatsiinile. Mikroobide multiresistentsetetüvede arv on aasta aastalt suurenenud(2006. aastal 20% ja 2010. aastal62%). Lisaks sellele leiti 2010. aastal isoleeritudkoagulaasnegatiivsete stafülokokkidehulgast kolm metitsilliiniresistentset(megA geeni määramine) mikroobitüve.Kliiniliselt tervete sigade ja veiste roojastisoleeritud soolestiku normaalmikroflooramultiresistentsuse määr on aastatel2006-2010 püsinud 30% ümber. MR onsagedasem kanamütsiini, streptomütsiinija tetratsükliini suhtes. Tuleb mainida, etvõrreldes sigadelt kogutud proovidega onveiste proovidest isoleeritud mikroobitüvedoluliselt vähem resistentsed.Salmonella tüvesid isoleeritakse laboratooriumisnii vähe, et selle arvu põhjalei ole võimalik teha üldistusi. Põhjusekson ilmselt sihilik aladiagnoosimine, salmonellakahtlusegakarjadest lihtsalt eitooda proove laborisse, sest kardetaksediagnoosile järgnevaid järelevalvetegevusestlähtuvaid sanktsioone.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011Resistentsus – mis siis sellest?Võib ju küsida, et mis siis ikka sellest resistentsusest,loomade eluiga on suhteliseltlühike, küll tuleb uus põlvkond ja asijälle korras. Tegelikkuses on olukord paljukeerulisem. Mikroobid, kes on omandanudja endas salvestanud resistentsusetekkeks vajaliku informatsiooni, on võimelisedselle edasi andma ühelt bakteriltteisele. Samuti toimub resistentsuse infoedasikanne bakteripõlvkondade ja ka erinevatebakteriliikide vahel. Lisaks on tänasekspaljude uuringutega tõestatud resistentsetebakterite või nende geenideülekandumine loomalt inimesele ja vastupidi.Ühed ohtlikumad mikroobid, kesvõivad loomalt inimesele üle kanduda, onmetitsilliiniresistentsed stafülokokid (MR-SA – metitsilliiniresistentne S. aureus;MRSI – metitsilliiniresistentne S. intermedius).MRSA on inimmeditsiinis sageli nnhaiglainfektsiooni (ingl hospital-associatedMRSA) põhjustajaks ning süüdi paljudeshaiglates esinenud ravile allumatutes,surmaga lõppevates infektsioonides. EtMRSAd leidub ka väljaspool haiglaid (inglcommunity-associated MRSA), siis mitmetesriikides käsitletakse potentsiaalseidMRSA kandjaid (nt farmerid, loomaarstid)haiglasse sattudes eriliste patsientidena.Teine väga resistentne mikroob onPseudomonas aeruginosa. Selle mikroobipoolt põhjustatavad haigused on tõsiseksprobleemiks ka näiteks Eesti lastehaiglates.Kõige sagedamini võib seda mikroobiloomadel leida koerte kõrvapõletiku põhjustajana.Et koeri peetakse meil lemmikloomadenasuhteliselt palju, on olemasreaalne oht bakteri ülekandumiseks inimesele.Seega, mida arulagedamalt meloomadel antibiootikume kasutame, sedasuurem on võimalus meil endil, meielastel ja lähedastel muutuda resistentsetemikroobide kandjaks või saada ravileallumatu infektsioonhaigus. Loomadeltisoleeritud patogeenide resistentsuse arenemine3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinidesuhtes on väga tõsine ohumärk, ethumaanmeditsiinis võivad jääda väga raskedinfektsioonid ravimata.Mikroobide kõrge resistentsusevõimalikud põhjusedMikroobide resistentsus erinevate antibiootikumidesuhtes saab kujuneda ikkaainult siis, kui mikroobid on nende ainetegakorduvalt ja pikema aja jooksul kokkupuutunud, see tähendab, et loomi on antibiootikumidega„hoolega“ ravitud. Loomaarstiülesanne ongi haigeid loomi ravida,selles kontekstis tundub justkui kõik


PRAKTIKAkorras olevat. Resistentsusealast uuringutläbi viies ning nii loomaarstidele kui loomakasvatajateletäiendkoolitusi korraldadeson aga kõlama jäänud nii vihjed kuika konkreetsete juhtumite kirjeldused,et loomi ei ravi sugugi alati loomaarstid.Harvad ei ole juhud, kui loomakasvatusettevõttespalgatöötajana töötav loomaarston jäetud nii ravimite tellimisest kuika ravimise protsessist üldse kõrvale, loomaomaniktegeleb ravimisega omaenesetarkusest. Samuti ravimiladude arvestuse(retseptiravimid!!!!) elektrooniline pidaminefarmeri arvutites on rohkem kuikummaline; nii õigusaktide kui arstieetikakohaselt saab ravimeid määrata ja väljastadaüksnes loomaarst. Paraku on ka mitmedfarme teenindavad loomaarstid kasmugavusest, saamatusest või millestkimuust tingituna jätnud raviotsuste tegemiseja ravikuuri määramise loomaomanikekanda. Ei ole meie siin kellegi kohtumõistjad,kuid ainuüksi elementaarsestarstieetikast lähtudes on selline tegevusebaprofessionaalne. Kindlasti ei saa kõigileelkirjeldatud juhtudel süüdistada loomaarsti.Kui loomaarstile antakse valida, kassäilitada töökoht või käituda õiguspäraselt,valib ta suure tõenäosusega esimesevariandi. Siin tuleks ehk mõelda Eestiloomaarstide hulgas laiemalt, kuidas võitatagasi õigus ja kohustus diagnoosidaja määrata ravi. Kas oleks loomaarstidelehoopis parem lahendus asutada maailmaslaialt levinud, mitmest loomaarstistkoosnevad praksised (eraettevõtted), kesfarme teenindaksid? Sellisel juhul tuleksenamik raviotsuseid pädevatest allikatestning tõenäoliselt väheneks ka antibiootikumidekasutamine nö igaks juhuks.Antibiootikumiravi efektiivsus ja tagajärjedei sõltu ainult sellest, kes teeb raviotsuse,vaid ka otsuse sisust ehk siis, millinetoimeaine millise infektsiooni korralvalitakse. Toimeaine valik saab põhinedaainult teadmisel, milline mikroob infektsioonipõhjustab ja milline on tema tundlikkus/resistentsusantibiootikumide suhtes.Selle info saame, kui võtame patoloogilisestmaterjalist proovi ja saadame laborisseuurimiseks. Ravimite hulgimüügifirmadestväljamüüdud veterinaarravimitekoguse järgi väikesi arvutusi tehes võiböelda, et iga Eestis inimtoiduks kasvatatavveis, siga ja lind saab aastas vähemaltühe ravikuuri jagu antibiootikume. Kuivaadata veterinaarlaboratooriumisse aastajooksul mikrobioloogiliseks uuringukstoodud proovide arvu ja võrrelda seda ravitudloomade arvuga, siis korrektse bakterioloogilisediagnoosi on saanud umbes1/10 ravitud loomadest. See tähendab, etüheksal juhul kümnest on antibiootikumemanustatud huupi. On teadmata, kas kõigiljuhtudel antibiootikumiravi oli üldsenäidustatud. Kui näiteks reeglina penitsilliiniravilealluvate streptokokiinfektsioonidepuhul manustatakse laia toimespektrigavõi kogunisti gramnegatiivset mikroflooratmõjutavaid antibiootikume, on raviainsaks tulemuseks mikroobide resistentsus.Kui koliinfektsiooni korral kasutataksebakteriaalset diagnoosi ja tekitaja tundlikkustteadmata igaks juhuks erinevaidantibiootikume, on tulemuseks jälle ainultresistentsuse areng. Lisame siia ravimifirmadetõhusa töö uute ja tegelikult jubaalgselt reservpreparaatideks mõeldud antibiootikumidepropageerimisel, saamegiloomade mikroobide resistentsuse sellisetaseme, millest edasi muutub positiivseravitulemuse saamine keeruliseks, sedailma liialduseta.Mis edasi?Et saaksime ka 10-50 aasta pärast bakteriaalseidhaigusi põdevaid loomi antibiootikumidegatõhusalt ravida, tuleb hetkesituatsiooniarvestades muuta kõigepealtsuhtumist antibiootikumiravisse üldiselt.See ei ole lihtne ja süütu ravimi manustamine,mis ei nõua eelnevaid teadmisiega kompetentsi, vaid on tegevus, milletagasiside jõuab absoluutselt kõigi elusolenditenisiin maailmas. Läbi ravitavateloomade mõjutame inimesele üle kanduvatebakteritega ka iseennast, lisaks jõuavadantibiootikumijäägid keskkonda, millemikrofloora muutumise tagajärjed jõuavadjällegi meie endini.Iga algus öeldakse olevat raske, seegaalustame kõige lihtsamatest asjadest.1. Loomade haiguste puhul paneb diagnoosija teeb raviotsuse loomaarst.2. Enne antibiootikumiravi alustamist võttaproov, määrata tekitaja ja selle tund-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 17


PRAKTIKAlikkus. Kui ei suudeta seda teha kõigiljuhtudel, tehkem seda pooltel, isegi 1 / 3oleks suureks abiks.3. Tekitajat teades kaalugem veel kord,kas antibiootikumiravi antud juhul onvajalik.4. Valime konkreetsesse tekitajasse toimivakitsa toimespektriga antibiootikumi.Seejuures ärgem unustagem, et kõigetavalisema bensüülpenitsilliini toimespekteron piisav, et hävitada loomadelsagedamini esinevad mikroobid. Resistentsusselle toimeaine suhtes arenebvõrreldes mõne “uuema ja paremaga”aeglasemalt ning “uuemad ja paremad”on varuks nendeks juhtudeks, kui tõepooleston tekkinud resistentsus penitsilliinisuhtes. Loomulikult sõltub lõplikraviotsus siiski haigustekitajast ja tematundlikkusest.5. Peame meeles, et loomi ravides jõuavadtagajärjed meie endini, kas otseseltvõi kaudselt, kas varem või hiljem.Et oleks võimalik täpsemalt analüüsidanii antibiootikumide kui teiste ravimite kasutamistloomadel, tuleb luua üleriigilineandmebaas, kus salvestatakse nii loomaarstidekui loomaomanike poolt tehtud ravitulemusi. Saadud andmete analüüsi põhjalon võimalik teha kokkuvõtteid ja järeldusining anda soovitusi olukorra muutmiseks.Seda küsimust saab lahendadaainult riikliku järelevalve tasandil.Praegusel hetkel on EMÜ veterinaarmeditsiinija loomakasvatuse instituudiskoostamisel antibiootikumide kasutamiseja raviks valimise soovitused veiste, sigade,ja lemmikloomade infektsioonhaigustepuhul. Loodetavasti saame peagi valmissarnase dokumendi ka lindude ja hobustehaiguste tarvis. Esimesel võimalusel toimetamesoovitused loomaarstideni, kõigieelduste kohaselt 2012. aasta algul.Juba ennemuistsetel aegadel taipasidinimesed, et edu peitub lihtsates asjades.Ärgem ajagem siis olukorda mõttetultkeeruliseks, ärgem kujundagem antibiootikumidestvaenlasi, sest algselt on needvälja töötatud nii inimeste kui loomadeaitamiseks.18Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011


MEMUAARIDTudengielust veterinaariateaduskonnas60 aastat tagasi IIKaljo ReidlaEMÜ VLI emeriitprofessorÜliõpilaste teadmisi kontrolliti – nagunüüdki – eksamitel ja arvestustel. Meil tulikogu stuudiumi vältel sooritada üle 40 eksamija teha rohkesti arvestusi. Tänapäevaltuleb üliõpilasel sooritada 49 eksamitja 19 arvestust.Kontrolltöid küll tehti, kuid harva japeamiselt üldainetes, erialaainetes agamitte. Igas distsipliinis olid ette nähtudka konsultatsioonid, kus õppejõud esitasoma aine põhipunktid ja vastas üliõpilasteküsimustele. Mõni õppejõud kasutaskonsultatsioone ka täiendavate loengutepidamiseks. Konsultatsioonidest osavõttoli tagasihoidlik.Eksamitest. Eksamiperioodi kestvus olivaid kaks nädalat. Selle aja jooksul tuli tehakuni viis eksamit ja rida arvestusi. Eksameidvõis teha üksnes eksamisessioonikestel, arvestusi võis sooritada ka jubavarem, aine praktilise osa (praktikumide)lõppemise järel. Kes eksamisessioonileksamit rahuldavalt ei sooritanud, selleleanti aega eksami uuesti tegemiseks kunijärgmise semestri alguseni. Kui tudengileksam ka hiljem ebaõnnestus, jäetita kursust kordama või isegi eksmatrikuleeriti.Üliõpilaste väljalangemine oli eritisuur esimesel kahel kursusel. Peamisekspõhjuseks oli asjaolu, et noor inimene eimõistnud ise õppimisega kõrgkoolis toimetulla. Tihti oldi kodust eemal esmakordseltja iseseisvumine kulges raskustega.Vahel olid põhjusteks ka vale erialavalik või tervisehäired.Eksamil tuli valida pilet, milles oli 3–5küsimust. Olenevalt õppejõust tehti piletiküsimusedkas enne eksamit kõigile teatavaksvõi hoiti need saladuses ja avati alleseksamil. Eksami peamisteks hinneteksolid rahuldav või hea, väga heaks hinnativastuseid harva.Eksam oli pidulik sündmus. Mäletan,et enamikel (vist kõigil!) juhtudel olid eksamilauallilled. Tundub, et nüüdseks onsee traditsioon kadunud. Üliõpilane oli eksamiletulles alati ka korrektselt riietunud.Enamik õppejõude nõudis eksamile tulijateltsoliidset välimust. Nii näiteks ei lubanudprof J. Tehver lipsuta noormehi üldseeksamile. Kui meie kursuse noormehedhistoloogia eksamile läksid, oli peaaeguigal sisenejal lips olemas. Kui kellelgi sedaei olnud, siis anti temale see juba eksamilkäinu poolt.Lõplik hinnang üliõpilase teadmistele jaoskustele anti riigieksamitel. Neid oli neli:1) marksismi-leninismi alused, 2) kirurgiakoos sünnitusabi alustega, 3) infektsioonjainvasioonhaigused ja 4) mittenakkavadsisehaigused patoloogilise füsioloogia jafarmakoloogia alustega. Riigieksamid toimusidkomisjoni ees ja need läksid kogukursusel hästi. Lõpetasid kõik riigieksamitelelubatud 35 üliõpilast. Mitte ükski neistei läinud hiljem teisele erialale tööle.Kuna sõjalist õpetust õppekavas tänapäevalei ole; ja minule oli see tol ajal üsnahuvitav ning põnev, siis sellest ja eritisõjaväelaagrist veidi lähemalt. Meesüliõpilasedolid vabastatud 2–3 aastat kestvastsõjaväekohustusest, kuid pidid läbimasõjalise õpetuse kursuse kõrgkooli juures.Ülikoolist väljalangeja suunati kohe sõjaväkke.Sõjaline õpetus oli meestudengitelkavas IV kursusel üks päev nädalas, tavaliselt6–8 tundi korraga. Teoreetiline õppetööviidi läbi peamiselt ühes Tähtverelinnaosa hoones, laskeharjutused toimusidEesti Üliõpilaste Seltsi maja hoovis.Õpetus toimus ainult vene keeles ja venelastestohvitseride poolt. Õpetati lahingustrateegiat ja taktikat, käsirelvade lahtivõtmistja kokkupanekut ning nende kasutamist,samuti poliitaineid. Näidati ameerika,inglise ja nõukogude tankide skeeme,seletati nende kasutamist, tulejõudu jms.Eriti oluliseks loeti sõjaväemäärustikuõppimist ja selle teadmist. Määrust tulivastuvaidlematult täita. Vene keele oskusoli tudengitel nõrk. Sellest ning õppe segasestsisust tingituna oli ainest arusaa-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 19


MEMUAARIDFoto 1. Sõjaväelaager Reiu jõe ääres augustis 1951. Esireas 3 jaoülemat (pilotkadega) ja meie rühmaülem(ohvitserimütsiga)20mine rohkem kui tagasihoidlik, isegi puudulik.Neljanda kursuse järel toimus sõjaväelaagerja aine eksam. Eksami läbinudsaid nooremleitnandi auastme ning neistpidi vajadusel saama jao- või rühmakomandörid.Sõjaväelaager toimus pärast neljandatkursust, 1951. aasta suvel Pärnu lähedalReiu jõe kaldal ja kestis umbes üks kuu(foto 1). Seal oli välja ehitatud väike sõjaväelinnak,kaevikud ja muud laagrile vajalikudehitised. Ööbisime muldonnides,mis olid maa sees asuvad ehitised, maapeal oli üksnes mätastega kaetud katus.Ühte sellisesse onni mahtus kogu jagu.Laagrist võtsid osa ka teiste teaduskondadeüliõpilased.Laagri päevakava oli üksikasjalikult planeeritudja range. Vaba aega ei olnud ettenähtud. Õhtusöögi järel kulus aeg iseseisvaksõppimiseks ja laagri asukoha korrastamiseks.Toiduks olid peamiselt supid, pudrud(hirsi- ja tatrapuder), kala, tee ja leib,magustoiduks mingi kissell. Laagrist lahkumineoli ilma laagriülema loata keelatud.Ümber laagri olid kontroll- ehk vahipostid.Meie jao- ja rühmaülemateks olid sõjakoolikadetid Venemaalt. Minu jao- ja rühmaülemolid suhteliselt mõistlikud. Laagriülemaksoli eestlasest polkovnik Vill. Ülejäänudlaagri juhtivkaadri hulka kuulusid elukutselisedvene ohvitserid ja allohvitserid.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011Kuulsime, et mõni kadetist ülem oli täiestivõimatu käitumisega. Üheks selliseks kadetiksoli üks juristide rühmaülem, kelleleaga tudengid üsna nutikalt kätte maksid.Nimelt lõpetati laager piduliku paraadiga.Paraadipäeva eelõhtul olid juuratudengidotsustanud, et nende rühmaülem on vägahalb inimene ja seepärast tuleks teda natukeõpetada. Õhtul läks üks juuratudeng(salaja muidugi) Pärnu, et osta pudel viina.Enne paraadi kutsuti rühmaülem rühmajuurde onni ja öeldi talle, et ühel üliõpilaselon sünnipäev. Et seda, samuti laagri lõpetamisttähistada, paluvad nad ülemal sellestosa võtta. Rühmaülem nõustuski. Tudengidvalasid viina alumiiniumist kruusi jasee käis kohalolevate vahel ringi. Kui viinkruusist otsa sai, valati uus ports. Varemolid tudengid aga omavahel kokku leppinud,et neist ükski ei võta viina suutäitki.Nad tõstaksid kruusi üksnes suu juurde jademonstreeriksid võtmist. Selliselt joodetigikogu pudel viina ainult rühmaülemale.Ja see toimus umbes 30–40 minutit enneparaadmarssi. Kui marssimiseks läks, siisjuurakate ees marssiv ülem käis rivi üheltpoolelt teisele ja suutis vaevu püsti jääda.Kõikuv rühmaülem võeti kiiresti rivist välja.Hiljem kuulsime, et laagri juhtkond olevatesitanud sõjakoolile ettepaneku, millesmärgiti, et rühmaülem sõjaväkke ei sobi.Selliselt lõppeski see „natuke õpetamist“.


MEMUAARIDSöögikordadele minek ja neilt tulek toimusidrivis rühmade kaupa ja tihti lauluga.Kord sööklast tulles nõudis seersant(võimukas üleajateenija, kes suhtus tudengitessehalvasti) laulmist. Solist alustasküll laulu, kuid teised sellega kaasaei läinud. Seersant nõudis laulmist mitukorda, kuid vastuseks oli vaikus. Keeldumiseinitsiaatoriteks olid arstiteaduskonnatudengid. Nemad põhjendasid, et on väsinud,ilm äärmiselt kuum, kruusasel teelmarssimine ajab tee tolmama ja tolmusissehingamine väsinud sõduri poolt onselle tervisele kahjulik. Seersant vihastasja andis käsu, et pärast õhtusööki minnaksekarjamaale rivilaulu õppima.Vaatamata seersandi korduvatele käskudeleei tulnud rivilaulu õppimisest karjamaalmidagi välja. Siis kamandas seersantmeid korduvalt pikali kätekõverdusitegema. Aga ikkagi ei lauldud. Protestiksseersandi omavoli vastu olime vait ja rahulikud.Teadsime ka, et kella üheteistkümnekspeab laagris öörahu algama ja tapeab meid peatselt karjamaalt ära tooma.Meie allumatus vihastas teda veelgi ja takamandas meid jooksma. Korduvalt tulilamada, kätekõverdusi teha ja siis joosta.Aga laulma me ei hakanud! Nii kulges seeumbes 3 tundi ja siis käsutati meid tagasilaagrisse. Laulma hakkasime aga ise vahetultlaagrisse sisenedes. Laulsime ühtetuntud rahvalikku siivutute sõnadega eestikeelsetrivilaulu. Vastu tuli eestlasest polkovnikustlaagriülem, kes küsis seersandilt,et mida me teeme. Seersant vastas uhkusega,et õpetas poistele toredat rivilaulu.Ülem vihastas muidugi, sest ta sai sõnadestaru. Seersant sai noomida, et õigeidnõukogulikke rivilaule meile ei õpetanud.Gaasikaitse õppustel tuli meil ise viibidann gaasikambris. See oli maapinnastveidi kõrgem üsna pime ruum. Selleskambris õppisime gaasimaske käsitlema,ka gaasi sisaldavas keskkonnas (ruumis)viibimisel. Kord olime oma rühmaga gaasikambrisning kaks üliõpilast hilinesid,sisenedes ruumi siis, kui sellesse oli jubagaas lastud. Üks tulijatest haaras ülemeelikusolekus nalja tehes esimese ettejäänudinimese gaasimaskist kinni japüüdis seda peast ära rebida. See hästiei õnnestunud, kuid viimane jooksis siiskikiiresti gaasisest ruumist välja. Sellest„naljategemisest“ puhkes aga skandaal,sest väljajooksja oli gaasikaitse instruktor(sõjaväelane), kes karjus, et teda tahetitappa (sabotaaž missugune!). Tegelikultoli ruum üsna pime, gaasimaskis inimesioli võimatu üksteisest eristada, kõik olidmundris. Naljamehel tuli laagri juhtkonnaleüksikasjalikult ja põhjalikult selgitada,miks selline skandaalne juhtum aset leidis.Instruktori ees vabandati ning olukordlahenes, naljategijat ei karistatud.Öised õppused, mida oli nädalas 1–2,olid kõigile tudengitele vastukarva. Harjumatulajal tuli üles tõusta ja pärast õppusioli uinumisega raskusi. Kunas täpselt ningmillisel eesmärgil õppus toimub, sedameile ette ei teatatud. Tuli kiiresti riietuda,lahingurõivas ja -varustus selga panna,onni ette rivistuda ja alles siis seletatiülesanne. Õppustel olid ühed ründajad,teised kaitsjad. Esimesel öisel õppuseljuhtus üks omapärane lugu. Olime kaevikuteskaitses ja meid rünnati. Kui meiekaeviku lähedal lõhkesid õppegranaadid,küsis üks meie rühma kaitses olevtudeng, et kas need on päris granaadid.Vastati, et muidugi. Ja kui üks granaat temalähedusse kukkus ja lõhkes, hüppas takaevikust välja ja jooksis otsejoones metsa.Pauk oli ju kõva, selgelt oli näha tuldlõhkekohas ja levivat suitsu. Nalja kui palju!Arvatavasti mõtles hirmunud tudengoma lihtsameelsuses, et tegemist on tõelistelahingugranaatidega.Pärast laagrit sõitsime koju. Enne kodudesselaialiminekut võtsime kohustuse,et vurrud, mida me kõik laagris kasvatasime,oleks meil sügisel esimesele loenguleminnes alles. Tegelikult olid sügiselvurrud alles vaid kolmel, teistel mitte. Vurrudevastu olevat olnud mõnel vanemad,mõnel sümpaatiad, mõnel tuttavad.Laagris kogetu põhjal võib teha mitmeidjäreldusi. Esiteks näitas see, millineelu võiks sõjaväes olla. Oma kogemustepõhjal arvan, et nõukogude sõjaväes eiolnud kõik korras. Mulle olid arusaamatudkäsud, mille täitmine tundus ebaotstarbekasja kasutu, kuid mida pidi siiski täitma.Nõuti distsipliini, kuid tegelikult seda eiolnud. Ei kujutanud ette, et peaks 2 või 3aastat sellises sõjaväes teenima.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 21


MEMUAARID22Õppeainetest ja õppejõududest. Kuiiseloomustada ja hinnata õppeaineid jaõppejõude, siis peamiselt meenuvad mulleerialaained ja neid õpetanud õppejõud,üld- ja loomakasvatusalastest ainetest onmälestusi vähe. Tõenäoliselt mõjutas sedaminu vähene huvi nende ainete vastu,kuna tundusid loomaarstile mitte eriti vajalikud.Selline arusaamine ei olnud üksnesminul, vaid ka kursusekaaslastel. Hiljemolen aru saanud, et need olid ikkagika vetarstile vajalikud, väljaarvatud ühiskonnateadusedjajaline õpetus.Ühiskonnateadustest kogu õppeajakestel arusaadavat ülevaadet ei tekkinud.Mäletan üksnes, et hästi pidime teadmaparteikongresse, nende toimumise aega,arutatud küsimusi, rohkelt rahvavaenlastenimesid jms. Ühel semestril juhendasmarksismi-leninismi seminare Vigla-nimelinemees. Ta oli muhe mees, aga ajas seminaridelväga tihti algelisena tunduvat jaarusaamatut juttu. Mõnikord võttis ta kakandle kaasa ja mängis seda. Selle seostõppetööga tabada oli raske! Igav meil neilseminaridel igatahes ei olnud.Botaanikast mäletan vaid herbaariumitegemist. Suvel ja sügisel pidime kogumataimi, neid kuivatama ja fikseerima joonistuspaberile.Osa taimi tuli koguda viljapõllult,osa heinamaalt, osa metsast võikraavikaldalt. Iga taime kohta tuli vastavaleherbaariumilehele kirjutada selle ladina-ja eestikeelne nimetus, iseloomulikudtunnused, leiukoht ja leidmise kuupäev.Herbaarium pidi koosnema vähemalt 30taimest. Selle valmistamine oli täpsustnõudev töö, mis võttis palju aega.Vene keelt õpetati meile kaks aastat,üks tund nädalas. Esimesel kursusel oliõppejõuks eakam vene rahvusest naine,kes eesti keelt üldse ei osanud. Pidimeraamatutest pikki tekste lugema ja neideesti keelde tõlkima. Ükskõik kuidas meteksti tõlkisime, tema ainult noogutas.Tundidest oli siiski selline kasu, et õppisimevenekeelseid sõnu õigesti hääldama.Teisel kursusel oli vene keele õppejõukstuntud polüglott ja karskustegelane VillemErnits. Ta valdas hästi üle 10 keele jalisaks oskas mingil määral veel paarikümmet.V. Ernitsa esimesed tunnid olid huvitavad,aga edaspidi ei täitnud need enamEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011oma otstarvet. Süüdlaseks olid tudengidise. Nimelt oli tunni alguses esimeseksülesandeks kodusõpitu kohta õppejõuküsimustele vastata. Pärast esimest küsimusttunti huvi, et kuidas on mõne venekeelsesõna vaste näiteks poola, bulgaariavõi mõnes teises keeles. Miks sarnasedsõnad kõlavad erinevates keeltes hoopisteistmoodi jms. Õppejõud selgitas meilevõimalikke põhjusi, ja seda põhjalikult.Nüüd tulid küsimused ka teiste üliõpilastepoolt, et kuidas kõlab üks või teinevenekeelne sõna teistes keeltes, ja miks.Olime omavahel esitatavates küsimusteskokku leppinud! Nii kulges kogu tund jameie saime targemaks paljude filoloogiapõhitõdede osas, aga mitte palju venekeeles. Ta oli tõepoolest oma ala fanaatik,meie aga kahjuks vene keele omandamiseltargemaks ei saanud. Kevadel, ennevene keele eksamit ütles V. Ernits, et tahindab meie kõikide teadmisi vene keelesilma eksamita heaks. Kui keegi tahabparemat hinnet, siis tulgu eksamile. Minulejäi V. Ernitsast kui keeleteadlasest heamulje, kuid pedagoogikas tundus ta vähemtugev, kuna lasi end tudengite poolteksitada.Üldainetest on enam meelde jäänudanalüütiline keemia ja füüsika ning õppejõududestprofessorid A. Siim ja I. Sibulning dotsent J. Aul.Loomakasvatusalaste ainete (söötmisõpetus,veisekasvatus jne) õppetööd viisidläbi oma eriala asjatundjad. Nendestainetest ei ole mulle väga palju meeldejäänud. Õppejõududest olid hinnatudprofessorid A. Muuga ja E. Liik ning dotsC. Ruus. Viimane oli üliõpilaste hulgashinnatud kui sõbralik ja heatahtlik inimene– ta oli muhe mees. Prof E. Liigist onmeeles üks tema väljendusaps. Nimelt ütlesta kitsekasvatuse avaloengu alguses:„Kits on vaese mehe lehm. Kõige rohkemkitsi on Nõukogude Liidus“. Muidugi järgnesidsellele tudengite naeruturtsatusedja muiged, mille põhjustest professor isevist aru ei saanudki.Kui üldainete, samuti loomakasvatuslikeainete õppetööst ja õppejõududest onmällu jäänud suhteliselt vähe, siis erialaainetest– vastupidi – üsna rohkesti. Millestselline erinevus võis tekkida? Tõenäoli-


MEMUAARIDselt oli peamiseks põhjuseks asjaolu, eterialaainetesse süüviti rohkem, pidadesneid loomaarstile väga vajalikeks. Pealeselle olid erialaainete õppejõududeks vägahästi oma eriala valdavad pedagoogid– professorid. Meile tundus, et üldaineidvõinuks vähem olla, samuti tundusid nendekõigi mahud liiga suured. Minu õpinguteajal moodustasid üldained 21,6% jaerialaained vaid 63,8% kogu õppetöö mahust,tänapäeval on need 16,1% ja 78,2%.Üldained kordasid ja ainult vähesel määraltäiendasid keskkoolis õpitut. Midagi vägaolulist need erialaainete õppimisele juurdeei andnud. Täiesti mõttetud olid ühiskonnateadusedjajaline õpetus.Eriala õppejõududest olid 7 professorid:E. Vau, J. Tehver, E. Ridala, V. Ridala,F. Laja, A. Laas ja J. Kaarde. Need olidoma ettevalmistuse saanud Eesti Vabariigiajal ning täiendanud oma teadmisi jaomandanud praktilisi kogemusi välismaal,peamiselt Austrias, Saksamaal või Rootsis.Seega valdasid nad oma eriala hästi. Praktilisitöid juhendasid samuti professorid,kuid peamiselt siiski nooremad õppejõud.EPA moodustamisel oli teaduskonnas 6kateedrit 26 õppejõukohaga, mida täitsid7 professorit, 3 dotsenti, 4 vanemõpetajatja 12 assistenti.Järgnevalt iseloomustaksin lühidalt erialaprofessoreid. Nende omaduste kirjeldamiselon arvestatud ka kaaskursuslastearvamusi.Professor Elmar Vau oli anatoomia õppejõud(foto 2). Tema loengud ja praktikumidolid ülesehituselt loogilised, temasõnastus selge, hääl kõlav ja tugev, esitushoogne ja ladus. Tahvlile joonistas ta vajalikkeskeeme nii elunditest kui ka muustvajalikust väga selgelt ja arusaadavalt. Ollesväga erudeeritud lektor, esines ta kuiparim näitleja. Üliõpilased kuulasid tedasuure huvi ja tähelepanuga. Kui tudengkõrvaliste asjadega tegeles või rumalaltvastas, pani ta tabavate ütlemistega sellisenoore kindlalt paika. Prof Vau oli seltskondlik,võttis üliõpilas- ja teaduskonnaüritustest sageli osa. Ta oli ka hea kõne- jalaulumees.Ükskord palus kateedrijuhataja J. Vellestemind professorilt üht luupreparaatituua. Läksin siis prof Vau juurde ja ütlesin,et doktor Velleste palub endale üht temapreparaati. Tema aga küsis minult, et kesdoktor Velleste on. Mina vastasin üllatunult,et kirurgia ja sünnitusabi kateedri vanemõpetaja.Selle peale kostis professor,et Velleste ei ole doktor, vaid on teadustekandidaat ja et inimese ametinimetusegapeab olema täpne.Histoloogia ja embrüoloogia, samutifüsioloogia õppejõud oli professor JuliusTehver (foto 3). Ta oli üks värvikamaid isiksusiteaduskonnas, hea lektor ja ka praktikumideläbiviija. Kogu õppetöö toimusprofessori range kontrolli all. J. Tehver oliteaduskonna aktiivsemaid õppekirjandusekoostajaid. Inimesena oli ta veidi pedantlik,nõudis täpsust ja oli ise ka täpne. Taoli alati korrektse välimuse ja käitumisega,seda nõudis ta ka oma kaastöötajateltja üliõpilastelt. Ta oli otsekohene ja äärmiseltkriitiline nii oma kolleegide kui ka üliõpilastegasuhtlemisel.Professoril oli suur eelarvamus tüdrukute,samuti tehnikumidest ülikoolitulijate ja sportlaste suhtes. HistoloogiaFoto 2.Prof. E. VauFoto 3.Prof. J. TehverEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 23


MEMUAARID24Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011Foto 4.Prof. F. Lajaeksamil saatis ta esimesel korral enamikutütarlastest kohe tagasi. Tehnikumidesttulijatel oli professori arvates üldharidusnõrk, mistõttu kõrghariduse omandamineolevat neile raske või peaaeguvõimatu. Histoloogiaeksami ajal kuulsinteda ütlevat ühele tehnikumi lõpetanule:“Teie võite saada küll heaks rätsepaks võikingsepaks, aga mitte loomaarstiks. Agaet teie olete väga püüdlik, siis panen teileeksamihindeks siiski rahuldava. Sedamitte teie teadmiste, vaid suhtumise tõttuõpingutesse ja eks edaspidine näitab teievõimekust kõrghariduse omandamisel.”See tudeng lõpetas teaduskonna ja olipraktikas väga hinnatud loomaarst.Sportlastest J. Tehver eriti lugu ei pidanud,ta pidas võistlussporti kahjulikuksja ajaraiskamiseks. Ta arvas, et võistlussportlasekssaadakse selleks, et kiirestikuulsaks saada. Minust kaks kursust tagapoololid kaks Eestis tuntud sportlast, üksvasaraheitja ja teine slalomist. Esimenesooritas histoloogia eksami alles kolmandalkatsel. Nimelt olevat enne kolmandateksamit professor talle öelnud, et mis taselle spordiga jändab, sest puudub õppetööstspordi tõttu sageli. Vasaraheitjaväidet, et ta pole ühestki histoloogia loengustja praktikumist puudunud, professorei uskunud. Ta siiski kontrollis oma õppetööpäevikustjärele ja selguski, et üliõpilaseloli õigus. Omavahelises vestluses saiprofessor lõpuks aru, et ta oli vahetanudsportlaste nimed omavahel ja eksamiloleks pidanud läbi kukkuma hoopiski slalomist,kes sageli õppetöö ajal viibis võistlustelvõi treeninglaagrites. Tema oli agajuba eksami sooritanud – tal vedas. Nii etiga inimene võib eksida, ka professor!J. Tehver propageeris aga virgutusvõimlemist,selle kasutamist õppetööl ja viisseda ka ise läbi. Nimelt käsutas ta loenguvaheajal tudengid püsti ja need pididsooritama mõningaid võimlemisharjutusi.Kui ilm vähegi lubas, viis ta üliõpilasedõue ja seal sooritatigi virgutusharjutused.Professor Ferdinand Laja oli mikrobioloogiaja epizootoloogia õppejõud (foto4). Temast ja teistest nende eriala õppejõududest,samuti õpetamisest mul paljumälestusi ei ole jäänud. Meenub, et mikroobideklassifikatsioon, üksikute mikroobideomadused ja nende diagnoosimisevõtted olid keerulised ja vajasid tõsistõppimist. Professor oli minu mäletamisejärgi meeldiva suhtlemise, tugeva kehaehituseja rahuliku olekuga mees.Temaga seoses on mul hästi meelesüks mälupilt seoses teaduskonna100-aasta juubeliga. Nimelt kutsus juubeliõhtupoolikul heas tujus olev professormõned tudengid oma koju pidulikkusündmust edasi pühitsema. Tema autoPobeda asus teaduskonna juures ja meieasutasime end sinna sisse mahutama. Minumäletamise järgi mahtus autosse, autokatusele, kapoti peale ja pakiruumi pealeprofessori ja autojuhi üle 10 tudengi! Sõitläks rahulikult tudengite laulu saatel, kõikolid lõbusas meeleolus ning õnneks liiklusmiilitsagame ei kohtunud. Tähtvereskutsus professor meid oma majja suurdetuppa ja käsutas meid laua taha istuma,palus veidi oodata ning läks ise keldrisse.Tuppa tagasi tulles oli tal mitu pudelitsüles, mis professori sõnade kohaselt pididsisaldama tema aiasaadustest tehtudveine. Proovisime, kuid oh üllatust, ta olikeldrist ekslikult kaasa toonud mustika- jamustsõstramahla pudelid. Keegi meist sedaprofessori eksitust välja ei näidanud.Käitusime nagu jooksime veini ja kiitsimeselle kvaliteeti. Viibisime professoril külasumbes kaks tundi. Seejärel korraldas tameie kojuminekut selliselt, et tema autogasaime igaüks oma elukohta.Professor Aleksander Laas oli õppejõukskliinilise diagnostika alal (foto 5). Taoli tõsise olekuga oma eriala hästi valdavõppejõud. Oma raamatust „Kodulooma-


MEMUAARIDFoto 5.Prof. A. LaasFoto 7.Prof. E. Ridalade sisehaiguste kliiniline diagnostika“ lugesta loengul sõnasõnalt enamiku sinnakirjutatust. Meie loengust palju üles eimärkinud, vaid joonisime raamatus temapoolt esitatu alla. Professor üliõpilastepoolt eriti hinnatud ei olnud. Ta luges kaväga kiiresti, tähtsamaid ja olulisemaidseisukohti ning fakte ei korranud. Minulejäi professorist õppejõuna üsna tagasihoidlikmulje.Patoloogilise anatoomia, parasitoloogiaja lahanguõpetuse õppejõuks oli professorVassili Ridala (foto 6). Ta oli tüsedavõitukeskmist kasvu ladusa jutu ja meeldivaolekuga inimene. Professori loengudolid hästi arusaadavad. Temale oli iseloomulikõppetööl väljendite „nagu tegelikelu näitab“ ja „üldteadmiste seisukohalt“sagedane kasutamine. Mulle parasitoloogiaeriti ei meeldinud: parasiitide klassifikatsioontuli lihtsalt pähe tuupida, oli vajateada, kus üks või teine parasiit lokaliseerub,millistel loomaliikidel esineb jms. JaFoto 6.Prof. V. Ridala.neid parasiite oli tohutult palju. „Üldteadmisteseisukohalt“ tutvustas professormeile näiteks boamao ja kaameli seedetraktiparasiite! Aga neist pidime eksamilikkagi teadma.Õppetöö patoloogilises anatoomias,eriti praktikumides mulle meeldis. Haigusesttabandunud elundist olid valmistatudpüsipreparaadid. Mikroskoobis nähtav pilttuli joonistada vihikusse, muidugi värviliselt.Preparaadil pidime ära tundma loomaliigi, elundi, selles esinevad muutused jms.Lahangutest mäletan peamiselt hirmsatlehka praktikumiruumis. Peamiselt lahkasimehobuseid ja koeri. Igast lahangusttuli koostada protokoll.Väga sisukas ja tähelepanuväärne olipatoloogilise anatoomia ja parasitoloogiamuuseum. Kogu oli rikkalik. Sellesseoli eksponaate talletatud juba Tartu Veterinaarkoolialgaastatest alates. Muuseumiloeti tema kogu mitmekesisuse ja preparaatidearvukuse tõttu üheks paremakssellelaadsete hulgas Nõukogude Liidus.Loomatervishoiu ja piimanduse õppejõuksoli professor Elfriide Ridala (foto 7).Ta oli heatahtlik õppejõud, kuid suhteliseltüksluise esinemisega, mis tundus tudengiteleigavavõitu. Mäletan, et tema loenguajal üliõpilased üsna tihti isegi tukastasid.Professori loengud algasid hommikuti vara,kui tudengid olid veel unised.E. Ridala oli siiski peamiselt loomatervishoiuvaldkonna spetsialist. Piimandusesoli üliõpilaste poolt hinnatud vanemõpetajaH. Soomani poolt läbiviidavadpraktikumid. Ta oli energiline naine, hoogsaja selge väljendusega.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 25


MEMUAARIDFoto 8.Prof. J. KaardeFoto 9.Prof. R. Säre26Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011Üheks populaarsemaks ja üliõpilastepoolt hinnatud õppejõuks oli professorJohannes Kaarde (foto 8). Ta ei olnud hinnatudniivõrd lektorina, vaid kui üliõpilastehulgas lugupeetud ning hea ja sõbralikukäitumisega õppejõuna. Ma ei mäleta,et ta oleks kordki avalikult oma kolleegidevõi tudengite suhtes halvasti väljendanud.Professor luges meile veiste- ja osaliseltka sisehaigusi. Eriti põhjalikult käsitles taainevahetushaigusi.Professor oli lühikese ja suhteliseltkõhna kehaehitusega mees, kes oli kakõva suitsumees, nn ahelsuitsetaja. Omaloengud esitas ta selgelt, kuid nõrgavõituhäälega. Esitatu oli süsteemne ja parajalttempokas. Üliõpilaste üritustest võttis taminu mäletamise järgi pea alati osa.Üheks paremaks õppejõuks pidasintolleaegset dotsenti, hilisemat professoritRudolf Säret (foto 9). Ta õpetas operatiivkirurgiatja ortopeediat. Oma aineidkäsitles õppejõud selgelt ja kõigile arusaadavalt,oli napisõnaline ja konkreetseteväljendustega. Tema esitus tudengitelekonspekteerimiseks oli paraja tempoga.Oli nõudlik ja täpne, küllalt otsekohene jaüsna teravate ütlustega ning loomadegakäitus julgelt.Mäletan, kuidas R. Säre kord operatsioonilkaela piirkonnas julgelt ja otsustavalttegutses. Kogemata oli ta operatsioonikäigus vigastanud unearterit. Sellesttungis arteriaalne veri tugeva joana välja,nii et tema kui ka lähedalolevate tudengitekitlid said veriseks. Kõik olid ehmunud,üksnes R. Säre jäi rahulikuks, peatas sõrmedegaarterile rõhudes verejooksu, nõudiskoheselt õmblusmaterjali ja sulges verejooksu.R. Säre oli nii julge, et nõustusminema ka tsirkuse elevandi jalga ravima.Olin juures, kui ta elevandi eesjäsemevarbapiirkonda puhastas, kärbunud koedskalpelliga eemaldas, tekitatud vigastuspiirkondadesinfitseeris ja selle sidemegakattis. Samal ajal liikus elevandi lont pidevaltedasi-tagasi tema pea kohal. Elevantirahustas üksnes selle hooldaja. Et ravivõtteidsellises situatsioonis rahulikult kasutada,pidi ikka julgust olema.Minule ja paljudele teistele tudengitelekirurgia kui praktiline õppeaine meeldis.Sümpatiseeris see, et paljusid operatsiooneja muidki ravivõtteid üksnesei demonstreeritud, vaid neid sai ka isesooritada. R. Säre oli ka kirurgiaringi juhendaja(mina olin kirurgiaringi vanem),aga samuti minu auhinnatöö juhendaja(I auhind). Eks see kõik mõjustas ka minusuhtumist temasse. Väliselt tundus R. Särerangemana, kui ta tegelikult oli.Veterinaarse ekspertiisi õppejõuks olidotsent Evald Peebsen. Ta oli minu õppimiseajal teaduskonna dekaaniks. Huvitavaksfaktiks on see, et kui mina teaduskonnaüliõpilasena alustasin, valiti samalajal dekaaniks E. Peebsen, ja kui ma teaduskonnalõpetasin, lõpetas ka tema omadekaanina tegutsemise. Dots. E. Peebsenoli tasakaalukas, rahulik, selge sõnaga jaüliõpilasi mõistev õppejõud. Ta nõudis üliõpilasteltkorda, kuid alati jäi ta inimlikuks.Tooksin ühe näite. Neljandal kursusel oliühel kursusekaaslasel (sportlasel) oht, etõpingutest väikese osavõtu pärast ta eksmatrikuleeritakse.Kord muude küsimuste


MEMUAARIDlahendamisel küsis ta minu käest, et misselle sportlasega teha. Ise täiendas, etkuidas sellele küll läheneda, kuna see tudengolla äsja abiellunud ja tema eksmatrikuleeriminevõib noore elu ära rikkuda.Ja ei eksmatrikuleerinudki.Dots E. Peebsen oli autoriteetne õppejõudja dekaan nii üliõpilaste, õppejõududekui ka teenistujate hulgas. Minul olidekaaniga kokkupuutumisi isetegevuse jaspordi valdkonnas. Nendes esinevate küsimustelahendamisel sain ma tema pooltalati abi.Osa veterinaar-sanitaarekspertiisi praktikumeviidi läbi teaduskonnas, osa lihakombinaadis.Laboris uuriti peamiselt lihakvaliteeti. Tema õppetöö tase oli hea jaüliõpilased pidasid temast lugu.Arvatavasti teisel või kolmandal korralnäidati lihakombinaadis loomade uimastamistja tööd tapaliinil. Lõpuks küsis dotsE. Peebsen, et kes meist tahaks veise uimastamistise oma käega proovida. Seetoimus elektrilöögi abil – veis toodi metallistkambrisse ja ta uimastati spetsiaalsevahendi abil. Nii kamber kui ka see riistolid elektrivooluga ühendatud. Kui spetsriistagakuklapiirkonda löödi, sai loomelektrišoki ja kukkus. Seejärel tõmmatilamav loom tagajalgapidi tõstebloki abilüles ja suunati nn liinile. Meie rühmast oliseda uimastusviisi nõus proovima üksnesüks tütarlaps! Teised keeldusid. Ja ta tegiseda hästi. Kõige kummalisem oli asjaolu,et teisel kursusel pidi sama tütarlaps füsioloogiapraktikumis peaaegu minestama,kui elusal konnal vereringet demonstreeriti.Ta tahtis koguni teaduskonnast lahkuda.Selline on see vastuolulisus elus.Kokkuvõtteks võiks öelda, et ülikooliaastadolid ühed põnevamad ja mitmekülgsemadminu elus (EPA – Elu ParemadAastad). Elu-olu oli tol ajal küll keerulineja raske. Vaatamata sõjajärgsele raskelemajanduslikule olukorrale virisemist eiolnud. Kõigi raskustega saadi siiski hästihakkama. Sai õpitud, teadust tehtud,harrastatud isetegevust ja sporti. Arvan,et meie tolleaegne ettevalmistus veterinaararstiksoli hea ja mitmekülgne, eritituleks rõhutada selle sügavalt praktilistkülge. Seda tõestas ka lõpetajate edukasveterinaararstiks olek, oma ülesannetegahästi toimetulek ning oma erialale truuksjäämine. Õppejõud olid nõudlikud, heatahtlikud,nende õpetus meile arusaadavja tulemuslik.Minu käest on korduvalt küsitud, kasasuksin uuesti loomaarstiks õppima.Kindlasti asuks!Kui võrrelda õppimistingimusi 60 aastattagasi praegustega, siis erinevus onsuur. Arvan, et erinevused on praegustetudengite kasuks. Ajakohasemaid ruumeon rohkem, sisseseade mitmekülgsem.Üliõpilasel on interneti abil kogu maailmaerialakirjandus kättesaadav. Ole ainultusin neid võimalusi õppimiseks kasutamaja hoolsalt eriala omandama!Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 27


PERSONALIAJuubilarAndres Valdmann 50285. detsembril tähistas 50. juubelisünnipäevaEMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuseinstituudi professor AndresValdmann.Andres Valdmann on tartlane. Ta lõpetas1985. aastal cum laude diplomigaEesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaarmeditsiinierialal. Juba üliõpilasenatundis ta tõsist huvi teadustöö vastu jaseetõttu oli pärast EPA lõpetamist loogilisekssammuks astumine aspirantuuriEesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria TeaduslikuUurimise Instituudis (ELVI) ningtööleasumine nooremteadurina sigimisbioloogiaosakonnas. Andres Valdmannoli juba tudengina alustanud uuringuidloomade sigimishormoonide määramiseimmunoloogiliste meetodite väljatöötamiseks.Kuna ELVI-s puudus selleks vajaminevaparatuur ja kogemused, siis toimuslaboritöö Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogiainstituudis professor Aavo-ValdurMikelsaare töörühmas. Saadi üle 30progesteroonivastaseid monokloonseidantikehi produtseeriva hübridoomiliini.Saadud antikehadest valiti sobivaim, millebaasil töötati välja piima progesteroonisisaldusemääramise immuunensümaatilinemeetod. Andres Valdmanni väljatöötatudELISA meetodi eeliseks võrreldes teisteanaloogiliste meetoditega on selle kõrgetundlikkus (võime määrata väga väikeseidhormoonikoguseid) ja täpsus. See meetodon rahvusvahelistelt tunnustatud, leideskasutamist Norra VeterinaariateadusteKõrgkoolis ja Cornelli Ülikoolis USA-s.Andrese töö tulemusena valmisid teadusmagistriväitekiri „Piima progesteroonisisaldusemääramismeetodite võrdlusja kasutamine lehmade sigimisseisundikindlakstegemiseks“ (1997) ja seejärelpeatselt doktoriväitekiri „Studies on progesteronein bovine milk. Immunoanalysis,distribution in the mammary gland, andinfluence at first insemination on fertilityEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011of dairy cows“ (1999) prof A.-V. Mikelsaare,prof Ilmar Müürsepa ja Norra kolleegiprof Erik Ropstadi juhendamisel.Küpse ja sihikindla teadlasena on AndresValdmann arendanud edasi sigimiseendokrinoloogial põhinevaid uurimissuundi.Ta on Eesti piimakarja sigivuseuuringutes saavutanud mitmeid olulisiteadustulemusi. Nii on ta esmakordseltnäidanud, et lisaks piima rasvasisalduselesõltub piima progesteroonisisaldus piimapäritolust piimanäärmes, siit ka uuedteadmised progesterooni imendumisestpiima, selle jaotumisest piimanäärmes javäljutamisest. Munasarjade endokrinoloogiaalastesuuringutes on tal õnnestunudvälja selgitada mitmeid lehmade innatsüklisünkroniseerumist mõjutavaid tegureidja näidata innatsükli sünkroniseerimiseefektiivsuse sõltuvust looma ainevahetuslikustseisundist inna sünkroniseerimiseajal. Andres Valdmann on olnud teerajajakspiimakomponentide sisalduse abilkarja tasandil munasarjahäirete esinemissageduseja tüüpide prognoosimisel janäidanud suprabasaalse progesteroonimõju lehmade tiinestumisele.


PERSONALIAAndres Valdmanni praeguse uurimistööpeamiseks teljeks on kujunenud Eestipiimalehmade sigivuse languse põhjusteja riskitegurite väljaselgitamine. Aastatejooksul saadud uurimistulemused paljudefaktorite nagu näiteks keskkond, tõug, toodang,negatiivne energiabilanss ja loomatervislik seisund mõjust lehmade munasarjafunktsioonile,tiinestumisele ja emakakeskkonnaleon suunanud teda otsimategurite vahelisi seoseid. Nende teadmineja arvestamine on tulevikus piimalehmadesigivuse parandamise oluliseks eelduseks.Andres Valdmann teeb uurimistöödsuure järjekindluse ja põhjalikkusega, tegematakompromisse töö kvaliteedi osas.Selle tulemusena on ta viimastel aastateljõudnud innovatiivsete lahendusteni emakapõletikediagnoosimisel, võttes kasutuseletsütoloogilise meetodi. Meetodiväljatöötamise käigus töötati ühtlasi väljauudne seade emakast proovide võtmiseks,millele on praeguseks välja antudpatent.Andres Valdmann on avaldanud ligi 70teadusartiklit, neist üle 20 on ilmunud rahvusvahelistesteadusväljaannetes. Ta teebtihedat rahvusvahelist koostööd, osalebpaljudes teadus- ja kõrgharidusalastes otsustuskogudes,juhib veterinaarmeditsiinija toiduteaduse doktoritööde kaitsmiskomisjonitööd, juhendab doktoritöid.Andres Valdmann teeb suure pühendumisegaoma tööd, kuid ta ei ole töönarkomaan.Tema elus on tähtsal kohal pere,loodus, Lätimaa suvekodu, sõbrad ja mitmedhobid. Nii mõnelgi sõbral ja kolleegilon õnnestunud nautida tema kokakunstihõrgutisi.Kolleegid hindavad Andrese sihi- ja põhimõttekindlust,laia silmaringi, raudsetloogikat, abivalmidust, heatahtlikkust jasõbralikkust.Soovime heale kolleegile edu valitudtee jätkamisel, palju jaksu, tervist japäikest!Ülle JaakmaEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 29


HUUMORLoomaarst muigab (2)Madis Aidnik30Minu tudengiaeg langes eelmise sajandikuuekümnendate teise poolde, mida hiljemon ka nõukogudeaegseks kuldperioodiksnimetatud. Nii palju kui inimesi, niipalju ka arvamusi. Hruštšovi-aegne sulavõttis kahtlemata räigemad pidurid maha,kuid mõtleva inimese jaoks oli totrusi veelküll ja küll. Üheks imedemaaks olid üliõpilasteühiselamud. Mees- ja naisüliõpilasedpidid elama eraldi ühikates. Moraalikehtestatud reeglite üle kontrolli teostamisekstegid ootamatuid reide ühikatesserektoraadi, komsomoli, ametiühingu jateaduskondade õppejõudude esindajad.Koomilised olukorrad tekitasid nii mõnegimällu sööbinud loo.• Ühikasse saabunud kontrollkomisjonon suletud toa ukse taga. Koputuselevastab toas olev tudeng: „Pole mõtetkoputada, kedagi pole kodus.“• Arusaamatutel põhjustel oli ühikatubadeskeelatud toiduainete hoidmineja söömine. Järjekordne komisjon onsattunud tudengi peale, kes isukalt toasvõileiba sööb. Küsimusele „Mis te teete?“,vastab tudeng „Sita jätku!“• Riiklikul tasandil oli jõulupühade tähistaminetabu. Jõulukuuse toomine ühikasseoli eriti suur patt. Jaama tänavaühikas ringles aastast aastasse lugu:„Mõista, mõista, mis see on: Jaamaintris voodi all, neli jalga ja kaks kätt.“Õige vastus oli: jõululaupäeval otsivadEPA kompartei sekretär Kuld ja haldusdirektorHunt tudengi voodi alt jõulukuuske.Uba oli selles, et kummalgimehel puudus üks käsi.• Inimkonna igavene probleem on olnudmõne kaaskodaniku hättasattumine üleliigsekäraka tarbimise tõttu. Ei ole sellepatuta ka tudengid olnud. Nõukogudeaegneüliõpilane võis ennast puupaljaksjuua, kuid asi läks kehvaks siis, kuikainestusmajja sattusid. Miilitsast tuliülikooli ametlik teade ja sellele järgnesEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011kas eksmatrikuleerimine või parimaljuhul rektori käskkiri sanktsioonidega.Halenaljaka loo oma seiklusest rääkisminust aasta ees loomaarstiks õppinudJaan Lind (nüüd manalamees). Pärastpitsitõstmist koos sõbrast kolhoosiesimehegaoli vaja Jõgevalt Tartusse sõita.Perroonilt olid miilitsad aga Jaani „soolaputkasse“pistnud. Ametlik teade jõudislõpuks kursusejuhendaja professorElmar Vau kätte. Professor oli siis talleomase laia joonega nelja silma all asjalahendanud järgmiselt. Esimene küsimusoli: „Miks sa miilitsate eest ära eijooksnud?“. Jass vastanud, et ta oli niitäis olnud, et parima tahtmisegi korralpoleks ära joosta suutnud. Selle pealeolevat professor käratanud: „Kuidas eisaanud? Mina tsaariajal jooksin kardavoieest purjus peaga telefoniposti otsa.Sina oled aga täielik molu. Paber onnüüd siin ja mina pean sind karistama.Lasen selle käskkirja teha ja järgminekord ära enam selliseid pabereid lasemulle saata.“• Narva maanteelt ära kolimise käigusleidsin dekanaadi põrandalt kauaaegsesekretäri Linda Paimi käega viseeritudanonüümkirja aastast 1967, mis oli adresseeritudNooruse tn 1 asunud naisteühiselamust EPA tollasele rektorile MinnaKlementile. Esitan selle alljärgnevaltkirjaviisi muutmata.Lgp. Klement.Ma ei tea kellele sellist kirja kirjutada,seepärast kirjutan Teie nimele selle. Tahanlühidalt jutustada Nooruse tän. ühiselamutütarlastest. Seda ühiselamut eisaa nimetada tema õige nimega kuna tütarlapsed– üliõpilased ei oska endist lugupidada. Pidevalt viibivad poisid ja ka abielumehedNooruse tän. tütarlaste juuresja nad on nõus sellega. On see lubatud?Kas mingit valvurit siis ei ole ja ei mingisugustkontrolli ei käi. Need tütarlapsed


HUUMORon peagi kuulsad üle Tartu. Mehed võivadtüdrukute tubadesse tormata kas või südaööl?Kuid poiste ühiselamutes sellistkorda pole. Möllatakse öö ja päev järele.Pidevalt on selline elu sääl. Näiteks möödunudpühapäeva öösel 18. dets,. Veterinaariateaduskonnadiplomandid jootsidpoisse piiritusega ja see mürgel kestis esmaspäevaõhtuni. Mõni mees ei saanudisegi loengutele. On see lubatud? Kas eituleks sellist korda ja lubadusi muuta,see on minu teada liig üliõpilastele. Sellisedmeestearmastajad on ka zootehnikudII kursus. Poisid jutustavad ise kõik välja,see häbistab ka korralikke tütarlapsi, kuisinna mõni neist on veel jäänud. Kust võtabüks diplomand piiritust? Sellest olemehuvitatud kõik meie noored ja korralikudtütarlapsed. Koletised on need tüdrukud,nad on huvitatud ükskõik millisest noormehest.Au – seda nemad ei mõista janeil seda pole. Meil oli häbi. Loodame, etkaristate selliseid ja sulgete uksed, olguöörahu. Sulgeda uksed poistele ja organiseeridaväljastpoolt kontroll. Kes kättesatub seda häbistada EPA ajalehes.Kaaskannatajad.(Järgneb)Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011 31


REKLAAMRaamat “Toiduainetööstuse tootmishügieen”Mati RoastoEMÜ VLI toiduhügieeni osakonna juhatajaMitte kunagi varem pole nii suurt huvituntud toidu kvaliteedi ning ohutuse vastukui tänapäeval, sest inimesed on teadlikumadnii toiduga seonduvatest ohtudestkui tervisliku toitumise rollist elukvaliteeditagamisel. Sellegipoolest haigestubnt Ameerika Ühendriikides igal aastal 76miljonit inimest toidust tingitud haigustesse,kellest 325 000 vajavad haiglaravija ligikaudu 5 000 sureb; haiguspuhanguteja haigestumiste rahaline kahju jääbhinnanguliselt vahemikku 10-83 miljarditUSA dollarit. Euroopa Toiduohutusametiandmetel registreeriti Euroopa Liidus nt2008. aastal 5 332 toidumürgistusegaseonduvathaiguspuhangut, kus haigestus45 622 inimest,kellest 6 230 vajas haiglaravining 32 suri.Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiinija loomakasvatuseinstituuditoiduhügieeni osakonnainitsiatiivil on Eesti toiduainetööstustevajadusiarvestades trükivalmisTootmishügieen on üks kriitilisemaid etappe tagamakstoiduohutust ja -kvaliteeti kogu toiduahela ulatuses.Vaatamata Euroopa Liidu kõrgetele standarditele,mäletame lähiminevikust ulatuslikke dioksiinisaasteidja näiteks hiljutist Shiga-toksiini produtseeriva E. colitüvede poolt põhjustatud haiguspuhangut, mis kinnitavad,et ka väikene kõrvalekalle või inimlik eksimustoidu tootmisel, töötlemisel ja turustamisel võib tuuakaasa tohutu majandusliku kahju ning raskematel juhtudelpõhjustada ka surmajuhtumeid. Toiduohutust eitaga pelgalt riigi või ettevõtete poolt kehtestatud normid,vaid sügavam arusaamine, milleks nende rakendamistnõutakse.Käesolev raamat on tänuväärseks abiliseks nii toidukäitlejatele,järelevalveametnikele kui üliõpilastele.Ago PärtelVeterinaar- ja ToiduametPeadirektorMati Roasto Marko Breivel Priit DreimannTOIDUAINETÖÖSTUSE TOOTMISHÜGIEENsaanud uus raamat „Toiduainetööstusetootmishügieen”(392 lk.), mison loogiline järg toiduhügieeniosakonna õppejõudude pooltvarem avaldatud raamatutele „Toiduhügieenja -ohutus” (2004) ning „Valdkonditoiduteaduses” (2006). Kõik eelmainitudraamatud osutavad selgelt faktile, etEesti Maaülikooli toiduhügieeni osakondon Eestis toidu- ja tootmishügieeni kompetentsikeskuseks. Eeltoodu eeldab kaTOIDUAINE-TÖÖSTUSETOOTMISHÜGIEENMati RoastoMarko BreivelPriit Dreimannaktiivset õppe- ja teadustööd. Käesolevaraamatu on kirjutanud toiduhügieeni ja -ohutuse, toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia,veemajanduse ning tööohutusevaldkondade õppejõud ning spetsialistid.Peatükkide kirjutamisel tehti koostöödEMÜ erinevate instituutide ning osakondadeõppejõudude, Veterinaar- ja Toiduametispetsialistide ning EMÜ vilistlastestkolleegidega tööstustest. Raamatus käsitletakseväga erinevaid tootmishügieenigaseotud valdkondi ning autorid on kirjutamisellähtunud nii tootmishügieeni jatoiduainete mikrobioloogia üldteooriastkui oma praktilistest töökogemustest.Lühidaltvõiks öelda, et toiduainetööstusetootmishügieenon ettevõtte strateegia,mille eeskujuliku rakendamisegatagataksekvaliteetsete ja ohututetoodete tootmine, töötlemine,turustamine jatarbimine. Tuleb meelespidada, et toiduhügieenija -ohutuse ning headetootmistavade printsiipepeab järgima kõikidestoidu tootmise ja töötlemiseetappides alatespõllult kuni toidulauani.Raamatu koostajad avaldavad tänuEesti Maaülikooli avatud ülikooli ja Halokirjastuse sõbralikule kollektiivile, kes aitasidkaasa raamatu avaldamisele. TänamePõllumajanduse Registrite ja InformatsiooniAmetit ning Maaelu Arengu EuroopaPõllumajandusfondi.32Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2011


UUS AJAJÄRKLOOMATERVIS-HOIUSIntervet/Schering-Plough AH uus nimion MSD Animal HealthMSD Animal Health on veel täiesti uus ettevõte.Kuid me oleme seda ka tulevikus. Ja veelgi kaugemas tulevikus.Sest lubame, et püüame tegeleda iga eesootava ülesandega samaagaralt ja edumeelselt kui varem. Ükskõik kas see tähendab siismõne zoonootilise haigusega võitlemist, maailmas valkude ja säästvatoidutootmise järele valitseva vajaduse rahuldamist või raviviisideja tehnoloogiate väljatöötamist, mis on vajalikud teiehoolealuste heaolu tagamiseks.LISATEAVET KODULEHELTMSD-ANIMAL-HEALTH.COMTäiendav informatsioon:Intervet Baltic States, MSD Animal Health allüksus, Vasario 16 9-6A, LT-44251 Kaunas, Leedu Vabariik.Tel: +370 37 32 16 60, fax: +370 37 20 12 93, e-mail: rytis.cepulis@merck.comOÜ Zoovetvaru, Uusaru 5, Saue 76505. Tel: 6 709 006, fax: 6 709 001, e-mail: zoovet@zoovet.ee

More magazines by this user
Similar magazines