KSH Aruanne - Paldiski Linnavalitsus

Paldiski linnas maaüksustele58001:003:0048, 58001:003:0029 jalähialadele kavandatava tuulepargidetailplaneeringukeskkonnamõju strateegilise hindamisearuanneHendrikson & KoRaekoja plats 8, TartuPärnu mnt 27, TallinnTöö nr 632/05 (963/07)KeskkonnaekspertKuido Kartau (litsents KMH0034)..............................................20.02.2006, täiendatud 19.05.2011 11 KSH aruannet on pärast 20.02.2006 heakskiitmisele esitamist täiendatud. Olulisemad korrektuurid onloetavuse huvides aruandes markeeritud sinise teksina.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3KSH ja/või DP etapp Teostamise aegKSH programmi avalik 14. juuni 2005 (protokoll lisas 2)aruteluKSH programmi15.august 2005 (lisa 3)heakskiitmineKSH aruande koostamine Mai 2005 – november 2005.Täiendatud kuni 2011.KSH aruande avalik arutelu 19. detsember 2005 (protokoll lisas)KSH aruande esitamine Veebruar 2006**järelvalveks jaTäiendatuna aprill 2011.heakskiitmiseks** dokument lisatakse käesolevale aruandele pärast KSH aruande heakskiitmist.Avalikkuse kaasamine KSH protsessiKSH avalikustamine toimus vastavalt keskkonnamõju hindamise jakeskkonnajuhtimissüsteemi seaduse vastavatele sätetele, lisaks sellele olidinfovahetuseks avatud muud võimalused (telefon, faks, e-mail).Tabelis 2 on välja toodud isikud ja asutused, keda detailplaneeringu aluselkavandatav tuulepark võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib ollapõhjendatud huvi selle detailplaneeringu vastu.Tabel 2. KSH osapooledIsik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjagavastavalt*Paldiski LinnavalitsusEesti Vabariik(Keskkonnaministeerium)MaaomanikudPiirkonna elanikudValitsusvälisedorganisatsioonid jakodanikeühendusedLaiem avalikkusKohaliku arengu edendajaja tasakaalustatud avalikehuvide kaitsja.Otsustaja (kehtestamine)detailplaneeringuküsimuses.KSH algataja.Arengu edendaja jatasakaalustatud avalikehuvide kaitsja.Riikliketaastuvenergeetikaeesmärkide täitmise eestvastutaja.On huvitatud maaväärtuslikustkasutamisest.On huvitatudmaksimaalselt kõrgekvaliteedigaelukeskkonnast.Keskkonnaalaste jamuude organisatsioonisuunitlusest tulenevateväärtuste arvestamisetagamine tuulepargirajamisel.Kirjaga ei teavitata (kunaon otsustajana protsessigakursis).HarjumaaKeskkonnateenistus/Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonNaaberkinnistute omanikudKirjaga ei teavitata(teavitatakse ajalehes jaAmetlikes Teadaannetes).e-kiri EestiKeskkonnaühendusteKojalevaldur.lahtvee@seit.eeMuud võimalikud mõjud ja Kirjaga ei teavitataTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne4Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjagavastavalt*huvid.(teavitatakse ajalehes jaAmetlikes Teadaannetes).Keskkonnaministeerium,HarjumaaKeskkonnateenistus/Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonKSH järelvalvaja huvi jafunktsioon on tagada KSHprotsessi seadusejärgsusja üldiste keskkonnaalastehuvidetasakaalustatudarvestamine.HarjumaaKeskkonnateenistus/Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonArendaja, AS KH Energia-KonsultHuvi arendadamajanduslikult efektiivselttoimivat tuuleparkiKirjaga ei teavitata (kunaon arendajana protsessigakursis).* Vastavalt KMHKJS §37 lg1. Kirjade koopiad on esitatud lisas 3.Hindamise ja mõjude prognoosimise meetodidKavandatava tuulepargi rajamisest ja ekspluatatsioonist tingitudkeskkonnamõju määratlemisel kasutati esiteks kontrollnimekirjade jakaardikihtide (EELIS-e jm andmekihid) meetodit, mis võimaldavad lähtudaeelkõige kohalikest oludest (nt kaitstavate objektide olemasolu, taimestikjm). Lisaks võeti arvesse rahvusvahelisest ja Euroopa kogemusesttuuleparkide rajamisel ja nende võimaliku mõju välja selgitamisel, nagudokument Europan Best Practice Guidelines for Wind Energie Development(europa.eu.int/comm/energy/res/sectors/doc/wind_energy/best_practice.pdf). Asustatud piirkondades peetakse olulisemateks tuuleparkidegakaasnevateks keskkonnaprobleemideks müra ja visuaalset häirimist.Rannikualadel lisandub neile võimalik mõju linnustikule jarannabiotoopidele. Sellest lähtuvalt on valitud ka hindamiskriteeriumid.Mõjude prognoosimisel kasutati lisaks eksperthinnangutele analoogiatemeetodit. Eestis on tuulegeneraatoritega kogemusi ca kümmekond aastat,kuid maailmas ja Euroopas juba paarkümmend aastat ja läbiviidud onpalju erinevaid uuringuid tuuleparkide mõjust nii loodus- kui sotsiaalmajanduslikulekeskkonnale (nagu linnustik, nahkhiired, avalikkusesuhtumine, müra, kariloomad jm).Kumulatiivse mõju hindamisel arvestati ka planeeritava tuuleparginaabruses olevat 8 tuulikuga tuuleparki.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne51. Ülevaade detailplaneeringust1.1 Detailplaneeringu eesmärkKoostatava detailplaneeringu otsene eesmärk on maakasutus- jaehitustingimuste seadmine tuulepargi rajamiseks Paldiski linna maaüksustel58001:003:0048, 58001:003:0029 ning nende lähialal.Tuulepargi rajamise eesmärgiks on tuulest elektri tootmine. Tuulepargirajamisega suurendatakse taastuvenergia osakaalu Eesti energeetikas.Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015(kinnitatud Riigikogu 15. detsembri 2004. a otsusega; RTI, 23.12.2004,88, 601) näeb ette taastuvate energiaallikate kasutamise soodustamist riigipoolt.Vastavalt direktiivile taastuvatest energiaallikatest toodetud energiakasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta ehklihtsamalt nimetatavale nn Taastuvenergeetika direktiivile(2009/28/EÜ) on Euroopa Liidus eesmärgiks aastaks 2020 taastuvatestallikatest lähtuva energiaga katta 20% energiavajadusest. Igal liikmesriigilon vastav kohustuslik protsent individuaalne - Eesti peab 2005 aasta18% tasemelt jõudma 2020 aastaks 25% tasemele. Tuuleenergiarakendamine on üheks olulisimaks võetud kohustuse täitmisevõimalustest.1.2 Planeeringu sisu ja lahendusedPlaneeritav ala asub Pakri poolsaare keskosas Paldiski linna territooriumilhaarates maaüksused katastritunnustega 58001:003:0048,58001:003:0029 ning nende lähiala.Planeeringuala pindala on 313,5 ha.Planeeringuga on kavandatud 22 elektrituuliku paigaldamine. Tuulikuid janende juurde kuuluvaid jaotlaid võib püstitada ainult detailplaneeringupõhijoonisel näidatud tootmismaal vastavalt määratud ehitusõigusele.Vastavalt viimasele on moodustatavale krundile määratud järgmisedmaakasutuse sihtotstarbed: 90% maatulundusmaa, 5% liiklusmaa ja 5%tootmismaa, krundi suuruseks on 313,5 ha, suurimaks lubatud ehitistearvuks on 50, suurimaks lubatud ehitusaluseks pinnaks on 23 000 m ,suurimaks lubatud rajatise (tuulegeneraatori) kõrguseks on 145 m jasuurimaks lubatud hoone (elektri jaotla) kõrguseks on 4 m.Detailplaneeringu koostamise perioodil käsitleti kavandatavate tuulikutena(nn referentstuulikutena) Nordex N90 võimsusega 2,3 MW järgmistetehniliste näitajatega:koonilis-silindrilise torutorni kõrgus 80 kuni 100 m või sõrestiktornkõrgusega 105 m,kolmelabalise rootori läbimõõt 90 m, laba pikkus 43,8 m,pöörlemiskiirus 9,6 kuni 16,9 rpm,Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne6rootori käivitumiseks vajalik tuule kiirus on 3 m/s ja rootor seiskub,kui tuule kiirus ületab 25 m/s,nominaalne tuule kiirus 13 m/s,eluiga 20 aastat.Sõltuvalt arendaja valikutest ja tootjate pakkumistest võib tuuliku tüüp veelmuutuda, kuid võimsus ja gabariidid tõenäoliselt oluliselt ei muutu. 2011aastal on arendaja poolt vaatluse all mitmed tuulikute margid, sh Enercon jaGE. Aruannet koostades on eeldatud, et kasutatav tuulik on kuni 100 mtorutorniga. Aruandes toodud hinnangud ja järeldused kehtivad, kui tuulikukõrgust ja rootori diameetrit ei suurendata rohkem 20 m ja/või võimsustrohkem kui 1 MW.1.3 Seos muude asjakohaste strateegilisteplaneerimisdokumentidegaOlulisemateks asjakohasteks strateegilisteks planeerimisdokumentideks on:o Paldiski linna üldplaneering.o Energeetika-alased dokumendid.Paldiski linna üldplaneeringuga on käesoleva detailplaneeringu alakavandatud tuulegeneraatorite püstitamise maaks.Seega vastab detailplaneeringuga kavandatav tegevus Paldiski linnaüldplaneerinule.Energeetika-alased dokumendid ja globaalsed suundumusedTuuleenergeetika on üks energeetika liike mitmete teiste seas.Tuuleenergeetika arendamise peamiseks eesmärgiks on vähendadainimtegevuse mõju globaalsele kliimale. Lisaks nn kliimasõbralikkusele ontuuleenergeetikal ka teisi, eeskätt majanduslikke (nii makromajanduse kuimikromajanduse tasandil), eesmärke.Käesoleva KSH raames ei seata kahtluse alla ülemaailmsetekliimauuringute tulemusi ja nende alusel tehtud rahvusvahelisel jasiseriiklikul tasandil seadusandlike ning täideviivate institutsioonide poolttehtud järeldusi ja otsuseid.Käesolev KSH lähtub arusaamast, et planeet Maa kliima on inimkonnaleebasoovitavalt kiiresti muutumas, et vähemalt osaliselt on selles „süüdi“ka inimtegevus ning maailma elanikkond peab midagi ette võtma, etinimkonna poolt põhjustatud kliimamuutused oleksid võimalikult väikesed.Samuti on oluline märkida, et Eesti Vabariik on võtnud siduvaidrahvusvahelisi kohustusi taastuvenergeetika osas ning nende kohustustetäitmise vajadust ei seata käeoleva planeeringuga kahtluse alla.Alljärgnevalt anname ülevaate teemaga seonduvatest olulisematestrahvusvahelistest ja Eesti strateegilistest arengudokumentidest.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne7Kyoto protokollEesti kohustub Kyoto protokolli ratifitseerimisega 17. novembril 1998vähendama 1990. aastaga võrreldes oma territooriumilt aastatel 2008-2012 õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrra.Uut siduvat kokkulepet 2009. aasta Kopenhaageni kliimakonverentsil eisõlmitud.Kopenhaageni kliimakonverents 2009 ja Cancuni kliimakonverents 2010ÜRO kliimakonverentsil Kopenhaagenis 2009.a. osalenud riigid jõudsidkokkuleppele, et kliima muutusest põhjustatud kõige tõsisemate mõjudeära hoidmiseks tuleb hoida maakera keskmise temperatuuri inimtekkelinetõus alla kahe kraadi Celsiuse juures.Siduvat kokkulepet 2009. aasta Kopenhaageni kliimakonverentsil eisõlmitud.Deklareeriti, et konkreetsed tegevused lepitakse kokku edasiste kõnelustekäigus.2010 aastal toimunud kliimakonverentsil Cancunis jätkati arutelusid ningametlike tõlgenduste kohaselt saavutasid 194 riigi esindajad hoolimatakartustest, et ei jõua tulemusteni, mõnedes võtmeküsimustes viimaselminutil kokkuleppe. Kuigi Cancunis ei sõlmitud ülemaailmsetkliimakokkulepet, mis oleks õiguslikult siduv, jõuti selle saavutamisenisamm lähemale.Taastuvenergeetika (2009) ja taastuvenergia (2001) direktiivVastavalt direktiivile taastuvatest energiaallikatest toodetud energiakasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta ehklihtsamalt nimetatavale nn Taastuvenergeetika direktiivile (2009/28/EÜ)on Euroopa Liidus eesmärgiks aastaks 2020 taastuvatest allikatest lähtuvaenergiaga katta 20% energiavajadusest. Igal liikmesriigil on vastavkohustuslik protsent individuaalne - Eesti peab 2005 aasta 18% tasemeltjõudma 2020 aastaks 25% tasemele. Tuuleenergia rakendamine on üheksolulisimaks võetud kohustuse täitmise võimalustest.Liikmesriigid pidid esitama esmakordselt hiljemalt 30. juuniks 2010 (jaseejärel perioodiliselt) riikliku taastuvenergia tegevuskava, milleskäsitletakse detailsemalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikkesamme.Varasema direktiivi „Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiakasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul“ (2001/77/EÜ) (nnTaastuvenergia direktiiv) kohaselt liikmesriigid koostavad regulaarseltaruande ja määravad kindlaks taastuvatest energiaallikatest toodetudelektrienergia kasutamise siseriiklikud soovituslikud eesmärgid järgmisekskümneks aastaks arvestades igale riigile seatud kontrollväärtusi.Liikmesriigid tegutsevad selle nimel, et vähendada seadustest tulenevaidja muid tõkkeid, mis takistavad elektrienergia tootmist taastuvatestenergiaallikatest. Direktiivi 2001/77/EÜ artikkel 2, artikli 3 lõige 2 jaartiklid 4–8 jäeti välja alates 1. aprillist 2010. Direktiiv 2001/77/EÜtunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne8Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises pealkirjaga "Taastuvenergiategevuskava. Taastuvenergia 21. sajandil: jätkusuutlikuma tulevikurajamine" öeldakse, et Komisjon on seisukohal, et õiguslikult siduveesmärk kogu ELi jaoks, mis kujutab endast seda, et aastaks 2020moodustavad taastuvad energiaallikad sisemaisest kogutarbimisest 20%,on teostatav ja soovitav.Tegevuskava märgib, et taastuvenergiast elektri tootmine võiks kasvadapraeguselt (st ca 2005) 15% tasemelt ligikaudu 34% tasemele üldisestelektritarbimisest aastal 2020. Tuuleenergia osakaal võiks olla 12% ELielektrist aastaks 2020. Üks kolmandik sellest tuleb enam kui tõenäoliseltavamererajatistest.Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015Oluliseks riiklikul tasandil fikseeritud üldiseks energeetikaalaseksdokumendiks saab pidada Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalistriiklikku arengukava aastani 2015. Riigikogu kinnitas selle 15. detsembril2004.Vastavalt dokumendis fikseeritule on strateegilisteks eesmärkideks:o tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadegakütuse- ja energiavarustatus;o kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseksvajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu ning seaduselevastav vedelkütuse varu;o saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1%brutotarbimisest;o saavutada aastaks 2020 elektri- ja soojuse koostootmisjaamadestoodetud elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest;o tagada elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30 aastastesperioodides;o tagada avatud turu tingimustes põlevkivienergia tootmise siseturukonkurentsivõime säilimine ning efektiivsuse tõus rakendadeskahjulikke keskkonnamõjusid vähendavaid kaasaegseidtehnoloogiaid;o kindlustada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine;o tõhustada energiakasutust soojus-, elektri- ja kütusemajanduses;o hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht aasta 2003tasemel;o töötada välja meetmed võimaldamaks taastuvate vedelkütuste,eeskätt biodiisli, kasutamist transpordisektoris;o tagada pidev kaasaegse oskusteabe ning spetsialistide olemasolukütuse- ja energiamajanduse kõigis valdkondades, et soodustadasiseriiklikku tehnoloogiaarendust ning võimaldada kaasaegseenergiatehnoloogia siiret;o luua eeldused ühenduste rajamiseks Põhjamaade ning Kesk-Euroopa energiasüsteemidega.Eesti elektrimajanduse arengukava 2005-20152006. aasta 3. jaanuaril kinnitatud Elektrimajanduse arengukava onkoostatud lähtudes Elektrituruseadusest. Arengukava määratlebelektrimajanduse hetkeolukorra, toob esile Eesti ja Euroopa Liiduliitumislepingus kajastatu, prognoosib elektritarbe arenguid, fikseeribTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne9elektrimajanduse arendamise strateegilise eesmärgi, arvestamist vajavadpiirangud, arenduspõhimõtted ja investeeringute suurusjärgud.Arengukavas märgitakse, et tuulest elektri tootmise arendamist piiravadEestis elektrivõrgu ulatus ja elektrisüsteemi struktuur - tuulest toodetudelektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töösreservelektrijaamasid, mis suurendab elektri hinda. Elektrisüsteemitalitluse kvaliteeti oluliselt halvamata võib elektrisüsteemi installeerida 90-100 MW tuulegeneraatoreid. Tuulest toodetava elektri mahtudesuurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid elektrisüsteemipaindlikkusse nii elektrivõrgu kui tootmisvõimsuste osas ning rajadagaasiturbiine.Dokumendi arengusuundade osas märgitakse muuhulgas, etelektritootmise arendamiseks 2015. aastaks tuleb rajada hinnanguliselt160 MW tuulel põhinevaid elektrilisi võimsusi.Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 201826.02.2009.a. on Valitsuse poolt heaks kiidetud „Eesti elektrimajandusearengukava aastani 2018“, kus on sätestatud, et: “Taastuvelektri osakaalbrutotarbimises on kasvava trendiga ja saavutab aastaks 2010 vähemalt5,1%; aastaks 2015 vähemalt 15%“. Arengukavas on kirja pandud, etaastaks 2013 tuleb Eestis olevate maismaatuulikute võimsust suurendada400 MW. Järgnev tuulikuparkide arendamine on arengukava kohaseltotstarbekas merel. Aastaks 2018 tuleb maismaa- ja meretuulikutekoguvõimsust suurendada 900 MW-ni. Tuulikute võimsuse ulatuses tulebrajada tasakaalustavad elektrijaamad.Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 kinnitati Riigikogus 15.juunil 2009.a. (RTI, 22.06.2009, 33, 215).Arengukava kohaselt on strateegilisteks eesmärkideks ja nendeeesmärkide elluviimiseks planeeritud meetmed:ooEesti elanikkonnale on tagatud pidev energiavarustusEnergiavarustuse mitmekesistamine uute ühenduste ehitamisega jaenergiabilansis energiaallikate ühtlasema jaotusegaenergiabilansis energiaallikate ühtlasema jaotusegaEesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikumEnergiatehnoloogiate arendamineTaastuvenergia tegevuskava koostamine ja elluviimineEuroopa Liidu uute säästva energeetika alaste regulatsiooniderakendamineEesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020Taastuvenergia tegevuskava on vajalik tagamaks taastuvenergeetikadirektiiviga seatud eesmärkide täitmine. "Eesti taastuvenergiategevuskava aastani 2020" ja selle rakendusplaan kiideti heaks VabariigiValitsuse 26. novembri 2010 korraldusega nr 452 ning see on kättesaadavMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel aadressilhttp://www.mkm.ee/public/nreap_EE_final_101126.pdf.Tegevuskava kohaselt prognoositakse elektri tarbimise kasvu (28-30%).Eesti prognoositavas energia lõpptarbimises 2010-2020 aasta perioodilTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne10tuuakse nn võrdlusstsenaariumi korral (sulgudes Täiendavaenergiatõhususe stsenaariumi korral) välja järgmist:- energia lõpptarbimine kasvab 13,4% (8,4%) võrreldes 2005-2008 aasta keskmise energia lõpptarbimisega;- elektri tarbimine tõuseb 30% (28%) võrreldes 2005-2008keskmisega (ilma energiasektorita);- soojuse tarbimine kahaneb 8% (15%) võrreldes 2005-2008keskmisega (ilma energiasektorita);- kütuste tarbimine tõuseb 18% (12,4%) võrreldes 2005-2008keskmisega, mootorikütuste tarbimine kasvab 18% (16%) (ilmaenergiasektorita);- tööstussektoris ja põllumajanduses kasvab energiatarbimine27% (vastavalt 24% ja 17%), transpordis 15% (13%), äri jaavaliku teeninduse sektoris 6% (2,5%) ningkodumajapidamistes 6% (kahaneb 1,75%) võrreldes 2005-2008keskmisega;- energiasektoris kahaneb energia tarbimine 3%.Tuuleenergeetika käsitlustes hinnatakse 2020 aastaks installeeritudvõimsuseks 650 MW (sellest 400 MW maismaal ja 250 MW merel) jatoodetavaks elektrienergia mahuks 1537 GWh. Juhitakse tähelepanu kaEnergiamajanduse riiklikule arengukavale aastani 2020, milles onmääratletud installeeritud võimsus 900 MW.…………………………………………………………………………………………………………………Eespool kajastatud vanemate ja uuemate strateegiliste energia-alastedokumentide põhjal võib väita, et tuuleenergeetika arendamine Eestis onriiklikult soovitatav ja põhimõtteliselt toetatav tegevus. Arendatavtuulikupark Paldiski linnas aitab kaasa strateegilistes dokumentides seatudeesmärkide täitmisele.Vaadeldud dokumentidest vanemad, Üleriigiline planeering Eesti 2010 ja2004. aastal kinnitatud Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riiklikuarengukava aastani 2015, on tuuleenergeetika osas kõige väiksematperspektiivi kandvad, näiteks on välja toodud tehniline piir 400-500 MW,meretuulikuparkide mittemainimine ning elektrisüsteemi tugev side Läti jaVenemaa suunal (mainimata ühendusi Soomega ja teiste põhjamaadega).Ka 2006. aastal kinnitatud Elektrimajanduse arengukava 2005 – 2015näeb 2015. aasta tuulikuparkide koguvõimsuseks vaid 160 MW.Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 nimetab eeldatavakstaastuvelektri osakaaluks brutotarbimises juba vähemalt 5,1% aastaks2010 ja vähemalt 15% aastaks 2015. Aastaks 2013 tuleb Eestis olevatemaismaatuulikute võimsust suurendada 400 MW ning aastaks 2018 tulebmaismaa- ja meretuulikute koguvõimsust suurendada 900 MW-ni.2010. aasta alguseks oli Eestis töötavate tuulikute koguvõimusus kokkuca 137 MW.Seega on tuuleenergeetika mahtude kavandamine ja tähtsusstrateegilistes arengudokumentides viimasel kümnel aastal väga oluliseltkasvanud.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne112. Mõjutatava keskkonna kirjeldus2.1. Looduskeskkond2.1.1. AsukohtKavandatav tuulepark asub Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnaadministratiivpiirides linna hoonestatud alast idas. Detailplaneeringu alaon esitatud alljärgneval skeemil 1 (väljavõte DP lahendusest seisuga sügis2005) ning KMH lisas 6 (DP lahendus seisuga 16.08.2007).Skeem 1. Detailplaneeringu ala ja tuulikute esialgsed asukohad 2005aasta sügisese seisuga. Ajakohastatud detailplaneeringulahendus onesitatud lisas 6.2.1.2. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimusedPakri poolsaarel on pinnakatteks peamiselt kvaternaarsetted, mille paksuson väike – tavaliselt kuni 1 m, väga harva üle 2 m. Kohati (ka planeeritavatuulepargi alal) paljandub paas maapinnal. Setete puhul on valdavakslõimiseks jämeda kruusa ja peente ning keskmiste veeriste fraktsioonid.Kivimiliselt valdavad karbonaatveerised. Endise nõukogude armeeasukohtades ja nende ümbruses on rohkelt tehnogeenseid setteid. (Kink,1996)Vett saadakse Pakri poolsaarel kolmest kihist:Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne121) 7-25 m sügavusel asuvast paekihist,2) 50 m sügavusel olevast Ordoviitsiumi-kambriumi liivakivikihist ning3) 90-200 m sügavuselt Kambriumi-vendi põhjaveekihist, mida eraldablasuvast põhjaveekihist kuni 40 m paksune sinisavikiht.Paldiski linn saab oma vee 200 m sügavuste puurkaevudega just viimasestkihist, väiketarbijad kasutavad ka kuni 50 m sügavuselt teise põhjaveekihivett. (Kink, 1996)Planeeringuala idaosas on üks tamponeeritud puurkaev.Maapinnalähedane põhjavesi on Eesti Põhjavee kaitstuse kaardi alusel Pakripoolsaarel üldisemalt kaitsmata ning väga kõrge reostusohtlikkusega (vtskeem 2), seda peamiselt õhukese pinnasekihi tõttu. Reostusohtlikkustsuurendavad ka kaeved ja muud rohked inimtekkelised mõjutused, midaPakri poolsaarel on palju. Konkreetselt planeeritava tuulpargi alal on kohatipinnakate paksem või alad soostunud ning põhjavesi antud aladel seeganõrgalt kaitstud. Teist põhjaveekihti eraldab eelmisest 3-4 m paksunesuhteline veepide, kuid vaatamata sellele on ka see põhjaveekiht vaidnõrgalt kaitstud. Kolmas põhjaveekiht, kust saab oma vett suurem osaPaldiski elanikest on aga kaitstud seda eraldava sinisavikihi tõttu, misisoleerib antud veekihi inimtegevuse mõjust. (Kink, 1996)Skeem 2. Väljavõte Harju alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaardist.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne132.1.3. Maastik ja taimkateDetailplaneeringu alast valdav osa (katastriüksus 58001:003:0048) onsihtotstarbelt maatulundusmaa. Kogu katastriüksus 58001:003:0029 onsihtotstarbelt tootmismaa. Kõlvikuliselt on ülekaalus metsamaa (137.44 ha)ja looduslik rohumaa (116.7 ha). Mets koosneb põhjaosas peamiseltlehtpuudest (lepp, kask, kohati pärn, haab, saar), millele lõunaosas lisandubmänd, alusmetsas on palju kadakat. Mets on ilmselt tekkinud loopealsetekinnikasvamisest, see on madalaboniteediline, puude kõrgus 6 kuni 18 m.Skeem 3. Planeeringuala maakattetüübid (CORINE maakattetüüpideandmebaas).Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne14Skeem 4. Tuulepargi lähiümbruse metsad (Allikas Metsakaitse- jaMetsauuenduskeskuse Metsaregister).Kogu planeeritava tuulepargi ala maastik on inimtegevuse poolt mõjutatud,enamasti militaarsetest tegevustest. Ala idapiiri läheduses on endisenõukogude sõjaväest pärinevad betoonist rajatised. Palju on erinevaidjäärakuid, auke ja kaevikuid. Alal toimub mõningane põllumajandus(karjatamine ja heinamaa) ning naabruses asuvad kohalike elanikeaiamaad.Planeeritava tuulepargi kirdeosas on EELIS-e andmetel IIIkaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide kasvukohad. Rangelt kaitstavaid(I ja II kaitsekategooria, loodusdirektiivi I lisasse kantud) taimekooslusi ega–liike alal teadaolevalt ei ole. Planeeringuala kirdeosas (kaitstavatetaimeliikide kasvukohtade läheduses) asub pärandkooslus – parasniiskelooniidu tüüpi poollooduslik kooslus, mille geobotaaniline väärtus(hooldatuse seisundit näitav väärtus) on keskmine.Pakri poolsaare suurim väärtus on pankrannik, mis piirab poolsaart 11–12km pikkuselt (Uugalt Merikülani) ja mille kõrgus küünib poolsaare tipus 24.8meetrini. Pakri pankrannik on ühena kaheksast Balti klindi lõigust Eestis,esitatud UNESCO maailmapärandi nimekirja kandidaadiks. Planeeringualaümbruses asub Pakri maastikukaitseala, mis on loodud kohaliku maastiku –pankranniku, rändrahnude rannavallide, ja niitude – ning kaitsealustetaime- ja loomaliikide kaitseks.Märkimisväärsetest maastiku üksikobjektidest jääb detailplaneeringu alaleLeetse küla litoriina rannaastangu rändrahnud. Rannaastang on absoluutsekõrgusega kuni 31 m ja suhtelise kõrgusega ca 5 m. Konkreetseltrannaastangu piire ei ole andmebaasides fikseeritud, kuid see paikneb ca200 meetri kaugusel olemasolevast raudteetammist sellega paralleelselt.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne152.1.4. LoomastikIlma nahkhiirteta tuvastati 1994. a. Pakri poolsaarel 27 imetajaliiki, nendeseas 5 liiki putuktoidulisi (harilik siil, mets- karihiir, väike-karihiir, vesimuttning mutt), 11 liiki närilisi (orav, leethiir, põld-uruhiir, niidu-uruhiir, mügri,rändrott, koduhiir, kaelushiir, juttselghiir, pisihiir, kasetriibik), 3 liiki sõralisi(põder, metskits, metssiga), 7 liiki kiskjaid (rebane, kährikkoer, nirk, kärp,metsnugis, tuhkur, mink) ning halljänes. Käsitiivalistest tuvastati kindlaltsuurkõrv ning veelendlane (nt Kink, 1996). Tõenäoliselt esineb enamik neistka planeeritava tuulepargi alal. EELIS-e andmetel on tuulepargist ca 1700 mkagus II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiirte (suurkõrv, Plecotusauritos) elupaik (vt joonis 2).Haudelinnustiku kohta konkreetselt vaadeldaval alal andmed puuduvad.Elupaikade järgi otsustades võib seal pesitseda nii metsade, pool-avatud kuika avatud elupaikade liike, samuti inimkaaslejaid. Tõnäoliselt on needvaldavalt tavalised ja laialt levinud liigid (tihased, vindid, põõsalinnud,vareslased jmt).Pakri poolsaart ümbritseb Euroopa Liidu tähtsusega Pakri linnuala (TLA), kusrändeperioodil peatub viis linnualade moodustamise kriteeriumitelevastanud linnuliiki – väikeluik (300 isendit), laululuik (700), merivart(7000), aul (59100) ja sõtkas (10410). Lisaks peatub alal 20 000 muudveelindu. Pakri TLA piir ühtib üldjoontes Pakri hoiuala piiriga (vt 2.1.6).Käesoleva töö teostajatele teadaolevalt toimub olemasoleva 8 tuulikuga Pakituulepargis linnustiku ja nahkhiirte seire, mille tulemused (esmaseid onoodata 2005 aasta sügisel) on paraku avalikud vaid tuulepargi operaatorisoovil.2.1.5. TuuleoludAasta keskmine tuule kiirus on Pakri poolsaarel 10 m kõrgusel maapinnast5,4 m/s. Kõige tuulevaiksemad on harilikult suved, mil keskmine kiirus onca 4 m/s. Sügisel tuule kiirus kasvab ning kõige tuulisem on aeg oktoobristjaanuarini. Aasta raames on tormise tuulega päevi, kui tuule kiirus onsuurem kui 15 m/s keskmiselt 36 päeva. Tuulesuundadest on valdavadlõuna- ja edelatuuled, mida esineb 32%. Suhteliselt vähe esineb põhjatuuli(8%). Lõuna- ja kagusuunalised tuuled puhuvad peamiselt jaanuarisdetsembris(20-22%). Mais, juunis ja juulis esineb neid harvem (6-9%),sagedamini esinevad neil kuudel kirde-, lääne- ja loodetuuled (19-23%).(Kull, 2004). Vt ka skeem 5.Kavandatava tuulepargi alal on teaostatud/teostamisel tuuleandmetemõõtmine, kuid käeolevas töös neid konfidentsiaalse iseloomu tõttu eiavaldata.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne16PakriKunda6.0Ristna3.03.0KuusikuPärnuVilsandiTartuValgaAin Kull. Estonian Wind Atlas, 1998.2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 5.0 6.0 7.0 8.0 9.0 m/sSkeem 5. Väljavõte Eesti tuuleatlasest (Kull, 1996)2.1.6. Kaitstavad loodusobjektidKaitstavatest loodusobjektidest looduskaitseseaduse mõistes on vaadeldavalalal EELIS-e andmetel vaid kaks III kaitsekategooriasse kuuluvat taimeliiki(laialehine neiuvaip, madal unilook). Detailplaneeringu ala vahetusselähedusse jääb Pakri maastikukaitseala. Pakri hoiuala piir on piki rannajoontca 600 m kaugusel. Vt ka skeem 6.Pakri maastikukaitseala on võetud kaitse alla haruldaste ja teaduslikuväärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid,rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisasnimetatud elupaigatüüpide – jõgede lehtersuudmete (1130), laiademadalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestugakivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630),hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede(3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210),alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*),liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ningsoostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikideja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisasnimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaikakaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),merivart (Aythya marila), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephalaclangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik(Cygnus columbianus bewickii), laululuik ( Cygnus cygnus), kühmnokk-luik(Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne17jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt(Podiceps cristatus), hahk ( Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringatotanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp.arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Hoiuala valitseja on Harjumaakeskkonnateenistus. (Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144.Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas (RTI, 07.07.2005, 38, 300).Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne18Skeem 6. Kaitstavad ja tähelepanuväärsed loodusobjektid kavandatava tuulepargi piirkonnas. Uuendatud 2011.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne192.2. Tehiskeskkond2.2.1. InfrastruktuurHoonestus ja tehnovõrgud alal puuduvad. Ala läbivad ainult raskesti läbitavadpinnaseteed ja vana raudteetamm.Alal asub ka olemasoleva 8 tuulikuga Pakri tuulepargi (I etapp) elektri ülekandeõhuliin.2.2.2. Maakasutus ja hoonestusValdav osa detailplaneeringualast on sihtotstarbelt maatulundusmaa ning alaltegeletakse mõningal määral põllumajandusega (karjatamine ja heinamaa).Aktiivses kasutuses on vaid Paldiski elanike suvilate ja aiamaade („datšade“)alune maa ja rahuvalvekorpuse lasketiir. Kehtestatud Paldiski linnaüldplaneeringuga on maa-ala reserveeritud tuulegeneraatorite (tehnoehitise)maana.Lähimad olemasolevad eluhoonetega kinnistud on kavandatud tuulikutest ca 440meetrit (aiamaa majad Värvuke), AÜ Repka kinnistu asub 500 meetri kaugusel.2.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond2001. aasta seisuga oli Paldiski elanike registrisse kantud 4039 elanikku. Linnaelanikest 1460 on eestlased, 2256 venelased. Kokku elavad linnas 31 erirahvuse esindajad, neist 1300 on Eesti kodanikud. Paldiski elanikest 25% onpensioniealised, 25% lapsed ja noorukid ning ülejäänus tööealised.(www.paldiski.ee)Paldiski olulisemad ettevõtted on kaks sadamat ning nendega seotudmajandusettevõtted. Suuremad tööandjad on puidutööstus ja õmblusvabrik,"Eesti Metallieksport", Eesti Rahuvalvejõudude Õppekeskus. (www.paldiski.ee).

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne203. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud3.1. Mõju maastikule (sh visuaalne) ja taimestikuleSuurima otsese mõju allikaks taimestikule ja maastikule on ehitustegevus ningsellega seotud metsa raadamine. Sellega hävib otseselt tuuleturbiinidevundamentide, kraanaplatside ja teede alune taimestik ning osaliseltmuudetakse kõlvikute struktuuri. Kuna ala on varem (kohati tugevalt)inimmõjutatud ja maastikuüksused on suhteliselt killustatud, ei ole sellegatekitatav kahju märkimisväärne. Ehitiste alune kogupindala on tagasihoidlik -kokku alla 5 % tuulepargi kogupindalast. Teadaolevaid kaitstavate taimeliikidekasvukohti ehitiste alla ei jää.Teede rajamisel tuleb arvestada ala veereziimiga ja vältida selle muutmist stuute liigniiskete või –kuivade alade teket. Vajadusel (selgub projekteerimisekäigus) tuleb teed varustada truupidega, mille täpsed asukohad töötatakse seljuhul välja teede projektis. Detailplaneeringu koostajate täpsustatud andmetel(mõõdistusandmete analüüs, kraavide ülevaatus jms) truupide rajamise vajadustei ole.Ekspluatatsiooniperioodil mõju taimestikule puudub.Alal kasvavat metsa, nagu muud taimestikku, mõjutatakse ehitusperioodil –metsa-alale jääva kuni 8 tuuliku ja nende juurdepääsuteede alune pind tulebraadata, kokku kuni ca 5 ha ulatuses. Raadamistega tekitatavad häilud onväikesed ja arvestades alal kasvava metsa erivanuselist ja –kõrguseliststruktuuri, ei rikuta sellega oluliselt metsa üldilmet ega tasakaalu. Väljaspooleehitusalasid jääva metsaalal säilib maatulundusmaa sihtotstarve. Korilus ehkpuude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede,pähklite, vaigu ja kasemahla varumine jmt on paljudele paldiskilastele tähtis.Metsa edaspidisel majandamisel tuleb seega lähtuda kaitseomaduste jarekreatiivsete väärtuste tõstmisest ning kui raieid teha, siis eelistada turberaieid.Kaitsemetsa majandamisel ei tohi lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2ha ning turberaielangi pindala ületada 10 ha.Maastikku mõjutatakse eelkõige visuaalselt – see on nähtavaim ja sagelidiskussioone tekitav probleem tuuleparkide puhul. Ühtlasi on tegemist ka kõigesubjektiivsema aspektiga tuuleparkide mõju hindamisel, sest „ilu on vaatajasilmades“.Objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta seda, kas tuuleparki kavandataksepuhtale loodusmaastikule või kultuur-/tehismaastikule. Pakri poolsaar onmaismaalt vaadatuna tugevasti militaarse ilmega, samas merelt vaadates annabtooni kaunis pankrannik. Poolsaare absoluutne kõrgus on ca 30 m ja niiolemasolev kui kavandatav tuulepark on visuaalselt eksponeeritud.Pakri maastikukaitsealal kaitstavatele geoloogilistele objektidele ningeluslooduse kooslustele tuulepargi ehitus otsest mõju ei avalda. Küll võivadtuulikud teatud vaatesuundadest häirida vaateid pankadele, andes neile nöebasobiva fooni. Samas võib pank Paldiski lahelt sõltuvalt vaatekohast toimidaka (osalise) visuaalse barjäärina. Hästi vaadeldav on tuulepark Lahepere laheltja Laulasmaalt.Visuaalse mõju vähendamiseks soovitatakse avatud aladel tuulikud paigutadasellises geomeetrilises vormis, mis oleks inimesele hästi tajutav, näiteks sirgeteridadena ja kindlate vahedega või siis jälgides olemasolevaid maastiku kontuure.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne21See vähendab nn tehnogeenset „segadust“. Kavandatav tuulepark onplaneeritud neid põhimõtteid arvestades nn malelauana.Otseselt tuulepargi arendamisega mitteseotud, kuid maastikuilme seisukohaltoluline on maakasutus ja -hooldus. Maastikuliste väärtuste tõstmiseks jahoidmiseks tuleb tuulepargi ala heakorrastada, likvideerida militaarjäätmed ningeksponeerida olemasolevaid vaatamisväärsusi – Leetse küla litoriinarannaastangut. Vältida tuleb rannaastangu looduslikkuse ulatuslikkukahjustamist (pinnase kokkulükkamist ja/või teisaldamist jmt) v.a. otseseehitustegevuse alad. Kaaluda võiks tuulikute 20-21 ja 17-18 vahelistest, üleastangu kulgevate teede, väljaehitamisest loobumist, kui leitakse tuulikutelejuurdepääsuks muu võimalus.Paldiski elanikel peab ka edaspidi olema võimalus ala kasutada koriluseks.Rohumaid (niite) ja loopealseid on soovitav niita kord suve jooksul, soovitavaltjuuli lõpus – augusti algul.Visuaalselt häiriv võib olla ka tuuleturbiinide rootorite pöörlemisest tingitudvarjude liikumine ehk varjutamine päikeselistel päevadel. Varjutamine sõltubeelkõige ilmastikuoludest – pilvisusest, tuule suunast (tuuleturbiini asendist)ning päikese seisust. Reaalselt on aega, mil vari tekib ja võib olla häiriv, vägavähe. Varjud on pikimad hommiku- ja õhtutundidel, mil päikesekiired langevadmadala nurga all ning lühimad keskpäeval. Pikimad on varjud ida- jaläänesuunas, kuid mida pikemad on varjud, seda lühemat aega varjutaminekestab.Üldistatult on varjude liikumine ühe 145 m kõrguse tuuliku puhul järgmine:1. põhja suunas on varjud lühimad 21. juunil kl 12 – ca 103 m ja pikimad21. detsembri keskpäeval – ca 1175 m;2. ida suunas on varjutuse maksimum kl 17, lääne suunas hommikul kl 7,augustist septembrini ja märtsist aprillini võib varjude pikkus ulatudateoreetiliselt ca 2875 m-ni, lühimad on varjud juunis – ca 290 m;3. kõige pikemad varjud on suvekuudel hommikupoolikul 8-10 (varjutuslääne-loode sektoris) ja õhtupoolikul 8-9 (varjutus ida-kirde sektoris)vahel, talvel on maksimaalse ulatusega varjutus loode-põhja-kirdesektoris.Suvekuudel on päike kõrgemal ja keskpäeval varjud lühemad, kuid hommikuti jaõhtuti põhjustab loojuv, kuid intensiivne päikesepaiste teravaid selgeid varjetuulikust lääne-loode ja kirde-ida sektoris.Tuulepargist edelas ja läänes asuvale Paldiski linna hoonestusalale võivad varjudulatuda seega vaid varastel hommikutundidel ja suvisel ajal. Teistes ilmakaartesobjekte, kus varjude liikumine inimesi tõsiselt häirida võiks, ei ole. Varjutusemõju sõltub samuti olemasolevatest visuaalsetest barjääridest (mets puud,hooned), mis varje “murravad”.Leevendava meetmena on tuulikutel võimalik kasutada vastavat digitaalsetkontrollsüsteemi, mis varjutuse tekkimisel objektil, kus see on ebasoovitav,seadme seiskab. Sellekohaste meetmete rakendamiseks Paldiskis vajaduspuudub.Paldiski linna hoonestusalale teoreetiliselt ulatuvad varjud ei tekita reaalsethäiringut, kuna tegelikkuses takistab maksimaalset varjude ulatust olemasolevadvisuaalsed barjäärid (kõrghaljastus, hooned jms).

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne22Visuaalse häirimise allikana räägitakse ka nn diskoeffektist ehk päikeselistelpäevadel valguse tagasipeegeldumisest tiivikutelt. Kaasaegsete tuulikute puhulei ole see enam aktuaalne probleem, kuna tuulikute ladbade värvimisekskasutatakse spetsiaalseid matte mittepeegelduvaid värve.Pakri poolsaare pankrannik on osa Balti klindist, mis on esitatud UNESCOmaailmapärandi nimekirja kandmiseks. Kokku esitati kaheksa looduskaitsealaEesti pankrannikult – alates Osmussaarest läänes kuni Udriani idas. Esitamiselon eelkõige peetud silmas pankranniku väärtust loodusmälestisena jageoloogilise objektina.Pankranniku geoloogilist ja teaduslikku väärtust tuulepargi rajamine ei vähendaega mõjuta. Samuti ei mõjuta see panga lähivaatlust, kuna pank ise toimibvisuaalse tõkkena.Senist üldist visuaalset olukorda Pakri poolsaarel tuulepark muudab, kuidarvestades ka juba väljakujunenud olukorda, kus eksponeeritud alal on töötavtuulepark 8 tuulikuga, ei muutu maastikupilt oluliselt teistsuguseks. Peaminemuutus, mida tuulikute rajamine põhjustab – maastikupildile vertikaalsemõõtme lisamine, on juba tehtud. Kaugemalt ja teatud suundadest (nt edelast,põhjast, kagust) vaadates ei ole märgatavat vahet, kas tegemist on 8 või 31tuulikuga. Leevendav meetmena soovitame tuuleparkide operaatoritel tuulikutetöö sünkroniseerida. Ühes rütmis töötavad tuulikud häirivad vähem.UNESCO maailmapärandi nimekirja saamisel ei ole tuulepark välistavaksteguriks. Pakri poolsaare pankrannik moodustab vaid osa Balti klindist ja objektitervikuna visuaale häiring Pakril ei mõjuta.3.2. Mõju loomastikuleKavandatav tegevus, peamiselt tuulepargi ekspluatatsioon, võib teatavat mõjuavaldada peamiselt linnustikule. Suuremat osa imetajaid tuulepargi töötõenäoliselt ei häiri. Teadaolevalt „kohalikke“ metsloomi, nagu kariloomigi,töötavad tuulikud ei peleta. Näiteks kitsed, jänesed, rebased tõenäoliseltharjuvad tuulikutega ja käivad endiselt rohumaadel toitumas.NahkhiiredNahkhiirte esinemise kohta konkreetselt kavandatava tuulepargi alal andmedpuuduvad, kuid tuulepargist kirdes elutsevate veelendlase ja suurkõrvatoitumine alal ei ole välistatud. Tuuleparkide mõju nahkhiirtele uuritud allesvõrdlemisi lühikest aega. Rootsis 2002-2003 tehtud uuringute (Ahlen, 2003)põhjal leiti, et teatud kohtades ja ajal on putukate kontsentratsioon tuulikutejuures väga suur ning seetõttu võivad hukkuda saagijahil nahkhiired.Tõenäoliselt on see tingitud tuulikute poolt emiteeritavast soojuskiirgusest, mismuudab tuulikulähedase õhu õhtu- ja öötundidel soojemaks kui mujal ningsellega atraktiivseks öise eluviisiga putukatele. Probleemsed kohad onrändavate liikide lennukoridorides ja paiksete liikide nn kriitilistel aladel -elupaikades, kus kevadel ja sügisel on palju putukaid. Seega aladel, kusnahkhiired aeg-ajalt kontsentreeruvad väikesel territooriumil. Konkreetsetealade kindlaks tegemine eeldab uuringut (näiteks ultrahelidetektoriga üheaktiivsusperioodi vältel, Eestis vahemikus aprilli lõpust oktoobri algusen)i.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne23Eestis on selliseid uuringuid tehtud väga vähe ja seetõttu on keeruline hinnataka võimaliku negatiivse mõju avaldumise võimalikkust. Teadaolevaltteostatakse nahkhiirte seiret käivitunud Pakri tuulepargis, kuid selle tulemusedei ole avalikud.Üldjuhul on nahkhiired on öise eluviisiga ja talvel passiivsed. Nahkhiiredlendavad öösel eeskätt toitumise eesmärgil, mida nad saavad teha siis, kui ööon piisavalt soe ja tuul pole väga tugev. Kõik Eestis elavad nahkhiired(teadaolevalt 11 liiki) toituvad valdavalt öösel lendavatest putukatest, kellepaiknemine ja arv sõltuvad suuresti õhutemperatuurist, pilvisusest,sademetest, tuule tugevusest ja tuule suunast (Masing, 2005). Samas ontuuletugevus suurem just külmematel aastaaegadel ning päevasel ajal (vt kapeatükk tuuleolud). Kõik see peaks kokkupõrkeriski vähendama. Samutilendavad nahkhiired enamasti madalamal (alla 50 m) kui suurte tuulikutetiivikute tööpiirkond.Varasematest uuringutest nii meil kui ka välismaal on teada, et veelendlasedlendavad suhteliselt madalal vee ja maapinna kohal, harva tõustes kõgemalekui 10 m. Suurkõrvad tõusevad toitu otsides puuvõrade ülaosa kõrgusele(Masing, 2005).Avalikult kättesaadava info põhjal võib väita, et nahkhiirte kokkupõrkerisktuulikutega on Pakri poolsaarel väga väike.LinnustikLinnustikule avaldatava võimaliku mõju hindamisel on käesolevas aruandeslähtutud linnukaitse organisatsiooni BirdLife International poolt koostatuddokumendist “Tuulepargid ja linnud: analüüs tuuleparkide mõjust lindudele,juhend keskkonnamõju hindamise kriteeriumite ja asukohavaliku kohta. RaportBerni konventsioonile 2 BirdLife International`i poolt” (“Windfarms and Birds:An analysis of the effects of windfarms on birds, and guidance onenvironmental assessment criteria and site selection issues. Report written byBirdLife International on behalf of the Bern Convention RHW Langston & JDPullan, RSPB/BirdLife in the UK September 2003. CONVENTION ON THECONSERVATION OF EUROPEAN WILDLIFE AND NATURAL HABITATS. StandingCommittee 23rd meeting Strasbourg, 1-4 December 2003”), milles onkoondatud rohkem kui 10 aasta vastavate uuringute tulemused koos viidetega(käesolevas töös ei ole viiteid eraldi toodud); antud kriteeriumid, millestlähtuda tuuleparkide poolt linnustikule avaldatava mõju hindamisel ningettevaatusabinõud tuuleparkide asukohavalikul.Erinevate maailmas teostatud uuringute põhjal on peamised potentsiaalsedtuuleparkidest põhjustatud negatiivsed mõjud linnustikule järgmised:1. häirimine, mis viib lindude poolt koha vältimisele või mahajätmisele, kaasaarvatud liikumisbarjäärid;2. lindude hukkumine kokkupõrgetes tuulikulabade või torniga või elektriliinigavõi muul moel;3. elupaikade kaotamine või kahjustamine tuuleturbiinide ja kaasnevainfrastruktuuri poolt.2 Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon võeti vastu 1979. aastal, Eesti liitussellega 1992. aastal. Konventsiooni eesmärk on Euroopa metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikadesäilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgasohustatud rändliikide kaitsele.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne24Arvestades kavandatava tuulepargi asukohta ja alal valitsevaid elupaiku, ei olelindude häirimine ja otsene elupaikade kahjustamine antud juhul olulineteema.Samas asukoht Pakri TLA ja hoiuala vahetus läheduses võib suurendadamõnevõrra rändavate lindude kokkupõrkeriski tuulikutega. Arvestadesolemasoleva tuulepargi 8 tuulikut ja uute rajatavate tuulikute lisandumist, onüle poolsaare madalalt lendamine teatud liikidele häiritud. Lind võib kokkupõrgata tuuleturbiini rootori või mastiga või paisatakse ta maha tuuliku labatekitatud õhulaine poolt. Suurem osa maailmas tehtud uuringuid onregistreerinud madala kokkupõrgetest põhjustatud surmade arvu turbiinikohta, kuid see ei tähenda, et probleem on ebaoluline, kuna isegi suhteliseltväike hukkumiste arvu tõus võib mõnede liikide populatsioonide jaoks ollaüsna tähtis (eriti suurte, pikaealiste liikide puhul, kelle sigimine on väike ja kessaavutavad suguküpsuse aeglaselt). Mitteametlikel andmetel olemasolevasPakri tuulepargis läbiviidaval seirel ei ole lindude hukkumist registreeritud.Rändavate lindude puhul tuleb arvestada, et teatavatel puhkudel on nendevõimalus kokkupõrkeks suurem, eriti öösel ja halva nähtavuse korral. Uuringudon näidanud, et:enamus maismaalinde rändab öösel, eriti vahetult peale päikeseloojangut jasaavutavad lennukõrguse videvikus;enamus öistest rändajatest lendab hea ilmaga väga kõrgel (1000-1500 m),palju kõrgemal kui on tuuleturbiinide kõrgus;enamik röövlinde rändab päeval;enamik veelinde rändavad päeval ja öösel, paljud rannikulinnud lahkuvadhilisel pärastlõunal;rändel linnud eelistavad pärituult või kerget vastutuult;risk kokkupõrkeks on peamiselt lindude õhku tõusmisel ja laskumisel võihalva ilma korral (vihm, udu) või tugeva vastutuule korral, mis sunnibmadalamalt lendama ning takistab manööverdamist;rändepeatused/-takistused võivad tuua tuuleturbiinide kõrgustsooni rohkemlinde tõusu ja maandumise ajal, eriti liike, kes kaotavad või tõstavad kõrgustvähehaaval, nagu luiged jt;on täheldatud, et päevased rändajad kontsentreeruvad sageli pikirannajoont;enamik pikkadest mereületustest tehakse laial rindel, kuigi on kitsaidmerealasid (nt väinad), kus rändavad linnud kontsentreeruvad.Lendamise kõrgus rändel sõltub paljudest faktoritest, nagu lennu pikkus, ilm,tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur ja –niiskus, kellaaeg, topograafia,samuti ka liigist, linnu suurusest ja kujust. Näiteks udus võivad linnudmaabuda või lennata madalamalt ja võivad eksida, eriti valgustatud objektideläheduses.Arvestades rohkem kui 10 aasta uuringuid ja kogemust ning liikidekaitsestaatust, on eriti tundlikeks või potentsiaalselt tundlikekstuuleturbiinidega kokkupõrke suhtes arvatud järgmised liikide grupid ja liigid(siinkohal on ära toodud vaid Eestis esinevad):kaurilised,toonekurelised (valge- ja must-toonekurg),hanelised (laululuik, valgepõsk-lagle),pardid (perek Anatinae),

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne25haukalised (merikotkas),tiirud,kakulised (kodukakk, händkakk, habekakk),kurelised (sookurg),värvulised, eriti öised rändajad.Linnustikule avaldatava mõju kokkuvõtteks võib välja tuua järgmist:1. Planeeritava tuulepargi asukohaks on valitud lindude massilise rände ala.Rändeaspekti arvestades on tuulepargi jaoks valitud asukohtpotentsiaalselt kõrgema riskiga piirkond, kui näiteks sisemaal asuvadpaigad.2. Tuuleturbiinide rootori tööpiirkond on eeldatavasti 55-145 m (100meetrise torni puhul). Suur osa linde rändab tavatingimustes oluliseltkõrgemal. Kohalikke lende tehes või õhku tõustes ja laskudes võib sattudalinde ka tuulikute kõrgustsooni3. Võimalik negatiivne mõju lindude hukkumisena tuulepargis onlinnupopulatsioonide tasemel tõenäoliselt ebaoluline/väike.4. Mõju linnustikule on kumulatiivne – mida rohkem tuulikuid tuulepargis,seda suurem hukkumise tõenäosus. Arvestades ka juba töötavattuuleparki on pakri poolsaarele kavas püstitada vähemalt 32 tuulikut.5. Potentsiaalselt tundlikest liikidest esineb Pakri linnuhoiualal rändeperioodilpeatumas ja toitumas laululuiki ja parte. Üle poolsaare nad tõenäoliseltenamasti lenda (vt ka järgmine alapeatükk Pakri hoiuala).6. Tõenäoliselt kõige enam on ohustatud öösel rändavad värvulised, eritihalva nähtavusega öödel.Tegeliku mõju sh lindude võimaliku hukkumise väljaselgitamiseks on vajalikprojekti rakendumise järgne seire (vt p 8). Seire põhjal saab otsustadaleevendavate meetmete rakendamise vajalikkuse üle. Leevendavaks meetmeksvõib olla näiteks tuulikute seiskamine rändeperioodil halva nähtavusega öödel(max nt 7 ööd mõlemal rändeperioodil). Operatiivse info ajutise seiskamisevajadusest saab Arendaja linnustiku seire läbiviijalt.Pakri hoiualaLähtuvalt Linnudirektiivist (artikkel 2 ja artikkel 4), Loodusdirektiivist (artikkel 6)ja looduskaitseseadusest ei tohi kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustikkukuuluvatel aladel esmajoones:1. Kahjustada linnudirektiivi I lisa liikide elupaiku, aga ka I lisa liikide jasellest puuduvate regulaarselt esinevate rändliikide pesitsus-, sulgimisjatalvitusalasid ning rändepeatuspaiku.2. Põhjustada nende looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikadeseisundi halvenemist, samuti selliste liikide häirimist, mille kaitseks alaon määratud.3. Mõjuda kahjulikult Natura 2000 ala terviklikkusele.4. Mõjutada negatiivselt Natura 2000 ala kaitse-eesmärki (vt p 3.1.6.).Kuivõrd kavandatav tuulepark ei paikne otseselt hoiualal, ei ole võimalikelupaikade ja ala terviklikkuse kahjustamine. Võimalik on linnuhoiualalrändeperioodil peatuvate lindude mõningane häirimine rändel tuulepargi kui

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne26liikumisbarjääri poolt, kuid selle väljaselgitamine eeldab vastava ehitusjärgseseire teostamist.Kavandatava tuulepargi mõju Pakri hoiualal kaitstavatele linnuliikidele on toodudjärgnevas tabelis (andmed esinemisperioodi ja arvukuse kohta Kalamees, 2003ja Keskkonnaameti täiendus 2011):Liikviupart (Anaspenelope)sinikael-part(Anasplatyrhynchos)merivart (Aythyamarila)hüüp ( Botaurusstellaris)sõtkas(Bucephalaclangula)krüüsel (Cepphusgrylle)aul (Clangulahyemalis )väikeluik (Cygnuscolumbianusbewickii)laululuik ( Cygnuscygnus)kühmnokk-luik(Cygnus olor)kalakajakas(Larus canus)tõmmuvaeras(Melanitta fusca)jääkoskel(Mergusmerganser)tutkas(Philomachuspugnax)tuttpütt (Podicepscristatus)hahk ( Somateriamollissima)punajalg-tilder(Tringa totanus)EsinemisperioodArvukusMõjupesitsev 5 paari Kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas sobivaid pesitsuspaiku eiole. Mõju ebaoluline.Rändel 1025 Peatumist ei häiri. Ränne toimub enamasti vee kohal.peatuv isendit Potentsiaalselt tundlik liik tuulikutega kokkupõrke suhtes,soovitav ehitusjärgne seiret.Rändel 7000 i Peatumist ei häiri. Ränne toimub enamasti vee kohal. Mõjupeatuvebaoluline.pesitsev 3 p Kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas sobivaid pesitsuspaiku eiRändelpeatuvole. Mõju ebaoluline.10 410 i Peatumist ei häiri. Ränne toimub enamasti vee kohal. Mõjuebaoluline.pesitsev 15-25 p Keskkonnaameti 2011 andmetel pesitseb Pakri ps põhjarannikul.Väldib maismaa kohal lendamist. Mõju ebaoluline.Rändel 59 100 i Peatumist ei häiri. Ränne toimub enamasti vee kohal. Mõjupeatuvebaoluline.Rändel 300 i Peatumist ei häiri. Ränne toimub enamasti vee kohal.peatuvPotentsiaalselt tundlik liik tuulikutega kokkupõrke suhtes,RändelpeatuvPesitsev/rändelpeatuvsoovitav ehitusjärgne seiret.700 i Peatumist ei häiri. Ränne toimub enamasti vee kohal.Potentsiaalselt tundlik liik tuulikutega kokkupõrke suhtes,soovitav ehitusjärgne seiret.>50 p/810 iPeatumist ja pesitsemistei häiri. Ränne toimub enamasti veekohal. Mõju ebaoluline.pesitsev 190 p Kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas sobivaid pesitsuspaiku eiole. Mõju ebaoluline.pesitsev >25 p Kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas sobivaid pesitsuspaiku eiole. Mõju ebaoluline.pesitsev >25 p Kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas sobivaid pesitsuspaiku eiole. Mõju ebaoluline.pesitsev 4 p Kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas sobivaid pesitsuspaiku eiole. Mõju ebaoluline.Talvelpeatuv173 i Peatumist ei häiri. Ränne toimub enamasti vee kohal. Mõjuebaoluline.Rändel 3700 i Peatumist ei häiri. Ränne toimub enamasti vee kohal. Mõjupeatuvebaoluline.pesitsev >40 p Kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas sobivaid pesitsuspaiku eiole. Mõju ebaoluline.3.3. MüraVälisõhu kaitse seadus defineerib müra, kui inimtegevusest põhjustatud ningvälisõhus levivat soovimatut ja kahjulikku heli, mille tekitavad paiksed võiliikuvad saasteallikad. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne27normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes jamürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestab müra normtasemed elu- japuhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonetevälisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeidtuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemeteliigitusi: Taotlustase – mainitud määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul eipõhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakseuutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorraparandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratasejääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslikiseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus. Piirtase – mainitud määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võibpõhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid(vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorrahindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatudaladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müravähendamiseks.Konkreetselt tuulikute mürale Eestis normid puuduvad, kuid paikse ja pidevamüraallikana on ta võrreldav ööpäevaringselt töötava tööstusettevõttega.Välismüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel on järgmised(LpA,eq,T, dB päeval/öösel):Alakategooriaüldplaneeringu aluselIlooduslikudpuhkealad jarahvuspargid,puhke- jatervishoiuasutustepuhkealadIIlaste- ja õppeasutused,tervishoiu- jahoolekandeasutused,elamualad, puhkealadja pargid linnades ningasulates;IIIsegaala (elamud jaühiskasutusegahooned, kaubandus-, teenindus- jatootmisettevõtted)IVtööstusalaTööstusettevõtete müra 45/35 50/40 55/45 65/55taotlustaseuutelplaneeritavatel aladelTööstusettevõtete müra 50/40 55/40 60/45 65/55taotlustaseolemasolevatel aladelTööstusettevõtete müra 55/40 60/45 65/5070/60piirtase olemasolevatel60 1 /45 1aladel1lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel.Praegune mürafoon vaadeldavas piirkonnas koosneb looduslikust foonist,Paldiskis asuvatest ettevõtetest lähtuvast ja muust linnamürast. Müralevimiseks on tingimused head, samas paikneb Paldiski linna hoonestuskavandatavast tuulepargist valitsevate lääne- ja lõunakaarte tuulte suhtespealetuult ja müra kandumise tõenäosus sellele on väike.Elamualadel öösel lubatud 40 dB(A) on vaiksem normaalsest elutoa foonist (50dB(A)) ja ületab magamistoa taset (30 dB(A)). Müra ohtlikuks piirnormiks on

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne2885 dB. Eristatakse madal- ja kõrgsageduslikku müra, inimesele koormavaim onmüra sagedusel 1000-5000 Hz, kuid müratundlikkus sõltub ka konkreetseinimese kõrva reaktsioonist, näiteks vanusega müratundlikkus langeb.Madalama sageduse (20-200 Hz) puhul on vaja suuremat mürarõhku (dB), etinimese kuulmisläveni jõuda.Tuulepargis tekkiva müra peamised allikad on: Õhuturbulents, mis tekib kui rootor kiirust juurde võtab näiteks rootorikäivitamisel või optimaalse pöörete arvu saavutamisel. Rootori labade tuulde lõikumise sahin, sõltub nn laba tipukiirusest,madalama kiiruse puhul on sahin väiksem. Sel viisil tekkiv müra onkõrgsageduslik. Õhuturbulents, mis tekib, kui laba mõõdub tornist, tavaliselt ei ole seemadalsageduslik (alla 20 Hz) müra kuuldav, vaid sumbub ülejäänudmürafooni enne, kui kuuldavasse spektrisse jõuab. Tuulikute vaheline vastasmõju, kui näiteks tuulepealsel poolel asuvatuuliku poolt tekitatud turbulents mõjutab tuulealusel küljel oleva tuulikurootorit. Generaatori-, transformaatori ja seadmete madalsageduslik (20-100 Hz)müra – need müraallikad on madalsageduslikud. Kaasaegsetele tuulikutelon tuuliku gondlis olevate seadmete poolt tekitatud müra väga hästisummutatud ega ole reeglina kuuldav.Seega inimesele kuuldav on peamiselt tuuliku labade tekitatav kõrgsageduslikmüra, teiste müraallikate osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinattäielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab vähendada rootori pööretearvu vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörete arv väiksem ja sellegakoos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuidsamal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon.Kõrgsageduslikku müra neelavad mõningad ained ja gaasid, samuti sõltub seeõhurõhust ja –niiskusest, niiske õhk on summutava mõjuga. Labade sahinatleevendab seetõttu kõrgsagedusliku oktaavi (1 kHz kuni 10 kHz)absorbeerumine õhus, puudes, põõsastes ja teistes looduslikes objektides.Väljaspool inimese kuulmisläve oleva madalsagedusliku müra ehk infrahelimõju inimesele sõltub selle tugevusest, kuulmiskahjustusi toob kaasa pidev üle130 dB müra. Infraheli mõju inimese tervisele on uuritud, kuid vaidlused selleüle veel kestavad. Arvatakse, et see mõjutab inimese vegetatiivsetnärvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm,keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalujmt. Infraheli summutavad massiivsed kehad nt paksud seinad hoonetel.Enamasti hinnatakse tuuleturbiinide müra arvutuslikult. Looduses, eriti mereääres, on harva päris vaikne, see teeb raskeks mõõta vaid tuuleturbiini poolttekitatud müra, foonimürast eristamiseks peaks tuuleturbiini müra olemavähemalt 10 dB üle selle. Tuule kiirusel üle 8 m/s summutab taustamüramoodsate tuuleturbiinide hääle pea täielikult. Foonimüra ning tuuleturbiinimüra kumuleeruvad, kuid taustamüra enamasti ühtlustab tuuleturbiinitekitatavat selgemate toonidega müra.Eeldasime planeeringu koostamise enamuses perioodil müra hindamisel, etplaneeritavas tuulepargis kasutatakse tuulikuid Nordex N90 (sama tuulik, mis

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne29olemasolevas pargis kasutuses). Tuulikutootja poolt antud informatsiooni(http://sales.nordex-online.com/N90/N90-0-index-en.pdf) andmetel on mõõdetudmüratase 103,0 – 103,7 dB(A) ning garanteeritud müratase alla 104,5 dB(A).2011 aastal on arendaja poolt vaatluse all analoogsete võimsus ja muudeparameetritega mitmed tuulikute margid, sh Enercon ja GE.Tuulikupargi müra emissiooni hinnangu puhul arvestatakse iga tuulikusummaarset müra emissiooni ning liidetakse tuulikute omavahelinekumuleeruv müraosa koos loodusliku fooniga (või olemasoleva täiendavapideva müraallikaga).Iga tuulikut käsitletakse kui eraldi punktmüraallikat helirõhutasemega (Lw),mille mürataset (Lp) saab vastaval kaugusel (r, väljendatuna meetrites)arvutada järgmise algoritmi põhjal:Mürataseme täpsustaval arvutamisel arvestatakse lisaks veel järgmistetuulepargi summaarset müra emissiooni ja levikut mõjutavate teguritega:helirõhk ja sagedus, müraallika kaugus ja atmosfääri seisund (nt. õhurõhk,stratifikatsioon, õhuniiskus, tuule suund ja kiirus jne.), reljeef, maakasutus japinnakaredus. Esialgu (st 2005) modelleeriti (teostatuna programmigaWindPRO versioon 2.5.060 Dec 2005) müratasemed arvestades esialgukavandatud 24 tuulikuga NordexN90, modelleering on esitatud skeemil 7.Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit ISO 1996-2. Müra levik onantud ebasoodsamates tingimustes (allatuult igas suunas). Reaalsedmüratasemed võivad olla tunduvalt väiksemad. Müralevi modelleerimisel onarvestatud ka maapinna omadustega (pinnakaredus). Pinnakaredus onmääratud skaalal 0 ("kõva" pinnas: tee, vesi, betoon) kuni 1 ("pehme" pinnas:puud, põõsad, heinamaa). Antud juhul on pinnakareduseks võetud 0,8, miskirjeldab kohati reaalsest olukorrast ebasoodsamaid tingimusi.Lähimad olemasolevad eluhoonetega kinnistud on kavandatud tuulikutest ca 440meetrit (aiamaa majad Värvuke) ja AÜ Repka kinnistu asub 500 meetri kauguselja nendel lubatud mürataset (40 dB(A)) ei ületata. Vastavalt Paldiski linnaüldplaneeringule on elamualade ning tuulepargi vahel loodusliku haljasala jakaitsehaljastuse maa. Normatiivse mürasituatsiooni tagamiseks tuleb seesäilitada ka tulevikus ega lubada sellel elamuehitust või tootmistegevust.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne30Skeem 7. Kavandatavast tuulepargist lähtuva müra levik. Katastriüksuste piiridroosa joonega.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne31Võttes arvesse pisut uuenenud situatsiooni on teostatud EMD International A/S(Taani) poolt teostatud ka täiendavad müra leviku modelleerimised.Modelleerimisel on lähtutud üldjoontes samadest lähtekriteeriumitest, mis KSHraames Hendrikson&Ko poolt teostatud modelleerimistel. Mõningased erinevusedtulenevad pinnase müraneelduvuskoefitsendist, olemasolevate tuulikutelisamisest, planeeritavate tuulikute väheneud arvust (24 asemel 22) ningernevast tuulikumargist (st NordexN90 asemel Enercon E82). Modelleerimisel onkasutatud Enercon E-82 tuulikut torni kõrgusega 78,3 m, rootori läbimõõduga 82meetrit ja müratasemega nominaalvõimsusel 104,0 dB.Tulemused on üsna sarnased ja mõlema modelleerimise tulemustel baseeruvadkoondhinnangud on väga usaldusväärsed.Lisatud on väljavõte EMD International A/S (Taani) poolt teostatud müra levikumodelleerimise tulemustest.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne32

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne33

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne34

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne35Lisaks tuulikupargi arendamisele on viimasel ajal kõne all olnud ka LNGterminali võimalik rajamine piirkonda ning sellekohane teemaplaneering onkoostamisel (vt väljavõte teemaplaneeringu eskiisist).Väljavõte Paldiski linna koduleheküljelt LNG terminali teemaplaneeringu kohtahttp://www.paldiski.ee/index.php?id=12762.KSH aruande avalikul arutelul 19.12.2005 diskussioonil soovitinaaberkinnistutele avalduva müra paremat esitlemist KSH aruandes.Alljärgnevas tabelis (korrigeeritud aprillis 2011) esitame informatsiooninaaberkinnistutele leviva mürataseme osas ja anname informatsiooni sellevastavuse kohat kehtivatele müra normtasemetele. Niivõrd kui see on seotudtuulikupargiga on kajastatud ka LNG terminali temaatikat.Kokkuvõttena märgime, et ühelgi naaberala kinnistul ei tekita tuulikuparkülenormatiivset müra.Eeldades võimaliku LNG terminali planeeringu koostamist ning edasisi etappe(projekteerimine, ehitamine, ekspluatatsioon) vastavalt sellekohastelenõuetele ja normidele, ei ole põhjust eeldada ka kumuleeruva müratasemekujunemist ülenormatiivseks. LNG terminali ja tuulikupargi kirdeosa maa onpeamiselt maatulundusmaa ja muu sellise sihtotstarbega, mille puhul ei olesätestatud rangeid mürataseme norme. Piirkonnas paiknev kaitseala on Pakrimaastikukaitseala, mis on võetud kaitse alla haruldaste ja teaduslikuväärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid,rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks – kaitseala põhieesmärkiarvestades ei takista tekkiv müratase kaitseala kaitse-eesmärkide täitmist.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne36Tabel 3. Tuulepargi naabruse maaüksustele ulatuv müra ja selle vastavus normidele.Maaüksus Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Hinnang, selgitushaPaju 4,2 58001:003:0012 sihtotstarbeta Kinnistule ulatuv tuulikute tekitatav müratase on kuni ca 50 dB(A).Üldplaneeringu järgi on tegemist taastuva energia alaga (tuulepark) ningseega on tegemist üldplaneeringu kohase arendamisega.Kinnistu on sihtotstarbeta ning vastavat sihtotstarvet tuulikutega kaasnevmüra (samuti kumuleeruv müra võimaliku LNG terminaliga) ei sega ega olevastuolus kehtivate müranormidega.Väike-7,6 58001:003:0011 sihtotstarbeta Kinnistule ulatuv tuulikute tekitatav müratase on kuni ca 50 dB(A).PakrineemeÜldplaneeringu järgi on tegemist puhke ja virgestusmaaga, kus(endine Paju)müratundlikumad puhketegevused võivad olla häiritud, kuid aktiivseid jamürast vähesõltuvaid puhke ja virgestustegevusi (näiteks sportimine,matkamine) tuulikud ei sega.Samas on käesoleval ajal koostamisel Paldiski LNG terminali teemaplaneering,mille eskiisi (2010) kohaselt muudetakse kinnistu sadama reservmaaks, millekorral ei ületatata müra normtasemeid (tööstusalal öösel 55 dB).Kinnistu on sihtotstarbeta ning vastavat sihtotstarvet tuulikutega kaasnevmüra ei sega ega ole vastuolus kehtivate müranormidega.Male 2,98 58001:003:0287 ärimaa Kinnistule ulatuv tuulikutest lähtuv müratase on kuni ca 50 dB(A).Üldplaneeringu järgi on tegemist puhke ja virgestusmaaga, kusmüratundlikumad puhketegevused võivad olla häiritud, kuid aktiivseid jamürast vähesõltuvaid puhke ja virgestustegevusi (näiteks sportimine,matkamine) tuulikud ei sega.Samas on käesoleval ajal koostamisel Paldiski LNG terminali teemaplaneering,mille eskiisi (2010) kohaselt muudetakse kinnistu sadama reservmaaks, millekorral ei ületatata müra normtasemeid (tööstusalal öösel 55 dB).Kinnistu on ärimaa sihtotstarbega. Eeldades ärimaa sihtotstarbe seotust LNGterminali teemaplaneeringuga on tegemist IV kategooria müratsooniga, millekorral tuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.Ubaniidi 9,98 58001:003:0278 maatulundusmaa Kinnistule ulatuv tuulikutest lähtuv müratase on kuni ca 50 dB(A).Üldplaneeringu järgi on tegemist puhke ja virgestusmaaga, kusmüratundlikumad puhketegevused võivad olla häiritud, kuid aktiivseid jamürast vähesõltuvaid puhke ja virgestustegevusi (näiteks sportimine,matkamine) tuulikud ei sega.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne37Maaüksus PindalahaKatastritunnus Sihtotstarve Hinnang, selgitusSamas on käesoleval ajal koostamisel Paldiski LNG terminali teemaplaneering,mille eskiisi (2010) kohaselt muudetakse kinnistu sadama reservmaaks, millekorral ei ületatata müra normtasemeid (tööstusalal öösel 55 dB).Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra (samuti kumuleeruv müra võimaliku LNGterminaliga) ei sega ega ole vastuolus kehtivate müranormidega.Ubaniidi 1 12,75 58001:003:0279 kaitsealune maa Kinnistule ulatuv tuulikutest lähtuv müratase on kuni ca 50 dB(A).Üldplaneeringu järgi on tegemist kaitsealuse maaga (piiranguvöönd).Kaitsealune maa on Pakri maastikukaitseala, mis on võetud kaitse allaharuldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimitepaljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.Tekkiv müratase ei takista kaitseala kaitse-eesmärkide täitmist.Kinnistu on kaitsealuse maa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra (samuti kumuleeruv müra võimaliku LNGterminaliga) ei sega ega ole otseses vastuolus kehtivate müranormidega.Lalli 3,82 58001:003:0008 maatulundusmaasihtotstarbetaUus-Lalli 1,77 58001:003:0009 maatulundusmaasihtotstarbetaMaaüksuste tuulepargile lähemal edelapoolsel alal on müratase ca 40 kuni 45db(A) ning kirdepoolsel alal alla 40 db(A).Üldplaneeringu järgi on tegemist kaitsealuse maaga (piiranguvöönd).Kaitsealune maa on Pakri maastikukaitseala, mis on võetud kaitse allaharuldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimitepaljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.Tekkiv müratase ei takista kaitseala kaitse-eesmärkide täitmist.Kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta ning vastavatsihtotstarvet tuulikutega kaasnev müra (samuti kumuleeruv müra võimalikuLNG terminaliga) ei sega ega ole vastuolus kehtivate müranormidega.Riomäe II 6,46 58001:003:0004 maatulundusmaa Müratase maaüksusel kujuneb üle 40 dB kuid alla 50 dB.Üldplaneeringu järgi on tegemist (HL) loodusliku haljasmaa jakaitsehaljastuse maaga. Sellekohast funktsiooni täitmist tuulikute tekitatavmüra ei takista.Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.Riomäe 19,28 58001:003:0003 maatulundusmaa Müratase maaüksuse tuulepargipoolses servas ulatub kuni ca 43 db(A)-ni kuidosal kinnistul ei ületa müratase 40 db(A). Üldplaneeringu järgi on tegemist(HL) loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastuse maaga. Sellekohast funktsiooni

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne38MaaüksusKadaka tee 24(endine Riomäe)PindalahaKatastritunnus Sihtotstarve Hinnang, selgitustäitmist tuulikute tekitatav müra ei takista.Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.1,89 58001:003:0002 maatulundusmaa Müratase kogu kinnistul on ca 40 db(A).Üldplaneeringu järgi on tegemist kaitsealuse maaga (piiranguvöönd).Kaitsealune maa on Pakri maastikukaitseala, mis on võetud kaitse allaharuldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimitepaljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.Tekkiv müratase ei takista kaitseala kaitse-eesmärkide täitmist.Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.Majaka harutee 3,81 58001:003:0021 transpordimaa Tuulikute poolt tekitatav müratase maaüksusel kujuneb ca 45 db(A), mis onmadalam kui tööstusaladele sätestatud normid (transpordimaale ei olemüranorme kehtestatud). Autoliikluse korral on see oluliselt tugevam kuituulikutest lähtuv müra ning automürale lisanduv tuulikute müra praktiliselt eimõjuta summaarset mürataset.Keila metskondmaatükk nr 6819 58001:003:0013 maatulundusmaa Müratase maaüksuse tuulepargipoolses servas ulatub ca 42 db(A).Üldplaneeringu järgi on tegemist (HL) loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastusemaaga. Sellekohast funktsiooni täitmist tuulikute tekitatav müra ei takista.Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.Posti 17,87 58001:003:0024 maatulundusmaa Kinnistule ulatuv tuulikute tekitatav müratase on kuni ca 50 dB(A).Üldplaneeringu järgi on tegemist (HL) loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastusemaaga. Sellekohast funktsiooni täitmist tuulikute tekitatav müra ei takista.Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.Värvu teekinnistud(endineVärvuke)Kokku caa 3,2 58001:003:0041 maatulundusmaa Endise Värvukese maaüksuse asemele on moodustatud ca 35 elamumaasihtotstarbega kinnistut, millel reaalselt asuvad aiamaad koos aiamajadega(seega sisuliselt hooajaline elamumaa).Müratase on alla 40 db(A), mis vastab kehtivatele müra normidele.Üldplaneeringu järgi on tegemist (EV) pereelamute maaga. Sellekohast

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne39Maaüksus PindalahaKatastritunnus Sihtotstarve Hinnang, selgitusfunktsiooni täitmist tuulikute tekitatav müra ei takista.Põlde 6,29 58001:003:0008 maatulundusmaa Müratase maaüksusel kujuneks planeeringu kohaselt kuni ca 50 db(A).Käesoleval ajal ei kavandata rajada kinnistule lähimaid tuulikuid.Üldplaneeringu järgi on tegemist (HT) taastuva energia alaga ning seega ontegemist üldplaneeringu kohase arendamisega.Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.Laane 1 4,4 58001:003:0014 maatulundusmaa Müratase maaüksusel kujuneb koos olemasolevate tuulikutega ca 50 db(A).Üldplaneeringu järgi on tegemist (HT) taastuva energia alaga ning seega ontegemist üldplaneeringu kohase arendamisega.Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.Hallika 11,22 58001:003:0003 maatulundusmaa Maaüksuse tuulikutest tingitud mürataset kujundavad eeskätt olemasolevadlähimad põhjapoolsed tuulikud. Täiendavate tuulikute paigaldamine käesolevadetailplaneeringuga kavandatud kohtades muudab olemasolevatmürasituatsiooni Hallika kinnistul vähe ning ei muuda maaüksuseolemasolevaid kasutusvõimalusi.Üldplaneeringu järgi on tegemist (HT) taastuva energia alaga ning seega ontegemist üldplaneeringu kohase arendamisega.Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.Testepere 19,95 58001:003:0002 maatulundusmaa Maaüksuse tuulikutest tingitud mürataset kujundavad maaüksusel jubaolemasolevad tuulikud. Täiendavate tuulikute paigaldamine käesolevadetailplaneeringuga kavandatud kohtades muudab olemasolevatmürasituatsiooni Testepere kinnistul vähe ning ei muuda maaüksuseolemasolevaid kasutusvõimalusi.Üldplaneeringu järgi on tegemist (HT) taastuva energia alaga ning seega ontegemist üldplaneeringu kohase olemasoleva olukorraga ja arendamisega.Kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ning vastavat sihtotstarvettuulikutega kaasnev müra ei sega ega ole vastuolus kehtivatemüranormidega.Kadaka tee 31 4,35 58001:003:0286 maatulundusmaa Kinnistule ulatuv tuulikute tekitatav müratase on kuni ca 50 dB(A).

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne40MaaüksusKatastrissekandmatamaad, peamiseltjätkuvalt riigiomandis olevkatastrissekandmata maaPindalahaMitmedmaatükidplaneeringalaümbrusesKatastritunnus Sihtotstarve Hinnang, selgitusÜldplaneeringu järgi on tegemist taastuva energia alaga (tuulepark) ningseega on tegemist üldplaneeringu kohase arendamisega.Kinnistu on sihtotstarbeta ning vastavat sihtotstarvet tuulikutega kaasnevmüra ei sega ega ole vastuolus kehtivate müranormidega.- - Mitmed maatükid planeeringuala ümbruses on maakatastrisse kandmata janeil puudub sihtotstarve. Tegemist on riigi omandisse kuuluva maaga.Kõnealused maad hõlmavad valdavalt hoonestamata alasid, mis onülplaneeringuga kavandatud taastuva energia alaks (HT), looduslikukshaljasmaaks ja kaitsehaljastuseks (HL), puhke- ja virgestusmaaks (P) jakaitsealuseks maaks (piiranguvöönd).Esimesel kahel maakasutusfunktsioonil ei tekita tuulikute püstitaminesihipärasel kasutusel kitsendusi ega ebamugavusi.Puhke- ja virgestusmaal võivad müratundlikumad puhketegevused ollahäiritud, kuid aktiivseid ja mürast vähesõltuvaid puhke ja virgestustegevusi(näiteks sportimine, matkamine) tuulikud ei sega.Kaitsealune maa on Pakri maastikukaitseala, mis on võetud kaitse allaharuldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimitepaljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.Tekkiv müratase ei takista kaitseala kaitse-eesmärkide täitmist.Kavandatava tuulikupargi maa oli samuti riigi omandis ja riik müüs selleenampakkumisel arvestades tuulikupargi arendamise võimalusega – seega onriigi kui omaniku poolt jätkuvalt riigi omandis olevate maade naabrusesserajatav tuulikupark aktsepteeritav.

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne41Tuulepargist lähtuva vibratsiooni hinnang ja selle mõju klindilePakri poolsaare pankrannik on Balti klindi koosseisus esitatud UNESCOmaailmapärandi nimekirja kandmiseks. Seetõttu on oluline tagadapankranniku eksponeeritus ja säilitamine. Vältida tuleb ebasoovitavatvibratsiooni.Tuuleturbiinide tööga kaasneb vibratsiooni teke eeskätt labades, rootorisning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Tagamaks tuuleturbiini püsivus javastupidavus peab tuuliku konstruktsioon olema vibratsiooni võimalikultvähe tekkida laskev, seda summutav ja edasikandumist vältiv.Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuulikuvundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukohaehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev.Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil.Eeskätt tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetestingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobivakonstruktsiooniga, mis tagaks praktiliselt vibratsioonivaba olukorravundamendis ja ümbritsevas pinnases.Seetõttu tuuleturbiini poolt tekitatava vibratsiooni mõju sadade meetritekaugusel asuvale klindile puudub.3.4. Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varalePaldiski linna sotsiaalset keskkonda mõjutab kavandatav tuuleparkpeamiselt kaudselt. Palju uusi töökohti tuulepark otseselt ei loo, kuidvõimalik on kohaliku tööjõu kasutamine infrastruktuuri ehitusel ja maa-alahooldusel. Tuulikute hoolduseks vajatakse vähe tööjõudu ning see vajabspetsiaalväljaõpetKavandatava tuulepargi ala on osade paldiskilaste poolt leidnud mõningastkasutust mitmesuguseks koriluseks. Tuulepargi ala ei piirata aia või muutõkkega ja see on linnaelanikel võimalik ka edaspidi.Maa on tuuleparkide rajamisel peale tuule tähtsaim ressurss. Võrreldesmuude energiaallikatega (nt põlevkivi, biokütus) kasutatakse tuuleenergiatootmisel maad üldjuhul efektiivselt, sest tuulepargi alal on võimaliksekundaarne maakasutus. Kui tuulegeneraator kasutab mõnisadaruutmeetrit maad selleks, et toota 1,2 kuni 1,8 miljonit kWh energiataastas, siis näiteks tüüpiline biokütusel töötav ettevõte vajab 1,3 miljonitkWh tootmiseks aastas 154 hektarit pajuvõsa. Tuulepargi alust maad, miskuulub riigile, kasutatakse seega otstarbekalt. Senine kasutuseta maa-alasaab tootva funktsiooni. Samal ajal säilitades ka oma senise osalisefunktsiooni paldiskilaste koriluspaigana, rohealana ja maatulundusmaana.Planeeritava ala naaberkinnistud on käesoleval ajal maatulundus- võitootmismaad, samuti sihtotstarbeta (võsastikud või jäätmaad) (vt 1.2.).Naaberkinnistute senist kasutust põllumajanduses, metsanduses võitootmises tuulepargi rajamine ei piira ega kahjusta. Küll piirab tuuleparknaaberkinnistute kasutusele võtmist elamumaana aladel, kus müra ületab40 dB(A). See võib tekitada probleeme kinnistute omanike vahel, kunamõlema kinnistu omanikul on õigus teostada oma võimu kinnisasja üle.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne42Naabrusõigused on Eestis sätestatud kehtiva asjaõigusseadusega.Naabrusõigused ei kaitse tavaliselt kummagi kinnisasja omaniku huveühepoolselt, pigem on tegemist seadusliku kompromissiga.Kavandatav tuulepark ja juba olemasolev 8 tuulikuga tuulepark võivadebasoodsate tuulte suundade korral mõnede üksikute tuulikute osasüksteise eest tuult varjata ja seeläbi vähendada maksimaalset tootlikust.Käesoleva töö raames ei ole läbi viidud detailseid sellekohaseid arvutusining nõuete korral peavad tuuleparkide haldajad/omanikud vastavadnaabrusõigusest tulenevad küsimused lahendama.3.5. Teede rajamise ja elektrituulikute paigaldamisegakaasnev ehitusaegne mõjuTeede rajamisega ja ehituslike aspektidega seonduvat temaatikat onkäsitletud ka eespoolsetes peatükkides kuid tagamaks nformatsiooni selgemja arusaadavam esitlus anname käseolevas peatükis spetsiifilisemainformatsiooni.Tuulikuparkide ehitamisel transporditakse nii raskeid (näiteks alajaamatrafo) , pikki (näiteks elektrituuliku tiivad ja torni elemendid) kui kalaiu/kõrgeid veoseid. Seetõttu on mõnikord vajalik olemasolevate teedemõningane ümberehitamine saavutamaks näiteks piisav tee raadiuskurvides/ristmikel – ka kõik sellelaadset töödprojekteeritakse/kooskõlastatakse edasiste detailsemate arendusetappideraames vastavalt sellekohastele reeglitele.Tuulikupargi rajamiseks on siiski peaaegu alati vajalik ka mingis ulatusesuute teede rajamine kuna otseselt elektrituulikute või alajaamaasukohtadesse olemasolevaid teid ei lähe. Neid teid tuleb ehitada selliselt,et kaasnev liikluskorralduse muutus tooks võrreldes senisega kaasavõimalikult vähe negatiivseid asjaolusid – näiteks mahasõidudolemasolevatelt teedelt võiks asuda pigem kõrval- ja tugimaanteedel,mitte põhimaanteedel. Samas on uute teede puhul arukas rajada needvõimalikult mitmeotstarbeliselt, st et rajatav tee oleks lisaks tuulikupargilereaalse kasutusvajadusega ka teiste liiklejate poolt.Rekonstrueeritavate ja uute teede kavandamisel lähtutakse järgmistestkriteeriumitest:Juurdepääsuteed peavad olema sobivad (enamasti vastavaltsellekohastele tootjapoolsetele nõuetele) tuuliku detailetransportivatele masinatele ja kraanale.Teede ehitus peab olema realiseeritav ajaliselt mõistlikult jamajanduslikult kulutõhusalt.Teede ehitus peab vastama keskkonnakaitse nõuetele japõhimõtetele.Teede, nii nagu kõigi muudegi rajatiste ehitamiseks peab arusaadavaltolema ka kokkulepe maaomanikuga.Üldjuhul on tuulikupargi sisesed teed kruusateed, mille ehitamiselkooritakse kasvupinnas (muld) ja muu tee aluseks mittesobiv pinnas ningTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne43asendatakse see teetammi ja kruusakatte kihtidega, mille valikul jaehitamisel arvestatakse nõutava kandevõime saavutamise vajadusega.Tee rajatakse kaldega (tavaliselt 2%) keskelt servade suunas ning teeäärtes on vajadusel kraavid sadevee ärajuhtimiseks. Teede kvaliteeditagamiseks on vee ärajuhtimine teelt ja tammist väga oluline.Teede kavandamisel (planeerimine ja projekteerimine) ja ehitamisellähtutakse enamasti tuulikute tootja poolsetest vastavatest nõuetest (teelaius, kurvide raadius, kandevõime, vertikaalkurvide raadius jms)tagamaks raskete ja suuregabariidiliste detailide ja kraana ohututransport.Teedega samasse nn koridori paigaldatakse üldjuhul ka elektrikaablid jasidekaablid. Näiteks 5 meetrise reaalselt kasutatava tee puhul lisandubkummalgi pool 0,5 meetri laiune täiendav ala ning seejärel teepeenar jakraavid. Tee laius koos kraavide ja elektrikaablite ja fiiberoptilistesidekaablitega on üldjuhul maksimaalselt kuni 12 meetrit.Skeem 8. Tee tüüpiline läbilõige vastavalt Gamesa tehnilisele juhendile.Elektrituulikute tootjad on välja töötanud detailsed juhendidtuulikuparkide rajamiseks, sealjuures ka transpordi juhendid.Alljärgnevatel väljavõttel ja skeemil on esitatud illustratiivsena näidemaailma suurima elektrituuliku tootja Vestase transpordi juhendist 3 MWvõimsusega elektrituuliku Vestas V90 transportimiseks.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne44Väljavõte tuulikupargi teedele esitatavad põhikarakteristikutest VestasV90 – 3 MW Transport Manual’ist.Väljavõte ca 40 meetrise veose vedamisel esitatavatest nõuetest VestasV90 – 3 MW Transport Manual’ist.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne45Esitatud näited illustratiivsed transpordile ja teedele esitatavate nõuetepõhjalikku läbimõtlemist, milles on arvestatud muuhulgas nii ohutuse,keskkonnakaitse kui teiste teedekasutajate huvidega.KSH ekspert on seisukohal, et tunnustatud elektrituulikute tootjatepoolsete transpordinõuete (üldjuhul fikseeritud nn Transport Manual’ides)järgimise korral on tagatud nii ohutus, teede optimaalne kasutus kõigileteekasutajatele ja keskkonnaküsimused. Käesoleva detailplaneeringukoostamise ja KSH käigus on leitud konkreetses olukorras arukasplaneeringulahendus teede asukohtade ja muus planeeringus fikseeridasaavas osas.Näide (Ungari) tuulikupargi ehitamiseks vajaliku tee mahasõidustmaanteelt (allikas: Iberdrola).MotaažiplatsidTuulikute montaažiplatsid rajatakse vastavalt seal tehtavate töödevajadustele. Kõige nõudlikumaks on kraanade alused alad, mis peavadolema piisavalt tugeva kandevõimega. Sageli kasutatakse elektrituulikutepüstitamisel kahte kraanat.Otseselt tuuliku püstitamiseks vajalik montaažiplats on vastavalt näiteksGamesa G90 2 MW tuuliku tehnilistele eeskirjadele mõõtudega 25x35meetrit ning ehitustegevuse mõjud (näiteks ajutine pinnase ladustamineTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne46või tuulikute detailide hoiustamine) võivad ulatuda kuni 8 m kauguselemontaažiplatsi alast. Samasuguse võimsusega Vestas V90 montaažiplatsimõõtudeks on ligikaudu samasugused (vt illustreerivat joonist). Samakehtib ka kavandatavate tuulikute kohta.Skeem 9. Vestas V90 montaaži ja juurdepääsuteede skeem.Elektrituulikute püstitamine toimub montaažiplatsidel paiknevate kraanadeabil monteerides tuuliku eelnevalt ehiatud vundamendile.Selgitamaks kirjeldatud teemat on alljärgnevalt esitatud laialt levinud 2MW võimsusega elektrituuliku Vestas V90 vundamendi tüüplahendusejoonised. Selline vundament on umbes 16 meetrise küljepikkusega ningumbes 3 meetri sügavune. Konkreetne lahendus töötatakse väljaprojekteerimisel ning tugeva aluspõhjaga käesolevas planeeritavastuulikupargis võib ohutuse tagava vundamendi rajada ka madalamasügavusega. Samuti on esitatud mõned illustreerivad vundamendiehitusaegsed fotod kavandatavatega samalaadsete mõõtmetega Gamesaelektrituuliku püstitamisest. Tuuliku vundament on üldjuhulterassõrestikuga tugevdatud kohapeal valatav betoonvundament, misulatub 2-3 meetrit maa sisse. Maapealne osa on võimalik katta pinnasegamispuhul ei jää vundament praktiliselt nähtavale. Sageli ehitataksevundamendid siiski mõnevõrra maast kõrgemale (näiteks kuni 1 meeter)ulatuvatena.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne47Skeem 10. Elektrituuliku (Vestas V90, võimsus 2 MW) tüüpilinevundament, ristlõige.Skeem 11. Elektrituuliku (Vestas V90, võimsus 2 MW) tüüpilinevundament, pealtvaade.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne48Näide tuuliku vundamendi ehitusest (allikas: Iberdrola).Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne49Näide tuuliku vundamendist enne sellele tuuliku torni püstitamist (allikas:Iberdrola).Tuuliku ehitamine on tavapärane tsiviilehitus, mille puhul kehtivad kõiksellekohased normid ja nõuded. Kõrgendatud negatiivset keskkonnamõjutuulikupargi ehitamisega ehitusaegselt ei kaasne.3.6. Jäätmetekke võimalusedTuulest elektrienergia tootmisel kasutatakse taastumatuid loodusressurssevaid tuuleturbiinide ja nende osade tootmisel ning tehnilisel hooldusel(näiteks reduktoris kasutatav õli). Jäätmeid betoonvundamendi, metalli japlasti näol tekib eeskätt tuuleturbiinide demonteerimisel nende eluealõppemisel, kuid tuuleturbiine on lihtne demonteerida ja nende materjaltaas- või korduvkasutada. Tuuleturbiinide püstitamisel tuleb tekkivadjäätmed (pakendid, konteinerid jmt) sorteerida kohapeal vastavatessekonteineritesse ja suunata korduvkasutusse.Korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmetekasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole tuuleturbiinist lähtuv keskkonnariskkuigi suur, kollabreerumise juhud on üliharvad. Lisaks on elementaarne, ettuuleparkide arendajad ise on huvitatud oma seadmete pikaajaliselt tööst jatagavad seadmete stabiilsuse, mis hoiab ära vibratsiooni ja resonantsid.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne50Siiski ei ole võimalik välistada ka ekstreemseid juhtumeid, mille korral võibtekkida reostuse oht. Ohustatavaks piirkonnaks on tuuleturbiinidelähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini gondlis asuva käigukastipoolt kasutatav õli (kokku ca 400 l), mis gondli purunemisel võib sattudapinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette.Oma olemuselt oleks sedalaadi õnnetus sarnane näiteks avariiga maanteelning peamine abinõu on päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskusolukord lahendada. Operatiivse info tuuleturbiini seisundist tagab pidevdigitaalne kontroll.Õli lekke võimalus on vaid tuuleturbiini kollabreerumisel, tõenäosusõlireostuse tekkeks õli nõuetekohasel vahetamisel on minimaalne. Vanaõlituleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikulening selle käitlemisel kinni pidada Vanaõli käitlusnõuetest(Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 23).Generaatorite tehniline korrasolek garanteeritakse tuulepargihaldaja/omanik poolt kogu ekspluatatasiooni perioodil.3.7. Mõjude hindamise kokkuvõte ja alternatiivsedaremgustsenaariumidDetailplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude iseloom on kokkuvõetud tabelis 4.Tabel 4KSH aspekt mõju ulatus mõju mõju kestvusmõjumõjumõjuloomastikulemõju maastikuleja taimestikulemüravisuaalne mõjuHaudelinnustikulelokaalne, kaudsemõju ulatus ei oletäpseltmääratletav0-alternatiivipuhul mõjupuudublokaalne (otseseehitustegevusealad)0-alternatiivipuhul mõjupuudublokaalne0-alternatiivipuhul mõjupuudubulatuslik, sõltubvaatajatõenäosusvältimatu mõju0-alternatiivipuhul mõjupuudubvältimatu mõju0-alternatiivipuhul mõjupuudubvältimatu mõju0-alternatiivipuhul mõjupuudubpidev, kuidtalvel onväiksem0-alternatiivipuhul mõjupuudubpeamiseltehitusperioodil,otseselt rajatistealal koguekspluatatsiooniperioodi, pidevmaastikule0-alternatiivipuhul mõjupuudubPidev0-alternatiivipuhul mõjupuudubpöördumatuspöörduv tuulepargilikvideerimisel0-alternatiivi puhulmõju puudubmõju maastikulepöörduv tuulepargilikvideerimisel,otsene mõjutaimestikulevundamendi alalpöördumatu/muutev0-alternatiivi puhulmõju puudubpöörduv tuulepargitöö lõppemisel0-alternatiivi puhulmõju puudubvältimatu mõju Pidev pöörduv tuulepargilikvideerimiselkumulatiivsusmida rohkemtuulikuid tuulepargisja lähipiirkonnas,seda suuremnegatiivne mõju0-alternatiivi puhulmõju puudubsõltub tuulikutearvust0-alternatiivi puhulmõju puudubsõltub tuulepargidearvust0-alternatiivi puhulmõju puudubsõltub tuulikutearvustTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne51KSH aspekt mõju ulatus mõjutõenäosusasukohast0-alternatiivipuhul mõjupuudubsotsiaalmajanduslikmõju0-alternatiivipuhul mõjupuudublokaalne (Paldiskilinn)0-alternatiivipuhul mõjupuudubkaudne mõju0-alternatiivipuhul mõjupuudubmõju kestvus0-alternatiivipuhul mõjupuudubei ole täpseltmääratletav0-alternatiivipuhul mõjupuudubmõjupöördumatus0-alternatiivi puhulmõju puudubei ole täpseltmääratletav0-alternatiivi puhulmõju puudubmõjukumulatiivsus0-alternatiivi puhulmõju puudubsõltub tuuleenergiatootmise tasemestEestis0-alternatiivi puhulmõju puudubKäesoleva töö koostamisel peeti reaalseks kaht alternatiivsetarengustsenaariumit detailplaneeringu alal:1. tuulepargi rajamine2. 0-alternatiiv ehk tuulepargi rajamisest loobumine.Tuulepargi rajamise arengustenaarium valiti seetõttu, et sellisena näeb etteala arendamist kehtiv Paldiski linna üldplaneering. Tõenäoliselt kaüldplaneeringu koostamisel kaaluti ala arendamisel erinevaid võimalusi, kuidarvestades ka mitmete arendajate selget soovi, eelistati tuuleenergiatootmist. Ala kasutamine muudel funktsioonidel eeldab üldplaneeringumuutmist.Teise arengustsenaariumi puhul leiame tõenäolise oleva majandusliku kasvujätkudes pikaajalises perspektiivis maa kasutamise muudel suhteliseltekstensiivsetel maakasutusviisidel. Paldiski linna tihehoonestatud alaläheduses võib ilmneda uute eramute arendamise soov. Kui eramutearendamist ei suudeta hoida üldplaneeringuga kehtestatud piires, võiksidosa eramuid saada rajatud ka käesoleva detailplaneeringu alale. Kuni uutearendusideede rakendamiseni jääb ala senisesse hooldamata seisundisse javõsastub tõenäoliselt üha enam.0-alternatiiv on juhul, kui alale uut kasutust ei leita, oma mõjultlooduskeskkonnale neutraalne. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnaleon pigem negatiivne. Arvestades, et tegemist on siiski linna territooriumiga,võiks alal olla intensiivsem kasutus.4. Tuuleturbiinide keskkonnakaitseliselt olulistetehnoloogiliste parameetrite analüüs parimavõimaliku tehnoloogia (BAT – best availabletechnology) aspektistParima võimaliku tehnoloogia aspektist tuleks kaasaegseid suurevõimsusega tuuleturbiine eelistada väiksema võimsusega (nominaalnevõimsus alla 500 kW) seadmetele, sest keskkonnale avaldatav mõju onkeskmise ja suure võimsusega tuuleturbiinidel sama, aga elektrienergiatoodang mitu korda suurem ning parem on ka väljastatava energiaTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne52kvaliteet. Nii Nordex N90 2,3 MW, kui Enercon (näiteks Enercon E82) jaGE (näiteks 2,5 MW seeria) kuuluvad suure võimsusega kaasaegsetetuuleturbiinide hulka.Tuuleturbiinide konstruktsioonis kasutatakse nii sõrestik kui monoliitseidmaste. Kaasaegsete tuuleturbiinide puhul on levinumad monoliitsedmastid, mis mõjuvad esteetilisemalt. Tuuliku passi kohaselt on NordexN90 kW tuulikutel valmistajapoolselt ette nähtud 80 või 100 meetrinetorutorn või 105 meetrine sõrestiktorn. Torutornid on ka Enercon ja GE jaenamusel teistel tootjatel. Soovitme kasutada torutorni.Arvestades tuulest energia tootmiseks sobivate alade piiratust tuleks nendepiirkondade efektiivseks kasutamiseks eelistada tuuleturbiine, mis oleksid:suure kasutusteguriga ning elektrivõrkude tööd toetavad viimasepõlvkonna tuuleturbiinid, mis annavad sama pindalaga maatükkikasutades rohkem energiat,suure nominaalse võimsusega ja lülituksid tööle ning saavutaksidmaksimaalse võimsuse antud asukohale optimaalse tuule kiirusega,reguleeritava müratasemega,monoliitse torniga, millesse oleks visuaalse reostuse vältimiseksintegreeritud tuuleturbiini tööks vajalikud lisaseadmed.Tuuleparkide planeerimisel/kujundamisel tuleb arvestada valdavate tuultegaja paigutada tuulikud viisil, mis võimaldaks igal seadmel tootamaskimaalselt energiat. Ebaefektiivne on tuulikute paigutamine liialttihedasti või valitsevate tuulte suhtes vale nurga alla – tuulepealsedtuulikud tekitavad turbulentse õhuvoo ning hakkavad tuulealustelt nö tuultära võtma.Pakri tuuleparki kavandatavad elektrituulikud kuuluvad suure võimsusegatuuleturbiinide klassi. Maakasutusintensiivus (pindala toodetava kWh kohta)ja avaldatav keskkonnamõju on suurema võimsusega tuulikutel väiksemkui väikestel tuulikutel. Suurem toodetav energiakogus tähendab suurematkeskkonnasõbralikkust, kuna iga toodetava kWh kohta tuleb vähemutiliseeritavat materjali, vähem visuaalset reostust, vähem võimalustlindude hukkumiseks.Antud projektis kasutatavad tuuleturbiinid on kaasaegsed tuulikud ningsobivad kasutamiseks Pakri poolsaare tuulepargis. Tuulikute paigutustuulepargis on optimaalne.5. SeireTänasel päeval ei ole tuuleparkidele kehtestatatud (näiteksKeskkonnaministeeriumi poolt) Eestis ühtseid kriteeriume seireteostamiseks. Samuti ei ole välja kujunenud sellekohast head tava.Mõningatel juhtudel on seire soovitused kirjutatud projektidekeskkonnamõju hindamise aruannetesse, kuid nende reaalse teostamisekohta on info lünklik.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne53Pakri poolsaarel kavandatavast tuulepargist põhjapool asuvas olemasolevastuulepargis (käivitus käesoleval aastal) teostatati teadaolevalt linnustiku janahkhiirte seiret.Käesoleva töö objektiks oleva arendatava tuulepargi arendamisel soovitameteostada analoogset seiret (sealjuures kooskõlastatud seireprogrammid)praeguseks olemasoleva Pakri I tuulepargiga.Sellisel juhul koguneks mõningast teavet ka tuulikute lisamisel tekkivakumuleeruva mõju kohta. Juhul, kui seireandmed avalikustatakse, onvõimalik mõlema tuulepargi seireandmeid kasutada laiaulatuslikematejärelduste tegemiseks. Soovitame seire andmed/aruanded avalikustadatuulikupargi arendaja/operaatori/omaniku koduleheküljel.Seireprogrammi võib seire teostaja (kes ei ole tänaseks teada) poolseteettepanekute alusel vajadusel korrigeerida kui avaneb võimalusparemakvaliteedilise tulemuse saavutamiseks. Seireprogrammikorrektsioone ei tule tõlgendada KSH aruande muutmisena, kuid soovitameseireprogrammi detailsel koostamisel teha koostööd Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooniga.Teeme ettepaneku rakendada 2 aasta jooksul pärast elektrituulikutepaigaldamist ja tööle hakkamist (sh ei ole oluline elektri tootmise mõistestööle hakkamine vaid tuuliku liikumine sarnaselt töörežimile) linnustikuseiret. Seiret on vaja teha kevadisel rändeperioodil, suvisel pesitsusperioodilning sügisesel rändeperioodil. Seiret võib minimaalselt teostada tavapärastevisuaalvahenditega ja piirkonna ülevaatamisega.Mõõdetavad indikaatorid on:hukkunud lindude arv.Teeme ettepaneku rakendada 2 aasta jooksul pärast elektrituulikutepaigaldamist ja tööle hakkamist (sh ei ole oluline elektri tootmise mõistestööle hakkamine vaid tuuliku liikumine sarnaselt töörežimile) nahkhiireseiret. Seiret on vajalik teostada suvisel perioodil ning kevadisel ja sügiseselrädneperioodil. Seire teostamiseks on vajalik kasutada spetsiaalseiddetektoreid.Mõõdetavad indikaatorid on:hukkunud nahkhiirte arv.Nimetatud bioloogilised seired tuleb tellida tuulepargi valdajal.Teostatud seirete andmed tuleb avalikustada.Tuulikute tehnilise korrasoleku ja töörežiimi seiret teostab tuulikupargioperaator.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne546. Avalikkuse kaasamine KSH protsessiKSH avalikustamine toimus vastavalt keskkonnamõju hindamise jakeskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (vt tabel 2). KSH programm jaaruanne olid avalikustamise perioodil paberkujul kättesaadavad PaldiskiLinnavalitsuses ja OÜ Hendrikson & Ko kontoris ning digitaalkujul veebilehelaadressiga www.hendrikson.ee/pakri.Laiema avalikkuse huvi KSH vastu oli programmi arutelu ja sellelejärgnenud perioodil, samuti aruande tutvustamisel, väike.KSH programmile esitas kirjaliku seisukoha OÜ Pakri Tuulepark.KSH aruandele esitas kirjalikud seisukohad Harjumaa Keskkonnateenistus.7. KokkuvõteKäesolev aruanne on osaks strateegilisest planeerimisdokumendist –Paldiski linna maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048 ja58001:003:0029 ning lähialade detailplaneeringust. Koostatavadetailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadminetuulepargi rajamiseks maa-alal pindalaga 311,6 ha. Kavandatav tuuleparkkoosneb 22-st elektrituulikust (nn referentstuulikud Enercon E82, GE,Nordex N90 või muud sarnast) võimsusega ca 2,3 MW.Kavandatava tuulepargi ala ning lähipiirkonda iseloomustavad olulisemadaspektid on:1. Detailplaneeringu ala on katastris registreeritud valdavaltsihtotstarbega maatulundusmaa (pms metsa- ja rohumaad),katastriüksus 58001:003:0029 on tootmismaa. Kõlvikuliselt onülekaalus metsamaa ja looduslik rohumaa. Paldiski linnaüldplaneeringus on maa-ala reserveeritud taastuva energia tootmisemaana.2. Kogu planeeritava tuulepargi ala maastik on inimtegevuse pooltmõjutatud, enamasti militaarsetest tegevustest.3. Detailplaneeringu ala vahetusse lähedusse jäävad Pakrimaastikukaitseala ja Pakri hoiuala.4. Märkimisväärsetest maastiku üksikobjektidest jäävaddetailplaneeringule Leetse küla litoriina rannaastangu rahnud.5. Pakri poolsaare suurim väärtus on pankrannik, mis piirab poolsaart11–12 km pikkuselt (Uugalt Merikülani) ja mille kõrgus küünibpoolsaare tipus 24,8 meetrini. Pank on osa Balti klindist, miskandideerib UNESCO maailmapärandi nimekirja.Keskkonnamõju hindamise käigus välja selgitatud olulisemad võimalikudmõjud ja nende leevendamise meetmed:1. Maastikuliste väärtuste tõstmiseks ja hoidmiseks tuleb tuulepargi alaheakorrastada, likvideerida militaarjäätmed ning eksponeeridaolemasolevaid vaatamisväärsusi – Leetse küla litoriina rannaastangut.Vältida tuleb rannaastangu looduslikkuse ulatuslikku kahjustamistTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne55(pinnase kokkulükkamist ja/või teisaldamist jmt) v.a. otseseehitustegevuse alad. KSH ettepaneku alusel loobuti tuulikute 20-21 ja17-18 vahelistest, üle astangu kulgevate teede, väljaehitamisest.2. Avalikult kättesaadava info põhjal võib väita, et nahkhiirtekokkupõrkerisk tuulikutega on Pakri poolsaarel väike. Vajalik onehitusjärgse 2 aastase seire teostamine.3. Lindude rännet arvestades on tuulepargi jaoks valitud asukohtpotentsiaalselt kõrgema riskiga piirkond, kui näiteks sisemaal asuvadpaigad. Lindude kokkupõrkerisk tuulikutega on arvestadeslennukõrgust tõenäoliselt väike. Tõenäoliselt kõige enam onohustatud öösel rändavad värvulised, eriti halva nähtavusega öödel.Tegeliku mõju sh lindude võimaliku hukkumise väljaselgitamiseks onsoovitatav projekti rakendumise järgne 2 aastane seire, mille põhjalsaab otsustada täiendavate leevendavate meetmete (näitekslühiajaline tuulikute peatamine) rakendamise vajalikkuse üle.4. Kuivõrd kavandatav tuulepark ei paikne otseselt Pakri hoiualal, ei olevõimalik elupaikade ja ala terviklikkuse kahjustamine. Võimalik onlinnuhoiualal peatuvate lindude mõningane häirimine tuulepargi kuiliikumisbarjääri poolt, kuid selle tegelik mõju eeldab vastavaehitusjärgse seire teostamist.5. Paldiski linna üldplaneeringus linna elamualade ning kavandatavatuulepargi vahel reserveeritud loodusliku haljasala ja kaitsehaljastusemaa tuleb normatiivse mürasituatsiooni tagamiseks säilitada katulevikus ega lubada sellel elamuehitust.KSH töögrupi hinnangul ja arvestades kehtivat Paldiski linnaüldplaneeringut, on kavandatava tuulepargi rajamine mõistlik realiseerida.Soovitame teostada linnustiku ja nahkhiirte ehitusjärgset seiret 2 aastajooksul. Sealjuures tuleks seireandmed ka avalikustada.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne56LõppjäreldusedKSH töögrupi hinnangul ja arvestades kehtivat Paldiski linnaüldplaneeringut, on kavandatava tuulepargi rajamine mõistlik realiseerida.Soovitame teostada linnustiku ja nahkhiirte ehitusjärgset seiret 2 aastajooksul. Sealjuures tuleks seireandmed ka avalikustada.KeskkonnaekspertKuido Kartau (litsents KMH0034)..............................................Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne57Kasutatud materjalid1. Ahlen, I. Wind turbines and bats – a pilot study. Final report 11December 2003. Translated from Swedish 5 March 2004.2. Eesti Geoloogiakeskus. Eesti Põhjavee kaitstuse kaart, 1:400 000.20013. Kalamees, A., Kuus, A. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad EestisTartu 2003.4. Kink, H. Pakri poolsaar – loodus ja inimtegevus; Teaduste AkadeemiaKirjastus, Tallinn 19965. Kull, A. Eesti tuuleatlas. Tartu, 1996 (käsikiri Tartu ÜlikooliGeograafia Instituudis)Lisad1. KSH algatamise otsus.2. KSH programm koos lisadega.3. KSH programmi kinnitus.4. KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja muud materjalid.5. KSH aruande heakskiitmine ja sellega seonduvad dokuemndid.6. Detailplaneeringu põhijoonis (seisuga 20.02.2006).Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne58Lisa 1 KSH algatamise otsusTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne59Lisa 2 KSH programmPaldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamiseprogrammHendrikson & KoÕpetaja 9, TartuNarva mnt 7, TallinnKeskkonnaekspertKuido Kartau (litsents KMH0034)..............................................Tartu 2005Käesolev dokument on põhimahus trükitud 100% taaskasutatud Töö nr. paberile 632/05 Cyclus Office

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne601. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatusStrateegiline planeerimisdokument (detailplaneering) koostatakse Paldiskilinnas maaüksuste 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 maa-alalepindalaga ca 273 hektarit.Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks detailplaneeringu alaleka ümbritseval alal. Sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osaserinevalt ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks.Näiteks müra mõju oluline ulatus (üldjuhul kuni 500 m) on erinev kuivisuaalse mõju ulatus (ulatus kuni kümmekond kilomeetrit). Täpne mõjuulatus selgub töö teostamise käigus.2. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisegaeeldatavalt kaasnev keskkonnamõjuDetailplaneeringuga kavandatavaks tegevuseks on Paldiski linnasmaaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 (pindalaga 273hektarit) tuulepargi rajamine. Käesolevaks ajaks olemasoleva visioonikohaselt soovitakse püstitada kuni 25 tuulikut igaüks võimsusega kuni 2,5MW, seega tuulepargi koguvõimsus kuni ca 60 MW.Lisaks tuulikutele tuleb rajada nende püstitamiseks ja hoolduseks vajalikteedevõrk ning elektrienergia võrku juhtimiseks elektriliinid ning ühendusalajaamaga.Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel käsitletakse järgmisikeskkonnaelemente:1. Looduskeskkondgeoloogiline ehitus;tuuleolud;maastik;taimkate;loomastik (sh linnustik);kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 alad);tuulepargi ekspluatatsioonist tingitud müra, selle mõju jaulatus (mürakaart).2. Tehiskeskkondinfrastruktuur;maakasutus;lähiümbruse hoonestus;tuulepargi visuaalne mõju;3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ja mõju sellele ning mõju inimesetervisele (eeskätt läbi müra).Töö käigus täpsustatakse ka võimalikku piiriülese mõju esinemisevõimalikkust. Käesoleval ajal ei näe keskkonnamõju strateegilise hindamise(lühendina KSH) töögrupp piiriülese mõju esinemist.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne613. Isikud ja asutused, keda strateegiliseplaneerimisdokumendi alusel kavandatav tegevusvõib eeldatavalt mõjutada või kellel võib ollapõhjendatud huvi selle strateegiliseplaneerimisdokumendi vastuIsikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi aluselkavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib ollapõhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu onesialgsetel andmetel (KSH programmi koostamise ajal) esitatudalljärgnevas tabelis.Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjagavastavalt*Paldiski linnavalitsus Kohaliku arengu Kirjaga ei teavitataedendajaja (kuna on otsustajanatasakaalustatud avalike protsessiga kursis).huvide kaitsja.Otsustaja(kehtestamine)detailplaneeringuküsimuses.KSH algataja.EestiVabariik(Keskkonnaministeerium,Sotsiaalministeerium,Kultuuriministeerium)Arengu edendaja jatasakaalustatud avalikehuvide kaitsja.Riikliketaastuvenergeetikaeesmärkide täitmiseeest vastutaja.Maaomanikud On huvitatud maaväärtuslikustkasutamisest.Piirkonna elanikud On huvitatudmaksimaalselt kõrgekvaliteedigaelukeskkonnast.ValitsusvälisedKeskkonnaalaste võiorganisatsioonid ja muude organisatsioonikodanikeühendused suunitlusest tulenevateväärtuste arvestamisetagamine tuulepargirajamisel.Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjudja huvid.Keskkonnaministeerium, HarjumaaKeskkonnateenistusKMH järelvalvaja huvija funktsioon on tagadaKSHprotsessiHarjumaaKeskkonnateenistusNaabruseomanikudkinnistuteKirjaga ei teavitata(teavitatakse ajalehesjaAmetlikesTeadaannetes).e-kiriEestiKeskkonnaühendusteKojale valdur.lahtvee@seit.eeKirjaga ei teavitata(teavitatakse ajalehesjaAmetlikesTeadaannetes).HarjumaaKeskkonnateenistusTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne62Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjagavastavalt*seadusejärgsus jaüldiste keskkonnaalastehuvidetasakaalustatudarvestamine.Arendaja, AS KH Huviarendada Kirjaga ei teavitataEnergia-Konsult majanduslikult(kuna on arendajanaefektiivselt toimivat protsessiga kursis).tuuleparki* Vastavalt KMHKJS §37 lg1. Kirjade koopiad on esitatud lisas.KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikuteja asutuste nimekiri täieneda.4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selletulemuste avalikustamise ajakavaKeskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamiseajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamiseajakavast on esitatud alljärgnevas tabelis.Strateegilisekeskkonnamõjuhindamise etappDetailplaneeringukoostamise etappAegDP algatamine 16. november 2004KSH algatamine 10. mai 2005KSH programmiMai 2005koostamine.SeisukohtadeMai 2005küsimine KSHprogrammi sisu osaspädevatelt asutustelt.KSH programmi avalik DP eskiisi avalik arutelu 14. juuni 2005arutele ja selle eelnev ja sellest eelnevavalik väljapanek teavitamine(vähemalt 14 päeva).KSH programmiJuuni 2005heakskiitmineHarjumaakeskkonnateenistusepooltDP eskiisi heakskiitmine Juuni-august 2005Paldiski linnavolikogupooltKSHaruandeMai-september 2005koostamineKSH aruande avalik September 2005Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne63Strateegilisekeskkonnamõjuhindamise etapparutelu ja selleleeelnevavalikväljapanekKSHaruandeheakskiitmineHarjumaakeskkonnateenistusepooltDetailplaneeringukoostamise etappAegDP kooskõlastamine Juuli-september 2005September 2005DP avalik arutelu ja selle Oktoober 2005eelnev avalik väljapanekDP kehtestamine November 2005Strateegilise keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustaminetoimub vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduses ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes(Haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.Täpset KSH ja DP protsessi ajalist kulgemist on KSH programmikoostamise ajal võimatu fikseerida, seetõttu tuleb esitatud ajagraafikutlugeda tõenäoliseks soovitavaks visiooniks. Keskkonnamõju hindamisestteatamine toimub vastavalt sellealasele seadusandlusele.5. Programmi koostanud eksperdi ja strateegiliseplaneerimisdokumendi koostaja andmedStrateegilise planeerimisdokumendi koostajaks on:Hendrikson&Ko OÜ detailplaneeringute osakondÕpetaja 9, TartuTöörühmDetailplaneeringute osakonna juhataja Rauno SchultsProjektijuhtHelena MaideKSH programmi koostanud ja KSH teostavaks eksperdiks on:Hendrikson&Ko OÜ keskkonnakorralduse osakondÕpetaja 9, TartuTöörühmProjektijuht, keskkonnakorralduse osakonna koordinaator,juhtekspertKuido KartauKeskkonnaspetsialist (sh loomastik) Agne PeetersooFirmaväline ekspert tuuleenergeetika alal Ain KullKSHTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne64KSH töörühma juht Kuido Kartau omab sellekohast õigust (vastvatKeskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemi seadus §34 lg 3)sest:o On omanadanud kõrghariduse geograafias (sh ruumilineplaneerimine ja keskkonnakorraldus) Tartu Ülikoolis ning läbinuddiplomijärgse 1 aastase Kalmari Ülikooli poolt korraldatud kursuseEnvironmental Managment and Policyo Omab strateegilise keskkonnamõju hindamise kogemust alates 1999aastast.o Tartu Ülikooli ja Kalmari Ülikooli õppekavad sisaldasid strateegiliseplaneerimise alaseid koolituskursusi oluliselt üle 40 tunni mahu.Eksamid sooritatud positiivsete tulemustega.o Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid,protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.6. Projektiga seotud olevate pädevate asutusteseisukohadKeskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel peabprogrammi sisu osas seisukohta küsima olenevalt strateegiliseplaneerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt,Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, keskkonnateenistuseltvõi kohaliku omavalitsuse organilt.Käesoleva projekti raames küsitakse seisukohad Keskkonnaministeeriumiltning Harjumaa Keskkonnateenistuselt.Kirjalik seisukoht saadi Harjumaa Keskkonnateenistuselt ja see on lisatudkäesolevasse dokumenti.7. KSH programmi avalikul väljapanekul ja arutelullaekunud ettepanekutest ja muust tagasisidestKSH programmi avaliku väljapaneku perioodil tutvus Hendrikson&Kokontoris Tallinnas programmiga 1 inimene ning küsis telefonitsi täiendavatinfot 1 inimene.Internetiaadressi külastusest detailne ülevaade puudub.Avalikul arutelul osales 9 inimest. Protokoll on lisatud käesolevassedokumenti.Enne avalikku arutelu vormistati ja postitati KSH asjus 2 kirja (HarjumaaKeskkonnateenistus ja OÜ Pakri Tuulepark). Koopiad kirjadest on lisatudkäesolevasse dokumenti.Kõigi tehtud KSH’d puudutavate ettepanekutega arvestatakse tööläbiviimisel.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne65Pärast avalikku arutelu täiendatud KSH programm esitati 20.06.2005kinnitamiseks Harjumaa Keskkonnateenistusse.Harjumaa Keskkonnateenistus oma kirjaga 29.06.2005 soovis täiendusi,mis on KSH programmi käesolevasse versiooni ka lisatud.Kuido Kartau, 20.07.2005keskkonnaekspert..................................Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne66KSH PROGRAMMI LISA Avaliku arutelu protokollPaldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja detailplaneeringueskiisi avalik aruteluPROTOKOLLPaldiski Linnavalitsusalgus kell 14.00lõpp kell 15.3016. juuni 2005.a.Osavõtjate nimekiri on toodud lisas.Avalik arutelu toimus ja sellest teavitati vastavalt Keskkonnamõju hindamise jakeskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele.KSH programmi avaliku väljapaneku jooksul laekus Paldiski linnavalitsusse üks kiri (HarjumaaKeskkonnateenistus), mis edastati KSH eksperdile koosoleku alguses.Päev pärast avalikku arutelu (15.05.05) laekus Hendrkson&Ko’sse postiga 13.06.05 OÜ Pakri Tuuleparkpoolt koostatud kiri seisukohtadega.Mõlemad kirjad on toodud lisas.Avaliku arutelu avas ja tutvustas strateegilise keskkonnamõju hindamise programmi ja edasist protsessiajakava Kuido Kartau (KSH ekspert, OÜ Hendrikson&Ko).Vahemärkusena väideti, et osad naabrid ei ole kirju saanuRiho Tint (planeerija, OÜ Hendrikson&Ko) tutvustas detailplaneeringuga seotud teemasid:o planeeringu algatamine,o piirkonna üldised tingimused,o naabruses asuvad maad ja objektid,o planeeritava ala karakteristikute üldiseloomustus,o tuulikute transportimise tingimustest,o teede kasutamisest,o tuuletingimustest,o turvalisusest,o elektrivõrguga liitumisest (tingimuslik liitumispakkumine),o muu info.Tutvustavatele ettekannetele järgnesid küsimused-vastused ja diskussioon.Arvo Täks, Paldiski abilinnapea. A) Esmapilgul tundub, et eskiisil näidatud tuulikud nr 1, 5 ja 7 asuvadliiga lähedal elamutele, B) miks asuvad tuulikud vahetult kinnistu piiri ääres, C) miks osadetailplaneeringu alast on tuulikute poolt kasutamata, D) kui kaugele levib müra, E) miks alal asuvadteed avalikuks kasutuseks suletakse, F) palun kontrollida puurkaevu kaitsetsooni ulatust.Riho Tint ja Kuido Kartau selgitasid. A) tuulik nr 7 võib täpsematel analüüsidel, mida edaspidi tehakse,osutuda elamutele liiga lähedal olevaks. See küsimus lahendatakse edasise töö käigus, B) tuulikud onpiiri ääres maaüksuse ressursi parimaks kasutamiseks, kui naabritega saadakse kooskõlastus/kokkulepe,siis on see arukas lahendus, C) maakasutuse võimalused on töö käigus täpsustunud, seetõttuplaneeringulahendus täna nn tühja ala kohalt täieneb, D) müra täpsema arvutus on koostamisel kuidtõenäoline 40 db leviku ulatus on ca 300 m, allatuult tõenäoliselt maksimaalselt 500 m, E) jah, teedekasutusvõimalust tuleb veel kaaluda, avalik kasutus oleks ka üheks lahendusvõimaluseks, F)kontrollitakse.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatavatuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne67Hannu Lamp, AS Tuulepargid. Kas KSH aruandes käsitletakse ka linnustiku ja nahkhiirte temaatikat.Kuido Kartau. Jah.AÜ Vikerlane ja AÜ Doory esindajad palusid selgitada planeerija ja keskkonnamõju hindaja rolliprotsessis – keda nad esindavad.Riho Tint ja Kuido Kartau selgitasid, et planeeringukonsultant ja keskkonnamõju hindaja on erapooletudeksperdid/spetsialistid, kes püüavad koondada, analüüsida ja sünteesida materjale aruka lahenduserealiseerimiseks ning läbi avaliku protsessi, kus arvestatakse kõigi osapoolte huvisid, valmistadaavalikule võimule, eeskätt Paldiski linnavolikogule/valitsusele, ette materjalid otsustamiseks.AÜ Vikerlane ja AÜ Doory esindajad leidsid, et teades olemasolevaid tuulikuid, ei näe nad mürasprobleemi, samuti ei peeta tuulikuid koledaks.Hannu Lamp. Detailplaneerija rääkis olemasolevast tingimuslikust liitumislepingust – kuiliitumistingimused on alles tingimuslikud, siis kuidas saab nende najal tööd jätkata?Riho Tint selgitas, et detailplaneeringu protsessi jätkamiseks ja läbiviimiseks on tingimuslik liituminepiisav. Reaalseks ühendamiseks on vaja muid konkreetsemaid lepinguid.Arvo Täks tõstatas tuulikute kohaletransportimise temaatika, paljud olemasolevad teed on liiga kitsad jajärskude pööretega. Soovitas kaaluda seni eskiislahenduses väljapakutud juurdepääsu asemelsobivamaid variante – analoogselt olemasoleva tuulepargi poolt kasutatud juurdepääsu.Andre Lindvest, OÜ Pakri Tuulepark, esitas küsimuse kavandatava tuulepargi tuult varjutavast mõjustolemasolevale tuulepargile. Varjutuse olemasolul väheneb olemasolevate tuulikute tootlikus ja OÜ PakriTuulepark kannab majanduslikku kahju. Kuidas see teema lahendub?Diskussioonis leiti, et detailplaneering ja KSH peavad tee välja tooma viidates ka kehtivaleseadusandlusele (näiteks naabrusõiguse teema Asjaõigusseadusest ja Võlaõigusseadus), kuidkonkreetsed kokkulepped ja lahendused peavad sõlmima siiski naabrid detailplaneeringuvälistekokkulepete vormis.Protokollis:Kuido KartauHendrikson&KoTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmKSH PROGRAMMI LISAja Hendrikson&Ko vastus selleleHarjumaa Keskkonnateenistuse seisukohtTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmKSH PROGRAMMI LISAvastus selleleOÜ Pakri Tuulepark kiri ja Hendrikson&KoTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmKSH PROGRAMMI LISAKoopiad KSH programmi avalikustväljapanekust ja arutelu toimumisest saadetud kirjadestKeskkonnaühenduste kojale saadeti teade e-postiga aadressile valdur.lahtvee@seit.eeMaaomanike nimekirjas on 25 inimest, kuid kuna see sisaldab katastritunnuset, isiku nime ja aadressi,siis maaomanike nimekirja ei ei ole andmekaitse põhimõtetest lähtudes käesolevale avalikuledokumenidel lisatud.Töö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmKSH PROGRAMMI LISA Koopiad KSH programmi avalikustväljapanekust ja arutelu toimumisest teavitavatestajaleheteadetestTöö nr. 632/05

Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise programmTöö nr. 632/05

Lisa 3 KSH programmi kinnitusTöö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Lisa 4 KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja muudmaterjalid (Harjumaa Keskkonnateenistuse 20.12.2005 kirinr 30-12 1/5192)Paldiski linnas maaüksustele 58001:003:0048 ja58001:003:0029 kavandatava tuulepargikeskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikaruteluPROTOKOLLPaldiski Linnavalitsusalgus kell 14.00lõpp kell 15.3019. detsember 2005.a.Osavõtjate nimekiri on toodud lisas.Avalik arutelu toimus ja sellest teavitati vastavalt Keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele.KSH aruande avaliku väljapaneku jooksul ei laekunud ega edastatud KSHeksperdile ühtegi kirja ega muul viisil vastukaja. Päev pärast avalikkuarutelu koostatuna (20.12.05) laekus Hendrkson&Ko’sse postigakeskkonnateenistuse poolt koostatud kiri seisukohtadega.Avaliku arutelu avas ja tutvustas strateegilise keskkonnamõju hindamisearuannet Kuido Kartau (KSH ekspert, OÜ Hendrikson&Ko).Tutvustavatele ettekande ajal ja sellele küsimused-vastused jadiskussioon, milles käsitleti alljärgnevaid teemasid.o KSH aruande pealkiri on pisut ebatäpne kuna mainitakse vaid kahtmaaüksust, kuid käsitletav ala on mõnevõrra laiem. KSH aruannettuleb korrigeerida.o Tõenäoliselt on tänaseks olemas olemasoleva Pakri tuulepargiesialgsed linnustiku ja nahkhiire seire andmed. Neid võiks seiretellijalt küsida ja vajadusel lisada sellest tulenevat infot KSHaruandesse.o Tuua kaardil paremini välja rändrahnu ja litoriinamere rannaastang.Seda ka detailplaneeringu kaardil.o Seoses pankrannikuga lisada rohkem infot vibratsiooni kohta.o Seoses taotlusega arvata pankrannik UNESCO kultuuri- jalooduspärandite nimekirja anda tuulepargi visuaalsest aspektist javõimalikust vibratsioonist tulenev hinnang loodusväärtusele.o Müra kaart väljatoodud arvutusliku 40 db mõjualaga ei ole piisav.Vajalik on tekitada mürakaart, millelt naaberkinnistute omanikudTöö nr. 632/05

ooosaaksid infot oma kinnistu piiridel oleva maksimaalse müratasemekohta.Ettepanek oli ka et müra kui reostus ei tohi ulatuda kinnistupiiridest väljapoole.Drenaažist ja truupidest on aruandes juttu aga detailplaneeringusneid ei ole konkreetselt märgitud. Tuleks ilmselt üht või teistkohendada.Linnustiku osas oleks vaja märkida, kes on olnud selle ala eksperttöögrupis (Agne Peetersoo).Harjumaa Keskkonnateenistus lubas oma seisukohad esitada lähipäevil kakirjalikult (vastav kiri ka järgmisel päeval koostati ja sellega arvestati KSHaruande korrigeerimisel).Protokollis:Kuido KartauHendrikson&KoTöö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Lisa 5 KSH heakskiitmine ja sellega seonduvad dokumendidTöö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

ˇTöö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Töö nr. 632/05

Lisa 6 Detailplaneeringu koondjoonis (joonis nr 4, 16.08.2007)Töö nr. 632/05