3.detsember - Viimsi vald

3. detsember 2010 3SA Domus Dorpatensis aastastipendiaat on Carmen Ott24. novembril kuulutasSA Domus Dorpatensisvälja 2010. aasta stipendiumikonkursivõitja.Stipendiaat on PrangliRahvamaja projektijuhtCarmen Ott.Carmen Ott on Prangli saarekohalikku elu oluliselt rohkemedendanud ja tegelenud vabatahtlikutöö ning heategevusegakui keegi teine viimase 30 aastajooksul. Ta on osav projektikirjutaja– Carmeni eestvedamiselaktiveerus elu saarel ja tekkisparem koostöö saare elanikevahel. Ta on korraldanud käsitöökoolitusining esmaabikoolitusi,kuna esmaabi ja arstiabiosutamine on saare jaoks olulineteema, ning asutanud MTÜ,mille esimene suurprojekt oliPranglisaarte Muuseumi avamine.Arvukate projektide raameson ta muu hulgas aidanudkorrastada Prangli saare viidasüsteemi,renoveerida PrangliRahvamaja ja taastada kinotraditsioonirahvamajas.42 taotluse hulgast tegivaliku stipendiumikomisjon,Laupäeval, 4. detsembrilkell 19.00 toimub ViimsiKooli suure maja aulas jaaatriumis traditsioonilineheategevuslik aastalõpuball.Balli juhtideks on Romi Hasa jaAndres Dvinjaninov ning sealsaab nii lustlikku programminäha, ise jalga keerutada, maitstahõrgutavaid suupisteid kui kaoma õnne proovile panna.Ballil kogutud raha eestkorraldab MTÜ Viimsi Invaühing2011. aasta jooksulkoostöös mitmete partneritegaoma ühingu erivajadustegalastele mitmed erinevaid üritu-Uta Kührt, Dorpatensise büroo juhataja, Tõnu Lehtsaar, Domus Dorpatensise nõukogu liige, kes andisDomuse nimel stipendiumi üle, Carmen Ott ja piduliku ürituse juht Eero Raun.kuhu kuulusid Tartu abilinnapeaJüri Sasi, Eesti Maaülikooliteadusloo uurimise keskusejuhataja Erki Tammiksaar,Avatud Eesti Fondi Ida-idapiiriülese koostöö programmikoordinaator Kelly Grossthalning 2009. aasta stipendiaatMTÜ Kadjaste eestvedaja TiinaHeidemann.SA Domus Dorpatensis stipendiumanti üle 24. novembrilkodanikupäevale pühendatudkultuuriministeeriumi pooltHeategevusball juba homme!si ja tegevusi, mida lapsed alatipikisilmi ootavad.Lisaks ballile koguvad invaühingulastele raha ka ViimsiKooli algkooli õpilased ningViimsi Kooli personal, keskorraldavad nädal enne ballioma koolis heategevuslikkejõulumüüke, kus omaküpsetatudmaiustusi ja suupisteidostes saavad kõik ostjad tehaväiksema või suurema heateo.Kogutud raha antakse ViimsiInvaühingule üle balli avatseremoonial.Kui Viimsi Koolialgklassiõpilased on heategevuslikkejõulumüüke korraldanudjuba mitu aastat, siis ViimsiKooli personal eesotsas ViimsiKooli oskusainete õppetooligateeb seda esimest korda.Oksjoni esemete ning loteriiauhindade kohta on võimalikpõhjalikumat infot saadaMTÜ Viimsi Invaühingu jaViimsi Kooli koduleheküljelt.Tulge kindlasti ballile, sestparim kingitus on heategu ningsuurim tasu on naeratus lapsesuul!Info ballipääsmete kohtaveebiaadressil www.viimsi.edu.ee või telefonil 50 59 388(Jana). Detsembrikuus maksabballipääse ühele 450 krooni.Annika RemmelViimsi Koolikommunikatsioonijuhtkorraldatud pidulikul vastuvõtulTallinnas Rotermanni Prooviveskis.Sihtasutus tänab kultuuriministeeriumikultuurilisemitmekesisuse osakonda heakoostöö eest.VTEttevalmistusedjõuluajaksJõulud on Eesti maarahvakalendri tähtsaim püha.Eks igas kodus on kujunenud või kujunemas tavad, kuidasseda püha pidada. Osa traditsioone on põlised, osa uuemad.Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni naisedon otsustanud viimsilastele tutvustada jõuluaja etiketti japrotokolli nii, nagu see ühes Eesti kodus olla võiks.Jõuludega algab uus aastaring. Talvisel pööripäeval on öökõige pikem – päike on pesas peidus. Jõulupäeval tuleb ta agapesast välja ja maa pöörab ennast taas soojuse, valguse ja uueelu poole. Jõulud on ka hingede aeg. Et esivanematega suhtedkorras püsiks, on vaja jõuluajal ka nende eest hoolitseda. Uueaasta õnnelegi pannakse alus jõuluajal. Kuidas seda kõiketeha, saab teada jõulueelsel laupäeval vedakatelt.Rahvatraditsiooni tähtpäevade tähistamise oluline osaon muidugi hea toit. Jõuluaja sööki-jooki saab õppida tegematöötubades – teeme verivorsti, leiba, jõulukooki jakalja. Iga soovija saab ise vorsti toppida ja oma perelekoju kaasa viia. Et õpitoad toimuvad koostöös Harmoonikumiga,võib kindel olla, et söögipoolis ongi traditsiooniline– vaba igasugusest keemiast.Toome tuppa ka õled ja jagame vihkudena soovijatele,ikka koos tarvitamisõpetusega. Veedame ühe mõnusa jõuluettevalmistustepäeva. Jõulupühade ajal on ju kodusedtööd rangelt keelatud!Ootame osavõtjaid 18. detsembril kell 12–18 Harmoonikumis,mis asub Viimsis Pargi tee 8. Jõuluettevalmistustepäevakavast saab täpsemalt lugeda www.veda.ee.Õpitoad ja seminarid on tasuta!Ettevõtmist toetavad KÜSK, MTÜ VEDA ja ViimsiVallavalitsus.Ene LillVEDA president

4 3. detsember 2010Kuidas tuvastada printsessi?Hundi tee lasteaia lapsedkäisid nukumuuseumis.Kuidas saada bassist tenoriks?Tuleb kriiti süüa! Kuidastuvastada printsessi? Tulebkonna suudelda! Mis on kõigeuinutavam puuvili? Õun! Niisugusteleküsimustele oskasidvastata Hundi tee lasteaia lapsed,kes käisid reedel, 26. novembrilnukumuuseumis.Viimsi Teataja kirjutas sügisel(VT, 24. sept), et ViimsiVallavalitsus ning Eesti NukujaNoorsooteater sõlmivadkoostöölepingu. Hundi teelasteaia külaskäik oligi sellekoostööplaani n.-ö esimenepääsuke. Kaks vanemat rühmasõitsid reedel koos nukuteatrisse,roheline rühm läks vaatamaetendust, kollane rühmaga uudistas samal ajal muuseumi.Ja põnevust oli sealküllaga igas toas.Näha sai Lotte esiema jaOkasroosikese etenduse nukke,sai uudistada, kuidas valmibkoerakostüüm, kui ehtsaksja isuäratavaks tehaksepuuviljad ja pudrukausid japalju muud. Eriti põnev oli e-postkontor, kus iga laps olekstahtnud oma pildiga e-kirjasaata, valides tegelase, kellemoodi olla. Siin ei jäänud kasvatajatelmuud üle kui soovitada:“Tulge isade-emadega tagasi,siis saate kõik pilti teha.”Põnev oli tuba, kus ekraanipuudutades sai panna nukudliikuma. Kõige põnevamaksja, nagu lõpuks selgus, ka kõigemeeldejäävamaks oli agaÕudukas. Seal magas Lumivalgeke100-aastast und, agaoh, imet – tegi just nüüd äkkisilmad korraks lahti. Ent kõigejubedam oli Lihasööja-Jänes.“Ärge lähedale minge, ta hammustab!”hoiatas muuseumiKord saja aasta sees teeb Lumivalgeke silmad lahti.Siin saab endast pildi e-kirjaga koju saata.giid. Ja keegi ei söandanudkiJänesele läheneda. “Siin onpäris õudne!” – “On ju äge!” –“Hirmus on!” kostis laste suust.“Aga kuidas see on nii tehtud,et jänes hammustab?” eijätnud lapsed pärimist ka siis,kui ekskursioon läbi sai. “Seepole tehtud, see on päriseltnii!” vastas giid. ”Aga kuidasta ikka hammustab?” ei jäänudlapsed rahule. Ja kellelgijäi kriipima küsimus, kuidasLumivalgeke korraks ellu ärkas.Nii palju põnevust mahtusühe tunni sisse. Ka Tähtedevõlvi juurest ei tahtnud lapsedkuidagi ära tulla, sest seal saiise nupule vajutades tellida ekraanilenäitlejaid ja katkendeidHiigelsuured nukud.etendustest ja telesaadetest.Tulete uuesti, koos isadeemadega,rahustasid lapsi kasvatajadAnne-Ly Rumma jaReet Lepp. Sellega nõus, hakatiriidesse panema, et lõunasöögiajaks tagasi lasteaeda jõuda.Aga nukumuuseum on tõestipõnev, ka täiskasvanutele.Annika PoldreSõjamuuseumi Filmipäevik kutsub!Novembri alguses startinudSõjamuuseumiFilmipäevik tõi vaatajateette Eesti ja Soome naiskodukaitsjatekoostöösträäkiva filmi “Soomelahe õed“.Kunagise mõisahoone suuressaalis linastus tugeva emotsionaalselaenguga film, milleseakad soome ja eesti naisedlaotasid vaataja ette isiklikkemälupilte II maailmasõjast.Pilte, millesse kurjast ja ülekohtustmahtus siiski enamsoojust ja lootust.Jõulukuu alguses näitamiseletulevad filmid on aga kantudtumedamatest toonidest. 4. detsembriFilmipäeviku avab kell16 Tanel Toomi lühifilm “Teinetulemine” (Allfilm 2008), kusastuvad üles vennad Rasmusja Hendrik Kaljujärv. Tegemiston mõistulooga, milles kurjusja paratamatus viivad lähedasekaotamise mitteaktsepteerimi-Kaader filmist “Teine tulemine“.seni, mis paneb küsima igaveseelu kohta ja usust sellesse. Teisefilmina on võimalik vaadataIrene Lääne ja Dorian Supini“Eraelu” (OÜ “Kakskümmendneli” ja Eesti Telefilm1998), mis räägib kindral JohanLaidoneri ja tema abikaasaMaria elust eelmise sajandialguses ning nende traagilisestsaatusest II maailmasõjas ja pärastsõda. Filmi illustreerivadhuvitavad dokumentaalkaadridja fotod. Filmi juhatab sisseüks autoritest Irene Lään, kesräägib filmi sünniloost. Ei olejuhuslik, et enne filmi esinevadViimsi Muusikakooli klaverieriala õpilased Maria Rander,Olga Kreiter ja Hanna Jürgenson.Klaverimäng oli Mariaarmastus ja töö, tänapäevalgitegutseb Venemaal väikesesMelenki linnas tema algatuselloodud muusikakool. Antudfilmi näitamine on seotud kaühe tähtpäevaga, nimelt MariaLaidoneril on 7. detsembril tulemas123. sünniaastapäev.Detsembrikuu kahel laupäeval,11. ja 18. detsembrilkell 14–16 ootame peresidmuuseumisse jõuludega seotudfilme vaatama, sest koostöösEesti Filmiarhiiviga tulevadnäitamisele meeleolukad kaadridsellest, kuidas tähistati jõuleEesti Vabariigis eelmise sajandi20ndatel ja 30ndatel aastatel.Avatud on kohvik ja lastenurkväiksematele muuseumikülastajatele.Sissepääs kõikidelefilmidele on tasuta. Filmipäevikuprogrammi leiab muuseumikodulehelt www.esm.ee.Kohtumiseni filmiõhtutel!Kristina MadissonEesti Sõjamuuseumipedagoog-loovjuht

6 3. detsember 2010Harjumaa visioonipäev27. novembril oli üle Eestimaakondade visioonipäevMEIE EESTI 2018.Harjumaa visioonipäeva peetiViimsi vallas PensionäridePäevakeskuses. Arutelu juhtisabivallavanem Urve Palo.Maakondades peeti aru,millisena tahame näha Eestitja tema majandust aastal 2018ning millised sammud meidsoovitud sihini viiks. Maakondadevisioonipäev oli osaArengufondi eestveetud Kasvuvisioon2018 väljatöötamisestja toimus koostöös Teemeära! Minu Eesti meeskonna,kohalike eestvedajate ja organisatsioonidega.Maakondade aruteludealuseks oli aasta jooksul ekspertide,otsustajate ja tegijateanalüüside tulemused. Koguettevõtmisse oli kaasatudumbes 300 eksperti. Visioonipäevalistepoole pöördusvideotervitusega presidentToomas Hendrik Ilves, kellesõnul on Kasvuvisioon 2018parimate kavatsuste loetelu jaüks võimalik tee ühe eesmärgini.“Meie kõigi võimalus jakohustus valimiste eel on tehakasvuvisiooni kava paremaks,sisukamaks ja realistlikumaksja seejärel tuleb tõsta need teemadja sihid valimiskampaaniakeskmesse,” ütles president.Kuue töörühma teemadErksam rahvas üle Harjumaakogunes Viimsisse, et arutada,kuidas elu paremaks muuta jakuhu Eesti võiks jõuda.Hariduse töörühm vormistab ettekandeks oma olulisi ideid.Teemade järgi jagunesidkokkutulnud 6 töörühmajärgmiselt: keskkond välistalentidele,ühiskonna väärtussüsteem,sotsiaalsüsteemieesmärk, riigi valitsemine,hariduse kättesaadavus ja majanduspoliitikaiseloom. Kohaloli ka visiooni koostamiselosalenud asjatundjaid Ivi Masso,Kaur Lass, Raivo Vare jaMaarja Mändmaa.Iga töörühma pingsas arutelussündinud ettepanekuidtutvustasid rühmade juhid kõigile,seejärel pandi need ülesvaatamiseks-kaalumiseks jahääletamiseks.Aruteludel keskenduti kolmeleolulisele teemale: midatahan näha Eestis aastal 2018,mida ei taha näha aastal 2018ja mida uut vajan teekonnal, etjõuda sihini 2018.Enim hääli saanudideed ja ettepanekudMigratsioon ja talendid (sulgudeshäälte arv).• Kodumaiste talentide märkamine+ väärtustamine (17häält)• Tööjõuturismi eelistaminemigratsiooni ees (hea raudtee-jm transport) (5)• Tugisüsteem välismaaltEestisse tulijatele (tudengid +tööjõud); info kõige kohta (4)mõtle ja toeta!Maakondade visioonipäevalvälja pakutud ideedening kasvuvisiooni võtmevalikuteteemadega saabtutvuda ja oma toetust avaldadaveebileheküljel www.kasvuvisioon2018.ee/ 29.novembrist kuni 5. detsembrini.Enim toetust saanudettepanekud esitataksearuteluks 7. detsembril peetavalTulevikufoorumil, kusaastane visioonitöö kokkuvõetakse.Lisateave: Maakondadevisioonipäevad “Meie Eesti2018“ www.arengufond.ee/events/event1827/Sotsiaalsüsteem• Tervise ennetustegevuseja varase sekkumise tähtsustamine(11)• Sotsiaalse innovatsioonistimuleerimine, avaliku-, erasektorija kodanikuühiskonnaühiste teenuste arendamine(8)• Väärtuspõhise kasvatusejärjepidevustamine (6)Riigivalitsemine• Riigi institutsioonid peavadolema motiveeritud kaasamaotsuste ettevalmistamiselmotiveeritud eksperte (18)• Ühtegi seaduseelnõud eimenetleta enne, kui on sellevajaduse kinnitanud riigikogu,kasutades selleks parimaidvõimalike eksperte (4)• Peale kraadiõppe antakseka erialast poliitilist koolitustnii riigi kui ka KOVi ametnikeleregulaarselt, mis on kohustuslik(3)Väärtused• Arvamusliidrite ja poliitikutenähtav roll avatud ja kaasavateväärtuste eestkõnelejana (8)• Dialoogikanalite loominekodanike vahel, et teostadavõimu (5)• Otsustusprotsesside läbipaistvusesuurendamine (4)Majanduspoliitika• Arvamusliidrite ja poliitikutenähtav roll avatud ja kaasavateväärtuste eestkõnelejana (8)• Dialoogikanalite loominekodanike vahel, et teostada võimu(5)• Otsustusprotsesside läbipaistvusesuurendamine (4)Haridus• Õpetajate tööturu tekitamine(8)• Koolivõrgu korrastamine(6)• Geograafiliste takistusteületamine (5)Enim hääli kogunud ettepanekud(igast rühmast kolm)saadeti edasi veebikeskkonda,kus nädala jooksul saavad kõikhuvilised nendega tutvuda jaoma arvamust avaldada (www.kasvuvisioon2018.ee). Seal enimhääli saanud ettepanekud esitatakseTulevikufoorumile.Järgmine üritus tulebNoorte Tulevikufoorum 2018.Visioonikonverentsi mõtetelelisanduvad seejärel ka noorteideed ning kõik kokku saavadkõneteemaks 7. detsembrilTallinnas peetaval Tulevikufoorumil.LõpetuseksLõpetuseks soovis üks töörühmajuhte Henn Pärn: “Etnende mõttetalgute tulemuselloodetaks vähem teiste pealeja mõeldaks, mida ise saameteha,” soovis Henn Pärn. “Valdavhoiak on, et teised peavadtegema. Puudub isiku vastutus,aga sellest algab kogu ühiskonnaülesehitus.”Ivar Liivamägi lisas:“Minu meelest on Teeme ära!kõige ehedam kodanikuühiskonnaväljendusvõimalus.”Annika PoldreEesti seisab silmitsi rahvastikuvananemise ja vähenemisegaAastaks 2018 on laulva revolutsioonipõlvkond saanud30-aastaseks ning hõivanudaktiivselt kohad tööjõuturul.Samal ajal siseneb tööturulepoole vähem inimesi, sest kui2008. aastal sai 20–24-aastaseks104 500 inimest, siis2018. aastal saab sama vanakskõigest 55 000 inimest.Näiteks Tartu tudengipäevadeosavõtjate arv on kaks kordaväiksem ja üle 65-aastaseidinimesi 10 000 rohkem kuitäna. Ka sündide arv vähenebpoole võrra, isegi kui sündimuskäituminejääb samaksehk jätkuvalt sünnib 1,65 lastnaise kohta, sest lihtsalt sünnituseasnaisi on poole vähem.Seetõttu ei ole kaheksaaasta pärast peamiseks mureksmitte tööpuudus, vaid peatseltsaabuv tööjõupuudus, kunatööjõuturule tulevad põlvkonnadon ilmselgelt vähemuseskui sealt lahkuvad.Kõik need näitajad on tänateada ning seetõttu on hädavajalik,et kaheksa aasta pärastEestit ees ootavatele väljakutseteleotsitaks lahendusi jubapraegu. Väga tähtis on siinjuu-Urve Palo: “On hädavajalik otsida tulevikuprobleemidele lahendusjuba praegu”.res, et need jõuaksid ka kevadisteparlamendivalimiste debattidesse.See, millises Eestisme tahame elada kaheksaaasta pärast ja missugused onvõimalikud lahendused, et seesoov realiseeruda võiks, olimõttetalgute eesmärk.Rahvastiku taastootmisealuseks on sündivus, kuid lühiajalistesündivust soodustavateriigipoolsetele rahalistelemeetmete kõrval on väga olulinehoopis see, et inimesed,kes siin elavad, tunneksid endsiin turvaliselt ja teretulnuna,et väärtustatud oleks kogueluring. Kui meie elanikud onveendunud, et Eestis väärtustatakseinimest olenemata elukutsest,soost, tervislikust seisundist,vanusest ja rahvusest, siisnad tunnevad ennast turvaliselt.Turvalisse koju sünnib ka lapsi.Mõttetalgutel jäi kõlama,et 2018. aastal tahetakse Eestiühiskonda näha oluliselt avatumaning hoolivamana kuitäna.Urve PaloViimsi abivallavanem,endine rahvastikuministerKandideeri visioonifoorumile “Eesti tegijad 2018“!Arengufond kuulutab välja konkursi kümnele “Eesti tegijad 2018“ foorumi kohale, et leida üles tulevasedtegijad erinevatest eluvaldkondadest.Visioonifoorumi raames kogunevad ärksad noored 6. detsembril Tallinnas, et tutvuda Kasvuvisiooniraames seni ekspertide ja otsustajate ringis tehtuga ning keskenduda üheskoos mõjukaimatesammude leidmisele, mis meid unistuste Eesti suunas viiksid.Noorte visioonifoorumi “Eesti tegijad 2018“ eesmärk on kokku tuua tulevased liidrid erinevatesteluvaldkondadest, kes kümne aasta pärast teevad olulisemaid otsuseid Eestis. Foorumil saab varakultalustada tihedat koostööd Eesti tuleviku loomiseks ning käia välja olulised ja innovaatilised ideed.Konkursil osalemiseks saada lühiessee (kuni üks A4) aadressile erik@donnybrook.ee ning lisaoma vanus, organisatsioon/kool/ettevõte.Lisainformatsiooni konkursi ja visioonifoorumi kohta leiad Arengufondi kodulehelt www.arengufond.eeja ürituse Facebooki fännilehelt. Noorte visioonifoorumi koordinaator on Erik Ehasoo(erik@donnybrook.ee, tel 56 624 449).

3. detsember 2010 7Soome reis andis idee: vabatahtlikud,andke endast teada!Rannapere pansionaaditöötajad käisid SoomesYlöjärvi tervisekeskuseskolleegide juures kogemusivahetamas. Silmahakkas hulk vabatahtlikkeja nende soov vanuriteleseltsi pakkuda.“Soome tervisekeskus tahtisnäha, kuidas on Eestis hoolduskorraldatud, ja nad käisid meilkülas ning kutsusid meid vastukülaskäigule,”rääkis Rannaperepansionaadi vanemõde MareLeppik.Neli Rannapere töötajat sõitsidkiseejärel kolmepäevaseletöövisiidile. “Tegime seal üheterve päeva kella 6.45-st kuniõhtu kella 18-ni reaalselt tööd,”ütles õde-perenaine Tiina Anderson.“Tahtsime näha tegelikkutööd ja sellest osa saada.”Ylöjärvi tervisekeskus tegutsebvallaasutusena, kus on10 hoolealuse jaoks ametiskaks õde ja 4 hooldajat. Kell 8lisanduvad hooldatavatele koduhoiuinimesed. Nemad saavadtervisekeskuses süüa, saunaja meeldivat tegevust kuniõhtuni, siis lähevad või viiaksenad koju tagasi.Paremalt: Mare Leppik, Tiina Anderson, Juta Roosimägi ja Inna Kolkkoos soome kolleegi ja Ylöjärvi tervisekeskuse elanikuga.Soome riik doteerib selliseidtervisekeskusi ja seetõttusaab neil nii palju töötajaidolla, meil pole selleks raha,sest Rannapere pansionaat riigilttuge ei saa. Hooldus- japõetusvahendite poolest olemesoomlastega samal tasemel,tööoskustega samuti, kuid personalion meil vähem ja töökoormussuurem, tõdesid Rannaperepansionaadi töötajad.“Meie saame neilt üle võttavabatahtlike tegutsemist,” arvasTiina Anderson. Ylöjärvil nägidnad, kui populaarne on seal vabatahtliktegevus. Ümbruskonnainimesed registreerivad endvabatahtlikuks ja tegutsevad tervisekeskuses,nimesildid rinnas.Nad suhtlevad hoolealustega,käivad nendega jalutamas, loevadneile raamatuid ja ajalehtiette. Ja nii iga päev.“Tervisekeskuse elanikeleon see väga tähtis, et nad saakssuhelda ka teiste inimestega lisakspersonalile,” rääkis TiinaAnderson. Mare Leppik lisas,et ka Rannapere pansionaadil onsoov leida Viimsi vallas vabatahtlikke,kes samamoodi tuleksidpansionaati vanuritega suhtlemaja neile tegevust pakkuma.“Inimesed ei kujuta ette,kui tänuväärt see oleks,” ütlesMare Leppik. Soomlastel ontema sõnul vabatahtlikuna tegutseminelausa veres ja vabatahtlikkeon seal igas vanuses.Mõlemad kiitsid Tallinnaja Tartu meditsiinikõrgkoolidenoori, kes pansionaadis hoolduspraktikalolles on väga tublid.Kiidusõnu öeldi ka Viimsiõpilasmaleva laste kohta, kessuvel pansionaadi lillede eesthoolt kannavad.Rannapere rahval on aganüüd soov leida kedagi, kes vabatahtlikutegevusterapeudinaleiaks aega ja tahaks juhendadapansionaadi hoolealuseid. Oodatudon ka need, kes juhendaksidvoolimist, joonistamist,üldse käelist tegevust ja kes raamatuidvõi ajalehti ette loeksid.Kui kellelgi tekib mõtteidvõi keegi tahaks vabatahtlikunapansionaadis tegutseda, helistaguvanemõde Mare Leppikuletelefonil 51 58 679.Kontaktid Soomega agajätkuvad ja kevadel läheb järgminerühm pansionaadi töötajaidSoome, et silmaringi avardadaja kogemusi vahetada.Annika PoldreRannapere Sotsiaalkeskuses11. detsembril kell 14.30AdvendikontsertLaulma tulevadTallinna Naiskoor ExTempore, juhatab DorisBärenson.Meeskoor Helsingin Lauluveljet, juhatabViive Mäemets.Tere tulemast kõigile elanikele janende sõpradele!

8 3. detsember 2010Vabatahtlikudkohtusidõpilastega12. novembril külastasid Püünsi Kooli Sotsiaalseõigluse projekti raames kaks vabatahtlikku,kes on GLEN programmi toel töötanud Etioopias,Sambias ja Afganistanis.5.–6. klass kohtus Karmen Sauliga, kes rääkis ja näitas neilefilmi Sambia laste elust. Isabell 5. klassist arvas, et oli vägahuvitav teada saada, kuidas lapsed mujal maailmas elavad.7.–9. klassile esines Maari Rossi, kes rääkis ja näitaspilte naiste elust ja ettevõtlusest Etioopias. Nädalaks jäiPüünsi Kooli ka tema fotonäitus “17 hetke Etioopiast”.Kaisa, Elis ja Elisabeth 8. klassist rääkisid, et said paljuteadmisi Etioopia kommete kohta. Näiteks on etiooplasteltraditsiooniks juua kohvi alati kolmest kannust, sellestkeeldudes võid solvata perenaist.GLEN on kümne Euroopa Liidu riigi noortele suunatudmaailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm,mille raames lähetatakse noori spetsialiste lühiajalisekstööks arenguriikidesse. Eesmärk on tõsta noorte teadlikkustarenguprobleemidest neis riikides ning edaspidi edendadasäästlikku ja solidaarset mõtteviisi Eestis.Eesti osaleb GLEN programmis alates 2004. aastast.Tegevust koordineerib MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud jafinantseerib Eesti Vabariigi Välisministeerium. Lisainfowww.terveilm.net/glen.Perepäev koolis19. novembril oli Püünsi Kooli õpilastel taas põhjustootusärevuseks. Mitmendat aastat on koolisisadepäeva paiku tore traditsioon – perepäev.Juba hommikul tuli nii mõnigilaps koolitundi ema võiisaga. Vanemad, kellel vahvahobi või huvitav töö, jagasidseda meeleldi ka lastega ningolid sel hommikul õpetajarollis.Isad võistlesid lastega. Õhtul, kui väljas valitsespilkane pimedus, olid koolimajauksed kõigile valla. Perepäev oli suurepärane võimalusnii lapsevanematele kui ka lastele võtta hetkes aegmaha, jätta sinnapaika töömured ja kodused toimetusedning veeta mõnus õhtu oma armsa perega. Nii mõnigi õpilaneoli juba tükk aega varem õhinal vanemaid ette valmistanud:“Me õpetame teile tantsu ka!”Peagi kõlas saalis Püünsi Kooli hümn, seejärel direktoriavasõnad ning oligi aeg õhtut nautida. Õpilased olid ettevalmistanud tantsud, laulud, luuletused. Elevust tekitasidpilkupüüdvates kostüümides rulluisutajad klubist Rullest.Siis oli aeg ka vanematel tantsides ja sportlikke mängemängides kaasa lüüa.Vahepalaks võisid kõik soovijad end kostitada kohvikukambris,kuhu igaüks sai oma panuse anda, küpsetadeslauale head-paremat. Püünsi Koolil on käimas kaks rahvusvahelistprojekti – Comenius – How big is Your foot jaSotsiaalne õiglus ja jätkusuutlik areng ning tänu nendeleprojektidele oli juba eelnevalt kõigile teada, et seekordseheategevusliku kohviku eesmärgiks oli koguda raha TallinnaLoomaaiale. Kohvikust teenitud ligi 4000 krooni lähebharjas-vöölasele söögi ostmiseks.Kogu õhtu pakkusid osalemisrõõmu töötoad, kus kõiksaid proovile panna oma praegusi teadmisi ja oskusi ningõppida ja kogeda midagi uut ja huvitavat – karaokekamber,Ene kabekamber, käsitöökamber, eurokamber, keeltekamberning loodus- ja reaalainetekamber. Lisaks oliavatud Sven Meresmaa (VEK Foto) fotokamber, kus kõikpered said toredaid fotosid teha.Püünsi Kooli perepäeval sai alguse veel üks algatus. Nüüdon võimalus võõrustada näitusi. Perepäeval avati esimenenäitus, milleks oli eelmisel aastal Püünsi Kooli 9. klassi lõpetanudõpilase Mirell Nõmme kunstikooli tööde väljapanek.Koju minnes ja oma laste säravaid silmi vaadates jõudsinveelkord mõelda meie toredale kooliperele. Veetsimekoos vahva õhtu ning järgmine perepäev on juba vähemkui aasta pärast.Maarja KikasMartin-Rasmuse ja Elisabethi emaPidu Püünsi Kooli lasteaiasReede, 5. novembri hämar,rõske ja pisut udunehommik – tavaline sügishommik.Püünsi Kooliväikeseid ja suuri ootasaga ees veidi teistsugunepäev: Püünsi Kooli 17.sünnipäev.Lasteaialastel tõotas tulla põnevhommikupoolik. Esimeseksüllatuseks lastele olidõhupallide ja sünnipäevakaunistustegadekoreeritud lasteaiaruumid. Lapsed tulid selpäeval lasteaeda kaasas kommidning erakordselt hea tuju.Meie vahvad õpetajad MaieVartla ja Heidy Telgmaa olidette valmistanud toreda nukuetenduse.Etenduse tegelasedjutustasid oma loo kauduPüünsi lasteaia ja kooli ajaloost– sellest mis seal on muutunud,mis samaks jäänud. Läbisooviakna sai iga laps edastadalasteaiale oma mõtted ja soovid.Laste õnnitlused olid vägasiirad – lasteaiale sooviti headtervist, et tal ei oleks kunagi kõhuvalu,õnne, rahu, häid õpetajaid,et ei peaks magama, paljukommi jne.Enne, kui pidu jätkus kommideja koogiga, õppisid lapsedvahva sünnipäevalaulu.Koos lauldi ja tantsiti ningsüüdati sünnipäevaküünal.Läbi akna öeldi häid soove sünnipäevaks.Suur sügislaat27. novembril peeti ViimsiHuvikeskuses sügislaata.Nagu varemgi, oli laadal paljukäsitööd, maale, küünlaid,mett ja meetooteid. Neljandataastat osalesid laadal Randverenaised oma kohvikuga ningtõdesid, et rahvast oli vähemkui varasematel aastatel. Pirukadolid neil siiski kella kaheksjuba müüdud.Et ostjaid on varasemastvähem, seda tunnistasid teisedkimüüjad. Firma Graumurtegevjuht Maire Mugamäe agaütles, et talle meeldib suheldaja seepärast käib ta rõõmugalaatadel. Varem müüs ta riideid,seejärel orienteerus ümbertoidukaupadele. Mugamäepakkus vürtsikilu Saaremaaltja heeringafileed Lätist, eestimaiseidrasvapalle lindudele jaesmakordselt ka Saksa veine.“Veinid ja rasvapallid lähevadhästi,” ütles Maire Mugamäelisades, et meie rahvas eelistabmagusamaid veine, mis on kaloomulik, sest need sobivadmeie külma kliimasse pareminikui kuivad veinid.Rahvast tuli rohkem selleksajaks, kui saalis kontsert algasja esinesid rahvakunstiansambelPirita ning Viimsi tantsutüdrukudtantsuklubist Viira. Esinejateisad-emad ja vanaemad-vanaisadvaatasid ka laadakauba üleja tegid oma ostudki.VTp Jõulukaupadel oli minekut.u Magusat saia Randverekohvikust.q Esmakordselt laadal Saksaveinid.Kui kõhud olid head ja paremattäis, jätkusid üllatusedlasteaias. Igal sünnipäevapeolon omal kohal ka kingitused.Meie olime eriti õnnelikud,sest kingitusi sel päeval jätkus.Väga toreda üllatuse tegi meileIirise isa Kilvar Kessler. Saimekingituseks imeilusad fotodPüünsis pildistatud lindudest.Need kaunistavad nüüd meielasteaia seinu ja kõik olete teretulnudneid vaatama! Olemeväga rõõmsad selle kingituseeest! Aitäh!Kingitusi oli aga veel –mõlema rühma mänguasjariiulidtäienesid vahvate, uute ningpõnevate mängudega.Laste nägudest oli nähatõelist sünnipäeva meeleolu.Päeva jooksul üllatused jätkusid,leidus lahkeid kohalikkeelanikke, kes tõid lastele sün-nipäeva puhul enda küpsetatudkringlid. Aitäh!Silmis rõõmuhelk, lasteaedtäis rõõmsaid hõikeid ja soove,koogi lõhna ja uusi kingitusi– nii jätkus meie sünnipäevPüünsi lasteaias. Et neid sünnipäeviometi tihedamini oleks!Kristin JakobsonPüünsi Kooli lasteaia Komburühma õpetaja

10 3. detsember 2010Liisi Koiksoni jõulukontsertVIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNIDSEISUGA 29.11.2010Selleaastane “Hingemuusikagajõuluaega” kontsertsari,mida korraldabmuusikaühing Crescendo,toob kontserdikülastajatenikaunid jõuluajalaulud armastatud artistiLiisi Koiksoni esituses.Esimesena jõuab südamlik jaehe jõuluelamus Viimsi elanikeni.Advendikontsert toimubViimsi Püha Jaakobi kirikuspühapäeval, teisel advendil.Lisaks jõuab ehe jõulumeeleoluHaapsalu, Tartu ja Tallinnaelanikeni. Kontserdil kõlavadEesti rahvapärandisse kuuluvadlaulud rahust ja igatsusest.Koos Liisi Koiksoniga teevadkontserdil kaasa tuntud ja hinnatudmuusikud Paul Danielkitarril ja Kristjan Mazurtchaksaksofonil. Kontserdil kõlavadtraditsionaalsed jõululood regilauludenivälja. Teiste seastulevad esitlusele ka J. Johansonija Mae Kivilo lugu “Tuhattänu” ning tuntud pala Keeniast“Õhtu eel”, mille on eestikeelde tõlkinud Doris Kareva.Rahvakoraalid on pärand põhiliseltLääne-Eestist ja saartelt.Need on kirikukoraalid, misrahvasuus on oma elu elamahakanud ja viisid on muutunudtunduvalt kaunistatumaks.Tänapäeval neid laule nii tihtiei kuule, kuna meloodiad onkeerukad.Kontserdil esitatavadlood on seadnud ja kava kokkupannud Paul Daniel, keson lõpetanud Eesti Teatri- jaMuusika Akadeemia jazzkitarrierialal 2007. aastal. Ta onennast täiendanud Saksamaal(2005–2006) jazzmuusikas jaarranžeerimises. Liisi Koiksonja Paul Daniel on mõlemadõppinud G. Otsa nimelisesmuusikakoolis. Kirikukoraaleon nad varem esitanud plaadil“Tähtede taga” (2005) ningmusitseerivad koos ansamblisElletuse. Liisi Koikson onpälvinud armastatud muusikustaatuse, osaledes edukaltpaljudel lauluvõistlustel ningpälvides 2006. aasta parimaEesti naisartisti tiitli. Ta onvälja andnud ka mitmeid heliplaate.Kristjan Mazurtchakon musitseerinud koos TaavoRemmeli, Laura Junsoni, RebeccaKontuse ja teiste tuntudmuusikutega. Mazurtchak jaDaniel tegutsevad muuhulgasprojektis “Jazz ja kirik”.“Hingemuusikaga jõuluaega”kontserdid toimuvad 5.detsembril kell 17.00 ViimsiPüha Jaakobi kirikus (Nurmetee 2, Pringi küla, Harjumaa),12. detsembril kell 17.00 TartuSalemi kirikus (Kalevi 76, Tartu),18. detsembril kell 17.00Haapsalu Toomkirikus, 19.detsembril kell 17.00 TallinnaJaani kirikus. Piletid Piletilevistsoodushinnaga 75–150krooni. Piletid müügil ka ennekontserdi algust kohapeal.• Mairi Jüriskal ja Kert Kaljulal sündis 20. oktoobril tütar Annaliisa.• Anu Välil ja Toomas Lavitsal sündis 4. novembril tütar LiiseJohanna.• Margit Kleinil ja Erkki Paulusel sündis 4. novembril poegKristian.• Marge ja Andres Männikol sündis 7. novembril tütar Saara.• Triin Krahvil ja Indrek Pajustel sündis 11. novembril poegOliver.• Rael ja Taavi Tavastel sündis 15. novembril poeg Maximilian.• Evely ja Märt Viitasel sündis 17. novembril tütar Mia Marii.• Merilin Lehtmaal ja Argo Liikil sündis 18. novembril tütar Nova.• Maire Tõnnel ja Janek Jõemägil sündis 19. novembril tütarKertu.• Esta ja Marek Kütsenil sündis 27. novembril poeg Remus.Palju õnne!• Terese Avila .................. 92• Jevgenia Avdejeva ........ 91• Alma Piir ....................... 90• Jevgenia Sevastjanova .. 90• Erich Puusaag ................ 90• Endel Nirk ...................... 85• Kuno Plaan .................... 80• Juhhannes Lepp ............ 80• Jaan Koplimägi .............. 80• Enn Valamaa ................. 80• Õie Aasumets ................ 80• Uno Almre ..................... 80• Irene Merik .................... 80• Valentina Nikolajeva .... 80• Maret Handorf ............... 75• Urve Kink ....................... 75• Helve Maltseva ............. 75• Henno Mõtus ................. 70• Arvo Viitamees ............. 70• Mirja Tamm ................... 70• Peeter Sisask ................. 70• Sulev Kalviste ................ 70• Elviira Lill ....................... 70PÖFF 2010 Viimsi KoolisMammutPeaosas Gerard Depardieu!Prantsusmaa 2010, režissöörBenoit Delepine, GustaveKervem.Linastub Viimsi Kooli suuremaja aulas 8. detsembril kell19.00. NB! Enne filmiseansialgust kell 17.00 on võimaliknäha tasuta eriseanssi AnimatedDreams ja Sleepwalkers!Gerard Depardieu mängibpikkade blondide juuste ja mõnusasuure kõhuga vanameestSerge’i, kel jõuab kätte 60. eluaastaning aeg pensionile jääda.Kolleegid tapamajas korraldavadtalle piinlikult pidulikuhüvastijätupeo, et tunnustadaeeskujulikku meest, kes polekunagi haiguslehel olnud egatöökohta kaotanud. Selgub aga,et kogunisti kuus Serge’i endisttööandjat on unustanud tematööstaažist pensioniametile teadaanda. Oma meeleheitel naise(suurepärane Yolande Moreau)õhutusel ronib ta oma 1970ndatestpärit Mammuti-nimelisetsikli selga (siit ka Serge’i endahüüdnimi), otsimaks tõestusi, etväljateenitud pension kätte saada.Järgneb kummalistest kohtumistesttulvil reis läbi Serge’ikirju mineviku, mille tulemusenaärkab pahuras Mammutisalati varjul olnud vaba hing.MAMMUT on üles võetudstiilselt teralisele Super-16filmile, mis annab filmile1970ndatele omase retrolikufiilingu. Filmimeistrid deKervern ja Delépine, kellepoliitiliselt ebakorrektseid filmeon PÖFF varemgi näidanud(“Aaltra” PÖFF 2004 ja“Louise-Michel” PÖFF 2008)võtavad vabaduse vigurdadaGerard Depardieu kultuslikuisiksusega – filmile tuleb ainultkasuks, et Depardieul endalei ole sellest ilmselt soojaega külma. Tulemuseks on absurdne,naljakas, ebaviisakasja ootamatult poeetiline roadmovie.Pileteid võimalik osta enneseansi algust kohapealt – 50krooni (täiskasvanud) ja 25krooni (õpilased, pensionärid).JUST FILM programmLinnapõngerjad 2Belgia / Holland 2010, 81 min.Režissöör Christian Becker.Osades: Nick Romeo Reimann,Fabian Halbig, LeonieTepe, Manuel Steitz.Lastele ja noortele mõeldudfilm linastub Viimsi Koolisuure maja aulas 7. detsembrilkell 18.00.Kätte on jõudnud suvi jakohalikud lapsed Ollie, temaõde Maria ja nende sõbradHannes, Kai Jorgo, Frank jaPeter on tagasi, et leida omakambale “Krokodillid” uusstaap. Probleemid tekivad agasiis, kui lapsed näevad läbi õelastvandenõust sulgeda kohaliktehas. Läbi ohtlike trikkide,tagaajamiste ja salajaste luuramistekihutavad lapsed täiskiiruseluude kaasakiskuvasseseiklusse!Pileteid võimalik osta enneseansi algust kohapealt – 25krooni (õpilased, pensionärid)ja 50 krooni (täiskasvanud).Brownstones to Red DirtSierra Leone / USA 2010, 85min. Režissöörid: Dave La-Mattina, Chad N. Walker.Noortefilm linastub ViimsiKooli suure maja aulas 9. detsembrilkell 18.00Dave LaMattina ja ChadWalkeri dokumentaalfilm kajastabliigutavalt lugu, kuidas11-aastased põhikooli õpilasedNew Yorgist pannakse kirjasõpradenapaari Sierra Leonepealinnas Freetownis asuvaorbudekodu lastega. Kahe, teineteisestväliselt nii erineva,ent sisuliselt sarnaste probleemidegamaailma laste vahelluuakse kontakt selleks, etüksteiselt õppida ja toeks olla.Sierra Leones ähvardab õppevahenditepuudus lapsed korralikuhariduseta jätta, USAsaga soodustab tähelepanutajäämine individualismi ningükskõiksust maailma suhtes.Seda südantsoojendavam onnäha, kuidas laste teadlikkusekasvades kasvab ka nende siirassoov teisi aidata.Filmi kategooria: tänavakultuur.Pileteid võimalik osta enneseansi algust kohapealt – 25krooni (õpilased, pensionärid) ja50 krooni (täiskasvanud).

12 3. detsember 2010Matk läbikolme külaSarja “Tutvu koduvallaga“ järjekordne matk eiolnud pühendatud Suure Oktoobrirevolutsiooniaastapäevale, vaid kuupäevaga lihtsalt juhtus nii.Kuid tuleb tõdeda, et osavõtjate meeleolu olipidupäevalikult rõõmus ja vaim virge.Volli Kallioni korraldatudmatk algas nagu eelminegikord Randvere Päevakeskusejuurest. Seekord olieesmärk tutvuda Metsakasti,Aigrumäe ja Laiakülaga.Vaatamata suhteliselt tuuliseleja niiskele ilmale oliosavõtjaid üle 30.Teejuhtideks olid seekordToivo Urva ja Mall KaunaMetsakastist ja Silvi IlvesAigrumäelt. Metsakasti külakeskmes asuva Riiasöödi tamme juures tehti pikem peatus,kus külavanem tervitas matkast osavõtjaid ja tutvustaslühidalt küla ajalugu. Esimesed teadaolevad andmedMetsakasti külast on pärit juba 1374. aastast. Lähiajalugututvustas aga Mall Kauna, kes on Metsakasti elanik jubapoolsada aastat.Selleks, et Aigrumäele jõuda, tuli korraks ka Tallinnassesisse astuda, kuna kõrge raudteetamm siinkohal Viimsivalda poolitab. Siin võttis matkajuhi ülesanded üle SilviIlves. Aigrumäe sai tervenisti üle vaadatud ja Laiakülalesissejuhatus tehtud.Tagasiteel tekkis osal matkajatest aga huvi üle “laanelageda” otse Randveresse minna ja selle nad ka teoks tegid.Pärast kahe ja poole tunnist matka kohtuti jälle RandverePäevakeskuses, kus matka korraldaja abikaasa Sirjepakkus kehakinnitust.SUUR TÄNU KORRALDAJATELE!Järgmine matk on plaanis teha Viimsi metsaradadel.Jälgige reklaami!Toivo UrvaMetsakasti külavanemMillal tulla logopeedi juurdeLogopeedi abi võib vajaminna alles kõnelemahakkavatel lastel, jubakoolis käivatel lastel ningka täiskasvanud inimestel.Logopeedi töö eesmärk onkommunikatsioonivõime (suuliseja kirjaliku kõne loome jamõistmisoskuse ning mitteverbaalsesuhtlemise) parandamineja/või arendamine. Lihtsamaltöeldes tegeleb logopeedsellega, et inimene saaks omamõtte kirjalikult või suuliseltteistele inimestele arusaadavaltedasi anda. Samuti sellega, etinimene mõistaks teiste pooltöeldut või kirjutatut. Juhul,kui kõnet üldse ei ole, tegeleblogopeed mitteverbaalse kommunikatsiooniarendamisega.Logopeedi abi võib vaja minnanii alles kõnelema hakkavatellastel, juba koolis käivatel lastelkui ka täiskasvanud inimestel.LapsedPeamised n.-ö ohumärgid, milleilmnedes võiks tulla logopeedijuurde konsultatsiooni,on järgmised:Hääldamine – kuidaslaps sõnu hääldab, kas võõrasinimene saab lapsest aru.4-aastase lapse hääldus peabjuba olema selge ja arusaadav.Erandiks on r-häälik, milleõige hääldusliigutuse äraõppiminevõtab mõnevõrra kauemaega. Viienda eluaasta lõpukspeaksid aga kõik häälikudolema lapsel omandatud ninghäälikuühendite hääldaminekorrektne.Logopeed aitab kõnet ja suhtlemist parandada. Foto MattonSõnavara ja grammatika–3-aastane laps peab suutmarääkida grammatiliselt õigesti(erandiks on mõned ebareeglipärasedvormid, näit nuganoad).3-aastasel lapsel võiksolla juba küllaltki suur sõnavara,et ta suudaks ennast arusaadavaksteha, samuti võiks takasutada vähemalt kolmesõnalistlauset.Jutustamine – oluline onjälgida, kas laps suudab omakogemusi teistele edasi anda.3–4-aastane laps ei suuda veelarvestada kuulajaga, 5-aastanelaps aga juba suudab. 5-aastaselapse kõne peaks olema sidusning mõistetav võõrale inimesele.Lisaks tuleb jälgida, kaslapse kõnes esineb takistusiehk kogelust.Logopeedi poole võibpöörduda ka siis, kui 5–6-aastasellapsel on raskusi lugemaja kirjutama õppimisega.Lugemis- ja kirjutamisraskustegasatuvad logopeedijuurde peamiselt juba koolilapsed.TäiskasvanudLogopeed ei tegele mitte ainultlastega, vaid ka täiskasvanutega,kellel on suulise või kirjalikukõne loome või mõistmisegaraskusi.Logopeedi võib vaja minnaraske peaajukahjustuse (ajutrauma,insuldi, ajukasvaja)läbi elanud inimestel, kellekõnekeskus ja neelamine onkahjustada saanud. Selliseljuhul aitab logopeed taastadakahjustada saanud funktsioone(kõneloome ning kõnest arusaamine,kirjutamine ja lugemine).Lisaks eelpool mainitulevõiks logopeedi poole pöördudatäiskasvanud, kellel onprobleeme diktsiooniga (lapsepõlvestkaasa saadud häälduspuuded,sõnalõppude “söömine”,kõnesujuvuse probleemid– liiga kiire, pausideta kõnejne) või häälega. Vahel satuvadlogopeedi juurde ka inimesed,kelle näolihased on kuidagikahjustada saanud ning ei liiguenam nii hästi kui peaks ningselle tulemusel on häiritud kadiktsioon. Sellisel juhul õpetablogopeed erinevaid artikulatsiooniaparaadiharjutusi, mislihased jälle liikuma panevad.Logopeedi juurest saavadabi ka täiskasvanud, kellel esinebkogelus.Kuhu tullaViimsi Haiglas võtavad vastulogopeedid Annika Suurkülaning Külli Roht. Et logopeedijuurde saada, peab esmalt minemaperearsti (või ükskõikmillise teise arsti) juurde ningvõtma saatekirja taastusarstile.Edasi tuleb pöörduda ViimsiHaigla registratuuri, registreerimaaja taastusarsti vastuvõtule,kes inimese edasi logopeedijuurde suunab.Logopeedi juurde konsultatsioonining hiljem vajaduselka teraapiasse saab tulla niiViimsi Haiglasse kui ka kesklinna.Enamasti maksab logopeediteenuse eest haigekassa. Kesperearsti käest saatekirja võttaei soovi, võib logopeedi teenuseeest maksta ka ise.Lõpetuseks üks vanarahvatarkus:välimist mööda võetakseinimest vastu, kõnet möödasaadetakse ära.Selget kõnet!Annika SuurkülaViimsi Haigla logopeedSuured ravimikulud – kas selle vastu on rohtu?Milliseid ravimeid kasutadsina, kui pead omatervise parandamiseksneid kasutama? Nagusama toiteväärtusegatoidud on väga erinevatehindadega on ka samatoimeainega ravimid erinevatehindadega. Küsiarstilt ja apteekrilt endajaoks soodsaimat!Kui vaatamata soodsale ostuleon teie kulutused ravimitelesuured, siis usun, et leiate järgnevasttõhusat abi.Eesti Haigekassa ravimiteloetellu kantud ravimitepuhul maksab kindlustatudisik apteegis enamikul juhtudestainult osa ravimi hinnast.Ülejäänu hüvitab apteegilehaigekassa. Siiski peavad patsiendid,kelle raviskeemis onkallid ravimid või kes põevadkroonilisi haigusi ning tarvitavadravimeid pika aja vältelvõi kasutavad mitmeid ravimeidkombinatsioonis, tasumanende eest suuri summasid.Seetõttu otsustati vastavalt ravikindlustuseseadusele hakataalates 1. jaanuarist 2003 maksmapatsientidele täiendavat ravimihüvitist.Ravimitele saab hüvitist.Summad, mida haigekassamaksab patsientidele täiendavaravimihüvitise näol, on aasta-aastaltkasvanud. Käesolevaaasta 9 kuu jooksul on täiendavatravimihüvitist saanud1234 inimest kogusummas 4,3miljonit krooni, keskmine hüvitatavsumma inimese kohtaoli 3436 krooni.Täiendava ravimihüvitisegahüvitab haigekassa kindlustatudisikule teatud osa kalendriaastajooksul apteegist soodusravimite(haigekassa ravimiteloetelusse kantud ravimite) ostmisekstehtud kulutustest. Ravimihüvitisearvestamisel eivõeta arvesse käsimüügiravimiteleja soodustust mitteomavateleretseptiravimitele tehtudrahalisi kulutusi.Täiendava ravimihüvitisearvutamise aluseks on summadvahemikus 6000 kuni20 000 krooni. Sellesse summasseei arvestata patsiendi tasutudomaosaluse määra, mison 100%, 90% ja 75% soodustusepuhul 20 krooni ning 50%soodustuse puhu 50 krooniretsepti kohta. Samuti ei lähearvesse summad, mis ületavadpiirhinda või hinnakokkuleppesmärgitud hinda.Hüvitise saamise eeldusekson, et inimene on ise kalendriaastajooksul tasunud soodusretseptidegaostetud ravimiteeest üle 6000 krooni (arvestadeseelloetletud tingimusi).RavimihüvitisearvutamineArvestus toimub 2 etapis:1. Patsiendi poolt tasutudsumma ulatub 6000–10 000kroonini. Siin on arvestuse aluseks6000 krooni ületav summa,millest isikule tagastatakse50%. Näide: patsiendipoolneosa kalendriaasta jooksul on8000 krooni, seega 8000 –6000 = 2000 krooni ning sellest50% on 1000 krooni. See 1000krooni ongi antud juhul täiendavaravimihüvitise suurus.Juhul kui patsient on aastajooksul tasunud 10 000 krooni,on hüvitise suurus 2000 krooni.2. Patsiendi poolt tasutudsumma ulatub 10 000–20 000kroonini. Siin tagastataksepatsiendile 10 000 krooni ületatavastsummast 75%. Näide:patsiendipoolne osa kalendriaastajooksul on 18 000 krooni,seega 18 000 – 10 000 =8000 krooni ning sellest 75%on 6000 krooni. Sellele lisandubeelnevalt 10 000 kroonieest arvestatud 2000 krooni.Seega on juhul, kui patsient onkalendriaasta jooksul ise tasunud18 000 krooni, ravimihüvitisesuurus 8000 krooni.Kuna täiendavat ravimihüvitistmakstakse kuni 20 000krooni ületavate summade eest,on patsiendil võimalik kalendriaastassaada ravimihüvitistmaksimaalselt 9500 krooni.RavimihüvitisetaotlemineSelleks, et saada ravimihüvitist,tuleb haigekassale esitadavastav taotlus. Ravimihüvitisetaotlemiseks piisab, kui kindlustatudisik või tema seaduslikesindaja on ühe korravastavasisulise avalduse haigekassaleesitanud – edasi toimubhüvitise arvestamine igaljärgneval aastal.Avalduse esitamiseks onalltoodud võimalused:• kodanikuportaali (https://portaal.riik.ee/x/kodanik) kaudu,• saata avaldus posti teelhaigekassa klienditeenindusbüroosse,• tuua avaldus haigekassaklienditeenindusbüroosse,• saata avaldus digitaalseltallkirjastatuna haigekassaklienditeenindusbüroosse e-posti teel.Täiendava ravimihüvitisetaotlemise avalduse blanketton saadaval haigekassa klienditeenindusbüroodes,Eesti Postipostkontorites ning haigekassakoduleheküljel.Kui avalduse esitab kindlustatudisiku seaduslik esindaja,peab ta avaldusele lisamakoopia esindusõigust tõendavastdokumendist.Avaldust võib esitada kogukalendriaasta vältel, sealjuurestäiendava ravimihüvitisearvestamise aluseks võetaksekõik käesoleval kalendriaastalsoodusravimitele tehtud kulutused.Esitatud avalduse aluselkontrollib haigekassa igal aastalkord kvartalis kindlustatudisiku ravimitele tehtud kulutusining õiguse tekkimisel hüvitabneed täiendavalt, kandeshüvitise:• kindlustatud isiku pangakontolevõi• haigekassas vormistatudkirjaliku avalduse alusel kolmandaisiku pangakontole või• kindlustatud isiku seaduslikuesindaja pangakontole.Kogu info apteegist ostetudsoodusravimite kohtasisaldub haigekassa elektroonilisesandmebaasis ja sellealusel toimub ka täiendava ravimihüvitisearvutamine. Seegaei pea patsient muretsemaapteegitšekkide kogumise jahaigekassale esitamise pärast.Kindlustatud isiku omapoolseja ka haigekassapoolseravimikulu ülevaadet saabhaigekassa anda alles pärasttäiendava ravimihüvitise taotluseesitamist.Küsimusele, kas on mõtettaotlust esitada, soovitame alatiseda teha, sest ainult nii onvõimalik soovitud infot saada.Küsimused on oodatud telefonil16 363 või harju@haigekassa.ee.Eesti Haigekassa

3. detsember 2010 15MAINT ASSETS OÜNÜÜD SOODSALT KASAUNAE H I T U S T E E N U S( 53 853 524info@maintassets.eeViimsi SpaPereoptikaPSuured jõulusoodustused!PLai valikprilliraameigale maitselePSilmaarsti vastuvõtttel: 601 1570autoremontja keretöödPOOLSAARE AUTO OÜ, Miiduranna tee 46,tel 605 4400, 5198 0833, www.poolsaare.eeTehas Viimsis otsib plekksepp-viimistlejatja lukksepp-keevitajat. Töö sisuks onseadmete konteinerite ja moodulhoonetevalmistamine. Nõudmised kandidaadile:nõutav töökogemus, erialane kutseharidus.Omalt poolt pakume häid töötingimusi,töötasu vastavalt toodangule. CV saata:valeri@metall.ee, Tel. 5663 9621, 56214416• Iseteeninduslik garaaz (tõstuki jatööriistade rent) • Autoremont 250.- tund• Rehvitööd aastaringselt • Haagiste remont• Matkabusside remontSõidukite Iseteeninduse OÜRohuneeme tee 1/7 (sissepääs Muuli teelt)info@iseteenindus.ee; www.iseteenindus.eeTel: +372 56 92 9525, E-L 9-18 ja P10-16Garaazis näeme!

16 3. detsember 2010