KSH aruanne - Paldiski Linnavalitsus

HARJUMAAL PAKRI POOLSAAREL PALDISKI LINNAS JAAMA TN 6CVÄIKESADAMA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEHINDAMISE ARUANNETöö nr 1010Tellija: Eesti Traalpüügi ÜhistuKoostaja: Corson OÜTallinn 2011

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne1. ÜLDOSA................................................................................................................................61.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ................................................................................61.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus .......................................................61.3 Informatsioon KSH kohta.............................................................................................81.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine ................................................101.4.1 KSH protsess ...........................................................................................................101.4.2 Esitatud täiendusettepanekutega arvestamine ........................................................111.4.3 KSH aruande arvestamine detailplaneeringus.........................................................131.5 Metoodika .....................................................................................................................131.6 Lähtematerjalid ............................................................................................................141.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud...........................................151.8 Õigusaktid.....................................................................................................................151.9 Õiguslikud aspektid ja KSH aruande seos KMH-ga ..............................................171.10 Raskused KSH läbiviimisel ja nende lahendamine .............................................182. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................192.1 Looduslikud tingimused..............................................................................................192.1.1 Asukoht, hüdrometeoroloogilised tingimused ja maastik ......................................192.1.2 Pakri poolsaare ja planeeringuala geoloogiline ülevaade........................................202.1.2.1 Pakri poolsaar..................................................................................................202.1.2.2 Jaama tn 6 kinnistu geoloogiline ülevaade ......................................................202.1.2.3 Akvatooriumi ja merre täidetava sadamaala geoloogiline ülevaade...............212.1.2.4 Akvatooriumi ja sadamaala geolõiked ning pinnaseomadused .......................212.1.2.5 Ehitusgeoloogilised tingimused........................................................................222.1.2.6 Põhjasetete reostatus raskmetallide ja naftaproduktidega ..............................232.1.3 Jaama tn 6c kinnistu olemasolev olukord................................................................242.1.4 Pakri lahe hoovused ja looduslik heljum.................................................................302.1.5 Merekeskkond .........................................................................................................312.1.5.1 Pakri lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisund......................................312.1.5.2 Põhjataimestik ..................................................................................................332.1.5.3 Põhjaloomastik.................................................................................................342.1.5.4 Kalastik.............................................................................................................342.1.5.5 Mereimetajad....................................................................................................352.1.7 Planeeringuala taimestik ja loomastik .....................................................................352.1.8 Pakri lahel ja avamerel kohatavad linnuliigid .........................................................362.1.9 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid ......................................................................392.1.9.1 Pakri maastikukaitseala ja hoiuala..................................................................392.1.9.2 Väärtuslik avameremadalik Krassgrund..........................................................402.1.10 Jaama tn 6 c kinnistult ja merest leitud torustik ning sellega seonduv..................412.1.10.1 Torustiku käsitluse areng KSH protsessis ......................................................412.1.10.2 Töö nr AS-1141-01 .........................................................................................412.1.10.3 Vundamendi alt leitud torustiku tuvastus KSH protsessis..............................442.1.10.4 Meres tuvastatud torustik ...............................................................................462.1.10.5 Meres asuva torustiku võimalik kasutus.........................................................482.2 Sotsiaal-majanduslikud tingimused..........................................................................482.2.1 Asustus ja elanikkond..............................................................................................482.2.2 Paldiski linna ajaloo- ja arhitektuuri mälestised......................................................502.2.3 Sadamad ..................................................................................................................512.2.3.1 Paldiski Põhjasadam ........................................................................................512.2.3.2 Paldiski Lõunasadam .......................................................................................512.2.4 Veemajanduse korraldamine Paldiski linnas...........................................................532.2.5 Jäätmekäitlus ...........................................................................................................543 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............56OÜ Corson. Töö nr 1010 2

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne3.1 Kavandatud tegevus ...................................................................................................563.1.1 Eelinformatsioon .....................................................................................................563.1.2 Kavandatud tegevus ja vertikaalprojekteerimine ....................................................573.1.3 Kavandatu arendus ..................................................................................................573.1.4 Tehnovõrgud ja rajatised .........................................................................................583.1.5 Tuleohutus ...............................................................................................................593.1.6 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.............................593.2 Kavandatud tegevuse alternatiivid ...........................................................................593.2.1 Alternatiivide valik..................................................................................................593.2.2 Alternatiivid.............................................................................................................604 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALTKAASNEV KESKKONNAMÕJU ..........................................................................................624.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ningplaneeringutega .................................................................................................................624.1.1 Üldplaneering ja arengukava...................................................................................624.1.2 Lõunasadama lainemurdja.......................................................................................634.2 Matemaatiline modelleerimine ..................................................................................654.2.1 Matemaatiline mudel MIKE 21...............................................................................654.2.1.1 MIKE NSW moodul ..........................................................................................654.2.1.2 MIKE 21 HD moodul.......................................................................................654.2.2. Seletusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamisel ...............................................664.2.3 Lähteandmed ...........................................................................................................664.2.4 Modelleerimise tulemusel alternatiivi 0 laineväljad................................................674.2.4.1 Tuul kagust ......................................................................................................674.2.4.2 Tuul läänest .....................................................................................................674.2.4.3 Tuul loodest .....................................................................................................674.2.5 Modelleerimise tulemusel alternatiivi 0 hoovuse väljad ........................................674.2.5.1 Tuul kagust ......................................................................................................674.2.5.2 Tuul läänest .....................................................................................................684.2.5.3 Tuul loodest .....................................................................................................684.2.6 Modelleerimise tulemusel alternatiivi 1 laineväljad................................................684.2.6.1 Tuul kagust ......................................................................................................684.2.6.2 Tuul läänest .....................................................................................................684.2.6.3 Tuul loodest .....................................................................................................694.2.7 Modelleerimise tulemusel alternatiivi 1 hoovuse väljad .........................................694.2.7.1 Tuul kagust ......................................................................................................694.2.7.2 Tuul läänest .....................................................................................................694.2.7.3 Tuul loodest .....................................................................................................694.2.8 Arvutused lainekõrguse määramiseks sadama akvatooriumis ...............................704.2.8.1 Alternatiivi 1 ja Paldiski Lõunasadama lainemurdja seos...............................704.2.8.2 Tuul läänest .....................................................................................................704.2.8.3 Tuul loodest .....................................................................................................704.2.8.4 Tuul läänest lainemurdja olemasolul ...............................................................704.2.8.5 Tuul loodest lainemurdja olemasolul ...............................................................704.2.9 Sadama süvendustöödel tekkiva heljumi pilve liikumise modelleerimise tulemused..........................................................................................................................................714.2.9.1 Heljumi teke......................................................................................................714.2.9.2 Tuul kagust ......................................................................................................714.2.9.3 Tuul läänest .....................................................................................................714.2.9.4 Tuul loodest ......................................................................................................714.2.10 Kokkuvõte .............................................................................................................724.2.11 Mõju Pakri lahe hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele.............724.3 Jaama tn 6 c kinnistu taristu......................................................................................72OÜ Corson. Töö nr 1010 3

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4.3.1 Veevarustus .............................................................................................................724.3.2 Olmereovete kanalisatsioon.....................................................................................734.3.3 Sademetevee kanalisatsioon ....................................................................................734.4 Mõju mereelustikule....................................................................................................744.4.1 Mõju põhjataimestikule ja -loomastikule ................................................................744.4.2 Mõju kalastikule ......................................................................................................764.4.3 Mõju mereimetajatele..............................................................................................774.5 Mõju maastikule, taimestikule ja loomastikule. .....................................................774.6 Mõju kalamajandusele ja kalapüügile ning töökohtade arvule.............................784.7 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ..............................................................794.8 Müra ..............................................................................................................................804.9 Hinnang loodusvarade kasutamisele ja vastavus säästva arengu printsiibile...834.10 Võimaliku keskkonnariski avaldumine ja selle minimeerimine. .........................845. NATURA HINDAMINE .....................................................................................................865.1 Üldosa ...........................................................................................................................865.2 Eelhindamine ...............................................................................................................875.2.1 Taustinformatsioon (Esimene samm).....................................................................875.2.2 Kaitsealused objektid ja nende kaitseväärtused (Teine samm) ...............................885.2.2.1 Natura 2000 alad..............................................................................................885.2.2.2 Pakri hoiuala ja maastikukaitseala ning Krassi saare hallhülge püsielupaik .905.2.2.3 Krassgrundi merealas olevavad Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ........925.2.3 Võimaliku mõju kindlakstegemine (Kolmas samm)...............................................935.2.3.1 Süvendamise ja täitmise mõju ..........................................................................935.2.3.2 Natura linnualal kaitstavad linnuliigid ............................................................935.2.3.3 Merekaitsealad Läänemere idapoolses osas ...................................................955.2.3.4 Pakri maastikukaitseala ja hoiuala mere-elupaigad........................................965.2.3.5 Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kirjeldus ja seisund............................975.2.3.6 Kaadamiskoha valik ja iseloomustus................................................................995.2.3.7 Kaadamise võimalikud mõjud ........................................................................1015.2.3.8 Kaadamise mõjude hinnang ja võimalikud leevendus võimalused ................1025.2.4 Mõju olulisuse hindamine (Neljas samm).............................................................1035.3 Natura hindamise tegemise taustmaterjal.............................................................1045.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ........1066. KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS....................................................1086.1 Kriteeriumid ................................................................................................................1086.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel .............................................................1107. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU .....................................1137.1 Ülevaade.....................................................................................................................1137.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks .................................................1147.3 Kokkuvõte...................................................................................................................1168. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKSKAVANDATUD MEETMED...............................................................................................1188.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed.....................1188.2. Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud keskkonnamõjude vältimisemeetmed ja ohutusnõuded.............................................................................................1198.3 Jaama tn 6 kinnistult Jaama tn 6 c kinnistule avalduda võiv oht......................1208.4 Keskkonnaseire .........................................................................................................1219. KOKKUVÕTE ...................................................................................................................1239.1 Üldosa .........................................................................................................................1239.2 Kavandatud tegevus ja selle keskkonnamõjud ....................................................1249.3 Lõppjäreldused ..........................................................................................................127KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................128LISAD ....................................................................................................................................129OÜ Corson. Töö nr 1010 4

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneLisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm.Lisa 2 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni KSH programmi heakskiitmine22.03.2011 nr HJR 6-8/11/8762-2Lisa 3 Paldiski Linnahooldus OÜ kiri 21.03.2011 nr 14 ja Corson OÜ vastuskiri.Lisa 4 AS Eesti Veevärk, töö nr AS-1141-01, 2001 skeemid ja koopiad lk 41, 43 ja 45.Lisa 5 Külmhoone vundamendi ehitamisel leitud torude käsitlus protokollides nr 230.09.2009, nr 3 16.10.2009 ja nr 5 11.11.2009.Lisa 6 Vundamendi alt leitud torudest Peeter Luukase pildistatud fotod 23.09.2009.Lisa 7 Projekteerija selgitus leitud toru kohta ja teabe küsimine ehitajalt ning tellijalt.Lisa 8 KSH protsessis merest leitud torude joonis.Lisa 9 Paldiski Linnahooldus OÜ 2010 a IV kvartali veekäitluse ja saasteainete aruanne ningreo- ja heitvee analüüsid.Lisa 10 Matemaatilise modelleerimise joonised ja graafikud. Corson OÜ. Tallinn 2011.Lisa 11 Detailplaneeringu põhijoonisLisa 12 Merkolux OÜ töö nr 2891/323-11 Paldiski kalasadam Harjumaa PaldiskiEhitusgeoloogilise uuringu aruanne Tallinn 2011.Lisa 13 KSH aruande ja DP eelnõu avalikustamine: „Ametlikud Teadaanded” 03.08.2011,„Harju Elu” 05.08.2011, Paldiski Linnavalitsuse koduleheküljel 05.08.2011 ja e-postiga 05.08.2011 saadetud avalikustamise teated.Lisa 14. Avalikustamisel saadetud kirjad: Terviseamet Põhja talitus 29.08.2011 ja TehniliseJärelevalve Amet 06.09.11 ning Corson OÜ 09.09.2011 vastuskirjad.Lisa 15 Avaliku arutelu 30.08.2011 protokoll ja osalejate registreerimisleht.Lisa 16 Keskkonnaameti ettepanekud 14.10.2011 nr HJR 6-8/11/8762-5 KSH aruandetäiendamiseks.Lisa 17 Väljavõtted Pakri maastikukaitseala ja hoiuala KKK 2007-2016.Lisa 18 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni KSH aruande heakskiitmine 25.11.2011nr HJR 6-8/11/8762-8OÜ Corson. Töö nr 1010 5

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne1. ÜLDOSA1.1 Kavandatava tegevuse eesmärkDetailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritaval maa-alal krundipiiridetäpsustamine ja ehitusõiguse andmine kuni 1350 tonnise veeväljasurvega kalalaevade ja muidaluseid teenindava kalasadama väljaehituseks. Sadam on mõeldud samale kinnistule ehitatudkalatööstusliku külmhoone teenindamiseks. Planeeringuga määratakse kindlaks sadamaterritoorium ja akvatoorium, sadamakai ja muu seonduva infrastruktuuri asukoht ning suurus,maa-ala heakorrastus, liikluskorralduse (juurdepääsud, parkimine jne), tehnovõrkude javarustusega seotud lahendused.KSH eesmärk on kavandatud tegevusest (ehitamisel ja ekspluatatsioonil) põhjustatud olulisekeskkonnariski tekke võimaluste hindamine, soovimatute mõjude leevendusvõimalusteanalüüsimine ja lahendite esitamine. KSH koostamise käigus ja tulemuste alusel esitatikavandatavaks tegevuseks keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, millega on võimalikvältida või minimeerida detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseidkeskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut.KSH aruandes on käsitletud mõjutatava looduskeskkonna (Pakri lahe mereelustik javeerežiim, rannaprotsessid, Pakri hoiuala, Pakri lahe ja rannaäärne tehis- ning loodusmaastik,linnustik), sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh ettevõtlus,turvalisus, majandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (sadamad ja nende rajatised) olemust jamõjutatavust.KSH tegemise käigus tehti matemaatiline modelleerimine süvendus ja täitmistöödegakaasnevate hüdrodünaamiliste protsesside muutuste arvutamiseks. Modelleerimist käsitletaksepeatüki 4.2 Matemaatiline modelleerimine allpeatükkides, modelleerimise joonised on lisas10. KSH protsessis tehtud Natura hindamine on aruande peatükis 5. Natura hindamine.KSH protsessis ja aruande koostamisel käsitleti võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust jatõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatusDetailplaneeringuala asub Harjumaal Pakri poolsaare edelaosas Paldiski linnas aadressilJaama tn 6c (joonis 1.1). Kinnistu kuulub Paldiski Linnahoolduse OÜ-le hoonestusõigusegaEesti Traalpüügi Ühistu kasuks. KSH-ga hõlmatav ala moodustub detailplaneeringualast kooslähialadega ning sadama akvatooriumist ja selle lähimerealast Paldiski lahes.Eesti Traalpüügi Ühistu on asutatud 2005. a. detsembris Tallinnas. Ühistu onspetsialiseerunud traalpüügile, külmutatud kala ja vürtsikala ekspordile. Töödeldavatestkalaliikidest on peamised kilu ja räim. Jaama tn 6c kinnistule on rajatud täiesti uus tootmis- jalaokompleks. Kompleksi alust pinda on 3400 m 2 , kuhu kuuluvad külmhoone kambritega niikülmutatud kui ka jahutatud toodetele, tootmis-, olme- ning kontoriruumid. Tootmisprotsesson maksimaalselt automatiseeritud Skandinaavia tootjate kvaliteetset seadmetega, seda niikala sorteerimiseks, külmutamiseks kui ka pakendamiseks. Projekteeritud tootmisvõimsus onkuni 200 tonni kala töötlemist ööpäevas. Ühes vahetuses töötab 10 inimest, kokku plaanibettevõte tööle võtta kuni 30 inimest. Eesti Traalpüügi Ühistusse kuuluvad DGM Shipping AS,Esmari Laevad OÜ, Krapesk AS, Prangli Kalandusühistu, OÜ Kalavara.OÜ Corson. Töö nr 1010 6

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne25.08.2010 avati Eesti Traalpüügi Ühistu külmladu (foto 1.1).http://www.ap3.ee/article/2010/8/26/fotod-lounasadamas-avati-kulmhooneJoonis 1.1. Paldiskis Jaama tn 6c planeeritava kalasadama asukoht – paremal Pakri poolsaarPaldiski linnaga ja vasakul Väike Pakri saar. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal.Foto 1.1 . Eesti Traalpüügi Ühistu külmhoone sissepääs. M. Viigisalu 24.10.2010Eesti Traalpüügi Ühistu peamised tooted on: külmutatud kilu ja räim, 15 kg plokid,pakendatud trükiga ja markeeritud kotti või siis ilma pakendita; klassikaline vürtsikilu ning –räim.OÜ Corson. Töö nr 1010 7

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneEnamus ettevõtte toodangust eksporditakse. Peamised eksporditurud on: Ukraina, Venemaa,Moldova, Rumeenia. Tegeletakse võimalike uute turgude leidmise ja nendele sisenemisega.Joonis 1.2. Jaama tn 6c maaüksus ja naaberkinnistud. Allikas: Maa-ameti X-GIS GeoportaalJaama tn 6c kinnistu piirneb (joonis 1.2):• Põhjast ja idast Tallinn-Paldiski raudteega.• Kagust Jaama tn 6b (58001:001:0210) kinnistuga, mille otstarve on jäätmehoidlatemaa.• Lõunast ja läänest Pakri ehk Paldiski lahega.• Loodest Jaama tn 6 (58001:001:0209) kinnistuga, mille otstarve on jäätmehoidlatemaa.Jaama tn 6c kinnistu väikesadama detailplaneeringu ala kaugus Eesti–Soome merepiirist on ca37 km – mõõdetud Eesti Veeteede Ameti 2007. a atlasest sarjast „Eesti Merekaardid“ 1. osaSoome laht Paldiskist Narvani (kaart lk 11-12 – Krassi madalast Suurupi poolsaareni, M1:100 000). Detailplaneeringu alale ei ole kavandatud tegevusi, mis võivad põhjustariigipiirini ulatuvaid olulisi keskkonnamõjusid. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasnepiiriülest keskkonnamõju.1.3 Informatsioon KSH kohtaDetailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja ning KSH algataja:Paldiski Linnavalitsus (aadress: Sadama 9, 76806 Paldiski). Kontakttelefon: 6790600; e-post:paldiski@paldiski.eeKSH järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (aadress: Viljandi mnt 16,11216 Tallinn,e-post: harju@keskkonnaamet.ee).OÜ Corson. Töö nr 1010 8

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneDetailplaneeringu koostaja: OÜ Corson, Akadeemia tee 21d-201, 12881 Tallinn.Kontaktisik: Uno Liiv, tel: 6701491, e-post: uno@corson.eeArendaja: Eesti Traalpüügi Ühistu (registrikood 11183305, aadress: Punane 2, 13619Tallinn). Kontaktisik: Deiw Rahumägi, e-post: deiw@4kogu.eeKeskkonnamõju hindaja: OÜ Corson, Akadeemia tee 21d-201, 12881 Tallinn (e-post:toomas@corson.ee). Kontaktisikud Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post:toomas@corson.ee ja Kalev-August Parksepp, kontakt tel: 56933301, e-post:kalev@corson.ee.KSH töögrupp: Keskkonnamõju strateegilise hindamise töögruppi juhib KeHJS § 34 lõige 3-le vastav OÜ Corson keskkonnaekspert Toomas Liiv (tegevuslitsents nr KMH0119). KSHprogrammi lisas 4 on esitatud koopiad vastavatest dokumentidest ja tegevuslitsentsidest.Töögrupp:• Toomas Liiv – Corson OÜ, litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nrKMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondadekeskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi jakanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogussetahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik,hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), töögrupi juht,veeteede ja sadamate ehitus, süvendamine, kaadamine, hüdrodünaamika,rannaprotsessid ja planeerimine.• Uno Liiv – Corson OÜ, tehnikadoktor, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid ningmatemaatiline modelleerimine.• Tiit Leinsalu –Merkolux OÜ, ehitusgeoloog.• Peeter Ude – Meremõõdukeskus OÜ, hüdrograafilised mõõdistustööd.• Tatjana Tihhomirova- Corson OÜ, tehnorajatised ja –võrgud.• Mihkel Parksepp – konsultant-assistent.• Marilis Saul - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonnakeskkonnatehnika eriala keskkonnakorralduse spetsialiseerumisega.• Merike Viigisalu - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonnakeskkonnatehnika eriala keskkonnakorralduse spetsialiseerumisega.• Peeter Vissak – bioloog, liitus Natura hindamisel: elustik sh linnustik jaelupaigatüübid.• Kalev-August Parksepp –Corson OÜ projektijuht, litsentseeritud keskkonnaekspert(tegevuslitsents nr KMH0120) annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- jamõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus,maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus jahaljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke,maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid.Asjast huvitatud isikud ja asutused:• Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioon (harju@keskkonnaamet.ee)• Keskkonnaministeerium (keskkonnaministeerium@envir.ee)• Maa-amet (maaamet@maaamet.ee)• Eesti Keskkonnaühenduste Koda (eoy@eoy.ee)• EV Veeteede Amet (eva@vta.ee)• Paldiski Linnavalitsus (paldiski@paldiski.ee)OÜ Corson. Töö nr 1010 9

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne• Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon (pohjaregioon@kki.ee)• Põhja-Eesti Päästekeskus (pohja@ rescue.ee)• Harju Maavalitsus (info@mv.harju.ee)• Eesti Raudtee AS (raudtee@evr.ee)• Terviseameti Põhja Talitus (pohja@terviseamet.ee)• Tehnilise Järelevalve Amet (info@tja.ee)• Paldiski Linnahooldus OÜ (info@paldiskilh.ee)• Paldiski linna elanikud1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine1.4.1 KSH protsess- Paldiski linnavalitsus algatas 08.04.2010. a korraldusega nr 97 (KSH programmi lisa 1)detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.- KSH algatamise teade ilmus 19.04.2010. a avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja16.04.2010. a ajalehes Harju Elu (KSH programmi lisa 2).- Vastavalt KeHJS § 36 lõikele 3 küsiti 18.11.2010. a Keskkonnaametilt KSH programmisisu osas seisukohta.- Keskkonnaamet esitas KSH programmi kohta seisukoha 17.12.2010 nr HJR 6-8/44708-2(KSH programmi lisa 5).- Keskkonnaameti seisukohtade ja märkuste põhjal täiendati KSH programmi eelnõud enneavalikustamist.- Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja Paldiski Linnavalitsus jastrateegilise planeerimisdokumendi koostaja Corson OÜ teatasid keskkonnamõjustrateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisestavalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.01.2011, ajalehes„Harju Elu” 28.01.20011ja Paldiski linna kodulehel (KSH programmi lisa 6) ning (elektroonilise) kirjaga27.01.2011 asjast huvitatuid isikutele (KSH programmi lisa 7).- KSH programmi ja strateegilise planeerimisdokumendi lähteülesande ning muudeasjakohaste dokumentidega sai tutvuda 28.01.2011-11.02.2011. a (vastavalt KeHJSseaduse § 37 lõike 3 kohaselt peab väljapanek olema vähemalt 14 päeva) PaldiskiLinnavalitsuses (aadress: Sadama 9, 76806 Paldiski linn) tööaegadel ja kodulehelwww.paldiski.ee.- KSH programmi kohta sai kuni 11.02.2011. a esitada ettepanekuid, vastuväiteid jaküsimusi postiga või e-kirjana Paldiski Linnavalitsusele (aadressil Sadama 9, 76806Paldiski linn või e-postile paldiski@paldiski.ee). Kirjalikke ettepanekuid esitasid PaldiskiLinnahooldus OÜ 27.01.2011 , Eesti Raudtee AS EVR Infra 10.02.2011, TerviseametPõhja talitus 14.02.2011 ja Tehnilise Järelevalve Amet 15.02.2011. Eeltoodudettepanekutega kirjad ja nendele Corson OÜ 21.02.2011 vastused on vastavalt KSHprogrammi lisades 9 – 12. Ettepanekutega arvestamist KSH programmis on käsitletudprogrammi peatükis 7 KSH programmile esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.- KSH programmi avalik arutelu toimus Paldiski Linnavalitsuses 14.02.02.2011. a. Avalikuarutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri on KSH programmi lisas 8.- KSH programm täiendati avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete aluselning esitati 01.03.2011 koos lisadega Keskkonnaametile, KSH järelvalvajale,heakskiitmiseks.- KSH järelevalvaja teatas 22.03.2011 nr HJR 6-8/11/8762-2 KSH programmiheakskiitmisest.OÜ Corson. Töö nr 1010 10

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne- Edasine KSH läbiviimine ja aruande koostamine toimus heakskiidetud KSH programmialusel.- Paldiski Linnavalitsus ja Corson OÜ teatasid KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõuavalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes „AmetlikudTeadaanded” 03.08.2011, ajalehes„Harju Elu” 05.08.20011 ja Paldiski linna kodulehel05.08.2011 ning (elektroonilise) kirjaga 05.08.2011 asjast huvitatud asutustele (lisa 13).- KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõuga ning muude asjakohaste dokumentidega saitutvuda 08.08.2011 kuni 29.08.2011 Paldiski Linnavalitsuses tööajal ja Paldiski linnakoduleheküljel www.paldiski.ee.- Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult Paldiski Linnavalitsuseleavaliku väljapaneku ajal kuni 29.08.2011. KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu avalikarutelu toimus 30.08.2011 algusega kl 15.00 Paldiski Linnavalitsuses: Sadama 9, 76806Paldiski linn. Avalikustamisel saadetud kaks kirja on vastuskirjadega lisas 14.- KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu protokoll ja registreerimisleht onlisas 15.- Peale KSH aruande avalikku arutelu täiendasid eksperdid aruannet avalikustamisematerjalidega ja esitasid KSH aruande Paldiski Linnavalitsusele edasiseks menetluseks.- Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja Paldiski Linnavalitsus saatis12.09.2011 nr 9-11/246-2 KSH aruande koos detailplaneeringu eelnõugaKeskkonnaametile KSH aruande heakskiitmiseks.- Keskkonnaamet saatis 14.10.2011 nr HJR 6-8/11/8762-5 KSH aruandeletäiendusettepanekud (lisa 16).- Peale Keskkonnaameti ettepanekute põhjal KSH aruande täiendamist eksperdid esitavadKSH aruande koos detailplaneeringuga Paldiski Linnavalitsusele edasisaatmiseksKeskkonnaametile KSH aruande heakskiitmiseks (orienteeruvalt 02.11.2011).- Vastavalt KeHJS § 42 lõige 2 teatab järelevalvaja oma otsuse 30 päeva jooksul(orienteeruvalt 02.12.2011. a).Planeerimisdokumendi teavitamine peab toimuna vastavalt KeHJS § 44 lõigetele 1 ja 2.Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teatab strateegiliseplaneerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksulkehtestamise otsuse tegemisest arvates: käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 ja § 36 lõike 2punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele ja keskkonnamõju strateegilise hindamisejärelevalvajale.Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teatamise korral tuleb tagada, et käesolevaseaduse § 36 nimetatud asutustele ja isikutele ning piiriülese keskkonnamõju hindamiselosalenud mõjutatavale riigile oleks kättesaadav:1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument;2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest;3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamisetulemuste arvessevõtmisest;4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsetevõimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest;5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulisekeskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus.1.4.2 Esitatud täiendusettepanekutega arvestamineAvalikustamise ajal laekus kaks kirja:1. Terviseamet Põhja talitus 29.08.2011 nr 9.3-4/756-5.OÜ Corson. Töö nr 1010 11

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2. Tehnilise Järelevalve Amet 06.09.11 nr 1-13/11-0281-005.Terviseameti Põhja talituse kirjas teatati, et peale aruande materjalidega tutvumistdetailplaneeringu hindamise komisjonis neil küsimusi, vastuväiteid ja ettepanekuid KSHaruandele ei ole.Tehnilise Järelevalve Amet oma kirjas juhtis tähelepanu avalikku veekogusse ehitistkavandades tuleb planeeringu vastuvõtmiseks saada Tehnilise Järelevalve Ameti luba.Planeeringu edasisel menetlusel antud ettepanekuga arvestatakse.Lisas 14 on nii saadetud kirjad kui ka Corson OÜ vastuskirjad.Avalik aruteluKSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu toimus 30.08.2011 PaldiskiLinnavalitsuses. Koosolek algas kell 15.00 ja lõppes 15.30.Koosolekul esitatud tutvustava ülevaate järel toimus arutelu Avalikul arutelul oli viis osalejat(lisa 15).Koosolekul otsustati, et avalikustamise materjalidega täiendatud KSH aruanne tuleb andaPaldiski Linnavalitsusele, kes saadab aruande koos detailplaneeringu eelnõugaKeskkonnaametile KSH aruande heakskiitmiseks.Koosoleku protokoll ja registreerimisleht on lisas 15.Täiendusettepanekutega arvestamineKeskkonnaamet esitas 14.10.2011 nr HJR 6-8/11/8762-5 kirjas täiendusettepanekud (lisa 16).KSH aruandes täiendusettepanekutega arvestamine:1. Keskkonnaameti kirja kolm esimest punkti sisaldasid ettepaneku aruande osana läbiviia Natura hindamine.• Antud ettepanekuga on arvestatud. Aruandes on Natura hindamine esitatudpeatükis 5. Natura hindamine.2. Neljas punkt käsitles sadamahoonete kütmise selgitamise vajadust.• Arvestatud. Kütmisega seonduv on esitatud peatükis 3.1.4 Tehnovõrgud jarajatised. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.1 Projekteeritud töödekirjeldus on esitatud sadamaalale kavandatud hoonete kütmise lahend.3. Viies punkt juhtis tähelepanu peatükis 2.2.5 olevale halvale sõnastusele.• Arvestatud. Peatükist 2.2.5 Jäätmekäitlus on sõnastust korrigeeritud.4. Kuuendas punktis käsitleti peatükis 8.2 jäätmeloa täpsustamise vajadust.• Arvestatud. Peatükis 8.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikudkeskkonnamõjude vähendamise meetmed ja ohutusnõuded on jäätmeloagaseonduvat täpsustatud.OÜ Corson. Töö nr 1010 12

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne1.4.3 KSH aruande arvestamine detailplaneeringusPlaneeringu koostajate ja ekspertide vahel on toimunud pidev koostöö kuna KSH on osadetailplaneeringust. Koostöö kõige otsesemaks väljundiks on detailplaneeringu peatüki 3.4Keskkond, haljastus ja heakord alapeatükkides esitatu.Detailplaneeringu peatükis 3.4.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendus onkäsitletud detailplaneeringu ja KSH ühist protsessi ning esitatud näiteid keskkonnaaspektidega arvestamise kohta.Detailplaneeringu peatükis 3.4.2 Keskkonnakaitselised abinõud on esitatud KSH aruandesväljatoodud leevendavad meetmed, mida peab rakendama nii sadama rajamisel kui ka selleekspluatatsioonil.1.5 MetoodikaKasutatakse Eestis üldkasutatavat KSH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised:• algatamine, ülesande püstitamine;• kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine;• alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine;• huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine;• materjali kogumine;• fooni kirjeldus;• alternatiivide hindamine;• mõjude ja leevendusmeetmete analüüs;• alternatiivide võrdlemine.Protseduuriliselt järgitakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusesnõutud etappe: KSH algatamisest teatamine, KSH programmi koostamine ja avalikustamine,KSH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine.KSH protsessis kuuluvad arvestamisele:• ekspertide varasemad KSH ja KMH kogemused;• teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad;• detailplaneeringu eskiisi materjalid;• sadama eskiisprojekti materjalid;• KSH protsessis tehtud uuringud;• hüdrodünaamiliste situatsioonide matemaatiline modelleerimine;• Maa-ameti X-GIS geoportaal;• eksperthinnangud ja arutelud;• kohtülevaatused;• välitöödel tehtud fotod;• kameraalne töö;OÜ Corson. Töö nr 1010 13

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne• varasemad lähipiirkonnas tehtud uurimistööd ja muud asjassepuutuvad või teemadegaseostatavad tööd ning publikatsioonid;• Paldiski Linnavalitsuselt, Keskkonnaametist ja teistelt asutustelt ja isikutelt saadavinformatsioon;• avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud.• KSH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud.KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena.Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest jateistest adekvaatsetest dokumentidest. Metoodiline juhendmaterjal:• Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. – Keskkonnaministeerium.Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn, 2002.• Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And ImpactInteractions. 1999.Keskkonda on käsitletud elukeskkonnana kõige laiemas tähenduses – nii loodus- kuiinimtekkelise keskkonnana, mis hõlmab ka sotsiaal- ja majandussfääri, lähtudes KSHjärelevalvaja poolt heaks kiidetud KSH programmist. Mõjude hindamine toimuskonsensuslikul ekspertmeetodil analüüside, järelduste ja arutelude teel.Antud KSH protsessis on kavandatud mitmekordse hindamise vältimiseks keskkonnamõjudehindamist läbi viia KMH mahus (ptk 1.9 KSH aruande seos KMH aspektidega).1.6 LähtematerjalidKäesolevas töös on kasutatud infoallikatena:1. Harju maakonna arengustrateegia 2025.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused 2003.3. Paldiski linna üldplaneering 2005.4. Paldiski linna arengukava aastani 2015.5. Paldiski linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava. Kinnitati PaldiskiLinnavolikogu otsusega 13.01.2009 nr 2.6. KSH programm.7. Detailplaneeringu ja sadama eskiisprojekti materjalid.8. Külmhoone ehitusprojekti materjalid.9. Harjumaa Paldiski linn Jaama tn 6 Kalakülmhoone ehitusgeoloogilise uuringuaruanne. OÜ REI Geotehnika. Töö nr 2435-08. Tallinn 200810. Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioonile Eesti Traalpüügi Ühistu poolt esitatudvee erikasutus loa taotluse 20.04.2011 ja taotluse lisadokumendid 17.05.2011.11. Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008.OÜ Corson. Töö nr 1010 14

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne12. Kaitsejõudude perspektiivsete, merele orienteeritud, harjutusalade arenguprogrammi(ÕSMAAP) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. TTÜ MeresüsteemideInstituut Tallinn 2008.13. Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana. S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo. PP-GISuurimus.14. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016. A. Tõnisson,Tallinn 2006.15. Pakri saarte üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju strateegilinehindamise aruanne. Töö nr 991/07. OÜ Hendrikson & Ko. Tartu 2009.16. Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne. TTÜMeresüsteemide Instituut. Tallinn 2011.17. Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne.Ramboll AS, Tallinn 2008.18. Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde KMHaruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2007.19. Paldiski Lõunasadamasse lainemurdja rajamise KMH aruanne. Töö nr E1123. OÜ-E-Konsult, Tallinn 2008.20. Paldiski linnas Peetri 7, 7A, 7B, Peetri 9, 9A, 9B, Peetri 11, Peetri 13, 13A, 13B,Peetri 15, 15A, 15B, 15C, 15D, Peetri 17, 17A, 17B, 17C, 17D, 17E, 17F, Pakri tn 2,Jaama tee 2, Paldiski raudteejaama katastriüksustel ning Põhja-Sadama ja Jaama tee 2kinnistute vahelise maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 1111/08. OÜHendrikson & Ko. Tartu 2011.21. Krassgrundi mereala inventeerimine. Aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut. G. Martin.Tallinn 2009.22. Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ Balti Keskkonnafoorum. Tallinn2011. Autorid: Ivar Jüssi ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle Kuris BKF, AndrusKuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI, Tiia Möller TÜ EMI, Margus Vetemaa TÜ EMI.23. Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr: LIFE05NAT/LV/000100.Balti Keskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009.1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud1. Hüdrograafilised mõõdistustööd Paldiski kalasadam 2010. Töö nr M10054.Meremõõdukeskus OÜ, Tallinn 2011.2. Paldiski kalasadam Harjumaa Paldiski Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr2891/323-11. Merkolux OÜ. Koostas Tiit Leinsalu. Tallinn 2011.3. Hüdrodünaamilised uuringud. Matemaatiline modelleerimine. Corson OÜ, Tallinn2011.1.8 ÕigusaktidTöös enim kasutatud asjassepuutuvad õigusaktid:• Asjaõigusseadus. Vastu võetud 9.06.1993. a seadusega ( RT I 1993, 39, 590). Viimaneredaktsioon jõustus 30.06.2011.• Asjaõiguseseaduse rakendamise seadus. Vastu võetud 27.10.1993. a seadusega (RT I1993, 72/73, 1021). Viimane redaktsioon jõustus 30.06.2011.OÜ Corson. Töö nr 1010 15

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne• Ehitusseadus. Vastu võetud 15.05.2002. a seadusega (RT I 2002, 47, 297). Viimaneredaktsioon jõustus 20.03.2011.• Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004. a seadusega (RT I 2004, 9, 52). Viimaneredaktsioon jõustus 18.03.2011.• Keskkonnajärelevalve seadus. Vastu võetud 6.06.2001. a seadusega (RT I 2001, 56,337). Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011.• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Vastu võetud22.02.2005. a seadusega (RT I 2005, 15, 87). Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011.• Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20.01.1999. a seadusega (RT I 1999, 10, 154).Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011.• Keskkonnavastutuse seadus 1 . Vastu võetud 14.11.2007. a seadusega (RT I 2007, 62,396). Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011.• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Vastu võetud 02.06.1993. a seadusega (RT I1993, 37, 558). Viimane redaktsioon jõustus 01.07.2011.• Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004. (RT I 2004, 38, 258). Viimaneredaktsioon jõustus 31.05.2011.• Maareformi seadus (RT 1991, 34, 426). Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011.• Meresõiduohutuse seadus. Vastu võetud 12.12.2001. a seadusega (RT I 2002, 1, 1).Viimane redaktsioon jõustus 14.07.2011.• Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579). Viimane redaktsioon jõustus 01.06.2011.• Rahvatervise seadus. Vastu võetud 14.06.1995. a seadusega (RT I 1995, 57, 978).Viimane redaktsioon jõustus 20.03.2011.• Säästva arengu seadus. Vastu võetud 22.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 31, 384).Viimane redaktsioon jõustus 27.02.2009.• Sadamaseadus 1 Vastu võetud 15.06.2009 (RTI, 30.06.2009, 37, 251 ) 10.07.2009.Viimane redaktsioon jõustus 14.07.2011.• Teeseadus. Vastu võetud 17.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 26, 377). Viimaneredaktsioon jõustus 27.03.2011.• Veeseadus. Vastu võetud 11.05.1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655). Viimaneredaktsioon jõustus 21.08.2011• Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.05.2004. a seadusega (RT I, 19.05.2004, 43,298). Viimane redaktsioon jõustus 15.07.2011.• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Vastu võetud 10.02.1999. a seadusega (RT I1999, 25, 363). Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011• Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 Katastriüksuse sihtotstarveteliigid ja nende määramise kord (RT I 2008, 46, 260, RT I 2008, 57, 317). Muudetudmäärusega 11.12.2008 nr 172 (RT I 2008, 57, 317) 1.01.2009.• Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr. 269 Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord (RT I 2001, 69, 424). Viimati muudetud aktiga 19.03.2010 (RT I 2010,13, 70) 01.04.2010.• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal,elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL2002, 38, 511).OÜ Corson. Töö nr 1010 16

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne1.9 Õiguslikud aspektid ja KSH aruande seos KMH-gaEesti Traalpüügi Ühistu esitas Paldiski Linnavalitsusele 23.03.2010. a taotluse HarjumaalPakri poolsaarel asuva Paldiski linna Jaama tn 6c kinnistule (katastritunnus 58001:001:0211)detailplaneeringu koostamise algatamiseks.Paldiski Linnavalitsus teatas Eesti Traalpüügi Ühistule oma 12.04.2010. a kirjaga nr 9-11/561detailplaneeringu algatamisest (KSH programmi lisa 1). Paldiski Linnavalitsus võttis08.04.2010. a. korraldusega nr 97 vastu detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjustrateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise ning kinnitas 08.04.2010. a. korralduseganr 98 detailplaneeringu koostamise lähteülesande. Detailplaneeringu koostamisel lähtutaksePlaneerimisseadusest ja Paldiski linna ehitusmäärusest.Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad olla vastavalt22.02.2005. a vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemideseaduse (edaspidi KeHJS) § 5-le olulised, kuna kalasadama rajamiseks tuleb muuta kaldajoontning teostada meres süvendus- ja täitetöid. Eeldatavalt süvendatakse mahus üle 10000 m 3 , mison vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punktile 17 olulise keskkonnamõjuga tegevus. Vastavaltveeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6 tuleb taotleda vee erikasutusluba, kui toimub veekogusüvendamine ja täitmine. Vastavalt detailplaneeringu käigus tehtud mõõdistustelesüvendatakse mahus ~ 25 440 m 3 ja täidetakse ~ 25 480 m 3 – mõningases ulatuses võivadmahud muutuda, sadamarajatistele matemaatilise modelleerimise järgi parema lahendileidmisel. Süvendamisel saadud materjalist hinnanguliselt ca 1000 m 3 kaadatakse ja ülejäänudkasutatakse oma sadamaala täitmiseks.Lähtudes säästva arengu põhimõtetest oli adekvaatne teha KSH, mis arvestab ka KMHnõudeid, kuna nii on välditud hindamiste võimalik dubleerimine. Vastavalt KeHJS § 11 lõike6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jättakohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. Antud KeHJS paragrahv lubabotsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, millekeskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendielluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus, kui otsustajal on tegevusloaandmiseks piisavalt teavet. KSH programm ja aruanne koostati, arvestusega, et esitadaotsustajale piisavalt teavet hilisemaks tegevusloa andmiseks.Detailplaneeringu KSH töögruppi juhib KeHJS § 14 lõige 1 ja § 34 lõige 3-le vastav ekspertToomas Liiv (litsentsi nr KMH0119). KSH programmi peatükis 6 on esitatud andmed KSHprotsessis osalevate ekspertide kohta ja lisas 5 koopiad nende vastavust tõendavatestdokumentidest.Vastavalt KeHJS § 36 lõikele 3 küsiti 18.11.2010. a Keskkonnaametilt KSH programmi sisuosas seisukohta. Keskkonnaamet esitas KSH programmi kohta seisukoha 17.12.2010 nr HJR6-8/44708-2 (KSH programmi lisa 5). Keskkonnaameti seisukohtade ja märkuste põhjaltäiendati KSH programmi eelnõud enne avalikustamist.KSH programm koostati ja avalikustati vastavalt KeHJS §-dele 36 ja 37 arvestades KeHJS §-e 13 ja 16. KSH aruanne koostati vastavalt KeHJS § 40 lõigetele 2-4 arvestades § 20 jaheakskiidetud KSH programmi. Aruande avalikustamine toimus sama seaduse §-de 37 ja 41kohaselt, arvestades §-des 16, 17 ja 21 sätestatut.OÜ Corson. Töö nr 1010 17

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneKSH aruanne koostati lähtudes järelevalvaja (lisa 2) poolt heakskiidetud KSH programmist(lisa 1). Lähtedokumendiks on detailplaneeringu eskiisi ja kalasadama eskiisprojektimaterjalid. Antud detailplaneeringu KSH on kavandatud KMH-d arvestavas mahus.Jaama tn 6c kinnistu randa kavandatav kalasadam ja selle akvatoorium ei jää Natura 2000võrgustiku alale. Samas on kavandatud sadama akvatooriumi süvendamisel saadavastpinnasest 1000 m 3 kaadata Pakri lahe suudmes olevale ametlikule kaadamisalale, mis jääbNatura 2000 võrgustiku alale. Keskkonnamõju strateegilise hindamisele on erisused kui needtoimuvad Natura 2000 võrgustiku alal või võivad olla olulise mõjuga Natura alale.Keskkonnaamet juhtiski (14.10.2011 kiri on lisas 16) sellele tähelepanu, et arvestadesplaneeritava tegevuse asukohta ja selle mõju osalist ulatumist Pakri loodus- ja linnualaterritooriumile, on lähtuvalt KeHJS § 45 vajalik KSH aruande osana läbi viia Naturahindamine.1.10 Raskused KSH läbiviimisel ja nende lahendamineKSH käigus oli oluliseks probleemiks Jaama tn 6c kinnistul külmhoone kompleksivundamendi ehitamisel leitud torustiku kohta informatsiooni saamine.Alustades detailplaneeringu ja KSH tegemist ei olnud detailplaneeringu koostajal jaekspertidel informatsiooni kinnistu pinnases olevatest torudest. KSH programmi avalikularutelul arutleti meres asuda võivat toru (KSH programmi lisa 8).Lahendus:• KSH protsessis toimunud hüdrograafiliste mõõdistamiste käigus tuvastati 10-13 msügavusel meres Ø 600 mm toru.• Eksperdid esitasid järelpärimised nendele, kellel võis olla informatsiooni torude kohta.Kuna kalatöötlemise- ja külmhoone kompleks oli rajatud, kompleksi toimimiseksvajalik taristu ning asfaltkattega teed, platsid, parkimisplatsid rajatud, siis ainukeseksvõimaluseks selgitada midagi nende all paikneva kohta oligi kaudselt tuvastamine.• Toru temaatikat on käsitletud peatüki 2.1.10 Jaama tn 6 c kinnistult ja merest leitudtorustik ja sellega seonduv allpeatükkides.Tulevikus rajatavast Lõunasadama lainemurdjast tekkida võivaid probleeme on käsitletudpeatükis 3.2.1 Alternatiivide valik ja 4.2.8 Arvutused lainekõrguse määramiseks sadamaakvatooriumis allpeatükkides. Lainemurdjat on käsitletud peatükis 4.1.2 Lõunasadamalainemurdja.OÜ Corson. Töö nr 1010 18

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS2.1 Looduslikud tingimused2.1.1 Asukoht, hüdrometeoroloogilised tingimused ja maastikPaldiski linn asub Soome lahe lõunarannikul, jäädes ca 45 km Tallinnast läände, Pakri lahekirderannikule (p.l. 59° 21’N; i.p. 24°03’E). Pakri laht on looduslikult sügav, peaaegu jäävabalaht. Idast piirneb laht Pakri poolsaarega. Viimane kujutab endast umber 12 km pikkust jakeskmiselt 5 km laiust paelava, mis põhjakaartes laskub järsu pankrannana ja mida merikohati murrutab. Poolsaar lõpeb Pakri neemega, mille tipuks on 25 m kõrgune pank. Läänestpiirneb laht Pakri saartega, millest kaks suuremat on Suur ja Väike- Pakri.Oma tekkelt on Pakri laht sügavalt mandrisse lõikunud klindilaht. Mere sügavus ulatub siin26 meetrini. Lahesuu kitsaim koht (2,6 km) on Väike-Pakri saare ja Pakri poolsaare vahel.Pakri lahe hüdrometeoroloogilised tingimused vastavad Eesti põhjaranniku tingimustele.Lahel ja poolsaarel on aastaringselt valdavad lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on5,5 m/s. Suvel domineerivad läänekaarte (edela-, lääne- ja loodetuul), talvel rohkemlõunakaarte tuuled (kagu-, lõuna- ja edelatuul), kevadel ja suvel puhub sageli kirdetuul.Tugevaimad tuuled (15 m/s või rohkem) puhuvad novembrist jaanuarini, enamasti lõunast jakagust keskmiselt 36 päeval aastas. Tormituuli kiirusega 18-28 m/s esineb aastas 2,1%ulatuses, esineb ka üksikuid tormipäevi, mil tuule kiirus on ulatunud kuni 34 m/sPakri poolsaar (ca 34 km 2 ) asub maastikuliselt Põhja-Eesti lavamaa loodepiiril, lubjakivideavamusega paekaldal. Poolsaar kujutab endast kagu suunas madalduvat lubjakiviplatood, mison tekkinud Läänemere taandumise tagajärjel glatsioisostaatilise maatõusu tulemusena. Ennemaismaaga ühinemist on Pakri poolsaar olnud loode-kagusuunaline saar. Selle kõrgemad osadtõusid merest tõenäoliselt 9000-8500 aastat tagasi juba Antsülusjärve taandumisel (Kents1939).Pakri poolsaare maastik ei ole eriti vaheldusrikas. Pinnamoodi liigestavad jämedast kruusastja veeristest koosnevad rannavallid ja harvemini murrutusastangud. Üksikud luitevallidesinevad poolsaare kirdeosas. Rannavallide vahelistes madalamates lohkudes Leetsepiirkonnas ja poolsaare keskel on tekkinud väikesed soostunud alad. Pakri poolsaare kõigetähelepanuväärsemaks pinnavormiks ja maastikuelemendiks peetakse paekallast. See onpoolsaarel alguseks Balti klindi maismaalisele lõigule ja jaotub erineva stratigraafilisemahuga osadeks (Paldiski, Uuga, Pakerordi, Leetse, Lahepere). Pakri neemel on astangumaksimaalne kõrgus 24,8 m, seal esineb rohkesti murrutuskulpaid. Eriliseks teeb Pakripankranniku see, et järsakulises paeseinas, saab jälgida kõiki paekalda kihte kilomeetriteulatuses ning see, et paekallas tõuseb otse merest.Pakri poolsaare maastikku ilmestavad ka hulgaliselt siia kandunud Lõuna-Soome kristalsetekivimite avamuselt pärinevad suured rändrahnud. Poolsaarel on vähemalt 14 üle kahe meetrikõrgust rahnu. Neosti rändrahn kuulub hiidrahnude klassi (läbimõõt üle 10 m, ümbermõõt üle25 m). Rahnude väärtust hinnatakse teaduslikust ja esteetilisest aspektist, ent ka maastikuliseltja kultuurilooliselt. Neosti rahnud paiknevad piki Litoriinamere-aegset rannaastangut, mismuudab viimase ilmekalt jälgitavaks (S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo: Maastikunägemusgeoinfosüsteemi osana).OÜ Corson. Töö nr 1010 19

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneTähelepanuväärsed pinnavormid ja maastikuelemendid on Pakri pankrannikul paiknevad joad,mille kõrgus ulatub viie kuni seitsme meetrini. Kuigi poolsaarel ei ole suuremaid järvi egajõgesid-ojasid, sest karbonaatkivimitest koosnev aluspõhi soodustab vee imbumist maapõue,siiski on joad kevadeti veerohked ja silmapaistvad. Klindijalamil avaneb arvukaltlangeallikaid. Mattunud pangajalamil esineb ka üksikuid tõusuallikaid ja allikasookesi. Nendevesi pärineb pinnasesse imbunud sademete veest.Paldiski Põhjasadam ja Lõunasadam on head sadamakohad navigatsiooni seisukohast.Mõlemad sadamad on looduslikult hästi kaitstud tuulte ja lainetuse eest. Paldiski Põhjasadamasub vahetult Paldiski linna keskuse juures, linna loodeosas. Paldiski Lõunasadam jääbPõhjasadamast lõunapoole.Planeeringuala jääb Paldiski Lõunasadama põhjapiirdele, vahetult kavandata lainemurdjalähialasse. Jaama tn 6c kinnistu ja selle lähiümbruse moodustab tööstusmaastik.2.1.2 Pakri poolsaare ja planeeringuala geoloogiline ülevaade2.1.2.1 Pakri poolsaarPakri poolsaar on kagusse madalduv lubjakiviplatoo, mis on kaetud õhukese (0-2 m)pinnakattega. Maapinna kõrgus väheneb 25 m-lt poolsaare tipus 13 m-ni Põllkülas. Poolsaarekeskel ulatub maapinna absoluutkõrgus 31 meetrini. Kolmest küljest on poolsaar piiratudPõhja-Eesti paekaldaga. Kristalse aluskorra sügavus Pakri poolsaarel on 182-205 m. Sedakatavad Vendi ladestu liivakivid (paksus 35-50 m), Kambriumi ladestu savi (nn. sinisavipaksus 66-77 m) ja Alam-Ordoviitsiumi liivakivi, savi ja diktüoneemakilt (paksus 20-40 m).Ordoviitsiumi lubjakivide paksus on 17-30 m.2.1.2.2 Jaama tn 6 kinnistu geoloogiline ülevaadeÜlevaate aluseks on Harjumaa Paldiski linn Jaama tn 6 Kalakülmhoone ehitusgeoloogiliseuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika. Töö nr 2435-08. Tallinn 2008.Ehitusgeoloogilise uuringu kalakülmhoone projekteerimiseks Harjumaal Paldiski linnasJaama tn 6 tellis Eesti Traalipüügi Ühistu.Uuritud ala jääb Pakri poolsaare edelaserva Pakri lahe äärde pank- ja lausrannikuüleminekuvööndisse. Looduslikku reljeefi on siin oluliselt muudetud varasema ehitustegevusekäigus. Maapinna abs.kõrgused juures jäävad valdavalt 3,05...3,95 m vahemikku.Pindmiselt esinev täitepinnas koosneb mullasegusest kruusast, liivast ja saviliivastlubjakivitükkide ja veeristega. Ebaühtlaselt tihenenud kihi paksus on 2,25...2,80 m. Uuritudala lõunaosas, merele lähemates puuraukudes lasub täite all 2,70 m sügavusel maapinnastkruus veeriste ja klibuga kiht savika liiva ja liiva vahetäitega. Kiht on puurimisel valdavaltkesktihe, niiske. Kihi paksus on 1,20...1,30 m.2,25...4,00 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel 0,70...-0,25 m lasuva saviliivsavi moreenipaksus on 0,35...0,90 m. Saviliivmoreen on pruunikaskollane, kohati kollakashall, kihialumine osa ka sinakashall. Saviliiv on põhiliselt sitkeplastne pehme- ja kõvaplastsetevahekihtide või läätsedega. Jämepurrusisaldus on 25-30%.OÜ Corson. Töö nr 1010 20

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneAluspõhi avaneb Keskordoviitsiumi Kukruse lademe lubjakivina 2,60...4,90 m sügavuselmaapinnast, abs.kõrgusel 0,45...-0,95 m. Lubjakivi on hall, õhukese kuni keskmisekihiline,kesktugev ja tugev. Lubjakivisse on puuritud kuni 0,60 m sügavuseni.PinnasevesiVälitööde tegemise ajal 08.08.2008. a oli pinnasevesi puuraukudes 2,60...4,50 m sügavuselmaapinnast, abs.kõrgusel 0,75...-0,85 m. Pinnaseveetaset uurimispiirkonnas kujundavadmerepinna kõikumised ja sademed. Ajuveeperioodil võib merevesi tõusta abs.kõrguseni 1,0m. Uuritud alast 30 m kaugusel idasuunas asuvas tiigis oli 01.04.2008. a veetase abs.kõrgusel1,82 m.2.1.2.3 Akvatooriumi ja merre täidetava sadamaala geoloogiline ülevaadeAkvatooriumi ja merre täidetava sadamaala (jääb Jaama tn 6 c piirest väljas olevasserannikumerre) geoloogilise ülevaate aluseks on Merkolux OÜ Töö nr 2891/323-11 Paldiskikalasadam Harjumaa Paldiski Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne Tallinn juuni 2011.Koostaja ehitusgeoloog Tiit Leinsalu.Töö nr 2891/323-11 välitöö toimus 10.06.2011. Agregaadiga GM-65 GTT puuriti vibro- jakeerdpuurimise meetodil 5 puurauku 6.5…13.5 m sügavuseni merepinnast.Puuraukudest võeti 3 rikutud struktuuriga pinnaseproovi ja 8 pinnase veesisaldusproovi, misteimiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse geotehnikalaboris. Sadama akvatooriumireostatuse hindamiseks voeti 3 pinnaseproovi, milles raskmetallide ja naftaproduktidesisalduse määras Eesti Geoloogiakeskuse labor. Eesti Geoloogiakeskuse labor on EAK pooltakrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L093.Tabel 2.1. Puuraukude üldandmed ja veetase Allikas: Töö nr 2891/323-11 (lisas 12 tabel 1).Töö nr 2891/323-11 uuringu välitöö tegid puurijad E. Umbsaar ja R. Hanga. Välitöödjuhendas ja aruande koostas ehitusgeoloog T. Leinsalu.2.1.2.4 Akvatooriumi ja sadamaala geolõiked ning pinnaseomadusedKoostatud Merkolux OÜ Töö nr 2891/323-11 (lisa 12) materjalide põhjal.Aluspõhi on esindatud Alamordoviitsiumi Pakerordi lademe kivimitega: lubjakivi, argilliit jaliivakivid.OÜ Corson. Töö nr 1010 21

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneLubjakivi (kiht 5) paljandub kohati rannaalal, puuraukude 4 ja 5 piirkonnas jäi lubjakivipealispind abs.kõrgusele -3.5 m kihi lamam pind jääb abs. kõrgusele -5.2…-6.4 m.Lubjakivile järgneb sügavuse suunas glaukoniitliivakivi (kiht 6), diktüoneema argilliit (kiht 7)ja liivakivi (kiht 8). Aluspõhja kivimite detailsem kirjeldus puudub, kuna kihtide piirid onmaaratud sondeerides, ligikaudselt, varasemate uurimistööde puurtulpade põhjal.Projekteeritava kai läänepoolses osas aluspõhi langeb järsult (ka mere sügavus suureneb) jatema lasumpind jääb sügavamale kui -13.1 m.Pinnakate koosneb moreenist ning sellel lasuvast savist ja liivast.• Moreeni alumine kuni 3.5 m paksune osa on kõva konsistentsiga (kiht 5). Pinnaselooduslik veesisaldus (Wn) on 9.8…10.2 %. Rannalähedasel alal väheneb kihi paksus0.3 meetrini.• Plastne saviliivmoreen (kiht 4) lasub kõval moreenil. Pinnase looduslik veesisaldus(Wn) on 9.8…10.2 %, jämepurrusisaldus 15…20 %. Kihi paksus on 0.4…2.9 m.• Rannalähedasel alal lasub moreenil kuni 2.1 m paksune kiht kruusa ja veeriseid (kiht3).• Uuritava ala sügavamas osa puuraukude 1 ja 2 piirkonnas lasub moreenil kuni 1.4 mpaksune kiht voolavat liivsavi (kiht 2), mille looduslik veesisaldus Wn= 59.1…60.9%.• Mere põhjas levib kuni 1.0 m paksune kiht kohevat tolmliiva (kiht 1), mis sisaldaborgaanilist ainet ja lubikodade jäänuseid.Tabel 2.2. Kihtide lasuvusnäitajad. Allikas: Töö nr 2891/323-11 (lisas 12 tabel 2).2.1.2.5 Ehitusgeoloogilised tingimusedPinnaste geotehniliste omaduste normväärtused EVS mõistes on toodud tabelis 2.3.Projekteerimise lähteandmed. Näitajad on antud varasemate uuringute põhjal, kasutadespinnase loodusliku veesisalduse ja mehaaniliste omaduste vahelisi korrelatsioone.Projekteeritava sadama akvatooriumi rannalähedasel alal levib hea kandevõimega, kuidraskesti kaevandatavad aluspõhjakivimid, akvatooriumi sügavamas osas on kaielemendidsoovitatav paigaldad moreenile. Voolav liivsavi tuleks eemaldada.OÜ Corson. Töö nr 1010 22

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneTabel 2.3. Projekteerimise lähteandmed. Allikas: Töö nr 2891/323-11 (lisa 12).SüvendustöödAlljärgnevas tabelis 2.4 on antud pinnaste kaevetööde klassifikatsioon 1984. a Moskvasvaljaantud Vremennõi preiskurant na morskie dnouglubitelnõje rabotõ jargi.Tabel 2.4. Kaevetööde klassifikatsioon. Allikas: Töö nr 2891/323-11 (lisa 12).2.1.2.6 Põhjasetete reostatus raskmetallide ja naftaproduktidegaPinnase reostushinnanguks on määrav reostuskomponentide suhtestatus pinnases ja põhjaveesohtlike ainete sisalduse piirnormidega (KM m 02.04.2004 nr. 12, muudetud KM m07.11.2005 nr 68, viimane muutus jõustus 17.07.2010).Piirarv pinnases või põhjavees on ohtliku aine sisaldus, millest suurema väärtuse korral onpinnas reostunud ja inimese tervisele ning keskkonnale ohtlik. Piirarv elutsoonis on väiksemkui tööstusmaal.Sihtarv pinnases on ohtliku aine sisaldus, millega võrdse või millest väiksema väärtuse puhulon pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.OÜ Corson. Töö nr 1010 23

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneTabel 2.5. Tellimuse T11-58 analüüsi tulemused 21.06.2011. Allikas: Töö nr 2891/323-11(lisa 12).Puuraukudest 1, 2 ja 5 voetud proovides on raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn)sisaldus pinnases alla sihtarvu ja seega pinnas heas seisundis ehk reostamata ning inimesele jakeskkonnale ohutu.Puuraukudest 1 ja 2 võetud proovides jäi naftaproduktide sisaldus alla sihtarvu (100 mg/kg).Puuraugust 5 võetud proovis naftaproduktide sisaldus ületas (134 mg/kg) sihtarvu (100mg/kg), samas jäi alla elutsooni piirarvule (500 mg/kg). Tööstustsoonis on naftaproduktidepiirarvuks 5000 mg/kg.2.1.3 Jaama tn 6c kinnistu olemasolev olukordKinnistu paikneb Harjumaal Paldiski linnas Pakri poolsaare lääneküljel, asudes PaldiskiLõunasadamast loodes ja jäädes Tallinn-Paldiski raudtee ja mere vahelisele alale.Joonis 2.1 . Vaade Jaama tn 6c asuvale külmhoonele, parklale ja rajatud infrastruktuuridele.Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal.OÜ Corson. Töö nr 1010 24

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneFoto 2.1. Vaade tootmis- ja külmhoone kompleksile kirdenurgast. M. Viigisalu 24.10.2010.Esiplaanil on laoplats ja parkla.Foto 2.2. Vaade külmhoone rannikupoolsele küljele. M. Viigisalu 24.10.2010Kinnistu pindala on ca 1,5 ha, lisaks sellele planeeritava sadama täidetav maa-ala. Kinnistulasub 2010 aastal valminud kalatööstuslik külmhoone.OÜ Corson. Töö nr 1010 25

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneFoto 2.3. Vaade kinnistu loodenurgas lõppevale piirdeaiale. M. Viigisalu 24.10.2010Enne külmhoonet on näha laoplatsile ladustatud konteinerid.Foto 2.4. Vaade ladustatud konteineritele. M. Viigisalu 24.10.2010.Jaama tn 6c kinnistul asuva 2010. a ehitatud kahekorruselise tootmishoone ehitusalune pindon 3400 m². Krundi kirdenurgas asuva tootmishoonet teenindava elektrialajaama ehitusalunepind on 20 m². Kinnistule on seatud alajaama teenindamiseks servituut AS Eesti Energiakasuks.OÜ Corson. Töö nr 1010 26

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneFoto 2.5. Vaade parkimisplatsilt kinnistu kirdenurgas asuvale elektrialajaamale.Üle raudtee asub Alexela Terminaal AS-i kütuseterminaal.Teed ja liiklusPlaneeritavale alale pääseb piki Jaama tänavat, mis läbib Paldiski Lõunasadama territooriumi.Vastavalt AS EVR Infra poolt saadud informatsioonile ei ole kinnistult otse pääsu rajamineüle raudtee tehniliselt lahendatav ja seega planeering ei kavanda planeeringualale juurdepääsumuutmistFoto 2.6. Vaade Jaama tn 6c kinnistu külmhoonekompleksi juurdepääsuteele ja AlexelaTerminal AS sadevete tiiki suunatud väljalasu kahele kollektortorule. M. Viigisalu24.10.2010.OÜ Corson. Töö nr 1010 27

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneFoto 2.7. Vaade lao- ja parkimisplatsile viivale teele. M. Viigisalu 24.10.2010Valdav osa kinnistust on kaetud asfaltkattega. Tootmishoone ümbrus ja kitsas lõik kaldaääres on haljastatud.Olemasolevad tehnovõrgudKrundil on välja ehitatud sadevete kanalisatsioon. Sadevete kanalisatsiooni suubla on kinnistukaguküljel asuv settetiik (lisa 11). Sadama rajamine tiiki ei puuduta.Foto 2.8. Vaade settetiigile. M. Viigisalu 24.10.2010Samasse tiiki suubuvad ka Alexela Terminal AS-i sadevete Ø 1000 mm kaks kollektortoru.OÜ Corson. Töö nr 1010 28

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneFoto 2.9. Vaade tiigile ja raudteetammi ning juurdepääsu tee alt tiiki suubuvatele kahelekollektortorule. M. Viigisalu 24.10.2010.Kinnistut varustatakse puhta veega kinnistu kirdenurgast siseneva DN25 veetrassiga. Veeliitumispunkt asub kinnistu piirist 200 m kirdes.Lisaks tarbeveele varustatakse olemasolevat tootmishoonet ka tehnoloogilise mereveega.Kinnistul asub merevee pumpla ja ühendustorustik hoone siseste süsteemidega (lisa 11).Foto 2.10. Vaade merevee pumplale. M. Viigisalu 24.10.2010Kinnistult juhitakse heitveed piki osaliselt isevoolset kanalisatsioonitorustikku Paldiskireoveepuhastisse. Kinnistul asub kanalisatsioonipumpla.Kinnistu kirdenurgas, elektrialajaama kõrval asub 50 m 3 tuletõrjeveemahuti ja hüdrant (lisa11).OÜ Corson. Töö nr 1010 29

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2.1.4 Pakri lahe hoovused ja looduslik heljumHoovusedPakri lahe hoovuste skeemi mõjutavad tugevalt tuuled. Lahte pääsevad vabalt lääne- jaloodesuunalised tuuled. Piki Soome lahe telge puhuv tuul tekitab Eesti põhjarannikulveemasside tõusu (upwelling) ja langust (downwelling), mille tulemusena toimub intensiivneveevahetus ka Pakri lahes. Soome lahe lõunaranniku lähedane tsirkulatsioon mõjutab Pakrilahe hoovusi just loodest lahe keskosani ulatuvas sügavaveelises alas (sügavus suurem kui 20m). Idatuulte korral toimub vee väljavool Pakri lahe pinnakihis ja sissevool põhjalähedaseskihis. Läänetuulte korral on olukord vastupidine. Madalveelises lõunaosas ningrannikulähedases tsoonis on hoovused mõjutatud peamiselt lokaalsest tuulest (töö nr 1123).Paldiski Lõunasadama piirkonnas tekivad üldiselt tugevamad piki rannikut lõunasse suunatudhoovused põhja- ja kirdetuulega ning tugevad loodesuunalised hoovused lääne-, edela- jalõunatuule korral. Loode-, ida- ja kagutuule korral formeerub siin suletud tsirkulatsiooni pesa,ning hoovuse kiirused on üldiselt väiksemad, kui piki rannikut toimuva avatud voolamisekorral.Läänepoolne ühendus Soome lahega on läbi madala Kurkse väina (sügavus 1-2 m). Niinumbrilise mudeli kui reaalse mõõtmise tulemuste põhjal on Pakri lahe kõige tugevamadhoovused just seal. Loode-, lääne-, edela- ja lõunatuulega on hoovus suunatud Kurkse väinastPakri lahte, kusjuures kõige tugevamad hoovused tekivad läänetuulega. Kagu-ida-, kirde- japõhjatuule poolt tekitatud hoovused on Kurkse väinas läänesuunalised. Loode-, lääne-, edelajalõunatuulega formeerub lahe lõunaosas kellaosuti liikumise suunale vastupidine osaliseltsuletud hoovus. Kagu-, ida-, kirde- ja põhjatuule poolt tekitatud hoovus on vastupidisepöörlemisega (töö nr 1123)..HeljumLooduslik heljum vee pinnakihis on üks esmaseid vee kvaliteedi näitajaid. Heljumi sisaldusesuurenemisel väheneb vee läbipaistvus, mis tähendab, et ka veealune valgus-režiim onmuutunud ning läbi selle on mõjutatud kogu vee elukeskkond. Vee pinnakihis olev heljumvõib koosneda küllalt erinevatest komponentidest, mida võib jaotada üldiselt orgaaniliseks jaanorgaaniliseks osaks. Orgaanilise heljumi moodustab põhiliselt looduslik fütoplankton, mison bioproduktsiooni tulemus ja anorgaaniline heljum osa põhiosas meresetted, mis onpaisatud veesambasse hõljuvasse olekusse seoses vee liikumisega.Aastatel 2001-2005 läbi viidud mõõdistused on näidanud, et Pakri lahe vesi on looduslikultsuhteliselt läbipaistev, läbipaistvus ulatub 5-6 meetrini suvisel ja kuni 11 meetrini sügis-talvel(TTÜ MSI, 2003, Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse seire aruanne; TTÜ MSI,2005, Paldiski Põhjasadama süvendustööde aegse seire aruanne). Loodusliku heljumikontsentratsiooni foon Pakri lahes on olnud 4-5 mg/L, kuid maksimaalne looduslikmuutlikkus võib olla 1-10 mg/L. Kõrget heljumi kontsentratsiooni põhjustavad ka massilisedsinivetikaõitsengud Soome lahes, kuid need on väga ajutist laadi kestes 1-2 nädalat ning katuulest põhjustatud resuspensioon madalas rannikmere piirkonnas. Loodusliku heljumiruumiline jaotus on seotud ka hüdrodünaamiliste protsessidega lahes. Hoovused ja lainetustõstavad madalas piirkonnas, lahe pära ja Kurkse väin, üles setted, mis jäävad vette hõljuma jamuudavad merevee häguseks, seetõttu on nendes piirkondades vee läbipaistvus looduslikultväiksem ning heljumi kontsentratsioon vees ulatub ligi 10 mg/L.OÜ Corson. Töö nr 1010 30

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2.1.5 Merekeskkond2.1.5.1 Pakri lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisundKeskkonnaministeeriumi tellimusel ja osavõtul valminud uuringu „Eesti pinnaveekogudeökoloogiline seisund 2004-2008”, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne,Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. materjale on kasutatud peatüki koostamisel.Iga pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit hinnati uuringus viieastmelise klassifikatsioonialusel:1) väga hea – inimmõju PVK seisundile puudub või on minimaalne, tüübiomaste bioloogilistekvaliteedinäitajate väärtused vastavad võrdlustingimustele ning ei ilmuta mingeid võiilmutavad üksnes minimaalseid kõrvalekaldeid;2) hea – inimmõju PVK seisundile on väike, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajateväärtused osutavad väikesele inimtekkelisele kõrvalekaldele võrdlustingimustest.Vooluveekogu ei ole tõkestatud ja teisi hüdromorfoloogilisi tingimusi ei ole muudetud viisil,mis märgatavalt mõjutaks bioloogilisi kvaliteedinäitajaid;3) kesine – inimmõju PVKle on mõõdukas, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajateväärtused erinevad mõõdukalt võrdlustingimustest ning osutavad suuremale häiritusele kuihea seisundi korral. Maaparandus võib olla mõõdukalt mõjutanud pinnaveekogu seisundit võiveekogul võib esineda tõkestusrajatisi;4) halb – inimmõju PVKle on tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvadtugevasti kõrvale võrdlustingimustest või suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub.PVK võib olla reostunud;5) väga halb – inimmõju PVKle on väga tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtusedkalduvad väga tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või elustik puudub, PVK võib ollatugevasti reostunud.Igale seisundiklassi hinnangule anti ka usaldusväärsuse hinnang kolmeastmelises skaalas:1) tase 1 (kõrge usaldusväärsus) -kõigi kvaliteedielementide kohta on viimase kuue aastajooksul esinduslikud seireandmed ja puuduvad vasturääkivused kvaliteedielementideklassimäärangute vahel;2) tase 2 (keskmine usaldusväärsus) - kõigi kvaliteedielementide kohta ei ole seireandmeid,seireandmetes esinevad vasturääkivused või määrangud on klassipiirile väga lähedal.Usaldusväärsus võidi hinnata keskmiseks ka seireandmete puudumisel, kui olulisedsurvetegurid puudusid;3) tase 3 (madal usaldusväärsus) - seireandmed viimase 6 aasta kohta puuduvad,seisundiklassi määrang on antud survetegurite ja eksperdiavamuse põhjal.Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel lähtuti veekogumi tüübist. Eestirannikuvee tüübid on järgmised:1) tüüp I – oligohaliinne, avatud rannikuvesi (Soome lahe kaguosa);2) tüüp II – oligohaliinne, poolsuletud rannikuvesi (Pärnu laht);3)tüüp III – mesohaliinne, sügav rannikuvesi (Soome lahe lääneosa);4)tüüp IV – mesohaliinne, madal, lainetuselavatud rannikuvesi (Läänesaarte avamererannikuvesi);5)tüüp V - mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi (Väinameri);6)tüüp VI - mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Liivi laht).Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel kasutati bioloogilisikvaliteedielementidena: fütoplankton, veetaimestik (makrofüüdid ja fütobentos), ningsuurselgrootud. Füüsikalis-keemilised üldtingimused olid läbipaistvus, lämmastikusisaldus jafosforisisaldus.OÜ Corson. Töö nr 1010 31

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannePõhjataimestiku ja põhjaloomastiku seire puhul kasutati 2007-2008 aastatel kogutud materjali.Pakri lahe rannikuvesiSoome lahe lääneosa veekogumisse kuuluvad Nõva, Keibu ning Lohusalu laht jäävadintensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Selles piirkonnas on valdavateks settetüüpidekserinevad liivafraktsioonid peenliivast jämeliivani, mudane liiv või kivine aluspõhi kaetudklibu või liivaga. Keskkonna seisundit seiratakse viimase kahe aasta jooksul. Varasemastperioodist olemas andmed mis on kogutud Paldiski sadamate süvendus jarekonstrueerimistööde seire käigus.Joonis 2.2. Eesti rannikuveekogumid ökoloogilise seisundi hindamisel (Allikas: Eestipinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne,Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008).Pakri lahe rannikuvesiTegemist on loodusliku veekoguga mis kuulub tüüpi III. Kvaliteedielementide hindamiselandsid kvaliteedielemendid Füüsikalis-keemilised üldtingimused ja Fütoplankton kvaliteediklassiks “kesine”. Kuigi Veetaimestik ja Suurselgrootud andsid kõrgema kvaliteediklassihinnati seisund klassi “kesine”. Tegemist on keskmise usaldusväärsusega hinnanguga kunakaks kvaliteedielementi andsid sama tulemuse, samas hinnangu aluseks olnud andmeridapärineb enamasti vaid ühest aastast (puudub võimalus hinnata aastatevahelist varieerivust).OÜ Corson. Töö nr 1010 32

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneTabel 2.6. Väljavõte rannikumere kogumite koondhinnangu tabelist (Allikas: sama joonise2.2 allikaga)Kogumipindala AlamkategooriaTüüp Seisund väärsusUsaldus-NR kood Kogumi nimikm 26 EE_6 Pakri lahe rannikuvesi 637,97 looduslik III kesine keskmine2.1.5.2 PõhjataimestikPõhjataimestiku Pakri lahes on käsitletud toetudes 2001-2006 aastate seireandmetele ja töösnr E1123 kokkuvõtvalt esitatud materjalidele. Merepõhja taimestiku seisund Pakri lahestervikuna on normaalne ning küllalt sarnane sellele, mis see oli enne suuremate süvendustegaalustamist 2002. a. Mitmed seire käigus leitud muutused on ilmselt seotud looduslike oludemuutlikkusega. Samas on süvenduste tagajärjel põhjataimestik selgelt mõjustatud lokaalseltPakri lahe idarannikul just Paldiski Lõunasadama vahetus läheduses ja eriti kahe sadamavahelises rannikumeres. 2005. a seire käigus leiti et põhjataimestik ilmutab mõjust taastumisetendentsi, seega ei ole Paldiski Lõunasadama süvendusega põhjataimestikule avaldatud mõjupöördumatu.Kokku registreeriti Pakri lahes 28 liiki põhjataimestikku. Lahe lõunaosas, kus valdab pehmepõhi leiti kokku 17 liiki. Antud piirkonna põhjataimestiku liigiline koosseis seisneb põhiliseltpehmel substraadil kasvavatest vetikatest. Levinumad liigid on siin õistaimed Zostera marina,Ruppia maritima, Potamogeton pectinatus ja Myriophyllum spicatum. Kõvasid substraateeelistatavatest põhjataimedest, mis kasvavad sellel piirkonnal leiduvate kivide peal, onesinenud pruunvetiktaimed Fucus vesiculosus ja Pilayella littoralis, punavetiktaimPolysiphonia nigrescens ja rohevetiktaim Cladophora glomerata.Väike-Pakri idarannik ja Pakri poolsaare läänerannik on sarnased põhjataimestiku liigilisemitmekesisuse poolest, kuna mõlemal alal on merepõhjaks kõva substraat, mille moodustabsügavustel 0–5 m (Pakri neeme tipus isegi kuni 15 m-ni) paas ehk karbonaatsetest kivimitestpaljand. Paasi peal paiknevad ka kivid ja rahnud, mille pragudes on liiv. Nendes piirkondadesregistreeriti kokku 17 liiki. Põhilist massi moodustavad siin kõval substraadil kasvavad liigid:pruunvetiktaimed Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis, Spacelaria arctica ja Chorda filum,punavetiktaim Polysiphonia nigrescens ja rohevetiktaim Cladophora glomerata. Väheselhulgal on leitud punavetiktaimi Ceramium tenuicorne, Furcellaria lumbricalis, pruunvetiktaimPseudolithoderma subextensum jm. Pehmel põhjal kasvavatest põhjataimedest kohtab siinõistaimi Potamogeton pectinatus, Ruppia maritima ja üleminekul kõvast substraadist pehmeleZostera marina.Kavandatava tegevuse piirkonnaga vahetult piirneval alal on merepõhjaks peamiselt kõvasubstraat, mille moodustavad liiva peal hulgaliselt paiknevad väikesed ja suured kivid ningrahnud. Selle peal kasvavad antud põhjale iseloomulikud liigid. Domineerivateks vetikatekson Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis, Spacelaria arctica ja Polysiphonia nigrescens, millekatvus ulatub kuni 50 %-ni. Seirete käigus saadud materjali analüüsides võib öelda, etpõhjataimestiku seisund Pakri lahes on stabiilne ja olulist muutust põhjataimestiku liigiliseskoosseisus ja keskmises katvuses nende aastate vältel ei toimunud.OÜ Corson. Töö nr 1010 33

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2.1.5.3 PõhjaloomastikPakri lahe põhjaloomastiku liigiline koosseis ei ole eriti liigirikas ja on sarnane teistepõhjaranniku lahtedega. Üksikute liikide esinemise ja leviku määravad suuresti ära üldisedolud – peamiselt toidubaas, põhjasubstraat ja veekvaliteet.Peamiste liikide hulka, mis valdavad enamustes Pakri lahe piirkondades, kuuluvad limusedbalti lamekarp Macoma balthica, söödav südakarp Cerastoderma glaucum, liiva-uurikkarpMya arenaria ja söödav rannakarp Mytilus trossulus. Kogu lahe ulatuses leidub arvukalt kavesitigu Hydrobia sp.. Vähilaadsetest laialdaselt levinud kirpvähk Gammarus sp., lehtsarvIdotea sp., harilik kootvähk Corophium volutator ja tavaline tõruvähk Balanus improvisus,mis esineb peamiselt söödava rannakarbi küljes. Põhjaloomastiku arvukus ja biomasspiirkonniti varieerub sõltuvalt merepõhja tüübist ja iseloomust.Pakri lahe lõunaosas ja sadamate lähedasel alal, kus esimesel puhul on substraadiks liiv jateisel puhul valdavalt mudased põhjad, on ülekaalus liigid, kes oma elutegevuseks vajavadpehmet põhja. Need on Macoma balthica, Mya arenaria, Cerastoderma glaucum, Corophiumvolutator, harjaslimukas Nereis diversicolor ja väheharjasuss Oligochaeta. Kivide pealesinevad Mytilus trossulus agregatsioonid. Vähilaadsetest lahe lõunaosa liivasel põhjal kohtabsuurel hulgal Idotea chelipes ja Idotea baltica. Samuti on siin registreeritud Gammarus sp. jamerikilk Saduria entomon (töö nr E1123).Pakri lahe idarannikul Põhjasadamast põhjas ja ka Väike-Pakri saare rannaaladel on põhiliseltkõvad paepõhjad, suured kivid ja rahnud. Sellistel põhjadel on valdavaks otse aluspõhjalekinnitunud bentilised liigid nagu söödav rannakarp Mytilus trossulus (edulis), tõruvähkBalanus improvisus, samuti sammalloomad Electra crustulenta. Merepõhjale kinnitunudvetikates varjuvad nektobentilised liigid, näiteks kirpvähid (Gammarus) ja lehtsarved(Idothea). Mytilus trossulus isendite arv ja biomassi väärtused ühes ruutmeetris ulatuvadvastavalt kohati kuni 4000 is/m 2 ja 500 g/m 2 . Teised liigid eksisteerivad siin vähemal hulgalja nende arvukuse ja biomassi väärtused ei ületa vastavalt 750 is/m 2 ja 500 g/m 2 (töö nrE1123).Suuremates sügavustes (üle 10 meetri), kus põhjataimestik on hõre või puudub sootuks,ulatub söödava rannakarbi Mytilus trossulus (edulis) katvus paljal pael või rahnudel kohati100%, eriti viimaste vertikaalsetel külgedel. Madalamal sügavustel, kus esineb arvukamalt kapõhjataimestikku ja vetikaid, on kinnitunud isendite arv pinnaühikul ja vastavalt ka liigibiomass väiksem. Vetikatesse kinnitunud põhjaloomastiku noorjärkude arvukus võib ollakohati väga kõrge, üle 10000 isendi /m 2 (töö nr E1123).2.1.5.4 KalastikPakri lahe kalastiku liigiline kooslus on iseloomulik rannikumerele Soome lahe lääneosas.Pakri lahes on 2004., 2005. ja 2006. a seiresaakide liikide arvukus aastatega vähenenud. Pakrilahes kalade toidubaasis on alates 2001. aastast Paldiski Lõunasadama suuremahulisterekonstrueerimistööde tõttu toimunud kahe sadama vahelisel merealal põhjaloomade arvukuse(eelkõige karpide Mytilis edulis ja Macoma Balthica) tõus, mida tõendab karpide massilineesinemine seirevõrkudes 2005. aasta kevadel ja sügisel. Põhjaloomade arvukuse tõusutagajärjeks on antud merealal toituva lesta arvukuse tunduv suurenemine seiresaakidesaastatel 2004-2005. sügisel võrreldes 2001. a (süvendamisele eelnevalt) teostatud seirega.2006. a, aga seirevõrkudes karpe praktiliselt ei esinenud ja ka püütud lestad ei olnud niiintensiivselt toitunud. Viidika suur arvukus Paldiski Lõunasadama läheduse 2005 aastal jaOÜ Corson. Töö nr 1010 34

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannekahe sadama vahel 2006 aastal võib olla põhjustatud sadama mõjust antud kalaliigile, kes ontuntud tüüpilise „sadamakalana” (TTÜ MSI 2011).Pakri lahe kalastiku on käsitletud uuringus Pakrineeme ihtüoloogiline ja kalanduslikinventuur (Aruanne. M. Vetemaa, TÜ Eesti Mereinstituut, Tartu 2009), mille üks püügiruuthaaras kogu Pakri lahte. M. Vetemaa 2009 uuringu kokkuvõttele tuginedes võib väita:• Pakrineeme ja tõenäoliselt kogu Pakri poolsaare lainetusele rohkem avatud põhjaosadominantliikideks on räim ja lest, kes andsid suurema osa püükide biomassist.• Väga arvukad on ka emakala ja mudilad, keda nakkevõrkudesse jääb oma väikestemõõtmete tõttu küllalt vähe. Neist juba märksa vähem arvukad ja mitte enammassilised on kammeljas, tursk ning meritint.• Kogutud materjal lubab väita, et kalade arvukus (sealhulgas dominantliigid) ja liigiline• mitmekesisus Pakrineeme piirkonnas ei erine oluliselt teistest Soome lahte jäänud jubaläbi uuritud piirkondadest.• Kokkuvõtvalt võib öelda, et Pakrineeme ümbrus ja ilmselt kogu Pakri poolsaarelähedased rannaveed on meriforelli jaoks väärtuslik ja oluline elupaik.Sadama süvendus- ja täitetööd tuleb läbi viia kõikide keskkonnanõuete ja ehituseeskirjadekohaselt ning ei tohi tekitada liigset müra ja heljumit.Jaama tn 6c detailplaneeringus kavandatu mõjud piirduvad lokaalselt kavandatava sadamalähialas ja ei ole olulisteks mõjudeks Pakri lahe kudealadele.2.1.5.5 MereimetajadMereimetajate ülevaate esitamisel ja hiljem mõjude väljatoomisel on kasutatud Ivar Jüssi(TTÜ MSI 2011) andmeid.Kogu Läänemeres elutseb hinnanguliselt 22 000 hallhüljest ning 7000-8000 viigerhüljest.Eestis peaks viimaste andmete kohaselt elutsema kuni 1500 viigerhüljest ning umbes 3500-4000 hallhüljest („Ivar Jüssi: hüljeste poegimine kulgeb tänavu hästi”, uudised.err.ee).Pakri lahes võib kohata mereimetajatest hallhüljest , viigerhüljest ja pringlit. Nendest on kõigetavalisem hallhüljes, viigerhülge kohtamise tõenäosus on tunduvalt väiksem, kuna liigipeamised asustusalad paiknevad Soome lahe idaosas ja Lääne-Eesti saarestikus. Pringlikohtamise tõenäosus on üliväike, kuna liik on terves Läänemeres väga haruldane. Hallhüljesja pringel on Eesti looduskaitseseaduse III kaitsekategooria ja viiger II kaitsekategooria liikidenimekirjas.Hülgeid on käsitletud peatükis 2.1.9.2 Väärtuslik avameremadalik Krassgrund, 4.4.3 Mõjumereimetajatele ja 5.2.2.2 Pakri hoiuala ja maastikukaitseala ning Krassi saare hallhülgepüsielupaik.2.1.7 Planeeringuala taimestik ja loomastikPlaneeringuala on erinevatel ajaperioodidel inimtegevusest korduvalt tugevasti mõjustatud.Jaama tn 6c on ehitatud tööstuslik kalakülmhoone koost taristuga. Kinnistu seisundist onülevaade esitatud peatükis 2.1.3 Jaama tn 6c kinnistu olemasolev olukord. Vähesteleasfaltkatteta pindadele on kinnistul rajatud muru. Vahetu lainete piirkonda jääv rannik jaOÜ Corson. Töö nr 1010 35

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannerannaastang (inimtegevusest mõjutatud ja mõnes kohas säilinud rannakaitse elemendid) onüksikute taimetega. Planeeringualal puudub looduslik taimkatte ja loomastik sh linnustik.2.1.8 Pakri lahel ja avamerel kohatavad linnuliigidTalvitujadTalviti on avamereala enamasti jäävaba, mistõttu see on üks peamisi veelindude talvituskohti.Arvukam talvituja on aul. Esialgsete hinnangute kohaselt talvitab Türisalu pangastOsmussaareni kuni 50 000 auli. Teadaolevalt on see suurim liigi talvine koondumispaikLäänemere põhjaosas (Durinck et al. 1994, cf. Kuresoo & Luigujõe 2008).Jääkoskla talvituskogumid25.01.2007300 - 550 (1)100 - 300 (2)10 - 50 (1)1 - 10 (8)Joonis 2.3. Jääkoskla talvituskogumid Loode-Eestis 2007. a. lennuloenduse põhjal (Allikas:Kuresoo & Luigujõe 2008).Loode-Eesti 2007. a. lennuloenduse põhjal (joonis 2.3) oli Pakri lahes kaks 1-10- ne linnulist.jääkoskla talvituskogumit.OÜ Corson. Töö nr 1010 36

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneLäbirändajad1 1004746 7003 60016 87521 3453 636525 2701 829105 272163 4601 4601005826Auli rändekogumid06.11.19993210 000 - 25 300 (3)5 000 - 10 000 (2)1 000 - 5 000 (7)100 - 500 (2)1 - 100 (6)Joonis 2.4. Auli Clangula hyemalis sügisesed koondumispaigad lennuloenduse (6.11.1999)alusel. (Allikas: Kuresoo & Luigujõe 2008).Sügisese koondumispaikade lennuloenduse (6.11.1999) andmetel (joonis 2.4) oli Pakri lahesLõunasadamast lõunapool olevas rändekogumis 3600 auli ja Pakri lahe suudmesrändekogumis oli 6700 auli.Avamerelend 2.04.2008Aul (Clangula hyemalis)500 - 550 (2)100 - 500 (15)50 - 100 (21)10 - 50 (128)1 - 10 (181)Joonis 2.5. Auli Clangula hyemalis kevadrändekogumid Loode-Eestis (Allikas: Kuresoo &Luigujõe 2008).Auli kevadrändekogumi suuruseks Loode-Eestis avamerelennu 02.04.2008 loenduse põhjal(joonis 2.5) Pakri lahe lõunaosas oli neli rändekogumit, millest kahes suuremas oli 100 – 500lindu. Pakri poolsaare tipu pankranniku lähisel meres oli ka kaks 100-500 linnulisträndekogumit.OÜ Corson. Töö nr 1010 37

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneAvamerelend - 02.04.2008mustvaeras (Melanitta nigra)100 - 250 (10)50 - 100 (7)10 - 50 (21)5 - 10 (21)1 - 5 (23)Joonis 2.6. Mustvaera Melanitta nigra kevadrändekogumid Loode-Eestis (Allikas: Kuresoo &Luigujõe 2008).Loode-Eestis avamerelennu 02.04.2008 loenduse põhjal (joonis 2.6) Pakri lahes olulisimustvaera kevadrändekogumeid ei olnud. Ainult vahetult Väike-Pakri rannast kagus oli 5-10linnuline rändekogum.Suurema osa Pakri lahest hõlmab hoiuala, mis Pakri lahest läänepool on peamine rändeteearktilistele veelindudele ja kurvitsalistele, kes pesitsevad Põhja-Venemaal Valgest merestkuni Taimõri poolsaareni. Lääne poole jääv Põõsaspea neem on nn „pudelikael“, kusveelindude ränne läbib väga kitsast rändekoridori. Seda rändeteed kasutavad miljonidveelinnud, kellest arvukamad on aul, must- ja tõmmuvaeras, valgepõsk-lagle, mustlagle ningkaurid. Soome ornitoloogide (Margus Ellermaa, Timo Pettay) uuringu kohaselt rändabvähemalt 20% arktilistest veelindudest oma talvituspaikadesse Loode-Euroopas Põõsaspeaneeme ning Osmussaare vahelt. Sealt rändab läbi 40-50% valgepõsk-laglede, 50-95%mustvaeraste, 30-65% punakurk-kauride, 13-32% merivartide ning 15-20% mustlagledeLoode-Euroopa populatsioonist.Niinimetatud „pudelikaela” olulisust veelindude rändel on tõestatud süstemaatilistevisuaalsete ja radarvaatlustega juba alates 1950-ndatest aastate lõpust. E. Kumari pooltorganiseeritud rahvusvaheline lindude sügisrände vaatlus 1958. a. näitas, et Põõsaspea onarktiliste veelindude sügisrände jälgimiseks kogu Ida-Atlandi rändetee ulatuses parim koht(seda väideti 41 vaatluspunkti alusel, mis olid mehitatud alates Valgest merest kuni Taaniväinadeni). Valdav osa lindudest koondub rändel kitsasse koridori Osmussaare ja Põõsaspeavahele. Ellermaa ja Pettay arvutuste alusel läbib seda 5-6 km kitsust sügisrändel vähemalt 1/5kõikidest rändelistest arktilistest veelindudest. Andres Kuresoo ja Leho Luigujõe andmetel(Kuresoo & Luigujõe 2008) vaadeldi Põõsaspeal 2004. a. Juulist detsembrini kokku 1,7miljonit rändavat lindu, sealhulgas 1,6 miljonit veelindu. Kevadrändel läbib Põõsaspeadsamuti hinnanguliselt üle 1 miljoni veelinnu, mille tõestuseks on 1993. a. 5-23. mail läbiviidud vaatlus, mil registreeriti ligikaudu 0,8 miljoni veelinnu läbiränne (Kontkanen 1995).OÜ Corson. Töö nr 1010 38

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2.1.9 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid2.1.9.1 Pakri maastikukaitseala ja hoiualaAlljärgnev on esitatud Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2019 A.Tõnisson Tallinn 2006. materjalide põhjal.Harjumaal, Paldiski linnas paiknev Pakri maastikukaitseala on moodustatud VabariigiValitsuse 05.05.1998. a määrusega nr. 98 (RT I 1998, 41142, 631). Kaitseala pindala on 1451ha (sh Pakerordi sihtkaitsevöönd 182 ha). Maastikukaitseala maismaa osa jagunebpindalaliselt: Pakri poolsaar - 349 ha, Väike-Pakri saar - 412 ha, Suur-Pakri saar - 339 ha.Sihtkaitsevööndisse on tsoneeritud 12,5 % ja piiranguvööndisse 77,5 % kaitsealast. Kalapüükon kaitse-eeskirjaga täielikult keelatud MKA mereosas. Kalapüük kutselise kalapüügivahenditega on Kalapüügieeskirja § 37 lg. I p. 12 kohaselt keelatud kogu merealal, mis jääbPakri saarte vahele.Joonisel 2.7 on Paldiski piirkonna kaitsealused objektid ja nende piirid.Joonis 2.7 Paldiski ümbruse kaitsealused objektid. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal.Üksikobjektidena on kaitsealal aastast 1959 looduskaitse all Leetse rändrahnud ning Väike-Pakri Suurkivi ja Suur-Pakri Suurkivi. Kivide kaitsetsooniks saartel on keskkonnaministri01.07.2002 määrusega nr. 43 määratud 10 m (RTL, 2002,79, l2l7).Pakri hoiuala on moodustatud Vabariigi valitsuse 16.06.2005. määrusega nr. 144 (RT I 2005,38, 300). Hoiuala pindala on 21.039 ha, millest > 90 % moodustab meri. Hoiuala maismaaosasse kuulub lisaks Paldiski linnale ka Padise ja Keila valla maid (Paldiski lahe rannikul)ning nimetatud valdade + Harku valla merealasid. Omaette hoiuala on Paldiski lahte suubuvOÜ Corson. Töö nr 1010 39

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneVasalemma jõgi. Rannikumere lõik, mis kuulub hoiualasse ulatub Vihterpalu lahest Vintseskuni Vääna-Jõesuu supelrannani, jättes välja Paldiski sadamate ala.Arhitektuurimälestisena on vastavalt kultuuriministri 21.10.1996. a. määrusele nr 66 kaitsealla võetud Pakri tuletorni kompleksi rajatised (5). Ühtne kaitsevöönd rajatistele kehtestatikultuuriministri 13.05.2005. a. käskkirjaga nr 194 (RTL 2005, 54, 780).Arhitektuurimälestistena (kultuuriministri 05.01.1999. a määrus nr. l) on kaitse all samutiSuur-Pakri ja Väike-Pakri kiriku vare (RTL 7999, 16, 1761177). Ajaloomälestistena(kultuuriministri 03.12.1997. a määrus nr 76) on kaitse all Suur-Pakri ja Väike-Pakrikalmistud (RTL 1998, 40/41, 189).Kaitsealuste objektide põhjalikumat informatsiooni: Natura alade, kaitse-eesmärkide jakauguste kohta planeeringualast käsitletakse peatükis 5. Natura hindamine alapeatükkides.2.1.9.2 Väärtuslik avameremadalik KrassgrundÜlevaade on esitatud Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ BaltiKeskkonnafoorum. Tallinn 2011. materjalide alusel.Eelnimetatud töö autorid on: Ivar Jüssi ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle Kuris BKF,Andrus Kuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI, Tiia Möller TÜ EMI, Margus Vetemaa TÜ EMI.Joonis 2.8. Väärtuslikud avameremadalikud. Allikas: Väärtuslikud avameremadalikud Eestivetes 2011.Krassgrundi madal asub Soome lahe suudmes Suur-Pakri saarest u 5 km läänes. Krassgrundi(Krässgrundi) klindisaar kerkib järsult kuni 50 meetri sügavusest merepõhjast, paeplatookohal on vett 1–5 meetrit. Klindisaare lael on väike paeklibust Krassi laid, mille pindala onsõltuvalt veetasemest 0,65–0,80 ha. Laid kuulub halduslikult Keila valla alla ja sellel asub 11meetri kõrgune automaatne tulepaak. Krassi madala madalaveelisse ossa koos Krassi saaregaon moodustatud Krassi loodusala, pindalaga 80 ha, mis on loodud EL-i loodusdirektiivi I lisasnimetatud elupaigatüüpide (karid ja väikesaared ning laiud) ja hallhülge kaitseks. KrassgrundiOÜ Corson. Töö nr 1010 40

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannemereala inventeerimisega seonduvat ja Krassi saare hallhülge püsielupaika on käsitletud kapeatükis 5.2.2.2 Pakri hoiuala ja maastikukaitseala ning Krassi saare hallhülge püsielupaik.Krassi saare hallhülge püsielupaik loodi arvestades asjaolusid, et Soome lahe Eesti vetes asubainult kolm ala, mida hallhülged asustavad. Krassgrund valiti kui läänepoolseim võimalikhallhüljeste asustusala, mis sobib soojal talvel ka poegimiseks, sest klibune platoo ei ole kakõrge veeseisu ja tormide korral üleujutatud. Väljaspool sigimisperioodi kasutatavapuhkealana tulevad kõne alla vaid laiu lääneküljes olevad rahnud ja põhjapool asuvadpaeplaadid. Saart ennast hallhülged puhkealana ei kasuta, kuna see on liiga kõrge ja hüljestelpuudub kiire vette põgenemise võimalus ning 360-kraadine ülevaade ümberringi toimuvast.Seniste uuringute andmetel ei ole hallhülged Krassgrundi poegimiseks kasutanud. Puhkealanaon saare ümbrus oluline vaid vähestele, peamiselt noortele hallhüljestele.Krassgrundi piirkonnas on läbiviidud uuringute projekt „Krassgrundi merealainventeerimine“, mille käigus on käsitletud põhjaelustikku, kalastikku, hülgeid ja linnustikku.http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/merekaitsealad-ja-moistlikummerealade-kasutuse-planeerimine/krassgrundhttp://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/merekaitsealad-ja-moistlikummerealade-kasutuse-planeerimine/krassgrund/krassgrundi-aruanded2.1.10 Jaama tn 6 c kinnistult ja merest leitud torustik ning sellega seonduv2.1.10.1 Torustiku käsitluse areng KSH protsessisPaldiski Linnahooldus OÜ 27.01.2011 nr 5 kirjas teatas Jaama tn 6c külmhoone ehitamiselvälja tulnud torust ja võimalikust DN600 suubla olemasolust meres. KSH programmi lisas 9on Paldiski Linnahooldus OÜ 27.01.2011 kiri nr 5 ja Corson OÜ 21.02. 2011 vastus sellele.Meres olevat võimaliku kollektortoru käsitleti KSH programmi avalikul arutelul 14.02.2011(KSH programmi lisa 8).Avalikustamise materjalidega täiendatud KSH programmi peatükis 7 on käsitletud PaldiskiLinnahooldus OÜ ettepanekutega arvestamist (lisa 1).Paldiski Linnahooldus OÜ 21.03.2011 nr 14 kiri Heitvee väljalask Jaama 6c kinnistul CorsonOÜ- le on lisas 3. Antud kirjaga koos (22.03.2011) saadeti meiliga 2001 a AS Eesti VeevärgiPaldiski linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava (töö nr AS-1141-01) kellegi pooltparandatud skeemi koopia. Töö nr AS-1141-01 analüüsi ja otsimist on käsitletud peatükis2.1.10.2 Töö nr AS-1141-01.2.1.10.2 Töö nr AS-1141-01KSH protsessi toimunud otsingute tulemusena selgus, et tööst nr AS-1141-01 on ainult üksoriginaal eksemplar ja see on AS Infragate Eesti (varem AS Eesti Veevärk, 2002) arhiivis.Järelepärimiste tulemusena selgus, et nii Paldiski Linnavalitsuse arhiivis kui ka PaldiskiLinnahoolduse OÜ-l on tööst nr AS-1141-01 alles ainult kellegi poolt tehtud parandusegaskeem ja ülejäänud materjalid on kadunud.OÜ Corson. Töö nr 1010 41

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneTöö nr AS-1141-01 seletuskirjast 16.05.2011 tehtud väljavõtete koopiad ja nii originaal kui kaparandustega skeemid on lisas 4. Töö nr AS-1141-01 koostajad ei tööta enam Infragate EestiAS-is.Originaalskeemi teise lõunapoolse merrelasu kaugus rannast on 300 m. PaldiskiLinnavalitsuse arhiivis ja Paldiski Linnahoolduse OÜ (22.03.2011) saadetud skeemil on keegi300 m maha tõmmanud ja asemele kirjutanud 600 m.Mõned väljavõtted tööst nr AS-1141-01 ja kommentaarid:• Linna kanalisatsioonisüsteem on 30-40 aastat vana ning suures osas amortiseerunud.Suurem osa kanalisatsioonivõrgust on ehitatud keraamilistest torudest. Kommentaar:Ajaliselt tuleb nüüd kanalisatsioonile lisada veel 10 aastat.• Tehnilised andmed linna kanalisatsioonivõrgu kohta puuduvad. Tõesemainformatsiooni saamiseks oleks vajalik läbi viia kanalisatsiooni tehnilineinventeerimine (lisas 4, AS-1141-01 seletuskirja lk 41).• Paldiski linna kanalisatsioonitorustike kogupikkuseks oli 21.8 km, millest keraamilisitorustikke oli 21.5 km ja terastorustikke 0,3 km. Suurima Ø 400 mm torustikke oli1,5 km (lisas 4 AS-1141-01 seletuskirja lk 43). Kanalisatsioonitorustikekogupikkusest on ligikaudu 80% amortiseerunud. Kommentaariks: Töö nr AS-1141-01seletuskirja järgi Paldiski linna torustike hulgast puudusid Ø 600 mm torustikud.• Paldiski linna reoveepuhasti ehitati 1963. a (tänaseks on selle asemele ehitatud uusreoveepuhasti). Aastatel 1987-1988 alustati NL armee poolt puhasti rekonstrueerimist,projektist realiseerus kuni 40 %. Tänast pilti ilmestavad veel lagunenud poolelijäänudehitised nn. administratiivhoone ja muda pumpla (lisas 4, AS-1141-01 seletuskirja lk45). Kommentaariks: Ø 600 mm kanalisatsiooni torustiku ja kaevude kohta puuduvadandmed. Kui Ø 600 mm torustik oli millekski muuks, mitte reoveepuhastile, siis sedatorustikku ei pidanudki käsitlema.Kokkuvõtvad järeldused• Töö nr AS-1141-01 seletuskirjas puuduvad andmed Ø 600 mm torustike kohta.• Töö nr AS-1141-01 kanalisatsiooni üldskeemil (olemasolev olukord) onreoveepuhastist idapoolt mööda kuni esimese kaevuni Ø 400 mm torustik ja teisestkaevust kuni lõunapoolse merrelasuni Ø 600 mm torustik (lisa 4 skeemid). Võimalikon, et Ø 400 mm torustik tuleb reoveepuhasti kõrvale põhjapoolt. Sel juhul ei olevõimatu, et torustik rajati allveelaevade näiteks kütusega varustamiseks Põhja-Sadamapiirkonnas asuvast kütusehoidlast.• Ilmselt on töö nr AS-1141-01 skeemile reoveepuhastist idapoolt mööduva Ø 400 mmja 600 mm torustik trass ning kaevud peale kantud mõnelt NL armee jooniselt.Skeemil puudub täpsemaks orienteerumiseks vajalik rannajoon ja rannaäärne trass onmõõtkavast väljas. See on selleks, et ei oleks võimalik üks-üheselt kanda trassitäpsele originaalkaardile. Tüüpiline moonutus NL armee salajaste objektide skeemideja kaartide juures (eksperdil on tulnud välitöödel aastakümnete jooksul kokkupuutuda NL salajaste objektide skeemidel ja kaartidel olevate moonutustega).• Seletuskirjas ei ole teist merrelasku ja selle juurde viivat torustikku mainitud, ehkseetõttu, et torustiku kohta puudusid tehnilised andmed ja tõene informatsioon (sellestka töös esitatud tehnilise inventeerimise vajadus).• Praegugi puuduvad tehnilised andmed ja tõene dokumenteeritud informatsioon torudekohta Jaama tn 6c kinnistul ja eeldatavalt ka Jaama tn 6 kinnistul ning võimalik, et kakuskil mujal.• KSH protsessi käigus on ilmnenud võimalikke erinevaid hüpoteese Ø 600 mm torukasutuskava kohta:OÜ Corson. Töö nr 1010 42

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne1. linna reoveekanalisatsiooni tarbeks;2. allveelaevade kütusega varustamiseks või millegi muu allveelaevadegaseonduv;3. „Pentagoni” või muu NL militaarse rajatise heitvesi;4. mingi muu kavatsus.• Mille jaoks ja millal rajati maismaal (pikkust ei tea, asukohad on tuvastamata) jameres süvendatud kanalisse paigutatud 600 m pikkune Ø 600 mm toru? Senistelandmetel Paldiski Linnahooldus OÜ ei tea oma kinnistul (Jaama tn 6) ollavõivatestmaa-alustest trassidest midagi. Samas töö nr AS-1141-01 skeem on vähemalt nendelolnud kümme aastat. Osaühing Paldiski Vesi moodustati 09.11.1998 ja selle baasil(reg nr 10504753 on sama) moodustati Paldiski Linnavolikogu 29.11.2007 otsusega nr72 Paldiski linnale kuuluv ettevõte Paldiski Linnahoolduse OÜ. PaldiskiLinnavolikogu 13.03.2008 otsusega nr 7 määrati Paldiski Linnahoolduse OÜ Paldiskilinna vee-ettevõtjaks ning kehtestati tema tegevuspiirkonnaks kogu Paldiski linnahaldusterritoorium.• Miks kavatseti viia merrelask üle 600 m kaugusele rannast ja ligi 13 m sügavuselening paigutada kanalisse? Senini juhiti reovee puhastit läbinud heitvesi vahetultreoveepuhasti ees olnud randa. Puhastatud heitvee „teekond” lõunapoolsessemerrelasku on hinnanguliselt kohe randa suunamisest ca 8 korda pikem ja trassideehitus olulisemalt kallim. Üldiselt NL armees ei ole tavaliselt kunagi varem ja kahiljem lähtunud „rohelisest mõtteviisist”.• Kõik eeltoodud küsimused ja tõestusteta arvamused ei ole kalasadama rajamiseksolulised ning KSH käigus ei pea nendele vastuseid otsima, kui üldse neileobjektiivseid dokumenteeritud vastuseid ongi.• Maismaal on toru olemasolu tuvastatud senini ainult külmhoone vundamendi alt, kustsee mingis osas lammutati. Leidmist käsitletakse peatükis 2.1.10.3 Vundamendi altleitud torustiku tuvastus KSH protsessis.• 2005-2007 uue reoveepuhasti rajamisel eeldatavalt oleks pidanud puhasti lähikonnastuvastatama NL armee poolt ehitatud mittekasutuses olevaid Ø 400 mm torutrasse jakaevusid. Võimalik, et leiti, aga kui need leiti, miks neid ei kantud ÜVK AK jaPaldiski Linnahoolduse OÜ hilisematele skeemidele ega järelepärimistel teatatudekspertidele?• Senine reoveepuhastist otse merre suunatud merrelask asus praktilisel reoveepuhastilähistel rannas. Praegu on samas kohas Paldiski linna reoveepuhastist (rajati 2005-2007) tuleva puhastatud heitvee merrelask.• Paldiski Linnavolikogu otsusega 13.01.2009 nr 2 kinnitatud ÜVK AK koostajadkasutasid tervik tööd nr AS-1141-01. Eksperdid jõudsid sellisele arvamusele pealemõlema ÜVK AK-ga tutvumist ja tekstide võrdlevat analüüsi.• Ilmselt tehniliste andmete ja tõese dokumenteeritud informatsiooni puudumise tõttuning trasside amortiseerumise tõttu ei olnudki Ø 600 mm torustikku käsitletud eiPaldiski Linna üldplaneeringus ega Paldiski Linnavolikogu otsusega 13.01.2009 nr 2kinnitatud ÜVK AK seletuskirjas ega selle skeemidel.• 2009 a ÜVK SK peatükis 3.3.1 on välja toodud, et Paldiski kanalisatsioonivõrk onoma eluea lõpul. Kanalisatsioonivõrk on halva ehituskvaliteediga ja kasutatudmaterjalidest (keraamika) torustikud on tugevalt amortiseerunud.OÜ Corson. Töö nr 1010 43

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2.1.10.3 Vundamendi alt leitud torustiku tuvastus KSH protsessisPärast Paldiski Linnahooldus OÜ-lt 22.03.2011 meiliga saadud skeemi ja lisandunudinformatsiooni põhjal alustasid eksperdid intensiivseid otsinguid kinnistul asfaltkatte all ollavõiva torustiku kaudseks tuvastamiseks.Informatsiooni otsimisel saadeti mitmeid e-posti päringuid Eesti Traalpüügi Ühistule, PaldiskiLinnahooldus OÜ-le, Paldiski Linnavalitsusele, EST Inseneribüroo OÜ-le, Remet AS-ile,Keskkonnaametile ja Infragate Eesti AS.Eelmises peatükis käsitleti otsingute tulemusena saadud töö nr AS-1141-01 informatsiooni.Külmhoone vundamendi ehitamisel leitud torusid on käsitletud platsikoosolekuteprotokollides nr 2 30.09.2009 ja nr 3 16.10,2009 ning töökoosoleku protokollis nr 511.11.2009 (lisa 5).Leitud toru käsitlus koosolekute protokollides:1. Platsikoosolek nr 2 30.09.2009. Osalesid Eesti Traalpüügi Ühistu (edaspidi ETPÜ) jaPaldiski Linnahooldus OÜ (edaspidi PLH) esindajad. Teises päevakorra punktiskäsitleti merrelasu toru:• Traalpüügiühistu kinnitas, et merrelasu toru, mis tuli vundamendi kaevamiselvälja suudeti säilitada tervena, kontrolliti ja vormistati vastav nõutud tööde aktTraalpüügiühistu ehitusjärelvalve poolt.• Aivar Suun (PLH) tõestas fotodokumentatsiooniga, et merrelasu toru on siiskilõhutud.• Remet AS peatöövõtja esindaja P. Õunpuu kinnitas ja tunnistas telefoni teel, ettoru on katki lõhutud. Remet AS ehitab lõppkaevud vastavalt PLH pooltesitatud kirjale.2. Platsikoosolek nr 3 16.10.2009. Osalesid ETPÜ ja PLH esindajad. Päevakorra teinepunkt:• Traalpüügiühistu kinnitas, et demonteeritud kollektortoru otsad lõpetataksekaevudega.• Platsikoosolekust võtsid osa KSH programmi avalikul arutelul osalenud M.Juhkam (PLH) ja D. Rahumägi (ETPÜ).3. Töökoosolek nr 5 11.11.2009.• Otsuste punkt 1.4 kohaselt Paldiski Linnahooldus OÜ soovib ehituse altkaevetööde käigus avastatud (projekteerimisdokumentatsioonis ei kajastu)torustiku ümberehitustöid ja on saatnud vastavasisulise kirja Tellijale. Tehaksekoos platsidega kuna kaev asub platsi all.• Osalesid: Eesti Traalpüügi Ühistu, töövõtja, järelevalve ja projekteerijaesindajad.Töövõtja platsikoosolekutel nr 1, 2, 3 ja 4 käsitleti, et Paldiski Linnahooldus OÜ soovibehituse alt kaevetööde käigus avastatud (projekteerimisdokumentatsioonis ei kajastu)torustiku ümberehitustöid ja on saatnud vastavasisulise kirja Tellijale.18.04.2011 saatis Paldiski Linnahooldus OÜ maismaal külmhoone vundamendi rajamise ajalleitud torustikust tehtud fotod. Fotod on lisas 6. Pildistajaks oli 23.09.2009 PaldiskiLinnahoolduse OÜ endine töötaja Peeter Luukas.• Fotod oli esimene otsene tõestusallikas, et külmhoone vundamendi alt leitimingid torud. Senini toimunud arutlused, jutuajamised, kirjad ja vihjed andsidmõneti ebamäärast informatsiooni.OÜ Corson. Töö nr 1010 44

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne• Lisas 6 oleval fotol 1 ja 2 on eeldatavalt näha külmhoone vundamendi altleitud ja väljatõstetud betoonist keraamilise toru osa ning selle betoonistühendusrajatis.• Fotode 1 ja 2 täpsemal vaatlemisel võib suure tõenäosusega väita, et fotol 1 ja2 olev toru ei ole olnud peale paigaldamist kasutuses.• Kahjuks puuduvad fotod, kust kohast antud keraamilise toru osad võeti.Fotodel 3, 4 ja 5 on kõik eeldatavalt torud terved, kus kohas toru täpselt lõhutija sulgeti?• Fotodel 3, 4 ja 5 on näha eeldatavalt keraamilise toru pealispind ja asuminevundamendi kannude juures.• Fotol 6 on Paldiski Linnahooldus OÜ fotode asukoha selgitus, mille järgi eiole konkreetselt praegu asfaltkatte all oleval alal midagi kindlat võimalikpaika panna.• Toru lammutamiskoha kohta fotod puuduvad.Külmhoone projekteerijaks oli EST Inseneribüroo OÜ, kellelt 24.04.2011 ainukesena saaditäpsem selgitus Jaama tn 6c külmhoone alt leitud toru kohta (lisa 7). Külmhooneprojekteerijaga on ekspert ka mitmeid kordi enne ja peale selgituskirja saamist konsulteerinudleitud torustiku küsimustes.Külmhoone ehitajalt Remet AS-ilt said eksperdid 09.06.2011 vastuseks toru leidmise jaskeemile märkimise kohta teada, et ehitusega sel ajal tegelenud inimesed on Remet AS-istlahkunud (lisa 7).Eesti Traalpüügi Ühistule saadetud järelepärimises toru kohta soovitati (09.06.2011) vastustesaamiseks pöörduda projekteerija ja ehitaja poole (lisa 7).Külmhoone projekteerija selgituskirjast kokkuvõtlikud väljavõtted ekspertide poolsetekommentaaridega:1. EST Inseneribüroo OÜ poolt koostatud projektdokumentatsiooni aluseks oli AS Terratgeodeetiline töö nr G/215-33-22 21.05.2008. a. Antud töös puudusid alusmaterjalidvõi viited võimaliku toru kohta kinnistul. Projekt kinnitati ja väljastati ehitusluba• Olles samuti tutvunud antud geodeetilise tööga, mille planeerija saatis peabtõesti tõdema, et mingidki viited võimalikust Ø 600 mm toru trassist puudusid.• Paldiski Linnavalitsuse arhiivides olevatel geodeetilistel alusplaanidel ei olesamuti Ø 600 mm toru trasse.• Paldiski Linnahooldus OÜ saatis Jaama tn 6 kinnistu kanalisatsioonitrassidekohta SWECO Projekt AS töö nr 07210-0097 Vee-jakanalisatsioonitorustikkude joonise seisuga 13.11.2007. 2007 aastal (Jaama tn6c kinnistut, siis veel ei olnud) Jaama tn 6 kinnistu (58001:001:0118) oli ükstervik. 2007 a joonisel on näha reoveepuhasti ja sellesse suunduvad ja väljuvadtorustikud. Joonisel on avarii merrelask ja reoveepuhastit läbinud puhastatudheitvee praeguses kohas merrelask. Lisaks oli veel kaks vahetult reoveepuhastilähistel väljalasku. Antud joonisel ei ole mingeid märke, et kinnistul võiks ollaPaldiski Linnahooldus OÜ kirjas 27.01.2011 (KSH programmi lisa 9) ja21.03.2011 (lisa 3) kirjas kindlalt väidetud Nõukogude aegsete Ø 600 mmheitveekollektorite olemasolu.2. Ehitustööde käigus 2009. a leiti hoone ühe nurga alt läbiv toru. Toru jäi ettevundamendi kannudele ja oleks hoone rajamist hakanud olulisel määral takistama.3. Remet AS -i poolt kutsutud ametnike märkused ja soovitused on fikseeritudkoosolekute protokollidesse.OÜ Corson. Töö nr 1010 45

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4. Seletuskirjas projekteerija soovitas võtta ühendust Remet AS-iga või tutvudatäitevdokumentatsiooniga Paldiski Linnavalitsuses.• Eksperti järelpäringust selgus, et Paldiski Linnavalitsuses olevastäitevdokumentatsiooni sõnastuses kui ka joonistel ei ole leitud ja fikseeritud Ø600 mm toru.• Ka lisas 4 olevates koosolekute protokollides on märgitud, et toru ei olekäsitletud täitevdokumentatsioonis.• Remet AS-sis sel ajal töötanud inimesed on lahkunud ja mingeid materjale eiole (lisa 7)5. EST Inseneribüroo OÜ laekunud informatsiooni ja kohalkäimiste alusel antud toru eiolnud kasutatud. Toru osaliselt lammutati ja toru otsad suleti.6. Torustiku kohta tegi Paldiski Linnahooldus OÜ kirja ja vajalikud tööd lepiti kokkuehitustööde käigus.7. Projekteerijale teadaolevatel andmetel sai osaliselt vundamendi kannude alune osalammutatud ja vastavalt Paldiski Linnahooldus OÜ ja Eesti Traalpüügi Ühistuvahelisele leppele rajati toru otstesse kaevud. Antud info tuleb täpsustada AS Remetitäitevdokumentatsioonide baasil.Vastavalt planeerijalt saadud (01.05.2011) informatsioonile nägid projekteerija ja ehitaja töönr AS-1141-01 skeemi alles kui toru vundamendi kannude alt leiti ja otsused olidvastuvõetud. Leitud toru otsi ei koordinaadistatud.Kunagi võib külmhoone omanikule tulla asfaltkatte all oleva toru kaudse tuvastamise nõue.Siis on võimalik kasutada ka KSH protsessis saadud informatsiooni. Võimalik on ka, etkadunud torutuvastusmaterjalid leitakse ehitaja ja tellija poolt üles ning torutrasse on võimalikplaneerigu kaardile kanda.Meremõõdukeskus OÜ töös nr M10054 tehtud uuringutega meres tuvastatud (lisa 8) Ø 600mm toru kohta on informatsioon esitatud peatükis 2.1.10.4 Meres tuvastatud toru.Kalatööstusliku külmhoone vundamendi alt leitud Ø 600 mm toru ja meresolev toru võivadolla omavahel ühenduses meres või rannas oleva kaevu kaudu, kus nagu skeemilt (lisa 4) nähatoimus suuna muutus.2.1.10.4 Meres tuvastatud torustikKSH protsessis Meremõõdukeskus OÜ töös nr M10054 tehtud uuringutega tuvastati meres Ø600 mm toru. Merest leitud toru koordinaadid on lisas 8 oleval joonisel ja alljärgnevas tabelis2.7.Tabel 2.7. Töö nr M10054 uuringutega meres leitud toruØ 600 mm torutuvastus meresLEST-97 WGS-84 Kaugus rannastmToru sügavusmeres mRannast toru x=6577865.506 N=59 0 20.331994 133 6,11 tuvastus koht y=503731.703 E=24 0 03.934347Toru rannapoolne x=6577806.585 N=59 0 20.300278 200 10katkemise koht y=503696.007 E=24 0 03.896653Toru uus algus x=6577798.305 N=59 0 20.295821 209,5 10,4y=503690.876 E=24 0 03.891235Toru ots meres x=6577461.032y=503466.035N=59 0 20.114282E=24 0 03.853865627 12,8OÜ Corson. Töö nr 1010 46

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneToru seisundi ja toru materjali kohta puuduvad andmed. Samuti puuduvad andmed torurajamise aja ja montaaži kohta ning selle võimaliku kasutamise eesmärkide kohta.Rannast 200 m kaugusel (10 m sügavusel) puudub torust ca 10 m osa. Selle puudumisepõhjuseid ei tea. Võimalik, et ei rajatud-paigaldatudki, on lõhutud, on lihtsalt mereslagunenud.Mõningast informatsiooni meres oleva toru kohta on võimalik saada lisas 4 olevalt AS EestiVeevärk 2001, töö nr AS-1141-01 skeemilt ja seletuskirjast. Tööd nr AS-1141-01 onkäsitletud peatükis 2.1.10.2 Töö nr AS-1141-01. Külmhoone vundamendi alt leitud toru onkäsitletud peatükis 2.1.10.3 Vundamendi alt leitud torustiku tuvastus KSH protsessis ja lisas 7.Töö nr AS-1141-01 skeem ja meres olev toru:• Originaalskeemil olev 300 m merrelask on Paldiski Linnavalitsuse arhiivis ja PaldiskiLinnahoolduse OÜ kasutatud skeemilt, kellegi poolt mahatõmmatud ja parandatud 600m. Kommentaar: See kes seda tegi pidi teadma mingitest allikatest, et lisaks 300 mon 10-13 m sügavuses veel 300 meetrit toru. Samas ilma paranduse tegijat ja selleallikat dokumenteeritult teadmata on igasugused arvamused spekulatsioonid.• Lisas 4 on mõlemad skeemid ja väljavõte töö nr AS-1141-01 seletuskirjast.• Töö nr AS-1141-01 seletuskirjas puuduvad Paldiski linnas kanalisatsiooni torustikenimekirjast Ø 600 mm torud.Meres tuvastatud toru suund on maismaal paikneva tiigi põhjapoolsele kaldale või teiseltpoolt raudteed tiiki suubuvatele AS Alexela kütuseterminali alalt kogutud sademete vee Ø1000 mm kollektortorudele.Kuna kalatööstusliku külmhoone vundamendi alt leiti samuti Ø 600 mm toru, siis onvõimalik, et vundamendi alune ja meresolev toru on omavahel ühenduses meres või rannasoleva kaevu kaudu, kus võis toimuda torutrassi suuna muutus.133 meetri kauguselt ja (1 tuvastuskoht töös nr M10054 ja tabelis) 6,1 m sügavusest merestrannapoole suunatud toru võimalik pikendus:• On maetud pinnase või setete alla.• Ei olegi rannapoole rajatud või paigaldatud.• Keegi on randa viia toru mingil põhjusel likvideerinud (lammutanud).133 meetrist maismaa poole toru pikendusele jääval merepõhja osal kuni veepiirdeni välja eiole kavandatud tegevusi. Ekspertidele praeguseks teada oleva informatsiooni kohaselt ei oleka rannas toru võimalikule pikenduse osale tegevusi, mis võiksid ulatuda toruni.Töö nr M10054 käigus tuvastati meres risti rannaga rajatud süvik, mida on KSH-s nimetanudkanaliks. Antud kanali sügavus ümbritsevast merepõhjast on 1,5-3,5 m võrra sügavam. Merepõhjas ei ole märke, et süvendatud pinnas oleks kuhugi kanali lähialasse paigutatud. Kanal onpraktiliselt risti rannaga ja algab 195 m kaugusel rannast veesügavusega 10 m. Kanali laiuson algul 20 m ringis, mis aeglaselt 400 m jooksul suureneb kuni 50 m. Kanali pikkuseks on440 m. Mõõtmised on tehtud Meremõõdukeskus OÜ töö nr M10054 M 1 : 1000 kaardilt.OÜ Corson. Töö nr 1010 47

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2.1.10.5 Meres asuva torustiku võimalik kasutusKuna puuduvad andmed torude kvaliteedi ja paigaldamise kohta peale nõukogude vägedeväljaviimist Paldiskist, siis eksperdid eeldavad, et töös nr M10054 tuvastatud torud võivadolla paigaldatud mere põhja nõukogude okupatsiooni ajal veerand sajandit või rohkem tagasi.Puudub dokumenteeritud andmestik, mis võimaldaks üheselt väita, et need torud paigaldatiPaldiski linna puhastatud reovee suunamiseks Paldiski lahte. Nende torude paigaldamiseaegse vastavuse kohta praegustele reoveekanalisatsiooni torudele esitatavate euronõuetele jaEesti standartidele ei oska hinnangut anda. Eeldatavalt üle veerand sajandi merevees olnud,teadmata kvaliteediga torud on amortiseerunud ja mitte kasutuskõlbulikud ning ei vasta EL jaEestis kanalisatsioonitorudele esitatud nõuetele. Neid torusid on võimalik käsitleda ainult,kui meresseisnud amortiseerunud mittekasutatud rajatise lammutusjäätmeid.Meres olev toru esialgsetel hinnangutel (lisa 11 gabariitides laevad) ei sega sadama rajamist jasadama akvatooriumi süvendamist 6,5 meetrini.Samas kui sadama rajamisel selgub, et paarikümne meetrine toruosa peaks hakkama segamakalalaevadel akvatooriumi sissesõitu, siis tuleb töö protsessi käigus tellida veealused tööd,mille alusel otsustatakse kui pikk osa torust tuleb likvideerida ja likvideerimise moodus. Torulikvideerimise mooduse otsustab vees oleva toru materjal, see võib olla ka midagi muud kuikeraamiline betoon. Kui toru materjal on keraamiline betoon, siis ilmselt kõige mõistlikum jasäästva arengule sobiv lahendus on purustatud toru materjali kasutamine rajatava kalasadamasadamaala ja kaide rajamisel. Peab arvestama, et pikkade õõnsate terviktoruosade kasutamiselpeab toru õõnsused tihendatult täitma täitepinnasega. Ca 133 m rannast (vee sügavus 6 m)alates ranna poole on eeldatavalt toru kaetud pinnasega.Kui kalasadama rajamisel ei jää amortiseerunud toru kalasadamasse sissesõidul kalalaevadeleette, siis järgmine võimalus võiks olla vees oleva toru ja selle võimalike hoidmiselementidekasutamine vahetult lähialasse rajatava lainemurdja rajamisel.Jaama tn 6c kinnistule algatatud detailplaneeringu ja sellega koos tehtava KSH eesmärgiks onvalmisrajatud külmhoone jaoks kavandatud sadama rajamisega kaasneda võivate keskkonnaprobleemidega tegelemine ja lahenduste otsimine.Kuna toru asub valdavalt 12-13 m sügavuses vees ei ole ilma spetsiaalse tehnikata sedavõimalik uurida. Isikud või firmad, kes soovivad toru uurida ja seda siis mingiks otstarbekskasutada kavandavad peavad taotlema meres tehtavateks uuringuteks loa. Vastava loaolemasolul on asjast huvitatud isikutel võimalik tegelda ka peale kalasadama rajamist toruidentiteedi tuvastamisega.Kõike eeltoodut arvestades eeldavad eksperdid, et Jaama tn 6 c kinnistul ja meres asuvamortiseerunud torutrass on sobimatu mingisugusekski reoveepuhastist suunatava heitveejuhtimise kavandamiseks või mingiks muuks tegevuseks peale lammutamise.2.2 Sotsiaal-majanduslikud tingimused2.2.1 Asustus ja elanikkondPaldiski asub 52 km Tallinnast lääne pool 59º16`01" põhjalaiust ja 23º 43`50" idapikkust.Paldiski linn on üks Harju Maakonna 24 omavalitsusest.OÜ Corson. Töö nr 1010 48

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannePaldiski asutamisajaks loetakse aastat 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas sadama jamerekindluse ehitust. Kuni 1764. aastani kandis asula nime Rogerwiek. Edasi Baltiiski Portinime all tuntud asulale andis linnaõigused 1783. aastal Katariina II. Praeguse nime Paldiskisai linn Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal 1933. aastal. Aastatel 1944–1994 oli PaldiskiNõukogude Liidu suletud sõjaväelinn (Paldiski koduleht).Pakri poolsaare ajalugu on kirju, esindatud on nii üldine kui eriline eesti ajaloos. Poolsaaremaastike areng kulges sarnaselt eesti maastikule kuni 18. sajandini, mil asutati Paldiski linn.Planeeritud (vastandina spontaanselt kujunenud asulakohale) linna ning selle tagamaa suhtedongi üks teemasid, mis poolsaare teevad eriliseks. Linnalist keskkonda on Eestis peetudvõõraks (eestlastele mitte omaseks), mis lisab Paldiski linna arenguloole huvitava üldisemaaspekti. Pöördeliseks poolsaare ajaloos sai 1939. aasta, kui varasemas ajaloos vaid teoreetilinestrateegiline asukoht praktilise rakenduse omandas. Viiskümmend aastat oli PaldiskiNõukogude Liidu relvajõudude baas ja sai uuesti Eesti linnaks 1996. aastal. Militaarneminevik rõhutab veelgi Paldiski erilisust, „mitte oma” olemist, nii et tänapäeval esindabPaldiski (laiemas mõttes haarates enda alla nii Pakri poolsaare kui saared) selgelt kõike, midapeetakse mitte-eestlaslikuks (ehk endale vastandatud „teiseks”) ning on rikas ebasoovitavanõukogude pärandi poolest (S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo: Maastikunägemus geoinfosüsteemiosana).Viimastel aastatel on üha enam hakatud Paldiski piirkonda hindama, sellest annab tunnistustka järjest hoogustuv kinnisvara arendustegevus. Samas kätkeb Pakri poolsaare keskkondendas hulgaliselt probleeme, mis seonduvad Nõukogude Liidu militaarbaasidega: lisaksmilitaarsele jääkreostusele ja infrastruktuuri vähesele arengule, on siin tegu ka sotsiaalseteprobleemidega. Elanikkonna struktuur näitab teatud grupeerumise ja kihistumise tundemärke.Side erinevate gruppide vahel paistab olevat nõrk ning elanikkonna informeerituskäimasolevatest projektidest ja ettevõtmistest on puudulik. Samuti võivad erinevate etnilistegruppide keskkonna- ja maastikutõlgendused olla erinevad (S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo:Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana).Paldiski on oma 4276 elanikuga (seisuga 1.10.2010) Põhja-Eesti väikelinn 52 km kauguselpealinnast Tallinnast. Pindala suuruselt Eesti teise linna – Paldiski (101,8 km²), territooriumhõlmab Pakri poolsaart (33,9 km²), Suur-Pakri (11,6 km²) ja Väike-Pakri (12.87 km²) saartning neid ümbritsevat mereala.Linna tiheasustus paikneb 102 km² suurusest üldpindalast vaid 5,4 km². Paldiskil on ühinemerepiir Padise vallaga, maismaal piirneb linn Keila vallaga. Paldiskil on hea ühendusülejäänud Eestiga nii maanteed kui raudteed mööda. Paldiski kaks sadamat, Lõuna- jaPõhjasadam, on aastaringselt jäävabad ja tegelevad eelkõige sadamate kaudu liikuva kaubakäitlemisega. Lõunasadam teenindab ka praamiliine Soome ja Rootsi suunal.Rahvastikust kolmandik on eestikeelne, kaks kolmandikku muukeelne (peamiseltvenekeelne). Linnas töötab nii eesti- kui ka venekeelne gümnaasium ning samuti kakslasteaeda. Huviharidust jagavad muusikakool ning laste huvikeskus. Vaimutarkust saabnõutada raamatukogust, linnamuuseumist ning Amandus Adamsoni ateljeemuuseumist.Paldiski linna juhib kuueliikmeline Linnavalitus eesotsas linnapeaga. Linna otsuseid jamäärusi võtab vastu kolmteist rahva valitud linnavolinikku (Paldiski kodulehelt).OÜ Corson. Töö nr 1010 49

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2.2.2 Paldiski linna ajaloo- ja arhitektuuri mälestisedAjaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestiste kaitse ehk muinsuskaitse on oluline kultuurilisejärjepidevuse ja rahva ajaloomälu säilimise aspektist. Linna eesmärgiks on igati kaasa aidataajaloo- ja kultuurimälestiste, kohanimede ning muinsuspärandi säilimisele. Paldiski linnas onmuinsuskaitse all 7 ajaloo- ja 15 arhitektuurimälestist.Alljärgneval on esitatud neist planeeringualale lähemale jäävad (joonis 2.9):• Tallinna mnt asuv reg nr 14421 Paldiski kalmistu (kultuuriministri 03.12.1997. amäärus nr 76 (RTL 1997, 40/41, 189) planeeringuala piirist kirdes ca 300 m, vahel onAlexela terminal• Põhja suunas planeeringuala piirist ca 250 m reg nr 19 Paldiski linnakalmistukultuuri- ja haridusministri 01.06.1995. a määrus nr 19/1 (RTL 1996, 119/120, 627)• Põhja suunas planeeringualast ca 300 m reg nr 20 II maailmasõjas hukkunuteühishaud (Paldiski linnakalmistul) Paldiski linnakalmistu kultuuri- ja haridusministri01.06.1995. a määrus nr 19/1 (RTL 1996, 119/120, 627)Arhitektuurimälestis• Planeeringualast loodes asuv reg nr 21522 üle 400 m Paldiski raudteejaamapeahoone (Peetri tn 5) kultuuriministri 05.01.1999. a määrus nr 1 (RTL 1999, 16,176/177)Joonis 2.9. Planeeringualale lähimad ajaloo- ja arhitektuuri mälestised. Allikas: Väljavõteüldplaneeringust.OT on üldplaneeringu järgi tehnoehitiste maa.Planeeringualast loodes ca 600 m asub kaitsealune üksikobjekt Murukivi e PaldiskiLinnarahn.OÜ Corson. Töö nr 1010 50

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2.2.3 Sadamad2.2.3.1 Paldiski PõhjasadamPaldiski Põhjasadam on kiiresti arenev erasadam, mis käitleb sõidukeid, konteinereid, üld- japuistekaupu ning suuremõõtmelisi projektkaupu.Paldiski Põhjasadam on Eesti Sadamate Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja TranssiberiRahvusvahelise Koordinatsiooninõukogu liige.Paldiski Põhjasadam on süvaveesadam. 79 hektari suurune akvatoorium on tänu 375 meetripikkusele kaitsemuulile hästi kaitstud tugeva lainetuse eest. Sadama kaijoon on üle 1000meetri, võimaldades vastu võtta kuni 11 meetrise süvisega segakaupade, konteiner- ningveeremlaevu. Sadamas on võimalik täiendada joogivee varusid, punkerdada, lülituda kaldavooluvõrku, anda ära fekaal- ja pilsivett ning prügi.Sadamas on 100 000 m² laoplatse ja 20 000 m² laohooneid. Suurem osa ladudest onrenoveeritud või rajatud 2004-2006. aastal. Kaasaegsed logistilised lahendused rahuldavad kakõige nõudlikumate klientide vajadusi. Klientide poolse nõudluse korral on võimaliktäiendavate ladustamisvõimaluste loomine. Kõikidel kaidel, laohoonetel ja laoplatsidel ontagatud ööpäevaringne valve, raudteeühendus ning raskeveokite ligipääsetavus. Paldiski jaTallinna vahel on hea raudteeühendus, Põhjasadama veduril on õigus siseneda PaldiskiKaubaraudteejaama. Riigimaantee kaudu on tagatud hea ühendus nii Tallinnaga kui ka itta jalõunasse suunduvate peamagistraalidega.Lääne-Euroopa suunalt Paldiski Põhjasadamasse saabuvate laevade sõiduaeg on lühem kuiühessegi teise Mandri-Eesti sadamasse. Samas on Tallinn maismaad mööda liikudes siiskivaid 50 km kaugusel ning Paldiski ja Tallinna vahel on hea maantee- ja raudteeühendus.Sadama koordinaadid:• Põhjalaius 59°20,99´ N• Idapikkus 24°02,85´ EStividoriteenuseid osutab Palsteve OÜ. Palsteve OÜ tegeleb ka kaupade pakkimise jaekspedeerimisega ning tolliladude ja –terminalide teenuste osutamisega.Põhjasadama kodulehel on toodud ka sadamaeeskiri, tollikompleksi tutvustus ja info sadamatkasutatavatest ettevõtetest. Allikas: http://www.portofpaldiski.ee/index.php?lang=est&pid=22.2.3.2 Paldiski LõunasadamPaldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus onsuunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. PaldiskiLõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid.Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelneteenindus.OÜ Corson. Töö nr 1010 51

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannePaldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindabPaldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loobsadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks.Tabel 2.8.Territoorium141.1 haAkvatoorium134.7 haKaide arv 10Kaide kogupikkus 1.85 kmSuurim sügavus kai ääres 13.5 mSuurim laeva pikkus 230 mSuurim laeva laius 35 mLadustamisvõimalused:Laopinnad: 12 000 m²Laoplatsid: 270 000 m²Mahutipark vedellasti ladustamiseks: 259 900 m³Sadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupadekäitlemisele. Sadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast janaftatooteid. Arenevaks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiitja müügieelne teenindus.Sadamast on tänaseks saanud oluline Läänemere ro-ro laevaliinide peatuspaik, millel onotseühendus paljude Lääne-Euroopa sadamatega. See loob tulevastele tööstuspargi klientidelehead võimalused oma toodangu/tooraine kiireks ning turvaliseks transpordiks.Tänu oma kasvupotentsiaalile suunatakse märkimisväärne osa Tallinna Sadamainvesteeringutest just Paldiski sadama ning sellega piirnevate maaüksuste arendamisesse.Koos sadamaaladega arendatakse ka sadamaga piirnevat 21 ha suurust tööstuspargi ala.Paldiski Lõunasadama Tööstuspargi krundid sobivad suurepäraselt ettevõtetele, kellele onnende tegevuse seisukohalt oluline olla sadama vahetus läheduses. Sadam sõlmib tööstuspargitulevaste klientidega pikaajalised maa kasutuslepingud ning tagab hea juurdepääsu kaidelening terminaalidele.Paldiski Lõunasadama pikemaajalistesse arendusplaanidesse kuulub Lainemurdja rajamine(projekteerimine EL poolt kaasfinantseeritav). Lainemurdjat on käsitletud peatükis 4.1.2Lõunasadama lainemurdja.Pidev sadamategevuste laienemine nõuab, et üha rohkem tähelepanu pöörataks merenduseturvalisusele ning parematele laevade manööverdamistingimustele. Samas annablainemurdjate ehitus otseselt võimaluse täiendavaks kaubakäitlemiseks ilmastikutingimusteeest paremini kaitstud kaidel ning maandab võimaliku laevaõnnetuse korral laiemakeskkonnakahju riski.Paldiski lõunasadama lainemurdja projekt on jaotatud etappideks:I etapp: Lainemurdja pikkus 0,9km, kaisid 300+360 m, territooriumi 16,8 haII etapp: Lisandub 0,4 km lainemurdjat, kai 300 m ja territooriumi 7,8 haPaldiski lõunasadama lainemurdja ehitus on plaanis kaubamahu kasvamisel pärast 2013.aastat.Allikas: http://www.ts.ee/paldiski-lounasadam?&prn=1OÜ Corson. Töö nr 1010 52

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne2.2.4 Veemajanduse korraldamine Paldiski linnasVeemajanduse korraldamine Paldiski linnas ja planeeringualal toimub järgmiste seaduste jareeglite alusel:• Veeseadus. Vastu võetud 11.05.1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655), viimaneredaktsioon jõustus 18.04.2009. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ningpõhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadusreguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Vastu võetud 2.06.1993. a seadusega(RT I 1993, 37, 558), viimane redaktsioon jõustus 17.12.2008. Kohalik omavalitsus onpõhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikultmoodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvaltkorraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatudvajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Vastu võetud 10.02.1999. a seadusega (RTI 1999, 25, 363), viimane redaktsioon jõustus 1.02.2009. Seadus reguleerib kinnistuteveega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnasejapinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsioonikaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused jakohustused.• Veemajandust korraldavad ka Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministeeriumi pooltjoogivett, heitvett, veekaitsenõudeid, sanitaarkaitseala ja reoveekogumisalademoodustamist käsitlevad ning reguleerivad määrused.• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengut ja ekspluatatsiooni Paldiski linna tasandilreguleerivad Linnavolikogu ja Linnavalitsuse vastavad otsused, määrused ja eeskirjad.• 2008. aasta lõpuks valmis AS Pöyry Entec (töö nr 833/08) poolt Paldiski linnaühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK AK), mis kinnitatiPaldiski Linnavolikogu 13.01.2009 otsusega nr 2.Harjumaa Keskkonnateenistus väljastas 06.05.2008. a Paldiski linna vee-ettevõttele PaldiskiLinnahooldus OÜ-le vee erikasutuse loa nr L.VV.HA-183368. Loaga lubatud tegevuseks onPaldiski linna elanike (4800 inimest) ja ettevõtete majandus-joogiveega varustamine, reoveekogumine ja puhastamine ning heitvee juhtimine suublasse. Luba kehtib alates 01.05.2008kuni 31.03.2013.Informatsioon vee erikasutusloast heitvee väljalaske ja suubla kohta:• Väljalaskme nimetus on Paldiski koodiga HA022.• Suublaks on Paldiski laht koodiga 313800.• Väljalaskme geograafilised koordinaadid on 503543 6578186• Suubla saastetasu seadusekohane koefitsient on 1,2.• Lubatud vooluhulk aastas on 712000 m 3 so igas kvartalis vastavalt 178000 m 3 .• N üld saasteaineid keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakseOÜ Corson. Töö nr 1010 53

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneTabel 2.9. Vee erikasutusloaga esitatud saasteainete puhastamise nõudedLubatudsaasteainetekogused2008 -20132008 -20132008 -20132008 -20132008 -2013SaasteainenimetusSuurimlubatudsisaldus(mg/l)Puhastusaste %LubatudI kvLubatudII kvLubatudIII kvLubatudIV kvLubatudaastasBHT 15,0 2,67 2,67 2,67 2,67 10,68Hõljuv- 25,0 4,45 4,45 4,45 4,45 17,8ainedP üld 1,5 0,267 0,267 0,267 0,267 1,068NaftatootedFenoolid1,0 0,178 0,178 0,178 0,178 0,7120,1 0,0178 0,0178 0,0178 0,0178 0,0712Saasteainete seire käigus võetakse proove loas esitatud näitajate osas üks kord kvartalis.Proove võetakse nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka suublasse juhitavastheitveest. Näiteks on lisas 9 toodud 2010 a IV kvartalis seire põhjal koostatud Veeerikasutusõiguse tasu ja Veesaastetasu arvutus koos OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskusekoos proovide analüüsiaktidega.2010. a IV kvartali (lisa 9) seire tulemustest on näha, et saasteainete kontsentratsioonid jakogused on väiksemad loaga ettenähtud normidest ning vee erikasutusloa nõudeid ei ületatud.2.2.5 JäätmekäitlusJäätmekäitluse korra Paldiski linnas määrab Paldiski linna jäätmehoolduseeskiri. Paldiskilinna jäätmehoolduseeskiri kehtestati Paldiski Linnavolikogu määrusega 20.12.2007 nr 15 jamuudeti määrusega 05.05.2009 nr 7.Jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on säilitada Paldiski linnas puhas jatervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ja soodustada jäätmete taaskasutamist.Korraldamata jäätmeveoga hõlmamata ehitus – ja lammutusprahi käitlemise kord on väljatoodud eeskirja lisas.Eeskiri määrab jäätmehoolduse korra Paldiski linnas ja on kohustuslik kõigile juriidilistelening füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Paldiski territooriumil.Jäätmehooldust korraldab ja kontrollib ning teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle PaldiskiLinnavalitsus.Alljärgnevalt väljavõtted eeskirjast ja selle lisast.OÜ Corson. Töö nr 1010 54

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannePaldiski linnas on korraldatud jäätmeveo piirkond. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatudkogu Paldiski linna haldusterritoorium. Paldiski linnas osutab korraldatud jäätmeveo teenustAktsiaselts Ragn-Sells.OÜ Corson. Töö nr 1010 55

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDEKIRJELDUS3.1 Kavandatud tegevus3.1.1 EelinformatsioonPaldiski linnas Jaama tänav 6c väikesadama detailplaneeringu eesmärgiks on Jaama 6 ckinnistule (katastriüksus 58001:001:0211) ehitusõiguste määramine kuni 1350 tveeväljasurvega kalalaevu ja muid aluseid teenindava väikesadama ehitamiseks, liikluse jahaljastuse lahendamine. Väikesadam on ette nähtud kinnistul asuva kalatööstuslikukülmhoone teenindamiseks. Tootmismaa sihtotstarbega planeeritud krundi kogupindalaks onkavandatud 27 282 m², sellest 12 197 m² on merelt hõivatav täidetav ala.Kitsendused:• Veeseaduse §10 lõike 4 punkti 1 alusel avalikult kasutataval veekogul sadamaspuudub kallasrada.• Veeseaduse §29 lõike 2 alusel on veekaitsevöönd 20 m laiune.• Looduskaitseseaduse §38 lõige 1 punkti 3 kohaselt on ehituskeeluala 50 m laiune.• Vastavalt Raudteeseadusele (RT I 2003,79,530) on Tallinn-Paldiski raudteelkaitsevöönd 30 m.Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lõikele 5 ehituskeeld ei laiene kehtestatuddetailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele,veeliiklusrajatisele, ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja –rajatisele.Alale on lisaks olemasolevale kalatööstusliku külmhoone kompleksile ja selle taristulekavandatud rajada lisaks kalasadam oma rajatiste ja hoonetega. Sadama pääsla ette onkavandatud parkimis- ja ootealad.Paldiski linna üldplaneeringu alusel on tööstusettevõtete rajamiseks sobivaimad alad PaldiskiLõunasadama ümbruses ettevõtlusaladena üldplaneeringu kaardil reserveeritud maad, kustööstus mõjutaks kõige vähem elamupiirkondi ning oleks keskkonnakaitse seisukohaltsoodsaim.Lähim elamupiirkond asub kavandatavast sadamast umbes 1 km kaugusel loodes.Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala kasutamise juhtfunktsiooniksperspektiivne tehnoehitiste maa. Detailplaneering ei muuda kehtestatud üldplaneeringut.Jaama tn 6C krunt jääb üheks kinnistuks (Pos 1), mis moodustatakse merelt juurde võetavamaa (Pos 1A) ja olemasoleva kinnistu (Pos 1B) liitmisel (lisa 11).OÜ Corson. Töö nr 1010 56

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne3.1.2 Kavandatud tegevus ja vertikaalprojekteerimineDetailplaneeringuga kavandatud tegevus toimub lisas 11 planeeringu põhikaardil esitatudliidetaval krundil (Pos 1A).Planeeringu kohaselt luuakse uued sadamakaid, milleks täidetakse sadamaalal 12197 m 2merd. Detailplaneeringu põhijoonisel on kaldajoon tähistatud sinise joonega. Sellest merepoole jääv sadamaala täidetakse. Täitmise tulemuseks on olemasoleva kinnistu pindala kasv15085 m 2 27282 m 2 . Sadamaakvatooriumi sügavuseks on planeeritud 6,5 meetrit jasadamasse on ette nähtud 10 kohta traalpüügilaevadele. Kai sisse rajatakse torustikud eluskalatranspordiks tootmishoonesse. Samuti on kai sisse ette nähtud eluskala hoiustamise mahutid.Pos 1A krundile on lubatud ehitada kuni kaks hoonet, mille harja kõrgus on 11,0 meetrit ningkuni 2 korrust. Hooned on mõeldud sadamas sildunud laevade teenindamiseks jasadamaoperatsioonide läbiviimiseks. Hoonete rajamiseks ette nähtud ala asub täidetaval alalja on näidatud põhijoonisel. Katuse harja suund ja katuse kalded on vabad.Ehitusmaterjalidest on kavandatud kasutada kergesti puhastatavaid viimistlusmaterjale, ettagada sanitaarnõuete täitmine.Pos 1B krundil on käesoleval hetkel üks kahe korruseline kalatööstuslik tootmishoone koostaristuga.. Pos 1B krundile muid tegevusi peale pos 1A krundile minevate trasside kaevamiseei kavandata. Trassid on näidatud tehnovõrkude joonisel. Pos 1A ehitusõigus laienebolemasoleva krundi kaldaastanguosale, mis vastavalt planeeringujoonisele täidetakse.VertikaalprojekteeriminePos 1A krundile on kavandatud kai pinna kõrgusmärk on +1,80 meetrit üle keskmiseveepinna taseme. Kõrgusmärk +1,80 on kõikidel kaidel. Kail 1 on +1,80 tasapind planeeritud20 meetri laiuselt. Sellest edasi tõuseb kai pind ühtlaselt 100 meetri pikkusel alal tasemeni+3,55 meetrit üle veepinna. See on pos 1B krundil olevate asfaltteede tasemeni.Pos 1B krundil säilitatakse praegune vertikaalplaneering.3.1.3 Kavandatu arendusLiikluskorraldusTeed on planeeritud vastavalt Teeseadusele ja lähtuvalt Eesti standardist EVS 843-2003Linnatänavad. Kõik rajatised tuleb projekteerida selliselt, et võimalikud piirded, mis võivadtakistada eriveoste liikumist, peavad koosnema standardsete vahenditega (arvestades piirdeteisaldamist kahveltõstuki või kraanaga) teisaldatavatest konstruktsioonielementidest.ParkimineLisaks olemasolevale parklale on kavandatavale territooriumile kavandatud lisaparkla. Hetkelolemasolevat parklat kasutavad parkimiseks nii Eesti Traalpüügi Ühistu töötajad kui ka kaupavedavad veoautod.Haljastus ja heakordJaama 6 c kinnistul on valdavalt asfaltkattega alad, millede ääres on haljastamiseks kasutatudmuru. Põõsaid ja kõrghaljastust kasutatud ei ole. Sadama rajamisel tuleb võimaluse korralasfaltkatte alad väljajäävad pinnad valmistad ette muru rajamiseks. Tegelikult tasukskaalutleda, kui mitte kohe, siis tulevikus sadamale lähemal alal konteiner haljastuses madalateOÜ Corson. Töö nr 1010 57

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannepõõsaste kasutamist. Ka rannaastangu kõrgemal osal oleks võimalik ilmselt mõnedemeremõjudele vastupidavate madalate põõsaste kasutamist kaaluda.Detailplaneeringu arendus• Valminud KSH aruanne avalikustati koos detailplaneeringu eelnõuga.• Avalikustamise materjalide alusel täiendati nii KSH aruannet kui kadetailplaneeringut.• Detailplaneeringusse lisati informatsioon keskkonnamõju strateegilise hindamisearvestamise kohta detailplaneeringus ja keskkonnakaitselised nõudeddetailplaneeringule.• KSH aruande peatükis 1.4.3 KSH aruande arvestamine detailplaneeringus onkokkuvõtvalt selgitus KSH arvestamise kohta planeeringus.3.1.4 Tehnovõrgud ja rajatisedPlaneeritaval alal puuduvad hetkel väikesadama rajamiseks vajalikud tehnovõrgud.VeevarustusSildumiskohtades tagatakse laevade varustamine veega. Vesi saadakse olemasolevastkinnistul olevatest liitumisest.ReoveekanalisatsioonSadamas kogutakse laevadest ja sadamateenuses tekkiv olmereovesi ning suunataksekalatööstuskompleksi reoveekanalisatsiooni kaudu edasi linna reoveepuhastisse.Sadamas traalpüügilaevadelt pilsivee vastuvõtmise ja edasise käitlemise teenus onkavandatud tellida vastavat luba ja litsentsi omavalt firmalt. Pilsivee vastuvõtu koht peabolema keskkonnaohutuse nõuetele vastavate seadmetega.SademeveekanalisatsioonSadama territooriumile langev sadavesi kogutakse kokku ja suunatakse pärast puhastamistmerre.ElektrivarustusKaile on kalalaevade varustamiseks ette nähtud elektrikilbid. Elektrilahendus lahendataksekinnistul asuva alajaama baasil.SoojavarustusSadamaalale kavandatud hoonete kütmine toimub kasutades tootmishoones asuvakülmutusseadme jääksoojust.SidevarustusPlaneeritavale alale ei ole kavas rajada täiendavat sidevõrku.OÜ Corson. Töö nr 1010 58

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne3.1.5 TuleohutusKavandatava ala vajalik tuletõrjevesi saadakse merest tuletõrje veevarustusekaevudestTVVK-1 – TVVK2. Tuletõrje veevõtukaevud on projekteeritud vastavalt standardile EVS812-6:2005 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.Kaevud TVVK-1 ja TVVK-2 on projekteeritud soojustatutena ja ehitatakse r/b rõngastestläbimõõduga D=1,0 m. Kaevurõngaste peale asetatakse läbimõõdule vastavad r/b kaaned jasoojustatud malmluugid, mis on arvestatud 40 t koormusele. Juurdepääsuteed kaevudele onprojekteeritud tugevdatuna.Teedevõrk võimaldab evakuatsiooni ja eriautode juurdepääsu kõikjale sadama territooriumil.Ehitustegevuse korraldamise puhul tagada ehitistevahelised tuleohutuskujad vastavalt VVmäärusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (27.10.2004) võitagada tuleohutus muul viisil.3.1.6 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmineDetailplaneeringu koostamisel arvestatakse planeerimise „häid tavasid” ja EestiStandardikeskuse 29.11.2002 käskkirjaga nr 116 kinnitatud ja kasutusele võetud EestiStandardiga EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.Osa 1. Linnaplaneerimine.”Planeeritava ala turvalisuse parandamiseks on vajalik rakendada järgmisi meetmeid:• tänavate ja teede valgustuse väljaehitamine;• planeeritava ala korrashoid ja hea juurdepääsu võimaluse tagamine;• maa-alal võimalikult suurema nähtavuse tagamine;• tootmishoonetega aladel:• krundi piiridele piirdeaedade rajamine;• hoonete ja ümbruse ning parkimisalade valgustuse väljaehitamine;• valduse sissepääsude arvu piiramine kella 01:00-ni öösel tööpäeviti ja ööpäevaringseltnädalavahetustel;• sissepääsude ja parklate jälgimine soovitavalt videojälgimise abil.3.2 Kavandatud tegevuse alternatiivid3.2.1 Alternatiivide valikKavandatava tegevuse ja selle alternatiivi hindamise objektiks on detailplaneeringugahaaratud ala ja kontaktala.Kavandatu elluviimiseks parima lahendi leidmineKSH protsessi algul oli kavas lisaks kavandatud tegevusele – alternatiiv 1 ja 0-alternatiivilereaalse alternatiivi leidmine. Kaalumisel oli Lõunasadama lainemurdjast tingitud parimasadama rajatiste projektlahendi otsimine.Lõunasadama lainemurdjast tulenev probleem:OÜ Corson. Töö nr 1010 59

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneLoode ja põhjatuule korral võivad Paldiski lahes tekkivad lained põrkudes vastu lainemurdjatsuunduda (peegelduda) kalasadama akvatooriumist sadamasse ja ohustada seal kaide ääresseisvaid või kaide äärde silduvaid laevu. Peegeldunud laine pikkused on lühemad jateravamad ning tugevama energiaga kui tavalised lained.Matemaatilise modelleerimisega leiti sadama kaide ja kaitsemuuli selline asend, mille juurespeegeldunud lained ei tekita olulist ohtu sadamas seisvatele laevadele ja akvatooriumisliikuvatele alustele. See läbi väheneb ka otseselt oht inimese tervisele ja varale.Kuna kavandatu elluviimiseks tuleb leida parim looduskeskkonda ja inimest ohustav tegevus,siis kavandatud tegevuse elluviimiseks on valitud sadamaprojekti parim lahend.3.2.2 AlternatiividAlternatiiv 1 – detailplaneeringuga kavandatud tegevus• Krundipiiride täpsustamine.• Ehitusõiguse andmine kalasadama väljaehitamiseks.• Sadama territooriumi ja akvatooriumi määramine.• Sadama akvatooriumi süvendamine.• 1000 m 3 pinnase kaadamine.• Mereala täitmine sadamaala rajamiseks.• Kalamahutite rajamine.• Sadamakai ja infrastruktuuri asukoha ja suuruse määramine.• Ranna-ala heakorrastamine.• Rannakindlustuse rajamine.• Liikluskorralduse (juurdepääsuteed, parkimine jne) lahendamine.• Tehnovõrkude ja varustusega seotud lahendused.• Piirkonna sotsiaal-majandusliku arengupotentsiaali tõstmine. Seoses sadamarajamisega ja tööstusliku külmhoone kompleksi võimsuste täieliku rakendumisega tulejuurde töökohti. Oluline sotsiaalne näitaja.• Kalatööstusliku külmhoone kompleksi ja kalasadama täies mahus rakendaminetugevneb oluliselt kalurite majandusliku baasi ja kindlustunnet tuleviku suhtes.Oluline majandusliku turvalisuse ja inimese heaolu näitaja.• Ettevõtluse arendamine.• Paldiskist logistikakeskuse arendamise edendamine.• Kinnistul asuva tootmis- ja külmhoone produktiivsem kasutamine.• Arengukavaga arvestamine. Toimub otsene ja olulises mahus kalanduse arendaminemerelinnas. Kalandus on olnud läbiaegade piirkonnas traditsiooniline.• Üldplaneeringu eesmärkidega arvestamine. Arendatakse kalapüüki. Tekib juurdetöökohti.Kavandatud tegevusega kaasneb merepõhja süvendamine -6,5 meetrini sadama akvatooriumi(3600 m 2 ) vajaliku sügavuse tagamiseks ja selle süvendamisel saadud materjaliga merealatäitmine sadamaala rajamiseks. Süvendus- ja täitmismahud on detailplaneeringu ja sadamaeskiisprojekti kohaselt hinnanguliselt ca 25 440 m 3 ja 25 480 m 3 . Antud mahud sadamaprojekti käigus täpsustuvad. Vastavalt pinnase uuringutele on tarvis kaadata 1000 m 3süvendatavat pinnast.OÜ Corson. Töö nr 1010 60

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneEnne sadama kavandamist oli kinnistu pindala 15085 m 2 . Peale sadama rajamist on kinnistukogupind 27282 m 2 , seega rajatakse ranniku lähedase mereala täitmisega sadamaala juurde12197 m 2 .Lisa 11 põhijoonisel on näha, et rajatavate kaide ääres on võimalik näiteks silduda 8 aluselpikkusega 17 m, laiusega 6 m ja süvisega 3 m; 1 alusel pikkusega 25 m, laiusega 6,4 m jasüvisega 4 m; 1 alusel pikkusega 32 m, laiusega 8 m ja süvisega 4,5 m.Kavandatud tegevus ei puuduta kinnistule rajatud kalatööstusliku külmhoonet ja selle taristut.Ranna-ala planeerimise ja heakorrastamise käigus ei tohi halveneda kinnistul praegu toimivsademevee settetiiki veejuhtimissüsteem.Alternatiiv 0 – 0-alternatiiv ehk ala jääb praegusesse seisu• Kalasadamat ei rajata.• Kalasadama mitterajamine tekitab olulist majanduslikku kahju kinnistul olevalekülmhoone kompleksi täies mahus rakendamiseks.• Jaama tn 6c kinnistu ja mereala jääb praegusesse seisu.• Mere põhja ei süvendata ega täideta.• Ei toimu kinnistul ettevõtluse edasi arendamist.• Eesti Vabariigi kalamajanduse ja kalapüügi arenduskavade rakendamine piirkonnas onoluliselt raskem.• Piirkonna sotsiaalmajanduslikke arenguid ja ajaloolisi traditsioone ei arvestata.• Paldiski linna arengukava üldplaneeringu eesmärke ei arvestata.• Detailplaneeringu eesmärki ei arvestata.OÜ Corson. Töö nr 1010 61

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGAEELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavadening planeeringutega4.1.1 Üldplaneering ja arengukavaÜldplaneeringPaldiski linna üldplaneering on vastu võetud Paldiski Linnavolikogu 16.11. 2004. a otsuseganr 118.Linna põhieesmärgiks on kindlustada piirkonna tasakaalustatud areng.Konkurentsivõimelisena püsimine eeldab läbimõeldud tegutsemist ja maailmas toimuvatearengutrendide õigeaegset äratabamist.Arengustrateegiaga pandi paika territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad Paldiski linnahaldusalas järgnevateks 10…15 aastateks. Linna arengu eesmärgiks on kujuneda atraktiivsekselamis- ja tööstuspiirkonnaks. Säilitades sealjuures Pakri poolsaare ja saarte omapäraselooduse, mis on eelduseks turismi- ja puhkevõimaluste arengule.Samas on eesmärgiks ka soodsa majanduskeskkonna loomine ning ettevõtluse ja tööstusearendamine. Ettevõtluse arenguks ja ettevõtjate ligimeelitamiseks on olemas soodne keskkondning korralikud (kvaliteetsed) hästi funktsioneerivad ja tehniliselt heal tasemel olevadinfrastruktuurid: sadamad, raud- ja maanteed ning lähedal asuv Ämari lennuväli.Tööstuse arengu kontekstis on oluline tulevaste ettevõtete paigutamine nii, et nende tegevus eiriivaks linnaelanike huve.Läänemere-äärsete riikide suurim potentsiaal on odav ja keskkonnasõbralik meretransport,mida Paldiskis on kavandatud paremini ära kasutada.Paldiski linna üldplaneeringu alusel on tööstusettevõtete rajamiseks sobivaimad alad PaldiskiLõunasadama ümbruses ettevõtlusaladena üldplaneeringu kaardil reserveeritud maad, kustööstus mõjutaks kõige vähem elamupiirkondi ning oleks keskkonnakaitse seisukohaltsoodsaim. Lähim elamupiirkond asub kavandatavast sadamast umbes 1 km kaugusel loodes.Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala kasutamise juhtfunktsiooniksperspektiivne tehnoehitiste maa. Detailplaneering ei muuda kehtestatud üldplaneeringut.Üldplaneeringus leitakse, et merelinna on arengu seisukohalt oluline soodustada kalapüüki jaehitada külmhoone. Eurostandartidele vastav tööstuslik külmhoone kompleks on Jaama tn 6ckinnistule ehitatud. Jäänud on selle täismahus rakendamiseks juurde rajada planeeringuskavandatud kalasadam.OÜ Corson. Töö nr 1010 62

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneArengukavaPaldiski linna arengukava aastani 2015 kehtestati Paldiski Linnavolikogu 11.08.2005. amäärusega nr 25.Paldiski arengut toetavad mitmed võimalused, mida pakub väliskeskkond ja seda tuleboluliselt rohkem ning paremini kasutada. Sadamate ja sadamatega seotud ettevõtluse arengutvõimaldavad transiitkaubanduse ja laevaliikluse oodatav kasv ning investorite huvi.Arengukavas leitakse, et Paldiski on mitmekesise majandusega, rohelise elukeskkonnaga,sotsiaalselt turvaline multikultuurne sadamalinn, mis on soodne elamiseks ja atraktiivneturistina külastamiseks.Sadamalinn tähendab seda, et sadamate ümber on kujunenud välja ettevõtluse kobarad, mispakuvad märkimisväärselt töökohti linnaelanikele. Arengukavas leitakse, et oluliselt rohkemtuleks Paldiskis pöörata kalandusele. Kalureid oli Paldiskis registreeritud 21.Linna edu tagamiseks on olulisel kohal majanduse arendamine ja sotsiaalolude (töökohad)parandamine. Pikemas perspektiivis saabki paldiskilaste heaolu kasv tugineda eeskättmajanduse arengule, mis annab nii täiendavaid töökohti, palgatulusid, kohalikku nõudlust kuimaksutulu avalike teenuste taseme tõstmiseks. Seda toetavad väljastpoolt võimalustenatransiitkaubanduse ja laevaliikluse oodatav kasv, väljastpoolt pärit investorite huvi ningnõudlus puhketeenuste ja vaba aja sisustamise järele.Majanduse areng vähendab töökohtade nappust ja ka ohtu tööjõu väljavooluks mujaleEestisse ja välismaale.Planeering on Paldiski linna üldplaneeringu ja arengukava üldiseid eesmärke arvestav.Kalasadam on kavandatud rajada Lõunasadama lähipiirkonda, kuhu on üldplaneeringu kaardilreserveeritud tööstusettevõtete rajamiseks perspektiivikamad alad – seal mõjutaks tööstuskõige vähem elamupiirkondi ning oleks keskkonnakaitse seisukohalt soodsaim.Üldplaneeringu järgi soovitakse Paldiskit arendada kui merelinna ning selle seisukoha järgion oluline soodustada kalapüüki ning edendada kalandust külmhoone parema kasutamisega.Olulise hulga töökohtade tekitamisega kavandatud arendustegevuse (kalasadam + täies mahustööstusliku külmhoone kompleks) läbi on tähtis selle sotsiaalse probleemi lahendamiseksPaldiskis.4.1.2 Lõunasadama lainemurdjaLõunasadama lainemurdja rajamisel ja valmimisel on otsene ning oluline mõju Jaama tn 6 crajatavale väikesadamale. Detailplaneeringuga kavandatud kalasadam asub vahetultlainemurdja kontaktalas. Kuna rajatav lainemurdja on olulise mõjuga, siis detailplaneeringugakavandatud tegevuse elluviimisel seda arvestatakse. KSH protsessis on tehtud lainemurdjastavalduvate mõjude prognoosimiseks matemaatiline modelleerimine. Vastavalt modelleerimisetulemustele leiti sadama konstruktsioonidele parim lahend.Lainemurdja projekti koostajaks valiti 2007. aastal rahvusvahelise hankemenetlusetulemusena Saksamaa konsultatsioonifirma Sellhorn Ingenieurgesellschaft mbH, Taanikonsultatsioonifirma AS NIRAS ning Eesti konsultatsioonifirma OÜ E-Konsult. Hanklepingkirjutati alla 22. mail 2007. Kõik kolm konsultatsioonifirmat on partneritena ühiseltOÜ Corson. Töö nr 1010 63

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannevastutavad töö täitmise eest. Hange oli osa Euroopa liidu TEN-T programmi kaasrahastatavastprojektist „Tehniline abi lainemurdjate ehitamiseks Muuga sadamas ja PaldiskiLõunasadamas keskkonnakaitse eesmärgil”.Paldiski Lõunasadama lainemurdja rajamise eesmärk on kaitsta paremini sadamat lainetuse jajää eest ning võimaldada rajada uued kaid. Uued kaid võimaldavad luua võimalusikäideldavate kaupade sortimendi ja koguste suurendamiseks, paremini maandadakeskkonnakahju riski võimaliku laevaõnnetuse korral sadamabasseinis.Lainemurdja mõjude väljaselgitamiseks ja keskkonnaliselt parima lahendi otsimiseks tehtiprojektile KMH, Paldiski Lõunasadama lainemurdja rajamise KMH aruanne. Töö nr E1123koostas OÜ E-Konsult, Tallinn 2008.Tegemist on väga mahuka projektiga, kus teoreetiline maksimaalne süvendusmaht ulatub 1756 000 m 3 -ni (Alternatiiv 3) ja täitemaht 3 572 000 m 3 -ni (Alternatiiv 2). ASi TallinnaSadam soovil lisandub kavandatavale projektile veel kai nr 8 ekspluateerimiseks vajalikulaevatee süvendamisega kaasnevate põhjasetete eemaldamine mahus ca 400 000 m 3 . Seegaoleks maksimaalne süvendusmaht 2 156 000 m 3 .Praegust Lõunasadamat kaitseb lainetuse eest idast ja põhjast Pakri poolsaar, läänest 3 kmkaugusel asuv Väike-Pakri saar ja lõunast ning edelast 5 km kaugusel asuv mandriosa.Sadamale ja rajatud kaldakindlustusele on ohtlik kuni 74 km ulatuses avanev NW suund, kustlaine pääseb takistamatult Pakri lahte. Kavandatav lainemurdja peaks kaitsma Lõunasadamatloode-suunalise lainetuse eest. Kaldakindlustuse ees oleva merepõhja looduslik sügavusmuutub aeglaselt tekitades kuni kolm laine murdumist.Kavandatav lainemurdja koos uue merre täidetava territooriumiga rajatakse PaldiskiLõunasadama akvatooriumi loodepiirile. Lainemurdja on mere poolt muuli tüüpi jaakvatooriumi poolt liitub terminalide ja uute kaide territooriumiga. Töö nr E1123eskiisprojektis on esitatud kolm alternatiivset lahendust, kus varieeruvad täiteterritooriumisuurus ja kuju. Kõigi kolme alternatiivi puhul toimub ehitus kahes etapis: aastaks 2015 onkavandatud lõpetada I etapp ja aastaks 2036 II etapp, mis on I etapi loogiline edasiarendus.Lainemurdja asukoht akvatooriumi loodepiiril on kõikide alternatiivide puhul sama,muutuvad lainemurdja pikkus ja kavandatava kailiini konfiguratsioon (töö nr E1123).Lainemurdja mõju sadama piirkonna lainetusele ja hoovustele hinnati töös nr E1123 A/SNiras (Taani) ja OÜ Corson (Eesti) mudelarvutuste alusel. Mudelarvutused näitasid, et Soomelahe üldisest tsirkulatsioonist (peamiselt idasuunaline voolamine piki Soome lahelõunakallast) põhjustatud intensiivset vee läbivoolamist läbi Pakri lahe ei toimu. Hoovused onpeamiselt mõjutatud lokaalsest tuulest ning veetaseme erinevusest Pakri lahes ja avameres.Loodetuulte korral ulatub intensiivne veevahetuse Pakri lahe keskosani (umbes kuni 20-msamasügavusjooneni). Seejuures kantakse pinnakihis vett Pakri lahte, lahe sügavamaspõhjalähedases kihis tekib aga vastassuunaline kompensatsiooni-hoovus. Pakri Lõunasadamjääb intensiivsest veevahetuse piirkonnast lõunasse.Süvendustööde aegse heljumi liikumise ning hilisema setete liikumise analüüsi aluseks töösnr E1123 olid OÜ Corsion ja TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused. Süvendus- jakaadamistööde mõju hindamisel linnustikule, kalastikule, põhjataimestikule ja -loomastikulevõeti arvesse aastate vältel TÜ Eesti Mereinstituudi, TTÜ Meresüsteemide Instituudi ja TTÜGeoloogia Instituudi poolt teostatud Pakri lahe merekeskkonna seire tulemusi.OÜ Corson. Töö nr 1010 64

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneKavandatava lainemurdja (lisa 8) rannast peaaegu risti suunduva esimene kaiosa pikkus on215 m siis veidi Lõunasadama poole pöörduva osa pikkus on 1080 m. Kai kõrgus on 2,7 m.Lõunasadama poolses osas on kai ääres sügavuseks kavandatud 14 m.4.2 Matemaatiline modelleerimine4.2.1 Matemaatiline mudel MIKE 214.2.1.1 MIKE NSW moodulMIKE 21 NSW matemaatilist mudelit kasutatakse kaldajoonega piirnevatel aladellaineväljade arvutamiseks. Laineväljade määramisel on tähtsad järgmised lainete parameetrid:laine kõrgus, laine periood ja lainete liikumise suund, ehk suurused mis kõik on vajalikudlainetusest rannajoonel tekkivate jõudude määramisel.Matemaatiline mudel MIKE 21 NSW võtab arvesse vee sügavuse vähenemisest tingitudveepinna taseme muutuse ja refraktsiooni, kohaliku valitsevate tuule olukorda ja energiadissipatsiooni, mis on tingitud mere põhjal tekkivatest hõõrdejõududest ning lainetemurdumisest. Mudel arvestab ka lainetuse ning hoovuste vastastikust koosmõju. MIKE 21NSW on statsionaarne, suuna mõju arvestav parameetriline mudel. Selleks, et arvestadahoovuste mõjuga on mudeli põhivõrrandite koostamisel lähtutud laine spektraaltihedusejäävuse võrrandist. Selle jäävuse võrrandi parameetriseerimisel sageduse järel on muutujatenalisatud nullinda ja esimest järku spektri momendid. MIKE 21 NSW põhivõrrandidlahendatakse kasutades Euleri lõplike vahede meetodit. Nullinda ja esimese järgu spektrimomendid arvutatakse täisnurkses arvutusvõrgus kasutades selleks diskreetseid lainelevikusuundi. Mudel kasutab põhilises laine leviku suunas iga võrgu punkti piiritingimusenaeelmise võrgu punkti arvutustulemusi.Mudeli väljund annab põhiliste arvutustulemustena järgmised integraalsed laine parameetrid:oluline lainekõrgus, keskmise laine perioodi, keskmise laine leviku suuna, suunastandardhälbe ja radiaalpinged.4.2.1.2 MIKE 21 HD moodulMIKE 21 HD voolamise mudel on kahemõõtmeline vabapinnaga voolamise mudeli süsteem.MIKE HD 21 abil on võimalik lahendada hüdraulilisi ja keskkonna mõjusid arvestavaidprobleeme järvedes, jõgede suudmealadel, rannaaladel ja meredes. Programmi võib rakendadakõikjal, kus stratifikatsioonist võib loobuda.MIKE HD 21 voolamise mudelil on lai rakendusala hüdraulikas ja sellega kaasnevateprobleemide lahendamisel:• Tormiga kaasnev veepinna tõus.• Soojus ja retsirkulatsioon.• Vee kvaliteet.Hüdrodünaamiline moodul HD on MIKE 21 mudeli põhimoodul. See mudel moodustabhüdrodünaamilise baasi selleks, et kasutada keskkonna mõjusid arvestavat moodulit.OÜ Corson. Töö nr 1010 65

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneHüdrodünaamiline moodul simuleerib veepinna muutusi ja voolamist järvedes, jõesuudmealadel ja rannajoone lähedal meres sõltuvalt erinevatest voolamist tekitavatestjõududest. Ülalmainitud jõudude hulka kuuluvad:• Hõõrdepinge põhjal.• Tuulest tekkinud hõõrdepinge vabapinnal.• Baromeetriline rõhugradient.• Coriolise jõud.• Liikumishulga dispersioon.• Alale lisanduvad sisse- ja väljavoolud mudeliga haaratud alalt.• Aurustumine.• Üleujutus ja kuivendus.• Lainetuse radiaalpinge.4.2.2. Seletusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiselNumbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud, millel on esitatud uuritavatesuuruste - olulise lainekõrguse Hmo, hoovuse kiiruse ja setteaine transpordi hulga ja tasakaaluväljad. Siinkohal on vajalik arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidudesinevad ainult lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatudhüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud, mis eeldab seda, et tuul on puhunud ühestsuunast 9 tunni jooksul. Lisas 10 graafilise materjalina esitatud joonistel on kujutatuduuritavate suuruste samajooned, vektoritena on näidatud uuritava suuruse liikumissuund javektori pikkus on võrdeline uuritava suuruse arvväärtusena, peale selle on eri värvidegatähistatud uuritava suuruse väärtus, mille kohta legend on esitatud joonise serval asuvalskaalal.Oluline lainekõrgus H mo kujutab endast üle keskmise kolmandiku võrra kõrgemate lainetekõrgust. Seega „rusikareegli” kohaselt on üksiklaine kõrguse leidmiseks vajalik olulinelainekõrgus H mo korrutada 1,7-ga.4.2.3 LähteandmedMatemaatiliseks modelleerimiseks on kõigepealt arvuti abil vaadeldavas piirkonnashüdrodünaamilisi protsesse mõjutaval alal sisestatud batümeetrilised andmed kasutadesVeeteede Ameti kaarte1. nr. 302 Turu-Tallinn-Helsingi M 1: 250 0002. nr. 827 Pakri laht M 1: 7 500Lainetust genereeriva tuule väärtused on saadud EMHI andmebaasi alusel, mis on koostatudPakri saarel mõõdetud 1966 - 1991 mõõdetud pikaajalise andmerea põhjal. Kavandatavasadama ja siin esinevate hüdrodünaamiliste protsesside kulgemise seisukohalt on määravatekstuule suundadeks kagust, läänest ja loodest puhuvad tuuled. Vastavalt nendele mõõtmistele eiületa nendest suundadest puhuva tuule kiirus enamikul ajast 15 m/s, mis ongi valitudmatemaatilisel modelleerimisel arvutuslikuks tuule kiiruseks. Valitud suurus on seda enampõhjendatud seoses tööohutuse nõuetega merel teostatavate töödel, mis piiravad ehitus- jasüvendustööde teostamise tuule kiirusel üle 15 m/s.OÜ Corson. Töö nr 1010 66

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneSüvendustööde käigus tekkiva heljumi pilve leviku arvutuste määramisel on kasutatudkohapealse ehitusgeoloogilise uuringu käigus määratud pinnase granulomeetrilise koosseisutulemusi.Merkolux OÜ Töö nr 2891/323-11 Paldiski kalasadam Harjumaa PaldiskiEhitusgeoloogilise uuringu aruanne Tallinn 2011.4.2.4 Modelleerimise tulemusel alternatiivi 0 laineväljad4.2.4.1 Tuul kagustKagust puhuva arvutusliku tuulega (lisas 10 joonis 1) on piki Pakri poolsaare läänekülgeliikuvad lainevallid suunatud väikese nurga all vastu rannajoont. Olulised lainekõrgused otserannajoone lähedal Hmo on väikesed jäädes vahemikku 0,15 kuni 0,3 meetrit. Pakri poolsaareja Pakri saarte vahelisel alal on lainevallid suunatud valdavalt loodesse ja siin Hmo väärtusedulatuvad 0,45 meetrini. See tähendab, et siinses piirkonnas ulatuvad üksiklained kuni 0,8meetrini. Kavandatava sadama piirkonnas rannajoonel on arvutuste kohaselt leitud Hmoväärtuseks 0,25 meetrit.4.2.4.2 Tuul läänestLäänekaarest puhuva arvutusliku tuule (lisas 10 joonis 2) korral genereeritakse lainevallid,mis jooksevad Pakri poolsaare rannajoonele läänest itta. Pakri saare tõttu on lainetejooksupikkus sellel juhul lühike ning nende vahelisel veealal ei ulatu seetõttu oluliselainekõrguse Hmo väärtused üle 0,35 meetri. Rannajoonel enne lainevallide murdumist onHmo 0,3 meetrit ja kavandatava sadama piirkonnas jäävad need sama suureks. Seega onsellest suunast puhuva tuulega vaadeldaval alal määratud arvutuslikuks üksiklaine kõrguseksmaksimaalselt ligikaudu 0,5 meetrit.4.2.4.3 Tuul loodestLoodest puhuva tuulega (lisas 10 joonis 3) jooksevad kõrgema amplituudiga lainevallidSoome lahest sisse Pakri lahe kurgu kaudu. Seetõttu ulatuvad olulise lainekõrguse Hmoarvutuslikud väärtused kuni 1,0 meetrini, millele lahe keskel vastavad kuni 1,7 meetrikõrgused üksiklained. Rannajoone lähedal madalamas vees on põhjahõõrde mõjul Hmoväärtused vahemikus 0,4 kuni 0,6 meetrit. Kavandatava sadama piirkonnas rannajoonelt väljaulatuva väikese „nuki“ piirkonnas tekib keerulise kujuga hüdrodünaamiline situatsioon, millesHmo maksimaalseks väärtuseks on 0,4 meetrit.4.2.5 Modelleerimise tulemusel alternatiivi 0 hoovuse väljad4.2.5.1 Tuul kagustJoonisel (lisas 10 joonis 4) kujutatud arvutustulemused näitavad, et selles olukorrasarvutusliku tuule poolt genereeritud hoovuste välja mõjul liigub vesi Pakri lahest välja Soomelahe suunas. Olgugi, et lahe keskosas sügavama veega aladel on hoovuse kiirused tühisedjäädes 0,01- 0,04 m/s piiridesse, tõuseb rannajoone lähedal madalama vee sügavusega aladelOÜ Corson. Töö nr 1010 67

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannehoovuse kiirus kohati kuni 0,15-0,25 m/s. Nimetatud kiiruse maksimaalne väärtus 0,25 m/sesineb kavandatava sadama lähistel.4.2.5.2 Tuul läänestLäänest puhuv arvutuslik tuul tekitab lainetuse tulemusena hoovuste välja (lisas 10 joonis 5),mille suund on vastupidine võrreldes kagust puhuva tuule mõjul tekkiva olukorraga. Selletulemusena liigub vesi Soome lahe suunalt Pakri lahe kagusuunalise sopi suunas. Lahe keskelon hoovuse kiirused väiksemad (0,06-0,08 m/s) ulatudes maksimaalselt kuni 0,1 m/s, misrannajoone lähedal madalama vee aladel jõuavad kuni 0,24 m/s. 0 alternatiivile vastavaslooduslikus olukorras on enne sadama konstruktsioonide püstitamist hoovuse liikumiskiirused0,06-0,2 m/s.4.2.5.3 Tuul loodestVastavalt kirjeldatud arvutustulemustele jooksevad Soome lahelt Pakri lahte suhteliseltkõrged lainevallid, mille tulemusena on ka muudatused hoovuste väljades suuremad (lisas 10joonis 6). Lahe keskosas sügava veega aladel on kiirused väikesed, vahemikus 0,04- 0,1 m/s.muutused hoovuste väljas, võrreldes teistest suundadest puhuva tuulega, on eriti selgeltmärgatavad ranna äärsetel aladel kus hoovuse kiirused ulatuvad kohati kuni 0,35-0,4 m/s.Hoovuse välja üldine suund on sama nagu läänekaarest puhuva tuule korral – Soome laheltPakri lahe kagusopi suunas. Kavandatava sadama asukohas ulatub hoovuse kiirus kuni 0,4m/s.4.2.6 Modelleerimise tulemusel alternatiivi 1 laineväljad4.2.6.1 Tuul kagustKavandatav sadam mõjutab laineväljasid kagust (lisas 10 joonis 7) puhuva arvutuslikutuulega suhteliselt väga vähe, sest tegemist on suhteliselt väikese hüdrotehnilise rajatisega..Pakri poolsaare ja Pakri saarte vahelisel alal on lainevallid suunatud valdavalt loodesse ja siinHmo väärtused ulatuvad 0,45 meetrini. See tähendab, et siinses piirkonnas on üksiklainedkuni 0,8 meetrini. Sadama piirkonnas rannajoonel on arvutuste kohaselt leitud Hmoväärtuseks 0,25 meetrit. Seega võimalike kõrgeimate üksiklainete amplituudi väärtuseks onoodata 0,35 kuni 0,42 meetrit. Sadamast edasi piki Pakri poolsaare läänekülge liikuvadlainevallid on endiselt suunatud väikese nurga all vastu rannajoont. Samaks jäävad kaolulised lainekõrgused: otse rannajoone lähedal Hmo on väikesed jäädes vahemikku 0,15 kuni0,3 meetrit4.2.6.2 Tuul läänestLäänekaarest puhuva arvutusliku tuule (lisas 10 joonis 8) korral genereeritakse lainevallid,mis jooksevad Pakri poolsaare rannajoonele läänest itta. Sadama kaid moodustavad selleljuhul hästi orienteeritud varje ja ida suunas liikuvad lainevallid ei pääse selletõttu laevadesildumiseks ette nähtud akvatooriumisse. Pakri saare asendist tingituna on lainetejooksupikkus sellel juhul lühike ning nende vahelisel veealal ei ulatu seetõttu oluliselainekõrguse Hmo väärtused kusagil üle 0,35 meetri. Rannajoonel enne lainevallidemurdumist on Hmo 0,3 meetrit ja kavandatava sadama piirkonnas jäävad need sama suureks.Seega on sellest suunast puhuva tuulega vaadeldaval alal määratud arvutuslikuks üksiklainekõrguseks maksimaalselt ligikaudu 0,5 meetrit.OÜ Corson. Töö nr 1010 68

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4.2.6.3 Tuul loodestSadama kaid moodustavad sellel juhul täieliku varje Soome lahest sisse Pakri lahe kurgukaudu sisenevatele lainevallidele (lisas 10 joonis 9). Sadamaehitised avaldavad laineväljadeleainult lokaalset mõju, mis on märgatav sadama vahetus läheduses. Pakri lahe keskosas jäävadolulised lainekõrgused Hmo muutumatuks ja ulatuvad kuni 1,0 meetrini, millele lahe keskelvastavad kuni 1,7 meetri kõrgused üksiklained. Rannajoone lähedal madalamas vees onpõhjahõõrde mõjul Hmo väärtused vahemikus 0,4 kuni 0,6 meetrit. Sadama piirkonnas onsadamas piki rannajoont kagu suunas praktiliselt väga madala amplituudiga laineväli. Sadamaakvatooriumis lainetus sellel juhul puudub.4.2.7 Modelleerimise tulemusel alternatiivi 1 hoovuse väljad4.2.7.1 Tuul kagustHoovuse välja üldine suund Pakri lahe Soome lahe poolse suudme suunas ühtib lainevallideliikumissuunaga (lisas 10 joonis 10). Kuigi sadamast kagu suunas Lõunasadama suunas tekiblokaalne ala, mida iseloomustab suur hoovuse kiirus (0,45 m/s), on sadama akvatoorium sellearvutusliku tuulega praktiliselt kaitstud kuigivõrd märgatava hoovuse kiiruse tekkimise vastutänu selles kohas valitsevale merepõhja reljeefile. Muus Pakri lahe osades sadamakonstruktsioonide rajamine hoovuse välja suuna või suuruse muutusi esile ei kutsu.4.2.7.2 Tuul läänestHoovuste välja olukord arvutusliku läänekaarest puhuva tuulega kui kavandatava sadamakonstruktsioonid on rajatud kajastub sellekohasel graafikul (lisas 10 joonis 11). Siit on näha ethoovuse mõjul liigub vesi koos lainetega Pakri lahte sisse. Hoovuse kiirused on suuremadrannajoonega piirneval madala veega alal. Sadama ehitamine kutsub esile sadama lähedalolevatel aladel lokaalse hoovuse välja muutuse. Sadama kaide paigutus rannajoonelkindlustab selle, et sadama akvatoorium on lainevaba. Lahe ülejäänud osades muutusi 0alternatiiviga ei ole.4.2.7.3 Tuul loodestJooniselt on näha, see et sadama kai katkestab hoovuse liikumise piki randa kagusse (lisas 10joonis 12). Sadama hüdrotehnilised konstruktsioonid avaldavad hoovuse väljale peamiseltlokaalset mõju: hoovus muudab suunda piki kaid ja pöörab uuesti ümber kai tipu kagussePaldiski Lõunasadama suunas. Hoovuse kiiruseks piki kaid võib arvutusgraafika tulemustehinnangu põhjal määrata 0,4-0,45 m/s. Küllalt suurel alal mis haarab sadama akvatooriumit jasellest edasi lainetus sellel arvutuslikul juhtumil praktiliselt puudub.Lahe muus osas hoovuste väli ei erine 0 alternatiiviga saadud tulemustest.OÜ Corson. Töö nr 1010 69

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4.2.8 Arvutused lainekõrguse määramiseks sadama akvatooriumis4.2.8.1 Alternatiivi 1 ja Paldiski Lõunasadama lainemurdja seosJärgnevalt on kirjeldatud kavandatud sadamakohal alternatiivi 1 kohaselt välja arendatudlainekõrguse arvutusi sadama akvatooriumis, mis võimaldab hinnata aluste sildumisetingimusi kavandatud sadam akvatooriumis. Siinkohal on vajalik arvestada, et esitatudgraafiline materjal ei kujuta mitte olulist lainekõrgust Hmo, vaid reaalset lainekõrgustmeetrites. Matemaatilisel modelleerimisel on alternatiivina 2 lisas 10 graafikutel vaadeldudolukorda kus AS Tallinna Sadam on välja ehitanud Paldiski Lõunasadama kinnistu piirilelainemurdja või mingi muu kaitseehitise. Nimetatud ehitise konstruktsiooni kohta puuduvadpraegusel etapil igasugused andmed.4.2.8.2 Tuul läänestLääne suunast puhuva arvutusliku tuulega (lisas 10 joonis 13) on sadama lähistel jalainemurdja otsa lähedal maksimaalselt kuni 0,55 meetrit. Sadama akvatooriumis alusteseisualal läänetuulega lainetuse amplituud ei ületa 0,25 meetrit.4.2.8.3 Tuul loodestSama 1 alternatiivi kohane lainekõrguste arvutuslik väli loodekaarest puhuva tuulega onnäidatud lisas 10 joonisel 14. See näitab kuidas loodest peale jooksvad lainevallid kahanevadmere madalama vee sügavusega aladel. Kavandatava sadama lainemurdja otsa kohal jasadama akvatooriumis on lainekõrgus arvutusliku tuule korral 0,2-0,25 meetrit.4.2.8.4 Tuul läänest lainemurdja olemasolulOlukorras, kus Paldiski Lõunasadama lainemurdja/kai on välja ehitatud on olukordkavandatava sadama lähistel muutunud ja kujunenud olukord on esitatud lisas 10 joonisel 15(joonisel on nimetatud lainemurdja olemasolu alternatiiviks 2): kuigi lainemurdja otsa lähistelon lainete amplituud üldjoontes sama mis ptk 4.2.8.2 Tuul läänest 0,55 meetrit, onLõunasadama kailt tagasi peegeldunud lainete mõjul lainevälja üldine iseloom muutunud.Selle tulemusena võib mõningal määral tekkida navigatsiooni seisukohalt keerulisemaidsituatsioone võrreldes olukorraga, kus Lõunasadama kai puudub.4.2.8.5 Tuul loodest lainemurdja olemasolulLoode kaarest puhuva arvutusliku tuulega on lainemurdja kohane olukord esitatud lisa 10joonisel 16 (joonisel on nimetatud lainemurdja olemasolu alternatiiviks 2).Arvutustulemustest on näha, et siingi tekib iseloomulik loode suunast peale jooksvate laineteväli, mis aga kaidelt/lainemurdjatelt tagasi peegeldunud lainete interferentsi nähtuse tagajärjelkalda lähedastel aladel kaotab oma korrapärase iseloomu. Kavandatava sadama lainemurdjaotsa ja akvatooriumis asuval laevade seisualal ei ületa lainete amplituud 0,2 meetrit.OÜ Corson. Töö nr 1010 70

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4.2.9 Sadama süvendustöödel tekkiva heljumi pilve liikumise modelleerimisetulemused4.2.9.1 Heljumi tekeArvestades kavandatava sadama ehitusel teostatavate süvendustööde mahtu ja vajalikkusüvendussügavust on arvestatud, et nimetatud tööde teostamisel kasutatakse koppsüvendajat,mille puhul vette satub tagasi hinnanguliselt 10% süvendtava pinnase mahust. Vaadeldud onvarianti, kus sadamasse rajatavad hüdrotehnilised ehitised, samuti ka Paldiski Lõunasadamarajatised ei ole välja ehitatud.Heljumi pilve tekkemehhanism on seejuures järgmine: kopp tõstes mere põhjast veegasegunenud pinnase ja kallutades selle kas praamile või kalda täiteks laseb vette tagasi vee japinnase vedela segu. Lainetuse poolt genereeritud hoovus viib selle segu hoovusega kaasa jaseejuures pinnase osakesed hakkavad vajuma põhja. Kiiremini langevad tekkivast heljumipilvest välja suuremad osakesed ja peeneteraliste osakeste teekond kestab kauem.Heljumi pilve modelleerimine arvestades vette tagasi sattuva massi granulomeetrilistkoosseisu võimaldab leida maksimaalse tööde teostamiseks lubatud arvutusliku tuule kiiruse –15 m/s puhul tekkiva heljumi pilve mõõtmeid. Lisas 10 jooniste kõrval asuva skaalavõimaldab leida pilves oleva pinnaseosakeste kontsentratsiooni.4.2.9.2 Tuul kagustVastavalt lisas 10 joonisel 17 kujutatud arvutustulemustele levib süvendustöödega kaasnevheljumi pilv kagutuulega hoovusega kaasa peaaegu 500 meetri kaugusele. Seejuures on agaselle märgatava väärtusega kontsentratsiooni levik mitte enam kui 200 meetrit. Muus osasjääb aga selleväärtus allapoole 0,1 kg/m 3 .4.2.9.3 Tuul läänestLisa 10 joonisel 18 esitatud olukord näitab, et läänest puhuva tuulega on süvenduskohassuhteliselt kõrge pinnase osakeste kontsentratsioon, mis on vahemikus 8 kuni 6,5 kg/m 3 .Arvestatav kontsentratsioon väärtusega 6,5 kuni 0,2 kg/m 3 kahaneb selles olukorras 150meetri ulatusel. Lisa 10 jooniselt on aga ka näha, et mõningane hulk pinnase osakesi võib agajõuda piki rannajoont lõuna suunas kuni 600 meetri kaugusele.4.2.9.4 Tuul loodestPtk 4.2.5.3 Tuul loodest kohaselt leitud hoovuse kiirused piki rannajoont lõunasse 0,35-0,4m/s on suuremad kui hoovuse kiirused läänest puhuva tuule korral. Seepärast levib ka heljumipilv loodetuulega kaugemale. Lisa 10 jooniselt 19 on näha, et pilv on sellel juhul rohkemvälja venitatud ning pinnase osakeste kontsentratsioonile 6,5 kg/m 3 vastav piir onsüvenduskohast 250 meetri kaugusel. Sellest edasi kontsentratsioon heljumi pilves langebtasemele 0,2 kg/m 3 700 meetri kaugusel.OÜ Corson. Töö nr 1010 71

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4.2.10 KokkuvõteOn teostatud Paldiskisse Jaama 6c kinnistule kuuluvale alale kavandatava sadamaga seosesvajalike hüdrotehniliste konstruktsioonide mõju uuring sealsetele rannaprotsessidele,kasutades matemaatilise modelleerimise programmi MIKE 21 mooduleid.1. Matemaatilise modelleerimise tulemused ja võrdlus 0 alternatiiviga (mille puhulsadamarajatised puuduvad) näitavad, et sadama rajamisega ei kaasne märgatavaidmuutusi Pakri lahe laineväljades ja viimaste poolt genereeritud hoovuste väljades.2. Sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumipilv ei levi kaugemale kui 750 m, juhul kui peetakse kinni süvendustööde ohutustsilmas pidavast tuule kiirusest 15 m/s.3. Teostatud arvutused näitavad, et prognoosida võib hüdrodünaamiliste väljadessuuremaid muudatusi juhul kui ehitatakse Paldiski Lõunasadama kinnistu piirile lisa10 joonistel 15 ja 16 kujutatud pikk lainemurdja.4.2.11 Mõju Pakri lahe hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessideleKalasadama kaide, muuli ja akvatooriumi rajamise (süvendamine ja täitmine) mõjudeulatused jäävad rajatava sadama lähedasele rannikumerealale. Hilisemad kaidest tingitudhüdrodünaamiliste tingimuste muutused ei muuda oluliselt rannaprotsesse ei lähirannikul egakaugemal. Lähipiirkonda rajatava Lõunasadama lainemurdja mõjud on ekspertide hinnanguloluliselt suuremad kalasadama rajamise mõjudest.Sadamale avalduvate lainemurdja mõjude väljaselgitamiseks ja sadamale parimaprojektlahenduse leidmiseks tehti matemaatiline modelleerimine. Alternatiivis 1 (kavandatudtegevus) on sadama konstruktsioonide ja akvatooriumi paigutamisel (lisa 8) esitatud lahend,mille puhul võimalikud mõjud on väiksemad ja mitte olulised.Tuginedes matemaatilise modelleerimise tulemustele võib väita, et Jaama tn 6 c kinnistulekalasadama rajamine (alternatiiv 1) ei mõjuta oluliselt hüdrodünaamilisi tingimusi egarannaprotsesse Pakri lahes. Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadamaja selle vahetu lähipiirkonnaga.Alternatiiv 0 puhul ei muutu hüdrodünaamilised tingimused ja rannaprotsessid.4.3 Jaama tn 6 c kinnistu taristuPaldiskis Jaama tn. 6 c kinnistule ehitatud Eesti Traalipüügi ühistu tootmis- ja külmhooneveevarustus, reovee ja sademetevee kanalisatsioon (lisa 11) on lahendatud vastavaltehitusprojektile. Paldiski Linnavalitsuse korraldusega 27.02.2009. a nr 99 väljastatiehitusluba Paldiski linnas Jaama 6 c kinnistule tootmis- ja külmhoone ehitamiseks.4.3.1 VeevarustusTootmis- ja külmhoone arvutuslik ööpäevane majandus-joogivee tarbevee vajadus on Q d=65,0 m 3 /d. Tarbevee arvutusvooluhulk: Q a= 2,2 l/s ja tehnilise vee (merevesi)arvutusvooluhulk: Q a= 0,8 /s.OÜ Corson. Töö nr 1010 72

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneKinnistut varustatakse puhta veega kinnistu loodenurgast siseneva DN25 veetrassiga. Veeliitumispunkt asub kinnistu piirist 200 m loodes. Lisaks tarbeveele varustatakse olemasolevattootmishoonet ka tehnoloogilise mereveega. Kinnistul asub merevee pumpla jaühendustorustik hoone siseste süsteemidega.Arvutuslik välimine tuletõrjevee vooluhulk Q vtt= 15 l/s. Hoone väline tulekustutusvesi onlahendatud 50 m³ mahuti baasil. Kinnistu loodenurgas elektrialajaama kõrval asub 50 m 3tuletõrjeveemahuti ja hüdrant (lisa 11).Kinnistussisesed olmereoveed ja sadeveed on projekteeritud lahkvoolsena.4.3.2 Olmereovete kanalisatsioonTootmis- ja külmhoone arvutuslik olmereovee kanalisatsiooni kogus: Q d= 5,0 m 3 /d,arvutuslik olmereovee kanalisatsiooni vooluhulk: Q a.r= 2,0 l/s.Jaama tn 6 c kanaliseeritakse olmereoveed isevoolselt krundi piirile projekteeritud reoveekanalisatsioonipumplasse. Pumplast pumbatakse reovesi survetoruga Paldiski linnaisevoolsesse kanalisatsioonitrassi ja sealt edasi reoveepuhastisse, mis asub Jaama tn 6kinnistul. Reoveepuhastist suunatakse puhastatud heitvesi DN Ø 400 mmkanalisatsioonitorustikku mööda 150 m kaugusel asuvasse merrelasu (väljalaskmegeograafilised koordinaadid on 503543 6578186) kaudu suublasse so Pakri lahte (kood313800).Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt on Paldiski linnahoolduse OÜ-le väljastatud veeerikasutusluba nr L.VV.HA-183368. Loaga lubatud tegevuseks on Paldiski linna elanike(4800 inimest) ja ettevõtete majandus-joogiveega varustamine, reovee kogumine japuhastamine ning heitvee juhtimine suublasse.Jaama tn 6 kinnistul geograafiliste koordinaatidega 503543 6578186 merrelask asub Jaamatn 6 c kinnistu põhjapiirist ranna äärtmööda loodes ca 170 m kaugusel.4.3.3 Sademetevee kanalisatsioonKrundil on välja ehitatud sadevete kanalisatsioon. Arvutuslik sadevee kogus katuselt: Qkatus= 27,2 l/s ja arvutuslik sadevee kogus hoone esisest parklast: Q parkla= 38,9 l/sTootmisruumide tehniline vesi kanaliseeritakse peale kasutamist ja rasvapüüduri läbimistkinnistule rajatud sadeveekanalisatsiooni trassi.Katuse puhtad sadeveed juhitakse sadevete kanalisatsiooni. Parkimisalade sadeveed juhitakseläbi liiva ja õlipüüduri sadevete kanalisatsiooni ning tiiki. Sadeveed platsidelt ja sõiduteedeltjuhitakse läbi sadevette kanalisatsiooni tiiki (foto 2.8).Jaama tn 6 c sademeveekanalisatsioon suubla on kinnistu kaguküljel asuvasse sademevetekogumise tiiki.OÜ Corson. Töö nr 1010 73

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneEesti Traalpüügi Ühistu esitas Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioonile vee erikasutusloa taotluse 20.04.2011 ja taotluse lisadokumendid 17.05.2011. Vee erikasutus lubataotletakse kogutud ja puhastatud sademevete juhtimiseks kinnistul olevasse kogumistiiki(foto 2.6 ja 2.8).Kogumistiiki on suunatud ka kahe kollektortoru (Ø 1000 mm) kaudu teiselpool raudteed ASAlexela Terminal alalt kogutud sademete vesi (foto 2.6). 01.04.2008. a tehtud mõõtmisel olitiigi veetase 1,82 m. Tiigist on Ø 1000 mm kollektortoru kaudu suunatud ülevool järgmissePaldiski Linnahooldus OÜ kinnistul (Jaama tn 6b), asuvasse tiiki. 08.04.2008. a tehtudmõõtmisel oli tiigi veetase 1,47 m, samal ajal oli Pakri lahes mereveetase -0,21 m.Vahetult rajataval sadamaalal olemasolev sadevete kanalisatsioon puudub. Sadamaalal jakaidel on kavandatud sademetevesi peale liiva ja õlipüüduri läbimist suunata Pakri lahte.Vastavalt Veeseaduse § 24 lõikele 7 on kõik Eesti veekogud reostustundlikud heitveesuublad.Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korra sätestab Eesti Vabariigi Valitsuse31.07.2001 määrus nr 269. Alljärgnevalt antud määruses § 7 esitatud nõuded, mida sadamasademetevee käitlemisel peab arvestama:• Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see eihalvendaks suubla seisundit.• Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, kuid mitte lähemale kui 200 m supelrannavõi supluskoha välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad eiületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljuvainesisaldust40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l.Sadama rajamisega seoses ei muudeta midagi Jaama tn 6 c praeguseks valmisehitatud EestiTraalipüügi ühistu tootmis- ja külmhoone välise veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeteveekanalisatsioon valmisehitatud infrastruktuuris. Tootmis- ja külmhoone kompleksi taristu onväljaehitatud ja töötab vastates kõigile nii EL kui ka Eesti Vabariigi vastavatele seadustelening nõuetele.4.4 Mõju mereelustikule4.4.1 Mõju põhjataimestikule ja -loomastikulePõhjataimestik omab veeökosüsteemi aine- ja energiaringes suurt tähtsust. Põhjataimestikuvöönd on enamasti kõige liigirikkam merepõhja osa, pakkudes paljudele organismidele niielupaika kui ka toidubaasi. Põhjataimestikku ja –loomastikku ohustab eelkõige süvendamineja kaadamine (kalasadama rajamisel süvendamisel saadud pinnase kaasamine toimub väikesesmahus). Kuna põhjataimestik on kudesubstraadina oluline mitmetele kalaliikidele (nt räim),avaldab põhjataimestiku hävimine mõju ka kalastikule.Süvendustöödel väljatõstetud setetega hävib süvenduskoha põhjaloomastik. Samuti merestäidetaval alal põhjaloomastik maetakse täitematerjali alla ja see hävib ning ei taastu.Täitetööde mõju on pöördumatu.Üldiselt süvendus-, täitmis- ja kaadamistöödega paisatakse vette suurel hulgal põhjasetteid,mis kanduvad hoovustega süvendus-, täitmis- ja kaadamispiirkonnast kaugemale. OsaOÜ Corson. Töö nr 1010 74

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneheljumist settib lähipiirkonnas. Põhjataimestik võib mattuda sette alla, mistõttu vaesustubpiirkonna põhjataimestikus elav põhjaloomastik. Heljumi peeneteralisem fraktsioon, millesettimiskiirus on aeglane, püsib kaua põhjalähedases veekihis. Heljum sisaldab orgaanilisiosakesi, mis on toiduobjektiks põhjafaunale. See parandab paljude põhjaloomastiku liikidetoitumistingimusi, millega kaasnevad muutused zoobentose koosseisus. Piirkonnas võibsuureneda mõnede põhjaloomastiku liikide arvukus ja biomass. Põhjaloomastiku kooslustestoimuvate muutuste suurus ja ulatus sõltub heljumi kogusest ja tööde läbiviimise ajast. Midasuuremad on süvendatavate ja kaadatavate setete kogused ning mida pikemalt kestavad tööd,seda suurem on mõju põhjakooslustele.Põhjaloomastikku ohustab eelkõige süvendamine ja kaadamine. Muutused zoobentose levikusvõi liigilises struktuuris avaldavad toiduahelate kaudu aga kaudset mõju ka kalastikule jalinnustikule.Kaadamist ja selle mõjusid käsitletakse koondatuna peatüki 4.5 Kaadamise mõjud kahesallpeatükis.Vahetult Pakri lahe randa kalasadama rajamisel toimub seoses kaide ehitamise, täite- jasüvendustöödega põhjaloomastiku lokaalne hävimine. Kõige enam mõjutab põhjakooslusisüvendamise käigus vette paisatav heljum.Sadama ehitusperioodil süvendamisel ja täitmisel vette paigutatav pinnas paiskabveesambasse setteosakesi, mis põhjustavad veealuse valgusvälja vähenemise.Heljumi mõju avaldubki eeskätt valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus.Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovustega kandudasadamaakvatooriumist kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidikaugemal. Viimane häirib omakorda põhjataimestiku kasvutingimusi. Mõju ulatus sõltubhüdrometeoroloogilistest tingimustest.Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjasvõib see liivasel pinnasel taastuda kuni 3 aasta möödumisel (Kotta, I., Kotta, J., 2003).Süvendatud alal on muutused ajutised. Põhjaloomastik taastub 2 kuni 3 aasta möödumisel.Kumulatiivseid mõjusid ei esine.Süvendamine võib mõjuda teatud organismirühmadele ka positiivselt. Setetest vabanevadorgaanilised osakesed on toiduks põhjafaunale. Sellest lähtuvalt võib süvendamisegakaasneda põhjaloomastiku levikuala ja liigilise koosseisu muutused ning arvukuse ja biomassitõus lähipiirkonnasSüvendamise ja täitmise otsest mõju ei saa vältida, kuid seda on vajadusel võimalikleevendada heljumi levikut takistavate kaitseekraanide kasutamisega. Kaitseekraanidtakistavad heljumi kandumist väljapoole süvendusala.Matemaatilise modelleerimise tulemusel võib väita, et sadama rajamisega seotudsüvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumi pilv (väike, mitteoluline mõju) eilevi maksimaalselt kaugemale kui 500-750 m, juhul kui peetakse kinni süvendustööde ohutustsilmas pidavast tuule kiirusest 15 m/s.Sadama ekspluatatsiooniaegne mõju on eelkõige seotud võimalike laevaavariidega.Kalalaevade poolt tekitatud lainetus ei mõjuta oluliselt põhjaloomastiku ja -taimestikukooslusi.OÜ Corson. Töö nr 1010 75

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4.4.2 Mõju kalastikuleMõju kalastikule sõltub tööde teostamise ajast ja kestvusest ning hüdrometeoroloogilistesttingimustest tööde läbiviimise ajal.Mõju võib avalduda nii otseses kalade hukkumises, üldseisundi halvenemises kui kakaudsemalt koelmute hävimises ja toidubaasi kahanemises.Süvendus-, täitmis- ja kaadamistööde mõju väljendub tekkiva heljumi settimisestkalakoelmutele (kudesubstraadile) ning heljumi kontsentratsiooni suurenemisest põhjustatudkalade (eelkõige larvide) ja nende toiduobjektide hukkumises. G. Alabasteri ja R. Loydiandmeil võib ohtlikuks osutuda kontsentratsiooni tõus võrreldes fooniga 5 mg/l võrra. TartuÜlikooli Mereinstituudi eelnevad eksperimentaaluuringud näitavad, et räimemari hukkubtäielikult, kui teda katab 0,2 mm paksune settekiht. Kunda sadama süvendamise ajal jajärgmisel aastal tehtud seire tulemuste põhjal võib öelda, et veel aasta peale süvendamist olidpõhjataimed kaetud settekihiga, mis välistas nendele kalamarja kleepumise (EestiMereinstituut, 1997).Kaadamist ja selle mõjusid käsitletakse koondatuna peatüki 4.5 Kaadamise mõjud kahesallpeatükis.Süvendamise ja täitmise lokaalne ja lühiaegne mõju avaldub eeldavalt vahetult sadama jaselle vahetus lähialas olevale mereelustikule ja ei ulatu parima võimaliku tehnika ja hea tavakorral kaugemale ega põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju.Juhul, kui süvendamine ja täitmine viiakse läbi kinnisel sadamaakvatooriumil on mõjukalastikule väike ning puudutab eelkõige otseselt suletud süvendatavat piirkonda.Sadama kasutamine ei mõjuta kalade põhilist toiduobjekti (põhjaloomastik) ja teatudkalaliikidele kudemiseks sobilikku põhjataimestikku.Sadama süvendus- ja täitetööd tuleb läbi viia kõikide keskkonnanõuete ja ehituseeskirjadekohaselt ning ei tohi tekitada liigset müra ja heljumit.Kalanduslikust aspektist vaadeldes ei ole soovitatav ilma heljumi kaitseekraanideta töid läbiviimine kalade jaoks kõige olulisemal perioodil, milleks on kevadsuvi (mai – juuni). Sellessepiirkonda langeb enamike dominantliikide kudemine ning ka meriforelli merre laskunudnoorkalad on sel ajal kõige haavatavamad, sest ei ole uues keskkonnas veel lõplikultkohanenud.Töös nr E1123 on tähtsa momendina toodud Pakri lahe kalastiku analüüsis merisiiapopulatsioon, mille olemasolu selles merelahes on küll fikseeritud (Järvik A., 2002), kuidsüstemaatilisemad uuringud paraku puuduvad. Teada on, et merisiia varud on viimaselkümnendil langenud sügavasse depressiooni ja et Pakri saarte vaheline madalmeri onäärmiselt haruldase vähepiilise mereskudeva siiavormi kudepaigaks. Seetõttu on olulinejälgida ka sügisperioodil, oktoobris-novembris (merisiia kudemisperiood), et heljum ei levikspotentsiaalsetele kudealadele Pakri saarte vahelises madalmeres.Vastavalt tehtud modelleerimisele on näha, et madala kontsentratsiooniga heljumi pilv võibulatuda maksimaalselt 750 m kaugusele süvenduskohast.OÜ Corson. Töö nr 1010 76

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneJaama tn 6c detailplaneeringus kavandatu mõjud piirduvad lokaalselt kavandatava sadamalähialas ja ei ole olulisteks mõjudeks Pakri lahe kudealadele.0-alternatiivi korral süvendamist ja täitmist ei toimu ja seega puuduvad antud tegevustestkaasnevad mõjud.Ka alternatiiv 1 (kavandatud tegevus) korral kalasadama rajamine ei mõjuta oluliseltmereelustikku sh ka kalastikku.4.4.3 Mõju mereimetajatelePaldiski sadamatele ja planeeringualale lähim hallhüljeste puhkeala (Krassgrund) onhallhüljeste püsielupaik ja asub süvendus ja täitmisalast ca 14 km eemal. Võrreldes teistehallhüljeste puhkealadega on see asustatud vähearvukalt. Detailplaneeringus kavandatudtegevustel Pakri lahes ei ole otsest mõju nimetatud kaitsealale ja seda asutavatele hüljestele.Pakri laht, peamisel küll Kurkse väin omab mõningast tähtsust hallhüljeste toitumisalana.Seda kasutatakse küll regulaarselt, kuid väikese arvu hallhüljeste poolt. Enam kohtab sealhülgeid sügise, alates septembrist.Piirkonnas puuduvad hüljeste poegimisalad ning hüljeste arvukus on piirkonnas küllaltkitagasihoidlik..Hüljeste populatsioonile võib mõjuda eelkõige raskmetallide troofilisse ahelasse sattumine,aga kalasadama rajamisel on välistatud raskmetallide sattumine Pakri lahe veeringlusse jaseeläbi ka troofilisse ahelasse sattumine. Hüljeste populatsioonile otseselt häirivat mõjukavandatav tegevus ei avalda.Hülgeid on käsitletud peatükis 2.1.5.5 Mereimetajad, 2.1.9.2 Väärtuslik avameremadalikKrassgrund ja 5.2.2.2 Pakri hoiuala ja maastikukaitseala ning Krassi saare hallhülgepüsielupaik.4.5 Mõju maastikule, taimestikule ja loomastikule.Jaama tn 6c kinnistul ja selle lahialas on tegemist põhiliselt tehismaastikuga. Kavandatudtegevuse läbi korrastatakse pikaajalisest inimtegevusest mõjutatud rannamaastiku.Kavandatud kalasadam koos rajatud külmhoone kompleksiga on merelt vaadates naguüleminekuks Paldiski Lõunasadama tehismaastikule.Varasema inimtegevuse tulemusena puudub Jaama tn 6c kinnistul looduslik taimkate jaloomastik.Looduslikku taimkatte puudumist kompenseerib väheselt külmhoone kompleksi ümberrajatud madal haljastus. Kinnistu suurte tehiskattega alade kõrvale on rajatud muru.Sadama rajamisega ei kaasne Jaama tn 6c kinnistul mõju loomastikule sh lindudele. Sadam jaselle lähimereala ei ole oluline ka merel peatuvate lindude toitumisalana. KSH protsessis onOÜ Corson. Töö nr 1010 77

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneselgunud, et kavandatavate süvendus- ja täitetööde mõjud ei ulatu kaugematele merealadele,mis on paremad veelindude toitumis- ja rändepeatumisalad kui sadamate (Lõuna- jaPõhjasadam) lähiümbrus ning mereliiklusalad.KSH aruande lisas 10 on graafilise materjali hulgas joonistel 20 – 22 esitatud pealekutiPaldiski lahe kaart ja heljumi modelleerimise tulemused. Nende alusel nähtub, et heljumilaigu suurus on Pakri lahe pindalaga marginaalne.Leevendavad meetmed:• Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut laialdasele alale tuleb takistada,kasutades selleks vastavat tehnoloogiat ning võtteid.• Süvendus – ja täitetöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s.Kavandatav tegevus olulisi pöördumatuid keskkonnamõjusid piirkonna linnustikule ei tekita.4.6 Mõju kalamajandusele ja kalapüügile ning töökohtade arvulehttp://www.pria.ee/uudised/135_miljonit_krooni_investeeringutoetust_suurendab_kalurite_sissetulekut_.htmlEesti vabariik toetas Euroopa Kalandusfondist kolme kalureid koondavat tootjarühma kokku135 miljoni krooni investeeringutoetusega. Selle abil ehitatavad külmhooned võimaldavadkaluritel edaspidi saada oma kala eest märksa kõrgemat hinda kui seni.Kõik kolm tootjarühma taotlesid investeeringutoetuseks 45 miljonit krooni ning tänaseks onPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kõik kolm taotlust heaks kiitnud.Maksimaalne toetuse määr on 75%, seega omalt poolt lisab iga tootjarühm külmhooneteehitusse vähemalt 15 miljonit krooni.„Kalurite jaoks on võtmeküsimuseks see, millal nad oma kaupa müüa saavad,” põhjendasPõllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvaikülmhoonete rajamise toetamist. „Oma külmhooned võimaldavad kaluritel valida oma kalamüügi hetke ja tänu sellele selle eest kõrgemat hinda küsida.”Toetust said kolm kalanduse valdkonna tootjate ühendust: Eesti Kalapüügiühistu, EestiTraalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu. Esimene neist koondab kaheksat, teineviit ja kolmas kuut kalapüügiga tegelevat ettevõtet. Need kolm tootjate ühendust kasutavad 90protsenti Eestis traalidega püütavast kilu ja räime kvoodist.Eelmisel aastal Jaama tn 6 c kinnistule ehitatud kalatöötlus külmhoone kompleksiprojekteeritud tootmisvõimsus on kuni 200 tonni kala töötlemist ööpäevas.Ühes vahetuses töötab 10 inimest, kokku plaanib ettevõte tööle võtta kuni 30 inimest. EestiTraalpüügi Ühistusse kuuluvad DGM Shipping AS, Esmari Laevad OÜ, Krapesk AS, PrangliKalandusühistu, OÜ Kalavara.Eesti Traalpüügi Ühistu peamised tooted on: külmutatud kilu ja räim, 15 kg plokid,pakendatud trükiga ja markeeritud kotti või siis ilma pakendita; klassikaline vürtsikilu ning -räimOÜ Corson. Töö nr 1010 78

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneEnamus ettevõtte toodangust eksporditakse. Peamised eksporditurud on: Ukraina, Venemaa,Moldova, Rumeenia. Tegeletakse võimalike uute turgude leidmise ja nendele sisenemisega.4.7 Mõju inimese tervisele, varale ja heaoluleMõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedujne) ümbruskonna elanikele võib tekkida, eelkõige sadama rajamisel. Leevendusmeetmetekson üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja töödekäigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest.Rajatavale sadamale ligipääs on kavandatud läbi Paldiski Lõunasadama, mille juurde teekeerab enne Paldiski elamualadele sisenemist ja seega sadama rajamiseks vajalik transporttoimub elamualadest kaugemal.Kuna sadama ehitamine toimub looduslikult hästi ventileeritavas rannavalli aluses rannaalaskaugel elamualadest (üle 1 km), siis võib eeldada, et ehitusmaterjalide laadimine jaladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast väljasolevatele elamualadele müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme.Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamiseabil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmeteperioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilistja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele,avaldab mõju kõik meie ümber toimuv.Rajatav kalasadam avardab ettevõtlusele võimalusi ning parandab töökohtade ja eeldatavalttöö parema tasustamise läbi ka paljude inimeste heaolu. Paldiski elanikele avarduvadvõimalused leida tööd kaasaja nõuetele vastavas keskkonnas lahkumata oma elukohastkaugele. Kalapüügi arendamine on tähtis, mitte ainult Paldiski linna arengu seisukohast vaidka Eesti Vabariigi arenguks.Elukeskkonna muutumisega kvaliteetsemaks kasvavad eeldatavalt kinnisvara hinnad ningseega tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus, paraneb piirkonna maine ningkogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks.Pakri lahe rannikualad on väga pika meresõidu- ja kalapüügi traditsioonidega. Kalapüük onpiirkonna kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel.Igasugune merendusega seotud tegevus elavdab merekultuuri taasloomist ja edasiarendamist.Kalasadama rajamine ettenähtud mahus ja viisil mõjutab Paldiski linna meretraditsioonidegakultuuripärandit positiivselt.Üldiselt kalasadama rajamine vastab tervikuna Paldiski linna ja Eesti Vabariigikalamajanduse arendamise huvidele.OÜ Corson. Töö nr 1010 79

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4.8 MüraVeesõidukite müra kohta informatsiooni andmiseks on peatükis kasutatud võimalikultanaloogseid Corson OÜ poolt varem tellitud Insinööritoimisto Akukon OY tööde 7433-1(Tallinn 09/2007) ja nr 7450-1 (Tallinn 11/2007) materjale.Keskkonnamüra normtasemedTingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müranormtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müratasememõõtmise meetodid”.Määruses on müra mõiste defineeritud kui inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustavheli.Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonetesees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määrusenõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel:I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealadII kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnadesIII kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- jatootmisettevõtted)IV kategooria tööstusala.Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Taotlustase onmääruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häidakustilisi tingimusi.Mürahinnang tehakse võrreldes müra hinnatud tasemeid LR kehtestatud müranormtasemetega. Müra hinnatud tasemed on arvutatud või mõõdetud ekvivalentsedmüratasemed L Aeq , mida parandatakse, kui vajalik, parandusega vastavalt müra iseloomule.Müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset.Väikelaevade (veesõidukite) liiklusele on kehtestatud samad nõuded, mis muuleliiklusmürale. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel onarvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt.Välismüra taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel on järgmised:Liiklusmüra ekvivalenttase L pA,eq,T (dB)päeval ööselIV kategooria 65 55Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentselehelirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlikehoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel.Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase L pA,eq,T (dB)päeval ööselIV kategooria 65 55Liiklusest põhjustatud müra taotlustasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikustnõudvates ruumides on järgmised:OÜ Corson. Töö nr 1010 80

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneLiiklusmüra ekvivalenttase hoonetes L pA,eq,T (dB)ElamuEluruumides päeval 40 (35)Magamisruumides öösel 30Büroo- ja haldushooneNõupidamisruumides, töökabinettides päeval 40 (35)Avatud plaanilahendusega tööruumides päeval 45 (40)Kaubandus- ja teenindusettevõtemüügisaalides, teenindusruumides päeval 50.Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentselehelirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlikehoonetega aladel L pA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel.Kaubandus- ja teenindusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase on samanetööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega uutel planeeritavatel aladel.Väikelaevade müraVäikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid müra ei tekita; müraallikateks on mootorigavarustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid, kalalaevad, jetid.Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor; siiski ei ole nende mootorid üldjuhul vägavõimsad ja tekitatud müratasemed väga kõrged. Kalalaevade puhul on oluliseks müraallikakska heitgaaside väljaheitesüsteem. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed onsuhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra; oluline on märkida, et vanemad laevad ontavaliselt mürarikkamad.Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et väikelaevade (sh. jettide) müra on üldjuhultonaalne ja sellest tingituna tuleb lisada arvutatud/mõõdetud väärtustele parandus müratonaalsusele K1i= +5 dB.Sadama akvatooriumisse saabumisel ja lahkumisel tekkiva müra levikul on oluliseks tegurikssõidukoridorid. Kalalaevade liikumiskoridor peab arvestama Lõunasadamasse suunduvat jasealt väljuvat veeliiklust. Oluliseks teguriks on kalalaevade kiirus. Tähtis on, et sadamaakvatooriumi ei toodaks sisse olulist liikumislainetust. Sadama akvatooriumist väljaspoolfaarvaatril võiks liikumiskiirus olla 10 (19 km/ h) ja avamerel 20 (37 km/h) sõlme ja rohkem.Kõikide uute ehitatavate lõbusõidulaevade poolt tekitatud müra peab vastama EuroopaParlamendi ja Nõukogu Direktiivile 2003/44/EÜ, 16. juuni 2003 toodud tingimustele.Direktiivis on kehtestatud järgmine nõue: Pardamootoriga või integreeritudväljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritudväljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, etvastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 14509) määratletud testidele mõõdetud müra eiületa piirväärtusi järgmises tabelis 4.1:OÜ Corson. Töö nr 1010 81

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneTabel 4.1. Helirõhu piirnorm.Ühe mootori võimsus kilovattides Helirõhu piirnorm = LpASmax detsibellidesPN < 10 6710 < PN < 40 72PN > 40 75kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhupiirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite võibkohaldada vähendamist 3 dB võrra.EN ISO 14509 Väikelaevad. Lõbusõidulaevade õhu kaudu leviva müra mõõtmine näol ontegemist pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmistega 25 m kauguselt.Järgnevas tabelis 4.2 on toodud tüüpilise mootorpaadi heli ekspositsioonitase LAE (üksikumürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud ette antud ajavahemikus T jataandatud ajavahemiku T0=1 s suhtes) erinevatel kiirustel ja kaugustel. Toodud väärtusedkirjeldavad väikepaadi liikumist ühtlasel kiirusel.Tabel 4.2. Heli ekspositsioonitase LAE (dB) kiiruse funktsioonina erinevatel kaugustelkiirus, km/h 10 20 3050 m 73 72 73100 m 68 68 68150 m 66Kuna müra normitud suuruseks on ekvivalentsed müratasemed LpAeq, siis tuleb heliekspositsioonitase LAE ümber arvutada ekvivalentseks tasemeks. Seda on võimalik teha kuime teame mööduvate väikelaevade arvu kindlaksmääratud ajavahemikul. Kui arv on N jaajavahemik T on päevane ajavahemik (kell 7-23 e. T = 57600 s), siisLpAeq = LAE + 10 log N – 10 log T= LAE + 10 log N - 48Tabelis 4.3 on toodud arvutuslikud ekvivalentsed tasemed LpAeq 50, 100 ja 150 m kauguselarvestades ülaltoodud LAE ja liiklussagedust (N) 60 väikelaeva (30 alust saabuks ja lahkukssadamast).Tabel 4.3. Päevase ajavahemiku ekvivalentsed müratasemed L pAeqEkvivalentne müratase L pAeq , dB (päev)kiirus, km/h 10 20 30kaugus, m50 43 42 43100 38 38 38150 38 41Ekvivalentsed müratasemed kogu päevase või öise ajavahemiku suhtes ei ole siiski kõrged jajäävad ≤40 dB. Kui liiklussagedus muutub 2 korda, siis vastavalt muutuvad ka müratasemed 3dB võrra. Laevaliiklusest tingitud ekvivalentsete müratasemete määramisel saab määravaksplaneeritav liiklussagedus, kiirus ja sõidukoridorid; oluline mõju on ka tuule suunal.Kui me liidame arvutatud väärtustele juurde paranduse müra tonaalsusele +5 dB ja saameselle tulemusena müra hinnatud taseme LR, siis see jääb oluliselt alla kehtestatudmüratasemetele.OÜ Corson. Töö nr 1010 82

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneVäikelaevade (kaatrid, kalalaevad, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevadesadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed LpAeq ja mürahinnatud tasemed L d ei ole sissesõidutee äärde jäävatele sadamaaladele (päevaselajavahemikul 65 dB ja öösel 55 dB) ja kaugemasse ümbrusesse jäävatele elamualadele(päevasel ajavahemikul 60 dB ja öösel 50 dB) kõrged ja jäävad oluliselt alla liiklusmürataotlustasemetele võimalikel uutel planeeritavatel aladel. Sissesõidutee süvendamisele järgnevkasutamine ei põhjusta olulisi keskkonnamüra mõjusid.Sadama akvatooriumi süvendamisega ja sadamaala täitmisega ning rajatiste rajamisegakaasnev müra ei ulatu ehitusnõuetest ja -eeskirjadest kinni pidades ilmselt isegi häiringu 1tasemel elamualani.Lähim elamuala jääb kinnistust põhjakaartes ca 1 km kaugusele.Arvutuslikud laevaliiklusest tingitud müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajavahemikul eiületa kehtestatud liiklusmüra taotlustasemeid (päevasel ajavahemikul L pAeq =55 dB, öiselajavahemikul L pAeq =45 dB) ja jäävad neist oluliselt madalamaks. Põhjuseks on heli leviku teelolevate hoonete- ja rajatiste poolt tekitatud varjestus ja suur vahemaa.Soovitused1. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikulrakendada transpordimüra spektri lähendustegurit C tr vastavalt standardile EVS-ENISO 717.2. Vastavalt standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müraeest” tabelis 6.3 — „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevaltvälismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiiretekonstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erinevaheliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R' w +C tr ≥ 30dB.3. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile sadamamüra javäikelaevade suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast võetakse aknanõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.4. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseksettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapidvälisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav mürataseruumis oleks ületatud.4.9 Hinnang loodusvarade kasutamisele ja vastavus säästva arenguprintsiibileJaama tn 6c kinnistule rajatava sadama süvendamisel saadav pinnas kavandatakse kasutadapõhiliselt sadamaala täitmiseks. Vastavalt peatükis 4.1.2.6 Põhjasetete reostatusraskmetallide ja naftaproduktidega ja lisa 12 pinnase reostushinnangule on süvendatav pinnasreostamata ning inimesele ja keskkonnale ohutu.Kuna enamus süvendatavast materjalist kasutatakse praktiliselt koha peal: jäävad ärasüvendatud materjali vedu ja sellega kaasnevad kulutused ning mõjud. Erandiks on voolavaliivsavi kiht, mis lasub kavandatud sadama kai nr 3 all ja sadama akvatooriumis. OrienteeruvOÜ Corson. Töö nr 1010 83

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannevoolava liivsavi maht on 1000 m 3 . Kuna antud voolav liivsavi on oma tugevusomadusteltvähesobiv täitmisel kasutamiseks, siis kavandatakse see kaadata Pakri lahe kaadamiskohas.Ekspertide arvates on süvendatud materjali kohene ja põhiliselt kohapealne taaskasutusotstarbeline ning vastavuses säästva arengu printsiibile.4.10 Võimaliku keskkonnariski avaldumine ja selle minimeerimine.Võimalik olulisemad keskkonnariskid sadama rajamisel ja selle kasutamisel1. Sadama rajamisel kavandatud süvendus- ja täitmistööde ning kaadamise korral onriskiks looduskeskkonnale heljumi teke ja selle võimalik levik hoovuste ja lainetegakaugematele merealadele.• Heljumiga väheneb vee läbipaistvus, mis põhjustab üldiselt põhjataimestikuproduktsiooni vähenemist ja taimede kinnitussubstraadi kattumist settimiselheljumi raskema fraktsiooniga.• Arvestades eelkõige matemaatilise modelleerimise tulemusi, piirkonnas varemtehtud KMH ja KSH järeldusi ning kogemusi võib eeldada, et võimalikheljumi levik on suhteliselt lokaalne ja piiratud ning selle mõjupõhjataimestikule ja -loomastikule ei ole oluline ja ei ulatu põhjataimestikulüle ühe vegetatsiooniperioodi ja põhjaloomastikul üle kahevegetatsiooniperioodi. Kuna lähipiirkonnas puuduvad kalakoelmud, siis mõjukaladele saab avalduda ainult kalade toidubaasi läbi, aga mõju toidubaasile onlühiajaline ja mitte oluline. Antud arvamust kinnitavad piirkonnas läbiviidudja viidavad oluliselt suuremates mahtudes süvendamise ja kaadamistööd ningnendele tehtud seirete ja keskkonnamõjude hindamised.• Vajadusel antud mõjusid oluliselt vähendavaks meetmeks oleks töödepiirkonnas heljumi leviku piiramine kaitseekraanidega.• Kuna kasutada kavandatud kaadamiskoht Pakri lahe suudmes asub Natura alalja Jaama tn 6c kinnistu jääb Natura alade lähedusse, siis Natura alaleavalduvate mõjude väljaselgitamiseks on tehtud Natura hindamine peatükis 5.Natura hindamine.2. Võimalikuks riskiks sadama kasutamisel on naftareostus risk võimalike avariide läbi.• Sadam ja selle tegevus peab vastama sadamaseadusele ja selle aluselkehtestatud aktidele.• Sadamasse tohivad siseneda ja väljuda ainult tehniliselt korrasolevad alused.• Sadamas peab olema võimaliku avariiolukorras tegutsemiseks juhend (reostuselokaliseerimise ning likvideerimise kava) ning vajalik esmane tehnika.• Sadama territooriumil peab olema pidev järelevalve.• Oluliselt aitab riske maandada logistiliselt õieti korraldatud sadamakasutamine.3. Paldiski Lõunasadama kaitseks rajada kavandatud kaitsemuulilt võimalik lainetepeegeldus rajatava sadama rajatistele ja akvatooriumi ning seeläbi kaide ääressildunud alustele.• Ainukeseks reaalseks oluliseks meetmeks on rajatava sadama kaide, muulide jaakvatooriumi projekteerimine, nii et antud risk oleks minimeeritud.• KSH-s on antud võimaliku riski väljaselgitamiseks tehtud matemaatilinemodelleerimine kaitsemuulile (kaitsemuul paiknes modelleerimisel asukohas,kuhu see kavandati töös nr 1123) ja sadamarajatiste. ModelleerimiseOÜ Corson. Töö nr 1010 84

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannetulemusena on saadud sadamarajatiste ja akvatooriumi selline asend, millepuhul lainetemurdjalt lainete peegeldusohud on minimeeritud.OÜ Corson. Töö nr 1010 85

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne5. NATURA HINDAMINE5.1 ÜldosaNatura hindamisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel esitatud Natura2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetelejuhendmaterjale arvestades ka teisi Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Naturahindamist käsitlevaid juhismaterjale.Natura hindamine on tehtud kasutades kõike KSH protsessis saadud informatsiooni, seegaNatura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KSH aruandes esitatule jakoostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KSH aruandepeatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KSH aruandes kasutatudarvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda ainult antud töö kontekstis.Natura hindamisel on kasutatud kõigi KSH- s osalenud töögrupi (vt ptk 1.3 InformatsioonKSH kohta) poolt KSH protsessis kogutud ja töödeldud materjale. Natura hindamises onotseselt osalenud: KSH töögruppi juht litsentseeritud keskkonnaekspert T. Liiv –matemaatiline modelleerimine, veeteede, süvendamise ja kaadamise, hüdrodünaamika jarannaprotsesside ekspert; U. Liiv – matemaatilise modelleerimise alusel heljumi ja seteteliikumise prognoosimine, hüdrodünaamika ja rannaprotsesside ekspert; Natura hindamisekäigus liitus töögrupiga P. Vissak – elustiku sh linnustiku ja elupaigatüüpide ekspert; M. Saul,M. Viigisalu ja M. Parksepp - Naturat üldiselt ja vahetult puudutava informatsioonikogumine, kontrollimine ja eeltöötlus Natura hindamiseks; K-A. Parksepp - ekspertidevahelise koostöö ja Natura hindamise läbiviimise ning koostamise koordinaator,litsentseeritud kaitstavate loodusobjektide mõjuvaldkonnaga keskkonnaekspert.Natura-ala – Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopalinekaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ningnende elupaikade kaitse.Ala kaitse-eesmärk – Siseriiklikult on Pakri maastikukaitseala ja Pakri hoiuala kaitseeesmärgidmääratud kaitseala kaitse-eeskirjas ning hoiualade kaitse alla võtmise määruses,rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgid onmääratud Vabariigi Valitsuse määruses „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000võrgustiku alade nimekiri“.Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §3 punkti 2 kohaseltkeskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teistetegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur onsarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstavaloodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõigekaitstavale objektile. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitsejaarvamusega.OÜ Corson. Töö nr 1010 86

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne5.2 EelhindamineHindamise selles etapis uuritakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 alale japüütakse välja selgitada, kas on võimalik, et oluline mõju puudub.5.2.1 Taustinformatsioon (Esimene samm)Planeeringu- ja selle kontaktala ei piirne ega asu Natura alal. Projekt ei ole seotud Natura alakaitsekorraldusliku korraldusega. Tegemist on Eesti Traalpüügi Ühistu poolt kavandatudtegevuse arendamisprojektiga. Projekt on oluline piirkondlikku sotsiaalset, majanduslikkuaktiivsust ja heaolu tõstvast aspektist ning vajalik ka riikliku kalamajanduse sh kalapüügiarenguks.Paldiski linnavalitsus algatas 08.04.2010. a korraldusega nr 97 (KSH programmi lisa 1)detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.Detailplaneeringuala asub Harjumaal Pakri poolsaare edelaosas Paldiski linnas aadressilJaama tn 6c. Kinnistu kuulub Paldiski Linnahoolduse OÜ-le hoonestusõigusega EestiTraalpüügi Ühistu kasuks. KSH-ga hõlmatav ala moodustub detailplaneeringualast kooslähialadega ning sadama akvatooriumist ja selle lähimerealast Paldiski lahes.Eesti Traalpüügi Ühistu on asutatud 2005. a. detsembris Tallinnas. Ühistu onspetsialiseerunud traalpüügile, külmutatud kala ja vürtsikala ekspordile. Jaama tn 6ckinnistule on rajatud täiesti uus euronõuetele vastav tootmis- ja laokompleks.Projekteeritud tootmisvõimsus on kuni 200 tonni kala töötlemist ööpäevas. Ühes vahetusestöötab 10 inimest, kokku plaanib ettevõte tööle võtta kuni 30 inimest. Eesti TraalpüügiÜhistusse kuuluvad DGM Shipping AS, Esmari Laevad OÜ, Krapesk AS, PrangliKalandusühistu, OÜ Kalavara.Eesti Traalpüügi Ühistu peamised tooted on: külmutatud kilu ja räim, 15 kg plokid,pakendatud trükiga ja markeeritud kotti või siis ilma pakendita; klassikaline vürtsikilu ning –räim.Enamus ettevõtte toodangust eksporditakse. Peamised eksporditurud on: Ukraina, Venemaa,Moldova, Rumeenia. Tegeletakse võimalike uute turgude leidmise ja nendele sisenemisega.Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritaval maa-alal krundipiiridetäpsustamine ja ehitusõiguse andmine kuni 1350 tonnise veeväljasurvega kalalaevade ja muidaluseid teenindava kalasadama väljaehituseks. Sadam on mõeldud samale kinnistule ehitatudkalatööstusliku külmhoone teenindamiseks. Planeeringuga määratakse kindlaks sadamaterritoorium ja akvatoorium, sadamakai ja muu seonduva infrastruktuuri asukoht ning suurus,maa-ala heakorrastus, liikluskorralduse (juurdepääsud, parkimine jne), tehnovõrkude javarustusega seotud lahendused.Kavandatud tegevusega so sadama rajamisega seoses ei kavandata muuta midagi Jaama tn 6 ckinnistule praeguseks valmisehitatud Eesti Traalipüügi ühistu tootmis- ja külmhoonevalmisehitatud infrastruktuuris. Tootmis- ja külmhoone kompleksi taristu on väljaehitatud jatöötab vastavuses nii EL kui ka Eesti Vabariigi vastavatele seadustele ning nõuetele.Enne sadama kavandamist oli kinnistu pindala 15085 m 2 . Peale sadama rajamist on kinnistukogupind 27282 m 2 , seega rajatakse ranniku lähedase mereala täitmisega sadamaala juurde12197 m 2 .OÜ Corson. Töö nr 1010 87

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneKavandatud tegevusega kaasneb merepõhja süvendamine -6,5 meetrini sadama akvatooriumi(3600 m 2 ) vajaliku sügavuse tagamiseks ja selle süvendamisel saadud materjaliga merealatäitmine sadamaala rajamiseks. Süvendus- ja täitmismahud on detailplaneeringu ja sadamaeskiisprojekti kohaselt hinnanguliselt ca 25 440 m 3 ja 25 480 m 3 . Antud mahud sadamaprojekti käigus täpsustuvad.Planeering on Paldiski linna üldplaneeringu ja arengukava üldiseid eesmärke arvestav.Kalasadam on kavandatud rajada Lõunasadama põhjapiirdele, kuhu on üldplaneeringu kaardilreserveeritud tööstusettevõtete rajamiseks perspektiivikamad alad – seal mõjutaks tööstuskõige vähem elamupiirkondi ning oleks keskkonnakaitse seisukohalt soodsaim.Kavandatud arendustegevuse (täies mahus tööstusliku külmhoone kompleks + kalasadam)läbi olulise hulga töökohtade tekkimine on tähtis sotsiaalse probleemi lahendamiseksPaldiskis.Kalasadama rajamine vastab Eesti Vabariigi kalamajanduse sh kalapüügi arendamise jaPaldiski linna huvidele.5.2.2 Kaitsealused objektid ja nende kaitseväärtused (Teine samm)5.2.2.1 Natura 2000 aladJaama tn 6c kinnistule rajatava sadama lähim kaugus Pakri loodus- ja linnuala ning Pakrihoiuala merealani on 1,34 km. Pakri maastikukaitsealani on lähim kaugus 2,9 km (joonis 5.1).Pakri linnualaRegistri kood RAH0000632 rahvusvaheline kood EE0010129.Maismaa pindala 3365,7 ha, veeosa pindala 17097,1 ha, pindala kokku 20462,8 ha.Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldus nr 148 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. akorralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri»muutmineLinnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks.Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel(Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla),kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser),tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima),punajalg-tilder (Tringa totanus).http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=RAH0000632&mount=viewOÜ Corson. Töö nr 1010 88

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneJoonis 5.1. Jaama tn 6 c kinnistule rajatava sadama kaugus Natura 2000 aladest. Allikas: MaaametiX-GIS GeoportaalJoonis 5.2 Paldiski piirkonna Natura alad ja hoiu- ning maastikukaitsealad. Allikas: MaaametiX-GIS GeoportaalOÜ Corson. Töö nr 1010 89

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannePakri loodusalaRegistri kood RAH0000006 rahvusvaheline kood EE0010129.Maismaa pindala 3365,7 ha, veeosa pindala 17097,1 ha, pindala kokku 20462,8 ha.Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatavNatura 2000 võrgustiku alade nimekiriLoodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad(1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160),karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatudpankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited(kinnistunud rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideedekasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160),liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad(*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180);Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk(Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparisloeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna);http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=RAH0000006&mount=view5.2.2.2 Pakri hoiuala ja maastikukaitseala ning Krassi saare hallhülge püsielupaikPakri hoiuala (KL02000167)Maismaa pindala on 2067,2 ha, veeosa pindala on 16943,7 ha ja pindala kokku on 19010,9 ha.Hoiuala valitseja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonKaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse allavõtmine Harju maakonnas“..Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatudelupaigatüüpide – jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmasterannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620),rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede(3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*),lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanadelaialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisasnimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisasnimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangulahyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik ( Cygnus cygnus), kühmnokkluik(Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel(Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris),nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii).* - esmatähtsad.Objekti link:http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO2000167&mount=viewOÜ Corson. Töö nr 1010 90

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannePakri maastikukaitseala (KL01000113)Maismaa pindala 1298 ha, veeosa pindala 154 ha, kokku 1452 ha.Kaitseala valitseja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonKaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.05.1998 määrusega nr 97 „Leigri looduskaitseala(kehtetu – EELIS Infoleht 05.03.2011) ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitseeeskirjadeja välispiiride kirjelduste kinnitamine“.Pakri maastikukaitseala on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogilisteobjektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse kooslustekaitseks.Pakri maastikukaitseala asub Harjumaal Paldiski linna territooriumil. 1998 aastal loodudkaitseala hõlmab valdava osa Pakri poolsaare paekaldast, lisaks veel lahustükkidena Väike- jaSuur-Pakri saarte põhjaosa ning saartevaheline meri koos Kappa ja Bjärgrånne saartega ningVäike-Pakri saare lõunaosa (joonisel 4.3 tugeva punase joonega piiritletud). Kaitseala onloodud kohaliku maastiku – pankranniku, rändrahnude rannavallide, ja niitude – ningkaitsealuste taime- (kolmissõnajalg, hall käpp, pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) jaloomaliikide (krüüsel) kaitseks.http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000113&mount=viewPakri maastikukaitseala maa- ja veeala kuulub piiranguvööndisse. Kaitseala ainsasse,Pakerordi sihtkaitsevööndisse jääb krüüslite pesitsusala Pakri panga järsakul. Eriti ohustatunakuulub krüüsel Eesti punasesse nimestikku ning II kategooria kaitsealuste liikide hulka.Pakri maastikukaitseala on Loode-Eestis geopargi tuumala. Ainulaadne geopark hõlmab tosinkaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni. Kui maastikukaitseala haarab eelkõigemaismaad, siis Pakri poolsaare ja Pakri saarte vahelise mereala kaitseks on loodud Pakrihoiuala. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4089_4056.htmlLähim kaugus Pakri maastikukaitsealalt Jaama tn 6c kinnistuni on ca 2,9 km (joonis 5.1)Selgitavat informatsiooni Pakri hoiuala ja maastikukaitseala kohta on peatükis 2.1.9.1 Pakrimaastikukaitseala ja hoiuala. Lisa 17 tabelites on toodud:1. Pakri hoiu- ja maastikukaitsealal Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide (* -esmatähtsad) asukohad.2. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala väärtust koondtabel.3. Kaitsealad, mille põhieesmärk (või üks põhieesmärke) on Balti klindi kaitse.4. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsealused taimed.5. Pakri maastikukaitsealal ja hoiualal kaitstavad Linnudirektiivi lisa I ja lisa II (jamärkimata) linnuliigid on tabelis 5.2.Krassi saare hallhülge püsielupaik (KLO3000092)Maismaa pindala 0,6 ha, veeosa pindala 79,2 ha, kokku 79,8 ha.Kaitseala valitseja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonhttp://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO3000092&mount=viewPüsielupaik on Suur-Pakri saarest läänes ca 5 km kaugusel (joonis 5.2).OÜ Corson. Töö nr 1010 91

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne5.2.2.3 Krassgrundi merealas olevavad Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübidPeatükk on koostatud TÜ Eesti Mereinstituudi (Martin 2009) pool tehtud uuringuKrassgrundi mereala inventeerimine. aruande põhjal.Inventeerimise eesmärgiks oli anda ülevaade Krassgrundi madala põhjataimestiku ja –loomastiku liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste ning piirkonna merepõhja elupaikadeleviku kohta.Merepõhja elupaikade inventuur on aluseks mereala looduskaitseliste väärtuste seisundihindamisel ja efektiivse kaitse korraldamisel. Varasem informatsioon Krassgrundi madalaloodusväärtuste kohta polnud piisav, et kirjeldada nende levikut või hinnata nende seisundit.Krassgrundi madala uuringud viidi läbi 2009. aasta kevadel jälgides rahvusvaheliseltaktsepteeritud ning rahvusliku merekeskkonna seire programmi raames kasutatavaidmetoodikaid. Inventuuri tulemuste esitamisel kasutati inventeerimisprojektide (sh. EL LIFEprojekti „Merekaitsealad Läänemere kirdeosas”) raames välja töötatud elupaikadeklassifikatsiooniskeemi. EL Loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpide leviku kirjeldus onkoostatud lähtudes kõige uuematest täiendustest juhendmaterjalides.Projekti täitmisel osales TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonna töörühm G. Martinijuhtimisel.Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpide definitsioonide kohaselt leidub Krassgrundi piirkonnas2 elupaigatüüpi: mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ning karid (1170). Kokkuhõlmavad need 2 elupaigatüüpi 40,28% kogu uuritud alast (tabel 5.1).Tabel 5.1. Krassgrundi piirkonnas olevad Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübidAllikas: Krassgrundi mereala inventeerimine 2009Elupaigatüüp 1110. Mereveega üleujutatud liivamadalad.Vastavalt 2007 aasta definitsioonile on selle elupaigatüübi puhul tegemist erineva kujugamerepõhjast eristuva, valdavalt liivastest setetest koosnevate moodustistega. Peale liivasesette võib põhja substraadi hulka kuuluda ka jämedamat fraktsiooni kuni kruusa ja kividenivälja. Juhul kui liivane sete katab kõvemat substraati kas peenema või paksema kihina,klassifitseeritakse sellised põhjad samuti liivamadalateks, juhul kui settes esinevadliivamadalatele omased bioloogilised kooslused. Liivamadalaid iseloomustab iseloomulikuelustiku olemasolu, millele Läänemere tingimustes vastab kõrgemate taimede, mändvetikateja arvukate karbipopulatsioonide esinemine.Tavaliselt ei ulatu liivamadalad sügavamale kui 20 meetrit, kuid definitsiooni järgi võibsügavus olla ka suurem, kui settes esinevad liivamadalatele iseloomulikud kooslused.Elupaigatüüp 1110 on levinud laiema vööndina Krassgrundi lõunaosas ning väiksel alallääneosas suurematel sügavustel 21,5–37 meetrit. Pindala on kokku 0,45 km 2 , mis moodustabOÜ Corson. Töö nr 1010 92

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannekogu alast 9,44%. Taimestiku katvus ja liigiline mitmekesisus on madal, domineerivad liigidon Pilayella littoralis ja Elachista fucicola. Loomadest on domineerivad Macoma balthica,Mytilus trossulus, Saduria entomonInventeerimises on esitatud, et elupaigatüübi 1110 kaitsestaatus on osaliselt seesolemasolevates hoiualades, samas avamere liivamadalad on hetkel ilma kaitsestaatuseta.Elupaigatüüp 1110 üldiselt ei ole ohustatud. Ohuks eelkõige on otsene inimtegevus(süvendamine, kaadamine).http://www.elfond.ee/images/krassgrund_l6pparuanne.pdf5.2.3 Võimaliku mõju kindlakstegemine (Kolmas samm)Et kindlaks teha mõju Natura 2000 alale, on tarvis kirjeldada ala kui tervikut või siis ala neidpiirkondi, kus mõju kõige suurema tõenäosusega avaldub.5.2.3.1 Süvendamise ja täitmise mõjuMatemaatilise modelleerimise tulemustest on näha, et võimalik heljumi levik on suhteliseltlokaalne ja piiratud ning selle mõju põhjataimestikule ja -loomastikule ei ole oluline ja eiulatu põhjataimestikul üle ühe vegetatsiooniperioodi ja põhjaloomastikul üle kahevegetatsiooniperioodi.Lähipiirkonnas puuduvad kalakoelmud, seega mõju kaladele saab avalduda siin ainult kaladetoidubaasi läbi. Samas mõju toidubaasile on lühiajaline ja mitte oluline. Antud arvamustkinnitavad piirkonnas läbiviidud ja viidavad oluliselt suuremates mahtudes süvendamise jakaadamistööd ning nendele tehtud seirete ja keskkonnamõjude hindamised.Sadama rajamise süvendus- ja täitetööde käigus vette sattunud heljum jääb matemaatilisemodelleerimise alusel (ptk 4.2 Matemaatiline modelleerimine) põhiliselt sadama ja sellelähimerealale. Heljum jõuab enne settida, kui lained ja hoovused jõuaksid viia sedakaugemale Natura merealale.Leevendavad meetmed:• Kuigi eeldatavalt heljum jääb süvendus- ja täiteala lähipiirkonda, tuleb ikkagisadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut takistada, kasutades selleks vastavattehnoloogiat ning võtteid. Leevendav meede nii Natura alale kui ka üldinelooduskeskkonda kaitsev meede.• Süvendus- ja täitetöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s. Leevendavmeede nii Natura alale kui ka üldine looduskeskkonda kaitsev meede.5.2.3.2 Natura linnualal kaitstavad linnuliigidIda-Atlandi rändetee linnuliikidest kaitstakse piirkonnas: viupart (Anas penelope), merivart(Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja aul(Clangula hyemalis). Eelnimetatud on Pakri lahega seotud rändeperioodil (märts-aprill ningseptember-oktoober). Kogunevad rändesalgad, mis võivad olla küllalt suured, varjuvadrannikulähedastel ja madalatel aladel tormiste ilmade eest, samuti toitutakse sobivasügavusega rannikumeres. Pesitsusajal pole nimetatud liigid märkimisväärselt nende aladegaseotud.OÜ Corson. Töö nr 1010 93

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneVäikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja laululuik (Cygnus cygnus) on rohkem sõltuvadmadalast rannikumerest, kuna tegemist on nn. küünitavate toitujatega, kes ei toitu sügavalvees. Ka need liigid on sesoonsed rändeliigid.Merikotkas (Haliaeetus albicilla) on suvisel ja jäävabal ajal seotud nende vete kalastikuga,samuti sulgivate ja läbirändavate veelindudega.Kriitiliseks liigiks on Pakri panga all tuletorni lähistel pesitsev krüüsel (Cepphus grylle), kesalustab pesitsemist enamasti juunis, haudub pojad välja umbes 1 kuu jooksul, mille järel poegikasvatatakse ja toidetakseumbes 1 kuu jookskul või pisut kauemgi, siis on pojad on valmisomapead toime tulema. See tähendab, et umbes augustis kogunevad Pakri linnulaada krüüslidmerele soodsatesse toitumispaikadesse. Krüüsel toitub kaladest, vähkidest ja limustest.Erinevalt teistest alklastest toitub krüüsel ainukesena merepõhja lähedal, pinnalähedast võikeskmisel sügavusel sukeldumist kasutab ta haruharva. Krüüsel on võimeline sukelduma kuni45 m sügavusele, kuid üldjuhul ei sukeldu sügavamale kui 8 m. Suure osa ajast toitub krüüselmadalamates ja elustikurikkamates paikades, näiteks poolsaare looderanniku äärselmurrutusmadalal, aga tõenäoliselt ka poolsaarest kirdes ja idas olevatel madalatel.Krüüsel on kriitiline liik ka selle poolest, et kipub jääma kalapüünistesse.Tabelis 5.2 on toodud Linnudirektiivi lisa I ja lisa II (ja märkimata) linnuliigid, kelle elupaikuPakri linnualal kaitstakse.Tabel 5.2. Pakri linnualal kaitstavad linnuliigid.JknrLinnuliik Ladinakeelne nimetus LD I ja IIlisa ningLKSKaitsekatArvukus*p-paarii-isendEsinemine*märkimata1. viupart Anas penelope II 5 p pesitsev2. sinikael-part Anas platyrhynchos II 1025 i rändel3. merivart Aythya marila II 7000 i rändel4. hüüp Botaurus stellaris I II 3 p pesitsev5. sõtkas Bucephala clangula II 10400 i rändel6. krüüsel Cepphus grylle II 15-25 p pesitsev7. aul Clangula hyemalis II 59000 i rändel8. väikeluik Cygnus columbianus I II 300 i rändelbewickii9. laululuik Cygnus cygnus I II 700 i rändel10. kühmnokk-luik Cygnus olor II 810 i>50 prändelpesitsev11. merikotkas Haliaeetus albicilla I I 1 p pesitsev12. kalakajakas Larus canus II 190 p pesitsev13. tõmmuvaeras Melanitta fusca II III >25 p pesitsev14. jääkoskel Mergus merganser II >25 p pesitsev15. tutkas Philomachus pugnax I I 4 p pesitsev16. tuttpütt Podiceps cristatus 173 i talvituv17. hahk Somateria mollissima II 3700 i rändel18. punajalg-tilder Tringa totanus II III >40 p pesitsev* Allikas: Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis.Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu.OÜ Corson. Töö nr 1010 94

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne5.2.3.3 Merekaitsealad Läänemere idapoolses osasAllikas: Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr:LIFE05NAT/LV/000100. Balti Keskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009. lühikokkuvõte.(http://www.visitbalticsea.net/download/Booklet_EE.pdf)LIFE projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas” algatas VVO Balti Keskkonnafoorum –Läti ning selles osales 20 partnerit 7 riigist perioodil 01.08.2005 kuni 30.11.2009Projekti sihiks oli aidata kaasa mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja säästlikulekasutusele Läänemere idaosas ning koos sellega Euroopa Liidu kaitsealade võrgustiku Natura2000 loomisele.Projekti põhieesmärgid:• Saada täpsemat informatsiooni üleeuroopalise tähtsusega liikide ja elupaikade kohtaBalti riikide rannikumeres; hinnata, kas neid ähvardavad olulised ohud.• Pakkuda välja uusi eriliste loodusväärtustega alasid, mida riigivõimud võiksid võttakaitse alla Euroopa Natura 2000 võrgustiku aladena; ning töötada välja ettepanekudnende alade kaitse korraldamiseks.Projekti lühikokkuvõtte neist punktidest, mida peab teadma ja arvestama kavandatud tegevusekavandamisel ja läbiviimisel:1. Rannakalandus on viimasel aastakümnel pidevalt vähenenud ning täna on püügi mõjukaitsealustele kalaliikidele tegelikult tühine või puudub sootuks. Kõige olulisemadohud on eutrofeerumine ja reostus, mida ei saa ohjeldada ruumiliselt piiratud aladeltegutsedes. Seetõttu on kõige tähtsamaks meetmeks haruldaste ja ohustatud kalaliikidekaitsel tundlike rannikumere elupaikade säilitamine.2. Läbi viidud ohuhinnangute osas leiti, et hüljeste ja lindude kaaspüükkalapüügivahendites, mida varem peeti regiooni merekeskkonnale suurimaks ohuks,pole kummagi hülgeliigi puhul populatsiooni jätkuvat kasvu takistanud. Eetiliselt onhüljeste mõrdades hukkumine vastuvõetamatu.3. Merelindude osas leiti, et oht on vähenemas; sellele aitab kaasa nii kalapüügi üldinelangus enamikus piirkondades kui ka talvituvate lindude arvu vähenemine, olgu sellepõhjuseks siis pehmed ilmastikuolud või veelindude populatsioonide üldinekahanemine.4. Merepõhja morfoloogiat muutvate tegevuste mõju hindamise põhjal võib teha üldisejärelduse, et mõju, mida avaldab süvendus- ja kaadamistööde praegune tase Naturamerekaitsealade põhjakooslustele ja elupaigatüüpidele, on enamikul aladel madal.Samal ajal võib nende tegevuste intensiivistumine põhjustada elupaikade kvaliteedilangust erinevatel projekti aladel.5. Üldjuhul, kui üksikud erandid välja arvata, hinnati võimalikku inimtegevuse häirivatmõju veelinnu- ja hülgeliikidele üsna madalaks ning erimeetmete rakendamist eipeetud vajalikuks. Siin mängib positiivset rolli lindude jaoks oluliste alade suhteliseltsuur ulatus, mis võimaldab lindudel madala intensiivsusega häirimist vältida.6. Kuigi mõnes proovipunktis ületas raskmetallide sisaldus oluliselt enamikel aladelmõõdetud väärtusi, on nende üldine tase madal ja ei ületa mujal Läänemeres mõõdetudkontsentratsioone. Seetõttu võib üsna kindlalt öelda, et hetkel ei esine projekti raamesuuritud aladel olulist reostusohtu. Ent Läänemere intensiivse kasutuse tõttu transpordijamuuks tegevuseks, samuti valgalal toimuva tööstusliku tegevuse tõttu, jääbraskmetallide ja naftasaaduste reostus võimalikuks ohuks, mida tuleb regulaarselthinnata.OÜ Corson. Töö nr 1010 95

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne7. Eestis leidis projekti meeskond, et olemasolevate merekaitsealade piire pole tarvismuuta.8. Ökosüsteemiteenuste hinnang on uus vahend kogu Euroopas, mida tuleks kasutadakaitsealade loomisel, et näidata loodusväärtuste kaitse kasulikkust ka majanduslikustseisukohast.9. Leiti, et on vajalik süstemaatiline merekasutuse planeerimine ja erinevate tegevuste,muuhulgas looduskaitse, võimaliku sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, mis aitaksluua tasakaalu majandustegevuse ja looduskaitse vahel.5.2.3.4 Pakri maastikukaitseala ja hoiuala mere-elupaigadESTMAR („Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel – alade valik ja kaitsemeetmed“2007-2011) projekti raames koostati Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosakaitsekorralduskava 2011-2020 ettepanek (kava on kinnitamata) sisaldab mere-elupaikadehinnangut.Kaitsekorralduskava koostajalt Merle Kuriselt (MTÜ Balti Keskkonnafoorum) said eksperdidinfomaterjale, mida on kasutatud viidetega Natura hindamise koostamisel.Kaitsekorralduskava töörühma kuulusid: Tiia Möller, Georg, Martin, Markus Vetemaa (TÜEesti Mereinstituut); Andres Kalamees, Andrus Kuus (Eesti Ornitoloogiaühing); Ivar Jüssi(Eestimaa Looduse Fond), Roland Müür (Keskkonnaamet) ning Uudo Timm(Keskkonnateabe Keskus).Kaitsekorralduskava käsitleb Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa, täiendades AndresTõnissoni poolt koostatud, peamiselt maismaale keskenduvat „Pakri maastikukaitseala jahoiuala kaitsekorralduskava 2007 – 2016“ (Tallinn, 2006).Kaitsekorralduskava mere-elupaikade hinnang on koostatud Tartu Ülikooli EestiMereinstituudi poolt nii LIFE-projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“ (2005-2009)uuringute tulemuste kui ka hilisemate täiendavate uuringute põhjal.Loodusdirektiivi I lisa mere-elupaikade esinemine piirkonnasPakri maastikukaitseala ning hoiuala territooriumil ning selle läheduses leiduvad mereelupaikadest karid, liivamadalad ning pagurannad. Enim levinud on liivamadalad, mida leidublaialdaselt ka väljaspool hoiuala piire Lahepera lahes ning mujal. Liivamadalad jagunevadelustiku poolest selgelt kaheks – sügavamatel aladel on domineerivad karbid, madalamalkõrgemad taimed. Karid on omanäolised ning mitmekesise elustikuga. Mere-elupaikadejõgede lehtersuudmed (1130) ning laiad madalad lahed (1160) esinemist piirkonnas võibmärkida mööndustega (kõik elupaigalised kriteeriumid pole täidetud), seega antud juhul neidei käsitleta.TÜ EMI, 2011. Mere-elupaikade hinnang Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosakaitsekorralduskava 2011-2020 jaoks.OÜ Corson. Töö nr 1010 96

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneTabel 5.3. Pakri maastikukaitse- ning hoiualal leiduvad EL loodusdirektiivi I lisa mereelupaigad(Natura). Allikas: TÜ EMI, 2011. Mere-elupaikade hinnang Pakri hoiuala jamaastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 jaoks.Elupaik Elupaiga kood km²Liivamadalad 1110 52,784Laugmadalikud (pagurannad) 1140 12,719Karid 1170 12,887Joonis 5.3. Pakri hoiualal ja maastikukaitsealal levivad EL loodusdirektiivi I lisas nimetatudmere-elupaigad. Allikas: TÜ EMI, 2011. Mere-elupaikade hinnang Pakri hoiuala jamaastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 jaoks.5.2.3.5 Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kirjeldus ja seisundAllikas: TÜ EMI, 2011. Mere-elupaikade hinnang Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosakaitsekorralduskava 2011-2020 jaoks.1170 KaridKarid võivad olla kas bioloogilist või geoloogilist päritolu. Eestis kuuluvad siia elupaigatüüpirannikumere rahnuderikkad alad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud (nn karid,rahud), mis paguvee ajal võivad ulatuda üle merepinna. Lisaks kuuluvad selle elupaigatüübialla sileda pealispinnaga ning astmeliselt sügavamale laskuvad kaljurannakud. Kui kõvasubstraati katab õhuke kiht liikuvat setet, klassifitseeritakse elupaigatüüp siiski karidena, juhulkui elustik on sõltuv kõvast substraadist, mitte aga seda katvast settest. Elupaiga taimestikkoosneb erinevatest rohe-, pruun- ning punavetikatest. Loomastikust on iseloomulikud karbid.OÜ Corson. Töö nr 1010 97

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannePakri hoiuala piirkonna karidel on settetüübina levinud peamiselt paekivi. Madalamal ondomineeriv põisadru Fucus vesiculosus, sügavamal agarik Furcellaria lumbricalis ningsöödav rannakarp Mytilus trossulus. Niitjad vetikad levivad kuni 15 m sügavuseni. Tegemiston hüdroloogiliselt aktiivse piirkonnaga, mis on eelkõige mõjutatud Läänemere avaosa vetest.Pakri hoiualale ja maastikukaitsealale jäävate karide pindala on ca 12,9 km 2 (joonis 5.3).Otseselt toimivad ohutegurid on eelkõige seotud kliimaga (tormid, jää kulutav tegevus) ningLäänemere üldine eutrofeerumine. Potensiaalsed ohutegurid on õlireostused laevadelt ningehitustegevusega kaasnev häiring.Enamus piirkonnas esinevatest karidest jäävad hoiuala piiridesse. Suur-Pakri loodeosaspaiknevad karid jäävad aga osaliselt hoiuala piiridest välja. Kuna kari moodustabelupaigaliselt ühtse terviku, on oluline, et otsest inimtegevust ning sellega seotud häiringuid(eelkõige ehitustegevus) piirkonnas ei esineks.Elupaiga seisund on hea ning olemasoleva korra säilumisel elupaigale ohtu ei ole.1110 veealused liivamadaladLiivamadalad on püsivalt vee all olevad peamiselt liivast, vähesemal määral ka mudast,munakatest ning/või kividest koosnevad madalad/tasandikud. Kui liiv katab kõva substraati,klassifitseeritakse see siiski liivamadalana, juhul kui piirkonnas esinev elustik on sõltuvliivast, mitte aga kõvast substraadist. Sügavus, kus antud elupaik esineb, on hinnanguliseltharva üle 20 m. Samas, kui liivamadal toetab ka sügavamal iseloomulikku elustikku, onmõttekas elupaigana kaasata ka sügavamad alad. Liivamadalad võivad esineda koos mõõnagapaljanduvate mudaste ning liivaste laugmadalikega (1140) ning karidega (1170). Samutivõivad need olla osa estuaaridest (1130) või laiadest madalatest abajatest ning lahtedest(1160).Läänemeres on liivamadalatega seotud taimeliigid meriheinalised (Zostera spp),penikeelelised (Potamogeton spp), heinmudalised (Ruppia spp.), pesajas tolüpell (Tolypellanidifica), haneheinalised (Zannichellia spp.), mändvetikad (Chara spp.). Samas taimestikku eiesine mitmetel liivamadalatel. Loomadest on esindatud hulkharjasussid (Pygospio elegans,tavaline harjasliimukas Nereis diversicolor), karbid/limused (balti lamekarp Macomabalthica, liiva-uurikkarp Mya arenaria, söödav südakarp Cerastoderma glaucum), vähid(põhjamere garneel Crangon crangon, merikilk Saduria entomon). Kaladest on esile toodudlest Platchthys flesus, madunõel Nerophis ophidion, mudilad Pomatoschistus spp., väiketobias Ammodytes tobianus.Pakri liivamadalad jagunevad iseloomuliku elustiku poolest selgelt kaheks. Pakri lahes,Väike- ja Suur-Pakri ning mandri-Eesti vahelisel madalal (kuni 5 m sügavusel) merealal onlevinud kõrgema taimestiku kooslused. Domineerivateks liikideks on merihein Zosteramarina, kamm-penikeel Potamogeton pectinatus. Sete on mudane peenliiv. Lainetusele enamavatud ning sügavamatel aladel (>5 m) on iseloomulik sete peenliiv ning domineerivaksliigiks balti lamekarp Macoma balthica.Liivamadalate pindala Pakri hoiualal/maastikukaitsealal on ca 53 km 2 .Otseselt toimivad ohutegurid on eelkõige seotud kliimaga (tormid, jää kulutav tegevus) ningLäänemere üldine eutrofeerumine. Potentsiaalsed ohutegurid on õlireostused laevadelt ningehitustegevuse, süvendamise ning kaadamisega kaasnev häiring.OÜ Corson. Töö nr 1010 98

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneKõrgema taimestikuga madalas vees paiknevad liivamadalad kuuluvad olemasoleva hoiualapiiridesse. Sügavamal paiknevad liivamadalad M. balthica kooslusega jäävad suuremas osashoiala piiridest välja. Väljapoole hoiuala jäävate liivamadalate kõrgeproduktiivsus on tingitudpeamiselt soodsatest looduslikest tingimustest (spetsiifiline veerežiim). Aktiivse kaitsevajadus puudub, piisab kaitsekorralduskavas sätestatud üldpiirangutest.Elupaiga seisund on hea ning olemasoleva korra säilumisel elupaigale ohtu ei ole.1140 Liivased ja mudased pagurannadTegemist on merede või laguunide mõõnaga paljanduvate liiva- ja mudarandadega. KunaEesti tingimustes loodeid ei esine, siis käsitletakse selle elutüübi all kõiki liivaseid, saviseid jamudaseid laugeid mererandu, mis ajuti paguveega paljanduvad. Sügavuspiiriks on 1 m.Antud elupaigaga seotud taimeliigid on eelkõige harilik pilliroog Phragmites australis, merimugulkõrkjasBolboschoenus maritimus, kare kaisel Schoenoplectus tabernaemontanii,penikeelelised Potamogeton spp., haneheinalised Zannichellia spp., tähk-vesikuuskMyriophyllum spicatum. Loomadest on esindatud liiva-uurikkarp Mya arenaria, mudatiguLymnea peregra, harilik harjasliimukas Nereis diversicolor, Marenzellaria viridis.Pakri hoiuala piirkonna pagurandade sete on peamiselt liiv ning mudane liiv. Taimestikusdomineerivad mändvetikad, penikeelelised ning pilliroog. Elupaik on oluline nii veetaimede,selgrootute, kalade, veelindude kui kurvitsate seisukohalt. Tegemist on lindude jaoks olulisepeatus- ning toitumiskohaga. Levinud on elupaik peamiselt varjatud aladel – Pakri lahe,Vihterpalu lahe ning Lahepera lahe lõunaosas ja Pakri saarte vahelisel merealal.Pagurandade pindala Pakri hoiualal/maastikukaitsealal on 12,7 km 2 ..Otseselt toimivad ohutegurid on eelkõige seotud kliimaga (tormid, jää kulutav tegevus) ningLäänemere üldine eutrofeerumine. Potentsiaalsed ohutegurid on õlireostused laevadelt ningehitustegevusega kaasnev häiring. Samuti võib elupaika ohustada kinnikasvamine,kuivendamine, ehitustegevus ning rannajoone muutmine.Piirkonnas esinevad pagurannad kuuluvad enamuses Pakri hoiuala koosseisu. Aktiivse kaitsevajadus puudub, piisab olemasolevast kaitsekorrast.Elupaiga seisund on hea ning olemasoleva korra säilumisel elupaigale ohtu ei ole.5.2.3.6 Kaadamiskoha valik ja iseloomustusAlgselt kavandati kalasadama akvatooriumi süvendamisel saadav pinnas kasutada rajatavasadamaala täitmiseks. Geoloogiliste uuringute tulemusena (lisa 12) selgus, et kavandatudsadama kai all ja sadama akvatooriumis lasub tugevusomadustelt täitmiseks vähesobivvoolava liivsavi kiht (ptk 4.1.2.5 Ehitusgeoloogilised tingimused). Voolava liivsavi kihi mahton hinnanguliselt 1000 m 3 ja see kavandatakse kaadata.Keskkonnakaitse praktikas on kinnitust leidnud põhimõte, et süvenduspinnas tuleb kaadatasobivale alale võimalikult süvendustööde lähedal. Vältida tuleb asjatuid pikki sõite pinnastvedavate pargastega. Sellest lähtuvalt on valitud projekti tegevustele lähim ametlikkaadamisala (vt. joonis 5.4).OÜ Corson. Töö nr 1010 99

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneKaadamisala Paldiski lahe suudmes on valitud ja kooskõlastatud arvestades meresõiduohutust, piirkonnas varem toimunud kaadamisi, varasemate erinevate projektidekeskkonnamõju hindamiste tulemusi ning majanduslikku otstarbekust. Tegemist on VeeteedeAmeti ametliku pinnasepuistekohaga .Ametliku kaadamisala keskpunkti koordinaadid on 59°23’03’’N; 24°00’03’’E ja raadius ~1km.Joonis 5.4 Kaadamisala asukoht. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal.Ametliku kaadamisala kaugused mõõdetuna kaadamisala keskpunktist:• Kaugus (läänes) Pakri poolsaare ranniku lähimast punktist ca 2,1 km.• Kaugus (edelas) Väike-Pakri saare rannikust ca 3 km.• Kaugus (kirdes) Pakri madalast ca 3,5 km.• Kaugus (kagus) kavandatavast kalasadamast ca 5,1 km.• Kaugus (edelas) Suur-Pakri kirderanda ca 6,2 km.• Kaugus (edelas) Krassi laiuni ca 13,1 km.• Kaugus (edelas Neugrundi madalani ca 26 km.Pakri lahe suudmes asuvas Veeteede Ameti ametlikus kaadamisalas on Maa- Ametikaardirakenduse andmetel mere sügavuseks 44-53 m. Pinnasepuisteala asub rajatavastkalasadamast ca 5 km kaugusel loodesuunas. Merre uputatava pinnase mahu, hinnanguliseltca 1000 m 3 võimalik viia kaadamisalale ilmselt ühe praamitäiega.Kaadamisala on olnud aastakümneid kasutusel Pakri lahes toimunud süvendustöödelvähereostunud pinnase uputamiseks.Pakri kaadamiskoha põhjas esineb aleuriit-paliitne muda. Piirkonna setete looduslikkukoostist on muutnud juba varem sinna uputatud pinnased. Kaadamisala kunagisel valimiseleeldati, et sügavus ca 50 m peaks takistama kaadatava materjalil kandumist ranna vööndisse.Pakri kaadamiskoht on hüdrodünaamiliselt aktiivne mereala, kus lokaalse tuule poolt tekitatudhoovused on nõrgad kuid domineerib kahekihiline voolamine piki samasügavusjooni, mis onOÜ Corson. Töö nr 1010 100

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannekõige tugevamad ida- ja läänekaarte tuulte korral. Esimesel juhul on pinnahoovus suunatudüldiselt läände ning sügavamate kihtide hoovus tuulele vastupidiselt, s.o. itta. Läänetuultekorral on aga pinnahoovus suunatud itta ning sügavamate kihtide hoovus läände (töö nrE1123).5.2.3.7 Kaadamise võimalikud mõjudPakri kaadamiskohta kaadamisega kaasnevate mõjude hindamiseks on kasutatud:1. TÜ EMI, 2011. Mere-elupaikade hinnang Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosakaitsekorralduskava 2011-2020 jaoks;2. Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr: LIFE05NAT/LV/000100. BaltiKeskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009. lühikokkuvõte.(http://www.visitbalticsea.net/download/Booklet_EE.pdf)3. Paldiski Lõunasadama lainemurdja rajamise KMH aruanne. (Töö nr E1123, OÜ E-Konsult, Tallinn 2008);4.Koostamisel oleva Paldiski Lõunasadama kai nr 6A rajamise KMH aruanne. TTÜMeresüsteemide Instituut. Tallinn 2011. materjale.Kuna pinnasepuistealal on hoovused intensiivsemad kui Pakri lahes, siis kogu heljum eiakumuleeru seal, vaid võib suure tõenäosusega kanduda märksa suuremale merealale.Heljumist mõjustatava mereala suurus sõltub nii kasutatavast uputamise tehnoloogiast kuiuputatava materjali kogusest ja fraktsioonilisest koostisest.Tööle nr E1123 eelnenud süvendustööde ajal kerkis üles küsimus, kas kasutatavastkaadamiskohast pääseb heljum teatud lainetuse ja hoovustega liikuma Pakri neeme rannasuunas halvendades vee kvaliteeti maastikukaitseala rannatsoonis ning neemele kanduvaheljumi tõttu võib muuta seal pesitsevate krüüslite elu- ja toitumistingimusi (töö nr E1123).Seni puudusid usaldusväärsed tõendid selle kohta, et uputatud materjal oleks pääsenudliikuma. Probleemi selgitamiseks teostati töö nr E1123 raames Corson OÜ poolt heljumi pilveliikumise matemaatiline modelleerimine. Antud töö nr E1123 jaoks Corson OÜ poolt tehtudmodelleerimise materjale on kasutatud kalasadama akvatooriumi süvendamisel saadudmaterjali kaadamismõjude väljatoomisel, hindamisel ja leevendusmeetmete väljapakkumisel.Töö nr E1123 ja Corson OÜ töö nr 1010 võrdlused kaadamise mahtude ja mõjude osas samaskaadamiskohas:1. Töös nr E1123 kavandatav kaadamise maht oli 2 000 000 m 3 ehk 2000 korda suuremkui töös nr 1010 kavandatud (1000 m 3 ) kaadamise maht.2. Töös nr E1123 toodud mahus kaadamisel eeldatav kaadamisala merepõhja kõrgustõuseb ca 0,5 m võrra. Töö nr 1010 kaadamise tulemusel kaadamisala merepõhjakõrguse reljeef praktiliselt ei muutu (0,25 mm).Töös nr E1123 tehtud modelleerimise alusel leiti, et pinnase uputamisel Pakri kaadamisalaleoluline mõjuala piirneb Pakri pinnasepuistealaga, kus mõju on pöördumatu, sest 2000000 m 3pinnase kaadamisel muutub kindlasti selle ala merepõhja topograafia. Mere põhi tõuseb ca 0,5m võrra. Samas mõju tähtsus ei ole siiski suur, sest kaadatav materjal ei ole reostunud ningmeri Pakri pinnasepuistealal on piisavalt sügav.Töös nr E1123 kirjeldatud kaadamistehnoloogia põhjal teostatud heljumi pilve levikutkirjeldavalt matemaatilise modelleerimise graafikult oli näha, et 15 m/s läänest puhuvatuulega tekib umbes kilomeetri kaugusel rannajoonest tsirkuleeriv heljumi pilv, mis järkjärgultsettib mere põhja. Heljumi voogu Pakri neeme suunas arvutustest ei ilmnenud.OÜ Corson. Töö nr 1010 101

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneArvestades ohutustehnilisi nõudmisi, mis kehtivad merel tehtavate hüdrotehniliste töödepuhul, oli töös nr E1123 tehtud modelleerimise arvutuslikuks tuule kiiruseks valitud kõikideljuhtudel 15 m/s.Pakri pinnasepuistealal otsesed põhjataimestiku mõõtmised puuduvad, kuid suure sügavusetõttu (44-53 m) seal eeldatavalt põhjataimestik puudub. See töös nr E1123 esitatud arvamustoetus riikliku seire 2004 andmetele, et taimestiku levikusügavus ei ulatunud üle 7 m (PaldiskiLõunasadama süvendusjärgne ja 6. kai süvendusaegne seire 2004-2005. Teaduslik-tehnilinearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn, 2005.). Lainetuse mõju sellise sügavuseni eiulatu ning pinnasepuistalale paigutatud setete ümberpaiknemist ei põhjusta, seega ei mõjutapõhjataimestikku.Pakri pinnasepuistealal avaldab põhjaloomastikule mõju substraadi pidev ümberpaigutaminetööde teostamise ajal ja settekihi ebapüsivus pärast süvendustööde lõppu. Aegajalt toimuvatekaadamiste tõttu on settekiht ebapüsiv ning sobimatu paikse eluviisiga põhjaloomastikule.Võimalik ajutiselt resideeruv põhjaloomastik häviks, kui kaadatav materjal mataks ta endaalla (töös nr E1123).5.2.3.8 Kaadamise mõjude hinnang ja võimalikud leevendus võimalusedProjekti nr: LIFE05NAT/LV/000100 lühikokkuvõttes (ptk 5.2.3.3) on toodud, et üldinehinnang süvendus- ja kaadamistööde praeguse taseme juures on mõju Natura merekaitsealadepõhjakooslustele ja elupaigatüüpidele enamikul aladel madal.Mere-elupaikade hinnangu (TÜ EMI 2011) järgi (ptk 5.2.3.5) on Pakri hoiuala jamaastikukaitseala mereosas:• karide (1170) seisund hea ning olemasoleva korra säilumisel elupaigale ohtu ei ole,• veealuste liivamadalate (1110) seisund hea ning olemasoleva korra säilumiselelupaigale ohtu ei ole,• liivased ja mudased pagurannad (1140) seisund hea ning olemasoleva korra säilumiselelupaigale ohtu ei ole.TTÜ Meresüsteemide Instituut on viinud läbi seiretöid Pakri lahes nii 2002-2003 toimunudsüvendustööde ajal (maht 1 000 000 m 3 ) ja 2008. a süvendustööde ajal (maht 350 000 m 3 ).Seiremõõtmised on näidanud, et Natura 2000 alale leevendusmeetmete kasutamisel süvendusjakaadamistöödest ning sadamate hilisemast kasutusest ei ole olnud oluline mõju (TTÜ MSI2011). Antud hinnangu õigsust kinnitavad nii projekti nr: LIFE05NAT/LV/000100 kui kamere-elupaikade hinnang (TÜ EMI 2011).Kõik Paldiski kalasadama rajamiseks vajalikul süvendamisel saadud setted 25440 m 3 millestkasutatakse täitmiseks 24440 m 3 ja kaadamiseks 1000 m 3 on analüüsi tulemuste põhjalinimesele ja keskkonnale ohutud.1000 m 3 tahke aine uputamine merre ei ole vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punkti 17 järgi olulisekeskkonnamõjuga tegevus. Samas pinnase uputamine toimub pinnasepuistekohas, mis asubNatura alal.Toetudes eelmise peatüki algul esitatud töödele, süvendamise ja kaadamisega seotud KMHtelening oma kogemustele eksperdid, arvestades modelleerimise tulemusi jõudsidOÜ Corson. Töö nr 1010 102

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannejäreldusele, et kalasadama 1000 m 3 pinnase kaadamisel Pakri kaadamisalale ei oma olulistmõju mereelustikule, Pakri maastikukaitsealale ega Natura aladele.Kaadamisalas tehtava kaadamise mõju on lühiajaline (1000 m 3 kaadamiseks on vajalik 1-2korda teostada pinnasepuiste) ja lokaalne ning mitte oluline. Eeldatavalt juba paarisaja meetrikaugusel teostatud kaadamist ei ole kaadamisalal võimalik eristada looduslikust foonist.Arvestades kaadamisala asumisega Natura alal tuleb rakendada leevendusmeetmeid:• Kaadamist ei tohi teostada kui tuule kiirus on üle 15 m/s.• Parim kaadamise läbiviimine on lõunakaarte tuulega. Välistab minimaalsemagikontsentratsiooniga kaadamisest tuleva heljumipilve liikumise mere-elupaikadekaride (1170) ja liivamadalate (1110) poole. Kaadamist võib teha ka idatuulega.• Parim Pakri väikesadama uputatava pinnase kaadamiskoht (joonisel 5.4 – sobivaimkaadamiskoht) ametlikul Pakri kaadamisalal on põhjapoolses osas (sügavus 49-53 m).Kavandatud pinnase uputamise koht jääb sellisel juhul üle 1 km põhjapoole Pakrikaadamiala lõunaosas tuvastatud (TÜ EMI 2011) 41-44 m sügavuses asuvastliivamadalast (joonis 5.3). Pakri neeme otsas tuvastatud (TÜ EMI 2011) karidest(joonis 5.3) oleks kaugus samuti üle 1 km.5.2.4 Mõju olulisuse hindamine (Neljas samm)Peale esimest etappi tehakse otsus, kas oluline mõju avaldub või mitte. Kui avaldub, tuleb läbiteha ka ülejäänud etapid.KSH protsessis tehtud keskkonnamõjude hindamine ja läbiviidud eelhindamine näitasid, etantud mahus kalasadam rajamisega ja kasutamisega ei kaasne olulist mõju Pakri lahemerekeskkonnale ja Natura aladele.Antud sadam rajatakse EL fondide toel aasta tagasi valmisehitatud kalatööstuslikukülmhoonekompleksi teenindamiseks. Kalasadam on oluline objekt Eesti kalamajanduse jakalapüügi arendamiseks piirkonnas ning Paldiski linnale mõningaste sotsiaalmajanduslikeprobleemide paremaks lahendamiseks..Eksperdid leiavad, et kalasadama rajamise ja kasutamisega ei kaasne nende kasutada olnudandmete alusel olulist keskkonnamõju sh ka Natura alale ulatuvat. Samas on ette nähapositiivne mõju Paldiski linna sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.Kalasadam otseselt ei jää Natura alale, samas asumise tõttu Natura lähialas ja kaadamise läbiviimine Natura alal tingib olukorra, kus on otstarbekas jätkata Natura hindamist, et andaotsustajale rohkem informatsiooni otsuste tegemiseks. Tegevusloa võib anda juhul kuiotsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult Natura 2000 võrgustiku alaterviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärki.Ka hoiualade valitseja ja KSH aruande heakskiitja leidis, et KSH aruannet on vaja täiendadaKSH käigus tehtava Natura hindamisega ning see lisada peatükina aruandesse.OÜ Corson. Töö nr 1010 103

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne5.3 Natura hindamise tegemise taustmaterjalKeskkonnamõjude sh mõju Natura aladele hinnangu tegemisel on tuginetud ja kasutatud KSHaruande koostanud ekspertide hinnanguid ja alljärgnevaid allikaid:1. Maa-ameti geoportaal:• Maainfo.• Looduskaitse, NATURA 2000• Merealad.• Ajaloolised kaardid.• Kultuurimälestised.• Detailplaneeringud.• Kitsendused.• Geoloogia.• Mullakaart.2. Planeeringud ja teised asjakohased materjalid• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. 2006.• Harju maakonna arengustrateegia 2025.• Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutustsuunavad keskkonnatingimused”.• Paldiski linna üldplaneering 2005.• Paldiski linna arengukava aastani 2015.• Paldiski linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava. Kinnitati PaldiskiLinnavolikogu otsusega 13.01.2009 nr 2.• KSH programm.• Detailplaneeringu ja sadama eskiisprojekti materjalid.• Külmhoone ehitusprojekti materjalid.• Harjumaa Paldiski linn Jaama tn 6 Kalakülmhoone ehitusgeoloogilise uuringuaruanne. OÜ REI Geotehnika. Töö nr 2435-08. Tallinn 2008• Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioonile Eesti Traalpüügi Ühistu pooltesitatud vee erikasutus loa taotluse 20.04.2011 ja taotluse lisadokumendid17.05.2011.• Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008.• Kaitsejõudude perspektiivsete, merele orienteeritud, harjutusaladearenguprogrammi (ÕSMAAP) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2008.• Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana. S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo. PP-GIS uurimus.• Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016. A.Tõnisson, Tallinn 2006.• Pakri saarte üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõjustrateegiline hindamise aruanne. Töö nr 991/07. OÜ Hendrikson & Ko. Tartu2009.• Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamisearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2011.• Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu KSHaruanne. Ramboll AS, Tallinn 2008.OÜ Corson. Töö nr 1010 104

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne• Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustöödeKMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2007.• Paldiski Lõunasadamasse lainemurdja rajamise KMH aruanne. Töö nr E1123.OÜ-E-Konsult, Tallinn 2008.• Paldiski linnas Peetri 7, 7A, 7B, Peetri 9, 9A, 9B, Peetri 11, Peetri 13, 13A,13B, Peetri 15, 15A, 15B, 15C, 15D, Peetri 17, 17A, 17B, 17C, 17D, 17E,17F, Pakri tn 2, Jaama tee 2, Paldiski raudteejaama katastriüksustel ning Põhja-Sadama ja Jaama tee 2 kinnistute vahelise maa-ala detailplaneeringu KSHaruanne. Töö nr 1111/08. OÜ Hendrikson & Ko. Tartu 2011.• Krassgrundi mereala inventeerimine. Aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut. G.Martin. Tallinn 2009.• Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ Balti Keskkonnafoorum.Tallinn 2011. Autorid:Ivar Jüssi ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle KurisBKF, Andrus Kuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI, Tiia Möller TÜ EMI,Margus Vetemaa TÜ EMI.• Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr:LIFE05NAT/LV/000100. Balti Keskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009.• Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualadEestis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.• Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare Balti Keskkonnafoorum 2009.• Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020(ettepanek).• Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.Keskkonnaministeerium, 2005.• Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K.Peterson, Tallinn 2006.3. KSH protsessis tehtud uuringud• Hüdrograafilised mõõdistustööd Paldiski kalasadam 2010. Töö nr M10054.Meremõõdukeskus OÜ, Tallinn 2011.• Paldiski kalasadam Harjumaa Paldiski Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne.Töö nr 2891/323-11. Merkolux OÜ. Koostas Tiit Leinsalu. Tallinn 2011.• Hüdrodünaamilised uuringud. Matemaatiline modelleerimine. Corson OÜ,Tallinn 2011.4. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg.5. Keskkonnaregister6. Paldiski linna kodulehekülg.OÜ Corson. Töö nr 1010 105

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkidehinnangTabel 5.4. Natura 2000 alade (Pakri loodus- ja linnuala) terviklikkuse säilimise ja kaitseeesmärkidehinnang Natura alal mitte asuva Paldiski kalasadama rajamisest ja selle hilisemastkasutamisest tulenevalt.Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiriKaitse-eesmärgidKas projekt või kava võib:Selgitusjah/eiaeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei. Antud mahus projekt ei mõjuta Natura 2000alade (edaspidi ka ala) kaitse-eesmärkidesaavutamist.katkestada ala kaitse-eesmärkide suunasliikumise?Takistada selliste tegurite toimimist, misaitavad säilitada ala soodsat seisundit?häirida ala soodsa seisundi indikaatoritenakasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut jaasustustihedust?Teised indikaatoridEi. Kalasadama rajamine detailplaneeringustoodud mahus ei tekita mingitki ohtu Natura alakaitse-eesmärkide suunas liikumist. katkestaEi. Ala soodsat seisundit kalasadama rajamine jakasutamine ei muuda. Kaadamisega kaasnevatmõju on võimalik minimeerida kaadamiseläbiviimisega kaadamisala põhjaosas ja kaadateskui tuul puhub lõunakaartest.Ei. Ala indikaatoritena kasutatavate võtmeliikidetasakaalu, levikut ja asustustihedust kavandatu eihäiri. Süvendataval ja täidetaval sadamaalalpuuduvad Natura ala võtmeliigid. Kaadamisegakaasnevat mõju on võimalik minimeeridakaadamise läbiviimisega kaadamisala põhjaosasja lõunakaarte tuultega.Kas projekt või kava võib:põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, alaolemust määravates aspektides (nt toitainetetasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaigavõi ökosüsteemina?muuta ala struktuuri ja/või funktsioonimääravate seoste (nt pinnase ja vee või taimedeja loomade vaheliste seoste) dünaamikat?mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalttoimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteksveedünaamika või keemiline koostis)?vähendada esmatähtsate elupaigatüüpidepindala?vähendada esmatähtsate liikide arvukust?jah/eiEi. Kavandatud tegevusega ei muudeta alaolemust nii, et tekiks oht Natura elupaikade võiökosüsteemi muutumiseks.Ei. Kavandatud mahus süvendamine, täitmine jakaadamine ning ekspluatatsioon ei muudaNatura ala struktuuri ja funktsiooni määravateseoste dünaamikat.Ei. Kavandatu ei põhjusta veedünaamika egakeemilise koostise või muid looduslikke muutusiei piirkonnas ega Natura aladel.Ei. Kalasadama rajamise käigus tehtavadsüvendus- ja täitmistööd ning kaadamine eipõhjusta esmatähtsate elupaigatüüpide pindalavähenemist. Jaama tn 6c kinnistul ja sellevahetus kontaktalas esmatähtsad elupaigadpuuduvad.Ei. Kalasadama kinnistul esmatähtsad liigidpuuduvad Kavandatud mahus tehtud projektielluviimisega ei toimu esmatähtsate liikideOÜ Corson. Töö nr 1010 106

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannemuuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?vähendada ala mitmekesisust?põhjustada häirimist, mis võib mõjutadaasurkondade suurust või esmatähtsate liikidevahelist tasakaalu või asustustihedust?põhjustada killustatust?põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate,loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne)vähenemist või hävimist?arvukuse vähenemist Natura alal, kuna olulisedmõjud sinnani ei ulatu.Ei. Kavandatud mahus tehtud projektielluviimisega ei toimu esmatähtsate liikidetasakaalu muutumist Natura alal. Oht võibtekkida, kui kavandatud mahte oluliseltsuurendatakse ja seejuures leevendavadmeetmed ei suuda tagada praegusekeskkonnaseisundi säilimist.Ei. Kalasadama rajamiseks tehtavad süvendusjatäitetööd ning kaadamine ja hilisemekspluatatsioon planeeringus toodud mahus eivähenda Natura ala mitmekesisust.Ei. Kalasadama kinnistul puuduvad esmatähtsadliigid ja kalasadama rajamise keskkonnamõjudei ulatu ei otseselt ega kaudselt Naturaesmatähtsaid liike oluliselt mõjutama.Ei. Kalasadama rajamisega ei tekitata ohtuNatura ala killustamisele.Ei. Kavandatud mahus projekti elluviimisega eikaasne eelnimetatud tunnuste vähenemist võihävimist. Oht võib tekkida, kui kavandatudmahte oluliselt suurendatakse ja seejuuresleevendavad meetmed ei suuda tagada praegusekeskkonnaseisundi säilimist.Kokkuvõte Läbi viidud määratlemise ja hindamisetulemusena võib väita, et detailplaneeringuskavandatuga ei avaldu Pakri loodus- jalinnualale ning Pakri hoiualale ja Pakrimaastikukaitsealale olulist negatiivset mõju.Leevendusmeetmete kasutamisel ei kaasnekavandatud tegevusega ohtu Natura aladeterviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Samasnegatiivse mõju oht võib tekkida, kui oluliseltsuurendatakse planeeringu mahtudest suuremaidtegevusi või muudetakse planeeringut, millegakavandatakse mingeid olulise keskkonnamõjugategevusi. Sadama rajamisel ja hilisemalkasutamisel peab lähtuma seadusandlusest jarakendama KSH aruande ptk 8.1 esitatudleevendavaid meetmeid ning täitma hoiualavalitseja poolt vajadusel esitatavad nõudmised.OÜ Corson. Töö nr 1010 107

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne6. KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUSAlternatiivide võrdlemiseks (paaride meetodil) hinnatakse neid ühtede kriteeriumide järgi.Sellega integreeritakse arvestatavad keskkonnamõjud. Kasutatavad kriteeriumid haaravadkõiki olulisi mõjuvaldkondi, arengutegevuse mõjutegureid ning projekti rakendamistmõjutavaid asjaolusid.6.1 KriteeriumidKriteeriumid väljendavad mõjusid, mis avalduvad detailplaneeringuga kavandatu teostamiselja hilisemal kasutamisel.Kriteeriumid1. Mõju maastikule.2. Mõju mereelustikule.3. Mõju hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele.4. Mõju pinna- ja põhjaveele.5. Mõju kaitsealustele objektidele ja Natura aladele ning linnustikule.6. Müra ja jäätmekäitlus.7. Kumulatiivne mõju.8. Vastavus planeeringutele ja arengukavadele.9. Majanduslikud mõjud.10. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (ettevõtlus, piirkonna areng, tööhõive, inimese tervis jaheaolu, turvalisus).Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele – ei ole kriteeriumina kasutatud sellepärast,et mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse.Mõju maastikule. Käsitletud on tehisobjekti – sadama ja selle taristu ning aluste visuaalsetmõju Pakri loodus- ja poolloodus- ning tehismaastikku.Mõju mereelustikule on oluline mõju. Käsitletud on mõju põhja- taimestikule ja loomastikule,kalastikule ning mereimetajatele.Mõju hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele on oluline mõju. Antud mõjuulatuse ja suuruse väljaselgitamiseks on KSH protsessis läbi viidud matemaatilinemodelleerimine.Antud detailplaneeringu juures ei ole mõjud taimestikule ja loomastikule olulised mõjud janeid ei ole käsitletud kriteeriumides. Kinnistul puuduvad looduslik taimestik ja loomastikMõju kaitsealustele objektidele ja Natura aladele ning linnustikule. Kalasadamast üle 1,3 kmkaugusele merealale jääb Natura linnuala. Natura aladele avalduva mõju selgitamiseks ontehtud Natura hindamine peatükis 5. Natura hindamine.Kumulatiivne mõju. Kumulatiivse mõju all on oluline mõne aasta pärast rajatavastLõunasadama lainemurdjast tulenevad mõjud Jaama tn 6c kinnistul randa kavandatudkalasadamale.Alternatiivide tegevuste vastavust planeeringutele ja arengukavadele on käsitletud eestkätt kuivastavust üldplaneeringule, teemaplaneeringutele, arengukavadele. Samas planeeringule võiOÜ Corson. Töö nr 1010 108

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannearengukavale mittevastavus ei välista tingimata veel kavandatut, vaid sunnib kavandatut võivastavat planeeringut muutma.Majanduslikud mõjud (rajatud kalatööstusliku külmhoone rakendus, mõju Eestiväliskaubandusele ja kalapüügile ning kalatoodete hindadele).Sotsiaal-majanduslike mõjude all on vaadeldud planeeringuala asendit, ettevõtlust, piirkonnaarengut, tööhõivet, inimese tervist ja heaolu. Kavandatud tegevusest ja alternatiividesttulenevad sotsiaal-majanduslikud mõjud on otsesed ja olulised mõjud.Kriteeriumide ning alternatiivide esitamisel on arvestatud KSH programmi avalikustamiseprotsessi ja KSH ekspertide ning detailplaneeringu koostajate arvamusi ja ettepanekuid.Kriteeriumide kaalu määramineAlternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KSH koostajate poolthindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevaleinformatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka negatiivsete mõjudeleevendusmeetmeid.Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldikõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1,vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Samuti onkasutatud vahepealseid väärtusi 0,1. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline)väärtus oleks null. Saadud tulemus on antud kriteeriumi suhteline kaal.Kriteeriumide suhtelised kaalud paaride võrdluse meetodilTabel 6.1KRITEERIUMID1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.0,1 0,90,2 0,80,3 0,70,1 0,90,4 0,60,2 0,80,3 0,7TÄHTSUS0,2 0,80,2 0,80,6 0,40,8 0,20,6 0,40,8 0,20,6 0,40,4 0,60,3 0,70,2 0,80,6 0,4OÜ Corson. Töö nr 1010 109

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne0,4 0,60,5 0,50,4 0,60,4 0,60,3 0,70,2 0,80,3 0,70,5 0,50,5 0,50,4 0,60,3 0,70,2 0,80,7 0,30,5 0,50,6 0,40,4 0,60,3 0,70,4 0,60,4 0,60,4 0,60,3 0,70,5 0,50,4 0,60,3 0,70,5 0,50,3 0,70,4 0,6∑ - 45 2,0 5,2 4,0 3,5 5,1 3,6 4,6 4,8 5,6 6,6Krit. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.Kaal 0,044 0,116 0,089 0,078 0,113 0,080 0,102 0,107 0,124 0,1476.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide aluselAlternatiiv 0 – 0-alternatiiv (detailplaneeringuga kavandatud tegevusi ei toimu)Alternatiiv 1 – kavandatu.Alternatiiv 2 – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millestkõik teised on olulisemad).Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on paaride viisiliselt kavandatavat tegevustvõrreldud kolme alternatiiviga iga kriteeriumi kohta. Hinne näitab milline on alternatiividesuhteline paremusjärjestus antud kriteeriumi suhtes.OÜ Corson. Töö nr 1010 110

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneAlternatiivide võrdlus I (mõju maastikule) ja II (mõju mereelustikule) kriteeriumi aluselTabel 6.2 ja 6.3. I IIA Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne0 0,4 1 1,4 0,47 0 0,8 1 1,8 0,61 0,6 1 1,6 0,53 1 0,2 1 1,2 0,42 0 0 0 0 2 0 0 0 0Kokku 3 1 Kokku 3 1Alternatiivide võrdlus III (mõju hüdrodünaamilistele tingimustele jarannaprotsessidele) ja IV (mõju pinna- ja põhjaveele) kriteeriumi aluselTabel 6.4 ja 6.5. III IVA Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne0 0,6 1 1,6 0,53 0 0,6 1 1,6 0,531 0,4 1 1,4 0,47 1 0,4 1 1,4 0,472 0 0 0 0 2 0 0 0 0Kokku 3 1 Kokku 3 1Alternatiivide võrdlus V (mõju kaitsealustele objektidele ja Natura aladele ninglinnustikule) ja VI (müra ja jäätmekäitlus) kriteeriumi aluselTabel 6.6 ja 6.7. V VIA Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne0 0,6 1 1,6 0,53 0 0,5 1 1,4 0,471 0,4 1 1,4 0,47 1 0,5 1 1,6 0,532 0 0 0 0 2 0 0 0 0Kokku 3 1 Kokku 3 1Alternatiivide võrdlus VII (kumulatiivne mõju.) ja VIII (vastavus planeeringutele jaarengukavadele) kriteeriumi aluselTabel 6.8 ja 6.9. VIIVIIIA Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne0 0,6 1 1,6 0,53 0 0,2 1 1,2 0,41 0,4 1 1,4 0,47 1 0,8 1 1,8 0,62 0 0 0 0 2 0 0 0 0Kokku 3 1 Kokku 3 1Alternatiivide võrdlus IX (majanduslikud mõjud) ja X kriteeriumi alusel (sotsiaalmajanduslikudmõjud) kriteeriumi alusel.Tabel 6.10 ja 6.11 IX XA Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne0 0,2 1 1,2 0,4 0 0,2 1 1,2 0,41 0,8 1 1,8 0,6 1 0,8 1 1,8 0,62 0 0 0 0 2 0 0 0 0Kokku 3 1 Kokku 3 1OÜ Corson. Töö nr 1010 111

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneAlternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne)Tabel 6.12.Kriteerium Kaal A0 A1I 0,044 0,0207 0,0233II 0,116 0,0696 0,0464III 0,089 0,0472 0,0418IV 0,078 0,0413 0,0367V 0,113 0,05989 0,05311VI 0,080 0,040 0,040VII 0,102 0,0541 0,0479VIII 0,107 0,0428 0,0642IX 0,124 0,0496 0,0744X 0,147 0,0588 0,0882Väärtusindeks 0,48399 0,51601Paremusjärjestus II IVäärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A1 ehk kavandatud tegevus.OÜ Corson. Töö nr 1010 112

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne7. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU7.1 ÜlevaadeKaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille onpõhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatavavisiooniga.ArendusMõju AMõju AMõju AArendusKumulatiivne mõjuJoonis 7.1. Arendustegevuse kumulatiivne mõju.Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna saab käesoleva detailplaneeringu puhulvaadelda:1. Mõju mereelustikule.2. Mõju maastikule.3. Mõju kaitstavatele objektidele ja Natura aladele.4. Mõju taimestikule ja loomastikule.5. Mõju hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele.6. Müra ja jäätmekäitlus7. Mõju pinna- ja põhjaveele.8. Psühho-visuaalne mõju.9. Mõju tervisele.10. Mõju sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile.Psühho-visuaalset mõju, mõju tervisele ja sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurilekäsitletakse edaspidi urbaansete üldelamistingimustena.Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsetemõjude ning koosmõjude määratlemist. Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonidkattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetuddefinitsioonid (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts AndImpact Interactions, 1999). Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõikikolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis onniisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolmetüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda„analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust (tabel7.1).Tabel 7.1. Eksperdi seisukohtMÕJUDKaudne Koosmõju Kumulatiivne Määratlemine Hindamine√ √ √ √ √OÜ Corson. Töö nr 1010 113

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne7.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriksNimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõjuastmelist skeemi (tabel 7.2). Sellega määratletakse:1. Arengukomponendid (A).2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B).3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C).4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D).Tabel 7.2. Keskkonnamõju astmeline skeem.A Arengukomponendid– Rajatav sadam ja sellele taristu.– Kalatööstuslik külmhoone kompleks.– Külmhoone kompleksi taristu.– Külmhoone kompleksijuurdepääsuteed.– Eesti Vabariigi kalamajandus jakalapüügi arendusB Tegevused– Ehitamine.– Süvendamine.– Täitmine.– Kaadamine.– Infrastruktuuri loomine.– Sotsiaal-majandusliku tegevuse üldinekorraldamine.C Retseptorid– Kontaktala maastik.– Kaitstavad objektid ja kaitsealad.– Paldiski Lõunasadam ja PaldiskiPõhjasadam– Teede ja kommunikatsioonialad.D Kumulatiivne ja kaudne mõju ningkoosmõju– Tehismaastiku muutused.– Muutused rannaprotsessides.– Tootmis-äritingimuste muutused.– Sotsiaal-majanduslike tingimustemuutused.– Keskkonnakahjustused ja –häiringud– Mõjud Natura elupaigatüüpideleKäesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 7.3) käsitleb kavandatavategevuse kogu elutsüklit (rajamisest lammutamiseni) – ühelt poolt. Teisalt – käsitletakseminevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi.OÜ Corson. Töö nr 1010 114

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneToimuvadtegevusedTulevikuvõimalikudtegevusedTabel 7.3. Detailplaneeringu evitamise mõjude maatriks.PotentsiaalneTegevusedmõjuala,mõjutatavressurss jategurEhitamineKasuta-mineLeevendusVarasemadtegevusedKumulatiivnemõju,sh kaudne jakoosmõju1 2 3 4 5 6 7 8Maastik x x + x x x…x x x..x x x… x xMereelustik x...xx x + x…xx x…xx x…xx x…xxRannaprotsessid x x + xx x x…xx x…xxPõhjavee x x + xx x x..x x x…x xkvaliteetPinnaveekvaliteetx x + xx x x…x x x xLinnustik x x + x x..xx x..xx x..xxÕhu kvaliteet x x + x x x xMüra x..xx x + x x x ...x x x..x xKultuuripärand o x + xx x x..x x x..x xo x + xx…xxx x...x x x x x xx x + x x..xx x..xx x..xxx o…x + xx x x…xxx x..xx KMo o o o o oMikrokliima x..xx x x x x x x x xMaakasutus o + x x x..x x x…x x x..x xKalapüük ja o + xxx xx +…xx x KMPakri maastikukaitsealaKaitstavadmälestisedMõju NaturaaladeleKaugmõju shpiiriülene mõjukalandusSotsiaalmajanduslikudmõjud+ + xx +…xx +…xx x KMRiskiilming x x + x x…x x xx x…x xKM+ x + x x…xxx x..x x x…x x xLoodusvaradesäästev kasutamineSelgitus:o – olematu või väike mõjux – suhteliselt väike mõjux x – mõõdukas mõjux x x – oluline mõjuKM - koosmõju allikas+ – üheselt kasulik mõjuOÜ Corson. Töö nr 1010 115

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne7.3 KokkuvõteVarasemaid tegevusi on osaliselt käsitletud KSH aruandes ja lisades esitatud ülevaadetes.Kumulatiivsete mõjude juures ja detailplaneeringu evitamise mõjude maatriksi koostamiselon arvestatud lisainformatsiooni: üldplaneeringutest, arengukavadest, vanadest kaartidest,kirjandusest, meediast, ekspertide varasematest töökogemustest, vestlustest arendajaga,külmhoone planeerijaga, linnaametnikega ja kohalike elanikega.Toimuvaid tegevusi käsitleb KSH aruandes kavandatud tegevus ja alternatiiv 0. Võimalikketulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud üldplaneeringutes,arengukavades ning neid on arvestatud kavandatava tegevuse võrdluse juures.Ehitustööde või ekspluatatsiooniga kaasnevaid mõjusid võivad suurendada avariid jaloodusõnnetused, kuid nende esinemistõenäosus on väike, aga samas peab neid arvestama jaolema nendeks ohtudeks valmis. Sadama rajamisel peab kindlasti arvestama meres jamaismaal leitud torustikega.1. Detailplaneeringuala on osakeseks Pakri lahe ja selle lahis mereala ning Paldiskipoolsaare ja Pakri saarte maismaaruumi polüfunktsionaalses koosluses, mis püüdlebloodus-, sotsiaal- ja majandusruumi parimale võimalikule koosmõjule.2. Tervikuna on Jaama tn 6c väikesadama detailplaneering väikese kuni mõõdukakeskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ja riskitasandiga.3. Detailplaneeringus ilmnevad mitmed keskkonnaaspektid, millel on oluline mõjukeskkonnale.4. Aspektide koosmõjus väljenduvad planeeringuala minevikus, olevikus ja tulevikustoimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulem.5. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud :– ehitustegevuse tulem;– sotsiaal-majandusliku tegevuse tulem (praegune ja tuleviku majandusseis);– rannaprotsessid;– mereelustik;– linnustik;– Natura 2000 alad;– õhuheitmed;– veeheitmed;– jäätmed;– müra;– loodusvarade kasutamine.Võimaliku negatiivse riskiilmingu (oht planeeringuala ja piirkonna looduskeskkonnale)tõenäosust võivad oluliselt tõsta:1. Erakorralised ilmastikuolud (kõrge veeseis, tugevad põhjakaarte tormid, pehmedtormised talved, jää).2. Sotsiaalsed pinged ja terrorismiaktid.3. Piirkonnas tehtavad arendustegevused, mis muudavad piirkonnas oluliseltkeskkonnatingimusi. Näiteks, kui kalasadama alale kavandataks rajadaamortiseerunud NL armee poolt rajatud torustikutrassi baasil heitveekanalisatsioonimerrelask. Selle merrelasu torustikutrassi läbimine praeguse Jaama tn 6 c piires oleksotseseks ohuks kinnistule ehitatud külmhoonekompleksile ja selle taristule.4. KSH aruandes esitatud nõuete ja leevendusmeetmete mittearvestamine.Detailplaneering ei saa täpselt ette näha looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsessidearengut ning selle võimalikke tagajärgi. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuseOÜ Corson. Töö nr 1010 116

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneerineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on võimatu kõikivõimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel ontäpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Sedarõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang.OÜ Corson. Töö nr 1010 117

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JALEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmedSadama rajamisega seoses ei kavandata muuta midagi Jaama tn 6 c kinnistule praeguseksvalmisehitatud Eesti Traalipüügi ühistu tootmis- ja külmhoone välise veevarustuse,kanalisatsiooni ja sademetevee kanalisatsioon valmisehitatud infrastruktuuris. Tootmis- jakülmhoone kompleksi taristu on väljaehitatud ja töötab vastates kõigile nii EL kui ka EestiVabariigi vastavatele seadustele ning nõuetele.Kohustuslikud leevendavad meetmed:• Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut laialdasele alale tuleb takistada,kasutades selleks vastavat tehnoloogiat ning võtteid: süvendamisel kasutadakoppsüvendajat, nii süvendaja kui ka süvendusmaterjali vedav pargas peavad olematehniliselt korras ja tööde läbiviimisel peab pidevalt jälgima heljumi teket. Kui töödetegemisel mingitel põhjustel tekib oluliselt rohkem heljumit, siis tuleb peatada tegevusja selgitada põhjus ning vajadusel võtta kasutusele heljumi levikut vähendavadmeetmed (vajadusel kaitseekraanid).• Süvendus – ja täitetöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s. Kui töödeteostaja soovib teostada töid suurema tuulekiiruse korral, tuleb teostada uus heljumileviku analüüs ja see kooskõlastada Keskkonnaametiga.• Müravastasteks meetmeteks akvatooriumi süvendamisel, sadamaalatäitmisel jarajatiste ehitustööde ajal on: tööde planeerimine ja ajastamine, töödele planeeritavastajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate seadmete, masinatekasutamine, parima tehnoloogia kasutamine, tööde teostamine vastavalt heale tavale jaavalikkuse teavitamine.• Leevendusmeetmeteks sadama rajamisel on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavadtoimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatesttööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest.• Sadama süvendus- ja täitetööd tuleb läbi viia kõikide keskkonnanõuete jaehituseeskirjade kohaselt ning ei tohi tekitada liigset müra ja heljumit.Sadama rajamise süvendus- ja täitetööde käigus vette sattunud heljum matemaatilisemodelleerimise alusel jääb põhiliselt sadama ja selle lähimerealale. Heljum jõuab enne settida,kui lained ja hoovused jõuaksid viia seda kaugemale merealale ulatusega Natura alale. Kunatekkiv heljumi pilv on väike ja madala kontsentratsiooniga, siis kaitseekraanide kasutamine eiole vajalik. Samas kui tööde tegemisel mingitel põhjustel tekib oluliselt suurem heljum, siistuleb peatada tegevus ja selgitada põhjus ning vajadusel võtta kasutusele heljumi levikutvähendavad meetmed (vajadusel kaitseekraanid).Natura hindamisel läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, etdetailplaneeringus kavandatuga ei avaldu Pakri loodus- ja linnualale ning Pakri hoiualale jaPakri maastikukaitsealale olulist negatiivset mõju. Leevendusmeetmete kasutamisel ei kaasnekavandatud tegevusega olulist ohtu Natura alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.Samas negatiivse mõju oht võib tekkida, kui oluliselt suurendatakse planeeringu mahtudestsuuremaid tegevusi või muudetakse planeeringut, millega kavandatakse mingeid olulisekeskkonnamõjuga tegevusi. Sadama rajamisel ja hilisemal kasutamisel peab lähtumaseadusandlusest ja rakendama KSH aruande ptk 8.1 esitatud leevendavaid meetmeid ningtäitma hoiuala valitseja poolt vajadusel esitatavad nõudmised..OÜ Corson. Töö nr 1010 118

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneSeoses kaadamisala asumisega Natura alal tuleb sinna pinnase uputamisel rakendadaleevendusmeetmeid:• Kaadamist ei tohi teostada kui tuule kiirus on üle 15 m/s.• Parim kaadamise läbiviimine on lõunakaarte tuulega. Välistab minimaalsemagikontsentratsiooniga heljumipilve liikumise mere-elupaikade karide (1170) jaliivamadalate (1110) poole. Kaadamist võib teostada ka idatuulega.• Parim kaadamiskoht kaadamisalal on põhjapoolses osas (sügavus 49-53 m).Kaadamise koht jääb sellisel juhul üle 1 km põhjapoole kaadamiala lõunaosastuvastatud (TÜ EMI 2011) 41-44 m sügavuses asuvast liivamadalast (joonis 5.3).Pakri neeme otsas tuvastatud (TÜ EMI 2011) karidest (joonis 5.3) oleks kaugussamuti üle 1 km.Eeldatavalt üle veerand sajandi merevees olnud, teadmata kvaliteediga torud onamortiseerunud ja mitte kasutuskõlbulikud ning ei vasta näiteks kanalisatsioonitorudeleesitatud nõuetele. Neid torusid võiks käsitleda, amortiseerunud meresseisnud mittekasutatudrajatise lammutusjäätmetena.Lõunasadama lainemurdja rajamisel ja valmimisel on otsene ning oluline mõju Jaama tn 6 ckinnistule rajatavale väikesadamale. Detailplaneeringuga kavandatud kalasadam asub vahetultlainemurdja lähialas. Loode ja põhjatuule korral võivad Pakri lahes tekkivad lained põrkudesvastu Lõunasadama lainemurdjat suunduda (peegelduda) kalasadama akvatooriumi jaohustada seal kaide ääres seisvaid või kaide äärde silduvaid laevu. Peegeldunud lainepikkused on lühemad ja teravamad ning tugevama energiaga kui tavalised lained.Kuna rajatav lainemurdja on olulise mõjuga kavandatavale väikesadamale, siisdetailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel seda arvestatakse. KSH protsessis ontehtud lainemurdjast avalduvate mõjude prognoosimiseks matemaatiline modelleerimine.Matemaatilise modelleerimisega leiti sadama kaide ja kaitsemuuli selline asend (olulineleevendav meede), mille juures peegeldunud lained ei tekita olulist ohtu sadamas seisvatelelaevadele ja akvatooriumis liikuvatele alustele8.2. Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud keskkonnamõjudevältimise meetmed ja ohutusnõuded• Sadam ja selle tegevus peab vastama sadamaseaduse ja selle alusel kehtestatud aktidele.• Kasutada ette nähtud ja avariiolukordi vältida aitavaid navigatsioonimärgistusi.• Sadamas tuleb määratleda täpselt sadamavaldaja roll koos kohustuste ja vastutusegalaevaheitmete vastuvõtmisel sadamas, samuti määratleda vastutaja reostuse tekkimisel.• Sadamas ei osutata kütuse- ja õlijäätmete vastuvõtu teenust. Samas Vastavaltsadamaseaduse §-st 25, et sadama pidaja peab korraldama laevaheitmete vastuvõtmistlaevadelt ja muudelt veesõidukitelt, mida see sadam teenindab. Seega, kui sadam ei osutakütuse- ja õlijäätmete vastuvõtu teenust, siis peab sadam nende jäätmete vastuvõtmisekorraldama mingil muul viisil.• Sadamas peavad olema välja töötatud organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, mistagavad töötajate ohutuse, tulekahjude vältimise, merereostuse ärahoidmise ning nendetagajärgede lokaliseerimise ja likvideerimise.• Sadamat külastavad alused peavad olema tehniliselt korras ning ei tohi tekitada müra, misületab Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud mürataseme piirnorme.• Sadama kasutamisel kaasnevateks olulisemateks riskideks on avariijuhtumid, alustelmäärdeõlide ja kütuse lekkimine ning tulekahju. Avariijuhtumi vältimiseks peavad olemaOÜ Corson. Töö nr 1010 119

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannetagatud kõik ohutusnõuded, tehnika peab olema kontrollitud ning vastama parimalevõimalikule tehnikale. Määrdeõlide ja kütuse sattumine merre peab olema välditud võikoheselt piiratud. Sadamas ei osutata määrdeõlide ja kütuse tankimise teenuseid ningselleks ei ole rajatud ka vastavaid tanklaid.• Sadama akvatooriumis vastutab õlitõrje eest esmajoones reostaja. Kui reostaja ei suudaavarii olukorraga toime tulla, siis tuleb teatada avariist sadama kaptenile, kellel peavadolema kõik vahendid reostuse lokaliseerimiseks ja tõrjeks. Sadama akvatooriumistväljaspool vastutab õlitõrje eest piirivalve, juhul kui reostaja pole selleks suuteline.• Tuleohutuse tagamine sadama territooriumil ning seal asuvatel objektidel on sätestatudsiseministri kinnitatud „Tuleohutuse üldnõuetega” ja sadama üldise tuleohutusjuhendiga.Töid teostavad ettevõtjad peavad tagama nende kasutuses oleval territooriumil ja/võimuudel objektidel tuleohutuse nõuete täitmise. Tuletööde läbiviimine sadamaterritooriumil peab olema korraldatud vastavalt siseministri kinnitatud nõuetele(Tuletööde tuleohutusnõuded), sadama üldisele tuleohutusjuhendile ja olemakooskõlastatud sadama ohutusjärelevalve töötajaga. Kõikidele sadama rajatistele peabolema tagatud vaba juurdepääs – teede ja läbikäikude läbikaevamine või sulgemine onlubatud ainult sadama valdaja loal ning juhul, kui on tagatud läbipääs mujalt.• Sadama territooriumil asuvad hooned ja rajatised peavad olema varustatud tuletõrje- japäästevahenditega vastavalt Eesti õigusaktidele. Tuletõrje- ja päästevahendid peavadolema töökorras, nähtaval kohal ning neile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Sadamasseisvatel laevadel asuvad tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema täielikus valmisolekusnende võimalikuks kasutamiseks.• Iga sadama territooriumil tegutsev ettevõtja peab välja töötama tegevuskava inimeste javara kaitseks tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi, avarii, plahvatuse jms puhuks.• Tulekahju puhkemise korral sadamas või sadamas seisval laeval peavad kõik teised laevadvalmis seadma tuletõrje- ja päästevahendid, et osutada abi tulekahju kustutamisel.Kontrolli tuleohutusnõuete täitmise üle sadama territooriumil teostab sadama valdaja,kelle esitatud nõudmised tuleohutuse tagamiseks kuuluvad kohustuslikule täitmisele.Tulekahju või muu õnnetuse avastamisel tuleb sellest teatada hädaabinumbrile 112 jasadamakaptenile.• Sadamal peab olema jäätmeluba, kui ta ei telli jäätmekäitlusteenust vastavat lubaomavatelt isikutelt. Teenuse tellimisel ei pea sadamal jäätmeluba olema. Jäätmetekäitlemine peab toimuma jäätmeseaduses sätestatud korras. Ohtlike jäätmetekäitluslitsents peab olema juhul kui sadam ise füüsiliselt hakkab ohtlikke jäätmeidkoguma. Juhul, kui sadam tellib ohtlike jäätmete vastuvõtmise teenuse sisse vastavaidkeskkonnalube omavalt isikult, siis sadamal ei pea olema ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.• Sadamavaldaja on kohustatud teavitama laevaomanikke laevadel tekkivate jäätmetevastuvõtmise korrast – sellest informeerib sadam laevakapteneid sadama eeskirjas.• Sadamas peab olema laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, mille töötab välja jarakendab sadama valdaja. Sadama valdaja peab pidama arvestust laevadelt vastu võetudlaevaheitmete kohta.8.3 Jaama tn 6 kinnistult Jaama tn 6 c kinnistule avalduda võiv ohtAlljärgnevalt käsitletavad leevendusmeetmed ei ole seotud kalasadama rajamise mõjudega.Olles tutvunud olemasoleva olukorraga eksperdid leiavad, et Jaama tn 6 kinnistult võibhalbade asjaolude ja stsenaariumide rakendumisel avalduda oht Jaama tn 6 ckülmhoonekompleksile.OÜ Corson. Töö nr 1010 120

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannePaldiski Linnavalitsus algatas 23.05.2011. a korraldusega nr 165 Paldiski linnas Jaama tn 6kinnistu (katastri tunnus 58001:001:0209) detailplaneeringu, mille eesmärgiks on kinnistujagamine (Ametlikud Teadaanded 03.06.2011). Kinnistul paiknevad Paldiski linnapuhastusseadmed.Ekspertide arvates tuleb Jaama tn 6 kinnistu omanikul Paldiski Linnahooldus OÜ-l antuddetailplaneeringu raames:1. Üles otsida Jaama tn 6 ja Jaama tn 6 c piirdel ollavõiv mittekasutuses olev Ø 600 mmeeldatavalt keraamiline (eeldatavalt) torutrass.2. Leitud kohast tulev toru läbi lõigata ja paigaldada mõlemat toruotsa sulgev kaev.3. Jaama tn 6 c poolne toruots tuleb lisaks kaevule ka täiendavalt sulgeda.4. Toruotste ja kaevu asukohad tulevad koordinaadistada ja kanda kindlastidetailplaneeringu joonisele.5. Antud tegevusest tuleb kinnistu omanikul teavitada Keskkonnaametit jaKeskkonnainspektsiooni.6. Vajadusel Keskkonnaamet esitab antud nõude Jaama tn 6 detailplaneeringukooskõlastus nõudeks.7. Keskkonnaameti otsustada jääb, kas on vajalik ka eelnimetatud detailplaneeringuraames kinnistu omanikult nõuda kogu Jaama tn 6 kinnistul olla võiva maa-aluse trassiülesotsimist ja märgistamist detailplaneeringu kaardil ning trassiotste sulgemist.Kinnistu jagamise järgselt ilmselt kavandatakse jagatavatel osadel mingeid tegevusi,aga teadmata kohtades ollavõivad maa-alused trassid võivad esile tuua ohte nendeletegevustele.Antud nõue on oluline leevendav nõue Jaama tn 6 kinnistult Ø 600 mm toru kaudu Jaama tn 6c külmhoonele avalduda võivate ohtude ärahoidmiseks.Lisas 3 olevast kirjast väljendus vee ettevõtja mure reoveepuhastist lähtuva võimalikunakkusohu kohta. Praegusel momendil on teada, et külmhoone vundamendi all või sellepiirkonnas on toru lõhutud ja suletud. Eksperdid arvavad, et Jaama tn 6 kinnistureoveepuhastist nakkusohu kandumine mittekasutuses oleva torutrassi kaudu Jaama tn 6 ckinnistule on praktiliselt olematu. Samas mingi terrorismi valdkonda kuuluv oht võibtorutrassi mööda jõuda Jaama tn 6 kinnistult Jaama tn 6c külmhoone vundamendini.Antud toru otsimine Jaama tn 6 c asfaltkatte alt on oluliselt raskem ja eeldatavalt asfaltkattealt otsimine rikub Jaama tn 6 c ehitiste ja rajatiste ehitusgarantii tingimusi. Kuna külmhoonevundamendi all on toru suletud, siis eeldatavalt Jaama tn 6 c kinnistult Jaama tn 6 kinnistuleulatuvaid ohte ei ole. Lisaks sellele oletatav torutrass Jaama tn 6 kinnistul on kõrgemal kuiJaama tn 6 c eeldatav torutrass.8.4 KeskkonnaseireHeljumi leviku seire läbiviimine ei ole vajalik, kuna kavandatud tegevuse (A1) sadamaakvatooriumi süvendamisel ja sadamaala täitmisel tekkivad heljumi kogused on väikesed jaarvestades modelleerimise tulemusi ei ulatu tekkekohast kaugele Pakri lahte. Kuna kasüvendamine ja täitmine toimub vähese põhjataimestiku ja –loomastikuga ranniku lähedasemerealal ning lähipiirkonnas puuduvad kalakoelmud, siis seega kavandatust ei kaasne olulistmõju mereelustikule. Kuna ka kavandatud kaadamisega ei kaasne olulist keskkonnamõjuNatura aladele, siis keskkonnasire ei ole vajalik.OÜ Corson. Töö nr 1010 121

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneKasutades süvendamisel ja kaadamisel parimat võimalikku tehnikat ja viies tööd läbi vastavalttehnoloogilistele nõuetele ei kaasne olulist keskkonnamõju.Kui süvendus- ja täitetöödel eraldub liiga suures kontsentratsioonis heljumit, mis on oluliseohuga merekeskkonnale, siis tuleb süvendus- või täitetööd peatada, selgitada sellise olukorratekkimise põhjused ja võtta kasutusele meetmed antud olukorra likvideerimiseks või oluliseksleevendamiseks.Samas kui tööde läbiviimisel selgub mingi olulise ohuga avariiline olukord (torm, reostus oht,jää, mingil põhjusel lindude kogunemine tööpiirkonda), siis tuleb tegevus peatada ja võttakasutusele vastavad meetmed. Tööd võib jätkata ainult siis kui oht on kõrvaldatud.OÜ Corson. Töö nr 1010 122

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne9. KOKKUVÕTE9.1 Üldosa1. Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringuala asub Harjumaal Pakri poolsaareedelaosas Paldiski linnas aadressil Jaama tn 6c.2. Paldiski asutamisajaks loetakse aastat 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas sadama jamerekindluse ehitust. Kuni 1764. aastani kandis asula nime Rogerwiek. Edasi BaltiiskiPorti nime all tuntud asulale andis linnaõigused 1783. aastal Katariina II. Praegusenime Paldiski sai linn Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal 1933. aastal. Aastatel1944–1994 oli Paldiski Nõukogude Liidu suletud sõjaväelinn3. Pakri poolsaare ajalugu on kirju, esindatud on nii üldine kui eriline eesti ajaloos.4. Paldiski on oma 4276 elanikuga (seisuga 1.10.2010) Põhja-Eesti väikelinn 52 kmkaugusel pealinnast Tallinnast.5. Planeeringuala jääb Pakri poolsaare edelaserva Pakri lahe äärde pank- ja lausrannikuüleminekuvööndisse. Looduslikku reljeefi on kinnistul oluliselt muudetud varasemaehitustegevuse käigus. Maapinna abs. kõrgused juures jäävad valdavalt 3,05...3,95 mvahemikku.6. Pindmiselt esinev täitepinnas koosneb mullasegusest kruusast, liivast ja saviliivastlubjakivitükkide ja veeristega.7. Aluspõhi avaneb Keskordoviitsiumi Kukruse lademe lubjakivina 2,60...4,90 msügavusel maapinnast, abs. kõrgusel 0,45...-0,95 m.8. Pakri poolsaar (ca 34 km 2 ) asub maastikuliselt Põhja-Eesti lavamaa loodepiiril,lubjakivide avamusega paekaldal. Poolsaar kujutab endast kagu suunas madalduvatlubjakiviplatood, mis on tekkinud Läänemere taandumise tagajärjel glatsioisostaatilisemaatõusu tulemusena.9. Oma tekkelt on Pakri laht sügavalt mandrisse lõikunud klindilaht. Mere sügavusulatub siin 26 meetrini. Lahesuu kitsaim koht (2,6 km) on Väike-Pakri saare ja Pakripoolsaare vahel.10. Jaama tn 6c kinnistu kuulub Paldiski Linnahoolduse OÜ-le hoonestusõigusega EestiTraalpüügi Ühistu kasuks.11. Eesti Traalpüügi Ühistu on asutatud 2005. a. detsembris Tallinnas. Ühistu onspetsialiseerunud traalpüügile, külmutatud kala ja vürtsikala ekspordile.Töödeldavatest kalaliikidest on peamised kilu ja räim. Jaama tn 6c kinnistule onrajatud täiesti uus 3400 m 2 pinnaga tootmis- ja laokompleks. Kompleksi kuuluvadkülmhoone kambritega nii külmutatud kui ka jahutatud toodetele, tootmis-, olme- ningkontoriruumid. Tootmisprotsess on automatiseeritud maksimaalselt, selleks onpaigaldatud kvaliteetsed seadmed Skandinaavia tootjatelt, seda nii kala sorteerimiseks,külmutamiseks ja pakendamiseks. Projekteeritud tootmisvõimsus on kuni 200 tonnikala töötlemist ööpäevas. Ühes vahetuses töötab 10 inimest, kokku plaanib ettevõtetööle võtta kuni 30 inimest.12. Eesti Traalpüügi Ühistusse kuuluvad DGM Shipping AS, Esmari Laevad OÜ, KrapeskAS, Prangli Kalandusühistu, OÜ Kalavara.13. Enamus ettevõtte toodangust eksporditakse. Peamised eksporditurud on: Ukraina,Venemaa, Moldova, Rumeenia. Tegeletakse võimalike uute turgude leidmise janendele sisenemisega14. Pakri lahe hüdrometeoroloogilised tingimused vastavad Eesti põhjarannikutingimustele.15. Pakri lahe hoovuste skeem on tugevalt mõjutatud tuulest. Vabalt pääsevad lahte läänejaloodesuunalised tuuled.OÜ Corson. Töö nr 1010 123

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne16. Eesti rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamise (Keskkonnaministeerium,Tallinn 2008) järgi kuulub Pakri lahe rannikuvesi tüüpi III („kesine”).Kvaliteedielementide hindamisel andsid kvaliteedielemendid Füüsikalis-keemilisedüldtingimused ja Fütoplankton kvaliteedi klassiks „kesine”, samas Veetaimestik jaSuurselgrootud andsid kõrgema kvaliteediklassi.17. Pakri lahe põhjaloomastiku liigiline koosseis ei ole eriti liigirikas ja on sarnane teistepõhjaranniku lahtedega. Üksikute liikide esinemise ja leviku määravad suuresti äraüldised olud – peamiselt toidubaas, põhjasubstraat ja veekvaliteet.18. Pakri lahe kalastiku liigiline kooslus on iseloomulik rannikumerele Soome lahelääneosas.19. Lisas 7 on EST Inseneribüroo OÜ 24.04.2011 selgitus Jaama tn 6c kinnistukülmhoone ehitamisel vundamendi alt leitud toru kohta.20. Vastavalt planeerijalt saadud informatsioonile nägid projekteerija ja ehitaja töö nr AS-1141-01 skeemi alles kui toru vundamendi kannude alt leiti ja otsused olidvastuvõetud. Leitud toru otsi ei koordinaadistatud.21. KSH protsessis Meremõõdukeskus OÜ töös nr M10054 tehtud uuringutega tuvastatimeres Ø 600 mm toru. Ca 600 m pikkuse ja valdavalt 10-12 m sügavuses asuva toruseisundi ja toru materjali kohta puuduvad andmed. Samuti puuduvad andmed torurajamise aja ja montaaži kohta ning selle võimaliku kasutamise eesmärkide kohta.22. Rannast 200 m kaugusel ja 10 m sügavusel puudub torust ca 10 m osa. Töö nrM10054 käigus tuvastati meres risti rannaga rajatud süvik, mida oleme KSH-snimetanud kanaliks ja selle põhjas asub Ø 600 mm toru. Kanali sügavus ümbritsevastmerepõhjast on 1,5-3,5 m sügavam.23. Kanal on praktiliselt risti rannaga ja algab 195 m kaugusel rannast veesügavusega 10m. Kanali laius on algul 20 m ringis, mis aeglaselt 400 m jooksul suureneb kuni 50 m.Kanali pikkuseks on 440 m. Mõõtmised on tehtud Meremõõdukeskus OÜ töö nrM10054 M 1 : 1000 kaardilt.24. Eeldatavalt üle veerand sajandi merevees olnud, teadmata kvaliteediga torud onamortiseerunud ja kasutuskõlbmatud ning ei vasta näiteks kanalisatsioonitorudeleesitatud nõuetele. Neid torusid võiks käsitleda, amortiseerunud meresseisnudmittekasutatud rajatise lammutusjäätmetena.25. Harjumaa Keskkonnateenistus väljastas 06.05.2008. a Paldiski linna vee-ettevõttelePaldiski Linnahooldus OÜ-le vee erikasutuse loa nr L.VV.HA-183368. Loaga lubatudtegevuseks on Paldiski linna elanike (4800 inimest) ja ettevõtete majandus-joogiveegavarustamine, reovee kogumine ja puhastamine ning heitvee juhtimine suublasse. Lubakehtib alates 01.05.2008 kuni 31.03.2013.26. Jäätmekäitluse korra Paldiski linnas määrab Paldiski linna jäätmehoolduseeskiri.Paldiski linna jäätmehoolduseeskiri kehtestati Paldiski Linnavolikogu määrusega20.12.2007 nr 15 ja muudeti määrusega 05.05.2009 nr 7.9.2 Kavandatud tegevus ja selle keskkonnamõjud1. Kavandatud tegevus ei puuduta Jaama tn 6c kinnistule rajatud kalatööstuslikukülmhoonet ja selle taristut.2. Jaama tn 6c (katastriüksus 58001:001:0211) väikesadama detailplaneeringukoostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala krundipiiride täpsustamine jaehitusõiguse andmine kuni 1350 tonnise veeväljasurvega kalalaevu ja muid aluseidteenindava kalasadama väljaehituseks.3. Planeeringuga määratakse kindlaks sadama territooriumi ja akvatooriumi, sadamakaija muu seonduva infrastruktuuri asukoht ning suurus, maa-ala heakorrastus,liikluskorralduse (juurdepääsud, parkimine jne), tehnovõrkude ja varustusega seotudlahendused.OÜ Corson. Töö nr 1010 124

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne4. Kavandatud väikesadam on ette nähtud kinnistul asuva kalatööstusliku külmhooneteenindamiseks. Enne sadama kavandamist oli kinnistu pindala 15085 m 2 . Pealesadama rajamist on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu kogupind 27282 m 2 , seegarajatakse ranniku lähedase mereala täitmisega 12197 m 2 .5. Lähim elamupiirkond asub kavandatavast sadamast umbes 1 km kaugusel loodes.6. Kavandatud tegevusega kaasneb merepõhja süvendamine -6,5 meetrini sadamaakvatooriumi (3600 m 2 ) vajaliku sügavuse tagamiseks ja selle süvendamisel saadudmaterjaliga mereala täitmine sadamaala rajamiseks. Süvendus- ja täitmismahud ondetailplaneeringu ja sadama eskiisprojekti kohaselt hinnanguliselt ca 25 440 m 3 ja25 480 m 3 . Sadama projektis mahud täpsustuvad. Pakri pinnasepuistealale merre onkavandatud kaadata ca 1000 m 3 süvendatud pinnast.7. Arengukavas leitakse, et Paldiski linna edu tagamiseks on olulisel kohal majandusearendamine ja sotsiaalolude (töökohad) parandamine. Pikemas perspektiivis saabkipaldiskilaste heaolu kasv tugineda eeskätt majanduse arengule, mis annab niitäiendavaid töökohti, palgatulusid, kohalikku nõudlust kui maksutulu avalike teenustetaseme tõstmiseks.8. Majanduse areng vähendab töökohtade nappust ja ka ohtu tööjõu väljavooluks mujaleEestisse ja välismaale.9. Planeering on Paldiski linna üldplaneeringu ja arengukava üldiseid eesmärke arvestav.Üldplaneeringu järgi soovitakse Paldiskit arendada kui merelinna ning selle seisukohajärgi on oluline soodustada kalapüüki ning edendada kalandust külmhoonekasutamisega.10. Lõunasadama lainemurdja rajamisel ja valmimisel on otsene ning oluline mõju Jaamatn 6 c rajatavale väikesadamale. Detailplaneeringuga kavandatud kalasadam asubvahetult lainemurdja kontaktalas. Kuna rajatav lainemurdja on olulise mõjuga, siisdetailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel seda arvestatakse. KSHprotsessis on tehtud lainemurdjast avalduvate mõjude prognoosimiseks matemaatilinemodelleerimine. Vastavalt modelleerimise tulemustele leitakse sadamakonstruktsioonidele parim lahend.11. Matemaatilise modelleerimisega leiti sadama kaide ja kaitsemuuli selline asend, millejuures peegeldunud lained ei tekita olulist ohtu sadamas seisvatele laevadele jaakvatooriumis liikuvatele alustele olulist ohtu. See läbi väheneb otseselt oht inimesetervisele ja varale.12. Kavandatava Lõunasadama lainemurdja rannast peaaegu risti suunduva esimenekaiosa pikkus on 215 m siis veidi Lõunasadama poole pöörduva osa pikkus on 1080m. Kai kõrgus on 2,7 m. Lõunasadama poolses osas on kai ääres sügavusekskavandatud 14 m.13. Matemaatilise modelleerimise tulemused ja võrdlus 0 alternatiiviga (mille puhulsadamarajatised puuduvad) näitavad, et sadama rajamisega ei kaasne märgatavaidmuutusi Pakri lahe laineväljades ja viimaste poolt genereeritud hoovuste väljades.14. Sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumipilv ei levi kaugemale kui 750 m, juhul kui peetakse kinni süvendustööde ohutustsilmas pidavast tuule kiirusest 15 m/s.15. Sadama süvendus- ja täitetööd ning kaadamine tuleb läbi viia kõikidekeskkonnanõuete ja ehituseeskirjade kohaselt ning ei tohi tekitada liigset müra jaheljumit.16. Jaama tn 6c detailplaneeringus kavandatu mõjud piirduvad lokaalselt kavandatavasadama lähialas ja ei ole olulisteks mõjudeks Pakri lahe kudealadele.17. Süvendamine võib mõjuda teatud organismirühmadele ka positiivselt. Setetestvabanevad orgaanilised osakesed on toiduks põhjafaunale. Sellest lähtuvalt võibsüvendamisega kaasneda põhjaloomastiku levikuala ja liigilise koosseisu muutusedning arvukuse ja biomassi tõus lähipiirkonnasOÜ Corson. Töö nr 1010 125

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne18. Süvendamise ja täitmise otsest mõju ei saa vältida, kuid seda on võimalik leevendadaheljumi levikut takistavate kaitseekraanide kasutamisega. Kaitseekraanid takistavadheljumi kandumist väljapoole süvendusala.19. Sadama ekspluatatsiooniaegne mõju on eelkõige seotud võimalike laevaavariidega.Kalalaevade poolt tekitatud lainetus ei mõjuta oluliselt põhjaloomastiku ja -taimestikukooslusi.20. Süvendamise ja täitmise lokaalne ja lühiaegne mõju avaldub eeldavalt vahetult sadamaja selle vahetus lähialas olevale mereelustikule ja ei ulatu parima võimaliku tehnika jahea tava korral kaugemale ega põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju.21. Sadama kasutamine ei mõjuta kalade põhilist toiduobjekti (põhjaloomastik) ja teatudkalaliikidele kudemiseks sobilikku põhjataimestikku.22. Varasema inimtegevuse tulemusena puudub Jaama tn 6c kinnistul looduslik taimkateja loomastik.23. Jaama tn 6c kinnistule rajatava sadama kaugus lähimast Natura merealast on 1,3 km jaPakri maastikukaitsealast on 2,9 km.24. Sadama rajamise süvendus- ja täitetööde käigus vette sattunud heljum matemaatilisemodelleerimise alusel jääb põhiliselt sadama ja selle lähimerealale. Heljum jõuab ennesettida, kui lained ja hoovused jõuaksid viia seda kaugemale merealale ulatusegaNatura alale.25. Rajatav kalasadam avardab ettevõtlusele võimalusi ning parandab töökohtade jaeeldatavalt töö parema tasustamise läbi ka paljude inimeste heaolu. Paldiski elanikeleavarduvad võimalused leida tööd kaasaja nõuetele vastavas keskkonnas lahkumataoma elukohast kaugele. Kalapüügi arendamine on tähtis, mitte ainult Paldiski linnaarengu seisukohast vaid ka Eesti Vabariigi arenguks.26. Arvestades eelkõige matemaatilise modelleerimise tulemusi, piirkonnas varem tehtudKMH ja KSH järeldusi ning kogemusi võib eeldada, et võimalik heljumi levik onsuhteliselt lokaalne ja piiratud ning selle mõju põhjataimestikule ja -loomastikule eiole oluline ja ei ulatu põhjataimestikul üle ühe vegetatsiooniperioodi japõhjaloomastikul üle kahe vegetatsiooniperioodi. Kuna lähipiirkonnas puuduvadkalakoelmud, siis mõju kaladele saab avalduda ainult kalade toidubaasi läbi, aga mõjutoidubaasile on lühiajaline ja mitte oluline. Antud arvamust kinnitavad piirkonnasläbiviidud ja viidavad oluliselt suuremates mahtudes süvendamise ja kaadamistöödning nendele tehtud seirete ja keskkonnamõjude hindamised.27. Kalasadam otseselt ei jää Natura alale, samas asumise tõttu Natura lähialas jakaadamise läbi viimine Natura alal tingis vajaduse Natura hindamise läbiviimiseks.28. Natura hindamises läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, etdetailplaneeringus kavandatuga ei avaldu Pakri loodus- ja linnualale ning Pakrihoiualale ja Pakri maastikukaitsealale olulist negatiivset mõju. Leevendusmeetmetekasutamisel ei kaasne kavandatud tegevusega ohtu Natura alade terviklikkusele jakaitse-eesmärkidele. Samas negatiivse mõju oht võib tekkida, kui oluliseltsuurendatakse planeeringu mahtudest suuremaid tegevusi või muudetakseplaneeringut, millega kavandatakse mingeid olulise keskkonnamõjuga tegevusi.29. Sadama rajamisel ja hilisemal kasutamisel peab lähtuma seadusandlusest ja rakendamaKSH aruande ptk 8.1 esitatud leevendavaid meetmeid ning täitma hoiuala valitsejapoolt vajadusel esitatavad nõudmised.30. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju.31. Rajatav kalasadam avardab ettevõtlusele võimalusi ning parandab töökohtade jaeeldatavalt töö parema tasustamise läbi ka paljude inimeste heaolu. Paldiski elanikeleavarduvad võimalused leida tööd kaasaja nõuetele vastavas keskkonnas lahkumataoma elukohast kaugele. Kalapüügi arendamine on tähtis, mitte ainult Paldiski linnaarengu seisukohast vaid ka Eesti Vabariigi arenguks.32. Pakri lahe rannikualad on väga pika meresõidu- ja kalapüügi traditsioonidega.Kalapüük on piirkonna kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud sedaOÜ Corson. Töö nr 1010 126

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruannesajandite vältel. Igasugune merendusega seotud tegevus elavdab merekultuuritaasloomist ja edasiarendamist.33. Jaama tn 6c kinnistule rajatava sadama süvendamisel saadav reostamata ja inimeselening keskkonnale ohutu. Pinnas kavandatakse kasutada kogus ulatuses sadamaalatäitmiseks. Seega süvendusmaterjal kasutatakse praktiliselt vahetult koha peal: jäävadära süvendatud materjali vedu ja sellega kaasnevad kulutused ning mõjud.9.3 Lõppjäreldused1. Sadama rajamisega seoses ei muudeta midagi Jaama tn 6 c praeguseks valmisehitatudEesti Traalipüügi ühistu tootmis- ja külmhoone välise veevarustuse, kanalisatsiooni jasademetevee kanalisatsioon valmisehitatud infrastruktuuris. Tootmis- ja külmhoonekompleksi taristu on väljaehitatud ja töötab vastates kõigile nii EL kui ka EestiVabariigi vastavatele seadustele ning nõuetele.2. Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala kasutamisejuhtfunktsiooniks perspektiivne tehnoehitiste maa. Detailplaneering ei muudakehtestatud üldplaneeringut.3. Üldplaneeringus leitakse, et merelinnas on arengu seisukohalt oluline soodustadakalapüüki ja ehitada külmhoone. Eurostandartidele vastav tööstuslik külmhoonekompleks on Jaama tn 6c kinnistule ehitatud. Jäänud on selle täismahusrakendamiseks juurde rajada planeeringus kavandatud kalasadam.4. Kalasadam on kavandatud rajada Lõunasadama lähipiirkonda, kuhu on üldplaneeringukaardil reserveeritud tööstusettevõtete rajamiseks perspektiivikamad alad – sealmõjutaks tööstus kõige vähem elamupiirkondi ning oleks keskkonnakaitse seisukohaltsoodsaim.5. Kalasadama kaide, muuli ja akvatooriumi rajamise (süvendamine ja täitmine) mõjudeulatused jäävad rajatava sadama lähedasele rannikumerealale. Hilisemad kaidesttingitud hüdrodünaamiliste tingimuste muutused ei muuda oluliselt rannaprotsesse eilähirannikul ega kaugemal. Samas lähipiirkonda rajatava Lõunasadama lainemurdjamõjud (käsitletud lainemurdja KMH-s) on ekspertide hinnangul oluliselt suuremadkalasadama rajamise mõjudest.6. Tuginedes matemaatilise modelleerimise tulemustele võib väita, et Jaama tn 6 ckinnistule kalasadama rajamine (alternatiiv 1) ei mõjuta oluliselt 1,3 km kauguselolevat Natura ala ja hüdrodünaamilisi tingimusi ega rannaprotsesse Pakri lahes.Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadama ja selle vahetulähipiirkonnaga.7. Leevendusmeetmete kasutamisel ei kaasne kavandatud tegevusega ohtu Natura aladeterviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.8. Ekspertide arvates on enamuse süvendatud materjali kohene ja kohapealne taaskasutusotstarbeline ja vastavuses säästva arengu printsiibile.9. Olulise hulga töökohtade tekitamisega kavandatud arendustegevuse ( täies mahustööstusliku külmhoone kompleks + kalasadam) läbi on tähtis selle sotsiaalseprobleemi lahendamiseks Paldiskis.10. Kalasadama rajamine ettenähtud mahus ja viisil mõjutab Paldiski linnameretraditsioonidega kultuuripärandit positiivselt.11. Kalasadama rajamine vastab Eesti Vabariigi kalamajanduse sh kalapüügi arendamiseja Paldiski linna huvidele.OÜ Corson. Töö nr 1010 127

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneKASUTATUD KIRJANDUS1. Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008.2. Martin, G. 2008, Nõva-Osmussaare hoiuala merepõhja elupaikade inventuur. TÜ EestiMereinstituut,. Lepingu vastutav täitja Tallinn.3. Martin, G 2008. Gretagrundi madaliku Nõva-Osmussaare hoiuala mereelupaikadeinventuur. TÜ Eesti Mereinstituut, Kaitsejõudude perspektiivsete, mereleorienteeritud, harjutusalade arenguprogrammi (ÕSMAAP) keskkonnamõjustrateegilise hindamise aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 20084. Järvekülg, A., Velder, I. 1963. Elu Läänemeres. Eesti Riiklik kirjastus, Tallinn5. MIKE 21 User Manual, 2005.6. Süvenduseelsed uuringud Paldiski Põhjasadamas. Teaduslik‐tehniline aruanne. EestiMereinstituut, Tallinn 20017. Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegne seire. I köide: Teisaldatava pinnasereostuse jälgimine. II köide: Hüdrodünaamika ja hüdrobioloogiaEesti Geoloogiakeskus, Eesti Mereinstituut, 20018. Süvendusaegne mereranna ja linnustiku seire Pakri neeme looderannal ja Pakri lahelõunaosas 26.09.‐19.12.2002. Aruanne. TTÜ Geoloogia Instituut, 2002;9. Paldiski Lõunasadama süvendusaegne seire 2002‐2003. Teadusliktehniline aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2003;10. Paldiski Põhjasadama kalastikule avalduva mõju seire. Teaduslik‐tehniline aruanne.TÜ Eesti Mereinstituut, 2005.11. Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6. kai süvendusaegne seire 2004‐2005.Teaduslik‐tehniline aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2005.12. Paldiski Lõunasadamasse 8 kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde keskkonnamõjudehindamise aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2007.13. Harjumaal Paldiski linnas Paldiski Põhjasadama detailplaneeringu keskkonnamõjuhindamise aruanne. AS Tallmac, Tallinn, 2002.14. Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne. TTÜMeresüsteemide Instituut, Tallinn 2011.15. Paldiski Lõunasadamasse lainemurdja rajamise keskkonnamõju hindamine aruanne.Töö nr E1123, OÜ E-Konsult, Tallinn 2008.16. Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõjustrateegiline hindamine. KSH aruanne. Ramboll, Tallinn 2008.17. Kuresoo, A. & Luigujõe, L. 2008. Haapsalu-Noarootsi projektialal ning Neugrundimadalaltalvituvate, sulgi ning kevad- ja sügisrändel peatuvate veelindude arvukus jalevikumuster. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu18. Jõgi M., 2003. Paldiski temaatika Eesti ajakirjanduses aastatel 1996-2002.Seminaritöö. Tallinna Pedagoogikaülikool.19. Kink H., Raukas A., 2000. Loodusmälestised 5. Harjumaa. Paldiski, Pakri poolsaar jasaared. Tallinn: TA Kirjastus.20. Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008.OÜ Corson. Töö nr 1010 128

Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanneLISADLisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm.Lisa 2 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni KSH programmi heakskiitmine22.03.2011 nr HJR 6-8/11/8762-2Lisa 3 Paldiski Linnahooldus OÜ kiri 21.03.2011 nr 14.Lisa 4 AS Eesti Veevärk, töö nr AS-1141-01, 2001 skeem.Lisa 5 Külmhoone vundamendi ehitamisel leitud torude käsitlus protokollides nr 230.09.2009, nr 3 16.10.2009 ja nr 11.11.2009.Lisa 6 Vundamendi alt leitud torudest Peeter Luukase pildistatud fotod 23.09.2009.Lisa 7 Külmhoone projekteerija selgitus 24.04.2011 vundamendi alt leitud toru kohta.Lisa 8 KSH protsessis merest leitud torude joonis.Lisa 9 Paldiski Linnahooldus OÜ 2010 a IV kvartali veekäitluse ja saasteainete aruanne ningreo- ja heitvee analüüsid.Lisa 10 Matemaatilise modelleerimise joonised ja graafikud. Corson OÜ. Tallinn 2011.Lisa 11 Detailplaneeringu põhijoonis.Lisa 12 Merkolux OÜ töö nr 2891/323-11 Paldiski kalasadam Harjumaa PaldiskiEhitusgeoloogilise uuringu aruanne Tallinn 2011.Lisa 13 KSH aruande ja DP eelnõu avalikustamine: „Ametlikud Teadaanded” 03.08.2011,„Harju Elu” 05.08.2011, Paldiski Linnavalitsuse koduleheküljel 05.08.2011 ja e-postiga 05.08.2011 saadetud avalikustamise teated.Lisa 14. Avalikustamisel saadetud kirjad: Terviseamet Põhja talitus 29.08.2011 ja TehniliseJärelevalve Amet 06.09.11 ning Corson OÜ 09.09.2011 vastuskirjad.Lisa 15 Avaliku arutelu 30.08.2011 protokoll ja osalejate registreerimisleht.Lisa 16 Keskkonnaameti ettepanekud 14.10.2011 nr HJR 6-8/11/8762-5 KSH aruandetäiendamiseks.Lisa 17. Väljavõtted Pakri maastikukaitseala ja hoiuala KKK 2007-2016.Lisa 18. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni KSH aruande heakskiitmine25.11.2011 nr HJR 6-8/11/8762-8OÜ Corson. Töö nr 1010 129