Mullaharimine tüükülviks (1.osa). - Eesti Maaviljeluse Instituut

Missugune tootjaseisukoht on õige Teie majandile ning Teie viljelusstrateegiale ja –tehnikale,seda peate loomulikult ise otsustama. SPS-i katsetustegevus annab seejuures otsustusabi.Et töö kvaliteeti hinnata, tuli oluliste tunnussuurustena mõlemal harimiskorral mõõta töösügavust,veovõimsustarvet, mulla tekkinud tihendatust ja sõmerdatust. Teisel harimiskorral tulihinnata ka põhu mulla sisse segatust.Katsetusolusid iseloomustas 2003. saagiaasta sademetevaene ilmastik. Seda näitas ka mullaniiskus4…10%. Katsetusmajandis Schleswig-Holsteini idaosas sadas aastakeskmisena 760mm. Kuni esimese harimiskorrani augusti keskel oli vihma sadanud vaid umbes 290 mm. Kunijärgneva (teise) harimiskorrani septembri keskel sadas vaevalt 40 mm juurde – s.o. äärmusoludmullaharimise jaoks, ent head selleks, et selgitada kultivaatorite töö kvaliteeti.TöösügavusTüüstiku esmaharimiseks olid enamik tootjaid oma kultivaatori seadnud madalalt (väikesetüüsügavusega) töötama ja seega mulda vähe liigutavalt. Sellega tahetakse ilmselt seemneidmitte mulla alla matta, vaid tagada nende võimalikult kiiret idanemist.2003.a. aasta kuivades oludes järgisid mõned tootjad aga nõuet, et esimesel mullaharimiseltuleb mõnevõrra sügavamalt töötada. Kuumenenud mulla hea sõmerdumise kõrval toimub siiska osa põhu (kõrretüü) mullaga segamine. Lähemalt räägib sellest järgmine teemalõik.Töösügavus ja mulla tihendamine tüüstiku harimiselKas madalalt või sügavalt – see on mulla tihendamise küsimus. Põllundusspetsialistid nõuavadtüüstikuharimisel tihendatud mullakihi tagamist ja põhu võimalikult ühtlasemat muldasegamist.Mõlemal juhul tagatakse optimaalne idanemiskeskkond nii varisteradele kui ka umbrohuseemnetele.Ent kui sügavalt peab töötama või võib töötada, vältimaks seemnete liiga sügavalesattumist?Kui tihe peaks olema masina taha jääv mullakiht ehk missugune on “õige” tihedus, seda ei saaüldjuhul öelda – liiga mitmetahuline on sõltuvus, täiesti teadmata on järgnevad ilmaolud. Põhimõtteliseltkehtivad seejuures kolmest alljärgnevast näitest selguvad sõltuvused.1. Väike töösügavus. Suuresaagilise põhu korral on kasutada suhteliselt vähe mulda. Tulemusekson kobe ja iga tööseadise järel mullast ja põhust koosnev hästi läbi segatud kattekiht.Selle kihi tihendamiseks peab kasutama hästi toimivat rulli. Liiga väikese töösügavuse puhultekib põhu põllu pealispinnale kuhjumise oht, kusjuures see osa põhku on mullaga ebaküllaldaseltsegatud.2. Keskmine töösügavus. Kui mullaharimisriist töötab näiteks 6 või 8 cm sügavamalt, siis onka rohkem segamiseks kasutatavat mulda. Sellest tulenevalt tekib ka suurema tihedusega(mahumassiga) kattekiht. Kui seda kihti veel tihendusrulliga (pakkeriga) üle rullida, siis tihenebtöödeldav kiht veel täiendavalt.3. Suur töösügavus tagab kattekihi suurema tiheduse (mahumassi), sest mullakoguse kohtatuleb vähem põhku. Suurema töösügavusega aga kaasneb vajadus kattekihti täiendavalt tihendada,sest see peab olema ühtlane kogu töödeldud ala ulatuses.2