Oktoober 2006 - Rõngu Vald

rongu.ee

Oktoober 2006 - Rõngu Vald

RÕNGULANENR. 9 (93) oktoober 2006VALLA INFOLEHTTRÜKIARV 1250320 aastat kooliharidust Rõngu mailKoolimaja lapse silma läbiLapsed hommikuse päikesevarju saatel kooli poole ruttamasPõgus pilguheit Rõngu 1998. a märtsis avati arvutiklass. 2006.a 2. märtsil avati renoveeritud1997. a lülitus meie kool ülemaailmsesse spordikompleks. Saime avaradkooli ajalukku õpilaste keskkonnakaitsealasesse võimalused sporditegevuseks jõu -,programmi Globe. Maateaduse õpetaja aeroobika - ja spordisaalis.1660. a olid jesuiidid Rõngu mõisasMare Tina juhendamisel teevad õpilased Sp or di ko mp le ks i ju ur de ku ul uv adõpetanud talulastele lugemist.il ma va at lu si , mä är av ad ve ek og ud e kaasaegsed riietumis - ja pesemisruumid1686. a avas Ingat(s)i Jaak Rõnguhappelisust jne. Vaatluste ja mõõtmiste ning saunad. Koolis on jätkuvalt oodatakirikumõisas kooli, mille edaspidisesttulemused edastatakse interneti kaudu uuendusi ja juubeliaasta tähiselt liigubsaatusest andmed puuduvad. KirikulaegasGlobe`i keskusesse USA-s.meie hariduselu julge vaatega tulevikku.koos dokumentidega hävis Põhjasõjas.Koolil on sõprussidemeid Norra HoboliPärast Põhjasõda avati köstrimajas kool,kooliga ja seda aastast 1994. NorralasedAjalooõpetaja Anne Leppikkus Pedi Jaan õpetas 5 - 10 lapselekülastavad pidevalt meid ja meie õpilasedlugemist, katekismust ja kirikulaulu.käivad Norras.1760 - 1770-ndail aastail avati külakoolidHariduselu Rõngu vallas1987. a toimus kooli juubeliüritus, mis oliHellenurme, Udernasse, Lapetukme külla,pühendatud hariduselu 300. aasta- liigub ülesmägeRaigastesse, Astuverre ja Soodla küllapäevale. Kooli juurde paigutati(Korustes).mälestuskivi ning võeti kasutuseleVäärtus, mida keegi sinult võtta ei saa, mis1844. a hakkas köster-koolmeister Karlsinivalge koolilipp.ajas ei devalveeru, on HARIDUS. InimeseRossmann (maetud Rõngu kalmistule)Rõngu Keskkool on Bengt Gottfriedharidustee algab lasteaiast ja kestabõpe tam a lee rim aja s kuu ele lap sel eForseliuse Seltsi liige.enamasti pideva õppena kuni soovitudlugemist, kirjutamist, rehkendamist jaÕpetajad ja õpilased võtavad aktiivselt osaeriala omandamiseni kas siis kutsekoolispiiblilugu. See oli kihelkonnakool, milleskohalikust kultuurielust. 21. mail toimubvõi ülikoolis ja jätkub elukestva õppenaõpetati tulevasi koolmeistreid.traditsiooniline kodukandipäev, mis onkõrge vanaduseni välja.Vahepeal kooli ei olnud, takistas leeritöö.pühendatud kas laulule, kujutavaleHeameel on tõdeda, et lisaks hariduse1846 - 1851 töötas kool Kirepis. 1875. akunstile, kirikule või haridusele ja selleandmi se 320-n dale aasta päeva le onehitati leeritoa kõrvale koolimajaraames toimuvad loengud, näitused,Rõngu vallas põhjust rõõmustada ka uuekaheaastase kooli jaoks. Alates 1879.ekskursioonid.lasteaiarühma avamise üle. Kui aastalaasta st oli kool nelja klass iline . KarlKooli kõrvale metsaparki rajasid õpilased2005 avati senisele kahele rühmale lisaksRossmanni ja ta järglase Karl Lampsonikoos kehalise kasvatuse õpetajategakolmas rühm, siis käesoleva aastaajal loodi Rõngu Mängu- ja Lauluselts,nõuetekohase terviseraja.oktoobrist alustas tegevust juba neljasmeeskoor ja mitmed instrumentaal-Käesoleva sajandi tuntumad vilistlased on:rü hm . U ue rü hm a a va mi se ks jaansamblid.Elmar Kits (maalikunstnik), Hannes Bleivetööshoidmiseks aasta lõpuni kulub valla1908. a valmis koolile juurdeehitus.(helilooja), Olaf Roots (dirigent), Eduard2006.a eelarvest 250 tuhat krooni.1927. a muudeti kool 6-klassiliseksVisnapuu (muusikapedagoog), KristjanLasteaiast astutakse peagi üle kooliläve jaalgkooliks. Rõngus töötas IV, V, VI klass,Teder (lillemaalija), Juhan Paberitõpihimuline kilkamine rõõmustab jätkuvaltesimesed klassid asusid Tilgas, kus õpiti(skulptor), August Tomingas ehk Kustakoduvalda.ühe õpetaja juhendamisel.Toom (kirjanik, ajakirjanik), Kristjan JaamaUsun, et Rõngu vallas on väga head1940. a muudeti kool 7-klassiliseks Rõngu(lambatõugude aretaja), Artur Jaamavõimalused hariduse omandamiseks. KuiMittetäielikuks Keskkooliks.(ploomiaretaja), Eduard Türk (näitleja),e d a s p i d i s a a b t e o k s k e s k k o o l i1941 - 1944 tegutses kool jällegi 6-Endel Ruubel (jalgrattasportlane), Paulrenoveerimise projekt, saavad võimalusedklassilisena.Ruubel (näitleja), Ago Sisask (idamaaolema veelgi paremad.1944 - 1959 oli kool 7-klassiline ja alateskeelte filoloog), Toomas Tenno (TartuUsinat hariduse omandamist igas eas!1960. a 8-klassiline.Ülikooli keemiaprofessor), Ahti Puudersell1990. a 1. septembil avati keskkoolis 10.(näitleja), Andero Ermel (näitleja).Reno Laidreklass, milles õppis 20 õpilast.Vallavolikogu esimees


2RÕNGULANEVALLAVALITSUSESSaksile Rõngu vallas Käo külas Väljaotsa 4. Anda nõusolek Jaan Käosele 23/26 osaskinnistule kuuri püstitamiseks.ja Jaanus Käosele 3/26 osas Käärdi18. septembri istungil otsustati:4. Anda nõusolek OÜle Emeraas Käärdi alevikus asuva 1426 m² suuruse Kadaka1. Kinnitada Rõngu Lasteaeda „Pihlakobar“ alevikus asuva 54 179 m² suuruse Angaste põik 2 maaüksuse ostueesõigusegalaste vastuvõtu ja väljaarvamise kord . maa üks use ost uee sõi gus ega era sta - erastamiseks elamumaa sihtotstarbel.2. Sõlmida Sihtasutusega Keskkonna- miseks tootmismaa sihtotstarbel.5. Anda nõusolek Rein Remmelgale Käärdiinvesteeringute Keskus leping toetuse 5. Jagada OÜ Areleks neljaks: alevikus asuva 1 928 m² suuruse Männikusaamiseks summas 31 500 krooni Kõrgemäe - Teedla küla - maatulundusmaa, t n 4 ma aü ks us e os tu ee sõ ig us eg aLossimäe ja Hiugemäe hooldustöödeks. Kõr gem äe - Väl ja - Teedl a kü la - erastamiseks elamumaa sihtotstarbel.maatulundusmaa6. Võtta vastu korraldus aastainventuuride3. Sõlmida Sihtasutusega Keskkonna- Kõr gem äe - Põl lu - Teedl a kü la - läbiviimise ja komisjonide moodustamiseinvesteeringute Keskus leping toetuse maatulundusmaa kohta.saamiseks summas 45 000 krooni Rõngu K õ r g e m ä e t e e - Te e d l a k ü l a - 7. Sõlmida leping ASga Kernel Kõdukülavalla ohtlike ja suuregabariidiliste jäätmete transpordimaa. elanikele internetiteenuse osutamiseks jakogumiseks. 6.Sõlmida raamleping Tallinna linnaga haldamiseks vastavalt spetsifikatsioonile4. Anda nõusolek päästeteenistuse 2006. koolieelse lasteasutuse muude kulude maksumusega 17 500 krooni.aasta eelarveliste vahendite eest 4 katmiseks.komplekti päästeriietuse ostmiseks Total 7. Sõlmida leping OÜga Holstre Bensiin MILLINE SIIS ON SEEEesti OÜlt kogusummas 31 000 krooni. projekti „Uderna hooldekodu hoonerenoveerimine“ rahastamistaotluse jaRÕNGU VALD5. Väljastada Ave Holtsmeierileprojekteerimistingimused nr 15/2006 teostatavus-tasuvusanalüüsi koosta-üksikelamu projekteerimiseks Rõngu vallas miseks. Lepingu maksumus 20 000 krooni,Augustikuise Rõngulase vahel said kõikKõduküla külas Mõttuse katastriüksusel. millele lisandub käibemaks.lehe lugejad küsitluslehe. Kõigepealt6. Anda nõusolek Vilja Tootsile Kirepi külas 8. Sõlmida leping OÜga Holstre Bensiintahakski tänada kõiki tublisidasuva 18999 m² suuruse Miku maaüksuse projekti „Rõngu staadioni renoveeriminevallakodanikke, kes tunnevad muret omaostueesõigusega erastamiseks elamumaa kaasaegse sportimisvõimaluse loomiseks“valla käekäigu pärast ja tagastasid meilesihtotstarbel.rahastamistaotluse ja teostatavus-täidetud küsimustikud.7. Anda nõusolek Arvi Riistanile Tilga külas tasuvusanalüüsi koostamiseks. LepinguSiinkohal teeksin lühikese kokkuvõtteasuva 4,1276 suuruse Partsi maaüksuse maksumus 20 000 krooni, millele lisandublaekunud küsimustikes esitatudostueesõigusega erastamiseks käibemaks.seisukohtadest.maatulundusmaa sihtotstarbel.9. Sõlmida FIE Karl Õmblusega projektiRõngu valla senist arengut peetakse pigem8. Jagada Ain Söödi kinnistu alljärgnevalt: „Rõngu Lasteaia renoveerimine“positiivseks ja selle poole pealt tõstetakseSöödi- Kirepi küla -elamumaa; Roometsa- rahastamistaotluse ja teostatavusesilejust bussijaama-turukompleksiKirepi küla -elamumaa.tasuvusanalüüsi koostamiseks. Lepinguväljaehitamist, kooli- ja lasteaiahoonemaksumus 23 000 krooni.kordategemist. Kõige enam tuntakse muret25. septembri istungil otsustati:10. Sõlmida leping Eesti Kultuurkapitaligatoitlustuskoha puudumise pärast.sihtstipendiumi saamiseks projektileElukeskkonna ja tehnilise infrastruktuuri1. Kinnitada ühekordsed toetused „Märka mind!“ summas 5 000 krooni.poole pealt leiab valdav osa küsitletuist, etkogusummas 6 492,40 krooni ning tasuda 11. Sõlmida töövõtuleping Elva Kommunaalvee- ja kanalisatsioonisüsteemid ei oletöövihikute eest 100%liselt 8 paljulapseliste Grupp OÜga Kaseküla tänava remondikskorras ja ka teede-tänavate olukord vajabja vähekindlustatud perede lastel.maksumusega 212 400 krooni. Seoseskindlasti parandamist. Rahul ei olda ka2. Määrata hooldajad neljale puudega Kaseküla tänava remondiga sõlmidatänavavalgustusega ja autodeisikule.sihtfinantseerimise lepingud RPM ASgaparkimiskohtade nappusega suurte majade3. Osa võtta 2007. aastal Ökokrati projektist summas 51 209,10 krooni ja Respom Autoümbruses. Muret teeb samuti kehv“Mets õpetab”ning kinnitada eelarvesse 15 OÜga summas 34 139,40 krooni.bussiliiklus, seda eriti just küladesse.000 krooni.12. Tunnistada piiratud pakkumis-Vaba aja veetmise ja kooskäimise kohana4. Väljastada Rovel Grupp OÜle menetlusega lihthanke „Rõngusoovitakse näha Rõngu alevikus kohvikutprojekteerimistingimused nr 16/2006 Hooldusravikeskuse teostatavus-olemasoleva lauda sihtotstarbe tasuvusanalüüsi ja äriplaani koostamine“muutmiseks koos hoone rekonstrupakkumisepoolt esitatud pakkumised vastavakseerimisega puidutööstuse hooneks Rõngukutse dokumentides esitatudvallas Käärdi alevikus Somelli tingimustele. Tunnistada piiratudkatastriüksusel.pakkumismenetlusega lihthanke „Rõngu5. Anda nõusolek Silvi Ivaskile Rannaküla Hooldusravikeskuse teostatavuskülasasuva 16 621 m² suuruse Väikeedukakstasuvusanalüüsi ja äriplaani koostamine”Taremetsa maaüksuse ostueesõigusegapakkumiseks pakkuja OÜerastamiseks elamumaa sihtotstarbel. Arendusteenus poolt esitatud pakkumine6. Anda nõusolek Einar Treialile Rannaküla summas 100 000 krooni, kui vastavakskülas asuva 2510 m² suuruse Treitare tunnistatud pakkumiste hulgast odavaimmaaüksuse ostueesõigusega erasta- pakkumine ning sõlmida töövõtulepingmiseks elamumaa sihtotstarbel.OÜga Arendusteenus maksumusega7. Sõlmida leping Lõuna Politseiprefektuuriga100 000 krooni.prefektuuri finantseerimiseks8 000 krooni ulatuses abipolitseinike9. oktoobri istungil otsustati:kaasamiseks ja koolituseks.1. Väljastada Yurii Markulchakile kaeveluba8. Sõlmida leping FIE Raimo Kivistikuga asukohaga Sutiku 1 Käärdi alevikus.summas 1 000 krooni barokk-kontserdi 2. Kooskõlastada Landhaus OÜ pooltläbiviimiseks Rõngu Keskkoolis.koostatud „Elamu projekt” nr 000608 ningväljastada Aldo Mihkrale ehitusluba2. oktoobri istungil otsustati: üksikelamu püstitamiseks Rõngu vallas1.Määrata Andres Luigele internetiraadioseadmete paigaldamise toetus.2. Kinnitada Valguta Lasteaed-Algkoolihoolekogu koosseis.3. Väljastada kirjalik nõusolek KristjanKõduküla külas Hanni katastriüksusel3. Väljastada Kalev Korgile (nim Kork)projekteerimistingimused nr 17/2006üksikelamu projekteerimiseks Rõngu vallasKirepi külas Pähkli katastriüksusel.või lihtsalt mingit toitlustuskohta ja noortejaoks noortekeskust. Rahul ei oldarahvamaja tööga.Sportimisvõimalustega Rõngus ollakseüldiselt rahul, puudu on ujumiskoht.Käärdisse soovitakse mänguväljakut,Korustesse korvpalliplatsi ja Valgutassevõimlemislinnakut, korvpalliplatsikordategemist ning tiigi korrastamistujumiskohaks. Leitakse, et Hiugemäejooksu- ja suusarajad peaksid olemavalgustatud, suusarajad võiksid olla kaValgutas. Kindlasti soovitakse jalgrattaradaValguta kooli juurest keskuseni ja Rõngualevikust Elva suunas.Teenustest tuntakse kõige suurematpuudust toitlustuskohast, saunast jajuuksurist, kauem võiks lahti olla ka side.Käärdis võiks olla kauplus või mingitransport Elvasse.Valdav osa vastajatest tunneb muretKõvera Kõrtsi pärast- kohalikvaatamisväärsus, mis võiks kasutuses ollatoitlustus- majutuskohana janoortekeskusena. Vaatamisväärsustenavallas märgitakse veel Uderna ja Käomõisahoonet, Rõngu kirikut ja kalmistut,Lossimäge ja Hiugemäge, E. Ennosünnikohta ja Valguta parki. Leitakse ka, et


eelnimetatud kohad peaksid olemavarustatud suunavate viitade ja selgitavatetahvlitega.Valla arenguks nähakse võimalusi jaeeldusi põllumajanduse edasisel jätkuvalarengul, kindlasti on vastajate arvateseeldused ka puhkemajanduse jatoitlustamise arendamisel.Olulisemad valdkonnad, mis vastajatemeelest vajavad kiiret arendamist on vee- jakanalisatsioonisüsteemide väljaehitaminening teede ja tänavate korrastamine. Vägasuurt rõhku pannakse noortega seotudprobleemide lahendamisele-seda alateslasteaiakohtadest, mänguväljakutest kuninoortekeskuse loomiseni. Olulisekspeetakse ka üldise heakorra tagamist jaroheliste alade säilimist.Nagu eelpool toodust nähtub, on vallaskorda ajada veel miljon asja, et elanikudrahul oleksid ja tunneksid rõõmu, et nadelavad just nimelt Rõngu vallas. Selleks, etvähendada survet valla rahakotile, olemepüüdnud hankida lisarahasidmitmesugustest fondidest ja projektidest,seda nii vallapoolsete taotluste alusel kui kaläbi MTÜ-de. Projektipõhiselt remonditiRõngu lasteaiahoonet, Valguta seltsimajaruume, vahetati Valguta koolielektrisüsteem. Juulis taotlesime KIKistressursse Teedla biopuhastikordategemiseks, tulemust veel ei tea.Augustikuus esitasime 3 taotlust“Hasartmängumaksust laste, noorte,perede, vanurite ja puuetega inimestegaseotud regionaalprogrammile”. Positiivsevastuse said projektid “Uderna Hooldekoduelektripaigaldiste rekonstrueerimine“ ja“Tuleohutusnõuete tagamine RõnguHooldusravikeskuses”. Norra & EMPfinantsmehhanismidele sai esitatud samuti3 taotlust- kooli staadionirekonstrueerimiseks, lasteaia sisetöödeteostamiseks ning õueala korrastamiseks,Uderna Hooldekodu katuse ja akendevahetuseks ning sisetööde projektikoostamiseks. Nende kolme projektitulemused saavad teatavaks alles 2007aasta suvel.Ene JoosingArenguteenistuse juhatajaSEIKLUS OTEPÄÄLMeie, kümnenda klassi õpilased,otsustasime 8. septembril matkapäeval,hoopis seiklema minna. Otepääl asubspetsiaalne viie raskusastmegaseiklusrada, kus meie keskpäev kujuneshuvitavaks Tarzani-retkeks.Seikluspargis tasakaalu harjutamasFoto: Mart ViljasteRÕNGULANEKohale jõudnud, sai igaüks endale rakmed,mille küljes oli kaks nööri karabiinide ja üksnöör rullikutega. Instruktorid selgitasidmeile turvanõudeid ning vajadusel aitasid.Karabiinidest üks pidi rajal olles alati trossikülge kinnitatud olema. Sedasi pidevaltkinnitatuna tuli läbida takistusi alates 1meetri kõrgusel rippuvast palgist kunipoolteisemeetriste vahedega kiikedeni. Igarada lõppes laskumisega, mis maa pealetagasi tõi.Esimesed kolm rada olid põnevaksalguseks, neljas ja viies aga juba parajadproovikivid. Eriti meeldisid seiklejatelelaskumised, köiega võrku hüppamine naguTarzan väätidega ning veel mõnednärvekõditavad ja veidi riskantsed kohad.Viimaks tekitas ärevust 300 meetri pikkunetross Linnamäel. Kinnitanud rulliku, pidijooksma senikaua, kuni maapind jalge altära kadus. See oli tõeliselt vapustav elamusning kaugelt avanes kaunis vaatepiltümbritsevale maastikule. Soovitameseiklusparki teistelegi!Kady PõldmaaRõngu Keskkool,10. kl.2. SEPTEMBER HIUGEMÄELPimeduse saabumisega mängulust ja trallaina kasvas2. septembri õhtul kogunes kella 19 ajalmitukümmend last Hiugemäele, et saadaosa ilusa laupäevaõhtu värskusest jasportlikest mängudest.Mäng on tõhus sportimise viisOlime meeldivalt üllatunud, et mängudestosavõtjaid oli 2-aastasest kuni 15-aastasteni.Mängudeks olime arvestanud aega 2tundi, seejärel oli tantsupidu oodata.Tundus aga, et sellest ajast jäi väheseks,sest mängusoovi oli ikka veel ja veel. Niiarmas oli kuulda laste rõõmsaid kilkeid,näha nende sõbralikku ühistegevustvärskes õhus. See kõik andis omakordahoogu juurde ja lisas positiivset energiatnii meilegi, läbiviijatele. Ja loodame, et kalas tel e- n ema d ol id n ii s ärt su j ategevuslusti täis, et seda oli hea vaadata.Lapsevanemad, teadke, et teil on vägaRÕNGU LASTEAEDPIHLAKOBAR 503toredad lapsed, tegelege nendega rohkemja te saate kindlasti olla väga õnnelikud jauhked nende üle. Siis ei ole neil aegamõel da tobe dust ele, mis teev ad elunukraks ja masendavaks.Suur tänu kõigile osalejatele. Teeme teiegakoos heal meelel veel erinevaid üritusi jamänge.Kristina ja Tarmo RuderRõngu vallas on lastele alushariduseandmist võimaldatud juba alates 1956.aastast. Seega tähistasime käesolevaaasta 22. septembril lasteaia 50 juubelit.Lasteaed on näinud igasuguseid aegu javalitsusi. Nõukogude ajal toodi lapsiRõngu Lasteaeda ümberkaudsetestmajanditest: Hellenurmest, Valgutast,Teedlast, Kongutast ja isegi Elvasovhoosist. Meie maja kõik kuus rühma olidtäidetud ja ülearugi. TaasiseseisvunudEesti aastad näitasid vastupidist - tekkisidomavalitsused ja Rõngu valdki suunas väljakõik teiste valdade lapsed, sest igaomavalitsus pidi noores Eesti Vabariigisvaatama, kuidas oma valla lastehoiuga isehakkama saada. Tingimused on aja jooksulmuutunud ja täna teenindame vabadekohtade olemasolul meelsasti kanaabervaldade lapsi.Rõngu Lasteaed on väga väikese vahega -2005 ja 2006 sügisel - saanud koguni kahelasterühma jagu rikkamaks. Omaümmarguse juubeli puhul saime suvejooksul väga kena ja vajaliku,ammuoodatud remondi lasteaia majale.Selle eest hoolitses Rõngu Vallavalitsuseesotsas vallavanem Aivar Kuuskverega.Tänu uutele akendele ja fassaadisoojustuseleei pea me talvel enam külmakartma. Oleme väga tänulikud, etehitustöödega kiirustati ja jõuti need valmismeie sünnipäeva ajaks.Soovisime lasteaia juubelit ja ilusat remontitähistada nii perede kui endistekaastöötajatega ning seetõttu pidutsesimekoguni kaks korda. Peredele mõeldudreedene pärastlõuna oli sisustatudtegevustega, kust võtsid osa kõikpereliikmed. Igast rühmast oli saanudtöötuba erinevate tegevuste jaoks. Meieüritust toetas Kultuurkapitali TartumaaEkspertgrupp.Lasteaia juubelipeol ulatab Annely VõsasteTartu Maavalitsuse aukirja lasteaia endisele jakauaaegsele juhatajale Malle Tederile.Pidulikule aktusele olid kutsutud kõiklasteaia endised töötajad, vallavalitsus,valla allasutuste esindajad, kellega kõige


4 RÕNGULANEenam suhtleme. Ka maavalitsuse esindaja turritavad murdunud puujuured. muremõtted, hirmud, stress - oskamatusAnnely Võsaste oli tulnud meid õnnitlema. Sihtpunkti jõudes ootas meid ees soe supp puhata, lõõgastuda kurnab närvisüsteemi.Saime kuulda palju sooje sõnu. Kui pidulik ja musttuhat tigedat herilast! Kuidas neid Vaimsel tegevusel - näiteks õppimisel,ak tu s lä bi , ko gu ne si me ko hv ik uk s seal nii palju oli ei osanud korraldajadki oleks vaja arvestada indiviidi närvisüsteemimuudetud rühmaruumi. Muusikat tegi meie öelda. Õnneks meie lastega midagi halba omadustega, ealiste iseärasustega ninglasteaia vilistlane Anti Mehine. Kõige ei juhtunud. võimete ja huvidega. Tähtis on arvestadarohkem emotsioone tekitas vaba mikrofon, Kõigile osalejatele anti ka diplom raja vaimse tervise ja teiste tervisenäitajatekus saime möödunud aegu meelde läbimise eest ja veidi meeneid. Nii võisimegi tasakaaluga.tuletada ja kuulata lugusid lasteaia kodutee taas jalge alla võtta. Päev oli Emotsionaalne tervis tähendab võimetendis telt tööta jatel t. Ei puudu nud ka suhteliselt pikk ja väsitav, nii mõnelgi vajus oma tundeid kontrollida ja sobival viisill a p s e s u u t o r e d a t e ü t l e m i s t e j a bussis sõites silm kinni. väljendada. Seega emotsionaalne tervis onmeenutustega läbi aegade. Kõige suurema Täname küllakutsujaid ja kannatlikku seotud inimese tundemaailmaga,aplausi osaliseks said vallavanem Aivar bussijuhti Reinu meeldiva päeva eest. Ja väljendub meeleolus ja käitumises: rõõmu,Kuuskvere ja volikogu esimees Reno kes saab veel öelda, et kolmteist on halb kurbuse, viha, hirmu näol. EmotsionaalseltLaidre kui nad oma muusikalise soolo päev? terve inimene suudab mõista teisi inimesi,esitasid. Virve Luts väljendada viha vägivalda kasutamata,Meeldiv on tõdeda, et ka maal elav noor Rõngu Lasteaia oskab oma tunnetega toime tulla ning nähapere julgeb lapsi muretseda. Usume, et Pääsupoegade rühma õpetaja ette oma tegude tagajärgi. Hinnanguteelu Eestis tervikuna liigub jõudsate andmisel tuleb arvestada laste ealiste jasammudega paremuse suunas. Meie vallassooliste iseärasustega. Mida väiksem onliigub elu edasi tänu tegusatele meestele TERVIS ON INIMESElaps, seda raskem on tal ennast pidurdada.valla eesotsas. Tore, et Rõngu Lasteaial oliTähtis on lapsel õige kasvatussüsteemipõhjust aeg maha võtta ja pidutseda. JaKALLEIM VARAlo om in e, mi s pe ak s ta ga ma la ps ekõige meeldivam meie kõigi - nii lapse,en es ek as va tu se võ im e mu rd ei kk avanemate kui töötajate jaoks on tulla nii Viimasel ajal on massimeedias üha rohkem jõudmise ajaks.värskesse majja, nagu meil nüüd on. käsitletud tervisega seotud probleeme. Ka Sotsiaalne tervis tagab inimesekoolielus on hakatud rohkem tähelepanu koostöövõime, suhted teiste inimestega.Maive Sinijärv pöörama laste ja noorukite tervishoiule. Nii Tähtis on suhtlemisvajaduse õigeRõngu Lasteaia juhataja on alustatud tervise ja terviseedendamise kujundamine juba lapseeas. Laps peabvaldkonna integreerimist koolide õppe- ja juba varakult oskama arvestada teistearengukavasse. Terviseedendamises onLASTEAIA MEELEOLUKAS inimestega, austama vanemaid inimesi,oluline roll meeskonnatööl, kus eriti tähtis suhtuma lugupidavalt teistesse lastesse,SÜGISPÄEV MATKAL. osa on kodul. Koolis omandatud hindama ausust ja sõprust. Vajalik ontervisekultuur peaks kinnitust leidma ka õpetada last kuulama. Oskus suhelda onKuigi ebausklikud peavad kolmeteist- väljapool kooli ja vastupidi. Laste tervist sotsiaalse käitumise aluseks, see tagabkikümnendat kuupäeva ettevõtmiste jaoks käsitle vate küsimuste ga teg eleta kse teistega hea koostöövõime ning sotsiaalseeb as oo ds ak s, si is ju st se pt em br i aktiivselt ka valla koolides ja lasteaedades. tervise. Sotsiaalse tervise tasand omab kakolmeteistkümnes päev sattus meie Alanud on selle õppeaasta esimene tähtsat osa lapse õpioskuse kujundamisel.lasteaia matkapäevaks. Nimelt kutsus õppeveerand, tulemas on pikk tööaasta. Tervist peaks seega käsitlema kui tervikut,Vapramäe- Vellavere-Vitipalu Sihtasutus Hea enesetunde, töövõime ning positiivse mille neli koostisosa on omavahel seotud jameid osalema igasügisesel lasteaedade õpihuvi säilitamisel ja parandamisel on võrdselt tähtsad. Kui mõjutada ühteühismatkal. tähtis osata õigesti hinnata ja vajadusel nendest, siis muutuvad ka teised, sest igaRõng u las teai ast v õtsi d kut se va stu reguleerida oma tervislikku seisundit. Juba komponent on tasakaalustatud tervikuva ne ma d r üh ma d, Pä äs up oj ad ja vanas Tiibeti meditsiinis peeti tervise koostisosa. Seega ühes tervise valdkonnasMesilinnud. Hommikust peale oli rühmades säilitamise ja tervistamise aluseks meele, tekkinud muutus (nii negatiivne kuitunda reisiärevust, ootasid ju lapsed huviga keha ja vaimu omavahelist tasakaalustatust positiivne) mõjutab järjest ka teisi terviseseda päeva. Kuigi õpetajatel oli kerge ning nende õiget suhet väliskeskkonnaga. komponente. Näiteks vaimse tervisekahtlus kõige nooremate vastupidavuses, Ka tänapäeval tuleks rohkem mõelda ja halvenemine mõjutab kohe negatiivseltsoovisid lapsevanemad siiski, et kõik lähtuda sellest teada-tuntud tõest, et tervis emotsionaalset tervist, mis omakordalapsed osaleksid. Niisiis läksime, kaasas ka on üliolulistest komponentidest moodustuv mõjutab füüsilist ja sotsiaalset tervist.Pääsupoegade rühma noorimad esindajad tervik. Piltlikult oleks see nagu kett, mille Samas õige kehaline treening tagab hea(3-4 aastased lapsed). tugevus sõltub kõige nõrgemast lülist! füüsilise tervise, mis omakorda tugevdab ka9.30 ootaski onu Rein meid uhke bussiga Seega tervise kui meie kallima vara teisi tervise komponente. Teada tõde on:”lasteaia väravas ja sõit võis alata. Kohale käsitle misel tuleks lähtuda tervisl ikust Terves kehas terve vaim”.jõudes ootasid meid ees grupijuhid ja peale eluviisist, mis hõlmab füüsilist, vaimset, Seega tervis väljendub heaoluseisundimeie veel väga palju lapsi. Tervituseks emotsionaalset ja sotsiaalset tervist. tasandis, mis omakorda tagabvõttis sõna VVVS projektijuht Triinu Pertels, Füüsiline tervis eeldab head kehalist igapäevaeluks vajaliku edukuse. Iga tervistsoovis kõigile vastupidavust ja meeldivat vormi, mille saavutamine ja hoidmine kahjustav tegevus, nagu näitekspäeva. tähendab tihti võitlust iseenda ja oma magamatus, lahendamata konflikt, valeSuundusimegi matkarajale. Lastele oli juba laiskusega. Füüsiline tervis on seotud toitumine, suitsetamine, jne. kujutavad ohtusee huvitav, et see polnud meie tuttav kehaliste (füsioloogiliste) näitajatega. inimese, eriti lapse, tervisele.Hiugemägi. Rada oli hästi läbi mõeldud, Aluseks on inimese organsüsteemide Tähtis on lastes juba varakult kujundadajärskudele tõusudele järgnesid langused ja funktsioneerimine. Väljendub töövõimes, tervislikku eluviisi - arendadavahepeatusteks lausa vaikne jõekäär. Sealt vastupanuvõimes haigustele, kehakaalus tervisekultuuri, kus on arvestatud kõiki neljatulid ka meie lastele kõige toredamad jne. Füüsilist tervist kahjustavad, eriti lastel, nimetatud komponenti. Lapse tervislikuemotsioonid - pole ju kõik nii suure vee vähene kehaline liikumine, ebatervislik eluviisi kujundamisel on väga tähtsal kohaläärde ja veel nii lähedale sattunud. toitumine, vale päeva- ja unereþiim, vanemate eeskuju, nende tervisekultuur jaMetsa vahel oli kooguga kaev, mida keegi suitsetamine ning alkohoolsete jookide ja koostöövalmidus.polnud varem näinud. Grupijuht jagas meile narkootiliste ainete tarvitamine. Samuti Laste tervise ja heaolu tagamiseks onvahen did ja asusi me ühi stöön a oma peab arvestama teiste tervisevaldkondade vallavalitsus loonud koolidesse janägemust kuldsest sügisest paberile mõjuga. lasteaedadesse psühholoogi ja sellestjäädvustama, kõik osalejad said “sõna Vaimseks terviseks on tervise osa, mis õppeaastast ka sotsiaalpedagoogisekk a öel da”. Mäng isim e ka m õned hõlmab inimese eneseteadvust, võimet ametikohad.liikumismängud ja siis taas rajale, sest pool mõista reaalsust, omandada uut, anda Psühholoogi vastuvõtt Rõnguoli ju veel ees. Lastele pakkusid huvi raja ob je kt ii vs ei d hi nn an gu id ja kä it ud a Keskkoolis ja kokkuleppel ka lasteaiasääres kasvavad seened ja koletistena nor mik oha sel t. P ide v va imn e pi nge , on kolmapäeviti ja reedeti, Valguta


RÕNGULANELasteaed-Algkoolis neljapäeviti kella 9- Lõkkeõhtu pargis võidakse veel vaielda, võib Rõngut siiski13. lugeda Lõuna - Eesti talurahvakooliSotsiaalpedagoogi vastuvõtt on Rõngu Koolipäev on läbi aga rahvast koguneb esimeseks hälliks.Keskkoolis neljapäeviti kella 8-16; meie parki nagu seeni pärast vihma. Esimene viit püsti (Nooruse 1 majaValguta Lasteaed-Algkoolis teisipäeviti Tullakse üksi või lausa perekonniti. Vanadotsaküljele) - haridustee algus 1686.kella 8-14.puud ja tibukollane kolimaja ootavad jubapikisilmi külalisi.Ka väliklassi uued pingidEdasi järgnesid sõidud: RõnguKoolipsühholoog Enn Ratassepp naksuvad rõõmust ja ärevusest. Taksikoer ümbruskonna vanad koolid:ja krokodill mängisid peitust, kuid külaliste Rõngu kihelkonnakooli põlenud asemikTervisepäev Valguta koolis saabudes nihkusid nad oma kohtadele. (kool põles maatasa 1983.a.)Nimelt toimus kooli pargis tervisepäev Tilga kool 1872 - 192722. septembril tervitati Valguta kooli juuresperedele. Tegevusi toimus palju ja Kirepi kool 1786 - 1968sügist perepäevaga. Kohal oli üllatavalthuvitavaid - alustades lühikontserdist jalõpetades line- tantsuga. Nüüd aga kõigest Uderna kool 1765 - 1973palju rahvast, alates eelkooliealistest ninglõpetades vanaemade-vanaisadega.kordamööda. Lapetukme kool 1768 - 1967Ilmataat oli meile ka hea ilma võlunud, päike Algul tänas juhataja Lea Pung neid peresid, Koruste kool 1786 - 1967säras kelmikalt ja tekitas kõigis mõnusa kes olid abiks väliklassi pinkide ja tiigile Raigaste kool 1786 - 1934meeleolu. Alustati ilusate tervistus- piirdeaia tegemisel. Kohal oli ka Rõnguvallavanem ja tema kinkis koolile petangi - Astuvere kool 1786 - 1915sõnadega, tänati neid, kes olid suvel abikset oleks võimalik osavust harjutada . Ilusa mulje jättis Valguta kool, kuskoolipargi uuendamisel. VallavalitsuseKõigepealt toimus tore ja õpetlik tegutsetakse koos lasteaiaga.poolt olid lustijaid tervitama tulnudvallavanem Aivar Kuuskvere ja Sirje maastikumäng. Osavõtjad jagunesid Huvitav mõelda, et see kuulus enne 1919Kruusel.gruppidesse, said kätte ülesanded leida aasta võõrandamist mõisa omanikule -pargist erinevaid taimi ja söödavat orava Ernst von Leopoldile. Võõrandamisjärgselttoidulauale või lahendada ristsõna kolis mõisa hoonesse kool, mis tegutsebpargipuude ja -põõsaste kohta. Edasi saidseal tänini, kui välja arvata väikest pausikõik panna ennast proovile spordimängudes.Peale seda pakuti sügisande -1971 - 1989. aastal.kosutavaid õunu ja ploome. Ja siis süüdati Mõisa puidust peahoone on tohutultlõke.muutunud. Ilus, armas nii lastele kuiMa usun, et paljud on minuga nõus - line- töötajaile.tants oli nii huvitav ja vahva. Juhendajad Mõelda tasub ka sellele, milliseid tähtsaidsuutsid peaaegu kõik rohetava muru peale kultuuritegelasi on kõigist neist koolidesttantsu lööma meelitada. Kokkuvõttes oli välja kasvanud:see tore ja kasulik õhtupoolik. Tore oli, et niipalju rahvast võttis vaevaks meie vanasse Astuvere Kool - Lohk Juhanfoto: Lea Pung parki tulla.(muusikaõpetaja, haridustegelane, tõlkija)Valguta kooli 6. klassi kunstiline õuetundEliise Viilu Rõngu Kihelkonnakool - Grünfeld Peeter(kirjanik, ajajkirjanik, tõlkija)Jätkati mängude mängimisega, mis olidmatk vanadele Uderna Kool - Konrad Mägi, Jaan Kärner,väga erinevad. Mängisime kombineeritudFridebert Tuglas, Voldemar Kuslap.loodusmängu, mis koosnes juhise järgi kooliradadeleõigete taimede leidmisest Valguta kooli Lapetukme Kool - Eduard Vääripargis ja looduseteemalisest ristsõnast.(keeleteadlane)Mul ikka seisab silme eesSeejärel süütasime lõkke ning mängisimeMu vana kool, mu vana kool... Valguta Kool - Einar Maasik ( kirjanik),sealsamas platsil veel igasuguseid/Einar Maasiku luuletusest/Ernst Enno ( luuletaja)huvitavaid mänge. Meid kostitati Koruste Kool - kunstnikud Elmar Kits jasügisandidega, milleks olid õunad jaSeoses Rõngu kooli 320. aastapäeva Juhan Paberit, (advokaat) Johan Jans.ploomid.Külla olid tulnud line-tantsijad, kelle saabumisega toimus meie õpetajaskonnal Tilga Kool - Jakob Tamm, Augustõpetuse järgi saime meiegi selgeks ühe huvitav reis Rõngu hariduselu paigad. Maramaa, Aksel Mei, Juhan Umblia,tantsu. Lasteaia- ja kooliperele algas sügis Nähtu mõistmiseks kulub tükk aega ja Eduard Türk.meeldejäävalt ja rõõmsalt. Aitäh!tahaks, et nendest koolidest huvitavalt Rõngu Kool - Artur Jaama, KristjanPerekond Tatar Korustesträägitu ajalooringi õpilaste suu läbi Jaama, Hannes Bleive, Elmar Kits, Endel(ringijuhendaja ja reisi hing Anne Leppik) Ruubel, Paul Ruubel, Olaf Roots, Agojõuaks pisikese kogumikuna välja- Sisask, Toomas Tenno, Aleksander Lätte,Sügis on üks tore aeg,andmiseks. Huvitav ajalugu, mida tasub Leopold Vigla, Peeter Grünfeldt, Eduardlehed kuldsed puude peal.säilitada lastele, lastelastele ja samas ka Ahas, Ahti Puudersell, Andero Ermel jt.Metsas seened valmivad,ise veelkord läbi lugeda ning nähtud paigad 1927. aastal ühendati Tilga algkool Rõngusiilid tuttu sibavad.silme eest läbi lasta.6. - klassilise kooliga. 1960. aastal saiAve -Ly Kaeramaa 2. kl Ajalooringi poolt valmistatud viitadega Rõngu 8. - klassiliseks kooliks. 1969. aastaltähistati reisil vanade koolide endised valmis uus koolihoone Hiugemäe nõlvale.Õunad puudel punetavad,asukohad.1990 aastal alustas kool Rõngusügistuul neid langetab.Kõige varasemad andmed hariduse Keskkoolina ja tegutseb jõudsalt.Minnid - Mannid rõõmustavad,suurest õnnest rõkatavadandmisest pärinesid Poola ajast. Oli ju 1987. aastal asetati hariduselu 300.Timo Laineste 2.kl Rõngu jesuiitide peamine tegevuspaik. tähistav mälestuskivi koolimaja kõrvale.1660.a olidki nad õpetanud Rõngu mõisas 28. oktoobril 2006. aastal on taas põhjustSügisel on õunu maas, talulastele lugemist. Tänu sellele võime kokku tulla, et tähistada hariduselu 320.lilli täis veel kogu aas.Rõngut pidada esimeseks talulapse aastapäeva.Puude all on lehti palju,õpetamise kohaks.Meeldivate kohtumisteni mälestustekoolijütsid teevad nalju.Järgmiseks koolihariduse andjaks teatakse meenutamiseks!Andres Zirk 1. klIgnati Jaagu tegevust. See algas 1686.aastal. Kuigi tema tegevuse täpsuse üleReisil osalenud: Aino Kommisaar5


6Käisime koolituselVõrtsjärve ääresKoolitus õpilastele toimus 26. ja 27.septembril teemal “Suurtaimed japõhjaloomad Eesti magevetes”.Osavõtjaid oli Eesti erinevatest koolidest,kokku 19. Rõngu Keskkoolist osalesidMerlin Russak, Cathlyn Vääri ja Aiki Otsalt.Koolituse korraldas Võrtsjärve Sihtasutus,mille juhataja Jaanika Kaljuvee tutvustasmeile eelolevate päevade sisu. Hakatusekstutvustas Tarmo Timm Eesti Maaülikoolistmeile Limnoloogiakeskust. Seejärel rääkisJaan Eensaar meile mageveekaladest,keda oli võimalik ka muuseumiakvaariumites näha. Helle Mäemets pidasloengu vee-ja kaldataimedest erinevatesjärvetüüpides. Peale lõunasööki jätkasimeloengutundi Henn Timmiga, kellelt kuulsimeEesti sisevete põhjaloomadest jabioindikatsioonist nende järgi, samutitutvustati meile põhjaloomi projektoriga.Loengute lõppedes ootas meidkalepurjekaga sõit Võrtsjärvel, kus räägitipurjeka valmimisest ja selle kunagisestotstarbest. Purjekal lasti liikuda tuule jõul.Öömajale sõitsime Brenda puhkemajutusse,mis asub Võrtsjärve ääresVehendis.Teisel päeval toimus töö rühmadesVõrtsjärve kaldal. Juhendajad vahetusid -põhjaloomi tundmaõppivaid rühmijuhendas Henn Timm ning kalda-javeetaimede praktilist tundmaõppimistjuhendas Helle Mäemets. Peale rühmatöödsõitsime Mustjärve äärde, kus meil olivõimalus ise püüda põhjaloomi kahvaga.Püütud põhjaloomad viisime keskusesse jamäärasime neid binokulaarmikroskoobiganing selleks korraks oligi kõik. Meile jagatikätte tunnistused, milles kinnitati meieosavõttu Eesti Maaülikooli PõllumajandusjaKeskkonnainstituudi VõrtsjärveLimnoloogiakeskuses sisevete koolitusel.Järgmine kursus toimub 18.-19. oktooberilja teemaks on mageveekalad ja linnud.Merlin Russak, Cathlyn VääriRÕNGULANEÕpetajatepäev6.oktooberil 2006 toimus Rõngu Keskkoolisõpetajatepäev. Ettevalmistustegahakkasime tegelema juba varakult ja päevläks igati korda.Hommikul toimus esimene tund ja samalajal said õpetajad torti nautida ning juttuajada. Kell 9 algas aktus ja lapsikudõpetajad said saali kamandatud.Õpetajatele jäeti nädala alguses reedekskodune töö: nad pidid pähe õppima laulu„Me pole enam väiksed” ning esitama selleNoored „õpetajad”……ja pärisõpetajad laulmas.tervele kooliperele. Enamusel olid sõnadõppimata ja mõned õpetajad tegid üldsepoppi sellel päeval. 12.klassil oli ka omalaul. Seda laulsime kõvasti ja valesti, misoligi nii mõeldud. Peale seda õnnitlesimeõpetajaid ja igaüks sai kingituseks pehmemängulille. Ära sai mainitud selle aastalemmikõpetaja, kelleks oli Eha Jans. Sõnasaid ka vallatöötajad. Sellega oligi aktuslõppenud ja õppetöö võis jätkuda. Õpetajadläksid aga vististi edasi pidutsema.Kui õpetajad olid koolimajast lahkunud,valitses majas siiski kord ja õpilasedkuulasid meiesõna. Õpetajatöötundus küll raske,aga jäime päevagasiiski rahule.Suured tänud AinoKommisarile, 11. ja10. klassile, kesolid meile suureksabiks!12.klassi õpilasedKlaarika ja LauraRõngu GLOBE teatabSeptembrikuu keskmine õhutemperatuur oli 14,5°C.Viimase 10 aasta jooksul pole GLOBE andmetel nii sooja septembrikuud olnud .Peaaegu sama soe oli 1999.aasta september, siis oli kuu keskmine õhutemperatuur 14.2°C. Kõige soojem oli 24.septembril, milõhutemperatuur tõusis 22°-ni. Kõige madalamale , 0°-ni, langes õhutemperatuur 16..septembri öösel . Vähese pilvisusega oli 9 päeva.Täispilves päevi oli 10.Sademete hulga poolest oli septembrikuu keskmisest natuke kuivem.Viimase 10 aasta kõige sademeterikkam oli 2004.aasta september,mil sademete hulk ületas tänavuaastase sademete hulga (sadas 35mm) neljakordselt.Kokkuvõtte teksti koostasid Allan Riim, Maanus Mall, Kaarel Repän. Diagrammid koostasid Jaagup Repän ja Karla SaaremäeKokkuvõtte koostasid globelased.mm. t°20Septembrikuu keskmiste õhutemperatuuride käik jasademete hulkmmt°Septembri kuude keskmine temperatuur ja sademete hulkaastatel 1997-2006Sademete hulkt1515020105100501510501 2 3 4 5 6 7 8 9 1011 1213141516171819202122232425262728293001997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 20060


POLITSEI TEATAB06.10.2006 kell 22.23 Tartumaal Kongutavallas Elva-Rannu tee 5,3 km, kus sõiduautoVäärteodsõitis tagant otsa sõidutee ääres liikunud1. 23.09. 2006 juhtIs Elmur mootorsõidukitjalgratturile. Jalgrattur hukkus saadudalkoholijoobes.vigastustesse sündmuskohal.2. 26.09. 2006 kella 08.55 ajal Rõngu vallasKäes on sügis ja me peame sellega kaKirepi küla bussijaama juures ilmus Einarliikluses arvestama. Pime aeg nõuab rohkemjoobnud olekus avalikku kohta.tähelepanu, üksteisega arvestamist nii3. 28.09. 2006 kella 10.00 ajal Rõngujalakäijatelt kui sõidukijuhtidelt.bussipeatuse ooteruumis viibis Lembit Sügisega saabub pimedus, vihm, lörts ningjoobnud olekus avalikus kohas.seoses sellega peavad sõidukijuhid muutma4. 27.09.2006 kella 16.00 ja 16.30 vahel onoma sõidustiili. Unustada tuleb suvinekäidud Rõngu Vallavalitsusesõidustiil ning üha enam tuleb arvestada, etraamatupidamise ruumis ja käekotist on vihmamärjal asfaldil on pidurdusteekondvõetud rahakott, milles olid autojuhiload, IDmitmeid kordi pikem. Samuti tuleb arvestadakaart, Ühispanga kaardid, säästukaart,sellega, et maanteel liikuvad jalakäijad,Partnerkaart ja 502 krooni sularaha.jalgratturid ei ole juhile enam nii hästi5. 02.10.2006 juhtis Raivo autorongi, millenähtavad kui valgetel suveõhtutel.teljekoormus ületas sõiduki registreerimiselJalakäijatel tuleb arvestada sellega, etsellele sõidukile määratud väärtuse.sõidukijuht märkab helkurita jalakäijat6. 03.10.2006 juhtis Mati mootorsõidukitpimedal ajal tulede valguses alles 30 meetrialkoholijoobes.kauguselt. Kui vastu tuleb teine sõiduk ja7. 03.10.2006 juhtis Kaljo mootorsõidukitväljas on halvad ilmastikutingimused võialkoholijoobes,jalakäija on tumedates riietes, muutub8. 03.10.2006 juhtis Enn mootorsõidukitvahemaa väiksemaks. Helkur onalkoholijoobes.sõidukijuhile märgata lähitulede valguses9. 05.10.2006 kella 17.00 ajal Rõngu vallasjuba 130-150 meetrit, sõidukijuhil on selliseElva-Rannu mnt 1 kilomeetril juhtis Urmasvahemaa tagant võimalik otsasõitu vältida.mootorsõidukit, mis ei olnudKohustuslik on kanda helkurit kui liigutenõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. pimedal maanteel, kus ainsaks10. 09.10.2006 Viljandi mnt maja nr1 juuresvalgusallikaks on autode tuled, liiast ei olesõitis kraavi haagisega veoauto Volvo;kanda helkurit ka asulas, linnatänavatel.autot juhtis alkoholijoobes Aavo, kellel oli Jalakäijad peavad kindlasti täitmajuhtimisõigus peatatud kohtuotsusega .liikluseeskirju ning kõndima asulavälisel teel11. 11.10.2006 kella 08.10 ajal Rõnguvasakpoolsel teeäärel. Samuti võiks lisaksvallas Tartu-Valga mnt 2 km enne Elvat helkurile kaasas kanda ka taskulampi.juhtis Ermo mootorsõidukit alkoholijoobes.Igasügisesed helkurikampaaniad on andnud12. 11.10.2006 kella 14.47 ajal Rõngusiiski ka tulemusi. Maanteeameti tellimuselvallas Lossimäe külas ilmus Maire joobnudTNS Emori poolt läbi viidud küsitlus uuringolekus avalikku kohta, tuigerdas sõiduteel,näitab, et viimaste aastate jooksul onoli selgete kordinatsioonihäiretega,toimunud nähtav positiivne muutus -solvates sellega inimväärikust jasuurenenud on nende osakaal, kes lisaksühiskondlikku moraalitunnet.sellele, et helkuri kandmist vajalikuks peab,13. 13.10.2006 kella 14.25 ajal Rõnguseda ka ise reeglina kannab. Uuringustvallas Sikamäe-Teedla teel juhtis Handoselgus, et alati kannab helkurit pea iga teinemootorsõidukit, omamata vastavaelanik ning vähemalt mõnikord 69% 15-74-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. aastastest elanikest.14. 13.10.2006 juhtis Priit mootorsõidukitTeadmine, et helkuri kandmine on vajalikalkoholijoobes.meid maanteel ei aita. Meid aitab vaid see, kui15. 14.10.2006 kella 00.45 ajal Rõngume helkurit kandes teeme end autojuhtidelevallas Käärdi alevikus ühes eramajas nähtavaks.tarbisid alaealised Nele ja Maria-Kristiinaalkohoolset jooki.Rõngu valla konstaablid16. 15.10.2006 juhtis Martin mootorsõidukitAndres Toode,asulavälisel teel kiirusega, mis ületasPriit Kotkaslubatud sõidukiiruse 67 km/h võrra.17. 15.10.2006 juhtis Vadim mootorsõidukitasulasisesel teel kiirusega, misületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra.Kuriteod26.09.2006 ajavahemukul 07.45 kuni 16.40Tartumaal Rõngu vallas Koruste külassissemurtud akna lõhkumise teel elumajjaja varastatud on telerid Philips 14PT1342/58 ja Samsung 5320TR , fotoaparaatPentax S45, muusikakeskus AiwaCSED99, metalliotsija Velleman CS200 jaarvuti komplekt Ordi Athlon XP 2500 Kahju23414 krooni.Helkur kindel abimeesIgahommikused liiklusteated algavadkahjuks ikka ja jälle sõnumiga, et pimedalmaanteel on hukkunud helkurita jalakäijavõi otsa sõidetud jalgratturile.Just selline liiklusõnnetus leidis aset kaRÕNGULANE 7Naerdud on naerud ja nutetud nutud,lauldud on laulud ja räägitud jutud;mis oli, see oli uut enam ei tule.Jumal kustutas teelise laterna tule.(V. Osila)MÄLESTAME !AIME PAAPSTEL15.02.1937 - 20.09.2006Käo külaMIHKEL PUKK27.09.1941 - 25.09.2006Tammiste külaLEIDA RANNALA13.06.1939 - 08.10.2006Rõngu alevikÕNNITLEME !Igaühele antud oma päevade jada,jäta meelde vaid kaunimad neist.Käi lõpuni rõõmsana elurada,sest see pole korduv kellelgi meist.(E. Kõrvits)98 VALTER SURVA 07.1187 ENDEL SOE 10.11HELMI JAGOR 23.1186 SILVIA PRISK 12.1185 ALMA SIMKA 14.1182 AINO JOHANSON 17.1181 VAIKE KATTAI 11.1180 LEIDA KÄÄRIK 09.1175 LEIDA TSETSER 01.11IVAN HÄMÄLÄINEN 18.11HELJE LUUK 21.11LINDA VOSMAN 25.1170 OLEV KRUUSE 15.11ELGI KARJUS 16.11LEMBIT VATLIK 22.11ILME RAJA 30.1165 MARE RENTEL 06.11PEETER AUG 13.11TIIU VAAS 29.1160 RAIMOND URAS 07.11EEVI MARTOJA 27.1155 SULEV SEPPA 16.11OVO HOLTSMEIER 23.11LEMBIT TAAVITS 23.11HILLAR HÄNILANE 28.1150 AINO RIKK 02.11SÜNNID !„Kui esimene beebi esimest korda naeris,purunes naer tuhandeks killuks.Need lendlesid kõik laialija nii tekkisidki haldjad.“(Sir J. M. Barrie)KEVIN KÄÄRIKsünd. 22.09.2006GLORIA-ANASTASIA MIHHINsünd. 25.09.2006KERMO RÄMMARsünd. 10.10.2006


8RISTSÕNAPAREMALE: 1.“Vanilla Ninja“liige (eesnimi).12.Naistennisist. 13.Telestaar, mitmeomanäolise saatesarja autor (eesnimega).16.Peaminister (eesnimega). 20.Lilleanum.23.Mitte vana, vastne. 24.Eelmisel päeval.26.Iriidium. 27.Kaksikvokaal. 28.Piljardikepp.29.Ilmakaar. 31. LAHENDUS. 32.Noot. 34.Kala.36.Noot MI tähis. 37.Eesti Naine.38.Raskusühik(lüh.). 39.Põhja-Jäämere kala. 41.KülaÜlenurme vallas. 43.Piirits. 44.Hüüdsõna.45.Magamisolek. 46.Võhandu jõe teine nimi.47.Võõrtäht.ALLA: 1. Poliitik (in.+nimi). 2.Jõgi Austrias, milleääres asub olümpialinn. 3.Jada, rodu.4.Maailmajagu (lüh.).5.Ustav. 6.Ja nüüd. 7.Ärtu.8.Riho Sibul. 9.Rooma number. 10.Tegelane„Nukitsamehes“. 11.See tähendab.14.Maailmajagu. 15.Eostaim. 17.Tossav, aurav.18.Eesti koondise jalgpallur. 19.Kole elukas,hirmutis. 21.Hea lõhna. 22.Riietusese.25.Õhusõiduk. 27.Alumiinium. 28.JärvTartumaal. 30.Saksa k. Artikkel. 33.Kont.35.Mitte see. 40.Naturaallogaritm.42.Valuhäälitsus.SEPTEMBRIKUU RISTSÕNALAHENDUS -SÜGIS ON KÄESRÕNGULANEHEA RÕNGU KOOLI VILISTLANE,ENDINE ÕPETAJA JA TÖÖTAJAOOTAME TEID 28.OKTOOBRIL 2006.A.RÕNGU KOOLIMAJAS, ET KOOS TÄHISTADARÕNGU HARIDUSELU 320. AASTAPÄEVA:kell 15:00 algab registreerimine, avatud näitused ja kohvikud,võimalus vaadata kooliga seotud sündmuste videosidkell 16:00 õpilaste ja õpetajate mälestamine Rõngu kalmistulkell 17:00 KONTSERT-AKTUSkell 19:00 vilistlaste koosviibimisedVilistlastele osavõtutasu 100 krooni, maksta saab koha peal.Osavõtutasu sees on kooli sümboolikaga meene ja tantsuansambli tasuLisaks on võimalik osta CD “Päikeserõngas” laulustuudio õpilaste lauludega Kogumiku “Ise öeldud, hästi öeldud” II osa Kogumik Rõngu koolielust(sisaldab lõpetajate nimesid alates 1970.a.)Info: 7459438KUULUTUSEDkoostaja Kunnar LättiRespom Auto OÜ otsib oma kollektiivi autoremondi lukkseppi ja abitöölisi.Töökoht Elvas. Info: 56503833, margus@respom.ee, respom@respom.ee-------------------------------------------------Müüa traktor Cetor. 105hj, 1996.a, Info: 566 243704. novembril kell 12.00HINGEDEPÄEVA TÄHISTAMINEKoruste RaamatukogusKülas EELK Rõngu Mihkli koguduseõpetaja Andres Aaste*4. novembril kell 16.00 tähistab Rõngupuhkpilliorkester piduliku kontserdigaoma tegevuse 135. aastapäevaRõngu Rahvamajas.Külalistena teevad kaasa klarnetikvartettja vaskpillikvintett Otepäält,Viljandi Linnakapell „Brass“ jaRõngu muusikastuudio õpilased.Õhtut juhib Kaarel Tuvike.Kontserdile oodatakse kõiki rõngulasi!RÕNGULANEVALLA INFOLEHTtoimetaja: Sirje Kruusel, tel. 731 4480e-mail: silvia@rongu.eeRõngulane ootab kaastöid ja materjale 14. novembriksavaldamiseks sama kuu väljaandes.Järgmine Rõngulane ilmub 24. novembril 2006.KUHU MINNA, MIDA TEHA10. novembril kell 19.00Rõngu RahvamajasNOORTEPIDUÕhtujuht külalisena Siim*25. novembril kell 19.00 KADRIPÄEVTeedla Seltsimajas*2. detsembril kell 16.00Rõngu Rahvamajas Esineb Margarita Voiteskontserdiga „Süüta küünal“Pilet 20.-*Tartumaa Muuseumis (Elva, Pikk tn 2)saab vaadata uut näitust„RÕNGU MAMMUTI TAGASITULEK“Oleme avatud T - R 10 - 17, L 10 - 15JÄLGIGE REKLAAMI!Teadmiseks korterelamutes elavatele kodanikele!Kütte-, prügilepingutega jt regulaarsete kommunaal-probleemidega tegelevad korteriühistute juhatused.küljendamine, kujundus ja trükk:tel. 736 2046, fax 736 2044alfaprint@alfaprint.ee, www.alfaprint.eeVahe - Lombi talu pakubmaadekündmist (pöördader),randaalimist (lühirandaal),tõste- ja laadimistöid (esilaadur),veod (avatavate külgedega 10t kallur)Info: Giudo Unger,tel. 566 24370Aktsiaselts Triton PRKoruste külas Salusvajab töötajat kalakasvatusse.Vajalik autojuhilubadeolemasolu.Info: Raivo Puurits,t. 505 2028, 735 3860,triton@hot.eeTöömahu suurenemise tõttupakub AS Bacula töödmüügi - ja tootmistöölistele.Pakume ametialast väljaõpet jakoolitust.Töökoht: Valgamaa, AakreInfo: 5174059

More magazines by this user
Similar magazines