10.07.2015 Views

2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

8 Väike p, tema sõbrad ja maakeelne teadus EPL-i Laualehtka enam kui kolmandiku võrraväikesem korrelatsioon - r = 0.20.Enamgi veel, korralikud uurijad eipiirdu nii väikeste valimitega, vaidkaasavad uuringusse palju enaminimesi, ütleme 500. Sellise valimikorral oleks statistiliselt oluline kaligi neli korda väikesemkorrelatsioon - r = 0.09. Seega onp-väärtus korrelatsiooni sisuliselahtimõtestamise seisukohalttegelikult suhteliselt vähetähtis vigurja nutikad tervishoiutöötajad saavadsellest kindlasti aru.Järgmine võimalus korrelatsioonir = 0.32 lahti mõtestamiseks onesitada see seosedeterminatsioonikordajana, r 2 = 0.10.See ei pruugi aga olla strateegiliseltväga kaval samm. Kui me näitame,et meie impulsiivsuseskaala seletab10% uuritavatevahelistesterinevustest tarbitava alkoholikoguses, võib kadudatervishoiutöötajate viimanegi huvimeie tulemuste vastu. Kuulge,kümme protsenti - see on junaeruväärne! Üheksakümmendprotsenti on ju täiesti seletamata!Nende tulemustega pole küll midagimõistlikku peale hakata. Võimemuidugi arukalt pareerida, ettegelikult on see lausa väike ime,kui hajuvus ühesainsas muutujassuudab ära seletada terveltkümnendiku hajuvusest teisesmuutujas – põhjuseid, miksinimesed alkoholi tarbivad, on jumustmiljon. Võibolla nad jäävadmeid uskuma, aga võibolla ka mitte.Kümme protsenti tundub ikka väheküll. Liiati võib sellestki numbristolla raske aru saada: mida seeikkagi tähendab, et „seletab 10%erinevustest alkoholi tarbimises“?Muide, nagu öeldud, on 500vaatluse korral statistiliselt olulineka korrelatsioon r = 0.09, ehkseletab 0.8 % hajuvusest. Sellisenumbriga mina külltervishoiutöötajate ette ei julgeksminna.Veel üks võimalus, kuidasmõtestada lahti seose tugevusr = 0.32, on asetada see vastavasuurimisvaldkonnas tavapäraseltsaadavate tulemuste konteksti.Näiteks võime öelda, et Richard,Bond ja Zoota vaatasid 2003. aastalläbi 322 sotsiaalpsühholoogia vallastehtud metaanalüüsi ja leidsid, etkeskmine korrelatsiooni suurus olipisut üle r = 0.20. See tähendab, etneis uuringutes suutsid uuritavadmuutujad üksteise variatiivsusestseletada keskmiselt üksnes 4%.Seega on meie leitud 10% ju vägakõva tulemus. Veel võime kasutadan-ö heuristilisi hinnanguid ningöelda, et korrelatsioone vahemikusr = 0.30 … 0.50 peetakse uurijateseas üldiselt keskmise tugevusegaseosteks. Meil pole seega häbenedamidagi. Selle kõige peale võivad agatervishoiutöötajad teatada, etjärelikult on kogu teaduslik psühholoogiaüks suur äpardus. See ei oleju normaalne, kui uurijad on endagaväga rahul, olles ise uuritavastnähtusest seletanud ära 10% ningjätnud ülejäänud 90% saatusehooleks. Samuti võivad nad arvata,et võibolla oleks neil mõistlik minnahoopis avalikkuse ees tihti harivatehumoorikate kirjutistega esinevapsühholoog Elmar Pulga jutule.Tema räägib asjadest inimese keeli,ei keeruta ja annab selgeidvastuseid. Kui see mõte meile eritiei meeldi, siis peaksime edasipingutama ning püüdma leida mõneparemini arusaadava ja veenvamaviisi oma tulemuste esitamiseks.Õnneks on olemas paar sellistmoodust, mis võimaldavad korrelatsioonikordajatka tavainimestelearusaadavasse keelde tõlkida ningselle sisu veenvalt esitada. Üheksneist on binominaalne mõju suuruseesitus (binominal effect sizedisplay; BESD [1]). Termin onkeeruline, aga sisu lihtne. BESDtähendab uuritavate tunnustedihhotomiseerimist ning neljaväljatabelinaesitamist. Üldiselt ei olepideva tunnuse dihhotoomseksteisendamine muidugi kõigeoptimaalsem viis tunnustevahelisiseoseid analüüsida, agalihtsustamise huvides tuleb tehamööndusi. Dihotomiseerimiseks onintuitiivselt loogiline kasutadamediaani ehk väärtust, millestväikesema ja suurema skoorisaajaid on võrdselt. Jagamemediaanist väiksema impulsiivsuseja alkoholi tarbimisega inimesedvastavalt väheimpulsiivseteks javähetarbivateks, üle mediaaniskoori ja tarbimisega inimesed agaimpulsiivseteks ja paljutarbijateks.Korrelatsioon r = 0.32 onneljaväljatabeli kujul toodud Tabelis1. Proportsioonide saamiseks onkorrelatsioonikordaja jagatudkahega ning saadud jagatis ühediagonaali jaoks lahutatud 0.50stning teise diagonaali jaoks liidetudväärtusele 0.50. Kui me tahameproportsioone väljendada protsentidena,siis korrutame kõik väärtused100ga. Kes tahab kontrollida, kasneljaväljatabel tõesti vastabkorrelatsioonile r = 0.32, võib Tabeli1 põhjal arvutada phi väärtuse ningveenduda, et see tuleb tõesti 0.32.Tabel 1. Impulsiivsus ja alkoholi tarbimine (hüpoteetilised tulemused, %).

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!