Sinu Mets_190209.pdf - Erametsakeskus

eramets.ee

Sinu Mets_190209.pdf - Erametsakeskus

Metsaomaniku õppelehtNr 14Sinu Mets19. veebruar 2009Vaiksel ajal tööd jätkublk 3Kirvega istutama!lk 6Tänavused toetusedlk 11–12Koorik lõhubjalgulk 15


2 19. v e e b r u a r 2009 • Sinu MetsKäibel olevad mõõtühikudRuumimeeterTihumeeter1 meeter1 meeter1 meeter1 meeter1 meeter1 m³ (1 m x 1 m x 1 m)metsamaterjali koosõhuvahede ja koorega onruumimeeter (rm)1 meeter1 m³ (1 m x 1 m x 1 m)puhast puitu õhuvahedeta ja kooreta ontihumeeter (tm), arvestatakse kas koorega(koore pealt, kp) või kooreta (koore alt, ka)maht ruumimeetrites x koefitsient* = maht tihumeetrites*Koefitsient sõltub ümarmaterjali kvaliteediomadustest ja virnastamise kvaliteedist.Virna mõõtmineMuid mõõtusidkõrguslaiuspikkuskõrgus* x laius x kõrgus = maht ruumimeetrites*Kõrguseks on kujutletav sirgjoonarvestusega, et mõttelise ristküliku tühjadnurgad saab täita materjaliga,mis jääb virna tippu.1 tm = 1000 liitrit(liiter kasutuses ntkaminapuu müügil)1 tm = 2,5–3* puistekuupmeetrit(pm³) haket*oleneb fraktsiooni suurusest1 pm³ kvaliteetset haket =ca 0,7–0,9* MWh energiat*sõltub niiskusesisaldusestMWh – megavatt-tund,energiaühik elektri võisoojusenergia mõõtmiseksEesti ümarpuidu virnatäiuse koefitsiendi määramise meetodi kirjelduse leiab raamatust“Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine” või www.eramets.ee/kirjandus/?m=79Määramispõhimõtted on kirjas ka keskkonnaministri määruses RTL, 23.11.2006, 82, 1511.


Sinu Mets • 19. v e e b r u a r 20093Kui puiduturul on vaikusMetsas jätkub tegevust piisavalt ka siis, kui saeveskid kas või seisavad.VIIO AITSAMHardi Tullus,MaaülikooliprofessorPuiduturul on vaikus. Mida metsaomaniktegema peaks? Pooltõsiselt, poolnaljatamisivõiks öelda, et midagi eipea tegema.Metsaomanik võib, võrreldes enamikuteiste omanikega, kes enda omandit-töövahenditpeavad pidevalt tegevuses hoidma,et tulu saada, olla hoopis rahulikum.Mets kasvab ka ise edasi, ja isegi kui seeon majanduslikult küps mets, vähenebtema väärtus suhteliselt aeglaselt.Metsaomanikul on alati võimalus oodataparemaid ja soodsamaid aegu turul.Ta on turumajanduse lainetest paljusõltumatum kui teised omanikud-tootjad.Ja ei pea ta ka valuuta kõikumisija kukkumisi kartma – tema kinnisvaraväärtus ei kao kuhugi.Me t s a v ä ä r t u s e h e a k sta. Nüüd on viimane aeg asuda tekkinudlehtpuunoorendikke väärtuslikukslehtpuumetsaks kujundama. Ära raiudatuleks remmelgad, hallid lepad ja teisedväheväärtuslikud puu- ja põõsaliigidning kasvuruumi anda eelkõige arukaseleja segusse jätta ka kõvalehtpuudelooduslikult tekkinud uuendust.Kümne-viieteistaastasesse noorendikkuvõiks esimese valgustusraie järel kasvamajääda sama palju puid, kui metsakultuurirajades oleks istutatud. Ja mõneaasta pärast võib harvendamist korrata,andes eluruumi kvaliteetsete tüveomadustegaeksemplaridele.Liigse hõrendamise eest tuleks agahoiduda aladel, kus põdrarisk on suur,ja arvestada tuleb, et tihedamas metsaslaasuvad puud looduslikult kõigeparemini.Siit jõuamegi järgmise tegevuseni,mida metsas siis teha, kui puidul turgupole – see on puude kunstlik laasimineja seda eelkõige hõredamates metsades.Ma ei soovita kogu oma metsaomandipiires asuda puid laasima, kuidühe kümnendiku ja eelkõige noorematmetsa võiks suunata küll oksavaba puiduprodutseerimisele ja seda umbes paarisajalpuul hektari kohta, igal tüvel paarialumise saepaku ulatuses.Kr a a v i d k o r d aÜks tegevus võiks olla ka kuivenduskraavidekorrastamine ja puhastamine,juhul kui mets asub madalamal kohal.Suur osa meie metsadest kasvab liigniisketelaladel ja seda on aegade jooksulkraavitamise teel püütud produktiivsemaksmuuta. Kuigi tänapäeva keskkonnakaitselisedarusaamad metsakuivendamistei soosi, ei maksa ära unustada,et kõigist metsakasvatuslikest tegudeston just kuivendamine meie metsade produktiivsustkõige enam tõstnud.Oma metsas vaikselt toimetades tasubmõelda ehk sellelegi, et tänapäevaLaasimistöö Järvamaal RaivoKarpenderi metsas.Kui aga tõsisemat nõu anda, siis tuleksmetsaomanikul sel ajal, kui puitu turuleei tasu raiuda, tegelda nende töödega,mis on investeeringuks metsa väärtusse.Metsas ei pea ju tegevusi alati tegemakindlas järjekorras ja kindla ajakavajärgi. Omanikul on alati võimalusvalida, mida teha.Praegu on just see aeg, mil on mõttekasteha asju, mis ei anna hetketuluja mille väärtus realiseerub alles tulevikus.Eelkõige soovitan tegelda noorendikehooldamisega ehk valgustusraietega.Hooldada tuleb nii neid kultuure,mis hiljuti rajatud, kui ka looduslikultuuenenud raiesmikke.Möödunud sajandi viimasel kümnendiljäid ju enamikul metsaomanikel lageraietesttekkinud raiesmikud väärtuslikemetsakultuuridega uuendamametsaomanikurõõmud polegi seotudrahalise tulu saamisega – valdused onenamasti üsnagi väikesed. Metsa paigutatudinvesteeringust ei saa iialgi suureintressiga tulu.Paralleele saab tõmmata põllumehega,kes on samasugune tooraine tootjanagu metsameeski. Mõlemad saavadoma töö eest väga väikese osa sellest,mida makstakse lõpptoodangu, näiteksleiva või mööbli eest. Aga samas on metsaomanikutulu ikkagi suhteliselt stabiilneja toidab ära mitu põlvkonda.Kõige tähtsam on ikka rõõm metsastkui erilisest omandist, mis pakub võimalustjalutada oma metsas, nautidametsa elurikkust, leida jälgi metsaelaniketegevusest ning mõelda, mida omavaldustes edasi teha saab. Ja teha tegusid,mis looduse protsesse tundes võimaldavadmeil mõõdukalt metsa kasvusuunata ning metsast puitu välja võttajust siis, kui meil seda vaja.


Sinu Mets • 19. v e e b r u a r 20095Parim biokütus on puit“Eesti perspektiivseim biokütus on puit,” on rõhutatud bioenergeetikaarengukava uuringute põhjal tehtud vahekokkuvõttes.VIIO AITSAMVahekokkuvõte arengukava (“Biomassija bioenergia kasutamise edendamisearengukava aastateks 2007–2013”)seniste uuringute tulemustest oli tehtudenne, kui 2008. aasta hakkas näitamamajanduslanguse tendentsi.Küsimusele, kas praegu turustusvõimalustejärsu kahanemise tõttu metsaomanikelekätte jääva paberipuidu ainusvõimalus on katlamaja, vastas maaülikoolistehtud bioenergeetika-uuringutejuht Peeter Muiste, et ta soovitaks puiduküttelemõtelda just eratarbijail.“Arvan, et hetkel üle jääva paberipuidukasutamiseks uusi puiduküttel katlamajuvõi koostootmisjaamasid ehitadapole mõistlik,” ütles Muiste. “Need investeeringudon aastakümneteks ja ajutinetoorme ülejääk ei tähenda, et seejätkuks ka siis, kui majanduses toimubjälle elavnemine. Küll võiks aga puitkütustsoovitada eratarbijatele, kellelesee oleks soodsaks variandiks praeguja heaks varuvariandiks muude kütustekõrval tulevikus.”Tä i e n d a v a d v õ i m a l u s e dArengukava uuringuis on aga vaadeldudseni kasutamata võimalusi üldisemalt.Uurijate hinnangu järgi võiks seni kasutamatapuidu saagisest energiatootmissesuunata veel 1,5 mln tm raiejääke(ladvad, oksad) ja vähemalt 0,5 mlntm okaspuukände. Veel kasvab elektriliinidetrassidele jäävas võsas aasta jooksul42 000 t puidumassi.Üks maaülikooli uurimisrühmi on uurinudka võimalusi energiapuitu ekstrakasvatada. Nad leiavad, et ligi kolmandikupõllumajanduskäibest kõrvale jäänudkõlvikutest võiks metsastada lehtpuuliikidega(hall ja sanglepp, arukask, haavadja pajud) ning hankida sealt energiapuidumassi,kasutades tavametsandusestlühemat raieringi.Nad ütlevad, et energiapuistute viljelemineon ökoloogiliselt jätkusuutli-Hakke puhastamine soovimatutest lisanditest (metall, kile jms) Viljandi Esrokatlamajas.kum kõlvikute kasutusviis kui rohtsetekultuurtaimede kultiveerimine. Esiteksei kurna puidubiomassi lõikus mullaviljakustnii nagu rohtsed energiakultuurid.Teiseks on puidu tuhasisaldus põletusjäägis5–10 korda väiksem kui rohtsebiomassi põletamisel, mis vähendabtublisti katlamajade ümberseadistamisevajadusi ja kulukust.Teadlased soovitavad nelja energiapuistuterakendamise mudelit. Leppade,kaskede ja haabade kasvatamisel onsee võimalik järgmiselt.• Lühike raiering (5–15 aastat) ja ülepinnalinepuidukoristus.• Lühike raiering, kuid piisavalt pikk(15–25 aastat), et lisaks energiapuiduleosa puidust kasvaks paberipuidumõõtu.• Suhteliselt lühike raiering (20–30aastat), kus osa puidust kasvab paberipuumõõtu ning suurema osa tüvedealumine palk on kasutatav vineerijasaetööstuses.• Koristusraie tavametsa mahuliseküpsuse faasis (40–60 aastat), kus saadakseenergiapuitu, paberipuitu ja palki/pakku.Põllumajandusmaadel kasvava energiapuidupuhul võib takistuseks saadavastava tehnika puudumine.Tä i e n d a v a d u u r i n g u dUuringud jätkuvad vastavalt võimalustele.Vahekokkuvõttes on öeldud, etenergiapuidu (siin on mõteldud puituüldiselt, mitte põllul kasvatatavat) kasutamiseksvajab põhjalikumat uurimistnäiteks kogu varujate ja tarbijate vahelinelogistikakorraldus.Samuti vajab eraldi keskendumist puiduenergeetilise kasutamise mikro- jamakroökonoomika ning puidu biomassikasutamise see pool, mis puudutab asjaderiiklikku korraldust – õigusaktid,majandushoovad jms.Põllul kasvatatavat energiapuitu uurivadteadurid on muu hulgas märkinud,et tegelikult oleks vaja alustada Eestilooduslikes tingimustes kiirekasvulistelehtpuude (lepad, arukask, haab) aretustööd,et suurendada puuliikide biomassiproduktsioonivõimet.SMAllikas: www.bioenergybaltic.ee/


619. v e e b r u a r 2009 •Sinu MetsKirved, kiilud, labidadVIIO AITSAMMetsaistutuse töövahendi valik sõltub taimeliigist, tüübist, sortimendist ja vanusest.Paljasjuursete taimede istutamisekssaab kasutada labidat, maakirvest võiistutuskiilu. Suure ja lopsaka juurekavapuhul sobib labidas, sest maakirvestkasutades võib istutusauk jääda liigakitsaks. Väiksemate istikute, seemikuteja suuremate potitaimede puhul sobibmaakirves.Seemikuid võib istutada kiiluga.Mi t u t m õ õ t u t o r u dEDA TETLOV,metsauuenduseasjatundjaSuletud juurekavaga taimi (nn potitaimi)istutatakse spetsiaalse toruga. Istutustorusobib lühemate ja vähe hargnenudtaimede puhul. Vanemate ja rohkemhargnenud kuusetaimedega on oht, etneed jäävad torusse kinni.Istutustorusid on mitme läbimõõduga.Istutaja peab valima sobiva sõltuvaltistutatava taimepoti läbimõõdust. Liigakitsasse torusse jääb taim kinni. Ülemäärasuure läbimõõduga toru puhul jääbaga istutatud taime ümber õhuvahe jataim – eriti halvemates ilmaoludes – eipruugi hästi kasvama minna.Enim kasutatavate taimekasvatuskastidePlantek 64F ja Plantek 81F korralsobib istutustoru 5,5 või 6.Toruistutus on, võrreldes labidatööga,tootlikum. Näiteks on 8tunnise tööpäevagavõimalik istutada u 400 paljasjuursetkuuseistikut, toru kasutades aga 3–4korda rohkem kuuse potitaimi.Toruga istutades tuleb väga hoolegajälgida taime kvaliteeti: taimepottpeab olema juurtest hästi seotud ja sellelei tohi olla muljumisjälgi, mis kipuvadtekkima, kui külmlattu ladustamiselpakitakse taimed kilekotti.Potitaimi tuleks istutada ettevalmistatudpinnale: kamardunud pinnasessetoruga istutades kipuvad taimed jäämaliiga maapinnale.Värskelt ette valmistatud maapinnakorral tuleks istutada taim 1–2 cm sügavamale,et taime juurekael pinnasevajumise korral paljaks ei jääks. Vagudenaette valmistatud maapinna korraltuleks taim istutada vao harjale, mittepõhja.Istutamine toruga on lihtne: sobivaskohas surutakse toru maasse ja jalagavajutades avatakse istutustoru teravik.Siis pannakse taim torusse. Nüüd tõstetaksetoru spiraalselt keerates maastüles nii, et toru teraviku külge ei jääksmulda. Lõpuks tihendatakse muld istutatudtaime ümber.Mõistlik on soetada ka taimede puusalkandmise kast, siis jääb ära kummardamineuue taime järele.Nii potitaime kui paljasjuurse taimepuhul saab kasutada maakirvest, millegaon kergem istutada kui labidaga, sestistutusaugu valmistamiseks ei tehta liigsettööd (auk ei tule liiga suur).Ma a k i r v e s l a b i d a s t p a r e mMaakirvelgi on mitu suurust. Väiksemadsobivad väiksemate potitaimede või seemikutejaoks, suuremate abil saab kasvamapanna suurema potiga lehtpuutaimivõi istikuid.Maakirves on hea istutamise abivahendvärskel raiesmikul või ette valmistatudpinnal. Kamardunud pinnalon töö selle riistaga väga raske.Töövõtted on lihtsad: sobivas kohaslüüakse kirves otse maasse ja murtaksemuld lahti kirvevart üles lükates. Vart istutajapoole tõmmates hoitakse muldakinni. Kui taim on auku pandud ja sobivalekõrgusele tõstetud, võetakse maakirvesistutusaugust välja ja tihendataksemuld taimejuurte ümber.Istutamine istutustoruga.Istutuskiil sobib väikese juurekavagataimede puhul kergemal pinnasel. Kiileon eri kujuga ja eri materjalist. Tavalisimon metallist teravikuga puidust võimetallist kiil.See lüüakse püsti maasse paarikümnesentimeetri sügavusele ja kiiluvartenda poole tõmmates tehakse maapindalõhe.Seemik pannakse lõhesse, kohendadesseda nii, et juured jääksid sirgeltja juurekael paar sentimeetrit maapinnastmadalamale. Siis lüüakse kiil uuestimaasse ja altpoolt üles surudes vajutatakselõhe kinni.Suurim viga, mida kiiluga istutamiseltehakse, on see, et istutuslõhe kinnisurumisekstehtav teine lõhe surutaksekinni, alustades maapinnalt. Nii jääbõhk lõhes juurte ümber ja taim võib kergestikuivada.***Vähemal määral kasutatakse istutuselka pool- või silinderpuure, mis kõigerohkem sobivad looduslike taimedeümberistutamiseks.Poolpuuriga keerates võetakse taimkoos mullapalliga välja. Soovitud kasvukohaskeeratakse pinnasest samutivälja mullapall ja taim koos oma mullapalligapannakse sinna asemele. Tööon aeganõudev, kuid annab väga heatulemuse.


Sinu Mets • 19. v e e b r u a r 20097Võõrpuutaimed on õrnemadKes soovib võõrpuuliike kasvatada, peab arvestama, etEestis tohib metsa istutada vaid teatud liike.Meil on võõrpuuliikide kultiveerimiselmitmesaja-aastane ajalugu, alates mõisnikest,kes külvasid lõunast toodud puuseemneid,ja lõpetades tänapäeva reisijatega,kes toovad kaugetest maadest taskupõhjaskaasa huvi pakkunud puudeseemneid või taimeosi.Kõ i g e p e a l t m õ t l eLooduskaitseseadus ei luba meil võõrliikeloodusesse külvata ega istutada.Erandiks on metsapuudena lubatud liikidekultiveerimine. Eestis tohib metsapuunakultiveerida musta ja serbiakuuske, keerdmändi ja punast tamme,harilikku ebatsuugat ja siberi nulgu,hübriidhaaba ja teatud lehiseliike(euroopa, siberi, jaapani, kuriili, eurojaapanilehis).Kõige rohkem on meil kasvatatud hübriidhaabaja lehiseid.Võõrpuuliike kasvatama hakates tuleksistutajal endalt küsida, mis on eesmärk.Kas soovitakse koduakna taha ilusatlehisegruppi või hoopiski saada tulevikussuuremat puidutulu.Tähtis on, et taimede istutaja teakskonkreetse võõrpuuliigi nõudlust veejatemperatuurirežiimi, mulla happesuseja toitainetesisalduse järele ning taimekülmakindlust.Puutaimede kasvu mõjutavaid tegureidon palju ja tihti ei ole võimalik väheseinfo tõttu nende kõigi tähtsust hinnata.Tähelepanekud näitavad, et viljakateskasvukohtades säilivad kiirekasvulisedisendid, kehvades kohanemisvõimelisemadisendid, mis ei pruugi kiirestikasvada.Eestis on kogetud, et kõige tähtsamtegur, mis võõrpuuliigi kasvu mõjutab,on taime külmakindlus. Sobimatutessetingimustesse istutatud taime kõrgusejuurdekasv jääb tagasihoidlikuksja taim haigestub kergemini.Vana lehiseallee Vigalas.VIIO AITSAMEi teeks paha, kui tuleviku puidutululemõtlev istutaja tegeleks ka majanduslikearvestustega ja võrdleks kulusidloodetava tuluga.Tä h t i s p ä r i t o l uKindlasti tuleks enne taimede soetamistuurida nende algmaterjali päritolu: kastaim on kasvatatud Eestis aklimatiseerunudpuult korjatud seemnetest või onseeme Eestisse sisse toodud.Loomulikult esineb taimede hulgasliigisisest varieeruvust ka Eestis aklimatiseeritudseemnest kasvatatud taimedeseas – mõned neist on keskkonnamõjudesuhtes vastupidavamad kuiteised. Paremaid tulemusi on võimaliksaada juba aklimatiseeritud seemnestkasvatatud taimedega.Huvitavaid kogemusi on saadud Söearboreetumis hariliku ebatsuuga kultiveerimisel,kus Läti päritolu puude järglasedon osutunud külmahellaks. Teadapole puude algmaterjali päritolu.Külmahellade liikide (eriti kuuseliikide)kultiveerimisel võib kasutada istutamistteiste puuliikide turbe alla. Seeaitab just noores eas vähendada külmakahjustusija vältida taimede põõsastumist.Harilik ebatsuuga talub noores easEestismetsauuendusellubatudvõõrpuuliigid• must kuusk• serbia kuusk• keerdmänd• euroopa lehis• siberi lehis• siberi lehise vene teisend• jaapani lehis• kuriili lehis• eurojaapani lehis• harilik ebatsuuga• siberi nulg• punane tamm• hübriidhaabAllikas: keskkonnaministri määrusvalguselembeste puuliikide turvet, kuidmitte liigset ülavarju.Üldjuhul on võõrpuuliikide taimed vastuvõtlikudseenhaigustele ja kahjustustelening nõuavad rohkem hoolt kui kodumaisedpuuliigid. Senised kasvatuskogemusednäitavad, et euroopa lehis on vastuvõtliklehisevähile, nululiike kahjustavadkilptäid. Männiliikidele võib kahju tehaohtlik seenhaigus – punavöötaud.Aeglasekasvuliste liikide (noores easserbia kuusk, harilik ebatsuuga, nululiigid)puhul tuleb tõsist tähelepanu pööratarohutõrjele.Ro h k e m h o o l tMetsameeste tähelepanekud näitavad,et metsloomad on eriti maiad võõrpuuliikidejärele ja kultuuri kordaminek sõltubpalju sellest, kuidas seda suudetaksemetsloomade eest kaitsta.Hiired tahavad neid koorida, jänesja metskits kärpida, sokk nende vastuoma sarvi nühkida. Kaitseks ulukite eestsaab kasutada tüvekaitsmeid või repellente(peletusvahendid). Suurulukiteeest võiks selliseid kultuure isegi taragakaitsta. Kaitsemeetmed muidugi suurendavadkasvatuskulusid.EDA TETLOV


819. v e e b r u a r 2009 •Sinu MetsTüvekõverused mõjutavadmetsa väärtustNüüd tasub metsas teha töid, milleks puiduturu kõrgperioodidel aega pole jätkunud.TÕNU ELLER,Luua metsanduskooliõpetajaTõnu EllerPraeguse puidumüügi madalseisu ajalon eriti tähtis teha metsatöid targalt. Igalõige tuleks teha põhjendatult. Metsaraietulemi hindamiseks tuleb prognoosidapuistust saadavat sortimenti.Kuna nõudlus paberipuidu ja palkidejärele on väike, võiks rohkem pööratatähelepanu puistute tulevase potentsiaalitõstmisele. Teeme siis harvendusraieidlehtpuu- ja segapuistutes. Raieid,millest saadakse põhiliselt kütet, on riskivabamteha.Energiapuidu normaalsel ladustamiselvõime seda müüa ka järgmisel aastal,seevastu paberipuit rikneb soojalaastaajal kindlasti.Edasi ei või lükata ka sanitarraieid,kuna kahjustatud puidu kasutusväärtuslangeb kiiresti. Teiste sõnadega – nüüdtuleks teha metsas neid töid, milleks puiduturukõrgperioodil aega polnud.Hooldus- ja valikraietel tuleks mahavõtta halvemate tüveomaduste ja vigastustegapuid. Aga kuidas seda teha, arvestadespeamisi tarbepuidu väärtustvähendavaid tüverikkeid?Kõ v e r i k u s i r g e d j u p i dOlenevalt kõveruste suurusest, liigist japaiknemisest saame järgata palgipikkusi,paberipuitu või kütet. Raiuja peab suutmaleida ka kõveras tüves sirgemaid lõike,et sealt võimalusel palki järgata.a) Lihtkõverus on kõige süütum rike,mis paikneb sujuvalt suunamuutustetasamas tasapinnas. Palkidel on üldiseltlubatud sellist kõverust maksimaalselt1–1,5%. Erandina suudavad peenpal-a). b). c).gi saeveskid kasutada kuni 2% ühtlaseraadiusega lihtkõverust.b) Liitkõverus tähendab tüve suunamuutustühes või mitmes tasapinnas jaon tavapäraselt palginotis keelatud. Paberipuidunotil lubatakse liht- ja ka liitkõverustkuni 10%.c) Järsu kõveruse all mõistame vägalühikesel lõigul moodustunud liit- võilihtkõverust. Väga järsu suunamuutusega(jõnksuga) notid sobivad vaid kütteks.Joonis. Kõveruse suuruse täpsemalkontrollmõõtmisel püüameleida noti tsentrijoone suurimatkõrvalekallet mõttelisest sirgestotste keskpunktide vahel. Metsatöölpole seda vaja pidevaltniiviisi jälgida. Silmamõõdu täpsustamisekstuleks vahel mõnimaksimaalse kõveruse lähedanenott üle mõõta.


Sinu Mets • 19. v e e b r u a r 20099Väikesed on moodiminemasEelmine, 2007/08 talv, mis oli pehme ja lumeta, pani liikuma väiketraktorite turu.VIIO AITSAMPeale Terri on Eestisse jõudnud ka uusLogbear, mis on Terriga võrreldes kallim,võimsam, umbes tonn raskem japool meetrit laiem.Terri on väljaveotraktor. Logbeareon kombitraktor, mis tegutseb nii harvesterinakui väljavedajana. Roomikudvõimaldavad töötada pehmel pinnasel.Logbeari lint on veidi laiem kui Terril,mistõttu traktori erisurve pinnasele onpisikese Terriga võrreldes enam-vähemsama.Varem oli Eestis üks Logbear, möödunudsügisel RMK ostetud teine masin tegutsebHiiumaal. Logbear on harvendusharvester,mis sobib hästi ka energiapuidulõikamiseks.Eelkõige eelistatakse väikesi roomikutegamasinaid just sellepärast, et nendegaon võimalik töötada seal, kuhu suurtraktor võib uppuda. Plussi, et igale pooleligi pääseb, tuleb kompenseerida sellega,et masinad on aeglased liikujad.Pildil oleval Logbearil on olemas täiskomplekt,mis tähendab, et kui harvesteron oma töö teinud, vahetab juht harvesteripeaära ning hakkab puitu väljavedama. Masina kasutusinfos on öeldud,et üks mees vahetab pead maksimaalseltneli tundi, päris elus tehakseseda kiiremini.2008. aasta suvel ostis Kullamaa ettevõtjaTarvi Reesar Terri-traktori. “Eesmärkoli, et saaks aasta ringi metsas tegutseda.Praeguse külmaga Terri seisabja väljavedu teeme tavatraktoriga, agamärjal ajal saime kasutada Territ ega oleenam pidanud ilma pärast pause tegema,”rääkis Tarvi Reesar.Suhteliselt väikesi masinaid on veel,näiteks Sampo harvendusharvester, entsee on jälle aste võimsama poole. Väikestetraktorite eripära on, et üks asiväike pole – hind.Logbeari maaletooja Agrosilva müüsühe suurema harvesteri ka eelmise aastalõpus. Ettevõtjast ostja ütles, et ostuvõimalustotsides suhtles ta kolme pangaga– kaks ütlesid ära, kuid kolmas olinõus jutule võtma.SMMajandusliku koostöö konsulendid“Aitame teie metsa majandada,” ütleb majandusliku koostöö projekt, mis on ellu kutsutud metsaomanike majanduslikkukoostööd edendama. Konsulendid ootavad metsaomanike küsimusi.Piirkond Konsulent Kontakt Projektis osalev ühistuSaaremaaMati Schmuulmati.schmuul@erametsaliit.ee5341 2480Valjala-Pihtla MetsaühistuLääne-VirumaaGuido Ploompuuguido.ploompuu@erametsaliit.eeViru-Lemmu Metsaselts5558 3777Ida-VirumaaSergei Ongsergei.ong@erametsaliit.ee516 9637Iisaku MetsaühistuJõgevamaa (lisaks Tartu piirkond) Ülo Kriisaulo.kriisa@erametsaliit.ee508 4016Palamuse MetsaseltsPõlvamaa ja VõrumaaKalle Petersonkalle.peterson@erametsaliit.ee514 4513Põlvamaa Metsaomanike SeltsAarne Volkovaarne.volkov@erametsaliit.ee529 9841Võrumaa Metsaomanike LiitPärnumaa (lisaks Läänemaa) Jüri Peetrimäejuri.peetrimae@erametsaliit.ee505 0322Vändra MetsaühingViljandimaaOlavi Udamolavi.udam@erametsaliit.ee504 7407Sakala MetsaühistuJärvamaaTarmo Lälltarmo.lall@erametsaliit.ee505 4390MTÜ Minu Mets


10 19. v e e b r u a r 2009 • Sinu MetsSoositud on ühistegevusEesti riik on seadnud endale eesmärgikserametsaomanikele tugisüsteemi loomise, mis olekstõhus, vastaks omanike vajadustele ja riigi huvidele.MARKU LAMP,keskkonnaministeeriumimetsaosakonnajuhatajaRiigi huvi on, et metsandus oleks jätkusuutlik.Metsa tuleks majandada nii, etoleks tagatud selle bioloogiline mitmekesisus,tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisusning potentsiaal praegu ja tulevikus.Lisaks on riik leidnud, et Eestimetsandus peaks olema ka majanduslikulttõhus.Väga vähesed metsaomanikud soovivadtäita kõiki riigi seatud eesmärke.Metsa majandamisest on huvitatudneist ainult teatud osa. Paljud leiavad,et oma mets on hea paik hoopis seenteja marjade korjamiseks või vaba ajaveetmiseks. Lisaks pakub mets looduskaitse-ja kultuuriväärtusi, mida rõhutabomanikest järjest suurem osa.Metsaomanike vajadused on seega vägagierinevad. Selleks et riik suudaks täitaseatud üldisemaid eesmärke, proovitaksesuunata metsaomanike käitumisttoetuste ja nõustamisega. Et see pareminiomanikeni jõuaks, on tähtis, et nadoleksid koondunud ühise katusorganisatsioonialla.Jä r j e s t e n a m k o o n d u n u i dLooduses toimuvaid protsesse jälgideson võimalik täheldada, et putukate,loomade ja lindude tegevus on suunatudsihipärasele koostööle. Samalaadsetjoont on võimalik leida ka inimestetegevuses.Eestis ulatuvad ühistegevuse algedjuba muistsesse iseseisvusaega enneordu vallutusi ja aastat 1227. Sel ajaltoimus ühistegevus peamiselt intuitiiv-selt. Koos maaviljeluse arenguga hakkasvälja kujunema teadlikult korraldatudühistegevus.Demokraatlikus riigis on ühistegevusealuseks üldjuhul grupi inimeste või organisatsioonideühine soov olla ühiskonnasaktiivne või saavutada paremat tulemustnäiteks majandustegevuses. Järjestenam on ka Eestis ühise mõttemaailmagainimesed koonduma hakanud.Erametsaomanikke ühendavaks katusorganisatsioonikson Eesti Erametsaliit,kuhu koondub ca 5% metsaomanikest.Paljude omanikeni ei ole teadmineühistegevuse positiivsetest võimalustestveel jõudnud.Ka s u t a m a t a v õ i m a l u s e dHetkel on koondutud eelkõige eesmärgigasaada ühistu kaudu rohkem metsainfotja kasutada võimalust saada riigilttoetusraha. Praeguste metsaühistutetegevus on suures mahus avaliku sektoritoetatud.Suur osa metsaühistuid on registreeritudmittetulundusühistuna ja võimalusühistegevuse kaudu tulu teenida on jäetudkasutamata. Mittetulunduslik ühistegevussõltub aga suuresti riigi majanduslikustseisust ja hetkepoliitikast ega ole pikasperspektiivis jätkusuutlik. Eriti praegusemajandussurutise tingimustes oleksotstarbekas vähendada ühistute tegevusegakaasnevaid püsikulusid ja suurendadatulusid. Riigil on raha piiratud koguses.Tasub aegsasti mõelda, kuidas ise majanduslikkukoostööd laiendada.Eesti erametsanduses on palju kasutamatavõimalusi arendada majanduslikkukoostööd. Et neid võimalusi tutvustada,avaldas SA Erametsakeskus omakodulehel hiljuti Ernst & Youngi koostatudanalüüsi tulemused: (http://www.eramets.ee/kirjandus/).Seal on muu hulgaskirjas, et majandusliku ühistegevuseabil on võimalik:• suurendada iseseisvat ühistu rahastamist,• majandada teenuseid pakkudes tõhusamaltühistu vara,• pakkuda stabiilset puidumüüki metsaomanikeleja tarnet ettevõtetele,• saada ühistu liikmete puidule paremathinda,• luua rahvusvahelisi sidemeid, mislaiendab tarnevõimalusi.Riig i h u v i dRiik toetab pilootprojekti, millega SAErametsakeskus aitab metsaomanikulmetsa majandada ja puidu müüki korraldada.Kaheksas Eesti piirkonnas onprojekti abil palgatud konsulendid, kelleülesanne on metsaomanikke nõustada,leida puidu müügi tulutoovaimja usaldusväärseim variant jne. Soovitaksinmetsaomanikel selle teenusegatutvuda.Keskkonnaministeerium on tänavuerametsaomanikele antavate toetustehindamise põhimõtteid osaliselt muutnudka selleks, et muuta metsaomaniketugisüsteem tugevamaks ja iseseisvamaks.Metsaomanike ühistegevusearendamine on soositud.Soovitan kõigil mõelda oma eesmärkidelemetsaomanikena. Metsaühistugaliitumine annab võimaluse pareminitunda oma metsa väärtusi ja majanduslikukoostöö abil saab oma metsamajandamisest paremat tulu.


Sinu Mets • 19. v e e b r u a r 200911Toetuste asjuson muudatusiEkstra on jälgitud, et väikemetsaomanikud toetustest ilma ei jääks.2009. aastast hakkas kehtima uus metsaseadus,millega kaasnevad toetustetaotlemisel nii sisulised kui ka vormilisedmuudatused.Näiteks hakatakse toetusliikide kauparakendama hindamiskriteeriume,kui taotletakse suuremas ulatuses kuieelarves vastava toetusliigi jaoks rahaon. Enam ei vähendata siis toetust proportsionaalseltnagu seni, vaid moodustataksehindepunktide alusel taotlustepingerida. Rahanappuse korraljäävad vähem punkte saanud taotlusedrahuldamata.Hindamiskriteeriumide järgi on eelistatudmetsaühistud ja väiksemad erametsaomanikud.Nii peab saama tagatud,et suured metsafirmad, kel endilpiisavalt majanduslikku võimekust metsakasvatustöidteha, ei võtaks suurt osatoetusrahast väiksemate metsaomanikeeest ära. Samas ei ole metsandusettevõtjaidtoetuse saajate hulgast ka täielikulteemale hoitud.Teine suurem muudatus, võrreldesmöödunud aastaga, on osaliselt erinevadtoetuse määrad ja tingimused ningmuudatused taotlusvormides.tatel, jagatakse siseriiklikest vahenditesttoetusi nii erametsaomanikele kuika metsaühistutele.Toetused erametsaomanikele hõlmavaderametsaomanike nõustamist ja koolitamist(metsandusnõu saamiseks tulekspöörduda konsulendi poole), metsa inventeerimiseandmete ja metsamajandamiskavadekoostamist, metsa uuendamist,pärandkultuuri säilitamist.Toetused metsaühistutele hõlmavadpiirkondliku tugiisiku toetust, metsaühistubaasraha, metsaühistu toetust(koolimetsade rajamine ja tegevus, metsamajandusalasedkoostööprojektid,nõustamise ja koolitamise tugisüsteemiarendamine, rühmanõustamine).Lisaks on toetus konsulentidele nendekoolitamiseks jm.Ül e 10 toetusliig iToetuste eelarve2009 ja 2010algusErametsaomanikenõustamineMetsaühistutetoetusMetsa inventeerimisandmetejametsamajandamiskavadekoostamineMetsauuendaminePärandkultuuriobjektisäilitamineMetsaühistubaasrahaPiirkondlike tugiisikuterakendamineVEP-lepingutesõlmimine6 293 893 kr4 603 716 kr11 025 000 kr13 721 783 kr480 800 kr1 200 000 kr4 800 000 kr2 129 300 krJätkuvalt on erametsaomanikul võimalussõlmida vääriselupaikade kaitseks lepinguidning seeläbi saada kompensatsiooniväärtuslike metsade säilitamiseeest. Ette nähtud on ka vahendeid muudeleerametsandust toetavatele ja teadlikkusttõstvatele tegevustele, nagu näitekserametsanduse rakendusuuringud,trükiste ja muude infomaterjalide koostamine.Toetusi jagatakse seega enamkui kümnele tegevusele ja nii erametsaomanikulekui ka metsaühistule.Toetused on üheks abivahendiks metsaomanikele,kes soovivad oma metsasäästlikult majandada ja seda taastoota,säilitades jätkusuutlikkust.Lisateavet toetuste, koolituste jmskohta leiate erametsaportaalist (www.eramets.ee) või siseriiklike toetuste üksusetel 683 6051.ErametsakeskusÜl e 40 m i l j on iMeeldiv on tõdeda, et erametsandusetoetamine jätkub, hoolimata keerulistestaegadest majanduses. Praegu tehtav investeeringtoodab riigile tulevikus maksukroonidenaraha tagasi. Plaanide kohaselton 2009. a ja 2010. a alguspoolelerametsatoetusteks kasutada üle 40 mlnkrooni. Kui varem tuli toetusraha keskkonnaministeeriumistja KeskkonnainvesteeringuteKeskusest (KIK), siis 2009.aastast tuleb kogu toetusraha KIKist. Ministeeriumirahastada jääb ainult vääriselupaikadekaitse korraldamine.2009. aastal, nagu ka eelnevatel aas-Taotluste esitamise tähtpäevad:Erametsaomanike nõustamineMetsa inventeerimine jametsamajandamiskavade koostamineMetsa uuendamise toetusPärandkultuuri säilitamise toetusMetsaühistu baasrahaMetsaühistu toetusPiirkondliku tugiisiku rakendamineToetus konsulentidele25. veebruar ja alates märtsistiga kuu 15. kuupäev30. märts, 22. mai, 14. august,16. november15. juuni, 16. november30. märts30. märts30. märtsEMK kuulutab väljaEMK teavitab jooksvalt


12 19. v e e b r u a r 2009 • Sinu MetsELi toetused 2009. aastalKa tänavu saab küsida toetust eelmisel aastal avatud maaeluarengukava (MAK) 2007–2013 metsandusmeetmetest.VIIO AITSAMTRIIN SUUR,Erametsakeskuse ELitoetuste üksuse juht2008. aastal võttis Erametsakeskus esimestkorda vastu MAK 2007–2013 kahemeetme toetuse taotlused. Maikuus saiesitada taotlusi Natura 2000 erametsamaatoetuseks ning septembris-oktoobrismetsa majandusliku väärtuse parandamiseks,kahjustatud metsa taastamiseksja metsatulekahju ennetamiseks.Hä d a Na t u r a piir ideg aEsialgu oli kavas Natura 2000 erametsamaatoetuse otsused teha tänavu 15.märtsiks. Praeguseks on selgunud, etELi nõutav kohapealne kontroll võtabkauem aega. Kuna metsaala piiri tähistamineon toetuse taotlemisel üks nõue,käsitletakse piiri tähistamata jätmist rikkumisena.Kontrollimisel on avastatud,et piiri pole võimalik tuvastada veerandilkontrollitud metsaaladest.Kuna rikkumisi on avastatud nii palju,peab Erametsakeskus suurendamakontrollimiste arvu. Selleks et jõuakskõik kontrollitud, lükatakse otsuste tegemisetähtpäev edasi. Otsused tehaksevahetult enne järgmist taotluste esitamisetähtpäeva. Toetuse väljamaksmiseaeg ise jääb samaks – PRIA maksabneed välja hiljemalt 30. juuniks.Uus taotlusvoor Natura 2000 erametsamaatoetusele on tänavu (nagu mullugi)2.–21. maini. Kes hiljaks jääb, saabtaotlusi esitada veel 15. juunini, kuidsel juhul vähendatakse taotletava toetusesummat 1% iga hilinenud tööpäevakohta. Erametsakeskus plaanib kasel aastal võtta taotlusi lisaks Tallinnakontorile vastu maakondades keskkonnaametikontorites.Natura 2000 erametsamaa toetustsaavad küsida kõik erametsaomanikud,kelle mets asub Natura 2000 alalsihtkaitsevööndis, piiranguvööndis võihoiualal. Toetuse eesmärk on kompenseeridaomanikule kaitsepiirangute tõttusaamata jäänud metsamajandamistulu.Toetuse määr on piiranguvööndis jahoiualal 940 kr/ha aastas ja sihtkaitsevööndis1720 kr/ha aastas. Toetatavametsaala minimaalne suurus on 0,3 haja ala piirid peavad olema looduses visuaalselttuvastatavad. Abi saamisekspiiride tähistamisel võib erametsaomanikpöörduda metsaühistusse või metsakonsulendipoole.Nagu eelmisel aastal, nii ka nüüd peavadNatura erametsamaa toetuse taotlejad,kes kasutavad põllumajandusmaad,jälgima seal häid põllumajandusjakeskkonnatingimusi. Alates tänavusestaastast lisandub toetuse taotlejatelekohustus järgida kohustuslikke majandamisnõudeid,mis on üks osa EuroopaKomisjoni sätestatud reeglistikust (inglisekeeles cross compliance). Kohustuslikudmajandamisnõuded on avaldatudpõllumajandusministeeriumi koduleheküljelwww.agri.ee/MAK.En n e t a o t l u s , siis t e g e v u sMetsa majandusliku väärtuse parandamise,kahjustatud metsa taastamiseja metsatulekahju ennetamise toetuseeelmise aasta taotluste kohta tehakseotsused enamiku taotluste osas tänavu19. veebruariks. Otsus võib jääda täht-päevaks tegemata nendel puhkudel, kuitaotluses on avastatud puudusi, kuid järelepäringuvastuse saamine on viibinud.Nende taotluste otsuse tegemisetähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamisekskulunud aja võrra.Toetuse saajate nimekiri avalikustatakseerametsanduse portaalis ja otsussaadetakse taotlejale 10 tööpäeva jooksulpärast otsuse tegemist posti teel koju.Seejärel on metsaomanikul kaks aastataega, et teha taotluses planeeritud investeeringuid.Tänavu saab metsa majanduslikuväärtuse parandamiseks, kahjustatudmetsa taastamiseks ja metsatulekahjuennetamiseks esitada toetusetaotlusiseptembris-oktoobris. Täpsed kuupäevadavalikustatakse enne seda.Metsa majandusliku väärtuse parandamisekssaab toetust taotleda hooldusraietegemiseks kuni 30aastases metsas,kasvavate puude laasimiseks, uuendamiseks(mitte lageraie järgseks uuendamiseks),metsatehnika ja -tarvikute soetamiseks,ulukikahjustuste ja taimehaigusteennetamiseks.Erinevalt eelmise aasta taotlusvoorustei või tänavu investeeringute tegemistalustada varem kui taotluse esitamiselejärgnevast päevast.Värskeimat infot MAK 2007–2013metsandustoetuste kohta saab:• erametsanduse portaalist www.eramets.ee• tel 683 6052• aadressil natura@eramets.ee või metsameede@eramets.ee


Sinu Mets • 19. v e e b r u a r 200915Punased jäljed lumelMitu talve pole sulalumekoorikut lume puudusel õieti tekkida saanudki.VIIO AITSAMTänavu on jälle lund ja nüüd, kui päikejuba soojem, võivad hanged võtta pealetugeva kooriku. Pole harvad juhtumid,kus metsaomanik metsa minnes leiabverise jäljerea.See võib kuuluda metskitsele, aga,nagu jahimehed räägivad, võib jalgadevigastamist olla ka metsseakesikutel.Põhiline, mida inimene sel puhul tehasaab, on see, et koeri hulkuma ei lastaks,sest kitsel on koorikuga lumel niigi raskekäia. Ka talvised rasvavarud hakkavadkevade poole otsa lõppema, ja kuituleb veel koerte eest põgeneda, võibkitse võhm otsa saada.Teine hea tegu, mida inimesed teinud,on lisasöötmine talvel vastu kevadet.See on ju seesama kriitiline aeg, milmetsloomad võivad toitu otsides metsakultuuridüles otsida.Ei p r u u g i k a s u o l l aTartumaa jahimees Jaak Volmer meenutas,et kolhoosiajal võeti ette suuremaidaktsioone metskitsede päästmiseks.Kui oli koorikuline lumi, aeti lahtimetsasihte või teeradu, et kitsel oleksparem käia ning et tal oleks kergem magamiskohtaleida.Metskitsed nimelt magavad pinnasel,mille jaoks kraabivad endale lumesseaseme.Jaak Volmer ütles, et tolleaegsete tähelepanekutejärgi kitsed siiski ei allunudinimeste heale tahtele – nad läksidikka magama oma valitud kohtadesse,olgugi et seal tuli lume kraapimisegarohkem vaeva näha.Sõraliste tõenäolinearvukus Eestis• Põder 11 000• Metskits 100 000• Hirv 2200• Metssiga 21 300Allikas: “Sõraliste seirearuanne 2008”“Kui vaadata metssea või ka põtradejalgade padjandeid, on need tavaliseltpaljusid pisikesi lõikearme täis,” rääkisJaak Volmer. Loomade jalad on kohanenudlooduses liikumisega ja lumekoorikukriimustused paranevad.“Pealegi võib üks veretilk lumel suladasuureks ja laiaks, nii et võib jäädamulje tohutust veretööst,” lisas JaakVolmer.Piirkonniti e r i n e vMetsakaitse- ja metsauuenduskeskuseseirearuande järgi on metskitsede arvkahanenud. Enam ei ole kuulda ka niisuurtest metsakultuuride söömisest,nagu see paljudes piirkondades oli veelpaar aastat tagasi. Esiteks suurendatiküttimislimiite, teiseks on tõrjevahendeidtundma õpitud ja kolmandaks võibarvukuse kahanemine olla ka kitsepopulatsioonienda loomulik muudatus (loomadearvukus on n-ö laineline – igalekõrgseisule järgneb madalseis).“Kui metskitsedel ja metssigadel lähebhästi, läheb hästi ka kiskjatel, kellesaakloomad need sõralised on. Kui saakloomijääb vähemaks, jääb vähemaks kakiskjaid,” märkis Jaak Volmer.Tavapäraselt saadavad looduse loomulikkeseaduspärasid inimeste emotsioonid.Kord on loomi justkui hirmuspalju ja kord väga vähe. Tavapäraseltotsitakse siis ka süüdlasi, sest inimestepähe justkui ei mahu, et kõik looduseprotsessid ei ole nii väga nende reguleeridaja mõjutada.Tihti süüdistatakse jahimehi (olgu loomadesuures või väikeses arvukuses),kuigi seosed võivad olla hoopis mujal.Ei u s u h i r v e l e v i k u tVerine metskitse jälg lumes.Ka põtrade arvukus on kahanenud, naguuurijad ütlevad, jälle optimaalsetessepiiridesse – vahepeal oli neid juba niipalju, et põdrauurija Jüri Tõnisson kasutasmetsakasvatajatele mõeldes väljendit“taluvuse piiril”. Küll läheb hästihirvedel, keda Eestis on vaid piirkonnitisaartel, Lõuna-Eestis ja vähemal määralmujal.Kas hirvest võib saada arvukuse kasvadesmetsasööja, kes metsaomanikeleprobleeme hakkab tekitama?“Seal, kus ta on, küll,” arvas Jaak Volmer.Hirvede kiiret levikut üle Eesti taei usu. “Nii palju, kui ma mäletan, onkogu aeg räägitud, et kohe-kohe hakkabhirv meil laialt levima. Aga tegelikult eiole ta kuigi palju senisest levilast kaugemaleliikunud,” ütles Volmer.Ta meenutas ühe hirveuurija juttu, ethirvekari peletab nõrgemad isendid külloma elupaikade äärealadele, aga sinnaneed ka jäävad.Hirved ei ole nagu põdrad, kes tahavadhoopis rohkem omaette olla ja siispalju suuremal alal liikuda. Kui keskkonnaministeeriumimetsaosakonna jahindusespetsialist Egon Niittee tegi maaülikooliskäies oma lõputööd hirvedest,võrdles ta neid loomi mustlastega sellesmõttes, et hirvekari tahab hea meeleganinapidi koos olla.SM

More magazines by this user
Similar magazines