PETRUŠKA PÄRASTLÕUNA - Vanemuine

info.vanemuine.ee

PETRUŠKA PÄRASTLÕUNA - Vanemuine

P E T R U Š K APÄ R A S T L Õ U N A


Triinu Pungitsa kostüümikavandTeater Vanemuine, 140. hooaegeatre Vanemuine 140th seasonPontus LidbergP E T R U Š K APÄ R A S T L Õ U N Ae Aernoon of PetrushkaBallett kahes vaatuses / Ballet in two actsMaurice Ravel “Šeherezade” / ShéhérazadeClaude Debussy “Fauni pärastlõuna” / Prélude à l’après-midi d’un fauneIgor Stravinski “Petruška” / PetrushkaKoreograaf-lavastaja / Choreographer and Director Pontus Lidberg (Rootsi)Koreograafi assistent / Choreographers assistant Ola Beccau (Rootsi)Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Aivo VäljaKostüümikunstnik / Costume Designer Triinu PungitsValgus- ja lavakujundus / Light and Set Designer Patrik Bogårdh (Rootsi)Repetiitorid / Repetitors Fabrice Gibert, Saori NagataInspitsient / Performace managed by Epp VillerLavastaja abi / Directors adjutant Krista KotselainenEsietendus 20. märtsil 2010 Vanemuise suures majasWorld premiere on March 20th 2010 in the Grand Building of the Vanemuine


Osades / Cast:I vaatus / act1. pilt / picture M. Ravel “Šeherezade” / ShéhérazadeKarmen PuisFantaasiaolendid / Fantasy Creatures – Aivar Kallaste, Ruslan StepanovVanemuise balletitrupp2. pilt / picture C. Debussy “Fauni pärastlõuna” / Prélude à l’après-midi d’un fauneFaun – Ilja Mironov, Takuya Sumitomo / Silas StubbsSolistid / Soloists – Saori Nagata, Nashua MironovaHayley Blackburn, Mai Kageyama / Raminta RudžionyteColin Maggs, Elias GirodII vaatus / actI. Stravinski “Petruška” / PetrushkaPetruška / Petrushka – Takuya Sumitomo / Colin MaggsBaleriin / Ballerina – Saori Nagata / Mai KageyamaMaur / Moor – Ilja Mironov / Colin MaggsNukumeister / Puppet Master – Vladimir Latišonoks / Jonathan Ammerlaan / RuslanStepanov4 baleriini / 4 Ballerinas –Raminta Rudžionyte / Valentine LegatAnna Shircliff / Marta MarcelliJulia Litvinenko / Rebecca PetersLaura Quin / Kristina Markevičiute4 Petruškat / 4 Petrushkas –Colin Maggs / Takuya Sumitomo / Janek Savolainen,Alens Piskunovs, Sergi Terns Goma, Elias Girod4 mauri / 4 Moors –Silas Stubbs, Daniel Szybkowski, Anthony Maloney,Colin Maggs / Matthew JordanFantaasiamaailm / Fantasy World2 fantaasiaolendit / 2 Fantasy Creatures – Nashua Mioronova / Hayley Blackburn või / orMai Kageyama / Saori NagataFantaasiaolendid / Fantasy CreaturesJulia Kaškovskaja, Milena Tuominen, Rita Dolgihh, Janika Suurmets / Julia Litvinenko,Rosamund Ford, Emily Hughes, Fenella Cook, Marta Marcelli / Anna ShircliffRuslan Stepanov, Aivar Kallaste, Jonathan Ammerlaan / Vladimirs Latišonoks,Vjatšeslav LadoškinPontus Lidberg:Claude Debussy “Fauni pärastlõuna” on üks kõige inspireerivamaid muusikateoseid, miskunagi tantsu jaoks kirjutatud. Oma tõlgendusse olen valinud identiteedi teema. Faunistendast saab metafoor mõistmaks ja aktsepteerimaks seda, kes sa tegelikult oled, nagu naasebkajana üle pidevalt muutuvate inimsuhete fooni algupärane Fauni kostüüm, mille kujundasLeon Bakst.Igor Stravinski “Petruška” on teos, mis tundub rikas nii struktuurilt, helilaadilt kui kakõlalt – miski, millele olen soovinud oma loominguga vastata. Koostöös Triinu Pungitsaväga loominguliste kujundustega olen ma soovinud luua selliste olendite maailma, kesasustaksid tühja teatriruumi ilma otseste teede ja selgete eesmärkideta, oluline on vaidnende olemasolu – just nagu elus – meil võivad olla eluüle mõtted, kuid pole tegelikku teadmist.Petruška on minu tõlgenduses selle keskkonna sarnanekuhu ta ilmub: veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kesta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb, miks ta endvahel lõksus olevana tajub, või miks ta nii väga igatsebbaleriini järele.“Petruška” tavapärastes versioonides põhinevadkolme peaosalise, Petruška, Mauri ja Baleriini rollidpaljuski stereotüüpidel. Oma loos olen soovinudseda nii vältida kui ka selgitada, proovides tegelasimuuta inimlikumateks. Tegelikkus pole nii lihtne jaminu looming arenebki mõttest, et keegi pole omaolemuselt nii lihtsakoeline ja nii lihtsalt mõistetav.Enamus inimesi teavad heal juhul vaid väikest osasellest, mis kannustab neid tegutsema ja ehitama endaümber identiteete tundmaks end kindlamalt. Taaskord– teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesedon need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama,et olla võimelised muutuma ja saama täiskasvanuks.Inimeste võimetus enda olemust ja tundeid väljendadaon minu versioonis peategelaste-vahelise konfliktiallikaks – tihtipeale on lihtsam näidata vägivaldsetfassaadi kui lihtsalt suhelda.Õhtu algab Maurice Raveli Šeherezade´ilauludetsükliga. Muusikaliselt on see piisavalt tugev,et pääseda iseseisvalt mõjule. Lauljanna KarmenPuis avab ukse maailma, kus nii olendid kui inimesedavastavad identiteeti ja ühtekuuluvuse teemasid.Märtsis 2010Triinu Pungitsa kostüümikavand


Pontus Lidberg:“Aernoon of a Faune” by C. Debussy is one of the most inspired pieces of music everwritten for dance. For my version, I have chosen the theme of identity. e Faune itselfbecomes a metaphor for having to realize and accept who you really are, as the originalFaune costume design by Leon Bakst returns like an echo over a backdrop of alwayschanging interpersonal relationships.Petrushka by I. Stravinsky is a work rich in textures, moods and sounds- something thatI have wanted to respond to in this creation. Together with the very imaginative designsof Triinu Pungits, I have wanted to create a universe of creatures that inhabit the emptytheatre space, with no linear path or clear purpose other than their existence – just like life,we may have thoughts about it, but we really don’t know.Petrushka himself is, in this version, a product of the environment into which he appears:somewhat lost and not sure who he is, why hefeels the way he feels, why he sometimes feelstrapped, or why he so desperately longs for theballerina.In traditional versions of Petrushka the threefeatured roles of Petrushka, e Moor and eBallerina are very much based on stereotypes.In my version, I have wanted to both avoid andcomment on this by trying to make them morehuman. In reality, no-one is really that simple,and my work is derivative of this idea: thatno-one is so simple as to be singularly driven.Most people know, at best, only somethingabout what drives them to act and to buildidentities around themselves in order to feelmore confident. Again, the theme is one ofidentity and the inherent nature of humanity:that people are who they are and have to facethis in order to be able to change and growup. e inability of people to express who theyare and what they feel becomes the source ofviolence between the main characters in myversion - where putting up a violent facade isoen easier than clear communication.e evening begins with the song cycleSheherazade by M. Ravel. Musically strongenough to stand on it’s own, the singer KarmenPuis opens up the door to a universe whereboth creatures and humans explore themes ofidentity and belonging.March 2010.Triinu Pungitsa kostüümikavandMaurice Ravel Šeherezade, tekst Tristan KlingsorAasiaAasia, Aasia, Aasia.Need vanad suurepärased maad oma muinasjuttudega,kus fantaasia magab kui valitsejannaoma metsas, mis täidetud müstikaga.Aasia, ma tahaksin sinna minna kuunariga,mis õõtsub täna öösel sadamas,müstiline ja üksildane,ning mis lõpuks tõstab oma purpursed purjed,kui üks tohutu suur öölind kuldses taevas.Ma tahaksin minna lillesaarte poolekuulates metsiku mere laulmist vanas nõiduslikus rütmis.Tahaksin näha Damaskust ja Pärsia linnasidoma kergete minarettidega, mis taevasse kõrguvad.Tahaksin näha ilusaid siidist turbaneidtumedatel nägudel, kus säravvalged hambad;Ma tahaksin näha armastusest pimestatud silmija rõõmust säravaid pupilleneil, kel nahk kollane kui apelsin;Ma tahaksin näha sametist rüüsid,ja pikkade narmastega rõivaid.Ma tahaksin näha piipusid suus,mis ääristatud valgetest habemetest;Ma tahaksin näha ahneid kaupmehi oma kahtlustavate pilkudega,Ja kohtunikke, ja vesiire,kes oma kõvera sõrme üheainsa liigutusegaannavad elu või mõistavad surma, nagu tahavad.Ma tahaksin näha Pärsiat, ja Indiat, ja siis Hiinat,Kõhukaid mandariine oma päikesevarjude all,ja saledate kätega printsesse,Ja kirjamehi, kes omavahel vaidlevadluule ja ilu üle;Ma tahaksin jääda võlutud paleesseja nagu võõras reisija vaadelda puhkuse ajal lõuendile maalitud maastikke,millel kuusepuust raam ja inimene keset rohelust;Ma tahaksin näha palgamõrtsukaid naermastimuka üle, kes murrab süütu kaelaoma suure kõvera idamaise mõõgaga.Ma tahaksin näha vaeseid ja kuningannasid;Ma tahaksin näha roose ja verd;Ma tahaksin näha armastuse või viha poolt põhjustatud surma.Ja siis, tulles pärast tagasi, rääkida oma seiklustestuudishimulikele ja unistajatele,Tõstes kui Sindbad oma vana araabia tassiaeg-ajalt oma huultele,et katkestada oma lugu oskuslikult.


Nõiutud flöötVarjud on pehmed, mu isand magab. Kandes oma siidist mütsi koonilist.Ja tema pikk nina on kollane habemes valges.Aga mina olen veel ärkvel. Kuulatan väljas laulu flöödilt,millelt kostab vaheldumisi kurbust ja rõõmu.Viis, mida mu armsam kallim mängib, on vaheldumisi melanhoolne ja ergas..Ja kui ma lähenen aknale näib mulle et iga kurb noot flöödil lendab mu põse suunas nagumüstiline suudlus.ÜkskõikneSinu silmad on hellad nagu ühel noorel võõramaisel tüdrukul.Jooned kaunid kaunil näol millele varje heidavad, on veelgi võrgutavamad.Huuled laulavad mu ukse jalamil ühes keeles tundmatus ja võluvasnagu üks häälest ära muusika.Tule sisse! Ehk mu vein tõstab su tuju.Kuid ei, sa möödud. Oma lävelt näen sind eemaldumas, tehes mulle viimase graatsilise žesti.Ja puus kergelt paindumas kui lahkud nõtkelt kõnnakul naiselikul!Triinu Pungitsa kostüümikavandidTriinu Pungitsa kostüümikavand


Patrik BogårdhOn töötanud 15 aastat valguskunstnikuna nii draama-,tantsu- kui ooperižanri lavastustes. Tema põhilisekstööandjaks on olnud Stockholmi Linnateater, kusta on aastatel 1997–2010 teinud ligi 40 tööd. Mõnedtähtsamad neist:Vennad Lõvisüdamed, lav. Daniel LindSuur ja väike, lav. Birgitta EgerbladhKabaree, lav. Colin NutleyMeister Olof, lav. Paul VerhoevenJõuluoratoorium Christian Tomnäsi juhatuselPäikesega tuba, lav. Mattias KnaveNagu teile meeldib, lav. Johanna GarpeMomo – ehk imelik lugu ajavarastest, lav. NiklasHjulströmjt.Patrik on nii lava- kui valguskunstnik, kuid hingelähedasem on talle pigem valguskujundus.Ta alustab oma tööd alati valguse võimalustest ruumis. Ainult väga tihe koostöö koreograafideja lavastajatega loob sümbioosi keha ja valguse vahel. Viimane tantsulavastus, “KomTa Min Hand” (Come Take My Hand), koostöös lavastaja Birgitta Egerbladiga, päädis peageniaalse tulemusega.Has worked as a lighting designer with theater, dance and opera in 15 years. His mainemployer is the Stockholm City eater, where Patrik has designed nearly forty works from1997 - 2010. Some of the most important works are:e Brothers Lion Hart, Director: Daniel LindBig and Little, Director: Birgitta EgerbladhCabaret, Directed by Colin NutleyWar and Peace, Director: Carolina FrändeMaster Olof, Director: Paul VerhoevenChristmas Oratorio Directed by: Christian TomnäsRoom With Sun, Director: Mattias KnaveAs You Like It, Directed by: Johanna GarpeMomo - Or e Strange Story Of e Time ieves, Niklas HjulströmetcPatrik is working both as a Set designer and Lighting designer, but has his roots in thelights. He always starts from the sculptural possibilities of light in the room. It is very closecollaboration with choreographers and directors that create symbiosis between body andlight.e last dance/theatre production “Kom Ta Min Hand” (Come Take My Hand) directed bychoreographer Birgitta Egerblad resulted in a congenial outcome.Ola BeccauLõpetanud Rootsi Kuningliku Balletikooli ja õppinudChristina Bernali juures New Yorgis.Töötanud: Balletipedagoogi ja – repetiitorina Skånetantsukoolis Malmös (Rootsi), Vietnami RahvuslikusBalletis Hanois, Pontus Lidbergi kompaniis Stockholmis(Rootsi).Balletipedagoogina: Šoti Tantsuteatris (Holland),Austraalia Tantsuteatris (Holland), Izik Galili tantsuteatris(Holland), Gotlandi rahvusvahelisel tantsuseminaril,Rootsi Balletiakadeemias, Södra Latins´iGümnaasiumis Stockholmis, Kulturamas (Stockholm),Random Dance Company´s (London), Central Schoolof Ballet´is(London), Dance Works´is (London), ArcDance Company´s (London), Marylebone Dance stuudios (London), Byteatern´is (Kalmar),Göteborgi ooperis (Rootsi),Tantsijana: Adekwhat´is (Stockholm), Kibbutz Contemporary Dance Company´s (Iisrael)Östgöta Baletten´is (Norrköping, Rootsi), Folkoperan´is (Stockholm, Rootsi)Triinu Pungitsa kostüümikavandEducation: Royal Swedish Ballet School, Studieswith Christina Bernal in New YorkExperience: Ballet teacher/Repetiteur; Skånesdansteater (Malmö), Vietnam national balett(Hanoi), Pontus Lidberg Dance (Stockholm)Ballet teacher: Scottish Dance eater (Holland),Australian Dance eater (Holland), IzikGalili Dance(Holland), Gotland InternationalDance Seminar, Balett Akademien professionalclass(Stockholm), Södra Latins Gymnasium(Stockholm) Kulturama (Stockholm), RandomDance Company (London), Central School ofBallet (London), Dance Works(London), ArcDance Company (London), Marylebone Dancestudio (London), Byteatern (Kalmar), Göteborgsoperan(Göteborg)Dancer: Adekwhat(Stockholm), Kibbutz ContemporaryDance Company (Israel)Östgöta Baletten (Norrköping), Folkoperan(Stockholm)


Maurice Ravel (1875 – 1937)Kui Ravel oli 23-aastane, oli ta mõjutatud Weberi jaWagneri fantaasiaelementide kasutusest ja ka sellistestvene orkestriteostest nagu Balakirevi Tamara jaRimski-Korsakovi Antar . Sel ajal sündis tema esimeneooperiidee. Ravel töötles omaenda libretot Šeherezadijaoks. Lugu ise põhineb Gallandi teosel Tuhat ja üksööd (Mille et une Nuits). Selle projekti hülgas Ravelaga juba enne kui asjaga kuigi kaugele jõudis. Lõpuleviis ta kaks Šeherezadi teist muusikalist vormi. Üks olitema päris esimene orkestriteos, mille Ravel nimetas“ouverture de féerie”-ks ning sellega tegi ta oma dirigeerimisdebüüdi27. mail 1899. Teos vilistati publikupoolt välja, kriitikud materdasid selle maha ja heliloojaei esitanud seda enam kunagi, samuti ei lubanud ta oma eluajal selle partituuri avaldada.Siiski taaskasutas Ravel mõnd osa oma materjalist ja lõi Šeherezadi, mis osutus märksa edukamaks- sündis uhke lauludesari, mille tekstide autoriks on poeet Tristan Klingsor.See kahtlaselt wagnerlik nimi oli tegelikult Raveli sõbra Léon Leclère’i pseudonüüm.Leclère oli üks mitmekülgsemaid noorte poeetide, kunstnike ja muusikute ringkonna liikmeid- nad kutsusid end “Apatšideks”. Leclère/Klingsor oli peamiselt tuntud kui kunstnikja poeet, kuid lõi ka laule. Nagu märkis Alexis Roland-Manuel oma Raveli-biograafilisesmemuaaris, et Klingsor “õrritas kõiki muusasid, kuid sellest ei sündinud midagi halba”. Niipeakui Klingsori Šeherezade oli 1903. aastal avaldatud, näitas Ravel üles innukust seadmaksmuusikat mõnedele tema luuletustele. Ta alustas otsemaid, lõpetas orkestratsioonid jubaenne aasta lõppu ning selle tulemuseks oli väga edukas esietendus 17. mail 1904. Raveli jaokstähendas luuletusele muusika seadmine sellest ekspressiivse retsitatiivi loomist, et tõsta kõnekäändedlaulu seisundisse, et tõsta esile kõik sõna võimalused, samas seda mitte ikestades.Tema Shéhérazade Overture-is (mida sai teistkordselt kuulata Raveli saja-aasta juubeli aeguning mida on sellest ajast saadik mitmeid kordi salvestatud) kasutas Ravel Debussy täistoonskaalatning ta kinnitas nende orkestrilauludega igati, et “vähemalt Debussy vaimne mõjuon ilmne”. Ta lisas: “Nendes lauludes olen ma andunud sügavale lummusele, mida Idamaadon minus tekitanud juba lapsepõlvest saadik.”Achille-Claude Debussy (1862 – 1918)Prantsuse helilooja. Koos Maurice Raveliga oli ta üksprominentsemaid tegelasi, kes töötas impressionistlikumuusika vallas. Temale endale oli tema loominguselline määratlus sügavalt vastumeelne. Debussy eiole mitte ainult tähtsamaid Prantsuse heliloojaid, vaidka Euroopa muusika kesksemaid tegelasi 20. sajandialguses. 1903. aastal omistati talle ka Chevalier de laLégion d’honneur tiitel.Tema muusika on tuntud oma tunnetusliku komponendipoolest – kõik pole alati vormitud ühe noodi võihelikõrguse ümber. Tihtipeale peegeldas Debussy teos tegevusi või meeleolusid tema endaelust. Tema muusika määratleb üleminekuperioodi hilisromantilisest muusikast kahekümnendasajandi modernistlikusse muusikasse. Prantsuse kirjanduslikus ringkonnas tunti sedakui sümbolistiliku stiili perioodi.Prelüüd à l’après-midi d’un faunePrelüüd fauni pärastlõunast on Claude Debussy muusikaline heliteos orkestrile kestvusegaligikaudu 10 minutit. Esmaettekanne oli Pariisis, 22. detsembril 1894. aastal, dirigentGustave Doret. Heliteos on inspireeritud Stéphane Mallarmé luuletusest L’Après-midi d’unfaune ning hiljem lõi koreograaf Vatslav Nižinski samanimelise balleti. Tegemist on Debussyühe kõige tuntuma teosega ning seda peetakse üheks muusikaajaloo pöördepunktiks – helilooja-dirigentPierre Boulez peab seda partituuri kaasaegse muusika sünnihetkeks, täheldades,et “fauni flööt tõi muusikakunsti uue hingamise.”Oma heliteose kohta kirjutas Debussy nii:Selle prelüüdi muusika on väga vaba illustratsioon Mallarmé ilusast luuletusest. Kindlastiei pretendeeri see olemaks luuletuse süntees. Pigem on see stseenide järgnevus, läbi milleantakse edasi fauni soovid ja unelmad pealelõunases leitsakus. Siis, olles väsinud nümfideja najaadide hirmunud lennu tagaajamisest, variseb ta kokku ning jääb joovastavasse unne,milles ta suudab lõpuks teostada oma kõikehaarava unistuse looduse omandamisest.Igor Stravinski (1882 – 1971)Seda vene heliloojat peetakse paljude poolt 20. sajandikõige mõjukamaks heliloojaks ning ajakiri Time valiskita 20. sajandi 100 kõige mõjukama inimese hulka.Stravinski on kuulsaim oma kolme balleti poolest:“Tulilind,” “Petruška” ja “Kevadpühitsus” (viimanepõhjustas suurt poleemikat). Ta oli muusikas revolutsionäär,solvates nii mõnigi kord oma drastilisteideedega teisi inimesi. Ta oli ka meisterlik pianist jadirigent, juhatades tihtipeale orkestreid oma teosteesietendustel.Stravinski saavutas oma esimese läbimurde 1909. aastalkui tema ballett “Fireworks” (Ilutulestik) esietendusPeterburis. Kuulsale Pariisi Ballets Russes’i (Vene Balleti) juhile Sergei Djagilevile jättissee sügava mulje ning ta tellis Stravinskilt täispika balleti.Stravinski sõitis Pariisi 1910. aastal, et osaleda balleti “Tulilind” esietendusel. Peale lühiajalistnaasmist Venemaale 1914. aastal, ei tulnud Stravinski kodumaale tagasi 50 aasta vältel.1913. aastal lõi Stravinski oma kõige kuulsama ja vastandlikuma muusikalise teose “Kevadpühitsus”,mille sisuks on lugu Venemaa paganlikest aegadest. Teos oli rütmiliselt vägaprimitiivne ja tõstis esile ebakõlalised akordid, mida kuulus dirigent / helilooja LeonardBernstein nimetas kõige loovamaks, mida eales välja on mõeldud.Esimene etendus, mida iseloomustasid äärmiselt keerulised balletiliikumised, olevat põhjustanudPariisis mäsu – publiku hulgas oli läinud kakluseks.


Stravinski ütles etenduse kohta nii: “Tegeliku etenduse osas ei saa ma oma hinnangut anda,kuna ma lahkusin auditooriumist prelüüdi esimeste taktide ajal, mis kutsusid koheselt esilemõnitava naeru. See tekitas minus tülgastust. Need esialgu isoleeritud demonstratsioonidmuutusid peagi üldiseks, mis omakorda kutsusid esile vastu-demonstratsioone ning vägakiiresti arenes olukord kohutavaks mölluks.”Tänapäeval mängitakse “Kevadpühitsust” orkestrite poolt üle terve maailma, samuti kaStravinski teisi kuulsaid ballette.PetruškaStravinski lõi selle balleti muusika 1910–11. aasta talvel Sergei Djagilevi soovil BalletsRusses’ile. Esietendus toimus Pariisis éâtre du Chatelet’s 13. juunil 1911. aastal, dirigendiksPierre Monteux, koreograafiks Mihhail Fokin ning lavakujundajaks Alexandre Benois.Peaosa tantsis Vatslav Nižinski. Lavastus oli üldiselt edukas, aga mõnedki inimesed publikuhulgast olid muusikast jahmunud - see oli rabe, terav ja kohati lausa groteskne. Üks kriitiklähenes Djagilevile peale eelesietendust ning küsis: “Ja te kutsusite meid selleks, et kuulataseda?” Djagilev vastas lühidalt: “Täpselt nii”. Kui Djagilev ja ta trupp sõitsid 1913. aastal Viini,keeldusid Viini Filharmoonikud alguses seda partituuri mängimast, mõnitades Petruškatsõnadega schmutzige Musik (“räpane muusika”).Alexandre Benois lavakujunduse kavandid “Petruškale”, 1920


Vatslav Nižinski 1889 – 1950Ta on võtmetegelane Vene ja kogu maailma balleti ajaloos ja andis uue elu kunstiliigile, mida20. sajandi koidikul peeti aegunuks. Eriti muutis ta avalikku suhtumist meestantsijatesse.Varem, nii klassikalises itaalia kui hiljem vene balletis Marius Petipa juhtimisel, oli meestantsijatvaja vaid selleks, et toetada baleriini, kes oli etenduse ainus ja tõeline täht.1909. aastal organiseeris Djagilev Ballets Russes’i esimese hooaja Pariisis. Etendused olidEuroopa publiku hulgas tohutult menukad ning tuntuks sai mitte ainult Nižinski, vaid terveplejaadijagu nimesid nagu Ida Rubinštein, Anna Pavlova ja Mihhail Fokin.Nižinski osutus Fokini jaoks ideaalseks ‘kehaks’. Tantsija, kes sai täiusliku väljaõppe teatrikoolisoli võimeline ellu viima kõik tema ideed. Nižinski oli Fokini suurte ballettide nagu“Vision of a Rose” (Roosi visioon), “Petruška” ja “Daphnis ja Chloe” täheks.Nižinski oli üks ajaloo kõige andekamaid meestantsijaid, kuulus oma tehnilise meisterlikkusepoolest nagu ka karakteriseerimise sügavuse ja intensiivsuse poolest. Tema võime esitada näiliseltgravitatsiooni eiravaid hüppeid tegid temast legendi. Nižinskil olid ka märkimisväärsedoskused miimika ja näitlemise vallas ning tal oli võime alati köita publiku tähelepanu.Léon Bakst, autoportreeI. Stravinski, S. Djagilev ja L. Bakst, 1915Aleksandr Benois, autor Léon BakstLéon Bakst (Lev Rosenberg, 1866-1924)maalikunstnik, graafik ja teatridekoraator.Elas Peterburis, 1909. aastast alates peamiselt Pariisis. Temast sai Pariisi Venehooaegade üks juhtivkujundaja.Dekoratsioone ja kostüüme ballettidele:Šeherezade (N. Rimski-Korsakovi muusikaga),Cléopâtre (A. Arenski),Narcisse Et Echo (Narkissos ja Echo, N. Tšerepnin)Daphnis et Chloe (M. Ravel)L’ Après-midi d’un faune (Fauni pärastlõuna, C. Debussy),Le Spectre de la Rose (Roosi suudlus, C. M. von Weber) jt.Alexandre Benois (1870-1960)üks seltsi organisaatoreid, avaldas kõige suuremat mõju Djagilevi identiteediarenemisele, muutus tema ideede inspireerijaks.Benois oli kuulus maalikunstnik, graafik, teatridekoraator, kunstiajaloolane,kriitik ja muuseumitegelane.1900-1926. kujundas Peterburi ja Moskva teatrite lavastusi ning 1908. aastastka “vene hooaegu“ Pariisis. Tema tööde hulka kuuluvad dekoratsioonid jakostüümid ballettidele:Le Pavillon d’Armide (Armida paviljon, N. Tšerepnini muusikaga),Sylphides (Sülfiidid, F. Chopin),Pétrouchka (Petruška, I. Stravinski ),Giselle (A. Adam),Les Danses Polovstiennes (Polovetside tantsud A. Borodini ooperist VürstIgor),Le Chant du russignol (Ööbiku laul, I. Stravinski) jt.


Vatslav Nižinski FauninaLéon Baksti kostüümikavand “Fauni pärastlõunale”, 1912


Stseenid balletist “Fauni pärastlõuna”. Léon Baksti lavakujundus, 1912 .


Pontus LidbergFaun - Ilja Mironov


Pontus Lidberg


Teatrijuht / General Manager PAAVO NÕGENEMuusikajuht / Musical Director MIHKEL KÜTSONDraamajuht / Drama Director SVEN KARJABalletijuht / Ballet Director MARE TOMMINGASTrupijuht / Troupe Leader EDA HINNOLavastusala juhataja / Technical Director LUI LÄÄTSPealavameister / Stage Manager RAIT RANDOJALavameistrid / Stage Technicians RELLO LÄÄTS, OTT KILUSKDekoratsiooniala juhataja / Head of the Stage Set Department AARNE HANSALUDekoratsioonide teostus / Stage sets by AIN AUSTA, INNARI TOOME,ANDRES LINDOK, TERJE KIHO, LEENAMARI PIRN, SIRJE KOLPAKOVA,MARIKA RAUDAM, ALEKSANDR KARZUBOV, INDREK OTS,EINO REINAPU, MART RAJA, ARVO LIPPINGKostüümiala juhataja / Wardrobe Manager IVIKA JÕESAARKostüümiala juhataja asetäitja / Wardrobe Manager Assistant PIRET UNIVERMeeste kostüümid / Cutter of men`s costumes RUTH REHME-RÄHNINaiste kostüümid / Cutter of women`s costumes KÜLLI KUKKKostüümide teostus / Costumes made by LUULE LUHT, ANNELI VASSAR,DAISY TIIKOJA, ELLI NÖPS, MAIRIT JOONAS, VALENTINA KALVIK,OLGA VILGATS, KAIRE ARUJÕE, IRINA MEDVEDEVA, INKERI ORASMAA,IVI VELS, RIINA LÕHMUS, HENN LAIDVEE, MALLE VÄRNO, MATI LAAS,JUTA REBENKostüümilao juhataja / Head of Costumes Warehouse MARIS PLADORiieturid / Dressers JANE SAKS, EVA KÕIVJumestusala juhataja / Head of Make-Up Department ANNE-LY SOOGrimm ja soengud / Make-up and Hair Style by ANNE- LY SOO, RUTT LAIKASK,OLGA BELOKON, MAARJA LINSIRekvisiidiala juhataja / Head of Stage Prop Department LIINA MARTOJARekvisiitorid / Property Masters KAIE UUSTAL, LIINA MARTOJA,IVIKA SAAROJA, AVE LIIVAMÄGIValgustusala juhataja / Head of Lighting Department ANDRES SARVValgustajad / Lighting by TÕNU EIMRA, ALVAR FUCHS, SIIM ALLAS,ANDRUS TREIER, MADIS FUCHS, VILLU ADAMSON, TAURI KÖTSIHeli- ja videoala juhataja / Head of Audio-Visual Department TOIVO TENNOHelirežissöörid / Sound Directors ANDRES TIRMASTE, OLARI OJAVideoinsener / Video KALJU NUGINKava kujundanud / Programme designed by KRISTINA KÜTTKava koostanud / Programme prepared by KAI ROHEJÄRVFotod proovist / Photos from the rehearsal by LAURI KULPSOOPontus Lidbergi portree / portrait BEATA FRANSSONTriinu Pungitsa portree / portrait ALAN PROOSATõlked / Translations KELLI VILU-PÜSSEmakeelne kultuur on hindamatu väärtus.30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.Lubame hea seista fondi käekäigu eestOlga Aasav, Kalev Kase, Mart Avarmaa, Tartu linnVanemuise Fond on loodud teatri töötajateerialase arengu ja koolituse toetuseks.Fondi on võimalik teha annetusi:SA Tartu KultuurkapitalÜhispank 10102052050006Sampo Pank 334408570002Märksõna: VANEMUISE FONDVanemuise teater tänabOlga Aasavit, Mart Avarmaad, Alar Kroodot,Kalev Kaset, Mati Kermast, Tartu linna

More magazines by this user
Similar magazines