2007 - Päästeamet

rescue.ee

2007 - Päästeamet

Tuleohutusjärelevalveaastaraamat 2007Päästeamet


SisukordEessõna 5Tuleohutusbürood 2007 7Ohtlikud ettevõtted tulevase Tallinna Vangla naabruses 9Teletorni haldusmenetlus 13Projektide- ja ehituskontrolli valdkonna tegemised ja eesmärgid 15Ehituslik tuleohutus kolme- ja enama korruseliste 18puiteluhoonete rekonstrueerimiselViru Vangla – turvaline, kuid kas ka ohutu? 20Menetlusbürood 2007 22Kasutusel mitteolevad ehitised = tulekahjus hukkunud inimesed ? 27Tamrexi juhtum 29Tulekahjudes hukkunute analüüs 2007 32Planeerimisest läbi aegade 35Tulekahjud ehitistes 2007. aastal 37Hoonetulekahjud 49Eluhoonete tulekahjud 55Mitteeluhoonete tulekahjud 61Hoonetetulekahjude põhjused 67Tuleohutusjärelevalve ametnike kontaktandmed 72


Hea lugeja,Hoiate käes esimest tuleohutusjärelevalveaastaraamatut, mille eesmärgikson anda ülevaade Eestis tehtavast tuleohutusjärelevalvestja selle tulemustest.Raamatus kajastame tulekahjudestatistikat, millele oleme lisanud värvikamadsündmused aastast 2007.Püüame jätta maha märgi möödunudaastanumbrist. Uskumatult üllatav onsirvida vanu aastakokkuvõtteid töötulemustestvõi lugeda veel viis-kuus aastattagasi ületamatuna tunduvaid probleemeja küsida: kas tõesti tegelesidjärelevalveametnikud selliste probleemidegamitu head aastat tagasi? Ületamatuprobleemina näis ka aastaraamatuväljaandmine eelnevatel aastatel.Seekord otsustasime probleemi ületadaja asi lihtsalt ära teha. Loomulikultsaaksime paremini ja kvaliteetsemalt,kuid kindlasti on see olemasolevatestparim, sest see on esimene ja ainuke.Järelevalvetegu 2007 –menetlusvalve ja tulekahjuderegistri käivitamine2007. aastal seatud eesmärgid tuleohutusjärelevalveleolid lihtsad:halduspraktika ühtlustamine tuleohutusjärelevalves,riskipõhiste tuleohutusülevaatusteja väärteomenetlustearvu kasv, kvaliteetsem haldusmenetluserakendamine ehitusprojektide jauusehitiste kasutuslubade heakskiitmiselning parema tulekahjude statistikasaamine. Kuidas meil aga tegelikultläks?Aasta alguses hoogsalt käivitunud menetlusvalveefektiivsuses oli kahtlejaidesialgu väga palju. Ja võibolla ei oleksmenetlusvalve saavutanudki sellistefekti, kui ei oleks üle-eestiliselt kasutuselevõetud tulekahjude registrit,kuhu menetlejad oma töötulemusedsisse kandsid. Just nimetatud fakt annabtunnistust tõsiasjale, et statistikapuudumine päästealal on muutumasminevikuks. Eelmiste aastate ülisuurmuude või kindlakstegemata tulekahjudetekkepõhjuste osakaal on jõudsaltvähenenud. Registri kasutuselevõtugaon tekitatud selge sidusus tulekahjutekkepõhjuse ja hilisemate menetlusotsusevahel. Kui me suudame tulekahjudestatistkale lisada ka tulekahjutagajärjel tekkinud varakahju kroonides,siis võime nentida, et meil on statistikapeamised positsioonid täidetud.See annab aluse edasisteks arendustegevustekstulekahjude järelevalve jaennetustöö valdkonnas.Tõhusam tööriistade kasutamineTuleohutusjärelevalve tööriistadeksvõib nimetada nii erinevaid menetlusliike,süütegude eest karistamisi, kui kamitmete sunnivahendite kohaldamist.Võrreldes eelmiste aastatega kohaldatiarvukalt väärteomenetlust (võrreldes2006 aastaga suurenes menetlustearv 113 %) ning harv polnud juhus, kuituleohu avastamise korral rakendatikorraga nii haldus- kui ka väärteomenetlust.Sunniraha määramine on pealeeelmise aasta Rock Café juhtumit lihtsamja probleemivabam. Seega on vabanetudvalehäbist, et riiklik järelevalveon ainult ühe dokumendi koostaminetuleohutusnõude rikkujale, mida siisaasta-aastalt kuupäevadega uuenda-5


takse. Veel mõned aastad tagasi käibelolnud sõna “tavainspektor” kasutamine,ei ole ainult väär vaid ka alandav.Üle ega ümber ei saa aasta läbi tehtudreididest, nii korralistest kui ka plaanivälistest.Tõstan esile Põhja-Eesti Päästekeskuseja Eesti Lukkusseppade Liidu pooltläbi viidud evakuatsioonireidi, mille tagajärjelselgus, et meie kõige suuremateskogunemishoonetes võib tõsisemaõnnetusjuhtumi korral inimeste evakueerimineolla tõsiselt raskendatud,kui isegi mitte võimatu. Juhtum on heanäide sellest, kus erasektor ja riiklik järelevalveühendavad oma teadmised jaknow-how, et saavutada parem tulemusohtude ennetamisel. Viimatimainitulelisaks toimusid mitmed tuleohutusreididööklubidesse ja kaubanduskeskustesseüle Eesti. Hea positiivse näitenatahaksin rõhutada Päästekeskustepoolt algatatud reidi mahajäetud hoonetessening üle-eestiliselt ja regioonititoimunud nn kulureide. Viimatimainitudreidi tulemuseks oli üle pikkade aastateväikseim kulupõlengute koguarv. Justsellist eesmärgistatud ja omaalgatuslikuinitsiatiivi ning tegevust reaalselt tuleohtlikesituatsioonide vähendamiseksmeilt oodataksegi.Suurim ehitusjärelevalvajaOleme oma heakskiidetud ja kooskõlastatudehitusprojektide koguarvulttõusnud suurimaks ehitusjärelevalvetteostavaks üleriigiliseks organisatsiooniks.Teeme seda palju kesksemalt, kuiseaduses ettenähtud kohalik omavalitsusja Tehniline Järelevalve Inspektsioon.Kuid suurim olla ei ole meieeesmärk. Eesmärk on päästeteenistusemissioonist tulenevalt kujundadavõimalikult tõhusalt turvalist elukeskkonda.Selle eesmärgi saavutamisekspeame fikseerima kõik antud valdkonnastehtud toimingud. Tegema ja planeerimareide ehitavatele objektidele,rikkumiste korral kohaldama sobivatmenetlust ja esitama ettepanekuidvalesti käitunud ettevõtjate kustutamiseksmajandustegevuse registrist.Käesoleva aasta eesmärgidLoomulikult on peamine eesmärk tehakõik selleks, et vähendada tulekahjusidja nende tagajärjel hukkuvate isikutearvu. Selle saavutamiseks tõhustamejärelevalvet kasutusel mitteolevate ehitisteomanike ja tuleohutusevaldkonnastegutsevate ettevõtjate suhtes. Samutipüüame parandada menetluskvaliteetija teeninduskultuuri ehitusprojektide,ehitiste kasutuslubade ning detailplaneeringutemenetlemisel.Oluline on, et tulekahjude ja nendeshukkunute vähenemisele suunatud tegevuspeab saama iga inspektori jaoksjuhtmotiiviks. Inspektori hoiak peabolema aktiivne, uuriv ja väärikas.Lõpetuseks tänan kõiki meie koostööpartnereidja häid inimesi, kes on aidanudsaavutada meie peamist eesmärki,vähendada tulekahjusid ja nendes hukkunudinimeste arvu.Jaksu ja eduning koostöötahet soovidesKaur KajakPäästeameti tuleohutusjärelevalveosakonna juhatajaTuleohutusbürood 2007Marko RüüJuhatajaPäästeameti tuleohutuseplaneerimise ja analüüsi talitusTuleohutusbüroode põhiülesannetekson tuleohutusjärelevalve objekti, tegevuseja seadmete töö tuleohutusnõuetelevastavuse üle, tuleohutusnõueteselgitamine ning haldussunni rakendamine.Kohustuslikus korras kontrollimiselekuuluvad objektid on määratud Siseministri4. jaanuari 2006. aasta määruseganr 4 “Objektide loetelu, milletuleohutus-ülevaatus viiakse päästeasutustepoolt läbi vähemalt üks kordaastas”. Määruse alusel kontrollitavaidobjekte on üle Eesti 5747. Lisaks määrusesloetletud objektidele kontrollitakseka neid, millel ametnik peab tulekahjutekkimise võimalust keskmisestsuuremaks või milles viibivate inimesteelude ohutus ei ole tulekahju olukorrastagatud.Tuleohutusbüroo ametnikud viisid 2007.aasta jooksul läbi 5972 haldusmenetlustning 97 korral rakendati sunnirahakogusummas 27 3650 krooni. Kokkutehti tuleohutusnõuete täitmiseks 13702 ettekirjutust. Lisaks haldusmenetlusteleviidi läbi 119 väärteomenetlustkogusummas 66 470 krooni.Väärteomenetluste rakendamine oli2007. aastal tuleohutusbüroodeleüheks suuremaks muudatuseks, sestvarasematel aastatel teostati ainult haldusmenetlust.Nende menetlusliikideoluline erinevus seisneb selles, et haldusmenetluseeesmärk on rikkumiselikvideerimine, kuid väärteomenetlustkasutatakse ka nõuet rikkunud isikukaristamiseks.Taaselustatud reididVarjusurmast äratati reidide korraldamine.Reidide käigus kontrolliti tuleohutusnõuetetäitmist kindla kasutusotstarbegahoonetes. Näiteks tehti öiselajal reide ööklubidesse, päevasel ajalkaubanduskeskustesse ja ehituspoodidesse.Reidid toimusid objekti esindajaidette teavitamata ning seeläbisaadi reaalne pilt kontrollitud objektidetegelikust olukorrast.2007. aastal päästekeskustega sõlmitudtulemuslepingute kohaselt hakkasidjärelevalve-ametnikud aktiivseltnõudma määrusega kehtestatud objektideltautomaatse tulekahjusignalisatsiooniühendamist häirekeskusega.Kohustuslikke objekte kuulub nimekirja995, millest 2006. aasta lõpuks olihäirekeskusega liitunud 35. Koostatudettekirjutuste tulemusena tõusis liitunudobjektide arv 370-ni, ülejäänuteleon antud tähtaeg liitumiseks. Enam kui6 7Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


kümnekordne liitunute arvu tõus näitabjärelevalve kasutuses olevate instrumentidetõhusust.Ruumide ning seadmete sulgemiseksantud ettekirjutuste arv tõusis 2006.aastaga võrreldes 51 võrra 68 ettekirjutuseni.Enim meediakajastust leidsidTallinna teletorni restorani osa ning ArossaVilla kolmanda ja neljanda korrusekasutamise kohta koostatud ettekirjutused.Mõlemal juhul rikuti oluliselmääral tuleohutusnõudeid, millega seatiohtu hoones viibivate isikute elud.Lisaks menetluste läbiviimisele suurendatitähelepanu ennetustööle. Järelevalveinspektoridkülastasid projekti“Kodu tuleohutuks” raames 595 kodu.Kodukülastustel nõustati elanikke ningenamikesse kodudesse paigaldati katasuta suitsuandur.Ohtlikud ettevõttedtulevase Tallinna VanglanaabrusesLiis SeisonenPeaspetsialistPäästeameti tuleohutuseplaneerimise ja analüüsi talitusTuleohutusbüroode peamisi tegevusi kajastavad arvud on esitatud alljärgnevas tabelis:TegevusPõhja-EestiPäästekeskusLõuna-EestiPäästekeskusLääne-EestiPäästekeskusIda-EestiPäästekeskusHaldusmenetluste arv 1748 1694 1450 1080 5972Tuleohutusülevaatuste arv 1913 1705 1475 1066 6159Antud haldusaktide arv 1293 914 1137 921 4265Haldusaktis esitatud ettekirjutuste arv 4410 2301 3487 3504 13702Riskipõhiselt kontrollitud objektide arv 185 260 131 79 655Avalduste alusel kontrollitud objektide arv 50 42 49 62 203Lõpetatud haldusmenetluste arv 512 823 605 210 2150Sunniraha rakendamiste arv 30 9 50 8 97Rakendatud sunnirahade kogusumma kroonides 69750 25000 163900 15000 273650Väärteomenetluste arv 12 67 35 5 119Väärteomenetluste kogusumma kroonides 16200 6200 40650 3420 66470Kodukülastuste arv projektis “Kodu tuleohutuks" 87 150 169 189 595Objekti kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamisi 2 17 38 11 68Tuleohutusbüroo ametnike tegevuse peale esitatud vaideid 1 5 3 4 13Tuleohutusbüroo ametnike tegevusega seotud kohtuasjad 0 0 1 0 1KokkuPäästeameti soovitused riskide maandamiseksseoses uue vangla ehitamisegatoornaftatsisternide lähedusse.Justiitsministeerium plaanib ehitada uutTallinna Vanglat, mis hakkaks paiknemaMaardu linnas aadressil Vana-Narvamnt 13. Seoses sooviga selgitada väljavangla ehitamisega kaasneda võivadohud ja riskid, edastas Justiitsministeerium2007. aasta 14. augustil Päästeametilekirja Tallinna Vangla planeerimisekohta, milles palus Päästeametiseisukohti järgmistes küsimustes:1. Kas ja millal tuleks seadusest tulenevaltvangla rajamisel koostada riskianalüüs?2. Kuidas mõjutavad ehitiste ja rajatistekavandamist vangla naabruses asuvateettevõtete koostatud riskianalüüsidja seal märgitud ohualad. Milline onmõjutuste maht ja nende rakendamiseetapp vangla rajamisel?3. Milliseid ehitusmaterjale saab kasutadavanglale väliskeskkonna mõju vähendamiseks?Päästeameti vastusVastavalt hädaolukorraks valmisolekuseaduse § 8-le on ministeerium kohustatudkoostama riskianalüüsi omavalitsemisalas esineda võivate häda-8 9Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


olukordade väljaselgitamiseks. Kinnipidamisasutustepuhul võivad nendeksolla näiteks massilised korratused võikinnipeetavate grupiviisiline põgenemine.Eraldi kohustus riskianalüüsi tegemisekson vastavalt § 26-le ettevõtjal,kellel on ohtlik ettevõte ning see riskianalüüstehakse kemikaaliseaduse alusel.Seega ei ole vangla ehitamisel riskianalüüsikoostamine hädaolukorraksvalmisoleku seaduse alusel nõutav.See aga ei tähenda, et uue vangla kavandamiselei tuleks arvestada vanglanaabruses asuvate ohtlike ettevõtetegaseotud ohtusid ning nende riskideanalüüsi, mida ettevõtted teevad kemikaaliseadusealusel.Masuudimahutid ja -tsisternid AS Termoil(Vana-Narva mnt 27A) terminalisei kujuta tulevasele Tallinna Vanglaleotsest ohtu, kuna detailplaneeringu alajääb väljapoole masuudimahutite ja -tsisternidega toimuda võiva õnnetuseohuala.AS Termoilil on olemas luba ja õigustoornafta käitlemiseks, kuid hetkel nadseda õigust ei realiseeri. AS Termoilraudtee-estakaadil toornaftatsisternikeeva vedeliku paisuva aurupilveplahvatuse (BLEVE) korral võivad uuevangla territooriumil väljaspool hooneidasuvad inimesed jääda keskmiseltohtliku ohuala välispiiri lähedusse (500meetrit). Suurimate kahjustustega õnnetusekorral võivad selle ala välispiirilinimesed saada 15-20 sekundi jooksulteise astme põletushaavu. PlaneeritavaTallinna Vangla hooneid AS Termoiltoornafta raudteetsisterni BLEVE lühiajalinesoojusenergia impulss otseseltei ohusta. Pealegi, kui vangla ehitamiselon kasutatud vastavaid ehitusmaterjale,siis soojuskiirguse mõju ei ületa10 kw/m2 ning maksimaalsete tagajärgedegaõnnetuse korral inimesed kahjustusiei saa. Samas on maksimaalsetekahjustustega õnnetuse toimuminevähetõenäoline, sest AS Termoilis onolemas vastavad kustutus- ja jahutussüsteemid,mis võimaliku süttimisekorral tööle hakkavad.Ühtlasi jääb planeeritav Tallinna VanglaAS Trendgate torujuhtme ohualasse,kuid vastavate ehituslike meetmetega(toru ümberpaigutamisel) on võimalikohtu vähendada.Ohuala pole takistuseksPäästeameti hinnangul ei saa detailplaneeringukehtestamisel lähtudamaksimaalsetest riskidest, sest nenderealiseerumine on vähetõenäoline.Väljakujunenud praktika kohaselt ei oleehitise jäämine ohustatud alasse ehitamisttakistavaks asjaoluks ning tegemiston teadliku riskiga, mida vanglarajaja on valmis aktsepteerima.Samas on soovitav võimalike riskidemaksimaalseks maandamiseks koolitadavanglatöötajaid õnnetuse olukorrastegutsema, et vajalik hädaabiosutamine ning inimeste varjumine võievakueerimine oleks kiire ja efektiivne.Erilist rõhku tuleks panna inimesteteavitamisele ning hädaolukorra lahendamisekavade väljatöötamisele jakontrollimisele õppuste käigus. Vanglanaabrusesse jäävate ettevõtete puhulpeaks silmas pidama ennekõike seda,et tuleohutusnõuded oleks täidetudning hädaolukorras tagatud kiire infovahetusja koostöö.Projekteerimise käigus on soovitavväliskeskkonna mõju vähendamiseksAS Trendgate produktitoru ümberpaigutamisellähtuda standardist EVS812-5:2005 Ehitiste tuleohutus Osa5: kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus,mis reguleerib õiguslikult antudvaldkonda. Produktitoru ohutuskuja onvõimalik vähendada ehituslike meetmetega(paigutamine maa alla, kaitsevallitisterajamine), mille kasutamiselpiisaks viie- kuni kümnemeetrisestohutusraadiusest.Vangla väliskeskkonna mõju vähendamiseksteeb Päästeamet ettepanekuvähemalt ohule avatud küljes kasutadasoojuskiirgust vähendavaid materjale,nagu näiteks betoon, soojuskiirgustvähendav klaas jmt tulekindlamadehitusmaterjalid. Ka ei tohiks sinnaplaneerida inimeste kogunemiskohti.Samuti aitab soojuskiirgust vähendadaeraldi betoonist piire vangla ja ohtlikuettevõtte vahel. Täpsemad tingimusedja ehitusmaterjalide valik tuleks kokkuleppida ehitusloa jaoks esitatava projektikooskõlastamise käigus.Seega ei näe Päästeamet ettevõteteTermoil ja Trendgate tegevusest tulenevaidtagajärgi, mis takistaks MaarduLinnavalitsusel uue Tallinna Vangla detailplaneeringukehtestamist.Peamine oht - kõrge soojuskiirgus13. septembril 2007 toimus Harju MaavalitsusesMaardu Vangla detailplaneeringuavalik arutelu. Siseministeeriumiseisukohti esindasid arutelul:1. Priit Laaniste (Siseministeeriumipäästepoliitika büroo nõunik)2. Kaur Kajak (Päästeameti järelevalveosakonna juhataja)3. Jaan Tross (Päästeameti kriisireguleerimiseosakonna juhataja)Arutelul oli AS EOS (ühinenud AS Termoilja AS Trendgate) tõstatatud põhilineargument, et vangla asukoht eiole sobiv ning detailplaneeringu koostamiselei ole arvestatud kõikide riskidega.Siseministeerium ja Päästeametolid seisukohal, et kõik vajalikud riskidon läbi kaalutud. Peamiseks ohuks onnaftamahuti või torujuhtme põlengu tagajärjeltekkiv ohtlikult kõrge soojuskiirgus,millega seotud riskide maandamisekstuleb täita kaks põhilist tingimust:1. Säilitada piisav vahemaa mahutitening vangla vahel. Siseministeeriumihinnangul on minimaalne vajalik vahemaamahutite ja muude ehitiste vahel200 meetrit (reaalselt on tagatud 300meetrit).2. Territooriumit läbiv toornafta toru tulebohutust tagades ümber paigutada.Justiitsministeerium on sellega nõus.AS EOS väitel pole nad vangla ehitusevastu, vaid soovivad, et see toimuksvõimalikult ohutult. Ohutute lahendusteleidmine ehitamisel pole aga detailplaneeringukoostamise küsimus, vaidtuleb lahendada järgmisel etapil – ehitusloasaamisel.Maavanema heakskiitArutelu alguses tõi AS EOS esindajaadvokaat Jüri Raidla välja hinnangulisedohualad mahutite ümber: 70 meetrit– eriti ohtlik ala ja 300 meetrit – vägaohtlik ala. Kuna detailplaneering on arvestanud300meetrise ohualaga (st erimeelsusisisuliselt ei ole), siis tegi Raidlaettepaneku, et AS EOS esitab omalt10 11Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


poolt täiendava riskianalüüsi.Arutelu juhtinud Harju Maavalitsuseesindaja oli nõus täiendava riskianalüüsiesitamisega. Samas tasub tähelepanujuhtida asjaolule, et ohualadeuue arvutuse tulemused ei saa ollaerinevad varasematest tulemustest,kuna riskid ei ole vahepeal muutnud,kuna AS EOS terminali mahutite suurusja käideldavad ained on samad. Ettevõteasus riskianalüüsi tellimist ettevalmistama, kuid selle käigus selgus,et analüüsi on võimalik teha alles projekteerimisfaasis,kuna ei ole teada planeeringualalhoonestuse paigutus egakasutatavad ehitusmaterjalid. Sellesthoolimata üritas AS EOS oma lubadustmaavanemale täita ning esitas esialgsearuande, mis sisaldas selle koostamisepõhimõtteid, meetodeid ning lubadustjätkata analüüsi.16. oktoobril 2007 andis Harju maavanemplaneeringule oma heakskiidumärkides, et planeerimisseadus panebselged piirid detailplaneeringu raameslahendatavatele küsimustele. Seega eisaa ka nõuda projekteerimise staadiumissekuuluvate küsimuste lahendamistenne selle algust. 30. oktoobril kiitisMaardu Linnavolikogu uue TallinnaVangla planeeringu heaks.valdkonnad reguleerida ning sõlmidakokkulepped riigiasutuste vahel.Ära tasuks mainida ka asjaolu, et antudjuhtumi puhul jälgiti väga tähelepanelikultdetailplaneeringut, mis hõlmasplaneeritava Tallinna Vangla ning ohtlikuettevõtte ümbrust, kuid tähelepanutajäeti ohtliku ettevõttega piirnevala, kus juba pikemat aega on inimesteelumajad. Tekib küsimus – kui vanglaehitamine tekitab probleeme ja kahtlusiselle rajamise ohutusest ohtlikku ettevõttelähedusse, siis kuidas on inimestellastud rajada oma kodud sellisessepiirkonda?TeletornihaldusmenetlusMalle MittPeainspektorPõhja-Eesti PäästekeskusetuleohutusbürooKuigi teletorn on külalistele hetkel suletud,on lootust, et see tulevikus kõigilehuvilistele uuesti avatakse.Teletorni tuleohutusülevaatust viisin läbiajavahemikul märts-august 2007. Koosminuga tegid paikvaatlusi tolleaegnePõhja-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroojuhataja Marko Rüü ja sellelajal insener-tehnilises büroos töötanudAndur Soo. Eelnevatel aastatel olidteletornis tuleohutusnõuete täitmistkontrollinud erinevad inspektorid. Kunaolin teletornis käinud väga ammu, siisei olnud mul ettekujutust, milliseks onsee muutunud. Suureks üllatuseks oli,et muutunud ei olnud peaaegu midagi.Vastu vaatasid nõukogudeaegsed ruumidja kogu õhkkond oli samuti stagnaaegne– kuidagi külm ja kurb.Elumajad ohualasAntud juhtumi põhjal nendib Päästeamet,et siiani on kinnitamata riskianalüüsikoostamise ühtne metoodika.Samuti jääb selgusetuks, kust maaltalgab ehituskeelu ala ohustatud tsoonis.Nimetatud valdkonnad on senimaaniõiguslikult reguleerimata, seegatulevaste segaduste vältimiseks tuleksOlles tutvunud kogu hoonega, selgus,et tõepoolest, esimene mulje ei petnud.Restoranist ja vaateplatvormilt on võimalikevakueeruda mööda treppi, misei vasta evakuatsioonitee nõuetele.Osadel tuletõkkeustel puuduvad sulguridja mitte kõik tuletõkkeuksed ei vastaettenähtud nõuetele. Hoones ei oldudkontrollitud ka suitsueemaldussüsteemi.Kuna lifte ei ole võimalik tulekahjukorral kasutada evakuatsiooniteena jaolemasolev ainuke evakuatsioonitee eitaga inimeste turvalist evakueerumist,siis ei näinud me muud lahendust, kuiteha ettekirjutus ja peatada kohviku javaateplatvormi kasutamine massiüritusteks,kuni olukorra parandamiseni.Projekti järgi oli lubatud kohvikus javaateplatvormil viibida üheaegselt 80-100 inimesel. Meie ettekirjutuse pealevastuväiteid ei esitatud ja nii ka kohvi-12 13Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


ku ning vaateplatvormi tegevus peatatinovembris 2007.Probleemid rahastamisega8. jaanuaril 2008 kontrollisime koostuleohutusbüroo juhataja Andur Sooga2007. aasta augustis koostatudettekirjutuse täitmist. Kontrollimisekäigus veendusime, et teletorni kohvikoli suletud, ära oli viidud kogu kohvikusisustus ja kütegi maha keeratud.Hoone korrustel on alustatud remonti,mille käigus vahetatakse välja ka tuletõkkeuksedja paigaldatakse puuduvadtulekaitseklapid. Kogu gaaskustutussüsteemon käesolevaks ajaks renoveeritud.Vestluses AS Levira esindajaga selgus,et omanikel on siiski plaanid mingi ajajooksul kohvikuruumid ja vaateplatvormuuesti külastajatele avada. Ettevõte onmoodustatud 1997. aastal, aktsionärideksEesti riik (51%) ja Prantsuse telekommunikatsioonifirmaTelédiffusionde France (49%). Kuna teletornil onkaks omanikku, siis on rahvusvahelistelttoetusfondidelt renoveerimiseksraske raha taotleda, sest niisugustsega omandivormi väidetavalt ei rahastata.Samuti ei saa ka Tallinna linnõlga alla panna, kuna ehitis ei kuuluneile. Omanikel aga mõtted liiguvad jaloodame, et tegime teletorni kohviku javaateplatvormi tegevuse peatamisegahead kogu meie linnale. Ilmselt saabtulevikus olema Tallinnas väga kena,renoveeritud teletorn, mis pakub meileja kõigile külalistele toredaid ja kordumatuidelamusi.Projektide- ja ehituskontrollivaldkonnategemised ja eesmärgidMargus LeisProjektide- ja ehituskontrolli juhtPäästeamet2007. aastal tehtud tööProjektide ja ehitusvaldkonnas on pealepäästekeskuste moodustamist ja eraldiseisvate insenertehniliste büroode loomisttoimunud märkimisväärsed muudatused.Suurema saavutusena võibmärkida nelja päästekeskuse insenertehnilistebüroode halduspraktika ühtlustumist.Töötasime välja ning järgimeühtset töövaldkonna rakendusjuhist.Ehitusvaldkonnas võib täheldada ehitusprojektidekasvu pidurdumist, samasplaneeringute ning kasutuslubademahu jätkuvat kasvu (vt lisatud tulpdiagrammi).Lisaks ehitati päris mitmeidkeerukaid ehitisi, mis nõudsid tavalisestloovamat lähenemist ning rohkemajakulu. Näiteks valminud kõrghoonedTornimäe kaksiktorn Tallinnas ning TigutornTartus. Samuti Jõhvi rajatavaViru vanglahoone tuleohutuse hindamine.Nendel ehitistel oli vaja analüüsidaerinevaid tuleohutuslahendusi, misarvestaksid ehitise kasutusotstarbening riskidest tulenevatest erisustega,ehitise planeerimisest kuni lõpliku valmimiseni.viidi läbi ka menetlused automaatsetetulekahjuteadete valehäirete ning ehituseltuletööde nõuete rikkumise osas.Käivitati tulekahju signalisatsiooni- jakustutussüsteeme projekteerivate, paigaldavatening hooldavate vastutavatespetsialistide kutsemehhanism (lisatudpikem kirjeldus).Tuleohutustoodete valdkonnas kehtestatisiseministri määrusega uued Euroopanõuded tuletõrjehüdrandile, samutitöötasime välja tulekustutusvahenditemääruse eelnõu. Osalesime ennetustööläbiviimiseks vajalike juhendmaterjalide“Koolides evakuatsiooniõppusekorraldamine” välja töötamisel ningprojektis “Kodu tuleohutuks”.Arendasime konstruktiivsemat koostöödteiste järelevalveametkondade,Toimingud ehitiste valdkonnas11037 112622006200718513101Kõik insenertehnilise büroo ametnikudsaid väärteomenetluse õigused ningmenetletud planeeringute jaehitusprojektide üldarvkasutusloa komisjonisosalemisi14 15Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


tunnustatud asutuste ja avalike ühendusteganagu Tarbijakaitseamet, Tehnokontrollikeskus,Tallinna TehnikaülikooliSertifitseerimisasutus, TÜV NordBaltic, Turvaettevõtete Liit, Ehitusmaterjalide-ja Tootjate Liit ning ProjektbüroodeLiit.2008. aasta eesmärgid2008. aastal on eesmärgiks pakutavateenuse muutmine rohkem kodanikusõbralikumaks,sealhulgas parematelahenduste leidmine kodanike teenindamiseksametnike vastuvõtul. Samutijätkub töö kodanikke abistavate juhendmaterjalidevälja töötamisel.Projekteerijatele, ehitajatele ning omanikujärelevalvejaoks valmib projekteerimisstandard,mis annab võimalikudlahendused uute hoonete ehitamiselja olemasolevate ümberehitamisel tuleohutusetagamiseks. Valdkondlikusõigusloomes esitame ettepanekud selgemaregulatsiooni andmiseks.Toimingud ehitiste tuleohutusvaldkonnas443Lõuna-Eesti PäästekeskusIda-Eesti PäästekeskusLääne-Eesti PäästekeskusPõhja-Eesti Päästekeskus210599menetletud planeeringud54827661199Tõhustame järelevalvet tuleohutuspaigaldisiprojekteerivate, ehitavate võihooldavate ettevõtjate ja nende vastutavatespetsialistide üle. Toimingutestehitiste valdkonnas põhjalikuma ülevaatesaamiseks ning täpsemate andmetekogumiseks võtame kasutuselevaldkondliku registri. Samuti tagataksepäästeasutustes valmisolek ehitusprojektideelektrooniliseks läbivaatamiseksja koostöös kohalike omavalitsustegaplaanime alustada digitaalsete ehitusprojektidemenetlemist.Pikemas perspektiivis: 2009-2012Aastaks 2010 plaanime kasutuselevõtta ehitajate ja projekteerijate andmebaasi,kuhu on koondatud projekteerijadja ehitajad, kes on eksinudtuleohutusnõuete vastu ehk valestiprojekteerinud või ehitanud.Alustame koostöös päästetööde osakonnagatuletõrje vesivarustuse kaardistamistning aastaks 2012 algatametiheasustusega aladel, kus on puuduliktuletõrje vesivarustus, teemaplaneeringud.Muutus vastutava spetsialistiregulatsioon2001menetletud ehitusprojekte343212024303741095kasutamisloa komisjonides osalemineTeadaolevalt eeldab tuleohutuspaigaldiste(automaatne tulekahjusignalisatsioonja kustutussüsteem) projekteerimine,paigaldamine ja hooldamineettevõtjal vastutava spetsialisti olemasolu.Nõue oli ka varem, kuid varasemaltsai vastutava spetsialistina tegutsedaisik, kellel oli selles valdkonnas kõrgharidusvõi kolm aastat töökogemust.Päästeseaduse (PäästeS) muudatusalates 1. jaanuarist 2007 tõi vastavateleisikutele kaasa kutsekvalifikatsiooninõude.Kutsesüsteemi käivitamine ei olnudväga lihtne, kuna eeldas laiapõhjalistkokkulepet selles valdkonnas tegutsevateettevõtjatega ehk siis kutsestandardining kutseomistamiskorra kooskõlastamist.Samuti kutset omistavaasutuse valmisolekut ning täiendõpetvajavatele isikutele. Tänasel päevalon kutset omistavaks asutuseks EestiElektritööde Ettevõtjate Liit, kellel onkutseomistamise kogemus elektrikutele,automaatikutele ning nõrkvoolusüsteemipaigaldajatele. Samuti onkäesolevaks ajaks enamusele tuleohutussüsteemidevaldkonnas reaalselttegutsevatele ja kompetentsetele isikuteleomistatud taotletud kutse.Kutseomistamine toimus algselt lihtsustatudkorras eelnevalt päästeseadusestoodud tingimustel: kõrgharidusja kolmeaastane töökogemus või sellepuudumisel viieaastase töökogemusetõendamine ning teadmiste kontroll.Hetkel on lihtsustatud korras kutseomistaminelõppenud ja uutele taotlejateletoimub see ainult läbi kutseeksamisooritamise.Mis on olnud eelised selle protsessikäivitamisel? Oleme saanud ülevaateselles valdkonnas tegutsevatest isikutest,samuti on korrastatud majandustegevuseregister tuleohutuse valdkonnas.Kõik selles valdkonnas tegutsevadettevõtjad pidid hiljemalt 1. maiks 2007uuendama oma registreeringut. Lisakson välja selgitatud täiendkoolituse vajadusning esimesed aktiivsemad on kakoolituse läbinud. Tänasel päeval onehitusseaduse muutmise etapis ideekehtestada kutseomistamise nõue kaehitiste projekteerimise ning ehitamisealal vastutavatele isikutele. Samutisoovivad kutseomistamist käivitadakorstnapühkijad ning pottsepad.Kutsestandard tuleohutussüsteemideprojekteerijateleVäljatöötamisel on kutsestandard “Tuleohutussüsteemidespetsialist IV”.See on suunatud erialase kõrgharidusegatuleohutussüsteemide projekteerijatele.Muuhulgas on üles kerkinudküsimus, kas spetsialist saab üheaegseltolla automaatika kui hüdraulika alal(näiteks sprinklersüsteemid). Ilmseltühe süsteemi lõikes erineva valdkonnateadmiste omandamine ei tohiks ollaüle jõu käiv. Oluline on, et ühe süsteemiterviklahenduse eest vastutab üksspetsialist.Juhin tähelepanu ka sellele, et vastutavadspetsialistid hakkaksid tunnetamarohkem oma reaalset vastutust. Nendeülesanne on suhelda tuleohutusjärelevalveametnikuga ning allkirjastadavastutava isikuna tuleohutussüsteemiprojektid, üleande- ning hooldusdokumentatsioon.Hetkel on tuleohutusjärelevalvetöötajale päästeseaduse kohaseltantud õigus teha ettekirjutus võimenetleda väärteona, kui on rikutudtuleohutuspaigaldiste projekteerimis-,paigaldus- või hooldusnõudeid. Samutisaab Tehnilise Järelevalve Ametile tehataotluse ettevõtja registreeringu peatamiseksmajandustegevuse registris, kuiisik ei täida jätkuvalt oma kohustusi.2008. aasta 1. jaanuari seisuga on tuleohutuspaigaldistevaldkonnas kutseomistanud 174 inimest.16 17Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


Ehituslik tuleohutuskolme- ja enamakorruselistepuiteluhooneterekonstrueerimiselMargo Lempuinsenertehnilise büroo juhatajaLõuna-Eesti PäästekeskusKäesolev kokkuvõte on tehtud lõputööst,kus analüüsisin varem kehtinudtuleohutusnõudeid teiste riikide tuleohutusnõuetegaViimasel ajal on onud palju poleemikatpuiteluhoonetele esitavate tuleohutusnõueterangusest. Kõlama on jäänudväited nagu meie tuleohutuse tagamiseviisid puitehitisele on ehitajateleja hoone omanikele liiga koormavad.Näidetena kasutakse võrdlust meielähinaabritega, kus olevat palju leebemadnõuded, kui Eestis. Alljärgnevaltannamegi lühiülevaate sellest, kuidasTabel 1. Kuni 2 korruseliste hoonete tuleohutusalased nõudedkuni 2 korrust praegu EPN SNiP Soome Rootsi NorraNõudeid Nõudeid Nõudeidkandevkonstruktsioonid ei ole ei ole ei ole 30* 30* 15*siseseinad ja laed puit puitpuit/krohv** puit puit puitvälispinnakiht puit puit puit puit puit puitevakuatsiooni treppikoda puit puit puit puit puit puitpaistavad meie normid võrreldes, teisteriikidega.Siseseintes ja lagedes puidu kasutamisesuhtes on kõige rangemad nõudedkuni kahe korruselistel hoonetel veneaja projekteerimisnormi SNiP´i nõuded.Praegu kehtivad nõuded ei erine Euroopariikide nõuetest ja varem kasutuselolnud eesti projekteerimisnormisEPN 10.1 toodud lahendustest. Kahekordsetepuiteluhoonete fassaadil puidukasutamine on olnud lubatud koguaeg nii meil kui ka teistes riikides.Evakuatsioonitrepikojas puidu kasutaminekuni kahekorruselistes hooneteson kõigis võrreldud normides lubatud(vt tabel 1).Kolme ja neljakordsete eluhoonetekandevkonstruktsioonidele esitatavatenõuete osas on kõige rangemad veneaja SNiP normid, mis ei lubanud sellisteshoonete kandevkonstruktsioonidespuitu kasutada. Soomes võib puitu kasutadakolme- ja neljakorruselistes hoonetekandevkonstruktsioonides juhul,* - tulepüsivus aeg. Soomes, Rootsis ja Norras lubatud puit kandevkonstruktsioonid** - SNiPi järgi pidid vaheaed olema krohvitudkui hoonesse on paigaldatud sprinklersüsteem.EPNi järgi lubati puidust kandevkonstruktsioonidegaehitada kunikolme korruselisi hooneid, erandina kaneljandat korrust, kui neljas korrus olikolmanda korrusega funktsionaalseltseotud (korter läbi kahe korruse). Tulepüsivusaegkandevkonstruktsioonideleon kõikides vaadeldud normides ja Euroopariikides 60 min.Võrdluse ja analüüsi tulemusena võiböelda, et Eestis kehtivad kolme- janeljakordsete puithoonete tuleohutusnormidei ole kõige rangemad ja on vägagisarnased põhjamaade nõuetega.Veneaegsed normid olid isegi rangemad.Muidugi on ilmselge, et ehitusliketuleohutusnõuete tagamine ei välistainimtegevuse tagajärjel tulekahjudetekkimise võimalust sellistes hoonetes.Samuti on tulekahjude analüüsist näha,et kõige rohkem toimub elamute põlenguidhoopis kivikonstruktsiooniga ehitisteeluruumides. Tulekahjudes hukkuvadaga ikkagi inimesed peamiseltTabel 2. Kolme korruseliste puithoonete tuleohutusnõuded ja ettepanekud18 19Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 20073 korrustEestipraegutulepüsivusmaterjalEPN 10.1 SNiP Soome Rootsi Norra Ettepanekudtulepüsivusmaterjaltulepüsivusmaterjalkandevkonst.-d R60puit*R60 puit** 60 ms 60 puit** 60 puit 60 puit R60 puitsiseseinad ja15/4 puitEI60 ms EI60 mslaed5 *60 puit* 60 puit* 60 puit EI60 puit*välispinnakiht puit* ms ms puit** puit* puit puitevakuatsioonitrepikodapuit* puit** ms puit* puit* puit puit*tulepüsivusmaterjaltulepüsivusmaterjaltulepüsivusmaterjaltulepüsivusmaterjal* - tule eest kaitstud puit** - automaatne tulekustutussüsteemms – mittesüttiv materjalpuitehitistes. Seetõttu ei ole põhjendatudkäesolevaid ehituslike nõudeidka leevendada. Pigem on vajalik, etsellistes ehitistes elavad inimesi saaksidvarakult teada tekkinud tulekahjust.Lisaks tuleks ka Eestis kaaluda meetmeid,mis tagaksid varajases staadiumistekkinud tulekahju kustutamise.Ehitistesse, kus elab inimesi kelle tegevusetagajärjel on tulekahju tekkimiserisk suurem, paigaldatakse Soomes jaRootsis elamusprinkler. Elamusprinkleron tunduvalt lihtsam ja odavam kustutussüsteemnii paigalduse kui ka hooldusekulude poolest, kui senini Eestispaigaldatud automaatsed tulekustutusüsteemid.Soomes, Rootsis ja Ameerikason läbi viidud vastavad uuringud,mis tõestavad, et peale elamusprinkleripaigaldamist on oluliselt vähenenudpuitmajade eluruumide tulekahjudeshukkunute arv, samuti kahjude suuruson minimaalne ning päästemeeskondadeväljakutsete arv on vähenenudsellistele tulekahjudele.


Viru Vangla –turvaline, kuid kaska ohutu?Janek FlorenInsenertehnilise büroo juhatajaIda-Eesti PäästekeskusKuidas muuta vangla tuleohutuks piiratudvõimalustega keskkonnas?2008. aasta kevadel valmib Ida-VirumaalJõhvis uus kinnipidamisasutus –Viru Vangla. See ühendab endas vanglaja arestimaja, kuhu tuleb 1000 kohtakinnipeetavatele, lisaks 75-kohalineavavangla ja 150-kohaline arestimaja.Vangla koos seda ümbritseva alaga võtabenda alla 16 hektarit kus paikneb12 hoonet kogupindalaga üle 37 000Viru Vangla kompleks, foto Justiitsministeeriumi koduleheltm 2 . Turvalisuse suurendamiseks onkõik vangla hooned omavahel kinnistegaleriidega ühendatud.Kuna tegemist on mahuka ja suhteliseltkeeruka objektiga, siis on insenertehniliselbürool viimase aasta jooksul tulnudtegeleda antud objektil erinevatetuleohutust puudutavate küsimustega.Esimeseks probleemiks oli igasugustekogemuste puudumine analoogseteasutustega. Selle leevendamiseks saikülastatud Tartu Vanglat, mis oma olemuselton samasugune kambertüüpikinnipidamisasutus. See kogemus onpaljude küsimuste lahendamisel olnudsuureks abiks.Ohutu evakuatsioon?Vanglate projekteerimisel ja ehitamiselon peamiseks eesmärgiks tagadavangla turvalisus, vältimaks kinnipeetavatevõimalikku põgenemissoovi. Samasläheb nende eesmärkide saavutaminemõningal määral vastuollu olulistetuleohutusnõuetega, mis käsitlevad inimesteevakuatsiooni.Viru Vangla hooned on projekteeritud,võttes võimaluse piires arvesse kõikiehituslikke tuleohutusnõudeid. Vanglaei koosne ainult kambritest, seal onka mitmeid erinevate kasutusviisidegahooneid ja ruume nagu spordihoone,kirik, tootmishoone, samuti klassi- jaisegi majutusruumid. Seetõttu tuli igakasutusviisi puhul arvestada ka vastavaidnõudeid.Kuna vangla spetsiifika tähendab katrellitatud aknaid ja lukustatud uksi, siistekivad sellega seoses ka teatud vastuoludkehtivate nõuetega, mis kahjuksei käsitle erirežiimiga asutusi. Kuid onüpris selge, et ainult ehituslike abinõudegasellistes hoonetes ohutut evakuatsioonitagada ei ole võimalik.Põhimõtteliselt on vanglahoonete evakuatsioonlahendatud nii, et selleks onehituslikult tagatud võimalused (piisavalarvul hajutatud evakuatsioonipääse),kuid selle läbiviimine toimub personalikontrolli all vastavalt kehtestatudprotseduurireeglitele.Ohutust suurendavad koolitusedja õppusedLisaks evakuatsiooni iseärasustele onvangla hoonetes probleeme ka tuleohutuspaigaldistega.Näiteks on välistatudsisevesikute ja tulekustutite paigaldaminealadesse, kus viibivad kinnipeetavad.Lahenduseks on voolikute ja kustutitepaigaldamine valveruumi, kust onvõimalik neid operatiivselt kasutuselevõtta.Kindlasti on üheks olulisemaks komponendiksohutuse tagamisel tõhustulekahjude avastamissüsteem. ViruVanglasse on paigaldatud adresseeritudtulekahjusignalisatsioon, mis onüles ehitatud nii, et igas hoones oniseseisev süsteem keskseadmega ningigal korrusel paikneva kordusnäitudepaneeliga. Lisaks sellele ühendataksekõik seadmed peavalvekeskuses paiknevakeskseadmega, millele on lisatudgraafiline arvutiliides. See võimaldabvõimalikult kiiresti leida häiret andnudanduri umbes 2500 seast.Kokkuvõtteks võib öelda, et valmivvangla on ehituslikult piisavalt tuleohutu,kuid põhiline tegevus ohutuse tagamisekson veel ees. Selleks on personalikoolitamine, õppuste korraldaminekoostöös päästeasutusega ning nõueteja juhendite väljatöötamine. Nendetegevuste kvaliteedist sõltub ohutustegelikkuses tunduvalt rohkem kui ehituslikestabinõudest.20 21Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


Menetlusbürood 2007Kristel KaljumäeTulekahjude menetluse ja analüüsi juhtPäästeametMenetlusbüroode põhiülesanneteks ontuleohutusnõuete rikkumise korral kriminaal-ja väärteomenetluse ning haldusmenetluseläbiviimine. 01.01.2005.a saabus menetluspädevus kriminaalmenetluseseadustikus sätestatudedasilükkamatute menetlustoiminguteteostamiseks kriminaalasjades ning kaväärteomenetluses, kui Päästeseadussätestas vastutuse tuleohutusnõueteTabel 1. 2007.aasta andmed üldarvudesvõi tuleohutuspaigaldiste projekteerimis-,paigaldamis-, kontrollimis- võihooldamisnõuete rikkumise eest.2007. a tegeles tulekahjude menetlusegaüle Eesti neljas menetlusbürooskokku 18 ametnikku. Büroostruktuurijärgi on iga regiooni keskuses ettenähtudviis ametikohta: kolm juhtivinspektorit1 , peainspektor ja büroojuhataja.Keskustes on, vastavalt kohustuseleLäbiviidud menetlused ja tegevused tulekahjude Põhja- Lääne- Lõuna-Eesti Ida-Eestitekkepõhjuste selgitamiseksEesti PK Eesti PK PK PK Kokku1. Alustatud kriminaalmenetlusi kokku 13 22 43 18 962. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisi kokku 2 32 2 30 663. Alustatud väärteomenetlusi kokku 2 203 138 220 223 7844. Läbi viidud väärteomenetlusi kokku 196 127 218 223 7644.1 neist hoiatamismenetlusi kokku 162 82 179 65 488sh kohaldatud suuline hoiatus 113 52 151 65 381sh määratud rahatrahv isikule 50 30 28 0 1084.2 neist kiirmenetlusi kokku 31 35 35 150 2514.3 neist üldmenetlusi kokku 2 8 4 8 22sh määratud rahatrahv isikule 1 0 2 8 11sh menetlus lõpetatud 0 8 2 0 94.4 kohtutäiturile saadetud lahendite arv 1 0 5 0 6läbiviidud haldusmenetluste arv tulekahju tekkepõhjuse5. selgitamiseks 1 4 0 0 56.osaletud spetsialistina (politsei poolt alustatudkriminaalmenetluses vms) 19 50 18 4 91haldustoimingute arv tulekahju tekkepõhjuse7. selgitamiseks 3 331 215 345 224 11158. töövälisel ajal tulekahjusündmustele reageerimiste arv 100 95 174 86 4551Põhja-Eestis on erisus: neli juhtivinspektori ametikohta, peainspektorja büroojuhataja.2Arvestuse aluseks on päästekeskuste väärteoregister, miskajastab kõikide valdkondade väärteomenetlused. Siia allakuuluvad ka tuleohutusbüroode menetlused – Põhja-Eesti PK12 menetlust, Lõuna-Eesti PK 67, Lääne-Eesti PK 35 ja Ida-Eesti PK 5.3Haldustoiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusaktiandmine ja mida ei sooritata tsiviilõiguses. Toiminguteks peetaksekõiki selliseid asutuse meetmeid, mis ei kujuta endastõigusakti andmist (nt ettekirjutus), so tahteavaldust õiguste võikohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.teostada kriminaalasjades edasilükkamatuidmenetlustoiminguid, tagatud24-tunnine menetlusvalve ning tulekahjusündmustelereageerimiseks onPäästeameti töökorraldusliku rakendusjuhisegaseatud kriteeriumid, millesprioriteediks hoonetes aset leidvad tulekahjud.Tabelis 1 on toodud 2007. a menetlusbüroodeigakuise töökokkuvõtte koondandmed.2007. a alustati 784 ningläbi viidi 764 väärteomenetlust. 2006.a võrdluses menetleti 358 väärteoasjaja 2005. a, kui menetlust teostasid 15päästeteenistuse tuoleohutusjärelevalveosakondade inspektorid, alustati203 väärteomenetlust.Võrdlused regioonitiKriminaal- ja väärteomenetlusedAasta jooksul alustati 96 kriminaalasjaja 66 juhul vormistati alustamata jätmine.Kõige enam süüteokoosseisugasündmuseid on aset leidnud Lõuna-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnas.Andmete analüüsist selgub, et suurimJoonis 1.Võrdlus menetlusliikide lõikes 2007alustatud kriminaalasjadalustamata kriminaalasjadväärteomenetlused22 23Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 20071830223Ida-EestiPäästekeskusosakaal erinevate menetluste läbiviimiselon väärteomenetlustel. Erinevatemenetlusbüroode lõikes on teostatudmenetluste arv enam-vähem võrdne,väikseim osakaal on Lääne-Eesti Päästekeskusel.Kuid antud näitajate puhulvõib oletada, et need on korrelatsioonistegevuspiirkonnas aset leidnudtulekahjude üldarvu ning hoonetes jaeluhoonetes aset leidvate tulekahjudeüldarvudega. Samas on regionaalsednäitajad seotud ka reageerimise kriteeriumitega4 , milles on toodud prioriteedid(nt eluhooned) tulekahjusündmustelereageerimiseks. Seda põhjusel, ettulekahjude üldarv on väga suur ningreaalselt puudub ressurss igale sündmusele(nt prügikasti- jm väiksemadpõlengud) väljasõitmiseks. Laiemasplaanis on kogu päästeala prioriteedikstulekahjudes hukkunute ja vigastatutearvu vähendamine. Väärteomenetlus,kui üks tuleohutusjärelevalve “tööriist”on ennetustegevus, mille eesmärgikson tulevikus suurema ja raskema kahjuärahoidmine, seega on menetlusbürooametniku tegevusel väga oluline roll jaseos ennetustegevuse ning selgitustööga.4Aluseks menetlusbüroode töökorralduslik rakendusjuhis.432218Lõuna-EestiPäästekeskus2232127Lääne-EestiPäästekeskus132196Põhja-EestiPäästekeskus


Statistiliselt on alustatud ja alustamatakriminaalasjade suurusjärk, võrreldesaastatega 2005 ja 2006, jäänud samaks.2005. a alustati 109 ja 2006. a107 kriminaalasja ning vormistati vastavalt157 ja 119 alustamata jätmist.Kriminaalasjade alustamata jätmisearvu vähenemine on seotud menetlusbüroodehalduspraktika ühtlustamisest– alustamata jätmise vormistamise kohutusseadusest ei tulene ning nimetatudsündmused menetletakse süüteokoosseisuesinedes väärteomenetlusekorras.Väärteomenetluste üldarvudmenetlusliikide lõikesKuivõrd menetlusliigi valik sõltub oluliseltkonkreetse sündmuse asjaoludest,siis on regiooniti näha ka teatavad erisusedmenetlusliikide valikus (joonis2). Suulist hoiatamist kirjalikus hoiatamismenetluseson kõige enam rakendanudLõuna-Eesti Päästekeskusemenetlusbüroo. Kiirmenetlusi on kõigeenam läbi viinud Ida-Eesti Päästekeskusemenetlusbüroo. Samas on erinevadmenetlusliigid ühe regiooni lõikesenam-vähem proportsionalsed nii Lääne-kui Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroodes.Tulekahjusündmustele reageerimineregioonide lõikesAntud ülevaate jaoks vajaliku statistikakogumise tingis vajadus määratledaerinevate regioonide töökoormust ningreaalseid toiminguid lisaks põhiülesannetetäitmisele. Joonisel 3 toodudhaldustoimingute arv tähendab tegelikkuväljasõitu ning näitaja kogumisealuseks on asjaolu, et oleks võimalikhinnata, kui paljudele sündmustele lisaksreageeritakse, kuid ei alustata kriminaal-,väärteo- ega haldusmenetlusttulekahju tekkepõhjuse selgitamiseks.Eelnimetatud haldustoimingu raameskogutakse andmed tulekahjude registrissetulekahjude arvestuse ja analüüsiteostamiseks. Antud statistikast selgub,et kõige enam on sündmustele reageerinudLõuna-Eesti- ning seejärel Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo.Tulekahjude üldarvudest tingituna onka hoonetes toimunud tulekahjude üldarvkõige kõrgem Põhja-Eesti regioonis– 1209 (neist eluhoonetes 865) ja Lõuna-Eestis– 666 (eluhoonetes 440).Kui eelneva kaardistuse põhjal vaadeldatöötulemusi kogumis 5 , siis antudarvestuse järgi on sündmustelereageerinud enim Lõuna regiooni menetlusbüroo(561, neist 174 valveajal),järgneb Põhja regioon (557, neist 100valveajal), Ida regioon (494, neist 86valveajal) ning Lääne regioon (426,neist 95 valveajal). Valveajal on sündmustelesõidetud 455 korral, mis tingibka edaspidiselt vajaduse operatiivseksreageerimiseks, kuna esineb sündmuseid,kus asjaolude selgitamiseks onvajalik kohene reageerimine.Kokkuvõtvalt on reageeritud erinevatetegevuste raames 2038 sündmusele,neist 1910 hoonetulekahjule 6 , mismoodustab 62% hoonetetulekahjudeüldarvust. Võrdluseks – hoonetes toimus3069 tulekahju, neist 2014 eluhoonetes.Seega 90% menetleja tööston käesoleval ajal seotud hoonetetulekahjudesoletatavate tekkepõhjustekindlaks tegemisele.Valdkondlikud trendid ja suunad2007. aastat võib lugeda kordaläinuks,büroode töönäitajad on ühtlustunudvastavalt regioonide muudele üldnäitajatele(nt rahvaarv, tulekahjude üldarv,tulekahjude üldarvud hoonetes ja eluhoonetes)ning liiguvad tõusvas joones.Möödunud aastast eristuvad järgmisedtähtsamad tähelepanekud:• Menetlusbüroo ametnikud on erinevatetegevuste ja menetlusliikide järgireageerinud 2038 korral erinevatele tulekahjudele,neist 1910 hoonetulekahjule,mis teeb 62% hoonetulekahjudeüldarvust ning seda saab pidada vägaheaks tulemuseks. 29% ehk kõrgeimaosakaalu moodustab Lõuna-EestiPäästekeskuse menetlusbüroo tegevus.• Kogu järelevalveteenistuse tulekahjudestatistika 2007. aasta kohta rajaneb5Arvestuse aluseks alustamata ja alustamata kriminaalmenetlused,alustatud väärteomenetlused (millest on maha arvatudregiooni tuleohutusbüroo väärteomenetluste üldarv), haldusmenetlustearv, spetsialistina osalemise arv ja haldustoimingutearv.6Aluseks tulekahjude registri arvestus sündmustele väljasõitudekohtaJoonis 2. Regionaalsed võrdlused menetlusliikide lõikes 2007.Joonis 3. Tegevused tekkepõhjuste kindlaks tegemiseks ja valveaja reageerimise kordade arv150151331345113suuline hoiatushoiatustrahvkiirmenetlusüldmenetlus6508Ida-EestiPäästekeskus2835Lõuna-EestiPäästekeskus4523035Lääne-EestiPäästekeskus850312Põhja-EestiPäästekeskusalustatud haldusmenetlusedosaletud spetsialistina politseialustatud menetluseshaldustoimingute arv tulekahjutekkepõhjuse selgitamisekstöövälisel ajal sündmustelereageerimise arv119100Ida-EestiPäästekeskus45021595Lõuna-EestiPäästekeskus018174Lääne-EestiPäästekeskus0422494Põhja-EestiPäästekeskus24 25Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


tulekahjude registrile, mida täidavadvaid menetlusbüroo ametnikud. 2007.aasta on tänu registrile läbimurdeline,võimaldades mahukat ja süstematiseeritudstatistikat ning analüüsi igatulekahjusündmuse kohta eraldi ja kakogumis. Andmebaas võimaldab täpsetstatistikat hoonete kohta – kui väljakutseesialgsed andmed kantaksepäästekorraldajate poolt Häirekeskuseandmebaasi, siis tulekahjude registrissesisestatakse bürooametniku pooltkontrollitud sündmus erinevate klassifikaatoritelõikes. Tulekahjude registrison üleval igal kuul uuendatav statistikaväljavõte üldnäitajate lõikes, kuid regsitervõimaldab teha päringuid lisaksmaakondlikult, valdade kaupa jne.• Väärteomenetluste arv on kasvanud113% võrreldes 2006.a. Rahatrahve onmääratud 218 960 krooni ulatuses.• Lisaks põhiülesannete täitmisele onametnikud olnud osalised kiireloomulisteülesannete täitmisel, mis ei olnudeelnevatel aastatel järelevalveteenistusteleväga omane. 2007. aastal oliuuemaks suunaks järelevalve tõhustaminening märksõnaks erinevad reidid,mis seotud kulupõletamise ja mahajäetudehk kasutuseta hoonetega. Bürooametnikudon külastanud ja kaardistanudkodusid ennetusvaldkonna projektiKodu Tuleohutuks raames.• Ülesannetest mahukaim ja aeganõudvaimon statistika kogumine ja vajalikealgandmete võimaldamine muudelepäästeala struktuuridele. Ametnikeülesandeks on igakuine hukkunute javigastatute statistika edastamine, millealusel Päästeameti Tuleohutusjärelevalveosakond koostab üle-Eestiliseanalüüsi kvartali, poolaasta ja aastalõikes.• Uueks suunaks 2008. aastal on tulekahjudeläbi hoonetele tekkinud varakahjuhindamise süsteem, mis onosa tulekahjude registrist ja baseeruberinevate kindlustusfirmade praktikalning keskmisel ruutmeetriväärtuselehitamishindade järgi. Ehitisele tekkinudkahjuarvestust ei ole varem peetudning uus arvestussüsteem registris võimaldabhinnata tulekahjude läbi tekkinudkahju suurusjärku Eestis.Kasutusel mitteolevadehitised = tulekahjushukkunud inimesed?Ants AguraiujaJärelevalveteenistuse juhtPõhja-Eesti PäästekeskusPealkirjast selgub tegelikult probleemipeamine põhjus, miks erutab see teemanii päästeteenistust kui ka laiematavalikkust.Päästeteenistuse vaatevinklist seisnebteema tähtsus selles, et teadaolevalton ja jääb kindlasti ka edaspidi päästeteenistuseprioriteediks number üksinimelude säästmine ja päästmine.Kuna tulekahjud moodustavad päästeteenistuseväljasõitudest kõige suuremaosa, siis tuleneb tulekahjus hukkunutearvust meie tähtsaim eesmärk– tulekahjus hukkunud inimeste arvuvähendamine.Siinkohal toon välja hetkeolukorra ningpüüan kirjeldada situatsiooni, kus sedaprobleemi meil enam ei eksisteeriks.Näitena kasutaksin Tallinna, kus antudprobleem on kindlasti kõige põletavam.2007. aastal hukkus Tallinnas 22 inimest,kellest 12 kasutusel mitteolevashoones. 2006. aasta vastavad näitajadolid 22 ja 7 ning 2005. aastal 16 ja 6.Seega, olenevalt aastast 32-54% hukkunutestTallinna linnas on inimesed,kes elavad elamiskõlbmatutes majades.Kujutades ette olukorda, kus eelkirjeldatudprotsendid ei vastaks tõele,võiksime ennast juba võrdlema hakatanäiteks Soome tulekahjudes hukkunutekeskmise näitajaga, mis aastatel 2002-2004 oli 2,08 hukkunut 100 000 elanikukohta (vt http://www.genevaassociation.org/WFSC.htm).Tallinna vastavadnäitajad oleksid sel juhul 2,5 hukkunut100 000 elaniku kohta.300 mahajäetud majaEesmärkide saavutamiseks tulebki vahetevahelunistada, kuid tulles tagasireaalsusesse, siis Põhja-Eesti Päästekeskusemenetlusbüroo 2007. aastatööplaani kirjutati eelkirjeldatud probleemistlähtuvalt: kasutusel mitteolevateehitiste kontroll ja vajadusel sunnivahenditerakendamine. Tuleb agatõdeda, et enamik kasutusel mitteolevateehitiste kontrolle leidis aset pealeseal tekkinud tulekahju. Reeglina viidisiis läbi väärteomenetlus, mille tulemusenasai lammutatud nii mõnigi kasutuselmitteolnud ehitis.Peale 4. detsembri kuue hukkunugatulekahju Põhja-Tallinna linnaosasaadressil 2. Liin 9 sai probleem väga26 27Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


laia kõlapinna, mistõttu asuti asjagarõhutatult tegelema. Põhja-Eesti Päästekeskusepoolt koostatud kasutuselmitteolevate ehitiste nimekirjale lisatiTallinna Munitsipaalpolitsei, Põhja Politseiprefektuurining linnaosadelt saadudandmed. Nimekirja kogunesid ca300 ehitise andmed.5. detsembrist kuni 31. detsembrinipatrullisid päästemeeskonnad omaväljasõidupiirkonnas ühe põhiautogaõhtusel ajal. Jälgiti kasutusel mitteolevatehoonete kasutatavust. Päevaselajal kogusid ja täpsustasid andmeidvastavate hoonete kohta komandopealikudoma väljasõidupiirkonnasning menetlusbüroo inspektor koguTallinna territooriumil. Koostöös PõhjaPolitseiprefektuuriga, Tallinna Munitsipaalpolitseiganing Tallinna Sotsiaal- jaTervishoiuametiga viidi läbi kaks kontrollkäiku.Eesmärk oli saada ligikaudneettekujutus, kui palju inimesi kasutuselmitteolevates majades elab. Kontrollkäikudetulemused olid järgmised:Põhja-Tallinna linnaosas kontrollitud 11ehitisest 8 oli asustatud 32 inimesega,kesklinnas kontrollitud 14 ehitisest olid7 asustatud 27 inimesega. Seega 300kasutusel mitteolevas ehitises võib tagasihoidlikeprognooside kohaselt ollaelanikke 200-300 inimest. Kui veel lisadakasutusel olevates hoonetes asuvadüksikud tühjad korterid, mida võidakseomavoliliselt kasutada siis numbridsuurenevad veelgi.Kasutusel mitteolevate ehitisteandmebaasKontrollkäikudest saadud andmeteletuginedes teeme kohalikule omavalitsuseleettepaneku leida mittepõlevateskaugküttega hoonetes lisapindainimestele, kes praegu kasutavad elamisekskasutusel mitteolevaid ehitisi.Samuti tuleks kohaliku omavalitsusepoolt kohandada teatud määral nendesmajutuspaikades viibimise tingimusi, etneed ei peletaks kodutuid leidma alternatiivseidelamisvõimalusi. Teisalt peavadehitiste omanikud tõhustama kontrollienda omandis olevate ehitiste üle,et kutsumata külalised ei saaks ennastnende ehitistes sisse seada.2008. aastal jätkab Põhja-Eesti Päästekeskuskasutusel mitteolevate ehitistekontrolli, andmete täpsustamist ja kauute lahenduste väljatöötamist. Alates1. jaanuarist 2008 töötab veebikeskkondkuhu on võimalik kanda andmeidkasutusel mitteolevate ehitiste kohta.Antud keskkond on võimalik nähtavaksteha meie koostööpartneritele. Loodan,et ühtsete andmete kasutamineloob eeldused järelevalve tõhustamiseks.Püüame välja töötada juhendidkasutusel mitteolevate ehitiste uste jaakende sulgemiseks erinevates ehitistetüüpides. Need oleks abiks hooneomanikule vajaliku lahenduse leidmisel,aga ka aluseks näiteks asendustäitmiseläbiviimiseks.Tamrexi juhtumiMargo KruusmaaMenetlusbüroo juhatajaPõhja-Eesti PäästekeskusTamrexi juhtum oli Põhja-Eesti Päästekeskuseleesmakordne taoline kogemus.2007. aasta 16. mai õhtul oli Eesti Televisioonieetris saade “Pealtnägija”, mispaljusid vaatajaid jahmatas looga, kustuleohutusfirma Tamrex Ohutuse OÜtagastas kliendile hoolduse läbinud defektsedtulekustutid.Nimelt viidi Eesti Televisiooni saate„Pealtnägija” töötajate poolt läbi eksperiment,mille eesmärk oli välja selgitadakas Tamrex Ohutuse OÜ-s hooldataksetulekustuteid või mitte. Täpsemalt viidiTamrexisse hooldada kolm pulberkustutit.Neist ühel oli enne pooleks murtudtõusutoru, teisel see sootuks eemaldatudja kolmandal kustutuspulberasendatud tavalise nisujahuga. Kõikkolm kustutit tulid hooldusest tagasisama töökõlbmatuna, kui nad sinnaläksid, aga olid Tamrexis peale saanudkleebise, mis lubab neid kasutada kuniaastani 2017. Sellest nähtus, et ligi 280krooni maksva hoolduse käigus ei avatudtegelikult ühtegi katses kasutatuddefektset kustutit. 1Tamrex tähelepanust häiritudTamrex Ohutuse kinnitusel oli lohakusessüüdi üks hooldetehnik, kes süüüles tunnistas ja kohe töölt kõrvaldati.Samas edastas Tamrex Põhja ringkonnaprokuratuurilekuriteoteate seoseskustutite tahtliku rikkumisega ja saatispäev hiljem ETV juhtkonnale ja ringhäälingunõukogulepöördumise, millestehti ettepanek keelata kustuti-eksperimendinäitamine saates “Pealtnägija”. 218. mail 2007 esitas Tamrex OhutuseOÜ oma internetilehel 3 avaliku vastuväitepealtnägijatele. Esitan neist vaidmõned. Nimetatud saatega seoses väidabTamrex Ohutuse OÜ juhtkond, et:1. Saade oli initsieeritud konkurentiderünnakust Tamrex Ohutuse OÜ vastu;2. Saade sisaldas hulgaliselt, kasteadlikult või asjatundmatusest esitatudvaleväiteid. Tõele ei vasta väited,mis räägivad Tamrex Ohutuse pooltklientide teadlikku või süstemaatilisestpetmisest, suutmatusest pakkudahooldusteenust Tamrex OhutuseOÜ hindadega ning lõpuks süüdistusseoses “jahutestiga”. Selliseid väiteid1http://www.postimees.ee/160507/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/261110.php2Sealsamas.3http://tamrex.struktuur.ee/124528 29Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


kõlvatu konkurentsi eesmärgil esitanudisikute suhtes algatame kohesed menetlused.3. Tamrex Ohutuse OÜ kustutite hooldusseadmedvastavad nende kasutusjuhendileekspluateerides ning seadusegaettenähtud hooldusprotseduureläbi viies ei puutu hoolde tehnik vahetultkokku kustuti sisuks oleva ainega, st eiteosta kustutusaine visuaalset vaatlustega kontrolli koostist. Jahu sisaldavakustuti poolt hoolduse “edukas” läbimineei ole tingitud mitte hooldusprotseduuridemittenõuetekohasest täitmisest,vaid kaasaegsest tehnoloogiast,mis võimaldab seadusega ettenähtudhooldusprotseduure läbi viia ilma, ethooldetehnik kustutis oleva ainega vahetultkokku puutuks.4. Tamrex Ohutuse OÜ rõhutab, et vastavaltsiseministri 30. juuni 1998. aastamäärus nr 19 “Nõuded esmastele tulekustutusvahenditeleja nende vajadus”punktis 30 alapunkt 2 kohaselt tulebpulbrit kas vahetada või sõeluda. Algelisemattehnoloogiat kasutavates tuleohutusfirmadestoimub reeglina pulbrivahetamine, kaasaegse tehnoloogiapuhul aga sõelumine. Asjaolu, et hooldusprotseduureebaefektiivse ja vananenudtehnoloogia alusel läbi viies onkustutis oleva aine vahetuse avastaminevõimalik, ei tõesta sellise tehnoloogiaeeliseid.5. “Pealtnägijas” kajastatud kustutitetõusutoru äravõtmise/katkitegemiseavastamata jätmine viitab hooldusnõueteprotseduurireeglitest mittekinnipidamiselehooldetehniku poolt. Nimetatudasjaoluga seoses on TamrexOhutuse OÜ-s viidud läbi distsiplinaarmenetlustuvastamaks, kelle süülvõisid puuduva ja katkise tõusutorugakustutid hooldusprotseduuri läbida. 4Keeruline menetlusJuhtunu suhtes alustati Põhja-EestiPäästekeskuse menetlusbüroo pooltväärteomenetlus. Esmalt alustati menetlusETV saates “Pealtnägija” kõlanudfakti suhtes 5 , tuli välja selgitadamenetlusalune isik(ud) ning asuda kogumatõendeid väidetava rikkumisekohta. Antud menetlus kestis ligemaleviis kuud ja selle tegi keerukaks ningajamahukaks asjaolu, et varem polnudkeegi sedasorti menetlust läbi viinudning paljud suvepuhkused langesidantud perioodi. Samuti asus TamrexOhutuse OÜ-d kaitsma vandeadvokaatK.Aavik. See aga omakorda sundiskohtuvälist menetlejat olema väärteomenetluseläbiviimisel erakordselt hoolikasja koguma tõendeid nii, et needoleks usaldusväärsed, erapooletud jaet neid oleks piisavalt ning mitte eksidamenetluse protsessi reeglite vastu. 6Väärteotoimikusse kogunes ca 127lehte – tunnistajate ütlused, erinevadsularaha arved ja töölehed, asitõendikstunnistamise määrused ning nendevaatlusprotokoll, erinevad päringud tulekustutitetootjapoolsetest hooldusjuhenditest,erinevad taotlused menetlusekestel ja palju muud säärast räägivadsellest, et saates “Pealtnägija” väljaöeldudväidetele tõendite leidmine polnudkergete killast. Ent siiski kõiki tõendeidhinnates, leidis kohtuvälise menetlejaametnik, et tõendamist leidsid, loosissejuhatuses ka ära mainitud kolmtulekustutit, mille Tamrex Ohutuse OÜhooldetehnik oli jätnud nõuetepäraselthooldamata. 7 Väärteomenetlus lõppeskohtuvälise menetleja otsusega üldmenetluses,kus Tamrex Ohutuse OÜtulekustuteid puudulikult hooldanudhooldustehnikule määrati väärteoasjastuvastatud rikkumiste eest rahatrahv.Nimetatud otsuse peale kaitsja kaebustHarju Maakohtule ei esitanud. Küllesitas kaitsja kaebuse, et kohtuvälinemenetleja ei väljastanud kogu väärteotoimikuärakirju, kui menetlus alleskestis ja oli etapis, kus menetlusaluseleisikule anti üle koopia väärteoprotokollist.Harju Maakohtu kohtunik leidis,et kohtuväline menetleja Põhja-EestiPäästekeskus on toiminud asjaolusidarvestades õiguspäraselt ja jättis esindajaK.Aaviku esitatud kaebuse rahuldamata.Nimetatud väärteomenetluse läbiviimineaitas täiendada erialateadmisi erinevatetootjate tulekustutite detailsesthooldusest ja samuti täiendas teadmisiväärteomenetluse läbiviimisest üldiselt.Samas rõhutan vajadust arutada jatäiendada siseministri 30. juuni 1998.aasta määrus nr 19 “Nõuded esmasteletulekustutusvahenditele ja nendevajadus” p 30 ap 2 sätestust, millestei selgu üheselt, millal peab tulekustutusainevälja vahetama 8 ning samutioleks tarvilik punktis 30 sätestada, etpulbri kontrollimise kohustuslikkus, lasubseda teostaval hooldusettevõtjal,et välistada vastuväiteid nagu antudloos 9 punktides kolm ja neli võib väljalugeda.4http://tamrex.struktuur.ee/12455Tulekustutite 10 aastast hooldust pole teostatud nõuetepäraselt s.t pole järgitud kõiki siseministri 30. juuni 1998. a määrus nr 19“Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus” nõudeid.6Märkus. Tõendite kogumisel peab kohtuväline menetleja koguma menetlusaluse isiku suhtes nii süüdistavaid kui ka õigustavaidtõendeid.7Märkus. Kõigi kolme 6 kg pulberkustutit „hooldust” teostati erinevatel päevadel.8Märkus. Erinevad tulekustutite tootja poolsed hooldusjuhendid sätestavad küllaltki ähmaselt mingid soovituslikud tähtajad, kuidmitte midagi kohustuslikku ja konkreetset.9Vt 18.05.2007 Tamrex Ohutuse OÜ vastuväited „Pealtnägijale”, lõik 4 p 3 ja 4.30 31Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


Tulekahjudeshukkunuteanalüüs 2007Kristel KaljumäeTulekahjude menetluse ja analüüsi juhtPäästeamet2007. aastal hukkus Eestis toimunudtulekahjudel ja nende kahjuliku toimetagajärjel 132 inimest. Eelmisel aastaloli samal perioodil hukkunute arv 164.Samas suurusjärgus (132) oli hukkunutearv 2002.a 131 ja 2005.a 132 hukkunudinimest. Alates aastast 2000 kuni2007 on Eestis toimunud tulekahjudelhukkunud keskmiselt 143 inimest aastas.Statistiliste andmete analüüsist on selgunudjärgmist:1. Kuude lõikes on kõige enam inimesihukkunud detsembris – 20 inimest.Detsembris on leidnud aset ka 6 hukkunugatulekahju Tallinnas Koplis, kus kasutusetakorterelamus ehk mahajäetudhoones hukkusid kodutud inimesed.Tulekahju sai alguse hooletusest lahtisetule kasutamisel, hukkus 3 meest jakolm naist, 1 inimene viidi vigastustegahaiglasse.2. Kvartaalselt on enim hukkunuid Ikvartalis toimunud tulekahjudel – 45inimest ja IV kvartalis – 43 inimest, elukaotas 88 inimest ehk 67% hukkunuteüldarvust. Hilissügisel, talvel ja varakevadelon seega hukkunuid teistest aastaaegadestenam, mida võib osaliseltseostada jahedama kliimaga.3. Kõige enam hukkus inimesi tulekahjudel,mis toimusid öisel ajal (kell23.01 – 08.00), hukkus 82 inimest, mison 62% hukkunute üldarvust ning näitab,et üle poole raskete tagajärgedegatulekahjud leiavad aset öisel ajal, midasaab seostada väsimusest põhjustatudhooletusega, suitsetamisel magamajäämisega;või on tulekahjud puhkenudmagamise ajal ning inimene on surnudvingumürgitusse une pealt. Seetõttuon eriti oluline paigaldada suitsuandur,mille häire annaks varakult märku puhkenudtulekahjust ka kõige sügavamasunes inimesele.4. 68 % hukkunutest ehk üle poole olidmehed (90 inimest). 132-st hukkunust4 on lapsed – veebruaris hukkus HarjumaalLoksal korteritulekahjus 9-aastanepuudega tütarlaps, märtsis HarjumaalMännikul eramu tulekahjus 3-aastanepoiss, aprillis Lääne-Virumaal Tapaleramu tulekahjus 12-aastane poiss jaIda-Virumaal Narvas korteritulekahjus13-aastane tütarlaps.5. Vanuse järgi oli kõige rohkem hukkunutehulgas 51–60-aastaseid – 31 inimestja 41-50-aastaseid - 15 inimest.Tendents suundub sellele, et hukkunutevanus on hakanud noorenema– kui eelnevalt esines enim hukkunuidvanuseklassis 60 ja üle, siis nüüdsekson statistiliselt sinna kõrvale tekkinudeelnimetatud vanusekümnendid. Märkimisväärseltkõrge on kõrges eas hukkunudinimeste arv alates vanusest 71kuni üle 91 aastased. Kokku on hukkunud12 eakat inimest.Tulekahjude registri järgi on vanuses 0-17 eluaastat hukkunud 4 last, tööealistevanuserühma 18-64-aastat järgi onhukkunud 79 inimest ja üle 65-aastaseidehk pensioniealisi on hukkunud 40inimest. Kokkuvõtvalt olid 60% hukkunutestehk üle poole tööealised inimesed.6. Tulekahjude sündmuskohtadel onpüütud võimalikult palju saada infothukkunu tausta kohta, et paremini planeeridaennetustegevusi. Kindlaks tehtudsotsiaalse staatuse poolest oli hukkunutehulgas enim pensionäre - 40inimest ehk 30 % hukkunute üldarvust.Võrreldes eelmise aastaga (2006-52inimest) on pensionäride arv hakanudvähenema. Samas kasvab kindlaks tegematasotsiaalse staatusega isikutearv, sest usaldusväärseid andmeid onväga raske saada, mis on osaliselt seotudandmekaitse seadusest tulenevatenõuetega. 2007. a on hukkunud Tallinnasja Harjumaal 36 inimest, neist 14kodutut (39%) ehk veidi alla poole Põhja-Eestipäästekeskuse haldusterritooriumilhukkunutest on kodutud. Neistinimestest on 11 hukkunud kasutusetaeluhoonetes Tallinnas ja 3 HarjumaalKiilis, kus kõrvalhoone oli kohandatudelamiseks.7. 84% inimestest hukkus tulekahjudel,mille põhjuseks oli hooletus. Neisthooletu suitsetamise tagajärjel siseruumideshukkus 57 inimest ehk 43%hukkunute üldarvust ja üle poole (51%)hooletusest põhjustatud hukkunute arvust).Suitsetamisest tingitud tulekahjutekkekohana voodis, diivanil või tugitoolishooletult suitsu tehes on elu kaotanud16 inimest. Antud juhul on tegemistnegatiivse käitumisharjumusega– inimesed suitsetavad eluruumides.Tulekahjude registri lisainfost on üsnamitmel juhu võimalik lugeda, et isikon alkoholi tarbinuna põleva sigaretigamagama jäänud. 30% (40 inimest)hukkunutest on elu kaotanud lahtisetule hooletu kasutamise tagajärjel. Tekkepõhjusteosas on veel enim esinenudhooletust kütteseadmete kasutamisel(pliitide/ahjude ülekütmine, pleki puudumineahjusuu ees).8. Valdavalt hukkusid inimesed tulekahjudel,mis toimusid eluhoonetes(korter, eramu, talumaja). Hukkunud on104 inimest ehk 79% hukkunute üldarvust.Kui 2006. aastal ja ka enne seda,oli enim hukkunuid korteritulekahjudes,siis 2006. a ilmnes järkjärguline tõusning 2007. a algusest on osakaal ületanudkorteritulekahjudes hukkunudinimeste arvu. 2007. a 9 kuuga oli eramutulekahjudeosakaal ületanud korteritulekahjud7 hukkunu võrra. Aastalõpuks on näitaja veidi langenud, eramuteshukkus 53 inimest ehk 51% ningkorterites 51 inimest.9. Eluhoonetes toimunud tulekahjudetekkekoha täpsustamisel ilmneb,et kõige enam on tulekahjud algusesaanud elutubadest, mille tagajärjel onhukkunud 49 inimest ehk 47% üldarvustning magamistubadest, mille tagajärjelon hukkunud 21 inimest. Kuikõrvutada tekkekohad tulekahjude tekkepõhjustega,siis võib oletada, et inimesedsuitsetavad ja kasutavad lahtisttuld neis tubades kõige enam.10. 47% hukkunutest (61 inimest) onhukkunud hoonetes, mille ehitusmaterjalikson puit (eramud) ja seega on sõltuvaltehitusmaterjalist tule levik vägakiire. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandurehk suitsuandur oli paigaldatudvaid ühte hoonesse. 1 inimenehukkus väljaspool hoonet toimunud tulekahjus,kus märtsis Järvamaal lõkketegemisest sai alguse kulupõleng, milleshukkus meesterahvas.32 33Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


11. Alkoholijoove tulekahju hetkel onmääratav politsei poolt määratavaekspertiisi tulemuse põhjal või tuginebhaiglast saadud andmetele või põhinebjärelevalveametniku poolt sündmuskohaltkogutud usaldusväärsetelandmetel. Käesolevaks ajaks laekunudandmete põhjal oli 38 inimest tulekahjupuhkemise hetkel oletatavalt alkoholijoobes,mis on 29 % hukkunute üldarvust.Kuivõrd paljudel juhtudel politseiekspertiisi määrama ei pea ning antudandmete kogumine on raskendatudning võib olla ebaadekvaatne, siis 88hukkunu suhtes on alkoholijoobe olemasolukindlaks tegemata. Alkoholijoobesei olnud 6 inimest, neist 4 last.12. Nädalapäevade lõikes ei ole suurierinevusi, kuid 53% ehk veidi üle pooleinimestest on hukkunud nädala sees– esmaspäevast neljapäevani aset leidnudtulekahjudes. Nädala lõpus – reedestpühapäevani on hukkunud 62 inimest.2007. a 9 kuud näitas tendentsikuupäevade lõikes – kui varem oli võimaliksuurte arvuliste erinevuste tõttukuualguses hukkunute kõrget osakaalusiduda töötasude, pensionite jm sissetulekuteväljamaksmisega, siis sellineoletus 9 kuu statistiliste näitajate aluselpaika ei pidanud. Kuualguses hukkus 7inimest rohkem, kui keskpaigas. 2007.aasta lõpuks on siiski teatud erinevusedüldarvudes tekkinud, kuualguseson hukkunud kokku 61 inimest ehkveidi alla poole (46%) üldarvust, keskpaigas17 inimest vähem (44 inimest33%).13. Kui jälgida riigipühade ajal 2007. ahukkunud inimeste arvu, siis nn pidustustepäevadel ja võimalikel peoeelsetel,-järgsetel päevadel on kokkuhukkunud 8 ja vigastada saanud 3 ini-mest. Täpsemalt – 1. jaanuaril hukkus2 inimest, 2. jaanuaril 1 inimene ja 1 onsaanud vigastada, 25. veebruaril 1 inimene,25. detsembril 2 hukkunut ja 2vigastatut, 30. detsembril 1 hukkunu ja31. detsembril 1 hukkunu.14. 95% hukkunutest on leitud surnunakustutustööde käigus tulekahjusündmuskohalt.Antud fakt kinnitab asjaolu,et tulekahju on avastatud liiga hilja ningpäästemeeskonnal ei ole enam võimalikinimesi päästa. 2007. aastal onvigastustesse surnud 4 inimest. Üksinimene on hukkunud vingumürgitusetagajärjel Läänemaal Lihulas eramu tulekahjus,andmed pärinevad politseiltja pressist, sest väljakutset häirekeskusesseei saabunud.15. Maakondade lõikes on enim hukkunuidHarjumaal (sh Tallinn) - 36 inimestja Ida-Virumaal - 14.16. Regionaalselt on enim hukkunuidLääne-Eesti päästekeskuse teenindatavalterritooriumil – 37 inimest, samutiPõhja-Eesti päästekeskuse territooriumil– 36 inimest. Kõige väiksem onhukkunute arv Ida-Eestis.17. Aasta jooksul on aset leidnud 13tulekahju, milles on hukkunud korraga2 inimest ja 4 tulekahju, milles on korragahukkunud 3 inimest ja 1 tulekahju,milles hukkus 6 inimest.Planeerimisestläbi arvudeTarvi OjalaPääste- ja kriisireguleerimispoliitikaosakonna juhataja asetäitjaSiseministeeriumSiseministeeriumi valitsemisala arengukava2009-2012 strateegilise eesmärgi– inimeste ja vara suurem turvalisus– peamiste päästevaldkonna indikaatoritenaon määratletud tulekahjude,tulekahjudes hukkunute ja vigastatutening eluhoonete tulekahjude arv. Needon peamised näitajad, mis väljendavadpäästealase turvalisuse taset ning millekohta on meil ka möödunud perioodideandmed. Lisaks nendele on võetudsuund täiendavalt tulekahjudega kaasnevatemateriaalsete kahjude vähendamiselening elanikkonna teadlikkusetõstmisele. Tegemist on üldiste näitajatega,mis omakorda kätkevad endasveel palju olulisi põhjuseid, objektideliike, sotsiaalseid gruppe jne, mille mõjutamisekstuleb kõigi pääste põhivaldkondadetegevusi fokusseerida kasajaliselt või piirkondlikult.Tulekahjudes hukkunute arv 1993-2007135168208170116170125146169Vaadates tulekahjudes hukkunute arvumuutumist aastast 1993 tänaseni, näemeet trendijoon on suunaga kahanemisele.Kindlasti ei anna see kaugeltkipõhjust rahuloluks, sest võrreldesteiste riikidega on Eesti näitajad ühedhalvimatest. Kuid kahtlemata annabsee kindlust ja jõudu tegeleda innukamaltedasi nende tegevustega, milleeesmärgiks on seda kurba statistikatmuuta. Eesmärkide seadmisel ja prognoosimiselon neid näitajaid vaadeldudnii suhtarvudena elanike kohta ühe,kolme ja viie aasta keskmisena kui kaüldarvudena. Selguse mõttes kasutataksearengukavas üldarve, kuid pikaperspektiivi mõistmiseks jälgitakse pidevaltka keskmiseid suhtarve. Joonisel1 jätkuvad tulbad ka pärast 2007.aastat. Seades arengukava perioodiindikaatorite saavutustasemeid, kujunessoovitav pilt (optimistlikult realistlikstsenaarium) kolme teguri koosmõjul– mineviku aegrea trendijoone jätkumine,eesmärgi täitmisele suunatudtegevuste finantsplaan ning korrektuurületamaks maagilist piiri 100. Eesmärgidpeavad olema ambitsioonikad ningsisimas loodame, et prognoos on ekslikja eesmärk liig madal, millest tulenevalton saavutatav hukkunute arvuvähenemine ühe kolmandiku võrra jubalähiaastatel.131 141 127 133 164133 127 121 115 109103981993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 201334 35Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


Tulekahjud ehitistes2007. aastalKristel KaljumäeTulekahjude menetluse ja analüüsi juhtPäästeametMarko RüüJuhatajaPäästeameti tuleohutuseplaneerimise ja analüüsi talitus2007. aasta jaanuarist võttis Päästeametkasutusele veebipõhise tulekahjuderegistri, kuhu sisestatakse menetlusbürooametnike poolt kõik ehitistestoimunud tulekahjusündmused. Üleriigiliseltregistreeritakse kõik väljakutsedja sündmused häirekeskuseandmebaasi, kuid tulekahjude registervõimaldab täpsemat ja süsteemsematstatistikat, sest sisestatud andmed on60% ulatuses kontrollitud menetlusbüroodeametnike poolt sündmuskohal.Häirekeskuse andmebaasi andmed onüsnagi esialgsed ning paljudel juhtudelon erinevad klassifikaatorid, mille järgipäringuid sooritada, üldse valimata.Käesolevas väljaandes on analüüsitudtulekahjude registrist saadavat statistikathoonetetulekahjude, eluhoonetetulekahjude ja mitteeluhoonete tulekahjudelõikes.Hoonetulekahjud2007. aastal oli 3069 hoonetulekahju,neist 2014 eluhoonetes ja 1055 mitteeluhoonetes.Regionaalselt oli enimhoonepõlenguid Põhja-Eesti Päästekeskusetegevuspiirkonnas – 1209,mis moodustab 39% kogu Eesti tulekahjudest.Kõige vähem on hoonetulekahjusidLääne-Eesti Päästekeskuseterritooriumil.21% hoonetes toimunud tulekahjudeston aset leidnud kasutuseta ehk mahajäetudhoonetes, territoriaalselt kõigeenam Põhja-Eestis ja Ida-Eestis.Tulekahju avastamisseadmega oli varustatud148 hoonet, sealhulgas tulekahjupuhkedes ei rakendunud avasta-Ehitiste tulekahjud1209Ida-Eesti PäästekeskusLääne-Eesti PäästekeskusLõuna-Eesti PäästekeskusPõhja-Eesti Päästekeskus648 646666hoonetulekahjud662119 14rajatiste tulekahjudFoto: Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo37


misseade tööle 51 juhtumil.Hoonete ehitusliku konstruktsiooni materjalideksoli peamiselt kivi, seejärelpuit. 162 hoonet, kus toimus tulekahju,on kontrollitavad kord aastas määruse“Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatusviiakse päästeasutuste pooltläbi vähemalt üks kord aastas” alusel,neist suurem osa – 41% asuvad Põhja-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnas.TekkepõhjusedKui vaadelda tulekahjude tekkepõhjusihoonetes tervikuna, siis kõige suuremaosa erinevatest tekkepõhjustest moodustavadhooletusest tingitud tulekahjud,mis suuremal või vähemal määralseotud inimeste hoiakute ja käitumisharjumustega.Tekkepõhjuste osasmoodustab 70% inimeste hooletus,neist 32% hooletus lahtise tulega, 17%hooletus suitsetamisel ning 15% hooletustoidu valmistamisel. Regionaalseltleidis lahtisest tulest alguse saanudtulekahjudest 46% aset Tallinnasja Harjumaal. Lahtise tulega on kõigehooletumad Tallinna elanikud.Tulekahjude põhjused34541164Rikkis seadmed688 juhul ehk 22% hoonetes on tulekahjusaanud alguse mingist rikkis tehnilisest(gaasipliit) või elektriseadmest(televiisor, uksekell, mikrolaineahi),elektripaigaldisest (elektrijuhtmestik,-kilp, pistik) või kütteseadmest. Kõigesagedamini esinenud põhjus on rikeelektripaigaldises (elektrijuhtmestik,pistik jne), mis moodustab 31% seadmeteriketest põhjustatud tulekahjudeüldarvust.Loodusnähtused2007. aastal süttis 34 hoonet pikselöögistvõi keravälgust. Üldstatistikas ontegemist küll 1,11% osakaaluga, kuidvõimalik piksekaitsesüsteemide propageerimineja hoonetesse paigaldamineaitaks ennetada ohtu selliste tulekahjudevähendamiseks või vältimiseks.Süütamised ja kulupõletamineKuritahtlikult süüdati 2007. aastal 152hoonet, kulu põletamisest süttis 40.Kui vaadelda nii süütamist kui ka kulupõletamist karistusõiguslikust aspektist,siis mõlemate puhul on tegemistinimese tahtliku tegevusega. Esimesehooletus kokkuebaõige käitumine kokkuloodusnähtused kokkupuhul küll kuritahtlusega seada ohtukellegi elu ja tervis, teise puhul on tegemistpigem ettevaatamatusest ja riskidehindamise subjektiivsusest tulenevaohuolukorraga. Kuna kulu põletamineon keelatud, siis võib ka seda nimetadasüütamiseks, sest toimub tahtliktegevus. Küsimus on ainult saabuvatetagajärgede mõõtmes.Tulekahjude toimumisajadKellaajaliseltÖöpäeva jooksul on tulekahjusid puhkenudigas tunnis. Kui jagada 24 tundikolmeks osaks, siis 38% tulekahjudest(1161 sündmust) puhkes õhtusel ajal,ajavahemikul kell 17.00-22.59. Kõigevähem leiab tulekahjusid aset öisel ajalTulekahjude algusajad23:00-23:5922:00-22:5921:00-21:5920:00-20:5919:00-19:5918:00-18:5917:00-17:5916:00-16:5915:00-15:5914:00-14:5913:00-13:5912:00-12:5911:00-11:5910:00-10:5909:00-09:5908:00-08:5907:00-07:5906:00-06:5905:00-05:5904:00-04:5903:00-03:5902:00-02:5901:00-01:5900:00-00:59050100kell 23.00-07.59.Kui vaadelda tulekahjude puhkemishetketunniajase täpsusega, siis ööpäevajooksul on kõige rohkem tulekahjusidalguse saanud ajavahemikulkell 20.00-20.59 (223 juhtumit). Kõigevähem on tulekahjusid alanud öisel ajalkell 05.00-05.59.Nädala lõikes selgub, et nädala seeson aasta jooksul puhkenud 39 tulekahjurohkem (1554 sündmust), kui nädalalõpppudel– reedest pühapäevani(1515 sündmust). Seega 51% hoonetetulekahjudest ehk veidi üle poole, ontoimunud nädala sees.Nädalapäevade lõikes on kõige rohkemtulekahjusid puhkenud laupäevasel(546 sündmust) päeval.150200250192seadmete rikked kokkukindlaks tegemata kokku213838 39Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


Tekkekoha täpsustusTekkekoha täpsustamisel ilmneb, eteluruumides on kõige rohkem tulekahjusidalguse saanud köögist, moodustades34% eluruumides aset leidnudtulekahjude üldarvust. Mitteeluruumideston suurim osakaal saunal, mismoodustab 16% mitteeluruumide üldarvust.Näitajate poolest on kõrge veelnäiteks trepikoda ja kelder, kuhu on ligipääskõrvalistel isikutel ning kuhu sagedastikogutakse põlevmaterjalidestesemeid.Tulekahju läbi tekkinud kahjuKahjude arvestuse selgituseks on tulekahjuderegistris võimalik valida tulekahjudeläbi tekkinud varalise kahjuosas kolme erineva oletatava kahjusuurust:väike kahju - alla 30 000 krooni,oluline - 30 000-300 000 krooni,suur - üle 300 000 krooni.Kõige enam on esinenud sündmusi,kus isikule on tekkinud kahju väikesesulatuses ja seda 2548 korral. SeegaTulekahjud kuude lõikes350300on tekkinud kahju suurusjärk alates 0-76 440 000 krooni 1 . Suur kahju tekkis390 korral, reaalne kahju alates 117000 000 kroonist. Oluline kahju tekkis131 korral, reaalse kahju vahemik 30000-39 300 000 krooni. Registri põhjalvõib oletada, et enamus tulekahjudestjäävad ka pindalalt väikeseks. Seetõttuvõib väita, et tulekahjude poolt tekitatudkahju on suhteliselt väike tänuasjaolule, et üldjuhul suudetakse tuleleõigeaegselt piir panna.Hoonetele tulekahjude läbi tekkinudkahju suurusjärk Eestis võib oletatavaltolla suurusjärgus 232 740 000 krooni 2 ,kui võtta aluseks eeltoodud arvestusemaksimum- ja miinimumsummasid.On tuvastatav, et kõige enam esinebtulekahjude tagajärjel varalist kahju väikesekahju ulatuses, kuid pole võimalikmääratleda konkreetset suurusjärku,sest kõikumine võib olla väga suur.Alates 2008. aastast on võetud tulekahjuderegistris kasutusele ehitiseletekkinud varakahjude arvestus, mis1Arvestuse aluseks on maksimumsumma (30000 krooni) korrutiskordade arvuga, kui esines väike kahju2arvestuse aluseks vastavalt liidetud väikese kahju maksimum,suur – kahju alates ja oluline – maksimumkahjuTulekahjude tekkekoht879470752baseerub baasruutmeetri maksumuseleehitamishindade järgi ning arvestabpõlenud pindala järgi välja kahju.Eluhooned66% hoonetest, kus on toimunud tulekahju,on eluhooned – eramud, korteridja muud eluhooned (nt. talumaja). Ülepoole ehk 62% eluhoonete tulekahjudeston toimunud korterites (1247 tulekahju)ning kõige rohkem kolme jaenama korteriga majas. Regionaalselton kõige enam eluhooneid põlenudPõhja-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnasja moodustab 43% eluhooneteüldarvust.968eluruumid kokkumitteeluruumid kokkumitteeluhoone ruumid kokkualguskoht tuvastamatakokkuKui vaadelda kasutuseta hoonete osakaalu,siis 232 eluhoonet oli mahajäetudehk kasutuseta. Kõikidel nendeleluhoonetel on omanikud, kes omapoolseidkohustusi ei täida ja seetõttusuureneb risk, et neis hukkuvad kodutudinimesed või süüdatakse need võipannakse hooletusest põlema. Üldjuhulei ole neis hoonetes elektrit ja uksed-aknadon juurdepääsu tõkestamisekskinnilöömata. 2007. aastal hukkuskasutuseta ehitistes Tallinnas ja Harjumaal14 inimest.Tulekahju avastamisseadmed52 eluhoonesse, kus toimus tulekahju,oli paigaldatud suitsuandur. Kõigerohkem on andureid paigaldatud eramutesseja seejärel korteritesse. Andmetestnähtub aga, et 37% juhtudel eiandnud paigaldatud suitsuandur võiATS (automaatne tulekahjusignalistasioonisüsteem)tulekahjuteadet. Seetähendab, et suitsuandurandur võisüsteem, mis on hooldamata ei täidaeesmärki, kuigi oleks võinud ära hoidaeelnimetatud tulekahjude arvu või vähendanudtekkinud kahju varase reageerimisearvelt.250200Eluhooned150100500jaanuarisveebruarismärtsisaprillismaisjuunisjuulisaugustisseptembrisoktoobrisnovembrisdetsembris124732735eramudkorterelamudmuud eluhooned40 41Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


Eluhoonete ehitusmaterjal39% tulekahjudest on aset leidnud kivisteluhoonetes, järgnevad puitelamud– 26%. Nähtub, et kõige suurem probleemon kivimajadega ja kui võrreldaproportsionaalselt korterelamutes toimunudtulekahjude üldarvuga, siis võiboletada, et suurima osakaalu annavadkikorterelamud, mis on peamiselt ehitatudkivist. Kui vaadelda seoseid tulekahjudeshukkunute analüüsiga, siis47% hukkunutest (61 inimest 132-st)on hukkunud hoonetes, mille ehitusmaterjalikson puit (eramud). Sõltuvaltpuitmaterjalist on tule ja suitsu levikväga kiire ning seetõttu on puithooneteleseatud ka rangemad tuleohutusnõuded.Tulekahju tekkekohtade täpsustusEluhoonete lõikes on võimalik väljatuua ruum, kust tulekahju sai alguse.Eraldi klassifitseeruvad ruumid eluruumideks(tuba, esik jne) ja mitteeluruumideks(rõdu, kelder, abiruum jne).47% juhtudel on tulekahju alguse saanudeluruumidest, kõige enam köögist,mis moodustab 43% eluruumidest algusesaanud tulekahjude üldarvust. Kuivaadelda võimalikke seoseid tulekahjutekkekoha ja tekkepõhjuste osas, siishooletus toiduvalmistamisel (toidukõrbemine)moodustab 21% kõikidesthooletusest põhjustatud põlengutestning on teisel kohal tekkepõhjuste loetelushooletu suitsetamise järel. Ruumidelõikes järgneb elutuba, mis moodustab37% eluruumide tekkekohaüldarvust. Enamlevinud tekkepõhjustegavõrreldes võib siin nimetada lahtisetule kasutamist – 21% ja 22% ulatuseshooletust suitsetamisel siseruumides.Huvitavamatest näidetest on tulekahjudsaanud alguse ka näiteks vannitoastvõi tualettruumist.Tekkepõhjused eluhoonetesKui vaadelda eraldi tulekahju tekkepõhjusteosakaalu erinevate põhjusteosas eluhoonetes, siis 72% on algusesaanud hooletusest. Seejuures kõigeenam esineb hooletust suitsetamisel– 22%, lahtise tule kasutamisel 21% jatoidu valmistamisel 21%. Teistest eristuvadstatistiliste näitajate kõrge arvupoolest veel hooletus kütteseadmetekasutamisel ja tahma süttimine suitsulõõris.Kõik eelnimetatud põhjused onlohakuse ja ettevaatamatuse tulemusning võivad olla seotud vähese teadlikkusegatuleohutusest ning subjektiivseriski tajumise/hindamise oskuse määrast.Kulu põletamise tagajärjel on süttinud34 eluhoonet, pikselöögist 22 eluhoonetja kuritahtlikult ehk ettekavatsetulton süüdatud 71 eluhoonet.352 juhtumit ehk 17% tulekahjudeston alguse saanud erinevatest rikkisseadmetest. Kõige rohkem esineb rikkeidelektripaigaldistes (elektrijuhtmed,elektrikilbid ja pistikud). Võib oletada,et tulekahjud on suuremal või vähemalmääral alguse saanud vanadestja deformeerunud elektrisüsteemidest,-juhtmetest.Tulekahjude toimumisaegKellaajaliseltKui jagada ööpäev kolmeks osaks, siiskõige enam – 39% tulekahjudest (782sündmust) on puhkenud õhtusel ajal,ajavahemikul kell 17.00-22.59, mil inimesedsaabuvad töölt koju ja asuvadkoduseid toimetusi tegema. Kõige vähemleiab tulekahjusid aset öisel ajalkell 23.00-07.59. Samas kui võrreldakäesolevaid andmeid 2007. aasta jooksultulekahjudega, kus hukkus inimene,siis 132-st hukkunud inimesest 82 ehk62% hukkunute üldarvust, kaotas eluöisel ajal puhkenud tulekahjus, misnäitab, et just raskete tagajärgedegatulekahjud saavad alguse öisel ajal,kuid tulekahjusid toimub rohkem justõhtusel ja päevasel ajal. Vigastatuteanalüüs 2007. aasta kohta näitab samatendentsi. 53% inimestest on viga saanudöisel ajal alguse saanud tulekahjudestja kuna ka vigastatute puhul onEluhoonete tulekahjude algusaeg18016014012010080604020000:00-00:5901:00-01:5902:00-02:5903:00-03:5904:00-04:5905:00-05:5906:00-06:5907:00-07:5908:00-08:5909:00-09:5910:00-10:5911:00-11:59hooletusest tingitud tulekahjude tekkepõhjusteosa üle poole ehk 66%, siisvõib oletada, et väsimusest (muude teguritekõrval, nt haigus, alkoholijoove,invaliidsus) hooletumaks muutumiselon roll küllaltki suur.Kui vaadelda tulekahjude puhkemishetketunniajase täpsusega, siis ööpäevajooksul on kõige rohkem tulekahjusidalguse saanud ajavahemikulkell 20.00-20.59 (156 juhtumit), seejärelkell 19.00-19.59 ja 21.00-21.59 – mõlemastunnis 135 sündmust. Kõige vähemon tulekahjusid alanud hommikulkell 05.00-05.59 ning 07.00-07.59.Nädala lõikes selgub, et nädala sees(esmaspäevast neljapäevani) on aastajooksul toimunud veidi üle poole ehk51% tulekahjudest (üldarv 1034), samasnädalalõpupudel - reedest pühapäevani- on puhkenud 980 tulekahju.Nädalapäevade lõikes on kõige rohkemtulekahjusid puhkenud aga just laupäe-12:00-12:5913:00-13:5914:00-14:5915:00-15:5916:00-16:5917:00-17:5918:00-18:5919:00-19:5920:00-20:5921:00-21:5922:00-22:5923:00-23:5942 43Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


vasel päeval (359) ning seejärel pühapäeval(349), millest võib järeldada, etneil päevadel muutuvad inimesed tavalisestenam hooletumateks. Võimalikkeseoseid saab ehk luua ajamahavõtmisetegevustega (sauna kütmine, alkoholitarbimine jm tegevused).Aastaaegade lõikes esineb kõige sagedaminieluhoonete tulekahjusid talvel jakevadel.Talv – 598 tulekahjuKevad – 539 tulekahjuSuvi – 422 tulekahjuSügis – 455 tulekahjuKuude lõikes on probleemseimaksveebruar, kus toimus 230 tulekahju,seejärel jaanuar 199 ning aprill 196 tulekahjuga,mis võivad osaliselt olla seotudilmastikuoludega, kus sagedaminiviibitakse siseruumides ning köetaksetavapärasest rohkem.Tulekahju läbi tekkinud kahjuKõige enam on esinenud sündmusi,kus isikule on tekkinud väike kahju jaseda 1690 korral, kahju suurusjärk alates0–50 700 000 krooni; suur kahju– 232 korral, reaalne kahju alates 69600 000 kroonist; oluline kahju – 92korral, reaalse kahju vahemik alates 30Mitteeluhooned61%4% 4%000–27 600 000 krooni.Eluhoonetele tulekahjude läbi tekkinudkahju suurusjärk Eestis võib oletatavaltolla suurusjärgus 147 900 000 krooni,kui võtta aluseks eeltoodud arvestusemaksimum- ja miinimumsummasid.MitteeluhoonedSiia alla liigituvad kõik hooned, mis eiole eluhooned, näiteks hotellid, majutusettevõtted,büroo-, tööstus- jatranspordihooned jpt. Antud klassifikaatorialla paigutuvad ka järelevalveteenistustepoolt kontrollitavad objektid,samuti päästeasutuse direktorikäskkirja alusel kontrollitavad hooned.Kokkuvõttes on aset leidnud 1055 tulekahju,neist 61% hoones, mis on näitekselamu, talu, kooli vms abihoone,katlamaja, loomakasvatushoone, tööstuselaohoone, garaaž vms. Kasutusviisijärgi kõige enam tööstus- ja laohoonetes– 150. Mitteeluhoonete üldarvustmoodustavad 40% kasutuseta hoonetetulekahjud.Tuleohutuspaigaldisega oli varustatud145 hoonet. Tulekahju avastamisseadmetestoli enamasti paigaldatudautomaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.Samas 22% juhtudel avastamisseadetulekahju hetkel tööle ei5%6%6%14%Hotellid, muud majutus- jatoitlustushoonedBüroo- ja administratiivhoonedKaubandus- ja teenindushoonedTranspordi- ja sidehoonedTööstus- ja laohoonedMeelelahutus-, haridustervishoiu-jm avalikudMuud mitteelamudrakendunud ja tulekahjuteadet ei edastanud.Kui 35 juhul oli paigaldatud ka tuletõrjevoolikusüsteem,siis tulekahjudepuhul kasutati seda vaid kuuel korral.Süsteemi kasutamine osutus ebapiisavakskolmel korral ning 23 juhul eikasutatud seda üldse. Tuletõrje voolikusüsteemigavarustatud hoonetestosutus süsteem efektiivseks vaid 17%juhtudest. Siit küsimus – kas süsteemon tõhus. Tegemist võib olla probleemiga,kus süsteemi ei osata kasutada,selleks puudub vajalik väljaõpe; ei oldasüsteemist ja selle kasutamise võimalusestteadlik; tulekahju avastatakseliiga hilja või süsteemi ei ole enam võimalikkasutada.Ehituslike konstruktsioonide järgi olidmitteeluhooned, kus toimusid tulekahjud,ehitatud 29% ulatuses kivist. Kivimaterjaliosakaal oli suurem ka koguehitisteja samuti eluhoonete osas.2007. aastal on määruse “Objektideloetelu, mille tuleohutusülevaatusviiakse päästeasutuste poolt läbi vähemaltüks kord aastas” alusel kontrollitavatestobjektidest 141 toimunudtulekahju. Kõige rohkem tulekahjufakteleidis aset tööstusobjektidel (61), kogunemishoonetes(25) ning haridus- jateadusasutustes (21).Tekkepõhjuste osas 66% (694 juhul)ehk üle poole on taas tegemist inimlikusthooletusest põhjustatud tulekahjudega.Levinumaks põhjuseks hooletuslahtise tule kasutamisel (379). Järgnesidhooletus kütteseadmete kasutamisel(70) ja tuletöödel (56). Seadmete rikkedon tulekahju põhjuseks olnud 189 korral,neist kõige enam on esinenud riketelektripaigaldises (elektrijuhtmestik,elektrikilp, lüliti, pistik) – 61 juhtumit.Tulekahjude toimumisajadKellaajaliseltKui vaadelda tulekahjude toimumisaeguööpäeva lõikes, siis on igas tunnispuhkenud tulekahjusid. Kui jagada ööpäevkolmeks osaks, siis kõige enam– 38% tulekahjudest (399 sündmust)leidis aset päevasel ajal, ajavahemikulkell 08.00-16.59, mida võib ilmseltseostada tööajaga ja sealt tulenevaltnimetatud hoonete kasutusotstarbega.Kõige vähem leiab tulekahjusid aset öiselajal kell 23.00-07.59.Kui vaadelda tulekahjude puhkemishetketunniajase täpsusega, siis ööpäevajooksul on kõige rohkem tulekahjusidalguse saanud ajavahemikul kell17.00-17.59 (80 juhtumit), 18.00-18.59(75), mis võib olla seotud hooletusega,kus inimene on töökohalt tööpäevalõppedes lahkumas ning muutub hooletumaksümbritseva suhtes. Kõige vähemon tulekahjusid alanud kell 06.00-06.59.Nädala lõikes selgub, et nädala sees(520) on aasta jooksul puhkenud 15tulekahju vähem, kui nädalalõpppudel– reedest pühapäevani (535) ehk 51%.Seega veidi üle poole on toimunud nädalavahetusel.Kuna siia alla kuuluvadka erinevad hooned, nagu abihooned,saunad jpt, siis seletab see ka asjaolu,miks osakaal nädalavahetuste osas niikõrge on. Nädalapäevade lõikes eristuvtendents kinnitab nädalavahetuse kõrgemattulekahjude arvu – kõige rohkemtulekahjusid on puhkenud laupäeval(187), sarnaselt eluhoonete näitajale.44 45Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


Aastaaegade lõikes esineb mitteeluhoonetetulekahjusid kõige sagedaminikevadel.Talv – 225 tulekahjuKevad – 311 tulekahjuSuvi – 289 tulekahjuSügis – 230 tulekahjuOletatava kahju suurusjärk Eestis võibolla 84 440 000, kui võtta aluseks eeltoodudarvestuse maksimum- ja miinimumsummasid.Kokkuvõte hoonetulekahjudetekkepõhjustestRikked elektriseadmetesteleviisorkülmkapppesumasinelektriboilersoojapuhurelektripliitsoenduskottmikrolaineahikohvimasin, veekeetjaradiaatoruksekelltriikraudKuude lõikes on probleemseimaks aprill,mil toimus 119 tulekahju, seejärelmai 103 ning august 100 tulekahjuga.Tekib huvitav kokkulangevus ja erisus– kui eluhoonete probleemseimakskuuks on veebruar, siis mitteeluhooneteosas talveperiood ei leia üldsekajastamist. Mõlema hoonetüübi osasosutub kattuvaks aprillikuu.Tulekahju läbi tekkinud kahjuKõige enam on esinenud sündmusi,kus isikule on tekkinud väike kahju jaseda 858 korral. Kahju suurusjärk kuni25 740 000 krooni. Suur kahju tekkis158 korral, reaalne rahaline kaotus alates47 000 000 kroonist. Oluline kahjuesines 39 korral, kus reaalse kahju vahemikoli 30 000-11 700 000 krooni.70% hoonetetulekahjude tekkepõhjusteston hooletuse erinevad vormid. Kuivaadeldi hoone tüüpe eraldi, siis tekkepõhjusteosas esines sama tendents.Kõige levinumad tekkepõhjused hooletuseosas:• 32% - hooletus lahtise tule kasutamisel(prahi põletamine, lõke 26% klassifikaatoriüldarvust, järelevalveta küünal5%, kaablite põletamine);• 17% - hooletus suitsetamisel (suitsetamisestsüttis diivan, voodi 24%;prügišaht, -ruum, -kast 11%; põlevmaterjalidrõdul 6%);• 15% - hooletus toidu valmistamisel;• 14% - hooletus tuletöödel, kus tulekahjudon puhkenud sellistes tegevusteajal nagu keevitamine, ketaslõikurigalõikamine, katusekatte kuumutamine jaka rõdul grillimine.25% juhtudel on tulekahju põhjuseksrikkis seadmed. Kõige sagedamini onesinenud:• rike elektripaigaldises, mis moodustab40% rikkis seadmete tekkepõhjusteüldarvust. Siia alla liigituvad näitekstulekahjud, mis on alguse saanudelektrijuhtmestikust, elektrikilbist, pistikust,harukarbist ja valgustist;• rike kütteseadmes (kamin, ahi, kerisahi)moodustab 28% üldarvust;• rike elektriseadmes moodustab 24%üldarvust. Elektriseadmetest kõigeÕigusaktide rikkumisedenam on süttinud televiisor ja külmutuskapp,seejärel pesumasin, elektriboilerja soojapuhur;• tehnilise seadme rike on tulekahjupõhjuseks 4% juhtudel. Tehnilistestseadmetest on süttinud gaasipliit (gaasileke)ja lauatelefon.Tuleohutust tagavate õigusaktideeiramineKõige enam on inimesed eksinud tuleohutuseüldnõuetes sätestatud nõueteHoonetulekahjude põhjusedEhitisele ... esitatavad tuleohutusnõudedTuletööde tuleohutusnõuded1%18%5%hooletus kokkuebaõige käitumine kokkuloodusnähtused kokkuKütteseadmete puhastamisetuleohutusnõudedMetsa ja muu taimestikuga kaetud alade …Nõuded esmasteletulekustutusvahenditele…6%seadmete rikked kokkuPaigaldus, kasutus- või hooldusjuhend70%kindlaks tegemata kokkuTuleohutuse üldnõuded0 100 200 300 400 500 600 700 80046 47Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


vastu. Enim on rikutud ka kütteseadmetepuhastamise tuleohutusnõudeidning tuletööde tuleohutusnõudeid.Tuleohutuse üldnõudedKui vaadelda andmeid konkreetse nõudelõikes, siis kõige enam – 339 korda– on eksitud tuleohutuse üldnõuete §12 p 4 vastu, mis sätestab, et isik peabrakendama lahtise tule kasutamisel jasuitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaidmeetmeid ning hoiduma muusttegevusest, mis võib põhjustada tulekahjuvõi plahvatuse. Sellele järgneb §59 p 7, mis keelab elektriseadme jätmisepideva järelevalveta. Selle nõudevastu on eksitud 62 korral. 35 juhul oninimene kütnud kütteseadet, millel onpragunenud sein, mittekorras koldeuksvõi muu tulekahju põhjustada võiv defekt(§ 66 p 3).Tuletööde tuleohutusnõudedKõige enam on eksitud nõude vastu,mis sätestab reeglid tuletööde kohale(§ 17).Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõudedEnim on eksitud nõude vastu, kus tahmasüttimise vältimiseks suitsulõõris,tuleb aastaringselt kasutatavat kütteseadetpuhastada vähemalt kaks kordaaastas.48 Foto: Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo49Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Ida-EestiPäästekeskusPõhja-EestiPäästekeskusLõuna-EestiPäästekeskusLääne-EestiPäästekeskusKohtKokku % hoonetulekahjudeüldarvustKokkuLääne-VirumaaHoonetulekahjudTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaJärvamaaLäänemaaHiiumaaIda-VirumaaEhitiste tulekahjud kokku: 648 546 666 1209 3189 100Hoonetulekahjud kokku 505 143 22 84 63 21096 71 86 67 239 74 126 74 390 819 3069 96,24 1Rajatiste tulekahjud kokku 19 0 2 2 1 6 2 1 4 2 9 0 3 3 28 38 120 3,76 2sh kasutuseta hooned:Kokku 187 91 79 300 657 21Kokku 136 51 4 17 6 42 15 7 14 5 28 5 17 10 104 196 657 21,41sh tulekahju avastamisseadmega varustadud hooned:Kokku 22 31 28 67 148 5Kokku 12 10 0 7 2 14 5 3 2 4 12 2 7 1 20 47 148 4,82sh hooned, kus avastamisseade oli paigaldatud, kuid ei rakendunud tööle:Kokku 4 14 14 19 51 2Kokku 2 2 0 4 0 7 1 2 2 1 7 0 3 1 6 13 51 1,66sh hooned, mille konstruktsioonid olid ehitatud peamiselt:Kokku 648 546 666 1209 3069 100puit 93 49 4 22 14 52 25 14 37 26 80 34 56 35 100 169 810 26,39 2kivi 296 20 2 13 10 28 19 7 2118 66 12 24 10 140 409 1095 35,68 1metall 11 6 0 1 1 8 0 2 1 1 5 0 2 2 10 14 64 2,09 5puit ja kivi 77 15 6 8 9 26 15 9 14 13 40 22 25 12 44 35 370 12,06 4materjal tuvastamata 28 53 10 40 29 96 37 39 13 9 48 6 19 15 96 192 730 23,79 3sh hooned, mida kontrollitakse tuleohutusjärelevalve poolt määruse alusel:Kokku 37 32 26 67 162 5Määruse alusel kontrollitavad objektid 30 7 3 5 2 17 3 2 3 3 8 2 9 1 21 46 162 5,28


Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaHoonetulekahjudsh hooned, mille tulekahju põhjustas:Kokku 648 546 666 1209 3069 100Hooletus kokku 459 350 423 906 2138 70Hooletus lahtise tule kasutamisel 115 39 1 24 12 52 26 11 17 6 34 6 16 7 104 213 683 22,25 1Hooletus suitsetamisel 89 18 2 8 4 16 7 6 10 6 32 14 14 12 25 109 372 12,12 2Hooletus tuletöödel 15 2 2 0 1 9 1 1 6 2 9 0 4 1 15 26 94 3,06 11Hooletus elektriseadmete kasutamisel 8 3 0 0 1 3 2 1 0 2 5 1 2 1 17 20 66 2,15 13Hooletus kütteseadmete kasutamisel 19 7 4 6 6 11 7 8 8 10 18 7 9 15 49 64 248 8,08 4Tahma süttimine suitsulõõris 4 4 1 8 3 19 13 8 5 10 32 9 21 7 18 17 179 5,83 6Hooletus toiduvalmistamisel 61 9 0 4 6 15 2 4 4 3 18 5 5 6 24 153 319 10,39 3Hooletus isesüttivate ainete hoiustamisel 2 2 0 2 1 0 0 1 1 0 1 0 0 0 3 3 16 0,52 20Hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel 4 1 0 1 0 3 0 0 0 0 0 2 0 0 3 0 14 0,46 21Hooletus laste mängimisel lahtise tulega 44 3 1 1 1 5 1 2 1 1 4 3 3 1 7 7 85 2,77 12Seadme või süsteemi vale paigaldus 2 1 1 2 1 4 4 0 2 0 3 1 0 0 12 8 41 1,34 14Teadmatus 7 0 0 0 2 1 0 1 0 0 0 0 1 0 1 8 21 0,68 17Ebaõige käitumine kokku 63 36 28 65 192 6Süütamine 38 19 0 5 1 18 7 2 3 3 9 3 5 1 8 30 152 4,95 8Kulu põletamine 6 0 0 1 0 0 0 2 0 1 0 0 2 1 3 24 40 1,30 15Loodusnähtused kokku 3 11 18 2 34 1Pikselöök, keravälk 0 3 4 1 0 3 2 1 3 2 3 2 7 1 2 0 34 1,11 16Seadmete rikked kokku 121 139 194 234 688 22Tehnilise seadme rike 1 3 0 0 1 3 1 1 0 0 0 1 1 2 1 6 21 0,68 17Rike elektriseadmes 15 6 1 4 7 9 1 4 1 1 14 2 7 1 24 34 131 4,27 10Rike elektripaigaldises 24 9 1 2 3 16 12 6 7 7 22 5 13 6 32 51 216 7,04 5Rike kütteseadmes 29 5 2 9 10 14 7 10 8 5 22 8 10 6 0 6 151 4,92 9Mootorsõiduki elektri- või toitesüsteemirike 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 2 5 0,16 22Summutist ja seadmetest lenduvad sädemed 21 6 1 2 3 5 3 1 9 7 13 5 4 6 42 36 164 5,34 7Kindlaks tegemata kokku 2 10 3 2 17 1Kindlaks tegemata põhjus 0 2 1 4 0 4 0 1 1 1 0 0 1 0 0 2 17 0,55 1950 51Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaHoonetulekahjudsh hooned, mille tulekahju algas:Kokku 648 546 666 1209 3069 10000:00-00:59 26 12 2 5 2 8 1 1 5 1 13 4 2 2 22 41 147 4,79 901:00-01:59 15 8 0 0 0 8 1 3 1 1 8 5 1 2 12 33 98 3,19 1602:00-02:59 14 4 0 3 2 15 3 3 5 1 5 1 0 1 17 19 93 3,03 1703:00-03:59 6 1 0 3 1 8 4 1 2 1 5 0 6 0 13 16 67 2,18 2104:00-04:59 12 8 1 3 2 7 2 0 0 3 6 0 3 3 6 22 78 2,54 2005:00-05:59 9 3 1 2 0 2 2 1 2 1 7 1 1 0 13 14 59 1,92 2406:00-06:59 6 4 0 1 2 1 6 0 1 2 1 3 4 0 11 18 60 1,96 2307:00-07:59 12 3 0 6 0 2 0 3 1 2 7 2 4 1 9 11 63 2,05 2208:00-08:59 12 3 4 2 2 6 3 1 4 2 9 2 4 1 6 19 80 2,61 1809:00-09:59 11 1 0 2 1 6 2 3 1 3 10 1 2 5 11 20 79 2,57 1910:00-10:59 19 5 0 4 0 7 3 8 4 2 8 2 2 3 7 28 102 3,32 1511:00-11:59 20 3 1 2 3 5 4 3 5 0 9 3 10 3 15 27 113 3,68 1412:00-12:59 18 6 0 2 1 15 2 2 6 3 7 6 10 3 18 33 132 4,30 1213:00-13:59 17 5 1 4 1 9 6 3 2 4 7 2 5 2 18 44 130 4,24 1314:00-14:59 19 5 1 6 4 13 4 5 5 2 8 6 11 6 18 43 156 5,08 815:00-15:59 27 6 0 0 4 8 6 5 4 2 7 1 4 5 25 34 138 4,50 1116:00-16:59 36 7 0 8 5 18 1 1 6 4 9 3 5 7 24 36 170 5,54 717:00-17:59 25 14 2 3 3 13 5 7 4 5 24 7 9 4 21 45 191 6,22 318:00-18:59 32 9 1 4 8 10 8 2 1 5 14 7 7 4 25 54 191 6,22 319:00-19:59 42 8 1 6 5 9 4 6 6 4 13 2 13 3 21 56 199 6,48 220:00-20:59 31 7 2 5 9 13 9 3 5 5 20 4 11 7 28 64 223 7,27 121:00-21:59 40 5 1 4 4 13 3 5 7 5 19 5 1 5 17 51 185 6,03 522:00-22:59 28 4 1 5 4 8 11 3 5 7 11 4 7 5 14 55 172 5,60 623:00-23:59 28 12 3 4 0 6 6 2 4 2 12 3 4 2 19 36 143 4,66 10sh hooned, mille tulekahju algas:Kokku 648 546 666 1209 3069 1004 9 9 21 7 6 8 11 27 11 16 9 43 113 395 2 11 7 34 10 7 11 8 28 6 17 11 37 124 1 11 10 23 15 3 11 10 35 11 19 11 48 120 6 8 9 23 11 12 8 8 39 8 13 5 49 87 12,87 5389 12,68 6408 13,29 4362 11,80 7Esmaspäeval 2316161978 Teisipäeval 60 Kolmapäeval 64 Neljapäeval 57


Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaHoonetulekahjudReedel 68 17 4 21 11 34 14 18 16 9 35 11 17 15 60 95 445 14,50 3Laupäeval 89 24 2 12 9 30 17 8 19 15 40 14 26 10 88 143 546 17,79 128 3 12 8 45 22 17 13 6 35 13 18 13 65 137 524 17,07 2Pühapäeval 89sh hooned, mille tulekahju toimus:Kokku 648 546 666 1209 3069 100jaanuaris 38 6 2 6 10 10 7 7 12 7 32 10 16 11 22 90 286 9,32 3veebruaris 36 15 5 11 5 15 13 9 10 8 25 8 16 9 40 76 301 9,81 2märtsis 37 11 1 9 2 12 9 4 8 3 22 7 11 8 32 77 253 8,24 5aprillis 56 17 0 6 5 33 12 5 12 10 13 5 16 4 37 84 315 10,26 1mais 51 19 2 2 6 30 5 9 14 8 18 4 12 7 38 57 282 9,19 4juunis 34 13 2 3 4 15 6 4 3 1 16 3 6 3 39 72 224 7,30 11juulis 52 15 3 8 4 15 3 7 7 4 20 4 5 6 32 64 249 8,11 7augustis 52 17 3 4 7 22 9 6 3 1 13 7 6 5 30 53 238 7,75 8septembris 41 5 0 11 4 6 7 3 2 5 19 10 2 4 24 63 206 6,71 12oktoobris 37 11 0 6 6 17 8 6 5 5 9 5 9 4 40 58 226 7,36 10novembris 43 6 2 10 2 17 9 5 5 8 32 4 15 3 27 65 253 8,24 5detsembris 28 8 2 8 8 18 8 6 5 7 20 7 12 10 29 60 236 7,69 9sh hooned, mille tulekahju sai alguse:Kokku 648 546 666 1209 3069 100Eluruumid kokku 201 117 288 362 968 32esik 5 1 0 1 0 1 3 0 2 1 5 3 5 2 8 12 49 1,60 12köök 73 21 0 5 6 18 6 5 14 14 50 12 28 11 27 127 417 13,59 2elutuba 66 11 4 3 2 18 3 7 15 10 30 16 15 10 41 99 350 11,40 3magamistuba 6 2 1 5 3 8 2 2 4 2 10 5 6 4 9 13 82 2,67 9tualettruum, vannituba 7 2 0 0 0 1 0 0 1 0 6 1 1 1 5 10 35 1,14 17abiruum 2 0 0 2 2 4 3 1 0 0 1 0 0 0 1 1 17 0,55 28muu eluruum 3 2 0 0 0 0 0 1 0 0 2 0 0 1 4 5 18 0,59 26Mitteeluruumid kokku 154 127 146 325 752 25rõdu 6 0 0 0 1 0 0 0 0 0 4 0 2 1 5 16 35 1,14 17lod a 1 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 2 4 0,13 3852 53Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaHoonetulekahjudterrass 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 3 0 0 0 3 11 19 0,62 25pööning 13 3 0 2 2 6 1 3 5 2 4 3 4 2 10 14 74 2,41 10aht 9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 3 29 43 1,40 15kelder 12 2 0 4 3 3 1 1 2 3 8 0 6 0 9 29 83 2,70 8tehniline ruum 3 3 1 4 2 5 5 2 2 3 6 3 0 4 3 8 54 1,76 11abiruum 14 0 1 3 0 2 2 1 0 1 3 0 2 0 5 14 48 1,56 14trepikoda 23 4 0 0 0 2 2 1 1 0 3 1 1 2 9 36 85 2,77 7koridor 3 2 0 0 0 4 0 0 1 0 4 0 1 1 3 17 36 1,17 16saun 21 3 2 2 3 7 5 2 3 6 12 7 7 3 29 8 120 3,91 5garaa 4 6 1 0 0 4 1 2 0 0 4 0 2 2 13 10 49 1,60 12muu mitteeluruum 15 6 1 6 5 8 6 6 1 1 5 0 1 2 18 21 102 3,32 6Mitteeluhoone ruumid kokku 161 48 94 167 470 15olmeruum 0 1 0 0 2 1 1 0 1 0 0 0 1 0 2 0 9 0,29 34bürooruum 0 2 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 1 1 5 11 0,36 32köök 2 0 0 1 1 0 0 0 1 0 3 0 0 0 0 5 13 0,42 30laoruum 3 0 0 0 1 3 2 0 2 3 3 1 2 2 3 6 31 1,01 20tehniline ruum 0 1 0 1 0 2 1 0 1 1 0 0 5 1 3 7 23 0,75 22tootmisruum 4 2 0 2 1 2 1 0 1 1 2 1 1 0 7 8 33 1,08 19kogunemisruum 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0 0 2 4 0,13 38aht 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 9 13 0,42 30spetsruum 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 1 1 0 0 2 4 10 0,33 33koridor 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 1 0 5 0,16 37trepikoda 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 4 8 0,26 35kelder 6 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 1 1 4 8 22 0,72 23pööning 7 2 0 0 1 0 0 0 0 1 3 0 1 0 1 1 17 0,55 28saunaruum 9 0 0 1 2 0 0 0 1 0 1 1 0 2 3 0 20 0,65 24abiruum 9 0 0 1 0 0 1 0 5 1 2 2 1 1 3 4 30 0,98 21garaa 5 1 0 1 0 3 0 0 0 0 0 0 0 0 2 6 18 0,59 26terrass 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 2 0,07 40rõdu 0 0 0 1 0 0 0 0 2 0 1 0 0 1 0 1 6 0,20 36muu mitteeluhoone ruum 93 10 0 0 0 7 3 0 2 0 10 1 4 2 24 39 195 6,35 4Alguskoht tuvastamata kokku 132 254 138 355 879 29Alguskoht tuvastamata 76 56 11 39 25 99 46 34 18 15 46 15 27 17 128 227 879 28,64 1


Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaHoonetulekahjudsh tekkis hoonetele varaline kahju suurusjärgus:Kokku 648 546 666 1209 3069 100väike kahju (< 30 000 kr) 455 119 12 57 50 16066 44 57 44 198 56 89 55 317 769 2548 83,02 1oluline kahju (30 000-300 000 kr) 9 3 2 5 7 12 8 7 13 9 12 4 8 5 17 10 131 4,27 3suur kahju (> 300 000 kr) 41 21 8 22 6 38 22 20 16 14 29 14 29 14 56 40 390 12,71 254 55Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Ida-EestiPäästekeskusPõhja-EestiPäästekeskusLõuna-EestiPäästekeskusLääne-EestiPäästekeskusKohtKokku % eluhoonetulekahjudeüldarvustKokkuLääne-VirumaaEluhoonete tulekahjudTallinnHarju maakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaIda-VirumaaEluhoonete tulekahjud kokku: 377 332 440 865 2014 100sealhulgas:Kokku 377 332 440 865 2014 100Eramud 76 32 10 30 15 65 40 32 28 28 71 20 49 28 148 63 735 36,49 2Korterelamud 210 47 2 22 22 57 21 12 26 18 91 28 35 17 114 525 1247 61,92 1Muud eluhooned 11 1 1 0 0 0 3 0 0 0 0 1 0 0 2 13 32 1,59 3sealhulgasKokku 377 332 440 865 2014 100Eramud kokku 108 192 224 211 735 36,49Üksikelamu 39 30 8 30 15 63 36 30 28 28 70 20 49 28 93 56 623 30,93 2Suvila, aiamaja 37 2 2 0 0 2 4 2 0 0 0 0 0 0 54 7 110 5,46 4Kaksikelamu sektsioon 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 2 0,10 10Korterelamud kokku 257 136 215 639 1247 61,92Kahe korteriga elamud 10 5 1 6 8 16 4 6 5 2 16 3 4 2 14 45 147 7,30 3Kolme ja enama korteriga elamud 200 41 0 15 14 40 16 5 21 16 75 24 30 15 97 479 1088 54,02 1Ridaelamud 0 1 1 1 0 1 1 1 0 0 0 1 1 0 3 1 12 0,60 5Muud eluhooned kokku 12 4 1 15 32 1,59Hoolekandeasutuste hooned 2 0 0 0 0 0 3 0 0 0 0 1 0 0 0 2 8 0,40 7Päevakeskus 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,05 12Lastekodu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0,05 12Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 0,10 10Ühiselamud 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 10 0,50 6


Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaEluhoonete tulekahjudÜhiselamu üliõpilastele või õpilastele 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 3 0,15 9Ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 4 7 0,35 8sh kasutuseta eluhooned:Kokku 45 29 32 126 232 12Eramud 19 8 2 7 1 10 2 2 0 2 8 2 7 5 39 22 136 6,75 1Korterelamud 5 13 0 0 0 3 0 2 3 0 3 1 1 0 10 55 96 4,77 2Muud eluhooned 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 3sh suitsuanduri või ATSiga varustatud eluhooned:Kokku 7 11 11 23 52 3Eramud 2 1 0 2 0 4 2 1 1 0 3 0 2 1 6 2 27 1,34 1Korterelamud 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 11 17 0,84 2Muud eluhooned 2 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 3 8 0,40 3sh eluhooned, kus suitsuandur või ATS oli paigaldatud kuid ei rakendunud tööle:Kokku 0 4 6 9 19 1Eramud 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 2 0 1 1 5 1 14 0,70 1Korterelamud 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 3 5 0,25 2Muud eluhooned 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 3sh eluhooned, mille konstruktsioonid olid ehitatud peamiselt:Kokku 377 332 440 865 2014 100puit 40 24 2 11 8 27 17 11 26 18 51 20 38 21 68 145 527 26,17 2kivi 207 13 1 10 7 22 11 5 14 14 53 9 18 8 100 297 789 39,18 1metall 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0,05 5puit ja kivi 41 10 3 8 6 21 10 5 8 7 29 16 17 6 31 25 243 12,07 4materjal tuvastamata 9 33 7 23 16 52 26 23 6 7 28 4 11 10 65 134 454 22,54 3sh eluhooned, mille tulekahju sai alguse:Kokku 377 332 440 865 2014 100Eluruumid kokku 197 114 283 349 943 46,8256 57Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaEluhoonete tulekahjudesik 5 1 0 1 0 1 3 0 2 1 5 3 5 2 8 11 48 2,38 10köök 70 21 0 5 6 17 6 4 14 12 49 12 27 11 27 121 402 19,96 2elutuba 66 11 4 3 2 18 3 7 15 10 30 16 15 10 41 99 350 17,38 3magamistuba 6 2 1 5 3 8 2 2 4 1 10 5 6 4 9 13 81 4,02 5tualettruum, vannituba 7 2 0 0 0 1 0 0 1 0 6 1 1 1 4 8 32 1,59 13abiruum 1 0 0 2 2 3 3 1 0 0 1 0 0 0 1 1 15 0,74 19muu eluruum 3 2 0 0 0 0 0 1 0 0 2 0 0 1 4 2 15 0,74 19Mitteeluruumid kokku 108 77 77 239 501 24,88rõdu 6 0 0 0 1 0 0 0 0 0 4 0 2 1 5 16 35 1,74 12lod a 1 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 2 4 0,20 29terrass 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 0 0 0 3 5 12 0,60 21pööning 12 2 0 2 1 4 1 1 3 1 2 0 1 1 8 13 52 2,58 9aht 9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 3 27 40 1,99 11kelder 10 2 0 4 3 3 1 1 2 3 6 0 6 0 8 25 74 3,67 6tehniline ruum 2 0 1 2 0 3 4 1 2 2 3 1 0 2 2 3 28 1,39 15abiruum 11 0 1 0 0 0 1 0 0 1 1 0 0 0 2 3 20 0,99 18trepikoda 23 4 0 0 0 2 2 1 1 0 3 1 1 2 8 34 82 4,07 4koridor 1 2 0 0 0 3 0 0 1 0 4 0 1 1 2 15 30 1,49 14saun 9 0 0 0 0 4 4 1 0 1 4 2 1 0 21 6 53 2,63 8garaa 1 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 0 0 0 6 0 10 0,50 22muu mitteeluruum 8 4 1 4 3 6 3 5 1 0 3 0 1 0 11 11 61 3,03 7Mitteeluhoone ruumid kokku 22 11 17 41 91 4,52olmeruum 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0,05 1bürooruum 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 2 0,10 2köök 1 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0 1 4 0,20 4tehniline ruum 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 1 2 5 0,25 5kogunemisruum 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,05 1aht 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 8 10 0,50 10koridor 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 2 0,10 2trepikoda 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 4 6 0,30 6kelder 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 1 1 6 25 1,24 25pööning 1 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 4 0,20 4saunaruum 2 0 0 1 2 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 6 0,30 6abiruum 2 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 1 0 5 0,25 5


Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaEluhoonete tulekahjudgaraa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0,05 1terrass 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 0,05 1rõdu 0 0 0 1 0 0 0 0 2 0 1 0 0 1 0 1 6 0,30 6muu mitteeluhoone ruum 12 1 0 0 0 0 3 0 0 0 0 0 0 0 4 7 27 1,34 27Alguskoht tuvastamata 50 130 63 236 479 23,78Alguskoht tuvastamata 23 27 5 22 13 47 27 16 3 10 20 7 16 7 82 154 479 23,78 1sh eluhooned, mille tulekahju põhjustas:Kokku 377 332 440 865 2014 100Hooletus kokku 278 217 297 652 1444 72Hooletus lahtise tule kasutamisel 39 18 1 10 5 18 12 6 9 4 16 4 7 1 55 99 304 15,09 3Hooletus suitsetamisel 74 14 2 7 4 15 6 4 9 6 26 14 13 10 22 96 322 15,99 1Hooletus tuletöödel 4 0 0 0 1 5 0 0 2 2 0 0 1 0 7 16 38 1,89 13Hooletus elektriseadmete kasutamisel 5 3 0 0 0 1 2 0 0 1 2 1 1 1 11 11 39 1,94 12Hooletus kütteseadmete kasutamisel 9 2 2 5 3 9 6 3 6 4 14 2 5 9 40 59 178 8,84 4Tahma süttimine suitsulõõris 4 3 1 8 3 18 12 6 5 10 27 9 21 7 16 17 167 8,29 5Hooletus toiduvalmistamisel 61 9 0 3 6 14 2 4 4 3 16 5 4 5 24 149 309 15,34 2Hooletus isesüttivate ainete hoiustamisel 1 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 3 8 0,40 18Hooletus laste mängimisel lahtise tulega 22 1 1 0 0 2 1 1 0 1 4 0 2 0 3 4 42 2,09 11Seadme või süsteemi vale paigaldus 1 1 1 1 0 3 2 0 1 0 2 1 0 0 8 4 25 1,24 15Teadmatus 5 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 12 0,60 17Ebaõige käitumine kokku 32 19 13 41 105 5Süütamine 19 10 0 5 0 7 3 2 0 2 5 0 3 1 2 12 71 3,53 10Kulu põletamine 3 0 0 1 0 0 0 1 0 1 0 0 1 0 3 24 34 1,69 14Loodusnähtused kokku 2 8 10 2 22 1Pikselöök, keravälk 0 2 3 1 0 2 2 0 2 1 3 0 3 1 2 0 22 1,09 16Seadmete rikked kokku 57 81 99 115 352 17Tehnilise seadme rike 0 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 0 4 7 0,35 19Rike elektriseadmes 11 5 0 2 4 6 1 3 0 0 12 1 5 0 16 25 91 4,52 8Rike elektripaigaldises 17 5 0 1 1 9 8 6 5 6 17 5 9 3 25 38 155 7,70 6Rike kütteseadmes 17 1 1 6 9 9 4 7 5 2 14 5 7 2 0 6 95 4,72 7Summutist ja seadmetest lenduvad sädemed 0 0 1 1 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 4 0,20 2058 59Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaEluhoonete tulekahjudKindlaks tegemata kokku 8 7 21 55 91 5Kindlaks tegemata põhjus 5 3 0 1 1 2 2 1 6 3 4 2 2 4 28 27 91 4,52 8sh eluhooned, mille tulekahju algas:Kokku 377 332 440 865 2014 10000:00-00:59 14 7 0 3 1 2 0 1 4 1 11 3 0 1 19 33 100 4,97 801:00-01:59 8 4 0 0 0 5 0 2 1 1 4 4 1 2 7 28 67 3,33 1402:00-02:59 7 1 0 1 2 13 0 3 2 1 4 0 0 0 14 12 60 2,98 1703:00-03:59 4 0 0 2 1 4 3 1 1 1 3 0 6 0 8 9 43 2,14 1904:00-04:59 6 3 1 0 1 4 1 0 0 0 6 0 2 3 4 11 42 2,09 2005:00-05:59 6 3 1 0 0 2 2 0 1 1 4 0 1 0 10 9 40 1,99 2306:00-06:59 3 4 0 1 1 1 4 0 1 2 1 1 2 0 7 14 42 2,09 2007:00-07:59 7 3 0 5 0 0 0 2 0 0 4 1 4 1 4 9 40 1,99 2308:00-08:59 7 2 2 1 2 3 1 1 3 2 7 1 3 1 5 14 55 2,73 1809:00-09:59 5 1 0 1 1 2 1 1 0 1 5 0 2 3 7 11 41 2,04 2210:00-10:59 12 3 0 4 0 3 2 7 4 1 3 2 2 3 2 16 64 3,18 1611:00-11:59 7 3 1 1 2 4 3 0 2 0 4 2 9 1 12 16 67 3,33 1412:00-12:59 12 2 0 1 0 10 0 1 3 2 5 5 7 1 11 24 84 4,17 1313:00-13:59 10 1 1 3 1 7 6 1 1 3 5 2 3 0 11 35 90 4,47 1214:00-14:59 10 4 1 4 1 8 2 3 2 2 6 0 5 3 11 29 91 4,52 1115:00-15:59 19 4 0 0 4 5 5 3 2 2 6 1 3 2 12 25 93 4,62 1016:00-16:59 22 5 0 8 3 10 0 1 3 3 7 2 2 4 19 27 116 5,76 517:00-17:59 9 5 1 1 1 9 4 4 3 3 13 4 5 3 12 34 111 5,51 718:00-18:59 18 5 0 3 3 5 5 1 0 2 9 5 4 2 16 38 116 5,76 519:00-19:59 25 5 1 3 2 6 3 4 5 3 8 1 9 2 14 44 135 6,70 220:00-20:59 21 4 1 2 6 5 7 2 4 4 16 4 7 5 21 47 156 7,75 121:00-21:59 25 3 1 1 2 9 2 2 6 4 12 5 1 4 15 43 135 6,70 222:00-22:59 23 4 1 4 3 4 9 2 4 5 10 3 4 4 8 41 129 6,41 423:00-23:59 17 4 1 3 0 1 4 2 2 2 9 3 2 0 15 32 97 4,82 9sh eluhooned, mille tulekahju algas:Kokku 377 332 440 865 2014 100Esmaspäeval 51 15 2 5 2 14 3 3 5 8 18 8 11 4 26 89 264 13,11 5


Kokku % KohtTallinnVõrumaaHarjumaakondViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaLääne-VirumaaHiiumaaIda-VirumaaEluhoonete tulekahjudTeisipäeval 32 10 2 6 6 18 8 3 5 7 20 5 12 7 26 77 244 12,12 7Kolmapäeval 35 8 0 7 7 15 10 1 6 6 27 5 13 7 38 93 278 13,80 3Neljapäeval 35 9 2 5 5 16 5 8 7 4 26 6 10 5 33 72 248 12,31 6Reedel 42 8 2 15 4 19 7 12 13 6 22 7 11 10 36 63 277 13,75 4Laupäeval 49 13 2 4 6 20 12 7 10 12 27 7 18 4 62 106 359 17,83 1Pühapäeval 53 17 3 10 7 20 19 10 8 3 22 11 9 8 43 101 344 17,08 2sh eluhooned, mille tulekahju toimus:Kokku 377 332 440 865 2014 100jaanuaris 27 5 2 4 5 6 6 3 9 5 21 9 10 6 15 66 199 9,88 2veebruaris 27 5 1 8 5 11 12 6 7 7 19 6 11 7 30 68 230 11,42 1märtsis 26 4 1 9 1 7 6 2 8 2 13 2 9 4 23 57 174 8,64 5aprillis 33 9 0 6 4 19 6 4 4 7 7 3 9 2 23 60 196 9,73 3mais 34 9 2 1 3 18 3 6 6 4 14 2 6 6 23 32 169 8,39 6juunis 16 4 1 2 0 5 4 2 3 0 8 2 4 0 21 49 121 6,01 12juulis 31 12 2 3 3 11 2 5 4 4 11 3 3 2 20 47 163 8,09 8augustis 23 10 1 3 4 9 5 2 1 0 6 2 4 3 21 44 138 6,85 10septembris 19 3 0 1 3 1 4 2 2 4 14 7 1 2 17 46 126 6,26 11oktoobris 21 6 0 4 3 11 5 6 5 3 7 3 6 3 27 40 150 7,45 9novembris 26 6 1 6 1 12 5 3 3 4 24 4 12 2 22 48 179 8,89 4detsembris 14 7 2 5 5 12 6 3 2 6 18 6 9 8 22 44 169 8,39 6sh tekkis eluhoonetele varaline kahju:Kokku 377 332 440 865 2014 100väike kahju (< 30 000 kr) 260 62 8 37 29 91 42 30 37 29 138 41 64 34 220 568 1690 83,91 1oluline kahju (30 000-300 000 kr) 6 3 2 2 4 9 6 6 9 6 9 4 5 3 10 8 92 4,57 3suur kahju (> 300 000 kr) 31 15 3 13 4 22 16 8 8 11 15 4 15 8 34 25 232 11,52 2Kokku % mitteeluhoonetulekahjudeüldarvust60 61Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Ida-EestiPäästekeskusPõhja-EestiPäästekeskusLõuna-EestiPäästekeskusLääne-EestiPäästekeskusKohtKokkuHarju maakondLääne-VirumaaMitteeluhoonete tulekahjudTallinnVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaIda-VirumaaMitteeluhoonete tulekahjud kokku: 2 7121422634 4 1055 100sealhulgas:Kokku 2 7121422634 4 1055 100Hotellid, muud majutus- ja toitlustushooned 1 1 0 3 1 3 0 3 0 1 3 2 0 0 7 18 43 4,08 6Büroo- ja administratiivhooned 4 3 0 0 0 4 2 1 0 0 4 1 1 0 3 14 37 3,51 7Kaubandus- ja teenindushooned 8 1 0 2 2 5 2 0 2 1 2 0 0 1 5 21 52 4,93 5Transpordi- ja sidehooned 18 1 1 1 1 3 0 0 1 0 3 0 1 2 8 24 64 6,07 3Tööstus- ja laohooned 16 10 0 4 3 9 5 4 5 5 12 2 12 2 33 28 150 14,22 2Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- jm avalikud 7 1 2 1 2 4 2 1 1 1 6 1 4 0 6 22 61 5,78 4Muud mitteelamud 154 46 6 21 17 60 21 18 23 13 47 19 24 24 64 91 648 61,42 1sh kasutuseta mitteeluhooned:Kokku 1 42624717 4 425 40Hotellid, muud majutus- ja toitlustushooned 0 1 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 4 10 0,95 6Büroo- ja administratiivhooned 0 2 0 0 0 1 2 0 0 0 0 0 0 0 1 2 8 0,76 7Kaubandus- ja teenindushooned 1 1 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 2 5 11 1,04 5Transpordi- ja sidehooned 6 0 0 1 1 3 0 0 0 0 1 0 0 1 7 11 31 2,94 3Tööstus- ja laohooned 3 4 0 0 0 0 0 1 1 1 4 0 3 0 10 17 44 4,17 2Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- jm avalikud 2 0 0 0 1 0 0 0 1 1 1 0 0 0 3 4 13 1,23 4Muud mitteelamud 100 22 2 7 3 24 11 2 8 1 11 2 6 4 29 76 308 29,19 1sh tuleohutuspaigaldisega varustatud mitteeluhooned:Kokku 2 933265 7 145 14Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem 6 4 0 3 1 10 2 0 1 3 8 0 5 0 11 28 82 7,77 1


Kokku % KohtTallinnHarjumaakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaMitteeluhoonete tulekahjudAutonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem 2 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 1 6 0,57 5Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur 0 3 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 1 2 8 0,76 4Automaatne tulekustutussüsteem 1 0 0 0 0 3 0 1 0 0 1 0 0 0 0 3 9 0,85 3Tuletõrje voolikusüsteem 10 1 0 0 0 6 1 1 0 1 5 0 1 1 3 5 35 3,32 2Suitsueemaldussüsteem 2 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 5 0,47 6sh tulekahju avastamisseadmega varustatud mitteeluhooned kus paigaldis ei rakendunud:Kokku 4 1081 0 32 3Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem 0 1 0 2 0 3 0 0 1 1 4 0 2 0 1 6 21 1,99 1Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem 2 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 4 0,38 2Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur 0 1 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 1 4 0,38 2Automaatne tulekustutussüsteem 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 3 0,28 4sh tuletõrje voolikusüsteemiga varustatud mitteeluhooned:Kokku 1 1888 35 3Kasutati 2 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 0 1 1 6 0,57 2Kasutati kuid kustutamiseks osutus ebapiisavaks 0 0 0 0 0 1 0 1 0 1 0 0 0 0 0 0 3 0,28 3Süsteem oli paigaldatud kuid ei kasutatud 5 1 0 0 0 4 1 0 0 0 5 0 0 1 2 4 23 2,18 1Süsteem ei olnud töökorras 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 0,28 3sh mitteeluhooned, mille konstruktsioonid olid ehitatud peamiselt:Kokku 2 7121422634 4 1055 100puit 53 25 2 11 6 25 8 3 11 8 29 14 18 14 32 24 283 26,82 2kivi 89 7 1 3 3 6 8 2 7 4 13 3 6 2 40 112 306 29,00 1metall 11 6 0 1 1 8 0 2 1 1 4 0 2 2 10 14 63 5,97 5puit ja kivi 36 5 3 0 3 5 5 4 6 6 11 6 8 6 13 10 127 12,04 4materjal tuvastamata 19 20 3 17 13 44 11 16 7 2 20 2 8 5 31 58 276 26,16 3nendest kontrollitakse tuleohutusjärelevalve poolt:Kokku 3 029265 2 137 13Kümne ja enamakorruselised hooned kokku 0 01 1 00Kümne ja enamakorruselised hooned 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0,09 1762 63Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Kokku % KohtTallinnHarjumaakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaMitteeluhoonete tulekahjudMajutusettevõtted ja hooned kokku 1 336 13 1,23Majutusettevõtted ja hooned 1 0 1 1 0 1 0 0 1 1 0 1 0 0 2 4 13 1,2 4Hooldusalustega hooned kokku 3 15 12 1,1päevakeskus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 2 0,19 12haigla 3 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 5 10 0,95 63Haridus ja teadusasutused kokku 3 530 21 21koolieelsed lasteasutused 0 0 0 1 0 1 0 1 0 0 0 0 0 0 1 1 5 0,47 7põhikoolid ja gümnaasiumid 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 2 6 12 1,14 5kutseõppeasutused 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0,09 17ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0,09 17huvialakoolid, täiendus- ja ümberõppeasutused 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,19 12Kogunemishooned kokku 4 61 2 25 23kaubandus ja teenindushooned alates 800 m2 4 0 0 0 0 3 0 0 0 0 1 0 1 0 0 6 15 1,42 3transpordiasutused ja hooned 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 2 0,19 12meelelahutushooned 0 0 0 0 0 2 1 0 0 0 0 0 0 0 0 2 5 0,47 7muuseumid ja raamatukogud alates 400 m2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0,09 17sanatooriumid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0,09 17kultus- ja tavandihooned 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0,09 17Tööstusobjektid kokku 1 914121 6 61 6energeetikaettevõtted alates 800 m2 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,19 12keemiatööstusettevõtted alates 400 m2 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 0,38 9ehitusmaterjalide tööstusettevõtted al. 800 m2 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0 0 2 0,19 12puidu- ja paberitööstuse ettevõtted al. 800 m2 3 3 0 1 0 6 1 0 0 0 1 0 2 0 5 1 23 2,18 2põlevmaterjalide töötlemine, tootmine al. 800 m2 5 2 0 2 1 2 0 1 0 1 2 1 1 1 6 1 26 2,46 1vedelkütuse ja muud terminalid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 3 0 4 0,38 9Direktori käskkirja alusel kokku 0 022 4 0Direktori käskkirja alusel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 1 1 4 0,38 9sh mitteeluhooned, mille tulekahju põhjustas:Kokku 2 7121422634 4 1055 100Hooletus kokku 1 8113312625 4 694 66Hooletus lahtise tule kasutamisel 76 21 0 14 7 34 14 5 8 2 18 2 9 6 49 114 379 35,92 1Hooletus suitsetamisel 15 4 0 1 0 1 1 2 1 0 6 0 1 2 3 13 43 4,08 8


Kokku % KohtTallinnHarjumaakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaMitteeluhoonete tulekahjud2 2 0 0 4 1 1 4 0 9 0 3 1 8 10 56 5,31 6Hooletus tuletöödel 11Hooletus elektriseadmete kasutamisel 3 0 0 0 1 2 0 1 0 1 3 0 1 0 6 9 27 2,56 11Hooletus kütteseadmete kasutamisel 10 5 2 1 3 2 1 5 2 6 4 5 4 6 9 5 70 6,64 4Tahma süttimine suitsulõõris 0 1 0 0 0 1 1 2 0 0 5 0 0 0 2 0 12 1,14 16Hooletus toiduvalmistamisel 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0 2 0 1 1 0 4 10 0,95 18Hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel 4 1 0 1 0 3 0 0 0 0 0 2 0 0 3 0 14 1,33 13Hooletus isesüttivate ainete hoiustamisel 1 0 0 2 1 0 0 1 1 0 1 0 0 0 1 0 8 0,76 20Hooletus laste mängimisel lahtise tulega 22 2 0 1 1 3 0 1 1 0 0 3 1 1 4 3 43 4,08 8Seadme või süsteemi vale paigaldus 1 0 0 1 1 1 2 0 1 0 1 0 0 0 4 4 16 1,52 12Teadmatus 2 0 0 0 2 0 0 1 0 0 0 0 1 0 1 2 9 0,85 19Ebaõige käitumine kokku 3 117154 87 82Süütamine 19 9 0 0 1 11 4 0 3 1 4 3 2 0 6 18 81 7,68 2Kulu põletamine 3 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 1 0 0 6 0,57 21Loodusnähtused kokku 1 380 12 1Pikselöök, keravälk 0 1 1 0 0 1 0 1 1 1 0 2 4 0 0 0 12 1,14 16Seadmete rikked kokku 3 953543 189 18 24Tehnilise seadme rike 1 2 0 0 1 3 0 1 0 0 0 1 1 1 1 2 14 1,33 13Rike elektriseadmes 4 1 1 2 3 3 0 1 1 1 2 1 2 1 8 9 40 3,79 10Rike elektripaigaldises 7 4 1 1 2 7 4 0 2 1 5 0 4 3 7 13 61 5,78 5Rike kütteseadmes 12 4 1 3 1 5 3 3 3 3 8 3 3 4 0 0 56 5,31 6Mootorsõiduki elektri- või toitesüsteemirike 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 2 5 0,47 22Summutist ja seadmetest lenduvad sädemed 0 2 0 3 0 3 0 1 1 1 0 0 1 0 0 1 13 1,23 15Kindlaks tegemata kokku 1 98232 3 73 7Kindlaks tegemata põhjus 16 3 1 1 2 3 1 0 3 4 9 3 2 2 14 9 73 6,92 3sh mitteeluhooned, mille tulekahju algas:Elamutulekahjud kokku 2 7121422634 4 1055 10000:00-00:59 12 5 2 2 1 6 1 0 1 0 2 1 2 1 3 8 47 4,45 901:00-01:59 7 4 0 0 0 3 1 1 0 0 4 1 0 0 5 5 31 2,94 1902:00-02:59 7 3 0 2 0 2 3 0 3 0 1 1 0 1 3 7 33 3,13 1803:00-03:59 2 1 0 1 0 4 1 0 1 0 2 0 0 0 5 7 24 2,27 2104:00-04:59 6 5 0 3 1 3 1 0 0 3 0 0 1 0 2 11 36 3,41 1705:00-05:59 3 0 0 2 0 0 0 1 1 0 3 1 0 0 3 5 19 1,80 2364 65Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Kokku % KohtTallinnHarjumaakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaMitteeluhoonete tulekahjud06:00-06:59 3 0 0 0 1 0 2 0 0 0 0 2 2 0 4 4 18 1,71 2407:00-07:59 5 0 0 1 0 2 0 1 1 2 3 1 0 0 5 2 23 2,18 2208:00-08:59 5 1 2 1 0 3 2 0 1 0 2 1 1 0 1 5 25 2,37 2009:00-09:59 6 0 0 1 0 4 1 2 1 2 5 1 0 2 4 9 38 3,60 1510:00-10:59 7 2 0 0 0 4 1 1 0 1 5 0 0 0 5 12 38 3,60 1511:00-11:59 13 0 0 1 1 1 1 3 3 0 5 1 1 2 3 11 46 4,36 1012:00-12:59 6 4 0 1 1 5 2 1 3 1 2 1 3 2 7 9 48 4,55 813:00-13:59 7 4 0 1 0 2 0 2 1 1 2 0 2 2 7 9 40 3,79 1414:00-14:59 9 1 0 2 3 5 2 2 3 0 2 6 6 3 7 14 65 6,16 415:00-15:59 8 2 0 0 0 3 1 2 2 0 1 0 1 3 13 9 45 4,27 1216:00-16:59 14 2 0 0 2 8 1 0 3 1 2 1 3 3 5 9 54 5,12 617:00-17:59 16 9 1 2 2 4 1 3 1 2 11 3 4 1 9 11 80 7,58 118:00-18:59 14 4 1 1 5 5 3 1 1 3 5 2 3 2 9 16 75 7,11 219:00-19:59 17 3 0 3 3 3 1 2 1 1 5 1 4 1 7 12 64 6,07 520:00-20:59 10 3 1 3 3 8 2 1 1 1 4 0 4 2 7 17 67 6,35 321:00-21:59 15 2 0 3 2 4 1 3 1 1 7 0 0 1 2 8 50 4,74 722:00-22:59 5 0 0 1 1 4 2 1 1 2 1 1 3 1 6 14 43 4,08 1323:00-23:59 11 8 2 1 0 5 2 0 2 0 3 0 2 2 4 4 46 4,36 10sh mitteeluhooned, mille tulekahju algas:Elamutulekahjud kokku 2 7121422634 4 1055 100Esmaspäeval 27 8 2 4 7 7 4 3 3 3 9 3 5 5 17 24 131 12,42 5Teisipäeval 28 6 0 5 1 16 2 4 6 1 8 1 5 4 11 47 145 13,74 4Kolmapäeval 29 8 1 4 3 8 5 2 5 4 8 6 6 4 10 27 130 12,32 6Neljapäeval 22 10 4 3 4 7 6 4 1 4 13 2 3 0 16 15 114 10,81 7Reedel 26 9 2 6 7 15 7 6 3 3 13 4 6 5 24 32 168 15,92 3Laupäeval 40 11 0 8 3 10 5 1 9 3 13 7 8 6 26 37 187 17,73 1180 17,06 2Pühapäeval 36 11 0 2 1 25 3 7 5 3 13 2 9 5 22 36sh mitteeluhooned, mille tulekahju toimus:Elamutulekahjud kokku 2 7121422634 4 1055 100jaanuaris 11 1 0 2 5 4 1 4 3 2 11 1 6 5 7 24 87 8,25 5veebruaris 9 10 4 3 0 4 1 3 3 1 6 2 5 2 10 8 71 6,73 11märtsis 11 7 0 0 1 5 3 2 0 1 9 5 2 4 9 20 79 7,49 8


Kokku % KohtTallinnHarjumaakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaMitteeluhoonete tulekahjudaprillis 23 8 0 0 1 14 6 1 8 3 6 2 7 2 14 24 119 11,28 1mais 17 10 0 1 3 12 2 3 8 4 4 2 6 1 15 25 113 10,71 2juunis 18 9 1 1 4 10 2 2 0 1 8 1 2 3 18 23 103 9,76 3juulis 21 3 1 5 1 4 1 2 3 0 9 1 2 4 12 17 86 8,15 6augustis 29 7 2 1 3 13 4 4 2 1 7 5 2 2 9 9 100 9,48 4septembris 22 2 0 10 1 5 3 1 0 1 5 3 1 2 7 17 80 7,58 7oktoobris 16 5 0 2 3 6 3 0 0 2 2 2 3 1 13 18 76 7,20 9novembris 17 0 1 4 1 5 4 2 2 4 8 0 3 1 5 17 74 7,01 10detsembris 14 1 0 3 3 6 2 3 3 1 2 1 3 2 7 16 67 6,35 12sh tekkis mitteeluhoonetele varaline kahju suurusjärgus:Kokku 2 7121422634 4 1055 100väike kahju (< 30 000 kr) 195 57 4 20 21 69 24 14 20 15 60 15 25 21 97 201 858 81,33 1oluline kahju (30 000 - 300 000 kr) 3 0 0 3 3 3 2 1 4 3 3 0 3 2 7 2 39 3,70 3suur kahju (> 300 000 kr) 10 6 5 9 2 16 6 12 8 3 14 10 14 6 22 15 158 14,98 2Kokku % hoonetulekahjudeüldarvust66 67Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Ida-EestiPäästekeskusPõhja-EestiPäästekeskusLõuna-EestiPäästekeskusLääne-EestiPäästekeskusKohtKokkuHarju maakondLääne-VirumaaHoonetetulekahjude põhjusedTallinnVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaIda-VirumaaHoonetulekahjud kokku: 6 48546666120 9 3069 100sh hooned, mille tulekahju põhjustas:Kokku 6 48546666120 9 3069 100Hooletus kokku 4 5935042390 6 2138 70Hooletus lahtise tule kasutamisel, sh 115 39 1 24 12 52 26 11 17 6 34 6 16 7 104 213 683 22,25 1Hooletus suitsetamisel, sh 89 18 2 8 4 16 7 6 10 6 32 14 14 12 25 109 372 12,12 2Hooletus tuletöödel, sh 15 2 2 0 1 9 1 1 6 2 9 0 4 1 15 26 94 3,06 11Hooletus elektriseadmete kasutamisel 8 3 0 0 1 3 2 1 0 2 5 1 2 1 17 20 66 2,15 13Hooletus kütteseadmete kasutamisel 19 7 4 6 6 11 7 8 8 10 18 7 9 15 49 64 248 8,08 4Tahma süttimine suitsulõõris 4 4 1 8 3 19 13 8 5 10 32 9 21 7 18 17 179 5,83 6Hooletus toiduvalmistamisel 61 9 0 4 6 15 2 4 4 3 18 5 5 6 24 153 319 10,39 3Hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel 4 1 0 1 0 3 0 0 0 0 0 2 0 0 3 0 14 0,46 21Hooletus isesüttivate ainete hoiustamisel 2 2 0 2 1 0 0 1 1 0 1 0 0 0 3 3 16 0,52 20Hooletus laste mängimisel lahtise tulega 44 3 1 1 1 5 1 2 1 1 4 3 3 1 7 7 85 2,77 12Seadme või süsteemi vale paigaldus 2 1 1 2 1 4 4 0 2 0 3 1 0 0 12 8 41 1,34 14Teadmatus 7 0 0 0 2 1 0 1 0 0 0 0 1 0 1 8 21 0,68 17Ebaõige käitumine kokku 6 336286 5 192 6Süütamine 38 19 0 5 1 18 7 2 3 3 9 3 5 1 8 30 152 4,95 8Kulu põletamine 6 0 0 1 0 0 0 2 0 1 0 0 2 1 3 24 40 1,30 15Loodusnähtused kokku 3 11182 34 1Pikselöök, keravälk 0 3 4 1 0 3 2 1 3 2 3 2 7 1 2 0 34 1,11 16Seadmete rikked kokku 9 613415315 8 541 18Tehnilise seadme rike, sh 1 3 0 0 1 3 1 1 0 0 0 1 1 2 1 6 21 0,68 17Rike elektriseadmes, sh 15 6 1 4 7 9 1 4 1 1 14 2 7 1 24 34 131 4,27 10


Kokku % KohtTallinnHarjumaakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaHoonetulekahjude põhjusedRike elektripaigaldises, sh 24 9 1 2 3 16 12 6 7 7 22 5 13 6 32 51 216 7,04 5Rike kütteseadmes 29 5 2 9 10 14 7 10 8 5 22 8 10 6 0 6 151 4,92 9Mootorsõiduki elektri- või toitesüsteemirike 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 2 5 0,16 22Summutist ja seadmetest lenduvad sädemed 0 2 1 4 0 4 0 1 1 1 0 0 1 0 0 2 17 0,55 19Kindlaks tegemata kokku 36 2 715447 8 164 5Kindlaks tegemata põhjus 21 6 1 2 3 5 3 1 9 7 13 5 4 6 42 164 5,34 7põhjus "Hooletus lahtise tule kasutamisel" sisaldab muuhulgasHooletus lahtise tule kasutamisel kokku 1 541268631 7 683 22,25prahi põletamine, lõke 19 8 1 11 5 17 9 10 5 8 17 4 7 4 37 17 179 5,83 1küünal 7 0 0 3 1 2 4 0 3 2 3 2 2 1 4 2 36 1,17 2kaablite põletamine 2 0 1 0 0 1 1 0 0 0 1 1 0 0 4 2 13 0,42 3põhjus "Hooletus suitsetamisel" sisaldab muuhulgasHooletus suitsetamisel kokku, sh 1 07438813 4 372 12,12suitsetamisest süttinud diivan 11 0 0 3 1 5 0 0 0 0 3 0 3 0 2 28 56 1,82 1suitsetamisest süttinud prügisaht, -ruum, -kast 2 0 1 1 1 5 0 0 1 3 6 1 2 2 0 15 40 1,30 2suitsetamisest süttinud voodi 9 0 0 0 0 1 1 0 0 0 5 2 0 2 1 14 35 1,14 3suitsetamisest süttinud põlevmaterjalid rõdul 5 0 0 0 1 1 1 2 1 0 2 1 0 1 1 5 21 0,68 4põhjus "Hooletus tuletöödel" sisaldab muuhulgasHooletus tuletöödel kokku, sh 1 714224 1 94 3,06keevitamine 2 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 9 14 0,46 1lõikamine ketaslõikuriga 2 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 2 9 14 0,46 1katusekatte kuumutamine 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 0 6 10 0,33 3grillimine rõdul 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 4 5 0,16 4põhjus "Tehnilise seadme rike" sisaldab muuhulgasTehnilise seadme rike kokku, sh 4 647 21 0,68gaasipliit 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 2 0,07 1lauatelefon 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 2 0,07 1soojusvaheti 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 368 69Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Kokku % KohtTallinnHarjumaakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaHoonetulekahjude põhjusedlaserlõikepink 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0,03 3põhjus "Rike elektriseadmes" sisaldab muuhulgasRike elektriseadmes kokku, sh 2 126265 8 131 4,27televiisor 3 0 0 0 0 4 0 0 0 0 1 2 0 0 4 2 16 0,52 1külmkapp 1 0 2 0 0 0 1 0 1 0 4 0 0 1 1 5 16 0,52 1pesumasin 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 2 4 9 0,29 3elektriboiler 0 1 0 0 0 2 0 0 0 1 1 0 0 0 2 1 8 0,26 4soojapuhur 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 3 7 0,23 5elektripliit 1 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 1 0 0 5 0,16 6soenduskott 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 2 5 0,16 6mikrolaineahi 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 2 3 0,10 8kohvimasin, veekeetja 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 0,07 9radiaator 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 10uksekell 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 10triikraud 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 10põhjus "Rike elektripaigaldises" sisaldab muuhulgasRike elektripaigaldises, sh 3 322304 8 133 4,33elektrijuhtmestik 15 4 1 1 0 5 2 2 3 2 5 0 4 0 8 8 60 1,96 1elektrikilp 7 4 0 1 2 4 2 0 3 0 6 0 0 3 13 11 56 1,82 2pistik, harukarp 2 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 0 5 11 0,36 3valgusti 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 2 6 0,20 4Tulekahju tekkis, kuna eksiti nõude vastu, mille kehtestabKokku 2 3316617626 7 842 27Tuleohutuse üldnõuded 166 46 8 23 15 65 22 16 24 15 48 17 22 23 90 124 724 23,59 1Paigaldus, kasutus- või hooldusjuhend 2 0 0 0 2 0 1 0 2 0 3 2 2 1 1 1 17 0,55 4Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele… 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0,03 6Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade … 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 6Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded 6 1 1 1 2 3 2 1 1 1 5 0 2 0 6 19 51 1,66 2Tuletööde tuleohutusnõuded 8 2 0 0 0 2 0 0 0 0 2 0 2 0 9 15 40 1,30 3Ehitisele ... esitatavad tuleohutusnõuded 1 0 1 0 0 1 0 0 0 0 1 1 2 0 0 1 8 0,26 5


Kokku % KohtTallinnHarjumaakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaHoonetulekahjude põhjusedTulekahju tekkis, kuna eksiti nõude vastuKokku 2 58594942 0 786 51Tuleohutuse üldnõuded 2 46353338 5 699 23§ 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0,03 30§ 9 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 30§ 11 p 2 8 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0,26 13§ 12 p 4 76 5 0 1 1 3 1 2 2 1 10 4 3 1 51 178 339 11,05 1§ 12 p 5 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 3 0,10 20§ 15 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 2 0,07 24§ 21 lg 4 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 5 0,16 16§ 24 p 2 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,07 24§ 25 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 30§ 35 11 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 31 44 1,43 4§ 38 p 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 2 0,07 24§ 38 p 2 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,07 24§ 43 11 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 11 0,36 11§ 46 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 2 5 0,16 16§ 48 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0,03 30§ 57 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,07 24§ 58 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 3 0,10 20§ 59 p 1 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 3 0,10 20§ 59 p 2 9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 8 19 0,62 7§ 59 p 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0,03 30§ 59 p 6 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 30§ 59 p 7 5 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 12 43 62 2,02 3§ 60 10 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 3 3 17 0,55 8§ 65 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 4 0,13 18§ 66 p 3 14 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 1 1 0 7 10 35 1,14 6§ 66 p 4 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 30§ 66 p 5 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 30§ 66 p 7 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 2 1 9 0,29 12§ 66 p 8 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,07 24§ 66 p 9 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 0,10 2070 71Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007Kokku % KohtTallinnHarjumaakondVõrumaaViljandimaaValgamaaTartumaaPõlvamaaJõgevamaaSaaremaaRaplamaaPärnumaaLäänemaaJärvamaaHiiumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaHoonetulekahjude põhjused§ 66 p 10 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 1 4 0,13 18§ täpsustamata 52 14 0 3 4 15 2 1 0 0 0 0 0 0 1 13 105 3,42 2Tuletööde tuleohutusnõuded kokku 6 202 0 28 1§ 11 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0,03 30§ 17 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 7 12 0,39 9§ 65 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0,03 30§ 88 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0,03 30§ 90 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0,03 30§ täpsustamata 3 1 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 1 5 12 0,39 9Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded 5 20121 4 51 2p 4 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0,03 30p 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 2 7 0,23 15p 6 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0,03 30Punkt täpsustamata 0 5 1 2 1 9 4 2 0 2 5 1 1 3 0 6 42 1,37 5Ehitisele ... esitatavad tuleohutusnõuded kokku 1 241 8 0Ehitisele ... esitatavad tuleohutusnõuded 1 0 1 0 0 1 0 0 0 0 1 1 2 0 0 1 8 0,26 13Tulekahju tekkimisega seotud tehnosüsteemKokku 6 1825913 4 336 11Küttesüsteem 7 15 4 8 8 21 9 4 0 2 10 4 5 5 27 26 155 5,05 2Elektrisüsteem 13 16 0 3 1 13 6 4 0 4 12 4 6 3 28 49 162 5,28 1Ventilatsioonisüsteem 1 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 5 0,16 4Gaasisüsteem 8 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 1 0 2 13 0,42 3Veesüsteem 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0,03 5


PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberTuleohutusjärelevalve ametnike kontaktandmedPÄÄSTEAMET Telefon GSM LühinumberKaur Kajak Osakonnajuhataja 628 2006 52 30579 476Tuleohutusjärelevalve osakondKristel Kaljumäe Tulekahjude menetluse ja analüüsi juht 628 2084 50 36796 3399Margus Leis Projektide- ja ehituskontrolli juht 628 2009 52 04724 852Peeter Vain Peaspetsialist 628 2013Tuleohutuse planeerimise- ja analüüsi talitusMarko Rüü Juhataja 628 2038 52 64445 413Liis Seisonen Peaspetsialist 628 2069 52 50742 3471PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberAnts Aguraiuja Järelevalveteenistuse juht 628 2108 50 88981 508TuleohutusbürooAndur Soo Juhataja 606 3233 53 462765 3379Malle Mitt Peainspektor 606 3234 51 28986 407Sergei Lukjanets Juhtivinspektor 606 3240 52 61046 3011Maire Puumees Juhtivinspektor 628 2149 52 60377 3348Jelena Sibul Juhtivinspektor 603 1790 51 967744 458Dmitri Maikin Juhtivinspektor 606 3243 52 91392 3363Jüri Marinets Juhtivinspektor 671 8309 52 60518 462Helvi Glazkova Vaneminspektor 671 8307 52 61073 3341Anne-Ly Nilisk Vaneminspektor 671 8309 53 450936 735Veera Tsehhanovitš Vaneminspektor 606 3241 53 410981 684Evi Laiv Vaneminspektor 606 3239 52 60458 3349Lea Eisen Vaneminspektor 603 1790 53 003263Ruth Illison Vaneminspektor 628 2149 55 697400 3361Lennart Ambos Vaneminspektor 606 3242 52 56409 3334Vello Plees Vaneminspektor 679 0540 51 88564 724Anneli Ambel Vaneminspektor 679 0541 51 86326 3751Margit Nurklik Vaneminspektor 674 7257 53 006483 351Mairika Tandorf Vaneminspektor 606 3230 51 34968 526Insenertehniline bürooAndres Mäll Juhataja 674 7294 53 413263 391Vassil Hartšuk Peainspektor 674 7292 50 12271 509Mart Olesk Juhtivinspektor 674 7293 53 345732 417Tamur Vaher Juhtivinspektor 674 7291 51 63692 3517Ivo Mikker Juhtivinspektor 674 7291 56 499231 3572Jürgen Ermel Juhtivinspektor 606 3244 56 953363 3515MenetlusbürooMargo Kruusma Juhataja 671 8310 52 60368 3347Harpo Stroo Juhtivinspektor 671 8310 51 29442 3367Maie Soots Juhtivinspektor 671 8307 52 60331 3345Mati Saar Juhtivinspektor 671 8311 52 24269 416Aleksandra Pristavko Juhtivinspektor 671 8311 50 66372 3573LÕUNA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberViljar Schmidt järelevalveteenistuse juht 52 62091 73 37303 849TuleohutusbürooAlmar Nuuma juhataja 733 7314 51 53203 783Gennadi Apevalov peainspektor 733 7331 51 76504 874Marek Kärsin juhtivinspektor 733 7329 51 72667 867Ants Prüüs vaneminspektor 733 7328 50 77590 880Alari Pagi vaneminspektor 733 7331 53 441547 3488Helju Võsumägi vaneminspektor 733 7329 51 53834 864Epp Kikas vaneminspektor 733 7331 53 032517 3554Arvo Jõgiste vaneminspektor 776 8317 53 415526 326Rein Rahnu vaneminspektor 776 8317 53 415530 330Jüri Põllumäe juhtivinspektor 435 4517 51 64536 336Tiia Simson vaneminspektor 435 4518 53 300579 3394Kalle Ristol vaneminspektor 766 9716 52 34562 563Külli Uibo vaneminspektor 763 2155 52 29577 843Erki Land juhtivinspektor 799 8605 52 31817 78772 73Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007


LÕUNA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberMerli Tobreluts vaneminspektor 799 8605 52 23609 3559Aja Juks vaneminspektor 782 7115 50 31484 658Pille Helleste vaneminspektor 782 7114Insenertehniline bürooMargo Lempu juhataja 733 7313 51 62139 893Pjotr Vorobjov peainspektor 733 7318 50 77599 889Mati Umbleja juhtivinspektor 435 4513 50 53609 839Peeter Kaitsa juhtivinspektor 733 7317 51 02780 680Neeme Nurmoja juhtivinspektor 765 5102 52 10351 851MenetlusbürooMati Käo juhataja 733 7313 50 43961 871Armand Jürgenson peainspektor 733 7321 53 496575 830Aarne Kangur juhtivinspektor 733 7319 51 53826 876Illar Toots juhtivinspektor 733 7319 53 415528 328Kaido Voor juhtivinspektor 733 7320 56 220708 3537LÄÄNE-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberTuleohutusbürooJaak Jaanso juhataja 444 7845 50 29 972 602Indrek Laanepõld peainspektor 444 7851 50 58 554 604Alari Tõnissoo juhtivinspektor 444 7852 53 046823 3556Imre Kuklase juhtivinspektor 444 7827 53 001306 3557Erti Suurtalu juhtivinspektor 48 92 013 56 568103 564Sander Falilejev vaneminspektor 48 92 005 53363478 3545Toivo Mänd vaneminspektor 462 2064 51 63 097 808Galina Kiivit vaneminspektor 472 5105 50 68 746 607Ene Kalmet vaneminspektor 444 7849 50 58 561 605Lennart Okas vaneminspektor 384 8814 51 17 405 742Ivo Mururand vaneminspektor 489 2004 50 78 473 474Marko Raap vaneminspektor 38 48 813 53 267480 3548Aivar Mänd vaneminspektor 452 1817 50 67 275 755Insenertehniline bürooGerhard Rooda juhtivinspektor 452 1816 50 92 680 896Margus Piik peainspektor 444 7812 56 954331 3455LÄÄNE-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberMenetlusbürooRaido Mets juhataja 444 7848 51 84 319 337Andrus Annusver juhtivinspektor 444 7846 51 52 786 600Villu Ilves juhtivinspektor 444 7847 52 49 574 449Anna Kaisa Tõnissoo juhtivinspektor 444 7850 51 39 977 737IDA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberRivo Neuhaus Järelevalveteenistuse juht 339 1917 52 32585 3461TuleohutusbürooMaario Kupp Juhataja 339 1917 53 457446 3420Marti Siim Peainspektor 339 1932 58 117763 3544Liana Sokolov Juhtivinspektor 339 1946 51 901104 3043Marek Pilvistu Juhtivinspektor 322 5833 51 10891 3395Hillar Vaide Vaneminspektor 322 5848 50 15698 566Liina Lipp Vaneminspektor 322 5838 51 51035 565Taisto Toiger Vaneminspektor 322 5842 53 986812 3037Ivo Kallasmaa Vaneminspektor 322 5850 50 97535 610Carmen Kond Vaneminspektor 322 5842 53 481522 567Tanel Sepajõe Juhtivinspektor 339 1923 52 57191 3602Larissa Paap Vaneminspektor 357 6926 55 26927 3463Natalja Šustova Vaneminspektor 357 6929 51 16632 3448Jelena Tatarlõ Juhtivinspektor 339 1925 52 71643 362Ljudmila Drozdova Vaneminspektor 339 1924 51 83301 3447Tatjana Kovtun Vaneminspektor 339 1925 51 05774 3044Insenertehniline bürooJanek Floren Juhataja 339 1915 52 83144 776Valeri Pešin Peainspektor 339 1914 50 72586 806Aleksandr Gorbov Juhtivinspektor 357 6918 51 20403 643Margo Kubjas Juhtivinspektor 322 5853 52 00495 3449MenetlusbürooLeonid Ponomarjov Peainspektor 339 1927 51 20414 654Viktor Baloban Juhtivinspektor 339 1916 56 224661 3523Aleksandr Konev Juhtivinspektor 357 6928 51 20406 646Alar Tetting Juhtivinspektor 322 5851 53 004667 356674Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2007

More magazines by this user
Similar magazines