Häire 112 1/2009 - Päästeamet

rescue.ee
  • No tags were found...

Häire 112 1/2009 - Päästeamet

Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 5Tulihända taltsutamasRaul AarmaRaplamaa päästeosakonna juhatajaFoto: Jüri Kusmin, Sillaotsa talumuuseum14. märtsil avati Raplamaal VeliselSillaotsa talumuusemi näituseküüniskogukondliku tuletõrje kujunemisloolepühendatud näitus “Tulihändataltsutamas”. Tegemist onLääne-Eesti Päästekeskuse teisesammuga juubeliaasta tähistamisel,millele on loodetavasti ka teistestregioonidest rohkelt lisa oodata.Muuseumi püsiekspositsiooni onkoondatud piirkonna taluesemed,tööriistad ja masinad. Väike kollektiivtalletab ning vajadusel elustabkülastajate tarvis kõik meie maarahvapärimused ja kombed.Tuletõrjenäitust planeeridesvõtsime ülesandeks ühendada Sillaotsaetnograafilise poole, vanatehnikaklubiRetrom eksponaadid ningpäästevaldkonna juubeliaasta ning“maitsestada” seda kõike veidikeRaplamaa ja siinsete abikomandodega.Ning ühtlasi avaldada austustJaan Vaarmannile, kes kunagisetuletõrjemuuseumi asutajana aitaskäima lükata ka talumuuseumi. Olita ju ka ise Veliselt pärit mees ja Sillaotsaasutaja Aleksei Parnabaseklassivend.Mõned juhised neile, kel kavatsustulla Sillaotsale oma silmaga kaema.Me ei pannud rõhku raua ühte ruumikuhjamisele (mis ei tähenda, et näitusoleks hõredavõitu, vastupidi –Meid kõiki ohustav tulihänna saba vookleb kõrgustes.huvitavaid eksponaate on omajagu).“Tulihända taltsutamas” on mitmekihilinenäitus, paljudel asjadel on kakspalet ning rohkem kui üks märgilinetähendus. Näitusele “koodi programmeerides”leidsime juhiseid nii raamatutest“Rehepapp” (A. Kivirähk)kui ka “Lugusid vanalt Läänemaalt”(H. Jõgisalu). Tulihänd ei ole midagimuud kui kratt, kes andis sooja. Igamees võis tema enesele luua (pannapliidi alla tule), kes aga polnud hoolikas,sellele tulihänd räästasselendas. Ja juba katuseharjal tantsulööva krati taltsutamine nõudis vaprustja mehisust, vastavaid riistu jaoskusi. Ning kindlasti naabrimeheleabikäe ulatamist ja ühistegevuselisttoimetamist. Taevalaotuse all looklevasabaga tulihända te näitusel kakindlasti kohtate.Kaugelt kaemiseks guugeldage“Sillaotsa talumuuseum” ning omasilma kuningaks tunnistamiseksleidke Eesti kaardilt Raplamaa jaVelise ning tulge kogu perega.Kohtumiseni Sillaotsal!Päästeminutid Kuku raadiosEsmaspäeval kell 12.30Kordus samal õhtul kell 21.15Poole tunni jooksul toome otseeetrisraadiokuulajateni nädalavahetuseolulisemad päästesündmused.Igas saates on kakülaline, kellega arutleme mõnelaktuaalsel teemal pikemalt.Oma saatega püüame suunatainimeste käitumisharjumusi ningsuurendada nende ohuteadlikkust.Peale tuleohutuse käsitleme liiklusteemasid,keskkonnaohutust ja teisivaldkondi, millest sõltub meie kõigiigapäevane turvalisus.Saatejuhid Marek Simulman ja RainPorssPäästeameti pressiesindajad Marek Simulman (vasakul)ja Rain Porss.Kampaania “Teatalõhkematerjalist!” leiud8000 padrunit250 liitrit napalmi40 signaalraketti20 pürotehnilist laengut12 lõhkepaketti5 detonaatorit4 kilogrammi püssirohtu ja lõhkeainet3 meetrit detoneerivat nööriMärtsi algul korraldatudPäästeameti,kaitsepolitsei japrokuratuuri ühiskampaania“Teatalõhkematerjalist!”tõi demineerijatelekahe nädala jooksul30 väljakutset.Foto: Päästeameti demineerimiskeskus


6 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009KUIDAS EDASI?Mida teeb majanduslangusmeie eelarvega?Millised muudatused meid ees ootavad? Kui suure suutäie on krokodillid ampsanud päästeala eelarvest?Ain KarafinPäästeameti peadirektori asetäitjaJuba mitu kuud käib üks tont möödaEestimaad – kriisitont. Meil onmajanduslangus, kahel korral onvähendatud tänavuse aasta eelarvet.Töötuid ei lisandu mitte ainultnädalate, vaid päevadega. Meediason kasutatavaim sõna “solidaarsus”.Kuid pahatihti nõustutakse olemasolidaarne (tuleb ladinakeelsestsõnast solidus – üksmeel, huvideühtsus) üksnes niikaua, kuni endaheaolu ei ole riivatud.Ühe maailma tuntuma juhtimisteoreetikuTom Petersi sõnul tulebmuutunud olukorras juhtimispõhimõtteduuesti läbi mõelda. Ta onveendunud, et karmid ajad nõuavadkarme otsuseid. Peters on öelnud:“Mina soovitan olla avameelne jatäiesti avameelne olla on võimalik.Kuulujutud on tegelikkusest alatihullemad.”PERSONALIKULUDE VÄHENDAMINEOlukord on karm. 2008. aasta detsembrisvastu võetud riigieelarveson päästeala eelarvet vähendatudpraeguse seisuga 7% ehk 55 miljonitkrooni. Kuna personalikulud hõlmavadmeie eelarvest 80%, siis onselge, et ilma nende vähendamisetaei ole eelarvet kärpida võimalik.Personalikulu väheneb tänavu37 miljonit krooni. Mida see endagakaasa toob? Praegu oleme suutnudkõikidele töötajatele säilitadatöökohad ja käskkirjajärgse palga.Väheneb lisatasude maksmine. Töötajatelemakstakse välja kõik seadusesttulenevad lisatasud (nt lisatasuõhtu- ja öötöö eest), kuid käesolevalaastal ei ole võimalik maksta tulemustasusidja päästeteenistujatevabast vahetusest väljakutsumiseja ületundide lisatasusid. Sellesttulenevalt oleme lõpetanud vabastvahetusest väljakutsumise ja ületundidetegemise. Nende otsustetulemusena väheneb töötajate sissetulekarvestuslikult 8%.MAJANDAMISKULUDE KOKKUHOIDMajandamiskulud vähenevad 16 miljonikrooni võrra ehk 10%. Olukorrateeb veel keerulisemaks asjaolu, et selaastal maksame esimest korda koguaasta eest 44 põhiauto liisingumakseidja lisanduvad ka juhtimisautodeliisingumaksed – see tähendab eelarvelisakulusid kokku 6,5 miljonit krooni.Töötajatele makstaksevälja kõik seadusesttulenevad lisatasud (ntlisatasu õhtu- ja öötööeest), kuid käesolevalaastal ei ole võimalikmaksta tulemustasusidja päästeteenistujatevabast vahetusestväljakutsumise jaületundide lisatasusid.Sellest olukorrast väljatulekukson vaja põhjalikult üle vaadata tegevusedja vähendada kulusid – kuludekokkutõmbamisest ei pääse ükskivaldkond. Nimetan mõned suuremadkokkuhoiukohad. Kinnistu- ja sõidukikuludvähenevad 6 miljonit krooni,kaitse- ja vormiriietuse soetamisekulud 5 miljonit krooni, ennetusprojektidekulud 2 miljonit krooni. Nimetatudon arvuliselt suuremad, miljonilisedkulud praeguse seisu järgi,mis võib muutuda. Kuid vähenevadkõik kulud: ürituste korraldamise,info- ja PR-teenuste, tervishoiu- jameditsiinikulud ning lähetus-, koolitus-ja inventarikulud.Riigieelarves sel aastal investeeringudpeaaegu puuduvad. Siiskion ka midagi rõõmustavat – olemesuutnud alustada mitme välisabivahenditestfinantseeritava projektiga.Siinjuures kolm suuremat:1) keskkonna hädaolukordadeksvalmisoleku parandamiseks soetatavtehnika ja Kosele laokompleksiehitamine (188 miljonitkrooni Euroopa regionaalarengufondist aastatel 2009–2010);2) Häirekeskuse infotehnoloogilinearendus ja hooldekodude turvalisuseparandamine (34 miljonitkrooni Šveitsi riigilt aastatel2009–2012);3) Balti riikide üleujutuste vastasevõimekuse suurendamine(4,5 miljonit krooni EuroopaLiidust aastatel 2009–2011).Need projektid võimaldavad meiltehnika soetamise vallas keerulisedeelarveaastad üle elada.MIDA TEHA RASKEL AJAL?Tom Petersi sõnul ei tohiks praegusessemajanduskriisi suhtuda kuilangusaega, vaid kui võimalusseteha restart – olukord on muutunudja arengud algavad nullist. Ta soovitab:“Mõtle praegusest olukorrastkui restardist – see aitab keskendudavajalikele muutustele; hoiaasjad lihtsana; läbipaistvus rokib;rasketel aegadel saavad esimesenakinga need, kes hakkavad süüdistamaraskeid aegu.” Kriisiaastatelon otstarbekas teha ka inventuure,seda nii organisatsioonisiseselt kuika igaühes endas.Viimased kolm kuud on päästeasutustetöökohtade täituvus püsinudüle 98%, mida pole varem juhtunud.Väike-Maarja päästekoolis oliüle pika aja jällegi konkurss. On tekkinudvõimalus valida päästeteenistuseridadesse parimaid.Samas peame silmaspidama, et me eikahjustaks suureskärpimistuhinaspäästeteenistusepakutava teenusekvaliteeti.Tuleb võtta vastu otsused, midatavaolukorras ei ole lihtne teha.Ametisõidukite arv ja kütuselimiidid,sidekulude limiidid ja asutuse töötajateletehtavad muud soodustused– need on ainult mõningad kulukohad,mis tuleb kriitiliselt üle vaadata.Kindlasti on siin võimalik saavutadakokkuhoidu. Samas peame silmaspidama, et me ei kahjustaks suureskärpimistuhinas päästeteenistusepakutava teenuse kvaliteeti.Mõtleme ka igaühe võimalikulepanusele kulude kokkuhoidu. Toonkaks lihtsat näidet. Päästeasutustemajandamise kuludest hõlmavadväga suure osa hoone- ja sõidukikulud.Kui tihti me ruumist lahkudeslülitame välja valgustuse ja tööpäevalõpul ka muud elektriseadmed?Autosõiduasjatundjad väidavad, etökonoomse sõidustiiliga on võimaliksäästa kuni 10% kütusekulu. Ma eikutsu üles seda tegema sündmuskohalesõites, kuid poole sõiduajastvõtab depoosse naasmine.Need on ainult mõningad näited,millele pöörasime eelarve iga-aastasetõusu tingimustes vähe tähelepanu.Nüüd on aeg nimetatud küsimustelemõelda, leida lahendusi jateha otsuseid.


8 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009TEHNIKAESTERESTERiuus operatiiv raadiosidevõrkaluseks olev raadiosidesüsteem onjuba ligi 20 aastat vana. Eestis hakati sedaarendama aastal 2005. Samasugune süsteemon kasutusel paljudes Euroopa riikides, näiteksSaksamaal, Hollandis, Belgias ja Rootsis.Foto: Lääne-Eesti PäästekeskusSel aastal läheb päästeteenistus üle uuele operatiivraadiosidevõrgule ESTER. Ajakiri Häire 112 uuris, millega täpsemalttegu ning miks uus süsteem meile vajalik on. Selgitusi jagab Tarmo Terep Päästeameti päästetööde osakonnast.Reimo RajaPeatoimetajaESTER (ESTonian Emergency Radio)on TETRA raadiosidestandardil põhinevkõrgendatud turvalisusega operatiivraadiosidevõrk,mis tagab häirejatöökindluse ning sõltumatuseteistest avalikest sidesüsteemidest.Uus süsteem kindlustab võrgu toimimiseeriolukordades ning erakorraliseseisukorra ajal. Seda hakkavad kasutamakõik Siseministeeriumi allasutused,kelle töös on vaja raadiosidet.Siiani oli igaühel oma raadiosidesüsteem.Isegi päästeteenistuse regioonideskasutatakse veel viimaseidkuid eri süsteeme.Tarmo Terep toob näiteks, etLääne-Eestis polnud seni võimalikmaakondi raadiosidega ühtlaseltkatta, ESTERi puhul aga töötab üksja seesama võrk igal pool. See tähendab,et kui Pärnust läheb mõni päästeteenistujaSaaremaale, siis poletal enam tarvis teha mingisuguseidtehnilisi seadistusi. See aga loomulikultei tähenda, et terminalist kostaksraadioside üle Eesti (kuigi seeon võimalik). Kasutajad on jagatud erikõnegruppidesse, et üksteist asjassemittepuutuva infoga ei segataks egatekiks võrgu ülekoormust.ÜHTNE SIDEPIDAMISKORDMöödunud aastal olid päästekeskustelerinevad sidepidamiskorrad jaregulatsioonid. ESTERiga on raadiosideregulatsioon aga kõikjal ühesugune.Varem oli see mõeldamatu jubaseetõttu, et üks kasutas digitaalset,teine analoogsidet. Tänu uuele raadiosidesüsteemileparaneb ka koostööeri keskuste vahel sündmuskohal.Politsei ja piirivalve ning kiirabipõhimõtted sidepidamisel erinevadpäästeteenistuse omadest. Ühelsündmuskohal tegutsemise tarbekson aga välja töötatud ühesugusedkoostöökõnegrupid. Regulatsioonidkoostööks on kavas välja töötada2009. aasta lõpuks.Tihtilugu vajab uus tehnikavidintundmaõppimist ja harjumistning võib seetõttu tekitada algusespalju segadust. Tarmo Terepi sõnulon aga kõnealused uued seadmedkeerulised ainult neile, kes polekunagi mobiiltelefoni kasutanud.ESTERi terminal ongi nagu Nokiamobiiltelefon – isegi ussimängu onvõimalik programmeerida, kuid seeKogu raadiojaamandus kolis päästekorraldaja arvutissePäästekorraldaja töös muudabESTER üsna palju. “Koguraadiojaamandus, mis oli laua peal,on nüüd arvutisse kolinud,” toob Ida-Eesti Häirekeskuse juhataja MeelisMesi välja ühe olulise muudatusepäästekorraldajate töös. Seega käibnüüd kogu raadioside arvuti kaudu.“Enne oli laua peal toru, nüüd peabarvutis klikkima,” iseloomustab MeelisMesi päästekorraldaja töö muutumist.Eri aknaid, milles operatiivselttööd teha, on üsna palju ning see kõikvajab harjutamist. Kui aga inimeneend arvutis koduselt tunneb, ei tohiksülesanne liiga kaelamurdev olla. Kuigialguses võib muudatus hirmutav olla,saavad kõik, kes sellega praegu tegelevad,asjaga hakkama.ESTER sobitub hästi ka Häirekeskusekaheastmelise kutsetöötlusega.Esimene aste võtab kutse vastu jasisestab arvutisse. Teises astmesantakse kutse edasi kiirabile, päästeteenistusele,teavitatakse koostööpartnereidja peetakse raadiosidet. Seetähendab, et päästekorraldaja võtabhädaabikõne vastu ning logistik saadabkutset nähes välja operatiivreageerijadja peab nendega raadiosidet.Enne oli kolm eri süsteemi – ükslahendus suhtlemiseks Ida-Virukiirabiga, teine infovahetuseksIda-Viru päästjatega ning kolmassidepidamiseks Lääne-Viru kiirabi japäästjatega. Nüüd aga saab kiirabinäiteks kannatanut teise maakonnahaiglasse transportides olla pidevasraadiosideühenduses, enne pidikasutama mobiiltelefone.Kuigi ESTERile võib ette heita leviauke,on Mesi sõnul Ida-Eesti Päästekeskusetööpiirkonnas levi siiskitunduvalt parem ja kvaliteetsem kuieelmise raadiosidesüsteemiga töötades.Samuti saab raadiosidet hiljemüle kuulata, kuna see salvestatakse.Lisaks lihtsustab Häirekeskusetööd uue sidelahendusega peagi tekkivvõimalus saata olekusõnumeid.“Päästjad ja kiirabibrigaadid ei pea kõigistoma olekutest (väljasõit, kohal,vaba jne) suuliselt meile teatama,vaid piisab klahvivajutusest,” selgitabMesi. Sellega väheneb olulisel määralka raadioeetri koormatus.


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 9lõbu on siiski ära jäetud. Keeruliseksmuudab seadme päästetöödekommunikatsioonimudel ehk olulineon meelde jätta, millal millist kõnegruppija sideskeemi kasutada.TUGIISIKUD AITAVADIgas päästekeskuses hakkab tööleraadioside tehnilise poole tugiisik(Lääne-Eesti ja Ida-Eesti ning Põhja-Eesti päästekeskuses juba olemas),kes aitab lahendada probleeme.Lisaks on abiks koolitajad, kesoskavad terminali kasutajaid juhendadaja õpetada, samuti päästetöödeteenistusejuhi asetäitjad, kellevastutada on sideskeemide koordineerimineehk see, kuidas ja midaraadioside teel räägitakse. Eelnimetatudongi päästja jaoks kolm olulisttugiisikut, kes raadioside kasutamistigas keskuses toetavad.Välja on nuputatud ka raadiosidemudelharjutused ehk kuidas mingisolukorras terminali kasutada. Terepsoovitab meeskonnavanematel kindlastipäästjatega ühiselt harjutada– liikuda komandos ringi ja jagadaterminali vahendusel infot või mängidaläbi näiteks suitsusukeldumine.Lisaressurssi see ei nõua, pole vajaisegi päästeautot käivitada.Kui terminal kellelgi ära kaob,saab üle võrgu ehk põhimõtteliseltläbi õhu seadme kasutamise võrgusigaveseks tühistada. Loomulikult onvaja ka välja selgitada, kuhu seadekadus ja kuidas see juhtus. Kunaterminalide üle peetakse pidevaltarvestust, on tähtis alati teada anda,kui seade on oma tasku unustatud jatahtmatult koju kaasa võetud. Vastaseljuhul loetakse seade kadunuks jaeemaldatakse võrgust.Praeguseks kasutavad ESTERiraadiosidet SKA PäästekolledžiPäästekool, DemineerimiskeskuseIda ja Lääne pommigrupid, Lääne-Eesti Päästekeskus ja Ida-EestiPäästekeskus. Jaanipäevaks peaksLääne-Eesti Päästekeskuses võetiESTER kasutusele kõige esimesena.Kuigi ESTERil esineb mõningaid kasvuraskusija süsteeminõrkusi, leiabPärnu-Jaagupi komandopealik IvarTõnismaa, kes tegeleb uute kasutajatekoolitamisega, et süsteemtoimib hästi.Neile, kes mobiiltelefoni hästivaldavad, on ESTERi terminal lihtne.Alguses võib raskusi tekitada ESTERieri töörežiimide omandamine, samutisideskeemide tundmaõppimine. “Onpäästjaid, kes said asja selgeks kuuaga kogu päästeteenistus pidamaraadiosidet juba ESTERi võrgus.TERMINALIDEGA VARUSTATUS HEATerminali saavad endale nii päästekomandod,korrapidamisgrupid kuika abikomandod. Abikomandod võivadraadiosidevõrgus rääkida siiskiüksnes juhul, kui on olemas kehtivkoostööleping.Terminalidega varustatust hindabTerep väga heaks. Kui seadmete kogusekallal nuriseda, siis terminalide manipulaatoreidvõiks rohkem olla. Kuid neidkiAutoterminali juhtpaneelNavirežiimi nuppPunane funktsiooniklahvon plaanis juurde soetada. Sel aastalmuretsetakse keemiapääste võimekusegapäästekomandodesse ka sädemekindladraadioterminalid keemiasukeldumiseks.ESTERi terminalid on küll mobiiltelefonidestvastupidavamad, kuidnäiteks suitsusukeldumisel tuleksseadet siiski põues hoida, et sedakuuma ja niiskuse eest kaitsta.ESTER toimib nagu mobiiltelefonivõrk.Nagu mobiililevigi puhulei ulatu ESTERi leviala veel igalepoole, kuid aukude lappimisegategeletakse. Praegu tuleb Terepisõnul ette sideprobleeme. Peale leviparandamise töötatakse välja alternatiivseidlahendusi, kuidas saakssideprobleemide korral omavahelsuhelda. Samal ajal märgitakse üleska leviaukude koordinaadid ningpannakse kirja kõikvõimalikud raadiosidesegajad.Saaremaa ja Hiiumaa häirekeskusedolid varem vajalikud just seetõttu,et sealt ei levinud raadiosidemandrile. Enam seda muret pole.KASUTUSEL KA SOOMESESTERi sarnane võrk on kasutuselka Soomes, seal nimetatakse sedaVIRVEks. Seega on tehnilised eeldusedpõhjanaabritega suhtlemiseks sündmuskohalolemas, kuid riikide ametkondadekokkuleppeid selleks veel ei ole.Soomlased abistasid meid uueraadiosidesüsteemi püstipanekulnõu ja jõuga, ent ESTERi kasutusloogikaon nende süsteemiga võrreldeshoopis teistsuguse ülesehitusega.Eestlased said ESTERit arendadesvältida neid vigu, mis tekkisidsoomlastel VIRVEt luues. See aga eitähenda, et ESTER oleks veatu. Terepprognoosib, et aasta lõpus tehakseuue raadiosidesüsteemi tõhustamiseksjuba esimesed muudatused.Paralleelselt seadmete paigaldamiseja kasutuselevõtuga kogutakseka tagasisidet süsteemi toimimisekohta ning muudatusi plaanitakseteha järgmisel poolaastal. Üleminekuperioodkestab aasta lõpuni. Suurimuudatusi üritatakse aga vältida,pigem püütakse muuta kõike veelgilihtsamaks.Testi ja katseta uut raadiosideterminali julgeltLEDNavigatsiooniklahvidDispleiPEI-portOff-hookOn-hookKlahvistikajaga, aga on ka neid, kel läheb selleksneli kuud või rohkem,” arutlebTõnismaa selle üle, kui kaua võtabaega uue raadiosidesüsteemi tundmaõppimine.Ta arvab, et poole aastagasaab süsteemi enam-vähemselgeks ning päris selge on see allesaasta pärast. Tõnismaa soovitabpäästjatel uut raadiosideterminalija selle menüüsid julgelt omal käelproovida ja uurida.Raadiosidekontroll saab samutiuue tähenduse. Kaks korda nädalastoimuvad komandosiseselt raadiosideharjutused.“Need käivad küllraadiosidekontrolli alla, aga asjamõte on, et mehed teeks kaks kordanädalas läbi kõik harjutused, et asineile meelde jääks ja paremini kinnistuks,”selgitab Tõnismaa.Ühe ja sama raadiosidevahendigasaab teha suitsusukeldumist,suhelda Häirekeskusega ja näitekspaakautodega, mis käivad kaugemaltvett toomas. Ja seda üksteistsegamata. “Häirekeskus ei kuule,mida teevad suitsusukeldujad, javastupidi,” selgitab Tõnismaa.Edasisedtegevused6. APRILL – 10. MAI• Terminalid paigaldataksePäästeametile, Põhja-EestiPäästekeskusele Tallinnasja Harjumaal, Demineerimiskeskuseleja Põhja-Eestipommigrupile.• Lõuna-Eesti Päästekeskusjaotab käsiterminalid jakorraldab raadiosidekoolituseJõgevamaa, Tartumaa,Viljandimaa, Valgamaa,Põlvamaa ja Võrumaa päästeosakondades.• Demineerimiskeskus jaotabkäsiterminalid ja teebraadiosidekoolituse Lõuna-Eesti pommigrupile.11. MAI – 21. JUUNI• Terminalid paigaldatakseJõgevamaa, Tartumaa,Viljandimaa, Valgamaa,Põlvamaa ja Võrumaapäästeosakondadele ningLõuna-Eesti pommigrupile.ALATES 22. JUUNIST• Raadiosidejuhendi ülevaatamineja nüüdisajastamine.• Vajadusel terminalideümberprogrammeeriminevastavalt juhendi muudatustele.• Vana süsteemi terminalidekokkukogumine.• Raadiosidealane koostööLäti Vabariigi Päästeametiga.• Raadiosidealane koostööteiste asutustega (Politseiamet,Tallinna Lennujaam,Piirivalve Lennusalk, Keskkonnainspektsioonjt).• Päästekooli õppekavadeuuendamine ja nüüdisajastamine.• ESTERi süsteemi hooldusekorraldus ja töökindlusetagamine ning levialaparandamine.


12 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009KOMANDOFoto: Sirle MattAravete rannaäärnepäästekomandoRannaäärseks komandoks nimetavad Aravete päästjad ennast ise, sestLääne-Eesti Päästekeskuse vapil on laevuke ja Järvamaal asuv Aravetekomando kuulub lääne regiooni alla.Komandoliikmed vasakult:Jaak Kabral, meeskonnavanemIvo Siska, vanempäästjaMargus Pent, meeskonnavanemMikk Paap, päästjaKalle Jamnes, vanempäästjaEnno Roos, juhtivpäästjaMati Käärde, päästjaAlver Toots, juhtivpäästjaMartin Tamlak, päästjaJüri Valgema, meeskonnavanemPriit Simson, vanempäästjaVeljo Permjakov, päästjaVeljo Kukk, meeskonnavanemTarvo Krönkvist, päästjaHendrik Ilves, päästjaMeelis Tamlak, meeskonnavanemArvi Luuk, komandopealikSirle MattLääne-Eesti Päästekeskuseavalike suhete büroo juhatajaEnda rannaäärseks komandoks nimetamineon killuke Aravete päästjatesuuvärgist. Kuigi päästemehed onhuviväärsuseks juba oma naljadepärast, pälvib Aravete komando seekordmeie tähelepanu hoopis teiselpõhjusel. Nimelt lõppesid jaanuarisseal põhjalikud renoveerimistööd.Remondi käigus sai komandomajapeale teise korruse ning garaažid pooleteisemeetri võrra kõrgemaks, etnüüdisaegne päästetehnika lahedaltsisse sõitma mahuks.Maja muutus ka seestpooltilusamaks. Esimesel korrusel onkomandopealiku tuba, riietusruumja pesemisruumid koos päris saunaga.Päris tähendab, et puuküttega.Sauna peab väljakutselt tulevatemeeste tarvis muidugi mõni vabavahi mees varem kütte panema, agaleil on mõnusam kui elektrikerisega.On ka ruum füüsiliste katsete tarvis,kus vajalikud jõuriistad olemas,mõned neist ise kokku keevitatud.Varem tehti füüsilisi katseid garaažis– päästeautot nihutati nii palju tahapoole,et eesotsas mahuks kangigakükke tegema.Kõik maja sisetöödon päästemeesteendi tehtud.Teisel korrusel on päikesekollasteseintega avar puhkeruum, privaatmagamistoad,igaüks ise värvi,ja pitskardinad kõigi akende ees.Magamistoad värviti meeste maitsekohaselt. Üks tuba sai helesinisedseinad päästja Alver Tootsi helesinisemõmmidega pidžaama järgi.Komandopealik Arvi Luuk lubab, etAlveri auks pannakse seintele kakarupildid. Väärt mees, kelle pärasttöökaaslased nii pingutavad!ISETEHTUD SISEVIIMISTLUS JAMÖÖBELKogu seda ilu ja mugavust poleks niipalju, kui päästjad ise poleks remonditöödelekäsi külge löönud. Nimelton kõik maja sisetööd päästemeesteendi tehtud. Firma ehitas seinad,soojustuse ja küttesüsteemi. Lõpunimeisterdasid mehed oma kodu ise,kaasa arvatud mööbli. Köögi ja magamistubademööbli tegi eritellimusejärgi komando oma mees MeelisTamlak. Standardne uutesse ruumidesselihtsalt ei istuks.Ka sel päeval, kui ma uue elusaanud komandohoones ringkäikuteen, lihvib Meelis garaažis telekalauaplaate. Mehel on küll sel päevalvaba vahetus, aga soov uus elaminekiiresti korda saada paistab vabapäeva nautimise soovist suuremolevat. Improviseeritud tisleritöökodaon sisse seatud reservautogaraažiboksis.Kui jaanuaris ehituse lõpetamisegakiireks läks, käisid mitmedpäästemehed ka vabast vahist


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 13siseviimistlustöid tegemas. Komandopealikkiidab eriti Veljo Kukke, PriitSimsonit ja Meelis Tamlakit. Põhjus,miks oma vaba aega komandosnokitsemiseks kasutatakse, võibolla komando ja meeskonna vastutekkinud tugev omatunne. Komandopealikarendab mõtet, et kui inimeneon näiteks neli aastat päästetöölolnud, siis aasta sellest on ta jukomandos veetnud.UUSI MEHI VALITAKSE HOOLEGAKui nüüd seda liini pidi edasi mõelda,on enamik Aravete päästjaid jubaaastaid komandos viibinud. Suurt liikumistpäästjate hulgas olnud ei olening mitu meest töötab samal ametikohaljuba komando algus aegadestalates. Viimase kümne aasta jooksulon Aravete komandos vahetunudseitse meest. Mehi valitakse hoolega,sest uus tulija peab teiste jamajas hõljuva vaimuga sobima. ArviLuuk kinnitab, et nende aastate jooksulon ainult üks mittesobiv inimenetööle sattunud, teised vahetunudpäästjad on ise lahkunud paremaidjahimaid otsima. Arvi sõnul on aususväga oluline iseloomujoon, mis peabigal päästjaks soovijal olema. “Meespeab üdini aus olema,” ütleb komandopealik.Seda, et komandos ühtegi ust eilukustata ja toidukraamgi on ühine,kinnitab meeskonnavanem JaakKabral. Jaak on ka komando parimkokk, kes sel päeval valmistab lõunaksomletti. Toidukraam on meesteljuba hommikul kaasas, sest tööajalkomandost lahkuda pole lubatud.Selles köögis on metsas kustutustöidtegevatele töökaaslastelegitoitu valmistatud, kui kustutaminehilja peale jäi. Komandopealik igapäev meestega koos lõunat ei söö,küll aga teab, mis meestele maitseb.Metsakustutustööde kõrvale sobivadnäiteks hästi keefir ja šokolaad.Töögraafiku tegemisel ei jälgitaAravetel, et samad mehed alati koostöötaksid, meeste vahtkondade järgiliigitamist ei ole. Sedasi on väikeseskomandos parem, arvavad meeskonnavanemJaak ja presidendi nimekandev päästja Hendrik Ilves.KOOS KA VABAL AJALJuba leiva ühes kapis hoidmine onselge märk meeste ühtsustundest.Üksteiseta ei saada läbi ka väljaspooltööaega. Koos tähistatakse olulisitähtpäevi: kord kvartalis peetakseMehi valitakse hoolega,sest uus tulija peabteiste ja majas hõljuvavaimuga sobima.meeste sünnipäevi, 1998. aastastalates ei ole vahele jäetud mitteühtegi vastlapäeva.Kas ära ei tüüta nii tööl kui kavabal ajal samu inimesi näha? Meeskonnavanemja komandopealik leiavad,et need üritused on hea teraapia,kus rahulikult aetakse joonde kaneed asjad, mis tööajast kripeldamajäänud. Aga peale tööküsimustearutamise võetakse ühisüritustelka sauna ja lüüakse tantsu. Tõestamaks,et tegu ei ole üksnes meesteüritustega,näitab komandopealikfotoalbumeid, kus piltidelt vaatavadvastu lõbusate nägudega mehed janaised.Küsimuse peale, kas komandolon ka iseloomulikke päästeväljasõite,meenub Jaagule, et mõnedaastad tagasi põles Lehtses tihtiraudteeäär. Seal oli koht, kus veduridkünkast ülessaamiseks pöördeidlisasid, ning seetõttu pildusveduri korstnast sädemeid, misraudteeäärse taimestiku süütasid.Veel varasemast ajast meenuvadArvile päästjate sagedased sõidudsünnitusabi andma – neid kutsutialatasa, kui kolhoosi laudas lehmadpoegima hakkasid. Vasikate väljatõmbamisekskasutati päästjatefüüsilist jõudu. Siis aga lõpetati sellistelekutsetele reageerimine, sestpritsumeeste lahkust hakati jubakurjasti ära kasutama. Jäägu sellinetöö ikka veterinaaride pärusmaaks.TALENTI EI RAISATAPäästetöö kõrval on igal mehel kaoma lisaoskused, millel tuulde lennataei lasta. Kes mõistab, valmistabkomandosse mööblit või remondibpäästetehnikat. “Pea kõik olulisedeluvaldkonnad on kaetud,” ütlebkomandopealik. Ainult autoelektrikon puudu. Puutöö tegijaid on lausakolm, neid kutsutakse omavahelkirstumeistriteks. Isegi pillimeeson olemas. Tema tuli tööle alles jaanuarisja praktikas veel rakendustleidnud ei ole, aga teistel komandoliikmetel ideid juba on.Pitskardinad ja mõmmipildid onhingele head. Aga töö on ka tähtis.Tehnikat remondivad päästjad ise.Endisest kütusemasinast vee vedamiseksümber ehitatud paakauto onka aastaid tagasi meeste endi tehtud.See vajaks küll moodsama vastuväljavahetamist, aga kuni uut pole,ajab asja ära.Lustielu tööga tasakaalus, niineed asjad Aravetel käivad.Foto: Andrus Eesma, Järva TeatajaAravetetuletõrje ajalugu1909Tuletõrjetegevust Aravetel võibarvestada aastast 1909, kui Kurisoomõisahärra Aleksander von Stahl,mõisavalitseja, kaks kohalikkukaupmeest ja mõned talumehedlõid vabatahtliku tuletõrjeseltsi.Lisaks tulekustutamisele edendasselts ka kohalikku kultuurielu.Vanast kõrtsihoonest kohandatudtuletõrjemaja õnnistati sisse 1915.aastal. Avapidu tõi sisse 264 rubla.1914. aastal sai selts Seidla paruniltSchillingult kingituseks 20 vasesttuletõrjekiivrit. Need olid tänutäheksSeidla mõisa saekaatri tulekahjulpäästetud hoonete eest. Esimesevormiriietuse tegi meestele 1918.aastal rätsep Tint. Vanemast ajastpärit tuletõrjeeksponaadid on väljapandud Aravete külamuuseumis.NÕUKOGUDE AJAL jätkus vabatahtlikutuletõrje tegevus. Alevis oli valvesüks tuletõrjeauto ja tuletõrjeautojuht,kellele maksis palka kohalikkolhoos. 70 rubla kuus, teab rääkidapraegune komandopealik Arvi Luuk.Teised kustutajad tulid tulekahjupuhul teistelt töökohtadelt.1994. AASTAL loodi kolme ümberkaudsevalla, Lehtse, Ambla ja Albutarbeks Aravetele oma päästekomando.1. OKTOOBRIL 1996 viidi sisseööpäevaringne valve.* * *Aravete komando algusaegadest,1996. aastast alates on praegusenikomandos tööl kolm meest.Kutselisena alustas komando kokkukuue mehega: üks mees valves,teised tulid tulekahju korral kodust.Kaks esimesest kuuest kutselisestpäästjast on pensionile läinud ningüks tööl naabrite juures.Värskelt renoveeritudkomandoruumideavamispäeval võttiskomandopealik Arvi Luuk(vasakul) vastu ohtraltõnnitlusi ja kingitusi.Komandopealik Arvi Luuk ontuletõrjega seotud 1982. aastast,alustades Aravete vabatahtlikustuletõrjekomandos. Hiljem oli takutseliseks muutunud komandos niituletõrjuja kui meeskonnavanem jaka maakonna operatiivkorrapidaja.Aravete komando pealik on Arvialates 2006. aastast.Praegu on Aravete komandos tööl16 päästjat ja meeskonnavanematkokku pluss komandopealik. Kõikametikohad on täidetud.


16 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009LENNUJAAMA PÄÄSTETEENISTUSRaudlinnupäästjad:“Kui läheb põlema,siis täislaksuga!”Lennujaama päästeteenistuse ülem Toomas Mardo kirjeldab sealseid päästjaid kui presidendiihukaitsjaid. Presidendile keegi atentaati teha ei taha, kuid pidevalt peab valvel olema.Aga kui midagi juhtub, siis tuleb dzoti ette hüpata.Reimo RajaPeatoimetajaÜleriided peab ära võtma, taskud tühjakstegema, isegi püksirihm tulebvöö ümbert lahti lohistada. Astunläbi turvaväravate ja tervitusekskatsub eakas turvamees mind läbi,õnneks siiski midagi ohtlikku leidmata.Haaran veel kastist asjad, misvahepeal läbi turvaskanneri lastud,näitan turvatöötajatele isikut tõendavatdokumenti ja riputan külgekülalistele mõeldud plastkaardi. Sõitpunases operatiivautos lennujaamapäästekomandosse võib alata.Kokku on lennujaamas päästjaid33. Nende hulgas päästeteenistuseülem Toomas Mardo. Vahtkonnason kaheksa meest. Osa mehion lisaks päästja erialale saanudpinnaltpäästekoolituse, mõnel onka tuukripaberid. Kuna Ülemistejärv on kiviviske kaugusel, siis onkõikvõimalikud veepäästeoskusedja -varustus Tallinna lennujaamalekohustuslikud.Ruumid on komandos igati eeskujulikud.Kahekohalised magamisruumid,korralikult varustatudSõidul komandostõnnetuspaika tuleb jubaautos nii endale kui kateistele selgeks tehahargnemised, taktika jamuu. Selleks kõigeks onaega kaks minutit.jõusaal, õppeklass, saun ning avarpuhkeruum, mille klaasist katusmuudab selle väga valgusküllaseks.Vaba aega saavad mehed sisustadajõusaalis rauda tassides, arvuti tagasilmaringi laiendades, raamatutlugedes või õppides. Teinekord saabka autod garaažist välja ajada ningvabal pinnal siis vutti taguda või saalihokitmängida.Otse tänavalt loomulikult lennukeidkustutama ei pääse. Vähemaltpäästja algkoolituse paber peabtaskus olema ning soovitatavalt kakomandos töötamise kogemus kirjas.Lennujaamas tehakse päästjateleerialane lisakoolitus, õpetatakselennukipäästmist ja lennundusegaseotut. See kestab ligi kolm nädalatja pärast seda juhendab uut töötajatpidevalt veel meeskonnavanem võirühmapealik. Umbes kolme kuugasaab mehest asja ja võib ta iseseisvalttegutsema lasta.Olgugi et need päästjad autoõnnetustetagajärgede likvideerimisegaei tegele, käivad nad sellegipoolestigal aastal Väike-Maarjas niisel kui ka muudel päästeteemadelmälu värskendamas. “Et teadmisedrooste ei läheks,” ütleb lennujaamapäästeteenistuse ülem Toomas.ADRENALIINILAKS KOGU ELUKS“Rühmapealiku töö on linnakomandorühmapealiku omast sama kaugelkui Jupiter Maast,” selgitab Toomaserinevusi. Kui linnas saab rühmapealikveidi aega tuleluurega tegeleda,siis lennujaamas pole kohapeal aegamingit tuleluuret teha. Sõidul komandostõnnetuspaika tuleb juba autosUSAs ja Rootsison naispäästjadtavaline nähtus,Eestis veelüsna haruldane.Esiplaanil noorlennujaamapäästja Kadi Milva.Foto: erakogu.Lennukeid päästabnoor neiu23aastane Kadi Milva sattus lennujaama päästeteenistusseenda sõnul juhuse tõttu – praktikal käies. Suurtelennumasinate päästmine oli talle meeltmööda ja niitöötab Kadi lennujaamas siiani.Noorele tuletõrjeneiule meeldib lennupääste erilisus– teistmoodi väljakutsed ja tehnika. “Autod on palju suuremad,”toob Kadi näiteks. “See on palju huvitavam kuikuskil kontoris istuda,” kirjeldab neiu päästetöö võlusid.Meeste seltsis töötamine Kadile probleem ei ole. “Maolin meeste seltskonnaga harjunud juba koolis käies.”Olulisi takistusi, miks naine ei võiks päästjana töötada,ta ei näe. “Eks ma rõhusin sellele, et oleme õppinudsama asja ja miks nemad peaks paremini oskama kuimina,” selgitab Kadi, kuidas ta meestele end algusesikka tõestama pidi. “Aga ega nad väga palju mulle vastuei vaielnud selle koha pealt.”Kadi lõpetab sel kevadel ka Sisekaitseakadeemiapäästekolledži.


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 17Lennujaama päästeteenistuse ülemToomas Mardo (vasakult) ja teisevahtkonna päästjad Raivo Karp, HarryMoor, Renno Veelma ja Alik Teino.Foto: Aavo Pallnii endale kui ka teistele selgeks tehahargnemised, taktika ja muu. Sellekskõigeks on aega kaks minutit.Meeskond peab põleva lennukinijõudma maksimaalselt kolmeminutiga. “Kui me uimerdaksimekohale viie minutiga, oleksimesuht-koht mõttetu teenistus,” ütlebToomas. Lennukid on paraku ehitatudkõige ebasoovitatavamatestmaterjalidest üldse, kui vaadataasja tulekahju arengu vaatevinklist.Koosnevad need peaasjalikultmürgistest komposiitmaterjalidest,erinevatest alumiiniumidest, lisaksveel kõikvõimalikud soojustusmaterjalidja kaabeldused. Kui lennukpõleb, siis minimaalne ohuala ilmahingamisaparaadita on 200 meetrit.Toomase sõnul võrdub üks lennukitulekahjukeskmise kütuselaopõlenguga.Meeletul hulgal väljasõitepäeva jooksul siiski pole, aga kuimidagi tõsist juhtub, siis saavadpäästjad oma adrenaliinikoguseeluks ajaks kätte. Toomas kirjeldablennujaama päästeteenistustkui presidendi ihukaitsjaid. “Presidenton, keegi talle atentaati tehaei taha, aga sa pead kogu aeg talsabas käima ja kui vaja, siis hüppaddzoti ette,” räägib Toomas. Kuimajatulekahjul võib mingi tuli lihtsaltseina vahel susiseda ja paksutossu välja ajada, siis lennuki puhulon kaks varianti – see kas põleb võiei põle. “Kui läheb põlema, siis täislaksuga,”räägib Toomas.VIIMANE LENNUKIPÕLENGViimasest lennukipõlengust on möödaskaks aastat. Seisuplatsil põles 19reisijat mahutav lennuk LET 410. Inimesiraudlinnus õnneks polnud. Tulekahjusüttis põhjusel, mille tõttu tihtimajadki põlema lähevad – soojapuhurist,mille juhe oli kulunud ja läks lühisesse.Nimelt otsustasid lennukimehaanikudsellega salongi soojendada.Paraku tõusis elektrilühise tõttu temperatuurliiga kõrgele, lühikese ajagapõles lennumasin nii ära, et see tulimaha kanda. Sellegipoolest hoidsidpäästjad ära halvima. Kõik lennukidseisavad platsil üksteise kõrval ning2008. aastaloli lennujaamapäästeteenistuselkokku 1470 väljasõitu.kehvema stsenaariumi korral oleksidneed üksteise järel süttinud nagujadaühendus.Lennukitel ilmneb õhkutõusul võilennu ajal ikka aeg-ajalt mõningaidrikkeid. Toomasele meenub lähiminevikustVenemaalt tulnud TU 154,millel idanaabri juures õhku tõustespurunes ühel põhitelikul kaks kummija Eestis maandudes veel kaks.“Need vennad, kes sellega lendasid,panid ilmselt kirikusse küünlad, seeläks üle noatera,” jutustab Toomas.Kõik lennukid, mis mõne rikkega saabunud,on jäänud traagilisest õnnetusestnapile kaugusele. Toomaselemeenub Türgi kaubalennuk 747,millel navigeerimiseks vajalikud näidikudpärast õhkutõusu töötamastlakkasid ja tuli tagasi tulla. “See lennukon suur nagu Lasnamägi. Kui seesiia metsa kukub, siis on tegevustkuuks ajaks,” arutleb Toomas, mishalvemal juhul juhtunud oleks.Ka lennujaama päästeteenistusessõltuvad väljasõidud hooajast. Suvelnäiteks on palju kütuse- ja õlireostusi.Tuleb mõni väikelennuk Soomestnädalavahetusel Eestisse, tangitaksepaak täis, jäetakse lennuk platsile jaminnakse mööda Eestit rändama.“Samal ajal kolm päeva päike paistabja õues on 25 kraadi, mille peale kütusteeb omad järeldused – paisub paagisja hakkab ülevoolutorudest väljaajama.” Talvel see-eest tuleb mõnikordminna lennujaama piiridest väljapoolenn pilpakülla Suur-Sõjamäel, kus aegajaltmõni suvila põlema pannakse.“Keset tuba on neli tellist, lõke vahel,ja tulemus on teada,” ütleb Toomas.Kuna aiamajakesed on seal üksteiseleväga lähedal, on suurem tulekahjuüsna kerge arenema. Tekkiv suits võibaga omakorda lennuliiklust segamahakata.2008. aastal oli lennujaamapäästeteenistusel kokku 1470 väljasõitu,sealhulgas lennuki tankimiseturvamised, reostuse korjamised,tulekahjusignalisatsioonidele reageerimisedlennujaama territooriumil,valmisolekud seoses rikkegasaabuva lennukiga ja muu.GaraažLennujaama päästekomandogaraažis seisab viis autot. Nendehulgas on üks kiire kustutusautoning kaks kustutuspäästeautot,millest üks kahemehekabiiniga,teine meeskonnakabiiniga. 1996.aastal toodi need kohale tuttuuena.Kolme autoga kustutab lennukitmaksimaalselt kaks minutit.Kui taktikaga puusse panna, siisongi päästjad oma šansid mahamänginud.Veel on garaažis juhtimisautoning parameedikute sõiduk, midakasutatakse peamiselt tehnilistelsõitudel. Masinaparki kuuluvadka pinnaltpäästepaat, kaater, ATVja raskevarustuse konteiner.Lennujaamkui miiniväliSamas kohas, kus Tallinna lennujaampraegu asub, oli ka Teisemaailmasõja ajal lennuväli. Seepärasttuleb seal alati, kui koppmaasse lüüakse, omajagu lahingumoonapäevavalguse kätte.Kord tõstis kopamees kaevetöödelkaks kätt üles ja lubas tööltlahkuda, kuna iga kümne minutijärel vaatas talle pinnasest mõnisõjaaegne mürsk vastu. Asi lõppeskinii, et Päästeameti demineerijadhakkasid kaevetöödelvalves käima.


18 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009ÕPPUS“Kadunud lennuk”Möödunud aasta novembris korraldati Tartu lähistel Ülenurmes lennuõnnetuse õppus.Õppuse korraldamisest ja õnnestumisest annab ülevaate Toomas Rosin.Kannatanute lennukist väljatoomine.Foto: Arvi Uustalu


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 19Toomas RosinLõuna-Eesti Päästekeskusekoolitusbüroo vanemspetsialistValvevahetuse ajal kõlasid tuttavadhäirekellad. Väljasõiduks riietumiseltabas meeskonda üllatus. Info,mis väljakutsele lisati, oli vägagiebatavaline: “Tartu Ülenurme lennuväljalsooritab või on juba teinudhädamaandumise või on hoopis allakukkunud lennuk.” Lennuk!? Kuisuur, kuhu kukkus, kas lennuk põleb,millised on meie kolmeliikmelisemeeskonna võimalused, kas abi onjuurde saadetud? Pähe tekkis ainauusi küsimusi.Lennuväli asub Tõrvandi päästekomandostvaid kolme kilomeetrikaugusel ja sinnajõudmine võttisõnneks tühise aja. Õpitust ja kogemustestmeenus, et seda laadiõnnetuste korral tuleb leida kõigileoperatiivteenistustele hea ligipääsugakogunemiskoht ja hankida võimalikultkiiresti lisainfot. Tuul ulus,maandumisraja tuled särasid, mitteühtegi inimest! Sõitsime päästeautogamaandumisraja kõrval kulgevalteel. Juba helises töötelefonja vanemoperatiivkorrapidaja RaulSuits päris olukorra kohta aru. Täielikpimedus ümberringi, ei muud. Seeoli esialgu kogu info, mida oskasinsündmuskoha poole tõttavale operatiivkorrapidajaleedastada.Operatiivkorrapidaja jõudis Tartustkohale ning koos häirekeskusepäästekorraldaja, lennujaama direktorining lennujuhtimistorni töötajategapüüdsime hankida infot lennukivõimaliku asukoha kohta.Sellest, kuidas päästetööd kulgesid,saavad huvilised lugedaLõuna-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistusejuhi asetäitjaRiho Sõmermaa artiklist meie varasemasajakirjas (Häire 112, 1/2007,lk 14–15).ÕPPUSE IDEE2006. aastal Ülenurmel toimunudlennuõnnetuse ajal töötasin Tartulinna lähistel Tõrvandi komandosmeeskonnavanema ametikohal.2008. aastal asusin uuele ametikohalepäästekeskuse koolitusbüroovanemspetsialistina. Sirvides Lõuna-Eesti Päästekeskuse koolituspõhimõtetedokumenti, selgus, et tähtiseesmärk on korraldada aasta jooksulTartumaal vähemalt üks suurõppus.Õppus pidi proovile panema eri teenistustekoostöö ladususe ning ühtlasiTartumaa päästjate võimekuse.Olime hea kolleegi Raul Suitsuga mitmelkorral arutanud lennuõnnetuseõppuse ideed. Õppuse korraldamisekasulik eeldus oli ühine lennuõnnetuseltegutsemise kogemus. Tahtsimeselle põhjal tehtud järeldusi maksimaalseltära kasutada.ETTEVALMISTUSTÖÖJuhtkond kiitis kompleksõppuse“Kadunud lennuk” korraldamiseheaks ning see julgustas tegutsema.Teadnuks, missugused takistusedees ootavad, oleksime oma ootustesolnud tagasihoidlikumad. Agajulge hundi rind on rasvane. Istusimemaha ja panime õppuse juhenditarvis kirja õnnetuse stsenaariumiesimese versiooni. Ülenurme lennujaamaplaanisime luua staabi jateenistuste kogunemise paiga. Kuidjuba selgus, et Ülenurme lennujaamaehituses ning töökorralduses tehtudmuudatuste tõttu pole võimalikstsenaariumi rakendada. Mis muud,kui tuli kirjutada uus versioon.Kiirabitöötajad teevad kindlaks vigastusi.Kohe kerkis esile järgmine mure.Kuidas korraldada lennuõnnetuseõppust, kui puudub peamine – lennuk?Koos lennujaama direktori ReinMarkiga juurdlesime võimaluste üle.Kes oleks nõus laenama oma suurtõhulaeva, et saaksime imiteeridaõnnetust ja harjutada kannatanutepäästmist? Äkki tuli meile idee. Lennujaamalähedal asub ju lennundusmuuseum.Kaarte uurides selgus, etmuuseum jääb ka lennupääste mõisteslennujaama teeninduspiirkonda.“Tartu Ülenurmelennuväljal sooritabvõi on juba teinudhädamaandumise võion hoopis alla kukkunudlennuk.” Lennuk!?Lennundusfanaatikust muuseumiomaniku ja direktori Mati Meosegaõnnestuski sõlmida lennuki kasutamisekokkulepe. Kuid pidime oma ihuja hingega vanduma, et mitte miskiõppuseks antud TU-134A-s vigastadaei saa.Lennuk leitud, asusime koostamanimekirja teenistustest ja asutustest,kes oleksid sellise mastaabigasündmuse lahendamisse kaasatud.Ajasime näpuga seadusest järge,tuletasime meelde oma kogemusedja teadmised ning tähendasime needüles. Nimekirja vaadates tekkis mulesimest korda kahtlus. Kas tõestisuudame panna sellise aukartustäratava hulga teenistusi liikumaühise eesmärgi nimel? Õppusest pidiplaanide kohaselt osa võtma Lõuna-Eesti Päästekeskus, HäirekeskuseLõuna-Eesti keskus, Tartu Lennujaam,Lõuna Politseiprefektuur, TartuKiirabi, Kagu Piirivalvepiirkond, TartuLennundusmuuseum ning Ülenurmevallavalitsus.Foto: Arvi UustaluEESMÄRGID JA ÜLESANDEDOlime valmis kirjutanud asjalikustsenaariumi. Kuid millise eesmärgipüstitame me sellele õppuseletervikuna? Oli selge, et kõiki tahkekorraga hinnata ja vaadelda pole võimalik.Rõhuasetuse paikapanekukskutsusime kokku kõikide osalevateametkondade ja asutuste esindajad.Oli tore tõdeda, et vähemal või rohkemalmääral leidsid kõik kutsutudpõhjuse, miks õppusest osa võtta.Iga ametiasutus määras isiku, kesõppusel osalemist koordineeris,üldine eestvedamine jäi minu õlule.Õppuse üldeesmärk oli kahtlemataharjutada reageerivate osapooltekoostööd ja hinnata päästeteenistusevalmisolekut tegutsedalennuõnnetusel. Päästjate tähtsaimateksülesanneteks oli validalogistiliselt õige kogunemiskoht,moodustada staap, määrata õnnetuskohakoordinaadid ning leida lennuk.Nende töölõikude korraldamiseõnnestumine tekitas meile kõigeenam muret. Sobiv kogunemiskohtpeab võimaldama liigutada tehnikatkiirelt ja efektiivselt ning saadaja jagada infot. Staabitöö on kogusündmuse süda ja selle tööd ei tohihäirida miski. Õnnetuse asukohaleidmise kiirusest oleneb omakordasee, millised on säärase juhtumitagajärjed. Tajudes võimalust, etpäästjad võivad koordinaatide järgiliikudes teelt eksida, kirjutasimelegendi sisse humoorika tädi Maali,kes vajadusel teeks õppuse õigesserööpasse juhtimiseks hädaabikõneotse õnnetuspaigalt.2006. aastal Ülenurmel juhtunudlennuõnnetusest oli liigagi hästimeeles esmaste koordinaatide järgisündmuskoha otsingud ja pettumus,kui esimene katse luhta läks.Järgnevad minutid olid tookord valusad,ehkki viisid suhteliselt õnnelikulahenduseni. Pidime tunnistamafakti, et mitte päästjad ei jõudnudlennuki juurde, vaid üks kannatanutestjõudis ise päästjateni ning juhataskätte õige suuna. Operatiivteenistustekäes oli tehnika ja suuredvõimalused. Ometi näitas reaalsus,et alati ei ole tehnika kõikvõimas.Esialgsed asukohainfo koordinaadidvõivad paraku sisaldada üsnasuurt hälvet ning juhatada valessesuunda.Tundus, et kõik võimalikudsituatsioonid ja lahendused on läbimõeldud ning probleemid kindlakstehtud. Õppuse juhendisse olid sobitatudteistegi osalejate eesmärgid jasoovid. Viimased nädalad üritusenikulusid tehniliste vahendite – suitsupommid,teenindav tehnika jamuu selline – hankimisele. Vajasimeka valgusteid, sest lennukis polnudelektrivoolu ja õppuse algus oli plaanitudpimedale ajale.Novembri viimastel päevadel,mõned päevad enne õppust, kutsusimekoos kiirabipoolse korraldajagakokku inimesed, kes pidid õppuselmängima kannatanuid. Selgitasimeigaühele tema rolli ning seda, midakorraldajad “kannatanutelt” üldjoontesootavad. Piirivalve erisoovoli näha lennuki pardal reisijaid, keson pärit n-ö kolmandatest riikidest javajavad Euroopa Liidu territooriumilviibimiseks viisat.OOTAMATUD TAKISTUSEDViimased ettevalmistused tehtud,tundus, et oleme õppuseks valmis.Saatuse väljakutsena tabas meidjärjekordne ootamatus. Me ei osanudarvestada, et muidu ühtlaselt hallEestimaa talv näitab oma kaunist, kuidühtlasi karmimat palet. Paar päevaenne õppust olid põhimaanteed suure


20 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009lumetormi tõttu äärmiselt raskestiläbitavad ning operatiivteenistusteltuli välja panna tavalisest suuremadjõud. Kas sellistes tingimustes õppustkorraldada on mõistlik? Otsustasime,et ootame, kuni õppuse algusenijääb ööpäev, ning kui ilm ei parane,lükkame õppuse olude normaliseerumiseniedasi.24 tundi enne õppust raporteerisidteenistused, et igapäevane töörutiinon taastatud. Selleks ajaks olidkõik teed ja tänavad liikluseks avatudning lennuliikluski toimis korrapäraselt.Nii otsustasidki korraldajad,et kuna ilm on ilus ja uut lumetormiei prognoosita, siis toimub õppusplaanipäraselt. See oli mitmeteleosalejatele üllatuseks, kuid alt ära eihüpanud siiski keegi.Käes oli 27. novembri hommik.Ürituse alguseks oli plaanitud tööpäevalõpp, mil juba pimenev ilmseaks tegutsemiseks lisatingimusi.Asusin lennujaama poole teele, etlennujaama direktori ja nendepoolseolulise võtmemängija, lennujuhiga,õppust mõjutavad detailid veel kordläbi arutada.Ootamatult tabas meid veel ükstõsine tagasilöök, mis mind mõnekspikaks minutiks lausa keeletukstegi. Kogu infovahetus reageerivatejõududega pidi alguse saama lennujuhijuurest. Viimane aga pani käedpuusa ja teatas, et tema tööajal eikuku alla ükski lennuk ja tema omamainet sellisel üritusel rikkuda eilase. Pidin kasutama kogu oma veenmisoskust,et õppus saaks siiskitoimuda. Igavikupikkuse selgitus- javeenmistöö tulemusel, kinnitades, etme ei soovi õõnestada mitte kellegiautoriteeti, saime lennujuhi lõpuksnõusse. Õppuse kohalikke eesmärkearvestades olime juba loobunudglobaalse lennupäästesüsteemikäivitamisest, sest see oleks tähendanudrahvusvahelist tähelepanu.Mõne lennukitootja või partnerriigiarvamus õnnetuse jäljendamisestoleks olnud ettearvamatu.Kannatanute transport.Foto: Arvi UustaluHÄDAMAANDUMINEÕppuse alguseni oli jäänud mõnitund, kui taevast katsid järsku tumedadpilved ja hakkas sadama paksulund. Iga korraldaja lootis salamisi,et tuleb ilus vaikne lumesadu, mis eisunni õppust katkestama. Katkestamineoleks tähendanud hulka asjatatehtud tööd ja kulutatud energiat.Mida tund edasi, seda tihedamakslumesadu läks. Mõni kiire konsultatsioonosapoolte koordinaatoriteganäitas, et võimalust õppust ära jättaenam polegi. Kõik korraldajad ja hindajad,kaasa arvatud lennujuht, olidõppuse toimumiseks valmis. “Kannatanudki”,keda juba grimeeriti, tutvusidoma vigastuste legendidega.Kokkulepitud kellaajal helisestelefon ja lennujuht küsis mu nõusolekutalustada õppust. Mis seal ikka,enam polnud kuhugi taganeda. Lubaantud, läks hädaabikõne tõrkuvatemootoritega õhusõiduki kohta häirekeskusesseja sestpeale hakkasõppus elama oma elu. Saime sellekulgu varem valmis mõeldud meetoditegaüksnes suunata või äärmiseljuhul õppuse katkestada.Ootaja minut on pikk, kuid jubajõudsidki kohale Tõrvandi komandopäästjad, kes asuvad lennujaamalekõige lähemal. Ka sel korral oli meeskondkolmeliikmeline. Äratundmisestsigines soe nostalgiline hetk.Meeskonnavanem kontrollis kiireltalginfot ning alustas võtmeisikutePolitsei kaasatudabipolitseinikud täitsidkorraldusi ülitäpselt.Mõnel juhul ei lasknudnad ennast veenda isegikorraldaja või vaatlejaeristusmärkidel.koondamist. Operatiivkorrapidajasaabumise ajaks olid kõik tarvilikudkontaktisikud lennujaamast ülesleitud. Edasi liiguti kindlal käigul.Kogenud vanemoperatiivkorrapidajaJuri Hrabrovi juhtimisel hakati staapimoodustama. Pääste-, kiirabi-, politsei-ja piirivalvejõud kogunesid ninglennujaama ootesaal täitus teenistustetöötajatega, kes oma ülesandeidootama jäid. Samal ajal lugeslennujuht minuteid, et edasi anda viimaneosa esialgsest infost. Sellestselgus, et lennuk ei jõua maandumisrajaleja sooritab hädamaandumisekusagil lennuvälja läheduses. Nüüdsai ettevalmistuste aeg ümber ja eesootas päästeoperatsioon.Infot oli korraga liiga palju, nagumastaapse õnnetuse algjärgus ikka.Päästetööde juhile oli paras pähkeleristada olulist ja ebaolulist. Infovahetus,mis pahatihti takerduma kipub,saadi õnneks toimima. Osalt otse lennujaamaraadioside ja osalt häirekeskusekaudu saabusid andmed staapi.Lennujuht teatas lennuki asukohaesmased koordinaadid, mis näitasid,et õnnetuspaik jääb kogunemiskohastumbes kolm kilomeetrit eemale.Eri allikatest saadud infot kontrolliti,et ei oleks vasturääkivusi. Seejärelsisestati koordinaadid navigatsiooniseadmesse,mille juhatusel hakatiliikuma õnnetuskoha poole.KADUNUD LENNUKI OTSIMINEPäästetööde juht andis korralduseliikuda õnnetuspaiga suunas kolonnis.Läbi lumesaju sõitis paarkümmendoperatiivsõidukit vilkurite jasireenidega. Võimas vaatepilt, agamitte kõige otstarbekam lahendus.Suur möödapanek see polnud, kuigistsenaariumis eeldasime, et õnnetuseasukoha andmete paikapidavustläheb kontrollima ainult ükspäästeauto. Edasises sündmustearengus tabas päästjaid lisaks väikeebaõnn. Veidi enne õnnetuspaigalejõudmist teatas lennujuht lennukiasukoha täpsustatud koordinaadid.Uute koordinaatide sisestamisel tekkissegadus, mille tõttu kogu kolonnvahetas kurssi ja asus liikuma valessuunas. Korraldajad olid pisut hämmingus,kuid viltuvedamise puhuksoli meil varuks abinõu. Kontrollisimeveel kord päästjate liikumissuundaning tõime mängu tädi Maali, kellehädaabikõnest saadud info juhataskolonni õigele teele.ÕPPUS ÕNNESTUSEdasine sündmuste käik jõudisminuni eelkõige fotode ja filmilindivahendusel. Õnnetuspaigal tegutseshulk operatiivteenistusi, kelletehnika paigutamiseks otsiti parimaidlahendusi. Prioriteediks olipäästa inimesed. Ühtlasi oli vajatagada vaba teelõik kannatanutetranspordiks ja abitehnika ligipääsuks.Väga suure ja tubli töö tegidära sündmuskohale saabunud esimesedkiirabibrigaadid. Nende hoolealla andsid päästjad lennukist väljatoodud meeletult kisavad “reisijad”.Vältimaks kannatanute alajahtumist,peatati õnnetuskoha lähedale“juhuslikult” sattunud buss, kusinimesed sooja said. Selleks ajaks,kui linnast saabusid abijõud, oliraskeim osa tööst rohkete kannatanuteabistamisel juba tehtud.Politsei kaasatud abipolitseinikudtäitsid korraldusi ülitäpselt.Mõnel juhul ei lasknud nad ennastveenda isegi korraldaja või vaatlejaeristusmärkidel. Nad lugesid märkidekandjad hoopis kõrvaliste isikutehulka, keda tuli õnnetuskohasteemal hoida. Mitmel korral pidid korraldajadpolitsei töösse telefonitsisekkuma, et vaatlejad saaksid eritsoonide vahel liikuda.Staabis käis vilgas andmete kogumineja võrdlemine. Piirivalve moodustaslennujaama hoones tsoone, kus olivõimalik teha menetlustoiminguid, etseadustada kolmandate riikide kodanikeviibimine Eestis. Esmane väikekaos oli muutunud eri alade töötajatetavapäraseks rutiiniks. Asjad kulgesidoma rada pidi ja nende sujumine pakkusmulle kui üldjuhile ja peakorraldajaleväga rahuldust.Kui õnnetuspaiga tegevusekorraldaja teavitas, et kõik reisijadon lennukist evakueeritud ja ravivajavad kannatanud teel haiglasse,võis õppuse kuulutada lõppenuks.Teenistustele seatud ülesandedolid täidetud paremini või halvemini.Täpsemate järelduste tegeminevajas analüüsi. Õppuse kordaminekuksolid paljud tublid kolleegid ärateinud suure ja vaevarikka töö. Igaõppuse õnnestumisel väärivad agakõige suuremat tänu ja lugupidamistselles osalenud lihtsad päästjad,meditsiinitöötajad, politseinikud japiirivalvurid.


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 21KRIISIREGULEERIMINERiiklik hädaolukordaderiskianalüüs sai uue näoValitsuse kriisikomisjonis 25. veebruaril kinnitatud riskianalüüs on hädaolukorrapõhine, arvestades seegahädaolukordade asutusteülest iseloomu.Lauri LuhtSiseministeeriumi pääste- jakriisireguleerimispoliitika osakonnanõunikUue hädaolukorra riskianalüüsimetoo dika järgi koostatud riskianalüüsidpanevad rõhku ennekõikeasutustevahelisele koostööle jakvaliteedi tõstmisele. Vajadus uuendatudmetoodika järele tekkis senisesüsteemi puuduste tõttu hädaolukordademääratlemisel ning nendeanalüüsimisel. Nimelt peavad ministeeriumidhädaolukorra valmisolekuseaduse (HOVS) järgi koostama omavalitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi,hädaolukord puudutab agaseaduse järgi mitut valitsemisala.KOOSTÖÖ TAGAB KVALITEEDIProbleem oli ka hädaolukordadetagajärgede kriteeriumites, midaeri asutused nägid kõik omamoodi.Tänu tervishoiuametile ning keskkonnaministeeriumileon nüüdolemas reaalsete põhjendustegaskaala tagajärgede hindamiseks niiinimeste elule ja tervisele kui ka looduskeskkonnale.Analüüsitavate hädaolukordadenimetused ja sõnastused on muudetudning täiendatud. Muutmise juureson rõhku pandud asutuste funktsioonidele.Nimekirjast onvälistatud igapäevased õnnetused jaasutuste tegevusriskid.Kõige olulisem käesoleva aastariskianalüüside koostamisel oli koostöömudelimuutmine. Kõikide hädaolukordadekohta valmis erinevateosapoolte koostöös funktsionaalseltüks riskianalüüs. See tegevus täitiska riikliku riskianalüüsi koostamiseeesmärki, kuna oma sisult on selleaastasedriskianalüüsid juba a prioririiklikud nii oma põhimõtetelt kui kasisult.Uued riskianalüüsid haakuvadjuba ka uue hädaolukorra seaduseeelnõuga, mis saab eeldatavasti kriisireguleerimisevaldkonna juhtivaksseaduseks. Tihedam omavahelinesuhtlus tagab oodatud tulemuse ningreaalne koostöö aitab paremini saavutatatulevikuks seatud eesmärke– tänasel päeval pole mõeldav, etainult ühes asutuses planeeridesleitakse lahendused kompleksseteleküsimustele.Lisaks koostöömudeli muutmiselesaavutati ka aastaid taotletudeesmärk – et riskianalüüsid oleksidoma struktuurilt sarnased ja sellekaudu ka omavahel reaalselt võrreldavad.PÄÄSTEAMETI ROLLPäästeameti juhtida oli viis hädaolukorrariskianalüüsi koguSiseministeeriumi vastutadaolevast kaheksast. Analüüsisimekoostöös teiste pädevate asutustegalisaks erinevatele tulekahjudeleka torme ja üleujutusi. Lisaks oliPäästeamet kaasatud väga paljudeteiste ministeeriumide juhitavatessetöörühmadesse. See näitabPäästeameti väga olulist rolli kriisireguleerimisesning loodetavasti onmeil jõudu ja ambitsiooni, et kasvadatulevikus ametlikuks kriisireguleerimisekompetentsikeskuseks.Väga olulisel määral on viimaselaastal pööratud tähelepanu hädaolukordasidvältivatele ja nendetagajärgi leevendavatele tegevustele.Paljud tegevused ei nõua olulistlisarahastust ning nende läbiviimineametkondades aitaks riigil olla tunduvaltrohkem valmis võimalikeksmääratletud hädaolukordadeks.SISEND TEISTELERiskianalüüsid muutuvad aina enamolulisteks planeerimisdokumentideksning on kvaliteetsed sisendidhädaolukordade lahendamisekavade koostamisel – seda on mõistnudja toetanud paljud asutused.Stsenaariumitega sisustatudriskianalüüsid on võimalik tulevikusparemini kanda kriisireguleerimisetarkvarasse, mis annabkasutajale ette reaalsegeograafilise pildi. See aitab oluliseltkaasa vahendite planeerimisele ningvajalike tegevuste läbiviimisele, kassiis suurõnnetuse ärahoidmiseks võiselle tagajärgede leevendamiseks.Eelkõige on riiklik hädaolukordaderiskianalüüside kokkuvõte,mille alusel kinnitatakse üldisedpõhimõtted Vabariigi Valitsuses,kasulik ministeeriumitele, kelle ülesandekson olla valmis hädaolukordadeksvõi neid ära hoida meetmeteplaneerimise kaudu valitsemisalaarengukavadesse. Ühtlasi annabdokument avalikkusele hea ülevaatemeid ümbritsevatest riskidest jaohtudest. Planeerimise vallas ontõsisemalt võetavad aga iga hädaolukorradetailsed riskianalüüsid.Võetagu hädaolukorra riskianalüüsikui ühe visiooni elluviimistsisejulgeoleku paremaks ja mõtestatumaksplaneerimiseks, millesseon Eestis oma panus vaja anda vägapaljudel osapooltel. Selleaastasesriskianalüüsi koostamises osalesideksperdid pea 40 organisatsioonistning esmakordselt olid kaasatudkõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad.Ekspertide ring oli agatunduvalt laiem kui kaasatud asutustehulk. Suur aitäh kõigile olulisepanuse andmise eest ühiste eesmärkidesaavutamiseks!Kriisiõppus “Hiiliv märk” 2008. aasta sügisel, kus harjutasidkoostööd nii päästeteenistus, politsei kui ka kiirabi.Foto: Päästeameti erikeemia talitus


22 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009VÄLISMISSIOONEratuletõrje Fire Masters Ltdvarustus on suhteliselt uus japritsumehed kannavad silmapaistvaidpunaseid tunkesid.Politseituletõrje võieratuletõrje?Märkmed UgandastUNDACi (ÜRO suurõnnetuste hindamise ja koordineerimise meeskond) missioonil Ugandassenovembris 2008 õnnestus loo autoril põhjalikult tutvuda selle Aafrika riigi tuletõrjeteenistusega.Häire 112 lugejatele pani ta kirja mõned märkmed, mis võivad kohati tunduda uskumatuna.Jevgeni JutkevitšPäästeameti välissuhete büroojuhatajaUNDACi liige aastast 2004Tuletõrjeüksus on Ugandas kõigestüks 12 politseiallüksusest (teisteüksuste hulgas on näiteks liikluspolitseinikeja uurijate üksus), mis loomulikultkajastub ka tema eelarves.Suuri linnu on Ugandas vähe, seetõttukoosneb riigi pritsuteenistuskaheksast politseituletõrjebrigaadist(komandost), millest suurimasub pealinnas Kampalas.Kampala brigaadis on “lahinguarvel”kokku 66 politseinikustpritsumeest, kes peavad kahesvahetuses tagama 1,2 miljoni elanikugalinna vajadused. Reageerimiskiirustvähendavad tunduvaltpidevad liiklusummikud kesklinnasja nn magalate kehvad teed, õigemininende puudumine. Tõtt-öeldatuletõrjeautod magalatesse ei jõuagi– esiteks põlevad savist ja roostehitatud onnid ära mõne sekundiganing teiseks teavad kohalikud elanikud,et abi nagunii kohale ei jõua,ega vaevagi ennast hädaabinumbrivalimisega. Seetõttu kõigub aastaneväljakutsete arv Kampalas 700 juures,mis teeb umbes kaks väljasõitupäevas. Tehniline varustus pärinebmöödunud sajandist, autod hoitakse


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 23korras kõikvõimalike meetmetega.Kokku on brigaadis neli põhiautot,kolm paakautot ja paar juhtimisautot.1982. aastal ehitatud redel ütlespaar aastat tagasi üles, ja keegi eiole suutnud seda parandada. Seega,kui tulekahju puhkeb kõrgemal korrusel,on mehed jällegi abitud.PUUDULIKUD SEADUSEDProbleem on ka selles, et Ugandas eiole põhjalikku tuleohutuse seadusandlust.Ühes seaduses on küll kirjas,et tuletõrjetöö tagamine on kohalikuomavalitsuse vastutusel, aga viimaselpuuduvad reeglina selleks vahendid,nii et politsei on olnud sunnitudselle funktsiooni enda peale võtma.Siiski ei ole neil seaduslikku õigustnõuda hoone omanikult tuleohutusreeglitejärgimist – halvimal juhul eilubata neid isegi sisse...Tuletõrjeohvitser Simon PeterMusoke sõnul tekitab puudulikseadusandlus neile isegi rohkemprobleeme kui ressursside nappus.“Päästetakse, mis päästa annab, agakui isegi omanikud ei hoolitse omaturvalisuse eest, palju sa siis tehajaksad,” nendib ohvitser nukralt.Uusi pritsumehi värvataksenoorte hulgast, kes on läbinudüheksakuulise politseiniku baaskursuse.Tuletõrjuja baaskursuskestab kolm kuud. Õpetataksetaktikat, juhtimist, eraldi ainena onkavas prügipõleng – ilmselt vägasagedane nähtus pealinnas.UNISTAME PAAKAUTOSTPealinnast 220 kilomeetri kauguselasuvas Mbale linnas (52 000elanikku) on olukord veelgi kehvem– vaid üks põhiauto, millel 2500liitrit mahutav veetünn, ning sedateenindavad üheksa meest. “Hingamisaparaadidläksid kõik katki,need viidi Kampalasse ja sinna nadilmselt jäidki,” ohkab kohalik firechief George Ogom, kes on ametisKohalik häirekeskus.Kaks ühes ehk politsei-kiirabiauto.olnud juba 37 aastat. “Aga veel suuremprobleem on vesi, unistamepaakautost, kuna vesi saab tulekustutamisel väga kiiresti otsa,”lisab ta. Siiski pole Mbale brigaaditöökoormus sugugi suur – 2007.aastal oli vaid 15 väljasõitu. Kuigieeldatakse, et brigaad teenindabkuut maakonda (rahvastiku koguarvon üle miljoni), Mbalest kaugemaleei sõideta – ei ole mõtet, niikuinii eijõua. “Kui teistes linnades raatsiksidinimesed vähemalt tulekustutidsoetada, saaksime neid õpetada,kuidas lihtsamas olukorras toimetulla. Aga tuleohutus ei ole neiletähtsate asjade hulgas isegi mittekümnendal kohal,” väidab George.TULETÕRJE ETTETELLIMISELHotellis, kus meie meeskond elas,tõmbas tähelepanu silt “Fire MastersLtd”. Lähemalt uurides selgus, ettegemist on juba 15 aastat tegutsevaeraettevõttega, mis muu hulgaspakub ka tulekustutamisteenust.Selle omaniku Martin Stokesisõnul on tema firma põhitegevusvaldkonnakstuleohutussüsteemideprojekteerimine, paigaldamine jateenindamine. Mitu aastat tagasiotsustas ta pakkuda klientidele kalisateenuseid. Skeem on väga lihtne:klient maksab kuutasu (miinimum10 USA dollarit kuus, suuremad ettevõttedtasuvad kuni 500 dollarit)ja saab selle eest õiguse tulehädakorral helistada Fire Mastersi lühinumbril.Firma pritsumehed, keskannavad ilusaid punaseid tunkesid,reageerivad kiiresti. Kaks põhiautoton valves, lisaks on kasutada veelkolm põhiautot, 42meetrine redel,paakautod ja paar väikest pumbaautot.Kogu varustus, mis on suhteliseltuus, paikneb depoos.Martin Stokes ütleb, et enamikkliente on erafirmad, sh tankladja hotellid, samuti teenindataksetosinat eramaja. Ainult kuutasustära ei ela, tuletõrjeteenistust toetataksefirma muude tegevusaladega.Mõnikord kutsub politsei kolleegiderasektorist endale appi, kuigi abistataksetõesti üksnes erandkorras,näiteks kui põleb suur kaubamaja.“Me oleme ikkagi äri ja kulusid meilekeegi ei hüvita,” kurdab Martin. Kahjuksei ole ta suutnud linnavõimudegaka kokkuleppele jõuda, sestviimastel on teatavasti rahapuudus.“Muidu oleksime suutelised välja ehitamaviis väikest depood ja katmaoma jõududega kogu linna,” räägibMartin Stokes oma plaanidest. Temafirma populaarsusest räägib ka see,et Fire Masters sõidab välja nelikorda päevas (kõik väljakutsed eiole seotud tulekustutamisega). “Meei taha, et “tasuta” tuletõrje näeksmeis konkurente, me kõik peameühendama oma võimed, et tagadameie kaaskodanike turvalisus,” väidaberatuletõrjuja Martin Stokes.Fotod: Jevgeni JutkevitšKampala politseituletõrjebrigaadkahe kahvatu väliskülalisega (looautor on parempoolne) esiplaanil.


24 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009ELUPÄÄSTJADElupäästjate loodVeebruar 2009Fotod: Reimo RajaLisaks 25 Elupäästja medalile anti üle 15 PäästeteenistuseHõberisti ja 32 Päästeteenistuse medalit.JUTA UMALASRAPLAMAA2008. aasta 28. detsember. Sellestoleks võinud saada 4aastaseRichardi perele väga kurb päev.Õnneks siiski nii ei läinud.Väike Richard mängis vanaemaJuta Vigala jõe ääres asuvakodutalu õuel. Vanaema läks vaidhetkeks majja, kuid tagasi õueleastudes oli tema ehmatus suur:väikemees vudis rõõmsalt kilgateslaugjast kaldast alla nõrgakaldajääga kaetud kiirevoolulisejõe poole. Juta püüdis küll poisilejärele joosta, kuid lapsel oli parasedumaa. Just nii suur, et vanaemasilme all umbes poole meetrikaugusel kaldast jäistesse voogudessesulpsatada. Kui Richardipeanupp kohe vee alla kadus jatemast olid näha vaid püksisääred,ei kõhelnud Juta hetkegi, vaidhüppas ka ise rinnuni ulatuvassevette, haaras lapse pükstest ningronis viimast jõudu kokku võtteskoos temaga kaldale.Esialgu näis pisipõnn täiestielutu, aga kui vanaema talle soojahingeõhku sisse puhus, lapse hingaminetaastus ja poiss hakkas nutma.Siis tundis Juta, et suurem oht onmöödas. Richardi 8aastane vend,kes kõike pealt nägi, oli selleks ajaksjuba märgade ja külmunud pereliikmetenijõudnud, kaasas Salvo kelkväikevenna sooja tuppa toimetamiseksja mobiiltelefon, millega kutsutikohe kohale Märjamaa kiirabi.Hea, kui sul on selline vanaema,kes päästab su talvel “jää all varitsevakrokodilli lõugade vahelt” – justnii mäletab väike Richard ise omavettesattumist.AHTO KONTTARTUMAAMöödunud aasta teisel jõulupühal,26. detsembril otsustasid kaksnoormeest Tartumaal Nõo vallasKeeri järve jääl liberajasõitu harjutamahakata. Kahjuks jäi aga jää vastupidavusauto raskusele alla ningsõiduk koos kahe noorsandiga vajusvette.Sadakond meetrit eemal kalastanudAhto tormas kohe järjest enamvee alla vajuva auto juurde ning nägi,kuidas selles olevad mehed tulemustetauksi avada püüavad. Ahto jooksiskiiresti oma jääpuuri järele. Kui tatagasi jõudis, paistis veest välja veelainult auto tagumine osa. Sõiduk olivett täis imbunud, üks hädaolija püüdismingi lauajupiga tulutult aknaklaasipurustada, teine peksis vastuklaasi paljaste kätega.Ahto laskus põlvili ja üritas kiirestiuppuva auto tagaklaasi puurigakatki lüüa, kuid puur ulatus vaevuklaasini. Alles viies või kuues hooppurustas tagaakna ja seda just siis,kui peaaegu kogu sõiduki sisemusoli juba veega täitunud. Autosolijadpääsesid eluga. Neil oli lihtsalt õnne,et õnnetuse hetkel juhtus lähedalolema Ahto-sugune vapper mees.Veel paarkümmend sekundit, ja kakseluküünalt oleksid jäädavalt kustunudolnud.MAANUS RINGOANDREAS ARUOJATARTUMAATänavu 9. jaanuari varahommikulavastasid Tartumaal Võnnu alevikusasuvas kortermajas tähelepanelikudnaabrid, et ühe esimese korrusekorteri köögiaknast tuleb suitsu.Maanus, kelle elukaaslane esimesenasuitsu märkas, helistas kohehäirekeskusesse ning suundus isekõnealuse korteri ukse taha. Uks,mille alt suitsu ka koridori imbus, olilukus ning keegi ei avanud.Samas tulid õuest trepikotta selleskorteris elavad vennad Taivo jaAndreas, kes olid rõdu kaudu väljapääsenud. Neil oli võti, millega uksavati, kuid kahjuks polnud sealt-


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 25kaudu enam võimalik paksu suitsumattunud korterisse siseneda. Maanussai vendade käest teada, et seeson veel neli või viis last.Maanus pani ette rõdu kaudusisse minna. Ta aitas Andreaserõdule, et suitsulõksu jäänud lapsedsealtkaudu välja tuua – teadis ju Andreas,kus nende magamisasemedasuvad. Andreas tõi välja neli lastning teatas siis, et rohkem ta sisseminna ei suuda. Vingust loiud ja tahmasedlapsed toimetati naaberkorterissetoibuma.Kaks vahepeal kohale jõudnudpäästemeeskonda alustasid kiirestipäästeoperatsiooni ja tule kustutamist.Suitsusukelduspaar läksotsima võimalikku viiendat last,keda arvati korteris olevat. Õnneksrohkem ühtegi last korteris polnud,päästjad tõid välja laste hukkunudlemmiklooma ning kustutasid köögispuhkenud põlengu.AITA KRONKLÄÄNE-VIRUMAA2008. aasta 29. oktoobri keskpäevalsai Rakvere päästekomando väljakutseSõmeru valda Vaekülasse,kus oli süttinud üks kahekorruselisekortermaja korter. Kohale jõudestegid päästjad kindlaks, et põlemaoli läinud kušett.Kolm põlengu ajal korteris viibinudinimest oli aga päästjate saabumiseajaks juba välja aidanudtähelepanelik naaber Aita. Tundnudsuitsulõhna ja kuulnud tulekahjustmärku andva suitsuanduri kurjakuulutavaidhelisid, sisenes Aita põlevassekorterisse ja helistas koheka häirekeskusesse. Ta äratas suitsusestoas maganud ja juba täiestiebaadekvaatselt käitunud inimesedning tiris nad ruumist välja. Lisaksinimelude päästmisele oli Aita päästjatetuleku ajaks jõudnud kustutadaka põleva voodi ning asunud ruumituulutama.Tänu Aita reageerimisele suitsuandurihelidele ja kiirele tegutsemiselesai päästetud kolm inimelu.VAHUR LEHOVATOOMAS STROOLÄÄNE-VIRUMAA2008. aasta 15. septembril puhkestulekahju Lääne-Virumaal Vinni vallasInju külas. Põlema oli süttinud kunagimõisakompleksi kuulunud tõllakuur,mis oli ümber ehitatud kahekorruselisekskaheksa korteriga elumajaks.Päästjate kohale jõudes põles üksteise korruse korter juba lahtise leegiga.Kogu teine korrus, aga samutipööning oli paksu suitsu täis.Kohalikelt elanikelt saadudteabe järgi oli maja teisel korruselAndrei Orponen (pildil) ja IgorAndrejev päästsid möödunud aastakevadel põlevast majast kuusinimest.üks inimene tulelõksu jäänud. Liikudessuitsu ja põlemisgaase täismaja teisel korrusel käsikaudu ringi,leidsidki päästjad ühest tulest puutumatakorterist inimese. VanempäästjadVahur ja Toomas toimetasidkeskealise šokis meesterahvakiiresti aknani ja redelit mööda põlevastmajast välja. Vahuri ja Toomasesuur professionaalsus päästis selleinimese elu.EVALD SCHMITTLÄÄNE-VIRUMAAUue aasta alguses, 2. jaanuaril oliEvald Lääne-Virumaal Kadrina paisjärvejääle uisutama tulnud. Ühel hetkelkuulis ta mingit häält ning nägi, etkoeraga jalutama tulnud inimene onkoos loomaga läbi järvejää vajunud.Kiiresti otsis noormees puutoikaja suundus hädasolijale appi.Ta lähenes küll ettevaatlikult, kuidsiiski nõrgal jääl oma eluga riskidesuppujale. Aidanud kurttumma naisterahvaveest välja ja kaldale, teavitasEvald juhtunust kohe ka häirekeskust.Kiirabimeedikud toimetasidalajahtunud kannatanu haiglasse,tema lemmiklooma elu aga kahjukspäästa ei õnnestunud.ANDRES TIIGIVEEKALLE ÕUNAPUULÄÄNE-VIRUMAA2008. aasta 15. detsembri varahommikultuli Väike-Maarja päästekomandolvälja sõita tulekahjule, misoli süttinud Lääne-Virumaal Väike-Maarja alevikus kahekorruseliseskaheksa korteriga elamus. Hinnanudolukorda, andis päästetöödejuht vanempäästja Kallele ja päästjaAndresele korralduse valmistudasuitsusukeldumiseks, et kontrollidaüle põlev korter ning asuda kustutustöödele.Põlengukolde kontrollimiselavastasid päästjad maas lamavavingumürgituse saanud meesterahva.Kiiresti toimetati abivajajavärske õhu kätte ning anti üle kiirabimeedikutele.Lisaks peremeheleõnnestus päästjatel põlevast korteristvälja tuua ka viimase neljajalgnesõber. Seega võib öelda, et tänupäästjate kiirele ning oskuslikuletegutsemisele päästeti kaks elu– inimese ja koera oma.ALARI OTSVÕRUMAA2009. aasta 15. jaanuaril läks VõruKreutzwaldi gümnaasiumi 8. klassiõpilane Alari parajasti koolist koju,kui ta Koreli oja sillale jõudes märkasmööda habrast jääd enda poole tulemaskolme väikest poissi. Üks neististus kelgul, teine vedas kelku nööristja kolmas tõukas seda tagant.Ühtäkki vajusid kõik kolm läbi jää jahakkasid vaevu vee peal hulpidesappi hüüdma. Alari ei kõhelnud hetkegi,viskas koolikoti käest, tõmbasjope seljast ja kiirustas jääle.Tal õnnestus jopevarruka abilkaks lähemal olnud poissi veest väljasikutada ja kaldale toimetada. Kolmandahädasolija tõmbasid veestvälja kaks appi tõtanud meest, kellenimesid me praegu kahjuks ei tea.KAIDO KOPPELJÕGEVAMAATänavu 17. jaanuaril hakkasid kaksnoormeest, Valmar ja Hannes, omateekonna lühendamiseks ületamaKaido Koppelile(vasakul) andissiseminister JüriPihl üle elupäästjamedali tänutähekskahe noormehekülmast järveveestpäästmise eest.Jõgevamaal asuvat Voore küla paisjärve.Kui nad olid enam kui pooleteekonnast läbinud, ei pidanud jääühtäkki nende raskusele vastu ningnad leidsid ennast keset jääkülmavett. Selles kohas oli aktiivne veevooljää lihtsalt väga õhukesekskulutanud.Samal ajal soojendas Kaido omajärve ääres asuva kodumaja hoovisautot. Nähes, et järves vehivad kaksinimest ägedalt kätega, haaras taesimese ettejuhtunud lati ja tõttashädasolijaile appi. Kui ta jääaugujuurde jõudis, oli noormeeste jõudjuba üsna otsakorral.Kui poleks olnud Kaidot, kesnäitas üles hoolivust kaasinimestevastu ja tegutsemisvalmidust, siismine tea, kuidas Valmari ja Hanneseteekond lõppenud oleks.JAKOB JÕGISALUSTEVEN NARGLAHARJUMAA2008. aasta 6. mail sai Keila päästekomandoväljakutse HarjumaaleLeholasse, kus esialgse info järgi olipõlema süttinud üks kahekorruseliseelumaja teise korruse korter.Päästemeeskonna sündmuspaikajõudes ulatusid leegid jubakorteri akendest välja. Lahtise leegigapõlesid köök ja esik. Oli teada,et ruumides on kaks abivajajat. Rühmapealikandis meeskonnale korralduseredeliga põhiliini hargnemiseksning suitsusukeldumispaarile ülesandeleida ja päästa inimesed.Kuna tulelõksu jäänute olukordoli juba väga kriitiline, tuli juhtivpäästjaStevenil ja vanempäästjaJakobil tegutseda väga kiirelt jakõiki oskusi rakendades. Korterissesiseneti akna kaudu, lokaliseeritituli ning rajati tee abivajajateni.


26 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009Korterist toimetati välja kaks hingamisteedepõletuse ja vingugaasimürgitusegameest, kellest üksoli liikumispuudega invaliid. Vaidpäästjate kiire, otsustav ja vägaprofessionaalne tegutsemine päästisnende kahe inimese elu.ANDREI ORPONENIGOR ANDREJEVHARJUMAA2008. aasta 19. märtsi õhtul saiTallinna Kesklinna päästekomandoväljakutse Kunderi tänavale, kuspõles kahekorruseline puust elumaja.Põlengukoldeks olevas korterisoli temperatuur juba väga kõrge,hoone ülejäänud ruumid olid täidetudtiheda paksu suitsuga. Majasviibinud inimesed ei saanud kasutadaevakuatsiooniteed, lisaks olitarbegaasi lekkimise tõttu tekkinudka plahvatusoht.Kohale jõudes tegid päästjadkohe kindlaks, et majas viibib paljuelanikke, samuti oli teada, et ka põlevaskorteris on inimene sees. Kunasee oli kõrge prioriteediga sündmus– puidust elumaja, õhtune aeg, milinimesed olid oma kodudes, kustiseseisvalt evakueeruda polnudenam võimalik, moodustati kiirestikolm suitsusukelduspaari, kellestkaks asusid inimesi välja tooma jatuld kustutama esimesel korrusel,üks teisel. Seal avastati, et üks inimenetuleb evakueerida akna kaudu,milleks organiseeriti kiiresti vastavassekohta tõmbredel. Selle lõigueest vastutas meeskonnavanemAleksandr Rõbakov. Samal ajal leitiesimeselt korruselt üks hukkunu,tuvastati gaasilekke asukoht ja likvideeritisee.Vanempäästja Igor Andrejev jajuhtivpäästja Andrei Orponen jõudsidühes teise korruse korteris veel neljaÜle anti ka hõberistid ja medalidAntanas PaulikasLudis PaulinšJanne Teemu KoivukoskiViktor SvjatõševToomas UudebergToomas VäinasteKalle ToometEero PlamusRiho SõrmusAleksander TootsTõnu MiilveeArvo KaskHeldur LompJaanis OtslaPeeter KagadzePÄÄSTETEENISTUSE HÕBERISTLeedu VabariigiSiseministeeriumi Tuletõrje- jaPäästeametLäti Riiklik Tuletõrje- jaPäästeteenistusSoome SiseministeeriumJõgeva LinnavalitsusTamsalu VallavalitsusVinni VallavalitsusKehtna VallavalitsusMärjamaa VallavalitsusMaanteeametKaitsepolitseiametKaitsepolitseiametKaitsepolitseiametKeskkriminaalpolitseiLääne-Eesti PäästekeskusLääne-Eesti Päästekeskusinimeseni, kes olid põlemisgaasidetõttu evakuatsiooniteest ära lõigatud.Nendest kaks olid täiskasvanudja kaks lapsed – 3- ja 5aastane.Meeskonnavanem Vadim Sampetovieestvõttel püstitati tulevangideleevakuatsioonitee rajamiseks ülerõhuventilaator,samuti aitas VadimAndreil ning Igoril lapsi ja nende vanemaidpõlevast majast kiirabiautossekanda.Ent teisel korrusel ootasid samalajal päästmist veel kaks eakat inimest,neist üks voodihaige, kes toimetatigipõlengukoldest välja kanderaamil,mida kuus päästetöötajat omapeade kohal kätel hoidsid – tingitunavana maja kitsastest koridoridest jajärskudest treppidest.Kõik eelnimetatud tegevused,aga samuti head kolleegid aitasidAndreil ja Igoril eriti rasketes tingimustespäästa kuus inimelu ningpeatada tule levik.VASSILI SOKOLOVVADIM POLJAKOVIDA-VIRUMAA2008. aasta 7. detsembri õhtul saipäästeteenistus väljakutse Vahtratänavale Kohtla-Järvel Ida-Virumaal.Põles elumaja esimese korruse korter.Päästjate sündmuspaigale jõudesimmitses korteri aknast suitsu,kui aga siseneti trepikotta, selgus, etka see on juba suitsu täis.Suitsusukeldumist alustanudpäästjad avastasid, et kogu korterisisustus ja ka põrand on juba tules.Põlengukoldest leidsid suitsusukelduspaarimoodustanud vanempäästjaVassili ja päästja Vadim kaks abitultlamavat inimest. Päästjad tõid teadvusetamehe ja naise korterist välja ningandsid nad üle kiirabimeedikutele.Peale nende päästeti suitsutsoonistveel üks vanem naisterahvas.Mikk PukkTõnis AssonRünno LeinbergPriit ReilesBeata PerensMaili MarkStella PolikarpusIvar JulmMarko PõldUku-Jaanus SaarJüri TammePjotr GoidinAleksandr BabkinAleksandr RõbakovVadim SampetovPäästeameti peadirektor Kalev Timberg (paremal)annab Jõhvi komando päästjale Vassili Sokolovileüle elupäästja medali.DMITRI IVANOVSKIVALENTIN HOVINENVLADIMIR KOŠELEVIDA-VIRUMAA2008. aasta 2. oktoobri õhtupoolikulteatati häirekeskusele tulekahjustNarvas Kangelaste tänaval. Süttinudoli elumaja kolmanda korruse korter.Päästjate saabumise ajaks tuli põlevakorteri akendest paksu suitsu. Selgus,et selles kahetoalises korteris on kaksväikest last, 4- ja 5aastane.Kaitseliidu PeastaapKaitseväe ÜhendatudÕppeasutusteSimulatsioonikeskusKaiu abikomandoTallinna TuletõrjeühingPäästeametPäästeametSisekaitseakadeemiaPõhja-Eesti PäästekeskusPõhja-Eesti PäästekeskusPõhja-Eesti PäästekeskusPõhja-Eesti PäästekeskusPõhja-Eesti PäästekeskusPõhja-Eesti PäästekeskusPõhja-Eesti PäästekeskusPõhja-Eesti PäästekeskusPÄÄSTETEENISTUSE MEDALEndel AareAare TölpAlexander ZolotarevJuri GrigorjevNail SaberovJuri PostolenkoSergei NikolajevValeri VassiljevEugen VildakAndres LiivOlev PauksonSirle MattAin VooglaViive RaamatUrmas KohuLily KassNatalia GontšarovaPäästjad Valentin ja Vladimir ningvanempäästja Dmitri moodustasidkohe suitsusukelduslüli, et sisenedakorterisse, kus põles köögi sisustus.Päästjad leidsid suitsu ja tule eestpeitu pugenud pisipõnnid magamistoast,kust nad lapsed kiiresti süllehaarasid, õue värske õhu kätte viisidning kiirabimeedikute hoole alla andsid.Tänu päästjate oskuslikule, julgeleja operatiivsele tegutsemiselepäästeti kahe väikese inimese elu.Lõuna-Eesti PäästekeskusLõuna-Eesti PäästekeskusIda-Eesti PäästekeskusIda-Eesti PäästekeskusIda-Eesti PäästekeskusIda-Eesti PäästekeskusIda-Eesti PäästekeskusIda-Eesti PäästekeskusIda-Eesti PäästekeskusLääne-Eesti PäästekeskusLääne-Eesti PäästekeskusLääne-Eesti PäästekeskusLääne-Eesti PäästekeskusHäirekeskusHäirekeskusHäirekeskusHäirekeskus


EIKO ORIEHOVSMEELIS KOMBESAAREMAAMöödunud aasta 22. novembri ööselpisut enne kella kolme sai Kuressaarepäästekomando väljakutseKuressaare linna Pargi tänavale, kuspõles kahekorruselise puidust elumajateisel korrusel asuv korter.Majaelanikud teadsid rääkida,et põlevas korteris võib viibida kainimene. Kuna korter oli mattunudpaksu suitsu, oli nähtavus väga halb.Ometi leidsid päästjad kannatanu,kes lamas teadvusetult toas voodikõrval maas. Vanempäästja Meelis japäästja Eiko tõid inimese tulekoldestvälja ning andsid ta kiirabimeedikutehoole alla.PEETER KIIRENDSAAREMAATänavu 30. jaanuaril oli Peeter, kestöötab Saaremaal Orissaare päästekomandosmeeskonnavanemana,mandril käimas. Tal oli vaba päev.Kui ta õhtul mööda maanteed Virtsupoole sõitis, et praamiga kodusaarelenaasta, märkas ta Hanila vallasHanila-Silluksel äkki tee ääresüpriski suurt tuld, mida ta algul lõkkekspidas. Tähelepanelikumal silmitsemiselsai ta aga oma suureksimestuseks aru, et see tuli liigub.Peeter pidas kohe auto kinni ningkiirustas asja lähemalt uurima. Nüüdselgus, et tegemist on inimesega,kelle riided ja habe on leekides. Peeterkustutas käepäraste vahenditega kiirestileegid. Ta sai ka ise kätele põletushaavu,aga seda märkas ta allessiis, kui kohalekutsutud kiirabi katalle esmaabi osutada soovis. 80aastaneraskeid põletushaavu saanudtuleohver viidi kriitilises seisundisPärnu haiglasse.Õnnetuskoht asub suhteliseltlähedal Risti–Virtsu maanteele jasealt sõitis sel ajal mööda teisigiautosid. Kahjuks ei märgatud neistüheski leekides olevat inimest.AARE KRUUSMALÄÄNEMAAAare on juba seitse aastat LäänemaalPürksi päästekomandos päästjaametitpidanud. Möödunud aasta7. novembril ta siiski tööl ei olnud,sest tal oli vaba päev.Mõnikümmend minutit pärastsüdaööd tundis ta oma kodus tuppaimbuvat plasti põlemise lõhna. Kui tamaja trepikotta asja uurima läks, selgus,et suits tuleb naabri korterist.Õnneks polnud uks lukus ningAarel õnnestus tugevast suitsusthoolimata siseneda. Ta laskus käpulining asus naabrit hüüdes tedaotsima. Viimane oli vannituppa peitupugenud. Naaber oli šokis ega allunudesmalt Aare nõudmisele koostemaga põlevast korterist välja roomata.Siiski suutis Aare lõpuks tedaveenda, koos roomati korteri ukseni,väljuti ning suleti uks. Seejärel helistatikohe häirekeskusesse ja valvesolnud Pürksi päästekomando päästjale.Ühiste jõududega kustutatikorteripõleng ning kannatanu antikiirabimeedikute hoole alla.SiseministerJüri Pihl annaboma kodupäästnudTarmo Taalileüle Päästeametipeadirektoritänukirja.Foto: Reimo RajaPäästeala noortelaagris õpituaitas poisil kodu päästa12aastane Tarmo Taal päästis kiire ja oskuslikutegutsemisega möödunud sügisel oma kodumajatulehävingust.Päästeameti peadirektor Kalev Timberg (paremalt teine) tunnustasPäästeteenistuse Hõberistiga välispartnereid Antanas Paulikast Leedupäästeametist (vasakul), Ludis Paulinšit Läti päästeteenistusest(paremal) ja Janne Teemu Koivukoskit (vasakult teine) Soomesiseministeeriumist.Reimo RajaPeatoimetaja24. novembri pärastlõunal teatatihäirekeskusesse, et Tallinna lähedalJärvekülas on kahekorruselisepuidust eluhoone katuse all tuli.Umbes seitsme minutiga kohalejõudnud Assaku ja Kesklinna päästemeeskonnadtõdesid aga, et leegidolid juba summutatud. Päästjateljäi üle vaid tulekolded lõplikultkustutada ja kontrollida.Hiljem selgus, et suure osakustutustööst tegi ära 12aastaneperepoeg Tarmo.Samal ajal kui isa õues lundrookis, tundis Tarmo suitsulõhna– ehitamisjärgus teisel korruseloli süttinud plastist elektrikilp, missüütas seinu katva tuuletõkkematerjali,sealt omakorda jõudis tulipööningule.Olgugi et närv oli sees, paanikasseTarmo ei sattunud. Poissteadis, kuidas tegutseda. Ta hüüdisappi isa, kes viiemeetrisi leekenähes andis Tarmole korraldusetulekustutid valmis seada ja läkshäirekeskusesse helistama.“Sel ajal, kui mina helistasin,võttis tema juba tulekustuti jakustutas,” kirjeldab isa Urmas juhtunut.“Ta oli nii kärme ja sai leegidruttu maha.” Tarmo kiituseks lisabUrmas veel, et poiss summutaskolme kuueliitrise vahtkustutigakõrged leegid osavalt, sest eihakanud kustutama mitte ülevalt,vaid ikka tulekahju algpunktist.Oma panuse andsid mõne ämbritäieveega ka Tarmo paar aastatvanem vend ja pereisa ise.Möödunud suvel käis TarmoValgemetsas päästeala noortelaagris,kus muu hulgas õppis niitulekustuti kasutamist kui ka tulekahjukorral käitumist. Poiss leiab,et ilma laagris õpituta oleks ta tuleohjeldamisel ilmselt hätta jäänud.Selle aasta veebruaris tänasidTarmot kangelasliku teo eest Päästeametitänukirjaga siseministerJüri Pihl ja Päästeameti peadirektorKalev Timberg.


28 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009HÄIREKESKUSPäästekorraldajad Maie Väljaäär ja Leini Kaal viimasel tööpäevalKuressaares Põhja tänava töösaalis 112-kõnesid vastu võtmas.Foto: HäirekeskusKõige tähtsam onempaatiavõimeAlates 1983. aastast Kuressaares tulekahjuteateid vastu võtnud ja nüüd Häirekeskuses töötanud LianeOtsing ja viimased kümme aastat päästekorraldajana tegutsenud Viive Raamat leiavad, et selles ametisvastupidamiseks on eelkõige vaja empaatiavõimet.Edvi FreibergHäirekeskuse kommunikatsioonijuht“Inimesi on igasuguseid – mõni teeboma häda väga suureks, teine eioska probleemi kuidagi kirjeldada.Samal ajal tunnen kuulates, et tal onikka tõsine põhjus helistada. Peaboskama ennast teise inimese olukordapanna ja olema paindlik. Tulebju suuta igasuguste hädasolijategaja väga erinevates olukordadessuhelda,” arvab Viive Raamat omatööks vajalike oskuste kohta.Liane Otsing lisab, et lisaks mainituleon kindlasti vaja kannatlikkustja küsimisoskust. Vahel ei oska inimeneseletada, mis tal viga on. Siistuleb mõelda, mida ja kuidas küsidavõi mil moel juba esitatud küsimusiümber sõnastada. “Me võime pannakirja väga täpseid juhendeid inimesteküsitlemiseks, aga ikka võib tekkidavajadus küsimust kuidagi pöörata,et inimene sellest õigesti aru saaks.Niisugused oskused tulevad töö käigus,”leiab Otsing.MEES AUTO ALL EI TAHA ABIViive Raamat meenutab üht ammustjuhtumit oma päästekorraldajatööalgusaastatest, kus just kannatlikkusja küsimisoskus viisid sihile ja inimenepäästeti. Helistas üks veidi napsineavarii teinud mees. Kuna tal olid lõhnadjuures, siis ei tahtnud ta koju sõitamööda suurt maanteed, vaid valis metsatee,et mitte politseile vahele jääda.Kuid õnnetuseks tegi ta metsas avarii.Auto paiskus katusele ning mees jäisõidukisse kinni.Sõidetakse ringi egapanda tähele, kusasutakse. Kui tekibprobleem, siis öeldakse,et kuidas te aru ei saa,ma olen ju Saaremaal!“Saime aru, et mees on kusagilkinni, tal on raske hingata ning seetõtturäägib ta väga halvasti,” kõnelebRaamat. Kui helistajalt hakatitema asukohta uurima, siis vastustei tulnud: ta kartis, et avariikohalesaadetakse politsei. Mees pelgas,et siis võetakse talt autojuhiluba äraja leib on läinud. “Samas mõistsime,et inimene on tõsiselt hädas, sest taoigas rääkimise vahepeal. Siis kõnekatkes, mina proovisin talle helistadaja lõpuks helistas tema uuestimulle,” seletab Raamat.Mees ei tahtnud mingi hinna eestabi ja soovitas end unustada. Meheelujanu oli suur, aga politseihirm


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 29veelgi suurem. Selline vestlus kestisväikeste vaheaegadega umbes tunni.Lõpuks uuris Raamat, kas kannatanusaaks anda mõne sõbra telefoninumbri.Mees mainis, et tal on tuttavkiirabiautojuht, kuid ei öelnud, kes.Seejärel hakati rõhuma perele. “Rääkisimetalle, et sul on kindlasti pere, kessind koju ootab. Kuidas sa siis nüüdniiviisi ära sured!?” meenutab Raamat.Mees ütles, et naine on tööl, kuidlapsed peaksid kodus olema. “Ma rääkisin,et lapsed ju ootavad.”Lõpuks soostus mees ütlema, ettema naine on Kuressaare kaubamajastööl. Kuna jutust tuli välja, et kannatanuon kusagil Karujärve ääres,siis mõeldi, et kui palju ikka on kaubamajasnaisi, kes nii kaugelt töölkäivad. Uuritigi, kas mõni töötaja onsealtkandist pärit. Nii saadi niidiotskätte. Seejärel helistati kohalikulemetsavahile ja saadeti too koos arstigahädasolijat otsima. Muidugi võetisiis ka politsei ja kiirabi sappa. Meesleiti lõpuks ja viidi haiglasse, temaelu oli päästetud. “Lubadus, et me eisaada politseid, jäi seekord täitmata.Siiski – mina ei rikkunud kokkulepet,politsei võtsid kampa juba päästjad,”selgitab Raamat. Selliseid juhuseidon aeg-ajalt ikka tulnud, kus helistatakse,et abi on hädasti vaja, agamingil põhjusel keeldutakse väljakutsettegemast.OLETE JU KÄINUD, TEATE KÜLLNaised leiavad ühiselt, et teejuhisteandmine ei kulge saarel just alatiladusalt. Kui kiirabi on paar kordanaabrinaise juures käinud, siis arvatakse,et seda küla ja kohta teatakseküll. Kusjuures kiirabibrigaadides japäästemeeskondades on inimesi,kes tõesti teavad, kuid see protsenton siiski küllalt väike, paraku ei jääkõik kohad meelde. “Kui pärale jõutakse,siis tuleb ikka meelde, et siinon varem käidud,” kirjeldavad nad.Kaua aega päästekorraldajatenatöötanud daamid räägivad, et paanikasinimestel lähevad aeg-ajaltnäiteks parem ja vasak käsi sassi.Vahel isegi teatakse, kuidas helistajajuurde sõita, aga too ütleb jäärapäiselt,et tuleb keerata paremale, kuigisellest kohast ei vii paremale ühtegiteed. Loomulikult ei anta valejuhiseidmeelega, niiviisi saadakse asjadesttol hetkel aru.Raamatu arvates on üks gruppinimesi sellised, kes natukenegi eikannata. Ütlevad ikka, et las needkenad tüdrukud tulevad ja teevadsüsti, eelmine kord käisid ja pärastoli nii hea olla. Aga samal ajal on teisi,kes kannatavad viimseni ja hoolimatatõsistest probleemidest eitaha abi kutsuda.OLEME TALLINNAST JA KAEBAMEMaainimeste puhul määravad abikutsumise hooajatööd, see ongivahest saare maainimeste eripära,leiavad Otsing ja Raamat. Kui onkäimas sellised tööd nagu kartulipanekja heinategu, võivad inimesedolla täiesti haiged, kuid arstiei kutsuta. Mõeldakse, et ilmad onilusad ja töö on vaja ära teha. Kuihooajatöö lõpuks valmis saab, onolukord sageli palju halvem. Siishelistatakse ja öeldakse, et ollaksejuba ammu, ammu haige.Kord helistati, et vareson puu otsas. Küsiti,kui kõrgel see varessiis asub, kas helistajaise ei ulatu teda aitama.Öeldi, et ei ole üldsegikõrgel, aga ta siplebja lehvitab tiibu.Samas on noorsugu kärsitumnagu mandrilgi. Isegi pisikese sõrmehaavapärast helistatakse. Jasuvitajad on väga kärmed helistamaiga väiksemagi asja korral. “Vanastiöeldi filmi järgi, et me oleme Tallinnastja maksame, nüüd öeldakse,et me oleme Tallinnast ja kaebame,”sõnab Otsing. Siiani pole päästekorraldajadhelistajate käest küsinud,kuhu nad kaebavad. “Ühele ma korraütlesin, et kui teil sellest kergemaksläheb, siis palun kaevake. Seepealevastati telefonis: jah, ja ongi nii või?Rohkem kaebamisest juttu ei olnud,”meenutab Otsing.Suvel saartel ringi sõitvad inimesedteevad päästekorraldajatelemuret sellega, et nad ei oska teedjuhatada. Sõidetakse ringi ega pandatähele, kus asutakse. Kui tekib probleem,siis öeldakse, et kuidas te aruei saa, ma olen ju Saaremaal! “Agaega Saaremaa ole niisugune, naguüks vene sõjaväelane ütles: mingisaar, kus on mõni põõsas ja kivid,”räägib Raamat. Siis tulebki hakatapeale küsimustega: kus te olite, kuste käisite, kuhu te praegu minemapidite, et aru saada, mis suunashädasolijad liiguvad.Häirekeskuse Kuressaare töösaali töötajad viimasel tööpäeval.Pildil vasakult: Erle Paju, Viive Raamat, Maie Väljaäär, Kadri Kabur, RenateTammu, Eliko Kallas, Liane Otsing, Leini Kaal, Kersti Kana. Foto: Edvi FreibergLääne-Eesti saartehädaabikõnedsuunduvadmandrileAlates 1. märtsist võetaksekõik Lääne-Eesti saartelttehtud hädaabikõned vastumandril, kus selgitatakseabivajadus ning saadetaksevälja päästemeeskond võikiirabibrigaad.Käesoleva aasta algul võtsidoperatiivteenistused Lääne-Eesti saartel kasutusele operatiivraadiosidevõrguESTER,mis suurendas Häirekeskusetehnilist võimekust hädaabiteadetemenetlemisel.See sidetehniline lahendusvõimaldab Lääne-Eesti saartelttulevaid hädaabikõnesid vastuvõtta ja hädaabiteateid menetledanii Häirekeskuse Pärnu kuika teiste keskuste töösaalides,mis omakorda oli eeldusekshädaabikõnede vastuvõtmiselõpetamisele Kuressaare töösaalisalates 1. märtsist 2009.HÄDAABIKUTSUNG – VARES PUUOTSASInimesed on muutunud närvilisemaksja haigemaks ning viimaselajal on kasvanud paanikahäireteosa. Ühiskonnas toimunud muutusion helistajate pealt näha. Inimesedlähevad väga kergesti endast välja.“Vahel ikka puistatakse südant jaöeldakse lõpuks, et näed kui hea,sain hinge pealt ära rääkida ja nüüdei tahagi enam kiirabi.”Viimastel aastatel on aina suurenenudloomade ja lindudega seotudkõnede hulk. Kord helistati, et vareson puu otsas. Küsiti, kui kõrgel seevares siis asub, kas helistaja ise eiulatu teda aitama. Öeldi, et ei oleüldsegi kõrgel, aga ta sipleb ja lehvitabtiibu. Päästekorraldaja soovitashelistajal endal appi minna. Aga inimeneei julgenud. Seejärel paluti, ethelistaja naabrimehe appi kutsuks.Otsing meenutab eelmise suvejuhtumit, kus üks mees helistasja ütles, et pööningul on orav. “Makiitsin, et see on ju tore, kui on võimalikoravaga pinda jagada,” räägibnaine. Selle peale vastati, et oravalon pojad, need jooksevad pööningulringi ega lase magada. Otsing küsis,et mida peaks päästeteenistus oravapoegadegategema, on nad ju pööningulnatuke aega ja jooksevad siislaiali. Kuid mees jäi endale kindlaks:tulge ja võtke oravapojad siit ära.Rebastega seotud juhtumitestpole ka saarlastest päästekorraldajatelpääsu olnud. Rebased elavadikka seal, kus elavad inimesed. Kuiinimesed kolivad linna ja maal enamkanu ei kasvatata, siis tulevad karebased linna, kus saab prügikastiümbert süüa või hulkuvaid kassemurda. Kui küsida helistajalt, kasrebane ründab teda, siis vastab taeitavalt. “No las see loom siis jalutab,ega rebane ei jää ju pargipingiäärde ootama, millal päästjad kohalejõuavad ja ta viisakalt autosse paluvad,”selgitab Otsing. Kord helistasaga inimene hilja õhtul, et üks põderjookseb rannas ringi. “Mina siis arvasin,et küllap ta jookseb ise minema,”meenutab Otsing. “Selle peale käratashelistaja, et kas te ei saanud aru– sarvedega põder jookseb ringi!”Võimalik, et helistajale tundus, justkuioleks päästekorraldaja loomamõne naaberriigi kodanikuga segaminiajanud.Saarlastest päästekorraldajatearvates ongi inimeste suhtuminehädaabinumbrisse 112 selline– arvatakse, et helistada võib igasugusteprobleemidega, ning nõutakseabi.


30 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009OPERATIIVSÜNDMUSHea õnn, juhus ja ime elu ei kindlustaAasta alguses toimus Tartumaal Võnnu alevikus korteripõleng, kust imekombel pääsesid kaks noormeest janeli last. Kas oleks saanud õnnetust ära hoida? Mida teha, et ohte minimeerida?Marek KiikLõuna-Eesti PäästekeskusepressiesindajaFoto: Lõuna-Eesti Päästekeskus9. jaanuari varahommikul märkasTartumaal Võnnu alevikus ühe kortermajaülemise korruse elanik MaanusRingo altpoolt suitsu tõusmas.Kohe teavitas ta tulekahjust päästeteenistust.Ühtlasi tõttas ta põlevaesimese korruse korteri ukse taha.Koputamise peale keegi ei avanud.Äkki sisenesid välisuksest kaks selleskorteris elavat venda, Andreas jaTaivo, kes tulest pääsemiseks majataguserõdu kaudu välja olid roninud.Korteri ust avades selgus, et esik onleekides ning sealtkaudu siseneda eisaa.Otsusekindel Maanus kamandasAndrease uuesti rõdu kaudu tuppa,sest selgus, et ruumidesse oli jäänudveel inimesi. Suitsu täis tagumistesttubadest, kuhu õnneks leegid veelei ulatunud, toodi välja neli väikestlast. Tahmaste nägudega ja suitsusissehingamisest loiud lapsed viidisama püstiku ülemisse korterisse.See valik oli üsna halb, sest mõneaja pärast sulgesid koridori täitnudpõlemisgaasid väljapääsu. Kohalejõudnud Võnnu komando päästjadtegutsesid aga kiirelt. Kaitsevarustusesmehed sisenesid korterissening kustutasid köögist esikusselevinud põlengu lühikese ajaga. Ruumidotsiti võimalike kannatanuteleidmiseks hoolikalt läbi ning koridortuulutati.Menetlusinspektor selgitas, etpõleng sai alguse mikrolaineahjurikkest.MIS PÄÄSTIS ELUD?Suitsuandur, mis magavaid elanikketuleõnnetusest hoiatanud oleks,korteris kahjuks puudus. Kindlastisai laste pääsemisel määravakstulekahju kiire avastamine ja elanikeotsusekindel tegutsemine.Sündmuste soodsa arengu otsustaspeamiselt õnnelik kokkusattumus.Elusid päästev juhus seisnes selles,et tulekahju ja hommikune virgumisaegkattusid.Pool tundi enne tulekahjuteadetoli laste ema tööle läinud, temagakaasas veel üks pisipõnn. Pereemavennad, kes õega eluaset jagasid,tundsid ärgates suitsulõhna. Tulekahjuhirmusronisid nad rõdu kauduvälja. Samal ajal märkas aknasttõusvat paksu suitsu tööleminekuksvalmistuv ülakorruse naaber,kes kohe päästjaid teavitas ningalla tõttas. Kohtudes segadusesvendadega, mõistis naaber olukorratõsidust ning korraldas külma peadkaotamata laste päästmise parimalvõimalikul moel. Ta andis juhised,mida järgides korterit tundev inimenelapsed ruumidest rõdule tõi jasealt talle ulatas.Ohutus ja turvalisus polevaldkonnad, mille arvelvõiks investeeringuidkas või päevagi võrraedasi lükata.Veidi hiljem tegeles lastega kiirabi,aga midagi tõsisemat õnnetusnende tervisele kaasa ei toonud.Maanus Ringot ja Andreas Aruojaautasustas päästeamet veebruarisElupäästja III klassi medalitega.Kahjuks ei möödunud vahejuhtumilma ohvriteta – tulekahjushukkus pererahva armas koduloomhamster.KIIREM REAGEERIMINEPOTENTSIAALSETELEÕNNETUSTELEPäästekeskus reageeris juhtunulekohe. Tartumaa päästeosakonnajuhataja Elmar Murs võttis ühendustvallavalitsuse sotsiaaltöötajaga, etaru pärida: miks pole vallavalitsussuure pere turvalisuse tagamiseksseni tuge pakkunud? Vallaametnikuselgituse järgi kolis pere neisse ruumidessenovembris ja olukorrastoldi teadlikud. Vald soetas möödunudaasta lõpus suitsuandureidki,et neid käesoleva aasta alul paigaldamahakata. Miskipärast anduritepaigaldamine viibis. Kas korterielanikevõi valla ettevõtmatusest,seda on tagantjärele raske hinnata.Praeguseks on andurid korteri laespaigas ja pere võib edaspidi rahulikumaltuinuda.Juhtunu kokkuvõtteks võib öelda,et operatiivset reageerimist ei vajamitte ainult juhtunud õnnetused, vaidka potentsiaalsed õnnetused. Polnudpalju puudu, et edasi lükkunud suitsuanduritepaigaldamine oleks läinudmaksma mitme noore inimese elu võiPealtnäha ohutustmikrolaineahjustsai algusetulekahju, millestpääses õnnelikujuhuse tõttuneli last ja kaksnoormeest.tervise. Koostöös omavalitsustegatuleb võimalikult kiiresti välja selgitadakõige ohustatumad pered ja asumidning leida võimalused, et tagadaminimaalsete tuleohutusmeetmeterakendamine. Selleks oleks ennekõikesuitsuandurite paigaldamine, teavetuleohutusest, mõnedel puhkudeltoimetulekuraskustes perede kütteseadmetekorrashoiu ja hooldamisetoetamine.Päästeteenistuse initsiatiiv onsündmustepõhine kohene reageerimine.See on üheselt mõistetavsignaal omavalitsustele: me hoolimeinimestest ning hoiame silma peal, etastutaks vajalikud sammud ohutusetagamiseks, ja samas toetame parimatelahenduste leidmist. Päästeteenistusekiirreageerimine ei toimumitte üksnes tuleõnnetuste tagajärgedekõrvaldamise, vaid ka ennetusmeetmetekäivitamise mõistes.Eesmärgiks on valitsemise jajuhtimise tasandile kasvav arusaam:õnnetused ei ole midagi, misjuhtuvad mujal või teistega. Ohutusja turvalisus pole valdkonnad, millearvel võiks investeeringuid kas võipäevagi võrra edasi lükata – iga eluvõi tervis on kokkuhoiust kallim janende kaotus pöördumatu.


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 31ENNETUSTÖÖKoolid, lasteaiad ja päästealaFoto: Erki RemmelkoorEelmise aasta oktoobristdetsembrini toimusidLõuna-Eesti kuuesmaakonnas koolitused“Koolid, lasteaiad japäästeala”.Eha AnslanLõuna-Eesti Päästekeskuseennetustöö büroo peaspetsialistKoolitused viidi läbi päästekeskuseeestvedamisel ja koostöös maavalitsusteharidus- ja kultuuriosakondadega.Ürituse algidee tuli Tartumaalasteaedade juhtidelt, kes soovisidsaada infot tuleohutusnõuete jaevakuatsiooniõppuste läbiviimisekohustuse kohta. Huvi oli osaliselttingitud inspektorite kasvanudtähelepanust nimetatud kohustusetäitmise vastu. Koolituse teemadekokkupanemisel leidsime, et ühtlasioleks otstarbekas käsitleda tulekahjudeennetamist.KOOLITUSE TEEMAD:• Lõuna-Eesti Päästekeskuse tegevusvaldkonnadning päästealaväärtused• Päästealane ennetustöö koolidesja lasteaedades. Uued projektid“Nublu aitab” ja “Tean tulest”• Projekti “Kaitse end ja aita teist”tutvustamine• Haridusasutuste probleemid jalahendused tuleohutuse tagamisel• Evakuatsiooniõppuste läbiviimineja vastutus• Lastaia ja/või kooli parim praktika– “Ühe kooli ja lasteaia lugu”• Õppefilmide näitamine ja aruteluÕppepäevale ootasime koolidedirektoreid, lasteaedade juhatajaidja tuleohutuse eest vastutavaid töötajaid.ÕPETAJAD ÕPPIMASKoolituse alustuseks tutvustasLõuna-Eesti Päästekeskuseennetustöö büroo juhataja ErkiRemmelkoor oma ettekandes päästealatervikuna. Ta rääkis ennetustööstrateegia neljast põhisuunast,käsitledes neid lasteasutuste ningriiklike õppekavade kontekstis.Võru kooli- ja lasteaiajuhidtunnevad huviinfomaterjalide vastu.Haridusasutuse peaülesanne onanda lastele igapäevaseks toimetulekukstarvilikke teadmisi ningnende olulise osa peab moodustamaka ohutusteave. Ohutu ja turvalisekeskkonna väärtustaminealgab kodu ja kooli eeskujust ningsõltub omakorda paljus täiskasvanutehoiakutest, teadmistestja oskustest. Veel tutvustas ErkiRemmelkoor haridusasutuste juhtidelepeagi kasutusele tulevat evakuatsiooniõppusejuhendmaterjali.Järgnes loominguline osa, kus lasteasutustejuhid arutlesid järgmisteküsimuste üle:• Kas minu juhitav haridusasutuson turvalise keskkonna näidelapsele?• Kas teadvustan, et lasteasutusekeskkonna eeskuju viib positiivsetelemuutustele ka kodus?• Mis on turvalisus ja mis on turvatunne,kas oskan seda hinnata?• Kas näen turvalisust tagavatemeetmete kasutuselevõtmiseskasutegurit või teen seda ainultnõudmiste tõttu?• Kas õppekavades kinnitatudohutusteemad on läbitud ningmil määral on paranenud lasteohuteadlikkus?OHUTUSTEADLIKKUS ONPARANENUDKas lastele on selgitatud, mis onevakuatsioon ja miks seda on vajaharjutada?Pärast sissejuhatavat osa ergutaspiirkondlik ennetaja kooli- ja lasteaiajuhteohutusteemasid rohkemkäsitlema ning selleks aktiivseltpäästespetsialistidega koostöövõimalusiotsima. Lähemalt tutvustatiprojektide põhisõnumeid, demonstreeriti“Nublu kohvri” sisu ning jagatiõppematerjale.Evakuatsiooni põhitõdedest jatuleohutusest rääkis päästekeskusejärelevalveteenistuse juht ViljarSchmidt. Ta selgitas kohustusi, milletäitmise eest on vastutavad haridus-ja lasteasutuste juhid või asutusteomanikud. Teemad tekitasidmitmeid diskussioone, eriarvamusija küsimusi. Mida täpselt kätkevadendas tuleohutusnõuded haridus- jalasteasutustes? Paljud nõuded onraskesti arusaadavad, kust saadalisaselgitusi? Kuidas tulla toime piiratudressurssidega, kui tuleohutusttagavad paigaldised on kallid?Ettekande lõpetuseks tegi ViljarSchmidt positiivse kokkuvõtte. Tanentis, et koolide ja lasteaedade juhidon hakanud ohutusnõuetest, nendetäitmise vajalikkusest ning enda vastutusestüha paremini aru saama.Kõlama jäi meeldiv tõdemus, et üldineohutusteadlikkus on paranenud.Ennetustöö büroo peaspetsialistEha Anslan tutvustas Jõgevamaaltalguse saanud projekti “Kaitse endja aita teist”, mille eesmärk on turvaliseeluviisi ja hoiakute kujundamine.Teoreetilise õppetöö ning hilisemakahepäevase võistluslaagrijooksul õpetatakse lapsi ohte märkama,õnnetusi ennetama, aga kaõnnetuste tagajärgedega hakkamasaama. Väga paljud koolid olid projektisthuvitatud. See on ka mõistetav,sest teemad on välja töötatud kodanikukaitseõpetuse õppekava aluselning projektis osalevad spetsialistid,kes aitavad õpetajal õppeainegaseotud teemasid lasteni viia.Koolitus jätkus õppefilmi “Mikssee just meiega juhtuma pidi?”vaatamise ja aruteluga. Osalenudkoolide esindajad said filmi endagakaasa, lasteaedadele kingiti CD“Jussi multikad”.KASULIK PÄEVKõige lõpuks korraldasime päästealasteteadmiste kontrolli, milleauhindadeks olid suitsuandur japrojekti “Kodu tuleohutuks” logogakott. Haridustöötajad olid koolitusegaväga rahul ning jäid ootamajärgmist õppepäeva. Tulevikus planeerimetäpsemalt rääkida kompleksõppustekorraldamisest, kustegutseksid ka operatiivteenistused– päästjad, politsei ja kiirabi.Koolidele ja lasteaedadele olituleohutus- ning päästealase koolitusekorraldamine esmakordnening info päästeteenistuses viimastelaastatel toimunud muudatustekohta pakkus lasteasutuste juhtidelesuurt huvi. Sama tähtis oli tutvumineuute ja juba käimasolevatepäästeala ennetustöö projektidega.Koolituspäev oli suurepärane võimaluslaiemas seltskonnas läbi arutadakoostöövõimalused ning vahetadakogemusi.


32 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009EESTI ORGANISEERITUD TULETÕRJE JUUBELIAASTAFotol on 2008. aastapriitahtlike pritsimeestefoorumi rongkäik. Esimeselautol istub Päästeametipeadirektor Kalev Timberg.Foto: Toomas Viks90. aastapäeva künniselEesti organiseeritud tuletõrje ja päästeteenistuse juubeliaasta sündmusedSee, et tänavune aasta Eestimaa pritsimeestele eriline on, ei üllata ilmselt enam kedagi. Usun, et esimenemaik juubeliaasta üritustest on paljudel nii kutselistel päästjatel kui ka priitahtlikel pritsimeestel juba keelelegisaadud. Siinkohal väike ülevaade aastapäevasündmustest.Anne MartinPäästeameti nõunik14 000 MARSSIVAT PRITSIMEEST!?Mäletatavasti toimus 1919. aasta6. ja 7. septembril Tallinnas Estoniateatrimajas esimene Eesti tuletõrjekongress,kuhu saabus 48 tuletõrjeorganisatsiooni78 hääleõiguslikkuesindajat. Esimesel päeval loeti ettepõhikiri ja otsustati sellele tuginedesasutada Eesti Üleriiklik Tuletõrje Liit.Asutamiskoosolek peeti järgmiselpäeval, 7. septembril Estonia punasessaalis.Et neid kaht tähelepanu- ja mälestusväärsetpäeva tänavu ehk 90 aastathiljem piisava väärikusega tähistada,toimub Tallinnas kaks suurtüritust. 7. septembril läheme tagasioma juurte juurde ning kogunemepidulikuks aktuseks rahvusooperisEstonia, kus peetakse pidukõnesid,tunnustatakse traditsiooniliselt tublimatesttublimaid päästeteenistuseaumärkidega ning ollakse külalisekspeadirektori juubelivastuvõtul.Seoses 6. septembril toimuvagavõtab allakirjutanu endale riskirääkida millestki, mille toimumisestveel tegelikult täie kindlusegarääkida ei saaks, aga 1937. aastaltähistas Eesti Tuletõrje Korpusorganiseeritud tuletõrje aastapäevakorpuse päevaga, mille tipphetk oli14 000 tolleaegse pritsimehe marssVabaduse väljakul koos oma erinevateorganisatsioonide 600 lipuga.Taasiseseisvunud Eesti Vabariigispole läbi viidud mitte ühtegi selliseJuubeliaasta sündmuste puhuks eraldi logoAnne MartinPäästeameti nõunikSiinkohal on sobiv tutvustada “laialeringile” lähemalt meie juubeliaastasündmuste logo. See koosnebkolmest elemendist: kaheksanurksesttähest, ristatudtuletõrjekirvestel asetsevasttuletõrjekiivrist ja arvust 90.Kutselist päästeteenistustsümbo liseeriv kaheksanurkne tähton tuletatud Malta ristist. Peavadju päästeteenistuses töötavatelinimestel ühiskonna ootuste järgiolema kõik õilsateks ja headekspeetavad isiksuseomadused. Tihtion päästjatega seotud nõudedja ootused võrreldavad lausakeskajal rüütlitele esitatudnõudmistega. Suure tõenäosusegaongi just seepärastMalta rüütlite tunnusest Maltaristist aja jooksul päästeala sümbolinakasutatav kaheksanurkne tähtkujunenud. Risti kaheksa tippu sümboliseerivadrüütli kaheksat omadust:lojaalsust, jumalakartlikkust,tagasihoidlikkust, suuremeelsust,julgust, surmapõlgust, abivalmidustvaeste suhtes ja austust kirikuvastu. Eestis on päästeteenistusetähe kaheksa nurga tähendusedaga seotud päästetöötajate eetikakoodeksialajaotistega: abivalmidusja julgus; avatus; ausus; lojaalsus,arenguvõimelisus ja missioonitundlikkus;korrektsus; usaldusväärsus;õiglus ja erapooletus; eeskuju.


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 33mastaabiga tuletõrjujate-päästjateühist avalikku üritust (loomulikult eitaha ma kuidagi alahinnata viimaselkuuel aastal priitahtlike foorumiteltoimunud paraade). Seetõttu tuligijuubeliürituste organiseerimisetöögrupp mõttele korraldada 6. septembrilkutselise päästeteenistuseja priitahtlike pritsimeeste ühinemarss, mida kaunistaks nii vanakuika nüüdisaegne päästetehnika.See algaks Päästeameti juurest jakulgeks läbi linna (loodetavasti selleksajaks taasavatud) Vabaduseväljakule. Paraadile peaks järgnemapäästealaga seotud demonstratsioonid,võimalus teha tutvust päästetehnikaga,aga ka päevakangelastepakutav kontserdiprogrammja piknik linnarahvale Harju mäekõlakoja juures.JUUBEL KA TULETÕRJESPORDILLisaks juubeliaasta kulminatsiooniletoimuvad suvel veel mitmedüritused, mille sihtgrupp on üsna lai.Nii on 19.–20. juunil tavapärane priitahtlikepritsimeeste foorum, seekordRaplamaal Eidaperes, samutinoortelaager Valgemetsas juulikuukolmandal nädalal.Kuna ka Eesti tuletõrjesporttähistab sel aastal juubelit, 80. aastaoma, siis paneb Eesti TuletõrjespordiLiit sel aastal enam rõhku just sellespordiala laiemale propageerimiselening muudab ka võistluskalendrisolevad traditsioonilised võistlusedpisut tavapäratumaks ja publikuleatraktiivsemaks.NÄITUSEDKoostöös siseturvalisuse muuseumigavalmistatakse ette ka rida näitusi.Aprillis avatakse ennetustööosakonna egiidi all Eesti Vabaõhumuuseumisnäitus “Ennetustöö eileja täna”, Eesti Tuletõrjespordi Liitvalmistab eksponeerimiseks ettefotoülevaadet tuletõrjespordi ajaloostEestis. Juba praegu on avatudRaplamaa päästeosakonna ruumidesülevaatenäitus Eestis aastatel1947–1992 kasutusel olnud tuletõrjetehnikast,mille koostaja-kuraatoron harrastus-tuletõrjeajaloolaneHeikki Perli. Samuti on alates märtsikuustEidaperes Sillaotsa talumuuseumisväljapanek “Tulihändataltsutamas” tulekustutusabivahenditestläbi ajaloo. Mõlemad näitusedjäävad avatuks kuni käesolevaaasta lõpuni.7. septembril saab aga Estoniasnäha meie muuseumi koostatavatülevaatenäitust Eesti organiseeritudtuletõrje arenguloost 90 aasta jooksulning suurt osa muuseumi varadehulka kuuluvatest vanadest tuletõrjeorganisatsioonidelippudest.Olen veendunud, et meie pikaajalooga organisatsiooni väärtusseisneb – lisaks muidugi ühiskonnaleosutatavale olulisele teenusele– suuresti ka meie organisatsioonikultuurisja alalhoitud traditsioonides.Öeldakse, et traditsioonid onelamise viis. Mõeldes tänutundegatagasi kõigile neile, kelle sissetallatudrajal me päästealal astume,tahaksin lõpetada oma põgusa juubeliaastagaseotud ülevaate Eestikultuuriloolase Fanny de Sieversisõnadega: “Isa ja ema taga on isaisaja emaema, nende vanemad ja vanavanemad.Nendega koos kogu rahvapärimus, eluviis, traditsioon, kultuur.Kui me kõike seda austame, siiselab meie tsivilisatsioon edasi, siisõpivad ka meie lapsed seda kõrgelthindama ja omakorda tulevastelepõlvedele edasi andma. Traditsioonaitab vähemalt vaimse arengu algstaadiumismingit kindlat tugipunktileida, millele toetudes saab iseendaja sellega kogu rahva spirituaalsettaset tõsta, rahva traditsioonile isiklikkupanust lisada. Selles seoses onloogiline, et rahva kollektiivne mälupüsib ja areneb positiivselt.”Austame lahkunudtuletõrjujaid japäästetöötajaid2008. aasta jõulupühade aegu pandi alus uuele traditsioonilepäästeteenistuses. Õigemini on see uus küll vahepealteenimatult unustusehõlma vajunud vana. Teisisõnuotsustati hakata nüüdsest igal aastal jõulude ajal austamameie seast lahkunud tuletõrjujaid ja päästetöötajaid nendeviimsetes puhkepaikades küünalde süütamisega.Tallinnas on kahele kalmistule – Hiiu-Rahu ja Rahumäe – püstitatudmälestusmärgid hukkunud või lahkunud tuletõrjujatele-päästetöötajatele.Samuti on teada, et analoogsed mälestusmärgid asuvad TartusRaadi kalmistul, Kundas ja Haljala kiriku kalmistul. Kõigis neis paikadessüütasid detsembri lõpus küünlad ka päästjad.Tallinna kalmistutel korraldati mälestustseremooniad, kus kõnelesidPäästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin ja Põhja-Eesti Päästekeskusedirektor Raik Saart. Tallinna päästekomandode pritsimehedseisid tõrvikutega auvalves, mälestussammaste jalamile asetatipärjad ning hingepalve luges kaitseväe kaplan Gustav Kutsar. Ühtlasiõnnistas ta ka kõiki päästeteenistuse juubeliaastaga seotud üritusining hoolimata väga karmist ja tuulisest talveilmast rohkearvulistmälestustseremooniale kogunenud päästetöötajate seltskonda. Tuletõrjujatehümn kõlas seekord küll piirivalve kutselise puhkpilliorkestriesituses, sest meie priitahtlike pritsimeeste pasunakoori käsutusesolevate pillidega nii käreda külmaga väljas lihtsalt mängida ei saa.23. detsembril Hiiu-Rahu ja Rahumäe kalmistul läbi viidud mälestustseremooniadavasid ühtlasi Eesti organiseeritud tuletõrje 90. aastapäevaürituste sarja.Foto: Reimo RajaLogo teine element, tuletõrjekiiver,mis asetseb kahel ristatud kirvel,on pikaaegne priitahtlike pritsimeestesümbol. Tuletõrjekiiversümboliseerib turvalisust, võitlusvõimetja valmidust, aga ka jõuduja arukust.Need kaks võimsat sümbolitpeaksid ühendatuna moodustamasünergia, mille toel päästealakahe tegutsemisideoloogiaesindajad – kutselised japriitahtlikud – koos ühiste eesmärkidenimel Eestimaal omaigapäevast päästetööd teevad.Ja loomulikult ka ühiseid pidupäevitähistavad!Logo on mõeldud kasutamisekslisakujunduselemendina kõigi selaastal nii kutselises teenistuses kuika priitahtlike pritsimeeste organisatsioonidestoimuvate üritustepuhul – kutsetel, materjalidel, meeneteljne. Logo on võimalik kasutadanii kontuurversioonis kui ka värvilisena,kus värvideks on must, valgeja kuldne. Seda on võimalik Päästeametistelektrooniliselt saada jubaerinevatesse kujundusprogrammidessekonverteerituna.Rahumäe kalmistu mälestusmärgile asetasid päästjatemälestuseks pärja Kuno Tammearu (vasakul) ja Alo Tammsalu.


34 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009AJALUGUEESTI ORGANISEERITUD TULETÕRJE JUUBELIAASTAEesti tuletõrje arenguluguMati Raidma annab artikliteseeriaga ülevaate tuletõrje arenemise loost Eestis.Mati RaidmaEndine Päästeameti peadirektorKuidas mõista tuletõrje vägapikka ja organisatsioonilistevormide poolest rikast ajalugu?Mitte just kõige lihtsam, aga kindlastiparim viis on välja otsidakõik, mis kusagile kirja pandud,ning proovida see jälle kord läbikirjutada. Mõni aeg tagasi, kuisai üle aasta päästealast eemaloldud, ei andnud süda enam rahuning võtsin selle töö käsile.Selles loos keskendun tuletõrjearenguloole ja vaatlen erinevaidorganisatsioonivormeläbi aegade. Olen kasutanud erinevatelinnade näiteid, vältimakspealinnakeskset ajalookäsitlust.Eraldi pole välja toodud tuletõrjetegelasteega teiste tuletõrjearenguloos tähtsate inimestenimesid, kelle suurt panust Eestituletõrje arengusse ma sellegakindlasti ei soovi alahinnata.Samas loodan, et avastatenii mõndagi huvitavat päästeteenistusenn eelajaloost. Tulebtunnistada, et materjali läbi töötadeskogesin nii väiksemaid kuika suuremaid üllatusi. Eelkõigeseda, kui ebaühtlaselt meie ajaluguon kirja pandud. Paraku kaseda, et kirjutajate kuulumineühte või teise leeri on meie kõigiarusaamu tuletõrje ajaloost kavastavalt käänanud.Kogu teema püüdsin paigutadaajaliinile, mis venis keskajast kuldsessesotsialismi. Pärast taasiseseisvumist1990ndate algusestoimunud arengud ja Päästeametitekkelugu on juba aastaid tagasiüles kirjutatud ja selle leiab Päästeametikoduleheküljelt asutuseajaloo lingi alt.Naturaalkohustusel põhinev tuletõrje13.–19. sajandi EestisAlgus.Keskaja lõpul hakati linnades tulestiihiavastu võitlemiseks rakendamamõningaid tuleohutusabinõusid.Kõigepealt olid tuleohutuse sättedsisse kirjutatud üldistesse seadustesse,mis eri aegadel erinevateleEesti linnadele laienesid.Esimesi märke tuletõrjealastestsätetest võib leida 13. sajandiesimesel poolel Tallinnas kehtinudRiia õigusest. Poola ajal kehtisilmselt osas Eestist 1535. aasta2. oktoobril Poola kuninga SigismundVana korraldusega jõustunud IusMunicipale Magdeburgense ehkMagdeburgi õigus koos temas leiduvatesätetega tuleohutuse, süütamistening süütajate kohta.16. sajandist leiame juba Eestilinnavalitsuste õigusakte. Linnajuhidandsid välja sundmäärusi(Brandordnung), vanimad säilinud1555. aastast Tallinnas, 1635. aastastTartus ja 1707. aastast Pärnus.Neis nähti ette abinõud tulekahjudeärahoidmiseks ning kehtestati teatudkord tulekahjude kustutamiseks.See kuulus linnaelanike sundkohustustehulka. Kõrvalehoidjaid karistatikarmilt.Eesti tuletõrjearengulugu 1. OSATALLINNEesti arhiivides säilinud vanimatuletõrjemääruse on välja andnud1555. aastal Tallinna raad. Nendestvanadest ürikutest on võimaliksaada ettekujutus tolleaegsesttulekustutussüsteemist. Lähtuvalthilisemast, 1698. aasta 11. juulimäärusest oli näiteks Tallinna linnjagatud neljaks kvartaliks ehk jaoskonnaks:Rannavärava, Turu, Viruväravaja Harjuvärava. Peale nende oliveel Toompea, kus kehtis erikorraldus.Igasse jaoskonda määras raadülema (Quartier Herr), kelle ülesanneoli kontrollida määruse täitmistja korraldada kustutustöid. Igajaoskonnaülem valis linnakodanikehulgast neli brandmeistrit, kes tulekahjupuhul pidid inimesed kustutustöödeleorganiseerima ning neidjuhtima.Jaoskondadel olid omad kustutusvahendid,mis asusid tähtsamateskohtades: raekojas, kirikutejuures jm. Kustutusvahendid pididolema ka igal majaomanikul, kes olikohustatud saatma oma sulased jatüdrukud nendega tulekahjule. Suuretulekahju korral pidid kustutustöödestosa võtma kõik töövõimelisedkodanikud.Viimane linna tulekaitse- ja tuletõrjemäärus,mis kehtis kuni vabatahtlikeorganisatsioonide tekkimiseni,kehtestati 1825. aastal.Eriti selgesti väljendusid naturaalkohustuselrajaneva tuletõrjekorraldusepuudused suurtel tulekahjudel.


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 35Polnud ühtset ja oskuslikku kustutustöödejuhtimist ega väljaõppinudkustutusmeeskondi. Sundkorrastulekahjule saabunud inimmasstegutses oskamatult ja enamastioma äranägemise järgi.PÄRNUEsimene teadaolev Pärnu linna tuletõrjekorraldusealus oli rootsiaegnetuletõrjemäärustik 1707. aasta 21.novembrist. Pärnu linnaarhiivis leidubselle määrustiku eestikeelnetekst käsikirjas. Selles on pealeerinevate tulekahjusid ennetavatenõuete sätestatud ka tulekustutusekorraldus. Näiteks pidid linnasigaühel redel, kolm-neli nahast veeämbrit,kirved, pritsid ning kuivalajal tünnid veega õues ja pööningulvalmis olema. Nõude rikkumine tõikaasa kaks taalrit trahvi.Käsikirjas on öeldud ka nii: “Kui tulilahti pääseb (Jumal võiks aga sedakeelata), siis peab igaüks, kes sedaesmalt juhtub nägema, kõvasti lärmitegema ja appi hüüdma, et see neilebrandmeistritele teada saaks. Needpeavad kohe valmis olema, kui kahjutulekella lüüakse, kustutusriistukaasa võttes, kahjutulekohta tulema.”See määrustik kehtis kuni 1765.aastani, mil kehtestati täiuslikumtuletõrje- ja tulekaitsemäärustik,mis jäi kehtima ligi sajaks aastaks.Pärnu linn oli jagatud neljaksjaoskonnaks. Kodanike hulgast valitineli rotmeistrit: kaks Suurgildistja kaks Marie-Magdaleena gildist.Rotmeistrid koos kahe magistraadi(linnavalitsuse) poolt nimetatudtulehärra (Brandherr), ühe müürsepa,tisleri ja brandmeistriga olidkohustatud kontrollima tuleohutusnõuetetäitmist ja tulekustutusvarustuseolemasolu.Tulekahju korral oli kõigepealtiga kodaniku kohus appihüüdmiseja kloppimisega naabritele ja lähemalevahile õnnetusest teada anda.Tulehärrad korraldasid tuletõrjealarmeerimise. Tuletõrjepritsi pididkohale tooma raeteener ja linnakubjas.Brandmeister pidi jälgima, etprits viga ei saaks.Nüüd astusid tegevusserotmeistrid. Iga rotmeistri juurde olimääratud nimekirja järgi 24 meest– kandjaid ja kalamehi, kes tulekahjukorral pidid kohe kogunema koosoma rotmeistriga tulekahjukohale.Igal rotmeistril oli linna tuletõrjevahenditehoiuruumide võti, peale sellekodus 12 ämbrit ja üks kirves.Kui 1860. aastal nõudis kubermanguvalitsus Liivimaa väikelinnadetuletõrjeasjanduse ümberkorraldamistvastavalt riiginõunik Scmittiettepanekutele, vastas Pärnu linnavalitsus,et Pärnus kehtib väljapakutudkorraldus juba üle saja aasta.1860. aastaks oli Pärnus kuussuuremat ja üks väiksem tuletõrjepritskoos vajaliku varustusega paigutatudkuude pritsihoiuruumi ülelinna. Iga pritsi juurde oli määratud28 inimest. Kodanike hulgast üksrotmeister ja joajuht, tööliste hulgastabirotmeister ja 34 töölist (sulasedja kalamehed).Järgmises Häire 112 numbris kirjutabMati Raidma vabatahtlike tuletõrjekomandodetekkimisest, samutiettevõtete palgatud pritsimeestestja munitsipaalkomandodest.


36 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009AJALUGUEESTI ORGANISEERITUD TULETÕRJE JUUBELIAASTAMustpeadeMustpeade tuletõrjekomando augustis 1912. aastal oma maja ees.Vasakul 1808. aastal Tallinnas valmistatud käsiprits ja paremal1876. aastal Metzi tehases tehtud käsiprits.tuletõrjekomandokäsipritsidTuletõrjeajaloouurija Sander Muhu seab kahtlusealla nii mõnedki siseturvalisuse muuseumis asuvakäsipritsiga seotud faktid ja legendid.Sander MuhuTuletõrjeajaloo uurijaSiseturvalisuse muuseumis (endinetuletõrjemuuseum) asub Eesti vanimsäilinud tuletõrjeprits. Väidetavalt ontegemist Mustpeade vennaskonnatuletõrjele kuulunud käsipritsiga,mis soetati 1808. aastal. Selle järgioli eelmisel aastal pritsi 200 aastajuubel. Aga kas ikka oli? Aastakümneidpüsinud legend pritsi kohtatekitas minus kahtlusi. Et küsimusesselgust saada, asusin teemat lähemaltuurima. Üsnagi ruttu selgus, etsiseturvalisuse muuseumi prits eiole valmistatud 1808. aastal, vaidmärksa varem. Samuti ei ole leidnudsada protsenti kinnitust pritsi seosMustpeadega.Mustpeade vennaskond oli vallalistebaltisaksa päritolu kaupmeesteühendus, mis tekkis 1399.aastal Tallinnas. Vennaskonnakaitsepühakuks oli mustanahalinePüha Mauritius, kelle järgi saiühendus nime. Püha Mauritius onka vennaskonna vapimärgil. Vennaskondtegutses Tallinnas 1940.aasta suveni, mil vennad lahkusidsiit Saksamaale.Mustpeade vennaskond ei olnudkõigest seltskondlik organisatsioon– kui näiteks linna varitses sõjalineoht, võttis vendade ratsasalkkodulinna kaitsmisest alati osa.Välisvaenlasest tihedamini ähvardaslinna aga hoopis vallapääsenudtuli. Vennaskonna vanemate 1786.aasta 21. detsembri koosolekuprotokollis märgitakse, et jaoskonnaülemBarthold Strahlbornilt ontulnud järelepärimine, kus küsiti, milliseidmeetmeid kasutatakse nendemaja kaitsmiseks tuleohu eest jamillised kustutusvahendid neil on.Strahlborni küsimust arutati järgmiseaasta 11. jaanuaril. Jaoskonnaülemalevastati, et vennaskondon valinud ühe oma liikme tuletõrjekomisjoni,kes tulekahju korral onmajas olemas, ning hoones hoitakse24 nahkämbrit ja teisi kustutusvahendeid.Tundub, et just sellest järelepärimisestsaab alguse Mustpeadesoov tegeleda tuletõrjumisega, sestjuba kolm päeva hiljem, 14. jaanuariltoimunud koosolekul võeti vastuotsus osta tuletõrjeprits.


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 37KÄSIPRITSI OSTMINEUuesti kogunes komisjon 1787.aasta 4. märtsil, mil tutvuti tuletõrjepõhikirjaga ja kiideti see heaks.Pärast seda mindi vaatama raehärraNottbecki lese pritsi. Pritsi katsetamiseljäädi nähtud tulemustegarahule ja avaldati soovi see ära osta,kui hinnas jõutakse kokkuleppele.Huvitav on asjaolu, et samal päevalkoostatud tuletõrje põhikirjas ontuletõrjevarustuse loetelus tuletõrjepritsijuba mainitud, olgugi et sedapolnud veel soetatud.Oma tuletõrjekomando asutamisenijõuti järgmisel aastal. 23. mail1788 kutsuti põhikirja kinnitamisekskokku kogu vennaskond. Koosolekulvõeti põhikiri vastu ja pritsi ostminekiideti heaks. Seda päeva pidasidMustpead oma tuletõrjekomandoasutamise päevaks. Ühtlasi algabsellest päevast Eesti organiseeritudtuletõrje ajalugu.Kolm päeva hiljem, 26. mail jõutipritsi ostmiseni. Ekspertidena kutsutiraehärra Nottbecki lese pritsienne üle vaatama brandmeisterBarth ja linna vasevalaja JonasMalmberg. Pärast pikki läbirääkimisiosteti prits 95 rubla eest ära.Võib arvata, et esimestelaastatel kasutati pritsi palju võihoiti seda halbades tingimustes.Juba 1791. aasta juuniskutsuti kokku pritsikomisjon,kes koos brandmeister Barthija vasevalaja Malmbergiga leidsid,et pritsi veekast, imivoolik,rauast kang ja mitmed muudkohad on katkised. Kõigestkolm aastat varem olid samadeksperdid andnud pritsile heahinnangu, nüüd aga vajas pritsremonti! Pritsi parandaminetelliti vasevalaja Malmbergilt.Pärast remonti vaatas brandmeisterBarth pritsi üle ja soovitasvõimalusel muretseda uusja pikem imivoolik.Järgmistel aastatel kogunespritsikomisjon korduvalt. 1797.aastal võeti päevakorda küsimus,kas tasub veel pritsi parandadavõi tuleks hoopis osta uus.Otsustati siiski remontida ja lastipritsile teha uus tammepuustveekast. Sellega olid mõneksajaks mured lahendatud.UUS PRITS JA SELLE PUUDUSEDPritsikomisjoni koosolekul 27.märtsil 1808 otsustati, et vanapritsi ei ole enam otstarbekasparandada, vaid tuleb vasevalajaMalmbergilt tellida uus. Sellekskorraldati vendade seas korjandus.30. märtsi koosolekul oliarutlusel Malmbergi esitatudkalkulatsioon, mille järgi pidi pritsmaksma minema umbes 500 rublaning täpne hind selguma töö käigusja olenema vasekulust.Peagi oli uus prits valmis ja linnabrandmeister vaatas selle üle. 1808.aasta 19. mail võeti prits Malmbergiltvastu. Uus käsiprits läks maksma537 rubla ja 40 kopikat, millest 342rubla olid vennad maikuu jooksulvabatahtlikult annetanud ning ülejäänudsaadi vennaskonna majakassast. Korjandusnimekirja järgioli annetuse teinud 100 inimest,teadupärast oli Mustpeade põhikirjasehk skraas säte, mille järgi eitohtinud liikmete arv ületada sadat.Sellest võib järeldada, et tuletõrjepritsimuretsemiseks andsid panusekõik vennad. Uue, vasest veekastigakäsipritsi puuduseks nimetasidMustpead seda, et sel polnud veeimemisseadeldistehk tegemist olitavalise vannpritsiga, mille kasti tuliveega täita.Vana ja nüüdsest kasutunaseisva käsipritsi otsustasid vennaskonnavanemad 1809. aasta31. märtsi koosolekul maha müüa.Peagi leiti sellele ostja ning 30. aprillilmüüdi prits 100 rubla eest kingseppPatzerile.PÕHILINE KUSTUTUSVAHENDTallinnas valmistatud käsiprits jäijärgmisteks aastakümneteks Mustpeadepõhiliseks kustutusvahendiks.1867. aastal muudeti pritsivankrikonstruktsiooni – kui seni olisee olnud neljarattaline, siis pärastümberehitust transporditi pritsikaherattalisel kaarikul.1876. aastal otsustati vend CarlH. Kochi ettepanekul osta juurdeveel üks prits. Vendade kogutud rahaeest telliti see Carl Metzi tehasestHeidelbergist hinnaga 800 rublaringis. See ja 1808. aastal soetatudprits olid Mustpeade vennaskonnakäsutuses kuni nende tuletõrjekomandolikvideerimiseni.Suure pidulikkusega tähistasidMustpead 11. mail 1908 vana pritsisaja aasta juubelit. Sündmusest võtsidosa kõrged külalised – Eestimaakuberner, abikuberner, politseimeister,Keiserliku Vene Tuletõrje Seltsiesimees vürst Lvov, Tallinna tuletõrjeseltsideesimehed ja juhatuseliikmed.Foto: Sander MuhuEesti vanim säilinud käsiprits. Valmistatud arvatavasti Inglismaal 18. saj keskel.Asub siseturvalisuse muuseumis.MUSTPEADE LIKVIDEERIMINEMustpeade tuletõrjesalk osalesaktiivselt tulekahjude kustutamiselkuni 1919. aastani. Uue tuletõrjeseadusejõustumisega 1937. aastal tohtisühes omavalitsuspiirkonnas ollavaid üks tuletõrjeühing. Mustpeadetuletõrjesalgal oli valida, kas liitudaTallinna Vabatahtlike Ühinguga(VTÜ) või lõpetada tegevus. Otsustativiimase kasuks. 1876. aastalsoetatud käsiprits ja muu varustusmüüdi 1936. aasta 27. mail firmaleThomas Clayhills & Son. 1808. aastalmuretsetud käsipritsil oli aga vaidajalooline väärtus ja selle andis likvideerimiskomisjonüle Mustpeadevennaskonna arhivaarile. 21. detsembril1936 kaotati 148 aastattegutsenud Mustpeade tuletõrjekomando.Jaanuaris 1937 pöördus TuletõrjeLiit Mustpeade poole palvega annetadaloodava muuseumi jaoks ajaloolisitulekustutusvahendeid. Märtsissaadeti liidule kaks kiivrit, valge kittelja voolik, aga 1808. aasta käsipritsiära ei antud. Viimast korda on mainitudseda pritsi 1937. aasta 10.–13.juulini Tallina Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi(praeguneInglise kolledž) ruumes ja õueltoimunud tuletõrjenäituse puhul.1908. aastal pritsi juubeli puhuksTallinna VTÜlt saadud hõbekarikaskingiti Tallinna VTÜ 75. aastapäevapuhul neile tagasi. Mustpeadevennaskond likvideeriti sisekaitseülemaotsusega 14. augustil1940. 16. augustil koostatud vallasvaranimekirjas tuletõrjepritsiei mainita.Kõigis möödunud sajandialguses koostatud Mustpeadetuletõrjekomando inventarinimestikeson mainitud kaht käsipritsi– 1808. ja 1876. aasta oma.Kumbki neist ei ole see, mis asubsiseturvalisuse muuseumis. Agamis pritsiga siis tegu on? Kui sellestaastakümneid püsinud legendistuskuda vaid seda, et pritsil onseos Mustpeadega, siis sel juhulvõib tegemist olla nende kõigeesimese pritsiga. Muuseumison Newshami tüüpi, 18. sajandikeskel Inglismaal valmistatudpuust veekastiga käsiprits. Ka1788. aastal soetatud pritsil olipuust veekast, mis 1797. aastalasendati uue tammepuust kastiga.Muuseumi pritsi on aegadejooksul remonditud ja tundub, etveekast ei ole originaal. Täpsemaltei ole kahjuks võimaldatud pritsikohapeal uurida. Olemasolevateandmete põhjal ei saa täpseltanda infot ei pritsi valmistamiseaasta ega omaniku kohta.


38 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009AJALUGUEESTI ORGANISEERITUD TULETÕRJE JUUBELIAASTAMillega tegelesidRaplamaa vabatahtlikud60 aastat tagasi?Raul Aarma alustab artiklite sarja, mis mitte ainult ei kirjelda aastakümneid,vaid proovib ka konteksti seletada. Mitte taktikaliselt ega tehniliselt, vaid eluliselt.Raplamaa vabatahtliketuletõrjujate ajalugu 1. OSARaul AarmaRaplamaa päästeosakonna juhataja“Pole paremaid, halvemaid aegu, onainult hetk, milles viibime praegu...”.Nüüdses rahakottide kõhnumiseseisus pole Alliksaare deviisi all toimetadajust eriti tujutõstev. Kui mevaataksime aga kas või 60 aastattagasi, näeksime, et komandodes ontoimunud märkimisväärne edasiminek.Neil hetkedel, kui areng seiskus,tegeleti võib-olla arupidamisega, egaennast tõestanud korrad, vahendidja arusaamad pole mitte maha unustatud.Ja siis mõnda aega otsiti neidtaga.PROPAGANDAKAUST AASTAST 1952“Kohila Alevi Vabatahtlik Tuletõrjeühing(VTÜ) ehitab koos nõukoguderahva, kommunistliku parteija geniaalse juhi ning õpetaja sm.Stalini juhtimisel kommunistlikkuühiskonda. Tuletõrje võtab omalejärgnevad kohustused – rakendadatäielik tuletõrjevalve ja seda graafikualusel; tulikahjude kustutamiseltäita ülesandeid kiirelt, teadlikult jaennastsalgavalt; lahingvarustuseremont teostada õigeaegselt ja kvaliteetselt.Kõike seda teha ennastsalgavalt,ausa tööga ning nii kindlustadakommunismi ülesehitamist.”Dokument lõpeb tõdemusega, et kõikon töötajate poolt läbi arutatud ningalla kirjutatud. Kirjutusmasinal trükituddokument on kinnitatud kohalikustöörahva nõukogu saadikutetäitevkomitees. Väärib märkimist,et käibel oli veel kodanliku Eesti ajakeelekasutus ja grammatika.Rapla vabatahtliku tuletõrjeühingu tööveteranid enda valmistatud esmaste tulekustutusvahendite kapi ees.Samast perioodist on ka käsitsikirjutatud dokument “Ettekanneraadio translatsioonivõrgu kaudu02.02.1952”. Ettekanne keskendubtuleohutusele ja tänapäeva mõistesennetusele, jagatakse juhiseid kodusesttuleohutusest, meenutatakseka keelde (mootorrattaid on keelatudhoida puukuurides, loomatoitupööningul). Huvitaval kombel onkattuvad nii ettekandmise, täitevkomiteeleheakskiidu saamiseks esitamisekui ka tsensori viisa andmisekuupäevad.Praeguses mõistes kodu tuleohutusoli tollases keelepruugis veel“elumaja tulikahjuvastane julgeolek”.Ühingu templilt loeme, et endineRapla VTÜ on ümber nimetatud Raplarajooni keskuse vabatahtlikukstuletõrje ühinguks. Ühegi hilisemaaasta materjalid pole enam köidetudkausta pealkirjaga “Propaganda”.ÜHINGU SEINALEHE MATERJALID1952. aasta seinalehes torkab silmakaks küsimust. Kes teab, millal RaplaVTÜ töökojas lõpetatakse alkohoolsetejookide tarvitamine? Kuidastegutseb VTÜ naiskomisjon ning millisedon naistepäevaeelsed kavatsused?Juhiksin lugejate tähelepanuajastu kontekstile – viimasest küüditamisestoli möödas kõigest kolmaastat, Georgi Kosse oli värskeltlaiali lammutanud kogu vabariigivabatahtliku tuletõrje. Kosse arvas,et vabatahtlus on ohuks kutseliseletuletõrjele. Üks kahest: kas muidelulisemaid teemasid takistas käsitlemasthirm või vastupidi – trotsistlootusetu eluolu vastu käsitleti


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 39teemasid eriti julgelt. Ilmselgelt polnudRapla seinalehe teemadega kursisviiepäevaste tuletõrjekursustelektor. Miks muidu on tema kursustsissejuhatavas konspektis kirjas, et“Vanasti, kapitalistlikul ajal oli kombekssee, et kui tuletõrjujad kuskilekogunesid, siis oli kohe napsuvõtmineesimeses järjekorras...”Sama aasta seinalehe juhtkirinendib kohutavas keelekasutuses,kuid silmanähtava uhkusega:“Samuti meil Rapla rajooni keskuseVT Ühingus sammume oma töösaavutustegatõusu teed, mida näitavadmeie tublide töönovaatorite saavutusedigal töö lõigul.”Toimetuse veerg puudutab seinalehen-ö tootmist. “Rapla V.T.Ü. seinalehetoimetus on juba korduvalt saanudmärkusi selle kohta, et seinalehtei ilmu korrapäraselt. Kuna nüüdaga selgub asjaolu, et selles ei olesüüdi üksi seinalehe toimetus, vaidka meie tuletõrje töötajad eesotsasRapla V.T.Ü. Nõukoguga, kes absoluutseltei tee kaastööd seinalehetoimetusele.”Tuletõrjujate harimise lahutamatukskoostisosaks oli poliitilise teadlikkusetõstmine, kuigi tihti jäi sõnumisisu segaseks. Kuidas suhtuda järgnevasse:“Sm. Stalini poolt on antudnõusolek, et tema kandideerib ENSVkohalike töörahva saadikute nõukogusaadiku kandidaadiks.”? Midasuur juht siis õigupoolest lubas?ETTEHEITED TARGEMALE SOOLE1954. aasta materjalides on käibelevõetud jälle uued terminid: “Tuletõrjetöö on kontrollida tulekaitserežiiminõuete täitmist asutustes ja ettevõtetesning jälgida, et esmaabi tulekustutusvahendidoleksid terved jatöökorras.”Tuletõrjepäeva tähistati 1. augustil,mitte Rapla vabatahtliku tuletõrjeajaloolisel aastapäeval 28. juulil. Kaspõhjus peitus poliitikas või asjaolus,et 28. juuli oli neljapäev, 1. augustaga pühapäev, jääb teadmata.Üleskutses tähistada rajooni tuletõrjepäevakirjutatakse: “Sel päevalnäitavad vabatahtlikud tuletõrje salgadoma valmisolekut sotsialistlikusvõistluses.” See lause peaks andmavihje neile, kel kavas minna riigiarhiivioma kodukandi tuletõrje ajaluguuurima. 1950ndate perioodistmaterjale otsides ei tuleks kasutadaotsingusõna “tuletõrje”, vaid hoopis“sotsialistlik võistlus”. Maapiirkondadesmuudes valdkondades mõõtuei võetudki.Võistlus koosnes sellel aastal18 punktist, muu hulgas tuli viia kõikobjektid tulekaitseliselt eeskujulikkuseisukorda, organiseerida kõikidekoolide juurde noortuletõrje, sadaprotsenti ära kasutada eraldatud riiklikudkindlustussummad ja anda väljaseinalehte vähemalt kord kuus.Päris räigeid etteheiteid tehaksetargemale soole: “VTÜ naiskomisjonei seisa oma ülesannete kõrgusel,ammugi oleks aeg tööle hakata!Naiskomisjoni esimees pole seninikutsunud aktiivi kokku, et VTÜ lendsalgaväljasõidu riideid korrastada,nagu kunagi koosolekul otsustati.”Üksjagu huvitav oleks muidugiteada, kes siis kantseldas naiskomisjoni– kas mees või naine.Igal juhul on seinalehest olnudkasu, sest aastalõpu kokkuvõttes onkirjas: “Naiskomisjon on korrastanudsanitaarkapid, värvanud juurde uusiliikmeid, samuti on kogutud liikmeteltliikmemaksu.” Ära on märgitud kaVTÜ liikmete riietuse korrastamine,kas nende hulka kuulus ka lendsalgatööriietus (tänapäeva mõistes tõrjujaroobad), pole teada.Kõverpeeglina mõjub tollaneuudis “Siiras rõõm täitis Nõukogudeinimeste südameid, kuulates raadiostuutest hindade alandamistest.Tähendab, et nõukogude kord hoolitsebtööliste heaolu eest, töölistereaalpalk tõuseb.” (Päris paljud kolhoosnikudsaid muuseas oma tööeest naturaaltasu, laste tehnikumisaatmine nõudis aga raha. Osaliseltsaab ka siit leida põhjusi, miks tollanetuletõrje liikmeskond süngest ajasthoolimata kasvas – valvesoleku eestsaadi preemiaid, ja seda rahas.) Ollesjuba kord võidukal lainel, ei unustatamuidugi lisada, et ka Rapla VTÜ mõistabtäie üksmeele ja raevuga hukkapõlatud reeturi, imperialismi agendiBeria alatu tegevuse...LAIALITASSITUD VAHENDIDJärgmise nelja aasta kroonikate kohapeal haigutab kahjuks auk. Seda suuremon rõõm, kui avame 1958. aastaklade. Pealkirja “Kollektiivsel jõul” altsaame teada, et “aastase vaheajajärel kogunesid ühel õhtul ühinguruumi Rapla rajooni keskuse VTÜnaised, valisid omale energilise esimeheja hakkasid tööle. Oma esimeseltöökuul on ühingu naisaktiiv korrastanudtuletõrje valvemeeskonnatöörõivad”.Nõukogude tuletõrje 40. aastapäevalepühendatud seinalehest selgub,et rajooni vabatahtlike tuletõrjujatearv on jõudnud 4000 liikmeni.Kiituse pälvib kolhoosi Tee Kommunismilesalga juht sm Brecher, J.,kes on ise valmistanud lauast sildid,millele on peale põletatud tuletõrjeesmaabivahend, millega keegi onkohustatud ilmuma tulekahjule.Need on kinnitatud iga salga liikmeuksele.Sõnum, millest sõjaeelne põlvkond saab ühtemoodi, sõjajärgne teistmoodiaru ja praegune põlvkond kehitab vahest õlgu... (1952. aasta tuletõrjeseinalehest).Kolhoosidele heidetakse ette, etpaljusid tuletõrjevahendeid kasutataksemuuks otstarbeks ja sagelion need laiali tassitud. Siinkohalon sobiv märkida, et samasugusedprobleemid kandusid NõukogudeEestisse üle juba esimese EestiVabariigi ajast. Juba siis olid kasutuselkoonilised ämbrid ning veeveovankritelolid rattapöiad sepistatudtopelt-ülekattes vitstega. Sellinesõiduvahend jõnksutas tuntavalt jaseepärast loodeti, et argielus selleette hobust rakendada ei taheta.KES TAASTAB SEINALEHE?Järgmisest seinalehest leiame spordialadenimistu, milles tuletõrje mõõduvõtmisipidas.Juuru reportaažist selgub, et LinnuseVTS on külla kutsunud Kehtnaja Lenini Tee VTSi liikmed ja jõudu onproovitud hüdropuldi teatejooksus,käsi- ja mootorpritsi hargnemisesja köieveos. Spordipäev lõpetatijalakeerutamisega Kehtna orkestrisaatel.1959. aasta jaanuari seinalehtkirjutab: “Möödunud aasta oli pöördepunktiks.Alates 1. jaanuarist viidisisse ühtne raamatupidamise süsteem.”Mäletatavasti sai sel aastalkogu Eesti vabatahtlik tuletõrje uuetuule tiibadesse, sest loodi EVVTÜ.Võidule pääses majanduslik mõtlemine,Rapla VTÜ peamiseks tegevusalakskujundati tuletõrje esmaabivahenditevalmistamine, remontimine,tulekustutajate laadimine ja korstnapühkimine.Üle pika aja kohtab kaandmete analüüsi. “1958. a. tekkiskokku 9 tulekahju, kahjusummaga70 000 rbl., nendest 3 hooletusttulega ümberkäimisest, 3 mittekorrasküttekoldeist, 1 mittekorraselektriseadmeist, 1 süütamine ja1 lapse vallatus tulega, aastaga onvabatahtlike arv tõusnud veel 1000liikme võrra.”Et Raplamaa võttis asja tõsiselt,näitab kolhoosi Tee Kommunismilesalga üldvõit vabariiklikus sotsialistlikusvõistluses. Kehtna kolhoosisalk tuli samas kolmandaks.Ning ring saab täis jällegi küsimusegamiks? Kümnendi viimases seinalehesküsib töökoja brigadir: “Miksostetakse Rapla Tuletõrjes materjaletuletõrje esmaabi kappide jaoks?Kas selleks, et hoovi ja õuet neisttäita, või on neil mõni teine ülesannevõi otstarve?“Usun, et äratundmisrõõmu leiavadviimasest paljud. Kas kõik ettevõetavadsammud on ikka selgeltreapäästjaile kommunikeeritud?Järgmine kord käsitleme jubakuldseid kuuekümnendaid.


40 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009Fotod: Põhja-Eesti PäästekeskusVõitlus stressiga2008. aasta sügisel toimusid Põhja-Eesti Päästekeskuses päästjate põhitööd otseselt mitte puudutavavaldkonna õppepäevad – stressijuhtimise koolitus rühmapealikele ja meeskonnavanematele.Ants RaavaPõhja-Eesti PäästekeskusepressiesindajaStress ja psühholoogia. Kui pannateaduste mõõdetavuse skaala ühteotsa selge ja kristalselt puhas matemaatika,jääks psühholoogia kindlaltteise serva. On ju selle nimetuseskiselline irratsionaalne mõiste naguhing (psyche tähendab kreeka keeleshinge ja logos sõna). Tulemusimõõta on keeruline ning vajaduskitegelikult ebamäärane.Kui automootoris tekib rike, jääbneljarattaline tee äärde seisma.Kui pump ei tööta, siis vett ei saa.Inimene on masinast palju töökindlam,sest ta otsustab üldjuhul ise,kui kaua veel jõuab ja millal enam eisuuda. Võib töötada ka tingimustes,kus tavaloogika järgi ei tohiks seeenam võimalik olla. Inimese paindlikkusepiirid on masinate omadegavõrreldes palju laiemad. Paindlikkuseeelise annab inimesele aju, täpsemaltöeldes seal toimuvad, mõttetegevuseksnimetatud protsessid.Artikli lugejana küsiksin juba, millekssee targutamine inimese, temaaju ja masinate teemadel. Väga lihtsalpõhjusel. Kui me murrame käe või jala,tunnistame, et keha vajab remonti.Kogedes arusaamatut viha, ärevust,melanhooliat, ükskõiksust või hirmu– ühesõnaga meie võimsaima organiehk ajuga seotud häireid –, tunnistavadväga vähesed, eriti enesekindladja tööga hästi hakkama saavadmehed, et ka ajukoore all toimuvvõib aeg-ajalt vajada n-ö pisiremonti.Teadlastele on keha ja mõttetegevustliikuma panevad protsessid tuntud,kuid ka stressirohket tööd tegevadinimesed peaksid parema tulemusesaavutamiseks oskama nendegaarvestada. Selleks, et arvestada,peab teadma. Kriisiolukorras inimesepeas toimuvast kutsuti keskusesserääkima kümneaastase kriisipsühholoogiakogemusega psühholoogTiiu Meres. Nii osaleski 2008. aastaoktoobrist 57 Tallinna ja Harjumaarühmapealikku ning meeskonnavanematühepäevasel stressijuhtimisekoolitusel. Järgnevalt toometeieni koolitust läbi viinud psühholoogiTiiu Merese vastused ja kommentaaridkoolituse kohta esitatudküsimustele.Millised on koolituselt saadud infoalusel põhilised meeskonnavanematetööpingete põhjused?Praegu on oma süsteemi seestoimuvad muutused kõige häirivamtegur. Kui töö ise on seotud


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 41määramatuse ja ebastabiilseteolukordadega, siis peaks töökeskkondolema võimalikult stabiilne jakontrollitav. Häirivana on nimetatudneljandat reformi nelja aasta jooksul,vajadust pidevalt uute meestegakohaneda (väljakujunenud heameeskond mõjutab inimeste psüühilistheaolu väga positiivselt), tohututelurütmimuutust seoses graafikutemuutmisega 12tunniseks. Kaugemalelavad mehed ei suuda ennastjuhul, kui vahetuste vahel ongi ainult12 tundi, kuidagi välja magada: kojujatöölesõit võtab oma aja ning kuikaks korda süüa ja kempsus käia javeel kellegagi kodustest paar lausetka vahetada, siis üle kuue tunnimagamiseks ei jää. Endast küll keegikonkreetselt ei rääkinud, kuid eritivahepauside ajal toodi näiteid pangalaenudeganööritud kolleegidest,kes pärast 12tunnist öövahetustsiirduvad oma päevasele töökohaleja sealt õhtul jälle päästjaks.Veel on, eriti vanemate olijate hulgas,mure pensioniea võimaliku nihkumisepärast. Perspektiiv 63aastaselttäisvarustuses suitsu täismajas kümnendale korrusele joostaSissetoodudspetsialistide(psühholoogide või muutaustaga kriisisekkujate)kasutamine juhtumianalüüsi juhtidena ei oleuuringute andmetel niiefektiivne kui “omade”rakendamine.tekitas ühes grupis elava arutelu,mille kokkuvõtteks leiti, et sel viisilon võimalik üsna efektiivselt päästjatepensionilejäämist üldse vältida:infarkt, insult või mõni muu samakaaluga surma põhjustaja tuleb ennepensioni kindlasti.Kui iroonia kõrvale jätta, siisvõiks välja tuua meeste kartuse ollaeakana saamatu meeskonnaliige,kelle eest teised peavad rabama.See tähendab staatuse kadumist,enesehinnangu halvenemist, ohtutõekspidamistele ja väärtussüsteemile.Ühe grupi kohvipausiaegsesarutelus tuli välja ka kaua töötanudmeeste kartus selle pärast, et nadei saa ju mujal hakkama, kui kogu eluon ainult päästjaametis kulgenud.Tundub, et kui meeste pensioniigatõepoolest üle 60 kerkib, siis oleksomas süsteemis tarvis välja töötadaümberpaigutamise skeemid, ümberõppesüsteemja muu asjakohane.Pisematest probleemidest ka.Kui jutuks tuli see, mil määral heafüüsiline seisund (maganud, söönud,joonud, muidu terve) on seotudpäästjate vaimse seisundi stabiilsusega,siis ilmnes, et praegu ametlikultkehtivate dokumentide järgivõib päästjaid hoida järjest (ilma toitlustamiseja puhkepausideta) tööskuus tundi. Miks niisugune akt kehtib,seda keegi öelda ei osanud, kuidtundub, et inimese keha vajadusteja füsioloogiast pärit teadmistegasellel režiimil palju ühist ei ole. Selleaja jooksul peaks neil, kes tõesti pingeliseltametis, tekkima tugev veresuhkrutaseme langus ja halvemateljuhtudel võib see lõppeda teadvusekaotamisega. Tegelikult on see nagusoovitus Tartu maraton söögi- ja joogipunktidetaläbi suusatada (kusjuurestaskus pole ka rosinaid, šokolaadiega glükoositablette, et vere suhkrutasetvajadusel kiiruga tõsta). Sainküll aru, et enamasti püütakse omalkäel inimlikumad lahendused leida.Kiitvalt räägiti sellest, et joogiveepuudusest sündmuskohal on nüüdtänu pudelivee varude soetamiseleja küllaltki operatiivsele kohaletoimetamiseleüle saadud.Milliseid meetodeid kasutavadpäästjad suuremat stressi põhjustanudsündmuste korral?Keerulisemate juhtumite järel arutatakseka praegu päris paljudesmeeskondades juhtunu mingil viisilläbi. Kas ja kuidas – see sõltub meeskonnavanemast(rühmapealikust)ja meeste omavahelistest suhetest.Kui need on millegipärast sassis,siis on arutelu ka vähem (aga justsiis oleks seda rohkem tarvis). Eritiebameeldivate juhtumite korral eitaha meeskonnavanemad vastutustenda kanda võtta (mis on ka mõistetav,sest neil pole ei oskusteavet egakogemusi).Milline võiks olla sobivaim meetodpäästeteenistusele?Juhtumi arutelu kolleegide juhtimiselon praegu kõige soovitatavamviis ka tulemuslikkust kontrollinudteadusuuringute andmetel.Missugune on kõige parem skeemraskete sündmuste tõttu tekkidavõiva stressi maandamiseks?Võimalikke variante kaaludes onkõige rohkem poolehoidu leidnudsee, et päästjate hulgast leitakshuvitatud inimesed. Need inimesedpeaksid olema süsteemis kogenudtöötajad ning eriti rõhutatakse, et kateiste töötajate silmis autoriteetsedisikud. Neid võiks koolitada rasketejuhtumite arutelu juhtima.Nendesamade inimeste poolevõiksid meeskonnavanemad pöördudaka siis, kui neil on tunne, et“miski on nagu valesti, aga ei saapäris hästi aru, mis”. Väljakoolitatudinimesed peaksid olema igas regioonis.Saksamaa päästjate praktikaletoetudes võib öelda, et tõsisematejuhtumite puhul on hea, kui arutelujuhivad teisest piirkonnast pärit inimesed.Sissetoodud spetsialistide (psühholoogidevõi muu taustaga kriisisekkujate)kasutamine juhtumi analüüsijuhtidena ei ole uuringute andmetel niiefektiivne kui “omade” rakendamine.Eesti oludes, kus õppinud kriisisekkujadon praegu peaaegu kõik naised,oleks oma meeste hulgast oskajatekoolitamine eriti oluline.Tiiu Meres töötab psühholooginaTallinna Perekeskuses ning tegutseblektorina (ka Sisekaitseakadeemias).Olnud nii Estonia huku, Palabussiõnnetuse kui ka väljaspoolEestit toimunud traagiliste sündmusteajal abi vajanud inimeste kriisinõustaja.Viimane välismissioon olimöödunud aastal Gruusias. Tegelenudkriisipsühholoogiaga süvendatultviimased kümme aastat.Tiiu Meres.Kuidas päästapäästjastressist?• Viia meeskonnavanemateniteadmine, milliste olukordadeja meeskonna juuresilmnevate märkide puhulvõiks uurida, kas kõik onkorras.• Viia päästjateni teadmine,et teatud raskete juhtumitekorral reageerib organismenam-vähem ühtmoodi sõltumatasellest, kes sa oled.Oluline on teada, mida teha,et ebameeldiv info su elusegama ei hakkaks. Seegapole vaja mõelda, et näiteksmingi sündmuse unes nägemineon märk nõrkusest.• Viia päästjateni teadmine,et mingit tüüpi alateadvusessejäänud ning peaslahterdamata juhtumidvõivad hakata tööd segama(näiteks kunagi juhtunudraske sündmusega sarnasessituatsioonis).• Luua võimalus päästjal otse,ilma kellegi teadmata nõustajagaühendust võtta (heaoleks, kui esmasel tasandiloleks selliseks inimesekspsühholoogilise koolitusesaanud päästetöötaja).Tiiu Meres


42 Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009PEREKOND PÄÄSTJADJuri Postolenko: armastanpäästeala ja selle ajaluguKreenholmi päästekomando meeskonnavanem Juri Postolenko leiab, et teistele head tehes teeme head ka endale.Liina JärviIda-Eesti Päästekeskusepressiesindaja18. veebruaril Tallinnas Salme kultuurikeskusespäästeteenistuseaumärkide jagamisel võttis Päästeteenistusemedali pikaajaliseja kohusetundliku töö eest teisteseas vastu Kreenholmi päästekomandomeeskonnavanem JuriPostolenko.Kui palusin Aleksandr Šustovil,Kreenholmi päästekomando pealikul,korraldada medalisaajaga kokkusaamine,oli pealiku hääles kuuldauhkusetunnet. Mõne hetkega oligikohtumine kokku lepitud ja mitteainult Juri Postolenkoga, vaid katema kahe samas päästekomandostöötava pojaga.Narvalane Juri Postolenko onpäästjana töötanud 1998. aastast.Varem oli mees ametis Narva mööblikombinaadis.“Tahtsin kutselisekspäästjaks saada juba varem, kuidminu lahkumisavaldust nähes palusülemus mul tööle edasi jääda, ningsiis ma ei suutnud talle kohe äraütelda,” räägib Juri.“Mulle lihtsalt meeldib inimesiaidata,” saan vastuseks küsimusele,miks Juri soovis just päästjakssaada. “See on töö, kus on vaja omapeaga mõtelda. Päästmine on tegevus,kus pead pidevalt mõtlema,kaaluma ja ette teadma iga järgmistsammu,” põhjendab Juri oma pühendumistpäästja elukutsele.Komandopealik Aleksandr Šustovlisab, et ei kujutaks Jurita omapäästekomandot ette. “Oma positiivseeluhoiaku ja kohusetundlikutöössesuhtumisega on ta teisteleeeskujuks. Meil on küll kõik poisidtublid, aga Juri on veel eriti tubli jaeriline. Näiteks tegeleb ta komandospidevalt tehnika täiustamisega.Kohe, kui näeb võimalust muutamidagi paremaks ja käepärasemaks,asub tegutsema,” rõhutabkomandopealik, kes näitab mulleka Juri ja teiste meeste täiustatudpäästetehnikat.HOOLITSEB JÄRELKASVU EESTPraeguseks on Juri kümnest lapsestkaks, Eduard ja Artur, juba valinudpäästja elukutse. Pojad töötavadisaga samas päästekomandos. Isajälgedes meeskonnavanemaks saamisestunistab ka Juri 16aastanepoeg, isa nimekaim. Üks tütardesttegeleb aktiivselt noorte tuletõrjespordiganing viieaastane pesamunaon isa sõnul juba praegu nnsajaprotsendiline tuletõrjuja – poisilemmiktegevus on nimelt mängutuletõrjeautojuhtimine.“Kogu meie pere on päästealategevusega kursis, sest kodus räägimepalju päästjate tööst,” kinnitabJuri. Näiteks Eduardi abikaasalemeeldib lugeda ajakirja Häire 112.“Minia tõlgib mulle kõik ajakirjas avaldatudartiklid, seejärel lõikan põnevamadvälja ning kogun albumisse“Kõikides külastatavatesriikides astun kindlastiläbi ka mõnestpäästekomandost.”– hea on hiljem teistelegi näidata,”jutustab Juri.TÖÖ JA HOBI KÄSIKÄESJurile meeldib koguda päästealaja tuletõrjega seotud sümboolikat.Komandos on külalistele näitamiseksvälja pandud päästjate mütsid,vimplid, margid, tuletõrje-mudelautodja palju muudki päästealagaseonduvat. Albumisse panekut onväärinud näiteks ka Nublu pildigakommipaber.“Ma lihtsalt armastan päästeala jaselle ajalugu. Aeg möödub, kõik muutubning tulevikus on ju hea vaadata,millega kunagi tegelenud oleme,” ütlebJuri ning lisab, et kodus on tal päästesümboolikatveelgi rohkem, sealhulgaska teiste maade tuletõrjujatelt kingitusekssaadud esemeid.Üks Juri kirgedest ongi reisimine.“Kõikides külastatavates riikidesastun kindlasti läbi ka mõnest päästekomandost.Hea on oma silmaganäha ametivendade tööd mujalmaailmas.” Lemmikmaa, kuhu Jurivõimalusel alati uuesti läheks, onIisrael, kus on väga külalislahkedKreenholmipäästekomandomeeskonnavanemJuri Postolenkokoos poegadeArturi (vasakul) jaEduardiga.Foto: Liina Järviinimesed. “Iisraelis tundsin, naguoleksin kodus, kust lahkudes tükikesüdant maha jääb,” kirjeldab meestundeid, mis valdavad teda kogetutmeenutades.Kõige rohkem armastab JuriPostolenko pere aga tegeleda lastega.Suviti korraldatakse laagreid,kus pakutakse ümbruskonna lasteleteadmisi elus toimetulekuks, sealhulgastuleohutusalaseid. “Lastelelaagri korraldamisega tegeleb kogumeie pere, sest meile meeldib inimesiaidata – teistele head tehesteeme head ka endale,” paneb Jurimeie kohtumisele punkti.Nähes minu käes fotoaparaati,avaldavad soovi end koos Jurigajäädvustada kõik sel päeval Kreenholmikomandos valves olevadmehed, sest selles majas on kombekskäituda ühtse perena.Tagasi oma töölaua taha jõuanNarva meeste optimismist nakatunultja positiivsetest emotsioonidesttulvil. Mind rõõmustab, kuipalju toredaid ja töökaid inimesi onmeil komandodes. Mida me nendesttegelikult teame?


Häire 112 • Päästeteenistuse ajakiri • 1 • 2009 43Foto: Reimo RajaÕnnitlusedPõhja-EestiPäästekeskus50Mati SaarJuri StrutškovAre HiiesaluAnu SirkelKarli SassiVäino Täht55Tatiana AntropovaIvan BaženovTiit VeikArnold OjaAdo Hein60Valeri JegorovLääne-EestiPäästekeskus50Endel LaasmaJaan RoosAivar VesterJaanus SaarMati HeindlaArvo Kask55Enno UusorgÜlo Põld60Hugo Golub65Juta KaburIda-EestiPäästekeskus50Heino SuniAndrus AasmäeAleksei DolganovNikolai GrištšenkoSergei ŠtsurVladimir KorchmitAndrey NesterovSergei Filatov55Sergei HeinangEugen VildakAleksandr Kuznetsov60Vladimir SimonišJevgeni KlinkNoor tuletõrjesportlane 2008. aasta Eesti tuletõrjespordimeistrivõistlustel Pärnu-Jaagupis.Eesti noortetuletõrjespordi olümpia22. mail kell 10 antakse Pärnus Kalevi staadionil start Eesti noorte tuletõrjespordiolümpiale.Võistlustel saavad osaleda lasteaialapsed ja kooliõpilased.Lisainfot saab küsida ja võistkondi registreerida Pärnu Maakoolide Spordiliidustelefonil 447 9755. Oma osalemissoovist anna teada 18. maiks.Võistlused viiakse läbi Pärnu Tuletõrjeühingu, Pärnu-Jaagupi TuletõrjeSeltsi, Lääne- Eesti Päästekeskuse ja Pärnu Maakoolide Spordiliidu ühisettevõtmisena.Võistlusgrupp Võistlusalad Võistkonna koosseisI gruppLasteaiadII gruppKoolide I–III klIII gruppKoolide IV–VI klIV gruppKoolide VII–IX kl8 x 50 m tuletõrje teatejooks 8 last (tüdrukud ja poisidvabal valikul)8 x 50 m tuletõrje teatejooks 8 last (tüdrukud ja poisidvabal valikul)6 x 60 m tuletõrje pendelteatejooks6 x 60 m tuletõrje pendelteatejooks400 m tuletõrje ringteatejooks6 x 60 m tuletõrje pendelteatejooks6 x 60 m tuletõrje pendelteatejooks400 m tuletõrje ringteatejooks6 tüdrukut6 poissi9 õpilast (tüdrukud ja poisidvabal valikul)6 tüdrukut6 poissi9 õpilast (tüdrukud ja poisidvabal valikul)Lõuna-EestiPäästekeskus50Ants KulpOlev KängseppFerdi RaaperiJüri AlaJüri Arumets55Külli UiboJüri ToomisteAavo Leidik60Toomas PaluKalev Kaseorg70Leo Kohal

More magazines by this user
Similar magazines