HELLE SAARSOO: Koolide inspektor Eiseni ajal - Haridus

Helle Saarsoo: “Isiksusena oli Ferdinand Eisen mitmepalgeline.Oma alluvate suhtes väga nõudlik, isegi umbusklik ja karmivõitu,väljaspool ministeeriumi aga hoolitsev ja alati meeldiv.”Koolide inspektorEiseni ajalH e l l e S a a r s o oHaridusministeeriumi tööd iseloomustas põhjalikkus, erudeeritus ja kompleksnelähenemine probleemidele. Inspekteerimisteks valmistuti hoolikalt. Kontrollijadlähtusid oma hinnangutes suhteliselt ühesugustest kriteeriumidest, mis võimaldastulemusi üldistada ja neist järeldusi teha.Töötasin Eesti NSV Haridusministeeriumikoolivalitsuses koolide inspektorinaaastatel 1964–1976. Sel ajal oli haridusministriksFerdinand Eisen, kelle isiksusmääras oluliselt kogu ministeeriumi tööstiili.Ministeeriumi tööle soovitas mindkolleeg Agnia Pärtelson Tallinna kaugõppekeskkoolist.Tema tervis ei lubanudenam lähetustega seotud ametikohal töötada.Olin eelnevalt töötanud Hiiumaal 7-klassilise kooli direktori ja keskkooli õppealajuhatajananing õpetanud matemaatikatkõikides kooliastmetes, seegaosutusin sobivaks kandidaadiks, sest vägaoluliseks peeti koolitöö kogemust.KoolivalitsusKoolivalitsus oli ministeeriumi kõigesuurem allüksus (juhataja, kaks asetäitjatja 11–13 inspektorit), mida juhatasRein Virkus, hiljem Harald Roosvee.Koolide inspektorite töövaldkond olilaiahaardeline ja mitmepalgeline – omaeriala õppeainete n-ö peaspetsialistiameti kõrval tuli olla paari linna/rajooniðeffinspektor ja lisaks kureerida mõndkoolidega seotud valdkonda. Minuõppeained olid matemaatika ja füüsika,ðeffinspektor olin Tartu linna ja Tartu rajoonikoolidele, lisaülesandeks koolikohustusetäitmise arvestus õppeaastaalguses ja vabariiklike täppisteadusteolümpiaadide korraldamisega seotudtöö. Inspektoritel oli tihe koostöö PedagoogikaTeadusliku Uurimise Instituuditeadurite ja Vabariikliku ÕpetajateTäiendusinstituudi metoodikutega, samutikõrgkoolide vastava eriala õppejõududega.Kuna kõigi nende asutusteesindajad kuulusid tavaliselt ka ministeeriumiainekomisjonidesse, oli neil vägaoluline osa aineõpetuse suunamiselja koordineerimisel.Kontrollija funktsioonistMinisteeriumis oli koolide inspektor n-öreatöötaja, tihti eelkõige ametnik-käsutäitja,inspekteerimistel koolides aga vägamõjukas isik, kelle hinnangud inimestetöö kohta võisid mõjutada nendekarjääri ja pikaks ajaks “silte külge kleepida”.Kui inspektorina alustasin, rõhutati eritikontrollimise abistavat funktsiooni,printsipiaalsust ja otsuste põhjendamisevajadust, aga ka sõltumatust. Et sedatõesti vaja oli, selgus hiljem töö käigus.Harilikult algas inspekteerimine kohtumisegalinna/rajooni juhtorganite esindajatega,kus mõnelgi puhul selgus, etHARIDUS 2/200523

Aasta 1975. Heino Liimets jaFerdinand Eisen Johannes Käisi90. sünniaastapäeva tähistamiselendises Võru Õpetajate Seminaris.Foto:Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseummeid taheti kasutada isepäisest koolijuhistvabanemiseks. Oli olukordi, kustuli asuda lausa kaitsepositsioonile. Juhtuska vastupidist: teati küll, et olukordon väga halb, kuid oodati, et keegi teine“paha inimene” lahendaks küsimuse.Kõik see nõudis õpetajate töögatutvumisel äärmist tähelepanu ja põhjalikkust.Püüdsime töö korraldada nii, etsuuremas koolis saaks viibida vähemaltkolm päeva, külastada kahte-kolme järjestikusttundi ning alles seejärel tehakokkuvõtte. Pikem aeg vähendas pingeid,taastus harilik töörütm ja koolistsai objektiivsema pildi. Ettevaatlik tuliolla hinnangute andmisel ainult paberitejärgi, sest elu oli õpetanud paljud häidplaane kirjutama, mille täitmise kvaliteetsõltus tihti aga kujutlusvõimest.InspekteerimineInspekteerimisteks valmistuti hoolikalt.Enne temaatilisi kontrollreide täiendatiteadmisi kontrollitavas valdkonnas. Näitekskoolitoitlustamise kontrollile eelnesidjuhtivate toitlustusteadlaste ja hügieenikuteloengud, hindamise kontrollimiselevastava valdkonna uurijate ettekanded,kusjuures loengutest võttis osakogu koolivalitsuse juhtkond. Kontrollimisepõhiprobleemid selgitati välja ühisearutelu käigus. Selline tööstiil iseloomustaskoolivalitsuse tööd eelkõigeRein Virkuse perioodil.Inspektoritele võimaldati ka mitmesugustenesetäiendamist. Mina sain osavõtta kuuajalistest kooliinspektorite üleliidulistestkursustest Moskvas. Ei julgeenam hinnata, kui palju sellest töösotseselt kasu oli, kuid Moskva pakkusrikkalikult kultuurielamusi (teatrid, muuseumid,näitused), arendas keeleoskustja näitas ilmekalt, kui erinevad on niisuure riigi inimeste arusaamad.Matemaatikas mindi üle uutele aineprogrammideleja neile vastavateleõpikutele. Kuna kooliprogrammi toodiuusi teemasid, püüti õpetajad uuendusteksigati ette valmistada. Sellekskorraldas VÕT õpikuautorite kaasabilvähemalt nädalase nn uue programmikursuse, mille pidid läbima kõik esmakordseltuue programmi ja õpiku aluseltööd alustavad õpetajad. Hinnanguiduute õpikute kohta koguti anketeerimistega,millest kokkuvõtted edastati õpikuautoritele.Õpilaste teadmisi kontrollitiülevabariigiliste kontrolltöödega.Julgen öelda, et neil aastatel haridusministeeriumistõesti teati, milline onkoolide tase. Eri ainete õpetamise olukorrasttehti ülevaatlik kokkuvõte igaviie-kuue aasta järel haridusministeeriumikolleegiumi istungitel, vastava otsusegaseati ülesanded järgmiseks perioodiks.Matemaatika oli üleliidulineMatemaatika kuulus nn üleliiduliste õppeainetehulka, mida oleks pidanud koguN Liidus õpetama ühesuguste programmideja õpikute järgi. Eesti matemaatikudei olnud sellega nõus, jäidoma programmi ja õpikute juurde. TänuFerdinand Eiseni selgitustööle sellegalõpuks lepiti. Kui erandlik see oli, kogesinühel Moskva nõupidamisel. Kokkuoli kutsutud liiduvabariikide esindajadarutamaks 4. klassi uue matemaatikaõpikukasutamise kogemusi. Nõupidamisevaheajal astus minu juurde üritustjuhtinud N Liidu haridusministeeriumimatemaatikat kureerinud inspektor jalausa palus, et ma ei võtaks sõna egaräägiks meie erandolukorrast (põhjendus:hakka neile seletama ja äkki mõnitahab ka). Mina muidugi ohkasin kergendatult,sest vene keeles esinemineoli mulle väga raske ja vastumeelne.Üleliidulised nõupidamised ja aruteludolid omamoodi huvitavad ja õpetlikud.Näiteks sellel arutelul oli üsna lõbus jälgidaKesk-Aasia liiduvabariikide esindajateehmunud nägusid, kui mõni lähemapiirkonna esindaja julges teha asjalikukritiseeriva märkuse või ettepanekuMoskvast saadetud õpikute kohta.Moskva kontrollidEraldi tahan peatuda suhetel üleliiduliseharidusministeeriumiga, kuivõrd sellegapuutusid kokku ka inspektorid, osalt küllkuulduste tasemel. Pärast üleliiduliseministeeriumi asutamist külastasid vabariikiaeg-ajalt vastav ðeffinspektor jamõningate valdkondade kontrollbrigaadid.Olin saatjaks brigaadile (füüsik, matemaatik,keemik), kes saabus kontrollimann eriklasside, s.o süvendatud õppegaklasside tööd, kusjuures nendeeelhäälestus süvendatud õppe suhtes24 HARIDUS 2/2005

EISEN JA TEMA AEGoli täiesti negatiivne (ei ole demokraatlik).Pidime külastama Tartu 1. ja 5.keskkooli matemaatika ja keemia eriklassening Nõo keskkooli.Tartus alustasime ülikooli pedagoogikakateedrist,kus vastavalt eelnevalekokkuleppele kohtuti NSVL PTA akadeemikuHeino Liimetsaga, kes temaleomase veenmisjõuga selgitas süvendatudõppega klasside äärmist vajalikkustjust inimese võimete igakülgse arenguvõimaldamiseks. Et kontrollijad olid ilmselttargad inimesed, kõrgkooli õppejõud,tuli neil H. Liimetsaga nõustuda.Eestist sõitsid nad ära positiivsete muljetega.Süvendatud õppe lõpetamisestenam juttu ei tehtud.Pärast üleliidulise haridusministeeriumikolleegiumi istungit kuuldus aga, etseal oli siiski kavandatud anda negatiivnehinnang, kuid arutelu käigus seemuutus ning süvendatud õppega klassidetöö võis jätkuda.Alati nii ei läinud. Vene keele õpetamistkureerinud kolleegi meenutuste järgilahkus ka vene keele õpetamist kontrollinudbrigaad rahulolevalt, Moskvakolleegiumi istungil sai aga FerdinandEisen kuulda hoopis vastupidist.Ühest vestlusest ðeffinspektoriga jäimulje, et nad lausa pelgasid Eisenit,sest tema argumente ja seisukohti oliväga raske vaidlustada, mistõttu neil tulijuba ettevalmistatud dokumente muuta.Külalised, kauged ja kallidEestisse saabunud kontrollijate hulgasoli igasuguseid inimesi. Üldiselt olid nadharjunud erilise poputamisega, millegameil oldi väga kitsid. Minule on lausaöeldud, et keegi ei tahtnudki siia sõita,sest siin ei võetud hästi vastu, ei tehtudkingitusi (koolides ei saatnud külalisi ministriasetäitja isiklikult nagu teistes liiduvabariikides…).Mäletan, et üks füüsikaõpetamist kontrollima saadetud teadurütles otse, et temal on üsna ükskõik,mis me siin teeme, ta tuli eelkõige selleks,et saada teavet sellise euroopalikusuvila ehitamiseks, nagu on eestlastelMuugal ja Mähel. Tuli talle siis muu hulgashankida kirjandust kaminate ehitamisekohta.Külaliste eest muidugi hoolitseti, kuidigasugust liialdamist püüti vältida. Ükskõige enam kasutatud võimalusi nendevaba aja täitmiseks oli teatrite külastamine.Eriti meeldisid Estonia ooperid,sest nii kõrget kunstilist taset (“Traviata”,“Lucia di Lammermoor”) ei oodatud.Ühel suvel pakuti meie vene keeleõpetamist kureerivale inspektorile võimalustsõita lektorina Saksa DV-ssesealsetele vene keele õpetajatele korraldatavateletäienduskursustele ja palutieelnevalt saata Moskvasse üsnagisuur rahasumma kaasavõetavate suveniirideostmiseks. Minu kolleeg leidis, etta võtab ise suveniirid kaasa, ja raha eisaatnud. Selgus, et raha oli vaja Moskvaharidusministeeriumi ametnikule kingitusteostmiseks, et üldse välisriiki sõitasaaks. See jõudis F. Eiseni kõrvu ja taoli järgmisel Moskva külastusel sellestseal ka teada andnud, millele kuuldustekohaselt järgnes suur pahandus.Eisen ja ÜPUIOmaette käsitlemist väärib FerdinandEiseni osa Ühiskondliku PedagoogikaUurimisinstituudi (ÜPUI) loomisel. Minasain sellest tööst osa seestpoolt, osavõtjana:1966–1968 uurimistöö metoodikakursus; 1969–1972 pedagoogikateooria kursus ja alates aastast 1973ÜPUI liige. Kursustega alustati 1963. aTRÜ pedagoogika kateedri ja VÕT-i korraldamisel.Astusin uurimiskursustelekolmanda vastuvõtuga. Töö oli tõsine –igal suvel kuni kuu aega loenguid 6–8tundi päevas, lõpuks arvestused, lektoritekspeamiselt TRÜ õppejõud H. Liimets,A. Elango, I. Unt, K. Toim, H. Kurm,E. Koemets. Oli väga huvitav ja värskendav.Kursuslased olid kõik omamoodientusiastid, tuldi vabatahtlikult ja püsitiaastaid koos. Enesetäiendamise sellevormi tähtsust on väga raske üle hinnata.Paljud järgnevatel aastatel esile tõusnudpedagoogikateadlased on alustanudjust nendelt kursustelt, palju andissee ka koolides töötavatele õpetajatele.Mõtlesin vahel, et need kursused oleksidpidanud läbima kõik kooliinspektorid.Eisen kui isiksusIsiksusena oli Ferdinand Eisen mitmepalgeline.Oma alluvate suhtes ministeeriumisoli ta väga nõudlik, vahel jäimulje, et isegi umbusklik ja karmivõitu.Inspektorid puutusid temaga otse kokkuüsna harva. Kui ministri sekretär helistasja palus tulla alla ministri juurde, oliisegi kõhedavõitu. Mäletan, et enne esimestõpetajate vabariiklikku kongressipidi iga inspektor koostama ministri ettekandejaoks ülevaate oma aine õpetamiseolukorrast ning tooma välja madalaõppeedukuse põhjused. Eisen töötasneed materjalid põhjalikult läbi. Kamind kutsuti paar korda kabinetti, et selgitaksin,kuivõrd usaldusväärsed olidkokkuvõttes esitatud arvnäitajad (“Kustte need arvud võtsite?”).Väga suurt tähelepanu pööras Eisentööaja kasutamisele. Näiteks vaatasaeg-ajalt kümme minutit enne tööpäevalõppu ukse vahelt sisse minister isiklikult.Väljaspool ministeeriumi oli F. Eisenaga kõigi oma asutuse töötajatesuhtes väga hoolitsev ja alati meeldiv.Ka meie väliskülaliste saatjatele avaldatudspontaansed muljed haridusministristolid alati ülivõrdes – väga erudeeritud,keeli valdav, sümpaatne.Isiklikult kogesin tema inimlikku huvihilisematel aastatel, kui Eisen oli jubapensionil. Tallinna Pedagoogikaülikoolirektori, koolivalitsuse endise juhatajaRein Virkuse ülesandel käisin Eisenijuures kodus seoses töölepingute vormistamisega,mille alusel ta tegi teadustöödTPÜ paari uuringu raames. FerdinandEisen mäletas mind, tundis huviminu töö ja kogu TPÜ vastu. Viimasteleluaastatel olid tema liikumisvõimalusedväga piiratud, kuid huvi kooli vastuendiselt suur.Haridusministeeriumis töötamise perioodosutus minu elus kõige raskemaksja vastutusrikkamaks, samas aga kakõige rikastavamaks ja huvitavamaks.Raskused korvas ühine eesmärk – pidevhoolitsus üldhariduse taseme jaarengu eest, mille tagamisel oli kahtlematakõige suurem osa Ferdinand Eisenil.HARIDUS 2/200525