10.07.2015 Views

PDF-failina - Äripäev

PDF-failina - Äripäev

PDF-failina - Äripäev

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

4 KAANELAin Kaljurand: Tallinna Sadam saab üksneskinnitada, et SEB esindajakontol olevad GreenMarine’i aktsiad ei kuulu Tallinna Sadamale.ÄRIPÄEV 19. juuni 2013toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eeTallinna Sadama juhatuse liige tütarettevõtte omanike kohta.JÄÄTMEÄRIPimesikumäng TallinnaSadama tütarfirmas sai läbi.Jutt muutus kahe päevaga täielikultKADRI JAKOBSONkadri.jakobson@aripaev.eeOmanikele 200 000 eurot dividende välja makstaotsustanud Tallinna Sadama tütarfirma GreenMarine’i omanikeringi varjutas siiani saladuseloor.Räägiti investoritest ja fondist, ent eile teatasettevõtte juhatuse liige Carl-Jüri Piht, et hoopis temaon pangakonto taha peitunud omanik.Tallinna Sadamale jäätmekäitlusteenust osutavatütarfirma Green Marine’i omanikeringis toimusmullu juulis muutus. Endiselt on 51% aktsiapakistTallinna Sadama käes, kuid varem 49protsendilistosalust omanud, kütuseärimehe ja ÄripäevaRikaste TOPis figureeriva Aleksei Tšuletsigaseonduv NT Marine lahkus aasta tagasi omanikeringist.Pool sellest osalusest müüdi firmale KontaktInvesteeringud, mille omanikud on GreenMarine’i juhatuse liikmed Carl-Jüri Piht ja AivarSülla. Teine pool on sellest ajast aga SEB Luksemburgikonto nimel.Omanikke ei tahetud paljastada. Kui Äripäevhakkas uurima, kes on need ettevõtted või isikud,kel on osalus Tallinna Sadama tütarfirmas, polnudesialgu keegi nõus omanikke avaldama.“Meile on kontot omavad isikud teada, kuidnende andmete väljastamiseks puudub meil õigus.Seega soovitame selle küsimusega pöörduda kontoomaniku poole,” ütles Tallinna Sadama turundusspetsialistTriin Rum. Ehk teisisõnu andis riigi-50protsenti GreenMarine’i tuludest tulebTallinna Sadamaleteenuse pakkumisest.firma Tallinna Sadam teada, et pole avalikkuse asi,kes end ja miks tema tütarfirma omanikest peidab.Green Marine’i juhatuse liige ja firma KontaktInvesteeringute kaudu omanikeringi kuuluv Carl-Jüri Piht ei avaldanud telefonivestluses samuti isikuid,kes on SEB konto taga. “Me teame, et seal onSEB panga investorid,” ütles Piht. Kes on aga konkreetsedisikud või ettevõtted, ta ei öelnud. Piht ütles,et panga investorite ring võib väga lai olla, needon kas ettevõtted või inimesed.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumteatas, et omanikering peaks olema läbipaistev,kuid neil puudub info, kes on konto taga olevadomanikud, ning seda peab selgitama ettevõte ise.Ei saanud ärist aru. Green Marine’i endine ja NTMarine’i praegune nõukogu liige Aleksei Mürisepütles, et nad otsustasid osaluse Green Marine’is äramüüa, kuna see polnud nende põhiäri. “Meie jaoksei ole see äri huvitav, me ei saa sellest aru ning memüüsime selle ära. NT Marine müüs osaluse SEBfondile. Ma ei tea, kes on selle fondi taga,” ütles Mürisep.Tema kinnitusel ei ole konto taga kindlastiAleksei Tšulets.“Igaüks peab tegelema sellega, mida teab ja oskab.Meie oleme punkerdamisfirma ja tegelemepunkerdamisega,” nentis Mürisep. “Aga miks te sellevastu huvi tunnete?” küsib ta vastu. Kuuldes, etGreen Marine’i omanikeringis kahtlustavad konkurendidolevat Tallinna Sadamaga seotud juhte,vastas Mürisep: “Huvitav.”Salapära kestis aga kuni eilseni, mil kohtumiselGreen Marine’i kontoris Uus-Sadama 19 ütlesettevõtte juhatuse liige Carl-Jüri Piht, et konto tahavarjunud omanik ongi tema ise. Küsimust, miksta eelmisel päeval seda ei avalikustanud, põhjendasta tagasihoidlikkusega.Piht selgitas, et NT Marine’i omanik Aleksei Tšuletsmüüs firma aastaid tagasi Gazprom Neftile,ehkki Eesti äriregister seda ei näita. Kui TallinnaSadama juurde loodi tütarettevõte Green Marine,oli Pihti sõnul sadama juhtide nõue, et selle omanikuksei saa kindlasti Gazprom Neft, ja nii lahkusNT Marine omanikeringist. Pihti sõnul oli tegu vahetustehinguga.“Mina andsin NT Marine’i aktsiad CNP InvestmentN.V.-le (NT Marine’i omanikfirma Baltic SeaBunkering omanik, mis kuulub Aleksei Tšuletsileja Aleksandr Nakonetšnõile) ja Tšulets eraldas NTMarine’ist Green Marine’i aktsiad ning need jäidsamale kontole,” kirjeldas Piht tehingut.Pihti sõnul oli talle samal teemal helistanud kaTallinna Sadama juht Ain Kaljurand, kellele Äripäevsaatis küsimuse omanikeringi kohta esmaspäeval.Kui varem Tallinna Sadam omanikke puudutavaleküsimusele ei vastanud, siis teisipäevalsaatis Kaljurand vastuse.“ASi Tallinna Sadam jaoks on Green Marine’iaktsionäride ring olnud alati läbipaistev. Samasei ole Tallinna Sadamal ühe aktsionärina kuidagivõimalik sekkuda sellesse, kuidas ja millist tüüpiväärtpaberikontodel teised Green Marine’i aktsionäridoma aktsiaid hoiavad. See on eelkõige igaaktsionäri enda otsustada. Tallinna Sadam saabüksnes kinnitada, et SEB esindajakontol olevadASi Green Marine aktsiad ei kuulu ASile TallinnaSadam. SEB esindajakontol olevate Green Marine’iaktsiate omanik on meile teadaolevalt Green Marinejuhatuse liige Carl-Jüri Piht,” kirjutas Kaljurand.JÄRGNEB LEHEKÜLJEL 6.


24,5protsendiTallinna Sadama tütarfirmaGreen Marine’i omanik onSEB panga kliendikonto. Kunieilseni polnud asjaosalised nõuskonto taha peituva omaniku nimeavalikustama.KAANEL 5TALLINNA Sadama tütarfirma Green Marine’i juhtCarl-Jüri Piht tutvustas eile Äripäevale ettevõttetegevust ja plaane. Muu hulgas ütles, et tema ongisalapärane Green Marine’i omanik. FOTO: RAUL MEEEsialgu rääkisaktsionär teist juttuEttevõteei pea elamaTallinna Sadamakulul,vaid peabTallinna Sadamalekasumitteenima.Carl-Jüri PihtEsmaspäeval esimest intervjuudandes kinnitas GreenMarine’i juhatuse liige Carl-Jüri Piht, et SEB pangakonto tagaon erinevad investorid. EileÄripäevale ettevõtet tutvustadesja pärast Tallinna Sadama juhiAin Kaljurannaga suhtlemistteatas Piht, et pangakonto tagaon tegelikult tema ise.Tahan küsida Green Marine’iomanike kohta. Miks see teidhuvitab?Green Marine on riigiettevõtteTallinna Sadama tütarfirmaning selle omanikud võiksidolla avalikud. See ongi avalik ju.Konto omanikud pole avalikud.Tavaliselt on nii, et keskontot kasutab, ei soovi mingilpõhjusel oma nime avalikustada.Me teame, et seal on SEB pangainvestorid.Nimepidi Te siis ei tea neidomanikke? Selles mõttes, et SEBpanga investorid.Inimeste nimesid Te siis ei tea?Nii palju ma tean, et SEB PrivatBank Luksemburg on selle taga.Aga konkreetseid inimesi, kesselle konto taga on? No meiesaadame kogu informatsiooniSEB panka.Mis Te arvate, kas avalikkusvõiks teada riigiettevõtte tütarfirmaomanikke? Kunagioli 49% Green Marine’i osanikNT Marine. Kuna NT Marine’iaktsiad on ostnud ära AlekseiTšulets ja müünud need edasiGazprom Neftile, siis TallinnaSadama palve oli, et mitte mingiljuhul ei tohi Gazprom Neft saadaGreen Marine’i osanikuks. Jasellest ühe osa, 24,5% omandasKontakt Investeeringud ja 24,5%on SEB panga investoritel. Ja kohekindlasti võin väita, et see poleGazprom Neft.Sellisel juhul võib konto tagaolla ka Aleksei Tšulets? No maei hakka siin praegu nimedega…selles mõttes, et SEB pangainvestorid on väga lai ring. Needon kas ettevõtted või inimesed.Kuidas Teil sisemine infoliikumineja otsustasime käib,kes esindab investoreid? Nõukoguon põhikirja järgi viieliikmeline.Oleme alati saatnud kõikmaterjalid ja informatsiooni SEBpanka.Äkki on selle konto taga hoopisVene investorid? Ma arvan,et mitte.Olete selles kindel või lihtsaltarvate? Ma ütlen, et ei ole. Agakui oleks, mis siis on?Green Marine soovib tegevustlaiendada Helsingis ja StockholmisKui seni hoidis Green Marineomanikeringi varjul, siis eileolid firma juhid nõus avalikustamaomanikud ja rääkimaette võtte äritegevusest. “Ettevõteei pea elama Tallinna Sadamakulul, vaid peab Tallinna Sadamalekasumit teenima,” selgitasGreen Marine’i juht Carl-JüriPiht strateegiat.Ettevõtte jäätmekäitlusmahustpool tuleb Tallinna Sadamalepakutavatest teenustest.Piht ütles, et nad on osalenudka riigihangetel, tasapisi tutvustatakseend ka välismaal. Temasõnul oli jäätmete vastuvõtminesadamas pikka aega probleem,Green Marine’i ülesanneongi kindlustada sadamas niijäätmete vastuvõtmine kui kakäitlemine.Tööd tehakse Tallinna Sadamalekuuluvates sadamates:Tallinna Vanasadamas, Muugasadamas, Paldiski Lõunasadamas,Paljassaare sadamas, Saaremaasüvasadamas, aga ka näiteksBekkeri ja Kopli sadamas.Ettevõte pakub teenust niiTallinkile, Eckerö Line’i laevadelekui ka kruiisilaevadele jateistele.Range dokumentatsioon. TallinnaSadamas seisab parasjagukruiisilaev Adventure of theSeas, kus laaditakse maha igatsorti jäätmeid. Valgetest kottidestpaistavad lauanõud, ühesmahutis on Pihti sõnul ilmseltfilmiilmutusvedelik, konteinerispaistavad telerid, riided ja paber.Green Marine’i logoga tsisternautotuleb laeva heitvett väljapumpama, tõstuk kuhjab kokkupuitaluseid.Piht selgitab, et jäätmetegaseonduv on rangelt dokumenteeritud.Sadamasse tulev laevtäidab jäätmete kohta teatise,hiljem täidetakse laevaheitmeteüleandmise ja vastuvõtmise akt.Green Marine’i tegevus algabliinilaevade puhul juba laeval,kus konteineritesse jäätmeidsorteeritakse. Edasi rändavadneed taaskasutusse. Näitekspressitud papp ja paber müüakseHiinasse, klaasimurd Valgevenesse.Pihti sõnul tehakse koostöödpea kõikide jäätmekäitlusettevõtetega.Green Marine’il valmis 2010.aastal Paljassaare sadamas mobiilneõliseguste jäätmete käitlemisekeskus. Väliselt jätab keskusmerekonteineritest kokkulaotud majakese mulje, kuidseestpoolt on tegu kõrgtehnoloogiaviimase sõnaga, milletöötas välja rahvusvahelineseltskond.Laevadelt tuuakse õlisegunevedelik mahutitesse, sealt suunataksesee puhastusjaama. Peenaparatuur suudab toimetadanii, et vedelikust eraldatakse puhasvesi, setted ja hüdrokarboonidetehnoloogiline segu, midamüüakse Leetu, Mažeikiai naftatehasesse.Ettevõte on koostöökõnelusialustatud Helsingi ja Stockholmisadamaga. Kasutatava tehnoloogiavastu on huvi tundnud kavälisfirmad.Keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamineloob majanduslikku kasuRiigi ja ettevõtete majandusliku edu aluseks on tehnoloogiate muutmine, jäätmeteminimaliseerimine, energia ja materjalide kokkuhoid ning saastuse vältimine. Keskkonnakaitsegategelemine parandab meie mainet ja muudab ühiskondlikku arvamust, viiesparemale majandamisele ja turuosa suurenemiseni.„Põhilised põhjused, miks ettevõtted keskkonnajuhtimissüsteeme juurutavad, on keskkonnakaitseletehtavate kulutuste optimeerimine, keskkonnateadlikkuse tõus, võimalus süsteemseltprobleeme lahendada ja oma mainet demonstreerida,“ loetleb keskkonnajuhtimissüsteemidejuurutamist pakkuva AS-i Maves konsultant Toomas Ideon.Ta lisab, et keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötmine, rakendamine ja vastava serti kaadi omandamineon oluline ka ettevõtete partneritele ning reeglina nõuavad serti kaati omavad ema rmadsüsteemi juurutamist ka tütar rmadelt. Seega on Eestis keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamiseprotsessi suuresti mõjutanud välisomanikud.Eesti ettevõtetel on võimalus oma keskkonnakorraldust edendada ISO 14001 kui ka EMASialusel.Tulekul on uus Riigi jäätmekava aastateks 2014-2020Üha selgemalt tuleb vajadus lahendada keskkonnaprobleeme süsteemselt ka regiooni ja riigitasandil, mille üheks väljundiks on riiklike jäätmekavade loomine. AS Maves koostab hetkelkolmandat riigi jäätmekava, seekord aastateks 2014-2020, mille järgi ka kohalikud omavalitsusedoma jäätmekavad peavad tegema. Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda riigis võikohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ningmeetmeid eesmärkide saavutamiseks.Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning käsitlebka riigi territooriumile toodavaid ja sealt välja veetavaid jäätmeid, jäätmekäitluse riikidevahelistoptimeerimist ja jäätmealast koostööd, ning milles antakse hinnang majanduslike ja muudehoobade kasutamise kasulikkusele ja sobivusele jäätmeprobleemide lahendamiseks. Jäätmekavasisaldab ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete käitlemist käsitlevaid alljaotisi, maakondadejäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi ja jäätmetekke vältimise programmi.Jäätmekava sisaldab andmeid tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangutjäätmevoogude arengule tulevikus, nende käitlemist, hinnangut uutele ja olemasolevatelejäätmerajatistele, üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatudteadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet ning andmeid minevikussaastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta.www.maves.ee


6 KAANEL19. juuni 2013 ÄRIPÄEVtoimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eeMis on misGreen MarineRAGN-SELLSIjuhatuse liigeAgu Remmelgütles, et kuihankeid eikorraldata,ei pruugi TallinnaSadamsaada parimatteenust.FOTO: ANDRESHAABUJÄÄTMEÄRIRemmelg: midagi TallinnaSadamas varjatakse. Sadam ei peaseaduse järgi hankeid korraldamaKADRI JAKOBSONkadri.jakobson@aripaev.eeRiigiettevõteei peamitteainult olema,vaidka näimaeetiline,avatud jaausa konkurentsinõudeidjärgiv.Ragn-Sellsijuhatuse liigeAgu RemmelgTallinna Sadam ostab tütarfirmalt Green Marinejäätmekäitlusteenust ilma avalikke riigihankeidkorraldamata, sest seda võimaldab riigihangeteseadus. Aastaid sarnast teenust TallinnaSadamale osutanud Ragn-Sellsi juhatuse liikmeAgu Remmelga hinnangul pole teenuse ostmineilma hanketa riigiettevõttele kohane.Tema sõnul ei pea riigiettevõte mitte ainult olema,vaid ka näima eetiline, avatud ja ausa konkurentsinõudeid järgiv.Remmelg ütles, et riigiettevõte, kes tellib teenusthankeid korraldamata, ei saa alati parimatteenust. Samuti on oluline, et riigiettevõttele teenustosutavate ettevõtete omanikering oleks avalikja läbinähtav. Vastasel juhul võib tekkida kahtlusitegelike huvide varjamise kohta.Remmelga hinnangul on ka riigisadama tegevuseeest vastutava majandusministeeriumi huvides,et riigiettevõttega seotud ja sellele teenust osutavatefirmade omanikering oleks avalik. Igasugunevarjamine ja vastandliku info esitamine tekitabpalju vastamata küsimusi, märkis ta.Korrektne oleks, et just ministeerium avalikustakskõik Green Marine’i eelmist ja praegust omanikeringitõendavad dokumendid, lisas Remmelg.Hanked lõppesid. Remmelga sõnul osutas Ragn-Sells Tallinna sadamale teenust alates 2000. aastast,sh riigihangete võitmise teel. 2006. aastastlõpetas sadam esmalt hangete korraldamise õlisegustelevetele ja aastaks 2009 oli peaaegu kogusadama teenindamine hankeid korraldamata üleantud selleks loodud ja osaliselt sadamale kuuluvaletütarfirmale.“Ei saa salata, et Green Marine on kiirelt kasvavja väga edukas ettevõte. Hiljuti on ettevõte rajanudtehniliselt väga heal tasemel õlitöötluskompleksi,mille võimsus ületab selgelt Tallinna Sadama teenindamisevajadused,” rääkis Remmelg. Tema sõnulon hea majandusseis ja investeeringud tehnikassevõimaldanud ettevõttel väga edukalt kaväljas pool sadama territooriumit tegutseda.Tallinna Sadama kinnitusel ei pea aga nadGreen Marine’ilt tellitavate teenuste ostmiseksriigi hankeid korraldama. “Tegu on Tallinna Sada-ma tütarettevõttega, mis osutab Sadamale laevaheitmetevastuvõtmisega seonduvaid teenuseid.Tütarettevõtjalt teenuse ostmisel ei kohaldu riigihangeteseaduses sätestatud hanke korraldamisekohustus,” selgitas Tallinna Sadama turundusspetsialistTriin Rum.Ka rahandusministeerium viitas seadusepunktile,mis võimaldab osta tütarettevõttelt teenusthankeid korraldamata. “Kui lähtuda eeldusest, ettegemist on võrgustikusektori hankijaga (tegutsebsadamatega seotud valdkonnas), siis riigihangeteseadus võimaldab sõlmida hankijaga seotud ettevõtjagalepingu ilma riigihangete seadust kohaldamata,”öeldi rahandusministeeriumist.Tingimused pole täidetud. Ministeeriumi teatellubatakse erandit kasutada tingimusel, et vähemalt80% seotud ettevõtja eelneva kolme aasta teenusteosutamise käibest on saadud selliste teenusteosutamisest hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele.Kui need tingimused on täidetud, ei peavõrgustikuettevõtja teenuse tellimisel oma tütarettevõtteltriigihanget korraldama.Samas ütles Green Marine’i juht Carl-Jüri Piht,et nende tööde mahust 50% tuleb Tallinna Sadamaltning 50% mujalt.TALLINNA SADAMA tütarettevõte,mille põhitegevus onkompleksse keskkonnateenuseosutamine nii laevadele kuika sadamaaladel tegutsevateleette võtetele, eelkõige jäätmekäitluses.2011. majandusaasta eesmärkoli õliseguste laevaheitmetekäitlemiseks mõeldud MobiilseTehnoloogilise Kompleksi töölerakendamineja selleks tööksvajalike lubade ning litsentsidetaotlemine.51% ETTEVÕTTEST kuulub TallinnaSadamale. 49% kuulub võrdseteosadena Kontakt InvesteeringuteOÜ-le (omanikud AivarSülla ja Carl-Jüri Piht) ja SkandinavskaEnskilda Banka kontole.Juhatuse liikmed Aivar Sülla jaCarl-Jüri Piht.Asutajad on NT Marine ja AS TallinnaSadam.Kuni mullu 1. juulini oli omanikeringisNT Marine AS.See firma kuulub omakorda BalticSea Bunkering OÜ-le, milleomanik on Hollandi Antillideleregistreeritud CNP InvestmentN.V. , mille omanikeks on Äripäevpidanud Aleksei Tšuletsi jaAleksandr Nakonetšnõid.Antillide firma on ka Paldiski SadamateASi, Merktrans ASi, Railservisi,Saurix Petroleumi, InfastOili omanik.PÄRAST NT Marine’i lahkumistosanikeringist läks osalus SEBLuksemburgi panga kontole.GREEN MARINE’I müügitulu oli2011. aastal üle 2,1 mln euro. Sellest1,1 mln eurot tuli tavajäätmetekogumisest, ligi 710 000 ohtlikejäätmete kogumisest ja231 000 eurot puhastatud naftatoodetetootmisest.Kasum oli ligi 286 000 eurot.2010. AASTAL maksti dividende127 823 eurot, 2011. aastal eimakstud ja 2011. aasta aruandesotsustati määrata dividendideks200 000 eurot. 2012. aastaaruannet pole ettevõte veelesitanud.AS GREEN MARINE’I keskminetöötajate arv 2011. majandusaastaloli 27 ja ettevõtte tööjõukuludolid 357 778 eurot.JUHATUSE tasud moodustasidmajandusaastal 85 002 eurot.GREEN MARINE’I nõukogu liikmedon Andres Lukin, InnarSusi, Ain Kaljurand, Marko Raid,Allan Kiil. Ettevõte On kolmelkorral 2010. aastal saanud toetustEASist.NARVA LINNA ARENDUSE JA ÖKONOOMIKA AMETkuulutab välja eelläbirääkimistega pakkumiselinnavara võõrandamiseks:I. KINNISTUaadressil Aleksander Puškini tn 23A NarvasII. KINNISTUaadressil Aleksander Puškini tn 31 NarvasEelläbirääkimistega pakkumises osalemiseks tuleb esitada Narva Linna Arenduse jaÖkonoomika Ameti sekretärile, Peetri plats 3-5, 2. korrus, 20308 Narva, kuni 15.juulini 2013 kella 16.00 kinnises ümbrikus pakkumine, märkides ümbrikule ainultkinnistu aadressi.Täpsem info ja lisatingimused:www.narva.ee/ee/parempoolsed/enampakkumised/Tel. 359 9140, 359 9164, 359 9144; e-post areng@narva.ee


ÄRIPÄEV 19. juuni 2013toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eeUUDIS 11Jutuks olid ka energiaühendused – tuleval aastalvalmiv Eesti ja Soome vaheline teine elektrikaabelEstlink 2 kasvatab kogu ühenduse võimsuse1000 MW-le, mis on suurem maht kui Eesti eilneelektritarve veidi enne peaministrite ühist pressikonverentsi.“Eesti jaoks tähendab see Estlinki kaabelütlemata palju,” märkis Ansip.Soome peaminister viitas, et kunagi varem poleSoome riik teiste riikidega nii tihedasti ühendatudolnud. Eriti pärast Läti liitumist euroalaga.Koostööst kokkuhoid. “Meil saab olema ühineelektriturg, ühine gaasiturg ning tööjõud liigubvabalt üle riigipiiride. Me pole kunagi nii integreeritudolnud,” ütles Katainen. Ühiselt plaanitakseka uurimistegevust – tulemusi saaksid kasutadamõlemad riigid, olenemata sellest, kas uuringuteeb Soome või Eesti. “Nii säästame raha,” ütlesKatainen. Suuremat koostööd tahab Soome Eestigateha ka küberturvalisuse alal.Kahe riigi tihedad majandussuhted väljenduvadselles, et Soome on Eestile esimene impordipartnerja Rootsi järel teine ekspordipartner ningotseinvesteerija. Eestis tegutseb ligi 5000 Soome ettevõtet.Soome Panga hiljutine sünge Soome SKPprognoos tuleb sisse rehkendada ka Eesti majanduskasvuväljavaadetesse.TÜLIÕUNBrüsselilelahendadaantud, saidSoome ja Eestipeaministereile taas häidsuhteid kinnitada.FOTO:VEIKO TÕKMANLiblikut tappasoovinud Suklesjäi taas õigeksTallinna ringkonnakohusnõustus maakohtu otsusegamõista ärimees Andrus Suklestalle esitatud süüdistusesõigeks.Andrus Sukles oli kohtu allsüüdistatuna teise isiku kallutamisesoma endise äripartneriTullio Libliku tapmisele. Kuriteoplaanjäi realiseerimata politseiametnikesekkumise tõttu,kuid kohtus leidis kinnitust,et Sukles soovis Liblikut tappa.Suklese vastu kogutud tõendidosutusid aga ebaseaduslikeks,kuna politseiagendina kasutatiinimest, kes polnud Eestikodanik, kuid tol ajal kehtinudseadus nõudis seda.BLRT-l ja YIT-lloomingulineühisprojektRingkonnakohus maakohtugaühte meelt. Ringkonnakohusmuutis Harju maakohtu 7. jaanuarikohtuotsuse põhiosa, lugedestuvastatuks, et 16. augustil2010 esines alus kriminaalmenetlusealustamiseks. Maakohusoli leidnud, et kriminaalmenetlusealustamiseks sellelkuupäeval alus puudus.Muus osas jäi maakohtu otsusmuutmata. Kohtukolleegiumnõustus maakohtuga, et kuni31. detsembrini 2012 sai politseiagendinarakendada vaid EestiVabariigi kodanikku.Pääses kergelt. Kohus mõistisriigilt Suklese kasuks välja 2400eurot kaitsjale makstud tasukatteks.Kohus rahuldas prokuröriapellatsiooni osaliselt ja jättiskaitsjate apellatsiooni rahuldamata.Pooled võivad otsuse edasikaevata 30 päeva jooksul.ARIPAEV.EEBLRT Grupp ja YIT Ehitus sõlmisidkokkuleppe Tallinnas,Noblessneri kvartalis (Tööstuse48) asuva endise laohoonerekonstrueerimiseks kaasaegseksbüroohooneks.Rekonstrueeritav hoone hakkabkandma nime Creative House,sümboliseerimaks tulevastekasutajate – loominguliste jauuenduslike ettevõtete – kooslust.“Alanud ehitustööd on jätkTallinna mereäärse kultuuri-,äri- ja elulinnaku rajamisele,”selgitas kvartali projektijuhtMarko Noormets. “Lähiaastailloodame rekonstrueerida veelmitu hoonet, nende hulgas Valukodakõikide mugavustegakontsert- ja konverentsikeskuseks.Peagi avab kvartalis uksedkohvik ja ekstreemspordikeskus,”lisas ta.YIT Ehituse juhatuse liikmeToomas Rapi sõnul on laevaehitustehase1912. aastal ehitatudtäispaekivist välisseintega materjalidepealao elluäratamineCreative House’i büroohoonenaYIT Ehitusele tõsine väljakutse.Ehitustöid plaanitakse lõpetadatuleva aasta esimeses kvartalis.Büroohooneks rekonstrueeritavlaohoone saab uued vahelaed,uued siseseina- ja põrandakonstruktsioonid,tehakse eritöödja siseviimistlus. Kinni ehitatudukse- ja aknaavad avatakseja taastatakse.ARIPAEV.EEReaalprojekt OÜ on aastal 2001 asutatud projekteerimisening geodeetiliste ja geoloogiliste uuringutegategelev ettevõte. Reaalprojekti kontserni kuulub kolmettevõtet Eestis ja üks Lätis kokku ligi 150 töötajaga.Maikuus 2013 alustasime koos partneritega Rail BalticuEesti raudteetrassi projekteerimist. Ühtlasi teemetöid mitmes välisriigis.SEOSES KASVANUD TÖÖDE MAHUGA OTSIMETEEDE PROJEKTEERIMISEPROJEKTIJUHILEEeldame kandidaadilt erialast kõrgharidust, vähemaltviieaastast teede projekteerimise kogemust, projektijuhtimisekogemust ning eesti, inglise ja soovitatavaltka vene keele valdamist. Kasuks tuleb teehoiutöödetegevusloa olemasolu.Pakume palju tööd, toredaid töökaaslasi, arenguvõimalusija konkurentsivõimelist töötasu.Sooviavaldus ja CV saata aadressilreaalprojekt@reaalprojekt.ee.Kandideerimise tähtaeg: 30.06.2013Lisainfo: Mikk Reier, tel 510 4521, mikk@reaalprojekt.eeMeie teenused: teede ja tehnovõrkude projekteerimine geodeetilised tööd geoloogilised uuringudKoduleht www.reaalprojekt.eeEesti Energia toodab jäätmetestsoojust. Tallinna ja Maardu kodudesseMAJANDUSMINISTER Juhan Parts avas eile 105 miljonit eurotmaksma läinud Iru jäätmeenergiaploki. FOTO: ANDRAS KRALLAEile avas Eesti Energia siinseesimese koostootmisjaama,mis kasutab kütusena segaolmejäätmeid.105 miljoniteurot maksnud jäätmeenergiaplokktoodab lisaks elektrile kasoojust Tallinna ja Maardu elanikele.Elektriks ja soojuseks muundatakseIrus ligi 85% jäätmetessisalduvast energiast. Jaamasoojuse tootmise võimsus on 50MW ning elektritootmise võimsus17 MW. Jäätmeplokis kasutatavtehnoloogia sobib mitmesugustliiki jäätmete põletamiseksega vaja segaolmejäätmetepõletamiseelset sorteerimist,purustamist ega sõelumist, teatasEesti Energia.Täisvõimsusel töötades põletabIru jäätmeplokk tunniskeskmiselt 27,5 tonni jäätmeid.Soojus energiat hakkab EestiEnergia edastama Tallinna jaMaardu elanikele.Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokiehitas Prantsuse ettevõteConstructions Industriellesde la Méditerranée. Üldehitustöidtegi Merko Ehitus Eesti.ARIPAEV.EE


ÄRIPÄEV 19. juuni 2013toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eeUUDIS 13Üks küsimusKas olete huvitatudsisekaitseakadeemiaviimisest Ida-Virumaale?PRIIT KOTKASHarku valla volikogu liigeOlen teinud oma pakkumiseja loomulikult olen sellest huvitatud.Minu ettevõtlushuvija pisut laiemgi huvi on seotudNarva ja Narva-Jõesuu vahelVaivara vallas asuva Narva Futurenimelise arendusega. Kuituli päevakorda sisekaitseakadeemiaviimine Ida-Virumaale,võttis Vaivara vald sellest tugevaltkinni, sest sinna piirkondaon vaja olulisi riigiasutusi. Tasapisihakkab seda ka lai avalikkusmõistma.Kuna üks osa sisekaitseakadeemiaston juhtumisi Harkuvallas, siis ilmselt need järelepärijatest“tarkpead” otsustasidsealt mingisuguseid seoseid vedamahakata.KommentaarKolledži äraviiminemeid ei rõõmustaksSULEV ROOSHarku valla volikogu keskerakondlasestaseesimeesIga asi koosneb mitmest komponendist– eks siin on kindlastivalimisvõitlust, omavahelistriiduminekut ja eks Kotkaselon ka isiklikud huvidmängus, mis täitumise korralkahjustavad valla positsiooni.Ta on väga huvitatud, et sisekaitseakadeemialäheks temaarendusele Ida-Virumaal. Egaseda kinnisvara tal seal keegimuidu ei osta ju. Aga seda ma eiusu, et Kotkas on rikkunud korruptsioonivastastseadust, kuidta on rääkinud, et see on hästitore, kui kolledž siit ära viiakse.Eks see IRLi omasid pahandaski.Meil on Tabasalu gümnaasiumispiirivalve õppesuundning see kukuks kolinal kokku,kui kolledž ära viiakse.Kotkas ongi kogu aeg optimistlikulträäkinud, et naguniisisekaitseakadeemia lähebsiit minema, kolledži hoonedantakse vallale ja meil polevaja siis Murastesse kooli ehitada.Kuid kui maja peaks tühjaksjääma, siis müüb RKAS sellekellele tahab. Vallal ei ole midagiotsustada.See on valimiseelnerünnakOTT KASURIHarku valla volikogu reformierakondlasestopositsiooniliigeMinu arvates on see valimiseelnedokument, mis on ajakirjanikeleette söödetud, etkedagi halvustada. Kotkas onvalimisliidu Harku Valla KodanikeÜhenduste Liit liider jarünnak tema vastu on siin selge.Ma ei pea seda heaks tooniks.Inimesed ikka unustavadennast taandamast, mõneleon seda ka öeldud. Need oninimlikud asjad, volikogu liikmeksei sünnita, vaid kujunetakseajaga.Oleme Priit Kotkasega volikogurevisjonikomisjoni liikmedja loomulikult on Harkuvallas üks teravaim probleemkoolikohtade puudus.Sisekaitseakadeemiavõiks koondudaMurastesseKAIDO KRUUSOJAHarku valla volikogu liige, IRLRiigikontrolli audit andis sisekaitseakadeemiakolimiselehävitava hinnangu. Selle kolimisegaon seotud ka Murastesasuv politsei- ja piirivalvekolledž,mida vald on oma plaanidesigati soosinud ja toetanudning üritanud riigiga koostöödteha. Juba varasemast onteada, et sisekaitseakadeemiatahetakse koondada ühte kohta.Meie arvates võiks see tullaHarku valda praegusesse politsei-ja piirivalvekolledži kompleksi.Riik on RKASi kaudu sealalgatanud ka detailplaneeringu.Seal on 20 hektarit maadja renoveeritud hooned. Midagipeaks natuke juurde ehitamaja rajada tuleks uus juurdepääsutee.Meie oleme teinud kõik, etsisekaitseakadeemia tuleks tervenistisiia, ja ebameeldiva üllatusenaon üks volikogu liigeHARKU vallavolikogu liigePriit Kotkason huvitatudsellest, etsisekaitseakadeemiakoliks Vaivarassetemakinnisvaraarendusele.FOTO: PEETERLANGOVITSjuba mõnda aega sellele vastutöötanud.Leiame, et Kotkas oleks pidanudvarakult teisi volikoguliikmeid teavitama, et sisekaitseakadeemiakolimine on temaeraprojekt ja ta ei saa osaledaaruteludes, mis puudutavadHarku vallas asuvat politsei- japiirivalvekolledžit.SiseministeeriumikommentaarSISEMINISTEERIUMsiseminister Ken Marti Vaherile saadetudküsimustele tuli vastus e-kirjaga pressinõunikuvahenduselJätkub analüüs sisekaitseakadeemiavajaduste väljaselgitamiseksja uue õppekeskuserajamiseks. Politseiniku,päästja või vanglaametnikuväljaõpe on kallis ja mida kvaliteetsematväljaõpet soovime,seda rohkem peab riik olemavalmis panustama. Meie turvalisuseeest vastutavate ametnikeväljaõpe peab olema tasemel.Sellest lähtuvalt toimub kasisekaitseakadeemia uue hooneja asukoha analüüs. Avalikupäringu peale leida asukohtiIda-Virumaal tuli pakkumisipeamiselt Jõhvi ja Narva ümbruskonda.Mis puudutab riigikontrollieeldust, et sisekaitseakadeemiaon otstarbekas ehitada Ida-Virumaale juhul, kui riigi kulutusedjäävad vähemalt samaväärseks,kuid pakutakse kvaliteetsematja rahvusvahelisematharidust, siis see on ebareaalne.Samaväärse või parema haridusepakkumine sama või vähemaraha eest ei ole teostatavei Tallinnas ega kusagil mujal.Tööstusuudisedwww.toostusuudised.eeMIKS ON TÜHJA ÕHUVAHEGA SEIN KÜLM?Spetsiaalsete ainete vesilahusedsegatakse vajalikessuhetes kokku jamuudetakse suruõhuabil vahuks, mis pumbatakseseinatühimikesse.Soojustusvaht koosnebmiljonitest väikestest purunenudõhumullidest.Tahenedes muutuvadneed pehmeks, valgeks,veeauru läbilaskvaks materjaliks− termovahuks.Materjal on mõeldudspetsiaalselt elumajadeseintes olevate õhuva-SÜSTIME SEINAD SOOJAKS!Seinavahes olev õhk, mison seina sisemise osamõjul soojenenud, tõusebüles. Selle asemeletungib altpoolt hõredatestkohtadest külm õhk.Katusealusesse ruumitõusnud õhk viib pragudestvälja kuni 80 protsentiseinte kaudu kaduvastsoojusest. Soe õhk,mis ei ole veel katusealusekaudu väljuda jõudnud,puutub kokku külmavälismüüritisega jalangeb jahtudes allapoole,kuni seina sisemise osamõjul taas soojeneb. Niisugunekonvektsiooniringpõhjustab umbes20 protsenti seinakaudsestsoojuskaost. Sellest“korstnast” väljub soojushoonest palju kiiremini,kui seda ette kujutatakse.• Soojustatava maja fassaadi ei ole vaja lõhkuda• Soojustamine on kiire ja efektiivne• Teie küttekulud vähenevad märgatavalt• Termovaht on veeauru läbilaskev ja vettmitteimav materjal• Termovaht on suurepärane soojusisolaator• Termovahul on hea tulepüsivus• Termovahuga soojustamine on väga soodnehede täitmiseks. Termovahtsobib ka ideaalseltvana klaasvatiga soojustatudmajade n-ö ületäitmiseks.Vaht ei paisu egariku hoone konstruktsioone.Seeon ainus võimalus,kui sinu maja seinakonstruktsioonisonõhutühimikud.Pakume ka kaua oodatud põrandate jaTeostame töid üle Eesti!siseseinte süstimistTelefon 56 60 60 10 • info@therm.ee • www.therm.eeTasuta elektribussidSaaremaale. RohemajandusSaaremaal on kavas 2020. aastaksvälja arendada tasutaühistranspordisüsteem, misrajaneks kohalikul energialtöötavail elektribussidel.“Kui me praegu räägimerohe majandusest, siis see, et mesiin kuidagi vaevaliselt jäätmeidsorteerime, on üks asi, aga mison järgmine samm?” küsis Saaremaavanem Kaido Kaasik SaarteHääles ja vastas ise: “Nüüd tuleksuus kvaliteedihüpe, transportvõiks põhineda kohalikulenergial ja olla tasuta.”Maavanema hinnangul poletasuta transpordis midagi ulmelist,sest juba praegu toetab riikühistransporti 74 protsendi ulatusesriigieelarvest.Maavanema kinnitusel annabelektrit busside jaoks tootanii tuulest kui ka päikesest.ARIPAEV.EE


14 REKLAAMÄRIPÄEV19. juuni 2013reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.eeTee aripaev.ee omainterneti avaleheksvõidaHTC One!ja uusKampaania kestab 17.06.–25.06.2013Vaata täpsemalt www.aripaev.ee/avaleheksTeemaveebid on Äripäeva kiiresti kasvav osakond(kokku 10 veebi), kus kirjutatakse temaatilisi artikleidning korraldatakse otsustajatele suunatud seminare jakonverentse. Otsime töötajat, kes pikemas perspektiivissoovib ja suudab areneda teemaveebi Best Saleseestvedajaks. Üks olulisemaid eeldusi on sealjuuresmüügivõimekus ja valmisolek ka ise müügitööd teha.Müügijuhtidele suunatud sait Best Sales onÄripäeva üks edukamaid teemaveebe ningnäitab suurepäraseid tulemusi.Võtame töölemultifunktsionaalse ja säravaprojektijuhiEsialgsed tööülesanded: sündmuste turundus ja müük toetajate ja reklaamipartneritega arendusprojektides ja sündmuste korraldamisel Oma kolleegilt eeldame: ja rakendamiseksPakume: Tule kampa!AIRA TAMMEMÄEÄripäeva Best Salesi toimetajaTööleasumise aeg: 15. augustÄripäeva teemaveebide osakonna(egle.raadik@aripaev.ee)hiljemalt 30. juuniks 2013.Infot jagab lahkelt bestsales.eetoimetaja Aira Tammemäe(aira.tammemae@aripaev.eetel 5025548)Best SalesJohnsoni raamat inspireerib jasütitab uuendusmeelseid hingi kogumaailmas ja nüüd ka Eestis.Paul Pällin ja Heikki Haldre,Fits.me robootikafirma asutajadÄripäeva raamatuklubiInfo ja tellimine: tel 667 0400, 667 0080 | klubi@aripaev.eewww.raamatuklubi.aripaev.ee | www.raamatupood.aripaev.ee


ÄRIPÄEV 19. juuni 2013toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eeUUDIS 15INTERVJUURohumaa:äriinimesedpeavadraha lõhnatundma. Kaudnemaksutaminemõjub hävitavaltHANNES SARVhannes.sarv@aripaev.eeViru Keemia Grupi juht Priit Rohumaa räägib,et äriinimesed peavad tundma raha lõhna, siishakkavad investeerima. Investeerimine ja laienemineomakorda kasvatab majandust ja aitabkõigi toimetulekut edendada. Lisaks räägib Rohumaaintervjuus VKG investeeringutest, sellest,miks ette võte Eesti Energia kombel välismaal eitegutse ja miks börsile ei ole läinud.Eesti majanduskasv esimeses kvartalis oli 1,1%.Kuidas teie majandusolukorda praegu tunnetate?Tunneme päris hästi seda surutist. Eriti keemiasektoripoole peal. Tööstused toodavad nii palju,kui tarbitakse, Euroopa ja Aasia turgude mõnevõrraväiksem tarbimine mõjutab keemiaturgu kohe.Meie põhiäri tuleb küll õlimahtudest. Õlitehasedon meil ka kõige suuremas finantskriisis töötanudtäisvõimsusel, kogustes seda ei tunne. Aganii kui majandus hakkab kokku tõmbuma, kukuvadhinnad ka õliturul ning käibes ja kasumlikkuseson suur vahe.Mida tuleks teha, et surutisest pääseda? Äriinimesedpeavad tundma raha lõhna, siis hakkavadinvesteerima. Siis minnakse panka, võetakselaenu, investeeritakse, tehakse suuremaks: sealttuleb majanduskasv, luuakse töökohti, saab riigilerohkem maksu maksta. Majanduse seiskumisetoob kaasa see, kui investorite huvi kahaneb. Istutakseoma raha otsas, pangast uute projektidejaoks ei võeta. Põlevkivisektor oma õlitehastegaon üks vähestest kapitalimahukatest sektoritest,kes julgevad praegusel ajal investeerida ja näevad,et turul on ruumi.Eesti inimeste sissetulekud on väga madalad.Mida peaks tegema poliitikud, mida ettevõtjad,et meie inimeste elu-olu paraneks? Ma imestasinka ühe artikli üle, et Ida-Virumaal on keskminepalk 480 eurot. Ma ei taha uskuda, et see nii madalon. VKG eelmise aasta keskmine palk oli 1200eurot. Meie sektoris on lisandväärtus inimese kohtasuhteliselt suur ja palgatõusuks ruumi on. Peabolema julgust investeerida ja oma ettevõtet arendada.VKG näitel saab rafineerimistehase investeeringugasama põlevkivi ümbertöötlemise kogusejuures märkimisväärselt kallimad tooted jasee annab võimaluse kogu väärtusahelale rohkempalka maksta.Kõige hullem, mida poliitik teha saab, on muutamängureegleid. See lööb valusalt. Igasuguneusaldus kaob ära. Pangad, finantseerijad, omanikudastuvad kaks sammu tagasi, lähevad oma asjagakuhugi kindlamasse riiki või sektorisse. Ma julgeksmäetööstuse ja põlevkivitööstuse puhul küllKõige hullem, midapoliitik teha saab, onmuuta mängureegleidSee lööb valusalt. Igasuguneusaldus kaobära.VKG juht Priit RohumaaTulemusedNäitajad liiguvadtõusujoonesmln eurodes25020015010050009ALLIKAS: VKG10käive21411kasum381250403020100öelda, et riik on vaene ja üritab iga natukese aja tagantmängureegleid ümber vaadata. Kokkuvõttesriik kaotab rohkem.Eestis on väga mastaapne kaudne maksustamine.Ettevõtte tulumaks puudub, aga tegelikkusesvõetakse kaudsete maksudega veel rohkem. Peaksvaatama, et kui sektoril tervikuna on suur arengupotentsiaal,siis siin sektoris võtan vähem kaudseidmakse ja lasen ettevõttel areneda.Teie rafineerimistehasest: Eesti Energia ütles, etnemad näiteks diislitehast üksi ei tee ja teie teete?Hästi palju selles äris oleneb sellest, kuidas asjapaigutad ja kuidas läbi mõtled. See tehas on korralikäriprojekt ka juhul, kui töötab ainult VKG õlipeal. Valisime optimaalse tehnoloogia, et kapitaliinvesteeringei oleks liiga suur. Me ei püüdnudajada viimast kui kallist toodet: lõpuks sa võid lennukikütuseidka teha, sest kui raha on, võib kõikraskemad fraktsioonid ju kallites seadmetes lõpunirafineerida. Proovisime valida natukene odavamatehnoloogilise lahenduse.Kui palju tehas maksab? Suurusjärk on 400 miljonit.Ma täpseid numbreid ei taha avaldada. Algusesoli 7–8 firmat huvitatud hankel osalema. Kuna olemeväike firma, siis nii paljudega ei jõua läbi rääkida.Valisime välja 4–5, kellega tegime koostööd:kõik selle ala maailma suuremad firmad. Pakkumisesaime neljalt, selline arv on väga kõva sõna.Oleme välja hõiganud, et ühe Hispaania-Itaaliakonsortsiumi pakkumine on kõige parem.Millal kopp maasse läheb? Kopp läheb maassesiis, kui kõik tähed ja planeedid lähevad õigessesuunda. Sellest on puudu viimane finantseerimisevoor. Lisaks veel läbirääkimised Eesti Energiaga.Diislitehast puudutab ka üks eurodirektiiv: teeteoma tehase küll valmis, kuid ei saa seda kütustEuroopas müüa? Ei-ei, see ei ole õige. Euroopassaab seda müüa ja toota igal juhul. Küsimuson selles, et Euroopa Liit on teinud Kyoto kokkuleppedeesmärgiga kasvuhoonegaase vähendada.Selle ühe kokkuleppena on tehtud, et mootorikütustelepannakse limiidid. VKG ei ole selle vastuja sellest ei ole midagi halba, kui tuleb põlevkivikütustejala jälje direktiiv. Iga diisel pannaksevõrdlusesse, et kui palju tema tekitamiseks koguväärtus ahelas CO 2on emiteeritud. Me olemetäiesti nõus, et põlevkivile ja diislile peavad tulemanormatiivid. Põlevkiviõli jalajälg on natukenesuurem, kuna peame igal juhul utmise protsessiskasutama soojusenergiat. Aga lõpptoode on täpseltsama sugune. Mida me oluliseks peame ja midaEesti riik on kaitsmas, on see, et ei ole mõtet tekitadarakenduslikku osa seadusele, mis keelaks sedakütust kodumaiselt realiseerida. Siis tekib veelsuurem CO 2jalajälg – müüd oma diisli kuhugi suuremasseriiki ja tood tagasi teise diisli.Miks te ei ole väljapoole arendama läinud, naguEesti Energia? Peab olema, mida müüa. Ma ei ütle,et see on vale, aga see on teine ärimudel. Kui meilkunagi Eestis kõik on tehtud, siis ei saa välistada,et oleme ka tahtmist täis. Praegu on efekt Eesti majanduselemeeletult palju suurem, kui VKG omafookuse siia suunab. Kui minna sama asja tegemanäiteks Ukrainasse, siis enamik efekti tuleb võõrasriigis: tööhõive, SKP ja maksutulude kaudu. Praeguoleme valinud oma arengu siin. Kui saab põlevkivisektorispiirid ette, siis võib-olla mõnda muudEesti ressurssi kasutada.Miks VKG börsile ei tule? Börsile minnakse siis,kui on omakapitali puudu ja arengus lisa raha vaja.Siiamaani on kõik see raha olnud Põhjamaa pankadestsaadaval. Areng on olnud küll kiire, iga aastaon bilansimaht ja laenusummad kasvanud, agapangad on meid siiani usaldanud. Börsile minekuotsustavad omanikud. Kindlasti on seda arutatud,aga praegu on seisukoht, et teema ei ole päevakorras.Väljuda nad samuti ei soovi, sest nad on vägastrateegilised investorid.Kas võlakirjad? Võlakiri on reeglina kallim. Kuskiltmaalt sa kasvad nii suureks, et pangad ei suudasind laenudega finantseerida. Miks VKG ei olevõla kirjaturul, on see, et veel on raha saadud. Täiestireaalne, et peame ka ühel hetkel minema, kuisummad kasvavad.Olen kuulnud, et kapitali kaasamiseks on võimalikka uue omaniku kaasamine? Kui, siisainult mõni institutsionaalne, nt EBRD. Aga kindlastiei ole börsiplaani.VIRU KeemiaGrupi juhtPriit Rohumaaei välista,et kui neilkunagi kõikEestis tehtud,minnakse kapiiri taha. FOTO:MEELI KÜTTIM


16 EHITUS toimetajaÄRIPÄEV 19. juuni 2013Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eeVENTILATSIOONSöögikoht peabtoidulõhnadkinni püüdma?Energiatõhususepeale ei raatsitakulutadaINGA JAKOBSONkaasautor“Restoranikülastuse suurimaks muljeks ei tohikskoju jõudes olla rasva lõhn riietel,” räägibventilatsiooni, jahutuse ja muu projekteerimisegategeleva firma Hevac juhataja Teet Tark. Temahinnangul tähendab selline olukord, et ventilatsioonikoha pealt on mingid puudused.“Lõhnad, niiskus ja soojus on põhiasjad, millegaüks ventilatsioonisüsteem peaks hakkama saama,”selgitas Tark. Olulist rolli mängib ventilatsioonikavandamisel ka see, missugust köögitehnikatplaanitakse kasutada: kas gaasi või elektriga töötavaidseadmeid. See määrab, kui palju köögi seadmedsoojust, rasva ja niiskust eraldavad.“Esimene asi on tagada, et köögis oleks piisavaltruumi ja kõrgust,” rääkis Tark. Keskmine väljatõmbemehhanismpeaks olema 40–60 cm lai.“Hea oleks paigaldada see köögitöötajatest kõrgemaleehk umbes 2,20 meetri kõrgusele,” selgitasTark. See omakorda tähendab, et lae kõrgus võiksolla näiteks 3 meetrit.Naabreid peab säästma. Vanalinna restoranidepuhul on tihti probleemiks see, et ruumi on väheja topitakse tihedalt kõik kokku. “Üldjuhul ei kindlustasee head lahendust,” rääkis Tark.Sisse- ja väljatõmbesüsteemidest koosnevat ventilatsioonisaab erinevalt lahendada. “Kõige lihtsamon neid paigaldada lähima seina peale, vanalinnason aga majade fassaadid muinsuskaitseall,” rääkis Bim Pro projekteerimisbüroo tegevjuhtPriidu Lokk. Kindlasti tuleks vältida ka seda,et süsteemi väljutusosa ei asuks kellegi teise aknaall. Võimaluse korral soovitab Lokk paigaldadaselle pigem katusele. “Üldse ei soovitaks seda tehaseinale,” ütles ta.Loki arvates aga peaks ventilatsiooni projekteerijamitte ainult probleeme lahendama, vaid tellijatenergiasäästlikkuse poole suunama. “Kui lõhnaderaldada, saab juba soojaks tehtud õhku endakasuks tööle panna,” rääkis ta.Söögitegemise käigus pliitidelt eralduvat kuumustpäris tasuta energiaks nimetada ei saa, sestsoojendamiseks on ikkagi energiat kasutatud.“Siiski on see võrreldes sellise lahenduse puudumisegatasuta soojus,” selgitas Lokk. “Kuigi odavamsüsteem võib tellijat ostuhinnaga meelitada,tasub pikemas perspektiivis köögis tekkiv soojuskohe enda kasuks tööle panna,” märkis ta.Investeering tasub ära mõne aastaga. “Kõigetähtsam on energiatõhusus, et jääksoojust ära kasutada,”ütles Lokk. Investeering sellisesse süsteemitasub tema sõnul end ära umbes paari aastaga.“Koolihoone puhul näiteks võib sama agregaat toitanii kööki, söögisaali kui ka näiteks poolt koolimajast,”jagas Lokk projekteerija kogemusi.Suurem osa Eesti ettevõtetest otsustab siiski kasutadavõimalikult odavaid lahendusi, rääkimatasellest, et mõeldaks energiatõhususe peale. Tihtipaigaldatakse tööstuslikku köögitehnoloogiatkasutavatesse ruumidesse hinnavahe tõttu sellejaoks mõeldud süsteemi asemel odavam analoog.“Hinnavahe on umbes kolmekordne, muu hulgassisaldab aga spetsiaalne seade näiteks automaatsetenesepuhastussüsteemi,” ütles Lokk. Odavamlahendus ei ole reeglitevastane, kuid seda tuleb tihedaminihooldada.“Spetsiaalselt köögitehnoloogiale mõeldud lahenduson kindlasti standard, aga praegu võtabsuurem osa tellijatest kasutusele siiski odavamaidvariante,” nentis Lokk.


ÄRIPÄEV 19. juuni 2013toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eeEHITUS 17KADRI-ORUS asuvarestorani Saltjuhataja TiinaTreumannisõnul tasusinvesteeringkorralikkuventilatsioonisüsteemiend ära.FOTO: ANDRASKRALLAKogemus:oli paljupeamurdmist“Ventilatsioonisüsteemi ehitamisegaoli meil ikka tükk aegapeamurdmist,” meenutas aastatagasi Kadriorus uksed avanudrestorani Salt juhataja TiinaTreumann. “Kui ikkagi teharestoran või kohvik, siis tulebkorralikult investeerida ventilatsiooni,”jagas Treumann restoraniärialustamise kogemusi.Tema hinnangul tasus ventilatsioonisüsteemiprojekteerimisseja ehitamisse investeeritudraha end ära. Märkimisväärseltsuure osa restorani asutamiseeelarvest maksma läinudsüsteemi võib nimetada lihtsaks,kuigi tegemist on ruumist tingituderilahendusega.Lõhnad segasid maja elanikke.“Meie suuruse ja muude asjaoludetõttu oli süsteemi projekteerimineja paigaldamine omaetteseiklus,” rääkis Treumann. “Kunavõtsime rendiks endise kohvikuruumid, eeldasime, et ventilatsioonpeaks paigas olema,”ütles ta.See, et samas majas olid pealekohvikuruumide ka korterid,lisas kindlustunnet, et saablihtsalt olemasoleva süsteemigaliituda.Hiljem aga selgus, et korteriühistuesimees oli lasknud kunagisekohvikuruumide ventilatsioonikinni müürida. Väidetavaltsegasid sealt tulevad toidulõhnadmaja elanikke. “Sisuliselttähendas see seda, et ventilatsioonisüsteemipolnud ja pidimealgusest peale sellega tegelema,”ütles Treumann.www.reparo.eeÄRIPINDADEEHITUS, REMONT,SISEVIIMISTLUSEHITUSETTEVÕTJADRaivo Rand valiti liidu juhatuse esimeheksEesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) juhatuse uueks esimeheks valiti13. juunil toimunud liidu juhatuse koosolekul ehitusettevõtteRand & Tuulberg AS üks omanikke ning nõukogu liige Raivo Rand.Rand võtab liidu juhatuse esimehe kohustused üle ASi Oma Ehitajajuhatuse esimehelt Tiit Kuulilt, kes jätkab endiselt liidu juhatuses.Muudatusi tehti nii liidu juhatuses kui ka revisjonikomisjonis. Juhatussevaliti uute liikmetena Tartu Kivi ASist Aado Kivi, LemminkäinenEesti ASist Sven Pertens ning Skanska ASi juhatuse esimeesAndres Aavik.UUS LIIGEPuitmajaliit valis uue juhatuse liikmeEelmisel nädalal kogunes Eesti Puitmajaliidu erakorraline üldkoosolek,mis valis viiendaks juhatuse liikmeks liidu liikmesettevõtte,arhitektuuribüroo TEMPT osaniku Mihkel Urmeti.Urmeti soov on asuda välja töötama ettepanekuid Eesti ehitusnormidemuutmiseks selliselt, et edaspidi oleks oluliste takistustetavõimalik rajada puidust korruselamuid ning edendada liidu liikmetekoostööd, luues ühised puitmajaliidu juhised puitkonstruktsiooniderajamisel.LEMMIKUDehitusuudised.ee loetuimad uudisedAnnus: mul pole enam ammu unistusi. Merko suuraktsionärilToomas Annusel on seljataga ligi kümme aastat kestnud maadevahetusekohtusaaga, mis pole veel läbi.Rebane: prognoosid räägivad mahtude vähenemisest. EhitusmaterjalideTootjate Liidu tegevjuhi Enno Rebase sõnul võivadehitusmahud väheneda nii 2013. kui ka 2014. aastal.Tasub teadaPõhivead toidukohaventilatsioonisüsteemirajamiselEI ARVESTATA erinevate konstruktsioonidega,nt kaablid.AUTOMAATIKA jääb tegemataehk süsteemi tuleb käsitsi reguleerida.3 soovitust, millega kindlastituleks arvestadaVentilatsioonisüsteemi paigaldamiselon kolm võtmesõna,mida tuleks silmas pidada:ENERGIATÕHUSUS – seadmetesuurus peab vastama koormusele.TURVALISUS – oluline on järgidaõiget ruumijaotust. Sarnasedseadmed paigalda plokkidesse.HUBASUS – süsteemid vajavadpiisavalt ruumi ehk jälgi nõudeidkõrgusele ja laiusele.3 ×rohkem maksab spetsiaalseltköögitehnoloogialemõeldudventilatsioonilahendustavapärasest.Kindlasti peaks ventilatsioonilahendamakoos kütte- ja jahutussüsteemidega,needon omavahel niivõrdseotud, et neid ei saalahku lüüa.Hevaci juhataja Teet TarkTasub teadaRasvane toru põleb nagu säraküünalPuidubörs igal kolmapäevalTEL 667 0068JÄLGI TULEOHUTUST Kuna köögiõhksisaldab rasvaseid jääke,tuleb ventilatsioonisüsteemiväljatõmbetorude ümberteha tulekindel isolatsioon. Kasiis, kui ventilatsioonisüsteemikuuluvad rasvafiltrid. Filtrideemaldavad õhust suuremarasvakoguse, aga osa jõuab ikkagitorude seintele. Tulekahjupuhul läheb isoleerimata rasvanetoru põlema nagu säraküünal.HOOLDA SÜSTEEMI REGULAAR-SELT Seaduse järgi peab ventilatsioonisüsteemihooldamakord aastas. Hoolduse maksumussõltub süsteemist.materjal mõõdud (mm) kogus (tm) 1 tm hind (€) kontaktandmedMüükSAARE-, TAMME-,PÖÖGI-, LEHISE- JAKASE- SAE MATERJAL;PÖÖGIST JA TAMMESTSISEVOODRILAUAD,PÄRNAPUUST SAUNA-LAUAD; TAMMEST,SAAREST, PÖÖGISTSISESEINA VOODRILAUAD,ERI MUSTRITEGAOstreklaameri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel tel 504 8445,527 6943jaak.kalm@puiduari.eeKASE-SAEMATERJAL 22/25×75/100 piiramatu kokkuleppel tel 504 1981andrus@runforest.eeMajanduskonverentsÄriplaan2014toimub 25. septembril 2013Nokia Kontserdimajaswww.konverents.aripaev.eeRegistreerimine telefonil 667 0411Konverentsi projektijuht Anne-Ly Raudhein 667 0107e-post: annely.raudhein@aripaev.eeKonverentsi programmijuht Äripäeva arendusdirektor Mari Kõlli 50 89 810TÖÖRIISTAPOOD1691www.cedo.ee


20 INVESTORTÕUSJAInvestorid vaimustusid kuulujutust,et pank võib koondadaenam kui 5000 töötajat.LANGEJATaani finantsinspektsiooniltette kirjutuse saanud DanskeBanki aktsia langes.Commerzbank7,526 EUR15,0+1,98%Danske Bank105,70 DKK140,0-5,37%12,5122,510,0105,07,587,5ÄRIPÄEV 19. juuni 2013toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post romet.kreek@aripaev.ee5,0081012020470,00810120204ÜLEVAADEOptsioonidvõivadtuua Eestismiljonieurosedboonused.TallinnabörsifirmadeoptsioonidedukadRAIVO SORMUNENraivo.sormunen@aripaev.eeTippjuhtide ülisuured palgad on maailmasvõimalikud peamiselt vaid tänu hiiglaslikeleaktsiaboonustele. Kuidas on lood Eestis? Kasmiljonieurone aastateenistus börsifirma juhileon tulevikus utoopia või piisab selle realiseerumiseksvaid mõõdukast aktsiarallist?Kõige reaalsemalt võib miljonieurose optsioonipaketilähiaastatel teenida Tarmo Sild, juhulkui börsifirma juhi motivatsioonipakett leiabaktsionäride koosolekul kinnitust ning Sillal õnnestubArco Vara (aktsia) tugevatele jalgadeleseisma panna.Eile ära jäänud aktsionäride koosolekul pidimitme punkti seas hääletuse alla minema optsioonipakett,mis võimaldab Arco Vara juhil2016. aastal soodustingimustel ehk 0,70 euro tasemelkuni 390 000 aktsiat märkida.Ahvatlev, kuid raske ülesanne. Kuna aktsiadpakutakse tippjuhile allpool turuhinda, on“boonuspakett” juba praeguse hinnataseme juures207 000 euroga plussis ning miljoni euroseboonuse saamiseks peaks aktsia tõusma vähemalt3,27 euroni ehk praegusega võrreldes ligikolmekordseks.Möödunud nädala alguses Arco Vara nõukogujuhi kohalt lahkunud Richard Tomingase3aasta pikkune optsiooniprogramm(vähemalt 36 kuud) eikuulu Eestis erisoodustusealla, mistõttuon börsifirmadelaktsiaoptsioonidegamõttekas töötajaid jajuhte motiveerida.VõrdlusKõik Tallinna börsil kehtivad optsiooniprogrammid on hetkel motiveerivadsõnul lepiti motivatsioonipakett nõukogu ja juhatajagakokku juba möödunud aasta oktoobris,kui Tarmo Sild nõustus väljakutsega (tulla börsifirmatjuhtima – toim).Tomingase väitel oli ta nõus tunduvalt madalamapalgaga kui eelmised juhatajad, tingimusel,et saab vastu osa ettevõttest, kui teeb häid tulemusi.2012. aastaaruande järgi oli Silla brutopalk5000 eurot ehk umbes 40% vähem kui eelmiseljuhatuse liikmel Lembit Tamperel.Tomingas lisas, et Sillale pole aktsiaid keegigaranteerinud. “Vastavalt tingimustele saabta aktsiaid ainult juhul, kui nõukogu teda enne22.10.2013 ei vallanda (pärast aastast töölepingut).Kõik 390 000 aktsiat saaks ta vaid siis,kui ta kuni 22.10.2015 – seega kogu ametiajahäid tulemusi näitab,” vastas Tomingas nädalapäevadenne, kui müüs kõik talle kuuluvad aktsiadmaha.kellele määratud optsiooniprogrammi aktsiate märkimis- praegunesuurus (aktsiates) märkimisperiood hind turuhindHARJU ELEKTER juhid ja töötajad 600 000 1. juuni–15. juuni 12* 1,100 2,300*Tallink Grupp Üle saja juhtivtöötaja 14 927 500 31 mai 14–21 juuni 16 0,858 0,946Baltika ligi 20 juhtivtöötajat 235 000 1. juuli 15–31. dets 16 0,360 0,900Arco Vara Tarmo Sild 390 000 2016 0,700 1,230* LÕPPENUD OPTSIOONIPROGRAMM“Teiseks, aktsiaid ei saa tasuta, vaid nende eesttuleb maksta ettevõttesse raha. Neid võib saadaküll odavamalt kui praegune aktsia turuhind,kuid me ei tea, milline on turuhind 2016. aastal.Kindlasti sõltub turuhind juhataja tegevusest jaselles ongi preemia mõte. Ettevõtte raamatupidamislikväärtus praegu ongi umbes 70 senti aktsiakohta ning lisaväärtused tuleb alles luua. Kolmandaks,Arco Vara olukord paistis oktoobrispiisavalt segane, et raske oli kokku leppida mingitestavapärastes arvnäitajates. Ettevõte oli pikkaaega olnud kahjumis. Ka praegu ei ole edu100% garanteeritud,” täpsustas Tomingas.Tallink sõlmis optsiooniboonuse kõrgel tasemel.Teoorias võiks miljoniboonused teenida tulevikuska Tallink Grupi juhid, kuid nende aktsiaoptsioonitingimused ja optsioonide sõlmimiseaeg olid võrreldes Sillaga märksa nigelemad.TarmoSild saabaktsiaidainultjuhul, kuinõukoguteda eivallanda.Arco Varaendine nõukoguesimeesRichard Tommingas


NUMBERELEKTEREratarbijad peaksid arvestama,et elektrienergia hinnale lisandublepingus ka käibemaks.Nord Pool Eesti48,4970,0-23,10%VALUUTAEurot mõjutavad poliitilisedmured euroala suurimatesriikides.EUR/USD1,3374+0,28%INTRESSEuroopa Keskpank ei pruugienam intressimäärasidlangetada.1,2Euribor 6 kuud0,320%+0,0012134%vähenes aastaga USA investeerimispangaJefferies Groupi majandusaasta II kvartalikasum. Puhaskasumiks kujunes 42 miljonitdollarit.57,545,032,520,00709110103051,321,281,241,200709110103050,90,60,30,0070911010305TALLINKI optsiooniprogrammimehed– Andres Hunt(780 000aktsiat), EnnPant (780000 aktsiat)ja Peter Roose(410 000aktsiat)FOTO: RAUL MEE2011. aasta veebruaris aktsionäride koosolekulmääratud 15 miljoni aktsia suurune motivatsioonipakettoli küll mahuliselt suur, kuid lepingusõlmimise ajastus oli Tallinki juhtkonnalekehv. Nimelt lepiti kokku, et kontserni juhtivtöötajadsaavad aktsiaid märkida toonase turuhinnaga(0,858 eurot) alates 2014. aasta maist, kuidpärast otsuse jõustumist langes väärtpaber aastalõpuks alla 0,60 euro. Viimase aasta uudised onaga olnud Tallinki (aktsia) jaoks positiivsed ningka optsioon on ninaga vee peal ja motiveeriv.Tallinki juhtidele boonuseks. “Usume kindlasti,et optsiooniprogramm motiveerib, aga motivatsioonon personaalne ja selle mõju ulatus võibinimeste vahel olla erinev. Mõju aktsia hinnalepeaks tekkima ettevõtte väärtuse suurenemisest,mis tuleneb arengu ja positiivsete majandustulemustekaudu – selline oli meie optsiooniprogrammialus,” märkis Tallink Grupi finantsjuht JanekStalmeister.Stalmeister on üks üheksast valdusfirmatippjuhist, kes võib 2014. aasta suvest 2016. aastasuveni märkida aktsiaid maksimummäärasehk 780 000 tükki. Praegust aktsiahinda (0,946eurot) arvestades on optsioon seega teoreetiliseltumbes 69 000 eurot plussis. Miljonieurose boonusesaamiseks peaks hind tõusma 2,14 euroni,mis on mõneti ebarealistlik. Küll aga pole vägautoopiline pooleteiseeurone aktsiahind (kus aktsialiikus 2007. aasta algul) ning mis annaks laevandusfirmaüheksale tippjuhile poole miljonieuro suuruse preemia. Kokku pole Tallink Gruppoptsioonidega motiveerinud vaid kõige kõrgematkoorekihti. Stalmeistri sõnul sai programmikaasatud kontserni eri maadest üle saja juhtivtöötaja.Baltika viimane boonus edukas. Pikaaegse vahetusvõlakirjadekogemusega Baltika juhtkondavõib kahe aasta pärast tabada samuti jackpot.Kui mitmed börsifirma erinevad vahetusvõlakirjadon läinud aktsia nõrga käekäigu tõttu aegadejooksul vett vedama, siis mullu aprillis emiteeritudja tähestikulises järjekorras juba I nime tähistavadvõlakirjad sai juhtivtöötajatele väljastatudõigel ajal ehk Baltika aktsia madalseisus.Nii on Baltika kõrgemal juhtkonnal võimalik2015. aasta teisel poolel osta 0,36eurosel hinnatasemel2,35 miljonit rõivaste müügiketi aktsiat.Arvestades aktsia tänast turuhinda (0,900 eurot),on boonusprogrammiga teenitud juba ligi 1,3miljonit eurot, kuid iga 10 senti aktsiahinna kasvuslisab siia veerand miljonit otsa.Maigi Pärniku sõnul osaleb vahetusvõlakirjadeprogrammis ligi 20 Baltika juhtivtöötajat.“ I-vahetusvõlakirjade eesmärk on motiveeridakolme aasta jooksul juhtkonda märkimisväärseltparandama ettevõtte tulemusi ning tõstma firmaväärtust,” märkis Baltika finantsjuht.Üks väike positiivne optsiooniprogramm,millest räägitud ei ole, löödi aga juba eelmiselaastal lukku. Nimelt läks 2012. aasta jaanipäevapaiku kinni Harju Elektri 600 000 aktsia suuruneoptsiooniprogramm, milles oli elektriseadmetetöötajatel võimalik osta 2009. aasta aprilliskokkulepitud 1,10eurosel hinnatasemel aktsiaid.Kuna elektriseadmete tootja aktsia liikus aastaeest 2,30 euro juures, said optsioonide omanikudosta aktsiapaki turuhinnast kokku umbes kolmveerandmiljonit eurot soodsama hinnaga.Optsiooniprogramm oli aga väga hajutatud,mistõttu boonus töötaja kohta väga suur ei olnud.Nii nähtub Finantsinspektsiooni andmetest,et möödunud aasta juulis said kolmteist insaideristtippjuhti optsiooniprogammis juurde10 000 aktsiat, mis tähendas umbes 12 000eurostboonust.Seega on Tallinna börsil miljoniboonusedküll võimalikud, kuid sellega peab olema kaasaska aktsionäride poolt kinnitatud mahukas optsiooniprogrammning korralik aktsia hinnatõus.RAHAKommertspankade intressitootedpankkursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuseinternetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipangatähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt**** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangagaVALUUTAEUR/SEK8,6753Austraalia dollar AUD 1,413Bulgaaria leev BGN 1,956Hiina jüaan CNY 8,196Hongkongi dollar HKD 10,376India ruupia INR 78,600Jaapani jeen JPY 127,550Kanada dollar CAD 1,364Korea won KRW 1517,030Leedu litt LTL 3,453Läti latt LVL 0,702Norra kroon NOK 7,694BÖRSIKAUBADKütused 18.06USDNafta IPE, bbl 105,98Nafta NYMEX, bbl 98,11Mootoribensiin, t 982,50Diislikütus, t 926,75Kerge kütteõli, t 902,25Masuut (1% väävel), t 625,00Maagaas Henry Hub, btu, USD 3,915nael = 453,59 gKohv NYBOT, USc/nael 122,55Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 490,80Kakao NYBOT, USD/t 2242,00Nisu NYSE LIFFE, USD/t 164,00Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 417,5Allikas: Bloomberg, kella 17 seisugakeskmiseltkuu jäägiltjooksev hoius %kuupüsijäägilttähtajaline hoius %, USDpank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summaDanske BankKontakteeruge pangagaSwedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200Versobank 0,30 0,30 0,40 0,70 1,20 1,50 500DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4)Põllumajandus 18.06Euroopa KeskpankEUR/RUB42,8540Poola zlott PLN 4,255Rumeenia leu RON 4,500Singapuri dollar SGD 1,686Suurbritannia nael GBP 0,856Šveitsi frank CHF 1,232Taani kroon DKK 7,460Tai baat THB 41,259Tšehhi kroon CZK 25,680Türgi liir TRY 2,517Ungari forint HUF 293,620USA dollar USD 1,337Värvilised metallid 17.06USD/tAlumiinium LME 1837Vask LME 7067Plii LME 2105,5Nikkel LME 14180Tina LME 20355Tsink LME 1851,5Väärismetallid 18.06USD/unts, unts = 31,105 gKuld COMEX 1374,27Plaatina NYMEX 1432,20Pallaadium NYMEX 705,95Hõbe COMEX 21,84Pankade kontaktandmedSWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.eeTALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn,tel 668 8066, faks 668 8065NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn,tel 628 3300, faks 628 3201e-post: tallinn@nordea.comCITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,tel 770 0000, faks 770 0001,e-post: info@citadele.eeBÖRSreklaamtähtajaline hoius %1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summaKontakteeruge pangagaDanske BankSwedbank*** 0,01 (7) - - - 0,06 0,16 0,26 0,36 0,46 0,56 190Swedbank*** 0,01 (7) 0,05 0,05 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 6000Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,25 0,50 0,60 0,70 - - 320Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150Versobank 0,05 0,10 0,40 0,40 0,50 0,90 1,40 1,70 1,90 2,20 350DNB 0,10(7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200(4)BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,65 0,65 1,80 2,10 2,40 300-1500BIGBANK - - - - - 0,65 0,65 1,80 2,10 2,40 1500-30 000BIGBANK - - - - - 0,70 0,70 1,85 2,15 2,45 üle 30 000Tea, mis toimub!ehitusuudised.eeTallinn 18.06aktsiasulgemishind,EURmuutuseelm, %käive,EURP/E ROE P/B divid.tootlusArco Vara 1,230 -3,15 7 712 - -503,7% 1,71 0,0%Baltika 0,900 -1,10 4 658 26,9 12,4% 3,34 0,0%Ekspress Grupp 1,080 -0,92 1 987 10,7 7,2% 0,77 0,9%Harju Elekter 2,490 0,00 3 496 11,2 7,4% 0,82 3,6%Järvevana 0,590 1,37 145 - 0,0% 0,71 0,0%Merko Ehitus 7,200 -1,37 34 337 13,9 7,7% 1,07 4,2%Nordecon 1,120 -1,75 10 268 16,3 7,8% 1,27 0,0%Olympic EG 1,780 3,49 228 655 11,5 25,7% 2,94 5,6%Premia Foods 0,706 2,32 847 359,3 0,2% 0,77 1,4%Pro Kapital Grupp 2,190 0,00 9 242 - -3,7% 1,80 0,0%Silvano FG 2,590 -1,52 166 381 8,3 21,5% 1,78 9,7%Tallink Grupp 0,946 0,42 23 545 11,1 7,7% 0,86 5,3%Tln Kaubamaja 5,740 1,95 1 066 15,1 10,6% 1,60 6,1%Tallinna Vesi 10,100 1,10 1 083 596 9,0 24,8% 2,22 8,3%Trigon PD 0,480 0,00 0 - 0,0% 0,99 0,0%Skano Group 1,070 -2,73 1 395 - -5,0% 0,67 0,0%P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjalRiia 18.06aktsiasulgemishind,LVLmuutuseelm, %BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,www.bigbank.eeVERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn,tel 680 2500, faks 680 2501DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn,tel 686 8500, faks 686 8501,e-post: info@dnb.ee, www.dnb.eeEESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn,tel 669 0941, faks 661 6037P/E P/B divid.tootlusGrindex 6,43 1,74 6,09 0,80 -Latvijas Gaze 6,67 2,62 12,38 0,62 -Olainfarm 4,94 -0,60 7,52 1,83 -Vilnius 18.06aktsiasulgemishind,EURmuutuseelm, %P/E P/B divid.tootlusApranga 2,43 -0,41 - 3,2 6,6City Service 1,830 -0,54 13,7 1,1 12,6Invalda 2,800 0,00 - 1,3 -Linas Agro 0,710 0,57 2,8 0,9 -Panevezio Statybos 1,170 0,86 19,9 0,6 -Siauliu Bankas 0,266 0,00 0,0 0,7 -Snaige 0,425 0,00 - 1,6 -TEO LT (Telekomas) 0,790 0,25 13,2 2,0 7,3Helsingi 18.06aktsiamuutus P/E P/B divid.hind, EUR eelm, %tootlusAlma Media 2,74 1,11 11,5 2,7 3,6Citycon 2,40 -0,41 9,2 0,9 6,3Elisa Comm. 15,23 0,59 11,9 3,5 8,5Finnair 2,80 1,82 - 0,5 -Fortum 14,69 0,07 9,9 1,2 -HKScan 3,56 -0,56 12,2 0,5 2,8Kesko 22,12 -0,32 17,7 1,0 5,4Neste Oil 11,10 0,73 - 1,1 3,4Nokia 2,77 -0,79 - 1,3 -Olvi 24,50 1,03 18,3 3,4 2,0PKC Group 18,40 -0,76 19,3 2,3 3,8Stockmann 11,54 -0,94 21,9 1,0 5,2Stora Enso 5,27 0,96 10,6 0,7 -UPM Kymmene 7,89 -0,88 - 0,6 7,6YIT 14,66 0,14 11,0 1,9 5,1


22 INVESTOR investeerimisfondidDow Jones USA15 235,5216000+0,37%OMX Stockholm1193,811400+0,20%OMX Helsinki2302,392600-0,25%EPI II samba indeks152,35160+0,03%150001275235015514000115021001501300010251850145ÄRIPÄEV 19. juuni 2013toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.eereklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee120000709110103059000709110103051600070911010305140070911010305FONDIDreklaamAvaron Asset Management 17.06ost müük NAV riskiaste% aastatootlus (p.a) %fondi mahtalgusest12 kuud 3 aastat 5 aastatAvaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,46 3,59 3,52 12,26 8,35 18,81 6,21 -5,07 18 166 428Avaroni Privaatportfell B, EUR 13,47 13,47 13,47 3,51 3,12 8,30 6,27 - 5 810 144Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 10,68 10,68 10,68 2,12 2,20 - - - 5 833 055Compensa Life 14.06ost müük NAV riskiaste% aastatootlus (p.a) %fondi mahtalgusest12 kuud 3 aastat 5 aastatKasvuportfell, EUR - - 1,39 - 6,10 23,00 9,10 5,80 5 653 517Võlakirjaportfell, EUR - - 11,84 - 0,40 4,70 4,20 - 576 079Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2013.Danske Capital AS 17.06ost müük NAV riskiaste% aastatootlus (p.a) %fondi mahtalgusest12 kuud 3 aastat 5 aastatDanske Pension 25, EUR 0,96 0,97 0,97 3,75 0,77 6,36 2,45 2,97 10 806 980Danske Pension 50, EUR 1,11 1,12 1,12 5,09 1,17 7,68 2,03 2,98 148 689 984Danske Pension Intress, EUR 0,88 0,88 0,88 2,41 0,59 5,13 3,19 3,68 3 465 765Vabatahtlik PensionifondDanske Pension 100 Pluss, EUR 1,40 1,44 1,41 7,33 2,69 12,19 4,61 4,70 3 057 305Vabatahtlik PensionifondDanske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,77 0,76 2,98 0,02 4,81 3,10 207 766Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.ERGO Funds 17.06ost müük NAV riskiaste% aastaalgusesttootlus (p.a) %fondi maht12 kuud 3 aastat 5 aastatERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,92 0,93 0,93 0,00 0,27 3,07 2,68 4,39 8 487 885,99ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,11 1,12 1,12 1,87 1,85 6,83 2,57 1,99 42 643 913,48ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,63 0,64 0,64 2,58 3,03 9,37 - - 1 388 308,53ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,85 0,87 0,86 2,05 2,38 7,55 2,51 - 413 145,42ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,89 0,91 0,90 2,76 2,15 8,31 2,47 - 330 766,73ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,84 0,86 0,85 3,71 2,83 9,35 -1,02 - 311 945,64LHV Varahaldus 17.06ost müük NAV riskiaste% aastaalgusesttootlus (p.a) %fondi maht12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L, EUR 1,39 1,40 1,40 7,12 3,00 10,07 5,32 5,15 179 417 513Pensionifond M, EUR 1,11 1,12 1,12 4,77 1,97 8,21 4,73 6,66 27 343 441Pensionifond S, EUR 1,18 1,19 1,19 2,70 0,76 5,03 4,02 7,39 38 657 729Pensionifond XL, EUR 1,20 1,21 1,21 7,92 5,05 12,93 5,77 5,29 41 209 431Pensionifond XS, EUR 1,09 1,10 1,10 2,52 0,58 5,55 4,41 7,26 8 820 115Täiendav Pensionifond, EUR 1,33 1,34 1,34 8,01 5,12 12,81 6,37 3,96 5 020 664LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 10,77 10,88 10,88 13,54 32,59 44,54 19,49 0,10 -LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 6,88 6,95 6,95 13,61 32,59 44,54 19,48 0,09 17 296 206LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,88 7,96 7,96 15,24 -1,73 5,81 -0,66 -2,78 -LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,03 5,08 5,08 15,23 -1,73 5,81 -0,66 -2,79 1 343 912Nordea Pensions Estonia 17.06ost müük NAV riskiaste% aastaalgusesttootlus (p.a) %fondi maht12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A, EUR 0,92 0,93 0,93 7,74 1,75 7,7 4,12 52 911 650,01Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,75 0,76 0,76 9,85 2,65 9,22 4,02 5 808 184,98Nordea Pensionifond B, EUR 0,88 0,89 0,89 5,21 0,18 6,02 4,08 11 334 434,85Nordea Pensionifond C, EUR 0,81 0,82 0,82 2,76 -0,51 3,21 3,3 2 070 563,74Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,11 1,13 1,12 11,87 4,5 13,32 5,44 3 473 708,21Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,70 0,71 0,70 0,00 -0,28 4,53 547 947,79FondivalitsejadAVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 6644201, info@avaron.ee, www.avaron.eeDANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015,tel 675 2295, faks 675 2895,funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee,www.danskebank.eeERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501,funds@ergo.ee, www.ergo.eeAS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11,Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681,info@gafm.ee, www.gafm.eeAS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENTSwiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,tel 680 2630, faks 680 2631,info@gildrealestate.comwww.gildrealestate.comLHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2,Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402,info@lhv.ee, www.lhv.eeNORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 7101251, eesti@nordea.com, www.nordea.eeAS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@seb.ee, www.seb.eeSWEDBANK INVESTEERIMISFONDID ASLiivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606,faks 631 1636, funds@swedbank.eewww.swedbank.ee/fondidMaaklerifirmadCOMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SERoosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000,faks 610 3010 info@compensalife.ee,www.compensalife.eeLHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400,faks 680 0402VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn,tel 680 2500, faks 680 2501DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn,tel 630 2104SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn,tel 665 6622, faks 665 6802MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viruväljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee,www.mandatumlife.eeSWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn,tel 631 0310, faks 631 0410


235000inimest plaanib koondada Saksa suurpankCommerzbank, vahendas Reuters anonüümseleallikale tuginedes.Barack Obama: Föderaalreservi juht BenS. Bernanke on jäänud kohale kauemaks, kuita oleks ise tahtnud või kui ta kavatses. BenBernanke on teinud suurepärast tööd.USA president andis selge signaali sellest, et keskpanga juht lahkub, kui tema praegune ametiaeg saabtuleval aastal täis.FONDIDreklaamMandatum Life 17.06Investeeringute haldusteenus:ost müük NAV riskiasteSwedbank Investeerimisfondid AS 17.06ost müük NAV riskiaste% aastaalgusest% aastaalgusesttootlus (p.a) %12 kuud 3 aastat 5 aastattootlus (p.a) %fondi mahtTurvaline, EUR 114,65 114,08 114,08 - 0,95 5,09 3,69 - -Konservatiivne, EUR 111,54 110,44 110,44 - 1,04 4,30 1,80 - -Tasakaalustatud, EUR 110,37 108,74 108,74 - 1,00 3,81 0,59 - -Progressiivne, EUR 104,57 102,52 102,52 - 1,08 3,17 -0,97 - -Agressiivne, EUR 108,55 106,43 106,43 - 0,83 3,24 -1,18 - -Investeerimisportfellid:Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 140,29 139,59 139,59 - 0,99 5,74 4,12 - -Mandatum Life Global Food Abs, EUR 119,04 116,71 116,71 - -0,99 -2,78 -1,39 - -Mandatum Life EmergingOpportunities Abs, EUR 102,34 100,33 100,33 - -3,10 3,12 -4,50 - -Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 142,18 139,39 139,39 - -0,93 -0,64 -5,87 - -Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 149,10 146,18 146,18 - -0,45 7,88 -0,32 - -fondi maht12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond K1, EUR 0,80 0,81 0,81 1,87 -0,01 3,81 3,08 1,23 43 411 524,79Pensionifond K2, EUR 0,88 0,89 0,89 3,77 0,49 5,89 3,57 0,29 162 837 368,42Pensionifond K3, EUR 1,02 1,03 1,03 6,96 1,03 8,18 4,20 -0,07 407 083 029,97Pensionifond K4, EUR 0,75 0,75 0,75 11,34 0,64 9,52 3,86 37 472 586,29Pensionifond V1, EUR 1,18 1,21 1,19 4,84 0,73 8,53 4,38 -0,47 9 564 792,98Pensionifond V2, EUR 0,90 0,92 0,91 8,63 1,29 10,23 4,46 -1,73 17 316 930,32Pensionifond V3, EUR 1,04 1,06 1,05 13,82 1,59 11,52 3,74 -3,77 33 777 604,64Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 3,82 3,91 3,86 20,88 -0,27 -0,60 -7,44 -15,70 5 150 243,57Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 7,97 8,17 8,05 24,89 -5,32 15,90 0,31 -13,15 45 259 385,72Fondifond 100, EUR 9,53 9,62 9,62 16,72 0,61 10,64 2,43 -3,27 60 000 309,42Fondifond 30, EUR 11,08 11,19 11,19 6,32 1,30 9,53 3,33 0,92 14 467 446,82Fondifond 60, EUR 10,41 10,51 10,51 10,94 0,58 9,93 3,15 -1,12 48 067 880,92Venemaa Aktsiafond, EUR 14,60 14,97 14,75 24,44 -3,13 7,02 -0,13 -10,52 46 955 596,24AS SEB Varahaldus 17.06ost müük NAV riskiaste* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.04.2013.Trigon Funds 17.06ost müük NAV riskiaste% aastaalgusest% aastaalgusesttootlus (p.a) %tootlus (p.a) %fondi maht12 kuud 3 aastat 5 aastatSEB Energiline Pf, EUR 0,712 0,719 0,719 9,96 -0,20 4,96 0,48 9 710 478,76SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,889 0,898 0,898 2,92 -1,61 1,62 2,11 3,92 54 790 253,60SEB Optimaalne Pf, EUR 0,810 0,818 0,818 3,43 -0,86 2,07 1,51 13 447 644,71SEB Progressiivne Pf, EUR 0,935 0,945 0,945 5,67 -0,37 3,73 1,62 -1,95 272 274 626,00SEB Aktiivne Pf, EUR 0,887 0,905 0,896 12,70 0,67 7,52 2,22 -3,26 13 487 580,07SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,113 1,135 1,124 3,76 -0,83 2,22 1,95 -1,03 10 505 099,20SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 6,993 7,135 7,064 10,84 1,390 9,920 5,290 -5,520 4 198 802,04SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,284 8,451 8,368 7,43 -0,220 6,700 4,630 -4,050 6 045 269,32SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,515 10,728 10,621 3,36 -0,760 5,870 4,320 0,670 1 176 561,15SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,809 12,809 12,809 5,41 -2,650 7,350 5,350 4,510 64 344 771,58SEB Kasvufond A, EUR 6,331 6,458 6,395 21,89 -4,000 17,250 0,850 -6,890 13 167 258,02Vahendatavad Fondid *SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,511 1,511 1,511 2,93 0,400 7,320 5,040 5,430 418 790 000,00SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 129,627 129,627 129,627 2,83 0,270 2,380 4,010 6,300 154 540 000,00SEB High Yield Fund, EUR 129,532 130,827 129,532 3,97 1,230 10,220 8,820 - 2 063 750 000,00SEB Short Bond Fund EUR 1,271 1,271 1,271 0,22 0,160 0,000 0,060 - 48 750 000,00SEB Strategy Balanced Fund 103,909 104,948 103,909 - 0,630 3,630 - - 316 930 000,00SEB Strategy Defensive Fund 104,224 104,224 104,224 - 0,330 1,210 - - 274 920 000,00SEB Strategy Growth Fund 105,393 106,447 105,393 - 2,640 8,550 - - 218 800 000,00SEB Strategy Opportunity Fund 104,069 105,110 104,069 - 1,910 5,370 - - 325 260 000,00SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,800 2,856 2,828 19,97 -0,700 19,480 1,970 -3,550 121 700 000,00SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,498 2,548 2,523 15,77 -0,590 8,330 -6,140 -6,620 63 550 000,00SEB Russia Fund, EUR 8,539 8,711 8,625 24,46 -10,740 -3,600 -5,080 -6,650 235 190 000,00fondi maht12 kuud 3 aastat 5 aastatArenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 81,22 83,71 82,88 22,67 -3,18 -3,04 -21,62 1 970 034Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 168,30 173,46 171,74 17,66 3,66 19,15 -1,26 4 463 680Uus Euroopa Kasvufond, EUR 13,48 13,96 13,68 21,91 6,07 21,07 -3,51 -9,77 1 790 633Uus Euroopa Fond, EUR 21,26 22,01 21,58 13,74 6,13 21,86 11,36 0,56 27 996 480Venemaa Top Picks Fond, EUR 17,21 17,82 17,47 26,05 -15,83 -9,25 -3,41 -1,90 8 954 72928. augustilUUS! PINGEVABADARENGUVESTLUSEDKuidas muutaarenguvestlusedavatud ja arendavatekskohtumisteks?Koolitaja on IVAR LUKKTäpsem programm aadressilwww.koolitus.aripaev.eeNB! Koolituse osaluse eest tuleb tasudaSuvekampaania ajavahemikus.Koolituse tavahind on 349 eurot(km-ga 418,8 eurot).ÄRIPÄEVA KOOLITUSSuvekampaania!Registreerudes koolituseleajavahemikus3.–20. juuni 2013on koolituse hind20% soodsam!Kampaania hind on279,2 eurot (km-ga 335,04 eurot).Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressilkoolituskeskus@aripaev.ee või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee


ÄripäevNr 119 (4766) 19.06.2013TEGIJA TURULJean Schattner: Keegi ei osta autosidning optimismiks puudub põhjus.OMX TALLINN52 nädalatTallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- jalisanimekirja aktsiate liikumisi.816,849008250,76%750675Macquire Groupi analüütik kommenteeris maikuist Euroopa automüügistatistikat. 27-liikmelises Euroopa Liidus vähenes autodemüük aastaga 5,9%, 1,04 miljoni sõidukini. Autode müük on Euroopa Liidus 20 aasta madalamal tasemel.6000709110305perioodi kõrgeim 842,16perioodi madalaim 585,0801TÕUSJADSony2036 JPY+4,41%Olympic EG1,78 EUR+3,49%Barclays304,80 GBp+2,75%Latvijas Gaze6,67 LVL+2,62%RBS323,90 GBp+2,50%Premia Foods0,706 EUR+2,32%Prantsusmaa proovibtööstusettevõteteletarkvaraga Colbert2.0 selgeks teha, millised oneelised toota välismaa asemelPrantsusmaal.Elekter on meil suvekohta talviselt kallisKuigi väljas ei paista lumehangesidning pakane ei kimbuta,on Eestis elekter suve kohta üllatavaltkallis. Jaanipäeva paikuöösiti pidi meil olema enam-vähemaasta madalaima hinnaga elekter. Need, keslootsid, et talvise kalli elektri järel saab suvel odavamaelektri ajal endale midagi muud lubada, onsunnitud pettuma. Vähemalt vaadates selle kuuelektri hindu.Kuni 19. kuupäeva elektri hinna alusel on senijuuni keskmine elektri hind Eestis 49,72 € MW/h.Sellele lisandub marginaal ja käibemaks. Võrdluseks– veebruaris maksis meil elekter 39,82 €.Nii kõrge hinnaga elektrit, kui on seni selle kuukeskmine, ei ole elektribörsil olnud kaks aastat.Senine rekord pärineb 2012. aasta veebruarist,kui elekter maksis 48,47 €. Kahe aasta odavaimoli elekter 2012. aasta juunis, kui voolu eest tulibörsil maksta 30,80 €.Homne elektrihind tegi Eestis läbi lahknemise.Elspoti elektri hinnad on värsket hinda arvestamatasel nädalal olnud kolmel Balti elektriturulsendi pealt samad. Eilne börsikauplemineandis Lätis ja Leedus järgmise päeva elektrihinnaks võrdselt 50,01 eurot. Eesti elektri hindlanges 63,06 eurolt 48,49 eurole. Soomes odavneselektri hind 38 eurolt 36,26 eurole. VäljaspoolBaltimaid NordPoolSpoti hinnapiirkondadesmaksis elekter 32,76 ja 36,26 euro vahemikus.Seega maksab meil täna elekter 34,8% rohkemkui Soomes.Hoolduses kaabel ei too meile odavat Soomeelektrit. Meie kõrge elektrihinna põhjus on läinudnädala esmaspäevast eilseni korralises aastahooldusesolnud Eestit Soomega ühendav elektrikaabelEstLink 1, mille kaudu saanuks tava oludesosta Soomest odavamat elektrit.Hooldusega seotud katkestus on tavapärasestmõnevõrra pikem, kuna tänavu toimuvad muudetööde kõrval Harku ja Espoo konverterjaamadestransistoride täiendavad ühekordsed hooldustööd,kirjutas oma kodulehel Elering. Jätkuvaltootaks uudiseid, kuidas Leedu plaanib või eiplaani oma elektrivajadust katta, survestades kameil elektri hinda ülespoole. Tuumajaama teemalon jutt jäänud suhteliselt vaikseks.ROMET KREEKromet.kreek@aripaev.eeMeie elektri kõrgehinna põhjus on läinudnädala esmaspäevasteilseni korralisesaastahooldusesolnud EestitSoomega ühendavelektri kaabel Est-Link 1.TAANIDanske Bank vaidlebTaanis järelevalvegaTaani finantsinspektsioon (FSA) nõudis DanskeBankilt, et viimane muudaks oma pangasiseseidreitingumudeleid, kuna Taani suurimpank on alahinnanud oma riskivarasid, vahendasBloomberg.Inspektsioon nõudis, et mudeleid muudetaks,mis toob kaasa aja jooksul 100 miljardi Taanikrooni ehk 13,4 miljardi eurose täiendava riskigakaalutud varade kasvu võrreldes I kvartali raporteeritudriskiga kaalutud varade 797 miljardiTaani krooniga. Kasvanud mahu tõttu vajab panktäiendavat kapitali.“Oleme säilitanud lähedase dialoogi regulaatoritegaja seetõttu oleme üllatunud, et nüüdleiab inspektsioon teiste finantsinstitutsioonidemudelitega võrreldes, et meie peame oma mudeleidkohandama,” ütles Danske Banki finantsdirektorHenrik Ramlau-Hansen.Danske Bank on palunud kolmanda osapoolehinnangut ning küsinud, kas regulaator on seaduslikultpõhjendatud, et sundida panka muutmaoma mudeleid.Pank peab enne 2022. aastat leidma täiendavalt15 miljardit Taani krooni aktsia kapitali, ettäita FSA uut riskikaalude nõuet, mis mõjutabDanske ettevõttelaene.Danske Banki Eesti juht Aivar Rehe ütles kommentaarikseile hilisõhtuse uudise peale, et Taanifinantsinspektsioon tegi Danske Bankile küllettekirjutuse, kuid kaasus ei avalda mõju DanskeBanki tegevusele Eestis.SOOVITUSLHV kahtlebGrindeksi eesmärgisSuhteliselt aeglase aasta alguse pärast peakssel aastal tulevatel kuudel kasvama käive aastaga24%, et täita Grindeksi 100 miljoni latistkäibe-eesmärki, kirjutasid LHV panga analüütikudJoonas Joost ja Arno Tara analüüsis.“Kuigi see ei ole päris võimatu, tundub madalamkasv realistlikum,” kirjutasid analüütikud.“Grindeksi õiglase väärtuse vahemik on 6,80 kuni7,25 latti ning me säilitasime aktsiale ostusoovituse,”märkisid nad.LANGEJADOutokumpu0,54 EUR-3,23%Scanfil0,85 EUR-2,30%Trigon Agri3,40 SEK-2,30%F-Secure1,90 EUR-2,06%Vestas Wind Systems74,00 DKK-1,86%Nordecon1,12 EUR-1,75%Ungari valitsus ei näeeksperimenteerimistlõpusirgel olevat. Pankadelekehtestatakse veelkõrgemad maksud. Sula rahaväljavõtul tuleb riigile loovutadasenise 0,3% asemel0,6% summast ja ülekannetelsummast 0,2% asemel 0,3%.KÕIK EHITUSTÖÖDvundamendist katusteni• fassaadide soojustamineja renoveerimine- puitfassaadid- krohvitud fassaadid- kivifassaadid- jne• betoonitööd• katuste ehitamine jarenoveerimine- kivikatused- plekk-katused- k.a valtsplekk-katused- lamekatused• krohvimistööd• siseviimistlus- maalritööd- tapeetimine- põrandakatete paigaldus- liistude paigaldus- plaatimine• renoveerimistöödTeenuseid pakume nii Eestis kui ka Soomes.Markatrin OÜ I reg-nr 11143464 I tel 5349 9994 I info@markatrin.ee I www.markatrin.ee

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!