President Toomas Hendrik Ilves: Otepää on Eesti üks ... - Otepää vald

Otepää Gümnaasium1005. oktoober 20075M I N E V I KOtepää haridusloostOtepää on mitmes mõttes erilinepaik: kirjalikud allikad ulatuvad 1116.aastasse, siia ehitati Eesti vanimkivilinnus, siit on pärit üks vanemaidsäilinud käsitulirelvi Otepää püss,siin õnnistati sinimustvalge EestiÜliõpilaste Seltsi lipp jne.Otepää hariduslugu on aga samutiimetlusväärne: nii väikeses asulasloodi alates 17. sajandist mitmeidkoole ning 1907. aastal jõuti eestikeelseeraprogümnaasiumini, midavõib lugeda esimeseks eestikeelseksmaakeskkooliks.Kooli nimed jatähtsündmusedläbi aegade1907 Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool(Nuustaku Progümnaasium)HARIDUSE ALGUSOtepääl on haridust antud juba321 aastatKui B. G. Forseliuse seminari esimesedõpilased 1686. aastal Tartule suhteliseltlähedal asuvates kihelkondades hakkasidkoole looma, kuulus nende 11 õnnelikuhulka ka Otepää. Koolmeistri nime egakooli asukohta pole teada, aga kooli tegevusoli vilgas ning 1688. aastal olevat koolilõpetanud juba 31 last. Kui 1693. aastal tuliOtepääle pastoriks Adrian Virginius, kutsustõenäoliselt just tema siia koolmeistriks üheForseliuse kuulsama õpilase Ignatsi Jaagu,kellega nad mõlemad pärinesid Kambjakihelkonnast ja kes töötas Otepääl kuni1699. aastani.Köstrikool, valla-, kihelkonna- ja ministeeriumikoolidtegutsesid Otepää mail ka18. ja 19. sajandil.1987. aastal avati Otepää hariduselu300. aastapäevale pühendatud E. Tanilookujundatud mälestuskivi ja pronksist aabitsakukkOtepää Gümnaasiumi peasissekäigukõrval.Gümnaasium1905. aasta revolutsiooni tulemusena lubatiasutada erakoole, kus õppekeeleks on kohalikkeel, Eestis seega eesti keel. Need koolidpidid ilma jääma kroonukooli õigustestja riigi majanduslikust toetusest. Oli vajaasutada haridusseltse, kes koole majanduslikulttoetaksid.1906. aasta sügisel avati Tartus EestiNoorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekool,Pärnus pandi alus Eesti Kooliseltsi II järgusegakoolile. Samalaadne õppeasutus otsustatiluua ka Nuustakule. Vana-Otepää vallakirjutajaja karskusseltsi „Edasi” juht ning luuletajaGustav Wulff oli esimene, kes algatas mõtteasutada Nuustakule kooliselts, eemärgigarajada eestikeelne eraprogümnaasium.Kuigi Otepää oli väga väike, suudeti seltsieestvõttel kooli vajadust piisavalt põhjendada.Gustav Wulff käis seltsi esimehenaisiklikult Riias, et kooli õpperingkonnakuraatorilt avamisluba saada. 3. oktoobril1907 alustaski tegevust Nuustaku KooliSeltsi Eraprogümnaasium, milles asusõppima 42 õpilast. Esimene koolijuhatajaoli Jakob Kuusk, kes koostas ise ka õppekirjandust.Igal aastal lisati üks klass, niiet 1910/11. õppeaastaks oli kool saanudtäielikuks progümnaasiumiks ja lõpetasselle I lend.Eestikeelse progümnaasiumi avamineNuustakul oli kohalik suursündmus. Enamikeestlastest lastevanematest tahtis oma lapsedpanna just sellesse kooli. Esimestel aastateltuli koolil võidelda venestuse survega jatäita mitmesuguseid nõudmisi, aga õnneksjäädi püsima.Alustati üüritud ruumides, kuid 1909.aastal suudeti annetuste, peosissetulekuteja laenuraha abil kuue kuuga ehitada pärisoma maja. Gustav Wulff ostis koolile isegiklaveri, mille eest selts pidi hiljem järk-järgulttasuma, kuid kuna seltsi majanduslik järgoli kehv, pole kindel, et summa talle üldsetasutud sai.Otepää Gümnaasiumi direktorid1919. aasta juulis saadi pärast pikki läbirääkimisiluba gümnaasiumiklasside järkjärguliseksavamiseks. Nuustakut peeti liigaväikeseks, et tagada kvalifitseeritud õpetajatekaader ning õppe- ja majanduslik baas, entometi suudeti need väited tagasi tõrjudaning kool jätkas gümnaasiumina. I lendlõpetas 1924. aastal.1930. aastate keskel sattus gümnaasiumraskustesse, kool arvati avalike gümnaasiumidevõrgust välja ning tegutses mõneaasta taas progümnaasiumina. 1930. aastatelõpus õnnestus otepäälastel siiski gümnaasiumtaas avada. II maailmasõja järel ühendatiOtepää algkool ja gümnaasium OtepääKeskkooliks, mis tegutses sellise nime all1944-1997.1997. aastast kannab kool taas OtepääGümnaasiumi nime. Tänaseks on OtepääGümnaasium tegutsenud 100 aastat. Õpilasion 520, õpetajaid 43, koolil on õpilaskodu.Tegutsevad spordi-, tantsu-, liikumisrühmad,mudilas-, laste- ja poiste- ja hobikoor,võetakse osa aineolümpiaadidest jaspordivõistlustest, jõudumööda tehakseuurimistöid ja korraldatakse õpilaskonverentse,tegutsevad koolimuuseum, -raadioja -teater, toimub meediaõpe, korraldatakseüleriigilist lauluvõistlust „Viis Viimast”. Koolosaleb Comenius projektis ja sidemed onsõpruskooliga Saksamaal Tarpis. Viimastelaastatel on koolihooneid renoveeritud jajuurde ehitatud (algklasside õppekorpus- 2000., spordihoone - 2004., õpilaskoduja huvikool - 2005. aastal).Vanim eestikeelne maakeskkool elabedasi.1919 Nuustaku Kooli- ja Hariduse SeltsiKeskkool1922 Otepää Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium1923 Moodustati gümnaasiumi juurde humanitaar-ja reaalharu1924 Lõpetas Otepää Eragümnaasiumi Ilend (12 õpilast), likvideeriti majanduslikelpõhjustel reaalharu, kool töötasedasi humanitaargümnaasiumina1926 Otepää Haridusseltsi õigustega Eraühishumanitaargümnaasium1933 Otepää (õigusteta) Eragümnaasium1936 Otepää Keskkool1937 Otepää Eraprogümnaasium (5.-9. õppeaasta)1938 Otepää Gümnaasium, mida hakatitaasavama järk-järgult1940-1941 Otepää Keskkool (Otepää linna üldharidusliktäienduskool)1941-1944 Otepää Gümnaasium1944 Otepää Keskkool, 24. novembril 1944ühendati keskkooliga ka algklassid1997 Otepää GümnaasiumEsimeseks Nuustaku Progümnaasiumi koolijuhiks saiharidusseltsi valitud Saaremaa mees , kestöötas sellel ametikohal 1915. aastani. Pärast edasiõppimistPetrogradis töötas ta edasi Nuustaku Progümnaasiumiskeemia ja loodusloo õpetajana oma elutee kurva lõpuni1926. aastal. sai Nuustaku Progümnaasiumi juhatajaksnoor mees, 24aastane endine kooli õpetaja . Teda peeti igati sobivaks koolijuhatajaks. Tahoolitses kooli hea käekäigu eest, oli hea kõnemees,korraldas näitemänge, laulis ja tegutses koolijuhina.Alates 1922. aasta augustist hakkas senine Nuustaku alevkandma ajaloolist Otepää nime ning koos sellega saikooli nimeks Otepää Gümnaasium. Alguses reaalgümnaasiuminatöötanud õppeasutus sai 1923. aastal niihumanitaar- kui ka reaalharu.1923.-24. aastal sattus Otepää Gümnaasium majanduslikesseraskustesse: suleti gümnaasiumi eel- ja paralleelklassid,jäeti ära ka reaalharu ja kool töötas edasi 5-klassilisehumanitaargümnaasiumina. Kooli direktoriks oli pärastloe edasi lk.6