President Toomas Hendrik Ilves: Otepää on Eesti üks ... - Otepää vald

1005. oktoober 20079Otepää Gümnaasium 100Heivi Truuära teha selleks, et õpilastel tekiks huvi ajaloo jaeriti oma kodukoha vastu. Kuidas me siis ikkasiin elame ja oleme, kui ei teagi, mis koht seeselline on?!Üsna kiiresti sai mulle selgeks, et siin on enneväga palju ajalooalast tööd tehtud, aga materjalileidub ikka, et seda tööd jätkata.Mul on olnud ka väga meeldivad kolleegidja siin koolis on olnud tore töötada, aga kõigerohkem olen siia püsima jäänud ilmselt õpilastepärast. Alati on klasse või üksikuid õpilasi, kessunnivad rohkem pingutama ja kelle tõttu tahadka ise ennast täiendada. Kõige positiivsemadmälestused jäävad just nendest õpilastest, kesesitavad küsimusi ja kes on millestki rohkemhuvitatud. Neid on ju loomulikult igas koolis,aga kuna mul puudub võrdlusmoment, ei saama öelda, et kuskil mujal on parem.Mulle tundub, et õpetajatöö ei ole selline töö,mida teed paar aastat ja siis vahetad selle ametimillegi vastu välja. Siin tulevad kasuks järjepidevusja kogemused. Esimesel aastal ei saavutatavaliselt ükski õpetaja supertulemusi.Milline on olnud Otepää Gümnaasiumiparim aasta?Mõnes mõttes mulle meeldis väga õppeaasta2005/2006, võib-olla toonaste abiturientidetõttu. Samas tundub, et esimesed viis aastatolid kõige raskemad, sealt edasi on olnud kõikpeaaegu võrdselt toredad aastad. Vähem auruläheb korra loomisele.Kui ma suvel stende koostasin, siis tundus, etaasta 2002 oli tõeliselt huvitav aasta. Kool tähistasoma 95. sünnipäeva, toimus hästi palju üritusija kõikvõimalikke ettevõtmisi.Mida ootate õpilastelt?Kõige suurem eesmärk on leida partnerlustvaimse arengu tasandil ja seatud eesmärginimel. Tahtmist ja viitsimist ootan ka. See, kasvõimeid on või ei ole, pole oma teha. Tahtmistsaab aga ikkagi kujundada. Kui tahtmist on, võibsaavutada tegelikult kõike.Millised on õpetaja elukutse plussid?Kõige suurem pluss on igapäevane koostööpaljude erinevate noorte inimestega, kes ontegelikult partnerid ja õpetavad samamoodiõpetajaid.Mina olen õpilastelt palju õppinud. Võibollasee ei paista välja, aga tegelikult see onnii. Mõnikord meeldivad mulle järelevastamised,eriti siis, kui saab õpilastega pikemaltvestelda. See, missugune on inimene tunnis,võib kardinaalselt erineda sellest, milline onta väljaspool tundi. Kui vestelda nelja silmaalla, siis muutub ka suurim kraabeldajatoredaks inimeseks ja välja võib tulla hoopisüllatavaid asju, mille järel suhtumine muutubja mõned pinged kaovad hoopis.Pluss on ka see, et rutiini ei teki, sest õpilasedon alati uued. Isegi kui räägin samadestasjadest, vaatan õpilastele otsa ja rääginseda ikka teisiti kui eelmisel aastal. Ajalugu– nii imelik kui see ka ei tundu – muutubpidevalt. Õpikuid muudetakse, seisukohadmuutuvad, peale selle lisandub pidevalt uusisündmusi.Mida sooviksite meie koolile sünnipäevaks?Koostööd. Igas mõttes: õpetajate vahel,õpilaste ja õpetajate vahel, õpilaste vahel.Oleme üks meeskond, peame suhteid hoidmaja kui võimalik, siis parandama, sest suhetestsõltub kõik. Üks asi on see, et te õpite koolisvalemeid, reegleid ja palju muud, aga naguMart Juur kooliraadio intervjuus väljendas,õpitakse koolis tegelikult suhtlemist jakaasinimestega arvestamist. Elus tuleb etteigasuguseid inimesi, mõni meeldib rohkem,mõni vähem, kuid me võiksime hakkamasaada nii, et teistele teadlikult haiget ei tee.Palju õnne ja koostööd!IntervjueerisidTRIIN TIGANE ja GREETE ROOP (XI b klass)Meie Aasta ÕpetajadÕpetajatele ei omistata just erititihti aunimetusi või tiitleid. Ometiantakse 1993. aastast meie vabariigisvälja koolide silmapaistvamatelepedagoogidele kõlava nimega tiitltAasta Õpetaja, seda nii riigi- kuika maakonnatasandil. Meie koolison selliseid koolmeistreid tänaseseisuga 7, kellest Maila Värk peabküll hetkel juba noore pensionäripõlve.Muusikaõpetaja Eve Eljand sai selleauväärse tiitli 1995. aastal. Temaväidab, et kuigi hetketunded onmeelest läinud, kohustab see tiitelpraegu ennast kokku võtma. Kuivahel tuleb meelde, et on sellisetiitli saanud, siis see tõstab motivatsioonija siis ta mõtleb, et peabikka preemia vääriline olema. Tolaastal olevat huvitav olnud ka see,et terve vabariigi peale sai selle tiitlitervelt 3 muusikaõpetajat. Seda eijuhtu eriti tihti.Tiitli sai Eve Eljand enda sõnulasjaolude heade kokkulangemistetõttu. 1995. aastal oli ju laulupiduja lastekoor saavutas I kategooria.Tõenäoliselt mängisid suurt rolliselle tiitli saamises ka töötulemusedja head saavutused erinevatelt konkurssidelt.Bioloogiaõpetaja Marge Kaiv väitisaga järgmist: „Meeldiv tunne, etmärgati. Kindlasti andis ja annabikka veel motivatsiooni juurde.Aasta õpetaja tiitel on ju üks õpetajaksolemiseväheseid tunnustamisevorme ning seetõttu tunnen kanatuke uhkust, et mulle sellinetiitel on antud.Küllap mul oli tol ajal olemas rohkemoptimismi ja rõõmsameelsust.Tegutsesin aktiivsemalt ka väljaspoolkooli olevate projektidega ningkindlasti mängisid mingit rolli kahead tulemused olümpiaadidel.”Algklassiõpetaja Ene Must olimeeldivalt üllatunud, kui sai AastaÕpetajaks: „Olles algklasside õpetaja,on mul kahju sellest, et meelde jääblastele siiski viimane klassijuhataja.Kuigi ka minu roll on tähtis, sestmingi aluse oma edasiseks elukssaavad nad siiski oma esimestestkooliaastatest. Ma olen kuri ja rangeõpetaja ning kavatsen seda joont kaedaspidi ajada. Arvan, et see saigipõhjuseks, miks just mind tol korralAasta Õpetajaks valiti.”Tuntud logopeedi Krista Suntsiesimene selle tiitliga kaasnev reaktsioonoli üllatus: „ Sellel vahetunnil,kui toimus Aasta Õpetaja valimine,teatati mulle, et kõrvalkabinetis onmulle tähtis kõne. Jõudes sinna,avastasin, et pole mingit tähtsatkõnet. Minu üllatus oli suur, kuimulle saabus kutse Aasta Õpetajatepidulikule tseremooniale.Tänan oma kolleege, kes just minukasuks tol korral otsuse langetasid.See tiitel on mulle andnud juurdeenesekindlust ja tunnustust. Maarvan, et sain selle just tänu asjaolule,et ma olin lõpetanud magistriõppeja toonud kooli abikooli lugemiku,millest on suur kasu lugemisraskustegaõpilastele.”Eesti keele õpetaja Marika Paavoon saanud Aasta Õpetajaks kahelkorra1. 1993. aastal anti seda tiitlitvälja päris esimest korda ja mõttealgatajad olid tema oma klassi õpilased.Uudist hoiti kuni avalikustamiseniväga suures saladuses. „Olinikka päris segaduses, sest tundsin, etminu kõrval on väga palju tublisidõpetajaid, kes ometi oleksid võinudselle tiitli saada.Aastal 2005 üllatusin lihtsalt sellest,et teist korda ei saa ju ühteinimest ometi sama saatus tabada.See tiitel toob ühest küljest kaasasuurt südamerõõmu, kuid kasvatabka vastupanuvõimet eestlaslikukadeduse suhtes. Samas ei muutumidagi. Tööd teen ikka samasugusepühendumisega nagu varem. Jaausalt öelda võiks meie koolis igalaastal anda välja kümnetele õpetajateleselliseid tiitleid. Kahjuks saabsee õnnelik olla vaid üks.”Mõtteid kogusid SIIM LASSMANN (X b) jaKRISTI ROHTLA (X a)– Anneli Vetka. Kui teatasime talle, et tedaon peetud üheks meie kooli alustalaks,üllatas see teda ning ta tunnistas, et tegu onväga suure tunnustusega ning on meeldivkuulda, et ka teda mainiti. Tema arvatestuleb teha seda tööd, mida ta on valinud ningmis on talle meelepärane, väga korralikult.Selline tunnustus annab ainult jõudu edasiminna.Koolimuuseumis saab alati kohtuda TiiuMaasikuga, kelle ülipositiivne külalislahkustekitab hea tuju terveks päevaks. Küsimusele,miks just teda peetakse üheks meie koolialustalaks, vastas ta viibates käega igalepoole: “Asjad räägivad enda eest.” Ennastta eriliseks alustalaks ei pea, aga lausub veel,et kui tema andis koolis kunstiõpetust, oliväga palju erinevaid näitusi. Ja kunstiringisei käinud ükski õpilane sunniviisiliselt, vaidsuurest huvist.Kui peale tunde on kuskil kuulda lastelaulu, ei ole raske arvata, et see kostab muusikaklassist,kus Eve Eljandil on taas uuskoorilaul käsil. Õpetaja Eljand on meiekoolis töötanud alates 1981. aastast ningpeab ka seda üheks põhjuseks, miks tedaalustalana on ära märgitud. “Alustalad onpüsiväärtused ning kõik need laulukollektiivid,mida olen juhendanud, on püsiväärtused.Igas korralikus koolis peaks olema vähemaltüks korralik koor.”Oma huumorisoone, ranguse ning sihikindlusegaon õpilaste meeltesse sööbinudka matemaatikaõpetaja Ene Ever, kes onmeie koolis töötanud 28 pikka aastat. Andesühte raskemat ainet – matemaatikat, eisaa ta unustada distsipliini ning oma aineõpetamisel laskub õpilase tasemele. “Üritanõpilasi mõista ja neid alati aidata. Usun, etavatus, asjade läbirääkimine ja head suhtedviivad elu edasi.”Direktor Aivo Meema imestas, et just tedapeetakse kooli üheks alustalaks: “Kool eiole ainult hoone või hoonete kompleks,vaid protsess, kus õpilase, õpetaja ja koolijuhtkonna ühise töö tulemusena lähevad ellutublid koolilõpetajad. Jätkuvalt olen kindelselles, et Otepää Gümnaasiumi õpilane peabsaama elus hakkama. Kindlasti me kõikkoos anname koolile näo. Pigem väidaksin,et alustalad oleme kõik ja koos me teemegikoolist kooli.”Õpetaja Urve Volmeri arvates on temaalustalaks nimetamise põhjus ehk see, et taon kõige staažikam õpetaja meie koolis javarasemast just kuulsaks saanud oma ranguse,põhimõtete ja korranõudmisega. Kindlastika sellepärast, et füüsika on üks raskemaidaineid koolis. Neid, kellel on huvi füüsikavastu ja tahavad sellest rohkem teada, aitabõpetaja Urve alati.Emakeeleõpetaja Marika Paavo on siinkoolis samuti väga kaua figureerinud, sest onõpetajate Urve Volmeri, Tiiu Sanderi, AitaKalde ja Tiiu Maasika järel staažilt järgmiselkohal. Eesti keel ja kirjandus avaldavad ehkrohkem muljet kui mõni reaalaine. Põhjuseksvõib olla ka see, et ta puutub peale tundekokku ka väga palju klassivälise tööga ningenamasti kujunevadki soojad suhted justhuvitegevuses. Õpetaja Marika Paavo endaarvates on ta juba koolilapsest peale andnudsellele koolile endast tükk tüki haaval ära.Kuna kõhumured on koolilapsel ikkaesmatähtsad, siis pole üllatav, et üheks koolialustalaks peetakse koolikohvikut ja selletöötajaid. Meie kallid kohvikutädid aga iseväidavad, et kohvikus ei ole mingisuguseidprivileege ja nende jaoks on kõik inimesedvõrdsed. Lapsed peavad kasvama normaalseltja arvestama ka teistega. Kui käitutaksenendega hästi, siis vastavad nemad samaga.Kõige suuremaks tunnustuseks neile onsee, kui neid käiakse vaatamas ka siis, kuikool on läbi, ja neid peetakse oma muredeusaldusväärseteks kuulajateks.Alustaladega vestlesid:LIINA KUTSAR (XIIa), TAMBET LEOPARD (XIIa),MERLI HEITUR (XIIa), KERLI ADOV (XIIb), KADIREHA (XIIb)