Alternatiivenergeetika - bioenergybaltic

bioenergybaltic.ee

Alternatiivenergeetika - bioenergybaltic

AlternatiivenergeetikaJoonis 3. Kasvuhoonegaaside saaste ja Kyoto eesmärgidIndeks(baas-aasta= 100)140 r120100806040200TaaniEestiSoome LätiSaksamaalisapotentsiaal Läänemere maadesorienteeruvalt 140 TWh ja Saksamaalpeaaegu pool sellest. Olukordon sarnane soojuse tootmises, kusbiomassi lisapotentsiaali aastani 2020hinnatakse 28 Mtoeni ja Saksamaal35%-ni sellest.Iga-aastased investeeringud biomassikasutavatesse soojus- ja elektrijaamadesseSaksamaal on olnudorienteeruvalt 2500 miljonit eurotning arvatakse, et need suurenevad2050. aastaks 3000 miljoni euroni.Erinevused bioenergeetikakasutamisesEestis on kasutatud biomassi kütusenapõhiliselt soojust tootvates katlamajades.Praegu projekteeritaksepuidu- ja turbaküttel põhinevaid sooja-ja elektrienergia koostootmisjaamu(CHP). Võrreldes tahkete kütustega,on biomassi konkurentsivõimet suurendanudsoodustariifid ja kaupleminesaastekvootidega.Nendest kütustest, mis kaotavadlähiajal konkurentsivõimet, kasutatakseEestis põlevkiviõli, kütteõli, süttja masuuti. Puidugraanulite tootminealgas Eestis 1990. aastatel ning peaaegukogu toodang läheb ekspordiks,põhiliselt Skandinaaviasse. Praegukasutavad neid Eestis ainult mõnedväiksemad katlamajad. Puidugraanuliteekspordi peapõhjus on nendekõrge hind ja puuduv vajalik infrastruktuur.Soomes põhineb biomassist soojuseja elektri tootmine peamiseltturbal ning mingil määral ka söel.Suuremat osa biomassi kasutatakseLeeduPoolaRootsi199319982003target eesmärkEL -15EL -25koostootmisjaamades ja olemasolevateskatlamajades, kus suurendataksebiomassi osakaalu kütusesegus.Saastekvootidel on olnud märkimisväärnemõju Soome biomassiturule,bioenergeetikale antud subsiidiumidon olnud väga piiratud. Saastekvootidegakauplemine suurendab energiajaamadevõimet tasuda puitkütteeest, kuna saastekvootide kõrge hindvähendab teiste kütuste, nagu söe jaõli, konkurentsivõimet. Kaupleminesaastekvootidega mõjutab ka puitkütusteturgu, suurendades konkurentsisoojusjaamade ja tooraine muul otstarbelkasutajate vahel.Soomes on puidugraanulite sisemainetarbimine väike, kuid igalaastal toodetakse rohkem kui 200 000tonni graanuleid, millest suurem osaeksporditakse Rootsi, aga ka Suurbritanniasseja Taani.Saksamaal vähenes kasvuhoonegaasideõhkupaiskamine, võrreldes1990. aasta tasemega, aastaks 200318,5%. Samas on alates 1990. aastatekeskpaigast vähenemise tempo aeglustunud.Saksamaal kasutatakse biomassipõhiliselt soojusenergia tootmiseks.Üha olulisemaks muutub see katranspordivahendite kütusena. Taastuvenergiaallikateehk EEG-seadusekohaselt on kõrged soodustariifidjaamadele, mille võimsus on väiksemkui 20 MW (joon 4). Käivitatakse ühauusi biomassil töötavaid elektri- jasoojusjaamu. See asjaolu on tõstnudoluliselt nõudlust puidu järele. Viimastelaastatel on oluliselt kerkinudka puidu hind.Poolas on võimalik elektrienergiaja soojuse tootmisel vähendadakasvuhoonegaaside hulka näiteksteatud söeküttel töötavate rajatisterenoveerimise ja kaasajastamisega,investeeringutega väikestesse koostootmisjaamadesse,jäätmete kasutamisega(metsad, puidutööstus), soojusvõrkudeefektiivsuse tõstmiseganing energiajaotussüsteemi detsentraliseerimiseja optimeerimisega.Poola suured elektri- ja soojusjaamadkasutavad biomassi energiatootmiseks põhiliselt biomassi ja söesegu põletamisel.Rootsi energeetikasektoris onbiomass olnud väga konkurentsivõimelinenii hoonete kütmisel kui katervete piirkondade kütmisel kaugküttega.Ranged keskkonnanõudedja kauplemine saastekvootidega onsuurendanud biomassi konkurentsivõimetbiomassi kasutamisel koostootmisjaamades.Seni on koostootmisega seotudtegevus olnud üldse tagasihoidlik,kuid Ida-Euroopa riikidel on suur potentsiaalseda laadi projekte ellu viia.Samas võivad koostootmissüsteemihalduskulud vähendada projektidekonkurentsivõimet, seda eeskättväiksemate jaamade puhul. Poolason koostootmise raames realiseeritudseni 6 projekti, mis hõlmavadolemasolevate söekatelde väljavahetamist,hüdroenergia, tuuleenergia,prügimäegaaside ja geotermilise küttekasutamist.Eesti on selle valdkonna arendamisekssõlminud lepingud kolmeriigiga – Soome, Taani ja Rootsiga.Praeguseks on realiseeritud biomassikasutamiseks kolm projekti, mis hõlmavadkaugküttekatlamajade kateldeviimist õliküttelt puitküttele.Investeeringud soojus- jaelektrienergia tootmisesseBRS INTERREG III B projekti raamesvaadeldi kolme soojusjaama– kahe koostootmisjaama ja ühekaugküttejaama – tootmiskulusid jakasumlikkust. Analüüsi eesmärk olihinnata jaamade kasumlikkust eri riikides,kasutades kohalikke teadmisija informatsiooni, samuti sooviti validavälja kõige sobivamad asukohadjaamade ehitamiseks.Enamikul juhtudel on suurim riskitegurkütuse hind ja kättesaadavus.Investeerimise kasumlikkusele avaldabsuurt mõju ka puitkütte osakaalning saastekvoodi hind. Kui turul eiole piisavalt puitkütet, võib uue suure46 Maamajandus • o k t o o b e r 2 0 0 7


Alternatiivenergeetikapuidutarbija ilmumine tõsta kütusehinda ja mõjutada puidutarnete kättesaadavust.Tulemustest nähtub, et Eesti tingimusteson kaugkütte tarbeks puitkütuseltöötav soojusenergiat tootevjaam majanduslikult tasuv, samas kuipuitkütusel töötavat koostootmisjaamavõib lugeda väga riskantseks projektiks.See võib olla majanduslikulttasuv mõnes suures Eesti linnas.Poolas oli soojusenergiat tootvakaugküttejaama tasuvusaeg üle 10 aasta.Projekti kasumlikkus sõltub suurestikütusehindade muutumisest.Saksamaal on tegemist uue seadusandlusega,soodustariifidega,garanteeritud võrguliitumistega,kohustusega osta biomassist toodetudelektrienergiat ning minimaalsehüvitisega. Viimane on garanteeritud20 aastaks, kuid väheneb uute jaamadepuhul 1,5% võrra aastas alates1. jaanuarist 2005.Arvutatud tasuvusaeg oli Saksamaalkaugküttejaama puhul 12,5 aastat.Seejuures oli suur kaugküttejaammärkimisväärselt kasumlikum, selletasuvusaeg oli 2,3 aastat. Väiksematekoostootmisjaamade puhul oli tasuvusaeg3,1 aastat.Tootmiskulusid mõjutavad muudatusedinvesteeringute maksumuses jakütusehindades, kuid mitte nii paljujaamade tippkoormuse ärakasutamine.Erinevus kaugküttejaamade jaka elektrienergiat tootvate jaamadekasumlikkuses tuleneb suuresti garanteeritudhindadest.Soome koostootmisjaamade konkurentsivõimesõltub tulevastestelektrihindadest, mis on hetkel liigamadalad, et tagada lühike tasuvusaeg.Soojusenergia tootmine on praegusteõlihindade juures konkurentsivõimeline.Puidugraanulite tootmineLäänemere maades on suurim puidugraanulitetootmisvõimsus Rootsil(tabel 1). Väga kiiresti on tootmisvõimsusedkasvanud Balti riikides jaSaksamaal.Puidugraanulite potentsiaalse tootmisvõimsusesuuruse võib arvutadasaeveskitest saadava saepuru põhjal(tabel 2). Paljudes riikides on mitmeidtõkkeid, mis takistavad saepuru kasutamistpuidugraanulite tootmisel.Näiteks Poolas ja Saksamaal on paljuväikesi saeveskeid, mis raskendabpuidugraanulite tegemiseks vajalikutooraine kogumist. Teine väga olulineküsimus on see, et mõnes riigis onJoonis 4. Näited puiduküttel toodetud elektrienergia hindadestTabel 1. Olemasolev puidugraanulitetootmisvõimsus Läänemere maades2005. aastalRiik120100EUR80MWh6040200Soome Rootsi Leedu Eesti Saksamaa Poola Läti Saksamaa5-20 MW5–20 MWkoostootmineVõimsus (tonni aastas)Rootsi 1 356 000Soome 460 000Eesti 345 000Läti 340 000Leedu 116 000Poola 356 000Saksamaa 388 000Taani 535 000Kokku 3 896 000Feed-in Soodustariif tariffCerificates/subsidySertifikaadid/toetusedMarket Turuhind priceJoonis 5. Tüüpilised tootmiskulud elektrienergia tootmisel koostootmisjaamas, miskasutab hakkepuitu ning toodab 17 MW elektrienergiat ja 40 MW kaugküttesoojustTabel 2. Potentsiaalne puidugraanulitetootmisvõimsus Läänemere maades.RiikPotentsiaalne võimsus (tonni aastas)Rootsi 2 460 000Soome 1 640 000Eesti 160 000Läti 320 000Leedu 170 000Poola 1 660 000Saksamaa 2 630 000Taani 25 000Kokku 9 065 000konkureerivaid kasutajaid, nt Poolasja Saksamaal on saepuru suurimadkasutajad puitkiudplaatide tootjad.Kui võrrelda potentsiaalset tootmisvõimsustolemasoleva võimsusega,siis on kõige suurem potentsiaalselles valdkonnas just Saksamaal jaPoolas.Maamajandus • o k t o o b e r 2 0 0 747

More magazines by this user
Similar magazines