Seletuskiri

vaivaravald.ee

Seletuskiri

VAIVARA VALLA ÜLDPLANEERINGVaivara Vallavalitsus,AS Pöyry Entec2010


VAIVARA VALLA ÜLDPLANEERINGALGATATUD: Vaivara Vallavolikogu 22.02.2008. a otsusega nr 151VASTUVÕETUD: Vaivara Vallavolikogu 08.04.2010. a otsusega nr 33KEHTESTATUD: Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010. a määrusega nr 11ÜLEANTUD: 29.03.2010KORRIGEERITUD: 01.06.2010TÖÖ NUMBER: 842/08TELLIJA:Vaivara Vallavalitsus,Pargi 2, Sinimäe 40101 Ida Virumaatelefon: 39 29000PROJEKTIJUHT: Kaur Lass .....................................….………..…………..AS Pöyry Entec; Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn, reg.kood: 10449959telefon 617 7430; faks 617 7431; e-mail: entec.ee@poyry.com


AUTORIÕIGUS © AS PÖYRY ENTEC 2010Tekst: Liina Roostoja, Kaur Lass, Helen Lainjärv ja Vaivara VallavalitsusTöö ülesehitus: Kaur LassKaardid: Merike LaasKõik õigused kaitstud. Töö ja selle ülesehitus on kaitstud autoriõiguse seaduse (RT1992, 49, 615; RT I 2004, 77, 527; 2005, 37, 287; 39, 308; 2006, 1, 1; 28, 210;2007, 13, 69; 2008, 18, 123; 56,330; 2009, 59, 385; 62, 405) kohaselt. Käesolevatplaneeringut võib osaliselt või täielikult kopeerida Vaivara Vallavalitsuse, Ida-ViruMaavalitsuse ja Siseministeeriumi otstarbeks ning kasutada planeeringute koostamiseja projekteerimise aluseks planeeringualal. Kasutamisel tuleb viidata planeeringunimele ja selle koostamise konsultandile. Muudel juhtudel tuleb töö või selleosa kopeerimiseks või paljundamiseks graafiliselt, elektrooniliselt või mehaaniliselt(valguskopeerimine, helisalvestus, fotografeerimine) või töö ülesehituse kasutamiseksküsida AS Pöyry Entec kirjalikku luba.


Vaivara valla üldplaneeringSISUKORDEESSÕNA.....................................................................................................................................................................31 TAUSTINFO VAIVARA VALLAST JA OLEMASOLEVA OLUKORRA MUUTMISE VAJADUS......51.1 VAIVARA VALLA ÜLDANDMED: ...................................................................................................................51.2 VAIVARA VALLA ELANIKE TIHEDUS JA HALDUSJAOTUS...............................................................................61.3 LÜHIÜLEVAADE VALLA SOTSIAALSEST KESKKONNAST JA ETTEVÕTLUSEST.................................................81.4 LÜHIÜLEVAADE VALLA LOODUSKESKKONNAST JA KULTUURIPÄRANDIST ...................................................81.4.1 Olemasolevad karjäärid.........................................................................................................................81.4.2 Ülevaade valla kaitsealustest objektidest ja mälestistest .......................................................................91.5 ÜLEVAADE VALLA ARENGUSUUNDADEST JA -VÕIMALUSTEST.....................................................................91.5.1 Ülevaade valla arengukavaga kinnitatud strateegilistest arengueesmärkidest....................................101.5.2 Maakasutuse ja ehitustegevuse suundumused Vaivara vallas..............................................................101.6 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATAVATE TÖÖSTUSALADE, ASUSTUSALADE JA MUU INIMTEGEVUSESUUNAMISE PÕHJENDUSED.......................................................................................................................................112 ÜLDPLANEERING .........................................................................................................................................152.1 VAIVARA VALLA RUUMILISE ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED............................................................................152.2 MAA- JA VEEALADELE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED........................................................152.2.1 Detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud......................................................................................162.2.2 Arhitektuursed ja ehituslikud üldnõuded..............................................................................................162.2.3 Arengupiirkonnad ................................................................................................................................182.2.3.1 Olgina arengupiirkond – A1....................................................................................................................... 182.2.3.2 Sinimäe arengupiirkond – A2..................................................................................................................... 192.2.3.3 Vaivara arengupiirkond koos Sillamäe lähialaga – A3............................................................................... 192.2.3.4 Tootmise arendamise ja riigikaitseobjektide piirkond – T.......................................................................... 202.2.3.5 Suvilaalade piirkond – S............................................................................................................................. 212.2.3.6 Hajaasustusala piirkond – H....................................................................................................................... 212.2.4 Elamuehituse põhimõtted ja üldnõuded elamuehitusele ......................................................................222.2.4.1 Elamutega seotud mõisted.......................................................................................................................... 242.2.4.2 Nõuded elamukrundi suurusele .................................................................................................................. 252.2.4.3 Nõuded elamute ja nende abihoonete asukohale ........................................................................................ 252.2.4.4 Elamute kõrguse üldtingimused ................................................................................................................. 262.2.4.5 Korterelamute asukoha valiku ja projekteerimise tingimused .................................................................... 262.2.5 Äri- ja/või üldkasutatavate hoonete ja/või alade ehitamise ning kasutamise põhimõtted....................262.2.5.1 Kalmistud ................................................................................................................................................... 272.2.6 Tootmis- ja tööstusterritooriumite ning riigikaitse maale ehitamise ning nende maakasutamisepõhimõtted..........................................................................................................................................................282.2.6.1 Tuuleenergeetika kasutamiseks ja tuuleparkide rajamiseks esitatavad tingimused .................................... 302.2.7 Muu maakasutuse ja ehitustegevuse reguleerimine .............................................................................312.2.7.1 Piiretele esitatavad nõuded ......................................................................................................................... 312.2.7.2 Maavarade kasutamine ja kaevandatavate alade üldised kasutustingimused.............................................. 322.2.7.3 Piirangud ehitustegevusele ja maakasutusele ............................................................................................. 332.3 TEED, RAUDTEE JA TEHNILINE INFRASTRUKTUUR......................................................................................352.3.1 Teed ja parkimise põhimõtted ..............................................................................................................372.3.2 Kergliiklusteed, kallasrada, suusa- ja matkarajad...............................................................................382.3.3 Raudtee.................................................................................................................................................382.3.4 Telefoni- ja andmeside .........................................................................................................................392.3.5 Elektrivõrk............................................................................................................................................392.3.6 Tänavavalgustus...................................................................................................................................402.3.7 Soojavarustuse põhimõtted ..................................................................................................................402.3.8 Gaasivarustuse põhimõtted ..................................................................................................................402.3.9 Veevärk ja reoveekäitlus ......................................................................................................................412.3.10 Sademete ja pinnavee ärajuhtimine ning kuivendussüsteemid ........................................................422.4 JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED .................................................................................................................432.5 VÄÄRTUSLIKUD ALAD JA NENDE EHITUS- NING MAAKASUTUSTINGIMUSED...............................................442.5.1 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 loodusalad ........................................................................442.5.2 Roheline võrgustik................................................................................................................................462.5.2.1 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine .................................................................... 472.5.3 Väärtuslikud maastikud, kaunid teelõigud ja ilusa vaatega kohad ......................................................48S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 1


Vaivara valla üldplaneering2.5.4 Kultuurimälestised ...............................................................................................................................492.6 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSED..........................................................513 SELGITAV INFORMATSIOON....................................................................................................................563.1 ÜLDPLANEERINGU KAARDI MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED....................................................................563.1.1 Perspektiivsed teede ja tehnovõrkude trassid.......................................................................................593.2 MAA RESERVEERIMISE TÄHENDUS.............................................................................................................594 VALLA OSA ÜLDPLANEERINGU JA DETAILPLANEERINGUTE VAJADUS NINGOLEMASOLEVATE PLANEERINGUTE KEHTIVUS .......................................................................................624.1 OLEMASOLEVAD DETAILPLANEERINGUD...................................................................................................625 RAKENDUSÄTTED........................................................................................................................................636 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................................65OTSUSEDKOOSKÕLASTUSEDLISADLISA 1LISA 2LISA 3LISA 4KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTE NIMEKIRIVAIVARA VALLAS ASUVATE KAITSEALUSTE OBJEKTIDE LOETELUVAIVARA VALLA KULTUURIMÄLESTISTE NIMEKIRIVAIVARA VALLAS PAIKNEVATE TEEDE LOETELUSKEEMIDSKEEM 1SKEEM 2SKEEM 3SKEEM 4SKEEM 5SKEEM 6SKEEM 7VAIVARA VALLA ÜLDPLANEERINGUS MÄÄRATUD ARENGUPIIRKONNADPÕHILISED TEHNOVÕRGUD JA TEED. LEPPEMÄRGIDPÕHILISED TEHNOVÕRGUD JA TEED. OLGINA ALEVIKPÕHILISED TEHNOVÕRGUD JA TEED. KUDRUKÜLA KÜLAPÕHILISED TEHNOVÕRGUD JA TEED. SOLDINA KÜLAPÕHILISED TEHNOVÕRGUD JA TEED. SINIMÄE ALEVIKPÕHILISED TEHNOVÕRGUD JA TEED. VAIVARA KÜLAKAARDIDÜLDPLANEERINGU KAART M 1:20 000ROHEVÕRGUSTIKU KAART M 1:60 000S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 2


Vaivara valla üldplaneeringEESSÕNAVaivara valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine onalgatatud Vaivara Vallavolikogu 28.02.2008. a otsusega nr 151 (vt otsused).Kogu Vaivara valla territooriumit hõlmava uue üldplaneeringu menetlemise käigusseati valla ruumilise arengu eesmärgid ja prioriteedid, kaalutleti, millised alad onsobilikud elamuehituse, tootmise, puhkemajanduse, ärialase ettevõtluse jms jaoks.Üldplaneeringu koostamisel arvestati nende alade määramisel olemasolevate väärtuslikealadega (looduskaitseobjektid, kultuurimälestised, rohevõrgustik, väärtuslikudmaastikud jms) ja olemasoleva keskkonna eripäraga (maardlad, kaevandatudalad jms). Lähtuvalt valla arengueelistustest ja kohaliku keskkonna eripärast töötativälja edaspidi detailplaneeringute koostamist ja projekteerimist suunavad maakasutus-ja ehitusreeglid.Üldplaneering tähendab eelkõige kokkuleppeid. Uue üldplaneeringu koostamisekäigus lepiti kokku kehtivat üldplaneeringut täpsustavad või muutvad ehitus- jamuud maakasutusreeglid, mis arvestaksid nii valla elanike huve, kehtivate üldisemateplaneeringute juhiseid kui valla arengu vajadusi ning oleksid mõistlikud tagamakserinevate huvigruppide võimalikult laiabaasilist rahulolu. Nendeks huvigruppidekson näiteks Vaivara valla elanikud, maaomanikud, ettevõtjad jt.Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15,87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15; 2010, 8, 37) järgi onüldplaneeringu puhul nõutud ka keskkonnamõju strateegiline hindamise läbi viimine.See toimus eraldi menetlusena ja selle tulemused kajastuvad Vaivara vallaüldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes.Planeering valmis AS-i Pöyry Entec, Vaivara Vallavalitsuse ja Vaivara Vallavolikoguliikmete vahelises koostöös, võttes võimaluste piires arvesse ka Vaivara elanikeja kinnistute omanike ideid ning ettepanekuid.Üldplaneeringu koostamise aluseks olid järgmised varasemad tööd või materjalid:• Vaivara valla üldplaneering. Koostanud OÜ Maaplaneeringud, kehtestatudVaivara Vallavolikogu 11.03.1999. a otsusega nr 206;• Vaivara valla arengukava aastateks 2005-2012, vastu võetud Vaivara Vallavolikogu16.12.2004. a määrusega nr 57;• Vaivara valla ehitusmäärus, kinnitatud Vaivara Vallavolikogu 16.10.2003. amäärusega nr 23;• Vaivara valla ÜVK arengukava. Koostanud OÜ Projektkeskus, kinnitatud VaivaraVallavolikogu 23.10.2008. a määrusega nr 70;• Vaivara valla soojamajanduse arengukava 2003-2012. Koostanud ENTEHEngineering AS, 2002;• Vaivara valla jäätmekava 2005-2009. Koostanud EMI-ECO Arenguprogrammidekeskus, vastu võetud Vaivara Vallavolikogu 17.02.2005. a määrusega nr 60;• Vaivara vallas kehtivad detailplaneeringud;• Võimalike tuulikuparkide asukohtade analüüs Vaivara vallas, OÜ Hendrikson jaKO, 2008;S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 3


Vaivara valla üldplaneering• Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus,Siseministeerium, 2005;• Ida-Virumaa maakonnaplaneering. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus, kehtestatudIda-Virumaa Maavanema 21.01.1999. a korraldusega nr 282;• Ida-Viru maakonna arengukava 2004+. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus, 2004;• Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutustsuunavad keskkonnatingimused”. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus, 2003;• Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa sotsiaalneinfrastruktuur”. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus, 2003;• Ida-Virumaa turismi arengukava aastateks 2007-2013. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus,2006;• Ida-Virumaa sotsiaalhoolekande arengukava 2007-2013. Koostanud Ida-ViruMaaalitsus, 2007;• Toila-Sillamäe-Vaivara puhkemajanduse teemaplaneering (kehtestamata Vaivaravalla osas). Koostanud Ivika Maidre, Andres Tõnisson, Eduard Pukkonen, TiitKaljundi, 2004.Vaivara valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidiKSH) koostamist konsulteeris AS Pöyry Entec töögrupp koosseisus:Kaur Lassprojektijuht alates aprillist 2009 ja KSH ekspert;Helen Lainjärv projektijuht (kaasatud töö algfaasis kuni aprillini 2009);Liina Roostoja maastikuarhitekt (kaasatud kuni jaanuarini 2010);Merike Laastehnik-arhitekt;Angela Hollo KSH ekspert;Mihkel Vaarik KMH ekspert;Lauri Aasalokeskkonnaekspert (kaasatud töö algfaasis);Jüri Tederkeskkonnaekspert.Vaivara Vallavalitsuse ja volikogu poolt tegeles planeeringu koostamisega järgminetöögrupp:Raim SarvMati MännisaluHelmi KaljurandHeiki LutsVaivara Vallavalitsus, planeeringuspetsialist;Vaivara Vallavalitsus, abivallavanem;Vaivara Vallavalitsus, keskkonnakaitseinspektor;Vaivara Vallavolikogu esimees.AS Pöyry Entec tänab kõiki, kes on oma igapäevaste tegemiste kõrvalt leidnud aegaja energiat võtta ühistest töökoosolekutest, avalikest aruteludest (19.11.2008. a,14.05.2009. a ja 12.01.2010. a) planeeringualastest nõupidamistest ning aidanudmuul viisil kaasa käesoleva planeeringu ja selle KSH programmi ja aruandevalmimisele.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 4


Vaivara valla üldplaneering1 TAUSTINFO VAIVARA VALLAST JA OLEMASOLEVA OLUKORRAMUUTMISE VAJADUS1.1 Vaivara valla üldandmed:Asukoht:Vaivara vald on Eestimaa kõige idapoolsem vald,asub Ida-Virumaa idaosas, vahetult maakonna suurimastlinnast, Narva linnast, läänes. Vald paiknebgeograafiliselt väga soodsas kohas, asudes kolmelinna - Narva, Narva-Jõesuu ning Sillamäe vahel japiirnedes VenemaagaNaaberomavalitsused:Pindala:Administratiivne keskus:Piirkondlikud keskused:Administratiivne jaotus:Merepiiri pikkus:Siseveekogude pindala:Valda läbivad maanteed:Elanike arv seisuga01.01.2009: 1785 inimestRahvastiku tihedus: 4,5 inimest/km²Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn, Toilavald, Illuka vald. Lisaks asub Vaivara valla haldusterritooriumisees Kohtla-Järve linna lahusterritoorium- Viivikonna linnaosa ning Narva linna lahusterritooriumSoldina külas397,97 km²Sinimäe alevikSinimäe alevik, Olgina alevik2 alevikku, 18 küla12 km1156,2 haTallinn-Narva põhimaantee ja sellelt lähtuvad Sillamäe-Vaivara,Vaivara jaama tee, Sillamäe-Viivikonna,Müdiküla-Sirgala, Sirgala tee, Sillamäe-Sinimäe,Hiiemetsa-Auvere, Narva-Mustajõe, Lapiotsa-Soldina, Narva-Arumäe, Soldina jaama tee kõrvalmaanteed;Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tugimaantee,Vodava-Meriküla, Peeterristi-KudrukülakõrvalmaanteedS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 5


Vaivara valla üldplaneering1.2 Vaivara valla elanike tihedus ja haldusjaotusVaivara vald asub Eesti ühe suurima linna - Narva linna mõjusfääris. Valla territooriumjaotub 2 alevikuks ja 18 külaks. Valla keskus asub Sinimäel, kuid suurimasula on Olgina alevik. Selle eelisarengu on põhjustanud seal asuv Vana-Olginamõisa keskus. Rahvastiku koondumist on mõjutanud ka aleviku linnalähedane asukoht.Asustustihedus valla erinevates osades on erinev, osad külad jäävad tühjaks,samas osad kasvavad. Suurem osa rahvast koondub suuremate asulate: Olgina jaSinimäe alevike ning Vaivara, Kudruküla ja Soldina külade ümber (vt Tabel 1 jaIllustratsioon 1). Põhiosa asulatest on koondunud valla põhjaossa, kus paiknebTallinn-Narva maantee ning raudtee ümbrusse ja teede ning mere vahelisele alale.Vaivara valla elanikkond on peale 2006 aastat olnud vähenev (vt Illustratsioon 1)negatiivse iibe tõttu, vähenedes ca 20 inimest aastas.Valla tööealine elanikkond moodustab valla elanikest 57%. Tööpuudus on vallasnagu kogu Ida-Virumaal suhteliselt kõrgel tasemel, kuid võrreldes 2007. a on tööpuudusemäär 2008. a esimesel poolaastal vähenenud ja seda kõigis vanusrühmades.Vaivara vallas on tööpuuduse määr 2009. a alguse seisuga 5%.Rahvuslikust koosseisust on vallas 65% venelasi, 25% eestlasi, 3% valgevenelasi,2% ukrainlasi, 2% soomlasi ja 3% muust rahvusest elanikke.Tabel 1. Elanike jagunemine asulate lõikesAsula nimi Elanike arv 01.01.2009Olgina alevik 525Sinimäe alevik 391Vaivara küla 179Auvere küla 23Hiiemetsa küla 11Hundinurga küla 13Kudruküla küla 99Laagna küla 39Meriküla küla 14Mustanina küla 32Peeterristi küla 55Perjatsi küla 62Puhkova küla 40Pimestiku küla 7Soldina küla 95Sõtke küla 50Tõrvajõe küla 32Udria küla 26Arumäe 23Vodava küla 21Omavalitsuse tasandil 48Allikas: Vaivara valla kodulehekülg (Rahvastikuregistri andmetel)S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 6


Vaivara valla üldplaneeringIllustratsioon 1. Elanike arv Vaivara valla erinevates piirkondades seisuga01.01.2009.190018501800rahvaste arv175017001650160015502000 2002 2004 2006 2007 2008aastaIllustratsioon 2 Vaivara valla rahvastiku dünaamika 2001-2008 (Allikas: Vaivaravalla kodulehekülg, rahvastikuregistri andmetel).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 7


Vaivara valla üldplaneering1.3 Lühiülevaade valla sotsiaalsest keskkonnast ja ettevõtlusestSinimäe alevikus asub Sinimäe Põhikool ning Vaivara Lasteaed, teine lasteaed asubOlgina alevikus. Suur osa valla lastest käib Narva linna ning Sillamäe linna haridusasutustes,kuna Vaivara vallas ei ole gümnaasiumi.Elanikkonda teenindavad poed asuvad Olgina ja Sinimäe alevikus, Soldina jaPeeterristi (suviti) külas. Postkontor asub Sinimäe alevikus. Perearsti vastuvõtupunktidasuvad Olgina ja Sinimäe alevikes.Vaivara valla vaba aja veetmise ja spordipoliitika kavandamine ja teostamine onVaivara Huvikeskuse haldusalas, kus on loonud võimalused noorte-, harrastus- jasaavutusspordiga tegelemiseks.Vaatamata soodsale asukohale linnade läheduses ja vabade maade olemasolule onväikeettevõtlus arenenud nõrgalt, talud on põhiliselt hobitalud. Vaivara valla põhilinetootmistegevus on seotud põlevkivi ja elektrienergia tootmisega. Vallas asuvadsuurettevõtted on Narva põlevkivikarjäär, Eesti Elektrijaam ning ohtlike jäätmetesorteerimise ja ladustamise paik.Suurimateks tööandjateks vallas on Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS ja EestiEnergia Kaevandused AS (Narva Karjäär). Lisaks on vallas mitmeid kultuuri- jaharidus-asutusi, mis tõstavad ja hoiavad vallaelanike kogukonnatunnetust ningannavad tööd paljudele valla elanikele. Nendeks on: Vaivara huvikeskus, mille allakuuluvad Sinimäe Rahvamaja ja Olgina Rahvamaja, Olgina, Sinimäe ja Vaivararaamatukogud ning Vaivara Sõjaajaloo Muuseum-park, Vaivara valla avatudinternetipunktid, Vaivara valla ajaleht Vaivara Kaja.1.4 Lühiülevaade valla looduskeskkonnast ja kultuuripärandistVaivara vallas asuvad kaunid paigad nagu Vaivara Sinimäed (Tornimägi, Põrguaugumägining Pargimägi), kõrge pank Perjatsi, Pimestiku ja Udria kohal, Langevojaja Tõrvajõe joad, mis on heaks baasiks turismi arendamisele. Puhkevõimalusipakuvad looduskaunites paikades asuvad turismitalud ja Laagna hotell veepargiga,avatud on matkarada.Valla maaregistri andmetel on valla territooriumil ca 11 000 ha metsamaad, mismoodustab ligi 28% kogu valla maafondist. Riigimetsamaad haldab RMK Ida-Virumaa metskond ja see hõlmab peamiselt rannikumadaliku ja valla lõunaosa.Vald on rikas loodusvarade poolest - vallas leidub põlevkivi, turvast, kruusa, liiva,sinisavi ja lubjakivi. Valla põhilisteks veekogudeks on Soome lahte suubuvadNarva jõgi, Perjatsi oja, Pimestiku oja, Ridaküla oja, Udria oja ja Laagna oja. Narvajõkke suubuvad Tõrvajõgi ja Kudruküla oja, Toila ja Illuka vallaga jagatakse Sõtkejõge ja Mustajõge. Arvestatavad kalavarud on neist Narva veehoidlas, Narva jões jaMustajões.1.4.1 Olemasolevad karjääridEesti Põlevkivimaardlast jäävad osaliselt Vaivara valda Narva kaeveväljad. Nimetatudkaeveväljad on kantud riigi maavarade registrisse. Lisaks paiknevad vallasS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 8


Vaivara valla üldplaneeringSirgala põlevkivi kaeveväli, Laagna lubjakivi maardla, Puhatu turbamaardla ningPuhkova ja Laagna kruusamaardlad.1.4.2 Ülevaade valla kaitsealustest objektidest ja mälestistestKogu Vaivara valla territooriumil on arvukalt sõdadega seotud ajaloomälestisi jamälestuskive, loodusmälestisi ning huviväärsusi, kuid praktiliselt puuduvad ehitusmälestised.Vallas on mitmeid arheloogiamälestisi, kuid neid pole teaduslikultuuritud. Mälestiste nimekiri on planeeringu lisas 3 (vt LISAD Lisa 3 Vaivara vallakultuurimälestiste nimekiri).Kaitsealadest paiknevad vallas Langevoja juga (hetkel uuendamata kaitsekorragaala), Udria maastikukaitseala ja Vaivara maastikukaitseala ning loodusaladestMustajõe loodusala ja Udria loodusala. Vallas esineb ka mitmeid I ja IIkaitsekategooria liikide elu- ja kasvukohti, millede täpseid leiukohti ei ole lubatudavaldada. Lisaks on vallas mitmed III kaitsekategooria kaitsealused liikide elu- võikasvukohad ja registreeritud 30 vääriselupaika.1.5 Ülevaade valla arengusuundadest ja -võimalustestTranspordivõimaluste paranedes ning lähtudes suurlinna lähedusest on üha rohkeminimesi valimas töökohaks linna ja kodukohaks linna lähedase ala. Üldplaneeringukoostamise ajal elanike seas läbi viidud arvamusküsitlused näitasid, et valla elanikudväärtustavad kõrgelt oma kodukohta valla kauni looduse ja metsasuse tõttu.Lisaks peavad elanikud tähtsaks paigaidentiteedi kujundajaks ja säilitamist vajavateksväärtusteks valla kultuuri- ja sõjaajaloolisi paiku, eriti Sinimägesid ja nendeümbrust. Inimesed väärtustavad Vaivara valda oma kodukohana ning on jätkuvaltvalmis seal elama, kuid soovivad kindlasti nii esmatasandi teeninduse kvaliteedi jakättesaadavuse, vabaaja veetmise võimaluste kui ühistranspordiühenduse parendamist.Valda läbivad olulised transiitsooned – Tallinn-Narva maantee ja valda läbiv Trans-Europen Network võrku kuuluv Tallinn-Tapa-Narva raudtee koos kolme vahejaamaga– Vaivara, Auvere ja Soldina. Seoses Sillamäe sadama rajamisega ningsellest tulenevate kaubavoogude suurenemisega raudteel vajab rekonstrueerimistVaivara külas asuva mitmetasandilise raudtee ja Sillamäe-Viivikonna maantee ristumine.Samuti on maakonnaplaneeringus määratud Peterburi maantee uue trassiasukoht, mis suunab maakasutusvõimalusi ja soodustab või piirab arendustegevusvalla idaosas.Valla territooriumil asuvad riikliku tähtsusega suurettevõtted, mis on riigi suurimadsaasteallikad. Vaivara valda võib seetõttu pidada üheks Eesti vabariigi suurimareostuskoormusega vallaks. Samas hindavad valla praegused ja võimalikud tulevasedelanikud kõrgelt Vaivara valla looduskauneid kohti, metsi ja huviväärsusi.Sellest tulenevalt seisab Vaivara vald täna väljakutse ees: kuidas kavandada omaarengut selliselt, et oleksid tagatud riiklike huvide arvestamine, omavalitsuse teadlikarendamine ja keskkonnakvaliteedi tõstmine ning valla praeguste ja tulevasteelanike vajadused. Selleks on vajalik nii looduslike, majanduslike, sotsiaalsete, kultuurilisteja juriidiliste aspektide tasakaalustatud arvestamine arengu suunamisel.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 9


Vaivara valla üldplaneeringSelgitamaks ja tasakaalustamaks erinevaid keskkonnaspekte on üldplaneeringukoostamisega üheaegselt algatatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidiKSH) protsess. KSH tulemus kajastub Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõjustrateegilise hindamise aruandes ja üldplaneeringuga määratud säästva jatasakaalustatud ruumilise arengu tingimustes.1.5.1 Ülevaade valla arengukavaga kinnitatud strateegilistest arengueesmärkidestKäesoleva üldplaneeringu koostamise ajal toimus uue valla arengukava koostamine.Kehtivas Vaivara valla arengukavas aastateks 2005-2012 sätestatud strateegilistekseesmärkideks olid:• luua läbi hariduse ja ajaloo väärtustamise ning turvalise elukeskkonna vallaelanikelevõimalikult soodsad arengutingimused;• ajakohastada valla arengustrateegia ja määratleda prioriteetsed tegevused juhindudesEesti Riiklikust Arengukavast ja Ida-Virumaa Arengukavast 2004+.Vaivara valla tulevikuvisioon aastaks 2012 näeb ette:• vallas on keskkonnasäästlik suurtööstus ja arenenud väikeettevõtlus;• suurenenud on laste arv peredes ja valla elanike arv on tõusnud 2000-ni;• elanikud on positiivse eluhoiakuga, haridusjanulised, algatusvõimelised, ettevõtlikudja tervete eluviiside väärtustajad;• vallas on optimaalne ja toimiv infrastruktuur (lasteaiad, koolimajad, võimlad,staadionid, rahvamajad, raamatukogud, külakeskused, korras teed jne);• inim-, materiaalseid, keskkonna- ja finantsressursse kasutatakse ratsionaalseltja tasakaalustatult;• kanalisatsioon ja puhastusseadmed toimivad ökoloogiliselt säästlikult. Küttemajanduseskasutatakse ökoloogiliselt puhast kütet ja see toimib ökonoomselt.Prügimajandus on organiseeritud, jäätmete taaskasutus toimib. Kohalik kaubanduson mitmekesistunud. Päästeteenistus toimib;• inimesed tegelevad aktiivselt tervisespordiga, on mitmeid vabaajaveetmisevõimalusi - rand, mänguväljakud, matkarajad, jalgrattateed, ratsutamisvõimalused,suusarajad, liuväli. Seltsitegevus on leidnud laia kandepinna.1.5.2 Maakasutuse ja ehitustegevuse suundumused Vaivara vallasVaivara vald on linnalähedane ja kauni loodusega elamispiirkond. Sellest ja Narvalähedusest tingituna on ehitussoovide hulk ja nende realiseerimine läbi detailplaneeringutekasvanud. Lisaks üksikelamutele on rajatud või kavas rajada ka oluliselmääral uusi äri- ja tootmishooneid (eriti Tallinn - Narva mnt läheduses).Erinevate ehitamisega seotud lubade väljastamine on viimasel paaril aastal tasapisilangenud (vt Tabel 2), kuid pooleli olevate detailplaneeringute koostamine siiskijätkub (vt Tabel 3).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 10


Vaivara valla üldplaneeringTabel 2. Ehitusregistris menetletud dokumendid viimasel kaheksal aastalAasta Välja antudehituslubasidVälja antudkasutuslubasid2001 19 12 312002 19 39 582003 23 19 422004 21 26 492005 26 12 402006 46 4 612007 37 13 562008 26 12 46KokkumenetletuddokumenteTabel 3. Vaivara vallas algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud aastast 2005Aasta AlgatatuddetailplaneeringudKehtestatuddetailplaneeringud2005 6 02006 9 22007 22 32008 12 12009 7 16Kuna Ida-Virumaal ei ole olnud Tallinna lähiümbruse või muu Eestiga võrreldavatsuurt kinnisvarabuumi võib prognoosida erinevate arenguprojektide kavandamisejätkumist.1.6 Üldplaneeringuga määratavate tööstusalade, asustusalade ja muu inimtegevusesuunamise põhjendusedLähtuvalt Narva linna lähinaabrusest ja valda läbivatest transiidikoridoridest ningvalla asukohast looduskaunil alal, kus on palju vaatamis- ja huviväärsuseid, on Vaivaravald sobilik nii elamuehituseks ja turismi arendamiseks kui ka uute ettevõtlusaladerajamiseks. Kuna siin piirkonnas on aastakümneid eksisteerinud suurettevõtted,mis tegelevad peamiselt põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega ning elektrienergiatootmisega, on valla keskkonnaseisund oluliselt kannatanud. Selleks, etedaspidi vähendada vastuolusid intensiivse kaevandustegevuse, suurtootmise ja eluninglooduskeskkonna kvaliteedi tagamise ja saavutada säästlik ja tasakaalustatudareng, on vajalik arengut teadlikult suunata.Vaivara vallas on inimtegevuse teadlik suunamine vajalik selleks, et:• Toimuks tasakaalustatud areng kogu valla territooriumil. See tähendab, etoleks leitud kaalutletult parim võimalik koht elamualadele, väikeettevõtlusele,suurtootmisele, tuuleenergia kasutamisele ja tööstusele ning tagatud see, etneed alad ei häiriks üksteist ega hävitaks Vaivara vallas seni veel säilinudloodust;• Säiliks rohevõrgustiku struktuur ja sidusus. Toimiv rohevõrgustik tagabelujõulise loomastiku ja taimestiku säilimise vallas ja loob uute elanike jaokslooduses liikumise võimalusi. Roheliste alade, eriti metsade säilimine on eeldusekspüsiva ja loodust väärtustava elanikkonna tekkimisele ja elukeskkonnaS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 11


Vaivara valla üldplaneeringkvaliteedi väärtustamisele. Valla elanike seas läbi viidud küsitlus näitab, etolemasolevad elanikud hindavad valla loodust ja just metsi väga kõrgelt.Metsade säilitamine on seega üheks võimalustest suurendada valla elanike arvuning hoida vallas olemasolevat ja loodust hindavat elanikkonda, mis olidstrateegiliste eesmärkidena sätestatud valla arengukavas. Metsad omakordakompenseerivad õhusaastet ja aitavad seeläbi tõsta piirkonna keskkonnasaastetaluvuse piiri ning tagavad vallasisesed vaba-aja veetmise ja puhkamise võimalused;• Kindlustada väärtuslike paikade - kultuuri- ja ajaloomälestiste ning väärtuslikemaastike säilimine ja püsiv eksponeerimine. Kohalike elanike pooltoluliseks peetud paikade (nt Sinimägede piirkond) jätkuva olemasolu kindlustamisegaja pideva heakorrastamisega tõstetakse elanikes paigaidentiteedi tunnetustning seeläbi liigutakse lähemale arengukava strateegilistes eesmärkidespüstitatud eesmärgile ehk positiivse eluhoiakuga, tervete eluviisidega elanikkonnatekkimisele. Samuti on huviväärsuste säilitamise ja esitlemisega võimalikära kasutada kaunist looduskeskkonda ning valla kultuurilist ja ajaloolisttausta, et arendada väikeettevõtlust puhkemajanduse ja turismi sektoris;• Tagada kontrollitud rahvaarvu kasv tagades sealjuures elukeskkonnakvaliteedi. Vaatamata linnapiirkonna lähedusele on täna Vaivara vallas säilinudinimsõbralik ja looduslähedane elukeskkond. Valdav on hajaasustuselaadne või alevikule tüüpiline suuremate elamukruntidega privaatsust pakkuvelukeskkond ja suhteliselt terviklikud metsa-, soo- ja rannaalad. Kontrollimatuja suunamatu asustuse kasv võib seada ohtu traditsioonilise looduslähedaseelukeskkonna säilimise. Selle vältimiseks on vaja piirkonniti seada nõudeidkruntide miinimumsuurustele ja suunata uut tihedamat asustust ainult sellekssobilikesse kohtadesse ehk sinna, kus see juba olemas on. Seeläbi ei koormatauute infrastruktuuride rajamisega ja uute asustusalade tekkimisega olemasolevatloodust ning tagatakse arengukava strateegilistes eesmärkides püstitatudeesmärk võimaldada valla elanikele sportimis- ja puhkamisvõimalused kavalla metsastel aladel. Samuti tagab see majanduslikult optimaalseima tasuvusegainfrastruktuuri rajamise;• Tagada tihe- ja hajaasustusalade kontrollitud areng ning seeläbi valda elamaasuva inimese jaoks võimalus teadlikult ja tulemuslikult oma elukohta vallasplaneerida. Kui üldplaneeringus on kokku lepitud kindlad alad valla territooriumil,kuhu kavandatakse tiheasustust ja alad, kuhu kavandatakse hajaasutust,siis saavad inimesed, kes valda elama asuda soovivad, valida omaletulevase eluaseme soetamiseks kas urbaansema või ruraalsema piirkonna ningei pea oma valikutes hiljem pettuma. On inimesi, kes soovivad Narva linnastVaivara valda elama tulla üksikusse tallu metsa keskel ja samuti inimesi, kessoovivad küll valda tulla, kuid on harjunud tiheasustusega ega soovi sellegakaasnevatest plussidest loobuda. Kindlapiirilise ja selgete reeglitega üldplaneeringugasaavad kokkulepitud arengusuundadest ühtviisi aru nii arendajadkui elanikud;• Tagada toimiva administratiivse keskuse eelisarendamine. Hästi toimivaladministratiivkeskusel peab olema hea juurdepääsetavus. Samuti peab vallakeskuses olema valla elanikule kättesaadav elementaarne sotsiaalne infrastruktuur.Valla keskuses on otstarbekas tagada lisaks ka vajalike teenindusasutuste,turvalise elukeskkonna jms olemasolu. Vallavalitsuse ja Volikogu eesmärkon valla keskusena hoida ja edasi arendada Sinimäe alevikku;S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 12


Vaivara valla üldplaneering• Leppida kokku tööstus- ja tootmistegevuse piirid leevendamaks võimalikkekeskkonnamõjusid elanike jaoks ning vältimaks uut suurt keskkonnareostust.Vaivara Vallavalitsus ja Volikogu suhtuvad mõistvalt üleriigilisetähtsusega põlevkivi või elektrienergia tootmisega seotud ettevõtete tegevusevajalikkusesse, kuid peavad seda enam seisma selle eest, et mujale valla territooriumileei kavandataks uusi suure reostusohuga või keskkonnariskiga ettevõtteid.Seeläbi saab tagada vallas keskkonnasäästlik suurtööstus. Tagamaksjuba saastunud keskkonna otstarbekat kasutamist, tuleb endistele kavandusaladeleleida uus ja efektiivne maakasutus, näiteks tuuleenergia tootmise ja alakiire rekultiveerimise näol. Üldplaneeringu eskiislahenduse koostamise faasisesitati Vaivara vallale mitmeid erinevaid ettepanekuid erinevate firmade ja huvitatudisikute poolt sooviga rajada valda tuuleenergia tootmise alasid. Arvestadesvalla juba vägagi suurt reostuskoormust ei ole otstarbekas tekitada juurdemürareostust jms seni veel säilinud kõrge loodusliku väärtusega haja-asustuspiirkondadesehk raudteest mere poole jääval alal. Üldplaneering võimaldabtuuleenergia tootmise suunata selleks sobilikumasse kohta kogu vallakontekstis;• Vältida konfliktsituatsioonide tekkimist spontaanse kinnistupõhise arendustegevusekorral. Eelmise Vaivara üldplaneeringu kehtestamisest möödunudaja jooksul on vastu võetud mitmeid strateegilise arengu dokumente ningalgatatud või koostatud planeeringuid, millede lõpptulemus mõjutab oluliseltvalla ruumilist arengut. Nende dokumentide õigeaegne arvestamine ja koostatavasplaneeringus asustuse või tootmistegevuse ümber suunamine aitab ennetadakonflikte erinevate huvide vahel. Näiteks kavandatava Eesti-Vene piiriületuspunktija Peterburi maanteetrassi uut asukohta teades ja üldplaneeringukaardile kandes ei saa maaomanik enam samasse trassikoridori teadmatusestnõuda elamuehituseks detailplaneeringu algatamist ja Vallavalitsusel on õiguspäranevõimalus sellest lihtsalt keelduda;• Soodustada väikeettevõtluse arengut. Selleks, et suurendada vallas ettevõtlikeja algatusvõimeliste elanike arvu ning arenenud väikeettevõtlust, mis olidarengukava strateegilistes eesmärkides üheks eesmärgiks, tuleb üldplaneeringusreserveerida võimalused ettevõtluse arenguks. Ettevõtlusalade määramineüldplaneeringus ja seal tegevuse teadlik suunamine võimaldavad kohapealluua uusi töökohti.Vaivara valla territooriumi haldamise ja siin tegevuse efektiivselt korraldamiseüheks probleemiks on haldusüksustena Narva ja Kohtla-Järve linnadele kuuluvadlahustükid. Narva linnale kuuluvatele lahustükkidele on elanikud rajanud väikestelekruntidele tihedalt paigutatud suvilaid. Suvila aladel puuduvad tänapäevasedinfrastruktuurid ning olemasolevad ehitised ja rajatised ei vasta paljudeletehnilistele nõuetele. Uute alade planeerimine ja nimetatud suvitusrajoonideümberkorraldamine aastaringseks elamiseks nõuab rahalisi investeeringuid, mis onseotud:• tehnilise infrastruktuuri (vesi, kanalisatsioon, elekter, küte, gaas) välja- ja ümberehitamisega;• teede korrashoiu tagamisega;• ühistranspordi ja laste koolitranspordi korraldamisega;• päästeteenistuse (tuletõrje, kiirabi, politsei jne) aastaringse juurdepääsu korraldamisega;• sotsiaalse infrastruktuuri kättesaadavusega;S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 13


Vaivara valla üldplaneering• üldkasutatavate puhkealade määramisega;• prügiveo korraldamisega jne.Kuna loetletud probleemide lahendamine ainult munitsipaalvahenditega pole VaivaraVallavalitsusele ilma maaomanike poolse koostööta jõukohane, siis tuleb suvilaaladelvältida üksikute kruntide ümberplaneerimist elamuteks. Suvila alade ümberplaneerimine saab toimuda ainult koos lahustüki enda haldusalas omava omavalitsuseganii, et lahendatakse kogu suvila ala tehniline ja sotsiaalne infrastruktuurkorraga. Selleks soovitab Vaivara Vallavalitsus naaberomavalitsustel algatada omalahustükkide maakasutuse suunamiseks linna osa üldplaneeringud.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 14


Vaivara valla üldplaneering2 ÜLDPLANEERINGKäesolev peatükk on kehtiv üldplaneeringuna. Siintoodud ehitus- ja maakasutusreegleidtuleb järgida edaspidi detailplaneeringute koostamisel, projekteerimisel,ehitamisel ja maakorralduslike toimingute läbiviimisel. Lisaks sellele tuleb lähtudakehtivatest detailplaneeringutest ja Vaivara valla ehitusmäärusest (kinnitatudVaivara Vallavolikogu 16.10.2003. a määrusega nr 27).2.1 Vaivara valla ruumilise arengu üldpõhimõttedValla eesmärk on kasvatada mõõdukalt elanikkonda, säilitades looduse peamisedväärtused ning võimaluse erinevat elustiili harrastavate inimeste eluks.Valla ruumilise arengu visioon on suunata tiheasustuse arengut loogiliseltOlgina aleviku, Sinimäe aleviku ja Vaivara küla keskuste jätkuna, tagades sealelukeskkonna kvaliteedi ja avalike teenuste kättesaadavuse. Valla eesmärk ontagada elamualade ja tootmisalade eraldatus ning olemasoleva väärtuslikuloodus- ja elukeskkonna säilimine ja kvaliteet. Selleks on ette nähtud suurtööstuseja tootmise (sh tuuleenergia tootmise) arendamine valla lõunaosasse.Enamus valla territooriumist peab jääma keskkonnasõbraliku väiketootmise,üksikute talukohtade või privaatsust pakkuvate elamutega hajaasustusviisilalaks.Vallas paiknevad suvilaalad ja linnade lahustükid peavad jääma suvitus- ja aiapidamispiirkondadeks,kus elamuehitust ilma kogu suvila- või aiandusühistu territooriumiarengut tervikuna lahendamata rajada ei lubata.2.2 Maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimusedVastavalt planeerimisseadusele (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258; 84,572; 2005, 15, 87; 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24, 128; 67, 414; 2008, 16, 114;30, 191; 2009, 3, 15; 19, 115; 28, 170; 37, 251; 39, 262; 2010, 8, 37) on üldplaneeringuüks eesmärkidest planeeritava territooriumi arengu põhimõtete kujundamine,aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringutekoostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- jaehitustingimuste seadmiseks.Kehtestatud üldplaneeringuga kas säilitatakse maakasutuse senised juhtfunktsioonidvastavalt välja kujunenud olukorrale ja kehtivatele planeeringutele või muudetaksesenist maakasutuse otstarvet, reserveerides alale uue senisest erineva juhtotstarbeehk juhtfunktsiooni (vt põhjalikum maa reserveerimise selgitus ptk 3.2). Reserveeritudjuhtfunktsioonide vastavusse viimine tegeliku maakasutusega toimub läbidetailplaneeringute koostamise ja/või maakorralduslike toimingute.Vaivara valla maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused on toodudüldplaneeringu kaardil (vt KAARDID Üldplaneeringu kaart).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 15


Vaivara valla üldplaneering2.2.1 Detailplaneeringu kohustusega alad ja juhudLisaks seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevale detailplaneeringu koostamisekohustusele on Vaivara valla üldplaneeringuga detailplaneeringu koostamise kohustusegaaladeks määratud alad, kus on enne ehitustegevuse alustamist vajalik lahendadaliikluskorraldus ja tehnovõrkude paiknemine kogu alal tervikuna. Reeglinaon selleks ptk 2.2.3 määratud konkreetsed arengupiirkonnad. Lisaks neile on detailplaneeringukoostamise kohustusega juhtude määramisel lähtutud sellest, et olulisematkeskkonnamõju omada võivad ehitamisega seotud tegevused võivad toimudaainult detailplaneeringu alusel.Käesoleva üldplaneeringuga määratakse, et detailplaneering tuleb koostadalisaks detailplaneeringu kohustusega aladele ka järgmistel juhtudel:• maaüksuse jagamisel enam kui kaheks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseksvõi krundiks;• enam kui kahekorruseliste hoonete ehitamiseks;• tankla ehitamiseks;• kui soovitakse ehitada hajaasustuses suurema ehitusaluse pindalaga kui250 m² kaubandus- ja teenindushoone, hotell või muu majutus- ja toitlustushoone,büroo- ja administratiivhoone või transpordihoone, mille juurde on vajaliktagada enam kui 10 parkimiskohta;• kõigi uute tööstus- ja laohoone ehitamiseks (v.a. ptk 2.2.6 toodud juhtudel);• kui soovitakse hajaasustusse ehitada suurema ehitusaluse pindalaga kui1000 m² põllumajandushoone;• juhul kui soovitakse muuta käesoleva planeeringuga määratud maakasutusejuhtfunktsiooni mõneks kaasfunktsiooniks enam kui 25% ulatuses reserveeritudalast;• suvila alade määramisel elamualaks tervele suvilapiirkonnale tervikuna, etlahendada teed, trassid jms infrastruktuur.Detailplaneeringus tuleb alati kindlaks määrata ka lubatav maa-aluste korruste arv.Kui see on määramata, ei ole lubatud maa-aluseid korruseid rajada.2.2.2 Arhitektuursed ja ehituslikud üldnõudedKõigi Vaivara valda ehitatavate hoonete, tööstusrajatiste jms puhul tuleb tagadanende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonetepüstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse lähedusesja looduslikele aladele uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonnaehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast. Miljööväärtuslikel aladeltuleb projekteerijal hooneprojekti koosseisus anda kõigi naaberhoonete tänava fassaadidefotod ja projekteeritava hoone poolse külje vaated või fotod (miljööväärtuslikelaladel) või vaated loodusele projekteeritava hoone asukohast iga põhiilmakaaresuunas 1 .Detailplaneeringute koostamisel ja uute hoonete ehitusprojektide koostamisel tulebarvestada olemasolevate hoonete kaugvaadete koridoridega (merevaated, vaated1 Fotod ja vaated tuleb esitada värviliselt. Fotode ebateravuse või vähese arusaadavuse korral külastab vallaspetsialist vajadusel projekteeritavat krunti kohapeal. Kui tuvastatakse fotode ja tegeliku olukorra erinevus onvallavalitsusel õigus peatada projekti menetlemine kuni selle vastavusse viimiseni tegeliku olukorraga.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 16


Vaivara valla üldplaneeringloodusobjektidele või miljööväärtuslikele maastikele). Projektis tuleb kajastada kasprojekteeritav hoone võib varjata naaberhoonetes või kaugemal olevatest hoonetestavanevaid vaateid. Vaate varjamisel tuleb skeemil või plaanil kajastada, millistehoonete vaateid varjatakse ja võimalusel lisada fotod vaadetest, mida naabruses olevatemajade omanikud soovivad säilitada.Ehitusprojekt koos nõutud lisamaterjalidega tuleb kooskõlastada Vaivara Vallavalitsusegaeskiisi staadiumis. Vallavalitsus määrab vajadusel eskiisi, vaadete tagamisenõuete jms alusel lõpliku ehitusprojekti kooskõlastamise vajaduse naabritega.Arhitektuurse ja esteetilise sobivuse tagamine on vajalik, et hoida tasakaalu eksisteerivatemiljööväärtuste, hoonestatud kruntide ja uute projekteeritavate arhitektuursetelahenduste vahel. Hästi läbitöötatud ja konkreetsesse kohta sobitatud kestvaväärtusega arhitektuursed lahendused saavad olla tulevaste miljööväärtuslikealade tekkimise eelduseks.Kõigi maapinnast enam kui 25 m kõrgusele ulatuvate ehitiste rajamine tuleb kooskõlastadaKaitseministeeriumiga.Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine,võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna tõstmiseksnaaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostadavertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb piirinaabritega kooskõlastada ennevallalt kirjaliku nõusoleku küsimist.Elamute projekteerimisel hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartaliskasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga45° ja 30°, täpne lubatud katusekallete suurus ja värvitoonide valik tuleb määratadetailplaneeringuga). Kõrvuti rajatavate majade puhul on soovitatav vältida vägaväikeseid katusekalde erinevusi (näiteks 45° ja 50° või veelgi väiksemad vahed) võisuurt katusekallete vahelduvust ning suuri värvitoonide vahesid, sest see jätab läbimõtlemataja korrapäratu üldilme.Korterelamute rõdusid ja hoone fassaadi võib muuta vaid kogu hoonel korraga ehitusloaalusel. Rõdude kinniehitamine on lubatud vaid kooskõlastatud projekti aluselkogu hoonel korraga, et tagada hoonete harmooniline välisilme.Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid on kohustuslikkasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekkjms). Tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (puitlaudist jäljendavadplastvoodrid, puitakna välimusega plastaknad jms).Kuna akende jaotuse muutmine on ehitise piirdekonstruktsioonide kuju muutmine,siis akende väljavahetamisel tuleb järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostidelaius, akna raami laius jne). Akende jaotust on lubatud muuta vaid vallavalitsusegakooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel korraga, rikkumata sealjuureshoone välisilmet.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 17


Vaivara valla üldplaneeringPuitelamutel 2 on reeglina keelatud kasutada plastaknaid. See rikub hoone niiskusrežiimija tekitab „haige maja“ sündroomi 3 . Kui plastakna või akende paigutaminepuithoonele on erandjuhul otstarbekas või vajalik, tohib seda teha vaid Vaivara vallagakooskõlastatud projekti alusel. Projektis tuleb sellisel juhul anda põhjendusedseniste akna või akende plastaknaga või –akendega väljavahetamise vajalikkusekohta ja esitada selgitus kuidas on lahendatud hoone niiskusrežiimi toimimine.Muud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, sh ehitusalune pind,määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.2.2.3 ArengupiirkonnadÜldplaneeringus on määratud 6 arengupiirkonna tüüpi erinevate ehitus- ja maakasutustingimustega:Olgina arengupiirkond, Sinimäe arengupiirkond, Vaivara arengupiirkondkoos Sillamäe lähialaga, tootmise arendamise ja riigikaitseobjektide piirkond,suvilaalade piirkond ning hajaasustusala piirkond. Kõikidele arengupiirkondadeleon määratud spetsiifilised arhitektuursed tingimused. Alad on märgistatudsulgudes oleva tähistusega ning märgitud üldplaneeringu kaardil (vt KAARDIDÜldplaneeringu kaart).2.2.3.1 Olgina arengupiirkond – A1Piirkond asub Narva linna piiri ääres, olles Vaivara valla kõige idapoolsem külg.Ala hõlmab Olgina alevikku ja paikneb selle ümbruses (vt SKEEMID Skeem 1Arengupiirkondade skeem). Arvestades algatatud ja kehtestatud detailplaneeringutearvu viimastel aastatel on tegu kõige intensiivsema arenguga alaga vallas. Sellepiirkonna arendamiseks on koostatud või koostamisel peamiselt elamu- ja ärialadedetailplaneeringud. Ala läbib Tallinn-Narva mnt (vt KAARDID Üldplaneeringukaart).Piirkonna arendamise eesmärk on kujundada detailplaneeringutega lahendatud, lahendamiselolevast ja olemasolevast tihedamast piirkonnast terviklik ja ühtsete ehitustingimustegauus kompaktse hoonestusega ala. Arvestades kehtestatud detailplaneeringuidning võttes arvesse käesoleva üldplaneeringu koostamisega samal ajalkoostatud Narva linna uut üldplaneeringut on alale kujundatud terviklik teede jahaljastute võrgustik. Ala juhtfunktsioonid on määratud arvestades võimaluse piireskoostamisel olevates detailplaneeringutes määratud sihtotstarbeid ja valla huvi tagadajuba planeeritavate alade haakuvus piirkonna senise maakasutusega.Kogu arengupiirkonnas A1 on detailplaneeringu koostamine kohustuslikplaneerimisseaduse § 3 lg 2 nimetatud juhtudel.2 Puitelamuna käsitletakse siinkohal puitkonstruktsiooni ja puidust fassaadidega hooneid. Käesolevnõue ei laiene puitvoodriga kivihoonetele3 Haige maja sündroomi nime on pälvinud nähtus, mis on põhjustatud häiretest hoone loomulikus niiskusrežiimis,sest sellega võib kaasneda hallitusseente vohamine või niiskusest põhjustatud ebatervislikud emissioonidesterinevates ehitusmaterjalidest. Hallitusseente eosed põhjustavad õhus hingamisteede haigusi ja tekitavad allergiaid.Halvast õhu kvaliteedist põhjustatud lisakulutused võivad olla arvestuslikult samas suurusjärgus kulutustegahoone küttele. Puithoonete puhul võib konstruktsioonides olev niiskus põhjustada hoone konstruktsioonidepehkimiseni, mis võib viia hoone kasutuskõlbmatuks muutumiseniS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 18


Vaivara valla üldplaneeringPiirkonnas A1 tuleb järgida järgmisi reegleid:• kohustuslik uue 4 ühepereelamu krundi minimaalne lubatav suurus on 1000 m 2 .Maksimaalne soovitatav ühepereelamu krundi suurus selles piirkonnas onkuni 5000 m 2 ;• lubatud on ühepereelamud, kaksikelamud ja ridaelamud 5 ning maksimaalseltkolme korruselise kõrgusega korterelamud;• Futura maa-ala detailplaneeringus on osade kortermajade korruselisus erandinalubatud suurem vastavalt detailplaneeringus määratule, et tagada arengupiirkonnaleA1 sobiliku uue keskuse ala välja arendamine;• tagada sidus rohevõrgustik - haljasalad, haljastud ja looduslikud haljasalad sholemasolevad põllud ja metsad peavad omavahel olema ühendatud suurematevõi väiksemate rohekoridoridega (vt KAARDID Üldplaneeringu kaart);• Narva linna naabrusse rajatavad teed tuleb ühendada Narva linnaga ühtsesseteedevõrgustiku. Selle toimivuse tagamiseks tuleb vahetult Narva linnaga piirnevaddetailplaneeringud kooskõlastada Narva Linnavalitsusega.2.2.3.2 Sinimäe arengupiirkond – A2Piirkond asub Vaivara valla keskosas Tallinn-Narva mnt ääres. Ala piir hõlmabSinimäe alevikku ja lähiala (vt SKEEMID Skeem 1 Arengupiirkondade skeem jaKAARDID Üldplaneeringu kaart).Piirkonna arendamise eesmärk on säilitada Sinimäe miljööväärtuslik ala, samasarendada sotsiaalsfääri ning soodustada elamualade arendamist. Eesmärk on tagadasenise vallakeskuse eelisareng, mille võimaldamiseks plaanib kohalik omavalitsustehnovõrkude väljaarendamist ja uue asutuse sidustamist olemasolevaga (esmaneareng lähipiirkonda).Kogu arengupiirkond on kompaktse asustusega ala, kus detailplaneeringukoostamine on kohustuslik planeerimisseaduse § 3 lg 2 nimetatud juhtudel.Piirkonnas A2 tuleb järgida järgmisi reegleid:• lubatud on ühepereelamud, kaksikelamud ja ridaelamud ning maksimaalseltkolme korruselise kõrgusega korterelamud;• minimaalne lubatud uue ühepereelamu krundi suurus on 1200 m 2 ;• olemasoleva maantee ja asula vahele nähakse ette haljasvöönd (vt KAARDIDÜldplaneeringu kaart).2.2.3.3 Vaivara arengupiirkond koos Sillamäe lähialaga – A3Piirkond asub valla läänepiiril, sissesõidul Sillamäelt. Ala hõlmab Vaivara küla japiirneb Sillamäe linnaga (vt SKEEMID Skeem 1 Arengupiirkondade skeem jaKAARDID Üldplaneeringu kaart).Piirkonna arendamise eesmärk on kujundada Sillamäe naabrusse ettevõtlus ja väikeelamupiirkond.4 Uueks ühepereelamu krundiks üldplaneeringu mõistes on siin ja edaspidi krunt, mis moodustataksepeale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist vt täpsem selgitus ptk 2.2.4 lk 225 Vt erinevate elamu tüüpide mõistete selgitused ptk 2.2.4.1S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 19


Vaivara valla üldplaneeringKogu arengupiirkond on kompaktse asustusega ala, kus detailplaneeringukoostamine on kohustuslik planeerimisseaduse § 3 lg 2 nimetatud juhtudel.Piirkonnas A3 tuleb järgida järgmisi reegleid:• minimaalne lubatava uue ühepereelamu krundi suurus on 2000 m 2 ;• lubatud on ainult kuni 2- korruselised ühepereelamud;• Sillamäe linna naabrusse rajatavate teede puhul tuleb arvestada Sillamäe linnateedevõrgustiku ja uue kavandatava Tallinn-Narva maantee trassikoridoriga.2.2.3.4 Tootmise arendamise ja riigikaitseobjektide piirkond – TPiirkond asub valla lõunaosas, ala piiridesse jääb olemasolev ja perspektiivne tootmistegevusegaseotud ning tootmishoonete maa (vt SKEEMID Skeem 1 Arengupiirkondadeskeem ja KAARDID Üldplaneeringu kaart).Piirkonna arendamise eesmärk on säilitada alal senine energiatootmine (üldplaneeringukaardil alad tähisega TT ja TMR) ja kavandada alale tuulepark või pargidreserveeritud tuulepargimaale (üldplaneeringu kaardil tähisega HTR) ning vajalikudriigikaitse objektid (üldplaneeringu kaardil alad tähisega R ja RR). Tootmisearendamise ja riigikaitseobjektide piirkond on ainuke arengupiirkond Vaivaravallas, kus on lubatud keskkonnaohtlik suurtootmine ning põlevkivi kaevandamineja selle baasil elektrienergia tootmine.Reeglina on selles arengupiirkonnas militaar-, tööstus-, tootmis- ja ärihoonetening rajatiste ehitamine lubatud detailplaneeringu alusel (erandid on toodudptk 2.2.5 kuni 2.2.7). Elamute ehitamine selles piirkonnas võib toimuda ilma detailplaneeringuta,kui elamu ei asu tööstus- ja riigikaitse objekti kinnistu välispiirilelähemal kui 500 m ja tegu on ühele kinnistule ühe elamu ja kuni 5 abihoone kavandamisega.Samuti võib ilma detailplaneeringuta sellel alal välja ehitada üldplaneeringukohaseid tuuleparke tingimusel, et need on planeeritavate tuulegeneraatoritekõrguse ja asukoha osas kooskõlastatud Kaitseministeeriumi ning Politsei- jaPiirivalveametiga kohe peale projekteerimistingimuste väljastamisteskiisistaadiumis.Piirkonnas T tuleb järgida järgmisi reegleid:• kuna ala on seni olnud ja kavandatud ka edaspidi keskkonnaohtliku suurtootmise,kaevandamise, tuuleenergia tootmise ja riigikaitse jaoks, peab uute elamuteja ärihoonete rajamisel sinna arvestama võimaliku keskkonnasaaste jatööstusobjektide riskialadega. Soovitatav on vältida uute elamute rajamist olulisekeskkonnamõjuga tööstusettevõtete maale lähemale kui 1 km ja riigikaitsemaale lähemale kui 500 m. Elamu ehitamiseks alale T ilma detailplaneeringutatuleb lisaks siintoodule järgida ptk 2.2.3.6 toodud hajaasustusala piirkonna Hsätestatud reegleid;• lubatud on suur- ja väiketootmine (TT, TK, TKR), sh elektrijaamad, tuulepargid(HTR), kaevandamine olemasolevate karjääride olemasolevate kaevaaladepiires või reserveeritud mäetööstusemaal (TMR) ja üksikud hajaasustusviisilelamud;• alale ei lubata rajada uusi suvilaalasid ja suuremaid elamupiirkondi (nn elamuehitustkinnisvara arendamise eesmärgil).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 20


Vaivara valla üldplaneeringTööstusobjektide või -alade planeerimisel ja projekteerimisel ning ehitamisel Vaivaravalda tuleb lähtuda ptk 2.2.6 toodud tingimustest ja tuulepargi kavandamiselptk 2.2.6.1 toodud tingimustest.2.2.3.5 Suvilaalade piirkond – SPiirkonnad asuvad väiksemate suvilate maadena terve Vaivara valla ulatuses ja onväga erineva suurusega (vt SKEEMID Skeem 1 Arengupiirkondade skeem ja KAAR-DID Üldplaneeringu kaardil alad tähistusega S). Suvilaalade piirkond on kompaktseasustusega ala, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik olemasolevatesuvilate elamuteks ehitamisel, maa-alade ümber kruntimisel jms juhtudel.Ilma detailplaneeringuta on lubatud vaid maaüksuste liitmine, olemasolevatehoonete või väikeehituste lammutamine, trasside rajamine ja olemasolevate teederekonstrueerimine, kui sellega ei kaasne ehitusõiguse muutmise vajadust.Lisaks üldplaneeringus määratud suvilaaladele paiknevad Vaivara vallaterritooriumil Narva linna lahustükid, mis on samuti kasutusel suvitusaladena.Käesoleva üldplaneering neid ei käsitle, sest need piirkonnad jäävad väljapooleVaivara valla haldusterritooriumit. Võimaluse korral on koostöös naaberomavalitsustegamääratud nendeni kulgevad uued kergliiklusteed.Suvilate maal elamuid ehitada ei lubata, sest olemasolevad teed on selleks liiga kitsadja piirkonnas ei ole rajatud ühtseid tehnovõrke. Seetõttu ei algata vald suvilaaladepiirkonnas detailplaneeringuid üksikute suvilakruntide elamumaaks määramiseksega väljasta projekteerimistingimusi suvilate ümber ehitamiseks elamuks.Erandina võivad Vaivara Vallavalitsus ja Volikogu kaaluda kogu tervikliku suvilakooperatiivivõi aiamaade kvartali detailplaneeringu algatamist juhul, kui seda finantseerivadmaaomanikud ja lahendus antakse selliselt, et tagatakse kogu suvilakooperatiivivõi aiamaade kvartali sees kaasaegse tehnilise infrastruktuuri välja ehitaminearendaja või maaomanike kulul.Suvilate maal ei taga vald talvel lume lükkamist ega toimiva veevarustuse olemasolu,sest need piirkonnad on ettenähtud vaid hooajaliseks elamiseks võiaiamaana kasutamiseks.2.2.3.6 Hajaasustusala piirkond – HAla on mõeldud metsade, põldude, talude ning hajaasustusviisil väikeste äri- võitootmiskomplekside jaoks (vt SKEEMID Skeem 1 Arengupiirkondade skeem).Hajaasustusala piirkonnas H tuleb järgida järgmisi reegleid:• hajaasutuses on detailplaneering kohustuslik ptk 2.2.1 toodud juhtudel;• hajaasustuses on lubatud elamutest rajada ainult ühepereelamuid;• elamuehituseks kavandatava uue maaüksuse või krundi minimaalne suurus on2 ha ja rohealal minimaalselt 3 ha. Hajaasustuses enne käesoleva planeeringukehtestamist olemas olnud maaüksusele või elamukrundile on lubatud ehitadaüks ühepereelamu ja selle juurde kuuluvad kuni 3 abihoonet üldplaneeringukehtestamise hetkel olemas olnud kinnistu kohta, kui kinnistu suurus on vähemalt1 ha (kinnistu korduval jagamisel detailplaneeringut koostamata ehitadaei ole lubatud) ja suudetakse tagada hajaasustuses reeglina nõutud hoonete va-S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 21


Vaivara valla üldplaneeringheline kaugus teistest hoonetest ja nõutud minimaalne kaugus krundi või kinnistupiirist;• hoonete vaheline kaugus hajaasustuses peab reeglina olema 50 m. Lähemalekui 50 m teisest elamust hoonete ehitamiseks tuleb koostada detailplaneeringja võtta sellele naabri kooskõlastus;• hajaasustuses ei tohi uut elamut 6 ehitada krundi või kinnistu piirile lähemal kui15 m;• hajaasustuses võib paigutada tuulikuid ainult ühe majapidamise omatarbeks.Sellised ühe majapidamise elektriga varustamiseks ettenähtud tuulikud võivadolla kõrgusega kuni 20 m ja sealjuures peab tuuliku ning naaberelamu vahekaugusolema minimaalselt 500 m.Kui eeltoodud hajaasutuses ehitamise reegleid soovitakse muuta, saab seda teha kasvalla osa üldplaneeringuga või detailplaneeringuga. Vastava detailplaneeringu algatamisekspeab maaomanik esitama üldplaneeringu muutmise vajadust selgitavataotluse.2.2.4 Elamuehituse põhimõtted ja üldnõuded elamuehituseleTagamaks valla arengueesmärkide täitmist, tuleb lähtuda elamute planeerimisel,projekteerimisel ja väljaehitamisel käesolevast üldplaneeringust. Üldplaneeringumuutmisel (v.a teenindus- või sotsiaalfunktsiooniga hoonete kavandamine läbidetailplaneeringu) tuleb arendajal katta erakorralised kulud, mis tekivad sotsiaalseja tehnilise infrastruktuuri rajamisel. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavatedetailplaneeringute koostamisel lepivad Vaivara Vallavalitus ja arendaja võimaaomanik eespool toodud kulude katmise põhimõtted kokku eraldi enne vastavadetailplaneeringu algatamist. Menetluses olevate üldplaneeringut muutvate detailplaneeringutepuhul lepitakse kulude katmise põhimõtted kokku enne planeeringukehtestamist.Üldplaneeringuga kehtestatakse Vaivara valla erinevates piirkondades minimaalsedlubatud uute ühepereelamu kruntide või maaüksuste suurused (vt ptk 2.2.3 ja sellealapeatükid). Uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis moodustataksepeale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Elamu ehitusõiguse andminelubatust väiksemale krundile ei ole võimalik, va kui lubatust väiksemad krundid onmoodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasolevaelamu rekonstrueerimisega. Elamule ehitusõiguse taotlemiseks tuleb väiksemadkrundid kas liita või koostada nende hoonestamiseks üldplaneeringu muutmisepõhjendusi sisaldav detailplaneering.Üldised tingimused elamuehitusele:• kõik elamud Vaivara vallas peavad asuma kas elamumaal või maatulundusmaal;• elamute puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesseasukohta, selleks tuleb elamu ja selle abihoonete paigutamisel maastikkulisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. Detailplaneeringu või(selle koostamise kohustuse puudumisel) ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestadakaugvaadete koridoridega (vaated veekogudele, maamärkidele, loo-6 Uueks elamuks loetakse hoone, mida ei olnud olemas üldplaneeringu kehtestamise hetkel.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 22


Vaivara valla üldplaneeringdusobjektidele või väärtuslikele maastikele). Detailplaneeringus või hooneprojektis tuleb kajastada, kas planeeritav või kavandatud ehitis võib varjatakäiguteedelt, naaberhoonetest või kaugemal paiknevatest hoonetest avanevaidvaateid;• maaparandussüsteemidega alale lubatakse ehitada uut hoonet vaid tingimusel,et tagatakse maaparandussüsteemi toimimine (kuivendussüsteem suunatakseümber või seda ei vigastata elamu rajamisel) ja ehitustegevus on eelnevaltkooskõlastatud Viru Maaparandusbürooga;• rohekoridorides ja rohevõrgustiku tuumaladel on lubatud ehitada üks elamuvõitalukompleks kinnistu kohta, kui kinnistu suurus on vähemalt 3 ha (vttäpsustus rohevõrgustiku alale ehitamiseks arengupiirkonnas H ptk 2.2.3.6).Alla 3 ha suurusele kinnistule ei ole lubatud hooneid ehitada ilma detailplaneeringuta,kuid sellisel juhul ei tohi kinnistule ette näha enam kui ühte üksikelamutja selle juurde kuuluvaid abihooneid. Maaüksuste enam, kui kahekskruntimist (sh üks hooviala elamualana ja ülejäänud maa maatulundusmaana)elamuehituse jaoks ei ole lubatud;• maksimaalne ehitusaluse maa-ala pindala üksikelamukrundil võib olla kuni20% krundi pindalast, kui krunt on alla 1500 m 2 , 12% krundi pindalast, kuikrunt on 1500 kuni 5000 m 2 ja kuni 5%, kui krunt on üle 5000 m 2 suurune;• elamute ehitamiseks ranna või kalda ulatusse peab krundi detailplaneeringussisalduma ka vertikaalplaneering;• kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimiseltuleb tagada vähemalt 50% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastusesäilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine;• Üldplaneeringu järgset haljasala maa (vt KAARDID Üldplaneeringu kaardilala tähisega H) ning haljasala maa, põllu ja metsa (vt KAARDID Üldplaneeringukaardil ala tähisega HL) juhtfunktsiooniga alade sihtotstarvet elamumaaksläbi detailplaneeringu muuta ei lubata v.a juhul, kui alal asub olemasolevelamu, mis siiani asus katastri järgi maatulundusmaal (sellisel juhul onlubatud maatulundusmaast olemasoleva elamu juurde elamumaa maaüksusemoodustamine);• üle 5 krundiga elamuala detailplaneeringu koostamisel ja rajamisel tuleb tagadavähemalt 1 keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala. Iga järgnevaelamukrundi kohta tuleb planeeritaval alal tagada täiendav 20% suurune avalikhaljasala (seal võivad paikneda ka mänguväljakud vms);• uute hoonete kavandamisel tuleb arvestada, et nendeni on tagatud juurdepääsuteeja võimalus hoone tehnovõrkudega ühendamiseks. Hoonete püstitamiseltuleb arvestada, et selle juurde rajatavad teed ja tehnovõrgud ei muudaks oluliseltmaastiku visuaalset väärtust. Miljööväärtuslikel aladel tuleb ja mujal onsoovitatav võimaluse korral eelistada õhuliinidele kaabelliine. Uute juurdepääsuteederajamisel tuleb valida võimalikult vähem looduskeskkonda häiriv asukoht.Juurdepääsuteede rajamisel või hoonete paigutamisel loodusesse, tulebvältida suuremaid pinnavormide muutusi. Maastiku struktuur peab olema ehitistepaigutamise aluseks;• juurdeehitised olemasolevatele hoonetele tuleb rajada hoone mahulist lahendustja arhitektuurset algideed rikkumata;• parkimine tuleb lahendada omal krundil, kui ei ole Vaivara Vallavalitsusegakirjalikult kokku lepitud teisiti;S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 23


Vaivara valla üldplaneering• detailplaneeringus tuleb määrata ka lubatav maa-aluste korruste arv. Kui seeon määramata, ei ole lubatud maa-aluseid korruseid rajada;• pinnase radoonisisalduse ja sellest tuleneva terviseohu välja selgitamiseks tulebjuhul, kui krunt asub kaardistatud radooniriskiga alal, hoone projekteerimisekäigus läbi viia pinnase radoonisisalduse mõõdistamine ning vajaduselrakendada radooni tõkestamise meetodeid vastavalt standardile EVS:840. Radooniohutuelamu projekteerimisel tuleb ette näha ning ehitamisel kasutada ettevaatusabinõusidvastavalt standardile. Olemasolevatel hoonetel tuleb vajaduselmõõta radoonisisaldust siseõhus ning rakendada vajadusel radoonisisaldusevähendamise meetmeid;• elamu piirete osas tuleb järgida ptk 2.2.7.1 toodud tingimusi.Kaksikelamu või muud enam kui kahe korteriga elamud, ridamaja või nende tunnustelevastavat hoonet (vt ptk 2.2.4.1) võib projekteerida ainult selleks detailplaneeringugaette nähtud krundile. Edaspidi tuleb detailplaneeringutes määratledakonkreetsele hoone tüübile vastav maa liik. Näiteks tuleb ridaelamute ehitamiseksmõeldud maa määratleda ridaelamumaana.Uue elamu projekteerimisel peab hoonetüübi valik olema kooskõlas vahetus naabrusesolevate hoonetega. Elumajade ja suvilate kõrvale ei tohi ehitada üle ühe korruseolemasolevatest elamutest kõrgemaid hooneid. Vahetult üksikelamu kõrvalkrundilevõi üle tee sellest ei ole lubatud rajada enam kui kahekorruselisi kortermaju.Enam kui kolmekorruselise korterelamu ja üksikelamu vahel peavad paiknemakaksikelamud, ridaelamud või kahekorruselised kortermajad.2.2.4.1 Elamutega seotud mõistedKäesoleva üldplaneeringu tähenduses on ELAMU alaliseks elamiseks ehitatud jasellena kasutatav hoone, milles kogu pind või vähemalt pool sellest on ette nähtudalaliseks elamiseks.ÜHEPEREELAMU (varem kasutatud ka mõisteid eramu, väikeelamu, pereelamu,individuaalelamu või üksikelamu vms) on ühel krundil paiknev ühele perele projekteeritudja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. Siia kuuluvad ka taluelamud(sh rehielamud) ja endised suvemajad, mis on kohandatud aastaringseks elamiseks.KAKSIKELAMU (varem kasutatud ka mõistet paarismaja vms) moodustavad kaksühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut.Kaksikelamuks loetakse ka muu kahe korteriga elamu, mis on kahe pereelamiseks projekteeritud või hiljem sobitatud elamu, kus on kaks korterit (nt iseloomustavadsellist maja kaks kööki, kaks garaaži, eraldi peasissepääsud vms tunnusedkuigi hoone võib paikneda ühel krundil).RIDAELAMU moodustavad kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisilüksteise külge ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidelkorteritel on tagatud sissepääs eluruumidesse õuest maapinnalt, esimese korrusegaühelt tasandilt. Ridaelamu korterid on omavahel ühendatud, nt tulemüüri, autogaraaži,autovarjualuse või katusega. Ridaelamu korterid ei tohi paikneda üksteisepeal.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 24


Vaivara valla üldplaneeringKORTERELAMU on kolme või enama korteriga elamu, mille korterid paiknevadüksteise peal või küljes (nt korruselamu, galeriimaja vms).AIAMAJA, SUVILA on ühe korteriga hooajaliselt kasutatavaks projekteeritud jaehitatud hoone, mida ei kasutata aastaringselt alaliseks elamiseks ning mis ei peavastama täielikult elamule seatud nõuetele.ABIHOONE (varem kasutatud ka kõrvalhoone) on elamu, suvila või aiamaja juurdekuuluv majapidamise abiruume sisaldav hoone (nt puukuur, saun, garaaž, jäätmehoone,vundamendiga kasvuhoone, võrgukuur, paadikuur vms).2.2.4.2 Nõuded elamukrundi suuruseleÜldplaneering määrab Vaivara valla erinevates piirkondades minimaalsed lubatuduute 7 elamukruntide suurused. Need on toodud ptk 2.2.3.1-2.2.3.6 (väiksemad krundidon lubatud olemasolevatele või ümberehitatavatele hoonetele) arengupiirkondadekaupa. Ptk 2.2.3 toodud minimaalset suurust rakendatakse juhul, kui see polemääratud teisiti enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringutega.Kaksikelamu ja muu kahe korteriga elamu ehitamiseks vajaliku krundi miinimumpindalaksmääratakse: 2 x 0,75 x vastava arengupiirkonna kohta toodud minimaalnelubatud uue üksikelamukrundi suurus m 2 -tes. Ridamajade ehitamiseks vajalikukrundi miinimumpindalaks määratakse: sektsioonide arv x 0,5 x minimaalne lubatuduue üksikelamukrundi suurus vastavas arengupiirkonnas m 2 -tes. Osades arengupiirkondadesei ole kaksikelamud ja ridamajad lubatud (vt ptk ptk 2.2.3.1-2.2.3.6).Jõgede kallastega piirneva krundi lubatud minimaalne suurus tiheasustusalal on2500 m 2 ja sealjuures peab krundi miinimum laius olema 30 m.Peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist ei ole kruntide reaalosadeks jagamineolemasolevate elamute puhul lubatud, kui jagamisel moodustuks väiksemkrunt, kui on lubatud vastavas valla arengupiirkonnas. Elamukrundi jagamineon lubatud juhul kui see toimub vastavuses kehtiva detailplaneeringuga.2.2.4.3 Nõuded elamute ja nende abihoonete asukohaleUute elamute, suvilate ja aiamajade ning nende juurde kuuluvate abihoonete ehitamineei ole lubatud lähemale kui 7,5 m maaüksuse piirist, kui kehtiva detailplaneeringugaei ole määratud teisti või kui piirnevate naabermaaüksuste omanikud ei lepiomavahel kokku teisiti. Hajaasustuses on elamu paigutamise reeglid määratudptk 2.2.3.6.Korterelamuid ei või ehitada üksikelamule lähemale kui 100 m ja ridaelamuidüksikelamule lähemale kui 20 m.7 Vt uue elamukrundi mõiste ptk 2.2.4 lk 22.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 25


Vaivara valla üldplaneeringUute hoonete ehitamisel ajaloolise struktuuriga küladesse, tuleb olemasolevat külatüüpisäilitada. Uute hoonete ehitamisel tuleb arvestada hoonete väljakujunenudomavahelise kauguse, ehitusjoone ja külale iseloomuliku õuestruktuuriga.2.2.4.4 Elamute kõrguse üldtingimusedÜksikelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast, kuikehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Aiamaja ja suvila maksimumkõrguseksloetakse 7,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringusei ole määratud teisiti.Korterelamute maksimaalne kõrgus võib olla 9 m olemasolevast maapinnast ja korruselisuskuni 3 korrust. Kõrgemate hoonete rajamine peab olema põhjendatud arhitektuursestja planeeringulisest aspektist (maamärk vms) ja saab toimuda vaiderandjuhul. Selliseks erandiks on kehtestatud Futura maaüksuse detailplaneeringusmääratud keskuse ala, kus elamute maksimaalseks kõrguseks on ette nähtud erandkorras17 m ja maksimaalseks korruselisuseks määratud kuni 5 korrust.Korterelamus võib olla maksimaalselt 12 korterit (v.a Futura maaüksuse detailplaneeringusmääratud keskuse alal, kus elamus võib olla kuni 25 korterit). Ridamajasvõib olla maksimaalselt 6 korterit (boksi).2.2.4.5 Korterelamute asukoha valiku ja projekteerimise tingimusedKorterelamuid on lubatud rajada arengupiirkonda A1 ja A2 detailplaneeringu aluselning lähtuvalt ptk 2.2.4.4 toodud tingimustest.Korteritega majade (sh kortermaja, ridamaja) planeerimisel tuleb planeeringualastvähemalt 20% jätta avalikuks haljasalaks (sinna hulka ei kuulu teede maa sees olevliiklushaljastus).Ridamaja ja kortermaja planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada antud hoonetüübisobivust konkreetse valla piirkonna hoonestuslaadiga. Sobivuse hindamisealuseks tuleb koostada hoone eskiisprojekt koos 3D piltide või maketiga enne, kuiotsustatakse detailplaneeringu algatamine. Eskiisi ja visualiseeringu alusel kujundatakseVaivara vallavalitsuse seisukoht ja esitatakse vajadusel arhitektuursed nõudedhoone projekti täpsustamiseks. Hindamise kriteeriumiks on hoone esteetiline ja mahulinesobivus konkreetsesse kohta (aluseks võetakse lisaks hetkeolukorrale ka alalekehtestatud planeeringud ja naabrusesse koostatavad või seal ehitusloa saanudprojektid).2.2.5 Äri- ja/või üldkasutatavate hoonete ja/või alade ehitamise ning kasutamisepõhimõttedUute ärihoonete (v.a alla 250 m² suurused ärihooned väljapool detailplaneeringukohustusega ala v.t ptk 2.2.1) kavandamine toimub ainult detailplaneeringu alusel.Ärihoonete rekonstrueerimine on lubatud ilma detailplaneeringuta, kui sellekäigus ei suurene ärihoone ehitusalune pindala enam kui 20% selle olemasolevastpindalast ning ärihoone juurde ei vajata enam kui 10 parkimiskohta.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 26


Vaivara valla üldplaneering2.2.5.1 KalmistudUute üldkasutatavate hoonete rajamiseks tuleb detailplaneering koostada nendesüldplaneeringuga määratud arengupiirkondades, kus on ette nähtud detailplaneeringukohustus (vt ptk 2.2.3.1-2.2.3.3). Muudel juhtudel võib VaivaraVallavalitsus üldkasutatava hoone rajamiseks nõuda detailplaneeringu algatamist.Ärimaade ja reserveeritud ärimaade planeerimisel ja kõigi muude äriobjektideplaneerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:• detailplaneeringus või projekti asendipaanil tuleb määrata ärimaa krundi minimaalnehaljastuse protsent ja anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtadearv ning paigutus;• ärihoone tuleb maanteede äärde paigutada nii, et seda teenindavad laoplatsid japarklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava ärihoonestuse vahele.Sellisel juhul toimiks ärihoone väljapool krunti asuvale alale müraseinana, missummutaks teelt ja krundi seest tulevat liiklusmüra;• enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste või turiste teenindavate ärihoonetejuurde tuleb tagada bussi parkimise võimalus;• ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt;• ärimaale rajatud hoonetesse ei ole lubatud seada korteriomandit, kui detailplaneeringseda ette ei näe. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada iseseisvat elamufunktsioonigahoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastastmajutusteenust pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette einäe. Vastavat tüüpi hoone puhul tuleb parkimise jms korraldamisel lähtuda elamuteleesitatud nõuetest.Detailplaneeringu koostamine ärimaale ei ole kohustuslik (sh üldplaneeringukaardil näidatud detailplaneeringu kohustusega alal), kui:• koostatakse kehtiva detailplaneeringuta alal ehitusprojekt, millega soovitakselaiendada olemasoleva ärihoone või selle abihoone maapealse osa kubatuurikuni 33% ja sealjuures suureneb hoone ehitusalune pindala kuni 20%;• soovitakse ehitada kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehoonet;• mitme ärihoonega hoonestatud krunt jagatakse nende hoonete omanike vahel(kuid sealjuures ei jagata väiksemaks kehtivas detailplaneeringus määratudkrunte) ja kinnistu jagamise sooviga ei kaasne uute hoonete ehitamise soovi;• ärikrundi või -kinnistu jagamise tulemusena tekib transpordimaa või üldmaa;• ajutise ehitise püstitamiseks.Detailplaneeringu koostamine sotsiaalmaale asuvate üldkasutatavate hoonete (koolid,lasteaiad, hooldekodud, raamatukogud, rahvamajad jms) rekonstrueerimiseks eiole vajalik, kui toimub hoone rekonstrueerimine või sotsiaalmaale kuni 20 m² ehitusalusepindalaga väikehoone püstitamine.Vaivara vallas on 4 üldkasutatavat kalmistut, mida kasutavad matmiseks Narvalinn, Sillamäe linn ja Vaivara vald. Kalmistute kogupindala on ca 46,5 ha (kodulehel43,5 ha) ning kalmistud asuvad Sinimäe alevikus ja Peeterristi külas.Üldplaneeringuga on vaja kalmistumaad juurde reservida, kuna:• Sinimäe kalmistul ja Vaivara uus kalmistul Sinimäe alevikus (mis loodusesmoodustavad sisuliselt ühe kalmistu) toimub juurdematmine pereplatsidele japealematmine;S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 27


Vaivara valla üldplaneering• Sillamäe (alumine) kalmistul Sinimäe alevikus jätkub uusi hauaplatse orienteeruvaltkaheks aastaks;• Riigiküla kalmistul Peeterristi külas on projekteeritud hauaplatside arv jubaületatud.Üldplaneering näeb ette kalmistute laiendamise võimaluse Sinimäe kalmistul javäikses mahus Riigiküla kalmistul. Käesoleva üldplaneeringuga on nimetatud kalmistutelaiendamiseks üldplaneeringu kaardil reserveeritud täiendav ala (vt KAAR-DID Üldplaneeringu kaart).2.2.6 Tootmis- ja tööstusterritooriumite ning riigikaitse maale ehitamise ning nendemaakasutamise põhimõttedTootmismaale uute tootmishoonete rajamiseks on detailplaneeringu kohustusning nende planeerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:• tootmismaal detailplaneeringu algatamiseks tuleb koostada eskiis, kust peabselguma hoonete paigutus ja tootmistegevuse spetsiifika. Kui neist lähtuvaltilmneb olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkus, on vallavalitsusel õigusnõuda detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist;• detailplaneeringuga tuleb määrata maaüksuse minimaalne haljastuse protsent;• tootmisalale detailplaneeringu koostamisel tuleb maaüksust liigendada haljasaladega,mis toimiksid puhvervöönditena. Kui tootmisala külgneb elamualaga,tuleb tootmisala territooriumile, elamuala poolsesse osasse, kavandada haljastatudpuhvertsoonid;• tootmishoone tuleb maantee äärde paigutada nii, et seda teenindavad laoplatsidja parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava tootmishoonestusevahele. Sellisel juhul toimiks tootmishoone väljapool krunti asuvale alalemüraseinana, mis summutaks teelt ja krundi seest tuleva müra;• Vaivara vallas, väljapool tootmise arendamise ja riigikaitseobjektide piirkonda– T (ptk 2.2.3.4), ei ole lubatud tegevused, mis on loetletud keskkonnmõju hindamiseja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58,439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15; 2010, 8, 37) § 6 lg 1. Samuti eiole väljaspool tootmise arendamise ja riigikaitseobjektide piirkonda tootmismaale,mis on ette nähtud laohoone või keskkonnaohutu tootmise jaoks (vtKAARDID Üldplaneeringu kaart juhtfunktsioone tähisega TK ja TKR), lubatudrajada keemiatööstust (va olmekeemia tooteid ladustavad laod või olmekeemiatootjad eeldusel, et hoitavate ainete kogusega ei kaasne suurõnnetuseriski tõenäosust) ja keemiaterminale vms ettevõtteid millega kaasneb õhusaaste,vibratsioon, lõhn, kõrge keskkonnarisk vm keskkonnaprobleem. Tuulepargidon lubatud vastavalt ptk 2.2.6.1 nõuetele.Olemasolevad tootmisalad on ettenähtud ja uued tootmisalad reserveeritud erinevatliiki tootmisega seotud tegevusteks:• olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtetele (TT);• laohoonetele ja keskkonnaohututele tootmisettevõtetele (TK, TKR);• mäetööstusele (TMR);• tuulepargile (HTR).Tootmisalade mitmekülgsema arengu tagamiseks on tootmisaladele lubatud rajadaka kaubandus-, teenindus- ja büroohooneid.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 28


Vaivara valla üldplaneeringTootmismaa reserveerimisel laohoonete või keskkonnaohutu tootmise jaoks on arvestatud,et reserveeritud alale mahuks ka tootmisest tulenev mõjuala (sh kaitsehaljastus)ja et planeeringulahenduse elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ei kandukskaugemale reserveeritud tootmisala (TKR) piiridest.Olemasolevale tootmise- ja äriettevõttele laienemise võimaluse loomiseks ja uutetootmisettevõtete rajamiseks on alade reserveerimisel olulisemaks faktoriks sobivuskeskkonnaga ning ümbruskonna suhtes võimalikult väikse saastava efekti saavutamine,samuti nende alade sobilik paiknemine teede, tehnovõrkude ning elamupiirkondadesuhtes. Valitud on alad, kus tootmistegevus mõjutaks kõige vähem elamupiirkondining oleks keskkonnakaitse nõuetega kooskõlas.Olulise ruumilise mõjuga tööstusettevõtete kavandamise või ümberehitamisekorral tuleb reeglina koostada detailplaneering v.a siinses ptk loetletud juhtudel.Olulise ruumilise mõjuga tööstusettevõtte mõju ulatus tuleb määrata detailplaneeringukeskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Hindamisetulemusel selgunud ohu- ja riskialad ning kujad tuleb anda koos konkreetsetekeskkonnatingimustega detailplaneeringus. Detailplaneeringus või selle kontaktvööndijoonisel tuleb kajastada ka ettenähtud kaitsehaljastuse ulatus ja asukoht.Juhul kui Vaivara valda soovitakse kavandada uut olulise ruumilise mõjuga objektiväljapoole üldplaneeringuga määratud TT või HTR ala tuleb selleks koostada eraldiüldplaneering, mille raames viiakse läbi rajatavate ehitiste täpne asukohavalik jakeskkonnamõju strateegiline hindamine. Vaivara Vallavalitsus sellise objekti (v.atuulepark valla osa üldplaneeringu alusel) asukoha kavandamist väljapoole tootmisearendamise ja riigikaitseobjektide piirkonda – T (vt ptk 2.2.3.4 ja SKEEMIDSkeem 1 Arengupiirkondade skeem) ei luba. Valla eesmärk on kõrge keskkonnariskigategevused hoida alal, kus asustustihedus on hõre ja elanikkonda vähe, sest niivälditakse liigseid riske inimeste tervisele ja varale.Detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik juhul kui:• koostatakse ehitusprojekt, millega soovitakse rekonstrueerida olemasolev tootmishoone,abihoone või rajatis nii, et sellega ei muutu hoone ehitusalune pindalaenam kui 5% ja ehitise kõrgus enam kui 2 m selle olemasolevast kõrgusest;• soovitakse ehitada kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehoonet või kui ühelekinnistule kavandatavate tootmishoonete (sh põllumajandusliku tootmise jaoksette nähtud hoonete) üldpindala jääb kokku alla 60 m² ja tootmismaa teenindamiseksei vajata üle 20 parkimiskoha ning tootmisotstarbeliste rajatiste kõrgusjääb alla 12 m;• mitme tootmishoone või rajatisega hoonestatud krunt jagatakse maakorralduslikultnende hoonete ja rajatiste omanike vahel väljapool kehtiva detailplaneeringugaala;• rajatakse tuulepark üldplaneeringus näidatud reserveeritud tuulepargimaale(HTR) üldplaneeringus kindlaks määratud tingimustel (vt ptk 2.2.6.1);• hoonestamata tootmismaa kinnistu jagamise sooviga ei kaasne hoonete ehitamisesoovi ja maanteelt pole uuele kinnistule vajada uut juurdepääsu;• krundi või kinnistu jagamise tulemusena tekib transpordimaa või üldmaa;• ajutise ehitise püstitamiseks kui selle pindala on alla 60 m 2 .Kuna vallal on kohustus tagada elukeskkonna kvaliteedi säilimine elamualadel, tulebuute tootmishoonete asukoha valikul ja tootmisalale ehitiste püstitamisel võiS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 29


Vaivara valla üldplaneeringnende naabrusse elamute rajamisel kinni pidada peatükis 2.2.7.3 olevas tabelis 4toodud puhvertsoonidest.Kaitseministeerium kavatseb tulevikus Sirgala harjutusväljakut laiendada vastavaltmaavaravaru ammendumisele lõuna ja loode suunal. Kaitseministeeriumi tellimuselon AS Maves poolt 2006. a koostatud töö Sirgala perspektiivse harjutusvälja tsoneeringuja kasutustingimuste koostamine. Selles toodud järeldustest selgub, etSirgala harjutusväljale on valitud sobilik asukoht, väljaõppeehitiste ja neid toetavatealade paigutus Sirgala perspektiivsel harjutusväljal on lahendatud keskkonnakaitsetja ohutusnõudeid silmas pidades ratsionaalselt ja keskkonnasäästlikult. Töös kajastatakse,et Sirgala perspektiivset harjutusvälja on võimalik laiendada lõuna suunas10 aasta pärast 1000 ha võrra ja 20 aasta pärast veel ca 950 ha võrra eeldusel, et kõnesolevalalal ka põlevkivikaevandamist toimub. Kuna üldplaneeringu elluviimiseajaperspektiiv on ca 10 aastat, kajastatakse käesolevas üldplaneeringus võimalustläbi viia ala laiendus lõuna suunas. Selleks tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõjustrateegiline hindamine, mille alusel seatakse koostatavasse planeeringussekonkreetsed keskkonnatingimused.2.2.6.1 Tuuleenergeetika kasutamiseks ja tuuleparkide rajamiseks esitatavad tingimusedTuulegeneraatorite püstitamisel ja tuulepargi rajamisel Vaivara valda tuleblähtuda järgmistest tingimustest:• oma kinnistu tarbeks võib paigaldada ühe kuni 0,1 MW tuulegeneraatori detailplaneeringuvõi projekteerimistingimuste alusel arvestades ptk 2.2.7.3tabelis 4 toodud kuja ja eeldusel, et tuuliku kõrgus maapinnast ei ületa 20 m.Alla 0,1 MW tuuliku paigutamiseks naaberelamule lähemale kui 500 mtuleb alati koostada detailplaneering;• üle 0,1 MW võimsuseid tuulegeneraatoreid ei tohi paigaldada Vaivara valdaläbivast Tallinn-Peterburi raudteest põhja poole jäävale alale. Üle 0,1 MWvõimsused tuulegeneraatorid ei tohi paikneda elamutele lähemal kui 900 m,kui ei ole teostatud mürauuringuid, mis näitavad, et müra mõju lähemal püsibnormide piires. Täpne tuulikute ja hoonete vaheline kaugus määrataksedetailplaneeringus või projekteerimistingimustes;• reserveeritud tuulepargimaale (HTR) või muudesse Vaivara valda tulevikuskavandatavasse tuuleparkidesse tohib püstitada ainult 2 MW või suuremavõimsusega uusi tuulegeneraatoreid ja sealjuures on eelistatud üksgeneraatori tüüp kogu tuulepargi ulatuses. Sellise piirangu seadmise eesmärkon tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine ja vältida ebaotstarbekatvõi maastiku reostavat lahendust;• kõik tuulepargid Vaivara vallas tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiganing Politsei- ja Piirivalveametiga planeeritavate tuulegeneraatorite kõrguseja asukoha osas kohe peale projekteerimistingimuste väljastamist eskiisistaadiumis(juhul, kui tuulegeneraatorid paigutatakse üldplaneeringu kaardilolevale HTR alale). Juhul, kui tuulepargi asukoht määratakse valla osa üldplaneeringuga,tuleb seda teha kooskõlastatult Kaitseministeeriumi ningPolitsei- ja Piirivalveametiga.Tuuleparke, mis rajatakse üldplaneeringus näidatud reserveeritud tuulepargimaale(üldplaneeringu kaardil tähisega HTR) või valla osa üldplaneeringus määratavalealale, on lubatud projekteerida projekteerimistingimuste alusel. TuulepargiS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 30


Vaivara valla üldplaneeringrajamiseks projekteerimistingimuste väljastamise eelduseks on liitumislepingu võiliitumisalase kokkuleppe olemasolu võrgu haldajaga. Tuulepargi projektile tulebkoostada keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH aruanne peab valmima jasaama heakskiidu enne ehitusloa väljastamist. Üksikut kuni 0,1 MW võimsusegatuulikut võib paigaldada projekteerimistingimuste alusel, kui see on lähimastnaaberelamust vähemalt 500 m kaugusel.Tuuleparkide rajamiseks ei algatata uusi üld- ja detailplaneeringuid Tallinn-Peterburi raudteest põhja poole jäävale alale. Kõik tuulepargid, mille asukohtei ole HTR alal ja mida kavandatakse raudteest lõuna poole, eeldavad vallaosa üldplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist.Valla osa üldplaneeringu koostamine on ette nähtud lähtuvalt vajadusest tagada alalrohevõrgustiku püsimine ja tuulegeneraatorite ning elamute jt hoonete vahelisedpiisavad kujad. Konkreetset tuulepargi maa ala üldplaneeringus ei määratud ja seetuleb määrata koostöös Maavanema ja Keskkonnaametiga. Valla osaüldplaneeringu eesmärk on määrata tuulegeneraatorite täpsemad asukohad koostöösKaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga, et tagada nende püstitamiseksvajalikud teed ja energia müügiks vajalikud tehnilised kommunikatsioonidning määrata tuulepargi alal rohevõrgustiku toimimise jt keskkonnatingimused.2.2.7 Muu maakasutuse ja ehitustegevuse reguleerimineAjutise ehitise püstitamisel peab arvestama sobivust looduskeskkonnaga ja vältimasaastamist. Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud järgmisteljuhtudel:• 20 - 60 m² ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjaliknõusolek;• kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks ei ole vaja kirjalikkunõusolekut ega ehitusluba.Ajutisi ehitisi võib püstitada samadel tingimustel kui kõiki teisi ehitisi.Ajutiselt või hooajaliselt kasutatavate ATV radade kavandamiseks tuleb koostadavastav projekt. ATV radade ja alaliste mootorsõidukite võidusõidu ja testimisradadeasukoha valikul peab arvestama, et sõidukite müra ei ületaks kehtivaid piirnorme.Vajadusel võib vallavalitsus ka ajutuse või hooajalise ATV raja projektile nõudakeskkonnamõju hindamise koostamist.2.2.7.1 Piiretele esitatavad nõudedKallasraja ulatuses on keelatud rajada piirdeid. Mere ääres ei tohi piire veepiirilepaikneda lähemal kui 50 m tavapärasest veepiirist (kui alal esineb kaldaastang, peabpiire olema kalda astangust nii kaugel, et astangu serv on kallasraja laiuselt jalgsiläbitav ja astangu alune ala jääb piiratud alast väljapoole). Jõe kaldal on soovitatavpiire paigaldada veepiirist 20 - 30 m kaugusele.Erandina on kaldal lubatud piirata sadamate territooriumi, kuid sellisel juhul tulebtagada kallasrajal liikujate suunamine ümber sadama kinnise ala. Piiriveekogu äärdekavandatava sadama territooriumi aiaga sulgemine tuleb kooskõlastada PolitseijaPiirivalveametiga lähtudes vajadusest tagada juurdeääs randumiskohta ja tagadakallasraja kasutatavus lähtuvalt riigi piiri kaitse vajadusest.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 31


Vaivara valla üldplaneeringPiirdeaiad võib rajada mööda krundipiire, kuid ei tohi mitte mingil juhul rajada väljapooleneid. Piirdeaiad võib rajada kas mööda katastriüksuse piire (v.a rannal jakaldal) või suure maaüksuse korral vahetult hoonestatava hooviala ümber. Ranna jakalda ulatuses asuvatel kruntidel on soovitatav piirded võimaluse korral paigutadavahetult ümber elamu või ärihoone hooviala.Kõik piirdeaiad peavad asuma teedekatte servast minimaalselt 2 m kaugusel.Aedade rajamisel krundi piirile peab arvestama ümbritsevat looduslikku olustiku(metsa ala või avatud põlluala) ja suhteliselt suuri krundi pindalasid. Elamute jasuvilate piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonidest.Rohevõrgustiku alal tuleb aiad paigutada ümber elamu hooviala. Maaüksusi võibpiirata latt- või okastraataiaga, st piirdega mis võimaldab väiksematel loomadel alalvabalt liikuda. Hajaasustuses loomapidamistarade kõrgust ja kuju ei piirata.Võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad ei tohi ühepere-, kaksik- või ridaelamupuhul olla kõrgemad, kui 1,5 m. Käesoleva üldplaneeringuga on keelatudplaneeritaval alal üle 1,5 m kõrguste kivi- ja puitaedade rajamine ning läbipaistmatuteplankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad aiad, kuineed on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Soovituslikult peaks puitmajadelolema puitmaterjalist piirdeaiad. Kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist,metallist kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida.Korterelamule (va kaksik- või ridaelamule) piirde rajamisel peab koostatav detailplaneeringtooma välja piirde rajamise motivatsiooni ja piirde lahendus tuleb andakorterelamu projekti koosseisus. Korterelamu piirde kõrgus ei tohi olla üle 1,0 m.Kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded onlubatud rajada ainult vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel. Läbipaistmatuidplankpiirdeid võib rajada vaid ümber tööstus- või liiklusalade, kui seeon vajalik müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks.2.2.7.2 Maavarade kasutamine ja kaevandatavate alade üldised kasutustingimusedVaivara vallas paikneb 6 maardlat (millest osad on kasutatavad kaeveväljad):• 2 põlevkivimaardlat - Narva karjääris Sirgala ja Narva kaeveväljad;• 2 kruusamaardlat - Puhkova ja Laagna;• 1 lubjakivimaardla – Laagna;• 1 turbamaardla – Puhatu.Osaliselt jäävad Vaivara valda Eesti Põlevkivimaardlast Narva kaeveväljad. Kudrukülasasub Riigiküla liivakarjäär. Valla eesmärk on tagada olemasolevatemaavarade säästlik kasutamine.Kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord on sätestatud maapõueseadusega(RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 67, 512; 2006, 14, 109; 58, 439; 2007, 42, 303;66, 408; 2008, 28, 183; 48, 267; 2009, 3, 15; 28, 170; 63, 408) ja keskkonnaministri26.05.2005. a määrusega nr 43 Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringugaja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord (RTL 2005, 60, 865;2009,11,131). Viimases on märgitud, et kaevandamisloa omanik on kohustatudmaavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti aluselS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 32


Vaivara valla üldplaneeringning maavaravaru kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloakehtivuse lõppemist.2.2.7.3 Piirangud ehitustegevusele ja maakasutuseleElamute, avalikult kasutatavavate ärihoonete ja ühiskondlike hoonete rajamisel tulebarvestada vallas olevate tööstusaladega, kalmistutega, maanteedega jms. Tootmisegaseotud hoonete, transpordikoridoride, kõrgete tehniliste ehitiste jms ümberon vaja kaitsekuja, sest tootmise või objekti iseloomust sõltuvalt võib keskkonnaprobleemiksolla nii müra, õhusaaste, lõhn vms kui ka varjude langemine, elektromagnetkiirguskui ka inimeste poolene ebamugavustunne ja osade ettevõtete puhulka (suur)õnnetuste risk. Uusi elamuid tööstusala lähedale rajanud elanikud aktsepteerivadpraktikas ebasobilike või häirivaid keskkonnatingimusi vaid seni kuni ontööstusobjekti naabrusse elama asunud. Seejärel on praktika näidanud, et tööstusobjektivastu, mille olemasolu enne ei seganud, hakatakse usinalt võitlema.Tootmisega seotud hoonete, transpordikoridoride, kõrgete tehniliste ehitiste jmsümber on reeglina vajalik tagada kaitsekuja, kuna tootmise või objekti iseloomustsõltuvalt võib keskkonnaprobleemiks olla nii müra, õhusaaste, lõhn, elektromagnetkiirgusaga ka nt varjude langemine (raadioside mastid) või muu faktor, mis põhjustabinimestele ebamugavustunnet. Üldplaneering annab puhvertsoonid, mis ontoodud tabelis 4. Tabelis toodud vahemaid tuleb rakendada ka uue objekti rajamiselolemasolevate elamute, avalikult kasutatavavate ärihoonete ja ühiskondlike hoonetekõrvale. Tabeli teises veerus toodud kaugust arvestatakse siis kaugusena olemasolevastelamust kavandatava objektini.Tabel 4. Kaitsekujad elamute ja suvilate rajamiselMinimaalne lubatudelamu, suvila võiObjekt sotsiaalobjekti kaugusobjekti krundi piiristOlulise keskkonnamõjugatööstusettevõtted (sh elektrijaamad)ja militaarseksväljaõppeks kasutatavadriigikaitsemaa kinnistudKeskkonnaohutud tootmishoonedMatmiseks kasutatavadkalmistudRaadioside mastid jmskõrged mastid, postid jneÜhe majapidamise jaokskasutatavad kuni 0,1 MWtuulegeneraatoridMärkused500 m Kohustuslik vähemalt 500 m. Suuremkaugus on soovituslik ja sõltubtootmise eripärast ning täpsustataksedetailplaneeringuga25 - 100 m Kohustuslik vähemalt 25 m. Suuremkaugus on soovituslik ja sõltubtootmise eripärast ning täpsustataksedetailplaneeringuga100 m Kohustuslik kaugus kalmistu krundipiirist, võimalik vähendada kokkuleppelVirumaa Tervisekaitsetalitusegakuni 50 m200 m Soovituslik, lähemale ehitamisekspeab olema elamu omaniku võielamut ehitada sooviva isiku kirjaliknõusolek250 m Kohustuslik minimaalne kujanaaberelamu või sotsiaalobjektini.Soovitatavalt võiks kuja olla kakskorda suuremS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 33


Vaivara valla üldplaneeringObjektEnam kui ühe majapidamisejaoks kasutatavad võiüle 0,1 MW tuulegeneraatorid*Üle 110 kV kõrgepingeliinidemastid ja liinidMinimaalne lubatudelamu, suvila võisotsiaalobjekti kaugusMärkusedobjekti krundi piirist900 m Kohustuslik minimaalne kuja50 m Kohustuslik kaugus elamute jalaste- ning majutusasutuste puhul,muude hoonete ja energiatootmisegamitteseotud rajatiste puhulsoovituslik kaugusRaudteed 100 m Kohustuslik uute elamute ja majutusasutusterajamisel; olemasolevadelamud võivad asuda lähemalja neid on lubatud rekonstrueerida.Uued lasteasutused ja muud sotsiaalfunktsioonigahooned peavadasuma minimaalselt 300 m ohtlikeveoste transpordiks kasutatavastraudteestRiigimaanteed 50 m Kohustuslik uute elamute ja majutusasutusterajamisel; olemasolevadelamud võivad asuda lähemalja neid on lubatud rekonstrueerida.Uued lasteasutused ja muud sotsiaalfunktsioonigahooned peavadasuma väljapool maantee sanitaarkaitsevööndit.Sanitaarkaitsevööndiolemasoluga tuleb arvestada kaelamute ja majutusasutuste ettenägemiselsanitaarkaitsevööndisse,mistõttu tuleb detailplaneeringusanda müra, õhusaaste jms leevendamisemeetmedKohalikud maanteed 20 m Kohustuslik uute elamute ja lasteningmajutusasutuste rajamisel;olemasolevad hooned võivad asudalähemal ja neid on lubatud rekonstrueeridaTänavad 10 m Kohustuslik uute elamute ja lasteningmajutusasutuste rajamisel;olemasolevad hooned võivad asudalähemal ja neid on lubatud rekonstrueeridaElamu- ja suvilakvartalite minimaalselt 7,5 m Kohustuslik uute hoonete rajamiselsiseteed (hooviala teed)*** kui ei ole teostatud mürauuringuid, mis näitavad, et müra mõju lähemal püsib normide piires.Täpne tuulikute ja hoonete vaheline kaugus määratakse detailplaneeringus või projekteerimistingimustes;** kui puudub kinnistu või krunt, siis võetakse kaugus krundipiiri ettepaneku järgi.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 34


Vaivara valla üldplaneeringPuhvertsooni sees tuleb säilitada haljastus või selle puudumisel on soovitatav puhvertsooniistutada võimalikult palju uut kõrghaljastus juhtudel kus see on võimalik(st väljapool teid, parklaid, loodus- või muinsuskaitsealuse objekti kaitsevööndeidjne).Eetilistel kaalutlustel (müra vältimine kalmistutel ja kalmistu muusika levimine elamualadelejms) kui ka põhjavee ülemiste kihtide reostusohu tõttu vajalik piirata elamuehitustvahetult kalmistutega külgnevatel aladel. Vastavalt Sotsiaalministri28.12.2001. a määrusele nr 156, Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele,matmisele ja ümbermatmisele (RTL 2002, 9, 87; 2007, 32, 563; RTL 2009, 96,1437) tuleb uute matmispaikade rajamisel ja kasutuses olevate matmispaikade laiendamiselmoodustada sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitseala moodustamisel tuleb arvessevõtta Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 240; 1998, 2, 47; 61,987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002,1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005,15, 87; 37, 280; 67, 512; 2006, 28, 211; 2007, 1, 1; 62, 396; 66, 408; 2009, 1, 2; 3,15; 20, 131; 37, 251; 49, 331; 2010, 8, 37) § 28 ja Keskkonnaministri 16.12.1996. amääruse nr 61 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord(RTL 1997, 3, 8; 2004, 96, 1500; 2009, 11, 131) nõudeid. Vaivara valla surnuaedade(surnuaia) sanitaarkaitseala on määratud tabelis läbi käesoleva planeeringu, puhvertsoonilaiuseks on 100 m.Raadiomastide, kõrgepinge elektriliini postide, tuulegeneraatorite jms puhul on kujakehtestamise aluseks elanike mugavustunne ning vajadus vältida varjude langemistelamute aedadesse.2.3 Teed, raudtee ja tehniline infrastruktuurTeede, raudtee ja tehnorajatistele täpne asukoht tuleb ette näha detailplaneeringutekoostamisel. Euroopa Liidu ühtse transpordipoliitika järgi peetakse prioriteetseksmultimodaalsete ehk mitut transpordiliiki hõlmavate transpordikoridoride võrguarendamist. Vaivara valda läbivad rahvusvaheline maantee ja raudtee ning nendeläheduses paikneb arendatav lennuväli.Vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringule on üldplaneeringu koostamisel arvestatudolemasoleva Tallinn-Narva mnt trassikoridori laienduse ning uue trassikoridoriga(vt KAARDID Üldplaneeringu kaart). Uue trassikoridori sees tee asukoha täpsustamisekson algatatud Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneeringE20/T1 Jõhvi-Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi - Narva lõigus ja Vodava– Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori määramine. Selle planeeringu eesmärkon riigi põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva trassi asukohas kokku leppimineja tee vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavate nõuetega Jõhvi-Narvalõigus 163,2 – 208,8 km ehk kogu Vaivara valla ulatuses. Planeeringu käigus peakssamuti selguma Vodova - Riigiküla ehk Narva ümbersõidu jaoks vajaliku sillatäpne asukoht ning piiripunkti rajamiseks vajaliku maa-ala ulatus. Kuna üldplaneeringukoostamise ajal ei olnud täpne lahendus teada, on trassikoridor ja teed üldplaneeringuskajastatud lähtuvalt kehtivast Ida-Viru maakonnaplaneeringust (vt kaptk 5).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 35


Vaivara valla üldplaneeringDetailplaneeringu järgse vähemalt 2 krundiga 8 elamuala ja iga äri- või tootmisalaväljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne hoonetele ehituslubadeväljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/võireoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ning liinid ja paigaldadadetailplaneeringus nõutud kohtadesse tänavavalgustus. Samuti tuleb gaasivarustusevõi kaugküte trassid rajada enne hoonetele ehituslubade andmist.Elamuala sisese uue teekrundi miinimum laius peab olema 12 m. Äri ja tootmisaladelpeab uue teekrundi miinimum laius olema 16 m.Arenenud teedevõrk ja raudtee olemasolu on Vaivara valla üks olulisi arengueeldusi.Vaivara vallas on kokku 103,5 km teid ja tänavaid. Avalikult kasutatavad teedon riigimaantee, kohalik tee, tänav ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.Teede nimekiri on toodud Lisas 4 (vt LISAD Lisa 4 Vaivara vallas paiknevate teedeloetelu).KOHALIK TEE on valla- või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseksrajatud kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuksliiklemiseks ettenähtud talitee.ERATEE on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võibkasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Erandina peab tee omanik erateed jareaalservituudiga erateed ning tasulist teed lubama tasuta kasutada alarmsõidukil jaerakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab teeomanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avariivõi loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.Uute peamiste teede ja tehnorajatiste jaoks reserveeritud maad kajastuvad üldplaneeringukaardil (vt KAARDID Üldplaneeringu kaart). Täpsemad teede asukohad,liikluslahendus ja tehnilise infrastruktuuri asukohad tuleb ette näha detailplaneeringutekoostamisel.Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvatekeskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärdekaitsevöönd. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitmesõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Teedekaitsevööndid on toodud tabelis 4.Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaagakülgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama võilubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtlikurajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistuletalihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseksning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsutema elukohale ja varale.8 Seda tuleb tõlgendada kui detailplaneeringut, millega on moodustatud vähemalt kaks krunti, st nõueei kehti kui detailplaneering on koostatud vaid ühe elamukrundi jaoks.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 36


Vaivara valla üldplaneering2.3.1 Teed ja parkimise põhimõttedVaivara valla peamiseks liikluskorraldusega seonduvaks eesmärgiks on tagada kõrgeliiklusohutuse tase ja luua läbi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise võimalusedsäästva transpordisüsteemi arendamiseks (valla keskuste mitmekesistamine,kergliiklusteede planeerimine, ühistranspordikorralduse tagamine). Oluline on kakohalike teede seisukorra ja sõidetavuse parandamine. Halvas seisukorras teed eitohi muutuda kohaliku elu ja turismi segavaks aspektiks.Seni on Vaivaras toiminud regulaarsed bussiliinid Narva-Narva-Jõesuu marsruudilning maakonna bussiliin Narva – Laagna – Sinimäe - Sillamäe marsruudil. Ühistranspordiühendusekvaliteedi jätkuv parandamine on eelduseks igapäevase pendelmigratsioonikasvule linnade ja valla vahel. Vaid hea transpordiühenduse olemasolulsaavad vallaelanikud käia tööl ja koolis Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel,Narva-Jõesuus. See on omakorda eelduseks valla elanikkonna edasisel kasvamisel.Selleks tuleb koostatavates elamuala ja suuremate äri- ja tootmisalade detailplaneeringutesmäärata ka bussitaskute asukohad. Kõigis koostatavates detailplaneeringutestuleb planeerida kõnni- või kergliiklusteed lähimate bussipeatusteni ja näidatadetailplaneeringu joonisel või kontaktvööndi skeemil.Reserveeritud alade täpsem liikluskorralduse tuleb määrata detailplaneeringute käigus,arvestades üldplaneeringus määratud perspektiivsete teede asukohti. Tallinn -Narva maantee paigutus, liikluskorralduse üldpõhimõtted jms määratakse Ida-Virumaakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga E20/T1 Tallinn-Narva trassikoridoritäpsustamine Jõhvi – Narva lõigus ja Voduva – Riigiküla (Narva ümbersõit)trassikoridori määramine. Trassikoridoriga tuleb arvestada kõigi algatatavateja koostamisel olevate detailplaneeringute liikluslahenduse väljatöötamisel.Detailplaneeringut koostades või hajaasustuses väljaspool detailplaneeringu koostamisekohustusega ala maakorralduslike toimingute tegemisel, tuleb tagada olemasolevadjuurdepääsud (naaber)maaüksustele. Rohkem kui kolme krundi teenindamiseksolevale/kavandatud juurdepääsuteele on soovitatav määrata avalik kasutus.Riigimaanteede sanitaarkaitsevöönd tähendab, et selle vööndi ulatuses (nii hooneteskui väljaspool hooneid) ületab maanteeliiklusest põhjustatud müratase suure tõenäosusegakehtestatud normtaset. Seega on vajalik tervise kaitseks rahvaterviseseaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415;88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521; 2003, 26,156; 160; 2004, 45, 315; 75, 520; 87, 593; 2005, 24, 179; 2006, 28, 211; 55, 405;2007, 1, 1; 12, 66; 22, 114; 24, 127; 63, 397; 2008, 58, 329; 2009, 49, 331) § 8lõike 2 punkti 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42,Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes jamürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511), esitatud normmüratasemetetagamiseks vajalikud meetmed. Sanitaarkaitsevööndi mõjuala määramise alusekson perspektiivne liiklussagedus.Kõik maanteede kaitsevööndi jäävad detailplaneeringud, millega taotletakse teedeleuute peale või mahasõitude rajamist tuleb kooskõlastada tee omaniku esindajaga.Kõik tee-ehitustööd mis asuvad piirivalve tegevuspiirkonnas ja piiriveekogu äärestuleb kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 37


Vaivara valla üldplaneeringKõigil kruntidel (va ühiskondlike hoonete ja puhkealade puhul, kui see on lahendatudteisiti detailplaneeringus) tuleb parkimine lahendada krundi siseselt. Parkimiskohtadepaigutus tuleb kindlaks määrata detailplaneeringus.Igal ühepereelamul ja ridaelamu korteril peab olema vähemalt 1 parkimiskoht omalkrundil.Korterelamutel tuleb omal krundil ette näha minimaalselt 1,5 parkimiskohta korterikohta, lisaks sellele tuleb ette näha viie korteri peale vähemalt üks täiendav külastajateparkimiskoht.2.3.2 Kergliiklusteed, kallasrada, suusa- ja matkarajadKäesolev Vaivara valla üldplaneering teeb ettepaneku uute kergliiklusteede rajamiseksSillamäelt Narvani mööda Tallinn-Narva maanteed, Sillamäelt Vaivara külani,maanteelt Sinimäe alevikku, maanteelt Narva-Jõesuuni ning Narva-Jõesuust Narvani.Planeeritud kergliiklusteed on kantud üldplaneeringu kaardile (vt KAARDIDÜldplaneeringu kaart). Täpne lahendus kergliiklustee rajamiseks tuleb anda projektis.Rajatavad jalgratta- ja kõnniteed ning kergliiklusteed peavad lähtuma universaalsedisaini kujundusprintsiipidest ning arvestama kõigi eri-vajadustega inimesteliikumisvajadusi.Kergliiklusteed on planeeritud nii, et need ühendaksid naaberlinna hoonestusalasidsuuremate suvila-aladega või valla olulisemaid asustusüksusi omavahel ning võimaldaksidohutu liikumise jalgsi ning jalgrattaga.Veekogu ääres tuleb tagada juurdepääsud kallasrajale (olulisemad juurdepääsu kohadkajastuvad üldplaneeringu kaardil). Piiriveekogu ääres peab kallasrada olemapiirivalve poolt takistamatult läbitav suvisel ajal ATV-ga ja talvisel ajal mootorsaaniga.Piirivalvel peab samuti olema samuti tagatud juurdepääs kontrolli teostamiseksrandumiskohtadesse.Olulisemad suusa- ja matkarajad (sh jalgrattarajad) on kantud üldplaneeringukaardile.2.3.3 RaudteeValda läbib Tallinn – Tapa - Narva raudtee koos kolme vahejaamaga - Vaivara,Auvere ja Soldina.Regulaarne kaubavedu Eesti raudteel suurenes kuni viimaste aastateni. Suurim regulaarsekaubaveo transpordiartikkel on seni olnud naftasaadused. Kuigi viimasedaastad ja majanduslanguse periood on vähendanud hetkel kaubavoogusid, kavatsebperspektiivis Eesti Raudtee kaubavedu raudteel suurendada kaasajastades infrastruktuuri.Seoses Sillamäe sadama rajamisega ning sellest tulenevate kaubavoogudesuurenemisega raudteel tuleb esimesel võimalusel rajada Vaivara külla mitmetasandiliseraudtee ja Sillamäe-Viivikonna maantee ristumiskoht.Lisaks reisijate ja kauba veoks kasutatavatele raudteedele on valla territooriumilEesti Põlevkivi raudteed.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 38


Vaivara valla üldplaneeringKõik raudteed on kantud üldplaneeringu kaardile (vt KAARDID Üldplaneeringukaart). Kõik raudtee kaitsevööndis koostatavad detailplaneeringud ja projektidtuleb kooskõlastada raudtee omanikuga. Raudtee kaitsevööndi laius on vastavaltraudteeseadusele (RT I 2003, 79, 530; 2004, 18, 131; 2005, 38, 298; 40, 312; 2006,30, 232; 2007, 12, 66; 14, 70; 63, 398; 66, 408; 2008, 30, 191; 2009, 3, 15; 39, 262;62, 405; 2010, 8, 38) linnades ja asulates 30 meetrit ning väljaspool linnu ja asulaid50 meetrit rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpmeteljest), kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole ette nähtudkaitsevööndi suuremat laiust.2.3.4 Telefoni- ja andmesideVaivara vald on esindatud kõigi mobiilsideteenust pakkuvate operaatorite poolt.Põhimaantee Tallinn-Narva on suuremas osas kaetud stabiilse mobiilsidega, väljaarvatud Hiiemetsa küla ja Narva-Jõesuu ristmiku vaheline ala.Interneti püsiühendust on võimalik kasutada Sinimäe alevikus, Olgina alevikus jaVaivara külas, ülejäänud asumites on võimalik kasutada interneti sissehelistamisteenust.Avalikud internetipunktid vallas on Sinimäe, Vaivara ja Olgina raamatukogudes.Postkontor asub Sinimäe alevikus.Sidevõrguga liitumiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavaid teenuseidpakkuvalt firmalt, kas detailplaneeringu või projekteerimise käigus.Raadioside mastide kaugus elamust ja elamu kaugus raadioside mastist on määratudptk 2.2.7.3.2.3.5 ElektrivõrkValla jaotusvõrk kuulub enamuses VKG (Viru Keemia Grupp) ElektrivõrgudOÜ-le ja vähesel määral Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le ning põhivõrk EleringOÜ-le. Elektrivõrguga liitumiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavaidteenuseid pakkuvalt firmalt. Tehnilised tingimused tuleb taotleda kas detailplaneeringukoostamise või projekteerimise käigus.Üldplaneeringus on arvestatud koostamisel oleva detailplaneeringuga uue alajaamarajamiseks VKG poolt Olgina aleviku piirkonda.Eesti Energia tellimusel on käesoleval ajal projekteerimisel üks alajaam, mishakkab toitma Mustajõe–3 suvilaühistut.Planeeringu alal olevad peamised alajaamad ja kõrgepingeliinid kajastuvad üldplaneeringukaardil (vt KAARDID Üldplaneeringu kaart). Perspektiivsed trassid tuleksrajada perspektiivsete teede äärde või nendega paralleelselt. Täpsem trasside paikneminemääratakse detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus.Üldplaneeringus on kavandatud Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama vahelisestautoteest põhja pool, autotee vahetus läheduses perspektiivne trassiala kommunikatsioonidepaigaldamiseks ja Balti Elektrijaama tootmistegevuse jaoks.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 39


Vaivara valla üldplaneering2.3.6 TänavavalgustusTänavavalgustusega on täielikult või osaliselt kaetud Sinimäe ja Olgina alevikud,Vaivara, Kudruküla, Soldina, Auvere ja Puhkova külad. Tänavavalgustus on soovitatavtagada olulisemate kergliiklusteede äärde ja laste kooli ja bussipeatuste vahelistelteede lõikudel. Tänavavalgustus tuleb detailplaneeringus määratud juhtudeluute elamu-, äri- või tootmisaladel rajada ala arendajal enne hoonetele ehituslubadeväljastamist. Tänavavalgustus tuleb kasutusse võtta hiljemalt 1/5 piirkonna või detailplaneeringualahoonetest kasutusloa andmisel.2.3.7 Soojavarustuse põhimõttedVastavalt Vaivara valla soojamajanduse arengukavas toodule on käesoleval hetkelVaivara vallas kahes suuremas asulas - Olginas ja Sinimäel - olemas tsentraliseeritudsoojavarustussüsteem. Sinna kuuluvad katlamaja, soojusvõrk ja majasiseseidsüsteemid. Katlamajade tehnilise varustuse tase on hea ning nad töötavad maagaasilvõi põlevkiviõlil ja täielikult automaatrežiimil.Olgina ja Sinimäe alevikes on määratud kaugküttepiirkonnad järgmiselt: Olginaalevikus Narva mnt ja Sinimäe alevikus Aia tn, Kesk tn, Pargi tn ja Uus tn. Kaugküttepiirkonnason kaugküttevõrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnasasuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis (so kinnistul,ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitistekompleks ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatudsoojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogumtarbija varustamiseks soojusega) ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusegavarustamiseks.Väikese elanike arvuga asulates, kus on enamjaolt eramajad, on iga maja jaoks individuaalsedküttesüsteemid ning need kuuluvad eramajade omanikele. Individuaalküttekson soovitatav ennekõike kasutada soojusvahetuspumpasid, passiivset jaaktiivset päikesekütet, ökoloogilisi taastuvat tooret kasutavaid kütteviise. Samutivõib kasutada puitkütet, elektrikütet, gaasikütet või õlikütet. Elamute ehitamisel onsoovitatav vältida kivisöega kütmist, õlikütet ja ainult elektrikütte baasil lahendusi.Nende asemel on otstarbekas eelistada ühepereelamute rajamisel ja rekonstrueerimiselsoojusvahetuspumpade (maakütte pumbad, õhksoojuspumbad jms) kasutamist,et vähendada lisanduvat keskkonna saastekoormust.Iga rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata projektis.Detailplaneeringu koostamisel tuleb planeeringus määrata kindlaks antud piirkonnajaoks sobilikud või otstarbekad soojavarustuse süsteemid.2.3.8 Gaasivarustuse põhimõttedValla haldusterritooriumi läbivad läänest itta kulgevad D- ja C-kategooria magistraaltorustikudja Narva linnale kulgev D-kategooria harutorustik. D-kategooriagaasitorustikule on kehtestatud kaitsevöönd 5 m torust ja tulenevalt EVS 884:2005tuleb planeeritavatele ehitistele näha ette ohutuskuja gaasitorustikust minimaalselt25 m. C-kategooria torustikele on kehtestatud kaitsevöönd 2 m torust. Nimetatudtorustikud on kantud üldplaneeringu kaardile (vt KAARDID Üldplaneeringu kaart)ja äri- ning elamumaade kavandamisel tuleb need planeerida sarnaselt, et nimetatudS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 40


Vaivara valla üldplaneeringgaasitorustikud võimalikult vähe kahjustaksid tulevaste kinnisasjade omanike huve.Tootmispiirkondade kavandamisel tuleb tagada gaasitorustike paiknevuse piirkonnasgeoloogiliste tingimuste säilimine. Vaivara vallas planeeritavate ehitiste maagaasigavarustamine on võimalik reeglina eelnimetatud gaasitorustikelt.Tõrvajõe küla, osaliselt Olgina aleviku ning osaliselt Peeterristi küla piirkonna gaasiettevõtjaon Vaivara Gaas OÜ, kes omab eelnimetatud piirkonnas C, B ja A-kategooria gaasivõrku. Tõrvajõe küla, osaliselt Olgina aleviku ning osaliselt Peeterristiküla piirkonda planeeritavate ehitiste maagaasiga varustamine on võimalikeelnimetatud gaasitorustikelt.2.3.9 Veevärk ja reoveekäitlusVastavalt Vaivara valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas toodule onomavalitsuse ülesandeks tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Joogivesipeab olema kättesaadav ja ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivseltkeemilisi toksilisi ühendeid.Tänu 2008. aastal KIK (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus) toel Kudruküla,Sinimäe ja Soldina joogiveepumplate varustamisel rauaeraldus filtritega vastabkäesoleval ajal tarbijatele müüdav joogivesi kõikidele joogiveele sätestatudnõuetele va radiaoaktiivsete ühendite osas, mida ei ole uuritud.Vaivara valla asumite veevarustuse allikaks on põhjavesi. Pinnavett kasutavad omatootmisvajaduste rahuldamiseks Eesti Elektrijaam ja Eesti Energia KaevandusedAS Narva karjäär. Veevarustuseks kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga,kuid lokaalselt on probleeme liigse rauasisaldusega joogivees ning salvkaevudessaab kuivaperioodi pikemal kestvusel vesi otsa.Valla veevarustus on planeeritud olemasolevate puurkaevude baasil, mis rahuldavadkäesoleval hetkel elanikkonna veevajaduse.Vastavalt Vaivara valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas toodule peabkaugemas perspektiivis (aastaks 2013) ühisveevarustuse vesi vastama kõigile kvaliteedinõueteleja olema tehnilistele normidele vastav. Väiksemate külade ja hajaasustuseosas tuleb aastaks 2014 korrastada veevarustus vähemalt rahuldavaletasemele.Vaivara valla asulate kanalisatsioonisüsteem on suuremas osas lahkvoolne. Reoveedkogutakse kokku Sinimäe ja Olgina asulates, puhastatakse kohalikes väikepuhastitesja juhitakse kraavide kaudu jõgedesse, mis omakorda suubuvad Soomelahte.Olemasolevad torud on halva ehituskvaliteediga, mis tingivad suure infiltratsiooniveeprotsendi, mida omakorda tingib Sinimäe ja Olgina alevikes pumpla ja reoveepuhastiajutisi ülekoormatusi.Vaivara ja Soldina külades on kunagi rajatud väikesed reoveepuhastid ja kanalisatsioonisüsteemid,mis on teenindanud väikest osa küladest. Hetkel need süsteemid japuhastid ei tööta. Eelmainitud küladesse tuleb rajada uued kanalisatsiooni trassid jareoveepuhastid.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 41


Vaivara valla üldplaneeringAuvere, Peeterristi ja Laagna külade tihehoonestusega aladel tuleb rekonstrueeridajoogiveega varustamise süsteemid ja lahendada reovee kogumine kogumiskaevudebaasil.Kanalisatsioonivõrgu rajamine/laiendamine on ette nähtud kõigis Vaivara vallaühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas hõlmatud külades. Kanalisatsioonivõrgurenoveerimise ja laiendamise tulemusena väheneb infiltratsioonivee koguskanalisatsioonivõrgus ning loodusesse juhitavate reoainete kogus. Sellega kaasnebpiirkonna keskkonnaseisundi paranemine.Talupidajatele ja üksikmajapidajatele (hajaasustuses) on soovitav kasutada väikepuhastusseadmeid.Veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamisel Vaivara vallas tuleb lähtuda Vaivaravalla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas sätestatule.Puurkaevud, puhastid ja tuletõrje veevõtukohad on kantud üldplaneeringu kaardile(vt KAARDID Üldplaneeringu kaart) vastava leppemärgiga.2.3.10 Sademete ja pinnavee ärajuhtimine ning kuivendussüsteemidVaivara vallas toimub sademevee ärajuhtimine teedelt ja tänavatelt reeglina kraavidega.Kuna asustustihedus ja kõvakattega pindade osa on väga väike, siis põhilineosa sademeveest imbub pinnasesse kinnistutel või teeäärsetel haljasaladel. Vaivaravalla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas määratud piirkondadele on vajarajada sademevee kanalisatsioon. Ülearuste kulutuste vältimiseks tuleb teed ja tänavadprojekteerida selliselt, et sademevesi imbuks teedeäärsetelt haljasaladelt pinnasesse.Vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39,238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 2005,37, 280; 2009, 3, 15; 39, 262; 49, 331) loetakse sademete, drenaaživee ning muupinnase ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.Seetõttu peab kohalik omavalitsus reguleerima ka sademeveekanalisatsiooni alasttegevust oma territooriumil, sõlmides vajadusel sellekohase halduslepingu ühisveevärgija -kanalisatsiooni valdajaga.Uute elurajoonide projekteerimisel tuleb jälgida, et kinnistutel tekkiv sademevesiimmutatakse kinnistu piirides. Kinnistute kõvakattega pindade osakaal võiks ollavõimalikult väike, et sademevee imbumine ei oleks takistatud. Aladel, kus suurtevihmade ja lumesulamisveed kogunevad maapinnale põhjustades ajutisi üleujutusi,tuleb ette näha sademevee ärajuhtimine, kasutades selleks olemasolevaid kuivenduskraave.Kuivendussüsteemide ja ühisvoolude toimimise tagamiseks tuleb arvestada kõigiskoostatavates valla osa üldplaneeringutes, detailplaneeringutes ja projektides süsteemideterviklikkusega. Maaparandussüsteemi maa-alale kavandatava ehituse projektvõi ühiseesvoolu reguleerimise kavatus tuleb kooskõlastada Viru Maaparandusbürooga.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 42


Vaivara valla üldplaneeringMaaparandussüsteemidega esinevaid probleeme ja võimalikke lahendusi käsitlebVaivara valla poolt tellitud Maa ja Vesi AS poolt koostatud Vaivara valla pinnaveejuhtmetekorrastamise kava töö nr 09758, Tallinn 2009.2.4 Jäätmekäitluse üldnõudedJäätmemajanduse tuleviku määravad riiklik ja maakondlik jäätmekava ning nendealusel on koostatud Vaivara valla jäätmekava 2005-2009, mis on vastu võetudVaivara Vallavolikogu poolt 17.02.2005. a määrusega nr 60.Vaivara Vallavolikogu 17.02.2005. a määrusega nr 61 on kehtestatud Vaivara vallajäätmhoolduseeskiri, mida on muudetud Vaivara Vallavolikogu 25.10.2007. amäärusega nr 45 ja Vaivara Vallavolikogu 28.02.2008. a määrusega nr 54. Eeskirjaeesmärk on säilitada Vaivara vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendadajäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.Vaivara vallas Vaivara külas, suletud Sillamäe olmejäätmete prügila territooriumilasub Sillamäe MBT-terminal, mis Riigi jäätmekava 2008-2013 alusel võib käideldanii Sillamäe kui ka Narva segajäätmeid.Vaivara vallas asub 7 ametlikku liigiti kogutud jäätmete kogumismahutite asukohta- Sinimäe ja Olgina alevikes ning Vaivara, Laagna, Peeterristi, Soldina, Kudrukülakülas.Vallas tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse kogumisringi käigus elanikkonnaltkokku üks kord aastas. Elanikelt ohtlike jäätmete kogumispunktid on Sillamäel jaNarvas. Vallas asub 2000. aastast tegutsev ohtlike jäätmete kogumiskeskus, matmispaikja kompostväljak, mida haldab AS EcoPro. Kogumiskeskus ja selle juuresolev ümberlaadimisjaam on arvestatud järgmiste operatsioonide täitmiseks:• Kirde-Eestis kogutud jäätmete kaalumine, registreerimine ja vastvõtt;• teistes regionaalsetes kogumiskeskustes kogutud jäätmete kaalumine,registreerimine ja vastuvõtt;• saabuvate jäätmete kontrollimine ja analüüsimine;• vedelate õlijäätmete separeerimine edasiseks töötlemiseks;• jäätmete ajutine ladustamine enne nende saatmist termilisele töötlemisele;• jäätmete ümberlaadimine termiliseks töötlemiseks;• jäätmete ümberlaadimine ajutiseks ladustamiseks;• jäätmete lõppladestamine.Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumineprügikastidesse või konteineritesse ning sõlmida nende äraveo leping kehtivalekorrale.Tähelepanu tuleb pöörata prügimajanduse parandamisele väärtuslikel maastikelning suure külastatavusega objektide ümbruses. Likvideerida tuleb omavolilisedväiksemad prügi mahapaneku kohad. Turismipiirkondades ja avalikult palju kasutamistleidvates paikades tuleb tagada prügikastide olemasolu ja regulaarne tühjendamine.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 43


Vaivara valla üldplaneering2.5 Väärtuslikud alad ja nende ehitus- ning maakasutustingimusedVaivara valla üldplaneeringu koostamisel selgitati olemasolevad väärtused ja seatitingimused nende hoidmiseks.Vaivara valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud järgmisteväärtuslike ja säilitatavate aladega:• kaitstavad looduskaitsealad ning -objektid ja Natura 2000 raames määratudhoiualad;• roheline võrgustik;• väärtuslikud maastikud ning ilusate vaadetega teelõigud ja vaatekohad;• mälestised;• pärandkultuuriobjektid.Miljööväärtusega aladel ja/või kohaliku kaitse all olevatel looduskaitsealadel tulebtagada olemasolevate taluhoonetele avanevate vaadete säilimine vähemalt 100 mulatuses. Täpsemad ehitustingimused miljööväärtusega aladele ja kohaliku kaitseall olevate looduskaitsealadele määratakse eraldi kaitse-eeskirja, ehitusmääruse võiteemaplaneeringu alusel.Kõikide kultuurimälestistega ja pärandkultuuriobjektidega tuleb arvestada edasistedetailplaneeringute ja projektide koostamisel. Pärandkultuuriobjektid ondokumenteeritud eraldi tööna. Maa-ameti kaardiserveris on pärandkultuuriobjektideasukohad ja info objektide kohta kättesaadav.2.5.1 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 loodusaladVaivara valla territooriumil asuvad kaitsealad on:• Langevoja juga (hetkel uuendamata kaitsekorraga ala, kavandatav Langevojamaastikukaitseala);• Udria maastikukaitseala;• Vaivara maastikukaitseala.Langevoja joa kaitseala asub Ida-Virumaal Sillamäe linnas ja Vaivara vallas. Paepõhjalineorg ja joastik on kaitse alla võetud 1959. a. Joa kõrgus ulatub erinevatelandmetel 3,3-5,2 m. Sõtke jõe orgu läänest laskuval Langevojal on ka samanimelinejoastik, enam kui 4 m kõrguse astanguga. Oja on uuristanud paari meetrisügavuse oru, mis joa kohal ja sellest pärivoolu laieneb paarikümne meetrini.Umbes 5 m ulatuses enne joa astangut langeb vesi astmeliselt 1,2 m. Kaitsealapindala on 1,8 ha.Udria maastikukaitseala asub Vaivara vallas Perjatsi, Pimestiku Udria ja Merikülamaadel ning lahustükiga Arumäe külas. Kaitseala suurus on 375 ha ning jääbPerjatsi oja ja Narva-Jõesuu linna vahele pikki mereranda. 26.04.2007. a onVabariigi Valitsuse määrusega nr 119 kinnitatud Udria maastikukaitseala kaitseeeskiri(RT I 2007, 35, 224; 2009, 7, 48).Vaivara maastikukaitseala asub Vaivara vallas Sinimäe alevikus ja on rajatud Sinimägede,kolme omavahel liitunud vallseljaku (Tornimäe, Pargimäe ja Põrguaugumäe)ning lahustükil paikneva loodusmetsa kaitseks. Kaitseala suurus on 79 ha.Mägede (kõrgus kuni 30 m) järsul põhjanõlval paljanduvad Ordoviitsiumi lubja-S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 44


Vaivara valla üldplaneeringkivid. Põrguaugumäe loodeosas asub suur sulglohk (Põrguauk), mis on 20˚nõlvakaldega. Sinimägede tekke kohta on mitu teooriat: tegemist on ka surveliseotsmoreeniga või maakoore tektoonilisel liikumisel tekkinud pinnavormidega.Mägede põhjanõlvadel kasvab klindialuste puistute sarnane laialehine mets. Sinimäedon samuti tähtis sõjaajalooline objekt. 12.05.1998. a Vabariigi Valitsusemäärusega nr 102 Tihu, Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjadeja välispiiride kirjelduste kinnitamine (RT I 1998, 46, 670; 2000, 30, 176; 2009, 7,48) on kinnitatud Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri. 2005. aastal onkoostatud Vaivara maastikukaitseala ja Sinimäe aleviku haljastuse hoolduskava.Vaivara valla territooriumil asuvad loodusalad on:• Mustajõe loodusala;• Udria loodusala.Kaitstavad looduse üksikobjektid Vaivara vallas on:• Tõrvajõe joa astang;• Siskini mänd; Meriküla mänd;• Hoovi künnapuu.• Suur rändrahn; Olgina rändrahn.Loodusharuldused Vaivara vallas on:• Puhkova Läänekivi;• Tõrvajõe juga;• Laagna rahn;• Nisumäe rahn;• Nõlvapealne rahn;• Olgina Põhjakivi;• Suur rändrahn; Olgina rändrahn;• Rannikmaa Suurkivi;• Teerulli kivi;• Utria kivikülv;• Orasoja paljand;• Dessandikivi;• Hiiemetsa Liukivi;• Langevoja e. Sorro juga;• Pimestiku Suurkivi;• Narva karjääri läänesein;• Narva-Jõesuu rannamoodustised.Üksikobjekti ümber on 50 m laiune piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusegaei kehtestata väiksemat laiust. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndisisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont,kusjuures objektide rühma alune maa kuulub samuti piiranguvööndisse.Kõik kaitstavad alad ja üksikobjektid on kantud üldplaneeringu kaardile (vt KAAR-DID Üldplaneeringu kaart), vastavate tingmärkidega. Üldplaneeringu kavandamiselon arvestatud ka kõikide kaitsealuste liikide (sh I ja II katekooria liikide),vääriselupaikade ja püsielupaikade asukohtadega, kuid üldplaneeringu kaardil neidei kajastata. Kaitstavate loodusobjektide ümber on reeglina kavandatud madalaintensiivsusega maakasutus.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 45


Vaivara valla üldplaneering2.5.2 Roheline võrgustikIda-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutustsuunavad keskkonnatingimused on Ida-Viru maakonnas määratletud roheline võrgustik,mis koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtseltfunktsioneerivaks tervikuks. Roheline võrgustik täpsustab bioloogilise mitmekesisusetoimimise struktuuri ning loob eeldused loodushoidlikuks ja tasakaalustatudarendustegevuseks. Rohelise võrgustiku eesmärgiks on Ida-Virumaale iseloomulikeökosüsteemide ja liikide säilimise, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemidekaitsmise tagamine ning säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel.Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis on ümbritseva keskkonnasuhtes kõrgema väärtusega loodusalad ning mis on tavaliselt juba looduskaitse allavõetud. Koos piisavalt suurte ja terviklike metsamassiividega moodustavad needtuumala. Rohelise võrgustiku sidususe ja terviklikkuse tagavad koridorid. Vaivaravalla üldplaneeringu koostamisel on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodudrohevõrgustikku lähtuvalt olemasolevatest ja kavandatud maakasutuse juhtfunktsioonidesttäpsustatud.Käesoleva üldplaneeringuga on Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringusAsustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratud rohelist võrgustikkukohandatud vastavalt Vaivara valla üldplaneeringu mõõtkavale. Seetõttu onvõrgustiku alade ja koridoride piire muudetud või täpsustatud (vt KAARDID Üldplaneeringukaart ja rohevõrgustiku kaart), et vältida konflikte olemasolevakatastri järgse maakasutusega. Piiride täpsustamisel oli eesmärk tagada võrgustikureaalne toimimine ja sidusus. Selleks seati võrgustiku alale maakasutust piiravadtingimused (nt elamu ehitamiseks lubatud maaüksuse miinimumsuurus). Võrgustikutäpsustamisel on arvestati ka, et võrgustik ei hakkaks piirama katastri järgsetmaa sihtotstarbelist kasutamist (maakonnaplaneeringus toodud alad nägid rohevõrgustikuette näiteks tootmismaa sihtotstarbega aladele).Rohevõrgustiku aladel juhindub maakasutus järgmistest eesmärkidest:• väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse (juhul, kui ala kattubkaitse- või hoiualaga);• looduslähedase ehk ökoloogilise majandamise eelistamine ja looduslike aladeruumilise kättesaadavuse tagamine;• kultuurmaastike ökoloogilise, kultuurilis-ajaloolise, esteetilise ja identiteetitoetava väärtuse säilitamine;• keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine;• loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud senise loodusliku või loodusilmeliserohelise ruumistruktuuri tagamine.Rohevõrgustiku piiride täpsustamisel lähtuti sellest, et võrgustik hõlmaks endas niituumala, koridore kui ka vajalikke puhveralasid (kaardil neid ei eristata). Sedalähtuvalt soovist piirata ehitustegevust väljapool üldplaneeringu kaardil määratudarengualasid. Lisaks otseselt rohevõrgustikku haaratud aladele on üldplaneeringusmääratud ka haljasalad. Ka need on valitud arengualal A1 selliselt, et tagadakavandatud uusasustuse vahele mikrotasandi rohevõrgustik, mis ühendab omavahelvalla rohevõrgustiku, haljastud ja haljakud.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 46


Vaivara valla üldplaneering2.5.2.1 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmineRohelise võrgustiku aladel (sh koridorides, tuumaladel ja puhveraladel, mis onkaardil kajastatud ühtse rohevõrgustiku ala tingmärgiga) on lubatud ehitada ükselamu- või talukompleks üldplaneeringu kehtestamise hetkel olemas olnud kinnistukohta, kui kinnitu suurus on vähemalt 3 ha. Alla 3 ha kinnistule ei ole lubatudhooneid ehitada ilma detailplaneeringuta, kuid sellisel juhul ei tohi kinnistule ettenäha enam kui ühte üksikelamut ja selle juurde kuuluvaid abihooneid. Maaüksusteenam, kui kaheks kruntimist (sh üks hooviala elamualana ja ülejäänud maamaatulundusmaana) elamuehituse jaoks ei ole lubatud.Rohevõrgustikus (sh rohestruktuuri koridorides) tuleb säilitada olemasolev väärtuslikkõrghaljastus ja olemasoleva haljastuse puudumisel on soovitatav istutada sinnavõimalusel uushaljastus. Planeerimisel, tööstusalade korraldamisel ja ehitustöödetegemisel tuleb haljastust käsitleda võrdväärse elemendina keskkonna tehislike elementidega(hooned, teed, kommunikatsioonid).Käesoleva üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alad on kavandatudjärgmiste ehitus- ja maakasutustingimustega:• säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusaladekillustumist. Rohelise võrgustiku aladel tuleb vältida kompaktsemaasustuse tekkimist ja ulatuslikumaid uusehitisi (va talukohad ja üksikudelamud hajaasustusviisil). Peamiseks nõudeks on see, et looduslike ja/võipool-looduslike alade osatähtsus rohevõrgustikul ei tohi langeda alla 80%maaüksuse pindalast;• rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, kaitsealusteliikide elupaigad vms) on majandustegevus seadustega kas keelatudvõi piiratud;• väljapool kaitsealasid on rohelise võrgustiku metsad üldjuhul metsadeks,kus võib vastavalt metsakorralduskavadele arendada majandustegevust.Sealjuures on soovitatav võimaluse korral rohelise võrgustiku koridoridesvältida lageraiet;• rohelise võrgustiku aladel võib jätkata olemasolevate põllumaade kasutamist– traditsionaalsed põllud toimivad rohevõrgustiku osana ja lisavadmaastikku mitmekesisust. Maaomaniku soovi korral on lubatud põllualadelemetsa istutamine;• rohelise võrgustiku alal tuleb reeglina hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest(v.a tuulegeneraatorite rajamiseks valla osa üldplaneeringu alusel);• olemasolevate kaevanduste kasutamine jätkub, nende laiendamisel tulebarvestada võimalikult suures ulatuses rohelise võrgustiku paiknemisega;• olulist rohelise võrgustiku muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tulebkoostada keskkonnamõjude hindamine;• rohevõrgustiku aladele jäävate veekogude ja nende kaldaalade looduslikkustuleb säilitada. Rohelise võrgustiku aladel ei vähendata looduskaitseseadusesttulenevat ranna või kalda ulatust ja ehituskeeluvööndit;• veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et seemuudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Selle tagamisekstuleb ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada võimalikult looduslikuna,et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erinevaökosüsteemi siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seepärast kesk-S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 47


Vaivara valla üldplaneeringkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu ja säiliksseisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena;• veekogude kuju (voolusängi) muutmist (lihtsustamine) tuleb vältida, kunasee vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohelise võrgustiku osana;• paisude rajamist rohelise koridori staatuses olevatele vooluveekogudeletuleb vältida, kui see tegevus halvendab rohelise koridori toimimist;• rohevõrgustiku aladele jäävate allikate veerežiim tuleb säilitada;• väärtuslikel niitudel on mõistlik säilitada/taastada traditsiooniline majandustegevus- karjatamine ja niitmine;• rohelise võrgustiku alal (v.a kaevanduste alad) tuleb säilitada looduslikudpinnavormid;• rohevõrgustiku koridori aladele ehitades peab koridori alaga risti suunasvähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Lisaks peab koridorialale rajatud hoonete õuealade või maaüksustele rajatud aedade vahekaugusedolema vähemalt 200 m;• koridoride lõikumisel maanteega (konfliktikohad) tuleb kavandada abinõudloomade liikumisvõimaluste säilimiseks – selleks tuleb rajada loomade teealt läbi liikumist võimaldavad tunnelid vms lahendused;• rohevõrgustiku aladel on lubatud ehitada üks elamu- või talukompleks kinnistukohta juhul, kui kinnistu suurus on vähemalt 3 ha. Alla 3 ha kinnistuleei ole lubatud hooneid ehitada ilma detailplaneeringuta. Olemasoleva minimaalselt3 ha suuruse maaüksuste enam kui kaheks kruntimine (sh üks hoovialaelamualana ja ülejäänud maa maatulundusmaana) elamuehituse jaoksei ole lubatud.• rohevõrgustiku alal ei tohi uus elamu paikneda naaberkinnistul olevale elamulelähemal kui 50 m.2.5.3 Väärtuslikud maastikud, kaunid teelõigud ja ilusa vaatega kohadIda-Virumaa maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused on määratletud Vaivara valla alale jäävad väärtuslikud maastikud.Väärtuslike maastikena käsitletakse eelkõige inimese tegevuse ja maakasutusetulemusena kujunenud kultuurmaastikke. Kultuurmaastik on kooslus põllumajandusmaastikust,asustusest ja teedevõrgust koos seal sisalduvate looduslike elementidega.Vaivara valla territooriumile jääb Sinimäe väärtuslik maastik (I klass), mis hõlmabkogu Vaivara valla põhjaosa ning osa Narva-Jõesuu väärtuslikust maastikust (IIklass), mis hõlmab Vaivara valla kirdepiiri. Sinimäel on tegemist väga mitmekesisekultuurilis-, ajaloolise-, tööstus-ja põllumajanduspiirkonnaga, Narva-Jõesuuson tegemist põhimiselt rekreatsioonilise maastikuga. Üldplaneeringu koostamiselarvestati väärtuslike maastike olemasoluga.Vastavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule tuleks Sinimäe väärtuslikelmaastikel jätkata Vaivara- ja Sinimägede korrastamist, Rootsi kants korrastamist(raiuda see võsast välja ja paigaldada selgitavad viidad) ning taastada Meriküla-Udria-Sillamäe kuurordi ala ning arendama piirkonna puhkemajandust. Narva-Jõesuu väärtuslikul maastikul tuleks taastada Meriküla piirkonna kuurordi maine.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 48


Vaivara valla üldplaneeringSillamäest idas jätkub Vaivara valla maadel pankrannik, mis Udriani moodustabjärsu astangu. Udria lähedal asub neli kivikalmet, kaitse all on rannal asuv kivikülv.Ala tsentri moodustavad kolm nn. Vaivara Sinimäge – Pargimägi, Põrguaugumägija Tornimägi.Väärtuslike maastikega tuleb arvestada eelkõige uute tegevuste ja ehituste planeerimisel.Kultuurmaastiku kaitse eeldab majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikatplaneerimist, et tagataks olemasolevate väärtuste püsimine. Kultuurmaastiku kaitsepuhul on oluline tagada sihipärane hooldus. See võib tähendada nii maakasutusesuunamist kõlvikute kaupa, kui üksikute maastikuelementide kaitset, hooldust javõimaluse korral ka taastamist. Igati tuleks ametkondade poolt soodustada kohalikkuinitsiatiivi maastike hooldamisel ja rikastamisel positiivsete elementidega (kohalikeseltside töö, kodukaunistamis-võistlused jne).Käesolevas üldplaneeringus nimetatud väärtuslikud maastikud on kavandatudjärgmiste kasutamis- ja ehitustingimustega:• säilitada tuleb väärtusliku maastiku omapära;• säilitada ja avada tuleb ilusad vaatekohad;• kõigile väärtuslikele maastikele on soovitatav koostada maastikuhoolduskavad.Hoolduskavad saavad olla aluseks alade säilitamise ja taastamisega seotudotsustele ning nende põhjal saab motiveeritult kavandada hoolduseksvajalikke meetmeid;• uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevateväärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastikutaustaga;• põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutuselolevatena;• likvideerida maastike üldilmet kahjustavad ajaloolise väärtuseta varemedjms heakorrastamata objektid;• hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada maastikuleomased hooned ja elemendid;• maastikuvaateid muutvate objektide (nt üldjuhul lubatud kuni 0.1 MW tuulegeneraatorid,mobiilside mastid, kõrgepinge õhuliinid jmt) ehitamine väärtuslikelemaastikele ja kaunite vaadete vaatesektorisse on üldjuhul keelatud;uute maatikuilmet muutvate objektide ehitamine sinna on võimalik ainultkohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel ja juhul, kui sellealuseks on võetud maastikuhoolduskava.Väärtuslikele maastikele lisaks on maakonna teemaplaneeringus määratud kaunidteelõigud, mida on nende esteetilisuse ja atraktiivsuse tõttu esile toodud. Need oneelkõige sobivad marsruudid, mida turistidele soovitada.Kohati on kinni kasvanud vaated Narva jõele. On soovitatav need kohad heakorrastadaja jälgida, et vaated ei kasvaks kinni.2.5.4 KultuurimälestisedVaivara valla territooriumil on arvukalt sõdadega seotud ajaloomälestisi ja mälestuskive,kuid praktiliselt puuduvad või on väga halvas seisus ehitus-mälestised.Arheoloogiamälestisi pole teaduslikult uuritud.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 49


Vaivara valla üldplaneeringAjaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestiste kaitse ehk muinsuskaitse on olulinekultuurilise järjepidevuse ja rahva ajaloomälu säilimise aspektist. Vaivara valla eesmärgikson kaasa aidata ajaloo- ja kultuurimälestiste, kohanimede ning muinsuspärandisäilimisele.Säilitamist, tähistamist ja senisest läbimõeldumat eksponeerimist vajavad kõik Vaivaravalla ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised. Käesoleva üldplaneeringuson arvestatud kõiki Vaivara vallas paiknevaid kultuurimälestisi. Nende hulgason üks arhitektuurimälestis, 9 ajaloomälestist ja 16 arheoloogiamälestist. Vaivaravalla kultuurimälestiste loetelu on toodud Lisas 3 (vt LISAD Lisa 3 Vaivara vallakultuurmälestiste nimekiri). Kõik Lisas 3 toodud Vaivara valla kultuurimälestisedon kantud üldplaneeringu kaardile (vt KAARDID Üldplaneeringu kaart), vastavatingmärgi ja registrinumbriga.Lisaks on soovitatav arvestada Ida-Virumaa 20. sajandi arhitektuuripärandi inventeerimisetöös käsitlemist leidnud väärtuslikud ehitised Vaivara vallas, milleks on:• Vaivara vallamaja Sinimäe, Pargi tee 2, 1954. a;• Vaivara vald Mustjõe, Eesti soojuselektrijaama hooned, 1963. a.Tõrvajõe külas asuvale asulakohale (reg nr 27896) on määratud mälestise piir kooskaitsevööndiga, et tagada muistse asulakoha arheoloogilise kultuurkihi ja leidudesäilimine ning kaitse, juurdepääs mälestisele, uurimisvõimalused ja vaadeldavusmaastikuelemendina. Tõrvajõe külas asuvale kiviajaasulakohale (reg nr 9188) onmääratud kaitsevöönd, et tagada muistse asulakoha arheoloogilise kultuurkihi jaleidude säilimine ning kaitse, juurdepääs mälestisele, uurimisvõimalused ja vaadeldavusmaastikuelemendina.Tõrvajõe piirkond võib sisaldada kultuurkihti ning enne suuremahuliste ehitustegevustekavandamist tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada alalarheoloogiliste eeluuringute läbiviimise vajadus. Lisaks on alates Narva jõest kuniPeeterristi ristmikuni maanteest kahel pool asuv ala kuni Tallinn-Narva maanteestkuni 200 m lõuna poole (Sininõmme liivik) piirkond, mis võib sisaldada kultuurkihtialates kiviajast kuni uusima ajani, mullatööde tegemisel selles piirkonnas võibseetõttu olla vajalik arheoloogiliste eeluuringute läbiviimine. Sillamäe linnast kuniNarva jõeni kavandatava uue riigimaanteetrassi ajaloolise kultuurkihi väljaselgitamisekstuleb läbi viia arheoloogilised eeluuringud. Uuringute vajadus ja ulatustuleb Muinsuskaitseametiga kokkuleppida enne projekteerimistingimuste väljastamistvõi mullatöödega alustamist.Muinsuskaitselised nõuded eeldavad kaitsealuse objekti ajaloolise struktuuri säilitamist,mälestise domineerimist või silma paistmist ning vaadeldavuse võimaldamistümbruskonnast, eelkõige põhilähenemissuundadest ja läheduses paiknevatelt maanteedelt.Kaitse all oleval objektil ja selle kaitsevööndis lubatavad tegevused on toodudMuinsuskaitseseaduses (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387; 2004,25, 171; 2007, 12, 66; 2008, 3, 24; 51, 287; 2009, 63, 408).Mälestist võib konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusijärgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalveall.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 50


Vaivara valla üldplaneeringMuinsuskaitseala ja mälestise silueti nähtavuse ja vaadeldavuse tagamiseks tulebdetailplaneeringut koostades arvestada Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eritingimusi.2.6 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimusedPlaneerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258; 84, 572; 2005, 15,87; 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24, 128; 67, 414; 2008, 16, 114; 30, 191; 2009, 3,15; 19, 115; 28, 170; 37, 251; 39, 262; 2010, 8, 37) järgi on üldplaneeringu ühekseesmärgiks seatud kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike,sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindaminening selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimusteseadmine. Lisaks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3,15; 2010, 8, 37) järgi nõutud üldplaneeringu puhul ka keskkonnamõju strateegilinehindamine, mis viidi läbi eraldi menetlusena ja mille tulemusel valmis Vaivaravalla üldplaneeringu keskkonnamõjus strateegilise hindamise aruanne.Üldplaneeringu ellurakendamisel tuleb toetada säästliku arengu põhimõtetele rajatudarengusuundi, nagu äri- ja tööstuspiirkondade arenduse kvaliteedi suurendamine,suurohuga ettevõtete ja olulise keskkonnamõjuga tegevuste hoidmine eemalelamualadest, rajatavate äri- ja tootmisettevõtete energiakasutuse tõhususe tagamine,ajakulu vähendamine transpordis ning ratsionaalsem ressursi- ja energiakasutus.Samuti tuleb vallavalitsusel enne detailplaneeringute kehtestamist sõlmidamaaomanikuga kokkulepped, et tagada terviklahenduste lõpuni viimine ja detailplaneeringueesmärgipärane realiseerimine vastavalt kõigile seatud keskkonnatingimustele.Vaivara valla keskkonna eripära on pikemalt kirjeldatud Vaivara valla üldplaneeringukeskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Vaivara valla eripäraks onsuurte keskkonnaohtlike objektide olemasolu Vaivara vallas. Suurim keskkonnaohtlikobjekt on olemasolev AS Narva Elektrijaamadele kuuluv energiakompleksning Energiakompleksi detailplaneeringuga kavandatud laiendus - energiaplokid,vedelkütuse tehas, põlevkivi kütuseladu energiaplokkide ning vedelkütuse tehasetarbeks ja 330 kV alajaama laiendus. Põhjaterritooriumi kinnistule on kavandatudvedelkütuse lao laiendus ning vedel-kütuse raudtee ja autotranspordi terminaal.Tulenevalt hinnatud mõjudest ja nende leevendamise meetmetest on käesolevasüldplaneeringus seatud järgmised säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused:1. tagamaks keskkonna säästvat kasutamist on Vaivara vald jagatud arengupiirkondadeks,millest vaid tootmise arendamise ja riigikaitseobjektide piirkonda(vt ptk 2.2.3.4) on lubatud olulise keskkonnamõjuga objektide rajamine. Koguarengupiirkonnas on militaar-, tööstus-, tootmis- ja ärihoonete ning rajatisteehitamine reeglina lubatud ainult detailplaneeringu alusel v.a erandid, mis ontoodud ptk 2.2.5 kuni 2.2.7. Sellised nõuded tagavad vallaelanike jaoks keskkonnakvaliteedipüsimise ja välistavad uue elanikkonna elama asumise keskkonnaohtlikevõi riigikaitseliste objektide riskialas;2. Vaivara vallas raudteest põhja poole jäävatel reserveeritud tootmisaladel polelubatud ohtliku tootmist või äritegevust ehk kõiki neid tegevusi, mis kajastuvadS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 51


Vaivara valla üldplaneeringkeskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 6 lg 1 toodud loetelus.Keelatud on keemia- ja naftaproduktide töötlemine, ladustamine v.a olmekeemiaproduktide puhul, kui vastava produkti ohutus on eelnevalt faktiliseltteada. Samuti on raudteest põhjapoole keelatud tuuleparkide rajamine;3. detailplaneeringu järgse vähemalt 2 krundiga elamuala ja iga äri- või tootmisalaväljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne hoonetele ehituslubadeväljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassidja/või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ning liinid japaigaldada detailplaneeringus nõutud kohtadesse tänavavalgustus. Samuti tulebgaasivarustuse või kaugküte trassid rajada enne hoonetele ehituslubade andmist;4. tehnovõrkude ehitamise ajal tuleb tagada nende väljaehitamine nii, et häiritaksvõimalikult vähe olemasolevate võrkude kasutamist ning ei halvendatakse olemasolevatevõrguõhenduste toimimist;5. tootmishoonete või rajatiste detailplaneeringu algatamiseks tuleb koostadaeskiis, millest peab selguma hoonete ja suuremate tootmisrajatiste paigutus planeeringualalja tootmistegevuse spetsiifika kirjeldus. Selle alusel selgub olulisekeskkonnamõju avaldumise võimalikkus ning omavalitsusel on võimalus teadlikultkasutada oma õigust algatada detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilinehindamine või see ära jätta;6. kõigis koostatavates detailplaneeringutes tuleb anda hinnang keskkonna olukorramuutumisele lähtuvalt kavandatava tööstuse ja äri spetsiifika ning detailplaneeringuala teenindama hakkava transpordi jms eripärast. Detailplaneeringutestuleb vastavalt planeerimisseadusele määrata ehitised, mille rajamisel keskkonnamõjuhindamine on kohustuslik;7. rajatavates ettevõtetes on soovitatav kasutada parimat võimalikku tehnikat (BestAvailable Technique) vähendamaks tekkivate jäätmete koguseid, õhusaastet jamüra;8. hoonestuse ja seda teenindava infrastruktuuri rajamisel tuleb tagada maaparandussüsteemidetoimimine. Selleks lubatakse maaparandussüsteemidega alaleehitada uut hoonet vaid tingimusel, et tagatakse maaparandussüsteemi toimimine(kuivendussüsteem suunatakse ümber või seda ei vigastata elamu rajamisel)ja ehitustegevus on eelnevalt kooskõlastatud Viru Maaparandusbürooga;9. kuna Vaivara vald asub osaliselt kõrge radooniriskiga alal, sh jäävad osaliseltkõrge radooniriskiga alale ka kavandatud uued arenduspiirkonnad, on soovituslikenne hoonete rajamist läbi viia radooni mõõtmised ja vajadusel võtta kasutuselemeetmed, mis väldivad radooni tungimist elamutesse, avalikku teenindustpakkuvatesse ärihoonetesse ja ühiskondlikesse hoonetesse;10. üle 5 krundiga elamuala detailplaneeringu koostamisel ja rajamisel tuleb tagadavähemalt 1 keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala. Iga järgneva elamukrundikohta tuleb planeeritaval alal tagada täiendav 20% suurune avalikhaljasala (seal võivad paikneda ka mänguväljakud vms);11. ärialade kavandamisel tuleb täita üldplaneeringu ptk 2.2.5 seatud tingimusi jatootmisalade kavandamisel tuleb täita üldplaneeringu ptk 2.2.6 seatud tingimusija tuulegeneraatorite püstitamisel ptk 2.2.6.1 seatud tingimusi, et tagada ohutuja elamisväärne keskkond vallaelanike jaoks;12. Vaivara valda kavandatud ettevõtluse ja tootmise puhul tuleb võimaluse korralkasutada vett säästvaid tehnoloogiaid;13. ühiskondlike ehk üldkasutatavate hoonete kavandamisel otsustab detailplaneeringukohustuse vallavalitsus, v.a juhul kui uus üldkasutatav hoonete kavandatakseüldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega alale;S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 52


Vaivara valla üldplaneering14. elamukvartalite eraldamiseks ja kaitseks tootmis- ja tööstusaladelt ning elavaliiklusega tänavatelt/teedelt tuleva liiklusmüra ja õhusaaste eest tuleb rajada võialles hoida rohelisi puhvervööndeid. Väiksemad haljasalad või haljakuid onsamuti vajalikud keskkonnakvaliteedi tagamiseks. Kohustuslikud säilitatavadvõi loodavad haljastud on tähistatud Üldplaneeringu kaardil tähisega H ja HL;15. olemasolevatele haljas- ja puhkealadele tuleb detailplaneeringutes tagada hõlbuskergliikluse juurdepääs. Puhkealad (P ja PR) ja haljasalad (H ja HL) tulebühendada võimaluse korral kitsamate roheliste koridoridega, mis pakuks alternatiivseidliikumisteid inimestele ja faunale ning seoks olemasolevad puhkealadja planeeritud haljastud omavahel;16. rohekoridorides ja rohevõrgustiku tuumaladel on lubatud ehitada üks elamu- võitalukompleks kinnistu kohta, kui kinnistu suurus on vähemalt 3 ha (vt täpsustusrohevõrgustiku alale ehitamiseks arengupiirkonnas H ptk 2.2.3.6). Alla 3 hasuurusele kinnistule ei ole lubatud hooneid ehitada ilma detailplaneeringuta,kuid sellisel juhul ei tohi kinnistule ette näha enam kui ühte üksikelamut ja sellejuurde kuuluvaid abihooneid. Maaüksuste enam, kui kaheks kruntimist (sh ükshooviala elamualana ja ülejäänud maa maatulundusmaana) elamuehituse jaoksei ole lubatud;17. üldplaneeringujärgsete H ja HL juhtfunktsioonidega alade sihtotstarvet läbi detailplaneeringuelamumaaks (va juhul, kui alal paikneb juba elamu, mis siianiasus katastri järgi maatulundusmaal) ning äri- ja tootmismaaks (va tehnorajatistekrundid) muuta ei lubata;18. kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimiseltuleb tagada vähemalt 50% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastusesäilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine;19. planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastustkäsitleda võrdväärse elemendina keskkonna tehislike elementidega (hooned,teed, kommunikatsioonid). Selle tagamiseks tuleb hoonestuse rajamiselkõrghaljastuse või väärtusliku haljastuse naabruses (kaevetöödel, ehituse käigus)kasutada taimestiku koosluste, puude jms kaitseks ajutisi piirdetarasid,kasutada väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme ning vältida taimestiku, shpuude vigastamist muul moel;20. ranniku ääres asuvale Udria maastikukaitsealale ehitamisel tuleb koostada detailplaneeringja sellele läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine ennetamaksja vältimaks olulist negatiivset keskkonnamõju ja tagada maastikukaitsealakaitse-eesmärkide täitmine;21. tuulegeneraatorite, riigikaitsemaa ja keskkonnaohtlike objektide, mastide, postide,kalmistute jms ning elamu või suvila ala või sotsiaalobjekti vahele ettenähtudpuhvervöönd, mis on märatud ptk 2.2.7.3;22. planeeringu elluviimisel (nii ehitustegevusel kui hoonete kasutusele võtmisel)tuleb tagada välismüra normtasemed seda nii planeeringualal kui selle naabrusesolevatel elamualadel. Samuti tuleb tagada planeeritavates ja projekteeritavateshoonetes normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed elamutele,büroo ja haldushoonetele, tervishoiuasutustele jt hoonetele on toodudsotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal,elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmisemeetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestadanii detailplaneeringute, kui ka ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavateettevõtete paigutamisel hoonetesse. Peamised summutamist vajavadmüraallikad on autoliiklus, võimalik tuulegeneraatorite müra, ehitustööd jms;S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 53


Vaivara valla üldplaneering23. liikluse seisukohast konfliktsete piirkondade (nt maanteede sanitaarkaitse alaleehitamise kavandamisel) detailplaneeringutes tuleb esitada andmed liiklusintensiivsusekohta ja lähtuvalt liiklussageduse intensiivsusest määrata meetmedmüra vähendamiseks;24. tee ääres olevatele elamukruntidele detailplaneeringute koostamisel ja hooneteprojekteerimisel tuleb arvestada mahasõitude ohutusnõuetega, teeäärsete kommunikatsioonidepaiknemise jms. Maantee vms objekti sanitaarkaitsevööndisseehitamine on lubatud, kuid sellisel juhul peab maaüksuse või krundi omanikolema teadlik sellega kaasnevatest mõjudest (müra, vingugaasid), riskidest ningleidma nende leevendamiseks võimalused omal kulul ja ehituslike vahenditega;25. teedevõrgu loomisel peab kasutama võimalikult suures ulatuses olemasolevaidteid (millega on planeeringu väljatöötamisel juba arvestatud);26. liiklusohutuse ja kommunikatsioonide paigaldamise tagamiseks peab elamualasisese teekrundi miinimum laius olema vähemalt 12 m ja äri ning tootmis-aladel16 m;27. suuremate avalike või äri ja tööstusobjekte teenindavate parklatele tuleb rajadaõli-liivapüüdurid;28. hajaasustuses on lubatud imbväljaku või filterväljaku rajamine elamute kanaliseerimiseks,kui elamukrundi või elamuga maaüksuse suurus on üle 2500 m 2ning tavapärane põhjavee tase on vähemalt 1,2 m sügavusel maapinnast ja vastavprojekt on kooskõlastatud Keskkonnaametiga;29. detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestuse alal ja tiheasustusalal onlubatud kogumiskaevud ainult ajutise lahendusena kuni tsentraaltrasside valmimiseni.Kanalisatsiooni lahendamiseks enam kui 5 krundiga elamualal peab olematagatud arendusala sisesed tänavatorustike ehitamise võimalus koos tsentraaltrassigaliitumise punkti ära näitamisega (nende asukohad tuleb määrataeelprojektiga);30. võimalike tühisõitude vähendamiseks on vajalik valda külastavate turistide japuhkajate suunamine olemasolevatele matkaradadele, vaatamisväärsuste juurdejms kohtadesse viitade abil. Samuti vähendab või ennetab transpordist tulenevatkeskkonnasaastet hea ja regulaarne suvitajate sihtkohtade ja Narva linna, Sillamäelinna ning Kohtla-Järve linna hea ühistranspordiühendus ning kergliiklusteederajamine üldplaneeringuga määratud kohtadesse;31. individuaalelamute rajamisel ja rekonstrueerimisel on otstarbekas eelistada soojusvahetuspumpade(maakütte pumbad kohtades kus see on võimalik lähtuvaltmaapinna eripärast, õhksoojuspumbad jms) ja passiivkütte (aknad maja lõunaküljes,passiivne päikeseküte vee soojendamiseks jms) kasutamist, et vähendadakeskkonna saastekoormust. Maakütte kollektorite paigaldamisel kasutada säilitatavaloodusega alal väikseid ehitusmasinaid (paigaldussügavus ca 80-100 cm).Soovitatav on maaküte paigaldada parklate alla jms kohtadesse. Maaküte mahutadatorustiku paigaldamise skeemide koostamisel arvestada olemasolevaväärtusliku kõrghaljastuse säilitamise vajadusega. Eelistada võimalikult suurekasuteguriga pumpasid/seadmeid;32. rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus alates01.01.2009. a;33. elektrivõrgu õhuliinid peavad kulgema võimaluse korral piki teid ja väljapoolrohevõrgustiku alasid. Rohevõrgustiku alal kulgevaid liine võib projekteeridavaid Keskkonnaameti ja Vaivara Vallavalitsuse nõusolekul;S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 54


Vaivara valla üldplaneering34. tänava-, muus välivalgustuses on soovitatav kasutada säästulampe, LEDvalgusteid,päikeseenergial töötavat valgustust 9 vms;35. kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid. Mere ääres ja kaldal on piireterajamiseks seatud eritingimused üldplaneeringu ptk 2.2.7.1;36. jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses(RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288; 2006, 28, 209; 58, 439; 2007,19, 94;44, 315; 66, 408; 2009, 3, 15; 25, 150; 39, 262; 49, 331; 62, 405) toodudnõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja –konteineritessening organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omavafirma poolt. Oluline on jäätmemajanduse organiseerimine matkaradade ääres,rannas, ujumiskohtades jt avalikult käidavates paikades, et prügi ei satuks loodusesse.See eeldab prügikastide regulaarset tühjendamist ning jälgimist, et prügihulka ei satuks näiteks poolpõlevaid suitsuotsi, mis võiks põhjustada tulekahju.9 http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1601S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 55


Vaivara valla üldplaneering3 SELGITAV INFORMATSIOON3.1 Üldplaneeringu kaardi maakasutuse juhtotstarbedJuhtotstarve ehk juhtfunktsioon on üldistatud maakasutuse sihtotstarvete kogum.Maakausutuse juhtotstarbed on määratud vastavalt planeerimisseadusele ja sisaldavadendas üldplaneeringuga määratavat valla territooriumi osade valdavat otstarvet,mis annab kogu määratud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutusepõhisuunad. Kaardil olevad juhtotstarbed ehk üldplaneeringu juhtfunktsioonid võivadsisaldada seega üht või mitut sihtotstarvet, mis on määratud Vabariigi Valitsuse23.10.2008. a määruse nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramisekord (RT I 2008, 46, 260; 57, 317) järgi.Erinevate värvidega tähistatud pindade ja neid täpsustavate tähistega kajastatakseplaneeringu kaardil maa-alade üldiseid maakasutustingimusi. Need on territooriumivaldavate kasutamise sihtotstarvete üldistused, mis määravad ära edaspidise maakasutusepõhisuunad. Reserveeritud maakasutuse juhtotstarve võib koosneda kakuni 45% ulatuses maa-ala pindalast teistest antud piirkonda sobivatest maakasutusekõrval- sihtotstarvetest.Üldplaneeringu ellurakendamisel võib olemasolevaid krunte ja kinnistuid kasutadaedasi nende senise kasutusotstarbe järgi. Reserveeritud juhtotstarvet ja ehitustingimusituleb järgida juhul, kui krundi või kinnistu seniseid ehitustingimusi (k.asihtotstarvet) soovitakse muuta. Ehitise kasutusloa ja krundi sihtotstarbe muutminetoimub seadusega ettenähtud korras.Illustreerivad leppemärgid kajastavad peamiselt olemasolevat olukorda. Illustreerivateleppemärkidega selgitatud olukorra muutumist ei loeta üldplaneeringumuutmiseks.Üldplaneeringu leppemärgid määravad üldplaneeringus juhtotstarvete piirid ningkajastavad üldplaneeringuga määratud objekte. Järgnevalt on antud üldplaneeringumaakasutuse juhtotstarvete ja muude leppemärkide tähenduse selgitused.Üldkasutatavale maale (üldplaneeringu kaardil tähisega A) ja reserveeritud üldkasutatavalemaale (üldplaneeringu kaardil tähisega AR) võib rajada avalikkufunktsiooni täitvaid (ehk sotsiaalmaa sihtotstarbega haakuvaid) hooneid: valitsus- jaametiasutusi, teadus-, haridus- ja meediaasutusi, spordi- ja kultuuriasutusi, avalikuskasutuses olevaid haljastuid või parke ning vaba aja veetmisega seotud asutusi võialasid. Planeeringus ei eristata üldkasutatavate hoonete maid kuuluvuse järgi omavalitsuse,riigi või eraomandisse.Ärimaale (sh olemasolev kaubandus- ja teenindushoone maa, üldplaneeringu kaardiltähisega B) ja reserveeritud ärimaale (üldplaneeringu kaardil tähisega BR)võib rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood,laod keskkonnaohutute kaupade hoidmiseks, tanklad, autoremondi töökojad, kauplusedvms kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-, meelelahutuse- ja söögikohad,keskkonnaohutu väiketootmisega (nt arvuti- või elektroonikaseadmetekooste vms) tegelevate ettevõtete ruume jms analoogset äriotstarbelist maakasutust,mis ei nõua otseselt tootmismaa sihtotstarbe määramist. Erandina võib selle juht-S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 56


Vaivara valla üldplaneeringotstarbega alal asuda äripiirkonda otseselt teenindavate tehnorajatiste maa (katastrijärgi: tootmismaa). Samuti on lubatud sinna rajada vabaaja veetmisega seotud ettevõtlustjmt.Suvilate maa (üldplaneeringu kaardil tähisega S) on suvilate ehitamiseks või aiamaakskasutatav maa. Lisaks võib sellel maal olla suvilate abihooneid, garaaže, aiamajuvõi hoonestamata aianduskrunte ja väiksemaid haljastuid või haljakuid ningsuvilate maad teenindavaid teid ja tehnovõrke või -rajatisi.Väikeelamumaa (üldplaneeringu kaardil tähisega EV) ja reserveeritud väikeelamumaa(üldplaneeringu kaardil tähisega EVR) on reeglina ühepereelamuteehitamiseks kavandatud maa. Erandina võivad sellel maal olla ka suvilad või kaksikelamud.Lisaks võib selle juhtotstarbega maal olla ühepereelamute abihooneid,garaaže, aiamaju, aianduskrunte, haljakuid ja haljastuid ning elamuala teenindavaidteid ja tehnovõrke või -rajatisi. Erandjuhul ja vastava motiveeritud põhjenduseolemasolul ning juhul kui see on kehtestatavas detailplaneeringus eraldi välja toodud,võib sellele alale ehitada ridaelamuid ja/või esmaseks elamupiirkonna teenindamiseksvajalikke äri- või sotsiaalteenuseid pakkuvaid pindasid (detailplaneeringkajastab otseselt ridaelamu või äripinna või ühiskondliku hoone ehitamise õigust).Väikeelamu maale ja väikeelamu reservmaale ei ole lubatud rajada korterelamuid.Korterelamumaa (üldplaneeringu kaardil tähisega EK) korterelamu reservmaa(üldplaneeringu kaardil tähisega EKR) on kuni reeglina kuni kolme korruselistekorterelamute ehitamiseks kasutatav maa (vt erand alal A1 ptk 2.2.3.1). Korterelamumaaleon lubatud rajada korterelamute asemel ka ridaelamuid.Tootmismaa – olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtete maa (üldplaneeringukaardil tähisega TT) on käesolevas üldplaneeringus lubatud on lubatud keskkonnaohtlikeettevõtete tegevuse jätkamiseks ja nendega seotud ehitiste paigutamiseks.Tootmismaa – laohoone või keskkonnaohutu tootmise maa (üldplaneeringukaardil tähisega TK) ja reserveeritud tootmismaa ladudele või keskkonnaohutuletootmisele (üldplaneeringu kaardil tähisega TKR) on ette nähtud tootmismaasihtotstarbega haakuva maakasutuse jaoks. Sinna on lubatud rajada ladusid, keskkonnaohututootmisega tegelevaid ettevõtteid, nende laoplatse, olmeruume, sadamaehitisi,tootmishoonete teenindamiseks vajalikke büroosid, samuti kõiksugu rajatisimis on vajalikud tootmisprotsessi korraldamise jaoks arvestades käesolevas üldplaneeringussätestatud piiranguid tootmise keskkonnaohtlikkuse astmele. Reserveeritudtootmismaale võib rajada samuti jäätmekäitlusehitisi, tehnorajatisi, alajaamasidjms.Reserveeritud mäetööstusmaa (üldplaneeringu kaardil tähisega TMR) on tulevikusmaavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kavandatav maa, sh mäeeraldiseleja seda teenindavale maale ning selleks vajalike ehitistele (sh tootmishoonete,teede ja raudteede).Reserveeritud tuulepargimaa (üldplaneeringu kaardil tähisega HTR) on tuulegeneraatoriterajamiseks ette nähtud maa-ala. Alal tuleb tuulegeneraatorite vahelsäilitada looduslik olukord või taastada kavandamise järgselt võimalikult looduslähedaneolukord. Alal on lubatud valdavalt maatulundusmaa ja kõrvalsihtots-S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 57


Vaivara valla üldplaneeringtarbena väikeses mahus (maksimaalselt kuni 15% alast ehk tuulegeneraatorite jaalajaamade alla jäävas osas) tootmismaa sihtotstarve.Puhkemaa (üldplaneeringu kaardil tähisega P) ja reserveeritud puhkemaa (üldplaneeringukaardil tähisega PR) on puhkealaste rajatiste, nt spordiväljakute, erinevatevabaaja veetmise atraktsioonide jmt ala, mis haakub peamiselt üldkasutatavamaa sihtotstarbega.Haljasala maa (üldplaneeringu kaardil tähisega H) on ettenähtud haljastute, haljakute,parkide jms jaoks. Katastri järgi võib haljasala maa olla maatulundusmaa,kaitsealune maa, sihtotstarbeta maa, sotsiaalmaa). Alale on lubatud vajadusel rajadateid ja tehnovõrke (st lubatud on transpordimaa kõrval sihtotstarve).Looduslik haljasmaa, põld või mets (üldplaneeringu kaardil tähisega HL) onreeglina looduslik roheala, olemasolev põld või mets (katastri järgi, kas maatulundusmaa,kaitsealune maa, sihtotstarbeta maa, sotsiaalmaa). Looduslikul haljasmaaltuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus. Sellele alale jäävat maatulundusmaad(põld ja mets) võib edasi kasutada senisel sihtotstarbel. Loodusliku haljasmaa, põlluvõi metsa alale on lubatud täiendava kõrghaljastuse istutamine. Sellele maale võibsamuti kujundada parke jms haljastuid kokkuleppel maaomanikuga. Alale on lubatudvajadusel rajada teid ja tehnovõrke (st lubatud on transpordimaa kõrval sihtotstarve).Reserveeritud kaitsehaljastuse maa (üldplaneeringu kaardil tähisega HKR) onettenähtud kaitsehaljastuse rajamiseks.Riigikaitse maa (üldplaneeringu kaardil tähisega R) ja reserveeritud riigikaitsemaa (üldplaneeringu kaardil tähisega RR) on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuseotstarbel kasutatav maa. Sellele maale on lubatud piiriületus- ja tollipunktining, riigikaitse-, päästeteenistuse- ja korrakaitse-ehitiste rajamine. Samution sellel alal lubatud rajada suuremaid harjutusväljakuid kaitseväele.Kalmistumaa (üldplaneeringu kaardil tähisega K) ja reserveeritud kalmistumaa(üldplaneeringu kaardil tähisega KR) on üldkasutatav, sotsiaalmaa sihtotstarbegamaa, mis on ette nähtud surnute matmiseks või surnuaia juurde kuuluvate või sedateenindavate ehitiste rajamiseks.Lennuvälja maa (üldplaneeringu kaardil tähisega L) ja reserveeritud lennuväljamaa (üldplaneeringu kaardil tähisega LR) on lennuliikluse korraldamiseks (sh lennutranspordimaandumiseks ja õhku tõusmiseks vajalike maandumisradade ehitamiseks)kasutatav maa kuhu on lubatud ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuksvajalike ehitiste püstitamine.Jäätmehoidlamaa (üldplaneeringu kaardil tähisega OJ) on tootmis- ja olmejäätmeteladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindavmaa.Tehnoehitise maa (üldplaneeringu kaardil tähisega OT) on inimese elu- ja tootmistegevusttoetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluv maa.Selle alla kuuluvad kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega tegelevad ettevõtted(katastri järgi tootmismaa).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 58


Vaivara valla üldplaneeringValge ala on metsa- või põllumajandusmaa juhtotstarbega ala, st valdavalt maatulundusmaaaga ka olemasolev elamumaa, kaitsealune maa või sihtotstarbeta maahajaasustusviisil. Valgel alal on lubatud rajada hajaasustusviisil elamuid ja nendeabihooneid, kuid elamu rajamiseks sobilike maaüksuste minimaalne suurus on sealpiiratud ja sätestatud peatükis 2.2.3.6. Valgele alale võib samuti rajada ajutisi ehitisija väikeehitisi, kui see pole vastuolus muude siinse üldplaneeringu ja seadusenõuetega lähtuvalt ehitise kasutamise spetsiifikast.Rohevõrgustiku alal asuvad nii rohevõrgustiku tuumalad kui ka koridorid. See onvaldavalt metsa- või põllumajandusliku kasutusega aga ka kaitsealune ala, kus onvaldavalt maatulundusmaa sihtotstarve või siis olemasolev elamumaa hajaasustusviisil.Rohevõrgustiku tuumaladel ja koridorides on lubatud rajada peamiselt hajaasustusviisilelamuid ja nende abihooneid. Selliste elamute rajamiseks sobilikemaaüksuste minimaalne suurus on piiratud ja sätestatud ptk ptk 2.2.3.6 ning neileon seatud kohustuslikud lisatingimused ptk 2.5.2.1. Väljapoole elamu hooviala võibrohevõrgustiku alal rajada ainult puhketeenindusfunktsiooniga üldkasutatavaid ajutisiehitisi või väikeehitisi ja valla osa üldplaneeringu alusel tuulegeneraatoreid, kuisealjuures täidetakse kõiki siinses planeeringus rohevõrgustiku alale ehitamisenõudeid.3.1.1 Perspektiivsed teede ja tehnovõrkude trassidPerspektiivne tee on ette nähtud liiklusmaaks. Teede asukoht üldplaneeringu kaardil(vt KAARDID Üldplaneeringu kaart) on illustratiivne ja kuulub täpsustamiselekoostatavate detailplaneeringute ja teeprojektide käigus.Perspektiivsed tehnovõrgud on üldplaneeringu kaardil (vt KAARDID Üldplaneeringukaart) ja skeemidel illustratiivsed ja kuuluvad täpsustamisele koostatavatedetailplaneeringute ja tehnovõrkude projektide käigus.3.2 Maa reserveerimise tähendusÜldplaneeringuga on maa juhtotstarve antud vastavuses kas üldplaneeringu koostamisehetke järgse maakatastri järgse maasihtotstarbega 10 , kehtestatud detailplaneeringusmääratud sihtotstarvetega või reserveeritud (üldplaneeringu kaardil on igajuhtfunktsiooni raames reserveeritav maa eraldi välja toodud) maa mingiks teiseksmaakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune sihtotstarve. Maa reserveeriminemingi tulevaseks juhtotstarbeks ehk kaardil toodud juhtfunktsiooniga alaks, mis erinebüldplaneeringu koostamise aegsest sihtotstarbest ei tähenda maa-ala terviklikkuega automaatset teise eesmärgiga kasutuselevõttu. See tähendab Vaivara Vallavolikogupoolse juhise andmist, mis suunas maakasutus antud alal võiks muutuda.Näiteks elamumaa reserveerimine, ärimaa reserveerimine, tootmismaa reserveeriminevms näeb ette seal vastava maakasutamise eelistamist (juhtfunktsiooni järgilubatud maakasutus on lahti seletatud üldplaneeringu peatükis 3.1). Sealjuures võibomavalitsus kaaluda detailplaneeringuga reserveeritud alale anda ka kõrvalsiht-10 Olemasolev maakasutus on üldplaneeringus antud nii, et see vastaks reserveeritud juhtotstarbe ehkjuhtfunktsiooni peamisele maakasutusele. Juhtotstarve võib sisaldada väiksemas mahus kõrvalsihtotstarbeid.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 59


Vaivara valla üldplaneeringotstarbeid, kuid need ei tohi ulatuda üle 45% põhi- maakasutuse juhtotstarbejärgsete sihtotstarvete ega olla vastuolus siinses üldplaneeringus toodud selgitustegaantud juhtotstarbe kohase maakasutuse peamiste eesmärkide kohta (näiteks tootmisalaleelamute ehitamine ei taga juhtotstarbe järgse maakasutuse eesmärgi saavutamistvaid muudab seda keerulisemaks ja ei ole seetõttu lubatud).Üldplaneeringu elluviimisel tuleb lisaks arvestada, et maa reserveerimine mingilmuul juhtotstarbel, kui tänane katastris olev või kehtestud detailplaneeringus olevmaakasutuse sihtotstarve, ei anna alust oletada reserveeritud alale detailplaneeringukehtestamise tagamist. Vallavalitsusel ja volikogul on vaatamata maa reserveerimiseleõigus alati keelduda ka vastavalt reserveeritud juhtotstarbele algatatud ja koostatuddetailplaneeringu kehtestamisest, kui selle elluviimine ei täidaks valla arenguüldeesmärke. Samuti võidakse detailplaneeringu kehtestamisest keelduda, kui selleelluviimise tulemuste hindamiseks koostatud keskkonna-mõju strateegilise hindamisearuandes ja planeeringu menetluse läbiviimisel jõutakse põhjendatud järeldustenireaalse keskkonnaohu või keskkonnakvaliteedi halvenemise kohta. Sellisteljuhtudel vallavalitsus ja volikogu kaaluvad igakord mõju tegurite olulisust javõtavad arvesse detailplaneeringu menetlusel esitatud seisukohti, seatud keskkonnatingimustetõhusust ning langetavad saadud info alusel otsuse detailplaneeringukehtestamise võimalikkuse kohta konkreetsel juhul.Üldplaneeringut viiakse ellu reserveeritud juhtotstarbega alal:1) valla osa üldplaneeringu kohustusega alal läbi valla osa üldplaneeringu,milles tuleb määrata maakasutuse ja detailplaneeringu koostamise võiprojekteerimiseks vajalikud tingimused. Sellel alal võib koostada kuni vallaosa üldplaneeringu kehtestamiseni detailplaneeringuid vastavuses siinses üldplaneeringusnäidatud juhtotstarvetega. Tuulegeneraatorite rajamine võib toimudapeale valla osa üldplaneeringu kehtestamist, kui on valitud nende täpsemadasukohad arvestades metsa säilitamise vajadust ning piisavaid kujasid lähimateelu või sotsiaalhoonetega.2) detailplaneeringu kohustusega alal (arengupiirkondades) või juhtudel läbidetailplaneeringu. Detailplaneeringu kohustusega alal või juhul on juhtotstarbeeesmärk seega anda suund, mille jaoks on lubatud mingis valla piirkonnas detailplaneeringuidalgatada. Selle eesmärk on välistada neil aladel kogukonnalemitte sobilik muu maakasutus peale senise või üldplaneeringuga reserveeritudjuhtotstarbe järgse maakasutuse.3) detailplaneeringu kohustuseta aladel läbi projekteerimistingimuste väljastamiseja läbi maakorralduslike toimingute jaoks lubade andmise võinende toimingute kooskõlastamise vastavalt üldplaneeringus sätestatudreeglitele ja reserveeritud juhtotstarbe järgsele maakasutusele.Kui detailplaneeringu algatamise taotlus või projekteerimistingimuste taotlus võimaakorralduslike toimingute eesmärk ei vasta üldplaneeringus määratule, peabtaotleja esitama vallavalitsusele või vallavolikogule omapoolse motiveeritud põhjuseüldplaneeringu muutmiseks. Vallavolikogu võib erandkorras sellise taotlusealusel lubada koostada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu. Samas on vallavolikogulõigus ka keelduda üldplaneeringu muutmisest, et tagada juba varemkokkulepitud maakasutuse arengusuundade ja reeglite järgimine. Seda seetõttu, etomavalitsusel on kohustus ennekõike tagada huvide tasakaalustatus ja vastavus jubavarem kokkulepitud üldistele valla arengueesmärkidele.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 60


Vaivara valla üldplaneeringReserveeritud juhtotstarbe järgset maad võib maaomanik edasi kasutada sellepraegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Kui maad soovib kasutada planeeringustoodud eesmärgil keegi teine, kui maaomanik ise, tuleb tal maa praeguseltmaaomanikult ära osta või kokku leppida maaomanikuga selle kasutusõiguses muulviisil. Näiteks, saab elamumaana reserveeritud maale tellida detailplaneeringu javastavalt sellele kruntida maa elamukruntideks ja taotleda sinna ehituslubasid.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 61


Vaivara valla üldplaneering4 VALLA OSA ÜLDPLANEERINGU JA DETAILPLANEERINGUTEVAJADUS NING OLEMASOLEVATE PLANEERINGUTE KEHTIVUSValla osa üldplaneering tuleb koostada tuuleparkide rajamiseks raudteest lõunassejääval alal väljapool reserveeritud tuulepargimaad (üldplaneeringu kaardil tähisegaHTR). Valla osa üldplaneeringu koostamine on ette nähtud lähtuvalt vajadusesttagada alal rohevõrgustiku püsimine ja tuulegeneraatorite ning elamute vahelisedpiisavad kujad. Konkreetset tuulepargi maa ala üldplaneeringus ei määratud ja seetuleb määrata koostöös Maavanema ja Keskkonnaametiga. Valla osa üldplaneeringueesmärk on määrata tuulegeneraatorite täpsemad asukohad koostöös Kaitseministeeriumija Politsei- ja Piirivalveametiga, et tagada nende püstitamiseksvajalikud teed ja energia müügiks vajalikud tehnilised kommunikatsioonid ningmäärata tuulepargi alal rohevõrgustiku toimimise jt keskkonnatingimused.Detailplaneering koostatakse omavalitsuse territooriumi väiksema osa kohta ja seeon lähiaastateks kavandatava ehitustegevuse aluseks. Detailplaneering koostatakseüldjuhul saavutamaks üldplaneeringuga kavandatu elluviimist. Detailplaneeringukoostamist Vaivara valla territooriumil korraldab Vaivara Vallavalitsus, kes võibsõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise õiguseandmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kellel on soov antud maaalaleehitada.Detailplaneeringu kohustusega alad on kõik käesoleva üldplaneeringuga moodustatudarengupiirkonnad, mida on täpsemalt käsitletud peatükis 2.2.3 ning kajastatudüldplaneeringu kaardil. Detailplaneeringu kohustusega alal on uute hoonete ehitamineja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotaminekruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine lubatud ainultkohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel.Detailplaneeringut võib koostada nii paari krundi piiride muutmiseks kui ka suuremaleelamu- või tööstuspiirkonnale. Maa-ala sobiv suurus on harilikult konkreetseltehitamisele mineva krundi või kruntide suurus.4.1 Olemasolevad detailplaneeringudVarem kehtestatud detailplaneeringute alusel on määratud käesoleva üldplaneeringukohane maakasutuse otsarve. Planeeringualal jäävad kehtima kõik varem kehtestatuddetailplaneeringud (vt Lisa 1 Kehtivate detailplaneeringute nimekiri).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 62


Vaivara valla üldplaneering5 RAKENDUSÄTTEDVarem kehtestatud detailplaneeringute alusel jätkatakse projekteerimist- ja ehituslubadeväljastamist.Kõikide nende detailplaneeringute puhul, mille menetlus on pooleli, tuleb arvessevõtta käesolevat üldplaneeringut. Juhul kui menetletav detailplaneering on vastuoluskäesoleva üldplaneeringuga, tuleb see viia vastavusse üldplaneeringuga ennekui see esitatakse vastuvõtmiseks, avalikustamiseks või kehtestamiseks v.a. juhul,kui Vaivara Vallavolikogu on planeeringu algatanud otseselt käesolevat üldplaneeringutmuutva detailplaneeringuna koos vastava motivatsiooni esitamisega juba planeeringualgatamise faasis.Käesoleva valla üldplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alalevarem kehtestatud Vaivara valla üldplaneering (koostanud OÜ Maaplaneeringud,kehtestatud Vaivara valla volikogu poolt 11.03.1999. a otsusega nr 206).Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku täpsustada või muuta Ida-Virumaa maakonnaplaneeringuteemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimusedväärtuslike maastike piiride ja rohevõrgustiku haaratud alade suuruseosas. Maakonnaplaneeringuga võrreldes on valdavalt rohevõrgustiku asukohti täpsustatudja rohevõrgustiku osakaalu suurendatud.Kuna koostamisel on Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneeringE20/T1 Tallinn-Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi – Narva lõigus ja Voduva– Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori määramine on käesolevas üldplaneeringusnäidatud Tallinn-Narva maantee trassikoridor vastavalt kehtivale maakonnaplaneeringule.Kuni selle teemaplaneeringu valmimiseni arvestab Vaivara Vallavalitsuskuni teemaplaneeringu kehtestamiseni vajadusega säilitada maakonnaplaneeringusolev trassikoridor. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering kehtestamiseltäpsustatakse trassikoridori valik kokkuleppel Vaivara vallavolikoguga ja tehaksevajaduse korral ettepanek üldplaneeringu muutmiseks lähtuvalt lõplikult valitud teepaigutusest.Kuna käesoleva planeeringu elluviimisest tekkiv mõju on hinnatud Vaivara vallaüldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes, ei ole üldplaneeringuelluviimisest tekkivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusideraldi käesolevas üldplaneeringus välja toodud.Käesoleva üldplaneeringu elluviimise majanduslikud võimalused sõltuvad vallapoolt kavandatavate tegevuste osas Vaivara valla arengukavas ja eelarves kavandatavatestvõimalustest. Täpsem tegevuskava üldplaneeringu elluviimiseks valla pooltrahastatavate tegevuste osas antakse seega valla arengukavas ja eelarves. Arengukavaviiakse vastavusse üldplaneeringuga hiljemalt üks aasta peale üldplaneeringukehtestamist.Eraomanike või arendajate või riigi initsiatiivil algatatavate detailplaneeringuterahastamiseks sõlmib vald omaniku või detailplaneeringu algatamise taotlejagaplaneeringu rahastamise kokkuleppe vastavalt seaduses ja Vaivara valla ehitusmäärusessätestatud korrale. Samuti toimub era- või riigihuvides arendatavate aladeS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 63


Vaivara valla üldplaneeringvälja ehitamine sh sinna vajaliku sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajaminearendaja vahenditest. Vastav täpne kord lepitakse iga kord eraldi kokku VaivaraVallavalitsuse ja detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isiku vahelise lepingualusel, mis sõlmitakse enne iga detailplaneeringu kehtestamist. Juhul, kui arendajajätab täitmata sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise kohustuse vastavaltlepingule kavandatakse selle rajamise võimalused valla arengukava ja eelarvegalähtuvalt valla üldistest prioriteetidest.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 64


Vaivara valla üldplaneering6 KASUTATUD KIRJANDUSProjektid, planeeringud jms:1. Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus,Siseministeerium, 2005;2. Ida-Virumaa maakonnaplaneering. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus, kehtestatudIda-Virumaa Maavanema 21.01.1999 korraldusega nr 282;3. Ida-Viru maakonna arengukava 2004+. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus, 2004;4. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutustsuunavad keskkonnatingimused. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus, 2003:5. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Virumaa sotsiaalneinfrastruktuur. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus, 2003;6. Ida-Virumaa turismi arengukava aastateks 2007-2013. Koostanud Ida-Viru Maavalitsus,2006;7. Soovitused üldplaneeringu koostamiseks. 2000. Toimetaja Lass, Kaur, koostanudAS Entec, Tallinn, Keskkonnaministeerium;8. Toila-Sillamäe-Vaivara puhkemajanduse teemaplaneering (kehtestamata Vaivaravalla osas) -http://www.vaivara.ee/idaviru/HTML/ARUANNE/koguteos3_v.pdf#74 ;9. Vaivara valla üldplaneering. Koostanud OÜ Maaplaneeringud, kehtestatudVaivara Vallavolikogu 11.03.1999. a otsusega nr 206;10. Vaivara valla arengukava aastateks 2005-2012, vastu võetud Vaivara Vallavolikogu16.12.2004. a määrusega nr 57;11. Vaivara valla ehitusmäärus, kinnitatud Vaivara Vallavolikogu 16.10.2003. amäärusega nr 23;12. Vaivara valla ÜVK arengukava. Koostanud OÜ Projektkeskus, kinnitatudVaivara Vallavolikogu 23.10.2008. a määrusega nr 70;13. Vaivara valla soojamajanduse arengukava 2003-2012. Koostanud ENTEHEngineering AS, 2002;14. Vaivara valla jäätmekava 2005-2009. Koostanud EMI-ECO Arenguprogrammidekeskus, vastu võetud Vaivara Vallavolikogu 17.02.2005. a määrusega nr 60;15. Vaivara vallas kehtivad detailplaneeringud;16. Võimalike tuulikuparkide asukohtade analüüs Vaivara vallas, OÜ Hendrikson jaKO, 200817. Üleriigiline planeering Eesti 2010 -http://www.siseministeerium.ee/public/tais2010.pdf -.Seadusandlik taust:18. Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131; 2005,39, 308; 2006, 43, 326; 58, 439; 2007, 12, 66; 16, 77; 24, 128; 66, 408; 2008, 8,58; 8; 59; 2009, 20, 132; 37, 251; 61, 401; 63, 408; 2010, 8, 37);19. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288; 2006, 28, 209;58, 439; 2007, 19, 94;44, 315; 66, 408; 2009, 3, 15; 25, 150; 39, 262; 49, 331; 62,405);20. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord, Vabariigi Valitsuse23.10. 2008. a määrus nr 155 (RT I 2008, 46, 260; 57, 317);21. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15,87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15; 2010, 8, 37);S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 65


Vaivara valla üldplaneering22. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 53, 373; 2005, 15, 87; 22, 152; 2006,30, 232; 2007, 25, 131; 62, 396; 2008, 34, 211; 56, 314; 2009, 3, 15; 28, 170; 35,232; 50, 336; 53, 359);23. Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387; 2004, 25,171; 2007, 12, 66; 2008, 3, 24; 51, 287; 2009, 63, 408);24. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal,elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid,(RTL 2002, 38, 511);25. Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258; 84, 572; 2005,15, 87; 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24, 128; 67, 414; 2008, 16, 114; 30, 191;2009, 3, 15; 19, 115; 28, 170; 37, 251; 39, 262; 2010, 8, 37);26. Rahvatervise seadus (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569;1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387;90, 521; 2003, 26, 156; 160; 2004, 45, 315; 75, 520; 87, 593; 2005, 24, 179;2006, 28, 211; 55, 405; 2007, 1, 1; 12, 66; 22, 114; 24, 127; 63, 397; 2008, 58,329; 2009, 49, 331);27. Raudteeseadus (RT I 2003, 79, 530; 2004, 18, 131; 2005, 38, 298; 40, 312; 2006,30, 232; 2007, 12, 66; 14, 70; 63, 398; 66, 408; 2008, 30, 191; 2009, 3, 15; 39,262; 62, 405; 2010, 8, 38);28. Teeseadus (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002,41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594; 2004, 84,569; 2005, 11, 44; 40, 312; 61, 479; 2006, 30, 232; 2007, 14, 70; 15, 76; 45, 319;63, 398; 66, 408; 2008, 56, 314; 2009, 15, 93; 25, 150; 28, 170; 39, 262; 62, 405);29. Sotsiaalministri 28.12.2001. a määrus nr 156, Tervisekaitsenõuded surnuhoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele (RTL 2002, 9, 87; 2007,32, 563; 2009, 96, 1437);30. Keskkonnaministri 16.12.1996. a määrus nr 61, Veehaarde sanitaarkaitsealamoodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine, (RTL 1997, 3, 8; 2004, 96,1500; 2009, 11, 131);31. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 240; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999,10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61,375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15,87; 37, 280; 67, 512; 2006, 28, 211; 2007, 1, 1; 62, 396; 66, 408; 2009, 1, 2; 3,15; 20, 131; 37, 251; 49, 331; 2010, 8, 37);32. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102,670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 2005, 37,280; 2009, 3, 15; 39, 262; 49, 331).Interneti allikad:33. http://register.muinas.ee - Kultuurimälestiste riiklik register34. http://www.entec.ee - AS Pöyry Entec koduleht35. http://www.envir.ee – Keskkonnaministeeriumi koduleht36. http://www.headandlead.com/Planeerimine - Planeeringualaste linkide kogu OÜHead kodulehel37. http://www.ivmv.ee - Ida-Viru Maavalitsuse koduleht38. http://www.maaamet.ee/ - Riigi Maa-ameti koduleht39. http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp - Elektrooniline Riigi Teataja40. http://www.vaivara.ee - Vaivara valla koduleht41. http://www.stat.ee/ - Statistikaameti kodulehtS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 66


Vaivara valla üldplaneering42. http://xgis.maaamet.ee/ - Maa-ameti avalik kaarditeenusS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\seletuskiri\842_Seletuskiri_2010_03_29.doc 67

More magazines by this user
Similar magazines