Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

§ 17 lõike 2 kohaselt koostab hooldusjuhendi selleks pädev isik. Pädevaks isikuks võib olla nii ehitistprojekteerinud, ehitanud või muu isik. Kuna nõuded ehitise korrashoiule selguvad juba ehitiseprojekteerimise käigus, võib hooldusjuhend olla sisuliselt ka ehitusprojekti käigus valmiv või suisaehitusprojekti osa. Hooldusjuhendi võib koostada ka muu selleks pädev isik. Hooldusjuhendit tulebajakohastada, kui ehitises tehakse muudatusi.§ 17 lõike 3 kohaselt ei välista hooldusjuhendi olemasolu või selles kirjeldatud toimingute järgimineehitise omaniku vastutust ehitisest tulenevate ohtude osas. Hooldusjuhend ja selles kirjeldatudtoimingud ning nende järgimine võib olla küll ehitise omaniku hoolsuskohustuse sisustamiselasjakohased ja võivad omada tähtsust vastutuse selgitamisel, kuid see ei saa välistada ehitiseomaniku vastutust täielikult. Nii hooldusjuhendi koostaja kui omaniku vastutus on tsiviilõiguslik ningtuleb igal juhtumil eraldi välja selgitada, mingeid ühtseid reegleid siin anda ei ole võimalik.Hooldusjuhend on eelkõige omanikule suunatud abivahend, teatud juhtudel võib sellel olla ka avalikõigusliktähendus. Näiteks võib hooldusjuhendis olla sätestatud kohustuslike auditite tegemise kord japerioodilisus, mis mõningal juhul võib muuta õigusaktis auditi kohta kehtestatud nõudeid konkreetseobjekti suhtes. Näiteks on surveseadme tehnilise kontrolli puhul võimalik mitte lähtuda õigusaktissätestatud tehnilise kontrolli toimingutest ja nende teostamise perioodilisus, kui konkreetsesurveseadme kohta on koostatud hoolduskava, mis sätestab teistsugused toimingud ja nendeteostamise sageduse. 65 Sellisel juhul on hooldusjuhendil avalik-õiguslik aspekt ning selles osaslaieneb ka riiklik järelevalve ning omanik vastutab hooldusjuhendi täitmise eest ka avalik-õiguslikesätete alusel.§ 17 lõike 4 kohaselt tuleb hooldusjuhend esitada ehitisregistrile või muule haldusorganile võiregistrile. Arvestades hooldusjuhendi olemusega on iseenesest mõistetav, et see tuleb üle andaomanikule või omaniku nimetatud isikule (näiteks ehitise tegelikule kasutajale). Tagamakshooldusjuhendi kättesaadavus ja võimalus seostada see mugavaks järgimiseks infotehnoloogilistesüsteemidega, tuleb see esitada ehitisregistrile või muule registrile. Muu registri all saab hetkelkäsitleda ka näiteks Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi, millesse tuleb kanda teatudobjektide tehnilised andmed, sealhulgas andmed tehniliste kontrollide kohta jmt.§ 17 lõike 5 kohaselt antakse volitusnorm täpsemate nõuete kehtestamiseks ehitise korrashoiule jahooldusjuhendile. Samuti võib määrusega kehtestada juhud, mil hooldusjuhend on nõutav. Tegemiston volitusnormiga, mis täidetakse vastavalt vajadusele. Selle volitusnormi alusel ei pea seadusejõustumise hetkeks tingimata rakendusakti kehtestama.§ 18. Ehitise auditEhitise auditi näol on võrreldes kehtiva EhS-ga tegemist uue instrumendiga. Samas kasutatakseanaloogset instrumenti mitmes hetkel kehtivas seaduses. See on säte, mis koondab ehitusvaldkonnaeriseadustes sätestatud kontrollitoimingute tegemise kohustused. Eriseadustes on ehitise suhtes ettenähtud teatud sagedusega või teatud tegevustele järgnevalt tehtavad kohustuslikud kontrollid. Olguselleks siis kas või tuleohutuse seadusest (TuOS) tulenev kohustus lasta enne kütteperioodi algustküttesüsteem asjatundjal üle vaadata (korstnapühkija) 66 või tehnilise valdkonna ohutusseadustesttulenev tehnilise kontrolli kohustus. Taolised kontrollikohustused on sätestatud erinevates õigusaktidesja suunatud ühe konkreetse ohu ennetamisele (näiteks tule- või elektriohutus), erinevad on ka kontrolliprotseduurid. Samas on palju sarnaseid aspekte – see on ehitise kasutamisele suunatud nõue,kohustatud isikuks on ehitise omanik (või vastava seadme omanik) ja kontrolli teenust pakubsõltumatu oma valdkonna asjatundja.Kehtiv EhS ei sätesta ehitise kasutusaja vältel tehtavaid kontrolle ega inspekteerimisi. Ehitisekasutusloa menetluses tuleb teatud juhtudel teha sõltumatu kolmanda osapoole poolt ekspertiis. Sellesisu on aga laiem kui audit. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kasutuseelse ehitise ekspertiisiga hinnataehitise vastavust planeeringule ja projekteerimistingimustele. Tegemist on hinnanguga, mis65 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.03.2005 a määrus nr 35 „Surveseadme tehnilise kontrolli teostamise kord jasagedus“.66 Korstnapühkija teenust ei saa siiski pidada auditiks, pigem on tegemist ehitise korrashoiu toiminguga. Ehitise auditi tegijapeab olema sõltumatu. Sõltumatuse üheks tunnuseks on ka see, et auditi tegija ei või olla ise majanduslikult huvitatud audititulemusest, st iseendale täiendavate teenuste hankimisest.37