SissejuhatusPargid sarnanevad oma olemuselt poollooduslike kooslustega, mis ilma inimese järjepideva tegevusetahääbuvad. Ajaloolised pargid on kujunenud enamasti mõisahoonete ümber, kuid meil on ka parke, mison rajatud linnades vanade kindlustuste peale, talude või kirikute juurde. Parkide hooldamiseks on antudsoovitusi, kuid seni on puudunud terviklik lähenemine, kuidas hooldada kõiki parke ühtsetel alustel jakoostada vastavaid tegevuskavasid, mis oleks aluseks rahastamistaotluste kirjutamisel.Käesolev metoodiline juhend on valminud Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmist rahastatudprojekti „Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia” raames. Töötellijaks oli <strong>Keskkonnaamet</strong>. Töö aluseks on võetud „Parkide regenereerimise põhimõtted”, mida hakativälja töötama 2005. aastal Muinsuskaitseameti juures tegutseva maastikuarhitektuuri ekspertnõukoguettepanekul. Juhan Maiste, Kalev Sepa ja Nele Nuti koostatud ning Keskkonnainvesteeringute Keskuserahastatud projekt valmis kaks aastat hiljem.Juhendit koostades lähtuti eeldusest, et see peaks sobima kasutamiseks mis tahes staatuses ajalooliste(rajatud vähemalt eelmise sajandi esimesel poolel) parkide puhul – nii looduskaitsealustele, muinsuskaitsealuselkui ka riikliku kaitseta parkidele. Looduskaitsealuste parkide puhul nimetatakse hoolduskavakaitsekorralduskavaks ja see peab vastama kaitsealade kaitsekorralduskavadele seatud nõuetele looduskaitseseaduse§ 25 tähenduses.Tööd tehti kolmes etapis. Kõigepealt tutvuti lähemalt paarikümne nii loodus- kui ka muinsuskaitsealusepargi olukorra ja probleemidega kohapeal. Teises etapis töötati välja hoolduskava koostamise juhisedning kolmandas rakendati neid pilootaladel (Kaagvere, Luunja, Saadjärve, Vana-Kuuste). Juhendile onlisatud Kukulinna mõisa pargi näidiskaitsekorralduskava, milles lisaks tavapärasele hooldustegevuselekäsitletakse ka selliseid kaitseala valitsemisega seotud muid kaitsekorralduslikke tegevusi, mis pole tingimatavajalikud teiste huvigruppide (kohalikud omavalitsused, MTÜ-d, SA-d, RMK jne) poolt tellitavateshoolduskavades. Sellised tegevused on näiteks elustiku inventuurid ja uuringud, kaitseala välispiiritähistamine, kaitse tulemuslikkuse hindamine elustikku puudutavas osas. Hoolduskava puhul tagatakselooduskaitsealustes parkides elustiku väärtustega arvestamine ja liikidele hooldusvõtetega soodsa seisunditagamine kaitseala valitseja kooskõlastusega.Käesolevas juhendmaterjalis on esitatud põhinõuded, mida järgida hoolduskava kui pargi väärtuste esiletoomiseja nende säilitamise aluseks oleva dokumendi koostamisel.Juhendi koostamisel on tuginetud looduskaitseseadusele, muinsuskaitseseadusele, Vabariigi Valitsuse3. märtsi 2006. a määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri” ningFirenze hartale.Juhend on suunatud eeskätt hoolduskava koostajale, kuid ka kava kasutajale ning kaitsealuste objektidevalitsejatele.Juhendi koostamisse andsid oma panuse Reelika Niit, Tarvi Sits ja Martti Veldi Muinsuskaitseametist,Toomas Hirse, Voldemar Hurt, Hille Lapp, Roland Müür, Tiina Napp, Aita Neemre, Taavi Tattar, KalevTihkan, Elle Valtna ja Kaili Viilma <strong>Keskkonnaamet</strong>ist, Sulev Nurme Tallinna Tehnikaülikoolist, IvariKandima ja Vello Keppart Luua Metsanduskoolist ning Sulev Järve Eesti Arboristide Ühingust.
Hoolduskava koostamise alusedEestis on riikliku kaitse alla võetud üle 400 pargi. Suurem osa neist on nii looduskaitse kui ka muinsuskaitseall, mistõttu tuleb hoolduskava koostades arvestada nii looduskaitse- kui ka muinsuskaitseseadusesttulenevaid piiranguid ja nõudeid. Iga park on erinev ning nende lahendamist vajavad probleemidkion väga erinevad, eeldades alati personaalset lähenemist.Looduskaitsealused pargid on vastavalt looduskaitseseaduse § 28 lg 2 maastikukaitsealade eritüüp, kuskehtib Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 kinnitatud „Kaitsealuste parkide, arboreetumiteja puistute kaitse-eeskiri”. Kaitsealuste parkide piirid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustegamaakondade kaupa ning on kättesaadavad elektroonilises Riigi Teatajas, Maa-ameti avalikus kaardirakendusesja Keskkonnaregistri avalikus rakenduses. Vastavalt kaitse-eeskirjale on pargi kaitse-eesmärkajalooliselt kujunenud planeeringu ning dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliseltja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementidesäilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 koostatakse kaitsealade (sh parkide) kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava,milles kirjeldatakse olulisi keskkonnategureid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärke,nende saavutamiseks vajalikke töid, tööde eelisjärjestust, ajakava ja mahtu ning lisatakse töödeeelarve. Kaitsekorralduskava on tegevuskava pargi korrastamiseks ja säilitamiseks hooldusvõtete abil, kuidka taastamiseks/restaureerimiseks vajalike eeltööde planeerimiseks.Pargi poolloodusliku iseloomu tõttu on parkide kaitse korraldamisel võrreldes maastiku- ja looduskaitsealadegamõned erisused. Park on inimese loodud kooslus, mida kohe pärast rajamist on hakanud mõjutamalooduslikud tingimused ning mis sarnaselt poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad,rannaniidud jne) ja avatud maastikega kaob, kui järjepidev hooldus lakkab. Pargiaasade liigiline koosseison kujunenud pikaajalise niitmise tulemusena ning neid peaks seega käsitlema samamoodi kui poollooduslikkekooslusi. Oma eripärast tulenevalt vajab hoolt ka pargi puistu.Praeguseni on ka looduskaitsealuste parkide puhul kasutatud kaitsekorralduskava tähenduses terminit„hoolduskava”. Kaitsekorralduskava peab vastama keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. a määrusele„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”ning selle alusel koostatud juhendi „Kaitse- ja hoiuala kaitsekorralduskava koostamise juhend” 1nõuetele. Looduskaitsealuse pargi tarbeks koostatud kaitsekorralduskava avalikustatakse enne sellekinnitamist. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avaldatakse <strong>Keskkonnaamet</strong>i kodulehel(www.keskkonnaamet.ee).Muinsuskaitsealused pargid on vastavalt muinsuskaitseseadusele ehitismälestised, millel on ajalooline,arhitektuuriline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Muinsuskaitsealused pargid on kaitse allavõetud kultuuriministri määruse või käskkirjaga. Viimastele on vaadeldavuse tagamiseks kehtestatudkaitsevöönd, mis on sageli laiem kui looduskaitsealuse pargi piir. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-alapargi piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Ajaloolist tervikutmoodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele, milleks võivad olla pargi ajaloolised hooned,rajatised, maastikuelemendid, võib kehtestada ühise kaitsevööndi. Kaitsevööndi ulatust võib muuta.Muinsuskaitsealuste parkide nimekiri ja kaitstava ala piir on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel(http://register.muinas.ee/).1http://www.keskkonnaamet.ee/sadr/public/adr_upload/KKK_koostamise_juhend2010__veebruar_.119419.pdf.
- Page 1 and 2: PARgi HOOLDUSKAVAKOOSTAMISE JUHEND
- Page 3 and 4: Koostaja: Nele NuttToimetaja: Maric
- Page 5: SisukordSissejuhatus ..............
- Page 9 and 10: Park ei ole ainuüksi puude ja elut
- Page 11 and 12: Seletuskiri koostatakse jutustavas
- Page 13 and 14: Parkide puhul, kus ainukeseks hoold
- Page 15 and 16: Pargi väärtuste kirjeldus,KAITSE-
- Page 17 and 18: Kaartidele kantakse, tähistatakse
- Page 19 and 20: kasvavate puude eemaldamiseks, st m
- Page 21 and 22: Peale võsalõikust avanes vaade ku
- Page 23 and 24: Silikaattelliste ja muude ebasobiva
- Page 25 and 26: Seal, kus koprad langetavad tammide
- Page 27 and 28: Pargiaasad ja väljakudVäga hästi
- Page 29 and 30: Vanades parkides leidub nii väikse
- Page 31 and 32: PargiteedParkide kasutusfunktsioon
- Page 33 and 34: VaatedPargi esiväljakult avaneb va
- Page 35 and 36: Vanadele pargipuudele avaldab veere
- Page 37 and 38: Mõisaparkidesse ei ole puudest vä
- Page 39 and 40: InfokandjadHoolduskavas võib ette
- Page 41 and 42: Näide hooldustööde eelarvestatud
- Page 43 and 44: Prügiurnide paigaldamine tkPrügiu
- Page 45 and 46: LisadLisa 1. Firenze hartaFirenzes
- Page 47 and 48: Artikkel 19Ajalooline park on oma o
- Page 49 and 50: Lisa 3. NäidisedLISA 3.1. Pargi ho
- Page 51 and 52: Kinnistud. Märkida plaanile kinnis
- Page 53 and 54: jalivalik, värvus ning põhimõtte
- Page 55 and 56: LISA 3.5. Linnuliigi pesapaigadKoos
- Page 57 and 58:
SISUKORD1. SISSEJUHATUS ...........
- Page 59 and 60:
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le
- Page 61 and 62:
Joonis 1. Piiriettepanek (punane) j
- Page 63 and 64:
Joonis 5. Väljavõte Kukulinna mõ
- Page 65 and 66:
Foto 5. Sööklaks ümberehitatud t
- Page 67 and 68:
1.2. MaakasutusTabelis 1 on esitatu
- Page 69 and 70:
nud (nt pargi jalutusteedega seotud
- Page 71 and 72:
Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ (
- Page 73 and 74:
Foto 17. Ümmarguse auringiga esiv
- Page 75 and 76:
Joonis 7. Põhilised vaatesektorid
- Page 77 and 78:
Huvitava arhitektuuriga peahoonele
- Page 79 and 80:
Vooremaa loodusala I lisas nimetatu
- Page 81 and 82:
2.2.2. PuudegrupidKukulinna mõisa
- Page 83 and 84:
Suuremaid ja vanemaid tammesid, pä
- Page 85 and 86:
hoone on säilinud, kuid mõlemad h
- Page 87 and 88:
Joonis 9. Kukulinna mõisa pargi pr
- Page 89 and 90:
Ptk nr Kaitseväärtus Pikaajaline
- Page 91 and 92:
Tabel 5. Hoolduspiirkondade tüübi
- Page 93 and 94:
Võsast (looduslikust juurdekasvust
- Page 95 and 96:
Foto 49. Murdunud tüvedega puud, 2
- Page 97 and 98:
3.4. Põõsaste hooldusKukulinna m
- Page 99 and 100:
3.7. Veekogude hooldus3.7.1. Saadj
- Page 101 and 102:
3.11.2. Dendrohinnangu koostaminePu
- Page 103 and 104:
20122013201420152016201720182019202
- Page 105 and 106:
Tabel 7. Tulemuslikkuse hindaminePt
- Page 107 and 108:
LISADLisa 1 Kaitsealuste parkide, a
- Page 110:
ISBN 978-9949-9201-1-2