Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

envir.ee

Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

Pettusi on esinenud metsamaterjali mõõtmisel, millega on tekitatud kahju eelkõige metsaomanikele.Eelnõu kohaselt sätestatakse, juhul kui pooled ei lepi kokku mõne muu meetodi kasutamises,kohustus kasutada keskkonnaministri kehtestatud mõõtmismetoodikat.9) RMK ülesannete ja õiguste määramineRMK näol on tegemist ainukese tulundusasutusega Eestis. Kuna Eestis puudub tulundusasutusteseadus, siis reguleerib RMK ülesandeid, õigusi ja kohustusi metsaseadus.Seadusega sätestatakse ka RMK metsatulu arvestamise põhimõtted. Kehtiv praktika ei vasta tuludemaksustamise loogikale (praegu maksustatakse lisaks puidule ka selle ülestöötamise ja transpordigaseotud lisandväärtus) ning see vähendab RMK metsade majandamise tulemuslikkust. Eelnõukohaselt määratakse RMK-le kohustus maksta metsatulu ainult uuendusraiete tulust, millest onmaha arvatud metsamaterjali ülestöötamise, veo ja müügiga seotud kulud.Juhul, kui esitatud eelnõu vastu ei võeta, jääb alles nimetatud probleemide efektiivse jatasakaalustatud lahendamise vajadus. Võib prognoosida, et probleemid süvenevad eelkõigemetsaomandi tootlikkuse, mitmekülgse kasutuse ja tööhõive valdkonnas.3. Seaduse eelnõu sisu ja võrdlev analüüsMetsaseaduse eelnõu koosneb 77-st paragrahvist, mis on jagatud paragrahvide sisu seotuse järgiseitsmeks peatükiks. Eelnõul on kolm lisa, mis sisaldavad Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuseosutatavate tasuliste teenuste nimekirja ja tasumäärasid ning keskkonnale tekitatud kahjuarvestamise määrasid.Esimene peatükk “Üldsätted”. Paragrahvid 1–5 käsitlevad seaduse reguleerimisala, eesmärki,metsa ja metsamaa mõistet, seaduse kohaldatavust ja riigimetsamaa pindala suuruse määramist.Seaduse eesmärk on metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästva majandamise tagamine (§ 2lg 1). Metsa majandamine on seaduse kohaselt säästev, kui see tagab metsa elustiku mitmekesisuse,metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning võimaldab metsa mitmekülgselt kasutada.Seadusesse on taas toodud 1993. aasta metsaseaduses esinenud metsamaa mõiste, sest metsamaa onmetsa kui ökosüsteemi kõige olulisem komponent ja seda mainimata jäävad arusaamatuks mitmedmetsa kaitse ja mitmekülgse kasutamisega seotud küsimused, ka toimub metsade arvestus meil jarahvusvaheliselt metsamaa (forest land) kaudu. Mets on ka tsiviilkäibes metsamaana – mets kuulubmetsamaa omanikule.Metsaseadust ei kohaldata väiksemal kui 0,5-hektarilisel metsamaa lahustükil, sest metsaseadusekohaldamise eelduseks on metsa korraldamine. Väiksemal kui 0,5 ha suurusel eraldiseisvalmaatükil pole võimalik või on ebaotstarbekas teha metsakorraldustoiminguid, nt kirjeldada sealkasvavat metsa, kavandada majandustegevust, määrata uuendusraiete mahtu, teha selle järgiminekohustuslikuks jne. Metsakorraldustoimingud nii väikesel maalapil läheksid riigile äärmiseltkulukaks, olles samal ajal tarbetud. Nii väikesel metsatukal pole nimetamisväärset tähtsustkeskkonnakaitse seisukohalt, sageli on tegemist maaparandusobjektide kivi- ja kännukuhilatelkasvavate puudega, mille vahel pole võimalik isegi liikuda. Selliste metsatukkade kogupindalamoodustab metsadest protsendi murdosa. Sellest lähtudes ei loe kehtiv seadus neid metsaks. See agaon esile kustunud raskusi kõlvikukaartide koostamisel. Kõlvikuliik tuleb määrata igale maatükilealates pindalast 0,1 ha, kuid seni kehtinud metsaseadus ei luba 0,1–0,4 ha suurusi metsa iseloomugakõlvikuid metsaks nimetada. Seetõttu on eelnõu kohaselt metsamaa hulka arvatud teatud tunnustelevastavad maatükid pindalaga alates 0,1 ha – tegemist on küll metsaga, kuid otstarbekust silmaspidades, kuni 0,5 ha suurustel metsamaatükkidel metsaseadust ei kohaldata.Riigimetsamaa pindala nõutav suurus, milleks on vähemalt 20% Eesti Vabariigi maismaa pindalast,

More magazines by this user
Similar magazines