Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

envir.ee

Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

vääriselupaigaks. Vääriselupaiga määratlust on eelnõus täpsustatud järgmiselt: vääriselupaik onkaitset vajav kuni 7 ha suuruse pindalaga ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsaltkohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikon elupaik, mille omadused on soodsad ohustatud ja haruldaste liikide esinemiseks, ning kus onsuur tõenäosus nende liikide esinemiseks või nende sinna asumiseks. Vääriselupaiga tingimustelevastavad elupaigad moodustavad vähem kui 1% Eesti metsade kogupindalast. Uue seadusegahakatakse vääriselupaiku kaitsma kõikides majandatavates metsades, s.o tulundusmetsades jakaitsemetsades. Seaduse § 23 lõikes 2 sätestatakse volitus vääriselupaiga klassifikaatori ja valikujuhendi kehtestamiseks. Riigimetsas korraldatakse vääriselupaikade kaitset keskkonnaministrikäskkirja alusel. Eraõiguslikele isikutele ja omavalitsustele kuuluvas metsas jääb vääriselupaikadekaitse vabatahtlikuks. Kui vääriselupaiga asustavad kaitsealused liigid, siis korraldatakse nendekaitse looduskaitseseaduse alusel ja elupaigas kehtestatakse sihtkaitsevööndi (s.o hoiumetsa) režiim.Uue mõistena on seaduse kaitsemetsa käsitlevas osas esitatud geenireservi mets. Geenireservi metsanäol on tegemist juba kakskümmend aastat tagasi eraldatud metsaosadega, kus ei rakendatamajandusvõtteid, mis võivad mõjutada metsa geenifondi arengut (näiteks kuivendamist, teatud liikiraieid, metsa uuendamist mujalt pärineva kultiveerimismaterjaliga). Geenireservi metsad peavadtagama võimaluse saada ka tulevikus metsakultiveerimiseks materjali, mis oma geneetilisteltomadustelt vastab täielikult Eesti looduslikele tingimustele. Geenireservi metsi on kümme, nendekogupindala on 3540 ha ja praegu peetakse seda piisavaks. Peaaegu kõik geenireservi metsadpaiknevad riigimetsamaal. Eelnõu kohaselt peab seadus tagama geenireservi metsade säilimise janõuetekohase majandamise ka juhul, kui need paiknevad eramaal. Praegu kasutusel olev RMKkehtestatud eeskiri seda ei võimalda.Teine jagu „Metsa uuendamine“ sisaldab paragrahve 24–26. Paragrahvi 24 lõikega 2 sätestataksemetsa uuendamise võtted, mida metsaomanik on kohustatud rakendama senise kolme esimeseraiejärgse aasta asemel kahe aasta kestel. Kogemus on näidanud, et iga raiest või metsa hukkumisestmöödunud aastaga uuendamistingimused halvenevad maapinna kamardumise, rohukasvuintensiivistumise jm tõttu ning uuendamine muutub üha kulukamaks. Iga viivitatud aastaga kaasneboluline majanduslik kahju saamata jääva puidu juurdekasvu näol. Kui metsaomanik poleuuendamisvõtteid kahe esimese aasta jooksul rakendanud, tehakse talle ettekirjutus, millegapüütakse vältida olukorda, kus viie (kehtivas seaduses seitsme) aasta pärast pole ikka veel midagitehtud ja siis seisab ees juba väga kulukate uuendamisvõtete rakendamine. Senise seitsme aastaasendamine viie aastaga on ajendatud püüdest vähendada uuenemata ja toodanguta (puidujuurdekasvuta) metsamaade olemit ning vältida uuendamistööde kallinemist. Kuna viie aastaga polekõikidel kasvukohtadel võimalik saavutada metsa uuenenuks lugemiseks vajalikku noorte puudeseni nõutavat kõrgust (vähemalt 0,8 m), on eelnõu kohaselt seda nõuet diferentseeritudkasvukohatüüpide järgi. Vähemalt miinimumkõrgusega puid peab esinema vajalikul arvul hektarikohta üle kogu pinna nii, et tagatud oleks uue metsapõlve teke. Sellised nõuded kehtestabkeskkonnaminister metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa metsa majandamise eeskirjaga.Täiesti uus on tagatisraha sissenõudmine metsaomanikelt metsa uuendamise kindlustamiseks.Tagatisraha nõutakse metsaomanikelt, kelle suhtes on kohaldatud väärteomenetlust võikriminaalkaristust puude või põõsaste ebaseadusliku raie või metsa uuendamise nõuete rikkumiseeest, ja andmed selle kohta pole karistusregistrist kustutatud. Samuti nõutakse tagatisrahametsaomanikelt, kes metsateatise põhjal kavatsevad teha lageraiet üle 2 ha suurusel jänesekapsa,jänesekapsa-mustika või sinilille kasvukoha kuusikus. Tagatisraha maksimaalne suurus onseadusega sätestatud, see on kuni 20 000 krooni hektari kohta. Makstud tagatisraha arvel saabmetsaomanik katta metsa tegeliku uuendamise kulutusi. Kui raiesmik on uuenenud, vabastataksetagatisraha või osa tagatisrahast, mida polnud omanikule uuendamiskulutuste katteks varem väljamakstud.Riigimetsa majandamisel metsa uuendamise tagatisraha ei rakendata, sest riigimetsas on metsauuendamist lihtsam ja odavam tagada administratiivsete vahenditega kui tagatisraha abil.

More magazines by this user
Similar magazines